\id LUK Chamacoco NT - Paraguay 2000 (web 2013)
\h Lucas
\toc1 Lucas
\toc2 Lucas
\toc3 Lc
\mt1 Lucas
\c 1
\s Lucas chichew hutɨta hn ɨshɨm Teófilo.
\p
\v 1 Ich okɨhniya uje ochichew hutekite par otata uje Jesús shiyokõrni uje ehn de õr ahɨr.
\v 2 Erze uje otatɨm õryok Jesusni omo ɨre uje ɨchii sanɨmɨrãha Porrosht ahwoso nehech hno tɨ̃r poõrc. Wɨr uje otsanɨmɨrãha ɨr ahwoso.
\v 3 Ɨrhĩche Teófilo, yok Lucas. Yok ɨtspo sehe tichew asa hutɨta par uje tokosɨm owa. Sehe tuu ɨmehshɨp eeych heke tapur oso par uje otatɨm yok Jesús ishtorya par uje tɨkɨrahapa waa webich otɨta nehech uhurc.
\v 4 Tichew tuu ɨmehshɨp eeych par uje eraha uje ich ũrpa uje oshiyokorãha owani.
\s Anjel tata uje Juan tyenɨj shũrha nehe.
\p
\v 5 Eseekite uje ehn Herodes reyɨhɨchɨs hnɨmich Judea hn saserdote de uje iich otsɨɨ Zacarías. Erze saserdote wɨr israel oso õr bahluwo uje otakashɨm õr oteeychãha Porrosht. Õr wee dose de. Asa weeta uje Zacarías de iich otsɨɨ Abías. Ese Zacarías ɨrãhta iich otsɨɨ Isabel. Wate tãra ɨr porokkite iich otsɨɨ Aarón. Uu ɨr abich ɨtspo.
\v 6 Wɨr shish oshiyokõr uje om uje Porrosht sahmũr. Shish oshiyokõr uje Porrosht ɨr ley tata. Ye latɨk pwele par uje denunsya õr.
\v 7 Nĩhyok ye õr aabɨ̃rsh pork wate ich ebɨr. Ich õr ɨlaraabo.
\p
\v 8 Eseekite ich terɨhɨ wɨr õr ɨshɨrĩt erze saserdote õr weeta uje iich otsɨɨ Abías uje ochish obiyohochɨs templo. Zacarías dechɨ õr ehet.
\v 9 Erze saserdote shɨ õr ɨluu ich oloter kuchɨt par uje yeẽk serz ich tyenɨj masaha templo ehet par uje sẽru erze kuche uje aat ehmuuj hn ese Zacarías serz õr.
\v 10 Uje terɨhɨ ese ɨshɨrĩt par uje sẽru erze kuche uje aat ehmuuj ich Zacarías serũhu templo ehet. Nos wɨr oso okɨhniya odechɨ ejwert õr orar otsapur Porrosht.
\v 11 Eseekite uje ehn sẽru erze kuche uje aat ehmuuj ese altar eeych hn Ɨrhĩch ɨr anjel tokolɨhɨ Zacarías ɨkɨch iyehe altar waãchta.
\v 12 Uje wɨchɨ umo ese anjel ich chishlabe. Ich tolpa.
\v 13 Ese anjel tatɨm ɨre ɨm: —Zacarías, ye atɨla yok. Porrosht chunt uje apurku. Heke asa erãhta Isabel tyenɨj ijɨtɨsh. Ekẽra ɨr iich on Juan.
\v 14 Ich owa aylpa uje eyjɨt de. Ich oso okɨhniya õr aylpa uje wɨchɨ shũrha.—
\v 15 Hn ese anjel tatɨm ɨre ɨm: —Ese eyjɨt tyenɨj dich pork Porrosht tyenɨj ɨshɨm wɨchɨ obiyo uje ich ɨhɨ̃rts pisho. Heke tyenɨj ye doho wino hn nos wɨr yuko yewo pork uje ehn yahpaa shũrha ɨchii Porrosht Ɨchɨbich de ɨre ehet.—
\v 16 Hn ese anjel tatɨm ɨre ɨm: —Tyenɨj wɨchɨ tatɨm wɨr israel oso par sehe duhu onoym uu deluu mɨhnũ heke shuu okɨhniya oshiyokõr uje om uje Porrosht sahmũr pork Porrosht wɨchɨ õr Yɨnsɨrc.
\v 17 Ese Juan tyenɨj taãcha wap hn erze israel oso õr Yɨnsɨrc iyehe Juan nẽr, hn Porrosht Ɨchɨbich shish de Juan ehet hn shuu ukurbosh ɨtso uu profeta Elías lɨshɨ. Heke shuu wɨr õr deyo otsahmũr uu laabo hn shuu wɨr uje õr hu debich par uje õr eyuwo tɨsɨ̃r hn oshiyokõr uje Porrosht sahmũr ɨtso erze uje otsahmũr Porrosht. Heke shuu onɨshii ɨre wap par uje oyem uje eyok Ɨrhĩch taãcha nehe.—
\p
\v 18 Hn Zacarías tatɨm ese anjel ɨm: —¿Uhu ɨnaãpo par tɨkɨraha uje ich ũrpa erze uje atɨm yokɨke? Yok ɨlarappa hn asa pɨrãhta ɨtspo, ɨlarappa.—
\v 19 Ese anjel tatɨm ɨre ɨm: —Piich otsɨɨ Gabriel. Shish yok de Porrosht ahɨr. Wɨchɨ uje shuu tɨkɨrẽt tɨtɨ̃r owa par uje titɨm owa nãhu õr ahwoso ɨhɨ̃rtso uje tyenɨj eyjɨt shũrha nehe.
\v 20 Uje terɨhɨ ɨshɨrĩt nehe hn erze pahwoso uje titɨm owaka ich tyenɨj yakaha per otiis yok heke ɨchii owa ɨrpɨk hn ye owa pwel eyehetpe nehech ese pɨkɨhnint shũrha nehe.—
\p
\v 21 Eseekite hn erze oso shish oyem Zacarías par tokolɨhɨ pwert ehet. Okeytkẽrye otsɨɨ: —¿Keshɨ ɨnaãpo ich ye tokolɨhɨ templo ehetpe?—
\v 22 Uje tokole ich ye pwel diilehetpe. Õr aho chiilehet otsɨɨ: —Je wɨchɨ nomo kuchẽrkɨke templo ehet uje nĩhyok ye latɨk pwele nomo heke ye pwele diilehetpe.— Õr pyensa oshuu ɨtsorz pork uje keytker õr shɨ chɨ̃ra õr nahme pork ich ye pwel diilehetpe.
\v 23 Eseekite uje Zacarías sɨhna erze daalo uje chish obiyohochɨs templo ehet hn hno seyhi tɨ̃r dahuch.
\p
\v 24 Deeych yetni hn Isabel hmɨker. Shɨ sakaha lahuch ehet sakɨs ɨre nehech shekurko sinko.
\v 25 Ɨm: —Shɨ Porrosht wɨchɨ uje takashɨm yok par uje yok hmɨker. Ele ahle ich ye tɨkɨpookpe. Ye wɨr oso oloter yokpo nehe hn ye oyana yok uje ye pijɨ̃rsh pork ich yok hmɨker.—
\s Anjel tata uje Jesús tyenɨj shũrha nehe.
\p
\v 26 Eseekite uje shekurko seys uje Isabel hmɨker hn Porrosht shuu wɨchɨ ɨr anjel Gabriel tɨ̃r ese dɨt Nazaret uje dechɨ hnɨmich Galilea.
\v 27 Porrosht shuu hno tekɨrɨhɨ asa pharrza waa je iich otsɨɨ María. Hõr wɨchɨ hnakɨrbich ochɨbɨte lahwosni ich oshuu ũrpa par uje tyenɨj õhyiye ahɨr nehe. Ese hnakɨrbich iich otsɨɨ José. Tãra ɨr porokkite rey David.
\v 28 Ese anjel tokolɨhɨ asa María ɨkɨch hn seta tatɨm ɨre ɨm: —Tyenɨj owa aylpa pork shɨ owa uje Porrosht chiihla owa, ye uu tɨmcher yẽrpe. Porrosht shish de ahɨr.—
\v 29 Uje María umo ese anjel hn ehet chiilehet ɨm: —¿Keshɨ duhu ɨnaãpo heke seta yok shuu ɨtsorz? ¿Keshɨ duhu ɨnaãpo erze uje tatɨm yokɨke?—
\v 30 Ese anjel tatɨm ɨre ɨm: —María, ye atɨla yok. Porrosht wɨchɨ uje chiihla owa
\v 31 par uje owa hmɨker. Uje ese eyjɨt shũrha nehe ich tyenɨj ekẽra ɨr iich on Jesús.
\v 32 Wɨchɨ eyjɨt tyenɨj dichɨhɨ nãhu ɨ̃rmo nehe pork otsɨɨ: “Porrosht uje de wahacha poõrc wɨchɨ ɨr aap.” Porrosht tyenɨj shuu masaha par rey nehe shuu ɨtso uu ɨr porokkite rey David.
\v 33 Wɨchɨ uje tyenɨj tɨbey wɨr israel oso nehe. Ich ye uhurztɨkɨsh uje tɨbey õr. Erze israel oso otãra ɨr porokkite Jacob.—
\v 34 María tatɨm ese anjel ɨm: —Yelɨj hnakɨrtɨk umuhu pahɨr. ¿Ɨnaãpo uje yok hmɨker uje ɨtsorz nehe?—
\v 35 Ese anjel tatɨm ɨre ɨm: —Porrosht Ɨchɨbich tyenɨj tɨ̃r owa nehe. Porrosht ukurbo tyenɨj shuu owa hmɨker. Uje shũrha nehe wɨchɨ tãra Porrosht heke otsɨɨ: “Wɨchɨ uu Porrosht ijɨt.”
\p
\v 36 Asa eytɨta Isabel tyenɨj ijɨtɨsh toy. Ich ɨlarappa. Oso omni otsɨɨ: “Wate ich ye ijɨ̃rsh” per shekurko seys uje ich hmɨker.
\v 37 Porrosht ich nos pwele shiyokõr wɨr kuche.—
\v 38 María tatɨm ese anjel ɨm: —Yok Porrosht ɨr ɨbii. Ich om uje Porrosht shiyokõr erze uje atɨm yokɨke.— Uje María tatɨm shuu ɨtsorzɨke hn ese anjel tokolɨhɨchɨs ɨkɨch hn hno.
\s María sehe tekɨrɨhɨ Isabel.
\p
\v 39 Esee deeych yetni hn María tokolɨhɨchɨs hno tɨ̃r dɨt uje de wahacha ese hnɨmich Judea uje wɨ̃rye de.
\v 40 Uje taachɨ̃hɨchɨs hn masaha asa Isabel ihyuch hn seta. Wate Zacarías ɨrãhta.
\v 41 Uje Isabel chunt uje María tatɨm ɨreke hn ese pɨkɨhnint tabɨtehe ehet ich jwertpa. Porrosht Ɨchɨbich masaha Isabel ehet.
\v 42 Isabel tatɨm María ich sɨhnew ɨm: —Tyenɨj owa aylpa pork shɨ owa uje Porrosht chiihla owa, ye uu tɨmcher yẽrpe. Porrosht tyenɨj takashɨm ese eyjɨt uje shũrha nehe.
\v 43 Owa Pɨnsɨrc lata. Ich uhu yok ɨtso uu ɨhɨ̃r late pork Porrosht shuu erẽt ekɨrɨhɨ yok late.
\v 44 Uje etha yokɨke ich pijɨt telerrza pork ich aylpa.
\v 45 Ich om par owa pork ye otiispe uje eyok Ɨrhĩch shuu anjel tatɨm owa. Ich tyenɨj shuu yakaha.—
\p
\v 46 María tatɨm wate ɨm: —Pɨnsɨrc wɨchɨ ich dichpa.
\v 47 Yok aylpa. Tahmũr Porrosht. Wɨchɨ uje tyenɨj ɨshɨ yok hnɨtewɨhɨ Porrosht ahɨr nehe.
\v 48 Yok Porrosht ɨr ɨbii heke teychɨm yok late hn sosɨr yok. Ele ahle nehech uu ɨ̃rmo uhurc nehe ich nos oso otata uje Porrosht sosɨr yok.
\v 49 Porrosht ukurbo deyo de. Shiyokorɨ̃hɨ yok uu kuche ɨhɨ̃rtso. Porrosht yelɨj niyokõr uje mɨ̃hnɨk.
\v 50 Porrosht nos sosɨr erze oso uje otola ɨre nehech uu ɨ̃rmo uhurc nehe.
\v 51 Porrosht shiyokõr kuche deyo chɨ̃ra lakɨrboni. Erze oso uje onarim ɨrni ich Porrosht shuu okarẽhe lekɨtiyo par uje ye wɨr õr eyuwo jukur.
\v 52 Hn erze rey uje onarim ɨrni ich Porrosht chɨrmas õr. Chɨmchaha wɨr õr owich erze uje ye onarim ɨrpe par uje shuu õr deyo.
\v 53 Erze oso uje sewɨt sẽhi õr wɨchɨ ɨshɨm õr oposo ich ɨhɨ̃rtso. Otew nehech otsatso, per shuu wɨr ɨhɨ̃r deyo otokole ohno shɨ otsɨn nahme.
\v 54 Porrosht nos takashɨm wɨr israel oso uje chiihla õrni par ɨbiyo hn ye dɨkeype uje tyenɨj sosɨr õr ɨtso uje
\v 55 tatɨm uu eyok porokkite Abraham shuu ɨtsorz. Heke shish takashɨm Abrahamkite hn nos wɨr uje otãra ɨre. Yelɨj noym uje sosɨr õr.— Wɨr uje María tatɨm Isabel shuu ɨtsorz.
\p
\v 56 Eseekite ich shekurko tre uje María sakahachɨs Isabel ahɨr. Hno cheeshpo tɨ̃r wahacha dahuch.
\s Juan uu tohɨrm oso shũrha.
\p
\v 57 Eseekite ich terɨhɨ uu Isabel ɨshɨrĩt par uje ijɨt shũrha hn shũrha.
\v 58 Uje erze iiso hn nos wɨr uje odebuhu ɨr ahɨr ochunt uje Porrosht sosɨr pish ɨre heke ijɨt shũrha hn wɨr õr aylpa. Ich wate aylpa toy.
\v 59 Uje ich daalo osho uje ɨr ijɨt shurhãhna hn erze iiso otaãcha hn erze uje odebuhu ɨr ahɨr otaãchpo par uje ochɨbɨte ɨr yarta. Asa yarta iich otsɨɨ sirkunsisyon. Wɨr sehe odɨkẽra ese pɨkɨhnint ɨr deych iich uje otsɨɨ Zacarías.
\v 60 Waa ɨr lata tatɨm õr ɨm: —Ye ompe. Tyenɨj ekẽrlo iich on Juan.—
\v 61 Otatɨm wate otsɨɨ: —Ye eystɨk chɨhɨpe uje iich otsɨɨ Juan.—
\v 62 Hn wɨr otatɨm ese pɨkɨhnint deych ochɨ̃ra nahmta par uje keshɨ dɨkẽra iitɨkɨhɨ.
\v 63 Ɨre sapur tabɨlt pɨkaabɨt par uje chichew chɨbɨte deyjɨt iich. —Ɨr iich otsɨɨ Juan.— Uje oteychɨm ich ochishlabe.
\v 64 Ɨchii Zacarías ahãrc telerrza. Ɨchii chiilehet hn teeychãha Porrosht.
\v 65 Nos wɨr oso uje odebuhu Zacarías ahɨr ich ochishlabe. Erze oso uje odebuhu wahacha ese hnɨmich uje wɨ̃rye uje dechɨ Judea nos okeytkẽrye otata uje tokolɨhɨ Zacarías.
\v 66 Nos wɨr uje ochunt ich õr eyuwo tɨsɨ̃r hn ochiilehet otsɨɨ: —Ele pɨkɨhnint ¿keshɨ niyokõr latɨkpo nehe?— Ich ɨmeheeych uje Porrosht tyenɨj shiyokõr kuchẽrk chɨ̃ra.
\s Zacarías tata uje Juan tyenɨj shiyokõr nehe.
\p
\v 67 Eseekite hn Porrosht Ɨchɨbich masaha Zacarías ehet hn shuu tatɨm õr ɨm:
\v 68 —Sehe tɨkeeychãha Pɨnsɨrc. Wɨchɨ uu israel oso õr Porrosht. Tɨrẽt tɨ̃r nãhu ɨ̃rmo par ɨshɨ õr hnɨtew erze oso uje chiihla õrkite.
\v 69 Porrosht chiihla nohmet uje ukurbo deyo de par uje sosɨr eyok. Wɨchɨ tãra ɨr porokkite rey David. Wɨchɨ Porrosht ɨbɨkkite.
\v 70 Ich osdeyo uje Porrosht shuu wɨr ɨr profeta otatɨm oso oshuu ɨtsorz ɨm:
\v 71 “Porrosht wɨchɨ uje ye duhu wɨr eyok ɨmãho oduhu eyokpe. Chiyuhu eyok õr hme erze uje otsɨtak eyok.”
\v 72 Ye lɨkey lahwospe uje chɨbɨte tatɨm eyok poruwo wɨshkite ich shuu ũrpa heke sosɨr eyok.
\v 73 Erze ɨr ahwoso uje shuu ũrpa wɨr uje tatɨm eyok porokkite Abraham.
\v 74 Tatɨm ɨre par chiyuhu eyok wɨr eyok ɨmãho õr hme par uje yiyokõr ɨr ɨbiyo hn ye yɨtɨla latɨk.
\v 75 Porrosht sahmũr uje shish yiyokõrlo uje ɨre sahmũr, hn shish yiyokõrlo uje om uje ehn eyok ɨka.—
\v 76 Eseekite hn Zacarías tatɨm deyjɨt ɨm: —Pijɨte, je deeych yet nehe hn otatɨmye otsɨɨ: “Owa profetya. Porrosht uje de poõrc wɨchɨ uje chɨbɨte owa.” Otatɨmye oshuu ɨtsorz pork tyenɨj atɨm wɨr oso par uje onɨshii ɨre wap par ese Ɨrhĩch uje tyenɨj iyehe aner.
\v 77 Erze oso uje Porrosht chiihla õrkite wɨr uje tyenɨj atɨm õr par uje ochɨraha uje Porrosht tyenɨj ɨshɨ õr hnɨtew pork wɨchɨ uje perdonar õr.
\v 78 Shɨ Porrosht shiyokõr shuu ɨtsorz pork chuuna uje eyok losuhlaabo heke shuu Cristo tɨrẽt. Wɨchɨ shɨ ɨtso ese deeych uje tokole hn chihit eyok.
\v 79 Antkite uje ehn ye yɨrahalo Porrosht shɨ eyok ɨtso uje ich yebuhulo dɨhlelta hn yɨtɨlɨlo uje yɨtɨ. Per ese uje ɨtso ese deeych ich tokole hn chihit eyok par uje yeychɨmlo dehet uje shuu eyok aho kɨɨsɨhɨ Porrosht ahɨr.— Nãhu uje Zacarías tata shuu ɨtsorz.
\p
\v 80 Eseekite hn Juan shɨ neẽhechɨskite ese owich uje ɨsa. Shish sahmũr ma Porrosht. Uje terɨhɨ ɨshɨrĩt par sanɨmɨrãha Porrosht ahwoso hn tokolɨhɨ wahacha hn sanɨmɨrãha sakɨt erze israel oso.
\c 2
\s Jesús shũrha.
\p
\v 1 Eseekite hn ese romano oso õr bahlut pisht uje iich otsɨɨ Augusto chɨbɨte lahwoso par uje shuu nos otɨskẽr erze oso uje ode ɨr hnɨmo lekɨtiyo.
\v 2 Wɨchɨ shuu oshiyokõr ese senso ehn Cirenio gobernadorɨhɨ wahacha hnɨmich Siria. Wɨchɨ uu senso webich osht uje oshiyokõr.
\v 3 Nos wɨr oso uje ode lekɨtiyo tyenɨj ocheeshpo otɨ̃r ese dɨt uje õr poruwo wɨshɨ odekite par uje ochichew deeyo.
\v 4 Heke José tokolɨhɨ dɨt Nazaret uje dechɨ hnɨmich Galilea hn hno tɨ̃r wahacha Belén uje dechɨ hnɨmich Judea. Wɨchɨ uje ɨr porokkite rey David lɨshɨ shurẽhekite.
\v 5 Hõr María ohno otɨ̃r wahacha par uje ochichew deeyo. Wate hno ĩya ɨre pork ochɨbɨte lahwosni par uje tyenɨj õhyiye ahɨr nehe. Wate ich hmɨker.
\v 6 Uje ehn odechɨ Belenkite hn terɨhɨ María ɨshɨrĩt par uje sehe ijɨt shũrha.
\v 7 Hn ɨr ɨhɨrmɨt shũrha. Wate chɨpeẽsa ichakalar hn chɨbɨte ese pɨkɨhnint wõjo potɨpɨta pork ese owich uje ode shɨ par erze wõjo hn erze loshɨpo yewo. Shɨ otsakaha wahacha pork ye owich yetɨkɨsh par otsahla pwert ehet pork ich oso okɨhnipa.
\s Anjel tokolɨhɨ hnakɨrbo õr ɨkɨch.
\p
\v 8 Eseekite hn hnakɨrbo odechɨ aach otɨbey erze obejɨ. Ich dɨhlak
\v 9 hn Porrosht ɨr anjel tokolɨhɨ õr ɨkɨch. Porrosht yokõrt chihit õr. Ich õr ebɨ yesh kãra. Ich otolpa.
\v 10 Ese anjel tatɨm õr ɨm: —Ye atɨlɨlo yok. Tokõhwa õr ahwoso ɨhɨ̃rtso par shuu nos wɨr oso õr aylpa.
\v 11 Ele dɨhlakɨke hn pɨkɨhnint shũrha wahacha ese dɨt uje rey David lɨshɨ shurẽhekite. Wɨchɨ pɨkɨhnint tyenɨj ɨshɨ oso õr hnɨtewɨhɨ Porrosht ahɨr. Wɨchɨ uu eyok Ɨrhĩch iich otsɨɨ Cristo.
\v 12 Uje ekwilo ese pɨkɨhnint ich erahalo uje wɨchɨ ɨre pork tyenɨj eshɨhɨlo wahacha shɨ tɨnɨmɨhɨ wõjo potɨpɨta ehet. Ich ochɨpeẽsa ɨr ichakalar.—
\v 13 Uje ese anjel tata shuu ɨtsorzɨke ɨchii wɨr anjele yewo otokolɨhɨ ɨr ahɨr ich okɨhnipa. Wɨr otãra wahacha poõrc. Shɨ oteeychãha Porrosht hn omo otsɨɨ:
\p
\v 14 —Porrosht uje de wahacha poõrc ich dichpa. Nos wɨr oso uje odebuhu ɨ̃rmo uje Porrosht chiihla õr ich õr aho kɨɨs.—
\p
\v 15 Eseekite uje erze anjele ohno ocheeshpo otɨ̃r poõrc hn erze hnakɨrbo okeytkẽrye otatɨmye otsɨɨ: —Yukulo yɨtɨ̃rlo wahacha dɨt Belén par uje yeychɨmlo ese uje Porrosht shuu ɨr anjel tatɨm eyokloko.—
\v 16 Ohno shɨchish hn ochish María wahacha hn José hn ese pɨkɨhnint uje shurhãka. Wɨchɨ tɨnɨmɨhɨ ese wõjo potɨpɨta ehet.
\v 17 Uje omo ese pɨkɨhnintɨke ɨchii otokole ohno otatɨm erze osoho lekɨtiyo erze uje anjel tatɨm õrkɨ ese pɨkɨhnint.
\v 18 Nos wɨr oso uje ochunt uje erze hnakɨrbo otata ich nos ochishlabe.
\v 19 Per asa María ye lɨkeype uje erze hnakɨrbo otata. Shish shuu deyuwo tɨsɨ̃r.
\v 20 Erze hnakɨrbo uje ehn ohno ocheeshpo otɨ̃r wahacha uje õr obejɨ de hn shish oteeychãha Porrosht otsɨɨ: —Porrosht wɨchɨ ich dich. Nos wɨr erze kuche uje yomloko shɨ ɨtso uje anjel tatɨm eyokloko.—
\s Ohnoy Jesús otseya templo ehet.
\p
\v 21 Eseekite uje ich daalo osho hn ochɨbɨte ese pɨkɨhnint ɨr yarta waa je iich otsɨɨ sirkunsisyon. Hn ochɨkẽra ese pɨkɨhnint iich otsɨɨ Jesús pork uje ehn yahpaa María hmɨkerni hn ese anjel tatɨm ɨm: —Tyenɨj ekẽra iich on Jesús.—
\v 22 Eseekite hn terɨhɨ ɨshɨrĩt uje María tyenɨj masaha templo patikɨt ehet par shiyokõr uje erze ley tata uje Moisés chichewkite shɨ par erze tɨmcher uje õr ijo oshũrha. José hn María ohnoy ese pɨkɨhnint otseya wahacha templo ehet par oshɨm Jesús Porrosht.
\v 23 Porrosht ɨr ley tata shuu ɨtsorz ɨm: —Nos wɨr õr ɨhɨrmo ɨteẽto wɨr par Porrosht.—
\v 24 José hn María odechɨ templo patikɨt ehet. Otõhwa chɨpɨrme pork Porrosht ley tata uje tɨmcharrza uje ijɨt shũrha ich tyenɨj tõhwa ɨsɨso osiyer o kɨmɨjɨ paloma ijaabo osiyer par uje oshuu hn oshɨm Porrosht.
\p
\v 25 Eseekite hn hnakɨrbich de wahacha Jerusalén uje iich otsɨɨ Simeón. Ese hnakɨrbich shish shiyokõr uje om hn teeychãha Porrosht. Wɨchɨ shɨ iyem par uje Cristo taãcha par takashɨm wɨr israel oso. Porrosht Ɨchɨbich de Simeón ahɨr.
\v 26 Porrosht Ɨchɨbich tatɨm ɨre par uje ye tope nehech umo Cristo uje Porrosht shuu tɨrẽt nehe.
\v 27 Porrosht Ɨchɨbich shuu ese Simeón hno tɨ̃r wahacha templo patikɨt ehet. Umo María hõr José uje ohnoy ese Jesús omasaha templo patikɨt ehetɨke par uje oshiyokõr uje ley tata shuu ɨtsorz.
\v 28 Simeón hno tɨ̃r õr. Chɨmiya ese pɨkɨhnint hn teeychãha Porrosht shuu ɨtsorz ɨm:
\p
\v 29 —Ɨrhĩche, erze ahwoso ich yakaha uje atɨm yokni. Moym yok shɨ tɨkɨtɨ pork ich pehet kɨɨs.
\v 30 Ich tokomoko ese uje tyenɨj ɨshɨ õryok hnɨtewɨhɨ ahɨr.
\v 31 Shɨ owa uje ebɨte par uje nos oso ɨ̃rmo lekɨtiyo pwele ochɨraha Jesús.—
\v 32 Simeón tatɨm õr ɨm: —Ese pɨkɨhnint wɨchɨ shɨ ɨtso luu uje chihit dehet par uje erze dihip kɨnãho õr pwele otɨ̃r Porrosht ahɨr hn shuu erze israel oso õr deyo pork ese Ɨrhĩch shɨ tãra uu israel oso.—
\p
\v 33 Uje Jesús deych hn data ochunt uje Simeón tata shuu ɨtsorzɨke ich ochishlabe.
\v 34 Simeón orar sapur Porrosht par uje sosɨr María hn José. Uje yuwɨrke hn tatɨm María waa Jesús lata ɨm: —Deeych yet nehe hn ese pɨkɨhnint tyenɨj shuu erze israel oso ich okɨhniya ye onahmũr ɨrpe hn shuu okɨhniya otsahmũr ɨre. Ese pɨkɨhnint wɨchɨ uje oso otata nehe uje ye onahmũrpe
\v 35 pork tyenɨj shuu ɨmehshɨp eeych uje õr aho yũhursh.— Hn Simeón tatɨm María ɨm: —Je deeych yet nehe ich eena uje shuu owa dospa shɨ ɨtso uje kɨskɨrehet masaha ehet.—
\p
\v 36 Eseekite hn tɨmcharrza yata de wahacha waa je iich otsɨɨ Ana. Uu ɨr ɨbɨlɨshɨ iich otsɨɨ Fanuel. Wate profetyãr. Uu ɨr porokkite iich otsɨɨ Aser. Asa Ana ich ɨlarappa. Hõr labiitɨ odeye ahɨr shɨ syete ãyoni hn abiitɨ toy.
\v 37 Wate poluu nehech terɨhɨ oshenta y kwatro ãyo. Deeych hn dɨhlak shish dechɨ templo patikɨt ehet teeychãha Porrosht. Shish iim dabɨso par uje orar.
\v 38 Ehn Simeón dechɨ hn asa Ana taãcha. Ɨchii nɨnshɨp Porrosht hn tatɨm erze oso uje yesh oyem Cristoho wahacha Jerusalén ɨm: —Ese pɨkɨhnint wɨchɨ uje ɨshɨ eyok hnɨtewɨhɨ Porrosht ahɨr nehe.—
\s José hõr María otɨ̃r dɨt Nazaret.
\p
\v 39 Eseekite uje ich nos oshiyokõr uje Porrosht ley tata shuu ɨtsorz hn María hõr José ocheeshpo otɨ̃r dahuch wahacha dɨt Nazaret uje dechɨ hnɨmich Galilea.
\v 40 Eseekite hn ese pɨkɨhnint neẽhechɨs hn ich ukurbosh. Ich eykdeyo hn shish Porrosht sosɨr ɨre.
\s Otseya Jesús templo patikɨt ehet.
\p
\v 41 Eseekite kal ãyt ich Jesús lata hn lekũrc ohno otɨ̃r Jerusalén par ese õr ahamich uje iich otsɨɨ Pascua.
\v 42 Uje ich Jesús terɨhɨ dose ãyokite hn ĩya õr uje ohno otɨ̃r wahacha Jerusalén par ese õr ahamich pork wɨchɨ israel oso õr ɨluu.
\v 43 Uje ich yuwɨrke ese õr ahamich hn María hõr José ohno ocheeshpo otɨ̃r dahuch. Ese pɨkɨhnint Jesús sakaha wahacha Jerusalén per ye lata hn lekũrc odɨrehepe.
\v 44 Shɨ õr eyuwo tɨsɨ̃r otsɨɨ: —Kɨmɨjɨ wɨchɨ do nõya wɨr oso õr yewo uje oyeebe.— Heke odɨrkɨhɨ hnɨmich nehech deeych nohmɨra. Uje yɨlkashɨp ɨchii ochukuhu wɨr iiso õr ahɨr hn erze ɨr ihyẽre õr ahɨr toy.
\v 45 Ye odishpe heke ohno ocheeshpo otɨ̃r wahacha Jerusalén par uje ochukuhuchɨs.
\v 46 Ich daalo tre uje ochukwi hn ochishɨhɨ wahacha templo patikɨt ehet. Shɨ sakaha wɨr õr ehet erze hnakɨrbo uje oshiyokorãha oso waa ley waa je Moisés chichewkite. Tẽr õr uje otata lahwoso hn sapur õr par uje sehe dɨraha.
\v 47 Nos wɨr õr ɨre uje otẽr Jesús ich ochishlabe pork ich eykdeyo. Chɨraha uje wɨr otata hn uje sehe odɨraha kuchɨt ich tatɨm õr ich shuu ũrpa.
\v 48 Uje lekũrc hn data omo ɨre ich ochishlabe. Lata tatɨm ɨm: —Pijɨte, ¿ɨnaãpo heke ye Mẽya õryok petɨkhna uje oyɨtɨ̃r wahacha õryok ihyuch? Ekũrc hn yok yesh oyukwi owa. Õryok eyuwo tɨsɨ̃r kɨmɨjɨ kuchẽrk tew owahna.—
\v 49 Jesús tatɨm õr ɨm: —¿Ɨnaãpo heke ekwilo yok? ¿Je ye erahalope uje tyenɨj yok de lɨka Papa ihyuch?—
\v 50 Per õr ɨre ye odɨrehepe uje Jesús tatɨm õr.
\v 51 Eseekite hn Jesús hno cheeshpo ĩya õr otɨ̃r wahacha Nazaret. Nos shiyokõr uje lekũrc hn data otatɨm ɨre. Hn asa lata ich nos ye dɨkeype erze kuche uje tokolɨhɨ õr.
\p
\v 52 Jesús krese. Ich ma berzak hn ich ma eykdeyo. Porrosht sahmũr uje Jesús shiyokõr. Nos wɨr oso otsahmũr toy.
\c 3
\s Juan uu tohɨrm oso dechɨ ese owich uje ɨsa.
\p
\v 1 Eseekite ich kinse ãyo uje ese romano oso õr bahlut pisht uje iich otsɨɨ Tiberio tɨbey oso uje ode hnɨmo lekɨtiyo. Poncio Pilato wɨchɨ gobernador uje tɨbey oso uje odechɨ hnɨmich Judea. Hn ese Herodes wɨchɨ gobernador uje tɨbey oso uje odechɨ hnɨmich Galilea. Hn ese ɨr leshɨbich Felipe wɨchɨ gobernador uje tɨbey oso uje odechɨ erze hnɨmo osiyer uje iiyo otsɨɨ Iturea hn Traconite. Hn ese Lisanias wɨchɨ gobernador uje tɨbey oso uje odechɨ ese hnɨmich Abilinia.
\v 2 Ese Anás hn Caifás wɨr uu saserdote õr bahluwo pisho. Uje ehn wɨr ochish erze obiyo hn Porrosht tatɨm Zacarías ijɨt uje iich otsɨɨ Juan ɨm: —Bo ahakõr pɨbiyo.— Juan de wahacha ese hnɨmich uje ɨsa.
\v 3 Heke Juan tɨ̃r lekɨtiyoho onoota Jordán wɨro sanɨmɨrãha Porrosht ahwoso tatɨm oso ɨm: —Moymlo uu olak ɨluu mɨhnũ. Ahakõrlo uje om uje Porrosht sahmũr heke Porrosht perdonar erze mɨhnũwo uje ahakõrlo hn tokohɨrm olak.—
\p
\v 4 Juan wɨchɨ uje profeta Isaías lɨshɨ chichewkite ɨm: —Porrosht sole: “Ese pɨbich de wahacha ese hnɨmich uje ɨsa nehe. Tatɨm oso ich sɨhnew ɨm: Moymlo erze olak ɨluu mɨhnũ. Enshii olak par anemlo ese Ɨrhĩch uhu olak ɨlo dehet uje onɨshii oshuu deresho par ese Ɨrhĩch.
\v 5 Tyenɨj ekshahalo jotse uje de dehet. Nos wɨr kojano hn erze wɨ̃rye uje de porĩt ich enshiilo uhulo ɨlye. Hn ese dehet uje poshɨk ich enshiilo uhulo deresho. Hn uje katuune de ich enshiilo.
\v 6 Nos oso ochɨraha ɨ̃rmo lekɨtiyo nehe uje Porrosht shuu Cristo tɨrẽt par ɨshɨ oso õr hnɨtew.”—
\p
\v 7 Eseekite ich oso okɨhniya ohno otɨ̃r Juan par tohɨrm õr. Juan tatɨm õr ɨm: —Olak shɨ olak ɨtso echeẽt ɨr aabo uje ich wosdeyo. ¿Yeẽk tatɨm olak heke erẽtlo par uje ye ese kuchɨt mɨ̃hnt tɨ̃r olak nehe?
\v 8 Ebɨtɨlo orhõta uje moymlo erze kuche mɨhnũwo hn ahakõrlo uje Porrosht sahmũr. Ye uhulo olak eyuwo tɨsɨ̃r uje ãrlo olak porokkite Abraham heke olak owich de Porrosht ahɨr. Titɨm olak kɨrẽhe Porrosht nahmũr ich ɨre pwele shuu erze kojano chisãha ɨre Abraham ɨr aabo.
\v 9 Ich yej terɨhɨ ese deeych uje Porrosht sepyẽr oso shɨ ɨtso uje asa ɨbɨjiita dechɨ pohorrza ahɨr par ihyo. Nos pohɨr uje ye ee ɨhɨ̃rpe ich tyenɨj ohyo hn ochɨmchaha jwekɨta.—
\p
\v 10 Erze oso otatɨm Juan otsɨɨ: —¿Oyiyokõr latɨkpo?—
\v 11 Juan tatɨm õr ɨm: —Olak nẽrpe uje otiyer de ich asɨmɨhɨlo nohmata ese uje nihyokɨ̃hɨ ahɨr. Hn ese uje ɨr poso de tyenɨj sehek hn ɨshɨmɨhɨ ese uje nihyokɨ̃hɨ ahɨr.—
\v 12 Wɨr otaachɨ̃hɨchɨs toy erze hnakɨrbo uje õr kobra nanapso õr hnote par gobierno. Sehe oduhu Juan tohɨrm õr ɨre toy. Omo Juan otsɨɨ: —Maestro, ¿õryok wɨshɨ oyiyokõr latɨkpo?—
\v 13 Juan tatɨm õr ɨm: —Ye uhu wɨr oso odoshɨ ma je uje gobierno tatɨm olak.—
\v 14 Ohyerptoso sohmɨramo otaachɨ̃hɨchɨs hn otatɨm Juan otsɨɨ: —¿Õryok wɨshɨ oyiyokõr latɨkpo?— Juan tatɨm õr ɨm: —Ye enshahalo hnote õr ahɨr hn ye atɨlo olak ukushiĩ uje olak denunsya yeẽk, hn uhu olak aho kɨɨs uje gobierno ɨshɨ olak.—
\p
\v 15 Erze oso ich otarãha Cristo heke õr eyuwo tɨsɨ̃r otsɨɨ: —Kɨmɨjɨ lɨkɨ uu Cristo ele Juan.—
\v 16 Per Juan nos tatɨm wɨr oso ɨm: —Yok tokohɨrm olak shɨ tɨ̃ra olak awɨt per je deeych yet nehe hn yet taãcha uje ma dich je yok. Wɨchɨ dichpa heke ye yok pwelpe par uje tiyuhu ɨr erihyo atshũro. Wɨchɨ tyenɨj shiyokõr shɨ ɨtso uje tohɨrm olak chɨ̃ra Porrosht Ɨchɨbich hn jwekɨta.
\v 17 Wɨchɨ tõhwa palt. De ɨr hme par chɨshɨt erze trigo par uje chɨhmer chɨmchaha ɨr owich hn erze ɨr yũhur shɨ chɨmchaha asa jwekɨta waa je yelɨj nɨhna ɨre.—
\p
\v 18 Juan sakɨt õr ich ahwoso berzo tatɨm õr erze õr ahwoso ɨhɨ̃rtso uje Cristo tyenɨj taãcha shɨchish.
\v 19 Per Juan poter ese gobernador Herodes ɨm: —¿Ɨnaãpo heke boy wate Herodías? Wate eshɨbich Felipe ɨrãhto.— Poterpo Herodes pork shiyokõr mɨhnũwoni ich kɨhniya.
\v 20 Heke Herodes shiyokõr mɨhnɨ̃kpo pork chɨmchaha Juan karsel ehet.
\s Juan tohɨrm Jesús.
\p
\v 21 Eseekite uje ehn yahpaa Herodes nɨmchaha Juan karsel ehet petɨkni ich oso okɨhniya otɨ̃r Juan hn tohɨrm õr, hn tohɨrm Jesús toy. Uje tohɨrmɨke hn uje ehn Jesús orar hn poõrc chɨtsẽr ɨre
\v 22 hn Porrosht Ɨchɨbich chisãha ɨre shɨ ɨtso palomɨt hn ihnɨmichɨhɨ Jesús eeych. Ahwoso tãra poõrc ɨm: —Owa uu pijɨt uje tahmũr hn tahmũr erze uje ahakõr.—
\s Nãhu Jesús ɨr poruwo wɨshɨ.
\p
\v 23 Eseekite uje Jesús terɨhɨ treynta ãyo ɨchii sanɨmɨrãha Porrosht ahwoso. Erze oso oshuu deyuwo tɨsɨ̃r uje Jesús wɨchɨ José ɨr ijɨt. José ɨr deych iich otsɨɨ Elí.
\v 24 Elí ɨr deych iich otsɨɨ Matat. Matat ɨr deych iich otsɨɨ Leví. Leví ɨr deych iich otsɨɨ Melquí. Melquí ɨr deych iich otsɨɨ Jana. Jana ɨr deych iich otsɨɨ José.
\v 25 José ɨr deych iich otsɨɨ Matatías. Matatías ɨr deych iich otsɨɨ Amós. Amós ɨr deych iich otsɨɨ Nahúm. Nahúm ɨr deych iich otsɨɨ Eslí. Eslí ɨr deych iich otsɨɨ Nagai.
