\id JHN Chamacoco NT - Paraguay 2000 (web 2013)
\h Juan
\toc1 Juan
\toc2 Juan
\toc3 Jn
\mt1 Juan
\c 1
\s Ese uje ɨr iich otsɨɨ Porrosht ahwoso tyenɨj shũrha hnakɨrap.
\p
\v 1 Uje ehn yahpaa ɨ̃rmo chɨhɨkite ɨch wɨchɨ de uje ɨr iich otsɨɨ Porrosht ahwoso. Wɨchɨ de Porrosht ahɨr hn wɨchɨ Porrosht.
\v 2 Uu ɨ̃rmo tenitkite ich shish de Porrosht ahɨr.
\v 3 Wɨchɨ uje nos shiyokõr kuche. Kɨrẽhe ye wɨchɨ niyokõr erze kuche ich nĩhyok.
\v 4 Shɨ ɨre uje shuu õr ɨkɨrĩt de hn ese õr ɨkɨrĩt wɨchɨ uje shuu ochɨraha Porrosht shɨ ɨtso uje luu chihit õr.
\v 5 Ese uje ɨtso luu chihit erze oso uje õr ɨluu mɨhnũ pork wɨr shɨ õr ɨtso uje ode dɨhlelta hn asa dɨhlelta ye pwele nontew asa luupe.
\p
\v 6 Eseekite hn Porrosht shuu hnakɨrbich uje iich otsɨɨ Juan sanɨmɨrãha lahwoso.
\v 7 Ese Juan uu tohɨrm oso tɨrẽt tatɨm oso Cristo uje ɨre shɨ ɨtso luu pork shuu oso ochɨraha Porrosht par uje nos ye olotiis Cristope.
\v 8 Juan wɨchɨ ye asa luupe. Shɨ tatɨm oso uje Cristo wɨchɨ asa luu.
\v 9 Cristo tɨrẽt tɨ̃r nãhu ɨ̃rmo par shuu ochɨraha uje ich ũru. Tyenɨj shuu nos oso õr pwele ochɨraha Porrosht.
\v 10 Wɨchɨ shiyokõr ɨrmõkite. Uje tɨrẽt tɨ̃r nãhu ɨrmõni ich oso ye odɨraha ɨrpe.
\v 11 Wɨchɨ tɨrẽtni tɨ̃r nanapso uu israel oso per wɨr ye onahmũr ɨrpe.
\v 12 Nos wɨr erze uje otsahmũr ɨre ich ye olotiis uje wɨchɨ Cristo heke shuu õr pwele omasaha par Porrosht aabo.
\v 13 Wɨr õr Porrosht aabo pork shuu oshũrhapo. Ye õr Porrosht aabope shɨ pork õr deych hn õr data wɨr Porrosht aabo, hn ye õr Porrosht aabope shɨ pork ochɨbɨte uje õr Porrosht aabo, hn ye õr Porrosht aabope shɨ pork yeẽk tata uje õr Porrosht aabo. Shɨ õr Porrosht aabo pork Porrosht shuu oshũrhapo.
\p
\v 14 Eseekite hn ese uje ɨr iich otsɨɨ Porrosht ahwoso shurhã ɨteẽtak hn debuhu eyok ahɨr. Shish sahmũr oso hn tata uje ich ũru. Oyumo ɨre uje ich hũre. Wɨchɨ Porrosht Ijɨt uje shɨ nohmɨra. Tãra ɨr Deych ahɨr.
\v 15 Juan uu tohɨrm oso tatɨm õr Cristo ich sɨhnew ɨm: —Ese uje titɨm olakni too: “Wɨchɨ uje iyehe piyẽr ich ma dich je yok pork de wapkite ehn yok nĩhyok.”—
\v 16 Cristo ich ɨhɨrk. Nos wɨr eyok uje eyok Porrosht aabo ich shish ɨshɨm eyok uje eyok nesita.
\v 17 Porrosht ɨshɨm Moisés ɨr ley par shuu ɨshɨm israel oso per shuu Jesucristo tɨrẽt par sosɨr oso hn par shuu ochɨraha uje ich ũru.
\v 18 Nĩhyok yeẽk uje umo Porrosht. Jesús wɨchɨ Porrosht Ijɨt pisht uje shɨ nohmɨra. Wɨchɨ uje tãra Porrosht ahɨr hn shuu oso ochɨraha Porrosht ɨluu.
\s Juan uu tohɨrm oso tata uje Jesús wɨchɨ Cristo.
\p
\v 19 Eseekite hn erze israel oso uje odechɨ Jerusalén uje õr ɨluu iich otsɨɨ fariseo ochiihla erze uje õr ɨbiyo iich otsɨɨ saserdote hn erze uje otãra ɨr porokkite Levi. Oshuu ohno otɨ̃r Juan uu tohɨrm oso pork sehe odɨraha kɨmɨjɨ wɨchɨ Cristo o keshɨ yeẽkpo.
\v 20 Wɨchɨ ye nehnyẽr õrpe. Tatɨm õr uje ich ũru ɨm: —Ye yok Cristope.—
\v 21 Otatɨm ɨre otsɨɨ: —Kɨmɨjɨ ye owa Cristo ¿ich owa yeẽkpo? ¿Je owa Elías?— Tatɨm õr ɨm: —Ye yok Eliaspe.— Otatɨm otsɨɨ: —¿Je owa uu profetɨt uje Moisés tatkite uje tyenɨj tɨrẽt nehe?— Tatɨm õrpo ɨm: —Ye yokpe.—
\v 22 Otatɨmpo ɨre otsɨɨ: —¿Owa yeẽkpo par uje oyitɨm erze uje oshuu oyɨrẽt?— Otsɨɨ: —¿Hap owa, ebiitɨkɨhɨ?—
\p
\v 23 Hn Juan tatɨm õr ɨm: —Yok uje de ese hnɨmich uje ɨsa tɨhnew pahwoso titɨm õr par onɨshii deluu shɨ ɨtso uje onɨshii dehet par eyok Ɨrhĩch shɨ ɨtso uje profeta Isaías lɨshɨ tatkite.—
\v 24 Erze oso uje õr ɨluu iich otsɨɨ fariseo wɨr uje oshuu erze hnakɨrbo ohno otɨ̃r Juan.
\v 25 Otatɨmpo otsɨɨ: —Kɨmɨjɨ ye owa Cristo hn ye owa Elías hn ye owa ese profeta ¿ɨnaãpo heke ohɨrm oso?—
\p
\v 26 Juan tatɨm õr ɨm: —Yok shɨ tokohɨrm oso onoota per yet de olak ahɨr uje ye erehelope.
\v 27 Wɨchɨ tyenɨj tɨrẽt nehe iyehe piyẽr. Yok ye yok dichpe hnii par uje tiyuhu ɨr erihyo atshũro.—
\v 28 Wɨr otɨ̃r okeytkẽr Juan uje tohɨrm osoho wahacha onoota Jordán pɨt yet deeych warĩch ye dukuhlehe ese dɨt Betaniape.
\s Jesús wɨchɨ shɨ ɨtso Porrosht ɨr obejɨt.
\p
\v 29 Eseekite uje ich deychole hn Juan umo Jesús uje tɨrẽt tɨ̃r ɨre. Juan tatɨm oso ɨm: —Hmeychɨmlo ese. Wɨchɨ shɨ ɨtso Porrosht ɨr obejɨt uje tyenɨj tooho oso nehe hn ɨshɨ õr hnɨtewɨhɨ Porrosht ahɨr.
\v 30 Wɨchɨ uje titɨm olak too: “Tyenɨj yet tɨrẽt iyehe piyẽr. Wɨchɨ ma dich je yok pork ɨre de wapkite ehn yok nĩhyok.”
\v 31 Wap ye tɨkɨraha uje wɨchɨ Jesús uje iyehe piyẽr. Shɨ yok ɨtso olak uje ye erehelope. Yok Tɨkɨrẽtni par tokohɨrm oso par uje tuu wɨr erze israel oso ochɨraha yeẽkpo Jesús.—
\p
\v 32 Hn Juan tata ɨm: —Tokomo ese Porrosht Ɨchɨbich uje ihnɨmich tãra poõrc shɨ ɨtso palomɨt hn ihnɨmichɨhɨ Jesús eeych hn sakaha.
\v 33 Yok ɨtspo, ye tɨkɨraha yeẽkpo ɨre per ese uje shuu tɨkɨrẽt par tokohɨrm oso tatɨm yok ɨm: “Ese uje eychɨm hn Porrosht Ɨchɨbich ihnɨmichɨhɨ ɨr eeych hn ye tokolpe, wɨchɨ uje tyenɨj tohɨrm oso chɨ̃ra Porrosht Ɨchɨbich, ye nɨ̃ra awɨtpe.”
\v 34 Tokomo ɨre uje Porrosht Ɨchɨbich ihnɨmichɨhɨ ɨre eeych heke titɨm olak uje wɨchɨ uu Porrosht Ijɨt.—
\s Jesús ɨr akɨle webich oso.
\p
\v 35 Eseekite uje dechole yet hn Juan dechɨ ese owichpo. Ɨr akɨle õr osiyer õya ɨre.
\v 36 Uje Jesús chɨkãhachɨs hn Juan teychɨm hn tatɨm dakɨle ɨm: —Wɨchɨ shɨ ɨtso Porrosht ɨr obejɨt uje tyenɨj ɨshɨ oso õr hnɨtewɨhɨ Porrosht ahɨr nehe.—
\v 37 Erze Juan ɨr akɨle uje õr osiyer ochunt uje tatɨm õr hn ohno oyehe Jesús nẽr.
\v 38 Jesús somtɨs ɨre hn teychɨm õr uje oyehe ɨre nẽr. Tatɨm õr ɨm: —¿Ekulo latɨkpo?— Hn õr ɨre otatɨm ɨre otsɨɨ: —Maestro, ¿shɨ akaha ɨraãpo?—
\v 39 Tatɨm õr ɨm: —Erẽtlo eychɨmlo uje yok tiyakaha.— Ohno oteychɨm ese owich uje ɨre sakaha. Ich a la kwatro yɨlka uje otaachɨ̃hɨchɨs hn otsakaha ɨre ahɨr nehech yɨlkashɨp.
\p
\v 40 Erze Juan ɨr akɨle uje õr osiyer uje ochunt uje Juan tataka hn oyehe Jesús nẽr nohmet iich otsɨɨ Andrés, uu Simón Pedro ɨr leshɨbich.
\v 41 Hno chukwi leshɨbich hn tatɨm ɨre ɨm: —Tishɨkɨ Mesías.— Ɨr iich yet otsɨɨ Cristo.
\v 42 Heke Andrés hnoy leshɨbich seya uje Jesús de. Uje Jesús teychɨm ɨre hn tatɨm ɨm: —Owa Simón uu Juan ɨr ijɨt. Tɨkẽra owa Cefas.— Cefas otata otsɨɨ Pedro.
\s Jesús chiihla Felipe hn Natanael.
\p
\v 43 Eseekite uje ich dechole yet hn Jesús chɨbɨte par uje hno tɨ̃r wahacha hnɨmich Galilea. Chish Felipe hn tatɨm ɨre ɨm: —Mẽya yok.—
\v 44 Ese Felipe tãra dɨt Betsaida. Andrés hn Pedro otãra wahacha toy.
\v 45 Felipe hno par chukwi Natanael. Uje chish hn tatɨm ɨre ɨm: —Oyishɨke uu hnakɨrbich uje Moisés chichew chɨbɨte ɨr hutekite hn uu profeta poruwo wɨshɨ ochichew ochɨbɨte ɨr hute. Wɨchɨ Jesús uu José ɨr ijɨt. Tãra wahacha dɨt Nazaret.—
\v 46 Natanael tatɨm Felipe ɨm: —Nĩhyok ye latɨk uje ich om tokolɨhɨ ese dɨt Nazaret.— Felipe tatɨm ɨre ɨm: —Erẽt eychɨm par uje eraha.—
\p
\v 47 Uje Jesús umo Natanael uje taachɨ̃hɨ ɨre ahɨr hn tatɨm dakɨle ɨm: —Hmeychɨmlo lɨka, lɨkɨ israelyapa. Yelɨj nehnyẽr oso.—
\v 48 Natanael tatɨm Jesús ɨm: —¿Ɨnaãpo heke eraha yok?— Jesús tatɨm ɨre ɨm: —Uje ehn yahpaa Felipe tɨbii owa ɨchii tokomo owaha asa pohorrza uut waa je iich otsɨɨ higuera.—
\v 49 Natanael tatɨm ɨm: —Maestro, owa uu Porrosht Ijɨt hn owa uu israel oso õr rey.—
\v 50 Jesús tatɨm ɨre ɨm: —Shɨ pork titɨm owa uje tokomo owa asa pohorrza higuera uutɨke heke ye otiis uje yok uu Porrosht Ijɨt. Heke tyenɨj amo kuche nehe uje tiyokõr uje ich ma deyo.—
\v 51 Hn Jesús tatɨm ɨre ɨm: —Titɨm owa ich tuu ũrpa. Olak tyenɨj amɨlo poõrc uje sɨtsẽr ɨre hn Porrosht ɨr anjele oyhnɨmich hn otɨ̃r yok uje tokõra poõrzni hn ocheeshpo otɨ̃r poõrc.—
\c 2
\s Oshiyokõr õr ahamich dɨt Caná.
\p
\v 1 Eseekite uje ich terɨhɨ daalo tre hn yeẽk chiilekuhu wahacha dɨt Caná uje dechɨ hnɨmich Galilea. Jesús ɨr data dechɨ.
\v 2 Otatɨm Jesús hn ɨr akɨle par uje otɨ̃r ese õr ahamich toy.
\v 3 Uje ehn yahpaa terɨhɨ ese õr ahamich uhurc ich wint yuwɨrke. Jesús ɨr data tatɨm ɨre ɨm: —Ese wint ich yuwɨrke.—
\v 4 Jesús tatɨm data ɨm: —Mama, ¿ɨnaãpo heke atɨm yok uhu ɨtsorz? Yahpaa terɨhɨ pɨshɨrĩtpe.—
\v 5 Ɨr data tatɨm erze uje odɨrkii oposo par oshɨm oso ɨm: —Ahakõrlo uje wɨchɨ tatɨm olak.—
\p
\v 6 Ese owich uje õr ɨre ode kobo de seys uje oshiyokõr ochɨ̃ra kojano par otsanuwãha awɨt hn ochũrhu kuche. Shɨ israel oso õr ɨluu ɨtsorz. Kal erze kobo yewo sinkwenta litro hn yewo setenta litro uje awɨt de aho.
\v 7 Jesús tatɨm erze uje odɨrkii oposo ɨm: —Eẽtlo erze kobo nehech nos uhulo yenpa.— Heke wɨr otseẽt erze kobo oshuu yeno.
\v 8 Jesús tatɨm õr ɨm: —Eyuhulo pɨkaabɨt hn bolilo asɨmlo ese uje tɨbey õr ahamich par uje prowa wap.— Oshiyokõr uje ɨre tata.
\v 9 Ese uje tɨbey õr ahamich prowa ese awɨt uje chisãha ɨre wint. Ich ye dɨraha uje ese wint tãra. Shɨ erze uje odɨrkii oposo wɨr uje ochɨraha pork wɨr uje ochiyuhu ese awɨt. Heke ese uje tɨbey õr ahamich tɨbii ese uje sehe diileku.
\v 10 Tatɨm ɨre ɨm: —Nos wɨr oso uje oshiyokõr õr ahamich ich wap oshɨm õr ese wint uje ich ɨhɨ̃rt. Uje nos oho kɨhniya ich oshɨm õr ese wint uje yẽrɨj om per owa ehmer ese wint uje ich ɨhɨ̃rt hnii asɨm õr.—
\v 11 Wɨchɨ uu kuchɨt webich osht uje Jesús shiyokõr uje ye latɨk pwele niyokõr. Shiyokorɨ̃hɨ wahacha dɨt Caná uje dechɨ hnɨmich Galilea heke shuu ɨmeheeych uje ɨre ich dich hn erze ɨr akɨle ye olotiis ɨrpe.
\p
\v 12 Uje ich yuwɨrke ese õr ahamich hn Jesús hno tɨ̃r dɨt Capernaum. Ɨr data hn ɨr leshɨbo hn ɨr akɨle ohno õya ɨre hn otsakahachɨs oshuu daalo arhaabo.
\s Jesús chiyuhu erze uje ochiwãha kuche templo patikɨt ehet.
\p
\v 13 Eseekite uje ich yej terɨhɨ erze israel oso õr ahamich uje iich otsɨɨ Pascua hn Jesús hno tɨ̃r Jerusalén.
\v 14 Uje masaha asa templo patikɨt ehet hn umo erze oso uje ochiwãha wõjo, obeje, hn paloma. Umo toy erze uje otsakaha nemest wɨrc par oshuu hnote kambya.
\v 15 Uje Jesús umo õr hn shiyokõr shikote chɨ̃ra lukweriyo hn nos shuu otokolɨhɨ templo patikɨt ehet erze oso uje ochiwãha kuche hn erze obeje hn wõjo ĩya õr. Hno tɨ̃r erze uje oshuu hnote kambya hn sɨtsẽr erze õr hnote shuu chũr lekɨtiyo hn sehnɨmich erze õr nemesa
\v 16 hn tatɨm erze uje ochiwãha paloma ɨm: —Eyuhulo erze paloma. Ye uhulo ele Papa ihyuch ɨlo uje ochiwãha kuche.—
\v 17 Ɨr akɨle õr eyucha uje Porrosht ahwoso tata: —Cristo tatɨm Porrosht ɨm: “Yok tarhãk ahuch nehech shuu oshuu yok oshuu tɨkɨtɨ.”—
\p
\v 18 Erze israel oso otatɨm Jesús otsɨɨ: —¿Yarɨrãha uje owa õryok par uje oyɨraha uje akɨrbo de par eyuhu erze uje ochiwãha kuchehe lɨka?—
\v 19 Jesús tatɨm õr ɨm: —Kɨmɨjɨ ehnɨlo asa templo per je daalo tre nehe hn tuu iyehetpo.—
\v 20 Erze israel oso otatɨm Jesús otsɨɨ: —Ich kwarenta y seys ãyo uje oyishew obiyo oyiyokõr asa templo per owa atha uje shɨ daalo tre hn uhu iyehetpo. Ye owa pwelpe uje ahakõr uhu ɨtsorz.—
\v 21 Per asa templo shɨ Jesús sɨteẽta neyũhurrza.
\v 22 Uje Jesús ɨkpo tokolɨhɨ erze topo õr ahɨr hn erze ɨr akɨle õr eyucha uje tatkite hn ye olotiispe uje Porrosht ahwoso tata hn erze ahwoso uje Jesús tata.
\s Jesús nos chɨraha oso õr ɨluu.
\p
\v 23 Eseekite uje ehn Jesús de wahacha Jerusalén uje oshiyokorɨ̃hɨ õr ahamich uje iich otsɨɨ Pascua ich okɨhniya uje ye olotiis ɨrpe pork omo erze yar uje ɨre shiyokõr uje ye latɨk pwele niyokõr.
\v 24 Per Jesús toloho õr
\v 25 pork nos chɨraha oso õr ɨluu. Ye nesitpe uje yeẽk tatɨm ɨre oso õr ɨluu. Ɨre nos chɨraha.
\c 3
\s Nicodemo tekɨrɨhɨ Jesús.
\p
\v 1 Eseekite hn hnakɨrbich de uje iich otsɨɨ Nicodemo. Ɨr ɨluuta iich otsɨɨ fariseo. Wɨchɨ israel oso õr bahluwa toy.
\v 2 Uje dɨhlak hn wɨchɨ hno tekɨrɨhɨ Jesús. Tatɨm Jesús ɨm: —Maestro, oyɨraha uje Porrosht shuu erẽt par ahakorãha oso pork nĩhyok yeẽk shiyokõr erze kuche uje owa ahakõr kɨmɨjɨ Porrosht ye takashɨm ɨre.—
\v 3 Jesús tatɨm ɨm: —Titɨm owa ich tuu ũrpa. Uje yeẽk ye shurhãpo ich ye teychɨm ese owich uje Porrosht aabo otɨ̃r nehe.—
\v 4 Nicodemo tatɨm Jesús ɨm: —Nĩhyok yeẽk uje ich ɨlaro hn shurhãpo. ¿Je yeẽk pwele cheeshpo masaha data ehet par shurhãpo? Nĩhyok.—
\p
\v 5 Jesús tatɨm ɨm: —Titɨm owa ich tuu ũrpa. Kal yeẽk uje shũrha ich hopta tokole hn awɨt ĩya, per tyenɨj Porrosht Ɨchɨbich shuu shurhãpo par uje pwele taachɨ̃hɨ Porrosht ahɨr nehe.
\v 6 Uje yeẽk shũrha ich shɨ ɨtso oso yewo, ye kɨnãhape, per ese uje Porrosht Ɨchɨbich shuu shurhã ich ɨr ɨkɨrĩt de uje yelɨj nɨhna ɨre.
\v 7 Ye as abe uje titɨm owaka uje nos tyenɨj oshũrhapo.
\v 8 Uje myentɨta tɨbichu shɨ ent uje de per ye eraha uje tãra hn ye eraha uje tɨ̃r. Shɨ ɨtso erze uje Porrosht Ɨchɨbich shuu oshũrhapo. Ye odɨraha uje wɨchɨ shiyokorɨ̃hɨ õr aho par shuu oshũrhapo.—
\p
\v 9 Nicodemo tatɨm Jesús ɨm: —¿Porrosht Ɨchɨbich duhu ɨnaãpo uje shuu oshũrhapo?—
\v 10 Jesús tatɨm ɨm: —Owa israel oso õr maestro. ¿Ɨnaãpo heke ye erehepe uje ɨtsorz?
\v 11 Titɨm owa ich tuu ũrpa. Oyiita uje oyɨraha hn uje oyumo, per olak otiislo uje oyitɨm olak.
\v 12 Titɨm olakni ahnũwo kuche uje de nãhu ɨ̃rmo per otiislo yok heke ma otiislo yok kɨmɨjɨ titɨm olak kuche uje de wahacha poõrc.
\v 13 Nĩhyok yeẽk uje hno tɨ̃r poõrc, shɨ yok uje tokõra poõrzni hn tɨkihnɨmich, hn tyenɨj takaha tɨtɨ̃r poõrzpo.
\v 14 Shɨ ɨtso uje Moisés seem ese echeẽt ɨchɨbichkite wahacha ese hnɨmich uje ɨsa ich tyenɨj ochowɨsh yok pork yok tokõra poõrzni
\v 15 par uje nos wɨr oso uje ye olotiis yok ich õr ɨkɨrĩt de uje yelɨj nɨhna ɨre.—
\s Porrosht sahmũr pishɨ oso.
\p
\v 16 Eseekite hn Porrosht ich sahmũr pishɨ oso uje ode nãhu ɨ̃rmo heke shuu Deyjɨt tɨrẽtkite uje shɨ nohmɨra par uje nos wɨr uje ye olotiis ɨre ich ye otɨ̃r urhuta bahluta ehet nehe. Shɨ õr ɨkɨrĩt de uje yelɨj nɨhna ɨre.
\v 17 Porrosht shuu Deyjɨt tɨrẽtkite ye par uje dɨbɨte oso urhuta bahluta ehetpe. Shɨ shuu tɨrẽt par sosɨr õr hn shuu õr ɨkɨrĩt de uje yelɨj nɨhna ɨre.
\v 18 Ese uje ye lotiis Porrosht Ijɨtpe ich ye tɨ̃r urhuta bahluta ehet nehe, per Porrosht chɨbɨtkite uje erze yewo tyenɨj otɨ̃r urhuta bahluta ehet nehe pork otsotiis ɨr Ijɨt uje shɨ nohmɨra.
\v 19 Jesús wɨchɨ shɨ ɨtso luu uje tɨrẽt tɨ̃r nãhu ɨrmõkite per erze oso ich ma otsahmũr erze uje ich mɨhnũwo shɨ ɨtso uje ode dɨhlelta heke tyenɨj otɨ̃r urhuta bahluta ehet nehe.
\v 20 Nos wɨr erze uje oshiyokõr uje ich mɨhnũwo otsɨtak ese uje ɨtso luu. Wɨr ye odɨtɨ̃r ɨre asa luupe pork kɨmɨjɨ otɨ̃r ɨre ich chɨbɨte orhõta uje oshiyokõr mɨhnũwo,
\v 21 per nos wɨr uje oshiyokõr uje ich om otsɨtɨ̃r ɨre ese uje ɨtso luu par nos chɨbɨte orhõta erze kuche uje õr ɨre oshiyokõr wɨr uje Porrosht sahmũr.
\s Jesús ɨr akɨle otohɨrm oso
\p
\v 22 Eseekite hn Jesús hõr dakɨle ohno otɨ̃r wahacha hnɨmich Judea. Uje ehn otsakaha wahacha hn otohɨrm oso.
\v 23 Juan dechɨ hnɨmich Enón hn tohɨrm osohochɨs toy pork ese hnɨmich Enón ich onoo kɨhniya de. Wɨchɨ ich ye dukuhlehechɨspe ese dɨt Salim. Erze oso ohno otɨ̃r ese owich hn otohɨrm orɨ̃hɨchɨs.
\v 24 Ich shish Juan tohɨrm oso pork ehn yahpaa onɨmchaha karsel ehetpe.
\p
\v 25 Eseekite hn Juan ɨr akɨle hõr ese israel osht oshiyokosye uje yeẽkpo ma om par tohɨrm oso.
\v 26 Ohno otɨ̃r Juan otsɨɨ: —Maestro, ese uje iyehe ahɨrni wahacha onoota Jordán pɨt uje athani uje wɨchɨ shɨ ɨtso Porrosht ɨr obejɨt, ele ahle wɨchɨ yesh tohɨrm oso hn nos otɨ̃r ɨre.—
\p
\v 27 Juan tatɨm õr ɨm: —Nĩhyok uje yeẽk pwele shiyokõr erze obiyo kɨmɨjɨ Porrosht ye dosɨm ɨre.
\v 28 Olak ɨtspo entlo uje titɨm yewo uje ye yok Cristope. Shɨ Porrosht shuu Tɨkɨrẽtni tiyebe par tiyokõr erze obiyo.
\v 29 Uje sehe yeẽk diileku ich asa ɨr ihyãta shɨ par ɨre hn ese hnakɨrbich ɨr ihyẽt uje chunt õr ahwoso ich aylpa. Ese hnakɨrbich wɨchɨ Cristo hn ɨr ihyãta wɨr Porrosht aabo hn ɨr ihyẽt wɨchɨ yok, heke ele ahle ich yok aylpa pork oso otɨ̃r ɨre.
\v 30 Jesús ich shish ma dich hn yok pukurbo ich shish ma ihnɨmich.
\p
\v 31 Ese uje tɨrẽtni tãra poõrc wɨchɨ ma dich je nos wɨr oso. Yeẽk uje shɨ de nãhu ɨ̃rmo wɨchɨ shɨ ɨ̃rmo os heke shɨ tata erze kuche uje de nãhu ɨ̃rmo, per ese uje tãra poõrzni ma dich je nos wɨr oso.
\v 32 Jesús wɨchɨ tãra poõrzni. Tata uje chunt hn uje umo per nos otsotiis erze uje ɨre tata.
\v 33 Uje yeẽk ye lotiis ɨr ahwoso ich chɨbɨte orhõta uje Porrosht tata ich ũru.
