\id MAT Chamacoco NT - Paraguay 2000 (web 2013)
\h Mateo
\toc1 Mateo
\toc2 Mateo
\toc3 Mt
\mt1 Mateo
\c 1
\s Nãhu uu Jesucristo ɨr poruwo wɨshɨ.
\p
\v 1 Ana hutɨta tata uu Jesucristo ɨr poruwo wɨshɨ. Wɨchɨ tãra rey David lɨshɨ hn Abraham lɨshɨ.
\p
\v 2 Abraham ɨr ijɨt iich otsɨɨ Isaac. Isaac ɨr ijɨt iich otsɨɨ Jacob. Jacob ɨr ijɨt iich otsɨɨ Judá. Judá hõr leshɨbo wɨr israel oso õr poruwo wɨshɨ.
\v 3 Judá ɨr aabo õr iiyo otsɨɨ Fares hn Zara. Õr data iich otsɨɨ Tamar. Fares ɨr ijɨt iich otsɨɨ Esrom. Esrom ɨr ijɨt iich otsɨɨ Aram.
\v 4 Aram ɨr ijɨt iich otsɨɨ Aminadab. Aminadab ɨr ijɨt iich otsɨɨ Naasón. Naasón ɨr ijɨt iich otsɨɨ Salmón.
\v 5 Salmón ɨr ijɨt iich otsɨɨ Booz hn Booz waa ɨr data iich otsɨɨ Rahab. Booz ɨr ijɨt iich otsɨɨ Obed hn Obed ɨr data iich otsɨɨ Rut. Obed ɨr ijɨt iich otsɨɨ Isaí.
\v 6 Isaí ɨr ijɨt iich otsɨɨ David. Wɨchɨ uje masaha par israel oso õr rey. Rey David ɨr ijɨt iich otsɨɨ Salomón hn Salomón ɨr data wate Urías lɨshɨ ɨr ɨrãhto.
\v 7 Salomón ɨr ijɨt iich otsɨɨ Roboam. Roboam ɨr ijɨt iich otsɨɨ Abías. Abías ɨr ijɨt iich otsɨɨ Asa.
\v 8 Asa ɨr ijɨt iich otsɨɨ Josafat. Josafat ɨr ijɨt iich otsɨɨ Joram. Joram ɨr ijɨt iich otsɨɨ Uzías.
\v 9 Uzías ɨr ijɨt iich otsɨɨ Jotam. Jotam ɨr ijɨt iich otsɨɨ Acaz. Acaz ɨr ijɨt iich otsɨɨ Ezequías.
\v 10 Ezequías ɨr ijɨt iich otsɨɨ Manasés. Manasés ɨr ijɨt iich otsɨɨ Amón. Amón ɨr ijɨt iich otsɨɨ Josías.
\v 11 Josías ɨr ijɨt iich otsɨɨ Jeconías. Erze Babilonia oso ohnoy Jeconías hn ɨr leshɨbo hn erze israel oso yewo otseya õr dɨt Babilonia.
\p
\v 12 Uje ode dɨt Babilonia ich Jeconías ɨr ijɨt de uje iich otsɨɨ Salatiel. Salatiel ɨr ijɨt iich otsɨɨ Zorobabel.
\v 13 Zorobabel ɨr ijɨt iich otsɨɨ Abiud. Abiud ɨr ijɨt iich otsɨɨ Eliaquim. Eliaquim ɨr ijɨt iich otsɨɨ Azor.
\v 14 Azor ɨr ijɨt iich otsɨɨ Sadoc. Sadoc ɨr ijɨt iich otsɨɨ Aquim. Aquim ɨr ijɨt iich otsɨɨ Eliud.
\v 15 Eliud ɨr ijɨt iich otsɨɨ Eleazar. Eleazar ɨr ijɨt iich otsɨɨ Matán. Matán ɨr ijɨt iich otsɨɨ Jacob.
\v 16 Jacob ɨr ijɨt iich otsɨɨ José. Wɨchɨ María ɨr abich. Wate Jesús ɨr data. Jesús wɨchɨ Cristo.
\p
\v 17 Abraham nehech terɨhɨ David õr katorse wɨr uu José ɨr poruwo wɨshɨ. Uje David de nehech ohnoy õr otseya õr dɨt Babilonia wɨr uu José ɨr poruwo wɨshɨ õr katorse. Uje ode Babilonia nehech Cristo shũrha wɨr uu José ɨr poruwo wɨshɨ õr katorse.
\s Jesucristo shũrha.
\p
\v 18 Tiita uje Jesucristo shũrha. Ɨr data iich otsɨɨ María. Hõr José ochɨbɨte lahwoskite par õhiye ahɨr per uje ehn yahpaa onõyhiye ahɨr ich wate hmɨker. Porrosht Ɨchɨbich ukurbo shuu wate hmɨker.
\v 19 Wate José tyenɨj ĩhi ahɨr par ɨr ɨrãhto. José wɨchɨ ɨch ɨr ɨluu om. Ye nahmũrpe uje tatehe oso õr ɨkɨch uje sehe noym wate hn shuu wate pook. Heke ehet chiilehet par uje shɨ tatɨm õr bahluwo.
\v 20 Uje ehn shuu deyuwo tɨsɨ̃r ɨtsorz ich umo hn chɨkẽra deerc. Ɨrhĩch ɨr anjel tatɨm ɨre ɨm: —José, owa ãra uu owa porokkite rey David. Ye atɨla par uje ẽyhi María ahɨr par erãhto pork Porrosht Ɨchɨbich ɨr ukurbo wɨchɨ uje shuu María hmɨker.
\v 21 Uje María ijɨt shũrha ich ekẽra iich on Jesús. Ekẽra uhu ɨtsorz pork wɨchɨ tyenɨj ɨshɨ nahnapso õr hnɨtewɨhɨ Porrosht ahɨr.—
\p
\v 22 Tyenɨj tokole ɨtsorz par uje eyok Ɨrhĩch ahwoso yakaha uje shuu profetɨt chichewkite. Ese profetɨt tata ɨm:
\v 23 —Hmeychɨmlo, tɨmcharrza pharrza tyenɨj hmɨker hn ɨr ijɨt shũrha ɨteẽtak. Ekɨrlo ɨr iich on Emanuel.— Ese ahwosht tata uje Porrosht shish de eyok ahɨr.
\p
\v 24 Uje José nɨ̃hɨ ich shiyokõr erze uje Ɨrhĩch ɨr anjel tatɨm ɨreke. Ĩhi María ahɨr par ɨr erãhto
\v 25 per ye umuhu wate ahɨrpe nehech ɨr ijɨt shũrha, hn José chɨkẽra ɨr iich ɨm Jesús.
\c 2
\s Hnakɨrbo uje õr eykdeyo ochukwi Jesús
\p
\v 1 Eseekite uje Jesús shurẽhe wahacha dɨt Belén uje dechɨ hnɨmich Judea hn Herodes shish reyɨhɨchɨs ich hnakɨrbo otɨrẽt otãra deeych warĩch yɨt uje õr dɨt de otɨ̃r Jerusalén. Wɨr õr eykdeyo, ochɨraha porrzeebe. Otata otsɨɨ:
\v 2 —¿Chɨhɨ ɨraãpo uu israel oso õr rey uje shurhãni? Oyumo ese pɨkɨhnint ɨr porrzeebcha wahacha deeych warĩch hn oyɨrẽt par oyeeychãha ɨre.—
\p
\v 3 Uje rey Herodes chunt uje ɨtsorz ich chishlabe hn tola. Nos wɨr oso uje ode dɨt Jerusalén ochishlabe hn otola toy.
\v 4 Herodes shuu nos wɨr otakɨsho lawich erze saserdote õr bahluwo hn erze uje oshiyokorãha oso waa ley waa je Moisés chichewkite. Tatɨm õr ɨm: —¿Ɨraãpo uje Cristo tyenɨj shurẽhe?—
\p
\v 5 Otatɨm otsɨɨ: —Tyenɨj shurẽhe dɨt Belén uje de ese hnɨmich Judea pork profeta porokkite chichew shuu ɨtsorz ɨm:
\v 6 “Ese dɨt Belén uje de hnɨmich Judea wɨchɨ dɨt ijaap per ich bale pork erze israel oso õr bahlut tyenɨj tãra ese dɨt par tɨbey õr.”—
\p
\v 7 Eseekite hn Herodes shuu otɨbii erze hnakɨrbo uje õr eykdeyo per ye nahmũrpe uje shuu oso yewo ochɨraha uje tɨbii õr. Tatɨm õr ɨm: —¿Latɨkni hn ese rey ɨr porrzeebcha tokole?—
\v 8 Uje otatɨm ɨre hn wɨchɨ tatɨm õr ɨm: —Bolɨlo etɨ̃rlo wahacha dɨt Belén ekulo ese pɨkɨhnint. Uje eshɨlo ich erẽtlo atɨmlo yok par uje takaha tɨkeeychãha ɨre toy.—
\p
\v 9 Uje ochunt uje rey Herodes tataka hn otokole ohno. Asa porrzeebcha waa je omoho wahachhna deeych warĩch dechɨ õr ɨkɨch iyebe hn oyehe nẽr nehech asa porrzeebcha iyehechɨs owich uje ese pɨkɨhnint de.
\v 10 Uje erze hnakɨrbo omo asa porrzeebcha uje iyehechɨs ich õr ayla.
\v 11 Omasaha pwert ehet hn omo ese pɨkɨhnint hn ɨr data María. Wɨr ocha dete hnɨmo hn oteeychãha ese pɨkɨhnint. Otsɨtsẽr ese uje otõhwa hn ochiyuhu oro oshɨm ɨre. Oshɨm ɨre incienso hn mirra uje aat ehmuuj.
\p
\v 12 Uje omo hn õr yet chɨkẽra uje ye ompe ocheeshpo otɨ̃r Herodes heke ochɨkãha dehet yet uje tɨ̃r õr dɨt.
\s José hnoy Jesús hn María seya õr Egipto.
\p
\v 13 Eseekite uje erze hnakɨrbo ohnoko uje õr eykdeyo hn José umo. Chɨkẽra deerc. Umo Ɨrhĩch ɨr anjel uje tatɨm ɨm: —Alehet, boy ese pɨkɨhnint hn asa ɨr data etɨ̃rlo wahacha egipto oso õr hnɨmich shɨchish. Shɨ akahachɨs nehech terɨhɨ uje titɨm owa nehe hn eeshpo, pork Herodes sehe duhu odukwi ese pɨkɨhnint par shuu oshuu oshuu toy.—
\p
\v 14 José nɨ̃hɨ dɨhlich pehet. Chishew ese pɨkɨhnint hn ɨr data. Ohno otɨ̃r egipto oso õr hnɨmich.
\v 15 Otsakaha wahachni nehech terɨhɨ uje rey Herodes toy. Uje oshiyokõr oshuu ɨtsorz ich oshuu eyok Ɨrhĩch ɨr ahwoso yakaha uje shuu profeta chichewkite uje tata ɨm: —Porrosht sole: “Tɨkɨbii pijɨt par uje tokolɨhɨ egipto oso õr hnɨmich.”—
\s Rey Herodes shuu ohyerptoso oshuu pɨkɨhnino.
\p
\v 16 Eseekite uje rey Herodes kemɨhɨ uje erze hnakɨrbo uje õr eykdeyo otsehnyẽr ɨre ich chesdelpa. Shuu ohyerptoso ohno otɨ̃r dɨt Belén hn nos wɨr duwo uje de ɨr wɨro par oshuu erze pɨkɨhnino ijaabo oshuu otoy uje õr do ãyo hn uje ehn oyehi pork erze hnakɨrbo uje õr eykdeyo otatɨm ɨrhna uje do ãyo uje asa porrzeebcha tokole.
\v 17 Uje oshuu erze pɨkɨhnino oshuu ɨtsorz ich oshuu yakaha erze uje profeta Jeremías chichewkite ɨm:
\v 18 —Ochunt õr iyaa wahacha dɨt Ramá. Wɨr oyerh ich otsɨhnew. Wate Raquel uje yerh towɨ̃ra deyjo. Ich ye nahmũrpe uje yeẽk shuu ɨre ehet kɨɨs pork ich nos wɨr ɨr aabo ijaabo ɨteẽto otoy.—
\p
\v 19 Eseekite uje rey Herodes tokite hn José umo hn chɨkẽra deerc. Ɨrhĩch ɨr anjel tatɨm ɨm:
\v 20 —Alehet, asew ese pɨkɨhnint hn ɨr data. Bolɨlo etɨ̃rlo israel oso õr hnɨmichpo pork ich tohna ese uje sehe duhu ese pɨkɨhnintni.—
\v 21 José iyehet. Chishew ese pɨkɨhnint hn ɨr data. Ohno ocheeshpo otɨ̃r israel oso õr hnɨmich.
\p
\v 22 Uje José chunt uje rey Herodes ɨr ijɨt Arquelao tɨbey erze israel oso uje ode hnɨmich Judea ich tola par tɨ̃r wahacha. José umo hn chɨkẽra deerc. Porrosht tatɨm uje ich ye ompe sakaha wahacha, heke hno tɨ̃r hnɨmich Galilea.
\v 23 Uje taachɨ̃hɨchɨs hn hno sakaha dɨt Nazaret heke ich yakaha uje erze profeta poruwo wɨshɨ otata otsɨɨ: —Cristo wɨchɨ uu Nazaret osht.—
\c 3
\s Juan tohɨrm oso.
\p
\v 1 Eseekite hn Juan uu tohɨrm oso ɨchii hno tɨ̃r wahacha hnɨmich uje ɨsa uje dechɨ hnɨmich Judea. Sanɨmɨrãha Porrosht ahwoso tatɨm õr ɨm:
\v 2 —Uhu olak aho nuuna uje ahakõrlo mɨhnũwo. Moymlo hn ahakõrlo uje Porrosht sahmũr pork yej terɨhɨ uje Porrosht shuu oso omasaha par ɨr aabo.—
\v 3 Juan wɨchɨ uje profeta Isaías tatkite ɨm: —Porrosht sole: “Ese pɨbich de wahacha hnɨmich uje ɨsa nehe. Tatɨm oso ich sɨhnew ɨm: Moymlo erze olak ɨluu mɨhnũ. Enshii olak par anemlo ese Ɨrhĩch. Uhu olak ɨlo dehet uje onɨshii oshuu deresho par ese Ɨrhĩch.”—
\p
\v 4 Juan ɨr ɨshuwo oshiyokõr ochɨ̃ra kameylo wesho shɨ ɨtso ponchuko. Ɨr ɨhɨrrzosht wõjo yuhur. Ɨr poso shɨ tew eru uje om hn tɨbuhu reyne uje de hmonte.
\v 5 Oso uje ode Jerusalén hn erze uje ode lekɨtiyo hnɨmich Judea hn erze uje ode onoota Jordán wɨrc
\v 6 ohno otɨ̃r Juan. Otatɨm uje oshiyokõr mɨhnũwo hn oym hn Juan tohɨrm orɨ̃hɨ onoota Jordán.
\p
\v 7 Juan umo erze oso uje otɨrẽt ich okɨhniya uje õr ɨluuta iich otsɨɨ fariseo hn yewo õr ɨluuta iich otsɨɨ saduseo. Otɨrẽt par uje Juan tohɨrm õr. Juan tatɨm õr ɨm: —Olak shɨ olak ɨtso echeẽt ɨr aabo uje ich wosdeyo. ¿Yeẽk tatɨm olak heke erẽtlo par uje ye ese kuchɨt mɨ̃hnt tɨ̃r olak nehe?
\v 8 Ebɨtɨlo orhõta uje moymlo erze kuche mɨhnũwo hn ahakõrlo uje Porrosht sahmũr.
\v 9 Ye uhulo olak eyuwo tɨsɨ̃r uje ãrlo olak porokkite Abraham heke olak owich de Porrosht ahɨr. Titɨm olak kɨrẽhe Porrosht nahmũr ich ɨre pwele shuu erze kojano chisãha ɨre Abraham ɨr aabo.
\v 10 Ich yej terɨhɨ ese deeych uje Porrosht sepyẽr oso shɨ ɨtso uje ɨbɨjiita de pohɨr ahɨr par ihyo. Nos pohɨr uje ye ee ɨhɨ̃rpe ich tyenɨj ohyo hn ochɨmchaha jwekɨta.
\v 11 Erze uje otata uje oshiyokõr mɨhnũwo hn oym, wɨr uje tokohɨrm orɨ̃hɨ awɨt, per tyenɨj yet tɨrẽt iyehe piyẽr. Wɨchɨ ma dich je yok heke ye yok pwele tokõhwa ɨr erihyope. Wɨchɨ tyenɨj shiyokõr shɨ ɨtso uje tohɨrm olak chɨ̃ra Porrosht Ɨchɨbich hn jwekɨta.
\v 12 Wɨchɨ tõhwa palt. De ɨr hme par chɨshɨt erze trigo hn chɨhmer ese trigo chɨmchaha ɨr owich, per erze ɨr yuhur ich chɨmchaha asa jwekɨta waa je yelɨj nɨhna ɨre.—
\s Juan tohɨrm Jesús.
\p
\v 13 Eseekite hn Jesús tokolɨhɨchɨs ese hnɨmich Galilea hno tɨ̃r onoota Jordán par shuu Juan tohɨrm ɨrehechɨs.
\v 14 Juan ye nahmũr tohɨrm Jesuspe. Tatɨm Jesús ɨm: —Tyenɨj ohɨrm yok per erẽtɨke par tokohɨrm owa.—
\p
\v 15 Jesús tatɨm ɨre ɨm: —Ma om uje ohɨrm yok par Porrosht ahwoso yakaha.— Hn Juan tatɨm ɨre ɨm: —Yehe wɨchɨ.—
\p
\v 16 Uje tohɨrm Jesusɨke hn tokolɨhɨ awɨt ɨchii poõrc sɨtsẽr ɨre. Umo Porrosht Ɨchɨbich uje ihnɨmich tãra poõrc ɨtso palomɨt iyehe Jesús eeych.
\v 17 Chunt õr ahwoso uje tãra poõrc tata ɨm: —Wɨchɨ yok pijɨt uje tahmũr hn tahmũr erze uje shiyokõr.—
\c 4
\s Dyablo sehe duhu Jesús niyokõr uje mɨ̃hnɨk.
\p
\v 1 Eseekite hn Porrosht Ɨchɨbich shuu Jesús hno tɨ̃r ese owich uje ɨsa par uje dyablo prowa sehe duhu Jesús niyokõr uje mɨ̃hnɨk.
\v 2 Uje Jesús dechɨ ich ye taakpe daalo kwarenta hn dɨhle kwarenta. Ɨchii chuuna uje sewɨt sẽhi.
\v 3 Dyablo uje sehnyẽr oso sɨtɨ̃r ɨre Jesús. Tatɨm ɨm: —Kɨmɨjɨ owa Porrosht Ijo ich atɨm erze kojano po par uje chisãha ɨre pan.—
\p
\v 4 Jesús tatɨm ɨm: —Porrosht ahwoso tata uje ye shɨ panpe uje shuu õr ɨkɨrĩt de per tyenɨj nos oshiyokõr uje Porrosht tata.—
\p
\v 5 Dyablo hnoy Jesús seya wahacha Jerusalén uje Porrosht ɨr templo de. Chɨbɨte ɨre templo eeych uje ich ma porĩt.
\v 6 Tatɨm ɨm: —Kɨmɨjɨ owa Porrosht Ijo ich ãr owaha lɨka pork Porrosht ahwoso tata uje shuu ɨr anjele otɨbey owa. Wɨr ochishew owa ochɨ̃ra nahme par uje ye kojano duhu er.—
\p
\v 7 Jesús tatɨm ɨm: —Porrosht ahwoso tata shuu ɨtsorz toy ɨm: “Ye epɨ owa Ɨrhĩch Porrosht.”—
\p
\v 8 Dyablo hnoy Jesuspo seya kojach eeych uje ich ma porĩt. Nos sowa erze duwo uje de ɨ̃rmo lekɨtiyo hn nos wɨr kuche ɨhɨ̃rtso uje de aho.
\v 9 Dyablo tatɨm ɨm: —Kɨmɨjɨ atsa ete hnɨmoho pɨkɨch eeychãha yok ich nos tokosɨm owa.—
\p
\v 10 Jesús tatɨm ɨm: —Satanás, atokolɨhɨ lɨka, bo pork Porrosht ahwoso tata ɨm: “Eeychãha owa Ɨrhĩch Porrosht hn ahakõr shɨ uje ɨre sahmũr.”—
\p
\v 11 Heke dyablo tokolɨhɨ Jesús ahɨr hn anjele otaachɨ̃hɨ Jesús ahɨr par otakashɨm.
\s Jesús sanɨmɨrãha Porrosht ahwoso hnɨmich Galilea.
\p
\v 12 Eseekite uje Jesús chunt uje ochɨmchaha Juan karsel ehet hn tokolɨhɨ hnɨmich Judea hno tɨ̃r Galilea.
\v 13 Tokolɨhɨ Nazaret hnaas hno tɨ̃r Capernaum uje de lagunta wɨrc. Ese dɨt dechɨ erze israel oso õr hnɨmich uhurc uje õr porokkite iich otsɨɨ Zabulón hn erze israel oso yewo õr hnɨmich uhurc uje õr porokkite iich otsɨɨ Neftalí.
\v 14 Uje Jesús debuhu ese dɨt Capernaum ich shuu Porrosht ahwoso yakaha uje profeta Isaías chichewkite shuu ɨtsorz ɨm:
\q
\v 15 —Erze israel oso uje odebuhu ese hnɨmich uje otãra ɨr porokkite Zabulón hn erze israel oso uje odebuhu ese hnɨmich uje otãra ɨr porokkite Neftalí ode Jordán pɨt uje deeych warĩch. Ese hnɨmich iich otsɨɨ Galilea. Dihipo kɨnãho odebuhu wahacha toy.
\q
\v 16 Erze oso uje odebuhu wahacha ye odɨraha Porroshtpe. Wɨr shɨ õr ɨtso uje ode dɨhlelta. Wɨr omo luuta waa je ich data. Erze uje odebuhu ese hnɨmich wɨr shɨ ɨtso uje tyenɨj otoy hn otɨ̃r urhuta bahluta ehet per ese uje ɨtso luu chihit õr par shuu ochɨraha ɨre.—
\p
\v 17 Eseekite uje Jesús taachɨ̃hɨ Capernaum ɨchii sanɨmɨrãha Porrosht ahwoso tatɨm õr ɨm: —Moymlo erze olak ɨluu mɨhnũ hn ahakõrlo uje Porrosht sahmũr pork ich yej terɨhɨ uje Porrosht shuu oso omasaha par ɨr aabo.—
\s Jesús tɨbii leshɨ̃rtso par õya ɨre.
\p
\v 18 Eseekite uje Jesús dɨrkɨhɨ lagunta Galilea wɨrc hn umo hnakɨrbo õr osiyer uje otãra ɨr retɨhɨ lagunta ehet. Õr leshɨbye. Uu yet iich otsɨɨ Simón. Ɨr iich yet otsɨɨ Pedro, hn ɨr leshɨbich iich otsɨɨ Andrés. Wɨr shɨ leshɨrtso.
\v 19 Jesús tatɨm õr ɨm: —Erẽtlo meylo yok hn tuu uhulo oso omasaha par Porrosht aabo ɨtso uje eshẽrlo loshiyo ẽrlo ret.—
\v 20 Ɨchii oym ɨr ret hn õya Jesús.
\p
\v 21 Uje Jesús dɨrkɨhɨchɨs hn umo yewo toy, õr osiyer. Wɨr õr leshɨbye. Yet iich otsɨɨ Santiago hn ɨr leshɨbich iich otsɨɨ Juan. Õr deych iich otsɨɨ Zebedeo. Odechɨ deych ahɨr pohorrza ehet ochii ret obɨlo. Jesús tɨbii õr.
\v 22 Ɨchii oym ɨr deychɨhɨ pohorrza ehet hn oyhnɨmich ohno õya Jesús.
\s Jesús shiyokorãha oso hnɨmich Galilea.
\p
\v 23 Eseekite hn Jesús hno tɨ̃r lekɨtiyo hnɨmich Galilea shiyokorãha oso sinagoga aho. Tatɨm õr erze ahwoso omo uje ich yej terɨhɨ uje Porrosht tɨbey oso. Ich oso okɨhniya uje õr permo kɨnãho kɨnãho hn nos chukuta õr.
\v 24 Otatehe Jesús lekɨtiyo ese hnɨmich Siria. Nos otõhwa wɨr oso uje õr permo kɨnãho kɨnãho. Ode uje õr doso hn yewo demonyo de õr aho hn ode uje õr atake hn ode uje pɨlich worbɨt yakaha õr. Jesús nos chukuta õr.
\v 25 Ich oso okɨhniya uje õya ɨre. Otãra hnɨmich Galilea hn otãra erze duwo uje iiyo otsɨɨ Decápolis hn otãra Jerusalén hn otãra hnɨmich Judea hn otãra onoota Jordán pɨt hn õya Jesús.
\c 5
\s Jesús sakaha wɨ̃rit eeych hn sakɨt dakɨle.
\p
\v 1 Eseekite uje Jesús umo erze oso okɨhniya uje otɨrẽt otɨ̃r ɨre hn dohɨr wɨ̃rit eeych. Uje sakahachɨs hn ɨr akɨle hn erze yewo uje shish õya ɨre otɨ̃r ɨre.
\v 2 Ɨchii shiyokorãha õr tatɨm õr ɨm:
\q
\v 3 —Ich om par erze uje ochɨraha uje õr nesita Porrosht pork tyenɨj omasaha par ɨr aabo.
\q
\v 4 Ich om par erze uje õr dosdarak pork ye onahmũr erze mɨhnũwo uje oshiyokõr. Porrosht wɨchɨ uje tyenɨj shuu õr aho kɨɨs.
\q
\v 5 Ich om par erze uje ye õr ehnitope pork Porrosht tyenɨj ɨshɨm õr ese ɨ̃rmo.
\q
\v 6 Ich om par erze uje sehe oniyokõr uje om shɨ ɨtso uje yesh sewɨt sẽhi õr hn õr iilo sẽhi õr. Porrosht wɨchɨ uje tyenɨj takashɨm õr shɨ ɨtso uje otaak nehech otsatso.
\q
\v 7 Ich om par erze uje ochuuna uje yewo õr losuhlaabo heke Porrosht tyenɨj chuuna toy uje wɨr õr losuhlaabo.
\q
\v 8 Ich om par erze uje shɨ oshuu deyuwo tɨsɨrɨ̃hɨ Porrosht hn ye oduhu deyuwo tɨsɨrɨ̃hɨ kuche kɨnãhope pork tyenɨj omo Porrosht nehe.
\q
\v 9 Ich om par erze uje oshuu yewo õr aho kɨɨsɨhɨye. Yewo tyenɨj otata uje wɨr õr Porrosht aabo.
\q
\v 10 Ich om par erze uje oso oshiyokõr mɨnhuwõho õr pork ye olotiis yokpe. Wɨr õr owich de Porrosht ahɨr.
\q
\v 11 Ich om par olak uje ye otiislo yokpe heke oso oloter olak hn oshiyokõr mɨhnuwõho olak hn otata uje ahakõrlo uje ich mɨhnũwo per ye ahakõrlope.
\q
\v 12 Uhu olak ayla hn uhu olak aho kɨɨs pork wahacha poõrc olak premyo de ich dich. Antkite oso oloter erze profeta poruwo wɨshɨ ɨtso ele ahle ich oloter olak.—
\s Porrosht aabo shɨ õr ɨtso sal hn luu.
\p
\v 13 Hn Jesús tatɨm õr ɨm: —Titɨm olak uje olak ɨtso sal uje olak de nãhu ɨ̃rmo pork ontɨlo erze kuche mɨhnũwo uje oso sehe oniyokõr shɨ ɨtso uje sal sontew par uje ẽro ye mɨhnẽpe. Per kɨmɨjɨ erze sal sɨhna ɨre uje ich ye chiyokpe ¿ich uhu ɨnaãpo par uje uhu chiyokpo? Ich ye jukur par latɨk heke otãra ochɨbɨte dehet hn oso otarãha hnɨmich.
\p
\v 14 Olak shɨ olak ɨtso luu uje olak de nãhu ɨ̃rmo pork omo olak. Shɨ olak ɨtso dɨt uje de wɨ̃rit eeych. Ye oso õr pwele uje otsakɨs ese dɨtpe.—
\v 15 Hn Jesús tatɨm õr ɨm: —Ye onẽru nampyontpe hn olakɨs ochɨbɨte kejunt uut. Shɨ ochɨbɨte owich uje de porĩt par chihit pwert ehet.
\v 16 Shɨ olak ɨtso luu. Ye akɨslo erze uje om uje ahakõrlo par uje erze oso oteychɨm ich oshuu olak Deych ich dich uje de wahacha poõrc.
\s Jesús tata uje ye tɨrẽt par sɨhna asa ley.
\p
\v 17 Titɨm olak uje ye ompe uhu olak eyuwo tɨsɨ̃r uje Tɨkɨrẽtni par tɨhna erze ahwoso uje Moisés chichewkite hn erze ahwoso uje profeta poruwo wɨshɨ ochichewkite. Ye tɨkɨrẽt petɨkni par tɨhna, shɨ tuu nos yakaha.
\v 18 Titɨm olak ich tuu ũrpa. Uje ehn poõrc hn hnɨmich de ich nĩhyok yeẽk pwele sɨhna erze ley hnii pɨkaap hnii erze ahwoso uje profeta ochichewkite. Nos tyenɨj yakaha.
\v 19 Kɨmɨjɨ yeẽk dɨbɨte erze ley uje yẽrɨj bale heke iyuwe hn shiyokorãha yewo par uje shuu oyuwe toy, uje tɨ̃r poõrc nehe ich otata uje wɨchɨ yẽrɨj bale. Per yeẽk uje ye sowe erze ley hn shiyokorãha yewo ɨtsorz, uje tɨ̃r poõrc nehe ich tyenɨj otata uje wɨchɨ ich dich.
\s Jesús tata uje ye ompe otsɨtakye.
\p
\v 20 Titɨm olak uje erze hnakɨrbo uje oshiyokorãha oso erze ley uje Moisés chichewkite hn erze uje õr ɨluu iich otsɨɨ fariseo ochɨbɨte uje õr ɨluu om. Tyenɨj ahakõrlo uje ich ma om je õr ɨre. Kɨmɨjɨ ye ahakõrlo uje ich ma om ich ye etɨ̃rlo Porrosht ahɨrpe.
\v 21 Olak entloni uje olak poruwo wɨshɨ otata otsɨɨ: “Ye tuk yeẽk uhu toy pork yeẽk uje shuu yet shuu toy ich tyenɨj otsepyẽr ɨre.”
\v 22 Per titɨm olak kɨnaha. Kɨmɨjɨ yeẽk dɨtak deshɨbich ich shɨ ɨtso uje chɨbɨte ɨre par uje otsepyẽr ɨre, hn yeẽk uje chiyuhu lahwoso mɨhnuwõho leshɨbich ich shɨ ɨtso uje chɨbɨte ɨre par olak bahluwo otsepyẽr ɨre. Per yeẽk uje chiyuhu lahwoso mɨhnuwõho leshɨbich uje ich ma mɨhnũwo ich shɨ ɨtso uje chɨbɨte ɨre par uje tɨ̃r urhuta bahluta ehet.
\v 23 Heke kɨmɨjɨ õhwa kuchɨt par uje asɨmɨhɨ Porrosht per uje owa dechɨ hn owa eyucha uje eshɨbich yesh sɨtak owa
\v 24 ich moymɨhɨchɨs erze uje õhwa hn bo etɨ̃r ese eshɨbich wap par uje uhu olak aho kɨɨsɨhɨye. Uje nos enshii hn eeshpo etɨ̃r ese owich hn asɨm Porrosht erze uje õhwaka.
\v 25 Uje yeẽk hno tɨ̃r jwe par uje denunsya olak yeẽk ich tyenɨj sahn ɨjɨch. Uje ehn yahpaa taachɨ̃hɨ jwe ɨkɨch ich tyenɨj nɨshii par uje shuu ehet kɨɨsɨhɨ ɨre. Heke ye dɨbɨte ɨre jwe hme hn ese jwe chɨbɨte ohyerptosht hme hn wɨchɨ chɨmchaha karsel ehet.
\v 26 Titɨm olak ich tuu ũrpa. Ye tokolɨhɨchɨs nehech nos ɨshɨ ɨr hnɨtew.
\s Jesús tata uje ye ompe otorãhaye.
\p
\v 27 Titɨm olak kuchɨt yet. Olak entloni uje otata uje ye ompe otorãhaye,
\v 28 per yok titɨm olak kɨnaha. Kɨmɨjɨ olak yeẽk teychɨm tɨmcharrza hn shuu deyuwo mɨhnuwõho wate heke ɨr eyuwo ich shiyokõr uje mɨhnɨkɨ̃hɨ wate torãha.
\v 29 Kɨmɨjɨ olak yeẽk ɨr onta waãchta duhu teychɨm kuche mɨhnũwo hn sehe duhu niyokõr, ich ma om uje iim ye teychɨm shɨ ɨtso uje chiyuhu nonta hn tãra pork ich ma om shɨ ɨtso uje onta nohmɨra je uje nos ɨkiyo de hn otãra ɨre ochɨbɨte urhuta bahluta ehet nehe.
\v 30 Kɨmɨjɨ shiyokõr uje mɨhnũwo shɨ ɨtso uje hmata waãchta sehe duhu niyokõr erze kuche mɨhnũwo ich tyenɨj iim uje shiyokõr shɨ ɨtso uje chekshehe nahmikɨt hn tãra. Ma om uje shɨ ɨtso uje hmata nohmɨra pyerte je uje nos ɨkiyo de hn otãra ɨre ochɨbɨte urhuta bahluta ehet nehe.
\s Jesús tata uje ye ompe hnakɨrbich hõr nerãhta oymye.
\p
\v 31 Titɨm olak kuchɨt yetpo. Antkite otata uje kɨmɨjɨ sehe yeẽk noym nerãhta ich tyenɨj shiyokõr hutɨta par ɨshɨm wate hn iim.
\v 32 Per yok titɨm olak kɨnaha. Yeẽk uje iim nerãhta ich shuu wate torãha ɨre uje chiilabepo. Per kɨmɨjɨ wate torãha dabich wap hn wɨchɨ iim ɨre ich ye duhu wate niyokõr uje mɨhnɨ̃kpe pork torãha ɨre wap. Yeẽk uje chishew asa tɨmcharrza waa je ɨr abich iim hn ĩhi wate ahɨr ich torãha wɨchɨ.
\p
\v 33 Olak entlo toy uje olak poruwo wɨshɨ otata otsɨɨ: “Uje olak eyucha yeẽk o kuchɨt ɨr iich uje ebɨtlo olak ahwoso par uje ahakõrlo kuche ich ye alehi olak ahwoso. Tyenɨj ahakõrlo uhulo yakaha erze uje athɨlo par ahakõrlo par eyok Ɨrhĩch.”
\v 34 Per titɨm olak kɨnaha. Uje sehe ebɨtlo orhõta uje olak ahwoso ich ũru ich ye olak eyucha santo o yeẽk o kuchɨt. Ye olak eyucha poõrc pork wɨchɨ Porrosht ɨr ɨbɨ,
\v 35 hn ye olak eyucha nãhu ɨ̃rmo pork wɨchɨ uje Porrosht chɨbɨte der eeych hn ye eyucha ese dɨt Jerusalén pork wɨchɨ uu rey pisht ɨr dɨt,
\v 36 hn ye olak eyucha olak hu par uje ebɨtlo orhõta uje tyenɨj ahakõrlo nehe erze uje athɨloko pork ye olak ukũrbɨrsh hnii par uhulo olak akɨrt nohmɨra tokole poro hnii uhulo tokole wɨs.
\v 37 Kɨmɨjɨ sehe ata on: “ẽhe” ich shɨ on: “ẽhe.” Kɨmɨjɨ sehe ata uje nĩhyok ich shɨ ata uje nĩhyok. Uje ata uhu kɨhniya ich shɨ tãra eyuwo uje mɨhnũwo.
\s Jesús tata uje ye ompe ochiyuhu labahat.
\p
\v 38 Titɨm olak kuchɨt yet. Olak entloni uje otata otsɨɨ: “Uje yeẽk shuu olak onta ich tyenɨj oshuu wɨchɨ onta toy, hn uje yeẽk shuu olak potẽre ich oshuu wɨchɨ potẽre toy.”
