\id ACT Chamacoco NT - Paraguay 2000 (web 2013)
\h Hechos
\toc1 Hechos
\toc2 Hechos
\toc3 Hch
\mt1 Hechos
\c 1
\s Lucas chichew hutɨta par Teófilo.
\p
\v 1 Teófilo, tichew waa hutɨta yata waa je titɨm owani uje ehn Jesús de lɨkakite ɨchii shiyokõr hn shiyokorãha õr
\v 2 nehech Porrosht sem ɨre seya poõrc. Per ante uje Jesús hno tɨ̃r poõrc hn tatɨm wɨr ɨr apostole uje Porrosht Ɨchɨbich tatɨm ɨre. Wɨr uje Jesús chiihla õrkite.
\v 3 Uje oshuukite ich ɨkpo hn tokolɨhɨ wɨr õr ɨkɨch erze ɨr apostole. Shiyokõr kuche ich kɨhnipa par uje erze ɨr apostole ye odotiis ɨrpe uje ɨr ɨkpo. Daalo kwarenta uje shish tokolɨhɨ õr ɨkɨch hn shish shiyokorãha õr uje Porrosht tɨbey daabo.
\s Porrosht chɨbɨte lahwoso par ɨshɨm õr Dechɨbich.
\p
\v 4 Eseekite deeych yet uje taakɨhɨ ɨr apostole õr ahɨr hn Jesús tatɨm õr ɨm: —Hap ye bulɨlo atokolɨhɨ dɨkɨlo dɨt Jerusalén. Anemlo ese uje Porrosht chɨbɨte lahwoso par uje ɨshɨmɨhɨ olak ɨtso uje titɨm olakni.
\v 5 Juan lɨshɨ tohɨrm orɨ̃hɨ awɨtkite per daalo arhaabo hn nos wɨr olak tyenɨj Porrosht ɨshɨmɨhɨ olak Dechɨbich shɨ ɨtso uje tohɨrm olak chɨ̃ra ɨr Dechɨbich.—
\s Porrosht sem Jesús seya poõrc.
\p
\v 6 Eseekite uje otakɨsho lawichpo hn erze ɨr apostole omo Jesús otsɨɨ: —Ɨrhĩche, ¿je ele aahle ich eyuhu israel oso wɨr õr hme erze romano oso par uje shɨ erze israel oso no ma uje otɨbey ɨre?—
\v 7 Hn Jesús umo õr ɨm: —Ye ompe par uje erahalo erze daalo uje Dii Porrosht chɨbɨtkite. Wɨchɨ chɨbɨte wɨr daalokite pork ɨre ich dich.
\v 8 Mahn deeych yet nehe hn Porrosht Ɨchɨbich masaha olak hn shuu nos wɨr olak ukurbo de. Uje olak ukurbo de hn nos anɨmɨrãhalo atɨmlo oso uje amlo uje tiyokõr hn entɨlo uje titɨm õr hn titɨm olak. Atɨmlo orɨ̃hɨ wahacha dɨt Jerusalén wap, hn atɨmlo orɨ̃hɨ lekɨtiyo ese hnɨmich Judea, hn atɨmlo orɨ̃hɨ lekɨtiyo ese hnɨmich Samaria hn atɨmlo õr ɨ̃rmo lekɨtiyo.—
\v 9 Eseekite uje yuwɨrke uje Jesús keytkẽr wɨr ɨr apostole shuu ɨtsorz ich Porrosht sem seya poõrc. Heke erze ɨr apostole oteychɨm uje hno tɨ̃r poõrc nehech masaha ukuhurrza ehet.
\v 10 Uje ehn oteychɨm poõrc ɨchii hnakɨrbo õr osiyer otokolɨhɨ õr ɨkɨch. Shɨ oyehe õr ahɨr. Ich õr ɨshuwo poro.