\v 26 Nagai ɨr deych iich otsɨɨ Maat. Maat ɨr deych iich otsɨɨ Matatías. Matatías ɨr deych iich otsɨɨ Semeí. Semeí ɨr deych iich otsɨɨ Josec. Josec ɨr deych iich otsɨɨ Judá.
\v 27 Judá ɨr deych iich otsɨɨ Joanán. Joanán ɨr deych iich otsɨɨ Resa. Resa ɨr deych iich otsɨɨ Zorobabel. Zorobabel ɨr deych iich otsɨɨ Salatiel. Salatiel ɨr deych iich otsɨɨ Neri.
\v 28 Neri ɨr deych iich otsɨɨ Melquí. Melquí ɨr deych iich otsɨɨ Adi. Adi ɨr deych iich otsɨɨ Cosam. Cosam ɨr deych iich otsɨɨ Elmadam.
\v 29 Elmadam ɨr deych iich otsɨɨ Er. Er ɨr deych iich otsɨɨ Jesús. Jesús ɨr deych iich otsɨɨ Eliezer. Eliezer ɨr deych iich otsɨɨ Jorím. Jorím ɨr deych iich otsɨɨ Matat.
\v 30 Matat ɨr deych iich otsɨɨ Leví. Leví ɨr deych iich otsɨɨ Simeón. Simeón ɨr deych iich otsɨɨ Judá. Judá ɨr deych iich otsɨɨ José. José ɨr deych iich otsɨɨ Jonam.
\v 31 Jonam ɨr deych iich otsɨɨ Eliaquim. Eliaquim ɨr deych iich otsɨɨ Melea. Melea ɨr deych iich otsɨɨ Mena. Mena ɨr deych iich otsɨɨ Matata.
\v 32 Matata ɨr deych iich otsɨɨ Natán. Natán ɨr deych iich otsɨɨ David. David ɨr deych iich otsɨɨ Isaí. Isaí ɨr deych iich otsɨɨ Obed. Obed ɨr deych iich otsɨɨ Booz. Booz ɨr deych iich otsɨɨ Sala.
\v 33 Sala ɨr deych iich otsɨɨ Naasón. Naasón ɨr deych iich otsɨɨ Aminadab. Aminadab ɨr deych iich otsɨɨ Admin. Admin ɨr deych iich otsɨɨ Arni. Arni ɨr deych iich otsɨɨ Esrom. Esrom ɨr deych iich otsɨɨ Fares.
\v 34 Fares ɨr deych iich otsɨɨ Judá. Judá ɨr deych iich otsɨɨ Jacob. Jacob ɨr deych iich otsɨɨ Isaac. Isaac ɨr deych iich otsɨɨ Abraham. Abraham ɨr deych iich otsɨɨ Taré.
\v 35 Taré ɨr deych iich otsɨɨ Nacor. Nacor ɨr deych iich otsɨɨ Serug. Serug ɨr deych iich otsɨɨ Ragau. Ragau ɨr deych iich otsɨɨ Peleg. Peleg ɨr deych iich otsɨɨ Heber.
\v 36 Heber ɨr deych iich otsɨɨ Sala. Sala ɨr deych iich otsɨɨ Cainán. Cainán ɨr deych iich otsɨɨ Arfaxad. Arfaxad ɨr deych iich otsɨɨ Sem. Sem ɨr deych iich otsɨɨ Noé.
\v 37 Noé ɨr deych iich otsɨɨ Lamec. Lamec ɨr deych iich otsɨɨ Matusalén. Matusalén ɨr deych iich otsɨɨ Enoc. Enoc ɨr deych iich otsɨɨ Jared. Jared ɨr deych iich otsɨɨ Mahalaleel.
\v 38 Mahalaleel ɨr deych iich otsɨɨ Cainán. Cainán ɨr deych iich otsɨɨ Enós. Enós ɨr deych iich otsɨɨ Set. Set ɨr deych iich otsɨɨ Adán. Adán ɨr deych iich otsɨɨ Porrosht.
\c 4
\s Dyablo sehe duhu Jesús niyokõr mɨ̃hnɨk.
\p
\v 1 Eseekite uje Jesús tokolɨhɨchɨs onoota Jordán wɨrc ich Porrosht Ɨchɨbich de ehet. Nos ɨshɨm ɨr ukurbo. Ese Porrosht Ɨchɨbich shuu hno tɨ̃r ese hnɨmich uje ɨsa.
\v 2 Ich daalo kwarenta hn dɨhle kwarenta uje Jesús sakahachɨs hn shish Dyablo sehe duhu niyokõr uje mɨ̃hnɨk. Jesús ich ye taakpe. Uje terɨhɨ erze daalo kwarenta ich Jesús chuuna uje iyuwo sẽhi,
\v 3 hn Dyablo tatɨm Jesús ɨm: —Kɨmɨjɨ owa uu Porrosht Ijo ich atɨm ese kojach uhu tokolɨhɨ pan.—
\v 4 Per Jesús tatɨm ɨm: —Porrosht ahwoso tata uje ye shɨ panpe uje shuu õr ɨkɨrĩt de.—
\p
\v 5 Dyablo hnoy Jesús seya ese owich uje ich porĩtpa ɨchii nos sowa erze duwo uje de ɨ̃rmo lekɨtiyo.
\v 6 Dyablo tatɨm Jesús ɨm: —Tɨbɨte owa par wɨr õr bahluwa par nos abey erze duwo hn nos erze kuche uje om uje de erze duwo aho. Wɨr ode pɨhme pork yeẽk ɨshɨmɨhɨ yokkite heke yok pwele tokosɨmɨhɨ yeẽk uje tahmũr.
\v 7 Shɨ tyenɨj atsa ete hnɨmo hn eeychãha yok ich nos tokosɨm owa erze uje ich ɨhɨ̃rtso.—
\v 8 Jesús tatɨm ɨm: —Porrosht ahwoso sole: “Eeychãha owa Ɨrhĩch Porrosht hn ahakõr shɨ uje ɨre sahmũr.”—
\p
\v 9 Hn Dyablo hnoy Jesús seya dɨt Jerusalén hn chɨbɨte ɨre wahacha templo eeych uje ich ma porĩt hn tatɨm ɨre ɨm: —Kɨmɨjɨ owa Porrosht Ijo ich ãra owaha lɨkɨ templo eeych.
\v 10 Kɨmɨjɨ ãra owa ich ye latɨk tew owa pork Porrosht ahwoso tata uje shuu ɨr anjele otɨbey owa
\v 11 par uje ochishew owa ochɨ̃r nahme par uje ye kojano duhu er.—
\v 12 Jesús tatɨm Dyablo ɨm: —Porrosht ahwoso tatɨm oso ɨm: “Ye epɨ owa Ɨrhĩch Porrosht.”—
\v 13 Uje Dyablo nos prowa sehe duhu Jesús niyokõr uje mɨ̃hnɨk per ye latɨk tokole heke iim. Hno par uje deeych yet nehe hn prowapo.
\s Jesús hno tɨ̃r Galilea.
\p
\v 14 Eseekite hn Jesús cheeshpo tɨ̃r hnɨmich Galilea. Porrosht Ɨchɨbich de ehet hn takashɨm ɨre shuu ɨr ukurbo de. Nos oso uje ode lekɨtiyo ese hnɨmich Galilea otata erze kuche uje Jesús shish shiyokõr.
\v 15 Wɨchɨ tɨ̃r lekɨtiyo erze duwo uje de hnɨmich Galilea hn shiyokorãha orɨ̃hɨ wɨr sinagoga aho. Nos wɨr õr ɨre okeytkẽrye otsɨɨ: —Ese Jesús ich dɨtɨkpa.—
\p
\v 16 Jesús hno tɨ̃r wahacha dɨt Nazaret uje neẽhekite. Uje ich terɨhɨ sabta hn hno masaha sinagoga ehet pork shɨ ɨr ɨluu. Iyehet par uje ler Porrosht ahwosoho wɨr oso õr ɨkɨch.
\v 17 Oshɨm Jesús asa hutɨta waa je profeta Isaías lɨshɨ chichewkite. Jesús sehek hn chukwi uje sahmũr hn ler ɨm:
\p
\v 18 —Porrosht Ɨchɨbich de yok pork Porrosht chiihla yok par uje tanɨmɨrãha erze ɨr ahwoso oomo titɨm erze uje õr losuhlaabo. Shuu tɨtɨ̃r erze uje õr dosdarak par uje tuu õr aho kɨɨs. Hn shuu tɨtɨ̃r erze uje ode namãho õr hme par uje titɨm õr par uje otokole. Hn shuu tɨtɨ̃r erze uje õr olɨbo par uje tukuta õr. Hn shuu tɨtɨ̃r erze uje oso ochɨpa õr par uje tiyuhu õr.
\v 19 Hn shuu titɨm oso uje terɨhɨ ɨshɨrĩt uje Porrosht sosɨr oso.—
\p
\v 20 Uje Jesús ler asa hutɨta pɨkaap hn shiyeru. Ɨshɨmpo ese uje ɨshɨm ɨreke hn Jesús sakɨr. Nos wɨr oso uje ode wate sinagoga ehet ich oteychɨm pishɨ Jesús hn oyem uje tatɨm õr.
\v 21 Jesús tatɨm õr ɨm: —Ele ahle ahnũwo Porrosht ahwoso uje yok lerke ele olak ɨkɨch ich yakaha.—
\v 22 Erze oso uje ode sinagoga ehet nos omye otsɨɨ: —Ese Jesús ich ɨluuta ompa.— Uje Jesús chiilehet tatɨm õr lahwoso oomo ich nos wɨr oso ochishlabe heke okeytkẽrye omye otsɨɨ: —Ese Jesús wɨchɨ shɨ José aap. ¿Ɨnaãpo heke chɨraha shuu ɨtsorz?—
\v 23 Jesús tatɨm õr ɨm: —Ye tokotiispe uje tyenɨj atɨmlo yok erze olak ahwoso uje shish atɨmloye amlo yok on: “Owa lotor. Ekuta owa. Ich kuche kɨhniya uje ahakorɨ̃hɨ wahacha dɨt Capernaumhna. Sehe oyuhu ahakorɨ̃hɨ lɨkpo owa hnɨmich.”—
\v 24 Jesús tatɨm õr ɨm: —Ich ũrpa uje titɨm olak. Uje profet yet cheeshpo tɨ̃r ese dɨt uje neẽhekite ich oso ye otola ɨrpe.
\v 25 Titɨm olak ich tuu ũrpa. Uje ehn profeta Elías lɨshɨ dekite ich poluu yesh okɨhniya erze israel oso õr hnɨmich. Ich ye ɨbɨkpe nehech tre ãyo hn pehet ĩya heke ich nos sewɨt sẽhi õr.
\v 26 Per Porrosht ye duhu Elías lɨshɨ tɨ̃r erze poluupe hnii nohmɨra. Porrosht shuu hno tɨ̃r poluuta yata uje de wahacha dɨt Sarepta ye dukuhlehechɨspe dɨt Sidón.
\v 27 Uje ehn profeta Eliseo dekite ich okɨhniya uje õr permo erze israel oso õr hnɨmich. Lepra tew õr. Nĩhyok ye latɨk lukuta õr per Eliseo chukuta Naamán. Wɨchɨ dihip kɨnaha uje tãra wahacha hnɨmich Siria.—
\v 28 Erze oso uje ode wate sinagoga ehet ochunt uje Jesús tatɨm õrke. Ich ochesdelpa.
\v 29 Nos wɨr oso oyehet hn ohnoy Jesús ochuurz otseya dɨt nẽr. Ese dɨt dechɨ wɨ̃rit uje ich ɨlyaka. Ohno otɨ̃r par uje sehe otãra Jesús oduhu toy
\v 30 per dɨrkɨhɨ õr ehet nehech tãra õr pɨt hn hno.
\s Jesús chiyuhu demonyo hnakɨrbich ehet.
\p
\v 31 Eseekite hn Jesús hno tɨ̃r wahacha dɨt Capernaum uje dechɨ hnɨmich Galilea. Uje terɨhɨ sabta hn shiyokorãha wɨr oso.
\v 32 Uje shiyokorãha õr ich ɨmeheeych uje wɨchɨ dich heke shuu wɨr ochishlabe.
\v 33 Hnakɨrbich dechɨ sinagoga ehet uje demonit de ehet. Ese demonit wɨchɨ ɨchɨbich mɨ̃hnt. Ese demonit tɨbich jwertpa tatɨm Jesús ɨm:
\v 34 —Jesús, owa uu dɨt Nazaret osht. ¿Je sehe ahakõr latɨkɨhɨ õryok? ¿Je erẽt par uje ehna õryok? Tɨkɨraha owa. Ãra Porrosht par uje ahakõr ɨr ɨbiyo.—
\v 35 Jesús tatɨm ese demonit ɨm: —Apik. Atokolɨhɨ ese hnakɨrbich ehet.— Uje demonit tãra ese hnakɨrbich chɨbɨte hnɨmich erze oso õr ɨkɨch ɨchii tokole. Ye duhu wɨchɨ hnakɨrbich dosope.
\v 36 Ich nos ochishlabe hn okeytkẽrye otsɨɨ: —Ese Jesús ich ɨr ahwoso ukurbo de. Ich ɨmeheeych uje ich dichpa pork shɨ tatɨm wɨr ɨchɨbiyo mɨhnũwo par shuu wɨr otokole.—
\v 37 Nos otatɨmyeehe lekɨtiyo ese dɨt Capernaum ehet hn erze duwo uje de ahɨr uje Jesús shiyokõr shuu ɨtsorz.
\s Jesús chukuta Simón ohota.
\p
\v 38 Eseekite uje Jesús tokolɨhɨ sinagoga ehet hn hno tɨ̃r wahacha Simón ihyuch. Ese Simón ɨr ohota ich permo. Ich aat duhlpa. Simón hõr otsapur Jesús par uje sosɨr wate.
\v 39 Jesús sɨtɨ̃r ɨre hn teychɨm. Tatɨm ese permɨt par shuu tokole. Ɨchii tokole. Asa tɨmcharrza iyehet shɨchish hn hno sãr oposo par uje otew.
\s Jesús chukuta oso okɨhniya.
\p
\v 40 Eseekite uje ich deeych yaka hn nos otõhwa erze uje õr permo otseya õr Jesús. Erze permo ich kɨhniya uje kɨnãho kɨnãho. Jesús chɨbɨte nahme õr hu eeyo nohmɨr nohmɨr hn nos chukuta õr.
\v 41 Ich okɨhniya uje Jesús chiyuhu demonyo õr aho. Uje shuu tokolɨke hn erze demonyo tɨbich tatɨm Jesús ɨm: —Owa uu Porrosht ijɨt pisht.— Ochɨraha uje wɨchɨ Cristo heke Jesús tatɨm erze demonyo par uje ye odiilehet.
\s Jesús sanɨmɨrãha Porrosht ahwoso sinagoga aho.
\p
\v 42 Eseekite uje ich lekɨtiyo poro hn Jesús tokolɨhɨchɨs hno tɨ̃r ese owich uje ɨsa. Erze oso ohno ochukwi ɨre. Otaachɨ̃hɨ uje Jesús de hn sehe onontew ɨre par uje ye do.
\v 43 Per Jesús tatɨm õr ɨm: —Tyenɨj tɨtɨ̃r duwo yewopo par uje tanɨmɨrãha Porrosht ahwoso titɨm õr erze õr ahwoso oomo uje Porrosht sehe duhu oso omasaha par ɨr aabo par uje wɨchɨ tɨbey õr. Porrosht shuu Tɨkɨrẽtni par uje tiyokõr tuu ɨtsorz.—
\v 44 Shish Jesús hno tɨ̃r erze israel oso õr sinagoga aho uje dechɨ hnɨmich Judea ehet par sanɨmɨrãha Porrosht ahwoso.
\c 5
\s Oshiyeru doshiyo ich kɨhniya.
\p
\v 1 Eseekite uje Jesús dechɨ lagunta wɨrc waa je iich otsɨɨ Genesaret ich oso okɨhniya odechɨ ahɨr par uje otẽr Porrosht ahwoso. Ich ochukusye.
\v 2 Jesús umo pohɨr otiyer asa lagunta wɨrc. Uu ɨr yɨnsɨro ich nos oyhnɨmichɨke par ochũrhu erze õr ret.
\v 3 Jesús dohɨr wate pohorrza yata ehet. Wate Simón echii. Tatɨm Simón par uje chiish asa pohorrza owɨt ehet pɨkaap. Uje dechɨ hn Jesús sakaha pohorrza ehet ɨchii sanɨmɨrãha Porrosht ahwoso tatɨm wɨr oso uje odechɨ hnɨmich.
\v 4 Uje sɨhna sanɨmɨrãha Porrosht ahwosoko hn tatɨm ese Simón ɨm: —Bo etɨ̃r asa lagunta ehet uje ich jotsak hn ãra ese owa ret ẽsher.—
\v 5 Simón tatɨm Jesús ɨm: —Maestro, dɨhlak lata õryok wɨshɨ shish oyẽsher hn ye oyiyeru latɨk, per atɨm yokɨke par uje tẽsherpo heke takaha tokõra yok retpo.—
\v 6 Uje otãra ɨr ret hn sehe odish ɨrpo ich ye õr pwelpe pork ich doshiyo kɨhnipa. Sehe duhu ese õr ret kãra.
\v 7 Chiish wɨr nahɨ̃re õr nahmta uje oyãha asa pohorrza yata pork sehe oduhu otɨrẽt otakashɨm õr. Uje otaãchaka hn onãha erze doshiyo pohɨr otiyer nehech sehe yaka.
\v 8 Uje Simón Pedro umo uje ɨtsorz hn icha dete hnɨmoho Jesús ɨle ɨkɨch hn tatɨm Jesús ɨm: —Ɨrhĩche, aham yok pork yok lɨshɨ shish tiyokõr uje mɨ̃hnɨk.—
\v 9 Ese Simón tata shuu ɨtsorz pork ɨre hn nos wɨr ɨr ihyẽre ich nos ochishlabe uje oshiyeru erze loshiyo ich kɨhniya
\v 10 hn wɨr ochishlabe toy Santiago hn Juan. Õr deych iich otsɨɨ Zebedeo. Wɨr Simón ɨr ihyẽre. Eseekite hn Jesús tatɨm Simón ɨm: —Ye atɨla yok. Ele ahle ɨchii uhu oso omasaha par Porrosht aabo. Uhu õr ɨlo uje ẽsher ẽra ret.—
\v 11 Uje Simón hõr otõhwaka wɨr pohɨr hn oymɨhɨchɨs lagunta wɨrc hn ohno õya Jesús.
\s Hnakɨrbich uje lepra tew.
\p
\v 12 Eseekite uje ehn Jesús dechɨ dɨt yet hn hnakɨrbich taãcha uje lepra tew. Uje umo Jesús hn icha dete hnɨmo nehech unta terɨhɨ hnɨmich. Sapur Jesús ɨm: —Ɨrhĩche, kɨmɨjɨ ahmũr, ich ekuta yok lɨshɨ.—
\v 13 Jesús sakahɨr chɨ̃ra nahmta hn tatɨm ɨm: —Ẽhe, tahmũr.— Hn tatɨm ese lepra par tokolɨhɨ ese hnakɨrbich. Ɨchii owich om.
\v 14 Jesús tatɨm ese hnakɨrbich ɨm: —Ye atɨm latɨk. Shɨ bo owa ese saserdote hn asɨm loshɨpɨt uhu ɨlo waa ley waa je Moisés chichewkite par uje nos wɨr oso odɨraha uje ese lepra ich tokolɨke.—
\v 15 Per okɨhniya ochuntɨhɨ lekɨtiyo uje Jesús shiyokõr shuu ɨtsorz. Heke oso okɨhniya otakɨsho lawich par uje otẽr Jesús hn par uje chukuta erze uje õr permo.
\v 16 Per Jesús shish tokolɨhɨ õr ahɨr hno tɨ̃r ese owich uje ye latɨk chɨhɨ par uje orarɨhɨchɨs.
\s Hnakɨrbich uje pɨlich worbɨt yakaha.
\p
\v 17 Eseekite uje Jesús shiyokorãha oso hn wɨr otsakahachɨs uje õr ɨluu iich otsɨɨ fariseo hn wɨr otsakahachɨs toy erze uje oshiyokorãha oso waa ley waa je Moisés chichewkite. Nohmɨramo otãra kal duwo uje dechɨ hnɨmich Galilea. Hn nohmɨramo otãra erze duwo uje dechɨ hnɨmich Judea hn nohmɨramo otãra ese dɨt Jerusalén. Porrosht ukurbo de Jesús par chukuta erze uje õr permo.
\v 18 Hnakɨrbo yewo otaãcha uje otõhwa hnakɨrbich yet otseya Jesús. Wɨchɨ pɨlich worbɨt yakaha. Ye dɨrkpe. Shɨ de detẽch eeych. Sehe omasaha ese pwert ehet par uje ochɨbɨte Jesús ɨle ɨkɨch
\v 19 per ye odishpe par uje ochɨkãha. Ich oso wɨshɨ okɨhnipa heke odohɨr ese pwert eeych. Oshiyokõr onta par uje oshuu wɨchɨ chɨkãha. Ese uje permo shɨ de detẽch eeych. Ochɨrmas ochɨ̃ra lukweriyo hn ochɨbɨte Jesús ɨkɨch.
\v 20 Uje Jesús umo uje ye olotiis ɨrpe hn tatɨm ese hnakɨrbich ɨm: —Yok perdonar owa erze kuche mɨhnũwo uje shish ahakõr, sham.—
\v 21 Erze uje õr ɨluu iich otsɨɨ fariseo hn erze uje oshiyokorãha oso waa ley waa je Moisés chichewkite otsotiis Jesús heke õr aho chiilehet otsɨɨ: —Lɨka shɨ narim ɨre. Uje tata shuu ɨtsorz ich chish majamichɨhɨ Porrosht, pork shɨ Porrosht nohmɨra wɨchɨ uje perdonar erze uje oshiyokõr uje mɨhnũwo, ye hnakɨrbope.—
\v 22 Per Jesús chɨraha uje wɨr õr aho chiilehet hn tatɨm õr ɨm: —¿Ɨnaãpo heke uhulo olak eyuwo tɨsɨ̃r ɨtsorz?
\v 23 Uje titɨm ɨre uje yok perdonar erze mɨhnũwo uje shish shiyokõr ich ye ɨmeheeychpe kɨmɨjɨ pukurbo chɨhɨ o kɨmɨjɨ nĩhyok. Per uje titɨm ɨre too: “Alehet hn erk” ich ɨmeheeych uje pukurbo de pork tyenɨj iyehet hn dɨrk.—
\v 24 Jesús ɨm: —Yok tokõra poõrzni. Tokowa olak uje pukurbo de uje yok de lɨka ɨ̃rmo par uje yok perdonar yeẽk uje shiyokõr mɨhnũwo.— Tatɨm ese hnakɨrbich uje pɨlich worbɨt yakaha ɨm: —Yok titɨm owa too: “Alehet. Asew ese eteno hn bo eyhi.”—
\v 25 Ɨchii ese hnakɨrbich iyehetɨhɨ erze oso õr ɨkɨch hn shish teeychãha Porrosht uje hnoy ese darpich uje umuhu eeychɨke seya dahuch.
\v 26 Nos shuu wɨr oso ochishlabpa. Oteeychãha Porrosht toy hn otatɨmye otsɨɨ: —Ich nos oyumoko erze uje Jesús shiyokõr ich kɨnaha pisho.—
\s Jesús shuu Leví ĩya ɨre.
\p
\v 27 Eseekite hn Jesús tokole. Uje hno dɨrk hn teychɨm ese hnakɨrbich uje iich otsɨɨ Leví. Shɨ sakaha wahacha ese pwertɨt par kobra hnote par gobierno. Jesús tatɨm ɨm: —Yuko Mẽya yok.—
\v 28 Ese Leví iyehet. Nos iim wɨr debiyo hn ĩya Jesús.
\v 29 Eseekite hn Leví shiyokõr õr ahamich dich ese dahuch par uje Jesús taakɨhɨ. Tatɨm oso okɨhniya par uje otɨrẽt otaakɨhɨchɨs toy. Wɨr odechɨ erze uje õr kobra hnote par gobierno hn yewo odechɨ toy õr ahɨr.
\v 30 Erze uje õr ɨluuta iich otsɨɨ fariseo hn erze uje oshiyokorãha oso waa ley waa je Moisés chichewkite nos ochish majamichɨhɨ wɨr Jesús akɨlo. Otatɨm õr otsɨɨ: —¿Ɨnaãpo heke aakɨhɨlo hn ehelo wɨr õr ahɨr erze uje õr kobra hnote par gobierno hn erze uje oshiyokõr mɨhnũwo?—
\v 31 Jesús sɨteẽta tatɨm õr ɨm: —Erze uje ye õr permope ye nesit lotorpe. Shɨ erze uje õr permo wɨr uje õr nesita.
\v 32 Tɨkɨrẽtni ye par tokosɨr erze uje oshiyokõr uje om shɨ par tokosɨr erze uje oshiyokõr mɨhnũwo.—
\s Jesús tata ɨnaapo ye onoym labɨsope.
\p
\v 33 Eseekite hn otatɨm Jesús otsɨɨ: —Ese Juan uu tohɨrm oso uu ɨr akɨle shish oym uje otaak par uje õr orar. Hn wɨr õr ɨtspo erze fariseo õr akɨle per erze akɨle shish otaak hn oho.—
\v 34 Jesús tatɨm õr ɨm: —Hnakɨrbich de uje sehe diileku heke shiyokõr õr ahamich dich. Uje ehn ɨre dechɨ õr ahamich ich ye õr pwelpe par uje oym labɨso.
\v 35 Per deeych yet ich yet taãcha hn hnoy ese hnakɨrbich uje sehe diileku. Heke erze uje ehn odechɨ õr ahamich ich oym labɨso.—
\v 36 Hn Jesús tatɨm õrpo ɨm: —Tɨteẽta kuchɨt yetpo par erahalo uje pakɨlo tyenɨj oshiyokõr kuche ahlo. Erze uje tiyokorãha oso shɨ ɨtso bortɨsht uje ahle hn oso õr ɨluu shɨ ɨtso bortɨsht uje ɨlaro. Nĩhyok ye latɨk lekshehe bortɨsht uje ahle hn chɨbɨte ese bortɨsht uje ɨlaro. Uje chɨbɨte shuu ɨtsorz ich tyenɨj shuu ese bortɨsht ichɨrẽhet kãra hn ese bortɨsht ichɨrẽhet ye ompe uje ĩya ese uje ɨlaro pork shuu tɨ̃rye.—
\v 37 Hn Jesús sɨteẽta kuchɨt yet uje tata ɨtspo ɨm: —Ese wint uje ichɨrãha ye ompe uje otsanuwãha erze kwer aho uje ɨler pork ese wint ichɨrẽhet tyenɨj shuu erze kwer potɨta hn kãra hn ese wint noshɨ.
\v 38 Heke shɨ otsanuwãha ese wint uje ichɨrãha erze kwer uje ichɨrẽhe.
\v 39 Uje yeẽk doho ese wint uje ɨlaro ich ye nahmũrpe ese wint uje ichɨrãha. Otata uje ese wint ɨlaro ich ma ɨhɨ̃rtpa.— Jesús sɨteẽta lahwoso hn õr ɨluu ɨler.
\c 6
\s Ochekushu trigo ee ese deeych uje otsakɨr.
\p
\v 1 Eseekite uje ehn sabta hn Jesús hõr wɨr dakɨle ohno ochɨkãha asa shakɨrrza wɨrc uje erze trigo de. Ɨr akɨle õr iyuwo sẽhi õr heke ochekushu erze trigo ee pɨkaap par otew. Ochukwer ochɨ̃ra nahme par yũhɨr tokole hn otew.
\v 2 Erze uje õr ɨluuta iich otsɨɨ fariseo sohmɨramo odechɨ. Otatɨm õr otsɨɨ: —¿Ɨnaãpo heke ahakõrlo erze obiyo uhulo ɨtsorz? Ley tata uje ye ompe ochishew obiyo ese deeych uje otsakɨr.—
\v 3 Jesús tatɨm õr ɨm: —Erahalo uje Porrosht ahwoso tata uje rey David iyuwo sẽhi hn ɨr ihyẽro.
\v 4 Ese rey David masaha tabernakulo ɨr patikɨt ehet hn saserdote ɨshɨm ɨre erze pan uje oshɨmɨhɨ Porrosht hn tew. Nos ɨshɨm wɨr nahɨ̃re hn otew toy. Waa ley chɨbɨte uje erze pan shɨ par saserdote otew per David ye niyokõr mɨhnɨ̃kpe pork iyuwo sẽhi hn sapur.—
\v 5 Hn Jesús tatɨm õr ɨm: —Yok tokõra poõrzni. Yok ese deeych uje otsakɨr ɨr yɨnsɨrc.—
\s Hnakɨrbich uje hmata ye jukur.
\p
\v 6 Eseekite uje ich terɨhɨ sabta yata hn Jesús masaha sinagoga ehet hn shiyokorãha oso. Hnakɨrbich dechɨ uje hmata waãchta ye jukur.
\v 7 Erze uje õr ɨluu iich otsɨɨ fariseo hn erze uje oshiyokorãha oso waa ley waa je Moisés chichewkite wɨr odechɨ sinagoga ehet toy. Ochukwi Jesús ɨluu kɨmɨjɨ niyokõr uje mɨ̃hnɨk par uje õr pwele õr denunsya ɨre.
\v 8 Per Jesús ich nos chɨraha õr aho uje chiilehet hn tatɨm ese hnakɨrbich uje ye hmata jukur ɨm: —Erẽt alehe nãhu oso õr ɨkɨch.— Hn wɨchɨ iyehet hn hno iyehe õr ɨkɨch.
\v 9 Jesús tatɨm wɨr uje õr ɨluuta iich otsɨɨ fariseo hn erze uje oshiyokorãha oso waa ley waa je Moisés chichewkite tatɨm õr ɨm: —Titɨm olak hn uhulo leeshɨ atɨmlo yok. ¿Je otsowe ley uje oshiyokõr uje om o je sowe uje oshiyokõr mɨ̃hnɨk ele deeych uje otsakɨr? ¿Je otsowe uje ochukuta õr o je otsowe uje oshuu otoy ese deeych uje otsakɨr?—
\v 10 Jesús nos teychɨm wɨr uje odechɨ. Tatɨm ese hnakɨrbich ɨm: —Ẽr ahmɨta.— Wɨchɨ chɨ̃r nahmta hn hmata owich omɨke.
\v 11 Per erze yewo ich ochesdelpa. Ɨchii omye otsɨɨ: —¿Yiyokõr latɨkɨhɨ ele Jesús?—
\s Jesús chiihla dakɨle õr dose.
\p
\v 12 Eseekite uje ich deeych yet hn Jesús hno dohɨr kojach eeych hn orarɨhɨchɨs sapur Porrosht nehech dechole.
\v 13 Uje dɨhɨrbɨtɨke hn tɨbii wɨr dakɨle uje shish õya ɨre. Chiihla õr dose par uje õya ɨre hn chɨkẽra õr iich ɨm apóstole.
\v 14 Jesús chiihla Simón hn chɨkẽra iich yetpo ɨm Pedro. Chiihla ese leshɨbich uje iich otsɨɨ Andrés hn chiihla Santiago, Juan, Felipe, Bartolomé,
\v 15 Mateo, Tomás hn Santiago. Ese Santiago ɨr deych iich otsɨɨ Alfeo. Hn chiihla Simón. Wɨchɨ ɨr alokot otsɨɨ Zelote.
\v 16 Hn chiihla Judas. Ese Judas uu ɨr deych iich otsɨɨ Santiago. Hn chiihla ese Judas Iscariote. Wɨchɨ uje tyenɨj chiwãha Jesús nehe.
\s Jesús sakɨt oso ich okɨhniya.
\p
\v 17 Eseekite hn Jesús ihnɨmichɨhɨchɨs kojach eeych hõr wɨr dakɨle uje õr dose uje chiihla õrke. Oyehechɨs kojach wɨrc hn erze uje shish õya Jesús ich okɨhniya otakɨsho lawichɨhɨchɨsɨke. Ich oso yewo wɨshɨ okɨhniya uje odechɨ toy otãra lekɨtiyo wahacha hnɨmich Judea hn otãra wahacha dɨt Jerusalén hn otãra wahacha onoota bahluta wɨrc uje dechɨ dɨt Tiro hn dɨt Sidón. Otaachɨ̃hɨchɨs par uje otẽr Jesús uje sakɨt õr hn erze uje õr permo otaachɨ̃hɨchɨs par uje chukuta õr.
\v 18 Erze uje ɨchɨbiyo mɨhnũwo de õr aho Jesús shuu tokole.
\v 19 Nos wɨr oso sehe olakahɨr Jesús par uje chukuta õr chɨ̃ra lakɨrbo pork erze ɨr ukurbo nos chukuta õr.
\s Om par olak hn yarhakpa par yewo.
\p
\v 20 Eseekite hn Jesús teychɨm wɨr dakɨle hn erze uje shish õya ɨre toy hn tatɨm õr ɨm: —Ich om par olak uje olak losuhlaabo pork amsahalo par Porrosht aabo.
\v 21 Om par olak uje yesh olak iyuwo sẽhi olak. Je deeych yet nehe hn aakɨlo nehech atsɨlo. Om par olak uje eyerhlo ele ahle. Tyenɨj olak aylpa nehe.
\v 22 Om par olak uje oso otsɨtak olak shɨ pork ye otiislo yokpe. Ye onahmũrpe uje meylo õr hn ochish majamichɨhɨ olak. Hnii olak iiyo ye onahmũrpe par uje otẽr shɨ pork ye otiislo yokpe uje tokõra poõrzni.
\v 23 Uje oshiyokorɨ̃hɨ olak oshuu ɨtsorz ich tyenɨj olak aylpa hn ehek olak atsɨke pork wahacha poõrc olak premyo de ich dichpa. Antkite erze oso õr poruwo wɨshɨ oshiyokõr mɨhnũwo oshuu ɨtsorzɨhɨ erze profeta wɨshɨ.
\v 24 Per ich yarhakpa par olak uje olak ɨhɨ̃r deyo pork olak premyo shɨ erze uje de olak ahɨr.
\v 25 Ich yarhakpa par olak uje olak poso de ich kɨhniya pork deeych yet nehe hn olak iyuwo sẽhi olak. Ich yarhakpa par olak uje yesh olak aylpa pork deeych yet nehe hn tyenɨj olak dosdarakpa hn eyerhlo.
\v 26 Ich yarhakpa par olak uje nos oso otata uje ich olak ɨluu om pork õr poruwo wɨshɨ otata uje õr ɨluu om erze uje ochii ɨre profetaha per ye õr profetape.—
\s Porrosht aabo tyenɨj otsahmũr namãho.
\p
\v 27 Eseekite hn Jesús tatɨm õr ɨm: —Nos wɨr olak uje entlo pahwoso ẽrlo uje titɨm olak. Ahmũrlo erze olak ɨmãho hn ahakorɨ̃hɨlo uje om erze uje otsɨtak olak.
\v 28 Eyuhulo olak ahwoso omoho erze uje otsajɨ̃r olak ɨkiyo. Olak orar par erze uje oshiyokõr mɨhnuwõho olak.
\v 29 Kɨmɨjɨ yeẽk duhu errza ich tyenɨj amtɨs par uje duhu pɨt yet. Kɨmɨjɨ yeẽk doy anerpta ich ye ontew ɨre uje sehe doy anerpta yata.
\v 30 Uje yeẽk dapur olak yeẽk kuchɨt ich ɨshɨm ɨre. Kɨmɨjɨ yeẽk doy olak yeẽk ɨr kuchɨt ich tyenɨj iim. Ye lapur par uje tõhwa.
\v 31 Uje ahmũrlo oso oshiyokorɨ̃hɨ om par olak ich tyenɨj ahakõrlo uje om par õr ɨre.
\p
\v 32 Kɨmɨjɨ shɨ ahmũrlo erze uje otsahmũr olak ich shɨ ahakõrlo ɨtso erze uje ye õr Porrosht aabope pork wɨr shɨ otsahmũr erze uje otsahmũr õr. Ahakõrlo ma om je õr ɨre.
\v 33 Hn kɨmɨjɨ shɨ ahakõrlo uje om erze uje oshiyokõr omɨhɨ olak ich shɨ ahakõrlo ɨtso erze uje ye õr Porrosht aabope pork wɨr oshiyokõr oshuu ɨtsorz. Ahakõrlo ma om je õr ɨre.
\v 34 Kɨmɨjɨ shɨ uhu wɨr otsahla kuchɨt uje eraha uje tyenɨj otõhwapo ich shɨ ahakõrlo ɨtso erze uje ye õr Porrosht aabope pork wɨr oshiyokõr oshuu ɨtsorz. Ahakorɨ̃hɨlo ma om je õr ɨre.
\v 35 Ahmũrlo olak ɨmãho. Ahakorɨ̃hɨlo omɨhɨ õr. Uje olahla olak kuche ich ye uhulo olak eyuwo tɨsɨr uje tõhwapo. Uje ahakõrlo uhulo ɨtsorz ich olak premyo dich de Porrosht ahɨr hn oso ochɨraha uje olak Porrosht aabo pork Porrosht shish shiyokõr shuu ɨtsorz. Porrosht takashɨm wɨr uje onɨna ɨre hn takashɨmpo erze uje yelɨj onɨna ɨre. Takashɨmpo erze uje oshiyokõr om hn erze uje oshiyokõr mɨhnũwo.
\v 36 Osɨrlo oso uhulo olak ɨlo Porrosht pork wɨchɨ sosɨr oso. Eẽtlo Porrosht.
\v 37 Ye eychɨmlo olak leshɨbo hn olak nanɨme uhulo olak ɨlo jwe. Kɨmɨjɨ uhulo olak ɨlo jwe uhulo ɨtsorz ich yet de uje shuu ɨre ɨtso jwe par teychɨm olak. Ye epiyerlo olak leshɨbo hn olak nanɨme uhulo olak ɨlo jwe. Kɨmɨjɨ ahakõrlo uhulo ɨtsorz ich yet de uje shuu ɨre ɨtso jwe par sepyẽr olak. Tyenɨj olak perdonar õr ich yet de uje perdonar olak toy.
\v 38 Asɨmlo kuchɨt wɨr oso ich Porrosht ɨshɨm olak toy shuu ma dich je erze uje asɨmlo õr. Asa waa je owa eteẽta kuchɨt ẽra Porrosht sɨteẽta chɨ̃ra per teych ɨle par shuu sakɨr hn chɨbɨte ma eeych nehech noshɨ hn ɨshɨm olak.—
\v 39 Hn Jesús sɨteẽta yeẽk uje ye dɨraha kuchɨt uje shiyokorãha yet ich shɨ ɨtso olɨbɨt. Umo õr ɨm: —Kɨmɨjɨ olɨbɨt tõhwa olɨbɨt yet hmata hn ohno odɨrk ich tyenɨj õr kay omasaha jotsɨt ehet. Ich õr osiyer omasaha.
\v 40 Nĩhyok yeẽk uje ma chɨraha je ɨr maestro. Per uje ese maestro sɨhna shiyokorãha ɨre hnii ɨtso ɨr maestro.
\v 41 ¿Ɨnaãpo heke olak yeẽk teychɨm deshɨbich uje shiyokõr kuche mɨhnũwo pɨkaap ɨtso uje phich ukult de ɨr onta per ye duhu deyuwo tɨsɨrɨ̃hɨ ɨrpe ese uje ɨtso kutich uje de ɨr onta?
\v 42 ¿Ɨnaãpo heke tatɨm deshɨbich ɨm: “Erẽt sham par tiyuhu ese phich ukult uje de onta?” Wɨchɨ ehet yũhurash. Wap tyenɨj chiyuhu ese kutich uje de ɨr onta hnii pwele teychɨm par uje chiyuhu ese phich ukult uje de deshɨbich onta.—
\s Ochɨraha pohɨr uje ich om pork ɨr ee ich om.
\p
\v 43 Eseekite hn Jesús sɨteẽta tatɨm õr ma ɨm: —Nĩhyok ye pohɨr chɨhɨpe uje om hn ee mɨhnũ. Hn uu pohɨr uje mɨhnũ ich ye ee chɨhɨpe uje om.
\v 44 Oso ochɨraha pohɨr om pork ɨr ee ich om. Yelɨj oljata ɨr ee naraje par ochekushu, hn yelɨj osdi ɨr ee uva par ochekushu.
\v 45 Wɨr shɨ ɨtso hnakɨrbich uje ɨluuta om. Chiilehet ich om pork ehet om. Hn hnakɨrbich uje ɨluuta mɨhnũ chiilehet ich ahwoso mɨhnũwo pork ehet mɨ̃hnɨk. Uje yeẽk chiilehet ich chɨbɨte orhõta uje de ɨre ehet kɨmɨjɨ om o kɨmɨjɨ mɨ̃hnɨk.—
\s Ihyuwo osiyer.