\v 39 Per titɨm olak tuu kɨnaha. Kɨmɨjɨ yeẽk niyokõr mɨhnɨkɨ̃hɨ olak ich ye ontɨlo ɨre. Kɨmɨjɨ yeẽk duhu eerza ich amtɨs par duhu pɨt yet.
\v 40 Uje yeẽk denunsya olak yeẽk hn sehe doy nerpta ich ɨshɨm asa nanerpta yata toy waa je chɨ̃ra hmamo.
\v 41 Kɨmɨjɨ yeẽk tatɨm olak yeẽk par uje ihyõk ɨr kuchɨt seya un kilometro ich shuu iyuwe un kilometro ma.
\v 42 Uje yeẽk dapur olak yeẽk kuchɨt ich ɨshɨm ɨre. Kɨmɨjɨ sehe yeẽk dahla olak yeẽk kuchɨt ich ye narhak.
\s Jesús tata uje otsahmũr namãho.
\p
\v 43 Olak entloni uje otata otsɨɨ: “Ahmũrlo erze uje ode olak ahɨr hn etaklo olak ɨmãho.”
\v 44 Per titɨm olak kɨnaha. Ahmũrlo erze olak ɨmãho hn olak orar par erze uje shish oshiyokos olak
\v 45 heke ich ɨmeheeych uje olak Porrosht aabo. Wɨchɨ uu olak Deych uje de poõrc. Ahakõrlo uhulo ɨtsorz pork wɨchɨ uje shuu deeych tokole chihit erze uje oshiyokõr mɨhnũwo hn erze uje oshiyokõr om. Wɨchɨ uje shuu ɨbɨk par erze uje õr ɨluu om hn par erze uje õr ɨluu mɨhnũ.
\v 46 Per kɨmɨjɨ shɨ ahmũrlo erze uje otsahmũr olak ich nĩhyok olak premyo. Kɨmɨjɨ ahakõrlo uje ɨtsorz ich shɨ olak ɨtso erze uje õr kobra hnote par gobierno. Wɨr shɨ otsahmũr erze uje otsahmũr õr toy.
\v 47 Kɨmɨjɨ shɨ etɨlo olak leshɨbo uje erahalo õr ich ye ahakõrlope uje ma om je erze uje ye onahmũr Porroshtpe. Wɨr oshiyokõr oshuu ɨtsorz toy.
\v 48 Uhu olak ɨluu om ɨtso olak Deych uje de poõrc pork wɨchɨ ɨr ɨluu om.
\c 6
\s Jesús tata uje otakashɨm yewo per ye onarim ɨre.
\p
\v 1 Titɨm olak. Abeylshɨp olak. Ich om ahakõrlo uje om per ich ye ompe ahakõrlo uje om shɨ par uje uhulo oso oteychɨm olak. Kɨmɨjɨ ahakõrlo shɨ par uje oteychɨm olak ich olak Deych uje de poõrc ye dosɨm olak premyope.
\p
\v 2 Heke uje asɨmlo oso õr kuche ich ye atɨmlo yewo uhulo ɨtso uje abɨtɨlo trompeta par yewo oteychɨm olak ɨlo erze uje õr aho yũhɨrsh. Wɨr oshiyokõr oshuu ɨtsorz sinagoga aho hn erze daho uje de duwo aho toy par uje oso oteychɨm õr hn onarim õr. Titɨm olak ich tuu ũrpa. Wɨchɨ uu õr premit uje oso oteychɨm õr.
\v 3 Per uje olak yeẽk dosɨm yeẽk kuchɨt uje ɨr nesita ich ye ompe tatɨm yewo uje shiyokõr shuu ɨtsorz shɨ ɨtso uje ye duhu nahmɨta waachjãrrza dɨraha uje hmata waãchta shiyokõr.
\v 4 Heke ye duhu latɨk dɨraha. Shɨ ɨr Deych uje de poõrc wɨchɨ teychɨm uje shiyokõr hn ye dɨbɨte orhõta heke wɨchɨ chɨbɨte orhõta uje ɨshɨm ɨr premit.
\s Jesús shiyokorãha dakɨle par õr orar.
\p
\v 5 Titɨm olak. Uje olak orar ich ye uhu olak ɨlo erze oso yewo uje õr aho yũhɨrsh. Wɨr otsahmũr uje oyehetɨhɨ sinagoga aho hn õr orar, hn oyehetɨhɨ dehet uje oso okɨhniya ochɨkãha hn õr orar shɨ par uje oso oteychɨm õr. Titɨm olak ich tuu ũrpa. Uu õr premit uje otserz wɨchɨ uje oso oteychɨm õr.
\v 6 Uje sehe olak yeẽk orar ich masaha pwert ehet hn shiyeru uhurrza hn orar sapur ɨr Deych Porrosht. Wɨchɨ teychɨm uje shiyokõr hn teychɨm uje ye dɨbɨte orhõtape heke Porrosht chɨbɨte orhõta uje ɨshɨm ɨre premit.
\p
\v 7 Uje olak yeẽk orar ich ye duhu lahwoso deeshɨ deeshɨ. Ye jukur pork uje shiyokõr shuu ɨtsorz ich shiyokõr ɨtso erze uje ye odɨraha Porroshtpe. Wɨr õr eyuwo tɨsɨ̃r uje ese uje ochii õr porroshtɨhɨ chunt õr uje otata lahwoso oduhu deeshɨ deeshɨ.
\v 8 Ye uhu olak ɨlo õr pork olak Deych chɨraha uje olak nesita uje ehn yahpaa apurlo ɨrpe.
\v 9 Uje olak orar ich uhulo ɨlorz:
\q “Dii Porrosht uje owa de poõrc, oyahmũr uje nos otola eeych.
\q
\v 10 Oyahmũr uje erẽt par nos abey oso. Sehe oyuhu oniyokõr uje ahmũr ele hnɨmich eeych shɨ ɨtso uje oshiyokorɨ̃hɨ wahacha poõrc.
\q
\v 11 Kal deeych asɨm õryok poso uje õryok nesita
\q
\v 12 hn owa perdonar õryok erze kuche mɨhnũwo uje oyiyokõr pork õryok perdonar erze uje oshiyokõr mɨhnuwõho õryok.
\q
\v 13 Ye uhu oyɨtɨ̃r ese owich nok yeẽk duhu oyiyokõr uje mɨ̃hnɨk. Akashɨm õryok par uje ye oyiyokõr uje mɨ̃hnɨk pork shish owa Rey. Shish akɨrbo de, hn owa dich. Shɨ erze uje oyapur owa.”
\p
\v 14 Uje olak perdonar erze yewo uje oshiyokõr mɨhnɨkɨ̃hɨ olak ich olak Deych uje de poõrc perdonar olak toy.
\p
\v 15 Per kɨmɨjɨ ye olak perdonar yewo uje oshiyokõr mɨhnuwõho olak ich olak Deych ye perdonar olakpe erze kuche mɨhnũwo uje ahakõrlo.
\s Jesús tata uje oshiyokõr uje oym dabɨso par õr orar.
\p
\v 16 Titɨm olak. Uje moymlo olak poso par uje olak orar ich ye uhu olak ɨle yerh hn olak dosdarak ɨtso uje wɨr oshiyokõr erze oso uje õr aho yũhɨrsh. Wɨr oshuu dele yerh hn õr dosdarak uje oym labɨso par uje oso oteychɨm õr. Titɨm olak ich tuu ũrpa. Uu õr premyo uje otserz wɨchɨ uje oso oteychɨm õr.
\v 17 Uje moymlo olak poso par uje olak orar ich erhũlo olak ɨle hn arzlo olak hu
\v 18 par uje erze oso ye odɨraha uje moymlo olak poso per olak Deych uje de poõrc uje nĩhyok yeẽk pwele teychɨm ɨre, wɨchɨ umo uje ahakõrlo hn ye ebɨtlo orhõta uhulo ɨtsorz heke wɨchɨ chɨbɨte orhõta uje ɨshɨm olak premyo.
\s Ich om ochɨhmer ɨr kushjarõho wahacha poõrc.
\p
\v 19 Titɨm olak. Ye etiyẽrlo olak kushjarõho nãhu ɨ̃rmo pork tyenɨj ɨhnẽro tew hn erze olak kuche yewo ichesh taata hn sɨhna ɨre. Echɨko otɨrẽt hn otorha.
\v 20 Ma om uje etiyẽrlo olak kushjarõho wahacha poõrc. Wahacha ye ɨhnẽro tepe hn erze olak kuche yewo ye icheshpe taata hn sɨhna ɨre hnii echɨko ye omasaha wahachpe hn otorha.
\v 21 Nos oso shish oshuu deyuwo tɨsɨ̃r ese owich uje õr kushjãro de. Kɨmɨjɨ olak kuche shɨ de lɨka ɨ̃rmo ich shɨ olak eyuwo tɨsɨ̃r ahnũwo ɨ̃rmo per kɨmɨjɨ chɨhɨ poõrc ich olak eyuwo tɨsɨ̃r wahacha poõrc.
\s Porrosht aabo õr ɨluu shɨ ɨtso lampɨrrza.
\p
\v 22 Titɨm olak. Olak ɨle shɨ ɨtso nampɨrrza uje chihit lekɨtiyo pork olak pwele eychɨmlo lekɨtiyo. Kɨmɨjɨ olak ɨle teychɨm lekɨtiyo ich erahalo uje ich ũru heke olak ɨle ich om,
\v 23 per kɨmɨjɨ ye erahalo uje ich ũru ich shɨ ɨtso uje ye olak pwele eychɨmlo lekɨtiyope. Ich shɨ ɨtso uje erkɨhɨlo dɨhlelta pork olak ɨluu mɨhnũ. Asa dɨhlelta ich dɨhlel data.
\s Ye ompe uje õr yɨnsɨro õr osiyer.
\p
\v 24 Titɨm olak uje ich ye ompe uje yeẽk shuu nensɨro õr osiyer. Tyenɨj tokole uje sɨtak yet hn sahmũr yet, o kɨmɨjɨ shuu yet ma dich hn shuu yet ye jukur. Heke uje enahalo olak par erzlo hnote ich ye olak pwele uje enahalo olak par ahakõrlo Porrosht ɨr ɨbiyo.
\s Porrosht chɨraha tɨbey daabo.
\p
\v 25 Heke titɨm olak. Ye olak prekuparɨhɨ erze kuche uje olak nesita par olak ɨkɨrĩt. Ye olak prekuparɨhɨ olak poso hnii uje ehelo hn ye olak prekupar olak ɨshuwo par uje anãhalo. Olak ɨkɨrĩt ma bale je olak poso hn olak ɨkɨrĩt ma bale je olak ɨshuwo.
\v 26 Hmeychɨmlo erze chɨpɨrme uje iyohochɨs poõrc pehet. Wɨr ye dukwẽr jõrope hn ye dekushpe hn ye nɨhmerpe erze jõro uje chekushu hn chɨmchaha ɨr owich par tɨbey. Shɨ olak Deych uje de poõrc wɨchɨ uje ɨshɨm poso par uje tew. Olak ma bale je erze chɨpɨrme.
\v 27 ¿Yeẽkpo olak ehet uje prekupar ɨre hn pwele shuu dekɨrĩt ma berzak?
\p
\v 28 Ye ompe uje olak prekupar olak ɨshuwo. Hmeychɨmlo erze floro uje de hmonte. Wɨr shɨ krese. Ye dishew obiyo hn ye niyokõr õr ɨshuwope.
\v 29 Titɨm olak uje rey Salomón ɨr ɨshuwo wɨr ich ɨhɨ̃rts pisho, per erze floro ich ma ɨhɨ̃rtso.
\v 30 Porrosht shuu erze floro tokole ich ɨhɨ̃rts pisho shɨ ɨtso uje shuu iyãha lasuwo uje ich ɨhɨ̃rtso. Ele deeych ich wɨr ɨhɨ̃rtso per deychole hn ĩya erze ɨhnemyo hn ochɨmchaha kipuut par uje otsẽru. Porrosht shiyokõr erze floro ɨhɨ̃rtso shuu ɨtsorz heke wɨchɨ ɨshɨm olak ɨshuwo toy per otiislo uje ɨre ɨshɨm olak ɨtsorz.
\p
\v 31 Heke ye olak prekupar uje olak nesita. Ye atɨmloye on: “¿Keshɨ oyuhu tãra ɨraãpo par uje oyahu hn uje oyoho?” Hn ye athɨlo uje ¿keshɨ uhulo olak ɨshuwo tãra ɨraãpo par uje anãhalo?
\v 32 Nos wɨr erze uje ye odɨraha Porroshtpe õr prekupar ɨrehe erze kuche. Olak Deych uje de poõrc chɨraha uje olak nesita erze kuche.
\v 33 Ma om tyenɨj enahalo olak uhulo ma okɨhniya omasaha par Porrosht aabo par uje wɨchɨ tɨbey õr hn enahalo olak par uhulo Porrosht aabo õr ɨluu ma ɨlo Porrosht ɨluu hn nos ɨshɨm olak erze kuche uje olak nesita.
\v 34 Heke ye olak prekupar uje olak nesita par deychole. Moymlo par deychole. Porrosht tyenɨj tɨbey olak deychole toy.—
\c 7
\s Ye ompe uje yeẽk shuu ɨre ɨtso jwe.
\p
\v 1 Eseekite hn Jesús tatɨm dakɨle ɨm: —Ye eychɨmlo olak leshɨbo hn olak nanɨme uhulo olak ɨlo jwe. Kɨmɨjɨ uhulo olak ɨlo jwe uhulo ɨtsorz ich yet de uje shuu ɨre ɨtso jwe par teychɨm olak.
\v 2 Porrosht wɨchɨ jwe uje tyenɨj teychɨm olak shuu ɨtsshɨp uje ahakorɨ̃hɨlo õr. Ɨtso uje epiyerlo õr ich Porrosht shuu seẽtshɨp uje shiyokorɨ̃hɨ olak.
\v 3 ¿Ɨnaapo heke olak yeẽk teychɨm deshɨbich uje shiyokõr kuche mɨhnũwo pɨkaap ɨtso uje phich ukult de ɨr onta per ye duhu deyuwo tɨsɨrɨ̃hɨ ɨrpe ese uje ɨtso kutich uje de ɨr onta?
\v 4 ¿Ɨnaapo heke tatɨm deshɨbich ɨm: “Erẽt sham, par tiyuhu ese uje ɨtso phich ukult uje de onta?” Per ese uje tatɨm ɨre ich ɨtso uje kutich de ɨr onta.
\v 5 Wɨchɨ ehet yũhurash. Wap tyenɨj chiyuhu ese uje ɨtso kutich uje de ɨr onta par uje pwele teychɨm ese uje ɨtso phich ukult uje de leshɨbich onta. Heke wɨchɨ pwele chiyuhu.
\p
\v 6 Erze oso uje ye onahmũr otẽr Porrosht ahwoso wɨr shɨ õr ɨtso poyto hn poohle. Ye atɨmlo õr erze uje ich om uje Jesús shiyokõr par olak. Uje atɨmlo õr ich shɨ ɨtso uje ãrlo kojano uje ich ɨhɨ̃rtso hn debich hn erze poohle tarãha hnɨmo hn somtɨs ɨre par ches olak.
\s Ich om uje shish otsapur kuche.
\p
\v 7 Titɨm olak. Shish apurlo hn de uje ɨshɨm olak. Shish ekwilo ich eshɨlo. Shish tuklo asa pwert uhurrza ich sɨtsẽr ɨre par olak.
\v 8 Pork ese uje shish sapur ich yet ɨshɨm ɨre, hn ese uje shish chukwi ich chish, hn ese uje shish shuu asa pwert uhurrza ich yet sɨtsẽr par ɨre.
\v 9 ¿Je olak yeẽk chɨhɨ uje ɨr ijɨt sapur pan hn ɨshɨm kojach?
\v 10 O kɨmɨjɨ lapur loshɨt ¿je doshɨm echeẽt? Nĩhyok.
\v 11 Olak ɨluu mɨhnũ per shish asɨmlo olak aabo erze kuche uje om. Olak Deych uje de poõrc ma sahmũr ɨshɨm yeẽk kuche uje om uje sapur ɨre.
\p
\v 12 Uje ahmũrlo oso oshiyokorɨ̃hɨ om par olak ich tyenɨj ahakõrlo uje om par õr ɨre. Uje ahakõrlo ɨtsorz ich ahakõrlo uje Porrosht ɨr ley tata hn ahakõrlo erze uje ɨr profeta poruwo wɨshɨ ochichewkite.
\s Jesús ɨtso uhurrza waa je ijaap.
\p
\v 13 Titɨm olak par ekãhalo asa uhurrza waa je ehet ijaap pork asa uhurrza waa je data hn ese dehet uje dich wɨchɨ uje seya õr urhuta bahluta ehet. Ich oso okɨhniya uje yesh ochɨkãha.
\v 14 Per asa uhurrza waa je ehet ijaap hn ese dehet uje ijaap wɨchɨ uje seya õr ese owich uje ɨkɨrĩt de uje yelɨj nɨhna ɨre. Ich kwestpa par oso ochɨkãha ese dehet hn õr arhaabo uje ochish asa uhurrza.
\s Porrosht aabo otɨbey ɨre par uje oso ye onehnyẽr õr.
\p
\v 15 Titɨm olak. Abeylshɨp olak par uje ye wɨr onehnyẽr olak erze uje ochii ɨre profetaha. Wɨr otɨrẽt otɨ̃r olak shɨ ɨtso uje õr om ɨtso obeje per õr aho ich shɨ ɨtso ɨlpiyo uje ehnito.
\v 16 Erze uje õr ɨre oshiyokõr shuu ɨmeheeych uje ye õr profetape. ¿Je eeshɨlo onakatuwo hn ɨr ee uva? Nĩhyok. ¿Je eeshɨlo yɨliche hn ɨr ee naranje? Nĩhyok. Kuche uje om ye tãra õrpe.
\v 17 Nos wɨr pohɨr uje om ich ɨr ee om, per erze pohɨr uje mɨhnũ ich ɨr ee ye ompe. Erze profeta wɨr shɨ õr ɨtso pohɨr uje ɨr ee mɨhnũ.
\v 18 Erze pohɨr uje om yelɨj ɨr ee mɨhnũ hnii erze pohɨr uje mɨhnũ yelɨj ɨr ee om.
\v 19 Nos wɨr pohɨr uje ɨr ee ye ompe ich ohyo hn ochɨmchaha jwekɨta ehet,
\v 20 heke uje eychɨmlo erze uje ochii ɨre profetaha oshiyokõr ich erahalo wɨr õr ɨluu kɨmɨjɨ om o kɨmɨjɨ mɨhnũ.
\s Ye nos õr Porrosht aabope erze uje otsɨɨ: “Ɨrhĩche.”
\p
\v 21 Titɨm olak uje ich okɨhniya uje otatɨm yok otsɨɨ: “Ɨrhĩche, Ɨrhĩche” per ye nos otɨ̃r Porrosht ahɨrpe. Shɨ erze uje oshiyokõr uje Papa sahmũr, wɨr uje otɨ̃r ɨrehe wahacha poõrc nehe.
\v 22 Uje terɨhɨ ese deeych nehe ich okɨhniya uje otatɨm yok otsɨɨ: “Ɨrhĩche, Ɨrhĩche, shish oyanɨmɨrãha ahwoso oyɨ̃ra eeych, hn oyiyuhu demonyo oso õr aho oyɨ̃ra eeych, hn oyiyokõr kuche ich kɨhniya uje ye latɨk pwele shiyokõr oyɨ̃ra eeych.”
\v 23 Uje otatɨm yok ɨtsorz ich tyenɨj titɨm õr too: “Ye tɨkɨraha olak otiyo. Olak uje ahakõrlo uje mɨhnũwo atokolɨhɨlo pɨkɨch.”
\s Oso ode uje õr eykdeyo hn yewo ye õr eyuwɨ̃rsh.
\p
\v 24 Titɨm olak. Yeẽk uje chunt pahwoso hn shiyokõr uje tiita, wɨchɨ shɨ ɨtso hnakɨrbich uje eykdeyo uje shiyokõr lahuch. Wap chihĩtsa jotse nehech chish kojach hn shiyokõr lahuchɨhɨ eeych. Ese kojach shɨ tɨteẽta yok.
\v 25 Uje ɨbɨk hn kresyent tɨ̃r poõrc hn myent tɨbichu ese pwertɨt per ye nehnɨmichpe pork wɨchɨ shiyokorɨ̃hɨ kojach eeych.
\p
\v 26 Per yeẽk uje chunt pahwoso hn ye niyokõrpe ich wɨchɨ shɨ ɨtso hnakɨrbich uje ye eyuwɨ̃rsh uje shiyokõr lahuchɨhɨ erent eeych.
\v 27 Uje ɨbɨk hn kresyent tɨ̃r poõrc hn myent tɨbichu ese pwertɨt hn sehnɨmich ich sɨhna ɨre.—
\p
\v 28 Uje Jesús sɨhna lahwoso uje shiyokorãha erze osoko ich ochishlabe uje shiyokorãha õr
\v 29 pork shiyokorãha õr shɨ ɨtso yeẽk uje ɨr ukurbo de pork ɨr ukurbosh. Erze uje oshiyokorãha oso waa ley waa je Moisés chichewkite yelɨj oniyokorãha oso oduhu ɨlorz.
\c 8
\s Hnakɨrbich uje lepra tew.
\p
\v 1 Eseekite uje Jesús ihnɨmichɨhɨchɨs wɨ̃rit eeych ich oso okɨhniya uje õya ɨre.
\v 2 Hnakɨrbich sɨtɨ̃r ɨre uje lepra tew. Wɨchɨ icha dete hnɨmoho Jesús ɨkɨch hn tatɨm ɨm: —Ɨrhĩche, kɨmɨjɨ ahmũr ich sehe tuu ekuta yok pork owa akɨrbo de par ahakõr.—
\p
\v 3 Jesús chɨbɨte nahmɨta eeych hn tatɨm ɨm: —Tahmũr heke tuu owa owich om.— Ɨchii ese lepra nihyokõho ɨr yũhurrza.
\v 4 Jesús tatɨm ɨm: —Hmeychɨm, ye atɨm latɨk uje tiyokorɨ̃hɨ owaka. Shɨ etɨ̃r saserdote hn owa ɨre eyũhurrza hn asɨm ɨre obejɨt ɨtso uje Moisés tatakite par ena Porrosht par uje nos oso odɨraha uje lepra nihyokõho eyũhurrza.—
\s Jesús chukuta erze ohyerptoso õr bahlut ɨr ɨbich.
\p
\v 5 Eseekite uje ehn Jesús masaha dɨt Capernaum hn ohyerptoso õr bahlut tɨrẽt tɨ̃r ɨre. Sapur ɨre
\v 6 ɨm: —Ɨrhĩche, pɨbich de wahacha pihyuch ich permpa. Pɨlich worbɨt yakaha ɨre. Yesh de darpich eeych ich dospa.—
\p
\v 7 Jesús tatɨm ɨm: —Takaha hn tukuta ɨre.—
\p
\v 8 Per ese ohyerptoso õr bahlut tatɨm ɨm: —Ɨrhĩche, owa dichpa. Ye yok dichpe par tuu amsaha pihyuch ehet. Shɨ eyuhu ahwoso ich wɨchɨ owich om
\v 9 pork yok bahluwo ode uje ma õr deyo je yok. Uje otatɨm yok kuche ich tiyokõr. Hn ohyerptoso ode pɨhme par tɨkɨbey õr. Uje titɨm sohmet too: “bo” ich hno. Uje titɨm yet too: “erẽt” ich tɨrẽt. Uje tuu pɨbich shiyokõr kuche ich shiyokõr.—
\p
\v 10 Uje Jesús chunt uje wɨchɨ tata ich chishlabe. Tatɨm erze oso uje õya ɨre ɨm: —Titɨm olak ich tuu ũrpa. Ye tish israel oso yeẽkpe uje ɨtso ele hnakɨrbich uje ye lotiis yokpe.
\v 11 Titɨm olak uje okɨhniya otɨrẽt nehe otãra deeych warĩch yɨt hn otãra uje deeych yakaha yɨt par uje wɨr otaakɨhɨ nemest wɨrc wahacha poõrc Abraham lɨshɨ ahɨr hn Isaac lɨshɨ hn Jacob lɨshɨ.
\v 12 Tɨkɨrẽtni hn titɨm oso ich okɨhniya par otɨ̃r Porrosht ahɨr nehe per ye onahmũrpe. Wɨr uje tyenɨj otãra õr ochɨbɨte õr ejwert dɨhlelta ehet nehe. Tyenɨj oyerh hn oches labɨterẽhe wahacha pork ich dospa.—
\v 13 Jesús tatɨm erze ohyerptoso õr bahlut ɨm: —Bo eyhi. Ye otiis yokpe heke tiyokõr uje atɨm yokɨke.—
\p Shɨ yehe wate orta uje tatɨm ɨchii ese ɨr ɨbɨk owich om.
\s Jesús chukuta Pedro ɨr ohota.
\p
\v 14 Eseekite hn Jesús masaha Pedro ihyuch hn umo Pedro ohota. De darpich eeych permo, aat duhlu.
\v 15 Jesús sakahɨr wate hmata hn chukuta. Ich ye aat duhlpe. Iyehet hn sar õr poso.
\s Jesús chukuta oso ich okɨhniya.
\p
\v 16 Eseekite uje ich deeych yaka hn otõhwa oso ich okɨhniya uje demonyo de õr aho otseya õr Jesús. Jesús tatɨm erze demonyo uje de õr aho hn shuu tokole. Nos chukuta erze uje õr permo toy.
\v 17 Uje Jesús shiyokõr shuu ɨtsorz ich shuu yakaha uje profeta Isaías tatakite pork tata ɨm: —Wɨchɨ uje chiyuhu eyok dosɨ̃ryo hn chukuta eyok uje eyok permo.—
\s Jesús keytkẽr erze uje sehe onõya ɨre.
\p
\v 18 Eseekite uje Jesús umo erze oso uje okɨhniya ochɨpeẽsa ɨre hn tatɨm dakɨle ɨm: —Yukulo yɨtɨ̃rlo lagunta pɨt yet.—
\v 19 Hn hnakɨrbich uje shiyokorãha oso waa ley waa je Moisés chichewkite sɨtɨ̃r ɨre Jesús hn tatɨm ɨm: —Maestro, tokõya owa tɨtɨ̃r uje etɨ̃r.—
\p
\v 20 Jesús tatɨm ɨm: —Watsɨtse uuwo de hn chɨpɨrme uje iyoho poõrc pehet ɨr uuwo de toy per yok uje tokõra poõrzni nĩhyok owich uje tokotsa pãrz hnɨmichɨhɨ.—
\p
\v 21 Jesús ɨr akɨlt yet tatɨm ɨm: —Ɨrhĩche, wap sehe tɨtɨ̃r pihyuch. Uje papa toy nehe tihitsɨm hn tokõya owa.—
\p
\v 22 Per Jesús tatɨm ɨm: —Mẽya yok. Erze uje ye odɨraha Porroshtpe wɨr shɨ õr ɨtso topo. Moym par uje wɨr odihitsɨm õr.—
\s Jesús shuu myentɨta hn owɨt wokor iyehe.
\p
\v 23 Eseekite hn Jesús dohɨr pohorrza ehet hõr erze dakɨle hn ohno.
\v 24 Wɨsɨk wɨsɨk hn myent data tɨbichu. Shuu erze owɨt wokor deyo masaha asa pohorrza ehet. Ich sehe duhu yaka, per Jesús shɨ umo.
\v 25 Ɨr akɨle otɨ̃r ɨre otsɨniyẽr. Otatɨm otsɨɨ: —Ɨrhĩche, akashɨm õryok. Yej eyok yaka.—
\p
\v 26 Jesús tatɨm õr ɨm: —¿Ɨnaãpo heke atɨlɨlo? Yesh olak koswãha yok.— Uje tatɨm õr shuu ɨtsorz hn iyehet tatɨm asa myentɨta hn erze owɨt wokor par shuu iyehe. Ich asa myentɨta iyeheshɨp hn asa onoota wokor iyehepo.
\p
\v 27 Õr ɨre ich ochishlabe. Otatɨmye otsɨɨ: —¿Latɨk ukurbo uje de ɨre heke asa myentɨta hn owɨt wokor chunt ɨre?—
\s Jesús chiyuhu demonyo gadara oso õr aho.
\p
\v 28 Eseekite uje Jesús taachɨ̃hɨ lagunta pɨt yet gadara oso õr hnɨmich hn hnakɨrbo õr osiyer uje demonyo de õr aho otokolɨhɨ dukuta otɨ̃r Jesús. Wɨr ich õr ehnito pisho heke nĩhyok uje yeẽk chɨkãha ese dehet.
\v 29 Wɨr otatɨm Jesús ich otsɨhnew lahwoso otsɨɨ: —Owa uu Porrosht Ijɨt. ¿Ɨnaãpo heke erẽt etɨ̃r ele owich uje õryok de? ¿Je erẽt par epiyer õryok? Yahpaa terɨhɨ ɨshɨrĩtpe.—
\p
\v 30 Ich poohle kɨhniya taakɨhɨchɨs meytii dukulehe õr.
\v 31 Erze demonyo otatɨm Jesús otsɨɨ: —Kɨmɨjɨ eyuhu õryok ich uhu oyomsaha erze poohle aho.—
\p
\v 32 Jesús tatɨm erze demonyo ɨm: —Bolɨlo.— Heke erze demonyo otokolɨhɨ erze hnakɨrbo õr aho hn ohno otɨ̃r erze poohle. Ɨchii erze poohle uushɨ. Ese wɨ̃rit uje wɨr de ich ɨlyaka. Nos uushɨ masaha awɨt hn yaka.
\p
\v 33 Erze hnakɨrbo uje otɨbey poohle ooshɨ otɨ̃r dɨt ehet hn otatɨm erze oso nos wɨr kuche uje tokolɨhɨ erze poohle hn uje tokolɨhɨ erze hnakɨrbo toy uje demonyo de õr aho.
\v 34 Nos wɨr oso uje odechɨ dɨt ehet otokole hn ohno otɨ̃r ese owich uje Jesús de. Uje omo ɨre hn otatɨm otsɨɨ: —Atokolɨhɨ lɨka.—
\c 9
\s Jesús chukuta hnakɨrbich uje pɨlich worbɨt yakaha.
\p
\v 1 Eseekite hn Jesús dohɨr asa pohorrza ehet cheeshpo tɨ̃r lagunta pɨt yet uje dɨt dechɨ uje ɨre debuhu.
\v 2 Ich oso otõhwa hnakɨrbich uje pɨlich worbɨt yakaha ɨre otseya Jesús. Shɨ de darpich eeych. Uje Jesús teychɨm uje ye olotiis ɨrpe hn tatɨm ese uje pɨlich worbɨt yakaha ɨm: —Pijɨte, uhu ehet kɨɨs pork yok perdonar nos erze kuche mɨhnũwo uje ahakõr.—
\p
\v 3 Erze hnakɨrbo uje oshiyokorãha oso waa ley waa je Moisés chichewkite õr aho chiilehet otsɨɨ: —Jesús shɨ chiinehnɨm Porrosht.—
\p
\v 4 Per Jesús nos chɨraha erze uje oshuu deyuwo tɨsɨ̃r. Tatɨm õr ɨm: —¿Ɨnaãpo heke uhu olak eyuwo tɨsɨ̃r uje mɨhnũwo?
\v 5 Uje titɨm ɨre uje yok perdonar erze kuche mɨhnũwo uje shish shiyokõr ich ye ɨmeheeychpe kɨmɨjɨ pukurbo chɨhɨ o kɨmɨjɨ nĩhyok. Per uje titɨm ɨre too: “Alehet, erk” ich ɨmeheeych uje pukurbo de pork tyenɨj iyehet hn dɨrk.
\v 6 Yok tokõra poõrzni. Tokowa olak uje pukurbo de uje yok de lɨka ɨ̃rmo par uje yok perdonar yeẽk uje shiyokõr mɨhnũwo.— Hn Jesús tatɨm ese uje pɨlich worbɨt yakaha ɨm: —Alehet. Asew ese eteno hn bo eyhi.—
\p
\v 7 Ese uje pɨlich worbɨt yakaha iyehet hn hno seyhi.
\v 8 Uje erze oso omo uje ɨtsorz ich ochishlabe hn oteeychãha Porrosht pork wɨchɨ uje ɨshɨm Jesús ɨr ukurbo par uje ɨre perdonar oso.
\s Jesús tɨbii Mateo par uje ĩya ɨre.
\p
\v 9 Eseekite uje ehn Jesús hno ich umo hnakɨrbich uje iich otsɨɨ Mateo uje sakaha owich hn kobra nahnapso õr hnote par gobierno. Jesús tatɨm ɨm: —Mẽya yok.— Iyehet hn hno ĩya ɨre.
\p
\v 10 Eseekite uje ehn Jesús hõr dakɨle otaakɨhɨ pwert ehet hn hnakɨrbo okɨhniya uje õr kobra hnote par gobierno otaakɨhɨ õr ahɨr toy hn yewo otaakɨhɨ toy uje õr ɨluu mɨhnũ.
\v 11 Erze uje õr ɨluuta iich otsɨɨ fariseo omo Jesús uje taakɨhɨ wɨr õr ahɨr hn otatɨm erze ɨr akɨle otsɨɨ: —¿Ɨnaãpo heke olak maestro taakɨhɨ wɨr õr ahɨr erze uje õr kobra hnote par gobierno hn erze oso yewo uje oshiyokõr mɨhnũwo?—
\p
\v 12 Uje Jesús chunt uje wɨr otata hn tatɨm õr ɨm: —Erze uje ye õr permope ye õr nesita lotorpe. Shɨ erze uje õr permo wɨr uje õr nesita. Erze oso uje otaakɨhɨ pahɨr wɨr shɨ ɨtso uje õr permo heke õr nesita lotor.
\v 13 Bolɨlo ahakorãha olak uje Porrosht ahwoso tata shuu ɨtsorz ɨm: “Porrosht ɨm: Eenɨlo uje yeẽk losuhlaab hn akashɨmlo ɨre. Wɨchɨ uje ma om je uje tukulo loshɨpɨt par eeychãhalo yok.”— Hn Jesús tatɨm õr ɨm: —Tɨkɨrẽtni ye par tokosɨr erze uje oshiyokõr uje om shɨ par tokosɨr erze uje oshiyokõr mɨhnũwo.—
\s Jesús akɨle ye noym dabɨso par oteeychãha Porrosht.
\p
\v 14 Eseekite hn Juan uu tohɨrm oso ɨr akɨle otsɨtɨ̃r ɨre Jesús hn otatɨm otsɨɨ: —Õryok hn erze fariseo shish oyukwim õryok poso par õryok orar. ¿Ɨnaãpo heke akɨle ye onoym labɨsope par uje õr orar?—
\p
\v 15 Jesús tatɨm õr ɨm: —Uje yeẽk chiileku hn shiyokõr õr ahamich ich oso otɨ̃r ese ɨr ahamich. Uje ehn wɨchɨ de õr ahɨr ich ye õr dosdarakpe hn ye onoym labɨsope. Deeych yet nehe hn yewo ohnoy ese hnakɨrbich uje chiileku heke erze uje ode ɨr ahamich oym labɨso pork ich õr dosdarak.—
\p
\v 16 Hn Jesús tatɨm õr uje ɨr ahwoso ich ahlo hn ye ompe ĩya erze õr ɨluu ɨler. Tatɨm õr ɨm: —Nĩhyok yeẽk uje chichew lasuwo obɨlo chɨ̃ra bortɨsht uje ichɨrãha pork ese bortɨsht uje ahle shuu wɨr tɨ̃rye hn shuu ese bortɨsht ɨlaro kara hn shuu obɨlo ma deyo.
\v 17 Nĩhyok ye latɨk chɨhɨ uje sanuwãha wint ahlt kwer ɨler ehet uje ɨtso boteyle pork ese wint ahlt tyenɨj shuu potɨta nehech shuu kara hn ese wint noshɨhɨ lekɨtiyo. Heke ese wint ahlt tyenɨj otsanuwãha erze kwer ahle ehet pork ye karape.—
\s Jesús chukuta tɨmcharrza hn Jairo ijɨta.
\p
\v 18 Eseekite uje ehn Jesús chiilehet hn israel oso õr bahlut taãcha. Icha dete hnɨmoho Jesús ɨkɨch hn tatɨm ɨm: —Pijɨta tokɨ per kɨmɨjɨ erẽt hn ebɨte ahme wate eeych ich ɨkpo.—
\p
\v 19 Jesús iyehet hn hno ĩya ɨre. Ɨr akɨle õya ɨre toy.