\v 11 Otatɨm erze apostole otsɨɨ: —Olak uje ãrlo Galilea, ¿ɨnaapo heke shɨ alehelo hn shɨ eychɨmlo poõrc? Ese Jesús uje Porrosht chiyuhu olak ehetɨke hn sem seya poõrc, wɨchɨ tyenɨj ihnɨmichpo nehe shuu ɨtso uje eychɨmloko hno tɨ̃r poõrc.—
\s Ochiihla Matías par apostol.
\p
\v 12 Eseekite hn erze ɨr apostole ohno oyhnɨmichɨhɨchɨs wɨ̃rit eeych uje iich otsɨɨ Olivos. Otaachɨ̃hɨ wahacha dɨt Jerusalén. Wɨchɨ shɨ un kilometro.
\v 13 Uje otaachɨ̃hɨ wahacha hn odohɨr omasaha pwert ehet uje de yet eeych uje wɨr otsakahani. Erze uje odechɨ õr iiyo otsɨɨ Pedro, Juan, Santiago, Andrés, Felipe, Tomás, Bartolomé, Mateo hn Santiago. Ese Santiago ɨr deych iich otsɨɨ Alfeo. Simón dechɨ toy uje ochɨkẽra ɨr alokot otsɨɨ Celote pork wɨchɨ politikya. Judas dechɨ toy uje ɨr deych iich otsɨɨ Santiago.
\v 14 Nos wɨr õr ɨre õr eyuwo takɨsho lawich par uje õr orar. Tɨmcher odechɨ toy hn María dechɨ toy waa Jesús data. Hn uu Jesús leshɨbo odechɨ toy.
\v 15 Nos wɨr õr ɨre õr syento beynte uje ye odotiis Jesuspe. Eseekite deeych yet uje odechɨ hn Pedro iyehetɨhɨchɨs õr ehet par sakɨt õr.
\v 16 Umo õr ɨm: —Pɨshɨbo watsaklo, Porrosht Ɨchɨbich shuu wɨchɨ rey David lɨshɨ chichew Porrosht ahwoskite uje tata uu Judas lɨshɨ. Ich yakaha uje ɨre iyeebe hn uu Jesús ɨmãho oyehe nẽr par uje ochishew Jesús.
\v 17 Ese Judas lɨshɨ shiyehe wɨchɨ eyoklo ihyẽrakni par shiyokõr nãhu obiyo uje yiyokõrlo.
\v 18 Mahn otiya hnɨmich por erze Judas ɨr hnote uje chiwãha Jesús. Ese Judas lɨshɨ kayni seynehnɨmich ich shiyeru hnɨmich hn ɨr ɨjɨta kãra hn ɨr iche wɨshɨ chũr lekɨtiyo.
\v 19 Nos wɨr oso uje odechɨ dɨt Jerusalén ochunt uje ɨtsorz hn ochukwẽra wɨchɨ hnɨmich iich otsɨɨ Acéldama uje tata hnɨmich uje pur dɨkɨrmɨsta.—
\v 20 Hn Pedro tatɨm õr ɨm: —Waa hutɨta Salmo waa je de Porrosht ahwoso ehet tata ese hnɨmich ɨtsorz ɨm: “Ese ɨr hnɨmich tyenɨj shɨ ɨsa hn tyenɨj ye latɨk debuhu wahacha nehe.” Hn ese Salmo tatpo shuu ɨtsorz ɨm: “Uu ɨr ɨbiyo uje shiyokõrni tyenɨj yet masaha owich par uje shiyokõr.”—
\v 21 Hn Pedro umo õr ɨm: —Tata shuu ɨtsorz heke nos wɨr eyoklo tyenɨj yiihlɨlo hnakɨrbich nohmet par uje masaha wɨchɨ Judas lɨshɨ owich. Ese uje tyenɨj yiihlɨlo wɨchɨ shish ĩya eyokloni uje ehn eyok Ɨrhĩch Jesús de eyoklo ahɨr.