\v 34 Porrosht shuu Jesús tɨrẽtni. Ɨre tatɨm oso erze kuche uje Porrosht tata pork Porrosht ɨshɨm Dechɨbich hn nos wɨr ukurbo.
\v 35 Porrosht ich sahmũr Deyjɨt heke chɨbɨte nos wɨr kuche ɨr hme.
\v 36 Ese uje ye lotiis Porrosht Ijɨt ich ɨr ɨkɨrĩt de uje yelɨj nɨhna ɨre, per ese uje ye niyokõrpe uje Porrosht Ijɨt tata ich nĩhyok ɨr ɨkɨrĩt. Porrosht sɨtak pishɨ wɨchɨ.—
\c 4
\s Jesús hõr samaria otɨta okeytkẽrye.
\p
\v 1 Eseekite hn Jesús chunt uje erze uje õr ɨluu iich otsɨɨ fariseo ochɨraha uje ɨre tohɨrm oso par ɨr akɨle ich ma okɨhniya je Juan uu tohɨrm oso.
\v 2 Jesús ye tohɨrm osope, shɨ ɨr akɨle wɨr uje otohɨrm oso.
\v 3 Uje Jesús chunt uje erze fariseo ochɨraha ɨtsorz hn tokolɨhɨchɨs hnɨmich Judea par hno tɨ̃r hnɨmich Galilea.
\p
\v 4 Par hno tɨ̃r Galilea ich chɨkãha erze samaria oso õr hnɨmich ehet.
\v 5 Chɨkãhachɨs nehech taachɨ̃hɨ ese dɨt uje iich otsɨɨ Sicar. Ese dɨt ye dukuhlehechɨspe ese hnɨmich uje Jacob ɨshɨm deyjɨt Josekite.
\v 6 Jotsɨt dechɨ uje Jacob shuu ochihitsakite. Jesús ich chɨrmtsɨr pork ese uje tɨ̃r ich dukuhla, heke sakahachɨs jotsɨt wɨrc. Ich yej terɨhɨ deeych pehet.
\p
\v 7 Eseekite hn tɨmcharrza samaria yãr tɨrẽt tɨ̃r ese jotsɨt par uje chiyuhu awɨt. Jesús tatɨm wate ɨm: —Asɨm yok tokoho.—
\v 8 Jesús ɨr akɨle ich ye ochɨhɨ ɨr ahɨrpe. Ohno otɨ̃r ese dɨt par otiya oposo par otew.
\v 9 Asa tɨmcharrza tatɨm Jesús ɨm: —Owa israelya hn yok samaria yãr. ¿Ɨnaãpo heke sehe uhu tokosɨm owa awɨt? Erze israel oso hn erze samaria oso shish otsɨtakye.—
\p
\v 10 Jesús tatɨm wate ɨm: —Kɨmɨjɨ eraha ese uje Porrosht sehe dosɨm oso hn kɨmɨjɨ eraha yok yeẽkpo uje tapur owa awɨt ich apur yok hn tokosɨm owa ese awɨt uje shuu õr ɨkɨrĩt de uje yelɨj nɨhna ɨre.—
\v 11 Asa tɨmcharrza tatɨm Jesús ɨm: —Ɨrhĩche, ich jotsakpa ese jotsɨt. Ye owa kuchẽrk chɨhɨpe par eyuhu ese awɨt. ¿Uhu tãra ɨraãpo ese awɨt uje shuu õr ɨkɨrĩt de par asɨm yok?—
\v 12 Hn tatɨm Jesús ɨm: —Õryok porokkite Jacob ɨshɨm õryok ele jotsɨt. Ɨre ɨhɨ ele awɨt hn nos wɨr ɨr aabo oho toy hn nos wɨr ɨr echiyo. ¿Je owa ma dich je Jacob?—
\p
\v 13 Jesús tatɨm asa tɨmcharrza ɨm: —Nos wɨr uje oho ese awɨt uje tãra ele jotsɨt ich shish õr iich sẽhi õrpo,
\v 14 mahn erze uje oho ele awɨt uje yok tokosɨm õr ich yelɨj õr iich nẽhi õrpo. Ese awɨt ich ye uhurtɨkɨsh, shish de õr aho hn shuu õr ɨkɨrĩt de uje yelɨj nɨhna ɨre.—
\v 15 Asa tɨmcharrza tatɨm Jesús ɨm: —Ɨrhĩche, sehe tuu asɨm yok ese awɨt par tokoho par uje ye piich nẽhi yokpo hn par uje ye takaashpo tɨtɨ̃r ele jotsɨt hn tiyuhu awɨt.—
\v 16 Jesús tatɨm ɨm: —Bo õhwa abich hn eeshpo.—
\v 17 Asa tɨmcharrza tatɨm Jesús ɨm: —Nĩhyok ye pabɨ̃rkɨsh.— Jesús tatɨm ɨm: —Ich ũru uje atɨm yok uje ye abɨ̃rkɨsh
\v 18 pork owa abiyo odeni õr sinko hn ese uje yesh de ahɨr wɨchɨ ye abich pishtpe. Ich ũru uje atɨm yok uhu ɨtsorz.—
\p
\v 19 Uje asa tɨmcharrza chunt uje Jesús tatɨm ɨre shuu ɨtsorz hn tatɨm ɨm: —Ɨrhĩche, ele ahle ich tɨkɨraha uje owa profetya.
\v 20 Õryok poruwo wɨshɨ oteeychãha Porrosht ele kojach eeych per olak uje olak israel oso shish athɨlo uje Jerusalén wɨchɨ owich uje nos tyenɨj oteeychãha Porroshtɨhɨ.—
\v 21 Jesús tatɨm asa tɨmcharrza ɨm: —Ye otiis yok uje titɨm owa uje deeych yet nehe owa hn eeyso ich ye eeychãhalo Porroshtɨhɨ ele kojach eeych hnii wahacha Jerusalén.
\v 22 Olak samaria oso ye erahalope yeẽkpo ese uje eeychãhalo. Õryok israel oso oyɨraha ese uje oyeeychãha pork ese uje ɨshɨ õr hnɨtewɨhɨ Porrosht ahɨr nehe shɨ tãra erze israel oso.
\v 23 Ele ahle ich terɨhɨ ɨshɨrĩt erze uje oteeychãha pishɨ Porrosht ich otsɨnãha ɨre hn otata uje ich ũru pork Porrosht chukwi erze uje oshiyokõr oshuu ɨtsorz.
\v 24 Porrosht wɨchɨ ɨchɨbich heke erze uje oteeychãha pishɨ ɨre ich otsɨnãha ɨre hn otata uje ich ũru hn Porrosht Ɨchɨbich takashɨm õr.—
\v 25 Asa tɨmcharrza tatɨm ɨm: —Tɨkɨraha uje Mesías tyenɨj taãcha nehe. Ɨr iich yet otsɨɨ Cristo. Uje taãcha nehe ich nos tatɨm õryok erze kuche par oyɨraha.—
\v 26 Jesús tatɨm wate ɨm: —Wɨchɨ yok uje yesh tɨkitkẽr owa.—
\p
\v 27 Eseekite hn Jesús ɨr akɨle otaãcha. Ich ochishlabe uje Jesús keytkẽr tɨmcharrza nohmata per ye otatɨm Jesús uje asa tɨmcharrza ¿duhu ɨnaãpoko? hn ye otatɨmpe uje ¿ɨnaãpo heke keytkẽr asa tɨmcharrza?
\v 28 Asa tɨmcharrza iim ese deybɨt hn hno tɨ̃r dɨt. Tatɨm oso ɨm:
\v 29 —Yukulo eychɨmlo ese hnakɨrbich. Nos tatɨm yok uje tiyokõrni. ¿Je wɨchɨ Cristo?—
\v 30 Heke otokolɨhɨ ese dɨt ohno otɨ̃r uje Jesús de.
\p
\v 31 Eseekite uje ehn erze oso otɨrẽt hn erze ɨr akɨle otatɨm Jesús otsɨɨ: —Maestro, aak.—
\v 32 Per tatɨm õr ɨm: —Kuchẽrk de uje taw uje ye erehelope.—
\v 33 Erze ɨr akɨle otatɨmye otsɨɨ: —¿Je yeẽk tõhwa posoko par uje tew?—
\v 34 Jesús tatɨm õr ɨm: —Porrosht shuu Tɨkɨrẽtni. Sehe nos tiyokõr erze uje sahmũr hn tɨmɨt ɨr ɨbiyo. Wɨr shɨ ɨtso pobɨso.
\v 35 Olak shish athɨlo uje ich yej terɨhɨ shekurko kwatro uje ochekushu jõro nehe. Per titɨm olak too: “Hmeychɨmlo erze jõro, ich de par ochekushu.”
\v 36 Ese uje chekushu erze jõro ee ich oshɨ ɨre pork shiyokõr ɨtso uje chiish oso õrye shuu otakɨsho lawich nohmet par uje õr ɨkɨrĩt de uje yelɨj nɨhna ɨre. Ese uje tatɨm oso Cristo wɨchɨ shɨ ɨtso uje chukwẽr jõro hn ese uje chekushu wɨchɨ shɨ ɨtso uje shuu oso omasaha par Porrosht aabo heke ese uje chukwẽr hn ese uje chekushu ich õr aylpa.
\v 37 Ich ũru uje oso otata oshuu ɨtsorz: “Yet de uje chukwẽr hn yet de uje chekushu.”
\v 38 Tuu bolɨlo par ekushulo erze uje ye ekwẽrlope. Yewo otsanɨmɨrãha otatɨm oso yok shɨ ɨtso uje ochukwẽr jõro hn olak ekushulo uje wɨr ochukwẽr.—
\p
\v 39 Eseekite hn erze samaria oso uje odebuhu ese dɨt ich okɨhniya uje ye olotiis Jesuspe pork ochunt uje asa tɨmcharrza tatɨm õr ɨm: —Jesús nos tatɨm yok erze kuche uje tiyokõr.—
\v 40 Heke uje erze samaria oso otaachɨ̃hɨ Jesús ahɨr hn otsapur ɨre par uje sakaha õr ahɨr. Ich sakaha õr ahɨr shuu daalo osiyer.
\v 41 Uje ochunt Jesús ɨr ahwoso ich ma okɨhniya uje ye olotiis ɨrpe.
\v 42 Otatɨm asa tɨmcharrza otsɨɨ: —Ele ahle ich ye shɨ erze ahwoso uje atɨm oryõkɨke uje shuu ye oyotiis Jesuspe. Oyunt ɨr ahwoso toy heke oyɨraha uje ich ũru uje wɨchɨ uje tyenɨj ɨshɨ oso õr hnɨtewɨhɨ Porrosht ahɨr nehe.—
\s Jesús chukuta õr bahlut ɨr ijɨt.
\p
\v 43 Eseekite uje ich iyuwe daalo osiyer hn Jesús tokolɨhɨchɨs samaria oso õr hnɨmich hn hno tɨ̃r Galilea.
\v 44 Jesús tatɨm oso ɨm: —Erze ɨr ɨhnapso uje ode ese owich uje profetɨt tãra ich ye otola ɨrpe.—
\v 45 Uje Jesús taachɨ̃hɨ Galilea ich erze oso otsahmũr ɨre pork wɨr ode ese õr ahamich uje iich otsɨɨ Pascua wahacha Jerusalenhna hn oteychɨm erze kuche uje Jesús shiyokorɨ̃hɨ wahacha.
\p
\v 46 Eseekite hn Jesús taachɨ̃hɨpo ese dɨt Caná uje de hnɨmich Galilea. Wɨchɨ ese dɨt uje Jesús shuu awɨt chisãha ɨre wintni. Eseekite hn õr bahlut dechɨ dɨt Capernaum uje ɨr ijɨt permo.
\v 47 Ese õr bahlut chunt uje Jesús tokolɨhɨ Judea hn taachɨ̃hɨ Galilea heke hno tɨ̃r Jesús par sapur par uje sehe duhu do tɨ̃r dahuch hn dukuta ɨr ijɨt pork ich yej toy.
\v 48 Heke Jesús tatɨm ɨm: —Shɨ sehe uhulo tiyokõr kuche uje ye latɨk pwele niyokõr par uje tɨbɨte orhõta uje pukurbo de. Kɨmɨjɨ ye tiyokõr ich shish otiislo yok.—
\v 49 Ese õr bahlut tatɨm ɨm: —Ɨrhĩche, erẽt shɨchish pork pijɨt ich yej toy.—
\v 50 Jesús tatɨm ɨm: —Bo eyhi etɨ̃r ahuch. Eyjɨt ich ye tope.— Ese õr bahlut ye lotiispe uje Jesús tatɨm hn hno seyhi.
\p
\v 51 Uje ehn hno cheeshpo tɨ̃r dahuch hn ɨr ɨbiyo ochishɨhɨ dehet pehet. Otatɨm otsɨɨ: —Eyjɨt ich owich omɨke.—
\v 52 Tatɨm erze debiyo ɨm: —¿Latɨk orahna ich owich om?— Otatɨm ɨre otsɨɨ: —A la una yɨlkahna ich ɨr aat ye duhlpe.—
\v 53 Ese pɨkɨhnint ɨr deych chɨraha uje wate asa orta uje Jesús tatɨm ɨre uje ye ɨr ijɨt tope heke ɨre hn nos wɨr ɨr iiso ye olotiis Jesuspe.
\v 54 Uje Jesús chukuta ese pɨkɨhnint ich shiyokõr yarta yata uje iyehe asa webich otɨta nẽr uje chisãha awɨt wint. Uje tokolɨhɨ Judea hn tɨ̃r Galilea ich shiyokõr erze yar.
\c 5
\s Hnakɨrbich uje pɨlich worbɨt yakaha.
\p
\v 1 Eseekite hn israel oso oshiyokõr õr ahamichpo wahacha Jerusalén hn Jesús hno tɨ̃r.
\v 2 Ese Jerusalén moraylt chɨpeẽsa hn ɨr uhur kɨhniya de. Waa uhurrza nohmata iich otsɨɨ obeje. Asa uhurrza ye dukuhlehe ese tejmanpe. Uu israel oso õr ahwoso iich otsɨɨ hebreo. Wɨr ochɨkẽra ese tejman iich otsɨɨ Betzata. Pwerto dechɨ sinko tejman wɨrc par puuruwo.
\v 3 Erze puuruwo uulo ich oso okɨhniya ode uje õr permo. Ode uje õr olɨbo, hn ode uje pɨlich worbɨt yakaha õr, hn ode uje ye õr pwele odɨrkpe. Oyem uje ese awɨt telerrza.
\v 4 (Kal uje terɨhɨ uje Ɨrhĩch ɨr anjel ihnɨmichɨhɨchɨs hn shuu ese awɨt telerrza hn yeẽk uje webich os masaha ese awɨt ich shuu owich om.)
\v 5 Hnakɨrbich dechɨ erze oso õr ahɨr, treynta y ocho ãyo uje permo.
\v 6 Uje Jesús teychɨm hn chɨraha uje osdeyo dechɨ hnɨmich shɨ tɨhnɨm hn tatɨm ɨm: —¿Je sehe uhu owa owich om?—
\v 7 Ese uje permo tatɨm ɨm: —Ɨrhĩche, nĩhyok yeẽk uje seya yok ese awɨt uje telerrza. Kal uje sehe tomsaha ich yet de uje masaha wap hn serz yok.—
\v 8 Jesús tatɨm ɨm: —Alehet. Asew ese etẽch uje amuhu eeych hn bo.—
\p
\v 9 Uje Jesús tatɨm shuu ɨtsorz ich ese hnakɨrbich owich om. Seem ese detẽch uje umuhu eeych hn hno dɨrk. Ese deeych uje Jesús chukuta ɨre wɨchɨ deeych uje otsakɨr,
\v 10 heke erze israel oso õr bahluwo otatɨm ese hnakɨrbich uje owich omɨke otsɨɨ: —Ele deeych wɨchɨ uje otsakɨr. Aluwe ley uje boy ese etẽch uje amuhu eeych.—
\v 11 Ese hnakɨrbich tatɨm õr ɨm: —Ese uje shuu yok owich omɨke wɨchɨ uje tatɨm yok par shuu tɨpaãsho uje tukumũhu eeych hn takaha.—
\v 12 Erze oso õr bahluwo otatɨm otsɨɨ: —¿Yeẽkpo ese uje tatɨm owa par epaãsho ese uje amuhu eeych hn bo?—
\v 13 Per ese hnakɨrbich ye dɨraha yeẽkpo uje shuu ɨre owich omɨke pork ich oso okɨhniya uje odechɨ tejman wɨrc hn shɨ Jesús tokolɨhɨ õr ehet hn hno.
\p
\v 14 Deeych yet hn Jesús chishɨhɨ wahacha templo patikɨt ehet hn Jesús tatɨm ɨm: —Hmeychɨm, ich owa owich om. Ich ye ahakõrpo uje ich mɨhnũwo par uje ye kuchɨt mɨhnt tɨ̃r owa nehe uje ich ma mɨ̃hnɨk je ese uje tɨ̃r owani.—
\p
\v 15 Ese hnakɨrbich hno tatɨm erze israel oso õr bahluwo uje wɨchɨ Jesús uje chukuta ɨrhna,
\v 16 heke erze israel oso õr bahluwo ochukwi Jesús ɨluu shɨ pork chukuta ese hnakɨrbich ese deeych uje otsakɨr.
\v 17 Jesús tatɨm õr ɨm: —Papa shish chishew obiyo hn yok ɨr Ijɨt heke tish obiyo ɨtso ɨre.
\v 18 Erze israel oso õr bahluwo ich ma otsɨtak Jesús. Sehe oduhu oduhu toy ye shɨ pork chish obiyoho ese deeych uje otsakɨr per tata toy uje Porrosht wɨchɨ uu ɨr Deych. Uje tata shuu ɨtsorz ich chɨbɨte uje ɨre ɨtso Porrosht.—
\p
\v 19 Jesús tatɨm õr ɨm: —Titɨm olak ich tuu ũrpa. Yok uu Porrosht ɨr Ijɨt. Ye yok pwele tiyokõr uje shɨ tahmũr. Shɨ tiyokõr uje takachɨm uje Papa shiyokõr. Nos wɨr kuche uje Papa shiyokõr ich tiyokõr toy.—
\v 20 Hn Jesús tatɨm erze õr bahluwo ɨm: —Papa sahmũr yok hn nos sowa yok erze kuche uje ɨre shiyokõr hn tyenɨj sowa yok kuche yewo toy nehe uje ich ma deyo je erze uje sowa yokɨke. Uje tiyokõr nehe ich as olak ɨbe.
\v 21 Papa shuu oso õr ɨkpo hn ɨshɨm õr ɨkɨrĩt, heke tyenɨj tiyokõr tuu yok ɨtso ɨre nehe. Shɨ erze uje sehe tokosɨm õr ɨkɨrĩt ich tokosɨm õr.
\v 22 Papa ye depyẽr yeẽkpe pork chɨbɨte yok par jwe par uje nos tepyẽr oso
\v 23 par uje nos shuu otola yok shɨ ɨtso uje otola Porrosht. Uje yeẽk ye tola yok ich ye tola Porrosht toy pork wɨchɨ uje shuu Tɨkɨrẽtni.—
\p
\v 24 Hn Jesús tatɨm õr ɨm: —Titɨm olak ich tuu ũrpa. Uje yeẽk tẽr hn sahmũr erze uje tiita hn ye lotiis ese uje shuu Tɨkɨrẽtni ich ɨr ɨkɨrĩt de uje yelɨj nɨhna ɨre. Wɨchɨ ye tyenɨj iyehe pɨkɨch nehe par uje tepyẽr ɨre pork ɨr owich ye chɨhɨ urhuta bahluta ehetpe. Ɨr owich de wɨr õr ahɨr erze uje õr ɨkɨrĩt de uje yelɨj nɨhna ɨre.—
\v 25 Hn Jesús tatɨm õr ɨm: —Titɨm olak ich tuu ũrpa. Yok uu Porrosht Ijɨt. Ich yej terɨhɨ ɨshɨrĩt uje nos oso ochunt pahwoso. Wɨr õr ɨtso topo pork ye odɨraha Porroshtpe. Kɨmɨjɨ onahmũr ich õr ɨkɨrĩt de uje yelɨj nɨhna ɨre.
\v 26 Papa ɨr ɨkɨrĩt de uje yelɨj nɨhna ɨre. Wɨchɨ ɨshɨm yok pɨkɨrĩt ɨtso ɨre
\v 27 hn chɨbɨte yok par jwe par uje oso otɨrẽt oyehe pɨkɨch hn tepyẽr õr pork yok tokõra poõrzni.
\p
\v 28 Ye uhulo pahwoso duhu as olak ɨbe pork uje terɨhɨ ɨshɨrĩt nehe ich nos wɨr topo ochunt pahwoso.—
\v 29 Hn Jesús tatɨm õr ɨm: —Erze uje oshiyokõr uje ich om ich tyenɨj õr ɨkpo nehe otokolɨhɨ dukuta hn otɨ̃r ese owich uje õr ɨkɨrĩt de uje ich om per erze uje oshiyokõr uje ich mɨhnũwo ich tyenɨj õr ɨkpo nehe otokolɨhɨ dukuta hn tyenɨj oyehe pɨkɨch par tepyẽr õr.
\v 30 Ye tepyẽr õr tuu ɨtso uje yok tahmũr. Shɨ tepyẽr tuu ɨtso uje Papa tatɨm yok, heke erze uje titɨm õr ich ũru pork ye tiyokõrpe uje yok tahmũr. Shɨ tiyokõr uje Papa sahmũr pork wɨchɨ uje shuu Tɨkɨrẽtni.—
\p
\v 31 Hn Jesús tatɨm õr ɨm: —Kɨmɨjɨ shɨ yok uje titɨm olak yeẽkpo yok ich pahwoso ye jukur.
\v 32 Yet de uje tata yeẽkpo yok hn tɨkɨraha ɨr ahwoso uje eyucha yok ich ũru.
\v 33 Olak uje uhulo yewo ohnoni otɨ̃r Juan uu tohɨrm oso. Wɨchɨ tatɨm õr yeẽkpo yok hn tatɨm õr uje ich ũru.
\v 34 Par yok ich ma om uje Porrosht tatɨm yewo yeẽkpo yok, ye uje hnakɨrbich tatɨm yewope yeẽkpo yok. Shɨ titɨm olak uje Juan tatni par uje ye otiislo yok par uje olak owich de Porrosht ahɨr.
\v 35 Juan uu tohɨrm oso ɨr ahwoso ich ũru. Tatɨm olak uje Porrosht sehe duhu ahakõrlo. Ɨr ahwoso ich shɨ ɨtso nampyont uje chihit hn shuu erahalo dehet. Ich ahmũrlo ɨr ahwoso per shɨ daalo arhaabo hn moymlopo.
\p
\v 36 Juan uu tohɨrm oso tatɨm olak uje Porrosht shuu tɨkɨrẽt. Erze kuche uje Porrosht shuu tiyokõr uje ye latɨk pwele niyokõr wɨr ich ma chɨbɨte orhõta uje Papa shuu tɨkɨrẽt.
\v 37 Papa wɨchɨ uje shuu Tɨkɨrẽtni hn wɨchɨ chɨbɨte orhõta uje shuu tɨkɨrẽt. Yelɨj entɨlo ɨr ahwoso hn yelɨj amlo ɨre.
\v 38 Ye ahmũrlo uje ahakõrlo ɨr ahwoso pork otiislo uje Papa shuu Tɨkɨrẽtni.—
\v 39 Hn Jesús tatɨm õr ɨm: —Shish olak ler Porrosht ahwoso pork ebɨtɨlo uje olak ler ich shuu olak ɨkɨrĩt de uje yelɨj nɨhna ɨre per ɨr ahwoso shɨ tata yok.
\v 40 Shɨ yok uje tokosɨm oso õr ɨkɨrĩt per olak shish otiislo yok.
\p
\v 41 Ye tuu oso onarim yokpe, shɨ sehe tuu Porrosht narim yok.—
\v 42 Hn Jesús tatɨm õr ɨm: —Tɨkɨraha uje ye ahmũrlo Porroshtpe.
\v 43 Porrosht shuu Tɨkɨrẽtni per olak ye ahmũrlo yokpe, per kɨmɨjɨ yeẽk chɨhɨ uje shɨ ɨre tɨrẽt, nĩhyok yeẽk uje shuu tɨrẽt, ich ahmũrlo ɨre.
\v 44 Olak shish otiislo yok pork shish sehe uhulo yeẽk narim olak hn ye ahakõrlope uje om par uje Porrosht narim olak.
\v 45 Ye uhu olak eyuwo tɨsɨ̃r uje yok denunsya olakɨhɨ Papa ɨle ɨkɨch nehe. Ese uje denunsya olak nehe wɨchɨ Moisés. Wɨchɨ uje ebɨtloni uje tyenɨj takashɨm olak.—
\v 46 Kɨmɨjɨ ye otiislo uje Moisés tata ich ye otiislope uje titɨm olak pork Moisés shɨ eyucha yok uje chichew chɨbɨte hutekite.
\v 47 Uje otiislo erze uje ɨre chichew chɨbɨte hute heke shish otiislo pahwoso toy. —Wɨr uje Jesús tatɨm erze israel oso õr bahluwo.
\c 6
\s Jesús ɨshɨm oso uje õr sinko mil õr poso.
\p
\v 1 Eseekite hn Jesús hno tɨ̃r wahacha lagunta pɨt yet. Asa lagunta ɨr iich otsɨɨ Galilea hn ɨr iich yet otsɨɨ Tiberias.
\v 2 Ich oso okɨhniya uje otsan ɨre ɨjɨch pork omo uje shiyokõr kuche uje ye latɨk pwele niyokõr uje chukuta erze uje õr permo.
\v 3 Jesús dohɨr wɨ̃rit eeych hn sakahachɨs hõr wɨr dakɨle.
\v 4 Ich yej terɨhɨ erze israel oso õr ahamich uje iich otsɨɨ Pascua.
\v 5 Jesús seem deheta hn umo oso ich okɨhniya uje otɨrẽt otɨ̃r ɨre heke tatɨm Felipe ɨm: —¿Yiya oposoho ɨraãpo par ahnũwo oso otew?—
\v 6 Tatɨm ɨre shuu ɨtsorz shɨ par uje prowa Felipe pork sehe tẽr uje Felipe tata per Jesús chɨraha uje tyenɨj shiyokõr.
\v 7 Felipe tatɨm Jesús ɨm: —Kɨmɨjɨ hnakɨrbich dishew obiyo daalo dosiento ich ɨr hnote kɨhniya per shɨ iyehi par tiya pan par nos wɨr erze oso otew pɨkaabo.—
\v 8 Jesús ɨr akɨlt yet iich otsɨɨ Andrés. Wɨchɨ Simón Pedro ɨr leshap. Tatɨm Jesús ɨm:
\v 9 —Pɨkɨhnint de lɨka uje pan de ahɨr sinko uje oshiyokõr ochɨ̃ra cebada. Wɨchɨ ɨtso erint, hn doshiyo osiyer de toy per ¿yuhu ɨnaãpo pork oso ich okɨhnipa?—
\p
\v 10 Jesús tatɨm dakɨle ɨm: —Atɨmlo erze oso uhulo olakɨr.— Ese owich uje otsakaha ɨhnemich de. Erze hnakɨrbo uje odechɨ õr sinko mil.