\p
\v 46 Eseekite hn Jesús tatɨm õr ɨm: —¿Ɨnaãpo heke ebiilo yok on Ɨrhĩche hn ye ahakõrlope uje titɨm olak?
\p
\v 47 Yeẽk uje tɨrẽt tɨ̃r yok hn chunt uje tiita hn shiyokõr ich ɨr ɨluu shɨ ɨtso
\v 48 ese hnakɨrbich uje sehe niyokõr dahuch. Chihĩtsa wɨchɨ jotsɨt ich shuu yakpa nehech chish kojach hn chɨbɨte latrila par shiyokõr lahuch. Deeych yet nehe hn awɨt tɨ̃r poõrc. Uushɨ ich jwertpa hn chukus ese pwertɨt per ye duhu telerrzpe pork ese hnakɨrbich ich shiyokõr ich ompa.
\v 49 Per ese uje chunt pahwoso hn ye niyokõrpe, wɨchɨ shɨ ɨtso hnakɨrbich uje shiyokõr lahuch per ye nihĩtsa jotsepe par chɨbɨte latrila. Shɨ chɨbɨte hnɨmich eeych. Uje awɨt tɨ̃r poõrc ich uushɨ jwertpa hn chukus ese pwertɨt ɨchii kay hn chũr lekɨtiyo.—
\c 7
\s Jesús chukuta ohyerptoso õr kapitan yɨlt.
\p
\v 1 Eseekite uje Jesús sɨhna sakɨt wɨr oso uje odechɨ par otẽr ɨre hn hno tɨ̃r wahacha dɨt Capernaum.
\v 2 Ohyerptoso õr kapitan dechɨ Capernaum. Uu ɨr yɨlt permo uje ich sahmũrpa. Sehe toy.
\v 3 Uje ese kapitan chunt uje Jesús chukuta oso hn shuu wɨr israel oso õr bahluwo ohno otɨ̃r Jesús par uje otsapur par uje Jesús tɨ̃r ɨre hn chukuta ese ɨr yɨlt.
\v 4 Uje otaachɨ̃hɨ Jesús ahɨr hn otatɨm otsɨɨ: —Ese ohyerptoso õr kapitan dihip kɨnaha per ɨluuta ompa par uje akashɨm ɨre.
\v 5 Wɨchɨ ich sahmũrpa õryok ɨhnapso uu israel oso hn shiyokõr õryok sinagoga.—
\v 6 Heke Jesús hno ĩya õr. Per uje ich ta par taachɨ̃hɨ ɨr ihyuch hn ese kapitan shuu nahɨ̃ro ohno otɨ̃r Jesús otatɨm otsɨɨ: —Kapitan sole: “Ɨrhĩche, yok ye tahmũr tiyokos owape pork ye yok dichpe par uje amsaha pihyuch.
\v 7 Heke ye tɨtɨ̃r owa petɨkɨke par tapur owa. Shɨ tyenɨj eyuhu ahwoso par uje ekuta ese pɨlt.
\v 8 Tɨkɨraha uje tokole ɨtsorz pork ohyerptoso ode uje ma õr deyo je yok. Uje otatɨm yok kuche ich tiyokõr. Hn ohyerptoso ode pɨhme par tɨkɨbey õr. Uje titɨm sohmet too: bo, ich hno hn uje titɨm sohmet too: erẽt, ich tɨrẽt. Hn tuu pɨbich shiyokõr kuche ich shiyokõr.”—
\v 9 Uje Jesús chunt uje kapitan tata shuu ɨtsorz ich chishlabe. Somtɨs ɨre hn chɨnkiya erze oso uje oyehe nẽr hn tatɨm õr ɨm: —Titɨm olak, israel oso ode uje ye olotiis yokpe per ese kapitan ma ye lotiis yokpe.—
\v 10 Erze uje kapitan chɨpa õr otokole ohno ocheeshpo otɨ̃r lahuch. Ochish ese kapitan yɨlt ich owich omɨke.
\s Jesús shuu poluuta ijɨt ɨkpo.
\p
\v 11 Eseekite uje deeych yetni hn Jesús hno tɨ̃r wahacha dɨt Naín. Erze akɨle õya ɨre. Ich oso okɨhniya uje õya ɨre toy.
\v 12 Uje Jesús ta par taachɨ̃hɨ dɨt ebich hn oso otokolɨhɨ dɨt ehet. Ohnoy topɨt par ochihitsɨm. Waa ɨr data poluu. Nĩhyok ye leshɨbɨ̃rsh. Dɨt oso ich okɨhniya õya ɨre.
\v 13 Uje Jesús umo asa poluuta ich chuuna uje losuhlaap. Heke tatɨm ɨm: —Ye eyerh.—
\v 14 Jesús hno tɨ̃r uje topɨt de hn sakahɨr ese tabɨlt uje topɨt de eeych. Erze uje ohnoy ese topɨt oyehe, hn Jesús tatɨm ese pɨkɨhnint topɨt ɨm: —Hnakɨrbitɨte, titɨm owa too: “Alehet.”—
\v 15 Hn ese topɨt nɨ̃hɨ. Sakɨr ɨchii chiilehet. Jesús ɨshɨm asa data.
\v 16 Nos wɨr oso uje odechɨ ich ochishlabe. Otsɨɨ: —Porrosht ich dich.— Okeytkẽrye omye otsɨɨ: —Profeta dich de lɨka õryok ehet. Porrosht taãcha par takashɨm eyok uu israel oso uje chiihla eyokkite.—
\v 17 Nos oso uje ode lekɨtiyo ese hnɨmich Judea ochunt uje Jesús shiyokõr shuu ɨtsorz hn nos wɨr erze uje ode hnɨmo Judea wɨro ochunt toy.
\s Juan akɨle õr osiyer otɨ̃r Jesús.
\p
\v 18 Eseekite hn Juan uu tohɨrm oso ɨr akɨle ochunt uje oso otata Jesús hn ohno otatɨm Juanɨhɨ ohyerpta ehet. Deeych yet hn Juan shuu otɨbii wɨr dakɨle õr osiyer
\v 19 par uje shuu otɨ̃r Jesús. Tatɨm õr ɨm: —Atɨmlo Ɨrhĩch on: “¿Je owa uu Cristo uje yesh oyem owa o kɨmɨjɨ oyem kɨnehẽt?”—
\v 20 Uje otaachɨ̃hɨ Jesús ahɨr hn otatɨm otsɨɨ: —Juan uu tohɨrm oso shuu oyɨrẽtɨke oyɨtɨ̃r owa sole: “¿Je owa uje yesh oyem o kɨmɨjɨ oyem kɨnehẽt?”—
\v 21 Shiyehe uje otsapur Jesús ɨchii Jesús chukuta oso okɨhniya uje õr permo. Chukuta toy erze uje õr dospa hn erze uje demonyo de õr aho ich chiyuhu. Hn erze uje õr olɨbo shuu omo lekɨtiyo toy.
\v 22 Uje shiyokõr shuu ɨtsorzɨke hn tatɨm Juan ɨr akɨle ɨm: —Bolɨlo atɨmlo Juan uje amloko hn uje entlo. Atɨmlo uje olɨbo ich omo lekɨtiyo, erze uje pɨlich worbɨt yakaha õr ich odɨrk, erze uje lepra yakaha õr ich õr owich om hn erze uje õr armo ich ochunt lekɨtiyo, hn erze uje otoy ich õr ɨkpo. Titɨm losuhlaabo erze ahwoso oomo par omasaha par Porrosht aabo.
\v 23 Atɨmlo Juan on: “Ich om par yeẽk uje ye nowãha yok.”—
\v 24 Uje Juan akɨle ohno ocheeshpoko ɨchii Jesús eyucha ese Juan tatɨm wɨr oso ɨm: —Sehe tuu atɨmlo yok ¿ɨnaãpo heke etɨ̃rlo wahachni ese owich uje ɨsa? ¿Je etɨ̃rlo wahachni par eychɨmlo ese uje ɨtso tiyermɨt uje myent tɨbichu?
\v 25 Kɨmɨjɨ ye etɨ̃rlo ese owich uje ɨsa par eychɨmlo erze tyermɨt, atɨmlo yok ¿ɨnaãpo heke etɨ̃rlo wahachni? ¿Je etɨ̃rlo par uje eychɨmlo hnakɨrbich uje ɨshuwo ɨhɨ̃rtso? Nĩhyok pork wɨr uje õr ɨshuwo ɨhɨ̃rtso hn õr kushjãro kɨhniya odebuhu reye õr ihyuwo. Ye ochɨhɨ owichpe uje ɨsa.
\v 26 ¿Je etɨ̃rlo wahachni par eychɨmlo latɨkpo? ¿Je etɨ̃rlo par eychɨmlo profetɨt yet?— Hn Jesús ɨm: —Ẽhe, etɨ̃rlo wahacha par eychɨmlo profetɨt. Titɨm olak uje wɨchɨ ma dich je profeta yewo.
\v 27 Juan wɨchɨ uje Porrosht ahwoso tata uje Porrosht tatɨm Cristo ɨm: “Hmeychɨm, tuu pɨbich hno wap par nɨshii oso õr ɨluu shɨ ɨtso uje nɨshii dehet par uje ochɨmɨt ɨre hn otaachɨ̃hɨ owa ahɨr nehe.”
\v 28 Titɨm olak, nĩhyok hnakɨrbich uje ma dich je Juan uu tohɨrm oso per Porrosht aap uje ye dichpe ich ma dich je Juan.
\v 29 Nos wɨr oso hn erze uje õr kobra nahnapso õr hnote par gobierno uje otẽr uje Juan sanɨmɨrãha Porrosht ahwosni hn otsapur ɨre par uje tohɨrm õr, heke wɨr oshuu ɨmeheeych uje Porrosht shiyokõr ich om.
\v 30 Per erze uje õr ɨluu ich otsɨɨ fariseo hn erze uje oshiyokorãha oso waa ley waa je Moisés chichewkite ye oduhu Juan tohɨrm õr ɨrpe, heke ye onahmũrpe uje Porrosht sehe niyokorɨ̃hɨ õr.—
\p
\v 31 Hn Jesús tatɨm õr ɨm: —¿Tɨteẽta latɨkpo par uje tuu erahalo erze oso õr ɨluu?
\v 32 Wɨr shɨ õr ɨtso pɨkɨhnino uje otsakaha hn olotehe dɨt ehet hn otɨbich otɨbii leshɨbo otsɨɨ: “Oyobɨta flawta per ye ahakõrlo weylape. Oyeeychɨ oyeẽt musika uje dosdarak par topo per ye ahmũrlope uje eyerhlo.”
\v 33 Uje Juan uu tohɨrm oso taãchni ich ye tew panpe hn ye doho winope per amɨlye on: “Demonit de ɨre ehet.”
\v 34 Yok tokõra poõrzni. Ich taw pan hn tokoho wino. Heke amɨlye on: “Hmeychɨmlo, wɨchɨ ich jar hn yɨkẽhik. Ɨr ihyẽro wɨr uje õr kobra nahnapso õr hnote par gobierno hn erze uje õr ɨluu mɨhnũ.”
\v 35 Porrosht ich eykdeyo hn shiyokõr uje sahmũr. Deeych yet nehe ich ɨmeheeych uje ɨre ich eykdeyo pork erze uje shiyokõr ich tokole om.—
\s Jesús taakɨhɨ fariseo ihyuch.
\p
\v 36 Eseekite hn ese hnakɨrbich uje ɨluuta iich otsɨɨ fariseo tatɨm Jesús par uje shuu taakɨhɨ dahuch. Jesús hno tɨ̃r ihyuch hn sakaha nemest wɨrc.
\v 37 Tɨmcharrza yɨtoro dechɨ dɨt ehet. Wate chunt uje Jesús dechɨ ese hnakɨrbich ihyuch par taak heke hno tɨ̃r Jesús. Tõhwa perfume uje de kojach ehet uje iich otsɨɨ alabastro uje oshiyokõr ɨtso boteylta.
\v 38 Uje asa tɨmcharrza iyehe Jesús nẽr ich yerh. Ɨlote noshãha Jesús hnɨte heke sekar chɨ̃ra lakɨ̃rt hn chuku Jesús hnɨte hn tormɨ̃hɨ ese perfume ɨr hnɨte.
\v 39 Ese hnakɨrbich uje shuu Jesús taakɨhɨ lahuch umo uje asa tɨmcharrza shiyokõr shuu ɨtsorz hn ehet chiilehet ɨm: —Jesús ye profetyape pork kɨmɨjɨ profetya ich chɨraha uje wate yɨtoro uje sakahɨr hnɨte.—
\v 40 Jesús tatɨm ese hnakɨrbich ɨm: —Simón, kuchẽrk de uje sehe titɨm owa.— Hn umo ɨm: —Maestro, atɨm yok.—
\v 41 Jesús sɨteẽta tatɨm ɨm: —Hnakɨrbo õr osiyer ode uje otsahla hnote heke õr hnɨtew de ese hnakɨrbich uje shish shuu otsahla ɨr hnote. Ese nohmet sahla sinko miyon hn ese yet sahla kinyento mil.
\v 42 Ich ye õr pwelpe par uje oshɨ ɨr hnɨtew uje otsahla heke ese hnakɨrbich uje ɨshɨm õr hnote iim erze õr hnɨtew.— Hn Jesús tatɨm ese fariseo yet ɨm: —Atɨm yok ¿yeẽkpo uje ma sahmũr ese hnakɨrbich uje iim õr hnɨtew?—
\v 43 Simón tatɨm Jesús ɨm: —Peyuwo tɨsɨ̃r ese hnakɨrbich uje hnɨtewta ma data sahmũr ese hnakɨrbich uje shuu sahla ɨr hnote pork iim ɨr hnɨtewta.— Jesús tatɨm ɨm: —Ẽhe, ich ũru.—
\v 44 Hn Jesús somtɨs ɨre chɨnkiya asa tɨmcharrza hn tatɨm Simón ɨm: —Hmeychɨm asa tɨmcharrza. Yok tomsaha ahuchɨke hn ye asɨm yok awɨtpe par uje tũrhu pɨr per asa tɨmcharrza churhũ pɨrke chɨ̃ra delote hn sekar chɨ̃ra lakɨ̃rt.—
\v 45 Hn Jesús tatɨm ese hnakɨrbich ɨm: —Owa ye eku pur petɨkɨke per asa tɨmcharrza shish chuku pɨr.
\v 46 Owa ye ormɨ̃hɨ aseyte puhuta petɨkɨke per asa tɨmcharrza tormɨ̃hɨ perfume pɨr
\v 47 heke titɨm owa uje yok perdonarke asa tɨmcharrza kuche mɨhnũwo ich kɨhniya uje shiyokõr. Ɨmeheeych uje nos yok perdonarke erze uje shiyokõr pork wate sahmũr pish yok. Kɨmɨjɨ shɨ yok perdonar wate tuu pɨkaap ich wate sahmũr shɨ shuu pɨkaap per sahmũrpa yok.—
\v 48 Hn Jesús tatɨm asa tɨmcharrza ɨm: —Ich nos yok perdonarke wɨr owa kuche mɨhnũwo.—
\v 49 Erze yewo uje odechɨ toy par uje otaak ɨchii okeytkẽrye otsɨɨ: —¿Latɨk ukurbo de ɨre heke pwele perdonar erze kuche mɨhnũwo uje oso oshiyokõr?—
\v 50 Jesús tatɨm asa tɨmcharrza ɨm: —Shɨ pork ye otiis yokpe heke owa owich de Porrosht ahɨr. Bo. Shɨ ehet kɨɨs.—
\c 8
\s Tɨmcher odekite uje otakashɨm Jesús.
\p
\v 1 Eseekite hn Jesús hno tɨ̃r erze duwo ijaabo hn deyo par uje sanɨmɨrãha Porrosht ahwoso hn tatɨm õr erze ahwoso oomo uje Porrosht shiyokõr par tɨbey daabo. Ɨr akɨle õya ɨre uje õr dose.
\v 2 Tɨmcher õya Jesus toy. Antkite chukuta erze tɨmcher uje õr permo hn erze uje demonyo de õr aho shuu tokole. Nohmata iich otsɨɨ María. Ɨr alokot otsɨɨ Magdalena. Jesús chiyuhu syete demonyo ɨr ehetni.
\v 3 Yata iich otsɨɨ Juana. Ɨr abich iich otsɨɨ Cuza. Wɨchɨ shɨ tɨbey rey Herodes ihyuch. Yata iich otsɨɨ Susana hn yẽr ode toy. Erze tɨmcher oshɨmɨhɨ Jesús ɨr hnote nohmɨreme par uje tiya uje ɨre nesita hõr wɨr dakɨle.
\s Hnakɨrbich uje chukwẽr jõro eyhi.
\p
\v 4 Eseekite ich oso okɨhniya otãra duwo lekɨtiyo. Uje ehn otakɨsho lawich par uje otẽr Jesús hn ɨre sɨteẽta kuchɨt shuu ɨtsorz ɨm:
\v 5 —Hnakɨrbich dekite uje chɨtsẽr jõro eyhi. Uje chɨtsẽr shuu ɨtsorz hn eyhi kayɨhɨ dehet ehet. Oso ochɨkãha hn otarãha hnɨmo. Chɨpɨrme taãcha hn tew.
\v 6 Uu yẽr uje chɨtsẽr kayɨhɨ uje kojano po de. Uje erze eyhi tokole ich ɨhɨrle kako pork ye hnɨmich pantape.
\v 7 Erze eyhi yẽr uje chɨtsẽr hn kayɨhɨ uje wontɨ de. Tokole ii yẽr nehech wontɨ serz hn sajuwe.
\v 8 Per erze eyhi yẽr uje chɨtsẽr hn kayɨhɨ ese hnɨmich ɨhɨ̃rt ich kresa hn ee de. Kal pohɨr ee syen uje tokole.— Uje Jesús sɨhna tata shuu ɨtsorz hn tɨbich tatɨm wɨr oso ɨm: —Olak ãr de par ẽrlo. Uhulo olak eyuwo tɨsɨ̃r erze uje titɨm olak.—
\s ¿Ɨnaãpo Jesús sɨteẽta kuche?
\p
\v 9 Eseekite hn Jesús akɨle otatɨm otsɨɨ: —¿Duhu ɨnaãpo erze ahwoso uje eteẽta athaka?—
\v 10 Jesús tatɨm õr ɨm: —Porrosht sehe duhu erahalo erze uje shiyokõr par tɨbey daabo. Per uje titɨm erze oso yewo ich ye tuu ɨmeheeychpe. Shɨ tɨteẽta õr kuche par uje oteychɨm per ye onomope. Ich otẽr per ye odɨrehepe.
\p
\v 11 Erze uje tɨteẽta õrke tata shuu ɨtsorz. Erze eyhi uje titɨm õrke wɨr uu Porrosht ahwoso.
\v 12 Erze eyhi yẽr uje kayɨhɨ dehet ehet wɨr shɨ ɨtso oso uje ochunt Porrosht ahwoso ich dyablo tɨ̃r õr hn chiyuhu uu Porrosht ahwoso õr aho. Heke ye odɨrehepe hn otsotiis uje Jesús ɨshɨ õr hnɨtewɨhɨ Porrosht ahɨr.
\v 13 Erze eyhi yẽr uje kayɨhɨ kojano po ehet shɨ ɨtso erze oso uje ochunt Porrosht ahwoso. Ich otsahmũrpa hn õr ayla. Wɨr shɨ õr ɨtso erze jõro uje ye uurɨ̃rɨsh. Wap ich ye odotiispe per uje deeych yet hn yet sehe duhu oniyokõr uje mɨhnũwo ich oym Porrosht.
\v 14 Erze eyhi yẽr uje kayɨhɨ wontɨ ehet shɨ ɨtso erze oso uje ochunt Porrosht ahwoso ich otsahmũr. Deeych yet hn oshuu deyuwo tɨsɨr labɨso hn dasuwo. Ma otsahmũr hnote. Otsahmũr erze õr ahmiyo. Shɨ õr ɨtso erze pohɨr uje eesh per yelɨj icho.
\v 15 Per erze eyhi yẽr uje kayɨhɨ hnɨmich uje om wɨr shɨ ɨtso erze oso uje ochunt Porrosht ahwoso ich ye odɨkeype. Ye onoym Porroshtpe. Õr ɨluu ich om heke shish oshiyokõr uje Porrosht sahmũr nehech shɨ õr ɨtso erze pohɨr uje ee yesh kɨhniya.—
\s Jesús sɨteẽta õr nampyont.
\p
\v 16 Eseekite hn Jesús sɨteẽta kuchɨt tatɨm õr ɨm: —Uje yeẽk nerũ nampyont ich ye dɨbɨte kejunt uut hn ye dɨbɨte õr arpich uut. Shɨ chɨbɨte owich uje de porĩt par uje chihit lekɨtiyo par uje yeẽk masaha pwert ehet ich umo lekɨtiyo.
\v 17 Pork nos kuche uje otsakɨs je deeych yet nehe ich shish ochɨraha shɨ ɨtso erze kuche uje yet sakɨs je deeych yet nehe ich ochish hn nos ochɨraha.
\v 18 Uhu olak eyuwo tɨsɨ̃r erze uje entloko uje titɨm olak uje Porrosht shish shiyokõr. Erze uje ochɨraha ich Porrosht tyenɨj shuu ma ochɨraha. Per erze uje ye odɨrehepe hn oshuu deyuwo tɨsɨr uje ochɨraha per ye odɨrehepe wɨr uje Porrosht shuu ochɨkey.—
\s Jesús lata hn ɨr leshɨbo otekɨrɨhɨ ɨre.
\p
\v 19 Eseekite hn Jesús data hn ɨr deshɨbo otɨrẽt par otekɨrɨhɨ ɨre per ye õr pwelpe omasaha pwert ehet pork ich oso okɨhniya uje odechɨ.
\v 20 Hn yet tatɨm Jesús ɨm: —Ata hn eshɨbo odechɨ ejwert. Sehe okeytker owa.—
\v 21 Jesús tatɨm õr ɨm: —Erze uje ochunt Porrosht ahwoso hn oshiyokõr uje tata wɨr shɨ õr ɨtso mama hn shɨ õr ɨtso pɨshɨbo.—
\s Jesús shuu myentɨta hn owɨt wokor iyehe.
\p
\v 22 Eseekite uje deeych yet hn Jesús tatɨm wɨr dakɨle ɨm: —Yukulo yɨtɨ̃rlo wahacha lagunta pɨt yet.— Oyãha pohorehechɨs hn ohno.
\v 23 Uje ehn ohno ochɨkãha asa lagunta ehet hn Jesús umo. Myent data tɨbichu hn shuu asa lagunta wokor deyo hn masaha asa pohorrza ehet. Ich yarhakpa par uje shuu yaka.
\v 24 Jesús akɨlo ohno otɨ̃r ɨre hn otsɨniyẽr otsɨɨ: —Maestro, yej eyok yaka hn tyenɨj yɨtɨ.— Jesús iyehet tatɨm asa myentɨta hn erze owɨt wokor ɨm: —Alehe.— Ɨchii iyeheshɨp.
\v 25 Jesús tatɨm erze dakɨle ɨm: —¿Ɨnaãpo heke otiislo pahwoso?— Per õr ɨre ochishlabe hn otolpa. Otatɨmye otsɨɨ: —¿Latɨk ukurbo uje de ɨre heke tatɨm asa myentɨta hn erze owɨt wokor ich chunt ɨre hn iyehe?—
\v 26 Jesús hõr dakɨle otãra ese hnɨmich Galilea hn ohno nehech otaachɨ̃hɨ wahacha lagunta pɨt yet uje ese Gerasa oso õr hnɨmich de.
\s Demonyo de gerasa osht.
\p
\v 27 Eseekite uje Jesús ihnɨmichɨhɨ pohorrza ehet hn hnakɨrbich taãcha. Wɨchɨ ehn debuhu dɨtni. Ich osdeyo demonyo de ehet. Yelɨj nonãha lasuwo hn yelɨj lakaha lahuch. Shɨ sakaha duku.
\v 28 Uje umo Jesús ich tɨbich jwertpa. Taachɨ̃hɨ Jesús ahɨr hn icha dete hnɨmoho ɨle ɨkɨch. Tatɨm Jesús ich sɨhnew ɨm: —¿Je sehe ahakõr latɨkɨhɨ yok? Tɨkɨraha owa. Owa Jesús. Owa uu Porrosht ijɨt pisht. Wɨchɨ Porrosht ich dich. Ye ahakõr mɨhnɨkɨ̃hɨ yok lɨshɨ.—
\v 29 Tatɨm shuu ɨtsorz pork ich Jesús tatɨm ese ɨchɨbich mɨ̃hnt par shuu tokolɨhɨ ese hnakɨrbich ehetɨke. Ich osdeyo uje demonyo de ɨre. Shish masaha ɨre ehet heke uje oso oshyeru meyko hn dɨle ochɨ̃ra kenena hn otɨbey ɨre per shish chekushu latshɨ̃ro. Erze demonyo ohnoy ese hnakɨrbich otseya ese owich uje ɨsa.
\v 30 Eseekite hn Jesús tatɨm ese demonit ɨm: —¿Eeytɨkɨhɨ?— Hn tatɨm Jesús ɨm: —Piich otsɨɨ Legión.— Tatɨm shuu ɨtsorz pork demonyo kɨhniya uje de ɨre ehet.
\v 31 Shish otsapur Jesús par uje ye nɨmchaha õr ese jotsɨt uje ye uhurztɨkɨsh.
\v 32 Ich poohle kɨhniya uje taakɨhɨ wɨ̃rit eeych hn erze demonyo sapur Jesús par uje masaha erze poohle aho. Jesús ɨshɨm par uje masaha.
\v 33 Uje tokolɨhɨchɨs ese hnakɨrbich ehet ohno omasaha erze poohle aho. Erze poohle uushɨ ihnɨmichɨhɨ wɨ̃rit eeych. Dale awɨt hn nos hmarta.
\v 34 Erze hnakɨrbo uje otɨbey erze poohle omo uje Jesús chiyuhu demonyo ese hnakɨrbich ehetɨke hn omo uje erze poohle hmarta. Ooshɨ ohno otatɨm erze oso uje ode dɨt hn otatɨm õr uje ode aach toy.
\v 35 Erze oso otokolɨhɨ dahuwo. Ohno par oteychɨm Jesús hn erze poohle. Uje otaachɨ̃hɨ wahacha uje Jesús de hn ochish ese hnakɨrbich uje ehn demonyo de ehetɨke. Shɨ sakaha Jesús ahɨr. Iyãha lasuwo. Ye totihlpe. Ich otolpa Jesús.
\v 36 Erze hnakɨrbo uje omo uje Jesús shiyokõr uje chiyuhu erze demonyo ese hnakɨrbich ehetɨke ich otatɨm erze oso.
\v 37 Nos wɨr oso uje odebuhu lekɨtiyohochɨs ese hnɨmich Gerasa otsapur Jesús par uje sehe oduhu tokolɨhɨchɨs pork õr ɨre ich otolpa Jesús. Heke Jesús iyãha pohorrza par hno.
\v 38 Ese hnakɨrbich uje demonyo tokolɨhɨ ɨre ehetɨke sapur Jesús par uje sehe do nõya ɨre per Jesús umo ɨm:
\v 39 —Bo eyhi hn nos atɨm õr uje Porrosht shiyokorɨ̃hɨ owaka.— Hn ese hnakɨrbich hno. Nos tatɨm õr dɨt ehet uje Jesús shiyokorɨ̃hɨ ɨreke.
\s Jesús chukuta Jairo ijɨta hn tɨmcharrza.
\p
\v 40 Eseekite uje Jesús cheeshpo tɨ̃r lagunta pɨt yet hn erze oso õr aylpa pork shish oyem ɨre.
\v 41 Uje Jesús taachɨ̃hɨ wahacha hn hnakɨrbich uje iich otsɨɨ Jairo taachɨ̃hɨ Jesús ahɨr. Wɨchɨ õr bahluwa uje tɨbey sinagoga. Icha dete hnɨmoho Jesús ɨle ɨkɨch par uje sapur sehe duhu do tɨ̃r dahuch
\v 42 pork ese hnakɨrbich ɨr ijɨta de uje ich permpa. Sehe toy hn ye eebe kɨnehɨ̃rsh. Asa pɨkɨhninta ich dose ãyo. Eseekite uje Jesús hno tɨ̃r ese hnakɨrbich ihyuch ich oso okɨhniya õya ɨre. Ochukusye nehech omehe Jesús.
\v 43 Erze oso õr ehet tɨmcharrza de. Dose ãyo uje wate permo, ɨr armɨtsɨ ihnɨmich. Ich sɨhna ɨre hnote yesh uje shish ɨshɨ lotor per nĩhyok ye latɨk pwele par uje chukuta ɨre.
\v 44 Asa tɨmcharrza sɨthɨ̃r ɨre Jesús tãra nẽr hn sakahɨr nerpta ɨrhɨ. Uje sakahɨrkɨ ɨchii ɨr armɨtsɨ iyehe.
\v 45 Jesús tatɨm õr ɨm: —¿Yeẽkpo ese uje sakahɨr yokɨke?— Hn erze oso otatɨm Jesús otsɨɨ: —Ye oryõkpe uje oyakahɨr owa.— Uje erze oso otatɨm Jesús oshuu ɨtsorz ɨchii Pedro tatɨm ɨm: —Maestro, erze oso ich ochukusye hn omehe owa.—
\v 46 Per Jesús tatɨm õr ɨm: —Tɨkɨraha yeẽk de uje sakahɨr yok pork tukuuna uje pukurbo pɨkaap tokole.—
\v 47 Eseekite uje asa tɨmcharrza chɨraha uje ye pwele par uje sakɨs ɨre hn hno tɨ̃r Jesús. Ich ɨkiyo tãra. Icha dete hnɨmoho ɨle ɨkɨch. Tatɨmɨhɨ Jesús wɨr oso õr ɨkɨch uje ɨr permo heke sakahɨr, hn uje sakahɨrkɨ ɨchii owich om.
\v 48 Jesús tatɨm asa tɨmcharrza ɨm: —Shɨ pork ye otiis yokpe heke owa owich om. Bo uhu ehet kɨɨs.—
\p
\v 49 Eseekite uje ehn Jesús keytker asa tɨmcharrza hn hnakɨrbich taãcha. Tãra Jairo ihyuch hn tatɨm ɨre ɨm: —Eyj late tokɨ. Ye ahakos Jesús.—
\v 50 Jesús chunt ese hnakɨrbich uje tatɨm Jairoko hn umo ɨm: —Ye atɨla. Shɨ ye otiis yok ich asa eyjɨta tyenɨj owich ompo.—
\v 51 Uje Jesús taachɨ̃hɨ Jairo ihyuch hn ye nahmũrpe uje yeẽk ĩya ɨre par masaha pwert ehet. Shɨ Pedro hn Santiago hn Juan hn asa pɨkɨhninta ɨr deych hn ɨr data wɨr uje omasaha pwert ehet õya Jesús.
\v 52 Jesús chish erze oso uje ode pwert ehet. Nos oyerh otowẽra asa pɨkɨhninta. Jesús tatɨm õr ɨm: —Ye eyerhlo. Wate ye tope. Shɨ umo.—
\v 53 Heke oyana oloter Jesús. Yeje õr ɨre ich ochɨraha uje tokɨ.
\v 54 Per Jesús chishew hmata hn tatɨm ɨm: —Pɨkɨhninta, alehet.—
\v 55 Ɨr ɨchɨbich cheeshpo masaha ɨre heke ɨkpo. Ɨchii iyehet. Jesús tatɨm ɨr deych hn ɨr data par uje oshuu taak.
\v 56 Asa pɨkɨhninta ɨr deych hn ɨr data ich ochishlabe. Jesús tatɨm õr par uje ye duhu otatɨm latɨk uje chukuta asa õr ijɨtaka.
\c 9
\s Jesús akɨle ohno otsanɨmɨrãha Porrosht ahwoso.
\p
\v 1 Eseekite hn Jesús shuu wɨr dakɨle uje õr dose otakɨsho lawich. Ɨshɨm õr ukurbo par ochiyuhu erze demonyo uje kɨnãho kɨnãho erze oso õr aho. Ɨshɨm õr ukurbo toy par uje ochukuta erze uje õr permo
\v 2 hn shuu ohno otɨ̃r lekɨtiyo par uje otsanɨmɨrãha Porrosht ahwoso otatɨm õr uje Porrosht shiyokõr par tɨbey daabo. Shuu ochukuta erze uje õr permo.
\v 3 Nos tatɨm wɨr dakɨle ɨm: —Ye bolilo latɨk par dehet pehet. Ye bolilo olak ɨtɨle. Ye bolilo kotsɨrbo. Ye bolilo oposo. Ye bolilo hnote hn ye bolilo olak ɨshuwo yewo.—
\v 4 Hn tatɨm õr ɨm: —Uje aachɨ̃hɨlo dɨt ich tyenɨj akahalo õr ihyuch shɨ uhulo nohmɨra nehech atokolɨhɨlo ese owich.
\v 5 Uje aachɨ̃hɨlo dɨt hn anɨmɨrãhalo pahwoso hn ye oso onahmũr otẽr ich tyenɨj atokolɨhɨlo, eshɨtlo olak hnɨte par hnɨmich ukult ihnɨmich. Wɨchɨ par yarta uje Porrosht tyenɨj sepyẽr õr.—
\v 6 Eseekite hn otokolɨhɨ Jesús ahɨr. Ohno otɨ̃r erze duwo ijaabo uje de lekɨtiyo par uje otsanɨmɨrãha Porrosht ahwoso. Otatɨm oso otsɨɨ: —Ye otiislo Cristo hn wɨchɨ ɨshɨ olak hnɨtewɨhɨ Porrosht ahɨr nehe.— Hn wɨr ochukuta erze uje õr permo.
\s Rey Herodes ye dɨraha latɨk ukurbo uje de Jesús.
\p
\v 7 Eseekite hn rey Herodes nos chunt uje otata Jesús. Ye dɨraha latɨkpo uje ich ũru pork yewo otsɨɨ: —Wɨchɨ uu Juan lɨshɨ uje tohɨrm osoni. Ɨkpo.—
\v 8 Hn yewo otata otsɨɨ: —Wɨchɨ uu profeta Elías lɨshɨ.— Hn yewo otata otsɨɨ: —Wɨchɨ eyok poruwo wɨshɨ õr profeta uje ɨkpo.—
\v 9 Hn rey Herodes tata ɨm: —Ese Juan uu tohɨrm oso yok tuu ochekshehe etɨbichni. ¿Yeẽkpo ese uje otsɨɨ Jesús uje shiyokõr uje shish tukunt otata oshuu ɨtsorz?— Herodes sehe teychɨm pishɨ Jesús.
\s Jesús ɨshɨm sinko milõr oposo.
\p
\v 10 Eseekite hn Jesús akɨle uje shuu otɨ̃r lekɨtiyoni ocheeshpo otɨ̃r ɨre. Otatɨm Jesús erze debiyo uje oshiyokõrhna. Jesús tokolɨhɨ oso õr ɨkɨch hn hnoy wɨr dakɨle seya õr wahacha dɨt Betsaida yɨt.
\v 11 Uje erze oso ochunt uje Jesús dechɨ hn ohno otsan ɨjɨch. Ɨre ye dɨtak õrpe. Shɨ sanɨmɨrãha Porrosht ahwoso tatɨm õr uje Porrosht shiyokõr uje tɨbey daabo. Jesús chukuta erze uje õr permo uje ode erze oso õr ehet.
\v 12 Uje ich ta par yɨlkashɨp hn Jesús akɨle otɨ̃r ɨre otatɨm otsɨɨ: —Atɨm wɨr oso par uje odo otɨ̃r wɨr duwo par uje olakaha hn otaakɨhɨ pork ese owich uje ode ich ɨsa.—
\v 13 Per Jesús tatɨm õr ɨm: —Asɨmlo õr oposo par uje otew.— Hn õr ɨre otatɨm Jesús otsɨɨ: —Shɨ pan de sinko hn doshiyo osiyer. Erze oso ich okɨhniya. ¿Je ahmũr uje oyuko oyiya oposo par õr ɨre?—
\v 14 Erze hnakɨrbo uje odechɨ wɨr kɨmɨjɨ õr sinko mil o kɨmɨjɨ otsowe. Jesús shuu wɨr dakɨle otatɨm erze oso par uje oshuu otsakɨr oshuu õr wee sinkwenta sinkwenta.
\v 15 Hn erze ɨr akɨle oshiyokõr oshuu ɨtsorz par nos oshuu otsakɨr.
\p
\v 16 Jesús chishew erze pan sinko hn doshiyo osiyer. Teychɨm poõrc hn nɨna Porrosht. Sehek aho hn ɨshɨm wɨr dakɨle par uje shuu oshɨm wɨr oso.
\v 17 Nos wɨr õr ɨre otew nehech otsatso hn Jesús akɨle ochish erze oposye uje otsatsoko nehech oshuu kanastɨ dose yeno uje deyo.
\s Pedro tata uje Jesús wɨchɨ Cristo.
\p
\v 18 Eseekite uje ich deeych yet uje ehn Jesús orar hn ɨr akɨle odechɨ ahɨr. Tatɨm dakɨle ɨm: —Atɨmlo yok uje oso otserza yok yeẽkpo.—
\v 19 Erze akɨle otatɨm otsɨɨ: —Yewo otserza uje owa uu Juan lɨshɨ uje tohɨrm osni. Hn yewo otserza otsɨɨ: “Owa uu profeta Elías lɨshɨ.” Hn yewo otserza otsɨɨ: “Owa uu õryok poruwo wɨshɨ õr profeta uje ɨkpo.”—
\v 20 Jesús tatɨm wɨr dakɨle ɨm: —Hap olak ¿yok yeẽkpo?— Hn Pedro tatɨm ɨm: —Owa uu Cristo uje ãra Porrosht.—
\v 21 Jesús tatɨm õr ich sɨhnew ɨm: —Ye atɨmlo latɨk uje yok Cristo.
\v 22 Yok tokõra poõrzni. Tyenɨj oloter yok hn tyenɨj ye wɨr onahmũr yokpe erze õr bahluwo uje otɨbey dɨt. Erze saserdote õr bahluwo õr ɨtspo, tyenɨj ye onahmũr yokpe. Erze uje oshiyokorãha oso waa ley waa je Moisés chichewkite otsɨtak yok toy. Wɨr tyenɨj oshuu yok oshuu tɨkɨtɨ, per uje terɨhɨ daalo tre nehe hn yok ɨkpo.—
\p
\v 23 Eseekite hn Jesús nos tatɨm wɨr oso ɨm: —Uje sehe yeẽk masaha par pakɨlak ich tyenɨj iim erze kuche uje sahmũr par shiyokõr uje tahmũr hn ewenta erze kuche uje tɨr ɨre shɨ ɨtso uje kal deeych ĩhyok krus par ĩya yok.
\v 24 Nos wɨr erze uje otsahmũr kuche uje de nãhu ɨ̃rmo, uje otoy ich ye õr ɨkɨrĩt chɨhɨ Porrosht ahɨrpe. Per erze uje oym kuche uje de nãhu ɨ̃rmo par oshiyokõr uje tahmũr ich õr ɨkɨrĩt de Porrosht ahɨr.
\v 25 Ye jukur kɨmɨjɨ yeẽk nos serz nãhu kuche uje de nãhu ɨ̃rmo per uje toy ich ye ɨr ɨkɨrĩt chɨhɨ Porrosht ahɨrpe.—
\v 26 Jesús tatɨm õr ɨm: —Yok tokõra poõrzni. Uje yeẽk chɨhɨ uje poym yok hn poym pahwoso, uje takaashpo nehe ich tɨkɨpim ɨre toy. Takaashpo nehe hn yok hũre ɨtso Dii Porrosht. Uje takaashpo nehe ɨr anjel õya yok.
\v 27 Titɨm olak ich tuu ũrpa. Nohmɨramo ode olak ehet uje ehn yahpaa otoy ich omo uje Porrosht tɨbey daabo.—
\s Jesús shuu ɨre kɨnaha.
\p
\v 28 Eseekite uje ich terɨhɨ daalo osho uje Jesús tatɨm õr shuu ɨtsorz hn hno dohɨr kojach eeych. Hnoy Pedro, Juan hn Santiago par uje ɨre orarɨhɨchɨs.
\v 29 Uje ehn Jesús orar hn shuu ɨre kɨnaha. Erze ɨr ɨshuwo ich poro pisho hn hũre shɨ ɨtso uje yuwebo hũre.
\v 30 Hnakɨrbo õr osiyer otokolɨhɨ Jesús ahɨr. Wɨchɨ Moisés lɨshɨ hn Elías lɨshɨ. Okeytker Jesús.
\v 31 Ich õr hũrepo. Erze õr osiyer hn Jesús okeytkẽrye otata uje tyenɨj tooho Jerusalén nehe.