\v 22 Wɨchɨ umoni uje Juan lɨshɨ uu tohɨrm oso tohɨrm Jesusni nehech umo uje Jesús tokolɨhɨ eyoklo ehethna. Porrosht sem Jesús seya poõrc. Ese uje yiihlɨlo nehe tyenɨj masaha Judas lɨshɨ owich par uje tata uje Jesús ɨkponi.—
\v 23 Heke ochiihla hnakɨrbo õr osiyer. Uu yet iich otsɨɨ Matías hn uu yet iich otsɨɨ José. Ese José iich yet otsɨɨ Barsabás hn uu ɨr alokot otsɨɨ Justo.
\v 24 Nos wɨr õr ɨre õr orar otsɨɨ: —Ɨrhĩche, owa nos eraha uu oso õr aho. Hnakɨrbo õr osiyer ode lɨka uje oyiihla. Sehe oyuhu owa õryok nohmet
\v 25 par masaha chish obiyo par apostole. Judas ich iim debiyoni par hno tɨ̃r wahacha owich pork shiyokõr mɨhnɨ̃kpa.—
\v 26 Otãra kuchɨt par uje yeẽk chiyey ich wɨchɨ uje tyenɨj masaha par apostol. Matías chiyey heke masaha ĩya wɨr apostole yewo uje õr onse.
\c 2
\s Porrosht Ɨchɨbich ihnɨmich.
\p
\v 1 Eseekite uje terɨhɨ wɨchɨ õr ahamich uje iich otsɨɨ Pentecostés ich nos wɨr Porrosht aabo otakɨsho lawich.
\v 2 Wɨsɨk wɨsɨk ich ochunt kuchẽrk ich ihyokõrak dich uje tãra poõrc shɨ ɨtso uje myent data tɨbichu. Ese ihyokõrak dich masaha pwert ehet uje otsakaha.
\v 3 Omo kuchɨt uje ɨtso jwekɨta yokacha uje sehek ɨreke hn pɨkaabo nos sakaha õr hu eeyo.
\v 4 Heke nos wɨr õr ɨre Porrosht Ɨchɨbich masaha õr aho hn shuu ochiilehet otseẽt õr ahwoso kɨnãho uje ye õr ɨre odɨrehepe. Nos wɨr õr ɨre shɨ ochiilehet no ma pork Porrosht Ɨchɨbich shuu ochiilehet shuu ɨtsorz.
\p
\v 5 Eseekite ich israel oso okɨhniya uje otola Porrosht odebuhuchɨ dɨt Jerusalén toy uje otãra ɨ̃rmo lekɨtiyo.
\v 6 Uje ochunt wɨchɨ ihyokõrt dich ich nos ohno ooshɨ par uje oteychɨm. Omo erze uje ye olotiis Jesuspe. Ochunt uje wɨr otseẽt õr ahwoso. Õr ahwoso ich kɨnãho kɨnãho pork otãra erze dihipo kɨnãho õr hnɨmo lekɨtiyo heke ich nos ochishlabe.
\v 7 Ochishlabpa heke omye otsɨɨ: —Erze hnakɨrbo uu hnɨmich galilea oso uje ochiilehet.
\v 8 Wɨr ochiilehet otseẽt uu eyok ahwoso. Eyok yara dihipo kɨnãho õr hnɨmo lekɨtiyo hn eyoklo ahwoso kɨnãho kɨnãho.
\v 9 Oso ode lɨka ele eyoklo ehet uje otãra wahacha hnɨmich Partia, hnɨmich Media, hnɨmich Elam, hnɨmich Mesopotamia, hnɨmich Judea, hnɨmich Capadocia, hnɨmich Ponto, hnɨmich Asia,
\v 10 hnɨmich Frigia, hnɨmich Panfilia, hnɨmich Egipto, hn wahacha dɨt Cirene ahɨr uje de hnɨmich Africa. Wɨr ode toy erze uje otekɨrɨhɨ Jerusalén uje otãra wahacha dɨt Roma.