\v 11 Jesús chishew erze pan, nɨhna Porrosht, sehek hn ɨshɨm erze dakɨle par shuu oshɨm erze oso uje otsakɨr. Chishew erze doshiyo toy shuu ɨtso uje shiyokõrke, nɨhna Porrosht hn ɨshɨm dakɨle par shuu oshɨm erze oso. Nos oshɨm õr uje otsahmũr. Otew nehech otsatso.
\v 12 Uje nos otsatsoko hn Jesús tatɨm dakɨle ɨm: —Eshɨlo erze oposye uje otsatsoko par uje ye latɨk pyerte.—
\v 13 Ochishye nehech oshuu kanaste deyo yeno dose erze pan paho uje oso oshiyokõr ochɨ̃ra cebada. Wap shɨ pan sinko uje de.
\p
\v 14 Eseekite uje erze oso omo erze kuche uje Jesús shiyokõr uje ye latɨk pwele niyokõr hn otatɨmye otsɨɨ: —Lɨkɨ profetya uje yesh yiyem uje tyenɨj tɨ̃r nãhu ɨ̃rmo.—
\v 15 Jesús kemɨhɨ uje erze oso sehe odishew ɨre par oshuu masaha par rey heke tokolɨhɨ erze oso õr ehet hn hno dohɨr kojach, shɨ ɨre nohmɨra.
\s Jesús dɨrkɨhɨ awɨt eeych.
\p
\v 16 Eseekite uje ich yɨlkashɨp hn Jesús ɨr akɨle ohno otɨ̃r wahacha lagunta wɨrc
\v 17 oyãha pohorrzɨhɨchɨs ɨchii ohno otɨ̃r onoota pɨt yet wahacha Capernaum. Ich dɨhlak, ehn yahpaa Jesús taachɨ̃hɨ õr ahɨrpe.
\v 18 Myentɨta chish orɨ̃hɨ dehet pehet ich jwertpa, shuu asa onoota wokor deyo.
\v 19 Uje ohno shɨ ochɨ̃ra remo kɨmɨjɨ sinko kilometro o kɨmɨjɨ seys hn omo Jesús uje dɨrkɨhɨ awɨt eeych. Sɨtɨ̃r ɨre asa pohorrza heke ich otolpa
\v 20 Jesús tatɨm õr ɨm: —Yok, ye atɨlɨlo.—
\v 21 Uje ochunt ɨtsorz ich õr aylpa hn oshuu dohɨr asa pohorrza ehet. Uje dohɨr ehet ɨchii otaachɨ̃hɨ onoota wɨrc. Wɨchɨ ese owich uje sehe otɨ̃r.
\s Oso ochukwi Jesús.
\p
\v 22 Eseekite uje ich dɨhɨrbɨt hn erze oso uje ode wahacha lagunta pɨt yet õr eyucha Jesús ɨr akɨle uje oyãha asa pohorrzahna waa je shɨ sohmɨra dechɨ. Jesús nihyokɨ̃hɨ õr ahɨr uje otokole ohno.
\v 23 Wɨsɨk wɨsɨk hn pohɨr yẽr taachɨ̃hɨchɨs tãra wahacha dɨt Tiberias. Erze pohɨr iyehe owich uje ye dukuhlehechɨspe ese owich yet uje eyok Ɨrhĩch chishew panhna, nɨhna Porrosht hn ɨshɨm erze oso par uje otew.
\v 24 Uje erze oso ochɨraha uje Jesús ye chɨhɨchɨspe hnii erze ɨr akɨle heke oyãha erze pohɨr hn ohno otɨ̃r Capernaum par ochukwi Jesús.
\s Jesús shɨ ɨtso pan.
\p
\v 25 Eseekite uje otaachɨ̃hɨ wahacha lagunta pɨt yet hn ochish Jesús. Otatɨm ɨre otsɨɨ: —Maestro, ¿latɨkhna hn aachɨ̃hɨ lɨka?—
\v 26 Jesús tatɨm õr ɨm: —Titɨm olak ich tuu ũrpa. Tiyokõrhna erze uje ye latɨk pwele niyokõr par uje tuu erahalo yok per ye erahalo yokpe. Shɨ ekwilo yok pork elɨlo erze pan nehech atsɨlo.
\v 27 Ye shɨ aslo obiyo par erze poso uje shɨ sɨhna ɨre shɨchish. Aslo obiyo par ese uje ɨtso oposo uje pwele ɨshɨm olak ɨkɨrĩt uje yelɨj nɨhna ɨre. Yok tokõra poõrzni heke yok ɨtso erze oposo uje ɨshɨm olak ɨkɨrĩt. Shɨ Papa wɨchɨ uje ɨshɨm yok pukurbo par tiyokõr kuche.—
\p
\v 28 Otatɨm otsɨɨ: —¿Oyuhu ɨnaãpo par uje oyiyokõr ese Porrosht ɨbiyo uje atɨm oryõkɨke?—
\v 29 Jesús tatɨm õr ɨm: —Ese uje Porrosht sehe duhu ahakõrlo wɨchɨ uje ye otiislo yok pork Porrosht wɨchɨ uje shuu Tɨkɨrẽtni.—
\v 30 Otatɨm otsɨɨ: —¿Yarɨrãha uje owa õryok par oyeychɨm hn ye oyotiis owa? ¿Shɨ ahakõr latɨkpo?
\v 31 Õryok poruwo wɨshɨ otew erze manakite wahacha owich uje ɨsa pork Porrosht ahwoso tata ɨm: “Ɨre ɨshɨm õr pan uje tãra poõrc par otew.”—
\p
\v 32 Jesús tatɨm õr ɨm: —Titɨm olak ich tuu ũrpa. Ye Moisespe uje ɨshɨm õr erze pan uje tãra poõrzkite per ele ahle hn Papa sehe dosɨm olak ese pan pisht uje tãra poõrc.
\v 33 Ese uje ɨtso pan uje Porrosht sehe dosɨm olak wɨchɨ yok uje tokõra poõrzni par tokosɨm ɨ̃rmo oso õr ɨkɨrĩt uje yelɨj nɨhna ɨre.—
\v 34 Õr ɨre otatɨm otsɨɨ: —Ɨrhĩche, shish asɨm õryok erze pan.—
\p
\v 35 Jesús tatɨm õr ɨm: —Yok ɨtso pan uje ɨshɨm oso õr ɨkɨrĩt. Uje yeẽk tɨrẽt tɨ̃r yok ich ɨr ɨkɨrĩt de uje yelɨj nɨhna ɨre, heke ɨre ich shɨ ɨtso uje yelɨj iyuwo nẽhi hn yelɨj iich nẽhi pork ye dukwi dekɨrĩt yetpe.
\v 36 Per titɨm olakɨke uje amɨlo uje tiyokõrhna hn shish otiislo yok.
\v 37 Nos wɨr oso uje Papa ɨshɨm õr yok otɨrẽt otɨ̃r yok, hn nos wɨr erze uje otɨrẽt otɨ̃r yok yelɨj tesɨrãha õr.—
\v 38 Hn Jesús tatɨm õr ɨm: —Tokõra poõrc tɨkɨrẽt tɨtɨ̃r ɨrmõni par uje tiyokõr uje Porrosht sahmũr pork wɨchɨ uje shuu tɨkɨrẽt. Ye tiyokõrpe uje shɨ yok tahmũr.
\v 39 Wɨchɨ uje shuu Tɨkɨrẽtni hn ye nahmũrpe uje tuu yeẽk tokolɨhɨ pɨhme. Uje terɨhɨ ɨ̃rmo uhurc nehe ich sehe duhu tuu nos õr ɨkpo erze uje ɨshɨm õr yok.
\v 40 Nos wɨr erze uje ochɨraha yeẽkpo Porrosht Ijɨt hn ye olotiis ɨre ich õr ɨkɨrĩt de uje yelɨj nɨhna ɨre. Wɨchɨ uje Papa sahmũr. Uje terɨhɨ ɨ̃rmo uhurc nehe ich tyenɨj tuu õr ɨkpo.—
\p
\v 41 Erze israel oso ochinehnɨm Jesús pork tatɨm õr ɨm: —Yok uu pan uje tokõra poõrc.—
\v 42 Otatɨmye otsɨɨ: —Lɨkɨ Jesús uu José ijɨt. Õryok oyɨraha ɨr deych hn ɨr data. ¿Ɨnaãpo heke tata uje tãra poõrzni?—
\v 43 Jesús tatɨm õr ɨm: —Moymlo uje eyehnɨmlo yok.
\v 44 Kɨmɨjɨ Papa ye duhu yeẽk tɨrẽt tɨ̃r yok ich ye tɨrẽt tɨ̃r yokpe. Uje terɨhɨ ɨ̃rmo uhurc nehe ich tuu õr ɨkpo erze uje otɨrẽt otɨ̃r yok.
\v 45 Erze hute uje erze profeta poruwo wɨshɨ ochichewkite tata shuu ɨtsorz ɨm: “Porrosht nos shiyokorãha õr lahwoso.” Heke nos wɨr erze uje otẽr uje Papa tatɨm õr hn ochɨraha, wɨr uje otɨrẽt otɨ̃r yok.
\v 46 Nĩhyok uje yeẽk umo Papa. Shɨ ese uje tãra Porrosht wɨchɨ uje umo.—
\v 47 Hn Jesús tatɨm õr ɨm: —Titɨm olak ich tuu ũrpa. Ese uje ye lotiis yok ich ɨr ɨkɨrĩt de uje yelɨj nɨhna ɨre.
\v 48 Yok ɨtso pan uje ɨshɨm oso õr ɨkɨrĩt uje yelɨj nɨhna ɨre.
\v 49 Olak poruwo wɨshɨ otew erze manakite wahacha ese owich uje ɨsa per shɨ otoy.
\v 50 Ese pan uje tãra poõrzni wɨchɨ yok. Yeẽk uje ye lotiis yok ich shɨ ɨtso uje tew ese pan heke wɨchɨ ye tɨ̃r urhuta bahluta ehet nehe.—
\v 51 Hn Jesús tatɨm õr ɨm: —Yok tokõra poõrc. Shɨ yok ɨtso pan uje ɨshɨm oso õr ɨkɨrĩt uje yelɨj nɨhna ɨre. Uje yeẽk ye lotiis yok ich shɨ ɨtso uje tew ese uje ɨtso pan heke ɨr ɨkɨrĩt de uje yelɨj nɨhna ɨre. Tokosɨm yok oso par oshuu yok oshuu tɨkɨtɨ nehe par uje tokoshɨ oso õr hnɨtewɨhɨ Porrosht ahɨr par uje õr ɨkɨrĩt de uje yelɨj nɨhna ɨre.—
\p
\v 52 Eseekite hn erze israel oso oshiyokosye otsɨɨ: —¿Ɨnaãpo heke sehe dosɨm eyok nẽro par uje yahulo? Ye pwele niyokõr duhu ɨlorzpe.—
\v 53 Heke Jesús tatɨm õr ɨm: —Titɨm olak ich tuu ũrpa. Yok tokõra poõrzni. Kɨmɨjɨ ye elɨlo pẽro hn ye ehelo parmɨsta ich nĩhyok ye olak ɨkɨrĩt chɨhɨpe uje yelɨj nɨhna ɨre.
\v 54 Ese uje tew pẽro hn ɨhɨ parmɨsta ich ɨr ɨkɨrĩt de uje yelɨj nɨhna ɨre. Uje terɨhɨ ɨ̃rmo uhurc nehe ich tyenɨj tuu wɨchɨ ɨkpo,
\v 55 pork pẽro shɨ ɨtso oposo uje ɨshɨm oso õr ɨkɨrĩt hn parmɨsta ɨtspo.
\v 56 Yeẽk uje shɨ ɨtso uje tew pẽro hn ɨhɨ parmɨsta wɨchɨ uje shish ehet kɨɨsɨhɨ yok hn yok ɨtspo pehet kɨɨsɨhɨ ɨre.
\v 57 Papa wɨchɨ ɨka. Wɨchɨ shuu Tɨkɨrẽtni hn ɨshɨm yok pɨkɨrĩt. Yeẽk uje shɨ ɨtso uje tew pẽro ich tuu ɨr ɨkɨrĩt de uje yelɨj nɨhna ɨre shɨ ɨtso uje Porrosht ɨshɨm yok pɨkɨrĩt.
\v 58 Ese pan uje titɨm olakɨke ich tãra poõrc. Wɨchɨ ich ye ɨlo erze maná uje olak poruwo wɨshɨ otewkite per wɨr shɨ otoy. Yok ese pan uje tãra poõrc. Kɨmɨjɨ yeẽk chɨhɨ uje ye lotiis yok ich wɨchɨ shɨ ɨtso uje tew ese pan heke ɨr ɨkɨrĩt de uje yelɨj nɨhna ɨre.—
\v 59 Jesús nos tata shuu ɨtsorz uje shiyokorãha orɨ̃hɨ wahacha sinagoga ehet dɨt Capernaum.
\s Jesús ɨshɨm oso õr ɨkɨrĩt uje yelɨj nɨhna ɨre.
\p
\v 60 Eseekite uje erze ɨr akɨle uje ich okɨhniya ochunt uje Jesús tata shuu ɨtsorz ich okɨhniya otatɨmye otsɨɨ: —Erze uje ɨre tata ich kɨnãhapa. Nĩhyok yeẽk uje pwele sahmũr.—
\v 61 Jesús chɨraha uje wɨr ochinehnɨm ɨre. Tatɨm õr ɨm: —Erze uje titɨm olakɨke ¿je duhu etaklo yok?
\v 62 Yok tokõra poõrzni. ¿Uhulo ɨnaãpo uje eychɨmlo yok uje takaashpo tɨtɨ̃r poõrc nehe? Wɨchɨ shuu ɨmeheeych uje pahwoso ich ũru heke ye ompe uje etaklo yok.
\v 63 Eyok ɨchɨbiyo wɨr uje shuu eyok ɨkɨrĩt de. Eyok yũhurrza hn eyok ẽro ye duhu eyok ɨkɨrĩt chɨhɨpe. Erze pahwoso uje titɨm olakɨke wɨr shɨ ɨtso ɨchɨbiyo pork shuu olak ɨkɨrĩt de uje yelɨj nɨhna ɨre,
\v 64 per olak yewo ode uje yesh otsotiis yok.— Uje ehn yahpaa oso onõya Jesús par ɨr akɨle ɨchii chɨraha õr yeniipo uje otsotiis ɨre hn chɨraha yeẽkpo ese uje tyenɨj chiwãha ɨre nehe ɨshɨm oso.
\v 65 Hn Jesús tatɨm õr ɨm: —Olak yewo otsotiis yok heke titɨm olakɨke uje nĩhyok yeẽk pwele tɨrẽt tɨ̃r yok uje ye Papa duhu tɨrẽt tɨ̃r yokpe.—
\p
\v 66 Uje Jesús tata shuu ɨtsorz ich ɨr akɨle okɨhniya uje shish õya ɨre oym, ye onõya ɨrpe.
\v 67 Jesús tatɨm erze dakɨle uje õr dose ɨm: —¿Je olak ɨlo õr? ¿Je sehe moymlo yok toy?—
\v 68 Simón Pedro tatɨm ɨm: —Ɨrhĩche, ¿oyɨtɨ̃r ɨraãpo? Ahwoso wɨr uje shuu õr ɨkɨrĩt de uje yelɨj nɨhna ɨre. Nĩhyok yet uje pwele ɨshɨm oso õr ɨkɨrĩt uje yelɨj nɨhna ɨre.—
\v 69 Hn tatɨm ɨm: —Õryok ye oyotiis owape hn oyɨraha uje owa uu Cristo, owa uu Porrosht Ijɨt pisht.—
\v 70 Jesús tatɨm õr ɨm: —Yok uje tiihla olak uje olak dose hn olak yet de uje wɨchɨ dyablo ɨbɨk.—
\v 71 Uje Jesús tata shuu ɨtsorz ich shɨ sorzɨhɨ Judas. Wɨchɨ Simón Iscariote ɨr ijɨt. Judas wɨchɨ Jesús akɨlak uje õr dose. Wɨchɨ uje tyenɨj chiwãha Jesús.
\c 7
\s Jesús leshɨbo otsotiis ɨre.
\p
\v 1 Eseekite hn Jesús shɨ tɨ̃r lekɨtiyohochɨs Galilea sanɨmɨrãha Porrosht ahwoso. Ye nahmũr do tɨ̃r Judeape pork erze israel oso õr bahluwo sehe oduhu ɨre oduhu toy.
\v 2 Ich yej terɨhɨ erze israel oso õr ahamich uje oshiyokõr õr ihyuwo ochɨ̃ra pohɨr ĩhyo par otsakaha uut par oshuu daalo arhaabo.
\v 3 Heke Jesús ɨr leshɨbo otatɨm otsɨɨ: —Atokolɨhɨ lɨka. Bo etɨ̃r wahacha Judea par uje erze akɨle uje odechɨ oteychɨm erze kuche uje ahakõr.
\v 4 Uje sehe yeẽk duhu odɨraha ɨre ich ye lakɨspe erze kuche uje shiyokõr. Kɨmɨjɨ nos ahakõr erze kuche uje ye latɨk pwele niyokõr ich nos uhu oso oteychɨm owa.—
\v 5 Ɨr leshɨbo otata oshuu ɨtsorz pork otsotiis ɨre.
\p
\v 6 Jesús tatɨm õr ɨm: —Yahpaa terɨhɨ pɨshɨrĩtpe par uje tɨtɨ̃r wahacha per olak pwele etɨ̃rlo ese õr ahamich shɨ uje ahmũrlo.
\v 7 Nos wɨr oso uje ode nãhu ɨ̃rmo ye odɨtak olakpe per otsɨtak yok pork tɨbɨte orhõta uje õr ɨre oshiyokõr uje ich mɨhnũwo.—
\v 8 Tatɨm õr ɨm: —Bolɨlo etɨ̃rlo ese õr ahamich. Yok ye takahape pork yahpaa terɨhɨ pɨshɨrĩtpe.—
\p
\v 9 Uje Jesús nos tata erze kuche hn sakaha Galilea,
\v 10 per uje ɨr leshɨbo ohnoko otɨ̃r ese õr ahamich hn hno sahn õr ɨjɨch chɨkãha dehet yet. Ye nõya erze osope uje otɨ̃r ese õr ahamich par uje ye duhu oso odɨrehepe uje tɨ̃r ese õr ahamich toy.
\s Õr ahamich uje oshiyokõr õr ihyuwo ochɨ̃ra pohɨr ĩhyo.
\p
\v 11 Eseekite hn erze israel oso õr bahluwo ochukuhuchɨs õr ahamich owich. Otata otsɨɨ: —¿Chɨhɨ ɨraãpo Jesús?—
\v 12 Erze oso okeytkẽrye uje õr eyucha Jesús per shɨ otsaraãshi lahwoso. Yewo otata otsɨɨ: —Ese hnakɨrbich ich ɨr ɨluu om,— per yewo otata otsɨɨ: —Ye ɨr ɨluu ompe. Wɨchɨ shɨ sehnyẽr oso.—
\v 13 Nĩhyok yeẽk uje tata ich sɨhnew pork otola erze õr bahluwo.
\p
\v 14 Eseekite uje erze oso oshiyokõr ese õr ahamich daalo tre o kɨmɨjɨ daalo kwatro ɨchii Jesús hno masaha templo patikɨt ehet hn shiyokorãha oso.
\v 15 Erze israel oso õr bahluwo ochishlabe. Otatɨmye otsɨɨ: —¿Ɨnaãpo heke chɨraha erze kuche? Ye latɨk niyokorãha ɨre.—
\v 16 Jesús tatɨm õr ɨm: —Erze ahwoso uje tiyokorãha õr ye tãra yokpe. Shɨ tãra ese uje shuu Tɨkɨrẽtni.
\v 17 Uje sehe yeẽk niyokõr uje Porrosht sahmũr ich chɨraha erze uje tiyokorãha oso kɨmɨjɨ tãra Porrosht o kɨmɨjɨ shɨ tãra yok.
\v 18 Uje yeẽk tata uje chɨraha kuche ich shɨ sehe duhu oso onarim ɨre. Kɨmɨjɨ yeẽk duhu wɨchɨ dich ese uje shuu wɨchɨ tɨrẽtni ich tata uje ich ũru hn ye nehnyẽr osope.
\v 19 Moisés ɨshɨm olak Porrosht ley per hnii olak nohmɨra ye niyokõrpe uje asa ley tata. ¿Ɨnaãpo heke sehe tukulo yok uhulo tɨkɨtɨ?—
\p
\v 20 Erze oso otatɨm otsɨɨ: —Demonit de owa ehet heke uhu eyuwo tɨsɨ̃r ɨtsorz. ¿Yeẽkpo uje sehe duhu owa duhu atɨ?—
\v 21 Jesús tatɨm õr ɨm: —Shɨ kuchɨt sohmɨra uje tiyokõr ese deeych uje otsakɨrni hn tuu nos as olak ɨbe.
\v 22 Moisés shuu ahakõrlo yarta yata waa je iich otsɨɨ sirkunsisyon. Ye shɨ Moisespe uje shuu ahakõrlo, shɨ tãra uu olak poruwo wɨshɨ. Kɨmɨjɨ terɨhɨ ese deeych uje otsakɨr par uje ebɨtɨlo ese pɨkɨhnint ɨr yarta ich shish ebɨtɨlo ɨr yarta.
\v 23 Par uje ye aluwelo erze ley uje Moisés chichewkite ich shish ebɨtɨlo ɨr yarta. ¿Ɨnaãpo heke etaklo yok uje tukuta ese hnakɨrbich tuu ɨre owich om ese deeych uje otsakɨr?
\v 24 Ye ẽrzlo uje yeẽk shiyokõr kuchɨt mɨ̃hnt. Tyenɨj uhu olak eyuwo tɨsɨ̃r uje Porrosht ɨr ley tata heke erahalo uje ye tiyokõrpe uje mɨ̃hnɨk.—
\s Jesús tatɨm oso ɨraãpo uje ɨre tãra.
\p
\v 25 Eseekite hn erze oso uje odebuhu Jerusalén yewo otata otsɨɨ: —¿Je wɨchɨ ele hnakɨrbich uje yesh ochukwi par uje oshuu oshuu toy?
\v 26 Hmeychɨmlo, Jesús yesh shiyokorãha oso hn eyok bahluwo ye otatɨm ɨre latɨk. ¿Je erze eyok bahluwo odɨraha uje wɨchɨ uu Cristo?
\v 27 Per õryok oyɨraha uje ese hnakɨrbich tãra hn uje Cristo tɨrẽt nehe ich ye latɨk dɨraha uje ɨre tãra.—
\p
\v 28 Uje ehn Jesús shiyokorãha orɨ̃hɨchɨs templo patikɨt ehet hn chunt erze oso õr ahwoso. Tatɨm õr ich sɨhnew ɨm: —Erahalo yok hn erahalo uje tokõra, per ye shɨ tɨkɨrẽtpe. Yeẽk de uje shuu tɨkɨrẽt. Wɨchɨ tata uje ich ũru. Ye erahalo ɨrpe.
\v 29 Yok tɨkɨraha ɨre pork tokõra ɨre. Wɨchɨ uje shuu Tɨkɨrẽtni.—
\p
\v 30 Uje ochunt ɨtsorz ɨchii sehe odishew ɨre per nĩhyok yeẽk uje chishew ɨre pork yahpaa terɨhɨ ɨr ɨshɨrĩtpe.
\v 31 Per ich oso okɨhniya uje ye olotiis Jesuspe hn otatɨm yewo otsɨɨ: —¿Ich olak eyuwo tɨsɨ̃r latɨkpo? Uje Cristo taãcha nehe ¿je ma niyokõr kuche uje ye latɨk pwele niyokõr je erze uje Jesús yesh shiyokõr?—
\s Fariseo sehe odishew Jesús.
\p
\v 32 Eseekite hn erze uje õr ɨluuta iich otsɨɨ fariseo ochunt uje erze oso õr eyucha Jesús otata shɨ otsaraãshi lahwoso. Erze fariseo hn erze saserdote õr bahluwo oshuu hnakɨrbo yewo uje otɨbey templo ohno par uje ochishew Jesús.
\v 33 Jesús tatɨm erze oso ɨm: —Shɨ daalo arhaabo uje yok de lɨka olak ahɨr hn takaashpo tɨtɨ̃r ese uje shuu Tɨkɨrẽtni.
\v 34 Olak tyenɨj ekulo yok nehe per ye eshlo yokpe pork ye olak pwele etɨ̃rlo ese owich uje takaha tɨtɨ̃r.—
\p
\v 35 Erze israel oso õr bahluwo otatɨmye otsɨɨ: —¿Ele hnakɨrbich sehe do tɨ̃r ɨraãpo heke ye eyok pwele yishlope? Kɨmɨjɨ sehe do tɨ̃r erze dihipo õr hnɨmo uje israel oso yewo ode. ¿Je sehe niyokorãha erze dihipo kɨnãho?
\v 36 ¿Duhu ɨnaãpo erze uje tatɨm eyokɨke ɨm: “Ekulo yok nehe per ye eshlo yokpe” hn tatɨm eyok uje ye eyok pwele yɨtɨ̃r ese owich uje ɨre tɨ̃r?—
\s Jesús tyenɨj shuu Porrosht Ɨchɨbich masaha dakɨle õr aho nehe.
\p
\v 37 Eseekite uje ich terɨhɨ ese õr ahamich uhurc, ich wɨchɨ ese deeych nohmet ma dich je erze yewo. Jesús iyehetɨhɨ erze oso õr ehet. Sɨhnew lahwoso tatɨm õr ɨm: —Uje yeẽk iich sẽhi tyenɨj tɨrẽt tɨ̃r yok hn tuu ɨhɨ ese awɨt.
\v 38 Ese uje ye lotiis yok ich tuu ɨtso uje awɨt de ɨre ehet tuu ɨtso uje Porrosht ahwoso tata shuu ɨtsorz ɨm: “Awɨt tyenɨj tokolɨhɨ wɨchɨ ehet hn uushɨ hn yelɨj nɨhna ɨre.”—
\v 39 Ese awɨt uje Jesús tataka shɨ sɨteẽta Porrosht Ɨchɨbich. Wɨr uje ye olotiis ɨre ich ɨr Ɨchɨbich tyenɨj masaha õr aho nehe per yahpaa taãchpe par masaha õr aho pork Jesús yahpaa deeshpe tɨ̃r poõrc.
\s Oso õr eyuwo ye ɨlyepe, heke oshiyokosyeehe Jesús.
\p
\v 40 Eseekite uje erze oso ochunt uje Jesús tata hn yewo otsɨɨ: —Wɨchɨ ele profetɨt uje yesh oyem.—
\v 41 Yewo otata otsɨɨ: —Lɨkɨ Cristo.— Per yewo otata otsɨɨ: —Ye wɨchpe pork Cristo ye tãra hnɨmich Galileape.
\v 42 Porrosht ahwoso tata uje Cristo ɨr porokkite wɨchɨ rey David. Cristo tyenɨj shurẽhe dɨt Belén, ese dɨt uje rey David shurẽhekite.—
\v 43 Heke erze oso oshiyokosyeehe Jesús pork ye õr eyuwo ɨlyepe.
\v 44 Yewo ode uje sehe odishew Jesús per nĩhyok yeẽk uje chishew.
\s Israel oso õr bahluwo otsotiis Jesús.