\p
\v 20 Ich oso okɨhniya oyehe nẽr hn tɨmcharrza dechɨ õr ahɨr. Ich dose ãyo uje wate permo, ɨr armɨtsɨ ihnɨmich. Sɨtɨ̃r ɨre Jesús tãra nẽr. Sakahɨr nerpta ɨrhɨ
\v 21 pork ehet chiilehet ɨm: —Uje shɨ takahɨr ɨr nerpta ich yok owich ome.—
\p
\v 22 Jesús somtɨs ɨre hn teychɨm asa tɨmcharrza. Tatɨm ɨm: —Pijɨta, uhu ehet kɨɨs. Shɨ pork ye otiis yokpe heke tuu owa owich om.— Ɨchii asa tɨmcharrza owich om.
\p
\v 23 Uje Jesús taachɨ̃hɨ ese õr bahlut ihyuch hn umo erze uje otsobɨta flawta hn erze uje oyerh ohye asa waa je tokɨ.
\v 24 Tatɨm erze oso ɨm: —Atokolɨhɨ lɨkɨlo pork asa pɨkɨhninta ye tope, shɨ umo.— Erze oso shɨ oyana Jesús.
\v 25 Uje ochiyuhu erze oso õr ejwertɨke hn Jesús masaha pwert ehet hn chishew asa pɨkɨhninta hmata hn wate iyehet.
\v 26 Ese uje Jesús shiyokõr ich chũr lekɨtiyo ese hnɨmich.
\s Jesús chukuta hnakɨrbo uje õr olɨbo.
\p
\v 27 Eseekite uje Jesús tokolɨhɨchɨs hn olɨbo õr osiyer oyehe ner. Otatɨm Jesús ich otsɨhnew lahwoso otsɨɨ: —Jesús, owa uje ãra owa porokkite rey David. Sehe oyuhu osɨr õryok.—
\p
\v 28 Uje Jesús masaha pwert ehet ich erze hnakɨrbo uje õr osiyer uje õr olɨbo otsɨtɨ̃r ɨre. Jesús tatɨm õr ɨm: —¿Je ye otiislo yok uje yok pwele tuu olak owich om?— Otsɨɨ: —Ẽhe, Ɨrhĩche.—
\v 29 Jesús sakahɨr õr ɨle hn tatɨm õr ɨm: —Kɨmɨjɨ ye otiislo yok ich tuu olak owich om.—
\p
\v 30 Ɨchii wɨr omo lekɨtiyo. Jesús tatɨm õr ich sɨhnew lahwoso ɨm: —Ye atɨmlo latɨk uje tukuta olak.—
\v 31 Per uje otokolɨhɨchɨs ich otatɨm oso oshuu chũr lekɨtiyo ese hnɨmich uje Jesús chukuta õrke.
\s Jesús shuu hnakɨrbich chiilehet uje ɨrpɨk.
\p
\v 32 Eseekite uje ehn Jesús hõr dakɨle otokolɨhɨ pwert ehet ich oso otõhwa hnakɨrbich uje ɨrpɨk, demonyo de ɨre ehet.
\v 33 Uje Jesús chiyuhu ese demonitɨke ese hnakɨrbich ehet uje ɨrpɨk ich wɨchɨ chiilehetpo. Erze oso okɨhniya uje odechɨ ich ochishlabe uje wɨchɨ chiilehetpo. Otata otsɨɨ: —Yelɨj oyumo uje ɨtsorz ele israel oso õr hnɨmich.—
\p
\v 34 Per erze uje õr ɨluu iich otsɨɨ fariseo otata otsɨɨ: —Uu demonyo õr bahlut wɨchɨ uje ɨshɨm Jesús ukurbo par chiyuhu demonyo.—
\s Jesús chuuna uje oso õr losuhlaabo.
\p
\v 35 Eseekite hn Jesús hno tɨ̃r nos wɨr duwo uje deyo hn ijaabo hn shiyokorãha oso õr sinagoga aho. Tatɨm õr ahwoso omo uje ich yej terɨhɨ uje Porrosht tɨbey oso hn nos chukuta erze uje õr permo kɨnãho kɨnãho.
\v 36 Uje Jesús umo erze oso uje ich okɨhniya ich chuuna uje õr losuhlaabo. Wɨr shɨ õr ɨtso obeje uje obɨlosh pork nĩhyok yeẽk uje tɨbey.
\v 37 Heke sɨteẽta tatɨm erze dakɨle ɨm: —Erze oso ich okɨhnipa shɨ õr ɨtso jõro uje kɨhniya uje ta par ochekushu hn olak shɨ olak ɨtso erze uje ochekushu. Porrosht wɨchɨ shɨ ɨtso ese jõro yɨnsɨrc. Erze uje tyenɨj ochekushu shɨ õr arhaabo.
\v 38 Apurlo ese jõro yɨnsɨrc par uje shuu ma okɨhniya par otɨ̃r ochekushu erze jõro.—
\c 10
\s Jesús shuu dakɨle ohno otsanɨmɨrãha lahwoso.
\p
\v 1 Eseekite hn Jesús tɨbii dakɨle uje õr dose par otɨ̃r ɨre. Ɨshɨm õr ukurbo par shuu ochiyuhu erze ɨchɨbiyo mɨhnũwo oso õr aho hn ɨshɨm õr ukurbo par ochukuta erze uje õr permo kɨnãho kɨnãho.
\v 2 Erze apóstole uje õr dose wɨr erze. Uu webich osht iich otsɨɨ Simón. Ɨr iich yet otsɨɨ Pedro. Ese apostol yet iich otsɨɨ Andrés. Wɨchɨ Pedro leshap. Erze apóstole yewo õr iiyo otsɨɨ Santiago hn ɨr leshɨbich uje iich otsɨɨ Juan. Wɨr Zebedeo aabo.
\v 3 Erze apóstole yewo õr iiyo otsɨɨ Felipe hn Bartolomé hn Tomás hn Mateo. Wɨchɨ uje kobra nahnapso õr hnote par ɨshɨm gobierno. Apostol yet iich otsɨɨ Santiago. Ɨr deych iich otsɨɨ Alfeo. Apóstole yewo õr iiyo otsɨɨ Tadeo
\v 4 hn Simón. Wɨchɨ politikya. Hn ese apostol uhurc osht iich otsɨɨ Judas Iscariote. Wɨchɨ uje tyenɨj chiwãha Jesús.
\p
\v 5 Wɨr erze dose uje Jesús shuu ohno otɨ̃r lekɨtiyo. Tatɨm õr ɨm: —Ye ekahalo erze dihipo kɨnãho õr laho, hn ye etɨ̃rlo erze samaria oso õr duwo.
\v 6 Shɨ etɨ̃rlo erze israel oso. Wɨr shɨ õr ɨtso obeje uje pyerte.
\v 7 Uje etɨ̃rlo lekɨtiyo ich shish atɨmlo oso uje ich yej terɨhɨ uje Porrosht shuu oso omasaha par ɨr aabo.
\v 8 Ekutulo erze uje õr permo, hn erze uje otoy ich uhulo õr ɨkpo. Ekutulo erze uje lepra yakaha õr hn eyuhulo demonyo uje de oso õr aho. Erze ukurbo uje tokosɨm olak ye bahatɨkɨsh heke uje ekutulo oso ich ye ebɨtɨlo bahat.
\v 9 Ye bolilo olak hnote uje oro, plata hn kobre. Ye emchahalo olak ɨhɨroso ɨljer ehet.
\v 10 Ye bolilo kotsɨrbo hn ye bolɨlo olak ɨshuwo yewo. Ye bolilo olak erihyo yewo hn olak ɨtɨle pork yeẽk uje chishew obiyo tyenɨj oshɨm ɨre uje tew.
\p
\v 11 Uje aachɨhɨlo dɨt dich o kɨmɨjɨ dɨt ijaap ich ekulo yeẽk uje ɨluu om hn akahalo ɨr ihyuch nehech atokolɨhɨlo ese dɨt.
\v 12 Uje aachɨhɨlo ɨr ihyuch ich etɨlo õr par uje uhulo õr aho kɨɨs.
\v 13 Kɨmɨjɨ ese pwert yɨnsɨrc om ich erze olak ahwoso shuu õr aho kɨɨs per kɨmɨjɨ ye õr ɨluu om ich ese uje ehet kɨɨs cheeshpo tɨ̃r olak.
\v 14 Kɨmɨjɨ ye onahmũr uje akahalo õr ihyuch hn ye onahmũr otẽr olak ahwoso ich atokolɨhɨlo õr ihyuch o kɨmɨjɨ ese dɨt hn eshɨtlo ese hnɨmich ukult uje de olak hnɨte par yara par õr.
\v 15 Titɨm olak ich tuu ũrpa. Uje terɨhɨ ese deeych nehe uje erze dɨt oso otɨ̃r Porrosht ɨle ɨkɨch ich ma sepyẽr õr je uje tyenɨj sepyẽr erze duwo Sodoma hn Gomorra oso.
\s Oso tyenɨj oloter Porrosht aabo nehe.
\p
\v 16 Titɨm olak uje tuu etɨ̃rlo erze oso õr ehet shɨ ɨtso uje tuu obeje tɨ̃r ɨlpiyo ehet. Uhu olak eykdeyo ɨlo echɨ̃re hn uhu olak ɨlo paloma uje masaabo.
\v 17 Abeylshɨp olak pork hnakɨrbo uje õr ehnito tyenɨj oshɨm olak erze õr bahluwo hn yewo otsepyẽr olakɨhɨ sinagoga aho,
\v 18 hn yewo tyenɨj ohnoy olak otseya olak gobernador õr ɨkɨch hn erze reye õr ɨkɨch toy shɨ pork ye otiislo yokpe. Atɨmlo erze õr bahluwo uje tiyokõr par olak hn atɨmlo erze dihipo kɨnãho toy.
\v 19 Uje ohnoy olak otseya olak õr bahluwo ɨkɨch ich ye olak prekupar uje keshɨ uhulo ɨnaãpo par ekitkẽrlo õr pork uje terɨhɨ orta par ekitkẽrlo õr ich Porrosht shuu erahalo uje atɨmlo õr
\v 20 pork ye tãra olakpe uje ey olak uhut. Shɨ olak Deych Porrosht ɨr Ɨchɨbich uje chiilehetɨhɨ olak aho.
\p
\v 21 Deeych yet nehe hn hnakɨrbich tyenɨj denunsya deshɨbich par shuu oshuu oshuu toy shɨ pork deshɨbich Porrosht aap, hn hnakɨrbich tyenɨj denunsya daabo par shuu oshuu õr oshuu otoy, hn ode uje tyenɨj õr denunsya deych hn data par shuu oshuu õr oshuu otoy.
\v 22 Nos wɨr oso tyenɨj otsɨtak olak shɨ pork ye otiislo yokpe, per yeẽk uje ewenta hn shish ye lotiis yok nehech terɨhɨ uhurc nehe ich wɨchɨ ɨr owich de Porrosht ahɨr.
\v 23 Uje oshiyokorɨ̃hɨ olak kuche mɨhnũwo dɨt ehet ich olak yuhwo etɨ̃rlo dɨt yet. Titɨm olak ich tuu ũrpa. Uje ehn yahpaa nos etɨ̃rlo erze israel oso õr duwo ich yok uje tokõra poõrzni tyenɨj takaashpo tɨtɨ̃r hnɨmich.
\p
\v 24 Nĩhyok yeẽk uje ma chɨraha je ɨr maestro hn nĩhyok yeẽk uje õr ɨbɨk uje ɨre ma dich je ɨr nensɨrc.
\v 25 Shɨ pwele shiyokorãha ɨre nehech ɨtso ɨr maestro, hn ese uje õr ɨbɨk ye pwele sowe nensɨrzpe per ɨre pwele shuu ɨre ɨtso nensɨrc.— Hn Jesús tatɨm õr ɨm: —Yok ɨtso hnakɨrbich uje ɨr aabo ode. Oso otata uje yok Beelzebú uu demonyo õr bahlut heke ma ochinehnɨm olak toy uje ye otiislo yokpe.
\p
\v 26 Titɨm olakɨke par uje erahalo heke ye atɨlɨlo õr pork nĩhyok uje otsakɨs je deeych yet nehe ich ochɨbɨte orhõta. Hn erze kuche uje ye onahmũr yewo ochɨraha je deeych yet nehe ich nos ochɨraha.
\v 27 Ahnũwo kuche uje titɨm olak uje dɨhlak ich tyenɨj atɨmlo õr uje deeych par uje nos ochɨraha. Ese uje titɨm olak taraashi ich tyenɨj atɨmlo osoho lekɨtiyo shɨ ɨtso uje alehelo pwert eeych hn ebichlo atɨmlo õr.
\v 28 Ye atɨlɨlo erze uje sehe oduhu olak oduhu atɨlo per wɨr ye õr pwelpe uje oshuu olak ɨchɨbiyo oshuu toy. Shɨ tyenɨj atɨlɨlo Porrosht uje pwele sɨhna olak hn sɨhna olak ɨchɨbiyo toy wahacha urhuta bahluta ehet.
\v 29 Erahalo uje ochiwãha chɨpɨrme ijeebe otiyer par pechporrza nohmɨra per hnii chɨpɨrmicha nohmɨra ye kayɨhɨ hnɨmichpe hn toy kɨmɨjɨ ye olak Deych Porrosht nahmũr uje toy.
\v 30 Porrosht ma sahmũr olak je erze chɨpɨrme nehech nos chɨraha olak akɨ̃re uje de olak hu keshɨ terɨhɨ latɨkpo.
\v 31 Heke ye atɨlɨlo latɨk pork olak ma bale je chɨpɨrme uje kɨhniya.
\s Jesús shuu dakɨle otatɨm oso uje ye olotiis ɨre.
\p
\v 32 Titɨm olak uje yeẽk ye lotiis yok hn tatɨm oso ich titɨm Papa uje de poõrc uje wɨchɨ ye lotiis yokpe.
\v 33 Per uje yeẽk tatɨm yewo uje sotiis yok ich yok ɨtspo tyenɨj titɨm Papa uje de poõrc uje wɨchɨ sotiis yok.
\s Jesús shuu oso otsehek ɨre.
\p
\v 34 Titɨm olak. ¿Je uhu olak eyuwo tɨsɨ̃r uje Tɨkɨrẽtni par tuu oso õr aho kɨɨsɨhɨ nãhu ɨ̃rmo? Ye Tɨkɨrẽtni par tiyokõr tuu ɨtsorz. Shɨ Tɨkɨrẽtni par tuu otsehek ɨre shɨ ɨtso uje tuu oteye.
\v 35 Tɨkɨrẽtni par tuu oso omasaha par Porrosht aabo, heke hnakɨrbich uje ye Porrosht aap ich sɨtak deych, hn tɨmcharrza sɨtak data, hn ɨr lakaharza sɨtak dohota.
\v 36 Heke ese uje ye lotiis yok ich ɨr iiso otsɨtak ɨre shɨ ɨtso uje ɨr ɨmãho.
\p
\v 37 Uje yeẽk sahmũr yok per ma sahmũr deych hn data ich ye ompe masaha par pɨbɨk. Ese uje sahmũr yok per ma sahmũr deyjo ich ye ompe masaha par pɨbɨk.
\v 38 Shish tyenɨj yeẽk ewenta uje oshiyokõr mɨhnɨkɨ̃hɨ ɨre shɨ pork ye lotiis yok ɨtso uje ĩhyo krus hn ĩya yok. Kɨmɨjɨ ye ewenta ich ye pwele masaha par pakɨlakpe.
\v 39 Ese uje ye ewentpe per shɨ tɨbey ɨr ɨkɨritɨ̃hɨ nãhu ɨ̃rmo, uje uhurc ich nos pyerte. Per ese uje ewenta pork sahmũr yok ich ye tɨbey dekɨritɨ̃hɨ nãhu ɨrmõpe hn shiyokõr uje Porrosht sahmũr ich ɨr ɨkɨrĩt de Porrosht ahɨr.
\p
\v 40 Yeẽk uje sahmũr olak ahwoso ich sahmũr yok toy, hn uje sahmũr yok ich sahmũr Porrosht toy. Wɨchɨ uje shuu Tɨkɨrẽtni.
\v 41 Uje yeẽk tẽr ese profetɨt shɨ pork wɨchɨ profeta ich ɨr premit de ɨtso ese profetɨt. Uje yeẽk tẽr Porrosht aabo ich ɨr premit de ɨtso õr premit.
\v 42 Titɨm olak. Yeẽk uje takashɨm Porrosht aabo yeẽk kɨmɨjɨ shɨ dosɨm awɨt uje kɨɨs hn wɨchɨ hnii ye Porrosht aabo õr bahluwape wɨchɨ ɨr premit de.—
\c 11
\p
\v 1 Uje Jesús sɨhna lahwoso uje tatɨm erze dakɨle uje õr dose par oshiyokõr ɨr ɨbiyo ich shuu ohno otsanɨmɨrãha ɨr ahwoso hn ɨre hno tɨ̃r kal duwo sanɨmɨrãha Porrosht ahwoso.
\s Juan uu tohɨrm oso shuu dakɨle otɨ̃r Jesús.
\p
\v 2 Eseekite hn Juan uu tohɨrm oso de karsel ehet. Uje chunt uje Cristo shiyokõr hn shuu dakɨle yewo ohno otɨ̃r ɨre.
\v 3 Otatɨm Jesús otsɨɨ: —Juan sole: “¿Je owa uje yesh oyiyem o je oyiyem kɨnehẽt?”—
\p
\v 4 Jesús tatɨm õr ɨm: —Bolɨlo atɨmlo Juan uje entloko hn uje amlo.
\v 5 Atɨmlo uje olɨbo ich omo lekɨtiyo, hn erze uje pɨlich worbɨt yakaha õr ich odɨrk, hn erze uje lepra yakaha õr ich õr owich om, hn erze uje õr armo ich ochunt lekɨtiyo, hn erze uje otoy ich õr ɨkpo. Titɨm losuhlaabo erze ahwoso oomo par omasaha par Porrosht aabo.
\v 6 Ich om par yeẽk uje ye nowãha yok.—
\p
\v 7 Uje Jesús tatɨm Juan akɨle shuu ɨtsorz hn ohno ocheeshpo ɨch Jesús eyucha Juan tatɨm erze oso ɨm: —Sehe tuu atɨmlo yok. ¿Ɨnaãpo heke etɨ̃rlo wahachni owich uje ɨsa? ¿Je etɨ̃r par eychɨmlo ese uje ɨtso tyermɨt uje myent tɨbichu?
\v 8 Kɨmɨjɨ ye etɨ̃rlo ese owich uje ɨsa par eychɨmlo ese tyermɨt atɨmlo yok ɨnaãpo heke etɨ̃rlo wahachni. ¿Je etɨ̃rlo par eychɨmlo hnakɨrbich uje ɨshuwo ɨhɨ̃rtso? Nĩhyok pork erze uje õr ɨshuwo ɨhɨ̃rtso odebuhu reye õr ihyuwo.
\v 9 ¿Je etɨ̃rlo wahachni par eychɨmlo latɨkpo? ¿Je etɨ̃rlo par eychɨmlo profetɨt yet? Ẽhe, etɨ̃rlo wahacha par eychɨmlo profetɨt. Titɨm olak uje wɨchɨ ma dich je profeta yewo.
\v 10 Juan wɨchɨ uje Porrosht ahwoso tata uje Porrosht tatɨm Cristo ɨm: “Hmeychɨm, tuu pɨbich hno wap par nɨshii oso õr ɨluu shɨ ɨtso uje nɨshii dehet par uje ochɨmɨt ɨre hn otaachɨ̃hɨ owa ahɨr nehe.”
\v 11 Titɨm olak ich tuu ũrpa. Nĩhyok hnakɨrbich uje ma dich je Juan uu tohɨrm oso. Juan ich dich per Porrosht aap uje ye dichpe ich ma dich je Juan.
\v 12 Uje ehn Juan tohɨrm oso nehech ele ahle ich oso oshiyokõr shɨ ɨtso uje ochukusye par omasaha par Porrosht aabo hn oso ochiyuhu ɨre par omasaha toy.
\v 13 Erze Porrosht ahwoso uje nos wɨr profeta ochichewkite hn erze uje Moisés chichewkite tata uje Cristo tyenɨj tɨrẽt nehe per Juan uu tohɨrm oso tata uje yej taãcha.
\v 14 Oso otata uje Elías tyenɨj tɨrẽt nehe per titɨm olak kɨmɨjɨ sehe ẽrlo ich Juan wɨchɨ Elías.
\v 15 Olak ãr de par uje entlo. Uhulo olak eyuwo tɨsɨ̃r erze uje titɨm olak.
\p
\v 16 ¿Tɨteẽta latɨkpo par tuu erahalo erze oso uje yesh õr ɨka õr ɨluu? Õr ɨluu ich shɨ ɨtso pɨkɨhnino uje otsakaha dɨt ehet hn otatɨm nahɨ̃re ich otsɨhnew otsɨɨ:
\v 17 “Oyobɨta flawta per ye ahakõrlo weylape. Oyeeychɨ oyeẽt musika uje dosdarak par topo per ye ahmũrlope uje eyerhlo.”
\v 18 Titɨm olak ɨtsorz pork uje Juan uu tohɨrm oso tɨrẽtni ich ye tepe erze uje oso yewo otew, hn ye dohope uje oso yewo oho per otata uje demonit de ɨre ehet.
\v 19 Yok tokõra poõrzni. Ich takaak ɨtso oso yewo hn tokooho per wɨr otata otsɨɨ: “Hmeychɨmlo, wɨchɨ ich jar hn yɨkẽhik. Ɨr ihyẽro wɨr uje õr kobra nahnapso õr hnote par gobierno hn erze uje õr ɨluu mɨhnũ.” Porrosht ich eykdeyo hn shiyokõr uje sahmũr. Deeych yet nehe ich ɨmeheeych uje ɨre ich eykdeyo pork erze uje shiyokõr ich tokole om.—
\s Duwo tre de uje Porrosht tyenɨj sepyẽrpa nehe.
\p
\v 20 Eseekite ɨchii Jesús tata uje mɨhnũwo tyenɨj tɨ̃r erze oso uje odebuhu erze duwo uje wɨchɨ shiyokõr kuche ich kɨhniyani uje ye latɨk pwele niyokõr. Oteychɨm per shish otsotiis hn ye onoympe uje oshiyokõr mɨhnũwo.
\v 21 Jesús tata ɨm: —Ich yarhakpa uje tyenɨj tɨ̃r erze dɨt Corazín oso hn erze dɨt Betsaida oso pork tiyokõr kuche ich kɨhniya wahacha erze duwo aho per shish otsotiis yok. Kɨmɨjɨ tiyokorɨ̃hɨ wahachni ese duwo Tiro hn Sidón ich osdeyo uje erze oso oym uje oshiyokõr mɨhnũwo hn oshiyokõr õr ɨshuwo ochɨ̃ra ponchuko hn oyãha hn ochukshãha piitsɨt õr hu eyo par uje ochɨbɨte orhõta uje onoym deluu mɨhnũ.
\v 22 Tiita uje terɨhɨ ese deeych nehe uje otɨ̃r Porrosht ɨle ɨkɨch ich ma sepyẽr erze dɨt Corazín oso hn erze dɨt Betsaida oso je uje sepyẽr erze dɨt Tiro oso hn dɨt Sidón oso.—
\v 23 Hn Jesús tata ɨm: —Erze dɨt Capernaum oso ich onarim ɨre shɨ ɨtso uje yej otaachɨ̃hɨ poõrc per tyenɨj ochɨrmas õr hn ochɨmchaha õr urhuta bahluta ehet. Erze kuche uje tiyokorɨ̃hɨ õr ahɨr uje ye latɨk pwele niyokõr kɨmɨjɨ tiyokorɨ̃hɨ dɨt Sodomakite ich ese dɨt shish de nehech ele ahle.
\v 24 Tiita uje terɨhɨ ese deeych uje otɨ̃r Porrosht ɨle ɨkɨch nehe ich ma sepyẽr erze dɨt Capernaum oso je uje sepyẽr ese dɨt Sodoma oso.—
\s Uje oso otɨ̃r Jesús ich shuu õr tonkiya.
\p
\v 25 Eseekite hn Jesús tatɨm Porrosht ɨm: —Papa, owa uu poõrc yɨnsɨrc hn hnɨmich yɨnsɨrc. Tɨkɨna owa pork akɨs erze kuche uje ahakõr par uje erze oso uje õr eykdeyo ye odɨrehepe hn erze uje õr dɨtuwo ye odɨrehepe. Owa aabo wɨr õr ɨtso pɨkɨhnino ijaabo. Wɨr uje uhu ochɨraha erze kuche uje ahakõr.
\v 26 Papa, shɨ ahakõr uhu ɨtsorz pork ahmũr uhu ɨtsorz.—
\p
\v 27 Jesús nos tatɨm oso ɨm: —Papa nos chɨbɨte kuche pɨhme. Nĩhyok yeẽk uje chɨraha yok uje yok uu Porrosht Ijɨt pisht, shɨ Papa wɨchɨ uje chɨraha. Nĩhyok yeẽk uje chɨraha Papa, shɨ yok tɨkɨraha hn erze uje tuu ochɨraha ɨre.
\p
\v 28 Erẽtlo etɨ̃rlo yok nos wɨr olak uje ahakõrlo obiyo ich kɨhniya hn uje ich ɨhne pork sehe eshɨ olak hnɨtewɨhɨ Porrosht ahɨr. Etɨ̃rlo yok hn tuu olak tonkiya.
\v 29 Shɨ ɨtso uje ochɨbɨte hyuwo wey etɨbich par uje shiyokorãha ese yet ich tyenɨj etɨ̃rlo yok par tiyokorãha olak pork ye yok ehnitakpe hn ye yok narim yokpe. Heke tuu olak tonkiya pork ye olak nesita ahakõrlo kuche par eshɨlo olak hnɨtewɨhɨ Porrosht ahɨr.
\v 30 Erze pahwoso uje titɨm olakɨke wɨr ich hɨroj shɨ ɨtso hyuwo uje ochɨbɨte wey etɨbich hn hnoy nerhũwo uje hɨroj.—
\c 12
\s Ochekushu trigo ee par uje otew.
\p
\v 1 Eseekite uje terɨhɨ sabta hn Jesús hno chɨkãha shakɨrrza ehet. Ɨr akɨle ohno õya ɨre hn ochuuna uje sewɨt sẽhi õr heke ochekushu trigo ee hn otew.
\v 2 Erze uje õr ɨluuta iich otsɨɨ fariseo uje omo Jesús akɨle uje oshiyokõr hn otatɨm Jesús otsɨɨ: —Hmeychɨm erze akɨle, ich oyuwe erze ley. Ley tata uje ich ye ompe oshiyokõr obiyo sabta pork wɨchɨ ese deeych uje otsakɨr.—
\p
\v 3 Jesús tatɨm õr ɨm: —Erahalo uje Porrosht ahwoso tata uje iyuwo sẽhi rey David hn ɨr ihyẽro.
\v 4 Omasaha ese patikɨt ehet uje Porrosht ihyuch de hn saserdote ɨshɨm õr erze pan uje oshɨmɨhɨ Porrosht par uje otew. Erze pan wɨr uje ochɨbɨte shɨ par uje saserdote otew, ye par yewope per David ye niyokõr mɨhnɨ̃kpe pork iyuwo sẽhi hn sapur.
\v 5 Olak erahalo uje Porrosht ahwoso uje Moisés chichewkite tata uje erze saserdote uje ochish obiyohochɨs Porrosht ɨr templo ehet ese deeych uje otsakɨr ich ye otsowe erze leype.
\v 6 Titɨm olak uje nohmet de olak ahɨr uje ich ma dich je asa templo.
\v 7 Porrosht ahwoso tata uje Porrosht ɨm: “Eenɨlo uje oso õr losuhlaabo hn akashɨmlo õr. Wɨchɨ ich ma om par ahakõrlo je uje tukulo loshɨpɨt par eeychãhalo yok.”— Hn Jesús tatɨm erze fariseo ɨm: —Kɨmɨjɨ eenɨlo uje oso õr losuhlaabo hn akashɨmlo õr ich ye athɨlope uje pakɨle oshiyokõr mɨhnũwo pork ye oniyokõr mɨhnũwope.
\v 8 Yok tokõra poõrzni. Yok ese deeych uje otsakɨr ɨr yɨnsɨrc.—
\s Jesús chukuta hnakɨrbich uje ɨr hmata ye jukur.
\p
\v 9 Eseekite uje Jesús tokolɨhɨ shakɨrrza ehet hn hno masaha õr sinagoga ehet.
\v 10 Hnakɨrbich dechɨ uje hmata ye jukur. Yewo odechɨ toy uje sehe õr denunsya Jesús heke ochukwi ɨluu, otatɨm Jesús otsɨɨ: —Kɨmɨjɨ yeẽk dukuta yet ese deeych uje otsakɨr ¿je wɨchɨ sowe asa ley?—
\p
\v 11 Jesús tatɨm õr ɨm: —Kɨmɨjɨ olak yeẽk obeje chɨhɨ uje kayɨhɨ jotsɨt ese deeych uje otsakɨr ¿je ye dope par diyuhu?
\v 12 Hnakɨrbich ma bale je obejɨt heke uje yeẽk shiyokõr om ese deeych uje otsakɨr ich ye sowe leype.—
\v 13 Jesús tatɨm ese hnakɨrbich ɨm: —Ẽr ahmikɨt.—
\p Wɨchɨ chɨ̃r, ɨchii hmata sano ɨtso asa hmata yata.
\v 14 Erze uje õr ɨluuta iich otsɨɨ fariseo otokolɨhɨ sinagoga ehet hn ohno par okeytkẽrye ochukwi Jesús ɨluu pork sehe oduhu oduhu toy.
\p
\v 15 Jesús chɨraha uje sehe oduhu ɨre heke tokolɨhɨ wahacha hn hno. Ich oso okɨhniya uje oyehe nẽr hn nos chukuta õr.
\v 16 Tatɨm õr par uje ye odɨbɨte ɨre orhõta.
\v 17 Uje tatɨm õr shuu ɨtsorz ich shuu yakaha erze Porrosht ahwoso uje profeta Isaías chichewkite. Wɨchɨ eyucha Cristo uje tata uje Porrosht ɨm:
\p
\v 18 —Hmeychɨmlo pɨbich uje tiihla. Wɨchɨ ich tahmũr hn tahmũr uje shiyokõr. Tyenɨj tɨbɨte Pɨchɨbich ɨre ehet par sanɨmɨrãha pahwoso tatɨm erze dihipo kɨnãho par shuu omasaha par paabo.
\v 19 Wɨchɨ ye dihyokos yewo hn ye tɨbich nɨhnew lahwospe heke nĩhyok yeẽk tyenɨj chunt uje sɨhnew lahwoso uje wɨchɨ chɨkãha daho.
\v 20 Hn ye nontew erze oso uje hnii omasaha par Porrosht aabo. Wɨr shɨ õr ɨtso tyermɨt uje sehe purho per wɨchɨ ye duhu purhope hn wɨr shɨ õr ɨtso nampyon uje ɨr meshɨt sehe toy per wɨchɨ ye duhu tope nehech uhurc hn erze uje ich om serz erze mɨhnũwo
\v 21 hn erze dihipo kɨnãho tyenɨj ye olotiis ɨrpe.— Wɨr uje Isaías chichewkite.
\p
\v 22 Eseekite hn ohnoy hnakɨrbich otseya Jesús uje olɨbɨk hn ɨrpɨk. Demonyo de ɨre ehet. Jesús shuu wɨchɨ owich om heke pwele chiilehet hn teychɨm lekɨtiyo.
\v 23 Nos wɨr oso ich ochishlabe. Otatɨmye otsɨɨ: —¿Je wɨchɨ uu Cristo uje tãra ɨr porokkite rey David?—
\p
\v 24 Uje erze fariseo ochunt hn otata otsɨɨ: —Beelzebú uu demonyo õr bahlut, wɨchɨ uje ɨshɨm Jesús ukurbo par chiyuhu demonyo.—
\p
\v 25 Jesús nos chɨraha õr eyuwo heke tatɨm õr ɨm: —Kɨmɨjɨ nos wɨr oso uje otakɨsho ɨr hnɨmich otsɨtakye heke otsehek ɨre hn nĩhyok õr ukurbo, hn nos wɨr duwo hn nos wɨr uje õr iisoye ich otsɨtakye heke otsehek ɨre hn nĩhyok õr ukurbo.
\v 26 Shɨ ɨtspo kɨmɨjɨ Satanás diyuhu demonyo ich shɨ õr ɨre uje otsehek ɨre heke nĩhyok ɨr ukurbo per ye niyokõr duhu ɨlorzpe.
\v 27 Kɨmɨjɨ tiyuhu demonyo tɨ̃ra Beelzebú ukurbo, hn ¿erze olak akɨle õr ukurbo tãra ɨraãpo par uje ochiyuhu demonyo? Ebɨtɨlo uje õr ukurbo tãra Porrosht heke olak akɨle ochɨbɨte orhõta uje shɨ eymehilo.
\v 28 Per kɨmɨjɨ tiyuhu demonyo tɨ̃ra Porrosht Ɨchɨbich ich ɨmeheeych uje terɨhɨ ɨshɨrĩt par amsahalo par olak Porrosht aabo.
\p
\v 29 Kɨmɨjɨ hnakɨrbich chɨhɨ uje ɨr ukurbo de hn yet sehe masaha ɨr ihyuch par torha ɨr kushjãro ich ye pwelpe. Tyenɨj shiyeru wap chɨ̃ra lukwerc hnii pwele hnoy ɨr kushjãro.
\p
\v 30 Erze uje otsahmũr õya yok wɨr pakɨlo hn erze yewo wɨr uje sehe onontew yok. Wɨr uje ye otakashɨm yok odish wɨr oso õrye wɨr uje oshuu oso ochũr lekɨtiyo.
\s Oso ochɨraha uje pohɨr ich om kɨmɨjɨ ɨr ee ich om.
\p
\v 31 Heke titɨm olak. Porrosht pwele perdonar oso nos wɨr kuche mɨhnũwo uje oshiyokõr hn nos wɨr mɨhnũwo uje otata per ye perdonarpe erze uje ochiyuhu lahwoso mɨhnuwõho Porrosht Ɨchɨbich.
\v 32 Porrosht pwele perdonar erze uje ochiyuhu lahwoso mɨhnuwõho yok uje tokõra poõrzni per erze uje ochiyuhu lahwoso mɨhnuwõho Porrosht Ɨchɨbich wɨr uje ye perdonar õrpe hnii ele deeych hnii deeych yet nehe.
\p
\v 33 Olak athɨlo uje pɨluu mɨhnũ per ebɨtɨlo uje pɨbiyo ich om. Kɨmɨjɨ asa pohorrza om ich shish ɨr ee om, per kɨmɨjɨ asa pohorrza mɨhnũ ich ɨr ee ye ompe. Ɨr ee chɨbɨte orhõta kɨmɨjɨ om o kɨmɨjɨ mɨhnũ. Tiyokõr uje ich om shɨ ɨtso pohorrza uje ee om.
\v 34 Shɨ olak ɨtso echeẽt aabo uje wosdeyo. Ye olak pwelpe uje athɨlo ahwoso uje ich om pork olak ɨluu mɨhnũ. Erze uje de oso õr aho wɨr uje otata kɨmɨjɨ om o kɨmɨjɨ mɨhnũwo.
\v 35 Hnakɨrbich uje ɨr ɨluuta om ich tata uje om, hn hnakɨrbich uje ɨluuta mɨhnũ ich tata uje mɨhnũwo.—
\v 36 Hn Jesús tatɨm erze fariseo ɨm: —Sehe tuu erahalo uje terɨhɨ ese deeych nehe uje Porrosht sepyẽr oso, ich shuu nos oso otatɨm ɨre uje keshɨ ɨnaãpo heke otata erze õr ahwoso uje ye jukur.
\v 37 Shɨ erze olak ahwoso om uje athɨlo wɨr uje shuu ɨmeheeych uje ye ahakõrlo uje mɨhnũwope hn erze olak ahwoso uje athɨlo uje ye ompe ich tyenɨj shuu Porrosht sepyẽr olak.—
\s Erze fariseo sehe oduhu Jesús niyokõr kuche uje ye latɨk pwele niyokõr.
\p
\v 38 Eseekite hn erze uje oshiyokorãha oso waa ley waa je Moisés chichewkite hn erze yewo uje õr ɨluuta iich otsɨɨ fariseo otatɨm Jesús otsɨɨ: —Maestro, sehe oyuhu ahakõr kuche uje ye latɨk pwele niyokõr par oyeychɨm.—
\p
\v 39 Per Jesús nos tatɨm oso ɨm: —Oso uje shish oym Porrosht wɨr shɨ õr ɨtso tɨmcharrza waa je torãha dabich. Sehe oduhu tiyokõr yarta par ochɨraha uje tokõra poõrzni per ye tiyokõrpe. Shɨ tiyokõr yarta uje ɨtso uje tokolɨhɨ profeta Jonaskite.