\v 11 Wɨr israel yewo uje otola Porrosht hn dihipo kɨnãho yewo uje ɨchii oteeychãha Porrosht oshuu ɨre ɨtso uu israel oso. Wɨr uje ode lɨka Jerusalén toy erze uje otãra wahacha hnɨmich Creta hn uje otãra hnɨmich Arabia.— Omye otsɨɨ: —Nos yomɨlo wɨr uje ye odotiis Jesuspe uje ochiilehet otseẽt eyoklo ahwoso. Otata kuche uje Porrosht shiyokõr uje ye latɨk pwele niyokõr.—
\v 12 Ich ochishlabe hn ye odɨraha keshɨ latɨkpo. Omye otsɨɨ: —¿Nos wɨr kuche uje tokole kesh tata latɨkpo?—
\v 13 Per yewo ode uje shɨ oloter õr omye otsɨɨ: —Yɨkɨch sẽhi õr.—
\s Pedro chiilehet sakɨt õr.
\p
\v 14 Eseekite hn Pedro hõr erze apostole yewo uje õr onse oyehetɨhɨchɨs. Hn Pedro ich sɨhnew lahwoso tatɨm õr ɨm: —Israel oso watsaklo uje ebuhulo lɨka dɨt Jerusalén, nos wɨr olak ẽrlo pishɨ nãhu pahwoso uje titɨm olak erze kuche uje yesh tokolɨhɨ lɨka.
\v 15 Olak yewo ochɨbɨte uje yɨkɨch sẽhi õryok per ye yɨkɨch nẽyhi oryõkpe, pork yesh dɨhɨrbakshɨp, je hnii a la nueve dɨhɨrbɨt.
\v 16 Ahnũwo kuche uje tokole ɨtsorz wɨchɨ uje ese profeta Joel lɨshɨ chichewkite ɨm:
\p
\v 17 “Porrosht sole: Ante uje terɨhɨ uhurc nehe tyenɨj tuu nos Pɨchɨbich masaha oso. Uu õr aabo hn uu õr eebe wɨr uje tyenɨj otsanɨmɨrãha uje Porrosht tata shuu ɨtsorz. Hn nos wɨr hnakɨrbito Porrosht tyenɨj shuu omo kuche nehe uje tãra ɨre per ye yewo onomope. Hn erze hnakɨrbo ɨlaro tyenɨj ochukwẽra deruwo uje tãra Porrosht.
\v 18 Uje terɨhɨ erze daalo nehe ich tyenɨj Pɨchɨbich masaha wɨr pakɨle hnakɨrbo hn tɨmcher õr aho pork wɨr uje tyenɨj otsanɨmɨrãha pahwoso uje titɨm õr.
\v 19 Tyenɨj tokowa oso kuche nehe wahacha poõrc uje ye latɨk pwele niyokõr, hn tyenɨj tokowa õr yar ele hnɨmich. Wɨr dɨkɨrmɨsta pork oteye ich jwertpa. Jwekɨta de hn ich kiibich dich de toy ele hnɨmich eeych.
\v 20 Hn Porrosht sole: Tyenɨj tuu ese deeych wɨs hn ese shekurko wɨhɨ̃rt shɨ ɨtso dɨkɨrmɨsta. Wɨr tyenɨj tokole wap ɨtsorz par yar uje terɨhɨ ese deeych uje Ɨrhĩch taãcha. Wɨchɨ deeych ich yarhakpa.
\v 21 Per nos wɨr oso uje otsapur Porrosht oshuu ũrpa wɨr uje tyenɨj Ɨrhĩch sosɨr õr par uje ye otɨ̃r urhuta bahluta ehetpe.”—
\p
\v 22 Hn Pedro umo õr ɨm: —Israel oso watsaklo, ẽrlo nãhu pahwoso uje titɨm olak. Ese Jesús uu dɨt Nazaret osht wɨchɨ hnakɨrbich uje Porrosht chiihlani. Uje ehn ɨre de olak ahɨrni shuu shiyokõr kuche ich kɨhniya uje ye latɨk pwele niyokõr par uje erahalo uje Porrosht chiihla ɨre wapni. Erahaloni uje ɨtsorz.