\p
\v 45 Eseekite hn erze uje otɨbey templo ocheeshpo otɨ̃r erze saserdote õr bahluwo hn erze fariseo. Erze õr bahluwo otatɨm õr otsɨɨ: —¿Ɨnaãpo heke ye ohwɨ̃lo petɨkɨke?—
\v 46 Erze uje otɨbey templo otatɨm erze õr bahluwo otsɨɨ: —Nĩhyok yeẽk uje chɨrahapa chiilehet ɨtso Jesús.—
\v 47 Erze uje õr ɨluuta iich otsɨɨ fariseo otatɨm õr otsɨɨ: —¿Je wɨchɨ nehnyẽr olak toy?
\v 48 Nos israel oso õr bahluwo otsotiis ɨre hn erze fariseo õr ɨtspo.—
\v 49 Hn erze õr bahluwo otatɨm õr otsɨɨ: —Erze oso ye olotiis Jesús pork ye odɨrehepe uje Porrosht ley tata. Wɨr uje Porrosht sajɨ̃r õr ɨkiyo.—
\v 50 Nicodemo dechɨ toy. Wɨchɨ fariseoya ɨtso õr. Wɨchɨ uje tekɨrɨhɨ Jesús uje dɨhlakni. Tatɨm õr ɨm:
\v 51 —Eyok ley tata shuu ɨtsorz ɨm: “Uje ehn yahpaa yẽr hnakɨrbich ahwoso uje tata ich ye ompe uje yẽrza hn yɨbɨte uje shiyokõr mɨ̃hnɨk.”—
\v 52 Õr ɨre otatɨm Nicodemo otsɨɨ: —¿Je ebuhu Galilea toy? Tyenɨj owa ler Porrosht ahwoso heke eraha uje nĩhyok profetɨt uje tãra Galilea.—
\v 53 Eseekite hn nos wɨr oso okarẽhe lekɨtiyo otseyhi otɨ̃r lahuwo.
\c 8
\p
\v 1 Uje ehn ohno hn Jesús hno tɨ̃r ese wɨ̃rit eeych uje iich otsɨɨ Olivos.
\v 2 Uje ehn dɨhɨrbɨt pisht hn cheeshpo tɨ̃r templo patikɨt ehet. Nos wɨr oso otɨrẽt otɨ̃r ɨre. Wɨchɨ sakɨr hn shiyokorãha õr.
\s Tɨmcharrza waa je torãha dabich.
\p
\v 3 Eseekite hn erze uje oshiyokorãha oso waa ley waa je Moisés chichewkite hn erze uje õr ɨluuta iich otsɨɨ fariseo ohnoy tɨmcharrza waa je torãha dabich otseya erze oso õr ɨkɨch.
\v 4 Otatɨm Jesús otsɨɨ: —Maestro, oyish ana tɨmcharrza shɨ torãha dabich.
\v 5 Moisés ley tata uje tyenɨj oshuu wɨr ochɨ̃ra kojano po oshuu otoy erze uje oshiyokõr oshuu ɨtsorz. Atɨm õryok uje tyenɨj oyiyokõr.—
\v 6 Wɨr shɨ sehe otẽr Jesús ahwotɨk par õr denunsya ɨre. Jesús chinkiya hnɨmich chichew lahwoso chɨ̃ra nahmɨta chɨbɨte hnɨmich.
\v 7 Shish otatɨm Jesús par uje sehe oduhu tatɨm õr ɨre uje tyenɨj oshiyokõr heke Jesús seem deheta hn tatɨm õr ɨm: —Olak yeẽk uje yelɨj niyokõr uje mɨ̃hnɨk wɨchɨ tyenɨj iyebe shuu asa tɨmcharrza chɨ̃ra kojano po par shuu wate shuu toy.—
\v 8 Jesús chinkiya hnɨmichpo chichew lahwoso chɨ̃ra nahmɨta chɨbɨte hnɨmich.
\p
\v 9 Uje ochunt uje Jesús tata shuu ɨtsorz ich ochuuna heke nohmɨr nohmɨr otokole ohno. Ese uje ma ɨlaro tokole wap hn yewo oyehe nẽr. Oymɨhɨ Jesús hõr asa tɨmcharrza wahacha.
\v 10 Jesús seem deheta tatɨm asa tɨmcharrza ɨm: —¿Ochɨhɨ ɨraãpo erze hnakɨrbo uje õr denunsya owaka? ¿Je yeẽk chɨhɨ uje sehe duhu owa nɨ̃ra kojach?—
\v 11 Asa tɨmcharrza tatɨm ɨre ɨm: —Ɨrhĩche, nĩhyok uje yeẽk shuu yok.— Jesús tatɨm wate ɨm: —Yok ɨtspo, ye yok denunsya owape. Bo eyhi hn ye ahakõrpo uje ich mɨhnũwo.—
\s Jesús shɨ ɨtso luu uje shuu ochɨraha uje ich ũru.
\p
\v 12 Eseekite hn Jesús shiyokorãha erze osopo tatɨm õr ɨm: —Shɨ yok ɨtso luu uje chihit nãhu ɨ̃rmo oso. Uje yeẽk ye lotiis yok ich shɨ ɨtso uje dɨrkɨhɨ luu ehet hn ye dɨrkɨhɨ dɨhlelta ehetpe hn tuu wɨchɨ ɨkɨrĩt de.—
\v 13 Erze uje õr ɨluuta iich otsɨɨ fariseo otatɨm Jesús otsɨɨ: —Shɨ owa narim owa. Erze uje atha ye ũrpe pork nĩhyok yeẽk uje chɨbɨte orhõta uje erze uje athaka ich ũru.—
\v 14 Jesús tatɨm õr ɨm: —Uje yok narim yok ich shish tiita uje ich ũru pork tɨkɨraha uje tokõra hn tɨkɨraha uje tɨtɨ̃r nehe, per olak ye erahalope uje tokõra hn ye erahalope uje tɨtɨ̃r nehe.
\v 15 Olak shɨ ẽrzlo uje yeẽk shiyokõr mɨ̃hnɨk per yok ye tẽrzape hn tiita uje yeẽk shiyokõr uje mɨ̃hnɨk.
\v 16 Per kɨmɨjɨ tiita uje yeẽk shiyokõr uje ich mɨ̃hnɨk ich shish pahwoso ũru pork ye yok nohmɨrape uje tiita. Papa shuu Tɨkɨrẽtni. Wɨchɨ tata toy uje yeẽk shiyokõr uje mɨ̃hnɨk.
\v 17 Olak ley tata shuu ɨtsorz ɨm: “Kɨmɨjɨ õr osiyer oteychɨm yeẽk uje shiyokõr mɨ̃hnɨk ich õr ahwoso ũru.”
\v 18 Uje yok narim yok ich tiita uje ich ũru pork Papa uje shuu tɨkɨrẽt tata ɨtsye heke õryok osiyer uje oyiita.—
\p
\v 19 Heke õr ɨre otatɨm otsɨɨ: —¿Eych, chɨhɨ ɨraãpo?— Jesús tatɨm õr ɨm: —Ye erahalo yokpe hn ye erahalo Papape. Kɨrẽhe erahalo yok ich erahalo Papa toy.—
\v 20 Jesús tatɨm õr erze kuche uje ehn shiyokorãha osohochɨs templo patikɨt ehet ye dukuhlehechɨspe ese owich uje oshɨmɨhɨ Porrosht hnote, per nĩhyok uje yeẽk chishew ɨre pork yahpaa terɨhɨ ɨshɨrĩtpe.
\s Jesús tyenɨj tɨ̃r ese owich nehe uje ye õr pwele otɨ̃r.
\p
\v 21 Eseekite hn Jesús tatɨm õrpo ɨm: —Yok tyenɨj takaha hn tyenɨj ekulo yok nehe. Uje atɨlo nehe ich shish olak hnɨtew de Porrosht ahɨr pork ahakõrlo uje ich mɨhnũwo. Ese owich uje tɨtɨ̃r ye olak pwele etɨ̃rlope.—
\v 22 Heke erze israel oso õr bahluwo otata otsɨɨ: —Kɨmɨjɨ sehe duhu ɨre duhu ɨre toy heke tatɨm eyok uje ye eyok pwele yɨtɨ̃r ese uje ɨre tɨ̃r.—
\v 23 Jesús tatɨm õr ɨm: —Shɨ olak shurẽhe lɨka hnɨmich per yok tokõra poõrzni. Shɨ olak ɨ̃rmo oso per yok ye yok ɨ̃rmo ospe.
\v 24 Titɨm olakɨke uje atɨlo nehe ich shish olak hnɨtew de Porrosht ahɨr pork ahakõrlo uje ich mɨhnũwo. Uje terɨhɨ ɨshɨrĩt uje atɨlo nehe ich shish olak hnɨtew de Porrosht ahɨr kɨmɨjɨ otiislo uje yok uje yesh anemlo.—
\p
\v 25 Otatɨm ɨre otsɨɨ: —¿Owa yeẽkpo?— Jesús tatɨm õr ɨm: —Wapni nehech ele ahle shish titɨm olak yok yeẽkpo.
\v 26 Kuche kɨhniya uje tyenɨj titɨm olak par enshiilo olak ɨluu pork ahakõrlo uje ich mɨhnũwo. Ese uje shuu Tɨkɨrẽtni shish tata uje ich ũru, hn titɨm ahnũwo ɨ̃rmo oso erze uje wɨchɨ tatɨm yok.—
\v 27 Õr ɨre ye odɨrehepe uje Jesús tatɨm õr Porrosht ɨluu
\v 28 heke Jesús tatɨm õr ɨm: —Yok tokõra poõrzni. Uje owɨshlo yok nehe ich erahalo uje yok ese uje titɨm olakɨke hn ye tiyokõr latɨk uje shɨ yok tahmũr. Shɨ titɨm olak uje Papa tatɨm yok
\v 29 pork wɨchɨ shuu Tɨkɨrẽtni hn shish takashɨm yok. Yelɨj noym yok pork shish tiyokõr uje ɨre sahmũr.—
\v 30 Uje Jesús tata shuu ɨtsorz ich oso okɨhniya uje ye olotiis ɨrpe.
\s Kuche mɨhnũwo chii oso õr deloho.
\p
\v 31 Eseekite hn Jesús tatɨm erze israel oso uje ye olotiis ɨr petɨkɨke ɨm: —Uje shish ahakõrlo erze uje titɨm olakɨke ich olak yok pakɨle pisho.
\v 32 Tyenɨj erahalo uje ich ũru hn tokoshɨ olak hnɨtew nehe par uje ye olak õr yɨlope.—
\v 33 Õr ɨre otatɨm otsɨɨ: —Õryok porokkite wɨchɨ Abraham. Nĩhyok yeẽk uje chii õryok deloho. ¿Ɨnaãpo heke atha uje eshɨ õryok hnɨtew hn ye õryok õr yɨlope?—
\v 34 Jesús tatɨm õr ɨm: —Titɨm olak ich tuu ũrpa. Nos wɨr erze uje oshiyokõr uje ich mɨhnũwo ich erze kuche mɨhnũwo chii õr deloho.
\v 35 Ese uje õr yɨlak, ɨr yɨnsɨrc wɨchɨ ye ɨr iispe, hn ese ɨr ijɨt wɨchɨ ye ɨr yɨlakpe. Wɨchɨ ɨr iis
\v 36 heke kɨmɨjɨ ese ɨr Ijɨt doshɨ olak hnɨtew ich ye olak õr yɨlope.
\v 37 Tɨkɨraha uje ãrlo olak porokkite Abraham, per sehe tukulo yok uhulo tɨkɨtɨ pork ye ahmũrlope erze pahwoso uje titɨm olak.
\v 38 Shɨ titɨm olak uje Papa sowa yok hn olak ahakõrlo uje olak deych tatɨm olak.—
\p
\v 39 Wɨr otatɨm ɨre otsɨɨ: —Õryok deych wɨchɨ Abraham.— Jesús tatɨm õr ɨm: —Kɨrẽhe olak Abraham aabo ich ahakõrlo ɨtso uje wɨchɨ shiyokõrkite
\v 40 per sehe tukulo yok uhulo tɨkɨtɨ pork titɨm olak uje ich ũru uje tãra Porrosht. Abraham yelɨj niyokõr duhu ɨlorz.
\v 41 Olak ahakõrlo shɨ ɨtso uje olak deych shiyokõr.— Wɨr otatɨm ɨre otsɨɨ: —Õryok ye õryok pɨkɨhnino kiimope. Õryok deych sohmɨra de, wɨchɨ Porrosht.—
\v 42 Jesús tatɨm õr ɨm: —Kɨrẽhe Porrosht wɨchɨ olak deych ich ahmũrlo yok pork yok tokõra Porrosht. Ye tɨkɨrẽt petɨkni uje shɨ yok tahmũr. Shɨ Porrosht wɨchɨ uje shuu Tɨkɨrẽtni.
\v 43 ¿Ɨnaãpo heke ye erahalo erze pahwoso uje titɨm olak? Ye olak pwele erahalo pork ye ahmũrlope par ẽrlo.
\v 44 Olak deych wɨchɨ dyablo. Shɨ sehe ahakõrlo uje olak deych sahmũr. Wapkite nehech ele ahle ese dyablo wɨchɨ uu õr yũwɨrc. Wɨchɨ ye nahmũrpe uje ich ũru pork yelɨj tata uje ich ũru. Uje tata lekushiĩ ich shɨ chɨbɨte deluu orhõta pork ɨre kushĩyak. Wɨchɨ uje wapkite ɨchii tata lekushiĩ.
\v 45 Titɨm olak uje ich ũru per otiislo yok.
\v 46 ¿Je olak yeẽk chɨhɨ uje umo uje tiyokõr mɨ̃hnɨk? Nĩhyok. Titɨm olak uje ich ũru. ¿Ɨnaãpo heke otiislo yok?
\v 47 Erze uje õr Porrosht aabo ich otsahmũr otẽr ɨr ahwoso per olak ye olak Porrosht aabope pork ye ahmũrlo ẽrlo ɨr ahwospe.—
\s Uje ehn yahpaa Abraham chɨhɨpe ich Cristo de.
\p
\v 48 Eseekite hn erze israel oso otatɨm Jesús otsɨɨ: —Ich ũru uje oyitɨm owa uje owa samaria os hn demonit de owa ehet.—
\v 49 Jesús tatɨm õr ɨm: —Ye demonit chɨhɨ pehetpe. Shɨ yok narim Papa per olak otiislo yok.
\v 50 Ye yokpe uje sehe yok narim yok. Yet de uje sehe narim yok. Wɨchɨ uje tyenɨj tata uje tiyokõr om hn uje ahakõrlo uje ich mɨhnũwo.
\v 51 Titɨm olak ich tuu ũrpa. Erze uje oshiyokõr uje tahmũr wɨr yelɨj otoy.—
\p
\v 52 Erze israel oso otatɨm otsɨɨ: —Ele ahle ich oyɨraha uje demonit de owa ehet. Abraham tokite hn nos wɨr profeta poruwo wɨshɨ otoyto, per owa atha uje kɨmɨjɨ yeẽk niyokõr uje ahmũr ich yelɨj toy.
\v 53 ¿Je owa ma dich je eyok porokkite Abraham? Wɨchɨ tokite hn nos wɨr profeta poruwo wɨshɨ otoyto. ¿Eyuwo tɨsɨ̃r uje owa yeẽkpo?—
\v 54 Jesús tatɨm õr ɨm: —Kɨmɨjɨ shɨ yok narim yok ich pahwoso ye jukur. Ese uje narim yok wɨchɨ yok Papa. Wɨchɨ uje shish athɨlo uje wɨchɨ uu olak Deych Porrosht
\v 55 per ye erahalo ɨrpe. Yok tɨkɨraha ɨre. Kɨmɨjɨ tiita uje ye tɨkɨraha ɨre ich yok kushĩyak ɨtso olak. Ich ũrpa uje tɨkɨraha ɨre hn tiyokõr uje tatɨm yok.
\v 56 Abraham wɨchɨ uu olak porokkite. Wɨchɨ ich ayla uje Porrosht shuu teychɨm erze daalo uje yok de ɨ̃rmo nehe. Teychɨmkite hn ayla.—
\p
\v 57 Erze israel oso otatɨm Jesús otsɨɨ: —Yahpaa owa sinkwenta ãyope per atha uje amo Abrahamkite.—
\v 58 Jesús tatɨm õr ɨm: —Titɨm olak ich tuu ũrpa. Uje ehn yahpaa Abraham chɨhɨkite ɨchii yok de.—
\v 59 Õr ɨre ochishew kojano po par uje sehe oduhu Jesús. Wɨchɨ sakɨs ɨre hn tokolɨhɨ templo patikɨt ehet hn hno.
\c 9
\s Hnakɨrbich uje shurhãkite shɨ olɨbɨk.
\p
\v 1 Eseekite uje ehn Jesús hno hn chish hnakɨrbichɨhɨ dehet pehet. Uje shurhãni shɨ olɨbɨk.
\v 2 Ɨr akɨle otatɨm otsɨɨ: —Maestro, ¿yeẽkpo uje shiyokõr uje mɨhnɨ̃kni heke wɨchɨ shũrha olɨbɨk? ¿Je ɨr deych o je ɨr data uje oshiyokõr mɨ̃hnɨk o je ɨre heke shũrha olɨbɨk?—
\v 3 Jesús tatɨm õr ɨm: —Shɨ shũrha ɨtsorz par uje oso ochɨraha uje Porrosht chukuta wɨchɨ nehe. Ɨre ye niyokõrpe uje mɨhnũwo uje shuu shũrha ɨtsorz, hnii ɨr deych hnii ɨr data ye oniyokõrpe uje mɨhnũwo. Shɨ shũrha ɨtsorz.
\v 4 Aslo obiyo uje ich deeych pork yej terɨhɨ uje dɨhlak ich nĩhyok yeẽk uje shiyokõr obiyo.
\v 5 Uje ehn yok de nãhu ɨ̃rmo ich shɨ yok ɨtso luu par tihit nãhu ɨ̃rmo oso par tuu ochɨraha uje ich ũru.—
\v 6 Uje tata shuu ɨtsorz hn tɨtɨrãha hnɨmich chɨ̃ra dahlo, shiyokõr katuta hn tormɨ̃hɨ ese hnakɨrbich ɨle.
\v 7 Tatɨm ɨm: —Bo etɨ̃r ese tejman uje iich otsɨɨ Siloé par erhũ ele.— Ese Siloé wɨchɨ õr ahwosht uje otsɨɨ hno. Heke ese hnakɨrbich uje olɨbɨk hno churhũ dele. Uje cheeshpo ich umo lekɨtiyo.
\p
\v 8 Erze oso uje odebuhu ɨr ihyuch ahɨr hn erze uje omoni uje sapur hnote otatɨmye otsɨɨ: —¿Je lɨkɨ uu hnakɨrbich uje ehn sakaha wahachni shɨ sapur hnote?—
\v 9 Yewo otata otsɨɨ: —Wɨchɨ.— Hn yewo otsɨɨ: —Ye wɨchpe. Ɨr ɨle ɨtsshɨp wɨchɨ.— Per wɨchɨ tatɨm õr ɨm: —Yok uje ehn tapur hnotni.—
\v 10 Otatɨm ɨre otsɨɨ: —¿Ɨnaãpo ele ahle ich owa pwele amo lekɨtiyo?—
\v 11 Tatɨm õr ɨm: —Hnakɨrbich uje iich otsɨɨ Jesús shiyokõr katutaka hn tormɨ̃hɨ pɨle hn tatɨm yok ɨm: “Bo etɨ̃r ese tejman uje iich otsɨɨ Siloé hn erhũ ele.” Heke takaha turhũ pɨleke hn tokomo lekɨtiyo.—
\v 12 Õr ɨre otatɨm otsɨɨ: —¿Chɨhɨ ɨraãpo ese hnakɨrbich?— Tatɨm õr ɨm: —Ye tɨkɨraha watɨk.—
\s Erze fariseo sehe odɨraha yeẽkpo chukuta ese hnakɨrbich uje olɨbɨk.
\p
\v 13 Eseekite hn ohnoy ese hnakɨrbich uje olɨbɨkhna otseya erze fariseo.
\v 14 Ese deeych uje Jesús shiyokõr katuta hn chukuta ese hnakɨrbich uje olɨbɨk wɨchɨ deeych uje otsakɨr.
\v 15 Erze fariseo otatɨm ɨre toy otsɨɨ: —¿Ɨnaãpo ele ahle ich owa pwele amo lekɨtiyo?— Tatɨm õr ɨm: —Chɨbɨte katuta pɨleke hn turhũ heke tokomo lekɨtiyo.—
\p
\v 16 Erze fariseo yewo otatɨmye otsɨɨ: —Ese hnakɨrbich uje chukuta wɨchɨ olɨbɨthna ich ye Porrosht ɨbɨkpe pork shish chishew obiyoho ese deeych uje otsakɨr.— Per fariseo yewo otata otsɨɨ: —Ese hnakɨrbich ye niyokõrpe uje mɨhnũwo. Ɨmeheeych pork Porrosht shish takashɨm ɨre shiyokõr erze uje ye latɨk pwele niyokõr.— Heke ye õr eyuwo ɨlyepe.
\v 17 Otatɨmpo ese uje olɨbɨkhna otsɨɨ: —Hap owa, ese hnakɨrbich uje chukuta owa ¿uhu eyuwo tɨsɨ̃r uje wɨchɨ yeẽkpo?— Tatɨm õr ɨm: —Wɨchɨ profetya.—
\p
\v 18 Erze israel oso õr bahluwo otsotiis uje ese hnakɨrbich olɨbɨkni hn yeẽk shuu umo lekɨtiyo heke otɨbii ɨr deych hn ɨr data par oshuu otɨrẽt.
\v 19 Otatɨm õr otsɨɨ: —¿Je lɨkɨ olak ijo uje shish athɨlo uje shurhãni shɨ olɨbɨk? ¿Ɨnaãpo heke ele ahle ich pwele umo lekɨtiyo?— 2
\v 20 Ɨr deych hn data otatɨm õr otsɨɨ: —Oyɨraha uje lɨkɨ õryok ijo, hn oyɨraha uje shurhãni shɨ olɨbɨk,
\v 21 per ye oyɨraha ɨnaãpo heke ele ahle ich umo lekɨtiyo, hn ye oyɨraha yeẽkpo uje chukuta ɨre. Atɨmlo ɨre. Wɨchɨ ich terɨhɨ leherc hn pwele tatɨm olak yeẽkpo uje chukuta ɨrhna.—
\v 22 Ɨr deych hn data otata oshuu ɨtsorz pork otola erze israel oso õr bahluwo pork wɨr ochɨbɨtni uje yeẽk tata Jesús uje wɨchɨ Cristo ich otsãhɨrm ɨre par uje ye teeychãha Porroshtɨhɨ õr ahɨr sinagoga ehet.
\v 23 Heke ɨr deych hn data otatɨm õr otsɨɨ: —Õryok ijɨt ich terɨhɨ leherc. Ekitkẽrlo ɨre.—
\p
\v 24 Erze israel oso õr bahluwo otɨbiipo ese uje ehn olɨbɨkhna otatɨm otsɨɨ: —Uhu Porrosht dich. Ese hnakɨrbich uje chukuta owahna shish shiyokõr uje ich mɨhnũwo.—
\v 25 Tatɨm õr ɨm: —Yok ye tɨkɨraha kɨmɨjɨ wɨchɨ shish niyokõr uje mɨhnũwo o kɨmɨjɨ yelɨj niyokõr. Shɨ tɨkɨraha uje waphna yok olɨbɨk per ele ahle ich tokomo lekɨtiyo.—
\v 26 Õr ɨre otatɨm otsɨɨ: —¿Duhu ɨnaãpohna heke shuu amo lekɨtiyo?—
\v 27 Tatɨm õr ɨm: —Ich titɨm olakhna per ye ahmũrlo ẽrlo yokpe. ¿Ɨnaãpo heke sehe uhulo titɨm olakpo? ¿Je sehe amsahalo par olak ɨr akɨle toy?—
\p
\v 28 Wɨr ochish majamich hn otatɨm ese hnakɨrbich otsɨɨ: —Owa ɨr akɨlak per õryok oyiyokõr uje Moisés lɨshɨ tata.
\v 29 Oyɨraha uje Porrosht keytkẽr Moiseskite per ese hnakɨrbich ye oyɨraha uje tãra.—
\v 30 Tatɨm õr ɨm: —Ich uhulo tish pɨbe uje ye erahalo uje ɨre tãra per wɨchɨ uje chukuta yok shuu tokomo lekɨtiyo.
\v 31 Nos yɨrahalo uje Porrosht ye tẽr wɨrpe erze uje oshiyokõr mɨhnũwo. Shɨ tẽr erze uje oteeychãha ɨre hn oshiyokõr uje ɨre sahmũr.
\v 32 Uje ɨ̃rmo tenit nehech ele ahle oso yelɨj onunt uje yeẽk chukuta yet ɨr ɨle uje shurhãni shɨ olɨbɨk.
\v 33 Kɨrẽhe ye ese hnakɨrbich tãra Porrosht ich ye pwele niyokõr latɨk.—
\v 34 Õr ɨre otatɨm otsɨɨ: —Yeẽk de uje shiyokõr uje mɨ̃hnɨk heke uje owa shurhãni ich owa olɨbɨk hn ele ahle sehe ahakorãha õryok.— Oshuu tokolɨhɨchɨs õr ehet par uje ye teeychãha Porrosht sinagoga ehetpo.
\s Erze uje ye odɨraha Porroshtpe ich õr ɨtso olɨbo.
\p
\v 35 Eseekite hn Jesús chunt uje ochiyuhu ese hnakɨrbich õr ehethna heke hno chukwi. Uje chish ɨre hn tatɨm ɨm: —¿Je ye otiis ese uje tãra poõrzni?—
\v 36 Ɨre tatɨm ɨm: —Ɨrhĩche, atɨm yok otɨk par uje ye tokotiis ɨre.—
\v 37 Jesús tatɨm ɨm: —Amoko. Wɨchɨ yok uje yesh tɨkitkẽr owa.—
\v 38 Ɨre tatɨm ɨm: —Ɨrhĩche, ye tokotiis owape,— hn teeychãha Jesús.
\v 39 Jesús tata ɨm: —Tɨkɨrẽt tɨtɨ̃r nãhu ɨrmõni par tehek oso. Erze uje ye odɨraha Porroshtpe ich tuu ochɨraha shɨ ɨtso uje õr olɨbo hn tukuta õr ɨle, per erze uje ochɨbɨte uje ochɨraha Porrosht ich tuu õr ɨtso olɨbo.—
\p
\v 40 Erze fariseo nohmɨramo odechɨ toy Jesús ahɨr. Uje ochunt uje Jesús tata shuu ɨtsorz hn otatɨm otsɨɨ: —¿Je õryok olɨbo toy?—
\v 41 Jesús tatɨm õr ɨm: —Kɨmɨjɨ olak ɨlo erze olɨbo uje tukuta õr pork ochɨraha uje õr nesita yeẽk takashɨm õr ich ye kuche mɨhnũwo chɨhɨ olakpe, per ye olak ɨlo õr heke athɨlo uje erahalo Porrosht pork ich uhulo ɨtso uje amɨlo lekɨtiyo heke Porrosht seeyta olak erze kuche mɨhnũwo uje ahakõrlo.—
\c 10
\s Jesús wɨchɨ shɨ ɨtso yeẽk uje tɨbey pishɨ obeje.
\p
\v 1 Eseekite hn Jesús tatɨm õr ɨm: —Titɨm olak ich tuu ũrpa. Yeẽk uje ye dɨkãha asa uhurrza par masaha erze obeje uut per iyuwe ich wɨchɨ echɨkɨt.