\v 40 Wɨchɨ de doshɨt bahlut ehet daalo tre hn dɨhle trekite. Yok uje tokõra poõrzni. Tyenɨj yok de hnɨmich uut daalo tre hn dɨhle tre.
\v 41 Uje terɨhɨ ese deeych uje Porrosht sepyẽr oso nehe hn olak hn erze oso yewo uje amlo yok tyenɨj alehelo Porrosht ɨkɨch. Erze dɨt Nínive oso tyenɨj oyehet toy hn õr denunsya olak pork uje wɨr ochunt Porrosht ahwoso uje Jonás tatɨm õrkite ich wɨr oym erze mɨhnũwo uje oshiyokõr. Yok de olak ahɨr hn yok ma dich je Jonás per ye ahmũrlo ẽrlo pahwosope.
\v 42 Uje terɨhɨ ese deeych uje Porrosht sepyẽr nãhu ɨ̃rmo oso nehe ich erze oso uje oteychɨm yok tyenɨj oyehe Porrosht ɨkɨch. Asa reyna waa je tãra hnɨmich sur yɨt tyenɨj iyehe Porrosht ɨkɨch toy hn denunsya õr. Wate tãra hnɨmich uje dukuhla par tẽr uje rey Salomón tata pork wɨchɨ ich eykdeyo per yok de olak ahɨr. Yok ma dich je Salomón per olak ye ahmũrlo ẽrlo pahwosope.—
\s Demonyo pwele cheeshɨ tɨ̃r ese uje sakahani.
\p
\v 43 Eseekite hn Jesús tatɨm õr ɨm: —Uje ɨchɨbich mɨhnt tokolɨhɨ hnakɨrbich ehet hn hno tɨ̃r lekɨtiyo ese owich uje kako par chukwi owich yet par sakaha per ye dishpe.
\v 44 Heke ehet chilehet ɨm: “Ma om takaashpo tɨtɨ̃r ese hnakɨrbich ehet uje tɨkɨtolɨhɨhna.” Uje cheeshpo ich chish ese hnakɨrbich ehet uje sakahahna shɨ ɨtso uje nĩhyok ye latɨk chɨhɨ ehet hn ich otsarz hn onɨshii hn oshuu om
\v 45 heke hno chish ɨchɨbiyo mɨhnũwo yewo uje õr syete. Ich ma õr mɨhnũwo pisho je ɨre. Nos omasaha ese hnakɨrbich ehet hn otsakaha toy. Uje uhurc ese hnakɨrbich ich ma ɨr ɨkɨrĩt mɨhnɨ̃kpa je waphna. Erze kuche mɨhnũwo shɨ sɨteẽta uje tyenɨj tɨ̃r erze oso nehe uje õr ɨluu mɨhnũ.—
\s Jesús ɨr data hn ɨr leshɨbo otekɨrɨhɨ ɨre.
\p
\v 46 Eseekite uje ehn Jesús shiyokorãha erze oso hn ɨr data taãcha hn deshɨbo, shɨ oyehe ejwert. Sehe okeytkẽr ɨre.
\v 47 Yeẽk tatɨm Jesús ɨm: —Ata hn eshɨbo odechɨ ejwert. Sehe okeytkẽr owa.—
\p
\v 48 Per Jesús tatɨm ese hnakɨrbich uje tatɨm ɨreke ɨm: —¿Je sehe eraha yeniipo uje õr ɨtso mama hn yeniipo uje õr ɨtso pɨshɨbo?—
\v 49 Jesús chishɨ̃r dakɨle tatɨm erze oso ɨm: —Wɨr shɨ õr ɨtso mama hn pɨshɨbo.
\v 50 Yeẽk uje shiyokõr uje Papa sahmũr uje de poõrc ich wɨchɨ pɨshap hn wate pɨnap hn wate mama.—
\c 13
\s Jesús ich ɨtso hnakɨrbich uje sɨtsẽr jõro eyhi.
\p
\v 1 Eseekite uje shiyehe wɨchɨ deeych hn Jesús tokolɨhɨ pwert ehet, hno tɨ̃r lagunta wɨrc hn sakaha.
\v 2 Ich oso okɨhniya uje otakɨsho lawichɨhɨ ɨr ahɨr heke dohɨr pohorrza ehet hn sakaha. Shɨ erze oso oyehe onoota wɨrc.
\v 3 Jesús tatɨm õr sɨteẽta kuche ich kɨhniya ɨm:
\p —Hnakɨrbich dekite uje hno par sɨtsẽr jõro eyhi.
\v 4 Uje sɨtsẽr hn eyhi kayɨhɨ dehet. Chɨpɨrme taãcha hn tew.
\v 5 Uje sɨtsẽr erze eyhi hn yẽr kayɨhɨ uje kojano po de, shɨ hnɨmich pɨkaap. Erze eyhi tokole shɨchish pork hnɨmich pɨkaap.
\v 6 Uje deeych tokole tew. Ich shuu kako pork nĩhyok ɨr uro.
\v 7 Erze eyhi yẽr uje sɨtsẽr kayɨhɨ uje wontɨ de. Erze wontɨ kresa hn sajuwe
\v 8 per erze eyhi yẽr uje sɨtsẽr ich kayɨhɨ hnɨmich uje om, kresa hn ɨr ee de. Yẽr ee syen hn yẽr ee sesenta hn yẽr ee treynta.
\v 9 Olak ar de par ẽrlo. Uhu olak eyuwo tɨsɨ̃r erze uje titɨm olakɨke.—
\s Jesús shish sɨteẽta õr kuche.
\p
\v 10 Eseekite hn Jesús akɨle otɨrẽt otɨ̃r ɨre hn otatɨm otsɨɨ: —¿Ɨnaãpo heke shish eteẽta kuche uje atɨm oso?—
\p
\v 11 Jesús tatɨm õr ɨm: —Porrosht sehe duhu erahalo erze kuche uje shiyokõr par tɨbey daabo per ye nahmũrpe uje erze oso yewo ochɨraha.
\v 12 Erze uje ochɨraha ich Porrosht tyenɨj shuu ma ochɨraha nehech uhurc ich kɨhniya uje wɨr ochɨraha, per erze uje ye odɨrehepe Porrosht chiyuhu õr eyuwo erze arhaabo uje ochɨraha.
\v 13 Uje titɨm õr kuche shɨ tɨteẽta heke uje oteychɨm per ye onomope. Uje otẽr ich ye odɨrehepe.
\v 14 Heke ich oshuu erze ahwoso yakaha uje profeta Isaías chichewkite uje Porrosht tata ɨm: “Olak tyenɨj entɨlo ɨr ahwoso per ye erahalope uje tata, hn tyenɨj eychɨmlo uje shiyokõr per ye erahalope ɨnaãpo heke shiyokõr shuu ɨtsorz.
\v 15 Erze oso ich shɨ õr ɨtso uje ye õr eyuwɨ̃rsh hn ich shɨ õr ɨtso uje õr ãr kututa hn ich shɨ ɨtso uje õr ɨle kututa pork kɨmɨjɨ oteychɨm uje tiyokõr hn ochunt uje tiita hn ochɨraha heke ich otɨ̃r yok hn tuu õr owich om.” Wɨr uje Isaías chichewkite.—
\p
\v 16 Hn Jesús tatɨm dakɨle ɨm: —Ich om par olak uje amlo uje tiyokõr hn erahalo hn uje ẽrlo uje tiita ich ɨmeheeych.
\v 17 Titɨm olak ich tuu ũrpa. Ich okɨhniya erze profeta poruwo wɨshɨ hn erze uje õr ɨluu om sehe oteychɨmkite erze uje yesh eychɨmlo per ye oteychɨmpe, hn sehe otẽr erze uje yesh ẽrlo per ye otẽrpe.
\p
\v 18 Ese uje titɨm õr shɨ tɨteẽta ese hnakɨrbich uje sɨtsẽr jõro eyhi ich tata shuu ɨtsorz.
\v 19 Uje yeẽk tẽr erze Porrosht ahwoso uje yet tatɨm uje Porrosht shiyokor par tɨbey laabo hn ye dɨraha uje tata ich dyablo tɨ̃r ɨre hn chiyuhu erze Porrosht ahwoso ɨre ehet heke chɨkey. Wɨchɨ shɨ ɨtso ese dehet uje jõro eyhi kayɨhɨ.
\v 20 Erze eyhi yẽr uje kayɨhɨ kojano po eeych ich shɨ ɨtso yeẽk uje chunt Porrosht ahwoso ich sahmũrpa hn õr ayla
\v 21 per wɨchɨ ich shɨ ɨtso jõro uje ye ũrɨrsh Wap ich ewenta per uje kuche mɨhnũwo tɨ̃r Porrosht aabo pork ye olotiis pahwosope ich wɨchɨ iim Porrosht shɨchish.
\v 22 Erze eyhi yẽr uje kayɨhɨ hnɨmich uje wontɨ de wɨr shɨ ɨtso yeẽk uje chunt Porrosht ahwoso. Ich sahmũr per shɨ shuu deyuwo tɨsɨr labɨso hn dasuwo. Ma sahmũr hnote, heke erze kuche sehnyẽr ɨre shɨ ɨtso erze wontɨ uje sajuwe jõro hn ye duhu eerɨ̃rsh.
\v 23 Erze eyhi yẽr uje kayɨhɨ hnɨmich uje om wɨr shɨ ɨtso yeẽk uje chunt Porrosht ahwoso ich chɨraha. Wɨchɨ shɨ ɨtso erze jõro uje ee de. Yẽr ee syen hn yẽr ee sesenta hn yẽr ee treynta.—
\s Jõro mɨhnũwo hn jõro uje om.
\p
\v 24 Eseekite hn Jesús sɨteẽta kuchɨt yetpo tatɨm õr ɨm: —Uje Porrosht shiyokõr par tɨbey daabo wɨchɨ shɨ ɨtso hnakɨrbich uje shuu ochukwẽr ɨr jõro eyhi uje om ɨr shakɨrrza ehet.
\v 25 Uje dɨhlak ich nos omoko hn ese hnakɨrbich ɨr ɨmehẽt taãcha. Sɨtsẽr eyhi uje mɨhnũ asa shakɨrrza ehet hn tokole hno.
\v 26 Uje erze jõro tokole kresa hn ee de ich ɨmeheeych uje wɨr jõro uje mɨhnũwo ĩya erze uje ich om.
\v 27 Erze uje ochish obiyohochɨs shakɨrrza ehet ohno otatɨm nensɨrc otsɨɨ: “Erze jõro eyhi uje oyɨtserɨ̃hɨ shakɨrrza ehetni ich om. ¿Ɨnaãpo erze jõro mɨhnũwo tokolɨhɨ asa shakɨrrza ehet?”
\v 28 Ese õr yɨnsɨrc tatɨm õr ɨm: “Shɨ ese eyok ɨmehẽt shiyokõr shuu ɨtsorz.” Ɨr ɨbiyo otatɨm otsɨɨ: “¿Je ahmũr uje oyuko oyiyuhu erze jõro uje ich mɨhnũwo hn oyɨtiyer?”
\v 29 Tatɨm õr ɨm: “Ye eyuhulo nok eyuhulo erze trigo uje ich om.
\v 30 Ma om shɨ kresa nõyye nehech terɨhɨ uje ochekushu nehe. Tuu wɨr ohno wap par ochekushu erze jõro uje mɨhnũwo hn oshuu takɨsho lawich wee wee par otsẽru. Per erze trigo ich ochekushu hn ochɨhmer ochɨmchaha ɨr owich.”—
\s Jesús sɨteẽta kuchɨt ɨtso asa mostasa eyhi.
\p
\v 31 Eseekite hn Jesús tatɨm õr kuchɨt yet shɨ sɨteẽta ɨm: —Uje Porrosht shiyokõr par tɨbey daabo ich shɨ ɨtso asa pohorrza eyhi waa je iich otsɨɨ mostasa uje hnakɨrbich chukwerɨ̃hɨ ɨr shakɨrrza ehet.
\v 32 Asa pohorrza eyhi ich ma ijaap je erze jõro yewo per uje kresa ich ma data je erze jõro yẽr. Wate kresa nehech ɨtso erze pohɨr yẽr uje deyo. Chɨpɨrme tɨ̃r hn shiyokorɨ̃hɨ dewo ɨr uke.—
\s Jesús sɨteẽta kuchɨt ɨtso pan eyhita.
\p
\v 33 Eseekite hn Jesús sɨteẽta kuchɨt yetpo tatɨm õr ɨm: —Uje Porrosht shiyokõr par tɨbey daabo ich shɨ ɨtso asa pan eyhita uje tɨmcharrza shuu ĩya ese erint par shiyokõr pan uje ich kɨhniya. Shɨ iyem nehech asa pan eyhita chũr lekɨtiyo ese erint ehet.—
\p
\v 34 Nos wɨr kuche uje Jesús tatɨm erze osoko ich shɨ sɨteẽta. Yelɨj shɨ tatɨm õr kuche duhu ɨmeheeych per shish sɨteẽta.
\v 35 Uje sɨteẽta shuu ɨtsorz ich shuu yakaha erze uje profetɨt tatkite pork tata uje Cristo tata ɨm: —Shɨ tɨteẽta kuche uje ye oso odɨrehepe. Uje Porrosht shiyokõr ɨrmõkite nehech takaachɨ̃hɨ ɨ̃rmo ich ye Porrosht duhu odɨrehepe.—
\s Jesús tatɨm dakɨle erze uje sɨteẽtaka.
\p
\v 36 Eseekite hn Jesús tokolɨhɨ erze oso õr ɨkɨch uje ich okɨhniya hn masaha pwert ehet. Ɨr akɨle otɨ̃r ɨre hn otatɨm otsɨɨ: —Atɨm õryok erze uje eteẽtaka. ¿Tata latɨkpo erze jõro mɨhnũwo uje tokolɨhɨ asa shakɨrrza ehet?—
\p
\v 37 Jesús tatɨm õr ɨm: —Yok uje tokõra poõrzni ich yok ɨtso ese uje sɨtsẽr erze jõro eyhi uje om.
\v 38 Asa shakɨrrza wate ɨtso ɨ̃rmo, hn erze eyhi uje om wɨr shɨ ɨtso Porrosht aabo. Erze eyhi uje mɨhnũ wɨr ɨtso dyablo aabo,
\v 39 hn ese eyok ɨmehẽt uje sɨtsẽr erze eyhi uje mɨhnũ wɨchɨ dyablo. Uje terɨhɨ ɨshɨrĩt nehe hn ochekushu erze jõro, hn erze uje ochekushu erze jõro wɨr anjele.
\v 40 Erze jõro uje mɨhnũ ich otsɨtiyẽr hn ochɨmchaha jwekɨta ehet hn otsẽru wɨr shɨ ɨtso uje erze anjele oshiyokorɨ̃hɨ erze oso uje õr ɨluu mɨhnũ nehe uje terɨhɨ ɨshɨrĩt.
\v 41 Yok tokõra poõrzni. Tyenɨj tuu yok anjele ohno otɨ̃r ɨ̃rmo lekɨtiyo par ochish wɨr õrye erze oso uje otakɨsho lawichɨhɨ Porrosht aabo õr ehet par oshuu oshiyokõr uje ich mɨhnũwo hn erze uje oshiyokõr mɨhnũwo
\v 42 hn otãra õr ochɨmchaha õr ese kipuut ehet uje jwekɨta de. Wɨr tyenɨj oyerh hn oches labɨtẽre wahacha pork ich dospa.
\v 43 Per erze yewo uje õr Porrosht aabo tyenɨj ode ɨre ahɨr hn õr hũre shɨ ɨtso deeych uje chihit. Wɨr uje õr Deych tɨbey õr. Olak ãr de par ẽrlo. Uhu olak eyuwo tɨsɨ̃r ahnũwo uje titɨm olak.—
\s Jesús ich ɨtso kuchɨt uje debich uje hnakɨrbich chish.
\p
\v 44 Eseekite hn Jesús sɨteẽta kuchɨt yetpo tatɨm õr ɨm: —Ese uje Porrosht shiyokõr par tɨbey daabo ich shɨ ɨtso uje yeẽk sakɨs kuchɨt uje ich debichpa ɨr hnɨmich ehet. Hnakɨrbich yet chish ese kuchɨt uje ich om hn sajuwepo. Wɨchɨ ich aylpa. Hno chiwãha nos wɨr ɨr kushjãro uje de ɨre ahɨr hn tiya ese hnɨmich.
\p
\v 45 Ese uje Porrosht shiyokõr par tɨbey daabo wɨchɨ shɨ ɨtso yeẽk uje chukwi kojach uje ich debichpa.
\v 46 Chish nohmet uje ich ma ɨhɨ̃rtpa heke hno chiwãha nos wɨr ɨr kushjãro uje de ɨre ahɨr hn tiya ese nohmet.—
\s Jesús sɨteẽta kuchɨt yet uje ɨtso ret.
\p
\v 47 Eseekite hn Jesús sɨteẽta kuchɨt yetpo tatɨm õr ɨm: —Ese uje Porrosht shiyokõr par tɨbey daabo wɨchɨ shɨ ɨtso ret uje otãra ochɨbɨte onoota hn chishew doshiyo kɨnãho kɨnãho.
\v 48 Uje doshiyo kɨhniya de ese ret ehet hn odalii ese ret hn ochiyuhuchɨs onoota wɨrc. Otsakahachɨs hn ochiyuhu erze doshiyo. Ochɨhmer erze uje om ochɨmchaha kanasta ehet per otãra erze yewo uje mɨhnũwo.
\v 49 Uje terɨhɨ ese ɨshɨrĩt nehe ich oshiyokõr shɨ ɨtso uje erze leshɨ̃rtso oshiyokõr. Anjele otɨrẽt hn otɨ̃r lekɨtiyo hn otsehek erze oso uje õr ɨluu mɨhnũ hn erze Porrosht aabo.
\v 50 Erze oso uje õr ɨluu mɨhnũ tyenɨj anjele otãra õr ochɨmchaha õr ese kipuut ehet uje jwekɨta de. Wɨr ich oyerh oches labɨtẽre pork ich dospa.—
\p
\v 51 Jesús tatɨm õr ɨm: —¿Je ɨmeheeych ahnũwo uje titɨm olakɨke?— Otatɨm otsɨɨ: —Ẽhe.—
\p
\v 52 Jesús tatɨm õr ɨm: —Kɨmɨjɨ wɨr yeẽk uje shiyokorãha oso waa ley waa je Moisés chichewkite uje ye lotiis yok hn chɨraha uje Porrosht shiyokõr par tɨbey laabo, wɨchɨ chɨraha uje shiyokorãha oso erze ahwoso ɨlaro uje ley tata hn erze pahwoso ahlo. Wɨchɨ shɨ ɨtso yeẽk uje ɨr ihyuch de hn chiyuhu erze kuche uje ɨlaro hn uje ahlo par uje shiyokorãha yewo.—
\s Jesús hno tɨ̃r dɨt Nazaret.
\p
\v 53 Eseekite uje Jesús sɨhna erze kuche uje tatɨm õrke uje shɨ sɨteẽta hn tokolɨhɨchɨs hno.
\v 54 Uje taachɨ̃hɨ wahacha ese hnɨmich uje ɨre neẽhe hn shiyokorãha orɨ̃hɨ sinagoga ehet. Erze oso ich ochishlabe. Otatɨmye otsɨɨ: —¿Latɨk niyokorãha ɨre erze kuche uje ɨre chɨraha? ¿Ɨnaãpo heke chɨraha shiyokõr erze kuche uje ye latɨk pwele shiyokõr?
\v 55 Wɨchɨ deych karpinterya hn data María. Ɨr leshɨbo õr iiyo otsɨɨ Santiago, José, Simón hn Judas.
\v 56 Nos wɨr ɨr nanɨme ode lɨka eyok ahɨr toy. ¿Ɨnaãpo heke Jesús nos chɨraha erze kuche?—
\v 57 Wɨr otsɨtak ɨre. Jesús tatɨm õr ɨm: —Nos wɨr oso uje ode lekɨtiyo otola profeta per erze ɨr iiso hn ɨr ɨhnapso ye otola ɨrpe.—
\v 58 Jesús ye niyokõrpe erze kuche ich kɨhniya uje ye latɨk pwele niyokõr pork otsotiis ɨre.
\c 14
\s Herodes shuu oshuu Juanni oshuu toy.
\p
\v 1 Eseekite hn Herodes wɨchɨ õr bahluwaha ese hnɨmich Galilea. Chunt nos wɨr kuche uje Jesús shiyokõr.
\v 2 Sẽrza tatɨm erze debiyo ɨm: —Wɨchɨ uu Juan uje tohɨrm oso ich ɨkpo heke ukurbo de par shiyokõr kuche uje ye latɨk pwele niyokõr.—
\p
\v 3 Antni Herodes shuu ochishew Juan hn oshiyeru kenena meyko hn ochɨmchaha karsel ehet. Shiyeru Juan shɨ pork Herodías sɨtak. Wate Herodes leshɨbich Felipe ɨr ɨrãhto per Herodes ĩhi wate ahɨr.
\v 4 Herodes shuu oshiyeru Juan pork Juan tatɨm ɨm: —Owa aluwe ley uje ẽhi wate ahɨr par erãhto.—
\v 5 Herodes sehe duhu Juan duhu toy per ich tola erze oso pork wɨr ye olotiispe uje Juan wɨchɨ profetya.
\p
\v 6 Eseekite uje Herodes kumpre ãyo hn shiyokõr õr ahamich dich. Herodías waa je Herodes ĩhi ahɨr ɨr ijɨta tokole shiyokõr weylehe erze oso õr ɨkɨch hn Herodes ich sahmũr uje wate shiyokõr.
\v 7 Heke chɨbɨte lahwoso par uje wate sapur kuchẽrk ich ɨshɨm.
\p
\v 8 Ɨr data sakɨt ɨre heke tatɨm Herodes ɨm: —Asɨm yok Juan uu tohɨrm oso ɨr huta. Emchaha preta waa je data ehet hn uhu otõhwa odeya lɨka.—
\p
\v 9 Uje Herodes chunt uje ɨtsorz ich dosdarak per chɨbɨte lahwosoko erze oso õr ɨkɨch heke tatɨm ohyerptosht par tõhwa.
\v 10 Shuu ohno otɨr karsel ehet par ochekshehe Juan etɨbich.
\v 11 Ochɨmchaha preta ehet hn otõhwa oshɨm asa pɨkɨhninta. Wate hnoy ɨshɨm data Herodías.
\s Jesús ɨshɨm hnakɨrbo õr poso uje õr sinko mil.
\p
\v 12 Eseekite hn Juan ɨr akɨle otɨ̃r karsel ehet hn ohnoy ɨr yũhurrza. Ochihitsɨm hn ohno otatɨm Jesús.
\p
\v 13 Uje Jesús chunt hn tokolɨhɨchɨs iyãha pohorrza hn hno tɨ̃r owich yet uje ɨsa. Uje oso ochunt uje Jesús hnooko hn otokolɨhɨ erze duwo ohno otsahn ɨjɨch odɨrkɨhɨ hnɨmich.
\v 14 Uje Jesús taachɨ̃hɨ wahacha hn ihnɨmichɨhɨ pohorrza ehet ich umo erze oso uje ich okɨhniya. Chuuna uje õr losuhlaabo hn chukuta erze uje õr permo.
\p
\v 15 Uje ich yɨlkashɨp hn Jesús akɨle otatɨm ɨre otsɨɨ: —Ele owich uje eyok de ich ɨsa hn ich yɨlkashɨp. Atɨm erze oso par uje odo otɨ̃r erze duwo hn otiya labɨso par otew.—
\p
\v 16 Jesús tatɨm erze dakɨle ɨm: —Ye nesitpe uje ohno. Asɨmlo õr uje otew.—
\p
\v 17 Ɨr akɨle otatɨm otsɨɨ: —Shɨ pan sinko hn doshiyo osiyer uje de.—
\p
\v 18 Jesús tatɨm õr ɨm: —Ohwɨ̃lo, asɨmlo yok.—
\v 19 Jesús tatɨm erze oso par uje shuu otsakahachɨs ɨhnemich eeych. Chishew erze pan uje sinko hn doshiyo osiyer. Teychɨm poõrc hn nɨhna Porrosht par erze poso. Sehek hn ɨshɨm erze dakɨle par shuu oshɨm erze oso.
\v 20 Nos wɨr oso otew nehech otsatso. Erze ɨr akɨle ochish erze oposye uje otsatsako nehech oshuu kanaste dose yeno uje deyo.
\v 21 Erze uje otew erze oposo wɨr õr sinko mil hnakɨrbo per ye otɨskẽr tɨmcherpe hn erze pɨkɨhnino.
\s Jesús dɨrkɨhɨ awɨt eeych.
\p
\v 22 Eseekite hn Jesús shuu wɨr dakɨle ohno oyãha pohorrza par shuu otɨ̃r wahacha lagunta pɨt yet per ɨre shɨ sakaha erze oso õr ahɨr par shuu otseyhi.
\v 23 Uje tatɨm õr par shuu ohno hn dohɨr kojach eeych shɨ ɨre nohmɨra par orar. Uje dɨhlak wɨchɨ shɨ dechɨ shɨ sohmɨra.
\v 24 Asa pohorrza ich dukulehe ese hnɨmich. Otsatsɨrãha myent arhĩch heke erze owɨt wokor ich shuu asa pohorrza.
\p
\v 25 Uje ich deeych huta hn Jesús hno sahn õr ɨjɨch dɨrkɨhɨ awɨt eeych.
\v 26 Uje erze ɨr akɨle omo uje dɨrkɨhɨ awɨt eeych ich otolpa hn otɨbich otsɨɨ: —Lɨkɨchɨbich de wahacha.— Ich otɨbich ich otsɨhnew pork ich otolpa.
\p
\v 27 Ɨchii Jesús tatɨm õr ɨm: —Yok, ye atɨlɨlo hn ye as olak ɨbe.—
\p
\v 28 Pedro tatɨm ɨm: —Ɨrhĩche, kɨmɨjɨ owa ich atɨm yok par uje tɨtɨ̃r owa tɨkɨrkɨhɨ awɨt eeych.—
\p
\v 29 Jesús tatɨm ɨm: —Erẽt.— Heke Pedro ihnɨmichɨhɨ asa pohorrza ehet, dɨrkɨhɨ awɨt eeych tɨ̃r Jesús.
\v 30 Per uje eyuwo tɨsɨ̃r uje myent data ich tola ɨchii sehe yaka. Tɨbii Jesús ɨm: —Ɨrhĩche, sehe tuu akashɨm yok.—
\p
\v 31 Ɨchii Jesús chɨ̃r nahmikɨt hn chishew. Tatɨm ɨm: —Shish otiis yok. ¿Ɨnaãpo owa koswãha yok?—
\p
\v 32 Uje odohɨr asa pohorrza ehet ich myent iyehe.
\v 33 Erze uje ode asa pohorrza ehet otɨ̃r Jesús hn ocha dete hnɨmoho ɨkɨch oteeychãha ɨre. Otatɨm otsɨɨ: —Ich ũrpa uje owa uu Porrosht Ijɨt.—
\s Jesús chukuta erze genesaret oso.
\p
\v 34 Eseekite ich otaachɨ̃hɨ wahacha hnɨmich Genesaret uje de lagunta pɨt yet.
\v 35 Uje erze oso uje odechɨ okemɨhɨ uje wɨchɨ Jesús ich oshuu erze yewo ohno otɨ̃r lekɨtiyo par uje nos otõhwa erze uje õr permo.
\v 36 Otsapur Jesús par uje sehe olakɨhɨr shɨ ɨr nerpta ɨhɨr, hn nos wɨr uje otsakɨhɨr ich nos shuu õr sano.
\c 15
\s Oposo ye duhu õr ɨluu mɨhnũpe.
\p
\v 1 Eseekite hn erze uje õr ɨluuta iich otsɨɨ fariseo hn erze uje oshiyokorãha oso waa ley waa je Moisés chichewkite otɨrẽt otãra Jerusalén otɨ̃r Jesús. Otatɨm otsɨɨ:
\v 2 —¿Ɨnaãpo heke erze akɨle ye oniyokõrpe uu eyok poruwo wɨshɨ õr ɨluu? Ye onũrhu nahmepe uje otaak ɨtso uje eyok poruwo wɨshɨ oshiyokõrkite.—
\p
\v 3 Jesús tatɨm õr ɨm: —¿Ɨnaãpo heke aluwelo erze ley uje Porrosht chɨbɨtkite par uje ahakõrlo erze uje olak poruwo wɨshɨ otata?
\v 4 Porrosht tata ɨm: “Atɨla eych hn ata” hn tatpo ɨm: “Yeẽk uje chiyuhu lahwoso mɨhnuwõho ɨr deych o kɨmɨjɨ ɨr data ich tyenɨj toy.”
\v 5 Per olak athɨlo kɨnãha. Athɨlo uje yeẽk tatɨm ɨr deych o kɨmɨjɨ ɨr data ɨm: “Ye yok pwele uje tokosɨm olak erze kuchepe pork tokosɨm Porroshtni.” Uje ɨre tatɨm ɨr deych hn data shuu ɨtsorz ich ontɨlo ɨre par uje ye takashɨm õr heke uhulo uje wɨchɨ ye tola ɨr deychpe.
\v 6 Par uje ahakõrlo erze uje olak poruwo wɨshɨ ochɨbɨtkite ich shɨ uhulo ɨtso uje Porrosht ley ye jukur.
\v 7 Olak aho yũhɨrsh. Erze uje profeta Isaías tata ich ũru uje eyucha olak. Tata uje Porrosht sole:
\p
\v 8 “Ich shɨ erze oso õr ahwo uje onarim yok per õr aho kɨnãho.
\v 9 Uje oteeychãha yok ich ye jukur pork oshiyokorãha oso shɨ ɨtso uje tãra Porrosht per shɨ tãra oso õr eyuwo.”—
\p
\v 10 Eseekite hn Jesús tɨbii erze oso par otɨ̃r ɨre. Tatɨm õr ɨm: —Ẽrlo ahnũwo pahwoso par uje erahalo.
\v 11 Erze uje oso ochɨmchaha lahwo par otew ye duhu õr ɨluu mɨhnũpe. Shɨ erze uje otata wɨr uje tãra õr ahwo hn shuu õr ɨluu mɨhnũ.—
\p
\v 12 Jesús ɨr akɨle otɨ̃r ɨre hn otatɨm otsɨɨ: —¿Je eraha erze uje õr ɨluuta iich otsɨɨ fariseo uje ochunt erze uje athaka ich shuu otsɨtak owa?—
\p
\v 13 Jesús tatɨm õr ɨm: —Papa de poõrc. Kɨmɨjɨ wɨr ye oniyokorãha oso uje Papa tata ich wɨchɨ tyenɨj sɨhna õr shuu ɨtso uje chiyuhu pohɨr uro.
\v 14 Moymlo õr. Wɨr sehe otseebe per shɨ õr ɨtso olɨbo. Kɨmɨjɨ olɨbɨk iyeebe hn olɨbɨt yet iyehe nẽr ich nos õr kay hn omasaha jotsɨt ehet.—
\p
\v 15 Pedro tatɨm Jesús ɨm: —Atɨm õryok erze uje eteẽtaka par uje oyɨraha.—
\p
\v 16 Jesús tatɨm õr ɨm: —¿Je olak ɨlo õr? ¿Je ye erahalope?
\v 17 ¿Je ye ɨmeheeychpe erze uje masaha oso õr ahwo ich tɨ̃r õr ɨjɨta? Uje uhurc ich tokolɨhɨ õr ehet.
\v 18 Per erze uje tokolɨhɨ oso õr ahwo ich tãra õr aho. Wɨr uje shuu õr ɨluu mɨhnũ.
\v 19 Erze mɨhnũwo uje tãra oso õr aho shuu õr eyuwo mɨhnũwo, hn shuu oshuu yet oshuu otoy, hn shuu otorãhaye, hn shuu oshiyokõr nos wɨr kuche uje ich mɨhnũwo uje ye onõyhi pishye ahɨrpe, hn shuu otohɨr, hn shuu otata lekushĩhiye par shuu yewo otsɨtakye, hn shuu ochinehnɨmye.
\v 20 Wɨr tãra oso õr aho hn shuu õr eyuwo mɨhnũwo, per uje ye onũrhu nahme par otaak wɨchɨ ye duhu õr ɨluu mɨhnũpe.—
\s Canaan yãr ye lotiis Jesuspe.
\p
\v 21 Eseekite hn Jesús tokolɨhɨchɨs hno tɨ̃r ese hnɨmich uje duwo de Tiro hn Sidón.
\v 22 Tɨmcharrza dechɨ uje tãra hnɨmich Canaan. Tatɨm Jesús ich sɨhnew lahwoso ɨm: —Ɨrhĩche, owa uje ãra owa porokkite rey David. Sehe tuu osɨr yok. Demonit de pijɨta ehet. Wɨchɨ shish shiyokõr mɨhnɨkɨ̃hɨ ɨre.—
\p
\v 23 Jesús chunt per ye dish latɨk. Ɨr akɨle otɨ̃r hn otatɨm otsɨɨ: —Uhu wate tokolɨhɨ lɨka. Shish iyehe eyok nẽr hn tɨbich.—
\p
\v 24 Jesús ɨm: —Porrosht shuu Tɨkɨrẽtni shɨ par takashɨm erze israel oso pork wɨr shɨ õr ɨtso obeje uje pyerte.—
\p
\v 25 Per asa tɨmcharrza sɨtɨ̃r ɨre Jesús hn icha dete hnɨmoho ɨkɨch. Tatɨm ɨm: —Ɨrhĩche, sehe tuu osɨr yok.—
\p
\v 26 Jesús tatɨm wate ɨm: —Ye ompe uje yeẽk chiyuhu erze pan uje de ɨr aabo õr ahɨr hn ɨshɨm poyto.—
\p
\v 27 Asa tɨmcharrza tatɨm ɨm: —Ɨrhĩche, ich ũru per erze poyto otew erze pan ukulo uje kay tãra ɨr yɨnsɨrc nemest eeych.—
\p
\v 28 Jesús tatɨm asa tɨmcharrza ɨm: —Ich ũrpa uje ye otiis yokpe. Tiyokõr uje atɨm yok.— Ɨchii ɨr ijɨta owich om.
\s Jesús chukuta osooho lagunta Galilea wɨrc.
\p
\v 29 Eseekite hn Jesús tokolɨhɨchɨs nehech taachɨ̃hɨ wahacha lagunta Galilea wɨrc. Hnoohochɨs. Wɨsɨk wɨsɨk hn dohɨr kojach eeych hn sakahachɨs.
\v 30 Ich oso okɨhniya uje otakɨsho lawichɨhɨ ahɨr. Otõhwa erze uje pɨlich worbɨt yakaha õr hn erze uje õr olɨbo hn erze uje õr ɨrpo. Yewo õya õr uje õr permo kɨnãho kɨnãho. Ochɨbɨte õr Jesús ɨkɨch hn nos chukuta õr.
\v 31 Heke erze oso ich ochishlabe uje omo erze ɨrpo uje ochiilehet hn erze uje pɨlich worbɨt yakaha õr ich nos õr owich om hn odɨrk hn erze uje õr olɨbo ich omo lekɨtiyo. Erze oso ich onarim Porrosht uje tɨbey erze õr ɨhnapso israel oso.
\s Jesús ɨshɨm oso õr poso uje õr kwatro mil.
\p
\v 32 Eseekite hn Jesús tɨbii dakɨle otɨ̃r ɨre hn tatɨm õr ɨm: —Tukuuna uje ahnũwo oso ich õr losuhlaabo pork ich daalo tre uje ode lɨka pahɨr hn kuche nihyokɨ̃hɨ õr ahɨr par otew. Ye tahmũrpe uje tuu ohno otseyhi hn shɨ sewɨt sẽhi õr pork tyenɨj yeẽk torĩt shuuhu dehet pehet.—
\p
\v 33 Ɨr akɨle otatɨm otsɨɨ: —¿Yuhu tãra ɨraãpo oposo par uje otew pork ahnũwo oso ich okɨhnipa uje ode lɨka owich uje ɨsa?—
\p
\v 34 Jesús tatɨm õr ɨm: —¿Pan terɨhɨ latɨkpo uje de olak ahɨr?— Otatɨm otsɨɨ: —Syete hn doshiyo ijaabo de per arhaabo.—
\p
\v 35 Jesús tatɨm erze oso par uje otsakahachɨs hnɨmich.