\v 32 Per Pedro hõr wɨr nahɨ̃re ich kuhɨ̃rt sẽhi õr per uje oteychɨm Jesús uje hũre, ich kuhɨ̃rt dekushu. Omo toy erze hnakɨrbo uje oyehe Jesús ahɨr.
\v 33 Uje erze hnakɨrbo õr osiyer ode par uje ohno hn Pedro tatɨm Jesús ɨm: —Maestro, ich om uje õryok de lɨka ahɨr. Je ahmũr uje oyiyokõr pwerto oyuhu tre oyɨ̃ra pohɨr ĩhyo. Yet par owa hn yet par Moisés hn yet par Elías.— Per ɨre ye dɨrehepe uje tata shuu ɨtsorz.
\v 34 Uje ehn tata shuu ɨtsorz hn ukuhurrza ihnɨmichɨhɨ õr eeych hn sajuwe õr. Ich otolpa.
\v 35 Ochunt õr ahwoso uje tãra asa ukuhurrza ehet. Tata ɨm: —Wɨchɨ yok Pijɨt uje tiihlani. Ẽrlo uje tatɨm olak.—
\v 36 Uje ochunt erze õr ahwosoko hn oteychɨm. Shɨ Jesús sohmɨra uje dechɨ. Erze uje Pedro hõr ochunt hn omoko ich ye otatɨm oso shɨchishpe.
\s Jesús chiyuhu demonit pɨkɨhnint ehet.
\p
\v 37 Eseekite uje ich dechole hn oyhnɨmichɨhɨ kojach eeych. Oso okɨhniya otokole hn odalehe arhĩch par uje otseta Jesús.
\v 38 Hnakɨrbich dechɨ oso õr ehet uje tɨbich jwertpa sapur Jesús ɨm: —Maestro, sehe tuu eychɨm pijɨt. Shɨ nohmɨrap.
\v 39 Ɨchɨbich mɨ̃hnɨk masaha ɨre hn shuu tɨbich. Shuu atake hn shuu ahlɨbɨta tãra ahwo. Lotershɨp ɨre hn shish dechɨ ɨre ehet.
\v 40 Tapur akɨlehna par uje ochiyuhu ese ɨchɨbich mɨ̃hnɨk per ye õr pwelpe par uje ochiyuhu.—
\v 41 Jesús tatɨm õr ɨm: —Shɨ nos otiislo yok hn ahakõrlo uje mɨhnũwo. ¿Daalo terɨhɨ latɨkpo nehe uje shish yok de olak ahɨr hn shish yok ewenta uje otiislo yok?— Hn tatɨm ese hnakɨrbich ɨm: —Õhwa eyjɨt.—
\v 42 Uje ehn yahpaa ese pɨkɨhnint taachɨ̃hɨ Jesús ɨle ɨkɨch hn demonit chishew ɨrpo. Ɨshɨm atake hn shuu kayɨhɨ hnɨmich. Jesús chiyuhu ese ɨchɨbich mɨ̃hnt hn shuu ese pɨkɨhnint owich om. Ɨshɨm deychpo.
\v 43 Uje nos wɨr õr ɨre omo uu Porrosht ukurbo ich ochishlabe.
\s Jesús tatpo uje tyenɨj toy.
\p Eseekite uje ehn erze oso ochishlabe hn Jesús tatɨm dakɨle ɨm:
\v 44 —Ẽrlo uje titɨm olak par uje ye ekeylo. Yok tokõra poõrzni. Tyenɨj yeẽk chɨbɨte yok hnakɨrbo õr hme.—
\v 45 Per erze ɨr akɨlo ye odɨraha uje Jesús tata pork Porrosht ye duhu õr eyuwo dishpe par uje ochɨraha erze uje tatɨm õrke hn otola heke ye olapur Jesús keshɨ duhu ɨnaãpo erze uje tatɨm õrke.
\s ¿Yeẽkpo ma dichɨhɨ Porrosht aabo õr ehet?
\p
\v 46 Eseekite hn ɨr akɨle okeytkẽrye sehe odɨraha keshɨ yeẽkpo uje ma dichɨhɨ õr ehet.
\v 47 Jesús chɨraha wɨr õr eyuwo heke chishew pɨkɨhnint shuu iyehetɨhɨ dahɨr.
\v 48 Jesús tatɨm õr ɨm: —Uje yeẽk sahmũr ese pɨkɨhnint shɨ pork wɨchɨ sahmũr yok ich sahmũr yok toy hn uje sahmũr yok ich sahmũr ese uje shuu Tɨkɨrẽtni. Heke yeẽk uje Porrosht aap uje shish takashɨm erze Porrosht aabo yewo wɨchɨ ich ma dich je erze yewo.—
\s Ese uje ye takashɨm eyok ich sontew eyok.
\p
\v 49 Eseekite hn Juan tatɨm Jesús ɨm: —Maestro, oyumo hnakɨrbich yethna uje chiyuhu demonyo chɨ̃ra eeych. Oyahɨrm ɨre pork wɨchɨ ye õryok ihyẽrakpe.—
\v 50 Hn Jesús tatɨm õr ɨm: —Ye ahɨrmlo ɨre pork yeẽk uje ye nontew eyok ich takashɨm eyok.—
\s Jesús sãrhɨm Santiago hn Juan.
\p
\v 51 Eseekite ich yej terɨhɨ ɨshɨrĩt uje Jesús cheeshpo tɨ̃r poõrc nehe heke chɨbɨte uje tyenɨj hno tɨ̃r Jerusalén.
\v 52 Shuu hnakɨrbo ohno oyeebe. Ohno otɨ̃r dɨt uje dechɨ samaria oso õr hnɨmich par uje oteyãha uje Jesús sakaha.
\v 53 Erze samaria oso ochɨraha uje Jesús shɨ sehe tɨ̃r Jerusalén heke ye onahmũrpe uje sakahachɨs õr dɨt.
\v 54 Jesús akɨle uje õr iiyo otsɨɨ Santiago hn Juan ochunt uje wɨr oshuu ɨtsorz hn otatɨm otsɨɨ: —Ɨrhĩche, kɨmɨjɨ ahmũr ich oyapur jwekɨta uje tãra poõrc par sɨhna õr uje odechɨ ese dɨt ehet.—
\v 55 Jesús somtɨs ɨre teychɨm wɨr dakɨle hn tatɨm õr ɨm: —Ye ompe uje uhulo ɨtsorz.—
\v 56 Hn Jesús hõr otokolɨhɨ wahacha hn otɨ̃r dɨt yet.
\s Hnakɨrbo sehe onõya Jesús.
\p
\v 57 Eseekite uje ehn Jesús hõr dakɨle ohno ode dehet pehet hn hnakɨrbich tatɨm ɨre ɨm: —Sehe tokõya owa tɨtɨ̃r ese uje etɨ̃r.—
\v 58 Jesús tatɨm ɨm: —Watsɨtse uuwo de hn chɨpɨrme uje iyoho poõrc pehet ɨr uuwo de toy per yok uje tokõra poõrzni nĩhyok owich uje tokotsa pãrz hnɨmichɨhɨ.—
\v 59 Jesús tatɨm hnakɨrbich yet ɨm: —Yuko Mẽya yok.— Per wɨchɨ tatɨm Jesús ɨm: —Ɨrhĩche, wap sehe tɨtɨ̃r pihyuch. Uje papa toy nehe hn tihitsɨm hn tokõya owa.—
\v 60 Jesús tatɨm ɨm: —Erze uje ye odɨraha Porroshtpe wɨr shɨ õr ɨtso topo. Moym par uje wɨr odihitsɨm õr per owa tyenɨj bo anɨmɨrãha Porrosht ahwoso atɨm õr uje Porrosht shiyokõr par tɨbey daabo.—
\v 61 Hn yet tatɨm Jesús ɨm: —Ɨrhĩche, sehe tokõya owa per tapur owa wap par uje takaha teta erze uje ode pihyuch.—
\v 62 Per Jesús sɨteẽta hnakɨrbich uje shuu arado ches hnɨmich per ye ɨr ɨbiyo tokole ompe pork shish teychɨm naner. Wɨchɨ shɨ ɨtso hnakɨrbich uje shɨ shuu deyuwo tɨsɨ̃r erze kuche uje iim. Wɨchɨ ye ompe par shiyokõr Porrosht ɨbiyo.
\c 10
\s Jesús akɨle õr setenta otsanɨmɨrãha Porrosht ahwoso.
\p
\v 1 Eseekite hn Jesús chiihla dakɨle yewo shuu õr setenta par shuu ohno. Shuu õr osiyer osiyer õyye par uje shuu oyeebe otɨ̃r duwo uje ijaabo hn deyo uje ɨre tyenɨj tɨ̃r nehe.
\v 2 Jesús sɨteẽta kuche uje tatɨm erze uje õr setenta ɨm: —Erze oso ich okɨhnipa shɨ õr ɨtso jõro uje kɨhniya uje ta par ochekushu hn olak shɨ olak ɨtso erze uje ochekushu. Porrosht wɨchɨ shɨ ɨtso ese jõro yɨnsɨrc. Apurlo ɨre par uje shuu wɨr oso ma okɨhniya ohno otsanɨmɨrãha ɨr ahwoso shɨ ɨtso uje shuu ochekushu jõro.
\v 3 Bolɨlo etɨ̃rlo wahacha. Olak shɨ ɨtso obeje ijaabo uje tuu etɨ̃rlo ɨlpiyo ehet.
\v 4 Ye bolilo kotsɨrbo. Ye bolilo hnote hn ye bolilo olak erihyo yewo. Ye etɨlo latɨk uje eshɨhɨlo dehet pehet.
\v 5 Uje aachɨ̃hɨlo dɨt hn amsahalo õr ihyuch ehet, wap tyenɨj atɨmlo õr on: “Sehe tuu Porrosht duhu olak aho kɨɨs.”
\v 6 Kɨmɨjɨ yewo ochɨhɨ pwert ehet uje õr aho kɨɨs ich olak ahwoso uje atɨmlo õr shuu õr aho kɨɨs. Kɨmɨjɨ ye latɨk chɨhɨ uje ehet kɨɨs heke erze olak ahwoso uje atɨmlo õr tyenɨj cheeshɨ masaha olak.
\v 7 Akahalo ese õr ihyuch uje aachɨ̃hɨloko. Elɨlo uje oshɨm olak hn ehelo uje oshɨm olak. Olak shɨ ɨtso hnakɨrbich uje chish obiyo heke tyenɨj ɨr yɨnsɨrc ɨshɨ ɨre. Tyenɨj akahalo ese õr ihyuch uje amsahalo ehet wap hn ye moymlo par ebuhulo yet.
\v 8 Uje aachɨ̃hɨlo dɨt ehet hn oso otsahmũr olak ich elɨlo erze oposo uje oshɨm olak.
\v 9 Ekutɨlo erze uje õr permo uje odechɨ dɨt hn atɨm wɨr oso uje odechɨ uje ich yej terɨhɨ ɨshɨrĩt uje Porrosht tɨbey õr.
\v 10 Kɨmɨjɨ aachɨ̃hɨlo dɨt ehet hn oso ye onahmũr olak ich etɨ̃rlo ese dehet uje de dɨt ehet hn atɨmlo õr uje
\v 11 ese hnɨmich ukult uje de olak hnɨte eeshtɨlo par uje kay. Wɨchɨ par ochɨraha uje wɨr otsɨtak Porrosht hn atɨmlo õrpo par uje ochɨraha uje ich yej terɨhɨ ɨshɨrĩt uje Porrosht tɨbey oso.—
\v 12 Hn Jesús tatɨm dakɨle ɨm: —Titɨm olak. Uje terɨhɨ ese deeych uje Porrosht sepyẽr oso nehe ich tyenɨj sepyẽr erze dihipo kɨnãho uje odebuhu ese dɨt Sodoma per tyenɨj ma sepyẽr erze israel oso uje odebuhu erze duwo wɨr uje ye onahmũr otẽr olakpe.—
\s Duwo oso otsotiis Jesús.
\p
\v 13 Eseekite hn Jesús tatɨm õr ɨm: —Ich yarhakpa uje tyenɨj tɨ̃r ere dɨt corazín oso hn erze dɨt betsaida oso pork tiyokõr kuche ich kɨhniya wahacha erze duwo aho per shish otsotiis yok. Kɨmɨjɨ tiyokorɨ̃hɨ wahachni erze duwo Tiro hn Sidón ich osdeyo uje erze oso oym uje oshiyokõr mɨhnũwo hn oshiyokõr lasuwo ochɨ̃ra ponchuko hn oyãha hn otsakaha piitsɨt par uje ochɨbɨte orhõta uje oym erze deluu mɨhnũ. Per ye tɨtɨ̃r wahacha petɨkni heke ye onoym deluu mɨhnũpe.
\v 14 Uje terɨhɨ ese deeych nehe uje Porrosht sepyẽr erze uje oshiyokõr mɨhnũwo ich shuu ma doso par olak uje ebuhulo ese dɨt Corazín hn ese dɨt Betsaida je erze dɨt tiro oso hn erze dɨt sidón oso.
\v 15 Erze dɨt capernaum oso ich onarim ɨre shɨ ɨtso uje yej otaachɨ̃hɨ poõrc per tyenɨj ochɨrmas õr hn ochɨmchaha õr urhuta bahluta ehet.—
\p
\v 16 Hn Jesús tatɨm dakɨle ɨm: —Erze oso uje otsahmũr olak ahwoso ich otsahmũr pahwoso toy. Erze uje otsɨtak olak ich otsɨtak yok toy, hn erze uje otsɨtak yok ich otsɨtak ese uje shuu Tɨkɨrẽtni.— Uje tatɨm õr shuu ɨtsorz hn shuu ohno.
\s Jesús akɨle uje õr setenta ocheeshpo.
\p
\v 17 Eseekite hn wɨr ocheeshpo uje õr setenta. Ich õr aylpa. Otatɨm Jesús otsɨɨ: —Ɨrhĩche, nos wɨr demonyo ochunt uje oyitɨm oyɨ̃ra eeych.—
\v 18 Hn Jesús tatɨm õr ɨm: —Yok tokomo Satanás kay ich tãra poõrc shɨ ɨtso yuwebo uje hũre.
\v 19 Yok tokosɨm olak ukurbohna shɨ ɨtso uje par arãhalo echɨ̃re hnɨmo hn chekshor par uje nos erz olak ɨmãho. Satanás hõr wɨr demonyo õr ukurbo de per nĩhyok ye latɨk pwele par oshuu olak doso.
\v 20 Ye ompe uje olak ayla shɨ pork olak pwele eyuhulo erze ɨchɨbiyo mɨhnũwo. Shɨ tyenɨj olak ayla pork Porrosht shuu ochichew olak iiyo chɨbɨte hutɨta wahacha poõrzni.—
\s Jesús ich aylpa.
\p
\v 21 Eseekite uje tatɨm õr shuu ɨtsorzɨke ɨchii Porrosht Ɨchɨbich shuu Jesús aylpa. Jesús ɨm: —Papa, owa uu poõrc yɨnsɨrc hn hnɨmich yɨnsɨrc. Tɨkɨna owa pork nos akɨs erze kuche uje ahakõr par uje erze oso uje õr eykdeyo ye odɨrehepe hn erze oso uje õr dɨtuwo ye odɨrehepe. Owa aabo wɨr õr ɨtso pɨkɨhnino ijaabo. Wɨr uje uhu ochɨraha. Papa, ahakõr uhu ɨtsorz shɨ pork ahmũr uhu ɨtsorz.—
\v 22 Hn Jesús nos tatɨm wɨr dakɨle ɨm: —Papa, nos chɨbɨte kuche pɨhme. Nĩhyok yeẽk uje chɨraha yok uje yok uu Porrosht Ijɨt pisht. Shɨ Papa wɨchɨ uje chɨraha yok. Nĩhyok yeẽk uje chɨraha Papa. Shɨ yok tɨkɨraha hn nos wɨr erze uje tuu ochɨraha wɨr uje ochɨraha.—
\p
\v 23 Hn Jesús somtɨs ɨre. Shɨ tatɨm wɨr dakɨle uje õr dose ɨm: —Ich om par erze uje omo erze uje yesh eychɨmlo uje tiyokõr.
\v 24 Titɨm olak uje profeta poruwo wɨshɨ okɨhniya hn erze reye sehe oteychɨmkite uje yesh eychɨmlo per ye oteychɨmpe hn sehe otẽr uje yesh ẽrlo per ye otẽrpe.—
\s Samaria osht sosɨr hnakɨrbich yet.
\p
\v 25 Eseekite deeych yet hn hnakɨrbich dechɨ uje shish shiyokorãha oso waa ley waa je Moisés chichewkite. Iyehet par keytker Jesús. Ɨre sehe prowa tatɨm Jesús par teychɨm kɨmɨjɨ dɨraha. Tatɨm Jesús ɨm: —Maestro, ¿tiyokõr latɨkpo par uje pɨkɨrĩt de uje yelɨj nɨhna ɨre?—
\v 26 Jesús tatɨm ese hnakɨrbich ɨm: —¿Waa ley waa je Moisés chichewkite tata latɨkpo? ¿Par owa duhu ɨnaãpo?—
\v 27 Hn ese hnakɨrbich tatɨm Jesús ɨm: —Enaha owa par ahmũr uu owa Ɨrhĩch Porrosht hn ye uhu ehet yuhurãsh hnii ye uu eyuwo kɨnãho. Hn nos ahmũr eshɨbo uhu ɨtso owa uje ahmũr owa.—
\v 28 Jesús tatɨm ɨm: —Om uje atɨm yokɨke uhu ɨtsorz. Uje ahakõr uhu ɨtsorz ich ekɨrĩt de uje yelɨj nɨhna ɨre.—
\p
\v 29 Per ese hnakɨrbich chɨbɨte uje ye nahã latɨk, nos chiyey heke tatɨm Jesús ɨm: —¿Yeẽkpo ese uje pɨshap?—
\v 30 Jesús tatɨm sɨteẽta hnakɨrbich ɨm: —Hnakɨrbich tokolɨhɨ Jerusalenni hn hno tɨ̃r dɨt Jericó. Echɨko ochishɨhɨ dehet pehet. Nos ohnoy ɨr kushjãro hn ohnoy toy ɨr ɨshuwo uje iyãha. Oshuu ɨre hn ohno oymɨhɨchɨs ich kasi toy.
\v 31 Saserdote hno chɨkãha ese dehet uje ese hnakɨrbich de hn chish ɨre. Uje teychɨm hn saham hn hno iyuwe.
\v 32 Israel osht chɨkãha ese dehet uje ɨr porokkite iich otsɨɨ Leví. Wɨr uje Porrosht chiihla õrkite par ɨr ɨbiyo. Ɨre chishpo ese hnakɨrbich uje echɨko oshuuku per shɨ saham hn hno iyuwe.
\v 33 Hnakɨrbich yet chɨkãha ese dehet. Wɨchɨ samaria os hn israel oso otsɨtak õr. Wɨchɨ umo ese hnakɨrbich hn chuuna uje losuhlaap.
\v 34 Sɨthɨ̃r ɨre hn churhũ obɨlo chɨ̃ra wino hn tormɨ̃hɨ aseyte hn shiyeru. Chowɨsh chɨbɨte ɨr borkɨta eeych hn hnoy seya pwertɨt par uje tɨbey.
\v 35 Dechole hn ese hnakɨrbich ɨshɨm ese pwert yɨnsɨrc hnote par uje shuu tɨbey ese hnakɨrbich uje echɨko oshuuhna. Tatɨm ɨm: “Abey ɨre. Kɨmɨjɨ ehna erze hnote uje tokosɨm owa, uje takaashpo nehe hn tokoshɨ owa.”
\v 36 Erze tre hnakɨrbo omni ese hnakɨrbich uje echɨko oshuu. ¿Yeẽkpo sahmũr ese hnakɨrbich shɨ ɨtso ɨr leshap?—
\v 37 Hn ese hnakɨrbich uje shiyokorãha oso waa ley waa je Moisés chichewkite ɨm: —Ese hnakɨrbich uje sosɨr ɨre, wɨchɨ ɨtso uje ɨr leshap.— Jesús tatɨm ɨre ɨm: —Bo ahakõr uhu ɨtso ese samaria osht shiyokõr.—
\s Jesús sakaha Marta ihyuch.
\p
\v 38 Eseekite uje ehn Jesús hõr dakɨle ohno otɨ̃r Jerusalén hn otaachɨ̃hɨ dɨt ijaabɨt uje de dehet pehet. Tɨmcharrza debuhuchɨs waa je iich otsɨɨ Marta. Shuu Jesús sakaha dahuch.
\v 39 Marta nanɨmicha de waa je iich otsɨɨ María sakaha hnɨmich, Ɨrhĩch ahɨr par uje tẽr uje Jesús tata.
\v 40 Per Marta sehe nos nɨshii erze kuche shɨchish par uje otaak. Wate chɨbɨte uje ye ɨr tyempɨrsh heke sɨtak uje María ye takashɨm ɨrpe. Tɨ̃r Jesús hn tatɨm ɨre ɨm: —Ɨrhĩche, ¿Je ye latɨkɨsh uje wate ye takashɨm yokpe? Nĩhyok yata waa je takashɨm yok. Atɨm par uje takashɨm yok.—
\v 41 Hn Jesús tatɨm ɨm: —Marta, owa eyuwo tɨsɨ̃r erze kuche uje nos sehe emɨt
\v 42 per shɨ kuchɨt nohmet de uje ma om uje yanak shiyokõr. María chiihla ese uje ich ɨhɨ̃rt. Ye latɨk nenshaha ahɨr.—
\c 11
\s Jesús shiyokorãha dakɨle par uje õr orar.
\p
\v 1 Eseekite uje ich deeych yet hn Jesús orarɨhɨchɨs ese owich uje ɨsa. Uje sɨhna orar hn ɨr akɨlt nohmet tatɨm ɨm: —Ɨrhĩche, ahakorãha õryok uje õryok orar uhu ɨlo ese Juan uu tohɨrm oso shiyokorãha dakɨleni par uje ochɨraha õr orar.—
\v 2 Jesús tatɨm õr ɨm: —Uje olak orar ich uhu ɨlorzlo: “Dii Porrosht uje owa de wahacha poõrc oyahmũr uje nos otola eeych. Oyahmũr uje erẽt par uje nos abey oso.
\v 3 Kal deeych asɨm õryok poso uje õryok nesita,
\v 4 hn owa perdonar õryok erze kuche mɨhnũwo uje oyiyokõr pork õryok perdonar erze uje oshiyokõr mɨhnuwõho õryok. Ye uhu oyɨtɨ̃r ese owich nok yeẽk duhu oyiyokõr uje mɨ̃hnɨk.”—
\p
\v 5 Hn Jesús tatɨm õr ɨm: —Shɨ tɨbɨte uje yeẽk tekɨrɨhɨ olak yet dɨhlich pehet heke etɨ̃r ahɨ̃rt ihyuch hn atɨm ɨre on: “Sehe takahla pan tre, sham,
\v 6 pork pihyẽt yet taachɨ̃hɨ pihyuchɨkɨ tãra dukuhla hn nĩhyok par uje tokosɨm par tew.”
\v 7 Hn ese uje de dahuch ehet tata ɨm: “Ye ahakos yok. Pwert uhurrza kutute. Pijo ode pahɨr kamɨt eeych. Ye yok pwele tɨkɨrɨ̃hɨpe par uje tokosɨm owa kuchɨt.”—
\v 8 Hn Jesús tatɨm õr ɨm: —Titɨm olak uje ɨre ye nahmũrpe uje nɨhɨ par dosɨm nahɨ̃rt pan per ese yet shish sapur nehech shuu nɨhɨ hn ɨshɨm uje sapur par uje shuu hno.
\p
\v 9 Heke titɨm olak. Shish apurlo hn de uje ich ɨshɨm olak. Shish ekwilo ich eshɨlo. Shish tukulo asa pwert uhurrza ich sɨtsẽr ɨre par olak.
\v 10 Pork ese uje shish sapur, ich yet ɨshɨm ɨre. Ese uje shish chukwi, ich chish. Hn ese uje shish shuu asa pwert uhurrza ich yet sɨtsẽr par ɨre.
\v 11 ¿Je olak yeẽk chɨhɨ uje ɨr ijɨt sapur doshɨt je dosɨm echeẽt? Ye dosɨm ɨrpe.
\v 12 ¿Je dapur kokot mart hn dosɨm ɨre chekshorrza? Ye dosɨmpe.
\v 13 Ich olak ɨljaabo per shish asɨmlo olak aabo erze uje ich om. Olak Deych uje de poõrc ich ma sahmũr ɨshɨm olak Dechɨbich uje apurlo ɨre.—
\s Otata uje Jesús ukurbo tãra Beelzebú.
\p
\v 14 Eseekite hn Jesús chiyuhu demonit ese hnakɨrbich ehet. Ese demonit ye duhu ese hnakɨrbich diilehetpe. Uje tokolɨke ɨchii ese hnakɨrbich chiilehet. Nos wɨr oso ochishlabe.
\v 15 Oso nohmɨramo otsɨɨ: —Beelzebú wɨchɨ uje ɨshɨm Jesús lakɨrbo par uje chiyuhu wɨr demonyo. Ese Beelzebú wɨchɨ uu demonyo õr bahlut.—
\v 16 Yewo odechɨ uje sehe õr prowa Jesús heke otatɨm par uje sehe oduhu niyokõr yarta wahacha poõrc kɨmɨjɨ ũru uje ɨre Cristo.
\v 17 Per Jesús nos chɨraha wɨr õr eyuwo heke sɨteẽta õr kuchɨt tatɨm õr ɨm: —Kɨmɨjɨ nos wɨr oso ode ɨr hnɨmich per oteye heke tyenɨj otsehek ɨr hnɨmich. Hn oso uje õr iisoye, kɨmɨjɨ oteye heke otsehek ɨre.—
\v 18 Hn Jesús tatɨm õr ɨm: —Kɨmɨjɨ Satanás hõr demonyo otsɨtakye hn otsehek ɨre ich ye õr ukurbɨ̃rsh. Shɨ titɨm olak tuu ɨtsorz pork olak ehet sohmɨramo ode uje otata uje Beelzebú ɨshɨm yok lakɨrbo par uje tiyuhu demonyo.—
\v 19 Hn Jesús tatɨm õr ɨm: —Kɨmɨjɨ tiyuhu demonyo tɨ̃ra Beelzebú ukurbo hn ¿erze olak akɨle õr ukurbo tãr ɨraãpo par uje ochiyuhu demonyo? Ebɨtɨlo uje õr ukurbo tãra Porrosht heke olak akɨle ochɨbɨte orhõta uje shɨ olak eymehilo.—
\v 20 Hn Jesús tatɨm õr ɨm: —Kɨmɨjɨ shish tiyuhu demonyo tɨ̃ra Porrosht ukurbo heke ich ɨmeheeych uje terɨhɨ ɨshɨrĩt par amsahalo par olak Porrosht aabo.—
\v 21 Hn Jesús sɨteẽta kuchɨt tatɨm õr ɨm: —Hnakɨrbich uje ukurbo deyo de hn ɨr kushjãro de par uje oteye ich tɨbeypa dahuch heke nĩhyok yet hnoy ɨr kushjãro.
\v 22 Per uje yet taãcha ma ukurbo deyo de je ɨre hn serz ɨre hn chenshaha ɨr kushjãro ahɨr par uje oteye uje chɨlota par uje tɨbey dahuch. Nos hnoy ɨr kushjãro uje de pwert ehet. Sehek ehet hn ɨshɨm yewo.—
\v 23 Hn Jesús tatɨm õr ɨm: —Erze uje otsahmũr õya yok wɨr pakɨle hn erze yewo wɨr uje sehe onontew yok. Wɨr uje ye otakashɨm yok odish wɨr oso õrye wɨr uje oshuu oso ochũr lekɨtiyo.—
\s Demonit pwele cheeshpo.
\p
\v 24 Eseekite hn Jesús tatɨm õr ɨm: —Uje ɨchɨbich mɨ̃hnt tokolɨhɨ hnakɨrbich ehetɨke ich hno tɨ̃r lekɨtiyo ese owich uje kako par uje chukwi owich yet par sakaha. Uje ich ye dishpe hn ehet chiilehet ɨm: “Ma om takaashpo tɨtɨ̃r ese hnakɨrbich ehet uje tɨkitokolɨhɨhna.”
\v 25 Uje cheeshpo hn chish ese hnakɨrbich ehet uje sakahahna shɨ ɨtso uje otsarz hn onɨshii kushjãro owɨlo.
\v 26 Heke hno chish ɨchɨbiyo mɨhnũwo yewo uje õr syete. Ich ma õr mɨhnũwo pisho je ɨre. Nos omasaha ese hnakɨrbich ehet hn otsakaha toy. Uje uhurc ese hnakɨrbich ich ma ɨr ɨkɨrĩt mɨhnɨ̃kpa je waphna.—
\p
\v 27 Uje ehn Jesús tatɨm õr shuu ɨtsorz hn tɨmcharrza uje de oso õr ehet tɨbich ɨm: —Ich om par ata waa je ãrani hn sekwẽr owa.—
\v 28 Per Jesús tatɨm õr ɨm: —Ich ma om par erze uje ochunt Porrosht ahwoso hn oshiyokõr uje ɨre tata.—
\s Oso sehe oduhu Jesús niyokõr yarta.
\p
\v 29 Eseekite uje ehn erze oso otakɨsho lawichɨhɨ Jesús ahɨr hn shish ma okɨhniya otaãcha hn Jesús tatɨm õr ɨm: —Erze oso uje ode lɨka ich õr ɨluu mɨhnũ. Otsapur yarta par ochɨraha uje tokõra poõrc per ye tokowa õrpe. Shɨ tokowa õr asa yarta uje tokolɨhɨ ese profeta Jonás lɨshɨkite.
\v 30 Jonás wɨchɨ yarta par erze dɨt nínive oso pork wɨchɨ shɨ ɨtso uje toy hn daalo tre hn ɨkpo, hn yok tokõra poõrzni par yara par nos wɨr erze oso uje omo yok par uje ochɨraha.
\v 31 Uje terɨhɨ ese deeych uje Porrosht sepyẽr nãhu ɨ̃rmo oso nehe ich erze oso uje oteychɨm yok tyenɨj oyehe Porrosht ɨkɨch. Asa reyna waa je tãra hnɨmich sur yɨt tyenɨj iyehe Porrosht ɨkɨch toy hn denunsya õr. Wate tãra hnɨmich uje dukuhla par tẽr uje rey Salomón tata pork wɨchɨ ich eykdeyo per yok de olak ahɨr. Yok ma dich je Salomón per olak ye ahmũrlo ẽrlo pahwosope.
\v 32 Uje terɨhɨ ese deeych uje Porrosht sepyẽr oso nehe hn olak hn erze oso yewo uje amlo yok tyenɨj alehelo Porrosht ɨkɨch. Erze dɨt nínive oso tyenɨj oyehet toy hn õr denunsya olak pork uje wɨr ochunt Porrosht ahwoso uje Jonás tatɨm õrkite ich wɨr oym erze mɨhnũwo uje oshiyokõr. Yok de olak ahɨr hn yok ma dich je Jonás per ye ahmũrlo ẽrlo pahwosope.—
\s Oso õr ɨle shɨ ɨtso nampyont yokõrt.
\p
\v 33 Eseekite hn Jesús sɨteẽta õr nampyont ɨm: —Nĩhyok yeẽk uje sẽru nampyont hn sakɨs hnii uje chɨbɨte kejunt uut. Shɨ tyenɨj sẽru hn chɨbɨte owich uje de porĩt par uje yeẽk masaha pwert ehet ich chihit ɨre.
\v 34 Olak ɨle shɨ ɨtso nampɨrrza uje chihit lekɨtiyo pork olak pwele eychɨmlo lekɨtiyo. Kɨmɨjɨ olak ɨle teychɨm lekɨtiyo ich erahalo uje ich ũru heke olak ɨle ich om. Per kɨmɨjɨ ye erahalo uje ich ũru ich shɨ ɨtso uje ye olak pwele eychɨmlo lekɨtiyope. Ich shɨ ɨtso uje erkɨhɨlo dɨhlelta pork olak ɨluu mɨhnũ. Asa dɨhlelta ich dɨhlel data.
\v 35 Heke uhulo olak eyuwo tɨsɨ̃r kɨmɨjɨ luu chɨhɨ olak aho o kɨmɨjɨ dɨhlele.
\v 36 Nos wɨr olak kɨmɨjɨ shɨ ɨtso uje luu chihit olak aho hn nĩhyok owich uje dɨhlelta de. Ich luu chihit lekɨtiyo olak aho shɨ ɨtso nampyont chihit olak.—
\s Jesús sakɨt wɨr fariseo.
\p
\v 37 Eseekite uje ehn Jesús tatɨm õr shuu ɨtsorz hn hnakɨrbich tatɨm Jesús par uje sehe duhu taakɨhɨ dahuch. Wɨchɨ ɨr ɨluuta iich otsɨɨ fariseo. Jesús masaha ihyuch hn sakaha nemest wɨrc par uje taak.
\v 38 Ese hnakɨrbich umo Jesús uje sakaha nemest wɨrc per ye nurhũ pishɨ nahmepe par uje taak duhu ɨlo erze uje õr ɨluu iich otsɨɨ fariseo oshiyokõr. Heke ich chishlabe.
\v 39 Ɨrhĩch tatɨm ese hnakɨrbich ɨm: —Owa hn nos wɨr yewo uje õr ɨluu iich otsɨɨ fariseo olak aho yuhurɨ̃sh pork ahakõrlo ɨtso uje shɨ erhũlo basta ejwert hn prete per ich olak aho mɨhnũwo. Nos abɨtɨlo kuche hn ahakõrlo mɨhnũwo per ye olak eyuwo dishpe uje ahakõrlo.
\v 40 Olak totihlo. Ye shɨ ejwertpe uje Porrosht tɨmẽhe uje tyenɨj erhũlo. Wɨchɨ tɨmẽhe eyok ahopo heke tyenɨj enshiilo olak ahopo.
\v 41 Asɨmlo losuhlaabo erze kuche uje arhãklo pork shuu olak aho mɨhnũwo hn Porrosht nos nɨshii olak aho hn ejwert.
\p
\v 42 Ich yarhakpa par olak nehe uje olak ɨluu ich otsɨɨ fariseo pork shish eheklo olak kushjãro uhulo po dye hn asɨmlo Porrosht nohmet nehech eheklo olak jõro ijaabo uje iich otsɨɨ menta uhulo po dye hn asɨmlo Porrosht nohmet hn erze jõro uje iich otsɨɨ ruda hn erze jõro yewo uje ɨtso, per aluwelo erze ley uje ich ma bale. Uje kuchɨt mɨ̃hnt masaha olak leshɨbich ich ye akashɨmlo ɨrpe hn ich ye ahmũrlo Porroshtpe. Tyenɨj enshiilo uje yeẽk shiyokõr mɨhnɨkɨ̃hɨ yet, hn ahmũrlo Porrosht hn ye moymlo uje asɨmlo Porrosht erze dyesmo.
\v 43 Ich yarhakpa par olak nehe uje olak ɨluu iich otsɨɨ fariseo pork ich ahmũrlo akahalo erze õr bahluwo õr ɨbe eeych wahacha sinagoga ehet. Hn ich ahmũrlo toy uje oso otsete olak uhulo olak ɨtso ɨhɨ̃r deyo wahacha dɨt ehet.
\v 44 Ich yarhakpa par olak nehe. Shɨ olak ɨtso luke uje topo ode hn nĩhyok ye yarɨrash heke oso ochɨkãha eeych hn otarãha hnɨmich hn ye odɨraha uje topo odechɨ.—
\p
\v 45 Eseekite hn hnakɨrbich dechɨ uje shiyokorãha oso waa ley waa je Moisés chichewkite. Tatɨm Jesús ɨm: —Maestro, erze uje athaka ich shɨ esh majamichɨhɨ õryok toy.—
\v 46 Jesús tatɨm õr ɨm: —Ich yarhakpa par olak nehe uje ahakorãhalo oso waa ley waa je Moisés chichewkite. Shɨ epɨlo olak leshɨbo shɨ uhulo ɨtso uje ebɨtɨlo õr ɨ̃rhuwo õr eeych uje ich ɨhnpa per olak ye akashɨmlo latɨk hnii olak hmata ijaabta par ẽrlo.
\v 47 Ich yarhakpa par olak nehe pork olak poruwo wɨshɨ oshuu oshuu otoy erze profeta poruwo wɨshɨ hn ahakõrlo õr luke.
\v 48 Uje ahakõrlo uhulo ɨtsorz ich ɨmeheeych uje ahmũrlo uje olak poruwo wɨshɨ oshiyokõrkite. Wɨr oshuu õrkite hn ahakõrlo õr luke.
\v 49 Ahakõrlo uhulo ɨtsorz heke Porrosht uje ich eykdeyo tatkite ɨm: “Tuu profeta hn apóstole olo otɨ̃r õr per oshuu õr nohmɨramo hn oloter yewo.”—
\v 50 Jesús tatɨm erze oso ɨm: —Olak hn erze yewo uje yesh õr ɨka ele ahle uje yok de lɨka, ich deeych yet nehe uje Porrosht sepyẽr oso hn olak dechɨ toy. Hn Porrosht chɨbɨte olak hnɨtew shɨ olak ɨtso uu olak poruwo wɨshɨ. Heke tokole ɨtso uje nos tukulo wɨr profeta wɨshɨ ɨ̃rmo tenit nehech ele ahle.
\v 51 Ese profeta porokkite webich osht iich otsɨɨ Abel. Wɨchɨ oshuu nehech terɨhɨ uu profeta uhurc osht uje iich otsɨɨ Zacarías. Ese Zacarías wɨchɨ uje wɨr oshuuhu wahacha templo ɨkɨch altar nẽr. Wɨchɨ altar owich uje otserũhu loshɨpo par uje oteeychãha Porrosht. Titɨm olak tuu ũrpa. Olak hn erze yewo uje ode lɨka, Porrosht chɨbɨte olak hnɨtew shɨ olak ɨtso olak poruwo wɨshɨ heke tokole ɨtso uje tukulo erze profeta.
\v 52 Ich yarhakpa par olak nehe uje ahakorãhalo oso waa ley waa je Moisés chichewkite. Olak ɨbiyo shɨ par ahakorãhalo õr Porrosht ahwoso per olak ahakõrlo shɨ ɨtso uje bolilo yabe par uje ontɨlo oso par uje ye odɨraha Porrosht ahwospe. Ye ahmũrlo uje amsahalo par olak Porrosht aabo hn ontɨlo erze uje sehe omasaha par Porrosht aabo.—
\p
\v 53 Uje Jesús sehe tokolɨhɨ õr ehet hn erze hnakɨrbo uje oshiyokorãha oso waa ley waa je Moisés chichewkite hn erze uje õr ɨluuta iich otsɨɨ fariseo ich ochesdelo. Ɨchii oshiyokos Jesús otatɨm ɨre kuche kɨhniya shɨchish oshuu ɨtso uje sehe odɨraha.
\v 54 Sehe oduhu Jesús nãha lahwotɨk par uje õr denunsya ɨre nehe.
\c 12
\s Jesús tata uje oso õr aho yũhɨrsh.
\p
\v 1 Eseekite uje ehn Jesús tatɨm õr shuu ɨtsorz hn oso otakɨsho lawich. Shish otaãcha nehech ma okɨhniya. Ochukusye hn ich otarãhaye hnɨte hnɨmo. Ɨchii Jesús tatɨm dakɨle wap ɨm: —Abeylshɨp olak par uje ye wɨr onehnyẽr olak erze uje õr ɨluuta iich otsɨɨ fariseo. Wɨr õr aho yũhɨrsh shɨ õr ɨtso pan eyhita pork ye olak pwele eychɨmlope.
\v 2 Nos wɨr kuche uje otsakɨs je deeych yet nehe ochɨbɨte orhõta. Nos wɨr kuche uje ye onahmũrpe uje yewo ochɨraha je deeych yet nehe ich ochɨraha.
\v 3 Heke nos wɨr kuche uje atɨmlo õr uje dɨhlak je deeych yet nehe ich nos ochunt. Uje ich atɨmlo yet kuchɨt ẽrlo olak ihyẽro pwert ehet hn pwert uhurrza kutute je deeych yet nehe ich nos ochunt shɨ ɨtso uje yeẽk dohɨr pwert eeych hn tɨbich sɨhnew tatɨm oso.—
\p
\v 4 Hn Jesús tatɨm dakɨle ɨm: —Olak pihyẽre. Titɨm olak. Ye atɨlɨlo wɨr uje sehe oduhu olak oduhu atɨlo per uje oshuu olak ich ye õr pwele oniyokõr latɨk ma.
\v 5 Titɨm olak yeẽkpo uje tyenɨj atɨlɨlo. Tyenɨj atɨlɨlo Porrosht pork uje shuu olak shuu atɨlo ich pwele tãra olak chɨbɨte olak urhuta bahluta ehet. Titɨm olak uje wɨchɨ uje tyenɨj atɨlɨlo.