\v 2 Mahn ese uje chɨkãha asa uhurrza par masaha ehet wɨchɨ uje tɨbey erze obeje.
\v 3 Ese uje tɨbey asa uhurrza sɨtsẽr hn erze obeje yɨnsɨrc masaha. Wɨchɨ tɨbii erze obeje nohmɨr nohmɨr chiyuhu iiyo. Erze obeje chunt heke tɨ̃r ɨre. Wɨchɨ iyeebe par chiyuhu orɨ̃hɨchɨs shikero ehet.
\v 4 Uje nos tokolɨke ich wɨchɨ hno iyeebe hn erze obeje iyehe nẽr pork chɨraha ɨr ahwoso.
\v 5 Erze obeje ye sehe yeẽk nẽrpe uje ye dɨraha. Uje chunt ɨr ahwoso ich chɨraha uje ye wɨchpe uje tɨbey heke uushɨ iim.—
\v 6 Erze uje Jesús tatɨm õrke shɨ sɨteẽta per õr ɨre ye odɨrehepe
\p
\v 7 heke tatɨm õrpo ɨm: —Titɨm olak ich tuu ũrpa. Yok ɨtso asa uhurrza uje obeje chɨkãha.
\v 8 Nos wɨr erze uje ochii ɨre yokɨhɨ hn otɨrẽt uje ehn yahpaa tɨkɨrẽt wɨr echɨko hn erze uje õr ɨluu mɨhnũ per erze obeje ye nahmũr tẽr õrpe.
\v 9 Yok ɨtso asa uhurrza. Erze uje otɨ̃r yok pork sehe odɨkãha asa uhurrza wɨr uje tokosɨm õr ɨkɨrĩt uje yelɨj nɨhna ɨre. Õr ɨtso obeje uje masaha ehet hn tokole hn chish ɨhnemiyo uje ich ɨhɨ̃rtso.
\v 10 Ese echɨkɨt tɨrẽt shɨ par uje sehe tohɨr hn shuu shuu toy hn sɨhna per yok Tɨkɨrẽtni par tokosɨm oso õr ɨkɨrĩt uje yelɨj nɨhna ɨre. Ese ɨkɨrĩt ich ɨhɨ̃rtpa.
\p
\v 11 Yok ɨtso ese uje tɨbey pishɨ obeje. Ese uje tɨbey pishɨ obeje ɨshɨm dekɨrĩt par erze ɨr obeje.
\v 12 Ese uje shɨ chishew obiyo par tɨbey erze obeje wɨchɨ ye erze obeje ɨr yɨnsɨrc pishtpe, heke uje umo loshɨpɨt uje tɨrẽt sehe dishew erze obeje ich wɨchɨ uushɨ iim erze obeje. Ese loshɨpɨt chishehe erze obeje hn yẽr chũr lekɨtiyo.
\v 13 Ese hnakɨrbich uushɨ iim erze obeje pork chishew obiyo shɨ par serz hnote. Par ɨre ich ye latɨkɨsh erze obeje.
\p
\v 14 Per yok ɨtso ese uje tɨbey pishɨ obeje. Tɨkɨraha erze yok obeje hn erze yok obeje chɨraha yok
\v 15 shɨ ɨtso Papa chɨraha yok hn tɨkɨraha ɨre. Tokosɨm pɨkɨrĩt par uje oshuu yok oshuu tɨkɨtɨ par erze obeje.
\v 16 Israel oso wɨr õr ɨtso obeje weeta. Weeta yata de uje ye õr israel osope. Wɨr tyenɨj tokõhwa hn otẽr yok. Heke uje uhurc ich shɨ weeta sohmɨra de hn ese uje tɨbey õr shɨ sohmɨra.
\v 17 Papa ich sahmũr yok pork tokosɨm pɨkɨrĩt par tɨkɨtɨhɨ erze obeje hn tyenɨj yok ɨkpo nehe.
\v 18 Nĩhyok yeẽk uje shuu yok shuu tɨkɨtɨ. Shɨ tahmũr heke tokosɨm yok oso par oshuu yok oshuu tɨkɨtɨ. Pukurbo de par tokosɨm õr yok hn oshuu yok oshuu tɨkɨtɨ, hn pukurbo de par uje tuu yok ɨkpo nehe. Wɨr uje Papa shuu tiyokõr.—
\p
\v 19 Eseekite uje erze israel oso ochunt erze ahwoso uje Jesús tata ich oshiyokosye pork ye õr eyuwo ɨlyepe.
\v 20 Okɨhniya uje otata otsɨɨ: —Demonit de ehet. Wɨchɨ totihla. ¿Ɨnaãpo heke ẽrlo ɨre?—
\v 21 Yewo otata otsɨɨ: —Erze ɨr ahwoso ye ɨlope ese uje demonit de ehet. ¿Je demonit pwele chukuta ese uje olɨbɨk hn shuu umo lekɨtiyo? Ye pwelpe.—
\s Erze israel oso õr bahluwo otsɨtak Jesús.
\p
\v 22 Eseekite hn terɨhɨ uu deeych uje oshiyokõr õr ahamich uje õr eyucha uje otohɨrm temploni wahacha Jerusalén. Wɨchɨ uu hmamo ɨshɨrĩt.
\v 23 Jesús dechɨ templo patikɨt ehet, shɨ dɨrkɨhɨchɨs puurc uje iich otsɨɨ Salomón.
\v 24 Erze israel oso õr bahluwo otakɨsho lawichɨhɨchɨs Jesús ahɨr hn otatɨm otsɨɨ: —¿Latɨk nehe hn atɨm õryok kɨmɨjɨ owa uu Cristo o kɨmɨjɨ ye owape? Atɨm õryok ich uhu ɨmeheeychpa par uje oyɨraha.—
\v 25 Jesús tatɨm õr ɨm: —Titɨm olakni per otiislo yok. Nos wɨr kuche uje tiyokõr tɨ̃ra Papa ɨr ukurbo chɨbɨte orhõta yok yeẽkpo
\v 26 per otiislo pork ye olak ɨlo erze yok obeje uje tɨkɨbey.
\v 27 Erze oso uje ye olotiis yok wɨr shɨ õr ɨtso obeje pork ochunt pahwoso hn yok tɨkɨraha õr. Uje tiyebe ich oyehe piyẽr.
\v 28 Tokosɨm õr ɨkɨrĩt uje yelɨj nɨhna ɨre. Yelɨj otɨ̃r urhuta bahluta ehet. Nĩhyok yeẽk uje chiyuhu orɨ̃hɨ pɨhme.
\v 29 Papa wɨchɨ uje ɨshɨm õr yok. Nĩhyok yeẽk uje ma dich je ɨre. Nĩhyok yeẽk uje pwele chiyuhu orɨ̃hɨ Papa hme.
\v 30 Papa hn yok shɨ õryok nohmɨra.—
\p
\v 31 Erze israel oso õr bahluwo ochishew kojano po par uje sehe oduhu Jesús oduhu toy.
\v 32 Jesús tatɨm õr ɨm: —Tiyokõr kuche uje ich kɨhniya hn ɨhɨ̃rtso olak ɨkɨch tɨ̃ra Papa ɨr ukurbo. ¿Obitɨkɨhɨ ese uje sehe duhu tukulo yok uhulo tɨkɨtɨ ẽrlo yok kojano po?—
\v 33 Erze israel oso õr bahluwo otatɨm otsɨɨ: —Ye erze obiyo ɨhɨrtsõpe uje ahakõr duhu oyuhu owa. Shɨ eyehnɨm Porrosht heke sehe oyuhu owa pork owa shɨ hnakɨrap per sehe uhu owa ɨlo Porrosht.—
\p
\v 34 Jesús tatɨm õr ɨm: —Olak ley tata shuu ɨtsorz ɨm: “Porrosht ɨm: Titɨm olak uje olak porrosht.”
\v 35 Nĩhyok uje yeẽk pwele sata uje Porrosht ahwoso tata. Erze oso uje Porrosht ɨshɨm õr lahwoso wɨr uje ɨre tata uje wɨr õr porrosht.
\v 36 Wɨchɨ uje chiihla yokni hn shuu tɨkɨrẽt tɨtɨ̃r nãhu ɨ̃rmo. ¿Ɨnaãpo heke athɨlo uje tipuuhnɨm Porrosht shɨ pork titɨm olak uje yok uu Porrosht Ijɨt?
\v 37 Kɨmɨjɨ ye tiyokõr erze Papa ɨr ɨbiyo ich om uje otiislo yok.
\v 38 Per uje tiyokõr Papa ɨr ɨbiyo ich ye otiislope erze ɨr ɨbiyo uje tiyokõr pork shuu ɨmeheeych uje yok ɨr Ijo heke tyenɨj erahalo uje Papa de yok hn yok de Papa heke shɨ õryok nohmɨra.—
\v 39 Sehe odishew ɨrpo per ɨre tokolɨhɨ õr ehet hn hno.
\p
\v 40 Jesús tokolɨhɨchɨs hno tɨ̃r onoota Jordán pɨt yet hn sakahachɨs ese owich uje Juan lɨshɨ tohɨrm osohoni.
\v 41 Ich oso okɨhniya uje otɨrẽt otɨ̃r ɨre. Otatɨmye otsɨɨ: —Juan yelɨj niyokõr kuche uje ye latɨk pwele niyokõr per nos wɨr Juan ahwoso uje tata ese hnakɨrbich wɨr ich ũru.—
\v 42 Ich okɨhniya uje ye olotiis Jesuspe uje dechɨ ese owich.
\c 11
\s Lázaro ich toy.
\p
\v 1 Eseekite hn hnakɨrbich de wahacha dɨt Betania uje permo. Ɨr iich otsɨɨ Lázaro. María hõr nanɨmicha Marta odechɨ ese dɨt toy.
\v 2 Asa María wate uje tormɨ̃hɨ eyok Ɨrhĩch ɨr hnɨte perfumekite hn sekar chɨ̃ra lakɨ̃rt. Wate ese Lázaro uje permo ɨr nanap.
\v 3 Erze Lázaro nanɨme oshuu yet hno tɨ̃r Jesús par tatɨm ɨre sole: —Ɨrhĩche, ese ahẽrt uje ahmũr ich permo.—
\v 4 Heke Jesús tatɨm dakɨle ɨm: —Ese permɨt ye duhu wɨchɨ tope. Shɨ chishew ɨre par uje shuu oso onarim Porrosht hn par shuu onarim Porrosht Ijɨt toy.—
\v 5 Jesús ich sahmũr Marta hn ɨr nanɨmicha María hn õr dehebich Lázaro.
\p
\v 6 Uje Jesús chunt uje Lázaro permo ich ye do tɨ̃r ɨre nehech daalo osiyer.
\v 7 Uje iyuwe erze daalo osiyer hn tatɨm dakɨle ɨm: —Yukulo yɨtɨ̃rlo wahachpo hnɨmich Judea.—
\v 8 Ɨr akɨle otatɨm otsɨɨ: —Maestro, erze israel oso õr bahluwo uje ehn owa de wahachni hn sehe oduhu owa onɨ̃ra owa kojano po hn ¿je ele ahle sehe etɨ̃r wahachpo?—
\v 9 Jesús tatɨm õr ɨm: —Uje deeych chihit nãhu ɨ̃rmo ich shɨ dose ora hn uje yeẽk dɨrkɨhɨ deeych ich ye kojano duhu ɨr hnɨtepe pork deeych chihit hn umo dejɨch,
\v 10 per kɨmɨjɨ yeẽk dɨrkɨhɨ dɨhlelta ich shish kojano shuu ɨr hnɨte pork nĩhyok uje chihit ɨre.—
\p
\v 11 Uje tata shuu ɨtsorz hn tatɨm õrpo ɨm: —Eyok ihyẽt Lázaro yesh umo. Takaha par uje tɨniyẽr ɨre.—
\v 12 Ɨr akɨle otatɨm ɨre otsɨɨ: —Ɨrhĩche, kɨmɨjɨ shɨ umo ich wɨsɨk wɨsɨk hn owich ompo.—
\v 13 Jesús shɨ sɨteẽta uje Lázaro shɨ umo per ich toy, heke erze ɨr akɨle õr pyensa uje Lázaro shɨ umo.
\p
\v 14 Jesús tatɨm õr ich shuu ɨmeheeychpa ɨm: —Lázaro ich tokɨ.
\v 15 Tahmũr uje ye eyok chɨhɨ wahachpe pork ele ahle ich ye tuu otiislo yokpe.— Tatɨm õr ɨm: —Yukulo yɨtɨ̃rlo Lázaro ihyuch.—
\v 16 Tomás uje ɨr alokot otsɨɨ Arãho tatɨm erze Jesús akɨle yewo ɨm: —Yukulo yukwĩya ɨre par uje yɨtɨlo toy.—
\s Jesús shuu oso õr ɨkpo hn ɨshɨm õr ɨkɨrĩt.
\p
\v 17 Eseekite uje Jesús taachɨ̃hɨchɨs hn chunt uje Lázaro ich tohna hn ochihĩtsɨm ɨre ich daalo kwatro.
\v 18 Ese dɨt Betania ye dukuhlehechɨspe dɨt Jerusalén, kɨmɨjɨ tre kilometro
\v 19 heke erze israel oso ich okɨhniya uje ohno otɨ̃r wahacha par otekɨrɨhɨ Marta hn María par uje oshuu õr aho kɨɨs pork õr dehebich Lázaro tohna.
\v 20 Uje Marta chunt uje Jesús yehe tɨrẽt hn tokole dalehe arhĩch. Shɨ María sakaha dahuch.
\v 21 Marta tatɨm Jesús ɨm: —Ɨrhĩche, kɨrẽhe owa chɨhɨ lɨkhna ich pehebich ye tope,
\v 22 per tɨkɨraha uje apur Porrosht kuchẽrk ich shish ɨshɨm owa.—
\p
\v 23 Jesús tatɨm wate ɨm: —Owa ehebich tyenɨj ɨkpo.—
\v 24 Marta tatɨm ɨm: —Tɨkɨraha uje tyenɨj ɨkpo nehe uje topo õr ɨkpo uje ɨ̃rmo uhurc.—
\v 25 Jesús tatɨm ɨm: —Yok uje tuu oso õr ɨkpo hn tokosɨm õr ɨkɨrĩt uje yelɨj nɨhna ɨre. Ese uje ye lotiis yok uje toy ich shish ɨr ɨkɨrĩt de uje yelɨj nɨhna ɨre,
\v 26 hn nos wɨr uje ye olotiis yok uje yesh õr ɨka wɨr ye otope hn otɨ̃r urhuta bahluta ehet petɨk nehe. ¿Je ye otiis uje titɨm owaka?—
\v 27 Wate tatɨm ɨm: —Ɨrhĩche, ye tokotiis uje owa Cristo uu Porrosht Ijɨt uje tyenɨj tɨrẽt tɨ̃r ɨ̃rmo.—
\p
\v 28 Uje wate tata shuu ɨtsorz hn hno tɨbii nanɨmicha María. Keytkẽr saraãshi lahwoso tatɨm María ɨm: —Maestro de wahacha. Tɨbii owa.—
\v 29 Uje chunt uje Jesús tɨbii ich iyehet shɨchish hno tɨ̃r ɨre.
\v 30 Jesús yahpaa masaha dɨtpe, shɨ de wahacha owich uje Marta chishɨhɨke.
\s Jesús yerh.
\p
\v 31 Eseekite hn erze israel oso ode María ihyuch par otɨbey wate par uje oshuu ehet kɨɨs. Uje omo uje wate iyehet shɨchish hn hno ich otsahn ɨjɨch. Wɨr shɨ otsẽrza uje María tɨ̃r dukuta par uje yerh.
\v 32 Uje María taachɨ̃hɨ ese owich uje Jesús de hn icha dɨte hnɨmoho ɨkɨch tatɨm ɨm: —Ɨrhĩche, kɨrẽhe owa chɨhɨ lɨkhna ich pehebich ye tope.—
\v 33 Uje Jesús umo María uje yesh yerh hn erze israel oso oyerh toy hn Jesús ich dosdarak pork chuuna.
\v 34 Tatɨm María ɨm:
\p —¿Odihitsɨmɨhɨ
\p ɨraãpohna?— Otatɨm otsɨɨ: —Ɨrhĩche, erẽt, eychɨm.—
\v 35 Jesús yerh,
\v 36 heke erze israel oso otatɨmye otsɨɨ: —Hmeychɨmlo, ich sahmũr pishɨ wɨchɨ.—
\v 37 Per yewo otatɨmye otsɨɨ: —Lɨkɨ uje shuu ese olɨbɨt umo lekɨtiyoni. Kɨrẽhe chɨhɨ lɨkhna ich chukuta Lázaro ye duhu tope.—
\s Jesús shuu Lázaro ɨkpo.
\p
\v 38 Eseekite uje Jesús sɨtɨ̃r ɨre asa dukuta ich dosdarakpo pork chuuna. Ɨr dukuta de kojach onta hn ɨr uhurrza shɨ kojach.
\v 39 Jesús tatɨm õr ɨm: —Eyuhulo ese kojach ɨr uhurrza.— Marta wate ese topɨt ɨr nanɨmicha tatɨm ɨm: —Ɨrhĩche, ich mɨhnẽ pork ich daalo kwatro uje toy.—
\v 40 Jesús tatɨm Marta ɨm: —Titɨm owaka, kɨmɨjɨ ye otiis uje ehebich ɨkpo ich eychɨm uje Porrosht shiyokõr.—
\v 41 Uje ochiyuhu ese kojach uhurrzaka hn Jesús teychɨm poõrc. Tatɨm Porrosht ɨm: —Dii Porrosht, tɨkɨnshɨp owa pork owa shish ẽr yok.
\v 42 Tɨkɨraha uje shish ẽr yok per shɨ tiita tuu ɨtsorz par uje tuu nãhu oso uje ode lɨka otẽr par uje odɨraha hn ye olotiis uje owa uhu Tɨkɨrẽtni.—
\v 43 Uje tatɨm Porrosht shuu ɨtsorz hn sɨhnew lahwoso ɨm: —Lázaro, atokolɨhɨchɨs.—
\v 44 Ese uje tohna ich tokolɨhɨchɨs dukuta. Uje ochihitsɨmhna ich oshiyeru ɨr hme hn ɨr hnɨte hn oshiyeru ɨr ɨrmiyo ochɨ̃ra bortɨsht. Jesús tatɨm õr ɨm: —Eyuhulo par uje pwele dɨrk.—
\s Israel oso õr bahluwo sehe odishew Jesús.
\p
\v 45 Eseekite hn erze israel oso uje õya María oteychɨm uje Jesús shiyokõrke heke ich okɨhniya uje ye olotiis ɨrpe
\v 46 per yewo ohno otɨ̃r erze fariseo otatɨm õr uje Jesús shiyokõrke.
\v 47 Heke erze fariseo hn erze saserdote õr bahluwo oshuu Junta Suprema otakɨsho lawich. Otatɨm õr otsɨɨ: —¿Yiyokõrlo latɨkpo? Ese hnakɨrbich shish shiyokõr kuche uje ye latɨk pwele niyokõr.
\v 48 Kɨmɨjɨ ye yontɨlo ɨre uje shiyokõr shuu ɨtsorz ich nos oso ye olotiis ɨrpe. Heke erze romano oso tyenɨj otɨrẽt nehe hn otsehnɨmich asa eyok templo hn nos otsɨhna eyok ɨhnapso.—
\p
\v 49 Caifás dechɨ toy. Wɨchɨ uu saserdote õr bahlut pisht uje yesh sakaha par ese ãyt. Tatɨm õr ɨm: —Olak ye erahalo latɨk.
\v 50 ¿Je ye ɨmeheeychpe par olak uje ich ma om oshuu hnakɨrbich nohmet oshuu toy par sosɨr oso je uje nos eyok ɨhnapso tyenɨj otoy?—
\v 51 Ye tãra Caifás ɨr eyuwope uje tata shuu ɨtsorz. Wɨchɨ uu saserdote õr bahlut pisht uje yesh sakaha par ese ãyt heke Porrosht shuu tata uje Jesús tyenɨj toy par takashɨm israel oso.
\v 52 Per ye shɨ par erze israel osope uje takashɨm õr. Tyenɨj shuu wɨr otakɨsho lawich erze Porrosht aabo uje ode lekɨtiyo.
\v 53 Uje tata shuu ɨtsorz hn erze israel oso õr bahluwo ɨchii ochukwi Jesús ɨluu par uje sehe oduhu ɨre oduhu toy.
\p
\v 54 Heke eseekite hn Jesús ye dɨrkɨhɨ erze israel oso õr ehetpe uje ode hnɨmich Judea, per hno tɨ̃r wahacha dɨt uje iich otsɨɨ Efraín ye dukuhlehechɨspe hnɨmich uje ɨsa. Sakahachɨs hõr wɨr dakɨle.
\v 55 Eseekite ich yej terɨhɨ erze israel oso õr ahamich uje iich otsɨɨ Pascua. Ich oso okɨhniya uje otokolɨhɨ erze duwo ijaabo hn ohno otɨ̃r Jerusalén par ese õr ahamich. Ohno wap par uje onɨshii ɨre par uje õr pwele omasaha templo patikɨt ehet.
\v 56 Uje ehn oyehet wahacha templo patikɨt ehet ich shish ochukwi Jesús. Otatɨmye otsɨɨ: —¿Hap olak, olak eyuwo tɨsɨ̃r latɨkpo? ¿Je wɨchɨ tɨrẽt tɨ̃r ele õr ahamich?—
\v 57 Erze saserdote õr bahluwo hn erze fariseo otatɨm nos wɨr osohna otsɨɨ: —Uje olak yeẽk dɨraha chɨhɨ ɨraãpo Jesús ich tyenɨj atɨmlo õryok par oyishew ɨre.—
\c 12
\s María tormɨ̃hɨ perfume Jesús hnɨte.
\p
\v 1 Eseekite uje ehn yahpaa terɨhɨ daalo seys par ese õr ahamich uje iich otsɨɨ Pascua hn Jesús hno tɨ̃r wahacha dɨt Betania. Ese dɨt wɨchɨ uje Lázaro debuhu uje Jesús shuu ɨkponi.
\v 2 Wɨr oshiyokõr oposohochɨs par Jesús. Marta ɨshɨm õr poso hn Lázaro sakaha Jesús ahɨr hõr wɨr yewo nemest wɨrc.
\v 3 María tõhwa perfume uje iich otsɨɨ nardo par tormɨ̃hɨ Jesús hnɨte. Ese perfume kɨmɨjɨ medyo litro. Wɨchɨ ich debichpa. Tormɨ̃hɨ Jesús hnɨte ese perfume hn sekar chɨ̃ra lakɨ̃rt. Ɨr ihyuch ich perfume aat dichpa.
\v 4 Jesús ɨr akɨle odechɨ. Sohmet de uje iich otsɨɨ Judas Iscariote. Wɨchɨ uje tyenɨj chiwãha Jesús nehe. Judas tata ɨm:
\v 5 —¿Ɨnaãpo heke ye anuwãhalope ese perfume uhulo debich, shɨ ɨtso uje hnakɨrbich chishew obiyo nehech ãyt nohmɨra par asɨmlo baho erze losuhlaabo?—
\v 6 Judas shɨ tata shuu ɨtsorz. Wɨchɨ ye nahmũr takashɨm erze losuhlaabope. Tata shuu ɨtsorz pork ɨre echɨkɨt. Tɨbey ese kotsɨrbɨt ijaabɨt uje erze hnote de uje oso oshɨm Jesús. Torha erze hnote uje ochɨmchaha ese kotsɨrbɨt ehet.
\v 7 Jesús tatɨm õr ɨm: —Ye ahakoslo wate. Shɨ chɨhmer ese perfumeni nehech ele ahle par uje tormɨ̃hɨ yok shɨ ɨtso uje tɨkɨtɨke, pork deeych yet nehe hn ochihitsɨm yok.
\v 8 Erze losuhlaabo shish ode olak ahɨr nehe per ye shish yok chɨhɨ olak ahɨr petɨk nehe.—
\s Israel oso õr bahluwo sehe oduhu Lázaro oduhu toy.
\p
\v 9 Eseekite hn erze israel oso ich okɨhniya ochunt uje Jesús dechɨ dɨt Betania heke ohno otɨ̃r wahacha par oteychɨm ɨre. Ye shɨ sehe oteychɨm Jesuspe. Sehe oteychɨm Lázaro toy uje Jesús shuu ɨkponi,
\v 10 heke erze saserdote õr bahluwo ochɨbɨte par uje sehe oduhu Lázaro oduhu toy.
\v 11 Pork erze israel oso ich okɨhniya uje omo Lázaro uje ɨkponi heke oym erze israel oso õr bahluwo hn ye olotiis Jesuspe.
\s Jesús tɨ̃r Jerusalén.
\p
\v 12 Eseekite ich oso okɨhniya ohno otɨ̃r Jerusalén par ese õr ahamich. Uje deychole hn wɨr ochunt uje Jesús yehe tɨrẽt.
\v 13 Ohnõy hɨ̃r ihyõ hn ohno otokolɨhɨ Jerusalén par uje olalehe Jesús arhĩch. Otata ich otsɨhnew lahwoso otsɨɨ: —Sehe oyuhu Porrosht dosɨ̃r õryok. Sehe oyuhu õryok Ɨrhĩch Porrosht diyuhu lahwoso omoho ese uje shuu tɨrẽt. Wɨchɨ uu israel oso õr rey.—
\v 14 Jesús chish buritɨt hn iyãha shɨ ɨtso uje Porrosht ahwoso tata ɨm:
\v 15 —Olak uje ebuhulo ese dɨt Jerusalén ye atɨlɨlo latɨk. Jerusalén ɨr iich yet otsɨɨ Sión. Eychɨmlo, olak rey yehe tɨrẽt iyãha buritɨt uje ijaap.—
\v 16 Wap erze ɨr akɨle ye odɨraha erze ahwoso uje sorzɨhɨ Jesús, per uje Jesús hno tɨ̃r poõrc ich õr eyucha uje Porrosht ahwoso tata shuu ɨtsorz. Ɨre nos shuu yakaha.
\p
\v 17 Erze oso uje ode Jesús ahɨrni hn omo uje tɨbii Lázaro uje de dukuta ehet hn shuu ɨkpo wɨr otata erze uje õr ɨre omoni.
\v 18 Erze oso ich okɨhniya uje ochunt uje Jesús shuu Lázaro ɨkponi heke otokolɨhɨ dɨt odalehe arhĩch.
\v 19 Erze fariseo okeytkẽrye otsɨɨ: —Hmeychɨmlo, ye eyok pwele yiyokõrlo latɨk. Nos wɨr oso ohno õya ɨre.—
\s Griego yewo ochukwi Jesús.
\p
\v 20 Eseekite hn uu griego yewo nohmɨramo ohno õya erze yewo uje otɨ̃r ese õr ahamich uje de wahacha Jerusalén par oteeychãha Porrosht.
\v 21 Wɨr otsɨtɨ̃r ɨre Felipe. Wɨchɨ tãra dɨt Betsaida uje de hnɨmich Galilea. Otatɨm Felipe otsɨɨ: —Ɨrhĩche, sehe oyekɨrɨhɨ Jesús.—
\v 22 Felipe hno tatɨm Andrés hn ohno otatɨm Jesús.
\v 23 Jesús tatɨm õr ɨm: —Ich yej terɨhɨ pɨshɨrĩt. Yok uje tokõra poõrzni tyenɨj takaha tɨtɨ̃r poõrzpo.