\v 36 Chishew erze pan uje syete hn doshiyo ijaabo ĩya. Nɨhna Porrosht par erze poso hn sehek. Ɨshɨm erze dakɨle hn wɨr oshɨm erze oso.
\v 37 Nos wɨr õr ɨre otew nehech otsatso. Ɨr akɨle ochish erze oposye uje otsatsoko nehech oshuu kanaste deyo yeno syete.
\v 38 Erze oso uje otaakkite õr kwatro mil hnakɨrbo per ye otɨskẽr tɨmcherpe hn erze pɨkɨhnino.
\p
\v 39 Jesús tatɨm erze oso par ohno otseyhi, hn dohɨr pohorrza ehet hno tɨ̃r wahacha hnɨmich uje iich otsɨɨ Magadán.
\c 16
\s Erze õr bahluwo sehe oduhu Jesús niyokõr yarta.
\p
\v 1 Eseekite hn erze uje õr ɨluuta iich otsɨɨ fariseo hn erze uje õr ɨluuta iich otsɨɨ saduseo ohno otɨ̃r Jesús. Otatɨm par uje sehe oduhu niyokõr yarta wahacha poõrc kɨmɨjɨ ũru uje ɨre Cristo. Shɨ õr prowa Jesús.
\v 2 Jesús tatɨm õr ɨm: —Uje deeych yaka ich atɨmloye on: “Poõrc wɨhɨrt heke deychole ich ye ɨbɨkpe.”
\v 3 Uje dɨhɨrbɨt ich atɨmloye on: “Poõrc wɨhɨrt hn kututa heke ele deeych ich tyenɨj ɨbɨk.” Uje eychɨmlo poõrc ich erahalo kɨmɨjɨ ɨbɨk o kɨmɨjɨ ye ɨbɨkpe, per ye erahalope erze yar uje chɨbɨte orhõta uje terɨhɨ ese ɨshɨrĩt uje Cristo taãcha.
\v 4 Ahnũwo oso ich õr ɨluu mɨhnũ. Wɨr shɨ õr ɨtso tɨmcharrza waa je torãha dabich pork oym Porrosht. Sehe oduhu tiyokõr yarta per ye tiyokõrpe. Shɨ tiyokõr yarta ɨtso uje tokolɨhɨ profeta Jonaskite.— Heke Jesús iim orɨ̃hɨchɨs hn hno.
\s Erze fariseo õr ahwoso shɨ ɨtso pan eyhita.
\p
\v 5 Eseekite hn Jesús hõr dakɨle otaachɨ̃hɨ wahacha lagunta pɨt yet per ɨr akɨle ochɨkey pan, ye otõhwape.
\v 6 Jesús tatɨm õr ɨm: —Abeylshɨp olak par ye wɨr onehnyẽr olak erze uje õr ɨluuta iich otsɨɨ fariseo hn erze uje õr ɨluuta iich otsɨɨ saduseo onɨ̃ra olak erze uje ɨtso pan eyhita.—
\v 7 Ɨr akɨle otatɨmye otsɨɨ: —Ye yõhulo pan petɨkɨke heke tatɨm eyok shuu ɨtsorz.—
\v 8 Per Jesús chɨraha uje otatɨmye hn tatɨm õr ɨm: —Olak shish otiislo yok. ¿Ɨnaãpo heke athɨlo uje nĩhyok pan?
\v 9 Shish ye erahalope uje titɨm olak. ¿Je ekeylo erze pan uje sinko, tokosɨm erze hnakɨrboni uje õr sinko mil? ¿Je ekeylo kanaste terɨhɨ latɨkpo uje emchahalo aho erze po uje otsatsoni?
\v 10 ¿Je ekeylo erze pan uje syete, tokosɨm erze hnakɨrboni uje õr kwatro mil hn ekeylo kanaste terɨhɨ latɨkpo uje emchahalo aho erze po uje otsatsoni?
\v 11 ¿Ɨnaãpo heke ye erahalope uje ye peyucha erze panpe uje tɨkitkẽr olakɨke? Abeylshɨp olak par uje ye wɨr onehnyẽr olak erze uje õr ɨluuta iich otsɨɨ fariseo hn erze uje õr ɨluuta iich otsɨɨ saduseo onɨ̃ra olak erze uje ɨtso pan eyhita.—
\v 12 Heke ochɨraha uje ye eyucha asa pan eyhita pishtpe. Shɨ tatɨm õr par uje ye wɨr onehnyẽr õr erze fariseo hn erze saduseo onɨ̃ra erze õr ahwoso uje oshiyokorãha oso.
\s Pedro chɨraha uje Jesús wɨchɨ Cristo.
\p
\v 13 Eseekite uje Jesús taachɨ̃hɨchɨs ese hnɨmich uje dɨt de uje iich otsɨɨ Cesarea de Filipo hn tatɨm dakɨle ɨm: —Yok tokõra poõrzni. ¿Oso onerza uje yok yeẽkpo?—
\v 14 Ɨr akɨle otatɨm ɨre otsɨɨ: —Ode uje otserza uje owa uu Juan lɨshɨ uje tohɨrm osoni, hn ode uje otserza uje owa profeta Elías lɨshɨ, hn ode uje otserza uje owa profeta Jeremías lɨshɨ o erze profeta poruwo wɨshɨ yeẽk uje ɨkpo.—
\v 15 Tatɨm dakɨle ɨm: —Hap olak, ¿ẽrzlo uje yok yeẽkpo?—
\v 16 Simón Pedro tatɨm ɨm: —Owa Cristo. Owa uu Porrosht uje shish ɨka ɨr Ijɨt.—
\v 17 Jesús tatɨm ɨm: —Simón, owa Jonás ijɨt. Ich om par owa pork nĩhyok hnakɨrbich uje shuu eraha erze uje atɨm yok. Shɨ Papa uje de poõrc wɨchɨ uje shuu eraha yok.
\v 18 Titɨm owa uje owa Pedro. Ese ahwosht uje otsɨɨ Pedro wɨchɨ kojach ijaap. Tiyokõr pihyuchɨhɨ ese kojach dich. Porrosht aabo wɨr õr ɨtso pihyuch. Nos wɨr oso uje tyenɨj otɨ̃r urhuta bahluta ehet nehe ode Satanás hme per wɨchɨ ye pwele nontew Porrosht aabope uje ohno ochiyuhu Satanás aabo ɨr hme par oshuu õr Porrosht aabo. Ich shɨ ɨtso uje Satanás shiyeru pwert uhurrza par uje ye duhu Porrosht aabo omasaha ehet per shish omasaha.
\v 19 Pedro, tokosɨm owa akɨrbo shɨ ɨtso uje tokosɨm owa yabe par alebe hn etsẽr pwert uhurrza hn uhu oso omasaha par Porrosht aabo. Kɨmɨjɨ aharu lɨka ɨ̃rmo ẽra asa uje ɨtso yabe ich Porrosht shiyeru wahacha poõrc toy hn kɨmɨjɨ etsẽr lɨka ɨ̃rmo ẽra asa uje ɨtso yabe ich Porrosht sɨtsẽr wahacha poõrc toy.—
\v 20 Uje Jesús sɨhna uje tatɨm dakɨle shuu ɨtsorz ich tatɨm õr toy par uje ye otatɨm oso uje ɨre Cristo.
\s Jesús tata uje oso oshuu ɨre oshuu toy.
\p
\v 21 Eseekite ɨchii Jesús tatɨm dakɨle uje tyenɨj hno tɨ̃r Jerusalén hn erze dɨt oso õr bahluwo hn erze saserdote õr bahluwo hn erze uje oshiyokorãha oso waa ley waa je Moisés chichewkite tyenɨj oloter ɨre hn oshuu oshuu toy per je daalo tre nehe hn ɨre tyenɨj ɨkpo.
\v 22 Pedro chiyuhu Jesús erze oso õr ehet hn tatɨm ɨm: —Ɨrhĩche, sehe tuu Porrosht nontew erze mɨhnũwo par uje ye tɨ̃r owa hn oduhu owa oduhu atɨ.—
\v 23 Jesús somtɨs ɨre hn tatɨm Pedro ɨm: —Satanás, atokolɨhɨ pɨkɨch. Shɨ sehe ontew yok. Owa ye ahmũrpe erze uje Porrosht sahmũr. Shɨ ahmũr erze kuche uje hnakɨrbo otsahmũr.—
\v 24 Jesús tatɨm erze dakɨle ɨm: —Uje sehe yeẽk masaha par pakɨlak ich tyenɨj iim erze kuche uje sahmũr hn tyenɨj ewenta erze kuche uje tɨ̃r ɨre shɨ ɨtso uje ihyõk krus hn ĩya yok.
\v 25 Nos wɨr erze uje otsahmũr erze kuche uje de nãhu ɨ̃rmo uje otoy ich ye õr ɨkɨrĩt chɨhɨ Porrosht ahɨrpe, per nos wɨr uje oym kuche uje de nãhu ɨ̃rmo par oshiyokõr uje tahmũr ich õr ɨkɨrĩt de Porrosht ahɨr.
\v 26 Ye jukur kɨmɨjɨ yeẽk nos serz ahnũwo kuche uje de ɨ̃rmo hn uje toy ich ye ɨr ɨkɨrĩt chɨhɨ Porrosht ahɨrpe. Nĩhyok uje yeẽk pwele tiya dekɨritɨ̃hɨ Porrosht ahɨr.
\v 27 Yok tokõra poõrzni. Uje tɨkɨrẽt nehe ich yok hũre shɨ yok ɨtso Papa, hn yok anjele õya yok. Tyenɨj tokosɨm nos wɨr oso shɨ uje otserz kɨmɨjɨ om o kɨmɨjɨ mɨ̃hnɨk.
\v 28 Ich ũrpa uje titɨm olak. Somɨramo ode olak ahɨr uje ehn yahpaa otoy ich tyenɨj omo yok uje tokõra poõrzni uje tɨkɨrẽt par tɨkɨbey oso.—
\c 17
\s Jesús shuu ɨre kɨnaha dakɨle õr ɨkɨch.
\p
\v 1 Eseekite uje ich iyuwe daalo seys hn Jesús hnoy Pedro, Santiago hn Juan. Ese Juan wɨchɨ Santiago leshap. Jesús hno iyebe dohɨr kojach eeych uje ich porĩt hn wɨr oyehe nẽr. Nĩhyok yeẽk uje de õr ahɨr, shɨ õr ɨre.
\v 2 Jesús shuu ɨre kɨnaha dakɨle õr ɨkɨch. Ɨr ɨlehet hũre shɨ ɨtso deeych hn ɨr ishuwo ich poro shɨ ɨtso luu yokõrt.
\v 3 Wɨr omo Moisés hn Elías uje otokolɨhɨ Jesús ahɨr hn omo uje okeytkẽr Jesús.
\v 4 Heke Pedro tatɨm Jesús ɨm: —Ɨrhĩche, ich om uje õryok de lɨka. Kɨmɨjɨ ahmũr ich tiyokõr pwerto tre tɨ̃ra pohɨr ĩhyo, yet par owa hn yet par Moisés hn yet par Elías.—
\v 5 Uje ehn Pedro chiilehet hn ukuhurrza ihnɨmichɨhɨ õr eeych. Wate poro shɨ ɨtso uje hũre. Sajuwe õr hn ahwoso tãra ehet tatɨm õr ɨm: —Wɨchɨ uu yok Pijɨt pisht uje tahmũr, hn tahmũr uje shiyokõr. Ẽrlo uje wɨchɨ tata.—
\v 6 Uje erze ɨr akɨle ochunt erze ahwoso hn ocha dete hnɨmo nehech õr une terɨhɨ hnɨmich pork ich otolpa.
\v 7 Jesús hno tɨ̃r õr. Sakahɨr õr hn tatɨm õr ɨm: —Alehetlo. Ye atɨlɨlo.—
\v 8 Uje otsem dehe oteychɨm ich shɨ omo Jesús. Nĩhyok yeẽk uje de ɨre ahɨr.
\v 9 Uje ehn Jesús hõr dakɨle oyhnɨmichɨhɨ kojach eeych hn tatɨm õr ɨm: —Ye atɨmlo latɨk erze uje amloko. Yok tokõra poõrzni. Uje yok ɨkpo nehe hnii atɨmlo oso.—
\v 10 Erze ɨr akɨle shɨ õr eyucha Elías heke otatɨm Jesús otsɨɨ: —Erze uje oshiyokorãha oso waa ley waa je Moisés chichewkite ¿ɨnaãpo heke otata uje tyenɨj Elías taãcha wap hn owa alehe nẽr?—
\v 11 Jesús tatɨm õr ɨm: —Ich ũru uje Elías tyenɨj tɨrẽt wap par shuu oso ochɨmɨt ɨre.
\v 12 Titɨm olak uje Elías taãchni per wɨr ye odɨraha ɨrpe. Shɨ oshiyokorɨ̃hɨ ɨre uje otsahmũr. Yok tokõra poõrzni. Tyenɨj oloter yok toy.—
\v 13 Uje ich uhurc Jesús ɨr akɨle okemɨhɨ uje shɨ eyucha Juan uu tohɨrm oso wɨchɨ ɨtso Elías.
\s Jesús chiyuhu demonit pɨkɨhnint ehet.
\p
\v 14 Eseekite uje Jesús hõr dakɨle otaachɨ̃hɨ wahacha uje oso ode hn hnakɨrbich sɨtɨ̃r ɨr Jesús. Icha dete hnɨmoho ɨkɨch hn tatɨm ɨm:
\v 15 —Ɨrhĩche, sehe tuu osɨr pijɨt. Atake chishew ɨre. Ich shuu permpa. Shish shuu kayɨhɨ jwekɨta ehet hn shuu kayɨhɨ awɨt toy.
\v 16 Tokõhwaka teya akɨle. Õr prowa sehe odukuta per ye õr pwelpe.—
\v 17 Jesús tatɨm erze oso ɨm: —Shɨ otiislo yok hn ahakõrlo uje ich mɨhnũwo. ¿Daalo terɨhɨ latɨkpo nehe uje shish yok de olak ahɨr hn shish tyenɨj yok ewenta olak pork shish otiislo yok? Õhwɨlo ese pɨkɨhnint eylo lɨka.—
\v 18 Jesús tatɨm ese demonit ɨm: —Atokolɨhɨ ese pɨkɨhnint ehet.— Ich tokole ɨchii ese pɨkɨhnint owich om.
\v 19 Uje oso onihyokɨhɨ Jesús ahɨr hn ɨr akɨle otɨ̃r ɨre. Otatɨm otsɨɨ: —¿Ɨnaãpo heke ye õryok pwelpe par oyiyuhu ese demonit?—
\v 20 Jesús tatɨm õr ɨm: —Ye olak pwele eyuhulope pork olak meytii koswãha yok. Titɨm olak ich tuu ũrpa. Kɨmɨjɨ ma ye otiislo yok nehech tokole shɨ ɨtso asa pohorrza eyhi uje iich otsɨɨ mostasa heke olak pwele atɨmlo ese kojach par uje sɨhnok lalerc ich hno. Uje olak ye otiislo yok ɨtsorz ich nos olak pwele ahakõrlo erze kuche.
\v 21 Ese demonit uje de ese pɨkɨhnint ehetɨke ich ye ɨlo demonyo yewope. Nos wɨr demonyo uje ɨtso ese uje de pɨkɨhnint ehetɨke ye shɨ tokolpe uje atɨmlo ɨre. Tyenɨj olak orar hn moymlo olak poso par eyuhulo erze demonyo.—
\s Jesús tatpo uje oso oshuu ɨre oshuu toy.
\p
\v 22 Eseekite uje ehn Jesús hõr dakɨle odechɨ hnɨmich Galilea hn tatɨm õr ɨm: —Yok tokõra poõrzni. Tyenɨj yeẽk ɨshɨm yok oso
\v 23 hn wɨr oshuu yok oshuu tɨkɨtɨ, per je daalo tre nehe hn yok ɨkpo.— Uje tatɨm õr shuu ɨtsorz ich shuu õr dosdarakpa.
\s Jesús ɨshɨ bahat uje otsapur par templo.
\p
\v 24 Uje Jesús hõr dakɨle otaachɨ̃hɨ dɨt Capernaum hn erze uje õr kobra hnote par templo otɨ̃r Pedro hn otatɨm otsɨɨ: —¿Je owa maestro doshɨ erze hnote par templo?—
\v 25 Pedro tatɨm õr ɨm: —Ẽhe.— Uje Pedro masaha pwert ehet par tatɨm Jesús hn Jesús tatɨm ɨre wap ɨm: —Simón, sehe tuu atɨm yok. Erze reye uje ode ɨr hnɨmo ¿je oduhu daabo doshɨ ɨre hnote o je oduhu yewo odoshɨ ɨre?—
\v 26 Pedro tatɨm ɨm: —Erze yewo.— Jesús tatɨm ɨm: —Heke erze reye õr aabo ye odoshɨpe.
\v 27 Ye tahmũr uje tuu otsɨtak eyok heke bo etɨ̃r wahacha lagunta hn ẽsher. Uje ahɨru doshɨt webich osht ich eychɨm ɨr ahwo ehet, peychporrza de. Wɨchɨ par eshɨ yok hn eshɨ owa toy.—
\c 18
\s Jesús ɨr akɨle sehe odɨraha yeẽkpo õr ehet uje ich ma dich.
\p
\v 1 Eseekite uje shiyehe wɨchɨ deeych hn Jesús ɨr akɨle otɨ̃r ɨre, otatɨm otsɨɨ: —¿Yeẽkpo uje ma dichɨhɨ Porrosht aabo õr ehet?—
\v 2 Jesús tɨbii pɨkɨhnint shuu iyehe õr ehet hn tatɨm õr ɨm:
\v 3 —Titɨm olak ich tuu ũrpa. Kɨmɨjɨ ye uhu olak eyuwo kɨnãho hn ye otiislo yok ɨtso pɨkɨhnino uje ye olotiis ahwospe ich ye amsahalo par olak Porrosht aabo.
\v 4 Yeẽk uje ye narim ɨre hn ye lotiis Porrosht shɨ ɨtso ese pɨkɨhnint uje ye lotiis õr ahwospe wɨchɨ ich ma dich Porrosht aabo õr ehet.—
\v 5 Hn Jesús tatɨm õr ɨm: —Uje yeẽk sahmũr ese pɨkɨhnint shɨ pork wɨchɨ sahmũr yok ich sahmũr yok toy.
\p
\v 6 Per kɨmɨjɨ yeẽk duhu erze pɨkɨhnino yeẽk uje ye lotiis yok niyokõr uje mɨ̃hnɨk, uje ehn yahpaa duhu niyokõr uje mɨ̃hnɨk ich ma om par ɨre kɨmɨjɨ yeẽk duhu tuuhna kojach dich hn tãra chɨbɨte onoota ehet par uje toy.
\v 7 Ich yarhakpa par erze oso uje oshuu yewo oshiyokõr mɨhnũwo. Shish de uje oshuu yewo oshiyokõr mɨhnũwo per ich yarhakpa erze uje tyenɨj tɨ̃r ese hnakɨrbich uje shuu yet shiyokõr uje mɨ̃hnɨk.
\v 8 Kɨmɨjɨ olak yeẽk niyokõr uje mɨ̃hnɨk shɨ ɨtso uje hmata shuu shiyokõr mɨ̃hnɨk o kɨmɨjɨ hnɨtɨta duhu niyokõr uje mɨ̃hnɨk ich tyenɨj iim uje shiyokõr ese mɨ̃hnɨk shɨ ɨtso uje chekshehe namɨta nohmata o kɨmɨjɨ derrza hn tãra. Ich ma om shɨ ɨtso uje pɨlich worbɨt yakaha ɨre par uje taachɨ̃hɨ ese owich nehe uje õr ɨkɨrĩt de uje yelɨj nɨhna ɨre, je uje hme otiyer hn hnɨte otiyer de hn shuu ochɨmchaha ɨre asa jwekɨta ehet waa je yelɨj nɨhna ɨre.
\v 9 Kɨmɨjɨ olak yeẽk teychɨm kuche heke shiyokõr mɨ̃hnɨk shɨ ɨtso uje ɨr onta shuu shiyokõr ese mɨ̃hnɨk, ich ma om uje iim, ye teychɨm shɨ ɨtso uje chiyuhu nonta hn tãra. Ich ma om uje shɨ onta nohmɨra de uje taachɨ̃hɨ ese owich nehe uje õr ɨkɨrĩt de uje yelɨj nɨhna ɨre, je uje ɨle otiyer de hn shuu otãra ɨre ochɨbɨte ɨre asa urhuta bahluta ehet nehe.—
\s Oso õr ɨtso obeje uje õr pyerte.
\p
\v 10 Eseekite hn Jesús tatɨm dakɨle ɨm: —Abeylshɨp olak par uje ye olak yeẽk dɨbɨte uje erze pɨkɨhnino ijaabo yeẽk ye jukur. Titɨm olak erze anjele uje otɨbey erze pɨkɨhnino shish otɨ̃r Papa ɨle ɨkɨch wahacha poõrc.
\v 11 Yok uje tokõra poõrc Tɨkɨrẽtni par tokoshɨ oso õr hnɨtewɨhɨ Porrosht ahɨr. Wɨr shɨ õr ɨtso uje õr pyerte.
\v 12 Uhu olak eyuwo tɨsɨ̃r erze uje tyenɨj titɨm olak. Kɨmɨjɨ hnakɨrbich ɨr obeje chɨhɨ syen hn sohmata pyerte, wɨchɨ iim erze yerɨ̃hɨchɨs uje noventa y nueve ese wɨ̃rit eeych hn hno chukwi asa yata waa je pyerte.
\v 13 Titɨm olak uje wɨchɨ chish asa waa je pyerte ich aylpa. Ich ma aylpa par asa nohmata je erze yẽr uje noventa y nueve uje ye pyertpe.
\v 14 Olak Deych uje de poõrc ɨtspo, ye nahmũrpe uje erze pɨkɨhnino yeẽk pyerte.—
\s Porrosht aabo tyenɨj shish õr perdonarye.
\p
\v 15 —Titɨm olak. Kɨmɨjɨ Porrosht aabo yeẽk niyokõr mɨhnɨkɨ̃hɨ olak yet ich wɨchɨ tyenɨj tɨ̃r ɨre hn tatɨm uje shiyokõr mɨhnɨkɨ̃hɨ ɨre. Shɨ ɨre hn ese yet uje okeytkẽrye. Kɨmɨjɨ wɨchɨ tẽr ɨre ich takashɨm ɨre shuu cheeshpo par shiyokõr uje Porrosht sahmũr.
\v 16 Kɨmɨjɨ ye nahmũr tẽr ɨre ich tyenɨj hnoy hnakɨrbich yet o kɨmɨjɨ õr osiyer par uje otɨ̃r otẽr uje keytkẽr wɨchɨ toy. Heke erze õr osiyer o kɨmɨjɨ õr tre ochɨraha uje wɨchɨ shiyokõr.
\v 17 Kɨmɨjɨ ye nahmũr tẽr õr ich tyenɨj otatɨm nos wɨr Porrosht aabo uje otaakɨsho lawichɨhɨ iglesya ehet. Kɨmɨjɨ ye nahmũr tẽr erze Porrosht aabo ich tyenɨj wɨr ochɨbɨte uje wɨchɨ shɨ ɨtso uje ɨre ye Porrosht aappe per Porrosht aap. Wɨchɨ shɨ ɨtso dihip kɨnaha uje ye dɨraha Porroshtpe hn shɨ ɨtso wɨr yeẽk erze uje õr kobra hnote par gobierno.
\p
\v 18 Titɨm olak ich tuu ũrpa. Uje ontɨlo wɨchɨ ele ɨ̃rmo uhulo ɨtsorz ich Porrosht sontewɨhɨ wahacha poõrc toy. Erze uje ye ontɨlo õr lɨka hnɨmich ich Porrosht ye nontewɨhɨ wahacha poõrc toy.
\v 19 Ich titɨm olakpo. Kɨmɨjɨ olak osiyer uje olak eyuwo ɨtsye ele ɨ̃rmo uje apurlo Papa uje de poõrc, ich shiyokõr uje apurlo ɨre par olak
\v 20 pork kɨmɨjɨ õr osiyer o kɨmɨjɨ õr tre uje otakɨsho lawich shɨ pork ye olotiis yok ich yok dechɨ õr ehet.—
\p
\v 21 Heke Pedro tɨ̃r Jesús hn tatɨm ɨm: —Ɨrhĩche, uje shish pɨshɨbich shiyokõr mɨhnɨkɨ̃hɨ yok ¿je om uje yok perdonar nehech terɨhɨ syete bese?—
\v 22 Jesús tatɨm ɨm: —Ye titɨm owape uje owa perdonar ɨre nehech terɨhɨ syete bese. Ye uhurtɨkɨsh uje tyenɨj owa perdonar ɨre.
\s Jesús sɨteẽta uje rey sepyẽr yeẽk uje ye ɨre perdonar yet.
\p
\v 23 Heke tyenɨj titɨm owa. Ese uje Porrosht shiyokõr par tɨbey daabo shɨ sɨteẽta uje rey nɨshii debiyo õr hnɨtew.
\v 24 Uje ehn nɨshii erze yewo õr hnɨtew hn otõhwa yet uje ɨr hnɨtewta ich datpa, miyones.
\v 25 Ɨr ɨbich ich ye pwele uje doshɨ ɨr hnɨtewtape heke ɨr ɨrhĩch tatɨm par uje chiwãha ɨre par õr yɨlak, ɨr ɨrãhta hn ɨr aabo hn nos wɨr ɨr kushjãro par uje ɨshɨ ɨr hnɨtewta.
\v 26 Ɨr ɨbich icha dete hnɨmoho ese rey ɨkɨch hn sapur ɨre ɨm: “Ɨrhĩche, sehe tuu hap enta yok lɨshɨ nehech nos tokoshɨ yok hnɨtewta nehe.”
\v 27 Heke ese rey chuuna uje ese ɨr ɨbich ich losuhlaap hn iim erze ɨr hnɨtew uje de ɨre.
\v 28 Uje ese ɨr ɨbich tokolɨhɨchɨs hno hn chish rey ɨbich yet uje ɨr hnɨtewta de ɨre pɨkaap. Chishew wɨchɨ weheta hn tatɨm ɨm: “Eshɨ asa owa hnɨtewta uje de yok.”
\v 29 Wɨchɨ icha dete hnɨmoho ɨre ɨkɨch hn tatɨm ɨm: “Sehe tuu hap enta yok lɨshɨ nehech nos tokoshɨ yok hnɨtewta nehe.”
\v 30 Per ese yet ye nahmũrpe uje neta wɨchɨ. Shuu ochɨmchaha karsel ehet nehech nos ɨshɨ ɨr hnɨtewta.
\v 31 Uje erze rey ɨr ɨbiyo yewo omo uje wɨchɨ shiyokorɨ̃hɨ ese deshɨbich yet ich shuu õr dosdarakpa. Wɨr ohno hn otatɨm rey uje wɨchɨ shiyokõrke.
\v 32 Heke ese rey shuu otɨbii wɨchɨ. Tatɨm ɨm: “Owa ich eluu mɨhnũ. Uje apur yokhna ich nos tokoym erze owa hnɨtew uje de yok.
\v 33 ¿Ɨnaãpo heke ye eenape uje eshɨbich losuhlaap shɨ ɨtso uje tukuuna uje owa losuhlaaphna?”
\v 34 Heke ese rey ich chesdelpa. Chowãha wɨchɨ hn ɨshɨm ɨre erze uje otɨbey karsel ehet par oloter ɨre nehech nos ɨshɨ ɨr hnɨtewta.—
\v 35 Jesús tatɨm dakɨle ɨm: —Papa uje de poõrc tyenɨj shiyokorɨ̃hɨ olak shuu ɨtsorz ɨtso erze uje titɨm olakɨke kɨmɨjɨ ye olak perdonar olak leshɨbo hn shɨ emerɨhɨ olak aho.—
\c 19
\s Ye ompe hnakɨrbich hõr nerãhta oymye.
\p
\v 1 Eseekite uje Jesús nos tatɨm õr erze kuche hn tokolɨhɨchɨs hnɨmich Galilea. Hno tɨ̃r wahacha hnɨmich Judea Jordán pɨt yet.
\v 2 Ich oso okɨhniya oyehe nẽr hn nos chukuta erze uje õr permo.
\p
\v 3 Erze uje õr ɨluuta iich otsɨɨ fariseo otsɨtɨ̃r ɨre Jesús. Wɨr shɨ sehe õr prowa Jesús heke otatɨm otsɨɨ: —Sehe oyɨraha kɨmɨjɨ hnakɨrbich sowe ley uje iim nerãhta shɨ pork sehe noym wate.—
\v 4 Jesús tatɨm õr ɨm: —Olak erahalo uje Porrosht ahwoso tata uje shiyokõr ɨrmõkite ich shiyokõr hnakɨrbich hn shiyokõr tɨmcharrza
\v 5 hn Porrosht tata ɨm: “Hnakɨrbich tyenɨj iim deych hn iim data par uje hõr nerãhta õhyiye ahɨr. Wɨr otokole shɨ õr nohmɨra”
\v 6 heke ich ye õr osiyerpe, shɨ õr sohmɨra. Porrosht shuu iĩye heke ye ompe uje hnakɨrbich sehek erze uje Porrosht shuu iĩye.—
\v 7 Otatɨm otsɨɨ: —Kɨmɨjɨ ye om otsehek ɨre ¿Ɨnaãpo heke Moisés chɨbɨte uje hnakɨrbich pwele shiyokõr hutɨta par ɨshɨm nerãhta hn iim wate?—
\v 8 Jesús tatɨm õr ɨm: —Shɨ pork olak hu kata heke Moisés chɨbɨte par uje atsɨlo ebɨtɨlo hute hn asɨmlo olak ɨrẽhte par moymlo õr, per uje ɨ̃rmo tenitkite ich ye ɨlorzpe.
\v 9 Per yok titɨm olak kɨnaha. Yeẽk uje iim nerãhta hn ĩhi yata ahɨr ich torãha nerãhta per kɨmɨjɨ wate torãha dabich wap ich wɨchɨ ye torãha nerãhta uje iim wate.—
\v 10 Jesús ɨr akɨle otatɨm otsɨɨ: —Kɨmɨjɨ hnakɨrbich ye pwele noym nerãhta ich ye ompe uje yeẽk chiileku.—
\v 11 Jesús tatɨm õr ɨm: —Ye nos hnakɨrbo õr pwele ewentpe uje nĩhyok õr ɨrẽhte. Shɨ erze uje Porrosht takashɨm õr uje ye duhu õr ɨrẽhtɨrsh ich wɨr uje õr pwele ewenta.
\v 12 Hnakɨrbo yewo ode uje oshũrha shɨ õr ɨtsorz heke yelɨj oduhu tɨmcher õr hmɨker. Hn hnakɨrbo yewo ode uje ye odiilekupe pork yewo ochiyuhu õr ite. Hn yewo ode uje ye onahmũr odiilekupe pork sehe oniyokõr Porrosht ɨbiyo uje ye õr pwele oniyokõr kɨmɨjɨ õr ɨrẽhte de. Yeẽk uje pwele shiyokõr shuu ɨtsorz ich om par ɨre.—
\s Jesús chɨbɨte nahme pɨkɨhnino õr hu eeyo.
\p
\v 13 Eseekite hn oso ohnoy pɨkɨhnino otseya õr Jesús par chɨbɨte nahme õr hu eeyo hn orar sapur par õr ɨre, per ɨr akɨle otatɨm erze oso par uje ye oduhu otõhwa erze pɨkɨhnino odeya õr Jesús.
\v 14 Jesús tatɨm dakɨle ɨm: —Moymlo erze pɨkɨhnino shɨ otɨrẽt otɨ̃r yok. Ye ontɨlo õr pork erze oso uje ye olotiis yok ich shɨ õr ɨtso erze pɨkɨhnino uje ye olotiis õr ahwospe wɨr uje omasaha par Porrosht aabo.—
\v 15 Jesús chɨbɨte nahme erze pɨkɨhnino õr hu eeyo. Uje yuwɨrke hn tokolɨhɨchɨs hno.
\s Hnakɨrbich uje ɨrhĩch dich keytkẽr Jesús.
\p
\v 16 Eseekite hn hnakɨrbich yet sɨtɨ̃r ɨre Jesús. Tatɨm ɨm: —Maestro, owa eluu om. ¿Tiyokõr latɨkpo uje om par pɨkɨrĩt de uje yelɨj nɨhna ɨre?—
\v 17 Jesús tatɨm wɨchɨ ɨm: —¿Ɨnaãpo heke atɨm yok uje pɨluu om? Shɨ sohmɨra de uje ich om. Kɨmɨjɨ sehe etɨ̃r ese owich uje ɨkɨrĩt de uje yelɨj nɨhna ɨre ich ye aluwe nos wɨr erze ley uje Moisés chichewkite.—
\v 18 Ese hnakɨrbich tatɨm ɨm: —¿Leyɨrãha uje tyenɨj tiyokõr?— Jesús tatɨm ɨm: —Ye tuk oso uhu otoy, hn ye orãha erãhta, hn ye ohɨr, hn ye atɨm ekushĩ jwe par uhu sepyẽr yet.
\v 19 Atɨla eych hn atɨla ata. Ahmũr eshɨbo uhu ɨtso uje ahmũr owa.—
\v 20 Ese hnakɨrbich tatɨm Jesús ɨm: —Nos tiyokõr erze uje atɨm yokɨke. ¿Yehe latɨk chɨhɨ par tiyokõr?—
\v 21 Jesús tatɨm ɨm: —Kɨmɨjɨ sehe uhu eluu om ich bo, hn nos anuwãha owa kushjãro uje de ahɨr. Asɨm baho erze losuhlaabo heke owa premyo kɨhniya de poõrc hn erẽt Mẽya yok.—
\v 22 Uje ese hnakɨrbitɨt chunt erze uje Jesús tatɨm ɨreke ich tokole hno. Wɨchɨ ich dosdarakpa pork ɨre ich ɨrhĩch dich.
\p
\v 23 Jesús tatɨm erze dakɨle ɨm: —Titɨm olak ich tuu ũrpa. Ich kwestpa par erze ɨhɨ̃r deyo omasaha par Porrosht aabo.
\v 24 Titɨm olakpo. Kameylo ye pwele masaha awujɨta ontape ich erze ɨhɨ̃r deyo õr ɨtspo ye õr pwele omasaha par Porrosht aabope.—
\v 25 Uje erze ɨr akɨle ochunt erze uje tatɨm õrke ich ochishlabpa. Otatɨmye otsɨɨ: —Kɨmɨjɨ ye erze ɨhɨ̃r deyo õr pwele otɨ̃r Porrosht ahɨr ich nĩhyok yeẽk uje pwele tɨ̃r ɨre ahɨr nehe.—
\v 26 Jesús teychɨm õr hn tatɨm õr ɨm: —Oso ye õr pwele oduhu ɨre Porrosht aabo per Porrosht pwele nos shiyokõr kuche. Wɨchɨ pwele shuu omasaha par ɨr aabo.—
\v 27 Pedro tatɨm ɨre ɨm: —Ɨrhĩche, nos oyukwim õryok kushjãroni par oyukwĩya owa. ¿Latɨk chɨhɨ par õryok nehe?—
\v 28 Jesús tatɨm õr ɨm: —Titɨm olak ich tuu ũrpa. Yok tokõra poõrzni. Uje takaashpo nehe ich tuu ɨ̃rmo ahle hn tiyakaha pɨbɨta waa je ich ɨhɨ̃rpa. Olak uje shish meylo yok tyenɨj akahalo erze olak ɨbe eeyo toy uje dose pork olak jwe nehe par eychɨmlo erze israel oso uje õr wee dose kɨmɨjɨ oniyokõr uje om o kɨmɨjɨ oniyokõr uje mɨhnũwo.
\v 29 Nos wɨr uje oym dahuwo o kɨmɨjɨ deshɨbo o kɨmɨjɨ nanɨme o kɨmɨjɨ deyo o kɨmɨjɨ datɨ o kɨmɨjɨ onoym deyjo o kɨmɨjɨ õr hnɨmo shɨ par oshiyokõr uje tahmũr, wɨr uje Porrosht ɨshɨm õr kushjãro ich shuu kɨhnipa hn ɨshɨm õr ɨkɨrĩt uje yelɨj nɨhna ɨre.
\v 30 Ele ahle ich okɨhniya uje oshuu ɨre deyo per deeych yet nehe ich Porrosht ye duhu õr deyope. Ele ahle ich okɨhniya uje oso ochɨbɨte uje ye õr deyope per uje terɨhɨ uhurc nehe ich Porrosht chɨbɨte wɨr shuu õr deyo.—
\c 20
\s Jesús sɨteẽta uje hnakɨrbich chish hnakɨrbo par ochishew obiyo.