\v 23 Porrosht chɨraha wapkite uje tyenɨj tokolɨhɨ Jesús hn chɨbɨtkite uje tyenɨj tokole nehe ɨtsorz. Heke Judas ɨshɨm Jesús olakni hn nos wɨr olak hn erze oso yewo uje ich õr ɨluu mɨhnũ asewlo ɨre hn owɨshɨlo ebɨtɨlo krus eeych hn aluwalo klabo hme hn uu ɨr hnɨte par uje toohochɨs.
\v 24 Per Porrosht shuu ɨkponi hn chiyuhu ɨrehe wahacha uje topo ode pork ese owich uje topo ode ich ye pwele nontew ɨrpe. Heke tokole.
\v 25 Eseekite hn rey David lɨshɨ chichew uje Cristo tatɨm ɨr Deych ɨm: “Owa Porrosht. Shish tokomo owaha pɨkɨch. Owa de paãchta heke ye tɨkɨtak latɨk.
\v 26 Heke shish pehet ayla hn tɨkeeychɨ. Tɨkɨraha uje tɨkɨtɨ nehe ich tyenɨj yok ɨkpo
\v 27 pork ye moym yokɨhɨ wahachpe ese uje topo ode, hn ye moym yokpe par uje shɨ pẽro taata pork shish tiyokõr uje ahmũr.
\v 28 Owa uje ahakorãha yok uje ahmũr shɨ ɨtso uje owa yok uu dehet uje tɨ̃r wahacha uje õr ɨkɨrĩt de uje yelɨj nɨhna ɨre. Uje takaachɨ̃hɨ ekɨch nehe tyenɨj uhu yok aylpa.”—
\p
\v 29 Hn Pedro umo õr ɨm: —Pɨhnapso watsaklo, ich ũrpa uje titɨm olak. Uu rey David lɨshɨ uu eyok porokkite uje tokite hn ochihĩtsɨm. Waa ɨr dukuta shish de lɨka ele eyoklo ahɨr.
\v 30 Uu rey David lɨshɨ wɨchɨ profetya hn chɨraha uje Porrosht chɨbɨte lahwoskite ich shuu ũrpa uje tyenɨj ɨr ijɨt nohmet masaha rey nehe.
\v 31 Ese rey David lɨshɨ chɨraha uje tyenɨj tokole nehe heke tata uje ese Cristo je toy nehe hn tyenɨj ɨkpo pork ɨm: “Ese Cristo ye Porrosht noymɨhɨ wahachpe ese uje topo ode, hn waa ɨr yũhurrza ye taatpe.”
\v 32 Porrosht shuu Jesús ɨkponi hn oyumo ɨre heke õryok tyenɨj oyiita uje Jesús ɨkponi.
\v 33 Porrosht shuu Jesús dichpa heke shuu sakaha naãchta hn ɨshɨm ɨre Dechɨbich uje tatɨmkite ich shuu ũrpa. Jesús shuu Porrosht Ɨchɨbich masaha õryok aho heke nos wɨr olak amlo hn entlo uje tokole lɨka ele deeych.
\v 34 Ese rey David lɨshɨ ye tɨ̃r poõrc petɨkni per ɨre tata uje Porrosht tatɨm Cristo ɨm: “Porrosht umo wɨchɨ pɨnsɨrc sole: Akaha paãchta
\v 35 nehech nos tuu eerz wɨr amãho hn tyenɨj tuu ebɨte er uu amãho õr eeyo.”—
\p
\v 36 Heke Pedro umo õr ɨm: —Nos wɨr olak olak israel oso, hn ich tyenɨj erahalo erze uje titɨm olak ich ũrpa. Ese Jesús uje owɨshɨloni ebɨtɨlo krus eeych par uje uhulo toy wɨchɨ Porrosht shuu masaha ich Ɨrhĩch dichpa hn chɨkẽra iich ɨm Cristo pork wɨchɨ uje ɨshɨ oso õr hnɨtewɨhɨ Porrosht ahɨr.—
\p
\v 37 Eseekite uje erze oso ochunt uu Pedro ahwoso uje tatɨm õr shuu ɨtsorz ich sehek õr ebe yesh. Heke erze oso omo Pedro hn erze apostole yewo otsɨɨ: —¿Oyiyokõr latɨkpo sham?—
\v 38 Pedro tatɨm õr ɨm: —Uhulo olak aho nuuna uje ahakõrlo mɨhnũwo. Moymlo wɨr olak ɨluu mɨhnũ. Ahakõrlo uu kuche oomo uje Porrosht sahmũr. Hn uhulo otohɨrm olak onɨ̃ra olak Jesucristo iich pork ye otiislo ɨrpe. Heke Porrosht perdonar olak uje ahakõrlo erze kuche uje wɨchɨ ye nahmũrpe hn wɨchɨ tyenɨj ɨshɨmɨhɨ olak Dechɨbich.