\v 24 Titɨm olak ich tuu ũrpa. Uje trigo eyhita kayɨhɨ hnɨmich per ye masaha hnɨmich uutpe ich shɨ eyhita nohmɨra uje dechɨ, per uje ochukwẽr ɨtso uje ochihitsɨm topɨt ich tokole hn ɨr ee de ich kɨhniya. Shɨ yok ɨtso uu trigo eyhita pork tyenɨj tɨkɨtɨ par uje tuu Porrosht aabo okɨhniya uje ode nehe.
\v 25 Ese uje ich sahmũr erze kuche uje de nãhu ɨ̃rmo, uje uhurc hn nos pyerte. Per ese uje ye nahmũr erze kuche uje de nãhu ɨ̃rmo ich tɨbey ɨre par uje ɨr ɨkɨrĩt de uje yelɨj nɨhna ɨre.
\v 26 Uje yeẽk chishew pɨbiyo ich shish tyenɨj chɨkãha pɨjɨch heke ese owich uje yok de ich wɨchɨ shish de toy. Kɨmɨjɨ yeẽk niyokõr pɨbiyo ich Papa narim ɨre.—
\p
\v 27 Hn Jesús tatɨm õr ɨm: —Ele ahle ich yok dosdarakpa. ¿Titɨm Papa latɨkpo? ¿Je om uje titɨm par takashɨm yok par uje ye erze kuche mɨhnũwo tɨ̃r yok nehe? Ye ompe uje titɨm ɨre tuu ɨtsorz. Tɨkɨrẽt tɨtɨ̃r ɨrmõni par uje wɨr tɨ̃r yok.—
\v 28 Hn Jesús tatɨm Porrosht ɨm: —Papa, ebɨte orhõta uje owa dich.— Uje tata shuu ɨtsorz hn õr ahwoso tãra poõrc ɨm: —Ich tuu ɨmeheeych uje yok dich hn tyenɨj tuu ɨmeheeychpo nehe.—
\v 29 Erze oso uje odechɨ ochunt erze ahwoso hn otatɨmye otsɨɨ: —Nar.— Yewo otsɨɨ: —Anjel keytkẽr ɨre.—
\v 30 Jesús tatɨm õr ɨm: —Erze ahwoso uje entloko ye par takashɨm yokpe, shɨ par uje takashɨm olak.
\v 31 Ele ahle ich terɨhɨ ɨshɨrĩt uje tɨbɨte orhõta uje oso õr ɨluu ich mɨhnũ heke Porrosht tyenɨj sepyẽr õr nehe hn tẽrz Satanás uje tɨbey nãhu ɨ̃rmo.
\v 32 Uje ochowɨshɨhɨ yok krus eeych nehe ich nos tuu oso otɨrẽt otɨ̃r yok.
\v 33 Uje tata shuu ɨtsorz ich shuu ɨmeheeych uje ɨre tyenɨj tooho krus eeych.—
\p
\v 34 Erze oso otatɨm Jesús otsɨɨ: —Oyunt uje Porrosht ahwoso tata uje Cristo tyenɨj shish de, ye tope. ¿Ɨnaãpo heke atha ese uje tãra poõrc tyenɨj ochowɨshɨhɨ krus eeych? ¿Yeẽkpo ese uje tãra poõrc?—
\v 35 Jesús tatɨm õr ɨm: —Ese uje ɨtso luu yesh de olak ahɨr per shɨ par daalo arhaabo. Tyenɨj erkɨhɨlo asa luu yokõrt uje yesh chihit olak pork deeych yet nehe ich dɨhlele. Uje yeẽk dɨrk uje dɨhlak ich ye dɨraha uje tɨ̃r.
\v 36 Ese uje ɨtso luu uje ehn chihit olak ye otiislo ɨre par uje amsahalo par ɨr aabo heke ich olak shɨ ɨtso luu pork erahalo uje ich ũru.— Uje Jesús tata shuu ɨtsorz hn hno sakɨs ɨre.
\p
\v 37 Shiyokorɨ̃hɨ kuche õr ɨle ɨkɨch ich kɨhniya uje ye latɨk pwele niyokõr per shish otsotiis ɨre
\v 38 par uje nos yakaha erze uje profeta Isaías lɨshɨ chichewkite. Ɨr ahwoso shuu ɨtsorz ɨm: —Ɨrhĩche, nos oso otsotiis ahwoso uje titɨm õr. Ye latɨk dɨraha uje ahakõr erze kuche ẽra akɨrbo.—
\v 39 Heke shish otsotiis pork profeta Isaías tata toy ɨm:
\v 40 —Porrosht shiyeru õr ɨle par uje ye onomo hn ye oduhu deyuwo tɨsɨ̃r par ochɨraha, pork kɨmɨjɨ onomo hn odɨraha ich otɨ̃r Porrosht hn wɨchɨ ɨshɨ õr hnɨtewɨhɨ dahɨr.—
\v 41 Isaías tata shuu ɨtsorzkite pork umo Cristo uje hũre hn tatɨm oso uje teychɨm.
\p
\v 42 Isaías tatkite uje otsotiis ɨr ahwoso per shish israel oso ich okɨhniya ye olotiis Jesuspe hn õr bahluwo yewo õr ɨtspo ye olotiispe, per erze õr bahluwo ye oduhu oso odɨrehepe pork otola erze fariseo. Erze fariseo ochɨbɨte uje yeẽk uje ye lotiis Jesuspe ich ochiyuhu sinagoga ehet.
\v 43 Erze õr bahluwo otola uje otatɨm yewo uje ye olotiis Jesuspe pork ma otsahmũr uje oso onarim õr je uje Porrosht narim õr.
\s Erze ɨ̃rmo oso oshiyokõr uje ich mɨhnũwo.
\p
\v 44 Eseekite hn Jesús sɨhnew lahwoso tatɨm õr ɨm: —Uje yeẽk ye lotiis yok ich ye lotiis Papa toy. Wɨchɨ uje shuu Tɨkɨrẽtni.
\v 45 Yeẽk uje umo yok ich umo ese uje shuu Tɨkɨrẽtni.
\v 46 Yok ɨtso luu uje Tɨkɨrẽtni tɨtɨ̃r nãhu ɨ̃rmo hn tuu ochɨraha uje ich ũru. Heke yeẽk uje ye lotiis yok ich shɨ ɨtso uje ye dakaha dɨhlelta ehetpe.
\v 47 Yeẽk uje chunt pahwoso hn ye nahmũr niyokõrpe ich ye yokpe uje tɨbɨte ɨr ɨluu orhõta. Ye tɨkɨrẽt petɨkni par uje yok tomsaha jwe par ahnũwo ɨ̃rmo oso. Shɨ tɨkɨrẽt pork sehe tokosɨm õr ɨkɨrĩt uje yelɨj nɨhna ɨre.
\v 48 Yeẽk uje sɨtak yok hn ye nahmũr pahwosope de uje chɨbɨte orhõta uje shiyokõr mɨ̃hnɨk. Uje terɨhɨ ɨ̃rmo uhurc nehe ich pahwoso uje wɨchɨ chunt wɨr uje chɨbɨte orhõta uje shiyokõr mɨ̃hnɨk.
\v 49 Ye shɨ titɨm olak uje tahmũr. Papa uje shuu Tɨkɨrẽtni wɨchɨ uje tatɨm yok par shuu titɨm olak.
\v 50 Erze Papa ɨr ahwoso uje shuu titɨm olak shuu oso õr ɨkɨrĩt de uje yelɨj nɨhna ɨre. Erze uje titɨm olak wɨr uje Papa tatɨm yok par shuu titɨm olak.—
\c 13
\s Jesús churhũ dakɨle õr hnɨte.
\p
\v 1 Eseekite uje ehn yahpaa terɨhɨ ese õr ahamich uje iich otsɨɨ Pascua ich Jesús chɨraha uje yej terɨhɨ ɨshɨrĩt par tokolɨhɨ nãhu ɨ̃rmo hn hno tɨ̃r Deych ahɨr. Wɨchɨ shish sahmũr erze uje ye olotiis ɨrpe uje ode nãhu ɨ̃rmo. Sowa uje sahmũr õr pork tooho õrkite.
\v 2 Ich osdeyo uje dyablo chɨbɨte Judas Iscariote ɨr eyuwo par uje shuu chiwãha Jesús. Judas wɨchɨ Simón Iscariote ɨr ijɨt.
\v 3 Eseekite uje ehn Jesús hõr otaak ich chɨraha uje ɨr Deych chɨbɨte nos wɨr kuche ɨr hme hn chɨraha uje tãra Porrosht ahɨr hn tyenɨj cheeshpo tɨ̃r Porrosht ahɨr nehe.
\v 4 Chɨraha uje ɨre dich ɨtsorz per shɨ iyehetɨhɨchɨs nemest wɨrc hn chiyuhu ese bortɨsht uje tuuhna hn chishew towaylt, chiyuwa laharc shuu tɨ̃r hnɨmich.
\v 5 Sanuwãha awɨt pankanta ɨchii chuhrũ erze dakɨle õr hnɨte hn sekar chɨ̃ra ese towaylt uje chiyuwa laharc.
\p
\v 6 Uje toka Simón Pedro par churhũ hnɨte hn Pedro tatɨm ɨm: —Ɨrhĩche, ¿je erhũ pɨr?—
\v 7 Jesús tatɨm ɨm: —Ele ahle uje tiyokõr ye erahape per je deeych yet nehe hn eraha.—
\v 8 Pedro tatɨm ɨm: —Yelɨj tuu erhũ pɨr.— Hn Jesús tatɨm ɨm: —Uje ye uhu tũrhu er ich ye owa pakɨlakpe.—
\v 9 Simón Pedro tatɨm ɨm: —Ɨrhĩche, ye shɨ erhũ pɨr. Erhũ pɨhme hn erhũ puhuta toy.—
\v 10 Jesús tatɨm ɨre ɨm: —Ese uje tɨsoho awɨt ich ye nesita uje tɨsohopo. Shɨ ɨr hnɨte wɨr uje tyenɨj churhũ pork ich nos nimpyo. Olak ich nos olak nimpyo. Shɨ sohmɨra uje ye nimpyope.—
\v 11 Jesús chɨraha ese uje tyenɨj chiwãha ɨre heke tatɨm õr uje ye nos õr nimpyope.
\p
\v 12 Uje Jesús nos churhũ õr hnɨteke hn tuuhna ese shepɨkɨtpo hn sakahachɨs nemest wɨrc. Tatɨm õr ɨm: —¿Je erahalo erze uje tiyokõrke?
\v 13 Olak ebiilo yok on: “Maestro hn Ɨrhĩche.” Ich om uje uhulo ɨtsorz pork yok uu olak Ɨrhĩch hn yok uu olak Maestro.
\v 14 Ich yok uu olak Ɨrhĩch hn olak Maestro uje tũrhu olak hnɨte, heke olak tyenɨj erhũloye hnɨte.
\v 15 Erze uje tiyokõrke wɨr par uje tokowa olak par uje ahakõrlo uhulo ɨtso uje tiyokorãha olak.
\v 16 Ich ũrpa uje titɨm olak. Ese uje õr yɨlak ye ma dichpe je ɨr yɨnsɨrc hnii ese uje tɨrẽtni ye ma dichpe je ese uje shuu tɨrẽt.
\v 17 Kɨmɨjɨ erahalo erze uje titɨm olakɨke, ich om uje ahakõrlo.
\p
\v 18 Nos titɨm olak erze pahwoso per olak nohmet de uje ye titɨm ɨrpe pork nos tɨkɨraha olak nohmɨr nohmɨr uje tiihla olakni. Tiihla olak nohmet shɨ par uje tuu Porrosht ahwoso yakaha uje tata shuu ɨtsorz ɨm: “Ese uje taakɨhɨ pahɨr ich sɨtak yok hn tyenɨj shiyokõr ɨtso uje tarãha yok hnɨmich chɨ̃ra derrza õrrza.”
\v 19 Ele ahle titɨm olak erze uje tyenɨj tɨr yok nehe, heke uje tɨ̃r yok ich erahalo uje yok tokõra poõrzni.
\v 20 Ich ũrpa uje titɨm olak. Uje tuu yeẽk hno tɨ̃r yet hn wɨchɨ sahmũr ɨre ich sahmũr yok toy. Ese uje sahmũr yok ich sahmũr toy ese uje shuu Tɨkɨrẽtni.—
\s Jesús tata uje Judas sehe niwãha ɨre.
\p
\v 21 Eseekite uje Jesús tatɨm õr shuu ɨtsorz ich chuuna hn dosdarakpa heke tatɨm õr ɨm: —Titɨm olak ich tuu ũrpa. Olak yet de uje sehe niwãha yok.—
\v 22 Erze ɨr akɨle oteychɨmye. Ye odɨraha yeẽkpo ese uje sorzɨhɨ.
\v 23 Wɨr õr yet de uje sakaha Jesús ahɨr. Wɨchɨ Juan uje Jesús sahmũrpa.
\v 24 Simón Pedro tatɨm Juan chɨ̃ra nahmɨta par shuu sapur yeẽkpo uje Jesús sorzɨhɨ.
\v 25 Wɨchɨ dechɨ Jesús ahɨr heke tatɨm ɨm: —Ɨrhĩche, ¿yeẽkpo ese?—
\v 26 Jesús tatɨm ɨm: —Ese uje taka yok pan hn tokosɨm ɨre wɨchɨ ese.— Ɨchii sɨta ɨr pan hn ɨshɨm Judas. Wɨchɨ uu Simón Iscariote ɨr ijɨt.
\v 27 Uje Judas chishew ese pan hn tew ich Satanás masaha ɨre ehet. Jesús tatɨm ɨre ɨm: —Ese uje sehe ahakõr ich ahakõr shɨchish.—
\v 28 Nĩhyok uje ɨr akɨle yeẽk uje sakaha nemest wɨrc chɨraha erze uje Jesús tatɨm Judas shuu ɨtsorz.
\v 29 Judas wɨchɨ uje tɨbey ese kotsɨrbɨt uje ochɨmchaha hnote heke erze yewo oshuu deyuwo tɨsɨ̃r uje Jesús shuu tiya kuchẽrk par ese õr ahamich o kɨmɨjɨ duhu dosɨm kuchẽrk uu losuhlaabo.
\v 30 Uje Judas chishew ese pan hn tew hn hno shɨchish tokole. Ich dɨhlak.
\s Jesús tatɨm dakɨle uje tyenɨj otsahmũrye.
\p
\v 31 Eseekite uje Judas tokolɨke hn Jesús tatɨm õr ɨm: —Yok tokõra poõrzni. Ele ahle Porrosht shuu yok dich hn tuu ɨre dich toy.
\v 32 Kɨmɨjɨ tuu Porrosht dich ich Porrosht shuu yok dich shɨchish.
\v 33 Olak shɨ olak ɨtso pijo. Ich yej terɨhɨ pɨshɨrĩt par uje tɨkɨtokolɨhɨ olak ahɨr. Ekulo yok nehe per shɨ ɨtso uje titɨm erze israel osohna ich titɨm olak toy. Ye olak pwele etɨ̃rlo ese owich uje takaha tɨtɨ̃r.
\p
\v 34 Titɨm olak pahwoso ahlo. Tyenɨj ahmũrloye uhulo ɨtso yok uje tahmũr olak. Tyenɨj ahmũrloye uhulo ɨtsorz.
\v 35 Uje ahmũrloye uhulo ɨtsorz ich nos wɨr oso uje ode ɨ̃rmo lekɨtiyo ochɨraha uje olak yok pakɨle.—
\s Jesús tata uje Pedro sata ɨre nehe.
\p
\v 36 Eseekite hn Simón Pedro tatɨm Jesús ɨm: —Ɨrhĩche, ¿etɨ̃r ɨraãpo?— Jesús tatɨm ɨm: —Ese owich uje takaha tɨtɨ̃r ye owa pwele etɨ̃rpe, per je deeych yet nehe hn etɨ̃r yok.—
\v 37 Pedro tatɨm ɨm: —Ɨrhĩche, ¿ɨnaãpo heke ye yok pwele par tokõya owa? Kɨmɨjɨ tɨkɨtɨ par takashɨm owa ich shɨ tɨkɨtɨ.—
\v 38 Jesús tatɨm ɨm: —¿Je ũru uje sehe akashɨm yok nehech atɨ? Titɨm owa ich tuu ũrpa. Uje ehn yahpaa kokot yerh ich atha yok tre bese uje ye eraha yokpe.—
\c 14
\s Shɨ Jesús wɨchɨ dehet uje tɨ̃r Porrosht ahɨr.
\p
\v 1 Eseekite hn Jesús tatɨm õr ɨm: —Ye as olak ɨbe. Ye otiislo Porrosht hn ye otiislo yok toy.
\v 2 Wahacha Papa ihyuch ich owɨlo kɨhniya uje de. Kɨrẽhe ye ɨlorz ich ye titɨm olakpe uje takaha tinshii owɨlo par olak.
\v 3 Uje tɨmɨt nehe ich takaashpo takahi olak par uje olak dechɨ pahɨr toy.
\v 4 Olak erahalo ese dehet uje tɨ̃r ese owich uje tɨtɨ̃r.—
\v 5 Tomás tatɨm Jesús ɨm: —Ɨrhĩche, ye oyɨrahape ese uje etɨ̃r heke ye oyɨraha ese dehet.—
\v 6 Jesús tatɨm ɨre ɨm: —Shɨ yok uje tuu oso otɨ̃r Porrosht ahɨr shɨ ɨtso uje yok dehet uje seya oso Porrosht ahɨr. Erze uje ich ũru tãra yok. Yok tokosɨm oso õr ɨkɨrĩt uje yelɨj nɨhna ɨre. Shɨ yok uje tuu otaachɨ̃hɨ Porrosht ahɨr.
\v 7 Kɨmɨjɨ erahalo yok ich erahalo Papa toy. Ele ahle erahalo Papa hn amlo ɨre.—
\p
\v 8 Felipe tatɨm ɨm: —Ɨrhĩche, owa õryok uu Eych. Shɨ ese uje sehe oyeychɨm.—
\v 9 Jesús tatɨm ɨm: —Felipe, ich osdeyo uje yok de olak ahɨr. ¿Je ye eraha yokpe? Yeẽk uje umo yok ich umo Papa toy. ¿Ɨnaãpo heke atɨm yok par uje sehe eychɨm Papa?
\v 10 ¿Je otiis uje yok de Papa ehet hn Papa de pehet? Erze pahwoso uje titɨm olak ye shɨ yokpe uje titɨm olak. Papa uje de pehet wɨchɨ uje shiyokõr debiyo.
\v 11 Ye otiislo uje yok de Papa ehet hn Papa de pehet. Kɨmɨjɨ otiislo pahwoso per ye otiislo erze uje tiyokõr uje ye latɨk pwele niyokõr uje chɨbɨte orhõta uje Papa de pehet.
\v 12 Titɨm olak ich tuu ũrpa. Uje yeẽk ye lotiis yok ich shiyokõr ɨtso uje yok tiyokõr, hn shiyokõr obiyo ich ma deyo je yok pork tɨtɨ̃r Papa ahɨr.
\v 13 Nos wɨr kuche uje apurlo Papa hn ẽrlo piich ich tiyokõr par uje tuu Papa dich.
\v 14 Tiyokõr uje apurlo Papa hn ẽrlo piich.—
\s Porrosht tyenɨj shuu Dechɨbich tɨrẽt nehe.
\p
\v 15 Eseekite hn Jesús tatɨm õr ɨm: —Uje ahmũrlo yok ich ahakõrlo pahwoso uje titɨm olak.
\v 16 Tyenɨj tapur Papa hn shuu yet tɨrẽt tɨ̃r olak par takashɨm olak. Wɨchɨ tyenɨj shish de olak ahɨr.
\v 17 Wɨchɨ Porrosht Ɨchɨbich uje shish tata uje ich ũru. Ye ɨ̃rmo oso õr pwele onahmũr ɨrpe pork ye onomo ɨrpe hn ye odɨraha ɨrpe. Olak erahalo ɨre pork dechɨ olak ahɨr hn tyenɨj masaha olak aho nehe.—
\p
\v 18 Jesús tatɨm õr ɨm: —Ye tokoym olakpe tuu olak ɨtso kuhnẽro. Tyenɨj takaashpo nehe.
\v 19 Shɨ pɨkaap hn erze ɨ̃rmo oso ye onomo yokpe per olak tyenɨj eychɨmlo yokpo nehe. Tyenɨj yok ɨkpo nehe heke tyenɨj olak ɨkpo toy.
\v 20 Uje terɨhɨ ese deeych uje yok ɨkpo nehe ich erahalo uje yok de Papa ehet hn olak de pehet hn yok de olak aho.
\v 21 Yeẽk uje chɨraha pahwoso hn shiyokõr wɨchɨ uje sahmũr yok. Yeẽk uje sahmũr yok shuu ɨtsorz ich Papa sahmũr ɨre hn yok tahmũr ɨre toy. Tuu ɨmeheeych uje yok de ɨre ahɨr.—
\p
\v 22 Judas ye uu Judas Iscariotepe wɨchɨ tatɨm Jesús ɨm: —Ɨrhĩche, ¿uhu ɨnaãpo par uje oyomo owa hn ye erze ɨ̃rmo oso õr pwele onomo owape?—
\v 23 Jesús tatɨm ɨre ɨm: —Uje yeẽk sahmũr yok ich shiyokõr uje pahwoso tata, hn Papa sahmũr ɨre. Papa hn yok tyenɨj oyɨtɨ̃r ɨre hn oyiyakaha ɨre ahɨr.
\v 24 Uje yeẽk ye nahmũr yok ich ye niyokõrpe uje pahwoso tata. Erze uje yesh titɨm olak wɨr ye pahwosope. Wɨr tãra Papa uje shuu Tɨkɨrẽtni.
\p
\v 25 Uje ehn yesh yok de olak ahɨr ich titɨm olak ahnũwo pahwoso.
\v 26 Ese uje takashɨm olak nehe wɨchɨ Porrosht Ɨchɨbich uje Papa shuu tɨ̃r olak par sakaha powich. Wɨchɨ tyenɨj nos shiyokorãha olak hn shuu olak eyucha erze kuche uje titɨm olakni.—
\p
\v 27 Hn Jesús tatɨm dakɨle ɨm: —Uje takaha ich shish tuu olak aho kɨɨs ɨtso yok uje pehet kɨɨs. Uje ɨ̃rmo oso oshuu olak aho kɨɨs ich ye ɨlope uje tuu olak aho kɨɨs. Ye as olak ɨbe hn ye atɨlɨlo latɨk.
\v 28 Ich entlo uje titɨm olakɨke uje tyenɨj takaha hn takaashpo nehe. Kɨmɨjɨ ahmũrlo yok ich olak ayla uje tɨtɨ̃r Papa ahɨr pork wɨchɨ ma dich je yok.
\v 29 Ele ahle titɨm olak par uje erahalo uje tyenɨj tɨtɨ̃r poõrc nehe. Uje pahwoso yakaha nehe ich ye otiislo yokpe.
\v 30 Ich ye tuu pahwoso berzope uje titɨm olak pork Satanás tɨrẽt tɨ̃r yok. Wɨchɨ uje tɨbey nãhu ɨ̃rmo. Wɨchɨ ye ɨr ukũrbɨrsh par tɨbey yok.
\v 31 Shɨ tiyokõr uje Papa tatɨm yok heke erze ɨ̃rmo oso ochɨraha uje tahmũr Papa.— Hn Jesús tatɨm dakɨle ɨm: —Alehetlo, yukulo.—
\c 15
\s Jesús sɨteẽta ɨre ɨtso uva diich.
\p
\v 1 Eseekite hn Jesús tatɨm õr ɨm: —Shɨ yok ɨtso uva diich hn Papa wɨchɨ uje tɨbey erze uva.
\v 2 Pakɨle wɨr õr ɨtso uke. Erze uke ĩya ese ɨr diich. Ese diich wɨchɨ yok. Kɨmɨjɨ ee ye chɨhɨpe ich Papa chekshehe per kɨmɨjɨ ɨr ee de ich shɨ chekshehe erze uje ye ompe par uje shuu ma ee kɨhniya.
\v 3 Erze pahwoso uje titɨm olakni shuu amsahalo par olak Porrosht aabo.
\v 4 Meylo yok hn yok ɨtspo shish tokõya olak. Erze uke uje ye tẽyhi ɨr diich ich yelɨj pohna per kɨmɨjɨ tẽyhi ɨr diich ich pohna hn ɨr ee de. Olak ɨtspo kɨmɨjɨ ye meylo yok ich ye olak pwele uje ahakõrlo pɨbiyope.
\p
\v 5 Shɨ yok ɨtso diich hn olak ɨtso uke. Yeẽk uje shish ĩya yok ich yok shish tokõya ɨre. Heke wɨchɨ ɨtso pohɨr uje ɨr ee kɨhniya. Kɨmɨjɨ ye meylo yok ich ye olak pwele ahakõrlo latɨk.
\v 6 Uje yeẽk iim yok ich wɨchɨ shɨ ɨtso diich uke uje õhyo hn ochɨbɨte ejwert par uje kako hn otãra ochɨbɨte jwekɨta hn otsẽru.
\v 7 Kɨmɨjɨ shish meylo yok hn ahakõrlo uje titɨm olak ich olak pwele apurlo uje sehe uhulo tiyokõr ich tiyokõr par olak.
\v 8 Uje ahakõrlo uje titɨm olak ich shɨ olak ɨtso pohɨr uje ɨr ee kɨhniya heke ich uhulo Papa dich hn uhulo ɨmeheeych uje olak yok pakɨle pisho.
\p
\v 9 Yok ich tahmũr olak tuu ɨtso uje Papa sahmũr yok. Shish ahmũrlo yok uhulo ɨtso uje tahmũr olak.
\v 10 Kɨmɨjɨ ahakõrlo uje pahwoso tata ich shish yahmũrloye ɨtso uje yok tiyokõr uje Papa tatɨm yok hn shish oyahmũrye.
\v 11 Ahnũwo pahwoso uje titɨm olakɨke par uje shuu olak ayla ɨtso uje yok ayla heke ich olak aylpa.—
\v 12 Hn Jesús tatɨm õr ɨm: —Sehe tuu ahmũrloye ɨtso yok uje tahmũr olak.
\v 13 Uje yeẽk sahmũr pishɨ nahyẽro ich takashɨm õr nehech kɨmɨjɨ tooho par õr ɨre.
\v 14 Kɨmɨjɨ ahakõrlo uje titɨm olak ich olak yok pihyẽro.
\v 15 Ele ahle ich ye tɨkɨbii olakpe too pɨlo pork erze uje õr yɨlo ye odɨraha uje õr yɨnsɨrc shiyokõr per shɨ tɨkɨbii olak too pihyẽro pork nos tuu erahalo erze kuche uje Papa tatɨm yok.
\v 16 Olak ye aahlɨlo yok petɨkni. Shɨ yok uje tiihla olak hn tokosɨm olak pɨbiyo par uje bolɨlo anɨmɨrãhalo pahwoso. Tahmũr uje olak ɨbiyo tokole om hn shish bale ɨtso uu pohɨr uje ee kɨhniya de heke nos wɨr kuche uje apurlo Papa ẽrlo piich ich ɨshɨm olak.
\s Erze ɨ̃rmo oso ich otsɨtak Jesús heke otsɨtak ɨr akɨle toy.
\p
\v 17 Titɨm olak uje shish tyenɨj ahmũrloye.
\v 18 Uje ɨ̃rmo oso odɨtak olak ich olak eyucha uje wɨr otsɨtak yok wapni.