\p
\v 1 Eseekite hn Jesús sɨteẽta tatɨm oso ɨm: —Uje Porrosht shiyokõr par tɨbey laabo ich ɨtso hnakɨrbich uje sehe duhu odukwẽr jõro. Wɨchɨ tokolɨhɨ lahuch dɨhɨrbɨt pisht. Hno tɨ̃r ese owich uje hnakɨrbo otsakaha par oteyãha obiyo.
\v 2 Tatɨm õr uu bahat par ese deeych uje chish obiyoho ɨr shakɨrrza ehet. Otsahmũr heke shuu ohno ochish obiyo.
\v 3 Uje a la nueve dɨhɨrbɨt hn hno tɨ̃r ese owichpo. Umo hnakɨrbo yewo uje odechɨ uje oteyãha obiyo.
\v 4 Tatɨm õr ɨm: “Bolɨlo aslo obiyoho wahacha yok shakɨrrza toy hn tokoshɨ olak uje ich om.” Heke wɨr ohno.
\v 5 Uje ich deeych pehet hn hno tɨ̃r ese owichpo hn uje a la tre yɨlka ich hnopo tɨ̃r ese owich hn shuu wɨr otɨ̃r shakɨrrza ehet ɨtso erze yewo.
\v 6 Uje ich a las sinko yɨlka hn cheeshpo tɨ̃r ese owich hn chish hnakɨrbo yewo uje shish odechɨ. Tatɨm õr ɨm: “¿Ɨnaãpo heke shish akaha lɨklo nehech yɨlka hn ye aslo obiyope?”
\v 7 Otatɨm ɨre otsɨɨ: “Nĩhyok yeẽk uje ɨshɨm õryok ɨbiyo.” Tatɨm õr ɨm: “Bolɨlo aslo obiyoho wahacha yok shakɨrrza ehet toy.”
\v 8 Uje terɨhɨ yɨlkashɨp hn ese ɨrhĩch tatɨm ɨr kapata ɨm: “Ebii erze uje ochish obiyoko. Eshɨ õr uje otserz. Wap eshɨ erze yewo uje ochish obiyoko ich yɨlkashɨp nehech terɨhɨ erze uje ochish obiyoho dɨhɨrbɨtɨke.”
\v 9 Uje otɨrẽt erze uje ochish obiyoho a las sinko yɨlka ich nohmɨr nohmɨr wɨchɨ ɨshɨ õr par deeych nohmɨra ɨr bahat.
\v 10 Uje ich uhurc hn nɨshii erze uje ochishew obiyoho dɨhɨrbɨt pishtɨkɨ. Wɨr oshuu deyuwo tɨsɨ̃r uje ich ma otserz kɨhniya per shɨ ɨshɨ õr uje ochish obiyo ese deeych nohmet ɨtso erze yewo.
\v 11 Uje ɨshɨ õr ich ochinehnɨm ese nensɨrc.
\v 12 Otata otsɨɨ: “Erze uje otaãchaka ochishew obiyo shɨ una hora per eshɨlo õr uhulo õr ɨtso õryok uje oyish obiyo ich oyɨhnew ese deeych nohmet hn ich deeych duhlu.”
\v 13 Per ese õr ɨrhĩch tatɨm õr yet ɨm: “Hmeychɨm sham, ye tiyokõr mɨhnɨkɨ̃hɨ owape. Atɨm yokɨke par asew obiyo ese deeych nohmɨra ɨr bahat.
\v 14 Boy uje owa erz hn bo. Sehe tokoshɨ ese uje iyehe uhurc ɨtso uje tokoshɨ owaka.
\v 15 Ye tɨkiyuwe leype uje tiyokõr uje tahmũr tɨ̃ra yok hnote. Owãha yok shɨ pork ye tarhãk pɨshujãrope.”—
\v 16 Heke Jesús tatɨm õr ɨm: —Ich tuu ɨmeheeych erze uje oyehe uhurc wɨr uje tyenɨj tuu oyeebe hn erze uje oyeebe wɨr uje tuu oyehe uhurc.—
\s Jesús tatɨm dakɨle uje oso oshuu ɨre oshuu toy.
\p
\v 17 Eseekite uje ehn Jesús de dehet pehet uje hno tɨ̃r dɨt Jerusalén hn chiyuhu erze dakɨle uje õr dose oso õr ehet hn uje ehn ohno hn tatɨm õr ɨm:
\v 18 —Hmeychɨmlo, yɨtɨ̃rlo dɨt Jerusalén. Yok tokõra poõrzni. Tyenɨj yeẽk ɨshɨm yok erze saserdote õr bahluwo hn erze uje oshiyokorãha oso waa ley waa je Moisés chichewkite. Wɨr tyenɨj ochɨbɨte par uje oshuu oshuu yok
\v 19 hn tyenɨj oshɨm yok erze dihipo kɨnãho par uje wɨr oloter yok hn otsepyẽr yok hn ochowɨshɨhɨ yok krus eeych par oshuu tɨkɨtɨ per je daalo tre nehe ich yok ɨkpo.—
\s Zebedeo ɨr ɨrãhta sehe duhu daabo ma õr deyo.
\p
\v 20 Eseekite hn Zebedeo ɨr ɨrãhta hõr wɨr laabo otsɨtɨ̃r ɨre Jesús. Wate icha dete hnɨmoho Jesús ɨkɨch hn sapur kuche.
\v 21 Jesús tatɨm wate ɨm: —¿Sehe apur yok latɨkpo?— Hn wate tatɨm ɨm: —Uje amsaha nehe par rey ich sehe tuu apur pijo uhu yet lakaha aãchta hn yet lakaha aachjãrrza.—
\v 22 Jesús tatɨm õr ɨm: —Ye erahalope uje apurlo yok. Erze kuche mɨhnũwo uje tyenɨj tɨ̃r yok wɨr shɨ ɨtso uje tyenɨj tokoho otich uje chiyok de basta ehet. ¿Je olak pwele uje ehelo toy?— Otatɨm otsɨɨ: —Ẽhe, õryok pwele.—
\v 23 Jesús tatɨm õr ɨm: —Tyenɨj ehelo ese otich uje de yok basta ehet per par akahalo paãchta hn paachjãrrza ich ye yokpe uje tiihla erze uje otsakaha pahɨr. Shɨ Papa wɨchɨ uje chiihlani yeniipo uje otsakaha wahacha nehe.—
\p
\v 24 Uje Jesús akɨle yewo uje õr dye ochunt uje erze õr osiyer otata ich wɨr ochowãha erze osiyer uje õr leshɨbye,
\v 25 per Jesús nos tɨbii wɨr dakɨle hn tatɨm õr ɨm: —Erahalo uje erze dihipo kɨnãho õr bahluwo ochɨpa nahnapso hn erze wɨrmshɨro ochɨpa õr toy.
\v 26 Ye ompe uje uhu olak ɨtso õr. Uje sehe olak yeẽk duhu ɨre dich ich tyenɨj masaha par olak ɨbɨk duhu ɨre
\v 27 hn uje sehe olak yeẽk duhu ɨre ma dich ich tyenɨj shiyokõr shɨ ɨtso uje olak yɨlak.
\v 28 Yok tokõra poõrzni. Tɨkɨrẽtni ye par tuu oso otakashɨm yok. Shɨ Tɨkɨrẽtni par takashɨm õr hn tɨkɨtɨ par tokoshɨ oso okɨhniya õr hnɨtewɨhɨ Porrosht ahɨr.—
\s Jesús chukuta olɨbo.
\p
\v 29 Eseekite uje Jesús hõr dakɨle otokolɨhɨchɨs dɨt Jericó ich oso okɨhniya oyehe õr nẽr.
\v 30 Hnakɨrbo õr osiyer uje õr olɨbo shɨ otsakaha dehet wɨrc. Ochunt uje Jesús chɨkãhachɨs heke otɨbii ich otsɨhnew lahwoso otatɨm otsɨɨ: —Ɨrhĩche, owa uje ãra owa porokkite rey David. Sehe oyuhu osɨr õryok.—
\v 31 Erze oso otatɨm õr par uje ye otɨbich per shish ma otɨbich otatɨm otsɨɨ: —Ɨrhĩche, owa uje ãra owa porokkite rey David. Sehe oyuhu osɨr õryok.—
\v 32 Jesús iyehe. Tɨbii erze hnakɨrbo õr osiyer uje õr olɨbo. Tatɨm õr ɨm: —¿Sehe uhulo tiyokõr latɨkɨhɨ olak?—
\v 33 Otatɨm otsɨɨ: —Ɨrhĩche, sehe oyuhu ekuta õryok ɨle par oyumo lekɨtiyo.—
\v 34 Jesús chuuna uje wɨr õr losuhlaabo hn sakahɨr õr ɨle. Ɨchii erze olɨbo omo lekɨtiyo hn oyehe Jesús nẽr toy.
\c 21
\s Jesús taachɨ̃hɨ Jerusalén ɨtso uje rey taãcha.
\p
\v 1 Eseekite uje ich ta par Jesús hõr dakɨle otaachɨ̃hɨ Jerusalén hn sehe duhu dakɨle õr osiyer odo otɨ̃r ese dɨt ijaabɨt iich otsɨɨ Betfagé uje dechɨ wɨ̃rit wɨrc uje iich otsɨɨ Olivos.
\v 2 Heke tatɨm õr ɨm: —Bolɨlo etɨ̃rlo ese dɨt ijaabɨt uje de olak ɨkɨch. Buritɨta hn ɨr ijɨt ĩya dechɨ ese dɨt ebich. Oshiyeru dehet wɨrc. Ehyulo hn õhwɨlo.
\v 3 Kɨmɨjɨ yeẽk tatɨm olak ɨle: “¿Ɨnaãpo heke bolilo erze burito?” ich atɨmlo ɨre on: “Ɨrhĩch nesita. Je wɨsɨk wɨsɨk hn shuu cheeshpo.”—
\v 4 Uje Jesús shuu oshiyokõr shuu ɨtsorz ich shuu Porrosht ahwoso yakaha uje profetɨt chichewkite. Porrosht tatɨm ese profetɨt ɨm:
\p
\v 5 —Erze israel oso uje odebuhu Jerusalén sɨteẽta õr ɨtso ese dɨt Zion ɨr ijɨta. Atɨm õr uhu ɨtsorz ɨm: “Hmeychɨmlo, olak rey tɨrẽt tɨ̃r olak. Wɨchɨ ye narɨm ɨrpe. Tɨrẽt iyãha buritɨt. Ese buritɨt ɨr data ĩya.”— Wɨr uje profeta tatkite.
\p
\v 6 Jesús akɨle ohno oshiyokõr uje tatɨm õrke.
\v 7 Otõhwa asa buritɨta hn ɨr ijɨt. Ochɨbɨte lasuwo eeych ɨtso jerkɨt hn Jesús iyãha.
\v 8 Ich oso okɨhniya uje odechɨ. Ochɨtiis lasuwo ese dehet hn yewo ohyo pohɨr uke ochɨbɨte dehet toy par chɨkãha eeych.
\v 9 Hn erze oso uje oyeebe hn erze uje oyehe Jesús nẽr otata ich otsɨhnew lahwoso otsɨɨ: —Oyahmũr ese uje tãra ɨr porokkite rey David. Ich Porrosht tyenɨj takashɨm wɨchɨ uje ɨre shuu tɨrẽt. Õryok narim Porrosht uje de poõrc.—
\v 10 Uje Jesús taachɨ̃hɨ dɨt Jerusalén hn nos wɨr oso uje odechɨ ich ochishlabe. Otatɨmye otsɨɨ: —¿Yeẽkpo ele uje taãcha?—
\v 11 Yewo otata otsɨɨ: —Lɨkɨ profetya Jesús. Tãra dɨt Nazaret uje dechɨ hnɨmich Galilea.—
\s Jesús chiyuhu oso uje ochiwãha kuche asa templo patikɨt ehet.
\p
\v 12 Eseekite uje Jesús masaha Porrosht ɨr templo patikɨt ehet hn nos chiyuhu erze oso uje ochiwãha kuche hn erze uje otiya kuche. Sehnɨmich erze yewo õr nemesa uje oshuu hnote kambya, hn sehnɨmich wɨr õr ɨbe erze uje ochiwãha paloma.
\v 13 Tatɨm õr ɨm: —Porrosht ahwoso tata uje ɨre sole: “Pihyuch wɨchɨ uje oso otata uje wɨchɨ owich par uje õr orarɨhɨ per olak uhulo ɨtso uje echɨko õr ihyuch.”—
\p
\v 14 Uje Jesús dechɨ templo patikɨt ehet hn wɨr otɨ̃r ɨre erze uje õr olɨbo hn erze uje pɨlich worbɨt yakaha õr. Ɨchii nos chukuta õr.
\v 15 Erze saserdote õr bahluwo hn erze uje oshiyokorãha oso waa ley waa je Moisés chichewkite omo erze kuche uje Jesús shiyokõr uje ye latɨk pwele niyokõr hn ochunt erze pɨkɨhnino uje ode templo patikɨt ehet otata ich otsɨhnew otsɨɨ: —Oyahmũr ese uje tãra ɨr porokkite rey David.— Uje wɨr ochunt uje ɨtsorz ich ochesdelo.
\v 16 Otatɨm Jesús otsɨɨ: —¿Je ye entpe uje erze pɨkɨhnino otata? Ich ye ompe.— Jesús tatɨm õr ɨm: —Ẽhe, tukunt. Olak erahalo uje Porrosht ahwoso tata ɨm: “Erze pɨkɨhnino hn erze yewo uje yesh õr ijaabo uje yesh ochuku wɨr uje tuu oteeychãha yok.”—
\s Jesús sajɨr pohorrza higuera.
\p
\v 17 Eseekite hn Jesús iim erze õr bahluwohochɨs. Tokolɨhɨ dɨt Jerusalén hn hno tɨ̃r Betania hn sakahachɨs uje dɨhlak.
\p
\v 18 Uje dɨhɨrbɨt hn Jesús tokole. Uje ehn hno cheeshpo tɨ̃r Jerusalén hn iyuwo sẽhi.
\v 19 Umo pohorrza waa je iich otsɨɨ higuera uje de dehet wɨrc. Sɨtɨ̃r ɨre hn teychɨm per ye eerɨ̃rsh, shɨ ĩhyo. Tatɨm asa pohorrza ɨm: —Ich yelɨj eerɨ̃rsh nehe.— Ɨchii asa pohorrza kako.
\v 20 Ɨr akɨle ochishlabe. Otatɨmye otsɨɨ: —Hmeychɨmlo uje asa pohorrza kako shɨchish.—
\v 21 Jesús tatɨm õr ɨm: —Titɨm olak ich tuu ũrpa. Kɨmɨjɨ ye otiislo yok hn ye olak koswãha yok heke olak pwele ahakõrlo ɨtso uje tiyokorɨ̃hɨ asa pohorrza higuera. Ye shɨ erzepe uje ahakõrlo. Ich olak pwele atɨmlo ese kojach dich on: “Ãra owãha onoota bahluta ehet,” ich shiyokõr uje atɨmlo ɨre.
\v 22 Nos wɨr kuche uje olak orar apurlo Porrosht kɨmɨjɨ ye otiislo ich ɨshɨm olak.—
\s Õr bahluwo sehe odɨraha Jesús ukurbo tãra ɨraãpo.
\p
\v 23 Eseekite hn Jesús masaha templo patikɨt ehet. Uje ehn shiyokorãha oso ich erze saserdote õr bahluwo hn erze dɨt oso õr bahluwo otsɨtɨ̃r ɨre Jesús. Otatɨm otsɨɨ: —¿Latɨk ukurbo uje de owa heke ahakõr uhu ɨtsorz? ¿Yeẽk dosɨm owa akɨrbo par ahakõr uhu ɨtsorz?—
\v 24 Jesús tatɨm õr ɨm: —Yok ɨtspo sehe tuu atɨmlo yok. Kɨmɨjɨ atɨmlo yok uje titɨm olak ich titɨm olak yeẽkpo uje ɨshɨm yok pukurbo par tiyokõr erze kuche.
\v 25 Atɨmlo yok ¿yeẽkpo uje shuu Juan tohɨrm oso? ¿Je Porrosht uje shuu tohɨrm oso o je hnakɨrbo?— Wɨr okeytkẽrye otsɨɨ: —Kɨmɨjɨ yitɨmlo yõr: “Porrosht” ich tyenɨj tatɨm eyok ɨm: “¿Ɨnaãpo shɨ otiislo ɨre?”
\v 26 Hn kɨmɨjɨ yitɨmlo uje hnakɨrbo oshuu tohɨrm oso ich yarhak par eyok pork erze oso otata uje Juan wɨchɨ profetya.—
\v 27 Heke otatɨm Jesús otsɨɨ: —Ye oyɨraha keshɨ yeẽkpo uje shuu tɨrẽt par tohɨrm oso.— Jesús tatɨm õr ɨm: —Yok ɨtspo ye titɨm olakpe yeẽkpo uje ɨshɨm yok pukurbo par tiyokõr erze kuche.
\p
\v 28 Per sehe tɨteẽta kuche hn uhu deeshɨ atɨmlo yok uje olak eyuwo tɨsɨ̃r. Hnakɨrbich dekite ɨr aabo õr osiyer. Tatɨm deyjɨt yet ɨm: “Pijɨte, sehe tuu as obiyoho shakɨrrza ehet.”
\v 29 Ɨr ijɨt tatɨm ɨm: “Ye takahape,” per wɨsɨk wɨsɨk hn ɨr eyuwo kɨnãho masaha uje om. Hno tɨ̃r shakɨrrza ehet.
\v 30 Õr deych tatɨm deyjɨt yet par uje hno tɨ̃r shakɨrrza ehet. Wɨchɨ sahmũr hn tatɨm ɨm: “Ẽhe papa, takaha,” per ye dope.—
\v 31 Jesús tatɨm erze õr bahluwo ɨm: —¿Ese hnakɨrbich ɨr ijɨttɨkɨhɨ uje shiyokõr uje ɨr deych sahmũr?— Wɨr otatɨm Jesús otsɨɨ: —Ese webich osht shiyokõr uje ɨr deych sahmũr.— Jesús tatɨm õr ɨm: —Titɨm olak ich tuu ũrpa. Erze uje otɨbey nahnapso õr hnote uje gobierno kobra hn erze tɨmcher uje õr yɨtor omasaha par Porrosht aabo per olak ye amsahalope.
\v 32 Juan uu tohɨrm oso tɨrẽtni par shiyokorãha oso uje tyenɨj oshiyokõr uje Porrosht sahmũr per olak otiislo ɨre. Erze uje otɨbey nahnapso õr hnote uje gobierno kobra hn erze tɨmcher yɨtor wɨr uje ye olotiis ɨr ahwospe. Olak nos amlo erze uje oshiyokõr per ye uhu olak eyuwo tɨsɨ̃rpe par uje ye otiislo ɨre toy.—
\p
\v 33 Jesús tatɨm õr ɨm: —Hap ẽrlo erze uje tɨteẽta titɨm olak. Hnakɨrbich dekite uje chukwẽr uva ɨr shakɨrrza ehet hn chichuwe. Chihĩtsa jotsɨt par chiyuhu uva otich hn shiyokõr owich uje de porĩt par odohɨr oteychɨm ɨr shakɨrrza ehet par otɨbey. Shuu yewo otsahla ɨr shakɨrrza. Ɨr bahat par uje shuu oshɨm ɨre jõro ee yẽr hn tokolɨhɨchɨs hno tɨ̃r hnɨmich yet.
\v 34 Uje terɨhɨ jõro ɨshɨrĩt par ochekushu hn shuu debiyo yewo ohno otɨ̃r erze hnakɨrbo uje shuu otsahla ɨr shakɨrrzani par shuu oshɨm ɨre jõro ee yẽr par ɨr shakɨrrza bahat.
\v 35 Per erze hnakɨrbo otsepyẽr ɨr ɨbich yet hn oshuu yet oshuu toy hn oshuu yet ochɨ̃ra kojano po.
\v 36 Ese shakɨrrza yɨnsɨrc shuu debiyo yewo ohnopo ich ma okɨhniya hn erze hnakɨrbo uje otsahla shakɨrrza oshiyokõr ɨtso uje oshiyokorɨ̃hɨ erze yewohna.
\v 37 Uje ich uhurc hn shuu deyjɨt hno pork ehet chiilehet ɨm: “Tyenɨj otola ele pijɨt.”
\v 38 Uje erze hnakɨrbo omo ese shakɨrrza yɨnsɨrc ɨr ijɨt uje tɨrẽt hn okeytkẽrye otsɨɨ: “Wɨchɨ uu shakɨrrza yɨnsɨrc ɨr ijɨt. Uje ɨr deych toy nehe ich asa shakɨrrza wate par ɨre. Ma om uje yuhulo yuhulo toy heke wate par eyok.”
\v 39 Ochishew ɨre hn ochiyuhu asa shakɨrrza ehet hn oshuu oshuu toy.—
\v 40 Jesús tatɨm erze õr bahluwo ɨm: —Uje ese shakɨrrza yɨnsɨrc tɨrẽt nehe ¿ich niyokõr latɨkɨhɨ erze uje shuu otsahla ɨr shakɨrrza?—
\v 41 Erze õr bahluwo otatɨm Jesús otsɨɨ: —Tyenɨj shuu õr shuu otoy hn ye nuunape uje wɨr õr losuhlaabo pork õr ɨluu mɨhnũ. Ich uhurc hn ɨshɨm asa ɨr shakɨrrza hnakɨrbo yewo par otsahla uje terɨhɨ ɨshɨrĩt hn tyenɨj oshɨm ese hnakɨrbich jõro par asa shakɨrrza bahat.—
\p
\v 42 Jesús tatɨm õr ɨm: —Tɨkɨraha uje olak ler Porrosht ahwoso hn erahalo uje tata Cristo ɨm: “Erze uje oshiyokõr pwertɨt ochɨ̃ra kojano oym ese kojach nohmet. Ochɨbɨte uje ich ye jukur per uje uhurc ich ma bale je erze kojano yewo. Porrosht wɨchɨ uje shuu tokole ɨtsorz heke ich shuu yish eyok ɨbe.” Wɨr uje Porrosht ahwoso tata.
\p
\v 43 Heke sehe tuu erahalo. Porrosht sehe duhu amsahalo par olak ɨr aabo per ye ahmũrlope, heke tyenɨj iim olak hn shuu erze yewo omasaha par ɨr aabo uje tyenɨj oshiyokõr uje ɨre sahmũr.
\v 44 Ese kojach uje titɨm olakɨke uje oso otata uje ye balpe wɨchɨ yok. Uje yeẽk sahmũr ese kojach ich shɨ ɨtso uje kayɨhɨ eeych hn chobɨrho ɨre per uje ese kojach kayɨhɨ yeẽk eeych ich ɨmehe ɨre.—
\v 45 Erze saserdote õr bahluwo hn erze uje õr ɨluuta iich otsɨɨ fariseo uje ochunt erze kuche uje Jesús sɨteẽta ich ochɨraha uje sorzɨhɨ õr,
\v 46 heke sehe odishew Jesús per otola erze oso pork erze oso otata uje Jesús wɨchɨ profetya.
\c 22
\s Rey shiyokõr õr ahamich par ijɨt chiileku.
\p
\v 1 Eseekite hn Jesús sɨteẽta kuchɨt yet tatɨm õr ɨm:
\v 2 —Uje Porrosht shiyokõr par tɨbey laabo ich shɨ ɨtso rey uje shiyokõr õr ahamich par ɨr ijɨt chiileku.
\v 3 Shuu debiyo ohno otɨ̃r erze oso uje tatɨm õrni par otɨ̃r ese õr ahamich per wɨr ye onahmũr otɨrẽtpe.
\v 4 Sehe duhu debiyo yewo odo par shuu otatɨm erze uje tatɨm õrni par otɨ̃r ese õr ahamich. Tatɨm õr ɨm: “Atɨmlo õr uje oposo nos ochɨmɨtɨke hn atɨmlo õr uje tuu oshuu wõjo hn ijaabo ĩya uje sohlo par ese õr ahamich uje pijɨt chiileku. Atɨmlo õr par otɨrẽt shɨchish pork ich nos ochɨmɨt oposo.”
\v 5 Otatɨm erze uje tatɨm õrni par otɨ̃r ese õr ahamich per ye onahmũr otɨrẽtpe. Yet hno tɨ̃r ɨr shakɨrrza ehet hn yet hno par tiya kuche hn chiwãha.
\v 6 Erze yewo ochishew ese rey ɨbiyo hn oshiyokõr mɨhnɨkɨ̃hɨ õr hn oshuu õr oshuu otoy.
\v 7 Heke ese rey ich chesdelpa chowãha õr. Shuu ɨr ohyerptoso ohno par shuu oshuu erze debiyo õr yũwɨro oshuu otoy hn otsẽru õr dɨt.
\v 8 Ese rey tatɨm debiyo ɨm: “Ich nos ochɨmɨt oposoko per ye wɨr otɨrẽtpe erze uje tapur õrni. Ich ye õr jukur.
\v 9 Bolɨlo etɨ̃rlo erze daho uje deyo uje shish ma oso ochɨkãha hn nos wɨr oso uje eshlo orɨ̃hɨchɨs ich atɨmlo õr par otɨrẽt otɨ̃r ele õr ahamich uje pijɨt chiileku.”
\v 10 Erze ɨbiyo ohno otɨ̃r erze daho hn ochish erze oso. Kɨmɨjɨ õr ɨluu om o kɨmɨjɨ õr ɨluu mɨhnũ ich nos otõhwa õr otseya õr ese õr ahamich. Heke ich okɨhniya uje ode ese owich uje ɨr ijɨt chiileku.
\v 11 Uje ese rey masaha ese õr ahamich par teychɨm erze uje otɨrẽt hn umo hnakɨrbich uje ɨr nerpta ye ɨlo erze yewo uje oshɨm õr par oyãha uje omasaha ese õr ahamich.
\v 12 Tatɨm ɨre ɨm: “¿Uhu ɨnaãpoko sham, heke amsaha ele õr ahamich pork nĩhyok owa anerpta par ele ahamich uje pijɨt chiileku?” Per wɨchɨ ye dilehetpe.
\v 13 Ese rey tatɨm debiyo uje odɨrkii oposo ɨm: “Ahɨrlo wɨchɨ meyko hn dɨle hn ãrlo ebɨtɨlo ejwert uje dɨhlele. Oso uje odechɨ dɨhlelta oyerh hn oches labɨtẽre.”
\v 14 Porrosht shuu otatɨm erze oso uje okɨhniya par sehe duhu omasaha par ɨr aabo per shɨ nohmɨramo uje omasaha. Wɨr uje Porrosht chiihla õr.— Wɨr uje Jesús sɨteẽta tatɨm õr.
\s ¿Je om oshɨ uje gobierno kobra?
\p
\v 15 Eseekite hn erze uje õr ɨluuta iich otsɨɨ fariseo otokolɨhɨchɨs Jesús ahɨr hn ohno okeytkẽrye. Sehe oduhu Jesús tata lahwotɨk uje kɨnaha par õr denunsya ɨre.
\v 16 Oshuu dakɨle ohno otɨ̃r Jesús hn oshuu erze uje otsahmũr gobernador Herodes õya õr. Otatɨm ɨre otsɨɨ: —Maestro, oyɨraha erze uje ata ich ũru hn oyɨraha uje ahakorãha oso uhu oshiyokõr uje Porrosht sahmũr hn shish ata ahwoso uhu ɨtsye par erze losuhlaabo hn par erze ɨhɨ̃r deyo.
\v 17 Sehe oyẽr ahwotɨk. ¿Je oyiyuwe ley uje oyoshɨ hnote uje rey César kobra o je ye oyiyuwepe?—
\v 18 Jesús chɨraha uje wɨr sehe oduhu nimehĩ lahwotɨk heke tatɨm õr ɨm: —Olak aho yuhurɨsh. ¿Ɨnaãpo heke sehe uhulo tiyuhu pahwotɨk uje olak pwele uhulo tokole mɨ̃hnɨk?
\v 19 Owɨlo yok erze peychpor uje rey César kobra.— Wɨr otsowa peychporrza.
\v 20 Tatɨm õr ɨm: —¿Yeẽk ɨchɨbich chɨhɨ hn yeẽk iich chɨhɨ asa peychporrza?—
\v 21 Otatɨm otsɨɨ: —Rey César.— Heke Jesús tatɨm õr ɨm: —Eshɨlo uje rey César sapur hn eshɨlo uje Porrosht sapur.—
\v 22 Uje ochunt uje Jesús tata shuu ɨtsorz ich ochishlabe. Otokole ohno.
\s Oso tyenɨj õr ɨkpo nehe.
\p
\v 23 Eseekite uje shiyehe ese deeych hn hnakɨrbo yewo otɨ̃r Jesús uje õr ɨluuta iich otsɨɨ saduseo. Wɨr otsotiis uje oso tyenɨj õr ɨkpo nehe. Oshiyokõr ɨtso uje sehe odɨraha kuchɨt.
\v 24 Otatɨm Jesús otsɨɨ: —Maestro, Moisés tata uje hnakɨrbich uje toy hn ye aãbɨrsh ich ɨr leshɨbich tyenɨj ĩhi asa lakaharza ahɨr. Uje ijɨtɨsh ich par ese ɨr leshɨbich aap uje toni. Wɨr uje Moisés tatkite.
\v 25 Hnakɨrbo õr syete ode eyok ahɨrni uje õr leshɨbye. Uu webich osht chiilekuni hn toy. Ye aãbɨrsh heke ɨr leshɨbich ĩhi asa poluuta ahɨr.
\v 26 Wɨchɨ toyto hn ye aãbɨrsh heke leshɨbich yet ĩhi ahɨr. Nos wɨr õr ɨre uje õr syete õhyi wate ahɨrni hn nos otoy.
\v 27 Ich uhurc hn asa tɨmcharrza toy sahn õr ɨjɨch.
\v 28 Uje topo õr ɨkpo nehe ¿ich yeẽkpo wate ɨr abey pork nos wɨr õr ɨre uje õr syete õhyi wate ahɨrni?—
\v 29 Jesús tatɨm õr ɨm: —Olak shɨ eymehilo pork ye erahalope uje Porrosht ahwoso tata hn ye erahalo Porrosht ukurbope.
\v 30 Uje topo õr ɨkpo nehe ich hnakɨrbo hn tɨmcher ye onoyhiye ahɨrpe. Wɨr shɨ õr ɨtso Porrosht ɨr anjele uje ode poõrc.
\v 31 Sehe tuu erahalo uje topo tyenɨj õr ɨkpo nehe. Olak erahalo uje Porrosht tatɨm olakni ɨm:
\v 32 “Yok uu Abraham lɨshɨ ɨr Porrosht hn Isaac lɨshɨ ɨr Porrosht hn Jacob lɨshɨ.” Porrosht wɨchɨ ye topo õr Porroshtpe. Wɨchɨ oso uje õr ɨka õr Porrosht. Par Porrosht ich nos õr ɨka pork õr ɨchɨbiyo shish de.—
\v 33 Uje erze oso ochunt erze ahwoso uje Jesús shiyokorãha õr ich ochishlabe.
\s Ley de otiyer uje ma deyo.
\p
\v 34 Eseekite hn erze uje õr ɨluuta iich otsɨɨ fariseo ochunt uje Jesús serz erze õr leshɨbo uje õr ɨluuta iich otsɨɨ saduseo pork ɨr ahwoso iyuwe õr. Heke erze fariseo otakɨsho lawich.
\v 35 Fariseo yet de uje shiyokorãha oso waa ley waa je Moisés chichewkite. Wɨchɨ shɨ sehe prowa Jesús heke tatɨm par sehe dɨraha kucherk
\v 36 ɨm: —Maestro, ¿leyɨrãha waa je ma data?—
\v 37 Jesús tatɨm ɨm: —Asa ley ma data tata shuu ɨtsorz ɨm: “Enaha owa par ahmũr uu owa Ɨrhĩch Porrosht hn ye uhu ehet yuhurãsh hnii ye uu eyuwo kɨnãho.”
\v 38 Wate ley ma data,
\v 39 hn waa ley yata tata shuu ɨtsorz ɨm: “Ahmũr eshɨbo uhu ɨtso uje ahmũr owa.”
\v 40 Nos wɨr ley yẽr takashɨm oso par oshiyokõr erze ley otiyer hn takashɨm oso par oshiyokõr erze profeta õr ahwoso uje ochichewkite.—
\s ¿Cristo tãra yeẽkpo?
\p
\v 41 Eseekite uje yahpaa wɨr otokole erze uje õr ɨluuta iich otsɨɨ fariseo hn Jesús sehe tẽr õr ahwotɨk heke tatɨm õr
\v 42 ɨm: —Uhulo olak eyuwo tɨsɨ̃r latɨkpo Cristo, ¿yeẽkpo ɨr porokkite?— Erze fariseo otatɨm otsɨɨ: —Rey David.—
\v 43 Tatɨm õr ɨm: —¿Ɨnaãpo heke Porrosht Ɨchɨbich shuu David tata uje Cristo wɨchɨ ɨr Ɨrhĩch? Pork David tata ɨm:
\v 44 “Ese Ɨrhĩch Porrosht tatɨm yok Ɨrhĩch ɨm: Akaha paãchta nehech nos tuu arãha amãho õr hnɨmich.”
\v 45 ¿Ɨnaãpo heke rey David tata uje Cristo wɨchɨ ɨr Ɨrhĩch? Nos otata uje Cristo tãra ɨre.—
\v 46 Heke ich ye odiilehetpe pork ye odɨraha lahwotɨk. Ich otola otsapurpo par uje sehe odɨraha kuche.
\c 23
\s Fariseo õr ɨluu ich mɨhnũ.
\p
\v 1 Eseekite uje Jesús sɨhna lahwoso tatɨm erze fariseo shuu ɨtsorz hn tatɨm erze oso yewo hn erze ɨr akɨle ɨm:
\v 2 —Erze uje oshiyokorãha oso waa ley waa je Moisés chichewkite hn erze fariseo oshiyokorãha olak Porrosht ahwoso ɨtso uje Moisés shiyokorãha olak poruwo wɨshkite.
\v 3 Ahakõrlo uje wɨr otatɨm olak per ye ahakõrlo erze uje õr ɨre oshiyokõr pork wɨr ye oniyokõrpe erze uje oshiyokorãha olak.
\v 4 Uje oshuu ahakõrlo erze õr ley ich shɨ ɨtso uje oshiyeru urhũwo uje ich ɨhne hn oshuu ahnoklo per ye olak pwelpe pork ɨhnpa hn ye onahmũr otakashɨm olakpe hnii onɨ̃ra nahmɨta ijaapta.
\v 5 Nos wɨr kuche uje oshiyokõr wɨr shɨ oshiyokõr par oso oteychɨm õr heke wɨr ich otsahmũr oshiyeru kejun ijaabo nenta hn oshiyeru nahmikɨt uje Porrosht ahwoso de ehet per oshuu kejun ma deyo je erze oso yewo par oshuu oso oteychɨm õr ɨre. Ich otsahmũr uje õr ɨshuwo ahworote ma berzɨ je erze oso yewo.
\v 6 Uje otɨ̃r õr ahamich ich otsahmũr otsakaha erze õr bahluwo õr ɨbe eeyo hn otsahmũr otsakaha erze õr bahluwo õr ɨbe uje de sinagoga ehet.
\v 7 Uje odɨrkɨhɨ dɨt ehet ich otsahmũr uje oso otseta õr oshuu ɨre ɨtso uje õr bahluwo hn otsahmũr uje yewo otseta õr otsɨɨ: “Maestro.”
\v 8 Ich ye ompe uje oso otseta olak otata otsɨɨ: “Maestro,” pork olak maestro shɨ sohmɨra uje de. Nos wɨr olak leshɨbye pork olak Porrosht aabo.
\v 9 Ye eeylo yeẽk olak deychɨhɨ pork olak deych de poõrc. Wɨchɨ shɨ sohmɨra.
\v 10 Ye ompe uje oso otseta olak otsɨɨ: “Ɨrhĩche,” pork olak Ɨrhĩch wɨchɨ shɨ sohmɨra, wɨchɨ Cristo.
\v 11 Ese uje ich ma dichɨhɨ olak ehet wɨchɨ uje chɨbɨte ɨre shɨ ɨtso uje olak yɨlak.
\v 12 Yeẽk uje narim ɨre ich Porrosht ye duhu dichpe, per yeẽk uje ye duhu ɨre dich wɨchɨ uje Porrosht narim.