\v 6 Erahalo uje oso shish ochiwãha sinko chɨpɨrme ijeebe par peychpor otiyer per Porrosht ye dɨkeype hnii nohmɨra erze chɨpɨrme ijeebe.
\v 7 Ye shɨ chɨpɨrmepe uje Porrosht sahmũr. Sahmũrpa olak nehech nos chɨraha olak akɨ̃rt uje de olak hu keshɨ terɨhɨ latɨkpo heke ye atɨlɨlo latɨk. Olak ma bale je chɨpɨrme uje kɨhniya.
\p
\v 8 Yok tokõra poõrzni. Uje yeẽk chɨhɨ uje ye lotiis yok hn ich tatɨm oso yok shuu ɨtsorz, heke titɨm erze Porrosht ɨr anjele too: “Wɨchɨ ye lotiis yokpe.”
\v 9 Uje yeẽk sata yokɨhɨ oso õr ɨkɨch ich yok tyenɨj tata ɨre Porrosht anjele õr ɨkɨch.—
\v 10 Jesús tatɨm dakɨle ɨm: —Yok tokõra poõrzni. Nos wɨr oso uje ochish majamichɨhɨ yok ich Porrosht perdonar õr nehe. Per erze oso uje ochiyuhu lahwoso mɨhnuwõho Porrosht Ɨchɨbich ich Porrosht yelɨj perdonar õr.
\v 11 Titɨm olak. Uje oso ochɨbɨte uje ahakõrlo mɨhnũwo hn ohnoy olak otseya olak sinagoga ehet o kɨmɨjɨ ohnoy olak otseya olak erze õr bahluwo õr ɨkɨch o kɨmɨjɨ ohnoy olak otseya olak jwe ɨle ɨkɨch ich ye olak prekupar uje keshɨ uhu ɨnaãpo par ekitkẽr õr.
\v 12 Uje aachɨ̃hɨlo õr bahluwo õr ɨkɨch ich Porrosht Ɨchɨbich shiyokorãha olak uje atɨmlo õr.—
\s Jesús tata uje ye ompe opota kuche.
\p
\v 13 Eseekite hn erze oso õr ehet hnakɨrbich nohmet de uje tatɨm Jesús ɨm: —Maestro, atɨm pɨshɨbich sehe tuu dehek pɨblɨshɨ ɨr kushjãro hn dosɨm yok yewo.—
\v 14 Hn Jesús tatɨm ɨm: —¿Yeẽk diihla yokni, sham, par jwe par tinshii erze kuche? Wɨchɨ ye pɨbɨkpe.—
\v 15 Heke Jesús tatɨm erze oso ɨm: —Abeylshɨp olak par uje ye abɨtɨlo kuche. Ye shɨ kushjãrope uje shuu olak ɨkɨrĩt om.—
\v 16 Hn Jesús tatɨm õr ɨm: —Tɨteẽta kuchẽrk. Hnakɨrbich de ɨrhĩch dich. Ɨre hnɨmich de uje ich ɨhɨ̃rtpa. Ɨr jõro ee de ich kɨhnipa.
\v 17 Heke ese ɨrhĩch dich ehet chiilehet ɨm: “¿Keshɨ tɨhmerɨ̃hɨ ɨraãpo ahnũwo yok pihõro uje tekushu?”
\v 18 Hn ehet chiilehet ɨm: “Tɨkɨraha uje tyenɨj tiyokõr. Tihyu erze yok jõro ihyuwo hn tiyokõr yewo tuu ma deyo par uje nos tɨhmerɨ̃hɨ erze pihõro uje tekushu hn nos erze kuche uje de pahɨr.
\v 19 Hn uje tɨmɨt nehe ich tyenɨj pehet chiilehet too: Ich yok jõro ee yesh kɨhniya uje tekushhna hn tɨhmẽr. Ich ewenta ãyo wɨshɨ kɨhniya par uje shɨ tiyakar hn takaak hn tokoho hn ich yok aylpa.”
\v 20 Per Porrosht tatɨm ese hnakɨrbich ɨm: “Owa totihla. Ele dɨhlake hn tyenɨj atɨ. Hap erze owa kushjãro uje ehmerhna. ¿Wɨr par yeẽkpo?”
\v 21 Nos wɨr oso uje ochɨhmer ɨr kushjãro shɨ par õr ɨre hn ich nĩhyok õr kushjãro wahacha Porrosht ahɨr ich oshuu ɨre ɨtso ese hnakɨrbich.—
\p
\v 22 Heke Jesús tatɨm dakɨle ɨm: —Ye olak prekuparɨhɨ erze kuche uje olak nesita par olak ɨkɨrĩt. Ye olak prekuparɨhɨ olak poso par uje elɨlo on: “¿Keshɨ oyuhu tãr ɨraãpo?” Hn ye olak prekuparɨhɨ olak ishuwo on: “¿Keshɨ oyuhu tãr ɨraãpo par uje oyonãha?”
\v 23 Ye olak ɨkɨrĩt chɨhɨpe shɨ par uje aaklo hn olak yũhurrza ye shɨ par anãhalo õr ɨshuwo. Kuche yewo de uje tyenɨj ahakõrlo.
\v 24 Uhu olak eyuwo tɨsɨ̃r erze chɨpɨrme uje ɨtso wupuu. Ye dukwẽr nahɨ̃rope hn ye dekushpe. Nĩhyok owich uje erze chɨpɨrme chɨhmerɨhɨ erze jõro. Shɨ Porrosht wɨchɨ uje ɨshɨm poso par uje tew. Olak ma bale je erze chɨpɨrme.—
\v 25 Jesús tatɨm dakɨle ɨm: —¿Yeẽkpo olak ehet uje prekupar ɨre hn pwele shuu dekɨrĩt ma berzak?
\v 26 Ye olak pwelpe uje uhulo olak ɨkɨrĩt ma berzak hnii pɨkaap heke ye jukur uje shɨ uhulo olak eyuwo tɨsɨr erze olak poso hn olak ɨshuwo.
\v 27 Ẽrlo yok uje titɨm olak tɨteẽta erze floro. Erze floro uje kresa ich ye dish obiyo shakɨr ehetpe hn ye niyokõr lasuwope. Rey Salomón ɨshuwo dekite uje ich ɨhɨ̃rts pisho per erze floro ich ma ɨhɨ̃rtso.
\v 28 Uje floro pohna ich shɨ ɨtso uje Porrosht ɨshɨm ɨshuwo. Ele deeych erze floro shɨ de aach hn dechole ohnoy ochɨmchaha kipuut par duhlu. Porrosht ma sahmũr olak je erze floro heke ma sahmũr ɨshɨm olak ɨshuwo. Shɨ otiislo yok heke uhulo olak eyuwo tɨsɨr olak ɨshuwo.
\v 29 Ye shɨ ekwilo erze uje sehe elɨlo hn erze uje sehe ehelo. Ye shish uhulo olak eyuwo tɨsɨr erze kuche.
\v 30 Nos wɨr erze uje ode ɨ̃rmo lekɨtiyo uje ye õr Porrosht aabope wɨr uje shish õr eyuwo tɨsɨr erze kuche. Olak Deych uje de wahacha poõrc chɨraha uje olak nesita erze kuche.
\v 31 Ich ma om ahakõrlo uje Porrosht sahmũr heke ɨshɨm olak poso hn olak ɨshuwo uje olak nesita.
\p
\v 32 Olak arhaabo uje olak de Porrosht hme. Wɨchɨ uje tɨbey olak heke ye atɨlɨlo latɨk. Porrosht sahmũrpa ɨshɨm olak owich uje de wahacha ɨre ahɨr.—
\v 33 Hn Jesús tatɨm õr ɨm: —Anuwãhalo olak kuche hn asɨmlo ɨr baho erze uje õr losuhlaabo. Uje ahakõrlo uhulo ɨtsorz ich olak kuche de wahacha poõrc uje yelɨj nɨhna ɨre hnii echɨko ye otorhape hn ye ɨhnẽro tepe.
\v 34 Nos oso shish oshuu deyuwo tɨsɨ̃r ese owich uje õr kushjãro de. Kɨmɨjɨ olak kuche chɨhɨ nãhu ɨ̃rmo ich shɨ olak eyuwo tɨsɨ̃r nãhu ɨ̃rmo per kɨmɨjɨ chɨhɨ poõrc ich olak eyuwo tɨsɨ̃r wahacha poõrc.
\p
\v 35 Shish tyenɨj emɨtlo olak par uje asewlo Porrosht ɨbiyo shɨ ɨtso uje anãhalo olak ɨshuwo par uje ẽrlo obiyo. Shish tyenɨj ahakõrlo uje om uje Porrosht sahmũr par uje shɨ olak ɨtso luu uje chihit lekɨtiyo.
\v 36 Ahakõrlo shɨ uhulo olak ɨtso hnakɨrbo uje oyem nensɨrc uje ehn de õr ahamich owich par uje chiileku. Uje õr yɨnsɨrc cheeshpo hn shuu pwert uhurrza ich wɨr otsɨtsẽr par uje masaha ehet.
\v 37 Uje õr yɨnsɨrc cheeshpo hn chish debiyo uje shɨ oyem ɨre hn ye omope ich om par õr ɨre. Titɨm olak ich tuu ũrpa. Õr yɨnsɨrc tyenɨj iyãha lasuwo uje chɨ̃ra obiyo hn shuu otsakaha nemest wɨrc hn ɨshɨm õr poso par uje otaak.
\v 38 Ich om par erze uje õr yɨnsɨrc taãcha hn chish õr ich shɨ oyem ɨre. Kɨmɨjɨ taachɨ̃hɨ dɨhlich pehet o kɨmɨjɨ taachɨ̃hɨ deeych huta ich shish oyem ɨre.—
\v 39 Jesús tatɨm õr ɨm: —Ẽrlo uje titɨm olak. Tɨteẽta hnakɨrbich uje ihyuch de. Kɨmɨjɨ dɨraha orta uje echɨkɨt taãcha ich ye duhu masaha dahuch ehetpe par uje torha kuchẽrk.
\v 40 Ahakõrlo uhulo olak ɨlo ese hnakɨrbich. Shish emɨtlo olak. Yok tokõra poõrzni hn deeych yet nehe tɨtɨ̃r poõrzpo. Tyenɨj shish anemlo yok pork ese deeych uje ebɨtɨlo uje ye takaashpe wɨchɨ deeych uje takaashpo nehe.—
\p
\v 41 Pedro tatɨm Jesús ɨm: —Ɨrhĩche, erze kuche uje eteẽta ¿je eteẽta par õryok o je par nos wɨr oso?—
\v 42 Jesús tatɨm ɨre ɨm: —Tɨteẽta hnakɨrbich uje yɨnsɨrc chɨbɨte par tɨbey ɨr ɨbiyo. Wɨchɨ chɨbɨte ese uje shish shiyokõr uje tata hn ich eykdeyo. Ɨr ɨrhĩch chɨbɨte par uje tɨbey erze uje otɨbey ɨr ihyuch par ɨshɨm õr poso uje terɨhɨ ɨshɨrĩt.
\v 43 Ich om par ese hnakɨrbich uje ɨr yɨnsɨrc taãcha hn shish shiyokor debiyo.
\v 44 Titɨm olak ich tuu ũrpa. Heke ese yɨnsɨrc ɨshɨm ɨr ɨbiyo ma dich. Ich shuu nos tɨbey ɨr kushjãro.—
\v 45 Jesús tatɨm õr ɨm: —Kɨmɨjɨ ese hnakɨrbich ɨr ɨluu mɨhnũ hn ehet chiilehet ɨm: “Ye pɨnsɨrc taãcha shɨchishpe.” Heke ɨchii sepyẽr erze nensɨrc ɨbiyo hn erze ɨr ɨbii per ɨre taak hn ɨhɨ hn shuu yɨkɨch sẽhi ɨre.
\v 46 Ese deeych ich chɨbɨte uje ye yɨnsɨrc taãchpe hn chɨbɨtpo uje yelɨj ɨr yɨnsɨrc taachɨ̃hɨ asa orta wɨchɨ uje ɨr yɨnsɨrc taãcha hn sepyẽrpa ese debich hn chɨbɨte wɨr õr ahɨr ese owich uje ye Porrosht aabo ochɨhɨpe.—
\v 47 Jesús tatɨm õr ɨm: —Kɨmɨjɨ õr yɨlt chɨhɨ uje chɨraha uje ɨr yɨnsɨrc sahmũr per ye nɨshii ɨre hn ye niyokõrpe ich tyenɨj ɨr yɨnsɨrc sepyẽr sẽhishɨp.
\v 48 Per ese uje ye dɨrehepe uje yɨnsɨrc chɨbɨte par shiyokõr hn ye niyokõrpe heke yɨnsɨrc sepyẽr ɨre pork chɨbɨte lahwoso par sepyẽr yeẽk uje shiyokõr shuu ɨtsorz per shɨ shuu pɨkaap pork ye dɨrehepe. Nos wɨr oso uje õr yɨnsɨrc ɨshɨm õr kuche ich kɨhniya sehe duhu oniyokõr ich ma kɨhniya. Ese uje ɨr yɨnsɨrc chɨraha uje shish shiyokõr om ich ɨshɨm ɨbich ich dich hn sehe duhu niyokõr ich ma om.—
\p
\v 49 Jesús tatɨm õr ɨm: —Shɨ tɨteẽta uje takaãchni shɨ ɨtso uje tokõhwa jwekɨta par uje tokõra tɨbɨte ele hnɨmich. Sehe tuu asa jwekɨta nũr lekɨtiyoni per ye wɨchɨ ɨshɨrĩtpe par chũr lekɨtiyo. Deeych yet nehe hn chũr lekɨtiyo. Asa jwekɨta shɨ tɨteẽta erze oso uje otsɨtak yok. Ye onahmũr wɨrpe erze uje ye olotiis yok.—
\v 50 Jesús tatɨm dakɨle ɨm: —Je deeych yet nehe hn oso oshiyokõr kuche mɨhnuwõho yok ich oshuu dospa. Wɨr uje shuu peyuwo tɨsɨ̃r nehech tokõra pɨt.
\v 51 ¿Je uhu olak eyuwo tɨsɨ̃r uje Tɨkɨrẽtni par tuu oso õr aho kɨɨsɨhɨ ahnũwo ɨ̃rmo? Ye Tɨkɨrẽtni par tiyokõr tuu ɨtsorz. Titɨm olak uje Tɨkɨrẽtni par uje tuu otsehek ɨre.
\v 52 Ele ahle ɨchii otsehek ɨre. Õr iisoye õr sinko. Õr tre otsɨtak erze uje õr osiyer hn erze uje õr osiyer otsɨtak erze uje õr tre.
\v 53 Õr deych ich sɨtak deyjɨt hn ɨr ijɨt ich sɨtak deych. Asa õr data ich sɨtak deyjɨta hn ɨr ijɨta ich sɨtak ɨr data. Asa õr ohota ich sɨtak lakaharza hn ɨr lakaharza ich sɨtak dohota.—
\p
\v 54 Eseekite hn Jesús tatɨm wɨr oso ɨm: —Uje eychɨmlo asa ukuhurrza uje tɨ̃r poõrc tãra ese uje deeych yakaha ich atɨmloye shɨchish uje tyenɨj ɨbɨk hn ɨbɨk.
\v 55 Uje myent tɨbichu tãra sur ese hnɨmich ich atɨmloye uje sehe duhlu hn ich duhlu.
\v 56 Olak aho yũhursh. Erahalo ese poõrc kɨmɨjɨ ɨbɨk o kɨmɨjɨ ye ɨbɨkpe, hn erahalo ese hnɨmich kɨmɨjɨ duhlu o kɨmɨjɨ ye duhlpe. ¿Ɨnaãpo heke ye erahalope ese ɨshɨrĩt uje yok dechɨ olak ahɨr?
\p
\v 57 ¿Ɨnaãpo heke ye uhulo olak eyuwo tɨsɨ̃r latɨkpo uje ich ma om?—
\v 58 Jesús tatɨm erze oso ɨm: —Tɨteẽta kuchẽrk. Kɨmɨjɨ yeẽk de uje ich sɨtak olak nohmet hn ese uje sɨtak ɨre hnoy seya jwe ɨle ɨkɨch. Uje ehn yahpaa taachɨ̃hɨ jwe ɨle ɨkɨch ich tyenɨj chukwi ɨluu par nɨshii ese kuchɨt uje shiyokõr par uje iim hn ye doy ɨre deya jwe ɨkɨch. Kɨmɨjɨ ye niyokõr duhu ɨlorz ich jwe tyenɨj ɨshɨm ɨre ese uje tɨbey karsel hn wɨchɨ tyenɨj chɨmchaha ɨre karsel ehet.
\v 59 Titɨm olak uje ye tokolɨhɨchɨs petɨk nehe nehech nos ɨshɨ ɨr hnɨtew.—
\c 13
\s Kɨmɨjɨ ye eena uje ahakõr mɨ̃hnɨk ich tyenɨj etɨ̃r urhuta bahluta ehet.
\p
\v 1 Eseekite uje shiyehe wɨchɨ deeych hn hnakɨrbo nohmɨramo odechɨ oso õr ahɨr uje otatɨm Jesús uje Pilato shuu oshuu hnakɨrboni. Wɨr israel yewo uje otoy uje odebuhu ese hnɨmich Galilea. Uje ehn oshuu loshɨpo par uje oteeychãha Porrosht hn ohyerptoso otaachɨ̃hɨchɨs hn oshuu erze hnakɨrbo oshuu otoy. Õr armɨtsɨ noshãha erze loshɨpo armɨtsɨ eeych uje oshɨm Porrosht.
\v 2 Jesús tatɨm õr ɨm: —¿Je ebɨtɨlo uje wɨr ma oshiyokõr mɨhnũwo je nos wɨr erze oso yewo uje odebuhu Galilea heke erze ohyerptoso oshuu õr oshuu otoy oshuu ɨtsorz?
\v 3 Titɨm olak uje ye oniyokõr ma mɨhnũwo je erze oso yewope. Hn olak ɨtspo heke ma om uhu olak aho chuuna uje ahakõrlo mɨhnũwo. Moymlo erze olak ɨluu mɨhnũ hn ahakõrlo uje om uje Porrosht sahmũr. Kɨmɨjɨ ye ahakõrlo uhulo ɨtsorz ich tyenɨj nos etɨ̃rlo urhuta bahluta ehet nehe.—
\v 4 Jesús tatɨm õr ɨm: —¿Je ebɨtɨlo uje erze uje õr dyes y osho ich oshiyokõr ma kuche mɨhnũwo je erze yewo uje odebuhu dɨt Jerusalén heke uje otɨ̃r dɨt Siloé hn ese pwertɨt dich kayɨhɨ õr eeych hn shuu õr shuu otoy?
\v 5 Titɨm olak uje ye oniyokõr ma mɨhnũwo je erze yewo uje odebuhu Jerusalén. Nos õr ɨtsye. Hn olak ɨtspo heke ma om uhu olak aho chuuna uje ahakõrlo mɨhnũwo. Moymlo erze olak ɨluu mɨhnũ hn ahakõrlo uje Porrosht sahmũr. Kɨmɨjɨ ye ahakõrlo uhulo ɨtsorz ich tyenɨj nos etɨ̃rlo urhuta bahluta ehet nehe.—
\p
\v 6 Jesús sɨteẽta tatɨm õr ɨm: —Hnakɨrbich dekite uje chukwẽr pohorrza waa je ich otsɨɨ higuera ɨr shakɨrrza ehet. Uje terɨhɨ ɨshɨrĩt hn hno tɨ̃r teychɨm kɨmɨjɨ ee chɨhɨ. Uje chish asa pohorrza ich nĩhyok ye eerɨ̃rsh
\v 7 heke ese yɨnsɨrc tatɨm ese debich uje tɨbey shakɨrrza ɨm: “Ich tre ãyo shish tɨtɨ̃r tish asa pohorrza hn ich ye ee chɨhɨpe. Ahlo asa pohorrza. Ye ompe uje shɨ dechɨ shakɨrrza ehet.”
\v 8 Ese uje tɨbey wate nensɨrc shakɨrrza tatɨm ɨre ɨm: “Pɨnsɨrc, hap moymɨhɨ par ãyt yet. Tuu lɨka hnɨmich koota hn tɨbɨte wõjo iche.
\v 9 Yeychɨm ese ãyt yet nehe kɨmɨjɨ ee chɨhɨ. Kɨmɨjɨ chɨhɨ ich om, per kɨmɨjɨ ye chɨhɨ nehe ich tokohlo.”—
\s Jesús chukuta tɨmcharrza uje narhak.
\p
\v 10 Eseekite uje ich terɨhɨ sabta hn Jesús shiyokorãha oso sinagoga ehet.
\v 11 Tɨmcharrza dechɨ oso õr ehet dyes y osho ãyo uje ɨchɨbich mɨ̃hnt de ehet. Ich shuu narhak heke ye pwelpe par uje iyehet. Shish narhak.
\v 12 Uje Jesús umo asa tɨmcharrza hn tɨbii par uje shuu tɨ̃r wɨr oso õr ɨkɨch. Tatɨm ɨre ɨm: —Ich owa owich omɨke.—
\v 13 Chɨbɨte nahme asa tɨmcharrza eeych ɨchii iyehetshɨp hn wate teeychãha Porrosht.
\v 14 Ese õr bahlut uje tɨbey asa sinagoga sɨtak uje Jesús chukuta asa tɨmcharrza ese deeych uje otsakɨr. Tatɨm erze oso uje ode wate sinagoga ehet ɨm: —Shɨ daalo seys uje tyenɨj ochishew obiyo. Tyenɨj erẽtlo erze daalo uje ochish obiyo par uje wɨchɨ chukuta olak hn ye erẽtlo ese deeych uje otsakɨr par uje uhulo wɨchɨ chukuta olak.—
\v 15 Ɨrhĩch tatɨm ese õr bahlut hn erze yewo uje õr eyuwo ɨtsye ɨm: —Olak aho yũhursh. Shish eyuhulo olak wey hn olak borkɨ uje de dawich hn bolilo eylo wahacha awɨt par uje enyẽrlo ese deeych uje otsakɨr.
\v 16 Shɨ ɨtso asa tɨmcharrza. Wate ɨr porokkite uu Abraham lɨshɨ ɨtso olak pork wɨchɨ olak porokkite toy. Satanás shiyeru wate tɨmcharrzkite shuu narhak heke dyes y osho ãyo ich ye pwel sehetpe. ¿Ɨnaãpo ye ahmũrlope uje tiyuhu wate Satanás hme tuu owich om ese deeych uje otsakɨr?—
\v 17 Uje Jesús tatɨm õr shuu ɨtsorz ich nos shuu wɨr opook erze uje otsɨtak ɨre, per nos wɨr yewo uje odechɨ ich õr aylpa uje Jesús nos shiyokõr erze kuche uje ich ompa.
\p
\v 18 Jesús tatɨm õr ɨm: —¿Tɨteẽta latɨkpo par tuu ɨmeheeych par olak uje Porrosht shiyokõr par tɨbey daabo?
\v 19 Shɨ ɨtso asa pohorrza eyhi ijeebe waa je iich otsɨɨ mostasa. Hnakɨrbich chukwerɨ̃hɨ ɨr shakɨrrza ehet hn kresa nehech shɨ ɨtso uu pohɨr deyo. Chɨpɨrme taãcha hn shiyokõr dewoho uke ehet.—
\v 20 Jesús tatɨm õrpo ɨm: —¿Keshɨ tɨteẽta latɨkpo ma par uje erahalo uje Porrosht shiyokõr par tɨbey daabo?
\v 21 Shɨ ɨtso asa pan eyhita waa je tɨmcharrza shuu ĩya ese erint par uje shiyokõr pan uje ich kɨhniya. Shɨ iyem nehech asa pan eyhita chũr lekɨtiyo ese erint ehet.—
\s Jesús shɨ ɨtso pwert uhurrza ijaabta.
\p
\v 22 Eseekite uje Jesús tɨ̃r Jerusalén ich tɨ̃r wɨr duwo deyo hn ijaabo uje de dehet paho par uje sanɨmɨrãha Porrosht ahwoso.
\v 23 Hnakɨrbich yet tatɨm Jesús ɨm: —Ɨrhĩche, ¿je shɨ õr arhaabo uje tyenɨj otɨ̃r Porrosht ahɨr nehe?— Jesús tatɨm õr ɨm:
\v 24 —Eyuhulo olak par uje amsahalo asa uhurrza waa je ehet ijaap. Titɨm olak uje okɨhniya õr prowa par omasaha per ye õr pwelpe.
\v 25 Deeych yet nehe uje ese pwertɨt yɨnsɨrc iyehet hn shiyeru dahuch ich olak tyenɨj shish alehelo ejwert hn tukulo asa pwert uhurrza hn shish atɨmlo on: “Ɨrhĩche, etsẽr asa pwert uhurrza par uje oyomsaha ehet.” Per ɨre tyenɨj tatɨm olak ɨm: “Ye tɨkɨraha olak otiyo keshɨ olak ɨraãpo oso.”
\v 26 Heke ɨchii atɨmlo on: “Õryok oyaakɨhɨ ahɨrni hn oyoho. Ahakorãha oryõkni wahacha dɨt ehet.”
\v 27 Per ese ɨrhĩch tatɨm olak ɨm: “Ye tɨkɨraha olakpe je shɨ ãrlo ɨraãpo. Bolɨlo olak uje shish ahakõrlo uje mɨhnũwo.”
\v 28 Heke deeych yet nehe hn eyerhlo nehech aasɨlo olak potẽre uje amlo ese Abraham lɨshɨ hn Isaac lɨshɨ hn Jacob lɨshɨ hn nos wɨr profeta poruwo wɨshɨ uje ode wahacha Porrosht ahɨr per yewo odechɨ toy uje tyenɨj ochiyuhu olak ochɨbɨte olak ejwert.
\v 29 Porrosht tyenɨj shiyokõr õr ahamich dich par erze ɨr aabo wahacha poõrc nehe. Tyenɨj otãra ɨ̃rmo lekɨtiyo, otãra norte hn otãra sur hn otãra deeych warĩch hn otãra deeych yakaha hn otsakaha õr owich nemest wɨrc par uje otaakɨhɨ Porrosht ahɨr.
\v 30 Ẽrlo uje titɨm olak. Nohmɨramo odechɨ õr ehet nehe uje wɨr ye õr bahluwo petɨkni uje ode lɨka ɨ̃rmo per Porrosht tyenɨj chɨbɨte õr owich erze õr bahluwo õr ehet. Hn nohmɨramo odechɨ uje õr bahluwoho lɨka ɨrmõni per Porrosht tyenɨj chɨbɨte õr owich erze õr ehet uje ye õr bahluwope.—
\s Jesús sahmũrpa erze jerusalén oso.
\p
\v 31 Eseekite hn hnakɨrbo nohmɨramo uje õr ɨluuta iich otsɨɨ fariseo otaachɨ̃hɨ Jesús ahɨr. Otatɨm ɨre otsɨɨ: —Atokolɨhɨ lɨka pork rey Herodes sehe duhu oduhu owa.—
\v 32 Jesús tatɨm õr ɨm: —Rey Herodes wɨchɨ shɨ ɨtso watsɨtsa pork shish shiyokõr uje mɨhnũwo. Bolɨlo atɨmlo ese rey Herodes on: “Ele ahle hn dechole yok shish tiyuhu erze demonyo hn tukuta erze uje õr permo. Uje ich terɨhɨ daalo tre ich tɨhna pɨbiyo.”
\v 33 Per ele deeych hn dechole hn dechol yet ich tyenɨj shish takaha tɨtɨ̃r dɨt Jerusalén pork shish tyenɨj profeta otooho Jerusalén.—
\v 34 Hn Jesús ɨm: —Titɨm olak uje ebuhulo dɨt Jerusalén shish tukulo erze profeta poruwo wɨshɨ uhulo otoy. Hn erze uje Porrosht shuu ohno otɨ̃r olak ich tukulo õrni uhulo otoy ẽrlo õr kojano po. Shish sehe tɨkɨbey olak ɨtso kokota uje tɨbey laabo shuu sakaha nahno uut per ye ahmũrlope.
\v 35 Ẽrlo uje titɨm olak. Erze olak ihyuwo tyenɨj moymlo nehe shɨ yesa. Titɨm olak je ich ye amɨlo yok nehe nehech athɨlo on: “Sehe oyuhu Porrosht diyuhu lahwoso omoho ese uje ɨr Ɨrhĩch shuu tɨrẽt.”—
\c 14
\s Hnakɨrbich uje koospa.
\p
\v 1 Eseekite uje ich deeych yet hn terɨhɨ sabta hn Jesús hno tɨ̃r ese hnakɨrbich ihyuch uje ɨr ɨluuta iich otsɨɨ fariseo. Wɨchɨ dɨt oso õr bahluwa. Jesús hno par uje taakɨhɨ ihyuch. Fariseo yewo odechɨ toy. Oteychɨm pishɨ Jesús kɨmɨjɨ niyokõr uje mɨ̃hnɨk.
\v 2 Hnakɨrbich dechɨ Jesús ɨkɨch uje permo, hmeyko koos, ɨtero hn dɨle nos koos.
\v 3 Jesús keytker erze hnakɨrbo uje oshiyokorãha oso waa ley waa je Moisés chichewkite hn erze yewo uje õr ɨluuta iich otsɨɨ fariseo. Jesús tatɨm õr ɨm: —¿Je otsowe ley uje ochukuta õr ese deeych uje otsakɨr o je ye otsowepe?—
\v 4 Per õr ɨre ye odiilehetpe. Heke Jesús chishew ese hnakɨrbich uje permo hn chukuta hn shuu hno tokolɨhɨ pwert ehet.
\v 5 Tatɨm õr ɨm: —Kɨmɨjɨ olak yeẽk uje ɨr ijɨt de o kɨmɨjɨ ɨr wey de uje kay hn masaha jotsɨt ehet ¿je ɨchii diyuhu ɨre shiyehe wɨchɨ ese deeych uje otsakɨr o je ye diyuhu ɨrpe?—
\v 6 Per õr ɨre ich ye olish latɨk.
\s Oso ochiihla õr ɨbe par otsakaha eeych.
\p
\v 7 Eseekite ich Jesús umo erze uje otaachɨ̃hɨchɨs par uje otaakɨhɨ toy. Ochiihla erze õr bahluwo õr ɨbe par uje otsakaha pork sehe oduhu ɨr deyo. Jesús shiyokorãha õr tatɨm õr ɨm:
\v 8 —Uje yeẽk tatɨm olak yeẽk par uje tɨ̃r ɨr ahamich owich uje ich chiileku ye lakaha erze uje õr deyo õr ɨbe eeych pork ye dɨraha kɨmɨjɨ tatɨm yet par uje taãcha uje ich ma dich je ɨre.
\v 9 Kɨmɨjɨ lakaha wahacha hn ese uje shiyokõr õr ahamich tyenɨj tɨ̃r ɨre hn tatɨm ɨm: “Alehet. Lɨkɨ ɨbe ele hnakɨrbich.” Heke shuu pookshɨp. Ich tyenɨj sakaha asa õr ɨbɨta uje de uhurc.
\v 10 Uje yeẽk tatɨm olak par uje etɨ̃rlo ɨr ahamich owich ich ma om uje akahalo asa õr ɨbɨta uje de uhurc. Ese uje shuu etɨ̃r nahamich owich tɨrẽt hn tatɨm owa ɨm: “Akaha ese owich uje ich ma ɨhɨ̃rt, sham.” Heke nos wɨr uje odechɨ õr ahamich owich oteychɨm owa shɨ ɨtso uje owa dich.
\v 11 Tyenɨj ɨtsorz pork ese uje sehe duhu ɨre dich ich shɨ ɨtso uje ye jukur, hn ese uje ye duhu ɨre dichpe wɨchɨ uje oshuu ɨtso uje ich dich.—
\v 12 Eseekite hn Jesús tatɨm ese õr ahamich yɨnsɨrc ɨm: —Uje sehe ahakõr õr ahamich par uje otaak ich ye atɨm erze ahɨ̃re hn erze eshɨbo hnii erze eeyso hn erze ɨhɨ̃r deyo uje odebuhu ahuch ahɨr par uje otɨrẽt. Kɨmɨjɨ atɨm õr par uje uhu otɨrẽt ɨtsorz hn deeych yet nehe ich wɨr oshiyokõr õr ahamich dich yetpo hn otatɨm owa par uje etɨ̃r õr heke oshɨ ɨr hnɨtew uje de ahɨr.
\v 13 Uje ahakõr õr ahamich ich ma om uje ebii erze uje õr losuhlaabo hn erze uje õr wopo hn erze uje õr olɨbo par uje otɨrẽt otaak.
\v 14 Heke ich om par owa pork wɨr ye õr pwelpe oniyokõr õr ahamich yet hn oshɨ õr hnɨtew, per uje Porrosht aabo õr ɨkpo nehe ich tyenɨj Porrosht ɨshɨ ese õr ahamich bahat.—
\p
\v 15 Hnakɨrbich yet dechɨ õr ahamich owich ese nemest wɨrc uje Jesús de. Uje chunt uje ɨtsorz hn tatɨm Jesús ɨm: —Ich om par yeẽk uje tyenɨj taakɨhɨ wahacha poõrc ese õr ahamich uje Porrosht shiyokõr par erze ɨr aabo nehe.—
\v 16 Uje Jesús chunt ɨre hn tatɨm ɨre ɨm: —Hnakɨrbich yet de uje sehe niyokõr õr ahamich dich. Tatɨm wɨr oso okɨhniya par uje otɨrẽt par otaak.
\v 17 Uje ich terɨhɨ ese õr ahamich orta hn shuu dakɨlt hno par uje tatɨm wɨr oso par otɨ̃r ese õr ahamich pork nos wɨr oposo de nemest eeych par uje otaak.
\v 18 Per nos wɨr õr ɨre ɨchii otatɨm wɨchɨ akɨlt uje ye õr pwele odope. Uu hnakɨrbich webich osht tatɨm ɨm: “Tɨkiya yok hnɨmichɨke, sham. Tyenɨj takaha takachɨm shɨchish heke ye yok pwelpe par uje tɨtɨ̃r ese ɨr ahamich. Atɨm ɨre par uje perdonar yok.”
\v 19 Hn yet tatɨm ɨm: “Tɨkiyaka sinko yunta wey, sham. Tyenɨj takaha takachɨm shɨchish par yok prowa kɨmɨjɨ om heke ye yok pwelpe par uje takaha tɨtɨ̃r ese ɨr ahamich. Atɨm ɨre par uje perdonar yok.”
\v 20 Hn yet tatɨm ɨm: “Yok tiipekuku heke ye yok pwelpe par uje tɨtɨ̃r ese ɨr ahamich.”
\v 21 Ese ɨrhĩch ɨbich cheeshpo hno tatɨm nensɨrc hn yɨnsɨrc ich chesdelo. Tatɨm debich ɨm: “Bo shɨchish etɨ̃r dɨt ehet. Õhwa erze uje õr losuhlaabo hn erze uje õr olɨbo hn erze uje õr wopo.”
\v 22 Uje sɨhna debiyo hn tatɨm nensɨrc ɨm: “Pɨnsɨrc, nos tiyokõrke erze uje atɨm yokɨke per erze õr ɨbe yesh de.”
\v 23 Ese ɨrhĩch tatɨm ese debich ɨm: “Bo etɨ̃r erze daho ijaabo hn erze daho deyo uje dechɨ dɨt nẽr par uje uhu oso omasaha pihyuch par ese õr ahamich. Õhwa õr nehech õr ɨlshɨp nemest wɨro.
\v 24 Titɨm olak ich ũrpa. Erze uje titɨm õr waphna par otɨ̃r ese õr ahamich wɨr hnii õr sohmɨra ye tuu omasaha par otaakpe.”—
\s Tyenɨj ma otsahmũr Cristo je uje otsahmũr deyso.
\p
\v 25 Eseekite ich oso okɨhniya uje oyehe Jesús nẽr. Somtɨs ɨre hn tatɨm õr ɨm:
\v 26 —Uje yeẽk tɨrẽt tɨ̃r yok pork sehe masaha par pakɨlak ich ma tyenɨj sahmũr yok je uje sahmũr deych hn data. Tyenɨj ma sahmũr yok je uje sahmũr nerãhta hõr daabo. Tyenɨj ma sahmũr yok je uje sahmũr leshɨbo hn nanɨme, hn tyenɨj ma sahmũr yok je uje sahmũr ɨre. Kɨmɨjɨ ye duhu ɨlorz ich ye pwele masaha par pakɨlakpe.—
\v 27 Jesús tatɨm õr ɨm: —Shish tyenɨj yeẽk ewenta uje oso oshiyokõr mɨhnɨkɨ̃hɨ ɨre shɨ pork ye dotiis yok shɨ ɨtso uje ihyõk krus hn ĩya yok. Kɨmɨjɨ ye ewenta duhu ɨlorz ich ye pwele masaha par pakɨlakpe.—
\v 28 Jesús sɨteẽta kuchɨt tatɨm õr ɨm: —Kɨmɨjɨ olak yeẽk chɨhɨ uje sehe niyokõr pwert dich ich tyenɨj sakɨr hn shuu deyuwo tɨsɨ̃r wap kɨmɨjɨ ɨr hnote chɨhɨ kɨhniya par uje shiyokõr.
\v 29 Kɨmɨjɨ nos chihitsɨm erze uhwɨrbe hn ɨr hnote nĩhyok ich ye nɨmɨtpe heke erze yewo omo ɨre uje ye nɨmɨtpe hn oloter ɨre oyana
\v 30 otsɨɨ: “Ɨchii shiyokõr pwert dichni ese hnakɨrbich per ɨr hnote iyehi heke ye pwel nɨmɨtpe.”—
\v 31 Jesús sɨteẽta kuchɨt yetpo ɨm: —Kɨmɨjɨ rey yet sehe do par uje hõr rey yet oteye ich tyenɨj sakɨr hn shuu deyuwo tɨsɨ̃r wap uje chɨ̃ra wɨr ɨr ohyerptoso uje õr dye mil kɨmɨjɨ ɨre pwele derz wɨr rey yet ohyerptoso uje õr beynte mil.
\v 32 Kɨmɨjɨ kemɨhɨ uje ye pwel derzpe heke uje ehn erze ɨmãho ode dukuhla hn shuu hnakɨrbo ohno par uje shuu otatɨm ese rey yet otsɨɨ: “Õryok rey sole: ¿Tiyokõr latɨkpo par uje tuu ehet kɨɨs?”
\v 33 Olak shɨ olak ɨtso ese rey yet heke tyenɨj olak eyuwo tɨsɨ̃r wap. Uje ye olak pwele moymlo olak kushjãro ich ye olak pwelpe amsahalo par pakɨle.
\p
\v 34 Olak shɨ olak ɨtso sal. Erze sal ich ɨhɨ̃rtso per kɨmɨjɨ sɨhna ɨre uje ich ye chiyokpe ¿ich uhu ɨnaãpo par uje uhu chiyokpo?
\v 35 Ye ompe par uje otãra ochɨbɨte shakɨrrza pork shuu jõro toy hn ye ompe par uje otãra ochɨbɨte erze wõjo iche uje otɨbey par ochɨbɨte shakɨrrza ehet. Shɨ tyenɨj otãra ochɨbɨte ejwert. Olak uje entlo uje titɨm olakɨke uhu olak eyuwo tɨsɨ̃r.—
\c 15
\s Kuche tre uje pyerte hn ochish.
\p
\v 1 Eseekite ich oso uje õr kobra nahnapso õr hnote par gobierno odechɨ Jesús ahɨr, hn wɨr odechɨ toy erze uje õr ɨluu mɨhnũ. Nos ochɨpeẽsa Jesús par otẽr uje tata.
\v 2 Wɨr odechɨ toy uje õr ɨluuta iich otsɨɨ fariseo hn erze uje oshiyokorãha oso waa ley waa je Moisés chichewkite. Ye onahmũrpe uje erze yewo ochɨpeẽsa Jesús heke ochish majamich. Otata otsɨɨ: —Ese Jesús ich seta wɨr uje õr ɨluu mɨhnũ hn taakɨhɨ õr ahɨr.—
\p
\v 3 Heke Jesús sɨteẽta kuchɨt tatɨm õr ɨm:
\v 4 —Kɨmɨjɨ olak yeẽk chɨhɨ uje ɨr obeje de syen hn yata pyerte heke shɨ iimɨhɨ wahacha aach wɨr noventa y nueve hn hno chukwi asa yata. Tyenɨj chukwi nehech chish.
\v 5 Uje chish ich aylpa. Sem hn ĩhyok hnoy
\v 6 seya dahuch. Uje taachɨ̃hɨ dahuch hn shuu wɨr nahɨ̃re otakɨsho lawich hn erze uje odebuhu ihyuch ahɨr hn tatɨm õr ɨm: “Tishɨkɨ waa yok obejɨta waa je pyertɨke. Sehe tuu olak ayla toy.”