\v 19 Kɨmɨjɨ shɨ olak ɨlo ahnũwo ɨ̃rmo oso ich wɨr otsahmũr olak pork otsahmũr erze uje õr eyuwo ɨtso õr, per tiihla olakni par uje ye olak ɨlo õr heke ahnũwo ɨ̃rmo oso ich otsɨtak olak.
\v 20 Olak eyucha erze pahwoso uje titɨm olakɨke tuu ɨtsorz too: “Yeẽk uje õr yɨlak ye ma dichpe je nensɨrc.” Kɨmɨjɨ oloter yok ich oloter olak toy. Kɨmɨjɨ oniyokõr uje titɨm õr ich oshiyokõr uje atɨmlo õr toy.
\v 21 Nos tyenɨj oshiyokorɨ̃hɨ olak erze kuche mɨhnũwo pork ye otiislo yokpe. Oshiyokõr oshuu ɨtsorz pork wɨr ye odɨrehepe ese uje shuu Tɨkɨrẽtni.
\v 22 Kɨrẽhe ye Tɨkɨrẽtni ich ye titɨm õr uje õr ɨluu mɨhnũ ich ye odɨtak yokpe per ele ahle ye õr pwelpe uje otsata uje oshiyokõr mɨhnũwo.
\v 23 Yeẽk uje sɨtak yok ich sɨtak Papa toy.
\v 24 Kɨmɨjɨ ye tiyokõrni erze kuche uje ye latɨk pwele shiyokõr ich ye tuu ɨmeheeych uje õr ɨluu mɨhnũ, per oteychɨm uje tiyokõrni heke otsɨtak yok hn otsɨtak Papa toy.
\v 25 Wɨr otsɨtak yok oshuu ɨtsorz heke oshuu yakaha uje Porrosht ahwoso tata uje de õr ahɨr. Tata shuu ɨtsorz ɨm: “Ye tiyokõr latɨk per shɨ otsɨtak yok.”
\v 26 Deeych yet nehe hn tɨrẽt ese uje takashɨm olak. Wɨchɨ Porrosht Ɨchɨbich. Shish tata uje ich ũru. Tãra Dii Porrosht. Wɨchɨ tyenɨj shuu ɨmeheeych uje pahwoso ich ũru,
\v 27 hn olak tyenɨj uhulo ɨmeheeych toy uje pahwoso ich ũru pork wapni ɨchii olak de pahɨr uje tanɨmɨrãha Porrosht ahwoso.—
\c 16
\p
\v 1 Hn Jesús tatɨm õr ɨm: —Nos titɨm olak ahnũwo kuche par uje erahalo heke uje erze mɨhnũwo tɨ̃r olak nehe ich ye ahakõrlo mɨhnũwo.
\v 2 Tyenɨj ochiyuhu olakɨhɨ sinagoga ehet. Deeych yet nehe hn yewo oshuu olak oshuu atɨlo. Uje oshiyokõr oshuu ɨtsorz ich õr eyuwo tɨsɨ̃r uje oshiyokõr Porrosht ɨbiyo.
\v 3 Tyenɨj oshiyokõr oshuu ɨtsorz pork ye odɨraha Dii Porroshtpe hn ye odɨraha yokpe.
\v 4 Titɨm olak ahnũwo par uje erahalo heke uje erze mɨhnũwo tɨ̃r olak nehe ich olak eyucha uje titɨm olakni. Wapni ye titɨm olakpe pork shish yok de olak ahɨr,
\v 5 per ele ahle takaha tɨtɨ̃r ese uje shuu Tɨkɨrẽtni. Ye olak yeẽk tatɨm yok uje takaha tɨtɨ̃r ɨraãpo.
\v 6 Uje titɨm olak uje takaha ich shuu olak dosdarakpa,
\v 7 per ich ũru uje tyenɨj titɨm olak. Ich ma om uje takaha pork kɨmɨjɨ ye takaha ich Porrosht Ɨchɨbich uje tyenɨj takashɨm olak ye tɨrẽt tɨ̃r olakpe, per uje takaha ich tuu tɨrẽt tɨ̃r olak.
\v 8 Uje wɨchɨ tɨrẽt nehe ich shuu ɨ̃rmo oso ochuuna uje oshiyokõr mɨhnũwo, hn shuu ochɨraha uje Porrosht sahmũr uje tiyokõr. Wɨchɨ tyenɨj shuu ochɨraha uje õr hnɨtew de Porrosht ahɨr heke tyenɨj otɨ̃r urhuta bahluta ehet nehe.
\v 9 Porrosht Ɨchɨbich shuu ochuuna uje oshiyokõr mɨhnũwo pork otsotiis yok
\v 10 hn shuu ochɨraha uje Porrosht sahmũr erze uje tiyokõr pork tɨtɨ̃r ɨre hn ich ye amlo yokpe.
\v 11 Porrosht Ɨchɨbich tyenɨj shuu ochɨraha uje tyenɨj otɨ̃r urhuta bahluta ehet nehe pork Satanás uje tɨbey ɨ̃rmo tyenɨj tɨ̃r wahacha toy.
\p
\v 12 Kuche de ich kɨhniya uje sehe titɨm olak per ele ahle ye titɨm olakpe pork ye olak eyuwo dishpe.
\v 13 Uje Porrosht Ɨchɨbich taãcha nehe wɨchɨ nos tyenɨj shuu erahalo uje ich ũru, pork ye tatɨm olak kuchepe uje shɨ tãra ɨr eyuwo. Shɨ tatɨm olak uje ɨre chunt uje Porrosht tata hn shuu erahalo erze kuche uje tyenɨj tɨ̃r ɨ̃rmo nehe.
\v 14 Wɨchɨ tyenɨj narim yok nehe hn tatɨm olak pahwoso uje titɨm olakni.
\v 15 Nos wɨr Dii Porrosht ukurbo de yok, heke titɨm olakɨke uje Porrosht Ɨchɨbich tyenɨj tatɨm olak nos wɨr pahwoso par shuu erahalo.
\v 16 Ich yej terɨhɨ uje ye amlo yokpe per je deeych yet nehe hn amlo yokpo.—
\s Jesús akɨle ich õr dosdarak uje tyenɨj toy per tyenɨj õr ayla uje ɨre ɨkpo.
\p
\v 17 Eseekite hn ɨr akɨle yewo otatɨmye otsɨɨ: —¿Duhu ɨnaãpoko erze uje tata ɨm: “Yej terɨhɨ uje ye amlo yok per je deeych yet nehe hn amlo yokpo?” ¿Duhu ɨnaãpo uje tata ɨm: “Tɨtɨ̃r Papa ahɨr?”
\v 18 ¿Duhu ɨnaãpo erze uje tata ɨm: “Yej terɨhɨ?” Ye oyɨraha uje tata.—
\p
\v 19 Jesús chɨraha uje sehe otatɨm ɨre heke tatɨm õr ɨm: —¿Je ekitkerloyeẽhe erze pahwoso uje titɨm olak too: “Yej terɨhɨ ɨshɨrĩt hn ye amlo yokpe hn deeych yet nehe hn amlo yokpo?”
\v 20 Titɨm olak ich tuu ũrpa. Olak tyenɨj eyerhlo hn olak dosdarak per erze ɨ̃rmo oso ich õr ayla. Wap ich olak dosdarak per ich uhurc nehe ich olak aylpa.
\v 21 Uje tɨmcharrza ɨr ijɨt tabɨta ich chuuna uje ich dospa pork ich yej terɨhɨ ɨshɨrĩt par uje ɨr ijɨt shũrha, per uje shũrha ich chɨkey ɨr dosɨ̃ryo. Ich ayla uje ɨr ijɨt shurẽhe lɨka ɨ̃rmo.
\v 22 Shɨ olak ɨtso wate pork yej terɨhɨ ɨshɨrĩt par olak dosdarak per tyenɨj takachɨm olakpo heke ich olak aylpa. Nĩhyok yeẽk pwele sontew uje olak ayla nehe.—
\v 23 Hn Jesús tatɨm õr ɨm: —Uje terɨhɨ ese deeych uje amlo yokpo nehe ich nĩhyok olak yeẽk uje tatɨm yok kuchɨt par uje sehe erahalo. Titɨm olak ich tuu ũrpa. Kɨmɨjɨ apurlo Dii Porrosht kuchɨt ẽrlo piich ich ɨshɨm olak.
\v 24 Nehech ele ahle yelɨj apurlo Porrosht kuche ẽrlo piich. Uje apurlo ich ɨshɨm olak par uje shuu olak aylpa.
\p
\v 25 Ahnũwo kuche uje titɨm olakɨke shɨ tɨteẽta. Deeych yet nehe hn titɨm olak ich ye tɨteẽtape. Titɨm olak Dii Porrosht ich tuu ɨmeheeych.
\v 26 Uje terɨhɨ ese deeych uje apurlo Porrosht kuchɨt ẽrlo piich ich ɨshɨm olak. Ye nesita uje titɨm Dii Porrosht par uje ɨshɨm olak.
\v 27 Dii Porrosht tyenɨj ɨshɨm olak nehe pork wɨchɨ sahmũr olak pork ahmũrlo yok hn ye otiislope uje tokõra Ɨre.
\v 28 Tɨkɨtolɨhɨ Dii Porrosht ahɨrni hn tɨkɨrẽt tɨtɨ̃r nãhu ɨ̃rmo. Deeych yet nehe hn tɨkɨtolɨhɨ nãhu ɨ̃rmo hn tɨtɨ̃r Dii Porrosht ahɨrpo.—
\p
\v 29 Ɨr akɨle otatɨm otsɨɨ: —Ahnũwo ahwoso uje atɨm oryõkɨke ich ɨmeheeych. Ye eteẽta latɨk.
\v 30 Ele ahle ich nos oyɨraha uje eraha kuche, pork uje ehn yahpaa oso olapur owa kuchɨt ich nos eraha õr eyuwo. Heke ye oyotiispe uje ãra Porrosht.—
\p
\v 31 Jesús tatɨm õr ɨm: —Atɨmlo yokɨke uje ye otiislo yokpe.
\v 32 Per ele ahle ich yej terɨhɨ ɨshɨrĩt uje moymlo yok hn olak karẽhe lekɨtiyo etɨ̃rlo owɨlo par akahalo. Uje olak karẽhe lekɨtiyo ich ye yok nohmɨrape. Dii Porrosht de pahɨr.
\v 33 Ich titɨm olak ahnũwo kuche par uje tuu olak aho kɨɨs. Ahnũwo ɨ̃rmo oso tyenɨj oloter olak per tyenɨj olak ayla pork terz Satanás uje tɨbey nãhu ɨ̃rmo.—
\c 17
\s Jesús orar par ɨr akɨle.
\p
\v 1 Eseekite uje Jesús nos tatɨm õr erze kuche hn teychɨm poõrc orar sapur Porrosht ɨm: —Papa, ich terɨhɨ ɨshɨrĩt par uje tɨkɨtɨ. Sehe tuu uhu yok dich par uje tuu owa dich toy.
\v 2 Asɨm yok pukurboni hn uhu yok ma dich je nos wɨr oso par tokosɨm õr ɨkɨrĩt uje yelɨj nɨhna ɨre erze uje asɨm õr yokni.
\v 3 Ese õr ɨkɨrĩt uje yelɨj nɨhna ɨre wɨchɨ uje ochɨraha owa hn ochɨraha yok. Shɨ owa Porrosht pisht uje ich ũru. Ochɨraha uje yok Cristo hn ochɨraha uje owa uje uhu Tɨkɨrẽtni.
\v 4 Yok tuu owa dichɨhɨ nãhu ɨ̃rmo, hn nos tɨmɨt erze uje asɨm yokni par tiyokõr.
\v 5 Papa, ele ahle sehe tuu uhu yok dichɨhɨ ahɨr ɨtso uje wapni pork uje ehn yahpaa ɨ̃rmo chɨhɨkite ich yok dich ɨtso owa.
\p
\v 6 Erze oso uje asɨm õr yokni ich tuu ochɨraha owa. Wɨr ode nãhu ɨ̃rmo per ye õr ɨlo ɨ̃rmo osope. Wɨr uje aahla õrkite hn asɨm õr yok hn oshiyokõr uje ahwoso tata.
\v 7 Ele ahle ich ochɨraha nos wɨr kuche uje asɨm yok shɨ tãra owa.
\v 8 Erze ahwoso uje atɨm yok ich titɨm õr hn wɨr otsahmũr. Ochɨraha uje ich ũru uje tokõra owa hn ye olotiispe uje owa uje uhu Tɨkɨrẽtni.
\v 9 Yok orar tapur owa par õr ɨre. Ye tapur owa par erze ɨ̃rmo osope. Shɨ tapur par erze uje asɨm õr yokni pork wɨr uje aahla õrkite.
\v 10 Nos wɨr uje aahla õrkite wɨr par yok hn wɨr par owa toy. Wɨr uje oshuu yok dich.
\v 11 Ye shish tiyakaha nãhu ɨrmõpe per erze uje aahla õrkite wɨr tyenɨj otsakaha. Papa, yelɨj ahakõr uje mɨhnũwo. Ele ahle takaha tɨtɨ̃r owa. Erze uje asɨm õr yokni sehe tuu shish abey õr ẽra akɨrbo par uje shish õr eyuwo ɨlye ɨtso owa hn yok.
\v 12 Uje ehn yok de õr ahɨr ich tɨkɨbey õr tɨ̃ra akɨrbo uje asɨm yok. Nĩhyok õr yeẽk uje iim yok. Shɨ Judas wɨchɨ sohmɨra uje iim yok, hn ɨr owich de urhuta bahluta ehet. Ese uje shiyokorɨ̃hɨ yok shuu ahwoso yakaha.
\v 13 Ele ahle ich yej terɨhɨ uje takaashpo tɨtɨ̃r owa, per uje ehn yesh yok de lɨka ɨ̃rmo ich yok orar titɨm owa par uje tuu õr aylpa ɨtso yok.
\v 14 Titɨm õr ahwosni per ɨ̃rmo oso ich otsɨtak õr pork wɨr ye õr ɨlo erze ɨ̃rmo osope hn yok ɨtspo ye yok ɨlo õrpe.
\v 15 Ye tapur owape par uje eyuhu orɨ̃hɨ ɨ̃rmo ehet. Shɨ sehe tuu abey õr par uje ye Satanás nehnyẽr õr.
\v 16 Wɨr ye õr ɨlo erze ɨ̃rmo osope hn yok ɨtspo ye yok ɨlo erze ɨ̃rmo osope.
\v 17 Uhu pakɨle õr ɨluu om ẽra owa ahwoso. Ahwoso ich ũru.
\v 18 Shɨ ɨtso yok uje uhu Tɨkɨrẽtni tɨtɨ̃r nãhu ɨ̃rmo ich yok tuu otɨ̃r ɨ̃rmo lekɨtiyo.
\v 19 Tɨbɨte yok par uje tiyokõr uje ahmũr heke takashɨm õr par uje ochɨraha ahwoso uje ich ũru heke ochɨbɨte ɨre par uje oshiyokõr uje ahmũr.
\p
\v 20 Yok orar tapur owa ye shɨ par uje akashɨm erze uje ode pahɨr. Yok orar tapur owa par erze yewo uje deeych yet nehe hn ye olotiis yok uje ochunt õr ahwoso.
\v 21 Tapur owa par uje uhu nos õr eyuwo ɨlye shɨ ɨtso uje owa de pehet hn yok de ehet par uje wɨr ode eyok aho toy. Uje õr eyuwo ɨlye ich erze ɨ̃rmo oso ye olotiispe uje owa uhu Tɨkɨrẽtni.
\v 22 Erze obiyo ɨhɨ̃rtso uje asɨm yokni ich tokosɨm õr par uje shuu õr eyuwo ɨtsye shɨ ɨtso eyok uje eyok eyuwo ɨtsye.
\v 23 Yok de wɨr õr aho hn owa de pehet par uje õr eyuwo ɨtsye heke erze ɨ̃rmo oso ochɨraha uje owa uje uhu Tɨkɨrẽtni hn ahmũr erze uje ye olotiis yokpe ɨtso uje ahmũr yok.
\p
\v 24 Papa, erze uje asɨm õr yokni ich tahmũr uje ode pahɨr par uje oteychɨm uje uhu yok dich. Uje ehn yahpaa ɨ̃rmo chɨhɨkite ich uhu yok dich pork ahmũr yok.
\v 25 Papa, yelɨj ehnyẽr yeẽk. Shish yakaha uje ata. Erze ɨ̃rmo oso ye odɨraha owape per yok tɨkɨraha owa hn erze uje ye olotiis yok ochɨraha uje uhu Tɨkɨrẽtni.
\v 26 Yok tuu ochɨraha owani hn shish ma tuu ochɨraha owa par uje wɨr otsahmũrye ɨtso uje ahmũr yok hn yok de õr aho toy.—
\c 18
\s Ochishew Jesús.
\p
\v 1 Eseekite uje Jesús sɨhna orar hn hõr dakɨle otokolɨhɨchɨs ohno ochɨkãha ese kojach ohwɨt uje iich otsɨɨ Cedrón. Shakɨrrza dechɨ pɨt uje shɨ pohɨr olivo wɨr uje de. Jesús hõr dakɨle otɨ̃r asa shakɨrrza ehet.
\v 2 Judas uje chiwãha Jesús chɨraha ese owich pork shish Jesús hõr dakɨle otɨ̃rɨchɨs.
\v 3 Erze saserdote õr bahluwo hn erze fariseo oshuu ohyerptoso ohno õya Judas hn oshuu wɨr sohmɨramo ohno toy erze uje otɨbey templo. Ohnoy kuche par uje oteye hn ohnoy nampyon. Otõhwa piyo uje hũre ɨtso nampyon.
\p
\v 4 Jesús nos chɨraha erze kuche uje tyenɨj tɨ̃r ɨre heke tɨ̃r õr hn tatɨm õr ɨm: —¿Ekulo yeẽkpo?—
\v 5 Otatɨm otsɨɨ: —Oyukwi Jesús uu dɨt Nazaret osht.— Tatɨm õr ɨm: —Yok.— Judas uje chiwãha ɨre dechɨ õr ahɨr.
\v 6 Uje Jesús tatɨm õr ɨm: —Yok— ich nos odale latsɨke hn õr kay.
\v 7 Jesús tatɨm õr ɨm: —¿Ekulo yeẽkpo?— Hn otatɨmpo otsɨɨ: —Oyukwi Jesús uu dɨt Nazaret osht.—
\v 8 Jesús tatɨm õrpo ɨm: —Titɨm olakɨke uje yok. Uje shɨ ekulo yok ich moymlo erze yewo shɨ odo.—
\v 9 Jesús tata shuu ɨtsorz par uje shuu yakaha erze uje tatɨm Porroshtɨke ɨm: —Erze uje asɨm õr yokni ich nĩhyok yeẽk uje pyerte.—
\p
\v 10 Simón Pedro ɨr espada de. Chiyuhu hn ihyo ese saserdote õr bahlut pisht ɨr yɨlt huta. Naha hn ihyo ãrza waãchta. Ɨr iich otsɨɨ Malco.
\v 11 Jesús tatɨm Pedro ɨm: —Ehmer ese owa espada. Uje Dii Porrosht duhu ese kuche tɨ̃r yok ich tyenɨj tɨ̃r yok shɨ ɨtso uje ɨshɨm yok kuchẽrk uje ich chiyok par tokoho, ich tyenɨj tokoho.—
\s Ohnoy Jesús otseya Anás ɨkɨch.
\p
\v 12 Eseekite hn erze ohyerptoso hn uu õr bahlut hn erze uje otɨbey templo ochishew Jesús hn oshiyeru meyko.
\v 13 Wap ohnoy otseya Anás ihyuch. Ɨr lasẽt iich otsɨɨ Caifás. Ese Caifás wɨchɨ uu israel oso õr saserdote õr bahlut pisht ese ãyt.
\v 14 Ese Caifás wɨchɨ uje tatɨm erze israel oso õr bahluwo ɨm: —Ma om uje hnakɨrbich nohmet tooho erze oso je uje nos dɨt oso tyenɨj otoy.—
\s Pedro sata uje ye dɨraha Jesuspe.
\p
\v 15 Eseekite hn Simón Pedro iyehe Jesús nẽr. Jesús akɨlt yet iyehe nẽr toy. Ese saserdote õr bahlut pisht chɨraha ese Jesús akɨlt yet heke ĩya Jesús masaha ese saserdote patikɨt ehet toy
\v 16 per Pedro ye masaha ehetpe. Shɨ iyehe patikɨt uhurrza ejwert heke Jesús akɨlt yet uje saserdote õr bahlut pisht chɨraha wɨchɨ hno cheeshpo sapur asa waa je tɨbey uhurrza par shuu sɨtsẽr hn Pedro masaha ehet.
\v 17 Asa tɨmcharrza waa je tɨbey uhurrza tatɨm Pedro ɨm: —¿Je owa ese hnakɨrbich ɨr akɨlak toy?— Pedro tatɨm ɨm: —Ye yokpe.—
\v 18 Ich hmemɨt kɨɨs heke erze uje ochishew obiyohochɨs hn erze uje otɨbey templo ochukuta jwekɨta otsẽru pichure par uje otorha. Pedro dechɨ õr ahɨr torha asa jwekɨta toy.
\p
\v 19 Eseekite hn ese saserdote õr bahlut pisht keytkẽr Jesús sehe dɨraha ɨr akɨle hn sehe dɨraha latɨkpo uje shiyokorãha oso.
\v 20 Jesús tatɨm ɨm: —Nos wɨr oso ochɨraha erze uje tiyokorãha õr. Shish tiyokorãha õr sinagoga aho hn tiyokorãha õr templo patikɨt ehetpo uje nos israel oso otakɨsho lawich. Yelɨj tiyokorãha pakɨle kɨnaha hn erze oso yewo kɨnaha.
\v 21 ¿Ɨnaãpo heke atɨm yok erze uje tiyokorãha oso? Atɨm erze uje tiyokorãha õr par uje wɨr otatɨm olak. Wɨr ochɨraha uje tiyokorãha õr.—
\v 22 Uje Jesús tata shuu ɨtsorz hn ese uje tɨbey templo sepyẽr Jesús uurza chɨ̃ra nahmta ɨm: —Ye ompe uje atɨm ese saserdote õr bahlut pisht uhu ɨtsorz.—
\v 23 Jesús tatɨm ɨm: —Kɨmɨjɨ titɨm uje mɨ̃hnɨk ich atɨm yok o kɨmɨjɨ ye titɨm uje mɨ̃hnɨk ¿Ɨnaãpo heke tuk yok?—
\v 24 Anás shuu ohnoypo otseya Caifás. Wɨchɨ uu saserdote õr bahlut pisht. Jesús shish hmeyko tẽhiye uje oshiyeruku.
\s Pedro satapo uje ye dɨraha Jesuspe.
\p
\v 25 Eseekite hn Simón Pedro shish de wɨr õr ahɨr uje otorha jwekɨta. Otatɨm otsɨɨ: —¿Je owa ese hnakɨrbich akɨlak toy?— Pedro sata ɨm: —Ye yokpe.—
\v 26 Ese saserdote õr bahlut pisht ɨr yɨlt de uje wɨchɨ ɨr iis ese uje Pedro ihyo ãrzaka. Tatɨm Pedro ɨm: —¿Je owa uje tokomo owaka Mẽya ese hnakɨrbichɨhɨ wahacha shakɨrrza ehet?—
\v 27 Pedro satapo ɨchii kokɨt yerh.
\s Ohnoy Jesús otseya Pilato ɨkɨch.
\p
\v 28 Eseekite uje dechole lekɨtiyo poro hn ochiyuhu Jesusɨhɨ Caifás ihyuch ohnoy otseya Pilato ihyuch. Ye õr pwele omasaha ihyuchpe pork õr ley tata kɨmɨjɨ omasaha dihipɨt kɨnehẽt ɨr ihyuch ich oshiyokõr mɨ̃hnɨk heke ye õr pwele otew erze oposo uje oshiyokõr par ese õr ahamich uje iich otsɨɨ Pascua.
\v 29 Heke Pilato tokolɨhɨ lahuch ehet hn keytkẽr õr ɨm: —¿Niyokõr latɨkpo ele hnakɨrbich?—
\v 30 Otatɨm otsɨɨ: —Kɨmɨjɨ ye niyokõr mɨ̃hnɨk ich ye oyõhwape oyeya owa.—
\p
\v 31 Pilato tatɨm õr ɨm: —Boylo epiyerlo ɨtso uje olak ley tata.— Otatɨm Pilato otsɨɨ: —Olak ley ye dosɨm õryok par uje oyuhu yeẽk oyuhu tooho krus eeych.—
\v 32 Uje erze oso otata oshuu ɨtsorz ich Jesús ahwoso yakaha uje tata uje tyenɨj tooho krus eeych.
\p
\v 33 Pilato masaha dahuch ehetpo. Shuu ohyerptosht tõhwa Jesús hn tatɨm ɨm: —¿Je owa uu israel oso õr rey?—
\v 34 Jesús tatɨm ɨm: —¿Erze ahwoso je atɨm yok je tãra owa o je tãra yeẽk uje tatɨm owa par shuu atɨm yok?—
\v 35 Pilato tatɨm ɨm: —Ye yok israelyape. Erze ahnapso hn erze saserdote õr bahluwo wɨr uje otõhwa owa otseya owa lɨka. ¿Ahakõr latɨkpohna?—
\p
\v 36 Jesús tatɨm ɨm: —Yok rey per ye par ahnũwo ɨrmõpe. Kɨrẽhe yok reyɨhɨ lɨka ɨ̃rmo ich erze uje otsorza yok oteye par uje ye yeẽk dosɨm yok erze israel oso, per ye yok reyɨhɨ ele ɨrmõpe.—
\v 37 Pilato tatɨm ɨm: —¿Je owa rey?— Jesús tatɨm ɨm: —Ich ũru uje atɨm yok. Yok rey. Tɨkɨrẽt tɨtɨ̃r nãhu ɨrmõni par uje titɨm õr uje ich ũru, hn yok shũrha par uje titɨm õr ɨtsorz. Nos wɨr erze uje otsahmũr erze uje ich ũru ich otẽr yok.—
\v 38 Pilato tatɨm ɨm: —Ye latɨk chɨhɨ uje ũru.— Uje tata shuu ɨtsorz hn hno tokole keytkẽr erze israel oso ɨm: —Ye tish latɨk uje mɨ̃hnɨk uje ele hnakɨrbich shiyokõr,
\v 39 per shɨ olak ɨluu uje terɨhɨ ese olak ahamich Pascua ich uhulo tiyuhu yet karsel ehet. ¿Je ahmũrlo uje tiyuhu ese uje otsɨɨ israel oso õr rey?—
\v 40 Nos otɨbichpo otsɨɨ: —Ye oyahmũr ese hnakɨrbichpe. Ma om uje eyuhu Barrabás.— Ese Barrabás wɨchɨ echɨkɨt.
\c 19
\p
\v 1 Eseekite hn Pilato ɨshɨm Jesús erze ohyerptoso par shuu otsepyẽr ochɨ̃ra shikote.
\v 2 Erze ohyerptoso oshiyokõr Jesús wolt ochɨ̃ra wontɨ hn ochɨmchaha huta oshuu iyãha oshuu ɨtso uje rey iyãha korona hn oshuu iyãha nanerpta uje kolor lila ɨtso rey õr nerpɨ.