\p
\v 13 Titɨm olak. Ich yarhak par olak uje ahakorãhalo oso waa ley waa je Moisés chichewkite hn olak uje olak ɨluuta iich otsɨɨ fariseo. Olak aho yũhɨrsh pork ontɨlo erze oso uje sehe omasaha par Porrosht aabo shɨ ɨtso uje aherulo uhurrza par ye omasaha ehetpe. Olak ye amsahalope hn ontɨlo erze uje sehe omasaha.
\v 14 Ich yarhak par olak uje ahakorãhalo oso waa ley waa je Moisés chichewkite hn olak uje olak ɨluuta iich otsɨɨ fariseo. Olak aho yũhɨrsh pork eyuhulo erze poluu õr ihyuwo, hn uje olak orar ich uhulo berzak par uje uhulo oso õr eyuwo tɨsɨ̃r uje ahmũrlo Porrosht. Heke Porrosht tyenɨj sepyẽr olak nehe ich shuu dospa.
\p
\v 15 Ich yarhak par olak uje ahakorãhalo oso waa ley waa je Moisés chichewkite hn olak uje olak ɨluuta iich otsɨɨ fariseo. Olak aho yũhɨrsh pork etɨ̃rlo onoota bahluta pɨt hn hnɨmich pɨt yet uje ma dukuhla par ekulo yeẽk par olak akɨlak. Uje eshlo ich ahakorãhalo uhulo ɨr ɨluuta ma mɨhnũ je olak hn ma mɨ̃hnɨk tyenɨj tɨ̃r ɨre uje ĩya olak uje etɨ̃rlo urhuta bahluta ehet nehe.
\p
\v 16 Ich yarhak par olak pork shɨ olak ɨtso olɨbo uje sehe alebɨlo hn yewo oyehe olak nẽr. Shish atɨmlo oso olak ahwoso on: “Kɨmɨjɨ yeẽk eyucha templo uje chɨbɨte orhõta uje ich ũru uje tyenɨj shiyokõr kuchɨt nehe ich ɨr ahwoso ye jukur, per kɨmɨjɨ eyucha erze oro uje de templo ehet ich tyenɨj shiyokõr uje tata.”
\v 17 Olak shɨ olak ɨtso totihlo hn olak ɨtso olɨbo. ¿Latɨkpo uje ma bale, je oro o je asa templo? Asa templo ich ma dich pork asa templo shuu ese oro Porrosht kuche.
\v 18 Olak athɨlo toy uje kɨmɨjɨ yeẽk eyucha ese altar uje otserũhu loshɨpo par oteeychãha Porrosht hn chɨbɨte lahwoso par uje sehe niyokõr kuchɨt ich ye ɨr ahwoso jukur heke ye nesita shiyokõr. Per kɨmɨjɨ eyucha ese loshɨpɨt uje de altar eeych par oteeychãha Porrosht hn chɨbɨte lahwoso par uje sehe niyokõr kuchɨt ich tyenɨj shiyokõr uje tata.
\v 19 Olak shɨ olak ɨtso olɨbo. ¿Latɨkpo uje ich ma bale, je ese loshɨpɨt uje oshuu hn ochɨbɨte altar eeych o je ese altar uje shuu ese loshɨpɨt Porrosht kuchɨt?
\v 20 Heke uje yeẽk eyucha ese altar hn chɨbɨte lahwoso par uje sehe niyokõr kuchɨt ich ye shɨ altarpe uje ɨre eyucha. Nos wɨr kuche uje de eeych wɨr uje eyucha toy.
\v 21 Yeẽk uje eyucha templo hn chɨbɨte lahwoso par uje sehe niyokõr kuchɨt ich ye shɨ templope uje eyucha. Ich eyucha Porrosht toy uje debuhu templo ehet.
\v 22 Yeẽk uje eyucha poõrc hn chɨbɨte lahwoso par uje sehe niyokõr kuchɨt ich eyucha Porrosht ɨr ɨbɨta hn eyucha Porrosht toy uje sakaha debɨta eeych.
\p
\v 23 Ich yarhak par olak nehe uje ahakorãhalo oso waa ley waa je Moisés chichewkite hn olak uje olak ɨluuta iich otsɨɨ fariseo. Olak aho yũhɨrsh pork shish asɨmlo Porrosht erze olak kuche uje iich otsɨɨ dyesmo nehech eheklo olak menta hn anís hn komino par asɨmlo Porrosht per aluwelo erze ley uje ich ma bale pork ye enshiilo uje yeẽk shiyokõr mɨhnɨkɨ̃hɨ yet, hn ye eenɨlo uje yeẽk losuhlaap hn akashɨmlo ɨre, hn otiislo Porrosht. Wɨr uje tyenɨj ahakõrlo hn ye ekeylo uje asɨmlo Porrosht dyesmo toy.
\v 24 Olak shɨ olak ɨtso olɨbo. Sehe alebɨlo hn uhulo yewo otsehe olak nẽr. Ahakõrlo shɨ ɨtso uje sehe ehelo awɨt per mojit de ehet heke eyuhulo per kɨmɨjɨ kameylo chɨhɨ ehet ich ehelo ese awɨt shɨ ĩya pork shish ahakõrlo erze uje yẽrɨj bale ɨtso mojit uje eyuhulo hn moymlo erze uje ich ma bale ɨtso kameylo uje tyenɨj eyuhulo per shɨ moymlo.
\p
\v 25 Ich yarhak par olak uje ahakorãhalo oso waa ley waa je Moisés chichewkite hn olak uje olak ɨluuta iich otsɨɨ fariseo. Olak aho yũhɨrsh pork ahakõrlo shɨ ɨtso uje erhũlo basta ejwert hn prete per ɨr aho ich ware deyo pork olak aho shɨ par uje sehe ohɨrlo kuche hn ekutɨrãha olak kuche.
\v 26 Olak uje olak ɨluuta iich otsɨɨ fariseo ich shɨ olak ɨtso olɨbo. Enshiilo olak ɨluu ɨtso uje erhũlo erze basɨ aho wap heke tyenɨj ahakõrlo uje ich om ɨtso basɨ uje nĩhyok ehet ware hnii ejwert.
\p
\v 27 Ich yarhak par olak uje ahakorãhalo oso waa ley waa je Moisés chichewkite hn olak uje olak ɨluuta iich otsɨɨ fariseo pork olak aho yũhɨrsh. Shɨ olak ɨtso luku uje ochũshur poro ich ɨhɨ̃r per topo õr debiyo de aho hn nos wɨr kuche mɨhnũwo de toy.
\v 28 Shɨ olak ɨtso luke pork olak ejwert ich om ɨtso hnakɨrbo uje õr ɨluu om per olak aho yũhɨrsh pork mɨhnũwo de olak aho.
\p
\v 29 Ich yarhak par olak uje ahakorãhalo oso waa ley waa je Moisés chichewkite hn olak uje olak ɨluuta iich otsɨɨ fariseo. Olak aho yũhɨrsh pork ahakõrlo erze profeta poruwo wɨshɨ õr duku ich uhulo ɨhɨ̃r hn enshiilo erze oso õr duku uje õr ɨluu om uje otoni.
\v 30 Athɨlo on: “Kɨmɨjɨ õryok chɨhɨkite uje õryok poruwo wɨshɨ oshuu erze profeta oshuu otoy hn õr armɨsta noshɨ ich ye oyakashɨm õrpe.”
\v 31 Heke olak ahwoso chɨbɨte orhõta uje wɨr uu olak poruwo wɨshɨ uje oshuu erze profeta poruwo wɨshkite.
\v 32 Ɨchii oshiyokõr erze mɨhnũwokite hn ele ahle tok olak par uje ahakorɨ̃hɨlo yok ɨtso uje olak poruwo wɨshɨ oshiyokorɨ̃hɨ õrkite par uje uhulo olak ɨtso olak poruwo wɨshɨ.
\v 33 Olak ɨljaabo ɨtso echeẽt aabo. Etaklo yok. ¿Ahakõrlo latɨkpo par uje ye onɨmchaha olak urhuta bahluta ehet nehe?
\p
\v 34 Heke tuu profeta otɨ̃r olak nehe hn yewo uje õr eykdeyo hn yewo uje oshiyokorãha olak. Ode uje tukulo õr nehe uhulo otoy hn yewo ode uje owɨshɨhɨlo õr krus eeyo par uje otooho hn yewo ode uje epiyerlo orɨ̃hɨ sinagoga aho ich uhulo dospa, hn shish ahnɨlo õr hn oloter õr duwo aho.
\v 35 Heke deeych yet nehe shɨ ɨtso uje olak uje tukulo erze oso ɨ̃rmo lekɨtiyo uje õr ɨluu om uhulo õr armɨtsɨ noshɨ. Uu webich osht uje oshuukite hn ɨr armɨsta noshɨ wɨchɨ Abel. Ich ɨr ɨluu om, hn uu uhurzosht wɨchɨ Zacarías uje oshuukite oshuu toy. Wɨchɨ Berequías ɨr ijo. Wɨr oshuu ɨrehe wahacha altar wɨrc templo ɨkɨch. Ese altar wɨchɨ uje otserũhu loshɨpo par oteeychãha Porrosht. Ich shɨ ɨtso uje olak tukulo õr heke tyenɨj otsepyẽr olak nehe.
\v 36 Titɨm olak ich tuu ũrpa. Olak hn erze oso yewo uje yesh ode uje ehn yok de lɨka ɨ̃rmo nos wɨr erze mɨhnũwo tyenɨj tɨ̃r olak nehe.—
\s Jesús ich dosdarak pork Jerusalén oso ye onahmũr ɨrpe.
\p
\v 37 —Titɨm olak uje ebuhulo dɨt Jerusalén shish tukulo erze profeta poruwo wɨshɨ uhulo otoy. Hn erze uje Porrosht shuu ohno otɨ̃r olak ich tukulo õrni uhulo otoy ẽrlo õr kojano po. Shish sehe tɨkɨbey olak ɨtso kokota uje tɨbey laabo shuu otsakaha nahno uut per ye ahmũrlope.
\v 38 Ẽrlo uje titɨm olak. Erze olak ihyuwo tyenɨj moymlo nehe shɨ yesa.
\v 39 Titɨm olak je ich ye amlo yok nehe nehech athɨlo on: “Sehe oyuhu Porrosht diyuhu lahwoso omoho ese uje ɨr Ɨrhĩch shuu tɨrẽt.”—
\c 24
\s Tyenɨj otsehnɨmich asa templo nehe.
\p
\v 1 Eseekite uje ehn Jesús tokolɨhɨ templo patikɨt ehet par hno tɨ̃r owich yet hn ɨr akɨle otsɨtɨ̃r ɨre. Otsowa ɨre erze pwerto uje de templo patikɨt ehet.
\v 2 Jesús tatɨm õr ɨm: —Nos amlo erze pwerto uje oshiyokõr ochɨ̃ra kojano po. Titɨm olak ich tuu ũrpa. Erze kojano ich ye lakahaye eeyo nehe hnii sohmɨra. Nos otsehnɨmich.—
\s Yar de uje tyenɨj tokole nehe uje terɨhɨ uhurc.
\p
\v 3 Eseekite uje ehn Jesús sakaha ese wɨ̃rit eeych uje iich otsɨɨ Olivos hn ɨr akɨle otsɨtɨ̃r ɨre. Nĩhyok oso yewo uje ode õr ahɨr. Otatɨm otsɨɨ: —¿Latɨk nehe hn onehnɨmich asa templo hn yarɨraha uje ich terɨhɨ ɨshɨrĩt par oyɨraha uje eeshpo hn yarɨraha uje terɨhɨ uhurc?—
\v 4 Jesús tatɨm õr ɨm: —Abeylshɨp olak par uje nĩhyok yeẽk sehnyẽr olak
\v 5 pork tyenɨj oso okɨhniya uje ochii ɨre yokɨhɨ nehe hn otata otsɨɨ: “Yok Cristo” hn otsehnyẽr oso ich okɨhniya.
\v 6 Tyenɨj entlo nehe uje dihipo oteyehe ɨ̃rmo lekɨtiyo, hn entlo toy uje sehe oteye per ye as olak ɨbe. Wɨr tyenɨj tokole wap per yahpaa terɨhɨ uhurzpe.
\v 7 Tyenɨj dihipo oteye hn reye hõr duhut reye õr ohyerptoso oteye. Tyenɨj sewɨt ihnɨmich sẽhi oso owɨlo kɨhniya ɨ̃rmo hn tyenɨj hnɨmich telerrza owɨlo kɨhniya ɨ̃rmo toy.
\v 8 Nos wɨr erze kuche mɨhnũwo tyenɨj tokole wap hn kuche ma mɨhnũwo iyehe nẽr.
\p
\v 9 Uje iyuwe erze mɨhnũwo webich oso ich oso yewo tyenɨj oshɨm olak oso par otsepyẽr olak hn oshuu olak oshuu atɨlo. Nos wɨr oso uje ode ɨ̃rmo lekɨtiyo tyenɨj otsɨtak olak shɨ pork ye otiislo yokpe.
\v 10 Ich okɨhniya tyenɨj oym yok nehe hn wɨr tyenɨj õr denunsya olak hn otsɨtakye.
\v 11 Ich okɨhniya uje ochii ɨr profetaha hn otsehnyẽr oso ich okɨhniya.
\v 12 Oso tyenɨj oshiyokõr kuche mɨhnũwo ich kɨhniya heke oshuu yẽrɨj onahmũrye.
\v 13 Per uje yeẽk ewenta hn ye niyokõr erze kuche mɨhnũwo hn ye lotiis yok nehech terɨhɨ uhurc ich ɨr owich de Porrosht ahɨr.
\v 14 Tyenɨj otsanɨmɨrãha pahwoso otatɨm erze dihipo kɨnãho uje ode ɨ̃rmo lekɨtiyo. Otatɨm õr erze ahwoso omo par uje oso õr pwele omasaha par Porrosht aabo. Uje nos ochuntɨhɨ ɨ̃rmo lekɨtiyo ich terɨhɨ uhurc.
\p
\v 15 Uje yeẽk ler ese uje profetɨt Daniel chichewkite ich sehe tuu dɨraha uje tata. Uje eychɨmlo uje oshuu ese kuchɨt iyehetɨhɨ templo ehet nehe hn shuu asa templo mɨhnũ ɨtso uje ɨre tata
\v 16 ich erze oso uje odebuhu hnɨmich Judea tyenɨj oyuhwo otɨ̃r kojano deyo par otsakɨs ɨre.
\v 17 Kɨmɨjɨ yeẽk chɨhɨ dahuch eeych ich ye ompe uje masaha ehet par hnoy ɨr kushjãro. Shɨ tyenɨj yuhwo.
\v 18 Hn uje yeẽk chɨhɨ aach ich ye ompe uje cheeshpo par hnoy lasuwo. Shɨ tyenɨj yuhwo.
\v 19 Uje terɨhɨ erze daalo nehe ich yarhak par erze tɨmcher uje õr hmɨker hn erze uje yesh õr aabo ijaabo uje ochuku pork ye õr pwele ochoshpe par oyuhwo.
\v 20 Apurlo Porrosht par uje ye duhu tyempɨt mɨ̃hnɨk uje olak yuhwo hnii uje terɨhɨ deeych uje otsakɨr.
\v 21 Uje ɨ̃rmo tenit nehech ele ahle ich mɨhnũwo de per ye ɨlo erze uje tyenɨj tɨ̃r ɨ̃rmo nehe hn erze kuche mɨhnũwo ich ye deeshpo petɨk nehe tɨ̃r ɨ̃rmo.
\v 22 Kɨmɨjɨ ye Porrosht duhu erze daalo arhaab uje erze kuche mɨhnũwo tɨ̃r ɨ̃rmo nehe ich tyenɨj nos otoy, per Porrosht sontew pork sahmũr erze uje chiihla õr par omasaha par ɨr aabo.
\v 23 Heke uje yeẽk tatɨm olak ɨl: “Hmeychɨmlo, Cristo de lɨka,” o kɨmɨjɨ tatɨm olak ɨl: “Cristo de wahacha,” ich otiislo ɨre.
\v 24 Tyenɨj oso ode nehe uje ochii ɨr Cristoho hn yewo ochii ɨr profetaha. Tyenɨj oshiyokõr kuche deyo uje ye latɨk pwele niyokõr par sehe onehnyẽr erze oso uje Porrosht chiihla õr par ɨr aabo per ye õr pwele uje onehnyẽr õrpe.
\v 25 Hmeychɨmlo, uje ehn yahpaa wɨr õr prowa onehnyẽr olak ich titɨm olak erze uje tyenɨj oshiyokõr.
\v 26 Heke kɨmɨjɨ otatɨm olak nehe ɨle: “Hmeychɨmlo, Cristo de wahacha hnɨmich uje ɨsa,” ich ye etɨ̃rlo wahacha, o kɨmɨjɨ otatɨm olak ɨle: “Hmeychɨmlo, Cristo de lɨka pwert ehet,” ich otiislo õr.
\v 27 Yok tokõra poõrzni. Uje takaashpo nehe ich omo yokɨhɨ ɨ̃rmo lekɨtiyo ɨtso uje yuwebo hũre ich omoho dukuhla deeych warĩch hn uje deeych yakaha.
\v 28 Uje kuchɨt topɨt de ich wupuu takasho lawichɨhɨchɨs.
\s Yar de uje tyenɨj tokole uje Jesús tɨrẽt nehe.
\p
\v 29 Titɨm olak uje erze kuche mɨhnũwo yuwɨr ɨchii deeych ye dihitpe hn shekurko ɨtspo ye dihitpe hn porrzeebe kay tãra poõrc. Erze kuche uje ukurbosh wahacha poõrc ich telerrzpa shɨ ɨtso uje yeẽk chɨshɨt kuchɨt.
\v 30 Uje yuwɨrke erze hn tyenɨj omo yarta uje tokolɨhɨ poõrc shuu ɨmeheeych uje yok takaashpo. Nos wɨr oso uje ode ɨ̃rmo lekɨtiyo ich otolpa pork omo yok uje tokõra poõrzni. Ich tokonãha ukuhurrza. Uje tɨkɨrẽt ich pukurbo deyo de hn ich yok hũre
\v 31 hn tuu yeẽk sobɨta trompeta ich jwertpa. Tuu yok anjele otɨ̃r ɨ̃rmo lekɨtiyo par otõhwa Porrosht aabo uje chiihla õrni.
\p
\v 32 Uhu olak eyuwo tɨsɨ̃r asa pohorrza waa je iich otsɨɨ higuera. Uje eshɨ tokole ich erahalo uje terɨhɨ ɨshɨrĩt uje daalo duhlu.
\v 33 Uje nos amlo erze kuche mɨhnũwo uje tɨ̃r ɨ̃rmo nehe ich erahalo uje terɨhɨ ɨshɨrĩt uje takaashpo ɨtso uje yok de pwert ebich par sehe tomsaha ehet.
\v 34 Titɨm olak ich tuu ũrpa. Erze oso uje omo erze kuche mɨhnũwo webich oso uje tɨ̃r ɨ̃rmo nehe ich ehn yewo ye otope ich tyenɨj nos omo erze kuche uje tɨ̃r ɨ̃rmo.
\v 35 Poõrc hn hnɨmich tyenɨj sɨhna ɨre nehe per pahwoso shish yakaha.
\p
\v 36 Ese deeych hn asa orta uje takaashpo nehe ich nĩhyok yeẽk uje chɨraha, hnii erze anjele uje ode poõrc ye odɨrehepe, hnii yok ye tɨkɨrahape. Shɨ Papa wɨchɨ uje chɨraha.
\v 37 Uje ehn yahpaa Noé masaha pohorrza ehet ich oso oshiyokõr kuche uje otsahmũr. Yok tokõra poõrzni. Uje ta par takaashpo nehe ich oso oshiyokõr oshuu ɨtsshɨp uje erze oso yewo oshiyokõrkite uje Noé masaha pohorrza ehet.
\v 38 Uje ehn yahpaa kresyent bahlut tɨrẽtkite ich oso shish otaak hn oho hn õhiye ahɨr nehech terɨhɨ ese deeych uje Noé masaha asa pohorrza ehet.
\v 39 Ye odɨraha uje kresyent bahlut tyenɨj tɨrẽt nehech tarãha õr hnɨmich hn nos sɨhna õr. Uje takaashpo nehe tokõra poõrc ich oso ye odɨraha uje takaashpo ɨtso erze oso yewo uje kresyent sajuwe õrkite.
\v 40 Uje takaashpo nehe hn hnakɨrbo õr osiyer ode aach ich ohnoy yet shɨ yet sakaha.
\v 41 Uje tɨmcher õr otiyer oshuu molino shiyokõr oposo ich ohnoy yata shɨ yata sakaha.
\v 42 Heke shish tyenɨj emɨtlo olak pork ye erahalo ese deeych uje olak Ɨrhĩch tyenɨj cheeshpo nehe.
\v 43 Olak erahalo. Kɨmɨjɨ hnakɨrbich dɨraha orta uje echɨkɨt tɨrẽt ich tɨbey ɨre par uje ye duhu masaha dahuch ehetpe hn torha ɨr kushjãro.
\v 44 Heke olak tyenɨj shish emɨtlo olak pork yok uje tokõra poõrzni tyenɨj takaashpo uje ich uhu olak eyuwo tɨsɨ̃r uje ye takaashpe.
\p
\v 45 ¿Yeẽkpo ese hnakɨrbich uje shiyokõr debiyo hn eykdeyo heke ɨr yɨnsɨrc ɨshɨm dahuch par shuu tɨbey hn shuu ɨshɨm õr poso uje terɨhɨ orta?
\v 46 Ich om par ese hnakɨrbich uje ɨr yɨnsɨrc taãcha hn shish shiyokor debiyo.
\v 47 Titɨm olak ich tuu ũrpa. Heke ese yɨnsɨrc ɨshɨm ɨr ɨbiyo ma dich. Ich shuu nos tɨbey ɨr kushjãro.
\v 48 Per kɨmɨjɨ ese hnakɨrbich ɨr ɨluu mɨhnũ hn chɨbɨte uje ɨr yɨnsɨrc yahpaa deeshpe
\v 49 heke ɨchii sepyẽr erze nensɨrc ɨr ɨbiyo hn ɨre taak hn ɨhɨ hn ĩya erze oso uje õr yɨkehyõ.
\v 50 Ese deeych ich chɨbɨte uje ye yɨnsɨrc taãchpe hn chɨbɨtpo uje yelɨj ɨr yɨnsɨrc taachɨ̃hɨ asa orta wɨchɨ uje ɨr yɨnsɨrc taãcha
\v 51 hn sepyẽr ese debich hn chɨbɨte ese owich uje wɨr ode uje õr aho yũhɨrsh. Wɨr oyerh hn oches labɨtẽre.—
\c 25
\s Jesús sɨteẽta tɨmcher phar õr dye.
\p
\v 1 Eseekite hn Jesús tatɨm õr ɨm: —Ese uje Porrosht shiyokõr par tɨbey daabo uje terɨhɨ ɨshɨrĩt par tɨkɨrẽt nehe wɨchɨ ɨtso tɨmcher phar uje õr dye. Kal nohmɨra shɨ hnoy ɨr nampyon ohno odalehe ese hnakɨrbich arhĩch uje sehe diileku.
\v 2 Õr sinko uje oshuu deyuwo tɨsɨ̃r kuche hn õr sinko uje ye oduhu deyuwo tɨsɨ̃rpe.
\v 3 Erze õr sinko uje ye oduhu deyuwo tɨsɨ̃rpe shɨ ohnoy ɨr nampyon per ye odoy aseyte yewope.
\v 4 Per erze yẽr uje oshuu deyuwo tɨsɨ̃r ohnoy ɨr nampyon hn ohnoy aseyte yewo toy.
\v 5 Ese uje chiileku ye taãcha shɨchishpe heke kuhɨ̃rt dale wɨr hn nos omo.
\v 6 Uje ich terɨhɨ dɨhlich pehet hn ochunt yeẽk uje tɨbich ɨm: “Yehe tɨrẽt ese uje sehe diileku. Erẽtlo atsehelo arhĩch.”
\v 7 Nos wɨr erze tɨmcher phar oyehet hn onɨshii ɨr nampyon.
\v 8 Erze yẽr uje ye oduhu deyuwo tɨsɨ̃rpe otsapur aseyte erze yẽr uje oshuu deyuwo tɨsɨ̃r. Otatɨm õr otsɨɨ: “Õryok nampyon ich sehe toy. Sɨhna ɨre aseyte. Asɨmlo õryok chepɨkaabo.”
\v 9 Erze uje õr eyuwo tɨsɨ̃r otatɨm erze nanɨme otsɨɨ: “Kɨmɨjɨ oyosɨm olak ich ye oyɨraha kɨmɨjɨ sehi par õryok. Ma om uje bolɨlo eylo aseyte par olak.”
\v 10 Uje ehn wɨr ohno hn ese hnakɨrbich taãcha uje sehe diileku. Erze yẽr uje õr sinko uje ochɨmɨt ɨre õya wɨchɨ omasaha ese õr ahamich ehet hn wɨchɨ shiyeru uhurrza.
\v 11 Wɨsɨk wɨsɨk hn wɨr ocheeshpo uje ohno par otiya ɨr aseyte. Otatɨm otsɨɨ: “Ɨrhĩche, Ɨrhĩche, etsẽr asa uhurrza par uje oyomsaha ehet.”
\v 12 Per wɨchɨ tatɨm õr ɨm: “Titɨm olak ich tuu ũrpa. Ye tɨkɨraha olak otɨ̃r.”—
\v 13 Hn Jesús tatɨm õr ɨm: —Tɨteẽta titɨm olak tuu ɨtsorzɨke par uje shish emɨtlo olak pork ye erahalo ese deeych hnii orta uje takaashpo.
\p
\v 14 Shɨ yok ɨtso hnakɨrbich uje chɨmɨt ɨre par uje sehe do tɨ̃r dɨt yet. Tɨbii lebiyo par uje sehe duhu otɨbey ɨr hnote.
\v 15 Ɨshɨm ese debich sinko kotsɨrbo hnote, hn ɨshɨm yet kotsɨrbo osiyer hnote, hn ɨshɨm yet kotsɨrbɨt sohmet hnote. Ma ɨshɨm ese uje chɨraha chish obiyo je erze yewo. Ɨshɨm ese yet yerɨj kɨhniya hn ese uhurzosht ɨshɨm ma pɨkaap pork yerɨj dɨraha obiyo. Uje nos ɨshɨm õr erze hnotɨke hn tokolɨhɨchɨs hno.
\v 16 Ese uje wɨchɨ ɨshɨm hnote kotsɨrbo sinko hno shɨchish chishew obiyo hn serz kotsɨrbo yewo ma sinko hnote.
\v 17 Ese yet uje ɨshɨm kotsɨrbo osiyer hno chishew obiyo hn serz kotsɨrbo osiyerpo.
\v 18 Per ese yet uje ɨshɨm ɨre kotsɨrbɨt nohmet hnote hno chihĩtsa jotsɨt hn chɨmchaha erze ɨr ɨrhĩch hnote par sakɨs.
\v 19 Ich osdeyo hn õr ɨrhĩch cheeshpo. Sehe dɨraha erze hnote uje ɨshɨm õrni.
\v 20 Ese webich osht uje ɨshɨmni kotsɨrbo sinko hnote tɨ̃r ɨre hn tõhwa kotsɨrbo yewo sinko. Tatɨm ɨm: “Ɨrhĩche, asɨm yok kotsɨrbo sinko hnotni shuu terz hnote yẽr kotsɨrbo sinko.”
\v 21 Ɨr ɨrhĩch tatɨm ɨm: “Ich ompa uje ahakõr. Owa pɨbich uje om. Shish ahakõr uje titɨm owa. Ahakõr erze pɨbiyo arhaaboni uje tokosɨm owa heke tɨbɨte owa owich uje ma dich. Uhu owa ayla ɨtso uje yok ayla.”
\v 22 Ɨr ɨbich yet taachɨ̃hɨ ɨre ahɨr uje ɨshɨm kotsɨrbo osiyer hnotni. Tatɨm ɨm: “Ɨrhĩche, asɨm yok kotsɨrbo osiyer hnotni. Shuu terz kotsɨrbo osiyer yewo.”
\v 23 Ɨr ɨrhĩch tatɨm ɨm: “Ich ompa uje ahakõr. Owa pɨbich uje om. Shish ahakõr uje titɨm owa. Ahakõr erze pɨbiyo arhaaboni uje tokosɨm owa heke tɨbɨte owa owich uje ma dich. Uhu owa ayla ɨtso uje yok ayla.”
\v 24 Ɨr ɨbich yet taãcha uje ɨr yɨnsɨrc ɨshɨm hnote kotsɨrbɨt nohmetni. Tatɨm ɨm: “Ɨrhĩche, tɨkɨraha uje owa ich eluuta ɨhnpa. Ekushu erze jõro ee uje ye ekwẽr petɨkni, hn boy erze uje ye eshɨtpe,
\v 25 heke tɨkɨtɨla owa hn tihĩtsa jotsɨt par tɨmchaha erze owa hnote. Ele owa hnote, asew.”
\v 26 Ɨr yɨnsɨrc tatɨm ɨm: “Owa pɨbɨk uje ɨljaabɨk hn tok. Eraha erze uje tekushu ye tukwẽrpe hn tishew erze uje ye tɨshɨtpe.
\v 27 Ma om kɨmɨjɨ moymɨhɨ yok hnote mankɨt par uje takaashpo nehe hn tiyuhu ich ma kɨhniya.”
\v 28 Tatɨm erze uje ode ɨre ahɨr ɨm: “Eyuhulo ese kotsɨrbɨt sohmet hn asɨmlo ese uje dye kotsɨrbo hnote de ɨre ahɨr,
\v 29 pork ese uje de ɨre ahɨr ich ma oshɨm heke de ɨre ahɨr ich kɨhniya, per ese uje shɨ pɨkaap de ɨre ahɨr ich tyenɨj ochiyuhu.
\v 30 Ese pɨbich uje ye jukur ãrlo ebɨtɨlo asa dɨhlelta ehet uje de ejwert. Oso uje ode wahacha oyerh hn oches labɨtẽre.”—
\s Erze uje õr ɨluu om hn erze uje õr ɨluu mɨhnũ.
\p
\v 31 Eseekite hn Jesús tatɨm õr ɨm: —Yok tokõra poõrzni. Uje takaashpo nehe ich yok hũre hn anjele õya yok. Tiyaha pɨbɨta waa je ich ɨhɨ̃r pork yok Rey.
\v 32 Nos wɨr dihipo kɨnãho uje ode ɨ̃rmo lekɨtiyo ohnoy õr otseya õr ese Rey ɨkɨch nehe. Wɨchɨ tyenɨj sehek õr shɨ ɨtso ese uje tɨbey obeje sehek obeje hn kabɨr.
\v 33 Chɨbɨte naãchta erze uje õr ɨtso obeje per erze uje õr ɨtso kabɨr chɨbɨte õr naachjãrrza.
\v 34 Ese Rey tyenɨj tatɨm erze uje ode ɨr waãchta ɨm: “Papa wɨchɨ uje sosɨr olak. Erẽtlo pork uje ehn yahpaa Porrosht niyokõr ɨ̃rmo ich nɨshii ese owich par olak. Etɨ̃rlo wahacha
\v 35 pork uje piyuwo sẽhi yokni ich asɨmlo yok pobɨso, hn uje piich sẽhi yok ich asɨmlo yok par tokoho. Yok ɨtso dihipɨt kɨnehẽt per enshiilo yok.
\v 36 Uje pɨshuwo nĩhyok ich asɨmlo yok, hn uje yok permo ich ekɨrɨhɨlo yok hn uje yok de karsel ehet ich etɨ̃rlo yok.”
\v 37 Erze uje õr ɨluu om otatɨm otsɨɨ: “Ɨrhĩche, ¿latɨkni hn oyumo uje sewɨt sẽhi owa hn oyosɨm owa abɨso par ew? ¿Latɨkni hn oyomo uje eeych sẽhi owa hn oyosɨm owa par ehe?
\v 38 ¿Latɨkni hn oyumo uje owa ɨtso dihipɨt kɨnehẽt hn oyɨnshii owa? ¿Latɨkni hn oyomo uje nĩhyok asuwo hn oyosɨm owa?
\v 39 ¿Latɨkni hn oyomo uje owa permo o kɨmɨjɨ owa chɨhɨ karsel ehet hn oyekɨrɨhɨ owa?”
\v 40 Ese Rey tatɨm õr ɨm: “Titɨm olak ich tuu ũrpa. Uje akashɨmlo ese pɨshɨbich uje ye ɨr ukũrbɨrsh ich ɨtso uje akashɨmlo yok.”
\p
\v 41 Ese Rey tatɨm erze uje ode naachjãrrza ɨm: “Atokolɨhɨ lɨklo pahɨr olak uje Porrosht sajɨr olak ɨkiyo. Bolɨlo etɨ̃rlo asa urhuta bahluta ehet waa je yelɨj nɨhna ɨre. Porrosht chɨmɨt asa par chɨmchaha dyablo hn ɨr anjele.
\v 42 Tyenɨj etɨ̃rlo wahacha pork uje piyuwo sẽhi yok hn ye asɨmlo yokpe par uje taw, hn uje piich sẽhi yok ich ye asɨmlo yokpe par tokoho.
\v 43 Uje yok ɨtso dihipɨt kɨnehẽt ich ye enshiilo yokpe. Uje nĩhyok pɨshuwo ich ye asɨmlo yokpe, hn uje yok permo o kɨmɨjɨ yok chɨhɨ karsel ehet ich ye ekɨrɨhɨlo yokpe.”
\v 44 Otatɨm otsɨɨ: “Ɨrhĩche, ¿latɨkni hn oyumo uje iyuwo sẽhi owa, o kɨmɨjɨ eeych nẽhi owa, o kɨmɨjɨ owa ɨlo dihipɨt kɨnehẽt, o kɨmɨjɨ nĩhyok asuwo, o kɨmɨjɨ owa permo, o kɨmɨjɨ owa chɨhɨ karsel ehet hn ye oyakashɨm owape?”
\v 45 Heke ese Rey tatɨm õr ɨm: “Titɨm olak ich tuu ũrpa. Uje ye akashɨmlo yeẽk uje ye ɨr ukũrbɨrsh ich uhulo ɨtso yok uje ye akashɨmlo yokpe.”
\v 46 Erze uje oshiyokõr oshuu ɨtsorz tyenɨj mɨ̃hnɨk tɨ̃r orɨ̃hɨ urhuta bahluta ehet nehe hn yelɨj nɨhna ɨre, per erze uje õr ɨluu om otɨ̃r ese owich uje õr ɨkɨrĩt de uje yelɨj nɨhna ɨre.— Wɨr uje Jesús tatɨm dakɨle.
\c 26
\s Erze õr bahluwo ochukwi Jesús ɨluu.
\p
\v 1 Eseekite uje Jesús nos tatɨm dakɨle erze kuche hn tatɨm õr ɨm:
\v 2 —Yok tokõra poõrzni. Erahalo uje daalo osiyer hn oshiyokõr õr ahamich uje iich otsɨɨ Pascua. Tyenɨj oshɨm yok oso hn ochowɨshɨhɨ yok krus eeych par tɨkɨtɨ.—
\v 3 Eseekite uje ehn Jesús tata shuu ɨtsorz hn erze saserdote õr bahluwo hn erze dɨt oso õr bahluwo uje ode Jerusalén otakɨsho lawichɨhɨ Caifás ihyuch pork wɨchɨ saserdote õr bahlut pisht.
\v 4 Ochukwi Jesús ɨluu par uje sehe odishew ɨre uje oso nihyokɨ̃hɨ ɨre ahɨr par uje oshuu oshuu toy.
\v 5 Wɨr okeytkẽrye otsɨɨ: —Ye ompe uje yishewlo ɨre yuhulo nõya ese õr ahamich nok wɨr oso odorza ɨre.—
\s Tɨmcharrza sanuwãha perfume Jesús eeych.
\p
\v 6 Eseekite hn Jesús de wahacha dɨt Betania hn sakaha Simón ihyuch. Ese Simón ɨr alokot otsɨɨ lepra.
\v 7 Tɨmcharrza sɨtɨ̃r ɨre Jesús. Wate tõhwa perfume uje de kobɨt ijaabɨt ehet uje oshiyokõr ochɨ̃ra kojach uje iich otsɨɨ alabastro. Ese perfume ich debichpa. Uje ehn Jesús sakaha nemest wɨrc hn asa tɨmcharrza sanuwãha huta.
\v 8 Uje ɨr akɨle omo ich ochesdelo. Otata otsɨɨ: —¿Keshɨ ɨnaãpo heke sanuwãha ese perfume teychpisha?