\v 7 Titɨm olak ich tuu ũrpa. Shɨ ɨtso ese hnakɨrbich uje ɨr obejɨta pyerte per chish heke ich ayla, ich ɨtso erze uje ode wahacha poõrc. Õr ayla uje ele hnɨmich nohmet de uje ɨr ɨluu mɨhnũ per shuu dehet chuuna uje shiyokõr mɨhnũwo hn iim hn masaha par Porrosht aap, per erze uje ode wahacha poõrc ye õr aylɨhɨpe erze noventa y nueve uje ochɨbɨte uje õr ɨluu om heke õr ɨre ye oduhu laho nuunape uje oshiyokõr mɨhnũwo.—
\p
\v 8 Jesús sɨteẽta kuchɨt yet ɨm: —Shɨ tɨbɨte kɨmɨjɨ tɨmcharrza peychpor chɨhɨ dye uje debichpa hn sohmata pyerte ich tyenɨj sẽru nampyont par uje chukwi. Sarz dahuch hn chukwi nehech chish.
\v 9 Uje chishɨke hn shuu wɨr nahɨ̃re otakɨsho lawich hn erze uje odebuhu ɨr ihyuch ahɨr hn tatɨm õr ɨm: “Tishɨkɨ asa peychporrza waa je pyertɨke. Sehe tuu olak ayla toy.”—
\v 10 Jesús tatɨm õr ɨm: —Titɨm olak ich tuu ũrpa. Shɨ ɨtso uje asa tɨmcharrza ayla ich shɨ ɨtso wahacha poõrc uje yeẽk chɨhɨ ele ɨ̃rmo uje shuu dehet chuuna uje shiyokõr mɨhnũwo hn iim par uje shiyokõr uje Porrosht sahmũr ich wɨr õr ayla erze Porrosht ɨr anjele.—
\p
\v 11 Jesús sɨteẽta tatɨm õr ɨm: —Hnakɨrbich dekite uje aabo õr osiyer.
\v 12 Uu ijɨt yet uje ma shakɨr tatɨm deych ɨm: “Papa, sehe tuu ehek erze owa asujãro hn asɨm yok yewo, pork wɨr par yok nehe.” Heke õr deych sehek lasujãro hn ɨshɨm õr.
\v 13 Eseekite uje deeych yet hn ɨr ijɨt shakaharc nos chish wɨrye ɨr kushjãro hn hno tokolɨhɨchɨs tɨ̃r hnɨmich kɨnehẽt uje ich dukuhla. Uje de hnɨmich kɨnehẽt ich shiyokõr uje ich mɨhnũwo nehech nos sɨhna ɨr hnote.
\v 14 Uje nos sɨhna ɨr hnote hn sewɨt dich ihnɨmichɨhɨ lekɨtiyo ese hnɨmich kɨnehẽt. Ɨchii iyuwo sẽhi ɨre
\v 15 heke hno chish obiyoho wahacha. Ɨr yɨnsɨrc ɨshɨm ɨbich shɨ par ɨshɨm poohle olja ee wahacha ɨr aach.
\v 16 Ɨre sehe duhu lejɨta yeno erze olja ee uje poohle tew per ye latɨk dosɨm ɨre.
\v 17 Uje ich deeych yet hn shuu deyuwo tɨsɨ̃r ɨm: “Wahacha papa ihyuch ich oposo wɨshɨ kɨhniya par nos wɨr ɨbiyo otew nehech otsatso hn shish dechɨ per yok shɨ yok de lɨka heke yesh piyuwo sẽhi yok.
\v 18 Ma om takaha takaashpo tɨtɨ̃r papa ihyuch. Tyenɨj titɨm papa too: Papa, ich mɨhnɨ̃kpa uje tiyokõr uje Porrosht ye nahmũrpe hn mɨhnɨ̃kpa uje tiyokõr uje ye ahmũrpe.
\v 19 Ye ompe uje ebii yok on: Owa pijɨt. Shɨ asɨm yok obiyo. Uhu yok ɨlo erze yewo uje ochish ebiyo.”
\v 20 Eseekite uje yuwɨrke shuu deyuwo tɨsɨ̃r hn iyehetɨhɨchɨs hno tɨ̃r ɨr deych ihyuch. Uje ehn de dukuhla hn ɨr deych umo ɨre. Chuuna uje dosuhlaap hn uushɨ dalehe arhĩch. Chishew, seta hn chuku ur.
\v 21 Hn tatɨm deych ɨm: “Papa, tiyokõr mɨhnɨ̃kpa uje Porrosht ye nahmũrpe, hn tiyokõr mɨhnɨ̃kpa uje ye ahmũrpe. Ich ye ompe uje ebii yok on: Owa pijɨt.”
\v 22 Per ɨr deych tatɨm wɨr debiyo ɨm: “Ohwɨ̃lo shɨchish erze õr ɨshuwo uje ich ma ɨhɨ̃rtso par uje uhulo nonãha. Emchahalo ohmartɨta ɨr hmata hn uhulo terɨhɨ deriho.”
\v 23 Hn tatɨm wɨr debiyo ɨm: “Ohwɨ̃lo wõjɨta ijaabta waa je uhulo sohlhna par otew. Tukulo hn yiyokõrlo õr ahamich dich
\v 24 pork ele pijɨt shɨ ɨtso uje toni per ɨkpo. Shɨ ɨtso uje pyertni per tishpo.” Ɨchii oshiyokõr ese õr ahamich dich.
\p
\v 25 Eseekite uje ehn oshiyokõr ese õr ahamich hn ese ɨr ijɨt bahlut shɨ chishew obiyoho wahacha shakɨrrza ehet. Uje cheeshpo ta par taachɨ̃hɨ dahuch ahɨr hn chunt erze musika uje oteeychɨ hn oshiyokõr weyla.
\v 26 Uje taãchaka hn tɨbii ese uje chish obiyohochɨs hn tatɨm ɨm: “¿Latɨkpo ese uje tokolɨhɨ lɨka?”
\v 27 Wɨchɨ tatɨm ɨm: “Eshɨbich taãchaka, hn eych shuu wõjɨta ijaabta uje sohla hn oshiyokõr ɨr ahamich pork eshɨbich cheeshpo hn ich owich om.”
\v 28 Ese ɨr ijɨt bahlut ɨchii chesdelo. Ye nahmũr masaha ese õr ahamichpe, heke ɨr deych tokolɨhɨ pwert ehet hn sapur ɨre pork sehe duhu masaha ese õr ahamich.
\v 29 Tatɨm ɨr deych ɨm: “Eraha uje ich ãyo wɨshɨ kɨhniya uje tishew obiyoho owa shakɨrrza ehet. Shish tiyokõr uje atɨm yok per yelɨj asɨm yok hnii wecheke ijaap par uje tuu hn tiyokõr õr ahamich par uje pihyẽro otaak.
\v 30 Ele ahle hn ese eyjɨt uje sɨhna erze owa hnotni ɨshɨm erze tɨmcher yɨtor ich taachɨ̃hɨ lɨka hn uhu oshuu ese wõjɨt ijaabɨt uje sohla hn uhu oshiyokõr õr ahamich.”
\v 31 Ɨr deych tatɨm ese deyjɨt bahlut ɨm: “Pijɨte, owa shish owa de lɨka pahɨr. Nos wɨr pishujãro wɨr par owa.
\v 32 Ma om uje yiyokõr lɨka õr ahamich par uje eyok aylpa pork ele eshɨbich shɨ ɨtso uje toni per ɨkpo. Wɨchɨ shɨ ɨtso uje pyertni per ich yishpo.”—
\c 16
\s Hnakɨrbich ye tɨbey nensɨrc kushjãrope.
\p
\v 1 Eseekite hn Jesús tatɨm wɨr dakɨle ɨm: —Hnakɨrbich dekite uje ɨrhĩch dich. Chɨbɨte debich par nos tɨbey wɨr ɨr kushjãro. Deeych yet hn yewo otatɨm ɨr yɨnsɨrc otsɨɨ: “Wɨchɨ ye niyokõr erze ebiyope uje atɨm. Shuu nos tokole mɨhnũwo.”
\v 2 Uje tẽr wɨr õr ahwoso oshuu ɨtsorz hn tɨbii ese debich. Tatɨm ɨm: “Tukunt uje otata owa. Atɨm yok uje ahakorɨ̃hɨ wahacha. Tyenɨj tuu atokole pork ye ahakõr pɨbiyope uhu om.”
\v 3 Ɨr ɨbich ehet chiilehet ɨm: “¿Keshɨ tyenɨj tiyokõr latɨkpo pork pɨnsɨrc chiyuhu yokɨhɨ wɨr pɨbiyo? Ich ye pukũrbɨrsh par uje tish obiyoho shakɨrrza ehet, hn ich tɨkɨpookpa uje tapur õr poso.
\v 4 Tɨkɨraha uje tyenɨj tiyokõr uje tɨkitokolɨhɨ wɨchɨ pɨbich par uje oso oshuu tiyakaha lahuwo.”
\v 5 Ese ɨr ɨbich nos tɨbii nohmɨr nohmɨr erze uje õr hnɨtew de ɨr yɨnsɨrc. Tatɨm ese hnakɨrbich webich osht ɨm: “¿Owa hnɨtew terɨhɨ latɨkpo uje de pɨnsɨrc?”
\v 6 Hn tatɨm ɨm: “Yok hnɨtew de dyes y seys tambor aseyte olivo.” Umo ɨm: “Akɨr shɨchish. Owa hnɨtewta de lɨka hutɨta. Atsew ebɨte shɨ osho tambor aseyte olivo.”
\v 7 Tatɨm ese yet ɨm: “¿Owa hnɨtew terɨhɨ latɨkpo?” Hn wɨchɨ tatɨm ɨm: “Yok hnɨtewta mil kotsɨrbo erze trigo.” Ɨshɨm hutɨta hn ɨm: “Atsew ebɨte shɨ osho syento kotsɨrbo erze trigo.”
\v 8 Esee hn ɨr yɨnsɨrc tatɨm ɨm: “Ich erahapa uje ehnyẽr oso par uje tokole om par owa.”— Jesús tatɨm dakɨle ɨm: —Erze uje ye õr Porrosht aabope ich ma ochɨraha uje tyenɨj oshiyokõr par uje tokole ma om par õr ɨre lɨka ɨ̃rmo mahn erze Porrosht aabo yẽrɨj odɨraha uje tyenɨj oshiyokõr par uje tokole ma om par õr ɨre nehe.—
\v 9 Jesús tatɨm dakɨle ɨm: —Titɨm olak tuu ũrpa. Tyenɨj asɨm yeẽk olak kushjãro par uje wɨr ochii olak nahɨrẽhe, hn uje asujãro yuwɨrke hn atɨ etɨ̃r poõrc hn wɨr odalehe olak arhĩch.
\p
\v 10 Ese uje chish obiyo pɨkaap hn shiyokõr debiyo ich ɨhɨ̃rtso heke uje ɨr ɨbiyo kɨhniya de ich shish shiyokõr uje ich om. Per kɨmɨjɨ chish obiyo pɨkaap hn shiyokõr mɨ̃hnɨk heke uje ɨr ɨbiyo ich kɨhniya ich shish shiyokõr mɨhnũwo.
\v 11 Heke olak kɨmɨjɨ ye ahakõrlo erze uje Porrosht ɨshɨm olak uje de nãhu ɨ̃rmo par uje ahakõrlo uje ɨre sahmũr hn ye ahakõrlope, ich Porrosht ye dosɨm olak kushjãro uje yelɨj nɨhna ɨre uje tãra poõrc par uje abeylo.
\v 12 Kɨmɨjɨ ye abeylpe erze yet ɨr kushjãro, nĩhyok yet uje ɨshɨm olak kuchɨt shɨ par olak.
\v 13 Ye ompe uje yeẽk shuu nensɨro õr osiyer. Tyenɨj tokole uje sɨtak yet hn sahmũr yet o kɨmɨjɨ shuu yet ma dich hn shuu yet ye jukur. Heke uje enahalo olak par erzlo hnote ich ye olak pwele uje enahalo olak par ahakõrlo Porrosht ɨr ɨbiyo.—
\p
\v 14 Eseekite hn erze uje õr ɨluuta iich otsɨɨ fariseo ich ma otsahmũr hnote. Nos ochunt uje Jesús tata shuu ɨtsorz hn ochiyuhu lahwoso mɨhnuwõho ɨre.
\v 15 Jesús tatɨm õr ɨm: —Olak ahakõrlo kuche par uje uhulo wɨr oso ochɨbɨte uje olak ɨluu ich om per Porrosht chɨraha olak aho. Erze uje oso ochɨbɨte uje ich ɨhɨ̃rtso, wɨr par Porrosht ich mɨhnɨ̃kpa.
\p
\v 16 Erze uje Moisés lɨshɨ chichew hn erze uje profeta poruwo wɨshɨ ochichew wɨr uje oso otsanɨmɨrãha nehech Juan taãcha. Ele ahle hn otatɨm õr erze õr ahwoso oomo uje Porrosht shiyokõr par tɨbey daabo. Nos wɨr õr ɨre ochiyuhu ɨre par uje omasaha.
\v 17 Oso ye õr pwelpe otsɨhna poõrc hn otsɨhna hnɨmich hn ich ma kwestpa par uje oshuu Porrosht ley poshɨk hnii pɨkaap.
\p
\v 18 Uje yeẽk iim nerãhta hn ĩhi yata ahɨr ich torãha nerãhta. Hn uje yeẽk chishew asa tɨmcharrza uje abich iim wɨchɨ torãha.—
\s Ɨrhĩch dich de hn Lázaro.
\p
\v 19 Eseekite hn Jesús tatɨm õr ɨm: —Hnakɨrbich dekite ɨrhɨ̃ch dich. Ɨr ɨshuwo ich ɨhɨ̃rts pisho uje ich debich, kolor lila. Kal deeych uje taak ich ɨr poso ɨhɨ̃rtso shɨ ɨtso uje oshiyokõr õr ahamich.
\v 20 Hnakɨrbich yet dechɨ toy losuhlaap. Wɨchɨ iich otsɨɨ Lázaro. Chiĩye tãra lekɨtiyo ɨr yũhurrza. Shish yeẽk hnoy ɨre chɨbɨte ese ɨrhɨ̃ch dich patikɨt uhurrza hn shɨ sakahachɨs.
\v 21 Sehe tew ese ɨrhɨ̃ch dich poso ukulo uje tãra nemest eeych kayɨhɨ hnɨmich. Poyto otɨ̃r ɨre otubuhu erze chiĩye.
\p
\v 22 Deeych yetkite hn ese hnakɨrbich uje losuhlaap ich toy. Porrosht ɨr anjele ohnoy ɨr ɨchɨbich otseya wahacha paraíso uje Abraham lɨshɨ ɨchɨbich de. Ese ɨrhɨ̃ch dich toyto hn ohnoy ochihitsɨm.
\v 23 Uje ehn ese ɨrhɨ̃ch dich dechɨ ese owich uje ich dospa hn seem deheta umo Abraham lɨshɨ hõr Lázaro lɨshɨ õyye.
\v 24 Ese ɨrhɨ̃ch dich tɨbich ɨm: “Papa Abraham, osɨr yok lɨshɨ. Ich yok dospa. Uhu Lázaro laka nahmta ijaabta awɨt hn tõhwa dosɨm yok lɨshɨ par uje duhu pahãrc kɨɨs. Ich dospa ana jwekɨta ehet uje yok de.”
\v 25 Mahn Abraham tatɨm ese ɨrhɨ̃ch dich ɨm: “Pijɨte, owa eyucha uje ehn owa ɨkaha nãhu ɨrmõhna ich owa kushjãro de ich kɨhniya uje ich ɨhɨ̃rt pisho. Uje ehn owa owich omhna hn Lázaro ich dospa. Mahn ele ahle ich ɨre ehet kɨɨsɨhɨ lɨka hn owa ich dospa.
\v 26 Per ye shɨ esepe. Jotsɨt dich dechɨ eyok ehet heke ye õryok pwele oyɨtɨ̃r olakpe hn olak ye olak pwelpe uje etɨ̃rlo õryok.”
\v 27 Ese ɨrhɨ̃ch dich tatɨm Abraham ɨm: “Papa Abraham, kɨmɨjɨ ye owa pwele akashɨm yok lɨshɨ uhu ɨlorz, tapur owa par uje uhu Lázaro do tɨ̃r papa ihyuch.
\v 28 Pɨshɨbo odechɨ õr sinko. Uhu Lázaro tatɨm õr uje ele owich uje yok de ich dospa par uje ye otɨrẽt otɨ̃r lɨka.”
\v 29 Abraham tatɨm ɨm: “Erze hute uje Moisés lɨshɨ chichewkite hn uu profeta poruwo wɨshɨ ochichew de õr ahɨr par uje õr ler hn ochɨraha.”
\v 30 Ese ɨrhɨ̃ch dich ɨm: “Papa Abraham, yelɨj õr ler erze hute oluhu ɨlorz heke ma om uje topɨt ɨkpo hn tokolɨhɨ õr ɨkɨch hn tatɨm õr. Heke ochunt hn ochuuna uje oshiyokõr mɨhnũwo hn oym hn oshiyokõr uje om uje Porrosht sahmũr.”
\v 31 Per Abraham tatɨm ɨm: “Kɨmɨjɨ ye õr ler hn oniyokõr erze uje Moisés lɨshɨ chichewkite hn erze uje profeta poruwo wɨshɨ ochichew heke otsotiis ese topɨt ɨr ahwoso uje ɨkpo tãra ele owich hn hno tatɨm õr.”—
\c 17
\s Ich yarhakpa par erze uje oshiyokõr mɨhnũwo.
\p
\v 1 Eseekite hn Jesús tatɨm dakɨle ɨm: —Shish de uje sehe duhu ahakõrlo kuche mɨhnũwo, per ich yarhakpa par ese hnakɨrbich uje shuu yet shiyokõr uje mɨ̃hnɨk.
\v 2 Ma om uje ehn yahpaa wɨchɨ duhu pɨkɨhnint niyokõr uje mɨ̃hnɨk ich oshuu ese hnakɨrbich tuuhna kojach dich hn otãra ochɨbɨte onoota bahluta ehet par uje toy par uje ye niyokõr ese mɨ̃hnɨk hn Porrosht sepyẽr ɨre nehe shuu dospa.
\v 3 Abeylshɨp olak. Kɨmɨjɨ olak yeẽk shiyokõr mɨhnɨkɨ̃hɨ deshɨbich ich tyenɨj deshɨbich tɨ̃r tatɨm ɨre. Kɨmɨjɨ shuu chuuna uje shiyokõr uje mɨ̃hnɨk ich tyenɨj wɨchɨ perdonar ɨre.
\v 4 Kɨmɨjɨ shiyehe wɨchɨ deeych hn eshɨbich shiyokõr mɨhnɨkɨ̃hɨ owa syete bese hn taãcha tɨ̃r owa syete bese par uje sapur perdon pork chuuna uje shiyokõr uje ich mɨ̃hnɨk ich shish tyenɨj owa perdonar ɨre.—
\p
\v 5 Uje erze apóstole ochunt uje Jesús shuu ɨtsorz hn otatɨm otsɨɨ: —Akashɨm õryok par uje ma ye oyotiis owa.—
\v 6 Jesús tatɨm õr ɨm: —Kɨmɨjɨ olak yet ye lotiis yok pɨkaap ich shɨ ɨtso asa pohorrza eyhi ijeebe uje iich otsɨɨ mostasa, kɨmɨjɨ ye lotiis yok duhu ɨlorz heke pwele tatɨm pohorrza yata par uje chiyuhu ɨre hn chukwẽr ɨrehe onoota bahluta ehet hn asa pohorrza tyenɨj shiyokõr uje tatɨm ɨre.—
\p
\v 7 Hn Jesús sɨteẽta tatɨm õr ɨm: —Kɨmɨjɨ olak yeẽk yɨlt chɨhɨ hn shuu chish obiyoho shakɨrrza ehet shuu arado somtɨs hnɨmich o kɨmɨjɨ shuu tɨbey obeje. Uje cheeshpo tãra aach ¿je atɨm ɨre on: “Erẽt akɨr aak?” Ye atɨm uhu ɨlorzpe.
\v 8 Atɨm on: “Enshii pobɨso. Enshii owa hn ebɨte pobɨso nemest eeych par uje takaak hn tokoho. Uje takɨtso hn nɨsh aake hn ehe.”
\v 9 ¿Je dosɨm ese debich hnechɨt dich uje shiyokõr erze ɨr ɨbiyoko? Ye dosɨmpe pork shɨ shiyokõr uje yɨnsɨrc tatɨm ɨre.
\v 10 Olak shɨ olak ɨtso ɨre. Uje ehnɨlo olak ɨbiyo heke atɨmloye on: “Õryok Porrosht ɨbiyo. Shɨ oyiyokõr uje tatɨm õryok. Yelɨj oyiyokõr ma par uje wɨchɨ nɨnshɨp õryok.”—
\s Hnakɨrbo õr dye uje lepra tew õr.
\p
\v 11 Eseekite uje ehn Jesús hno tɨ̃r dɨt Jerusalén hn chɨkãha ese dehet uje samaria oso õr hnɨmich de pɨt hn galilea oso õr hnɨmich de pɨt yet.
\v 12 Uje de par taachɨ̃hɨ dɨt ijaabɨt ebich par masaha hn hnakɨrbo odechɨ õr dye uje õr permo. Lepra tew õr. Wɨr shɨ oyehe dukuhla
\v 13 hn otɨbich otsɨɨ: —Jesús, õryok yɨnsɨrc, osɨr õryok wɨshɨ.—
\v 14 Uje Jesús umo õr hn tatɨm õr ɨm: —Bolɨlo etɨ̃rlo wɨr saserdote hn owɨlo õr olak yũhur.— Ohno. Uje ehn ode dehet pehet hn ɨchii õr owich om.
\v 15 Nohmet teychɨm ɨre uje owich omɨke hn cheeshpo. Shish teeychãha Porrosht ich sɨhnew.
\v 16 Uje taachɨ̃hɨ Jesús ahɨr hn icha dete hnɨmoho ɨle ɨkɨch nehech unta terɨhɨ hnɨmich hn nɨnshɨp Jesús. Ese hnakɨrbich wɨchɨ samaria os.
\v 17 Jesús tatɨm erze oso uje õya ɨre ɨm: —Dye hnakɨrbo uje tukuta õrke. ¿Ochɨhɨ ɨraãpo erze uje õr nueve?
\v 18 Shɨ lɨka sohmɨra uje cheeshpo par ɨshɨm Porrosht hnechɨt dich hn teeychãha hn wɨchɨ dihip kɨnaha.—
\v 19 Hn tatɨm ese hnakɨrbich ɨm: —Alehet, bo pork ye otiis yok petɨkɨke heke owa owich om.—
\s Ye õr pwele onomope uje Porrosht taãcha par tɨbey daabo.
\p
\v 20 Eseekite uje deeych yet hn erze uje õr ɨluuta iich otsɨɨ fariseo otatɨm Jesús otsɨɨ: —¿Latɨk nehe hn Porrosht taãcha par tɨbey oso?— Jesús tatɨm õr ɨm: —Tyenɨj taãcha per ye oso õr pwele onomo ɨrpe.
\v 21 Nĩhyok yeẽk pwele ɨm: “Ele de lɨka,” o “De wahacha,” pork Porrosht de daabo õr aho hn tatɨm õr par uje oshiyokõr uje om.—
\p
\v 22 Eseekite hn Jesús tatɨm dakɨle ɨm: —Yok tokõra poõrzni. Yok de olak ahɨr. Je deeych yet nehe hn yok nihyokɨ̃hɨ olak ahɨr. Deeych yet nehe ich ahmũrlo uje yok de olak ahɨrpo per ich yok nĩhyok.
\v 23 Heke tyenɨj oso otatɨm olak otsɨɨ: “Hmeychɨmlo, wɨchɨ de lɨka,” o otatɨm olak otsɨɨ: “Hmeychɨmlo, wɨchɨ de wahacha.” Ye etɨ̃rlo wahacha hn ye meylo õr.
\v 24 Yok tokõra poõrzni. Uje terɨhɨ ese deeych uje takaashpo nehe ich nos oso oteychɨm yok ɨ̃rmo lekɨtiyo shɨ ɨtso uje yuwebo hũre hn omoho lekɨtiyo.
\v 25 Per wap tyenɨj oso oloter yok ich oshuu dospa hn erze oso uje ode lɨka tyenɨj otata uje ye onahmũr yokpe.—
\v 26 Hn Jesús ɨm: —Uje ehn yahpaa Noé masaha pohorrza ehet ich oso oshiyokõr kuche uje otsahmũr. Yok tokõra poõrzni. Uje ta par takaashpo nehe ich oso oshiyokõr oshuu ɨtsshɨp uje erze oso yewo oshiyokõrkite uje Noé masaha pohorrza ehet
\v 27 pork uje ehn Noé lɨshɨ dekite hn õr ɨre shish otaak hn oho hn õhyiye ahɨr nehech terɨhɨ ese deeych uje Noé masaha asa pohorrza ehet. Kresyent bahlut taãcha hn sajuwe õr. Nos sɨhna õr.
\v 28 Ehn Lot lɨshɨ dekite erze oso shish oshiyokõr oshuu ɨtsorz. Otaak hn oho. Otiya kuche hn ochiwãha. Ochukwẽr nahɨ̃ro hn oshiyokõr dahuwo.
\v 29 Shish oshiyokõr oshuu ɨtsorz nehech terɨhɨ ese deeych uje Lot tokolɨhɨchɨskite dɨt Sodoma. Shiyehe ese deeych hn asufre duhlu kayɨhɨ õr eeyo shɨ ɨtso uje ɨbɨk per shɨ jwekɨta uje kay hn nos sɨhna õr.—
\v 30 Hn Jesús tatɨm dakɨle ɨm: —Yok tokõra poõrzni. Uje terɨhɨ ese deeych uje takaashpo nehe hn erze oso oteychɨm yok, ich yesh oshiyokõr shɨ ɨtso uje ehn Noé lɨshɨ dekite hn shɨ õr ɨtso uje ehn Lot lɨshɨ dekite.
\p
\v 31 Uje terɨhɨ ese ɨshɨrĩt nehe kɨmɨjɨ yeẽk chɨhɨ dahuch eeych ich tyenɨj ihnɨmich shɨchish hn uushɨ. Ye ompe uje masaha dahuch ehet par uje hnoy ɨr kushjãro. Shɨ ɨtso kɨmɨjɨ yeẽk de aach. Ye ompe cheeshpo par uje hnoy ɨr kushjãro.
\v 32 Olak eyucha waa Lot lɨshɨ ɨr ɨrãhta. Teychɨm nanerkite hn toy.
\v 33 Uje yeẽk sahmũrpa ɨ̃rmo ɨshujãro ich tyenɨj nos pyert erze kushjãro hn pyerte ɨr ɨkɨrĩt toy, per uje iim erze ɨ̃rmo ɨshujãro ich tɨbey ɨr ɨkɨrĩt.
\v 34 Titɨm olak ich tuu ũrpa. Dɨhlak nehe hn oso õr osiyer otakɨsho darpich. Ohnoy yet hn shɨ yata sakaha o ohnoy yata hn shɨ yet sakahachɨs.
\v 35 Tɨmcher õr otiyer ode uje ochukwer may ochɨ̃ra molino. Ohnoy yata hn shɨ asa yata sakahachɨs.
\v 36 Hnakɨrbo õr osiyer odechɨ aach. Ohnoy yet hn ese yet shɨ sakahachɨs.—
\p
\v 37 Jesús akɨlo otatɨm otsɨɨ: —Ɨrhĩche, ¿odoy õr odeya õr ɨraãpo?— Tatɨm dakɨle ɨm: —Uje kuchɨt topɨt de ich wupuu takasho lawichɨhɨchɨs.—
\c 18
\s Jwe hn poluuta.
\p
\v 1 Eseekite hn Jesús shiyokorãha dakɨle par uje shish õr orar hn ye onoympe. Sɨteẽta õr poluuta.
\v 2 Tatɨm õr ɨm: —Jwe de dɨtkite uje ye tola Porroshtpe hn ye tola hnakɨrbope.
\v 3 Shiyehe wɨchɨ ese dɨt uje jwe de poluuta dechɨ toy. Yeẽk de uje shiyokõr mɨhnɨkɨ̃hɨ asa poluuta heke wate shish hno tɨ̃r jwe sapur ɨre par uje sehe duhu takashɨm ɨre.
\v 4 Per ese jwe ye takashɨm ɨrpe. Deeych yet nehe hn ehet chiilehet ɨm: “Ye tɨkɨtɨla Porroshtpe hn ye tɨkɨtɨla hnakɨrbope
\v 5 per asa poluuta shish shiyokos yok. Tyenɨj tɨnshii erze mɨhnũwo uje ese hnakɨrbich shiyokorɨ̃hɨ ɨre par uje ich ye shish tɨrẽt nehech duhu tiis puulo.”—
\v 6 Hn Jesús tatɨm dakɨle ɨm: —Ese jwe ye niyokõr debiyo ompe per ich uhurc hn ehet chiilehet par takashɨm asa poluuta.
\v 7 Porrosht wɨchɨ jwe uje shiyokõr debiyo om heke ma tyenɨj sosɨr erze uje chiihla õr par ɨr aabo. Deeych hn dɨhlak shish otsapur Porrosht heke ye Porrosht seem dɨhlt yetpe.
\v 8 Titɨm olak ich tuu ũrpa. Porrosht tyenɨj nɨshii shɨchish. Yok tokõra poõrzni. Uje takaashpo nehe ¿je oso ode hnɨmich uje ye olotiis yokpe? Shɨ õr arhaabo.—
\s Fariseo yet orar hn hnakɨrbich uje kobra hnote par gobierno.
\p
\v 9 Eseekite hn Jesús sɨteẽta kuchɨt yetpo tatɨm erze oso uje onarim ɨre pork ochɨbɨte uje õr ɨluu om hn yewo õr ɨluu mɨhnũ. Tatɨm õr ɨm:
\v 10 —Hnakɨrbo õr osiyer ode uje ohno otɨ̃r templo patikɨt ehet par uje õr orar otsapur Porrosht. Uu yet ɨr ɨluuta iich otsɨɨ fariseo hn uu yet wɨchɨ uje kobra nahnapso õr hnote par gobierno.
\v 11 Ese fariseo yet iyehet hn orar sapur Porrosht per shɨ narim ɨre ɨm: “Dii Porrosht, tɨkɨnshɨp owa uje yok ye yok ɨlo erze oso yewope. Wɨr shɨ otohɨr hn oshiyokõr uje mɨhnũwo hn otorãha nerẽhte. Tɨkɨnshɨp owa uje yok ye yok ɨlope ese hnakɨrbich uje kobra nahnapso õr hnote par gobierno.
\v 12 Do bese kal semana tokoym pobɨso par uje yok orar. Uje tekushu jõro hn tehek ehet tuu po dye hn tokosɨm owa nohmet. Hn hnote ɨtspo uje terz hn tehek ehet tuu po dye hn tokosɨm owa nohmata.”
\v 13 Per ese yet uje kobra nahnapso õr hnote par gobierno shɨ iyehe dukuhla. Ye teychɨm poõrzpe pork pook. Shɨ chiyuwa dele hnɨmich hn shuu derjorrza pork chuuna uje shiyokõr uje mɨhnũwo. Ɨre orar sapur Porrosht ɨm: “Porrosht, owa perdonar yok lɨshɨ pork tiyokõr uje mɨhnũwo.”—
\v 14 Jesús tatɨm õr ɨm: —Titɨm olak ich tuu ũrpa. Ese hnakɨrbich uje kobra nahnapso õr hnote uje hno seyhi tɨ̃r dahuch ich nos Porrosht perdonarke erze ɨr kuche mɨhnũwo uje shiyokõr. Per ese fariseo yet uje narim ɨre ye Porrosht perdonar ɨrpe, pork nos wɨr erze uje onarim ɨre wɨr uje Porrosht ye duhu õr deyope. Per erze uje ye onarim ɨrpe wɨr uje Porrosht shuu õr deyo.—
\s Jesús sehe diyuhu lahwoso omoho pɨkɨhnino.
\p
\v 15 Eseekite hn ohnoy pɨkɨhnino ijaabo otseya õr Jesús par uje chɨbɨte nahme õr hu eeyo hn orar sapur Porrosht. Uje ɨr akɨle omo õr uje otɨrẽt hn otsontew õr.
\v 16 Per Jesús tɨbii wɨr erze pɨkɨhnino hn tatɨm wɨr dakɨle ɨm: —Moymlo wɨr pɨkɨhnino par uje shɨ otɨrẽt otɨ̃r yok. Ye ontɨlo õr pork Porrosht shuu oso omasaha par ɨr aabo erze uje ye olotiis ɨre ɨtso pɨkɨhnino uje ye olotiis õr ahwoso.
\v 17 Titɨm olak ich tuu ũrpa. Nos wɨr oso tyenɨj ye olotiis Porrosht shɨ õr ɨtso erze pɨkɨhnino par uje omasaha par Porrosht aabo. Kɨmɨjɨ ye oduhu ɨre ɨlo erze pɨkɨhnino ich yelɨj omasaha par Porrosht aabo.—
\s Ɨrhĩch dich sehe keytker Jesús.
\p
\v 18 Eseekite hn õr bahlut yet tatɨm Jesús ɨm: —Maestro, owa ich eluuta ompa. ¿Tuu yok ɨnaãpo par uje terz pɨkɨrĩt uje yelɨj nɨhna ɨre?—
\v 19 Jesús tatɨm ɨm: —¿Ɨnaãpo heke amo yok on: “Eluuta om?” Nĩhyok ye latɨk chɨhɨ uje ɨluuta om, shɨ Porrosht sohmɨra.
\v 20 Eraha asa ley uje Moisés chichewkite. Asa ley tata ɨm: “Ye orãha erãhta. Ye tuk oso. Ye ohɨr. Ye ehnyẽr jwe. Atɨla eych hn atɨla ata.”—
\v 21 Tatɨm Jesús ɨm: —Ehn yok pɨkɨhninaapni ɨchii yelɨj tiyokõr erze kuche.—
\v 22 Uje Jesús chunt uje wɨchɨ tatɨmke hn umo ɨm: —Kuchɨt nohmet yehele par uje tyenɨj ahakõr. Nos anuwãha wɨr owa kuche hn asɨm baho erze uje õr losuhlaabo. Ahakõr uhu ɨlorz ich owa kushjãro ɨhɨ̃rtso de wahacha poõrc nehe. Uje ahakõr uhu ɨlorz hn erẽt Mẽya yok.—
\v 23 Uje ese hnakɨrbich chunt uje Jesús shuu ɨtsorzɨke ich dosdarakpa pork wɨchɨ ich ɨrhĩch dich.
\v 24 Jesús teychɨm ese hnakɨrbich uje ich dosdarak hn ɨm: —Ich kwestpa erze ɨhɨ̃r deyo omasaha par Porrosht aabo.
\v 25 Ich ye kameylo pwele masaha asa awujɨta ontape. Erze ɨhɨ̃r deyo õr ɨtspo ye õr pwele omasaha par Porrosht aabo.—
\v 26 Erze uje odechɨ ochunt uje Jesús shuu ɨtsorzɨke hn otsɨɨ: —Kɨmɨjɨ ye wɨchɨ ɨrhĩch dich pwele par uje taachɨ̃hɨ Porrosht ahɨr ich nĩhyok oso uje õr pwele otaachɨ̃hɨ wahacha nehe.—
\v 27 Jesús tatɨm õr ɨm: —Oso ye õr pwele oshiyokõr oshuu ɨtsorz per Porrosht pwele shuu omasaha par ɨr aabo.—
\v 28 Pedro tatɨm ɨre ɨm: —Ɨrhĩche, nos oyukwim õryok kushjãroni par uje oyukwĩya owa. ¿Latɨk chɨhɨ par õryok nehe?—
\v 29 Jesús tatɨm õr ɨm: —Titɨm olak ich tuu ũrpa. Nos wɨr erze uje oym dahuch hn oym nerãhta hn oym leshɨbo hn oym nanɨme hn oym deych hn oym data hn oym deyjo shɨ par oshiyokõr Porrosht ɨbiyo
\v 30 wɨr uje Porrosht ɨshɨm õr kushjãro shuu kɨhnipa hn takashɨm õr. Deeych yet nehe uje ɨ̃rmo sɨhna ɨre wɨr shish õr ɨkɨrĩt de uje yelɨj nɨhna ɨre.—
\s Jesús tatpo uje tyenɨj oshuu oshuu toy.
\p
\v 31 Eseekite hn Jesús chiyuhu wɨr dakɨle uje õr dose erze oso õr ehet par uje hnoy õr hn keytker õr. Tatɨm õr ɨm: —Yok tokõra poõrzni. Ele ahle yukulo yɨtɨ̃rlo dɨt Jerusalén. Uje yaachɨ̃hɨlo wahacha nehe ich tyenɨj yakaha erze uje profeta poruwo wɨshɨ ochichewkite.
\v 32 Tyenɨj pɨhnapso oshɨm yok dihip kɨnãho hn wɨr oloter yok, ochiyuhu lahwoso mɨhnuwõho yok hn otɨtɨrãha yok.
\v 33 Tyenɨj otsepyẽr yok ochɨ̃ra yok shɨkote hn ich uhurc oshuu yok oshuu tɨkɨtɨ. Per je daalo tre nehe hn yok ɨkpo.—
\v 34 Erze ɨr akɨle ye odɨrehepe uje tatɨm õr pork Porrosht ye duhu odɨrehepe uje Jesús tata shuu ɨtsorz. Par õr ɨre ich ye ɨmeheeychpe.
\s Hnakɨrbich uje olɨbɨk dechɨ dɨt Jericó wɨrc.
\p
\v 35 Eseekite uje Jesús hõr dakɨle ich ta par otaachɨ̃hɨ dɨt Jericó hn hnakɨrbich dechɨ uje olɨbɨk. Shɨ sakaha dehet wɨrc sapur õr hnote.
\v 36 Uje chunt erze oso okɨhniya uje ochɨkãha dehet hn tatɨm õr ɨm: —¿Latɨkpo ese uje tokole?—
\v 37 Otatɨm ɨre otsɨɨ: —Wɨchɨ Jesús uu dɨt Nazaret osht. Yesh chɨkãhachɨs.—
\v 38 Ɨre tɨbich ɨm: —Jesús, owa uje ãra rey David lɨshɨ. Sehe tuu osɨr yok lɨshɨ.—
\v 39 Erze oso uje oyeebe ye onahmũrpe uje wɨchɨ tɨbich. Otatɨm ɨre otsɨɨ: —Apik. Ye uhu ɨlorz.— Per ɨre shish tɨbich ma ɨm: —Owa uje ãra owa porokkite rey David. Sehe tuu osɨr yok lɨshɨ.—
\v 40 Jesús iyehe hn tatɨm õr par uje shuu otõhwa. Uje taachɨ̃hɨ ahɨr hn Jesús tatɨm ɨre ɨm:
\v 41 —¿Sehe uhu tiyokõr latɨkɨhɨ owa?— Ese uje olɨbɨk tatɨm ɨre ɨm: —Ɨrhĩche, sehe tuu ekuta pɨle.—
\v 42 Jesús tatɨm ɨre ɨm: —Eychɨm lekɨtiyo. Shɨ pork ye otiis yok petɨkɨke heke owa owich om.—
\v 43 Ɨchii umo lekɨtiyo hn hno ĩya Jesús. Shish teeychãha Porrosht. Uje nos wɨr oso omo uje ɨtsorzɨke ich onɨhna Porrosht hn oteeychãha.
\c 19
\s Jesús tekɨrɨhɨ Zaqueo.
\p
\v 1 Eseekite hn Jesús masaha ese dɨt Jericó ɨchii chɨkãha ese dɨt ehet par uje tãr pɨt.
\v 2 Hnakɨrbich dechɨ uje ɨr iich otsɨɨ Zaqueo. Wɨchɨ ich ɨrhĩch dich. Wɨchɨ wɨr õr bahluwa erze uje õr kobra nahnapso õr hnote par gobierno.
\v 3 Ɨre ich sehe teychɨm Jesús. Sehe dɨraha keshɨ yeẽkpo per ɨre ye pwele nompe pork turkaappa. Ich oso oyuwe ɨre,
\v 4 heke uushɨ hno iyeebe dohɨr pohorrza hn iyem Jesús par uje teychɨm pork tyenɨj chɨkãhachɨs.