\v 3 Otsɨtɨ̃r ɨre hn otsɨhnew lahwoso oloter ɨre otsɨɨ: —Lɨkɨ uu israel oso õr rey. Uhu ɨkɨrĩt ma berzak,— hn oshuu ɨle.
\p
\v 4 Eseekite hn Pilato tokolɨhɨ lahuch ehetpo tatɨm õr ɨm: —Hmeychɨmlo, tokõhwa teya olak ɨkɨch par tuu erahalo uje ye tish latɨk uje mɨ̃hnɨk uje ele hnakɨrbich shiyokõr.—
\v 5 Jesús tokolɨhɨ Pilato ihyuch ich iyãha ese wolt uje oshiyokõrke ochɨ̃ra wontɨ hn iyãha nanerpta uje kolor lila. Pilato tatɨm õr ɨm: —Hmeychɨmlo ele hnakɨrbich.—
\v 6 Erze saserdote õr bahluwo hn erze uje otɨbey templo uje omo Jesús ɨchii otsɨhnew lahwoso otsɨɨ: —Owɨshɨhɨ krus eeych. Owɨshɨhɨ krus eeych.— Pilato tatɨm õr ɨm: —Boylo owɨshɨhɨlo krus eeych. Yok ye tishpe uje mɨ̃hnɨk uje wɨchɨ shiyokõr.—
\v 7 Erze israel oso õr bahluwo otatɨm otsɨɨ: —Õryok ley tata uje tyenɨj oshuu oshuu toy pork wɨchɨ chɨbɨte uje ɨre Porrosht Ijɨt.—
\p
\v 8 Uje Pilato chunt uje oshuu ɨtsorz ich ma tola.
\v 9 Hno masaha lahuch ehetpo. Tatɨm Jesús ɨm: —¿Owa ãra ɨraãpo?— Per Jesús ye diilehetpe.
\v 10 Heke Pilato tatɨm ɨre ɨm: —¿Ɨnaãpo heke ye ekitkẽr yokpe? ¿Je ye eraha uje pukurbo de par uje tiyuhu owa hn pukurbo depo par uje tuu ochowɨsh owa ochɨbɨte krus eeych?—
\v 11 Jesús tatɨm ɨm: —Nĩhyok ye akɨ̃rbɨrsh par ahakõr kucherkɨ̃hɨ yok kɨmɨjɨ Porrosht ye dosɨm owa. Heke erze uje oshɨm yok owa ma oshiyokõr uje mɨhnũwo je owa.—
\p
\v 12 Uje Pilato chunt uje tata shuu ɨtsorz ɨchii chukwi Jesús ɨluu par uje sehe diyuhu ɨre. Per erze israel oso otatɨm Pilato lahwoso ich otsɨhnew otsɨɨ: —Kɨmɨjɨ eyuhu ese hnakɨrbich par uje hno ich ye wɨchɨ ahẽrakpe ese rey Cesar. Uje sehe yeẽk dii ɨr reyɨhɨ ich wɨchɨ ɨr ɨmãha rey Cesar.—
\v 13 Uje Pilato chunt õr ahwoso ich shuu ochiyuhu Jesús pwert ehet hn sakaha ese owich uje de ejwert uje jwe sakaha. Ese owich hebreo ahwosht ɨm Gabata uje tata piso uje oshiyokõr ochɨ̃ra kojano po.
\v 14 Ese deeych wɨchɨ uje oso oshiyokõr oposo par ese õr ahamich dechole uje iich otsɨɨ Pascua. Ich terɨhɨ deeych pehet hn Pilato tatɨm erze israel oso ɨm: —Hmeychɨmlo ele olak rey Jesús.—
\p
\v 15 Per õr ɨre otsɨhnew lahwoso otsɨɨ: —Tuk uhu toy. Tuk uhu toy. Owɨshɨhɨ krus eeych.— Pilato tatɨm õr ɨm: —¿Je sehe uhulo towɨshɨhɨ krus eeych ele olak rey?— Erze saserdote õr bahluwo otatɨm otsɨɨ: —Nĩhyok ye õryok rey kɨnehẽtɨkɨsh, shɨ rey Cesar nohmɨra.—
\v 16 Heke Pilato ɨshɨm Jesús erze ohyerptoso par uje shuu ohnoy ochowɨshɨhɨ krus eeych.
\s Ochowɨshɨhɨ Jesús krus eeych.
\p
\v 17 Eseekite hn erze ohyerptoso oshuu Jesús tokolɨhɨ pwert ehet shɨ ihyõk ɨr krus. Ohnoy ɨre otseya ese owich uje iich otsɨɨ huta debiyo. Hebreo ahwosht otsɨɨ Gólgota. Wɨchɨ uu israel oso õr ahwosht.
\v 18 Ochowɨshɨhɨ wahacha krus eeych. Ochowɨsh yewo toy õr osiyer ochɨbɨte õr krus eeyo toy. Yet de Jesús pɨt hn yet de pɨt yet. Jesús de õr ehet.
\v 19 Pilato chichew lahwoso chɨbɨte tabɨlt uje tata uje Jesús wɨchɨ dɨt Nazaret osht hn wɨchɨ uu israel oso õr rey. Ochɨbɨte ese tabɨlt Jesús ɨr krus eeych.
\v 20 Erze israel oso ich okɨhniya uje õr ler erze uje Pilato chicheku pork ese owich uje ochowɨshɨhɨ Jesús ye dukuhlehe ese dɨtpe. Erze uje Pilato chicheku chɨ̃ra israel oso õr ahwoso. Erze õr ahwoso iich otsɨɨ hebreo, hn chɨ̃ra romano oso õr ahwoso. Erze õr ahwoso iich otsɨɨ latín, hn chɨ̃ra griego oso õr ahwoso.
\v 21 Erze saserdote õr bahluwo otatɨm Pilato otsɨɨ: —Ye ebɨte uu israel oso õr rey. Shɨ ebɨte uje wɨchɨ tata uje ɨre israel oso õr rey.—
\v 22 Pilato tatɨm õr ɨm: —Erze uje ticheku ich yuwɨrke. Ye tuu kɨnãhape.—
\p
\v 23 Uje erze ohyerptoso ochowɨshɨhɨ Jesús krus eeychɨke ɨchii otsehek ɨr ɨshuwo oshuu po kwatro. Kal nohmɨra shɨ hnoy pɨt. Per waa nerpta yata wate shɨ tii ɨre. Ye o dichewpe
\v 24 heke erze ohyerptoso okeytkẽrye otsɨɨ: —Ye ompe uje yeheklo. Ma om uje yoterlo kuchɨt. Uje serz ich wate par ɨre.— Uje oshiyokõr oshuu ɨtsorz ich oshuu Porrosht ahwoso yakaha uje tata ɨm: —Otsehek pɨshuwo par õr ɨre hn oloter kuchɨt par uje yeẽk chiyey ich hnoy asa pyẽrpta waa je de eeych.— Heke erze ohyerptoso oshiyokõr oshuu ɨtsorz.
\v 25 Jesús data shɨ iyehetɨhɨ wahacha ye dukuhlehe ese kruspe, hn María nanɨmicha dechɨ toy. María waa Cleofas ɨr ɨrãhta dechɨ toy, hn María Magdalena dechɨ toy.
\v 26 Uje Jesús umo data uje dechɨ hn ese ɨr akɨlt uje ich sahmũrpa dechɨ toy ich tatɨm data ɨm: —Mama, hmeychɨm wɨchɨ shɨ ɨtso eyjɨt uje de ahɨr.—
\v 27 Tatɨm ese dakɨlt ɨm: —Hmeychɨm, abey wate uhu ɨtso uje wate ata.— Uje Jesús tata shuu ɨtsorz ɨchii ese ɨr akɨlt hnoy seya dahuch.
\s Jesús toy.
\p
\v 28 Eseekite hn Jesús chɨraha uje ich yej terɨhɨ ɨr uhurc heke tata ɨm: —Piich sẽhi yok.— Erze ahwoso shuu Porrosht ahwoso yakaha.
\v 29 Jarta dechɨ uje wint de ehet uje chiyok. Yeẽk sɨtehe ponjɨt ese wint hn chiyuwa phich uje iich otsɨɨ hisopo hn seem par uje shuu Jesús ɨhɨ.
\v 30 Uje Jesús ɨhɨ ese wint hn tata ɨm: —Ich tɨmɨt pɨbiyoko.— Chiwa dele hnɨmich hn ɨshɨm Porrosht dechɨbich ich tokɨ.
\s Ohyerptosht chichew Jesús arzɨbich chɨ̃ra asõrza.
\p
\v 31 Eseekite uje ochɨbɨte Jesús krus eeych wɨchɨ uu deeych uje oshiyokõr oposo par deychole pork deychole ich terɨhɨ ese õr ahamich uje iich otsɨɨ Pascua. Heke erze israel oso õr bahluwo ye onahmũrpe uje erze tre ode ɨr krus eeyo nehech terɨhɨ deychole. Ohno otsapur Pilato par uje ochobɨrho wɨr õr dɨle o kɨmɨjɨ õr ɨtero debiyo erze uje ode ɨr krus eeyo par uje ochɨrmas õr hn ochiyuhu orɨ̃hɨchɨs.
\v 32 Heke erze ohyerptoso ohno hn ochobɨrho wɨchɨ debiyo ese webich osht uje de ɨr krus eeych hn ochobɨrho wɨchɨ debiyo ese yet toy uje de Jesús pɨt.
\v 33 Uje otsɨtɨ̃r ɨre Jesús ich omo uje tokɨ heke ye odobɨrho ɨr ɨtero debiyope.
\v 34 Ohyerptosht yet chichew arzɨbich chɨ̃ra asõrza ɨchii armɨsta tokole hn awɨt ĩya.
\v 35 Yok Juan. Takachɨm erze hn tiita hn pahwoso ich ũru. Tɨkɨraha erze uje tiita ich ũru hn titɨm olak par uje ye otiislo.
\v 36 Erze kuche uje tokolkite shɨ par uje shuu Porrosht ahwoso yakaha. Ɨr ahwoso tata uje ye olobɨrho ɨr lebiyope hnii nohmɨra.
\v 37 Porrosht ahwoso tata toy ɨm: —Tyenɨj oteychɨm ɨre uje ochichew.—
\s Ochihitsɨm Jesús.
\p
\v 38 Eseekite hn hnakɨrbich tãra dɨt Arimatea uje iich otsɨɨ José. Wɨchɨ Jesús akɨlak toy per ye dɨbɨte ɨre orhõtape par uje ye odɨraha pork tola erze israel oso õr bahluwo. Hno tɨ̃r Pilato sapur Jesús yũhurrza hn Pilato ɨshɨm ɨre. Heke hnoy Jesús ɨr yũhurrza.
\v 39 Hnakɨrbich yet de uje iich otsɨɨ Nicodemo. Wɨchɨ takashɨm José. Wɨchɨ uje dɨhlakni hn tekɨrɨhɨ Jesús. Tõhwa kuche uje aat ehmuuj iich otsɨɨ mirra hn áloe. Erze áloe wɨr kɨnẽhe, wɨr pohɨr isho. Erze kuche uje aat ehmuuj wɨr iyuwe treynta kilo.
\v 40 José hn Nicodemo ochɨrmas Jesús yũhurrza hn ochɨpeẽsa bortɨsht hn ohnoy ochihitsɨm. Ochɨnsaha erze kuche uje aat ehmuuj ɨtso uje israel oso oshiyokõr uje ochihitsɨm yeẽk.
\v 41 Ese owich uje ochowɨshɨhɨ Jesús krus eeych shakɨrrza dechɨ hn dukuta de uje oshiyokõr kojach onta. Wate yesh ahle. Yahpaa odihitsɨmɨhɨ latɨk ehet.
\v 42 Ochɨmchaha Jesús asa dukuta ehet pork ich ye dukuhlape hn ye õr tyemptɨkɨsh pork yej terɨhɨ uhurc ese deeych uje oshiyokõr oposo par ese õr ahamich uje iich otsɨɨ Pascua.
\c 20
\s Jesús ɨkpo.
\p
\v 1 Eseekite uje terɨhɨ domingo dɨhɨrbɨt pisht uje ehn lekɨtiyo wɨso hn María Magdalena hno tɨ̃r dukuta. Umo ese kojach uje otsentii asa dukuta ebich ich yeẽk chiyuhu.
\v 2 Heke hno uushɨ tɨ̃r ese owich uje Simón Pedro de hn ese Jesús ɨr akɨlt yet uje ich sahmũr dechɨ toy. María tatɨm õr ɨm: —Ochiyuhu eyok Ɨrhĩch ɨr yũhurrza dukuta ehet hn ye oyɨraha uje ochɨbɨte.—
\v 3 Pedro hn ese Jesús akɨlt yet otokolɨhɨ pwert ehet hn ohno otɨ̃r asa dukuta.
\v 4 Wɨr ooshɨ per ese yet ma wantak je Pedro heke taachɨ̃hɨ dukuta wap.
\v 5 Wɨchɨ sɨtɨ̃r ɨre hnɨmich hn teychɨm dukuta ehet. Shɨ umo ese bortɨsht uje ochɨpeẽsa Jesús per ye masaha dukuta ehetpe.
\v 6 Uje Simón Pedro taãcha ich masaha asa dukuta ehet. Umo ese bortɨsht uje shɨ dechɨ
\v 7 hn umo ese shekɨpɨt yet uje oshiyeru ɨrmiyohna par uje ye ahwo kãra. Ye nõya ese bortɨshtpe uje otsepeẽsa ɨre. Yeẽk chɨpaãsho hn chɨbɨte owich yet.
\v 8 Ese Jesús ɨr akɨlt yet uje taachɨ̃hɨ dukuta wapɨke masaha ehet toy hn umo erze shekɨpo uje dechɨ hn ye lotiispe uje Jesús ɨkpo.
\v 9 Ehn yahpaa odɨraha uje Porrosht ahwoso tata uje tyenɨj ɨkpo tokolɨhɨ erze topo õr ahɨr.
\v 10 Erze Jesús akɨle uje õr osiyer otokolɨhɨ dukuta ehet ohno ocheeshpo otɨ̃r ese owich uje otsakahahna.
\s Jesús tokolɨhɨ María Magdalena ɨkɨch.
\p
\v 11 Eseekite hn María shish yerh uje iyehe dukuta ahɨr. Uje ehn yerh ich sɨtɨ̃r ɨre hnɨmich teychɨm asa dukuta ehet.
\v 12 Umo anjele õr osiyer odechɨ. Õr ɨshuwo poro hn otsakaha ese owich uje ochɨbɨte Jesushna. Yet sakaha uje ɨr huta dehna hn yet sakaha uje ɨr hnɨte dehna.
\v 13 Erze anjele otatɨm asa tɨmcharrza otsɨɨ: —¿Ɨnaãpo heke eyerh?— Tatɨm õr ɨm: —Ohnoy Pɨnsɨrc hn ye tɨkɨraha uje ochɨbɨte.—
\v 14 Uje tatɨm õr shuu ɨtsorz somtɨs ɨre hn umo Jesús uje iyehe nẽr per ye dɨrehepe uje wɨchɨ Jesús.
\p
\v 15 Jesús tatɨm asa tɨmcharrza ɨm: —¿Ɨnaãpo heke eyerh? ¿Ekwi yeẽkpo?— Wate sẽrza uje ɨre ese uje tɨbey shakɨrrza heke wate tatɨm ɨm: —Ɨrhĩche, kɨmɨjɨ owa uje boy ɨre ich owa yok ɨraãpo uje ebɨthna par uje takahi.—
\v 16 Jesús tatɨm ɨm: —María.— Wate somtɨs ɨre. Seẽt hebreo ahwosht uje tata ɨm: —Rabuni.— Ese ahwosht tata maestro.
\v 17 Jesús tatɨm ɨm: —Ye akɨhɨr yok pork yahpaa tɨtɨ̃r Papape. Bo etɨ̃r erze pɨshɨbo. Atɨm õr uje tɨtɨ̃r Papa hn wɨchɨ uu olak Deych toy. Wɨchɨ uu yok Ɨrhĩch Porrosht hn olak Ɨrhĩch Porrosht toy.—
\s Jesús tokolɨhɨ dakɨle õr ɨkɨch.
\p
\v 18 Eseekite hn María Magdalena hno tɨ̃r erze Jesús ɨr akɨle hn tatɨm õr ɨm: —Tukumo eyok Ɨrhĩchɨke,— hn tatɨm õr toy uje wɨchɨ tatɨm ɨreke.
\v 19 Shiyehe wɨchɨ domingo dɨhlak hn erze ɨr akɨle otakɨsho lawichɨhɨ pwert ehet. Nos pwert uhur kutute. Oshiyeru uhur pork otola erze israel oso õr bahluwo. Jesús shɨ tokolɨhɨ ese pwert ehet hn iyehetɨhɨ erze dakɨle õr ehet hn tatɨm õr ɨm: —Uhu olak aho kɨɨs.—
\v 20 Uje tatɨm õr shuu ɨtsorz hn sowa õr nahme obɨlo hn sowa õr larzɨbich obich heke õr ayla pork omo uu ɨr Ɨrhĩch.
\v 21 Hn Jesús tatɨm õrpo ɨm: —Uhu olak aho kɨɨs. Ɨtso uje Papa shuu Tɨkɨrẽtni ich yok tuu etɨ̃rlo lekɨtiyo toy.—
\v 22 Uje tatɨm õr shuu ɨtsorz hn tɨbichu õr tatɨm õr ɨm: —Sehe tuu Porrosht Ɨchɨbich masaha olak aho.
\v 23 Uje olak perdonar yeẽk ich Porrosht perdonar ɨre toy. Per kɨmɨjɨ ye olak perdonar yeẽk ich erze kuche mɨhnũwo uje shiyokõr shish de ɨre.—
\s Tomás umo uje Jesús ɨkpo.
\p
\v 24 Eseekite hn Tomás wɨchɨ Jesús akɨlak toy uje õr dose. Ɨr alokot otsɨɨ Arãho. Ɨre ye chɨhɨ õr ahɨrpe uje Jesús tokolɨhɨ õr ahɨrhna.
\v 25 Jesús akɨle yewo otatɨm otsɨɨ: —Oyumo eyok Ɨrhĩchhna.— Per Tomás tatɨm õr ɨm: —Kɨmɨjɨ ye takachɨm ɨr hme obɨlo hn ye tiyuwa pɨhmta erze obɨlo uje ochiwa klabo hn kɨmɨjɨ ye tiyuwa pɨhme ɨr arzɨbich obich ich shish tokotiis.—
\p
\v 26 Eseekite uje terɨhɨ daalo osho hn Jesús akɨle otakasho lawichɨhɨ pwert ehetpo. Ich Tomás dechɨ õr ahɨr toy. Oshiyeru pwert uhɨr per Jesús tokolɨhɨ õr ɨkɨch. Tatɨm õr ɨm: —Uhu olak aho kɨɨs.—
\v 27 Hn tatɨm Tomás ɨm: —Hmeychɨm pɨhme. Aluwa ahmɨta lɨka. Aluwa ahme parzɨbich. Ye ompe uje otiis uje yok ɨkpohna.—
\v 28 Tomás tatɨm ɨm: —Owa uu yok Ɨrhĩch Porrosht.—
\v 29 Jesús tatɨm ɨm: —Amo uje yok ɨkpo heke ele ahle ich ye otiis. Ich ma om par erze uje ye onomo yok per ye olotiis yokpe.—
\s Juan chichew ana hutɨta par uje ye olotiis Cristope.
\p
\v 30 Eseekite hn Jesús shiyokõr yar ich kɨhniya erze dakɨle õr ɨkɨch uje ye chɨhɨ asa hutɨtape.
\v 31 Per tichew erze uje de ana hutɨta par erahalo uje Jesús wɨchɨ Cristo hn wɨchɨ uu Porrosht Ijɨt pisht. Uje ye otiislo ɨre ich shish olak ɨkɨrĩt de uje yelɨj nɨhna ɨre.
\c 21
\s Jesús tokolɨhɨ dakɨle õr ɨkɨchpo.
\p
\v 1 Eseekite uje ich deeych yet hn Jesús tokolɨhɨ dakɨle õr ɨkɨchpo asa lagunta Tiberias wɨrc. Uje ehn yahpaa Jesús tokolɨhɨ õr ɨkɨch ich okeytkẽrye oshuu ɨtsorz.
\v 2 Simón Pedro dechɨ onoota wɨrc hõr Tomás. Uu ɨr alokot otsɨɨ Arãho. Natanael dechɨ toy. Wɨchɨ tãra dɨt Caná uje dechɨ hnɨmich Galilea. Zebedeo ɨr aabo odechɨ toy hn Jesús akɨle yewo õr osiyer odechɨ toy.
\v 3 Simón Pedro tatɨm õr ɨm: —Takaha tesher.— Hn õr ɨre otatɨm otsɨɨ: —Oyukwĩya owa oyesher toy.— Ohno oyãha pohorrza per ese dɨhlak uje ochesher ye odihyeru latɨk.
\p
\v 4 Uje ich taa par dechole lekɨtiyo poro hn Jesús tokolɨhɨ onoota wɨrc per erze ɨr akɨle ye odɨraha uje wɨchɨ ɨre.
\v 5 Jesús tatɨm õr ɨm: —Olak pijo, ¿ahɨrlo latɨkɨpoko?— Õr ɨre otatɨm otsɨɨ: —Ye oyiyeru latɨk.—
\v 6 Jesús tatɨm õr ɨm: —Ãrlo ese olak ret ebɨtɨlo pohorrza waãchta hn tyenɨj ahɨrlo.— Heke oshiyokõr uje tatɨm õr. Ich ye õr pwele odish ɨre ese õr ret pork doshiyo ich kɨhniya uje masaha ehet.
\p
\v 7 Ese Jesús ɨr akɨlt yet uje ich sahmũrpa tatɨm Pedro ɨm: —Wɨchɨ uu eyok Ɨrhĩch.— Uje Simón Pedro chɨraha uje wɨchɨ uu Ɨrhĩch hn iyãha lasuwo pork chiyuhuku par chish obiyo. Tãr ɨrehe asa lagunta ehet hn sahn narrza tɨ̃r wɨrc.
\v 8 Erze yewo shɨ otsakaha pohorrza ehet. Wɨr shɨ syen metro dukuhlehe onoot wɨrc, heke ochurzɨhɨ ɨr ret awɨt pork ich doshiyo kɨhniya uje de ehet.
\p
\v 9 Uje oyhnɨmichɨhɨ pohorrza ehet hn omo jwekɨtɨhɨchɨs. Omo uje sanɨs loshɨt erze pichure eeych hn pan de Jesús ahɨr toy.
\v 10 Jesús tatɨm õr ɨm: —Ohwɨ̃lo loshiyo sohmɨramo uje ahɨrloko.—
\v 11 Simón Pedro dohɨr pohorrza ehet hn chishew ese ɨr ret. Ihnɨmich hn daliihi hnɨmich. Ich doshiyo kɨhniya de ehet uje ich deyo. Wɨr syento sinkwenta y tres per ese ɨr ret ye kãrpe.
\v 12 Jesús tatɨm õr ɨm: —Erẽtlo aaklo.— Nĩhyok ɨr akɨle yeẽk uje tatɨm ɨre ɨl: —¿Owa yeẽkpo?— Nos ochɨraha uje wɨchɨ uu õr Ɨrhĩch.
\v 13 Jesús sɨtɨ̃r ɨre asa jwekɨta hn chishew ese pan hn ɨshɨm õr. Ɨshɨm õr erze doshiyo toy.
\v 14 Uje Jesús ɨkponi ich tre bese uje tokolɨhɨ õr ɨkɨch.
\s Jesús keytkẽr Simón Pedro.
\p
\v 15 Eseekite uje ich nos otaakɨke hn Jesús tatɨm Simón Pedro ɨm: —Simón, owa uu Juan ijɨt. ¿Je ma ahmũr pishɨ yok je erze?— Simón Pedro tatɨm ɨm: —Ẽhe Ɨrhĩche, eraha uje tahmũr owa.— Jesús tatɨm ɨm: —Abey Porrosht aabo. Wɨr shɨ õr ɨtso uu yok obeje ijaabo.—
\v 16 Hn Jesús tatɨmpo ɨm: —Simón, owa uu Juan ijɨt. ¿Je ahmũr pishɨ yok?— Pedro tatɨm ɨm: —Ẽhe Ɨrhĩche, eraha uje tahmũr owa.— Jesús tatɨm ɨm: —Abey Porrosht aabo. Wɨr shɨ õr ɨtso uu yok obeje.—
\v 17 Ich tre bese uje tatɨm ɨm: —Simón, owa uu Juan ijɨt. ¿Je ahmũr yok?— Pedro ich dosdarak pork ich tre bese uje tatɨm kɨmɨjɨ nahmũr ɨre hn Pedro tatɨm ɨm: —Ɨrhĩche, owa nos eraha kuche hn eraha uje tahmũr owa.— Jesús tatɨmpo ɨm: —Abey Porrosht aabo. Wɨr shɨ õr ɨtso uu yok obeje.
\v 18 Titɨm owa ich tuu ũrpa. Uje ehn owa ijaap ich anãha asuwo hn etɨ̃r uje ahmũr, per uje owa ɨlaro nehe ich tyenɨj ẽr ahmiko hn yeẽk tyenɨj hnoy owa seya owa uje ye ahmũrpe.—
\v 19 Erze uje tatɨm ɨre shuu chɨraha uje tyenɨj ochowɨshɨhɨ ɨre krus eeych nehe par uje oshuu ɨre oshuu toy. Uje toy ɨtsorz ich shuu Porrosht dich. Hn Jesús tatɨm ɨm: —Mẽya yok.—
\s Jesús sahmũr pishɨ dakɨlt yet uje iich otsɨɨ Juan.
\p
\v 20 Eseekite uje Pedro somtɨs ɨre teychɨm nanẽr hn umo ese Jesús akɨlt uje ich sahmũrpa. Wɨchɨ tɨrẽt iyehe õr nẽr. Wɨchɨ uje de Jesús ahɨrni uje otaak hn tatɨm ɨm: —Ɨrhĩche, ¿yeẽkpo ese uje sehe niwãha owa?—
\v 21 Uje Pedro umo Juan uje iyehe õr nẽr hn tatɨm Jesús ɨm: —Ɨrhĩche, ¿latɨk tokolɨhɨ ɨre uje toy nehe?—
\v 22 Jesús tatɨm ɨm: —Kɨmɨjɨ tahmũr uje wɨchɨ shɨ ɨka nehech takaashpo nehe ich ye jukur par eraha. Shɨ Mẽya yok.—
\v 23 Uje Porrosht aabo uje ode lekɨtiyo ochunt uje Jesús tatɨm Pedro shuu ɨtsorz hn otata uje ese Jesús akɨlt yet ich ye tope, per Jesús ye tata duhu ɨlorzpe. Shɨ tata ɨm: —Uje takaashpo nehe kɨmɨjɨ tahmũr ich shish wɨchɨ ɨka. Ye jukur uje eraha.—
\p
\v 24 Yok wɨchɨ ese Jesús ɨr akɨlt. Nos tiita erze kuche hn nos tichew tɨbɨte ana hutɨta. Yɨrahalo uje tiita uje ich ũru.
\v 25 Kuche kɨhniya de uje Jesús shiyokõrni uje ye tichewpe. Kɨmɨjɨ yeẽk nos dichew dɨbɨte hutɨta erze uje Jesús shiyokõr ich tuu peyuwo tɨsɨ̃r uje nĩhyok owich ɨ̃rmo lekɨtiyo par nos wɨr erze hute.