\v 9 Kɨmɨjɨ ye nanuwãha ich ma om par chiwãha shuu debichpa hn ɨshɨm baho erze losuhlaabo.—
\v 10 Uje Jesús chunt hn tatɨm õr ɨm: —¿Ɨnaãpo heke ahakoslo ana tɨmcharrza? Ese uje shiyokorɨ̃hɨ yok ich om.
\v 11 Erze losuhlaabo shish ode olak ahɨr nehe per tyenɨj yok nihyokɨ̃hɨ olak ahɨr.
\v 12 Uje asa tɨmcharrza sanuwãha perfume yok ich shiyokõr shɨ par uje ochihitsɨm yok.
\v 13 Titɨm olak ich tuu ũrpa. Uje otsanɨmɨrãha Porrosht ahwoso ɨ̃rmo lekɨtiyo otatɨm yok õr ich õr eyucha ese uje tɨmcharrza shiyokorɨ̃hɨ yok.—
\s Judas chiwãha Jesús.
\p
\v 14 Eseekite hn Judas Iscariote wɨchɨ Jesús akɨlak toy uje õr dose. Hno tɨ̃r erze saserdote õr bahluwo
\v 15 hn tatɨm õr ɨm: —¿Asɨmlo yok latɨkpo par tokosɨm olak Jesús?— Wɨr otatɨm otsɨɨ: —Oyosɨm owa treynta peychpor uje plata.—
\v 16 Heke ɨchii chukwi Jesús ɨluu par uje sehe dosɨm õr.
\s Jesús shiyokõr Santa Cena webich osht.
\p
\v 17 Eseekite uje terɨhɨ deeych webich osht uje oshiyokõr õr ahamich par otew pan uje ye eyhirãsh hn ɨr akɨle otsɨtɨ̃r ɨre. Otatɨm otsɨɨ: —¿Oniyokorɨ̃hɨ ɨraãpo erze oposo par ese õr ahamich Pascua?—
\v 18 Tatɨm õr ɨm: —Bolɨlo etɨ̃rlo ese hnakɨrbich ihyuch uje dechɨ dɨt Jerusalén. Atɨmlo on: “Maestro sole: Ich yej terɨhɨ pɨshɨrĩt. Tyenɨj yok hn pakɨle oyɨtɨ̃r ahuch par oyaakɨhɨ ese õr ahamich Pascua.”—
\v 19 Erze ɨr akɨle oshiyokõr uje tatɨm õr. Otsar oposo par ese õr ahamich Pascua.
\v 20 Uje ich dɨhlak hn Jesús sakaha nemest wɨrc hõr wɨr dakɨle uje õr dose.
\v 21 Uje ehn otaak hn tatɨm õr ɨm: —Titɨm olak ich tuu ũrpa. Olak yet de uje tyenɨj chiwãha yok.—
\v 22 Heke ɨr akɨle ich õr dosdarak. Nohmɨr nohmɨr otatɨm Jesús otsɨɨ: —Ɨrhĩche, ¿je yok?—
\v 23 Jesús tatɨm õr ɨm: —Ese uje sɨtehe ɨr pan asa preta ehet uje tɨtehe yok pan wɨchɨ uje tyenɨj chiwãha yok.
\v 24 Yok tokõra poõrzni. Tyenɨj oshiyokorɨ̃hɨ yok ɨtso uje Porrosht ahwoso tata, per ich yarhak par ese uje tyenɨj chiwãha yok. Kɨmɨjɨ ye wɨchɨ shurhãni ich ma om par ɨre.—
\v 25 Judas uje tyenɨj chiwãha Jesús tatɨm ɨm: —Maestro, ¿je yok?— Jesús tatɨm ɨm: —Ẽhe, ich ũru uje athaka.—
\p
\v 26 Eseekite uje ehn otaak hn Jesús chishew pan, nɨhna Porrosht hn sehek. Ɨshɨm dakɨle. Tatɨm õr ɨm: —Elɨlo. Nãhu yok pẽro.—
\v 27 Chishew basta, nɨhna Porrosht hn ɨshɨm õr ɨm: —Nos ehelo ese uje de basta ehet
\v 28 pork wate asa parmɨsta uje noshɨ shuu pahwoso yakaha par uje tokoshɨ õr hnɨtew ich okɨhniya hn Porrosht perdonar erze kuche mɨhnũwo uje oshiyokõr.
\v 29 Titɨm olak uje ye tokoho nehe ese uva otich nehech terɨhɨ ese deeych hn yoholo ese uva otich ahle uje Papa tɨbey daabo nehe.—
\s Jesús tyenɨj chɨbɨte orhõta uje Pedro sata ɨre nehe.
\p
\v 30 Eseekite uje nos oteeychɨ otseet imno hn otokole ohno otɨ̃r ese wɨ̃rit uje iich otsɨɨ Olivos.
\p
\v 31 Jesús tatɨm õr ɨm: —Ele dɨhlake uje erze mɨhnũwo tɨ̃r yok ich tɨkɨraha uje nos wɨr olak moymlo yoke pork Porrosht ahwoso tata shuu ɨtsorz ɨm: “Porrosht ɨm: Tuu ese uje tɨbey obeje hn erze obeje chũr lekɨtiyo.”
\v 32 Per uje yok ɨkpo nehe ich takaha tɨtɨ̃r Galilea hn tyenɨj ahnɨlo pɨjɨch.—
\v 33 Pedro tatɨm ɨm: —Kɨmɨjɨ nos onoym owa mahn yok ye tokoym owape.—
\v 34 Jesús tatɨm ɨm: —Titɨm owa ich tuu ũrpa. Ele dɨhlake uje ehn yahpaa kokot yerhɨ ich tɨkɨraha uje ata tre vese uje ye eraha yokpe.—
\v 35 Pedro tatɨm ɨm: —Kɨmɨjɨ tɨkɨtɨhɨ ahɨr pork tokõya owa per shɨ ye tiitape uje ye tɨkɨraha owa otɨk.— Hn nos wɨr ɨr akɨle yewo otata oshuu ɨtsorz toy.
\s Jesús orar sapur Porrosht.
\p
\v 36 Eseekite hn Jesús hõr dakɨle ohno otɨ̃r wahacha shakɨrrza waa je iich otsɨɨ Getsemaní. Tatɨm õr ɨm: —Shɨ akaha lɨklo. Takaha tɨtɨ̃r wahacha hn yok orar.—
\v 37 Hnoy Pedro hn erze Zebedeo ɨr aabo uje õr osiyer. Ɨchii chuuna ɨre uje ich dosdarakpa pork kuchɨt dospa tyenɨj tɨ̃r ɨre
\v 38 heke tatɨm õr ɨm: —Ich yok dosdarakpa. Tukuuna uje tyenɨj tɨkɨtɨ. Shɨ akaha lɨklo hn shɨ erɨhɨlo uje akahalo pahɨr.—
\v 39 Jesús hno tɨ̃r wahacha pɨkaap. Chiyuwa dele hnɨmich nehech unta terɨhɨ hnɨmich hn orar sapur Porrosht. Tatɨm ɨm: —Papa, terɨhɨ ɨshɨrĩt uje tyenɨj tɨkɨtɨhɨ krus eeych. Wɨchɨ shɨ ɨtso otich chiyok uje de basta ehet uje tyenɨj tokoho. Kɨmɨjɨ ahmũr ich ye uhu tokoho per ma om ahakõr uje ahmũr, ye ahakõr uje yok tahmũr.—
\v 40 Hno cheeshpo tɨ̃r uje dakɨle ode. Chish õr shɨ omo. Tatɨm Pedro ɨm: —¿Ɨnaãpo heke ye olak ewentpe hnii una ora uje erɨhɨlo par shɨ akahalo pahɨr?
\v 41 Shish tyenɨj erɨhɨlo hn olak orar par uje ye ahakõrlo erze kuche mɨhnũwo. Olak sehe ahakõrlo uje om per ye olak ewentpe.—
\v 42 Wɨsɨk wɨsɨk hn Jesús hno orarpo. Ich do vese ya uje sapur Porrosht ɨm: —Papa, kɨmɨjɨ tyenɨj tokoho ese otich chiyok uje de basta ehet ich tokoho par tiyokõr uje ahmũr.—
\v 43 Uje cheeshpo hn chish erze dakɨle shɨ omo pork ich kuhɨ̃rt sẽhi õr.
\v 44 Tokolɨhɨ õr ahɨr hn hno orarpo. Ich tre vese uje tata shuu ɨtso uje tatpoko
\v 45 hn cheeshpo tɨ̃r uje dakɨle ode. Tatɨm õr ɨm: —¿Je yesh amɨlo? ¿Je ermtsɨrlo? Hmeychɨmlo, yok tokõra poõrzni. Ich terɨhɨ orta par oshɨm yok erze oso uje õr ɨluu mɨhnũ.
\v 46 Erɨhɨlo, yukulo. Hmeychɨmlo, yehe tɨrẽt ese uje chiwãha yok.—
\s Ochishew Jesús.
\p
\v 47 Eseekite uje ehn Jesús keytkẽr dakɨle ich Judas taãcha. Wɨchɨ Jesús akɨlak toy uje õr dose. Ich oso okɨhniya õya Judas. Otõhwa espada hn yewo otõhwa piyo. Erze saserdote õr bahluwo hn erze dɨt oso õr bahluwo wɨr uje oshuu ohno par ochishew Jesús.
\v 48 Judas uje chiwãha Jesús tatɨm erze osoko ɨm: —Uje tuku ur ich erahalo wɨchɨ ese. Asɨlo.—
\v 49 Judas sɨtɨ̃r ɨre Jesús tatɨm ɨm: —Wen noshe maestro— hn chuku ur.
\v 50 Jesús tatɨm ɨm: —Ahakõr uje erẽtɨke par ahakõr, sham.— Erze yewo otsɨtɨ̃r ɨre Jesús hn ochishew.
\v 51 Eseekite hn yet dechɨ Jesús ahɨr. Chiyuhu ɨr espada hn ihyo ese saserdote bahlut pisht yɨlt per shɨ ihyo ɨr ãrza.
\v 52 Jesús tatɨm ɨm: —Ehmer ese owa espada. Emchaha pich pork nos wɨr erze uje oteye ochɨ̃rye espada ich tyenɨj otoy ochɨ̃ra espada toy.
\v 53 ¿Je ye erahalope kɨrẽhe tahmũr ich yok orar tapur Papa ich shuu anjele otɨrẽt shɨchish õr wee deyo dose par otakashɨm yok?
\v 54 Kɨmɨjɨ tiyokõr tuu ɨtsorz ich ye Porrosht ahwoso yakahape uje tata uje erze mɨhnũwo tyenɨj tɨ̃r yok ɨtsorz.—
\v 55 Eseekite hn Jesús tatɨm erze oso uje ochishew ɨre ɨm: —¿Ɨnaãpo heke erẽtlo hn ohwɨ̃lo espada hn piyo par uje aslo yok uhulo yok ɨtso echɨkɨt? Shish tiyakaha olak ahɨr templo patikɨt ehet tiyokorãha oso hn ye asɨlo yokpe.
\v 56 Nos wɨr erze kuche tɨ̃r yok ɨtsorz shɨ par uje shuu yakaha erze Porrosht ahwoso uje profeta poruwo wɨshɨ ochichewkite.— Ɨchii Jesús akɨle oym ɨre. Oyuhwo.
\s Ohnoy Jesús otseya Junta Suprema ɨkɨch.
\p
\v 57 Eseekite hn erze uje ochishew Jesús ohnoy ɨre otseya wahacha Caifás ɨr ihyuch. Wɨchɨ uu saserdote õr bahlut pisht. Erze uje oshiyokorãha oso waa ley waa je Moises chichewkite hn erze dɨt oso õr bahluwo otakɨsho lawichɨhɨchɨs.
\v 58 Pedro shɨ iyehe Jesús nẽr dukuhla nehech taachɨ̃hɨ ese saserdote õr bahlut pisht ɨr ihyuch hn masaha patikɨt ehet. Sakaha wɨr õr ahɨr erze uje otɨbey templo. Pedro sehe teychɨm uje oshiyokorɨ̃hɨ Jesús.
\v 59 Erze saserdote õr bahluwo hn erze uje õr weeta iich otsɨɨ Junta Suprema ochukwi yeẽk par uje oshuu tata dekushiĩ hn denunsya Jesús par uje wɨr ochɨbɨte lahwoso sehe oduhu Jesús oduhu toy.
\v 60 Ich okɨhniya uje õr denunsya Jesús per õr ahwoso ye ɨlyepe. Shɨ otata lekushiĩ. Ich uhurc hn yewo otaãcha õr osiyer.
\v 61 Wɨr otata otsɨɨ: —Ese hnakɨrbich tatni sole: “Yok pwele tehnɨmich Porrosht templo per je daalo tre nehe hn tuu iyehetpo.”—
\v 62 Ese saserdote õr bahlut pisht iyehet tatɨm Jesús ɨm: —¿Je ye ahwotɨkɨsh par atɨm yok? ¿Je ũru erze õr ahwoso uje otatɨm yok uje õr denunsya owa?—
\v 63 Per Jesús ye dilehetpe. Tatɨm Jesús ɨm: —Titɨm owa tɨ̃ra Porrosht iich uje ɨka. Atɨm õryok kɨmɨjɨ owa Cristo uu Porrosht Ijɨt o kɨmɨjɨ ye owape.—
\v 64 Jesús tatɨm ɨm: —Ich ũru uje atɨm yok hn ye shɨ esepe. Yok tokõra poõrzni. Titɨm olak uje deeych yet nehe hn eychɨmlo yok uje tiyaha Porrosht waãchta hn amɨlo yok uje tɨkɨrẽt tokonãha ukuhurrza.—
\v 65 Ese saserdote õr bahlut pisht shiyãs nanerpta pɨkaabɨt par yara hn tatɨm õr ɨm: —Ele hnakɨrbich shɨ chiinehnɨm Porrosht. Ye nesit latɨk par õr denunsya ɨre. Olak ich entloko uje chiinehnɨm Porrosht.
\v 66 ¿Eshɨlo latɨkpo?— Wɨr otatɨm ɨre otsɨɨ: —Tyenɨj toy pork shiyokõr uje mɨ̃hnɨk.—
\v 67 Wɨr otɨtɨrãha ɨle hn yewo oshuu hn yewo otsepyẽr ɨle ochɨ̃ra nahme.
\v 68 Otatɨm otsɨɨ: —Atɨm oryõkɨke uje owa Cristo heke ẽrza yeẽkpo uje shuu owa.—
\s Pedro sata uje ye dɨraha Jesuspe.
\p
\v 69 Eseekite hn Pedro shɨ sakaha wahacha patikɨt ehet hn tɨmcharrza waa je chish obiyohochɨs sɨtɨ̃r ɨre Pedro. Tatɨm ɨm: —Owa uje shish Mẽya Jesús uu Galilea osht.—
\v 70 Per Pedro sata ɨrehe erze oso õr ɨle ɨkɨch hn tatɨm wate ɨm: —Ye tɨkɨraha erze uje atɨm yok.—
\v 71 Pedro hno tɨ̃r ese patikɨt uhurrza. Tɨmcharrza yata umo Pedro hn tatɨm erze oso uje oyehe wahacha ɨm: —Ese hnakɨrbich shish ĩya Jesús uu dɨt Nazaret osht.—
\v 72 Pedro satapo shuu ɨtso uje ɨr ahwoso ich ũru ɨm: —Ye tɨkɨraha otɨk ese hnakɨrbich.—
\v 73 Wɨsɨk wɨsɨk hn erze uje odechɨ otsɨtɨ̃r ɨre Pedro hn otatɨm otsɨɨ: —Ich ũru uje owa shish Mẽya ɨre pork ahwoso chɨbɨte orhõta uje ãra Galilea toy.—
\v 74 Tatɨm õr shuu lahwoso ich ũru ɨm: —Ese hnakɨrbich ye tɨkɨraha otɨk.— Ɨchii kokot yerh.
\v 75 Pedro eyucha uje Jesús tatɨmke ɨm: —Uje ehn yahpaa kokot yerhɨ ich ata tre vese uje ye eraha yokpe.— Heke Pedro tokolɨhɨchɨs ich yerhpa.
\c 27
\s Ohnoy Jesús otseya Pilato ɨkɨch.
\p
\v 1 Eseekite uje dɨhɨrbɨt hn nos wɨr erze saserdote õr bahluwo hn erze dɨt oso õr bahluwo otakɨsho lawichpo hn ochɨbɨte par uje oshuu Jesús oshuu toy.
\v 2 Wɨr oshiyeru hmeyko hn ohnoy otseya gobernador Pilato ɨkɨch.
\s Judas shiyeru laweheta poõrc par toy.
\p
\v 3 Eseekite hn Judas uje chiwãha Jesús umo uje wɨr ochɨbɨte lahwoso par uje oshuu Jesús. Ɨre ich chuuna uje shiyokõr mɨ̃hnɨk heke hnoy erze peychpor treynta uje plata par sesɨ̃ra ɨshɨm erze saserdote õr bahluwo hn erze dɨt oso õr bahluwo.
\v 4 Tatɨm õr ɨm: —Ich tiyokõr uje mɨ̃hnɨk uje tokosɨm olak ese hnakɨrbich uje ye niyokõr latɨk uje mɨ̃hnɨk par tukulo uhulo toy.— Otatɨm otsɨɨ: —Par õryok ich ye latɨkɨsh uje ahakõr uhu ɨtsorz. Ich shɨ owa.—
\v 5 Judas sɨtsẽr erze peychpor uje plata templo patikɨt ehet hn tokole hno shiyeru leweheta poõrc hn toy.
\v 6 Eseekite hn erze saserdote õr bahluwo otsamɨta erze peychpor uje plata hn otatɨmye otsɨɨ: —Uje yɨmchahalo erze peychpor ese owich uje yewo ochɨmchaha hnote par oshɨm Porrosht ich yiyuwe ley pork erze hnote wɨr ɨr bahat ese uje oshuu oshuu toy. Kɨmɨjɨ yɨmchahalo ese owich ich yiyuwe ley.—
\v 7 Heke okeytkẽrye hn ochɨbɨte par uje otiya hnɨmich ochɨ̃ra erze hnote par oshiyokõr dukuta par ochihitsɨmɨhɨ dihipo kɨnãho. Heke otɨ̃r ese uje chish obiyo shiyokõr kobo hn otiya ɨr hnɨmich.
\v 8 Heke oso ochɨkẽra ese hnɨmich ɨr iich otsɨɨ dɨkɨrmɨsta owich hn shish ɨr iich ɨtsorz nehech ele ahle.
\v 9 Uje erze õr bahluwo otiya ese hnɨmich ich oshuu yakaha erze Porrosht ahwoso uje profeta Jeremías tatkite ɨm: —Ohnoy erze peychpor treynta uje plata uje erze israel oso ochɨbɨte par ɨr bahat
\v 10 hn otiya wɨchɨ hnɨmich ese uje shiyokõr kobo. Oshiyokõr shɨ ɨtso uje yok Ɨrhĩch tatɨm yok.—
\s Pilato chukwi Jesús ɨluu.
\p
\v 11 Eseekite hn Jesús iyehe wahacha gobernador Pilato ɨkɨch. Tatɨm Jesús ɨm: —¿Je owa uu israel oso õr rey?— Jesús tatɨm ɨm: —Ẽhe, ich ũru uje atɨm yok.—
\v 12 Per uje erze saserdote õr bahluwo hn erze dɨt oso õr bahluwo õr denunsya Jesús ich ye diilehetpe.
\v 13 Pilato tatɨm Jesús ɨm: —¿Je ye entpe erze uje yesh õr denunsya owa?—
\v 14 Per Jesús ye diilehetpe hnii ahwos nohmɨra heke ese gobernador ich chishlabe.
\s Oshuu Jesús oshuu toy.
\p
\v 15 Eseekite uje terɨhɨ õr ahamich Pascua hn ese gobernador ɨr ɨluu par chiyuhu yetɨhɨ karsel ehet uje oso otsapur ɨre.
\v 16 Hnakɨrbich de karsel ehet uje iich otsɨɨ Barrabás. Nos ochɨraha uje ɨr ɨluu ich mɨhnũ.
\v 17 Uje erze oso otakɨsho lawichɨhɨchɨs hn Pilato tatɨm õr ɨm: —¿Ahmũrlo yeẽkpo par uje tiyuhu karsel ehet? ¿Je ahmũrlo Barrabás o je ahmũrlo Jesús uje otata uje wɨchɨ Cristo?—
\v 18 Pilato sehe noym Jesús pork chɨraha uje erze israel oso shɨ õr denunsya Jesús pork opota.
\v 19 Ye shɨ esepe. Uje ehn Pilato sakaha ese owich par tẽr uje õr denunsya Jesús hn ɨr ɨrãhta shuu otatɨm ɨre par uje ye niyokõr latɨkɨhɨ ese hnakɨrbich uje ɨr ɨluu om pork chɨkẽra deerc ich yarhakpa chɨkẽra Jesús.
\v 20 Eseekite hn erze saserdote õr bahluwo hn erze dɨt oso õr bahluwo otsakɨt erze oso par uje oshuu otsapur Barrabás hn par oshuu oshuu Jesús oshuu toy.
\v 21 Ese gobernador tatɨm erze osopo ɨm: —¿Yeẽkpo uje ma ahmũrlo par uje tiyuhu ɨre karsel ehet?— Otatɨm otsɨɨ: —Barrabás.—
\v 22 Pilato tatɨm õr ɨm: —¿Tiyokõr latɨkɨhɨ ele Jesús uje otsɨɨ Cristo?— Nos wɨr õr ɨre otatɨm otsɨɨ: —Owɨshɨhɨ krus eeych.—
\v 23 Pilato tatɨm õr ɨm: —¿Ɨnaãpo heke sehe uhulo towɨshɨhɨ krus eeych? ¿Niyokõr latɨkpo uje mɨ̃hnɨk?— Per õr ɨre shish otsɨhnew lahwoso otatɨm otsɨɨ: —Owɨshɨhɨ krus eeych.—
\p
\v 24 Uje Pilato chɨraha uje ich ye pwele niyokõr latɨk par chiyuhu Jesús per erze oso ich shish ma otɨbich, heke chishew awɨt hn churhũ nameehe erze oso õr ɨkɨch. Tatɨm õr ɨm: —Ye yokpe uje tuu tukulo ese hnakɨrbich. Shɨ olak uje sehe tukulo uhulo toy.—
\v 25 Nos wɨr oso otatɨm otsɨɨ: —Puruhu õryok hn nos wɨr õryok aabo par uje oyuhu ɨre oyuhu toy.—
\v 26 Heke Pilato chiyuhu Barrabás karsel ehet hn shuu otsepyẽr Jesús hn ɨshɨm ohyerptoso par shuu ochowɨshɨhɨ krus eeych.
\v 27 Erze ohyerptoso uje otɨbey gobernador ohnoy Jesús otseya ese owich uje ohyerptoso odebuhu Pilato ihyuch ahɨr. Oshuu nos wɨr ohyerptoso yewo otakɨsho lawich.
\v 28 Ochiyuhu Jesús ɨr ɨshuwo hn oshuu iyãha onerpta uje wɨhɨ̃r.
\v 29 Oshiyokõr ɨr wolt ochɨ̃ra wontɨ hn oshuu iyãha hn oshɨm phich oshuu chishew chɨ̃ra nahmɨta waãchta. Ocha dete hnɨmoho ɨr ɨkɨch hn ochiyuhu lahwoso mɨhnuwõho ɨre otsɨɨ: —Lɨkɨ uu israel oso õr rey. Uhu ɨkɨrĩt ma berzak.—
\v 30 Otɨtɨrãha ɨre hn ochenshaha ese phich ahɨr uje oshɨmɨke hn oshuu huta ochɨ̃ra.
\v 31 Uje nos oloterke ich oym. Ochiyuhu asa nerpta waa je wɨhɨ̃r hn oshuu iyãha lasuwo pishopo, hn ohnoy par ochowɨshɨhɨ krus eeych.
\s Ochowɨshɨhɨ Jesús krus eeych.
\p
\v 32 Eseekite uje otokolɨhɨchɨs hn ochishɨhɨ hnakɨrbich dehet pehet uje iich otsɨɨ Simón. Wɨchɨ tãra hnɨmich Cirene. Oshuu ihyõk Jesús ɨr krus.
\v 33 Otaachɨ̃hɨ ese wɨ̃rit eeych uje iich otsɨɨ Gólgota. Ese Gólgota ahwosht otsɨɨ huta debiyo.
\v 34 Uje otaachɨ̃hɨ wahacha hn erze ohyerptoso oshɨm Jesús wint ochɨnsaha kuche uje ich chiyokpa shɨ ɨtso ebicha. Sehe oduhu doho per Jesús shɨ prowa, ye dohope.
\v 35 Uje erze ohyerptoso ochowɨshɨhɨ Jesús krus eeychɨke hn otsehek ɨr ɨshuwo. Oloter kuchɨt par uje yeẽk chiyey ich oshɨm.
\v 36 Shɨ otsakahachɨs Jesús ahɨr par otɨbey.
\v 37 Ochɨbɨte tabɨlt ɨr krus eeych. Ahwoso de ese tabɨlt tata uje ɨnaãpo heke ochowɨshɨhɨ krus eeych ɨm: —Wɨchɨ Jesús uu israel oso õr rey.—
\v 38 Ochowɨsh echɨko õr osiyer õr krus eeyo toy. Ochɨbɨte yet Jesús waãchta hn ochɨbɨte yet waachjãrrza.
\v 39 Erze oso uje ochɨkãhachɨs shɨ ochiyuhu lahwoso mɨhnuwõho Jesús hn oteych dehe.
\v 40 Wɨr otatɨm otsɨɨ: —Owa athani uje tyenɨj ehnɨmich Porrosht templo, hn uje terɨhɨ daalo tre nehe hn uhu iyehetpo heke era akɨrbo par ye atɨhɨ krus eeych. Kɨmɨjɨ owa Porrosht Ijo ich ahnɨmichɨhɨ krus eeych.—
\v 41 Erze saserdote õr bahluwo hn erze uje oshiyokorãha oso waa ley waa je Moisés chichewkite hn erze dɨt oso õr bahluwo ochiyuhu lahwoso mɨhnuwõho ɨre toy. Otata otsɨɨ:
\v 42 —Wɨchɨ sosɨr yewo per par ɨre ich ye pwelpe takashɨm ɨre. Wɨchɨ chɨbɨte uje ɨre uu israel oso õr rey. Kɨmɨjɨ ũru ich tyenɨj sohnɨmichɨhɨ krus eeych par ye yotiislo ɨre.
\v 43 Wɨchɨ ye lotiis Porroshtpe. Kɨmɨjɨ Porrosht nahmũr ɨre ich dosɨr pork wɨchɨ tata ɨm: “Yok Porrosht Ijo.”—
\v 44 Erze echɨko uje ode ɨr krus eeyo toy ochiyuhu lahwoso mɨhnuwõho Jesús ɨtso erze oso yewo.
\s Jesús toy.
\p
\v 45 Eseekite uje ich terɨhɨ deeych pehet hn dɨhlelta ihnɨmichɨhɨ lekɨtiyo nehech a la tre yɨlka.
\v 46 Shiyehe asa orta a la tre yɨlka hn Jesús tɨbich ich jwertpa ɨm: —Elí, elí, ¿lema sabactani?— Ese ahwosht tata ɨm: —Dii Porrosht, Dii Porrosht, ¿Ɨnaãpo heke moym yok?—
\v 47 Erze oso yewo uje odechɨ ɨre ahɨr ochunt uje Jesús tata shuu ɨtsorz hn otata otsɨɨ: —Ele shɨ tɨbii uu profeta Elías lɨshɨ.—
\v 48 Ɨchii õr nohmet hno uushɨ chishew ponjɨt hn sɨtehe ese wint uje chiyok chiyuwa phich hn ɨshɨm Jesús par sehe duhu doho,
\v 49 per erze yewo otatɨm otsɨɨ: —Moym, yeychɨm kɨmɨjɨ Elías tɨrẽt hn takashɨm ɨre.—
\v 50 Jesús tɨbichpo ich jwertpa. Ɨshɨm Porrosht dechɨbich hn toy.
\v 51 Ɨchii ese bortɨsht uje sentii templo ehet shuu aho osiyer shiyãs ɨre poõrc nehech terɨhɨ hnɨmich. Hnɨmich telerrza hn kojano kãra
\v 52 hn erze luku kɨhniya sɨtsẽr ɨre. Oso wɨshɨ okɨhniya uje otsahmũr Porrosht ich õr ɨkpo
\v 53 hn otokolɨhɨ luku aho. Uje Jesús ɨkpo ich wɨr ohno otɨ̃r ese dɨt Jerusalén. Wɨchɨ dɨt uje Porrosht chiihlakite. Ich oso okɨhniya oteychɨm õr.
\v 54 Eseekite uje erze ohyerptoso õr bahlut hn erze ohyerptoso uje otɨbey Jesús ochuuna uje hnɨmich telerrza hn omo erze kuche yewo uje tokole ich otolpa. Otata otsɨɨ: —Ich ũru ele hnakɨrbich uje Porrosht Ijo.—
\v 55 Eseekite hn tɨmcher ode dukuhla oteychɨm. Wɨr uje shish oyehe Jesús nẽr uje tãra hnɨmich Galileani hn shish otakashɨm ɨre.
\v 56 María Magdalena dechɨ õr ahɨr, hn María waa Santiago hn José õr lata dechɨ, hn Zebedeo ɨr ɨrãhta dechɨ toy. Ɨr aabo wɨr Jesús akɨle.
\s Ochihitsɨm Jesús.
\p
\v 57 Eseekite uje ich yɨlkashɨp hn hnakɨrbich taãcha. Wɨchɨ ich ɨrhĩch dich. Ɨr iich otsɨɨ José. Tãra dɨt Arimatea. Wɨchɨ Jesús ihyẽrak toy.
\v 58 Hno tɨ̃r Pilato par sapur Jesús yũhurrza. Pilato tatɨm erze ohyerptoso par shuu oshɨm José.
\v 59 José hnoy Jesús yũhurrza hn chɨpeẽsa bortɨsht uje nimpyo.
\v 60 Antni José shuu oshiyokõr ɨr dukuta kojach onta. Yahpaa odɨbɨte topɨtɨk ehetpe. Yesh ahle. Wɨchɨ uje ɨre chɨbɨte Jesús. Shuu kojach yet chukwerlabe par sajuwe asa lukuta ebich hn tokole hno.
\v 61 María Magdalena hn María yata shɨ otsakaha asa dukuta ɨkɨch dukuhla.
\s Ohyerptoso otɨbey Jesús dukuta.
\p
\v 62 Eseekite ich ese deeych yaka uje oshiyokõr oposo par deychole. Uje ich dɨhɨrbɨt hn erze saserdote õr bahluwo hn erze fariseo ohno otɨ̃r Pilato ɨkɨch.
\v 63 Otatɨm Pilato otsɨɨ: —Ɨrhĩche, õryok eyucha ese kushĩt ɨr ahwoso uje ehn ɨkahna hn tata ɨm: “Uje terɨhɨ daalo tre nehe hn yok ɨkpo.”
\v 64 Heke uhu ohyerptoso odo par otɨbey asa dukuta nehech sowe daalo tre par uje ye ɨr akɨle otɨrẽt odiyuhu ɨre hn otatɨm erze dɨt oso uje ɨre ɨkpo tokolɨhɨ topo õr ahɨr hn otsehnyẽr erze oso ich shuu ma mɨ̃hnɨk je uje waphna.—
\v 65 Pilato tatɨm õr ɨm: —Bolilo erze ohyerptoso hn bolɨlo etɨ̃rlo asa dukuta. Nos ahakõrlo uje ahmũrlo par uje abeylopa.—
\v 66 Ohno otɨr asa dukuta hn ochɨbɨte yarta ese kojach uje sajuwe asa dukuta ebich hn oshuu ohyerptoso oyehe par otɨbey.
\c 28
\s Jesús ɨkpo.
\p
\v 1 Eseekite ich iyuwe sabta wɨchɨ deeych uje otsakɨr. Uje ehn dɨhɨrbɨt pisht lekɨtiyo poro uje terɨhɨ deeych domingo hn María Magdalena hn María yata ohno oteychɨm asa dukuta.
\v 2 Ɨchii ochuuna uje hnɨmich telerrza ich jwertpa pork Ɨrhĩch ɨr anjel ihnɨmich tãra poõrc hn chiyuhu ese kojach uje otsahuwe dukuta ebich shuu chukwerlabe hn sakaha eeych.
\v 3 Ese anjel ich hũre ɨtso yuwebo hn ɨr ɨshuwo ich poro shɨ ɨtso nyebe.
\v 4 Erze ohyerptoso uje otɨbey dukuta ich otolpa hn õr ɨkiyo tãra. Õr torĩt shuu õr ɨtso uje otoy.
\v 5 Per ese anjel tatɨm erze tɨmcher ɨm: —Ye atɨlɨlo yok. Tɨkɨraha uje yesh ekulo Jesús uje ochowɨshɨhɨ krus eeychhna.
\v 6 Ye chɨhɨ lɨkpe. Wɨchɨ ɨkpoko ɨtso uje tatɨm olakni. Erẽtlo eychɨmlo ele owich uje ochɨbɨthna
\v 7 hn bolɨlo shɨchish atɨmlo erze ɨr akɨle uje ɨkpoko tokolɨhɨ erze topo õr ahɨr. Hmeychɨmlo, wɨchɨ tyenɨj hno tɨ̃r Galilea hn ahnɨlo ɨjɨch heke amlo ɨre wahacha. Wɨr uje Porrosht shuu titɨm olak.—
\v 8 Erze tɨmcher ich otokolɨhɨ asa dukuta ahɨr ohno shɨchish. Ich otola per õr aylpa. Ohno ooshɨ ohnoy ese anjel ahwoso par otatɨm Jesús akɨle.
\v 9 Uje ehn ohno hn Jesús tokolɨhɨ õr ɨkɨch. Seta õr. Otsɨtɨ̃r ɨre hn ochishew Jesús hnɨte hn oteeychãha ɨre.
\v 10 Jesús tatɨm õr ɨm: —Ye atɨlɨlo latɨk. Bolɨlo atɨmlo erze pɨshɨbo par uje otɨ̃r Galilea heke ochish yokɨhɨ wahacha.—
\s Otata uje Jesús ɨr akɨle ochiyuhu ɨr yũhurrza.
\p
\v 11 Eseekite uje ehn erze tɨmcher ohno hn ohyerptoso nohmɨramo uje otɨbey asa dukuta ohno otɨ̃r ese dɨt otatɨm erze saserdote õr bahluwo nos wɨr kuche uje õr ɨre oteychɨmɨhɨ wahacha dukutaka.
\v 12 Erze saserdote õr bahluwo hn erze dɨt oso õr bahluwo otakɨsho lawich hn okeytkẽrye. Oshɨm erze ohyerptoso õr hnote ich kɨhniya.
\v 13 Otatɨm õr otsɨɨ: —Athɨlo on: “Dɨhlakɨke hn ɨr akɨle otɨrẽt ochiyuhu hn ohnoy uje oyumo.”
\v 14 Kɨmɨjɨ gobernador tẽr erze olak ahwoso ich oyuhu ɨre ehet kɨɨs par uje ye depyẽr olak.—
\v 15 Erze ohyerptoso ochishew erze hnote hn otata ɨtso uje erze õr bahluwo otatɨm õrke. Erze ahwoso uje ohyerptoso otata chũr lekɨtiyoho erze israel oso õr ehet nehech ele ahle.
\s Jesús ɨshɨm dakɨle obiyo.
\p
\v 16 Eseekite hn Jesús akɨle uje õr onse ohno otɨ̃r Galilea. Otɨ̃r ese kojach uje Jesús tatɨm õrhna.
\v 17 Uje omo Jesús hn oteeychãha ɨre per yewo õr koswãha.
\v 18 Jesús sɨtɨ̃r ɨre õr hn tatɨm õr ɨm: —Porrosht nos ɨshɨm yok pukurbo par tɨkɨbey poõrc hn ele hnɨmich,
\v 19 heke bolɨlo etɨ̃rlo nos wɨr dihipo uje ode ɨ̃rmo lekɨtiyo par uhulo omasaha par pakɨle. Ohɨrmlo õr uje ye olotiis yok ẽrlo Porrosht iich hn ẽrlo piich hn ẽrlo Porrosht Ɨchɨbich.
\v 20 Nos ahakorãhalo oso par oshiyokõr erze kuche uje titɨm olakni. Hmeychɨmlo, shish yok de olak ahɨr nehech terɨhɨ uhurc nehe.—