\v 5 Eseekite uje Jesús taachɨ̃hɨchɨs hn seem deheta hn tatɨm Zaqueo ɨm: —Zaqueo, ahnɨmich shɨchish pork tyenɨj tiyakaha ahuch ele deeych.—
\v 6 Heke ihnɨmich shɨchish. Ich aylpa hn umo Jesús ɨm: —Yuko yɨtɨ̃r pihyuch.—
\v 7 Nos wɨr oso omo uje Jesús ĩya Zaqueo hn erze oso okeytkẽrye otsaraãshi lahwoso ochinehnɨm Jesús otsɨɨ: —Wɨchɨ shɨ sakaha ese hnakɨrbich ihyuch uje shiyokõr mɨhnũwo.—
\v 8 Eseekite hn Zaqueo iyehet hn tatɨm Jesús ɨm: —Hmeychɨm Ɨrhĩche, tyenɨj tehek pishujãro ehet hn tokosɨm erze losuhlaabo, hn kɨmɨjɨ tokorha yeẽk kuchɨt ich tyenɨj tuu cheeshɨ kwatro bese ma.—
\v 9 Jesús tatɨm õr ɨm: —Ele ahle ich ɨr owich de Porrosht ahɨr pork ye dotiis Porroshtpe ɨtso ɨr porokkite Abraham lɨshɨ.
\v 10 Titɨm olak tuu ɨtsorz pork yok tokõra poõrzni hn takaãcha par uje tukwi erze uje oshiyokõr mɨhnũwo par uje ye otɨ̃r urhuta bahluta ehet nehe per tyenɨj tuu otɨ̃r Porrosht ahɨr.—
\s Hnakɨrbich ɨshɨ debiyo.
\p
\v 11 Eseekite uje ehn otẽr uje Jesús tatɨm õr hn sɨteẽta kuche ma tatɨm õrpo pork ich ta par taachɨ̃hɨ dɨt Jerusalén hn erze oso ochɨbɨte uje Jesús tyenɨj masaha rey shɨchish par tɨbey israel oso.
\v 12 Tatɨm õr ɨm: —Hnakɨrbich dekite uje tyenɨj masaha par rey pork wɨchɨ rey ijɨt. Ɨre tyenɨj hno tɨ̃r wahacha hnɨmich yet par uje yet shuu masaha rey. Uje shuu masaha rey nehe ich tyenɨj cheeshpo tɨ̃r ɨr hnɨmich.
\v 13 Uje ese hnakɨrbich yahpaa dope tɨ̃r dɨt yet hn tɨbii wɨr debiyo uje õr dye par uje ɨshɨm õr hnote. Tatɨm õr ɨm: “Boylo erze hnote par uje erzlo ma hnote ich kɨhniya uje yok de dukuhla nehech takaashpo nehe.”
\v 14 Per eseekite hn ɨr ɨhnapso uje odechɨ dɨt ich otsɨtak ɨre. Heke oshuu hnakɨrbo yewo ohno par ochil ese hnakɨrbich ɨkɨch par uje wɨr otatɨm ese hnakɨrbich uje tyenɨj chɨbɨte uu yet par rey otsɨɨ: “Ye oyahmũr lɨkpe par uje masaha rey.”
\v 15 Per ese hnakɨrbich yet shish chɨbɨte wɨchɨ par uje masaha rey. Masaha rey heke cheeshpo tɨ̃r ɨre hnɨmich. Uje taachɨ̃hɨchɨs hn shuu otɨbii wɨr debiyo uje ɨshɨm õr hnotni par uje chɨraha keshɨ terɨhɨ latɨkpo uje õr ɨre otserz.
\v 16 Hnakɨrbich webich osht taãcha. Tatɨm ɨm: “Ɨrhĩche, uu owa hnote uje asɨm yokni shuu terz hnote yẽr dye bese ma.”
\v 17 Ese rey tatɨm ɨm: “Owa pɨbɨk uje ahakõr ompa. Ich ahakõr om uje asew pɨbiyo ẽra erze hnote arheebe heke tɨbɨte owa par uje abey duwo dye.”
\v 18 Hnakɨrbich yet taãcha. Tatɨm ɨm: “Ɨrhĩche, uu owa hnote uje asɨm yokni shuu terz hnote yẽr sinko bese ma.”
\v 19 Ese rey tatɨm ɨm: “Tyenɨj tɨbɨte owa par uje abey duwo sinko.”
\v 20 Uu hnakɨrbich yet taãcha. Tatɨm ɨm: “Ɨrhĩche, ele asew owa hnote. Shish tɨhmẽr tɨmchaha peywerza ehet
\v 21 pork yok ich tɨkɨtɨla owa. Owa hnakɨrbich ich elorza lata. Nos boy erze hnote uje wɨr otserz hn nos boy erze jõro ee uje ye ekwẽr petɨkni.”
\v 22 Ese rey tatɨm debich ɨm: “Owa eluuta mɨhnũ. Erze ahwoso uje atɨm yokɨke ich chɨbɨte orhõta uje ahakõr mɨ̃hnɨk. Eraha yok uje ich pɨlorza data pork takahi erze hnote uje wɨr otserz. Hn takahi erze jõro ee uje ye tukwẽrpe.
\v 23 ¿Ɨnaãpo heke ye boy yok hnotpe par uje ebɨte wahacha mankɨt par uje shɨ tɨ̃r poorzɨ̃hɨchɨs par uje takaashpo nehe hn tiyuhu erze yok hnote ese mankɨt ehet ich ma kɨhniya?”
\v 24 Hn tatɨm erze yewo uje oyehe ahɨr ɨm: “Eyuhulo erze hnote hn asɨmlo ese uje serz hnote dye bese ma.”
\v 25 Per õr ɨre otatɨm otsɨɨ: “Ɨrhĩche, ye ompe. De ɨre ahɨr dye bese ma.”
\v 26 Ese rey tatɨm õr ɨm: “Titɨm olak ich tuu ũrpa. Ese uje kuche de ɨre ahɨr tyenɨj oshɨm wɨchɨ ma. Per ese uje ye ɨr kushjãro chɨhɨpe, shɨ pɨkaap uje de ɨre ahɨr wɨr uje tyenɨj tuu ochiyuhu.”
\v 27 Eseekite hn ese rey tatɨm õr ɨm: “Erze pɨmãho uje ye onahmũrpe par uje tomsaha rey, ohwɨ̃lo õr eylo õr pɨkɨch hn tukulo õr uhulo otoy.”—
\s Jesús masaha Jerusalén ehet.
\p
\v 28 Eseekite uje Jesús sɨhna lahwoso nos tatɨm õr hn hno tɨ̃r dɨt Jerusalén. Ɨr akɨle oyehe nẽr.
\v 29 Duwo ijaabo uje iiyo otsɨɨ Betfagé hn Betania dechɨ wɨ̃rit wɨrc. Ese wɨ̃rit iich otsɨɨ Olivos. Uje Jesús ich ta par taachɨ̃hɨ erze duwo hn shuu dakɨle õr osiyer ohno. Tatɨm õr ɨm:
\v 30 —Bolɨlo etɨ̃rlo ese dɨt ijaabɨt uje dechɨ eyoklo ɨkɨch. Uje amsahalo ese dɨt ehet pɨkaap ich buritɨt dechɨ uje oshiyeru dehet wɨrc. Wɨchɨ yelɨj ononãha. Ehyulo wɨchɨ buritɨt kãrpta hn ohwɨ̃lo eya lɨklo.
\v 31 Kɨmɨjɨ yeẽk tatɨm olak ɨl: “¿Ɨnaãpo heke ehyulo ese buritɨt kãrpta?” ich tyenɨj atɨmlo on: “Ɨrhĩch sehe duhu oyukwi.”—
\v 32 Erze ɨr akɨle ohno. Ochish ese buritɨt shɨ ɨtso uje tatɨm õrke.
\v 33 Uje ehn ochihu ese buritɨt hn ɨr yɨnsɨro otatɨm õr otsɨɨ: —¿Ɨnaãpo heke ehyulo ese buritɨt kãrpta?—
\v 34 Õr ɨre otatɨm õr otsɨɨ: —Ɨrhĩch sehe duhu oyukwi.—
\v 35 Ohnoy otseya Jesús. Ochɨbɨte lasuwo ese buritɨt eeych hn oshuu Jesús iyãha.
\v 36 Uje ehn Jesús chɨkãha ese dehet erze oso shish ochɨtiis lasuwo ese dehet hnɨmich uje tyenɨj Jesús chɨkãha oshuu ɨtso uje oshiyokorɨ̃hɨ rey.
\v 37 Uje ich ta par taachɨ̃hɨ wɨ̃rit eeych pisht uje iich otsɨɨ Olivos hn nos wɨr ɨr akɨle otɨbich. Ich õr aylpa. Onɨna Porrosht hn oteeychãha pork omo erze kuche uje Jesús shiyokõr ich kɨhniyani. Otɨbich otsɨɨ:
\v 38 —Porrosht chiyuhu lahwoso omoho ese rey uje shuu tɨrẽt tɨ̃r lɨka par uje shuu Porrosht ehet kɨɨsɨhɨ õryok. Oyɨna Porrosht uje de porĩt.—
\v 39 Eseekite hn erze hnakɨrbo nohmɨramo uje õr ɨluuta iich otsɨɨ fariseo odechɨ Jesús ahɨr. Otatɨm otsɨɨ: —Maestro, atɨm erze akɨle par uje ye odiilehet oduhu ɨlorz.—
\v 40 Jesús tatɨm õr ɨm: —Titɨm olak. Kɨmɨjɨ ye odiilehet hn shɨ tyenɨj erze kojano tɨbich.—
\p
\v 41 Uje ich ta par Jesús taachɨ̃hɨ ese dɨt Jerusalén hn umo ese dɨt hn yerh pork chɨraha uje mɨ̃hnɨk tyenɨj masaha erze dɨt oso nehe.
\v 42 Tata ɨm: —Ele ahle kɨmɨjɨ erze dɨt oso odɨraha ese uje tyenɨj shuu õr aho kɨɨs, per ye odɨrehepe. De uje sakɨs par uje ye õr pwele odɨrehepe.
\v 43 Deeych yet nehe hn erze õr ɨmãho tyenɨj oshuu iyũta chɨpeẽsa ese dɨt. Õr ɨre tyenɨj odechɨ iyũta pɨt par uje nos ochɨpeẽsa õr par uje nĩhyok yet pwele tokole dɨt ehet.
\v 44 Tyenɨj ochukus erze õr ihyuwo dɨt ehet oshuu kay. Erze kojano uje oshiyokõr õr ihyuwo ochɨ̃ra ye onoymɨhɨ latɨk uje de ye eeyo, hn otsɨhna erze oso uje odechɨ dɨt ehet. Nos oshiyokõr oshuu ɨtsorz pork erze dɨt oso ye odɨrehepe ese deeych uje tɨkɨrẽt par uje tekɨrɨhɨ õr.—
\s Oso ochiwãha kuche templo patikɨt ehet.
\p
\v 45 Eseekite uje Jesús masaha templo patikɨt ehet ɨchii shuu wɨr otokolɨhɨchɨs erze uje ochiwãha kuche.
\v 46 Tatɨm õr ɨm: —Porrosht sole: “Wɨchɨ pihyuch dechɨ par uje oso omasaha hn õr orarɨhɨ hn otsapur yok” per olak uhulo wate ɨtso uu echɨko õr ihyuwo.—
\p
\v 47 Kal deeych Jesús shish shiyokorãha oso asa templo patikɨt ehet, hn erze saserdote uu õr bahluwo hn erze yewo uje oshiyokorãha oso waa ley waa je Moisés chichewkite hn erze õr bahluwo uje otɨbey dɨt õr ɨre sehe oduhu Jesús oduhu toy,
\v 48 per ye õr pwelpe par uje oshuu pork nos wɨr oso otẽr uje Jesús tata hn otsahmũr hn otola erze oso.
\c 20
\s ¿Jesús ukurbo tãra latɨkpo?
\p
\v 1 Eseekite deeych yet uje ehn Jesús shiyokorãha wɨr oso templo patikɨt ehet tatɨm õr erze ahwoso oomo uje Porrosht shiyokõr par tɨbey daabo hn saserdote õr bahluwo otaãcha. Erze yewo uje oshiyokorãha oso waa ley waa je Moisés chichewkite hn uu israel oso õr bahluwo õya õr toy.
\v 2 Otatɨm Jesús otsɨɨ: —¿Latɨk ukurbo uje de owa heke ahakõr uhu ɨtsorz? ¿Yeẽk dosɨm owa akɨrbo par ahakõr uhu ɨtsorz?—
\v 3 Jesús tatɨm õr ɨm: —Yok ɨtspo, sehe tuu atɨmlo yok
\v 4 yeẽkpo uje shuu Juan uu tohɨrm oso tɨrẽtni. ¿Je Porrosht duhu tɨrẽt o je hnakɨrbo oduhu tɨrẽt?—
\v 5 Õr ɨre ɨchii okeytkẽrye otsɨɨ: —Kɨmɨjɨ yitɨmlo ɨre uje Porrosht shuu tɨrẽt ich tyenɨj tatɨm eyoklo ɨm: “¿Ɨnaãpo heke otiislo Juan?”
\v 6 Kɨmɨjɨ yitɨmlo uje hnakɨrbo oshuu tɨrẽt ich nos erze oso oshuu eyok ochɨ̃ra eyok kojano po pork erze oso uje otẽr Jesús ochɨbɨte uje Juan wɨchɨ profetya uje Porrosht shuu tɨrẽt.—
\v 7 Heke õr ɨre otatɨm Jesús otsɨɨ: —Ye oyɨrahape ese Juan uu tohɨrm oso yeẽkpo uje shuu tɨrẽt.—
\v 8 Jesús tatɨm õr ɨm: —Yok ɨtspo, ye titɨm olakpe uje yeẽk ɨshɨm yok pukurbo par uje tiyokõr tuu ɨtsorz.—
\s Hnakɨrbo uje otsahla shakɨrrza.
\p
\v 9 Eseekite uje ich yuwɨrke uje keytker õr hn sɨteẽta kuchɨt tatɨm erze oso yewo ɨm: —Hnakɨrbich dekite uje chukwer uva ɨr shakɨrrza ehet. Shuu yewo otsahla ɨr shakɨrrza hn tokolɨhɨchɨs hno tɨ̃r hnɨmich yet par uje sakahachɨs shuu osdeyo.
\v 10 Uje ich terɨhɨ jõro ɨshɨrĩt par uje ochekushu hn shuu debich hno tɨ̃r erze hnakɨrbo uje shuu otsahla ɨr shakɨrrzani par uje sehe duhu odosɨm ɨre uva yẽr par asa shakɨrrza bahat. Per erze hnakɨrbo otsepyẽr ese ɨr ɨbich hn oshuu hno cheeshɨ shɨ sɨhna nahme. Ye doy latɨk.
\v 11 Shuu debich yet hnopo. Wɨr otsepyẽr. Ye otola ɨrpe. Shɨ oshuu hno seyhi shɨ sɨhna nahme. Ye doy latɨk.
\v 12 Shuu debich yet hnopo. Wɨr otsepyẽr ɨre nehech oshiyokõr obɨlo. Otãra ochɨbɨte shakɨrrza ejwert.
\v 13 Eseekite hn ese shakɨrrza yɨnsɨrc ɨm: “¿Tiyokõr latɨkpo? Tuu pijɨt do uje ich tahmũrpa. Tyenɨj otola ɨre.”
\v 14 Uje erze hnakɨrbo omo uje tɨrẽt hn okeytkẽrye otsɨɨ: “Wɨchɨ uu shakɨrrza yɨnsɨrc ɨr ijɨt. Uje ɨr deych toy nehe ich asa shakɨrrza wate par ɨre. Ma om uje yuhulo yuhulo toy par uje ese ɨr hnɨmich ye par ɨrpe, shɨ par eyoklo.”
\v 15 Heke ochiyuhu ɨrehe asa shakɨrrza hn oshuu oshuu toy.— Jesús tatɨm erze oso ɨm: —¿Keshɨ dish latɨkpo ese shakɨrrza ɨr yɨnsɨrc?
\v 16 Tyenɨj taãcha hn nos shuu õr shuu otoy erze hnakɨrbo uje shuu otsahla wate ɨr shakɨrrzani hn ɨshɨm hnakɨrbo yewo par uje shuu otsahla.— Uje erze oso ochunt uje Jesús sɨteẽta shuu ɨtsorz hn otatɨm Jesús otsɨɨ: —Ye ompe uje erze oso uje otsahla shakɨrrza oshiyokõr oshuu ɨtso.—
\v 17 Jesús teychɨm pishɨ õr hn tatɨm õr ɨm: —¿Duhu ɨnaãpo erze uje de Porrosht ahwoso tata uje sɨteẽta Cristo shuu ɨtsorz?: “Erze uje oshiyokõr pwertɨt ochɨ̃ra kojano oym ese kojach nohmet. Ochɨbɨte uje ich ye jukur per uje uhurc ich ma bale je erze kojano yewo.
\v 18 Nos wɨr erze uje õr kayɨhɨ ese kojach eeych ich nos shuu õr dospa, per erze uje otsotiis yok wɨr shɨ õr ɨtso uje ese kojach kayɨhɨ õr eeyo hn ɨmehe õr.”—
\v 19 Erze saserdote uu õr bahluwo hn erze hnakɨrbo uje oshiyokorãha oso waa ley waa je Moisés chichewkite sehe odishew Jesús shɨchish pork õr ɨre ochɨraha uje wɨchɨ sɨteẽta õr kuche shɨ sorzɨhɨ õr, per õr ɨre ye õr pwelpe oniyokõr latɨk pork ich otola erze oso.
\p
\v 20 Erze saserdote õr bahluwo hn erze õr bahluwo yewo shish oshuu pahne otẽr Jesús kɨmɨjɨ nimehĩ lahwotɨk. Sehe õr denunsya ɨre hn odeya gobernador. Erze pahne ich õr ɨluu mɨhnũ per wɨr ochɨbɨte ɨre uje õr ɨluu ich om.
\v 21 Otatɨm Jesús otsɨɨ: —Maestro, oyɨraha uje shish ata uje ich om, hn shish ahakorãha oso uje ich om. Owa nos uhu wɨr oso õr ɨtsye. Ahakorãha erze oso uu Porrosht ɨr ɨluu ich uhu ũru.
\v 22 Sehe oyuhu atɨm õryok kɨmɨjɨ oyiyuwe ley uje oyoshɨ erze hnote uje ese romano oso õr bahlut pisht kobra o kɨmɨjɨ ye oyiyuwepe.—
\v 23 Jesús chɨraha uje wɨr õr aho yũhɨrsh hn tatɨm õr ɨm:
\v 24 —Owɨlo yok peychporrza nohmata.— Uje otsowa ɨre hn tatɨm õr ɨm: —¿Yeẽk ɨchɨbich chɨhɨ hn yeẽk iich chɨhɨ asa peychporrza?— Õr ɨre otatɨm otsɨɨ: —Romano oso õr bahlut pisht ɨchɨbich de hn ɨr iich depo uje iich otsɨɨ César.—
\v 25 Tatɨm õr ɨm: —Eshɨlo uje rey César sapur hn eshɨlo uje Porrosht sapur.—
\v 26 Jesús ye tata latɨk uje mɨ̃hnɨk erze oso õr ɨkɨch heke ye õr pwelpe par uje õr denunsya ɨre. Erze uje Jesús tata ich shuu ochishlabe heke ich otɨtshɨp.
\s Oso tyenɨj õr ɨkpo nehe.
\p
\v 27 Eseekite hn hnakɨrbo yewo otɨ̃r Jesús uje õr ɨluuta iich otsɨɨ saduseo. Wɨr otsotiis uje oso tyenɨj õr ɨkpo nehe. Oshiyokõr ɨtso uje sehe odɨraha kuche. Otatɨm Jesús otsɨɨ:
\v 28 —Maestro, Moisés chichewkite uje hnakɨrbich chiileku per uje ehn yahpaa aabɨ̃rsh hn toy ich tyenɨj leshɨbich ĩhi asa dakaharza ahɨr par uje õr ijɨt tãra õr nehe par ese ɨr leshɨbich lɨshɨ uje toni.
\v 29 Hnakɨrbo ode õr syete. Õr leshɨbye. Uu webich osht chiilekukite ehn ye ɨr aabɨ̃rsh hn toy.
\v 30 Uu ɨr leshɨbich yet ĩhi dakaharza ahɨr ehn nĩhyok ye ɨr aabɨ̃rsh hn toy.
\v 31 Uu ɨr leshɨbich yet ĩhi dakaharza ahɨrpo hn nos wɨr õr leshɨbo yewo nohmɨr nohmɨr õhyi dakaharza ahɨrkite hn nos otoy per ye õr aabɨ̃rsh.
\v 32 Ich uhurc hn asa tɨmcharrza toyto.
\v 33 Uje topo õr ɨkpo nehe ich ¿yeẽkpo ich wate ɨr abey pork nos wɨr õr ɨre uje õr syete õhyi ahɨrkite?—
\p
\v 34 Jesús tatɨm õr ɨm: —Ele ahle ahnũwo oso uje ode nãhu ɨ̃rmo hnakɨrbo hn tɨmcher õhyiye ahɨr,
\v 35 per erze uje Porrosht chiihla par uje õr ɨkpo nehe hn otɨ̃r ɨ̃rmo ahɨlt ich ye odiilekuhu wahachpe
\v 36 pork õr ɨre ich ye õr pwelpe otoypo pork shɨ õr ɨtso uu Porrosht ɨr anjele. Õr ɨkpo nehe par otɨ̃r wahacha pork wɨr õr Porrosht aabo.
\v 37 Uje Moisés teychɨm asa pohorrza ijaabta uje hũrekite hn shuu ɨmeheeych uje erze topo tyenɨj õr ɨkpo nehe. Porrosht dechɨ asa jwekɨta ehet hn Moisés tatɨm ɨre ɨm: “Ɨrhĩche, owa uu Abraham lɨshɨ ɨr Porrosht hn uu Isaac lɨshɨ ɨr Porrosht hn uu Jacob lɨshɨ ɨr Porrosht.”
\v 38 Porrosht wɨchɨ ye uu topo õr Porroshtpe. Wɨchɨ uu oso õr Porrosht uje õr ɨka. Par Porrosht ich nos wɨr oso õr ɨka pork õr ɨchɨbiyo shish de.—
\v 39 Hnakɨrbo nohmɨramo odechɨ uje oshiyokorãha oso waa ley waa je Moisés chichewkite. Otatɨm Jesús otsɨɨ: —Maestro, ich oyahmũrpa erze uje atɨm õrke.—
\v 40 Per erze uje õr prowa ochukwi Jesús ɨluu ich otola otsapur par uje sehe odɨraha kuche.
\p
\v 41 Eseekite hn Jesús tatɨm erze uje shish otsapur ɨre ɨm: —¿Ɨnaãpo heke otata uje Cristo tãra ɨr porokkite uu rey David?
\v 42 Ese rey David lɨshɨ chichewkite asa hutɨta uje iich otsɨɨ Salmo uje tata ɨm: “Uu Ɨrhĩch Porrosht tatɨm yok Ɨrhĩch Cristo sole: Akaha paãchta
\v 43 nehech tuu arãha amãho õr hnɨmich.”
\v 44 ¿Ɨnaãpo heke rey David tata uje Cristo wɨchɨ ɨr Ɨrhĩch? Nos otata uje Cristo tãra ɨre.—
\s Hnakɨrbo uje oshiyokorãha oso Moisés ɨr ley ich õr ɨluu mɨhnũ.
\p
\v 45 Eseekite hn erze oso otẽr uje Jesús tatɨm wɨr dakɨle ɨm:
\v 46 —Abeylshɨp olak par uje ye wɨr onehnyẽr olak erze hnakɨrbo uje oshiyokorãha oso waa ley waa je Moisés chichewkite. Wɨr otsahmũr uje odɨrkɨhɨ dɨt ehet uje oyãha lasuwo uje ich berzo hn ɨhɨ̃rtso ɨtso õr bahluwo õr ɨshuwo. Ich otsahmũr uje oso otsete õr uje ode dɨt ehet ɨtso uje õr bahluwo. Otsahmũr uje otsakaha erze õr bahluwo õr ɨbe eeych uje de sinagoga ehet. Uje otɨ̃r õr ahamich ich otsahmũr uje otsakaha erze õr bahluwo õr ɨbe eeyo.
\v 47 Ochenshaha erze poluu yesh õr ihyuwo õr ahɨr. Uje õr orar ich oshuu berzakpa par oshuu oso ochɨbɨte uje õr ɨluu ich om. Porrosht tyenɨj sepyẽr õr nehe shuu dospa.—
\c 21
\s Poluuta ɨshɨm Porrosht ɨr hnote.
\p
\v 1 Eseekite hn Jesús seem deheta hn umo ɨhɨ̃r deyo uje ochɨmchaha hnote ese kejunt uje dechɨ templo patikɨt ehet par uje oshɨm Porrosht.
\v 2 Hn umopo poluuta uje ich losuhlaappa. Wate chɨmchaha ese kejunt ehet peychpor otiyer uje ich ijeebe par uje ɨshɨmɨhɨ Porrosht.
\v 3 Jesús tatɨm õr ɨm: —Titɨm olak ich tuu ũrpa. Asa poluuta uje ich losuhlaappa chɨmchaha ma kɨhniya kejunt ehet je nos wɨr erze oso yewo.
\v 4 Nos wɨr õr ɨre ich õr hnote ich kɨhniya per shɨ oshɨm Porrosht pɨkaap uje de õr ahɨr mahn asa poluuta waa je ich losuhlaappa nos wɨr hnote uje de ahɨr wɨr par tiya labɨso per nos ɨshɨmɨhɨ Porrosht.—
\s Oso tyenɨj otsehnɨmich templo nehe.
\p
\v 5 Eseekite hn Jesús akɨle sohmɨramo otatɨm otsɨɨ: —Hmeychɨm erze kojano uje ich deyo hn ɨhɨ̃rtso uje oshiyokõr ochɨ̃ra asa templo. Shɨ oshɨmɨhɨ Porrosht.— Mahn Jesús tatɨm õr ɨm:
\v 6 —Je deeych yet nehe hn yewo otaãcha hn ochukus otsehnɨmich erze kojano uje eychɨmloko. Nĩhyok ye onoymɨhɨ kojach uje de leshɨbo eeyo.—
\v 7 Otatɨm otsɨɨ: —Maestro, ¿latɨk nehe hn tokole erze kuche uje athaka? ¿Latɨkpo uje tyenɨj tokole wap par uje oyɨraha ɨshɨrĩt uje oshiyokõr oshuu ɨtsorz?—
\v 8 Jesús tatɨm õr ɨm: —Tyenɨj abeylshɨp olak par uje ye wɨr onehnyẽr olak. Tyenɨj oso okɨhniya uje ochii ɨre yokɨhɨ nehe hn otata otsɨɨ: “Yok Cristo” hn otata toy otsɨɨ: “Ich yej terɨhɨ ese ɨshɨrĩt par uje Porrosht sepyẽr oso.” Ye meylo õr.
\v 9 Tyenɨj entlo uje dihipo oteye hn tyenɨj entlo toy uje õr ɨhnapso oteye par uje ochiyuhu gobierno hn omasaha owich, per ye atɨlɨlo. Wɨr tyenɨj tokole wap per yahpaa terɨhɨ uhurzpe.—
\p
\v 10 Jesús tatɨm õr ɨm: —Tyenɨj dihipo oteye hn gobierno hõr duhut gobierno yet oshuu ɨr ohyerptoso oteye toy.
\v 11 Hn ɨ̃rmo lekɨtiyo tyenɨj hnɨmich telerrza jwertpa, hn sewɨt dich ihnɨmichɨhɨ lekɨtiyo, hn tyenɨj permo de lekɨtiyo uje ich dospa, hn kuche de uje shuu oso õr ebɨ yesh kãra ich otolpa, hn oso oteychɨm poõrc hn omo kuche uje yelɨj onomo par uje ochɨraha uje terɨhɨ ɨshɨrĩt uje Porrosht sɨhna ɨ̃rmo.
\v 12 Per wap uje ehn yahpaa nos tokole erze kuche hn oso tyenɨj ochishew olak nehe hn tyenɨj oshiyokõr mɨhnɨkɨ̃hɨ olak. Tyenɨj ohnoy olak otseya olak sinagoga aho par otsepyẽr olak, hn tyenɨj ohnoy olak ochɨmchaha olak karsel aho. Tyenɨj ohnoy olak otseya olak rey õr ɨkɨch par uje wɨr oshuu otsepyẽr olak, hn tyenɨj ohnoy olak otseya olak gobernador õr ɨkɨch par uje wɨr oshuu otsepyẽr olak toy. Tyenɨj nos oshiyokorɨ̃hɨ olak oshuu ɨtsorz pork ye otiislo yokpe.
\v 13 Uje ohnoy olak par uje otsepyẽr olak ich tyenɨj atɨmlo õr uje tokoshɨ olak hnɨtewɨhɨ Porrosht ahɨr heke ye otiislo yokpe.
\v 14 Ye uhulo olak eyuwo tɨsɨ̃r on: “¿Keshɨ oyitɨm õr latɨkpo par uje onoym õryok?”
\v 15 Shɨ yok tyenɨj tɨbɨte pahwoso par erahalo uje atɨmlo erze õr bahluwo. Wɨr tyenɨj ye odish latɨk pork tyenɨj tuu olak eykdeyo.
\v 16 Olak deyo hn olak datɨ tyenɨj oshɨm olak ohyerptoso nehe par uje wɨr otsepyẽr olak, hn olak leshɨbo tyenɨj oshɨm olak ohyerptoso toy par uje wɨr otsepyẽr olak, hn olak iiso õr ɨtspo tyenɨj oshɨm olak ohyerptoso, hn olak ihyẽro õr ɨtspo tyenɨj oshɨm olak ohyerptoso hn erze ohyerptoso tyenɨj oshuu olak nohmɨramo oshuu atɨlo.
\v 17 Nos wɨr oso tyenɨj otsɨtak olak shɨ pork ye otiislo yokpe
\v 18 per olak uje olak Porrosht aabo ye etɨ̃rlo urhuta bahluta ehet petɨk nehe hnii olak akɨ̃rt nohmɨra.
\v 19 Shɨ tyenɨj olak ewenta uje oshiyokõr mɨhnɨkɨ̃hɨ olak nehe heke olak ɨkɨrĩt de Porrosht ahɨr.—
\p
\v 20 Jesús tatɨm õr ɨm: —Uje amɨlo ese dɨt Jerusalén oso õr ɨmãho ochɨpeẽsa õr dɨt nehe ich tyenɨj erahalo uje yej terɨhɨ ɨshɨrĩt par uje otsɨhna ese dɨt.
\v 21 Uje erze oso uje odechɨ hnɨmich Judea omo uje ɨtsorz nehe ich tyenɨj otokolɨhɨchɨs shɨchish ohno otɨ̃r kojano par uje otsakɨs ɨre. Erze oso uje odechɨ dɨt Jerusalén ehet tyenɨj otokolɨhɨchɨs par uje otsakɨs ɨre. Erze uje ode aach tyenɨj ye otɨ̃r dɨt Jerusalén ehet
\v 22 pork ich terɨhɨ ese ɨshɨrĩt uje Porrosht sepyẽr erze dɨt Jerusalén oso pork ɨr ahwoso tyenɨj yakaha shuu ɨtsorz.
\v 23 Uje terɨhɨ ese deeych nehe ich yarhakpa par erze tɨmcher uje õr hmɨker, hn ich yarhakpa par erze tɨmcher uje otsekwẽr laabo pork ye õr pwelpe par uje ooshɨ. Uje terɨhɨ ese deeych ich dospa par erze oso uje odebuhu lekɨtiyo ese hnɨmich hn uje odebuhu dɨt Jerusalén ehet pork Porrosht sepyẽr pishɨ õr.
\v 24 Õr ɨmãho tyenɨj oshuu õr ochɨ̃ra õr espada nehe hn ohnoy yewo otseya õr lekɨtiyo dihipo õr hnɨmo, hn dihipo kɨnãho tyenɨj odebuhu ese dɨt Jerusalén nehech terɨhɨ ese ɨshɨrĩt par uje otokolɨhɨchɨs.
\p
\v 25 Tyenɨj omo kuchẽrk kɨnaha tokolɨhɨ ese deeych hn ese shekurko hn erze porrzeebe par uje ochɨraha uje ich terɨhɨ ese deeych uje takaashpo nehe. Oso uje odebuhu ɨ̃rmo lekɨtiyo ich ochishlabpa pork ochunt onoota bahluta ɨr wokor ihyokõrak dich uje shuu hnɨmich wɨrc.
\v 26 Oso tyenɨj otolpa nehe nehech nohmɨramo õr torĩt shuu õr uje õr eyuwo tɨsɨ̃r erze kuche uje de poõrc uje tyenɨj kayɨhɨ õr eyo pork erze kuche uje de poõrc ich nos telerrzpa shɨ ɨtso uje yeẽk chishɨt kuchɨt.
\v 27 Uje nos oteychɨm ɨtsorz hn tyenɨj oteychɨm yok toy uje tokõra poõrzni uje takaashpo nehe tokonãha ukuhurrza. Pukurbo deyo de hn ich yok hũrpa.
\v 28 Uje yesh tokole ɨtsorz hn tyenɨj alehetlo hn eychɨmlo poõrc pork ich yej terɨhɨ deeych uje tish olak.—
\p
\v 29 Jesús tatɨm õr ɨm: —Uhu olak eyuwo tɨsɨ̃r erze pohɨr uje tɨteẽta iich otsɨɨ higuera hn erze pohɨr yẽr.
\v 30 Uje amɨlo erze pohɨr uje ĩhyo ahlo tokole ich erahalo ese ɨshɨrĩt uje kɨɨs ich sɨhna ɨre hn ese ɨshɨrĩt uje duhlu ich yej taãcha.
\v 31 Nos wɨr erze yar uje titɨm olakɨke ich ɨtso erze pohɨr uje ĩhyo ahlo tokole. Wɨr shuu erahalo uje ich yej terɨhɨ ese ɨshɨrĩt uje Porrosht taãcha par tɨbey daabo.—
\v 32 Jesús tatɨm õr ɨm: —Titɨm olak ich tuu ũrpa. Erze oso uje omo erze kuche mɨhnũwo webich oso uje tɨ̃r ɨ̃rmo nehe ich ehn yewo ye otope ich tyenɨj nos omo erze kuche uje tɨ̃r ɨ̃rmo.
\v 33 Poõrc hn hnɨmich tyenɨj sɨhna ɨre nehe per pahwoso shish yakaha.
\p
\v 34 Abeylshɨp olak par uje ye ahakõrlo erze mɨhnũwo uje yewo oshiyokõr nehech yakaha olak hn ye eenɨlo uje ich mɨhnũwo. Ye uhulo yɨkɨch nẽhi olak. Ye uhulo olak eyuwo shɨ tɨsɨrɨ̃hɨ olak poso hn olak ɨshuwo. Ye uhu takarãha olak hnɨmich pork tyenɨj takaãcha shɨchish hn tish olak uje ahakõrlo uhulo ɨlorz
\v 35 shɨ ɨtso uje trampta chishew olak. Tɨkɨrẽt nehe par nos tepyẽr oso uje ode ɨ̃rmo lekɨtiyo.
\v 36 Shish tyenɨj emɨtlo olak hn shish olak orar apurlo Porrosht par uje olak pwele ewenta erze uje ich mɨhnũwo uje tyenɨj masaha ɨ̃rmo nehe par uje aachɨ̃hɨlo pahɨr uje tokõra poõrzni.—
\v 37 Uje deeych ich Jesús shish shiyokorãha osoho wahacha templo patikɨt ehet. Uje dɨhlak ich hno sakaha wahacha wɨ̃rit eeych uje iich otsɨɨ Olivos.
\v 38 Uje ehn dɨhɨrbak ich nos wɨr oso ohno otɨ̃r wahacha templo patikɨt ehet par uje otẽr uje Jesús shiyokorãha õr.
\c 22
\s Judas chiwãha Jesús.
\p
\v 1 Eseekite ich yej terɨhɨ ese õr ahamich uje iich otsɨɨ Pascua uje otew pan uje ye eyhirãsh.
\v 2 Erze saserdote õr bahluwo hn erze uje oshiyokorãha oso waa ley waa je Moisés chichewkite oshuu deyuwo tɨsɨ̃r par uje sehe oduhu Jesús oduhu toy. Ich otola erze oso uje otẽr Jesús heke ye õr pwele odishew ɨre oduhu ɨlorz.
\p
\v 3 Eseekite hn Satanás masaha Judas ehet uje iich yet otsɨɨ Iscariote. Wɨchɨ Jesús akɨlak toy uje õr dose.
\v 4 Ɨre hno par uje keytker erze saserdote õr bahluwo hn erze yewo uje otɨbey templo õr bahluwo. Okeytkẽrye par uje ochɨraha uje wɨchɨ tyenɨj shiyokõr par uje ɨshɨm õr Jesús.
\v 5 Ich õr aylpa uje wɨchɨ sehe dosɨm õr Jesús. Otatɨm Judas par uje sehe odosɨm hnote.
\v 6 Ɨre sahmũr heke hno par uje iyem nehech chɨraha uje ye oso ochɨhɨ Jesús ahɨrpe par uje shuu ochishew Jesús.
\s Jesús akɨle onɨshii oposo par õr ahamich.
\p
\v 7 Eseekite ich terɨhɨ deeych webich osht uje otew pan uje ye eyhirãsh. Wɨchɨ deeych ich tyenɨj oshuu obeje ijaabo par oteeychãha Porrosht hn par uje otew par ese õr ahamich uje iich otsɨɨ Pascua.
\v 8 Jesús tatɨm Pedro hn Juan ɨm: —Bolɨlo enshiilo oposo par eyok par ese õr ahamich.—
\v 9 Õr ɨre otatɨm otsɨɨ: —¿Oyiyokorɨ̃hɨ ɨraãpo?—
\v 10 Jesús tatɨm õr ɨm: —Ẽrlo yok. Uje aachɨ̃hɨlo dɨt ebich hn amsahalo pɨkaap ich tyenɨj eshɨlo hnakɨrbich uje ihyõk kobɨt. Awɨt de ehet. Tyenɨj alehelo wɨchɨ nẽr nehech masaha pwert ehet.
\v 11 Atɨmlo ese pwertɨt ɨr yɨnsɨrc on: “Maestro sole: ¿Pwerttɨkɨhɨ par erze uje otekɨrɨhɨ owa? Ele dɨhlake hn yok hn pakɨle oyaakɨhɨ par ese õr ahamich.”
\v 12 Tyenɨj sowa olake ese pwertɨt dich uje de deshɨbich eeych. Nemest dechɨ hn õr ɨbe. Enshiilo erze oposohochɨs.—
\v 13 Ohno hn ochish ese pwertɨt shɨ ɨtso uje Jesús tatɨm õrke. Otsar oposo par ese õr ahamich Pascua.
\p
\v 14 Eseekite uje ich terɨhɨ waa orta hn Jesús hõr wɨr apóstole nos otsakaha nemest wɨrc par uje otaak.
\v 15 Jesús tatɨm õr ɨm: —Ich osdeyo uje tiyem ele õr ahamich par uje takaakɨhɨ olak ahɨr uje ehn yahpaa oduhu yok oduhu tɨkɨtɨ.
\v 16 Titɨm olak uje ese õr ahamich wɨchɨ shɨ tɨteẽta uje tyenɨj tɨkɨtɨhɨ nos wɨr oso par uje tokoshɨ õr hnɨtewɨhɨ Porrosht ahɨr. Ye takaakɨhɨ ese õr ahamich yet nehe nehech Porrosht aabo otaachɨ̃hɨ ɨre ahɨr.—
\v 17 Jesús chishew basta hn nɨhne Porrosht hn ɨshɨm wɨr dakɨle ɨm: —Ehelo uhu olak nohmɨr nohmɨr.
\v 18 Titɨm olak uje ye tokoho nehe ese uva ɨr otich nehech Porrosht tɨbey daabo nehe.—
\v 19 Jesús chishew pan hn nɨhna Porrosht. Sehek hn ɨshɨm erze dakɨle hn tatɨm õr ɨm: —Nãhu yok pẽro uje tyenɨj tokosɨm yok oso par uje oshuu yok oshuu tɨkɨtɨ par tokoshɨ olak hnɨtewɨhɨ Porrosht ahɨr. Uje elɨlo ese pan shish ahakõrlo par uje olak eyucha yok.—
\v 20 Uje ich nos otaakɨke hn Jesús chishew asa basta shuu ɨtso uje shiyokõrke ɨm: —Asa uje de basta ehet wɨr shɨ ɨtso pahwoso ahlo uje titɨm olak par uje erahalo. Wate parmɨsta uje noshɨ uje tɨkɨtɨhɨ olak nehe.—
\p
\v 21 Eseekite hn tatɨm õr ɨm: —Ẽrlo yok. Hnakɨrbich de lɨka uje tyenɨj chiwãha yok ɨshɨm yok erze oso uje õr ɨluu mɨhnũ. Hme de ele nemest eeych uje pɨhme de.
\v 22 Yok tokõra poõrzni. Ich tyenɨj yakaha erze Porrosht ahwoso uje chɨbɨte uje tyenɨj kuche mɨhnũwo masaha yok, per ich yarhakpa par ese hnakɨrbich uje ɨshɨm yok oso.—
\v 23 Ɨchii wɨr akɨle otatɨmye otsɨɨ: —¿Yeẽkpo ese uje tyenɨj chiwãha Jesús?—
\s ¿Yeẽkpo uje ma dich?