\v 39 Porrosht chɨbɨte lahwoskite ich shuu ũrpa uje tyenɨj ɨshɨmɨhɨ olak Dechɨbich nehe hn tyenɨj ɨshɨmɨhɨ wɨr toy erze olak aabo hn erze olak eebe toy hn tyenɨj nos ɨshɨmɨhɨ wɨr toy erze oso uje ode lekɨtiyo dukuhla. Nos wɨr erze uje Porrosht chiihla õr wɨr uje ɨshɨmɨhɨ õr Dechɨbich. Porrosht wɨchɨ uu õryok yɨnsɨrc.—
\v 40 Pedro tatɨm õr lahwoso ich kɨhniya. Tatɨm õr ɨm: —Moymlo wɨr oso uje ich õr ɨluu mɨhnũ. Deeych yet nehe hn omasaha urhuta bahluta ehet. Ich ye meylo õr.—
\s Porrosht aabo webich oso õr ɨluu.
\p
\v 41 Eseekite ich erze oso uje otsahmũr uu Pedro ahwoso uje sakɨt õr hn erze apostole oshuu otohɨrm õr. Ese deeychkite ich oso ode õr tre mil uje omasaha Porrosht aabo toy.
\v 42 Nos wɨr Porrosht aabo shish otẽr erze apostole yewo õr ahwoso uje oshiyokorãha õr. Shish otsahmũr otakɨsho lawich par uje oteeychãha Porrosht, hn ich otsahmũr otaakɨhɨye ahɨr. Hn ich otsahmũr toy uje õr orarɨhɨye ahɨr.
\v 43 Eseekite ich nos wɨr oso ochishlabe uje omo wɨr kuche ich kɨhniya uje erze apostole oshiyokõr uje ye latɨk pwele shiyokõr.
\v 44 Nos wɨr Porrosht aabo shish otakɨsho lawich hn otakɨshye kushjãro.
\v 45 Ochiwãha ɨr hnɨmo hn ochiwãha ɨr kuche uje de õr ahɨr hn oshɨm baho uu Porrosht aabo yewo uje kuche nihyokɨ̃hɨ õr ahɨr.
\v 46 Kal deeych shish otakɨsho lawichɨhɨ wahacha templo ehet par uje oteeychãha Porrosht. Oshuu ɨr wee wee hn otɨ̃r dahuwo par otaakɨhɨye ahɨr hn shish otsahmũrye hn ich õr ayla.
\v 47 Shish oteeychãha Porrosht hn nos wɨr oso otsahmũr õr. Kal deeych ich shish Porrosht shuu wɨr oso omasaha par ɨr aabo hn õya wɨr leshɨbo.
\c 3
\s Pedro chukuta hnakɨrbich uje ye dɨrkpe.
\p
\v 1 Eseekite uje deeych yet uje ich a la tre yɨlka ich terɨhɨ waa orta uje shish õr orarɨhɨ wahacha templo patikɨt ehet. Uje ese Pedro hn Juan ohno otɨ̃r wahacha
\v 2 hn ochish hnakɨrbichɨhɨ templo ebich. Uje shurhãkite ɨchii ye dɨrkpe. Wɨchɨ ɨr iiso shish ohnoy otseya wahacha templo uhurrza ɨkɨch waa je iich otsɨɨ uhurrza ɨhɨ̃r. Shɨ sakahachɨs sapur hnote erze uje ochɨkãhachɨs uje par omasaha templo patikɨt ehet.