\p
\v 24 Eseekite hn Jesús akɨle oshiyokosye. Sehe odɨraha yeẽkpo uje ma dichɨhɨ õr ehet.
\v 25 Jesús tatɨm õr ɨm: —Erze dihipo õr rey ochɨpa erze oso uje ode õr hme, hn erze õr bahluwo otatɨm õr par uje otakashɨm õr per shɨ ochɨpa õr.
\v 26 Per olak ye ompe uje uhulo olak ɨtso erze reye. Ese uje sehe masaha par olak bahluwa tyenɨj ye narim ɨre. Tyenɨj duhu ɨre ɨlo pɨkɨhnint. Wɨchɨ shish tyenɨj takashɨm õr ɨtso uje ɨre ye dichpe.
\v 27 ¿Yeẽkpo ese uje ich ma dich, je ese uje sakaha nemest wɨrc o je ese uje tõhwa oposo? Ese uje sakaha nemest wɨrc wɨchɨ ich ma dich, per hmeychɨm yok. Yok ɨtso ese uje tõhwa oposo pork yok de olak ahɨr ye par uje tɨkɨnãha olakpe, shɨ par uje takashɨm olak.
\p
\v 28 Shish olak de pahɨr nehech ele ahle hn amɨlo uje erze oso sehe oduhu tiyokõr uje mɨ̃hnɨk.
\v 29 Porrosht chɨbɨte yok par uje tɨkɨbey ɨr aabo nehe heke tɨbɨte olak par uje abeylo õr toy.
\v 30 Heke uje tomsaha par rey hn akahalo pahɨr ese nemest wɨrc nehe hn aakɨhɨlo hn ehelo. Tyenɨj akahalo erze õr ɨbe eeyo toy par uje olak jwe par uje tyenɨj eychɨmlo erze israel oso õr wee uje õr dose kɨmɨjɨ oniyokõr uje mɨ̃hnɨk o kɨmɨjɨ ye oniyokõrpe.—
\s Jesús chɨraha uje Pedro sata ɨre nehe.
\p
\v 31 Eseekite hn Jesús tatɨm Simón Pedro ɨm: —Simón, hmeychɨm. Satanás sapur Porrosht par uje nos prowa olaklo kɨmɨjɨ ahakõrlo uje mɨ̃hnɨk shuu olak ɨtso uje ochishɨt trigo par uje ochiyuhu erze uje mɨhnũwo uje de ehet.
\v 32 Per yok orarkɨ tapur Porrosht par uje takashɨm owa par uje shish ye otiis yok. Uje eeshpo ahakõr uje tahmũr ich etɨ̃r erze eshɨbo par uje akashɨm õr par uje oniyokõrpo uje tahmũr.—
\v 33 Simón tatɨm ɨm: —Ɨrhĩche, kɨmɨjɨ etɨ̃r karsel ehet ich tyenɨj tokõya owa hn kɨmɨjɨ atɨ ich tyenɨj tɨkɨtɨ toy.—
\v 34 Jesús tatɨm Pedro ɨm: —Titɨm owa uje ese deeych huta ehn yahpaa kokot yerh ich ata yoke uje ye eraha yokpe tre bese.—
\s Yej terɨhɨ uje ochishew Jesús.
\p
\v 35 Eseekite hn Jesús tatɨm dakɨle ɨm: —Uje tuu bolɨlo anɨmɨrãhalo Porrosht ahwosni titɨm olak par uje ye bolilo borson par emchahalo olak ɨshujãro ehet hn ye bolilo hnote hn ye bolilo olak erihyo. ¿Je olak nesita kuche uje nihyokɨ̃hɨ olak ahɨrni?— Otatɨm otsɨɨ: —No, ye õryok nesit latɨk.—
\v 36 Jesús tatɨm õr ɨm: —Ele ahle uje olak hnote chɨhɨ ich bolilo, hn bolilo borson par emchahalo olak ɨshujãro ehet. Uje olak espada nĩhyok ich anuwãhalo olak ɨshuwo pɨkaap par uje eylo nohmet.
\v 37 Porrosht ahwoso tyenɨj yakaha uje tata shuu ɨtsorz ɨm: “Ochɨbɨte Cristo erze hnakɨrbo õr ahɨr uje õr ɨluu mɨhnũ oshuu ɨtso uje shiyokõr uje mɨ̃hnɨk ɨtso õr.” Titɨm olak uje ich yej yakaha erze uje Porrosht ahwoso tata.—
\v 38 Õr ɨre otatɨm otsɨɨ: —Ɨrhĩche, espada de lɨka osiyer.— Hn ɨre tatɨm õr ɨm: —Da ya.—
\s Jesús orarɨhɨ asa shakɨrrza ehet.
\p
\v 39 Eseekite hn Jesús tokolɨhɨchɨs hno tɨ̃r wahacha wɨ̃rye uje iich otsɨɨ Olivos. Wɨchɨ shɨ ɨr ɨluu par uje umuhuchɨs. Ɨr akɨle õya ɨre.
\v 40 Uje otaachɨ̃hɨ wahacha hn tatɨm dakɨle ɨm: —Shish tyenɨj olak orar apurlo Porrosht par uje ye ahakõrlo erze mɨhnũwo uje yewo sehe oduhu ahakõrlo.—
\s Tyenɨj ochishew Jesús.
\p
\v 41 Eseekite hn Jesús tokolɨhɨ dakɨle õr ahɨr hn hno tɨ̃r wahacha kɨmɨjɨ treynta metro par uje orarɨhɨchɨs. Icha dete hnɨmo hn orar sapur Porrosht ɨm:
\v 42 —Dii Porrosht, kɨmɨjɨ ahmũr ich sehe tuu ye uhu erze kuche mɨhnũwo masaha yok per ma om ahakõr uje ahmũr hn ye ahakõr uje shɨ yok tahmũr.—
\v 43 Ɨchii anjel tãr poõrc hn tokolɨhɨ ahɨr hn ɨshɨm Jesús ukurbo.
\v 44 Jesús ehet chuuna erze kuche uje ich dospa uje tyenɨj masaha ɨre nehe heke ich ma orar sapur Porrosht. Ich shuu dɨhɨrc tokole kayɨhɨ hnɨmich shɨ ɨtso uje armɨsta tokole hn kayɨhɨ hnɨmich.
\v 45 Eseekite uje sɨhna orarkɨ hn iyehet hno tɨ̃r wahacha uje ɨr akɨle ode. Uje chish õr ich nos omo pork ich õr dosdarakpa shuu ochɨrmtsɨr.
\v 46 Jesús tatɨm õr ɨm: —¿Ɨnaãpo shɨ amɨlo? Erɨ̃hɨlo olak orar apurlo Porrosht par uje ye ahakõrlo erze kuche mɨhnũwo uje yewo sehe oduhu ahakõrlo.—
\p
\v 47 Eseekite uje ehn Jesús keytker erze dakɨle hn Judas taãcha. Oso oyehe nẽr ich okɨhniya. Wɨchɨ Jesús akɨlak toy uje õr dose. Sɨthɨ̃r ɨre Jesús par uje seta chuku ũr.
\v 48 Jesús tatɨm ɨm: —Judas, ¿je eku pur par wɨr ochɨraha yok uje tokõra poõrzni par uje asɨm yok erze hnakɨrbo uje ich õr ɨluu mɨhnũ?—
\v 49 Uje ɨr akɨle omo erze oso uje tyenɨj ochishew Jesús hn otatɨm otsɨɨ: —Ɨrhĩche, ¿je ahmũr uje tyenɨj oyohlo õr oyɨ̃ra õr espada?—
\v 50 Jesús akɨlt yet ihyo ese saserdote õr bahlut pisht ɨr yɨlt per nahã hn ihyo ãrza waãchta.
\v 51 Jesús tatɨm ese dakɨlt ɨm: —Moym. Ye ahakõrlo.— Sakahɨr ese õr yɨlt ãrza hn shuu owich ompo.
\v 52 Eseekite hn erze saserdote õr bahluwo hn erze uje otɨbey templo õr bahluwo hn erze õr bahluwo uje otɨbey dɨt wɨr uje õya erze yewo uje otɨrẽt par uje ohnoy Jesús. Jesús tatɨm õr ɨm: —¿Je yok echɨkɨ heke erẽtlo hn õhwɨlo espada hn õhwɨlo erze piyo par uje asɨlo yok?
\v 53 Kal deeych shish yok de olak ahɨr wahacha templo patikɨt ehet per yelɨj asɨlo yok. Ele dɨhlake ich terɨhɨ orta par uje asɨlo yok pork erze mɨhnũwo uje Satanás shiyokõr wɨchɨ shɨ ɨtso dɨhlele.—
\s Pedro sata uje ye dɨraha Jesuspe.
\p
\v 54 Eseekite hn ochishew Jesús ohnoy otseya wahacha saserdote õr bahlut pisht ihyuch. Pedro shish iyehe Jesús nẽr dukuhla.
\v 55 Uje otaachɨ̃hɨ wahacha hn erze hnakɨrbo ochukuta jwekɨtɨhɨchɨs patikɨt ehet pisht hn otsakaha wɨrc. Pedro sakaha õr ahɨr toy.
\v 56 Uu saserdote õr bahlut pisht ɨr ɨbiita teychɨm Pedro pork jwekɨt yokõrt chihit. Teychɨm pishɨ ɨre hn chɨraha hn tatɨm erze hnakɨrbo ɨm: —Lɨkɨ hnakɨrbich shish ĩya Jesús.—
\v 57 Pedro sata tatɨm wate ɨm: —Yok ye tɨkɨraha otɨk, nam.—
\v 58 Wɨsɨk wɨsɨk hn yet teychɨm ɨre. Tatɨmpo ɨm: —Owa Jesús akɨlak toy.— Pedro sata tatɨm ɨm: —No, ye yokpe. Wɨchɨ ye tɨkɨraha otɨk, sham.—
\v 59 Uje terɨhɨ orta yata hn hnakɨrbich yet keytker leshɨbo tatɨm õr ɨm: —Ich ũru uje lɨkɨ Jesús akɨlak toy pork lɨkɨ galilea os.—
\v 60 Pedro sata tatɨm ɨm: —Ye tɨkɨraha ese uje ata, sham.— Uje ehn sata Jesús ɨchii kokot yerh.
\v 61 Jesús somtɨs ɨre hn teychɨm pishɨ Pedro. Heke Pedro eyucha uje Ɨrhĩch tatɨm ɨreke ɨm: —Uje ehn yahpaa kokot yerhɨ ele dɨhlake ich tyenɨj ata tre bese uje ye eraha yokpe.—
\v 62 Pedro tokolɨhɨ patikɨt ehet ich yerhpa pork chɨraha uje shiyokõr uje mɨ̃hnɨk.
\s Oso ochiyuhu lahwoso mɨhnuwõho Jesús.
\p
\v 63 Eseekite erze hnakɨrbo uje otɨbey Jesús ochiyuhu lahwoso mɨhnuwõho ɨre hn otsepyẽr.
\v 64 Otsajuwe Jesús ɨle hn oshuu. Otatɨm otsɨɨ: —Atɨm õryok yeẽkpo ese uje shuu owa.—
\v 65 Otatɨm Jesús kuche mɨhnũwo ich kɨhniya.
\s Ohnoy Jesús otseya õr bahluwo ɨkɨch.
\p
\v 66 Eseekite uje ich dɨhɨrbɨt pisht hn erze õr bahluwo weeta uje iich otsɨɨ Junta Suprema otakɨsho lawich. Wɨr dɨt oso õr bahluwo hn saserdote õr bahluwo hn erze hnakɨrbo uje oshiyokorãha oso waa ley waa je Moisés chichewkite. Yewo ohnoy Jesús otseya õr ɨkɨch. Erze õr bahluwo otatɨm Jesús otsɨɨ:
\v 67 —Sehe oyuhu atɨm õryok kɨmɨjɨ owa uu Cristo o kɨmɨjɨ ye owape.— Jesús tatɨm õr ɨm: —Kɨmɨjɨ titɨm olak uje yok uu Cristo ich otiislo yok,
\v 68 hn kɨmɨjɨ titɨm olak kuchɨt par uje tuu atɨmlo yok ich ye atɨmlo yokpe.—
\v 69 Jesús tatɨm õr ɨm: —Yok tokõra poõrzni. Ich yej terɨhɨ uje tiyakaha Porrosht waãchta. Wɨchɨ ich ɨr ukurbo deyo.—
\v 70 Heke nos wɨr õr ɨre otatɨm otsɨɨ: —¿Je owa uu Porrosht ijɨt pisht?— Tatɨm õr ɨm: —Ẽhe, ich ũru uje atɨmlo yok.—
\v 71 Erze õr bahluwo okeytkẽrye otsɨɨ: —Ye nesit yeẽk tɨrẽt ma par uje denunsya ɨre. Oyunt uje ɨre chiinehnɨm Porrosht.—
\c 23
\s Ohnoy Jesús otseya Pilato ɨkɨch.
\p
\v 1 Eseekite hn nos wɨr õr bahluwo oyehet hn ohnoy Jesús otseya wahacha Pilato ɨkɨch.
\v 2 Uje nos otaachɨ̃hɨ Pilato ahɨr ɨchii õr denunsya Jesús otatɨm Pilato otsɨɨ: —Oyakɨsh õryok owich hn oyikɨtkẽrye hn par õryok ich ɨmeheeych uje ele hnakɨrbich shuu nos wɨr dɨt oso õr eyuwo mɨhnũwo. Tatɨm oso uje ye doshɨ hnote ese romano oso õr bahlut pishtpe. Wɨchɨ shɨ tatpo uje ɨre uu Cristo uje ich rey.—
\v 3 Pilato tatɨm Jesús ɨm: —¿Je owa uu israel oso õr rey?— Jesús tatɨm ɨm: —Ẽhe, ich ũru uje atɨm yok.—
\v 4 Pilato tatɨm erze saserdote õr bahluwo hn erze oso yewo ɨm: —Ye tish latɨk uje mɨ̃hnɨk uje ele hnakɨrbich shiyokõr.—
\v 5 Õr ɨre otatɨm Pilato ich otsɨhnew lahwoso otsɨɨ: —Wɨchɨ shish shiyokorãha oso lɨka hnɨmich Judea shuu oso õr eyuwo mɨhnũwo. Ɨchii shiyokorãha oso wahachni hnɨmich Galilea nehech taachɨ̃hɨ lɨka Judea.—
\p
\v 6 Uje Pilato chunt uje wɨr oshuu ɨtsorz hn tatɨm õr ɨm: —¿Je lɨka galilea os?—
\v 7 Uje chɨraha uje Jesús galilea os hn shuu ohnoy otseya wahacha rey Herodes pork wɨchɨ reyɨhɨ wahacha galilea oso õr hnɨmich. Tekɨrɨhɨ dɨt Jerusalén.
\s Ohnoy Jesús otseya Herodes ɨkɨch.
\p
\v 8 Eseekite uje rey Herodes umo Jesús ich aylpa pork ɨre ich osdeyo uje sehe teychɨm. Chuntni uje Jesús shiyokõr kuche uje ye latɨk pwele shiyokõr hn ɨre sehe duhu niyokõr kuche par uje teychɨm.
\v 9 Tatɨm Jesús kuche ich kɨhniya par uje sehe dɨraha per ye Jesús diilehetpe.
\v 10 Wɨr odechɨ toy ɨre ahɨr erze saserdote õr bahluwo hn erze hnakɨrbo uje oshiyokorãha oso waa ley waa je Moisés chichewkite. Shish õr denunsya ɨre ich otsɨhnew lahwoso.
\v 11 Eseekite hn rey Herodes hn nos wɨr ɨr ohyerptoso shɨ oloter Jesús oshuu ɨtso uje ye jukur. Oshuu iyãha õr ɨshuwo uje ich ɨhɨ̃rts pisho shɨ ɨtso uje rey iyãha hn oshuu ohnoy otseya Pilato ɨkɨchpo.
\v 12 Rey Herodes hõr Pilato antkite õr ɨmãhoye per ese deeych uje Pilato shuu ohnoy Jesús otseya Herodes ɨkɨch heke õr aho kɨɨsɨhɨye hn õr ihyẽroye.
\s Pilato shuu oshuu Jesús oshuu toy.
\p
\v 13 Eseekite hn Pilato shuu wɨr otakɨsho lawich erze saserdote õr bahluwo hn erze õr bahluwo uje otɨbey dɨt hn erze dɨt oso.
\v 14 Tatɨm õr ɨm: —Olak ohwɨ̃lo ele hnakɨrbich hn atɨmlo yok uje shuu dɨt oso õr eyuwo mɨhnũwo. Tɨkitkerɨ̃hɨ olak ɨkɨch per ye tish uje mɨ̃hnɨk uje shiyokõr uje atɨmlo yokɨke.—
\v 15 Hn ɨm: —Rey Herodes ɨtspo, ye dishpe uje wɨchɨ shiyokõr uje mɨ̃hnɨk, heke shuu cheeshpo tɨ̃r lɨka. Ich ɨmeheeychpa uje ɨre ye niyokõr latɨk uje mɨ̃hnɨk par uje oshuu oshuu toy.
\v 16 Heke shɨ tyenɨj tuu otsepyẽr hn tuu do deyhi.—
\v 17 Erze oso shɨ õr ɨluu uje kal terɨhɨ ãyt õr ahamich uje iich otsɨɨ Pascua ich oshuu Pilato tãra hnakɨrbich nohmet uje de karsel ehet.
\p
\v 18 Nos wɨr õr ɨre ich otakɨsho lahwoso hn otɨbich ich otsɨhnew otsɨɨ: —Tukulo ese hnakɨrbich uhulo toy, hn eyuhulo ese Barrabás karsel ehet.—
\v 19 Wɨchɨ hnakɨrbich dechɨ pork prowa sehe diyuhu gobierno wahacha Jerusalenni hn shuu hnakɨrbich yet shuu toy, heke ochɨmchaha karsel ehet.
\v 20 Pilato keytker erze osopo pork ɨre sehe diyuhu Jesús,
\v 21 per erze oso ich otɨbich jwertpa otsɨɨ: —Uhu olowɨsh odɨbɨte krus eeych par uje toy. Uhu olowɨsh odɨbɨte krus eeych par uje toy.—
\v 22 Ich tre bese uje Pilato tatɨm õr shuu ɨtsorz ɨm: —¿Ɨnaãpo heke atɨmlo yok uje tyenɨj toy? ¿Niyokõr latɨkpo? Yok ye tish latɨk uje Jesús shiyokõr uje iyuwe asa ley par uje tuu oshuu oshuu toy. Shɨ tyenɨj tuu otsepyẽr ochɨ̃ra shɨkote hn tuu deyhi.—
\v 23 Per õr ɨre shish otɨbich otatɨm Pilato par uje shuu ochowɨshɨhɨ krus eeych par uje toy. Otɨbich nehech Pilato tẽr õr.
\v 24 Wɨchɨ shuu ohyerptoso oshiyokõr uje wɨr otatɨm ɨre,
\v 25 heke chiyuhu ese hnakɨrbich karsel ehet uje wɨr ochiihlaka. Ɨre prowa chiyuhu gobiernoni hn shuu hnakɨrbich yet shuu toy. Hn Pilato shuu erze ohyerptoso ohnoy Jesús par uje wɨr oshuu oshuu toy shɨ ɨtso uje oso otsapurku.
\s Ochowɨsh Jesús ochɨbɨte krus eeych.
\p
\v 26 Eseekite uje ehn erze ohyerptoso ohnoy Jesús par uje oshuu oshuu toy hn ochishɨhɨ hnakɨrbich dehet pehet uje iich otsɨɨ Simón. Wɨchɨ cirene os. Ɨre tãra aach par hno tɨ̃r dɨt ehet. Oshɨm ɨre Jesús krus par uje wɨchɨ ihyõk iyehe Jesús nẽr.
\v 27 Ich oso okɨhniya oyehe nẽr. Tɨmcher õya õr toy. Wɨr ich oyerh hn otɨbich pork ich õr odosdarakpa uje Jesús tyenɨj toy.
\v 28 Jesús somtɨs ɨre hn tatɨm õr ɨm: —Tɨmcher, olak uje ebuhulo dɨt Jerusalén, ye eyerhlo owɨ̃rlo yok. Tyenɨj eyerhlo owɨ̃rlo olak hn erze olak aabo.
\v 29 Erze daalo ich yarhak par olak uje olak aabo ode heke atɨmlo yẽr uje ich ma om par erze tɨmcher uje õr ebɨr. Ma om par erze uje yahpaa õr aabɨ̃rsh. Ma om par erze uje yelɨj olekwẽr laabo.
\v 30 Uje terɨhɨ ese deeych nehe hn Jerusalén oso otolpa nehech otata otsɨɨ: “Ma om par erze kojano deyo kayɨhɨ õryok eeych par uje oyɨtɨ hn erze wɨ̃rye nos lajuwe õryok.”—
\v 31 Jesús tatɨm õr ɨm: —Erze kuche mɨhnũwo uje oshiyokorɨ̃hɨ yok ich shuu paat doso. Ich shɨ ɨtso jwekɨta uje otsẽru asa pohorrza uje ɨchɨrãha per ich kwestpa uje duhlu pork ye tiyokõrpe uje mɨ̃hnɨk. Deeych yet nehe hn erze kuche mɨhnũwo uje oshiyokorɨ̃hɨ olak ich ma mɨ̃hnɨk pork ich shɨ olak ɨtso asa pohorrza uje ɨlaro hn duhlu shɨchish pork ahakõrlo uje ich mɨhnũwo.—
\p
\v 32 Eseekite hn ohyerptoso ohnoy toy erze echɨko õr osiyer par uje oshuu õr oshuu otoy õya Jesús.
\v 33 Uje otaachɨ̃hɨ ese wɨ̃rit uje iich otsɨɨ huta debiyo hn ochowɨsh Jesús ochɨbɨte krus eeych. Ochowɨsh echɨkɨt ochɨbɨte ɨr krus eeych wahacha Jesús waãchta hn ochɨbɨte yet ɨr waachjãrrza.
\v 34 Jesús orar sapur Porrosht ɨm: —Dii Porrosht, titɨm owa par uje owa perdonar nãhu oso uje oshuu yok oshuu tɨkɨtɨ pork ye odɨrehepe erze uje oshiyokõr.— Ohyerptoso otsehek Jesús ɨshuwo hn oloter kuchɨt par uje yeẽk chiyey ich wɨchɨ par ɨre.
\v 35 Erze oso uje odechɨ oteychɨm Jesús hn erze õr bahluwo ochiyuhu lahwoso mɨhnuwõho Jesús hn oloter ɨre. Otatɨmye otsɨɨ: —Dukutha erze oso yewo mahn ye pwele sohnɨmichɨhɨ krus eeychpe. Kɨmɨjɨ wɨchɨ uu Cristo uje Porrosht chiihlani par uje ɨshɨ eyok hnɨtew ich tyenɨj sohnɨmichɨhɨ krus eeych.—
\v 36 Wɨr õr ɨtspo erze ohyerptoso, ochiyuhu lahwoso mɨhnuwõho hn oloter. Otsɨtɨ̃r ɨre hn oshɨm minagre par oshuu ɨhɨ.
\v 37 Otatɨm otsɨɨ: —Kɨmɨjɨ owa uu israel oso õr rey ich ahnɨmichɨhɨchɨs krus eeych.—
\v 38 Ochɨbɨte tabɨlt krus Jesús huta eeych. Pilato chichew chɨbɨte ɨm: —Lɨkɨ uu israel oso õr rey.—
\p
\v 39 Eseekite hn echɨkɨt yet dechɨ ahɨr ɨr krus eeych. Tatɨm Jesús lahwoso mɨhnũwo shɨ loter hn tatɨm ɨm: —Kɨmɨjɨ owa uu Cristo ich ahnɨmichɨhɨ krus eeych hn ermas õryok wɨshɨ toy.—
\v 40 Per uu echɨkɨt yet tatɨm leshɨbich ɨm: —Ye ompe uje uhu ɨlorz. ¿Je ye atɨla Porroshtpe? Hmeychɨm, owa ich owa dospa shɨ owa ɨtso ɨre.
\v 41 Ich eyok dospa uje erze kuche mɨhnũwo ɨmehe eyok uje yiyokõr mɨhnũwo, mahn ese hnakɨrbich ye niyokõrpe uje mɨ̃hnɨk.—
\v 42 Hn tatɨm Jesús ɨm: —Jesús, ye ekey yok lɨshɨ uje amsaha par rey nehe hn abey oso.—
\v 43 Jesús tatɨm ɨm: —Ich ũrpa uje titɨm owa. Ele deeych ich owa de pahɨr wahacha owich uje ich om uje iich otsɨɨ paraíso.—
\s Jesús ich toy.
\p
\v 44 Eseekite uje ich terɨhɨ deeych pehet hn dɨhlelta ihnɨmichɨhɨ lekɨtiyo nehech terɨhɨ a la tre yɨlka.
\v 45 Uje ese deeych ich ye hũrpe hn ese bortɨsht uje dechɨ templo ehet par shuu aho osiyer ich shiyãs ɨre nehech po osiyer.
\v 46 Jesús tɨbich ich jwertpa ɨm: —Dii Porrosht, tokosɨm owa pɨchɨbich.— Uje tata shuu ɨtsorz hn sɨtsẽr dehyerc, ich tokɨ.
\p
\v 47 Hn ese ohyerptoso õr kapitan umoko nos wɨr kuche uje tokole uje Jesús tokɨ heke tata ɨm: —Ich ũrpa uje ele hnakɨrbich ye niyokõrpe uje mɨ̃hnɨk.— Uje tata shuu ɨtsorz ich chɨbɨte uje Porrosht ich dich.
\v 48 Nos wɨr oso uje odechɨ oteychɨm Jesuspo. Ich omoko uje tokɨ hn otokolɨhɨchɨs ohno. Oshuu derjor pork ich õr dosdarakpa. Shɨ õr ɨluu.
\v 49 Per nos wɨr oso uje ochɨraha Jesús hn erze tɨmcher uje õya Jesusni uje tokolɨhɨ Galilea shɨ oyehe dukuhla oteychɨm ɨre uje oshiyokõr mɨhnɨkɨ̃hɨ.
\s José chihitsɨm Jesús.
\p
\v 50 Eseekite hn hnakɨrbich dechɨ Jerusalén uje iich otsɨɨ José. Ɨre Arimatea os. Arimatea dechɨ hnɨmich Judea. Wɨchɨ õr bahluwa toy ĩya wate Junta Suprema. Ɨr ɨluu ich om. Shish oshiyokõr uje Porrosht ɨr ley tata.
\v 51 Ese José ye nahmũrpe uje Junta Suprema ochɨbɨte par oshuu Jesús. Iyem uje Cristo tɨbey oso nehe.
\v 52 Ɨre hno tɨ̃r Pilato hn sapur Jesús yũhurrza.
\v 53 Uje ɨshɨm ɨre ɨchii hno chɨrmasɨhɨ krus eeych hn chɨpeẽsa sawɨnta waa je ich ɨhɨ̃rpa. Hnoy seya wahacha dukuta uje oshiyokorɨ̃hɨ kojach ohwɨt. Asa dukuta yahpaa odɨbɨte latɨk.
\v 54 Ese deeych wɨchɨ uje onɨshii erze oposo par dechole par uje otaak pork wɨchɨ uu deeych uje otsakɨr.
\v 55 Eseekite hn erze tɨmcher uje ehn õya Jesusni uje tokolɨhɨ Galilea ohno oyehe José nẽr hn oteychɨm uje hnoy Jesús seya wahacha dukuta uje de kojach ohwɨt hn chɨbɨtɨchɨ.
\v 56 Uje oteychɨmke ɨchii ohno ocheeshpo otɨ̃r dahuwo. Onɨshii pohɨr uje aat ehmuuj hn perfume par uje ochɨbɨte Jesús dukuta per ese deeych uje otsakɨr ich wɨr otsakɨr pork Moisés ley tata shuu ɨtsorz heke ye õr pwelpe odeeshpo shɨchish.
\c 24
\s Jesús ich ɨkpo.
\p
\v 1 Eseekite uje terɨhɨ domingo dɨhɨrbɨt pisht hn erze tɨmcher ohnoy erze pohɨr ukult uje aat ehmuuj hn perfume uje onɨshiihna par uje otseya Jesús dukuta.
\v 2 Uje otaachɨ̃hɨchɨs dukuta hn ochish ese kojach uje otsajuwe dukuta ebich ich yeẽk shuu chukwerlabeke chiyuhuchɨs lukuta ebich.
\v 3 Omasaha asa dukuta ehet per ich ye odish ese Ɨrhĩch Jesús ɨr yũhurrzape.
\v 4 Uje ohye Jesús ye odɨraha keshɨ chɨhɨ ɨraãpo ɨchii hnakɨrbo õr osiyer otokolɨhɨ õr ahɨr. Ich õr ɨshuwo hũre.
\v 5 Erze tɨmcher otola õr heke ochiyuwa dele hnɨmich nehech õr une terɨhɨ hnɨmich. Erze hnakɨrbo otatɨm õr otsɨɨ: —¿Ɨnaãpo heke ekwilo ese uje ɨka ele topo õr owich?
\v 6 Nihyokɨ̃hɨ lɨka. Wɨchɨ ɨkpoko. Olak eyucha erze ɨr ahwoso uje ehn de Galileani hn tatɨm olak.
\v 7 Tatɨm olak uje ɨre tãra poõrzni hn tyenɨj yeẽk ɨshɨm ɨre erze hnakɨrbo uje õr ɨluu mɨhnũ par uje ochowɨshɨhɨ krus eeych par uje toohochɨs. Je terɨhɨ daalo tre hn tyenɨj ɨkpo.—
\v 8 Uje otatɨm õr oshuu ɨtsorzɨke hn erze tɨmcher õr eyucha erze Jesús ahwoso uje tatɨm õrni.
\v 9 Eseekite uje otãra wahacha dukuta hn otɨ̃r ese owich uje erze apóstole uje õr onse ode hn erze yewo. Otatɨm õr uje õr ɨre omoko.
\v 10 María waa je tãra dɨt Magdala hn Juana hn María waa Santiago data hn yẽr õya õr toy. Wɨr uje ochunt erze anjele õr ahwoso hn otatɨm erze apóstole.
\v 11 Per erze apóstole otsotiis erze tɨmcher õr ahwoso. Shɨ oshuu ɨtso uje wɨr otata lahwoso uje ye ũrpe.
\v 12 Per Pedro iyehet hno uushɨ tɨ̃r dukuta par teychɨm kɨmɨjɨ ich ũru uje otatɨm õrke. Sɨthɨ̃r ɨre hnɨmich hn teychɨm dukuta ehet. Shɨ umo asa sawɨnta uje ochepeẽsa Jesushna. Shɨ wate dechɨ dukuta ehet. Hno cheeshpo tɨ̃r dahuch. Shuu deyuwo tɨsɨ̃r uje teychɨmɨke.
\s Jesús hõr dakɨle õr osiyer tɨ̃r Emaús.
\p
\v 13 Eseekite shiyehe wɨchɨ deeych hn hnakɨrbo õr osiyer otokolɨhɨ erze apóstole õr ahɨr hn ohno otɨ̃r wahacha dɨt uje iich otsɨɨ Emaús. Ese dɨt ich onse kilometro uje dukuhlehechɨs Jerusalén.
\v 14 Uje ehn ohno otɨ̃r wahacha hn otatɨmye nos wɨr kuche uje tokolɨhɨ Jesushna.
\v 15 Uje ehn okeytkẽrye hn Jesús sɨthɨ̃r ɨre õr. Hno ĩya õr
\v 16 per Porrosht ye duhu odɨrehepe uje wɨchɨ Jesús.
\v 17 Jesús keytker õr ɨm: —¿Ekitkerloyeẽhe latɨkpo ele dehet pehet?— Oyehe. Ich õr dosdarakpa.
\v 18 Yet uje iich otsɨɨ Cleofas tatɨm Jesús ɨm: —¿Shɨ owa sohmɨra uje ekɨrɨhɨ wahacha Jerusalén hn ye eraha uje oshiyokorɨ̃hɨ wahachhna?—
\v 19 Jesús tatɨm ɨm: —¿Oniyokõr latɨkpohna?— Otatɨm ɨre otsɨɨ: —Erze kuche uje oshiyokorɨ̃hɨ Jesushna. Wɨchɨ uu dɨt nazaret osht. Wɨchɨ profetya. Shiyokõr kuche uje nĩhyok ye latɨk pwele niyokõr. Jesús chɨrahapa sanɨmɨrãha Porrosht ahwoso. Porrosht chɨraha uje ich ũru hn nos wɨr oso ochɨraha toy.
\v 20 Erze saserdote õr bahluwo hn erze õr bahluwo uje otɨbey dɨt oshɨm Jesús Pilatohna par uje wɨchɨ shuu oshuu oshuu toy. Heke Pilato ɨshɨm Jesús erze ohyerptoso par uje ochowɨshɨhɨ krus eeych oshuu toy.—
\v 21 Hn otatɨm ɨre otsɨɨ: —Oyɨbɨthna uje Jesús tyenɨj chiyuhu erze israel oso erze romano oso õr hme per ich daalo tre uje wɨchɨ toy ɨtsorz.
\v 22 Hn ye shɨ erze uje tokole ɨtsorz. Erze tɨmcher yẽr uje shish õya õryok oshuu oyish õryok ɨbe pork ele dɨhɨrbɨt pishtɨkɨ hn ohno otɨ̃r wahacha dukuta
\v 23 hn õr ɨre ye odishpe ese Jesús yũhurrza. Ohno ocheeshpo otɨ̃r wahacha uje õryok de hn otatɨm õryok uje omo kuchẽrkɨke uje ye latɨk pwele nomo. Otatɨm õryok uje õr ɨre omo anjele. Erze anjele otatɨm õr uje Jesús ɨkpo.
\v 24 Hn õryok ihyẽre sohmɨramo ohno oteychɨmke asa dukuta. Ochish shɨ ɨtso uje erze tɨmcher otatɨm õrke per ye odish Jesuspe.—
\v 25 Eseekite hn Jesús tatɨm õr ɨm: —Shɨ ahakõrlo ɨtso uje olak totihlo pork ich shish sehe otiislo erze ahwoso uje ich ũru uje erze profeta poruwo wɨshɨ ochichewkite.
\v 26 ¿Je ye erahalope uje oso tyenɨj oshiyokorɨ̃hɨ doso Cristo par uje ɨshɨ olak hnɨtewɨhɨ Porrosht ahɨr hn masaha par rey?—
\v 27 Ɨchii nos shiyokorãha õr erze Porrosht ahwoso uje tata Cristo uje de erze hute uje Moisés lɨshɨ chichewkite hn uje de erze hute ehet uje nos wɨr profeta poruwo wɨshɨ ochichewkite.
\p
\v 28 Eseekite uje otaachɨ̃hɨ ese dɨt uje õr ihyuch de hn Jesús shɨ ɨtso uje sehe sowe
\v 29 per õr ɨre shish otatɨm par uje sakahachɨs. Otatɨm otsɨɨ: —Akaha õryok ahɨr pork ich yɨlkashɨp.— Heke Jesús masaha par uje sakaha õr ahɨr.
\p
\v 30 Jesús hn erze hnakɨrbo uje õr osiyer otsakahachɨs nemest wɨrc. Jesús chishew pan. Nɨna Porrosht hn sehek hn ɨshɨm õr par uje otew.
\v 31 Uje Jesús shiyokõr shuu ɨtsorz hn ochɨraha uje wɨchɨ Jesús hn ɨre ɨchii nihyokɨ̃hɨchɨs õr ahɨr.
\v 32 Okeytkẽrye otsɨɨ: —Ich shuu eyok aho puhlo uje tatɨm eyok erze Porrosht ahwosoho dehet pehetɨke par uje eyok pwele yɨraha.—
\v 33 Uje otata oshuu ɨtsorz ɨchii oyehet hn ohno ocheeshpo otɨ̃r Jerusalén uje erze apóstole uje õr onse ode hn erze yewo uje odechɨ toy.
\v 34 Otatɨm erze õr osiyer uje otaãchaka otsɨɨ: —Ich ũru uje õryok Ɨrhĩch Jesús ɨkpo. Tokolɨhɨ Simón ɨkɨch.—
\v 35 Erze õr osiyer otatɨm erze deshɨbo uje Jesús shiyokorãha orɨ̃hɨ dehet pehetɨke. Otatɨm õr uje ye odɨrehepe uje wɨchɨ Jesús per uje sehekɨke ese pan ich hnii ochɨraha.
\s Jesús tokolɨhɨ dakɨle õr ahɨr.
\p
\v 36 Eseekite uje ehn okeytkẽrye otatɨmye uje omoko hn Jesús tokolɨhɨchɨs õr ahɨr. Nos seta õr ɨm: —Uhu olak aho kɨɨs.—
\v 37 Per õr ɨre ich nos ochishlabe. Shɨ ochɨbɨte uje wɨchɨ lɨkɨchɨbich.
\v 38 Jesús tatɨm õr ɨm: —¿Ɨnaãpo heke as olak ɨbe? ¿Ɨnaãpo otiislo uje yok ɨkpo?
\v 39 Hmeychɨmlo pɨhme hn hmeychɨmlo pɨr. Shiyehe wɨchɨ yok. Akɨhɨrlo yok par uje erahalopa pork lɨkɨchɨbich yelɨj erõsh hn yelɨj debiyõsh. Eychɨmlo uje yok debiyo de hn pẽro de.—
\v 40 Uje nos tatɨm õrke shuu ɨtsorz hn sowa õr nahme hn der.
\v 41 Õr ɨre ich õr aylpa per shish õr koswãha. Ochishlabe uje wɨchɨ Jesús heke tatɨm õr ɨm: —¿Je kuchẽrk chɨhɨ par uje taw?—
\v 42 Ɨr akɨle otõhwa doshɨt õr wansɨt pɨkaabɨt hn reyna ɨjɨ̃r pɨkaap.
\v 43 Ɨre chishew ese dabɨsht hn taakɨhɨchɨs apóstole õr ɨkɨch.
\p
\v 44 Jesús tatɨm õr ɨm: —Ahnũwo pahwoso uje titɨm olakni uje ehn yok de olak ahɨr ich tyenɨj titɨm olakpo. Nos tyenɨj yakaha erze Porrosht ahwoso uje tata uje tyenɨj oshiyokorɨ̃hɨ yok. Erze Porrosht ahwoso wɨr uje Moisés lɨshɨ chichewkite hn wɨr uje uu profeta poruwo wɨshɨ ochichewkite hn wɨr uje de asa hutɨta uje iich otsɨɨ Salmo.—
\v 45 Eseekite hn Jesús shuu õr pwele ochɨraha erze Porrosht ahwoso.
\v 46 Tatɨm õr uje Porrosht ahwoso tata uje Cristo tyenɨj toy per je terɨhɨ daalo tre ich tyenɨj ɨkpo heke tokole ɨtsorz.
\v 47 Hn tatɨm õrpo uje Porrosht ahwoso tata uje tyenɨj otsanɨmɨrãha ɨr ahwosoho ese dɨt Jerusalén wap hn nos wɨr ɨ̃rmo lekɨtiyo par uje oso ochuuna uje oshiyokõr mɨhnũwo hn tyenɨj otatɨm õr uje Cristo shiyokõr par õr hn Porrosht perdonar õr. Wɨr erze uje Porrosht ahwoso tata.
\v 48 Jesús tatɨm õr ɨm: —Erze kuche uje Porrosht ahwoso tata wɨr uje oshiyokorɨ̃hɨ yok. Nos amɨlo heke tyenɨj anɨmɨrãhalo hn atɨmlo õr.
\v 49 Yok tuu Porrosht Ɨchɨbich tɨ̃r olak nehe. Wɨchɨ uje Papa chɨbɨte lahwoso par uje ɨshɨm olak. Per wap shɨ akaha lɨklo dɨt Jerusalén nehech Porrosht Ɨchɨbich tãra poõrc hn taachɨ̃hɨchɨs hn ɨshɨm olak ukurbo.—
\s Jesús hno tɨ̃r poõrc.
\p
\v 50 Eseekite hn Jesús hno iyeebe hn ɨr akɨle oyehe nẽr. Iyehe dehet pehet yẽrɨj dukuhlehechɨs dɨt Betania. Sem nahme hn chiyuhu lahwoso omoho õr.
\v 51 Uje ehn chiyuhu lahwoso oomoho õr hn tokolɨhɨ õr ahɨr. Porrosht hnoy seya poõrc.
\v 52 Uje nos akɨle oteeychãha ɨreke hn ohno ocheeshpo otɨ̃r Jerusalén. Ich õr aylpa.
\v 53 Shish otɨ̃r templo patikɨt ehet par uje oteeychãha Porrosht.