\v 3 Uje ese hnakɨrbich umo uje Pedro hn Juan sehe odo omasaha templo patikɨt ehet hn sapur õr hnote.
\v 4 Pedro hn Juan oteychɨm pishɨ ɨre. Pedro umo ɨre ɨm: —Eychɨm pishɨ õryok.—
\v 5 Ese hnakɨrbich teychɨm pishɨ õr hn shɨ iyem uje tyenɨj oshɨm ɨr kuchẽrk.
\v 6 Pedro umo ɨm: —Yok ye yok platɨ̃rsh hn ye yok orɨ̃rsh par uje tokosɨm owa per kuchẽrk de uje sehe tokosɨm owa. Jesucristo uu dɨt Nazaret osht wɨchɨ ukurbo deyo de. Titɨm owa tɨ̃ra owa ɨr iich. Alehet, bu erk.—
\v 7 Eseekite ich Pedro chishew hmata waãchta hn shuu iyehet. Uje prowa iyehet ɨchii ɨr ukurbo de erze ɨr hnɨte hn ɨr diyor.
\v 8 Ese hnakɨrbich ich sehek lotɨhɨchɨs hn iyehet. Ɨchii dɨrk. Hno ĩya Pedro hõr omasaha templo patikɨt ehet. Wɨchɨ shish dɨrk hn shish sehek lota hn shish teeychãha Porrosht.
\v 9 Nos wɨr oso omo uje dɨrk hn teeychãha Porrosht.
\v 10 Oteychɨm pishɨ hn ochɨraha uje wɨchɨ uje ehn sakaha wahachaka sapur õr hnote templo patikɨt uhurrza ɨkɨch waa je iich otsɨɨ uhurrza ɨhɨ̃r. Heke ich ochishlabpa uje omo ese hnakɨrbich uje yelɨj dɨrk ich owich omɨke.
\s Pedro sakɨt osooho templo ehet.
\p
\v 11 Eseekite uje ehn ese hnakɨrbich chishew ese Pedro hn Juan ich nos wɨr oso ochishlabe hn ohno ooshɨ otakɨsho lawichɨhɨ Pedro hõr ahɨr. Ode wahacha ese puurc uje iich otsɨɨ Salomón.
\v 12 Uje Pedro teychɨm uje otakɨsho lawichɨhɨ ahɨr hn umo õr ɨm: —Israel oso watsaklo, ¿ɨnaapo heke asewlo olak ɨbe uje lɨkɨ hnakɨrbich ich owich omɨke? ¿Ɨnaapo heke eychɨmlo pishɨ õryok hn uhulo olak eyuwo tɨsɨ̃r uje shɨ õryok uje oyuhu ese hnakɨrbich owich omɨke ɨtso uje õryok ukurbo deyo de o kɨmɨjɨ oyeeychãha pishɨ Porrosht? Õryok ye õryok ukurbɨ̃rsh par uje oyuhu wɨchɨ hnakɨrbich owich om.
\v 13 Uu Abraham lɨshɨ ɨr Porrosht, uu Isaac lɨshɨ ɨr Porrosht, hn uu Jacob lɨshɨ ɨr Porrosht wɨchɨ uu eyoklo poruwo wɨshɨ õr Porrosht. Wɨchɨ uje shuu wɨchɨ dichpa ese ɨr ɨbich uje iich otsɨɨ Jesús. Ese Jesús wɨchɨ uje asɨmlo uu ohyerptosoni par uje oshuu oshuu toy. Uje Pilato sehe duhu tokolɨhɨ ohyerpta ehet ich nos wɨr olak ontɨlo ɨre pork ye ahmũrlope par uje tokole.
\v 14 Wɨchɨ Jesús ich sahmũr pishɨ Porrosht hn yelɨj niyokõr uu kuche mɨhnũwo uje ye Porrosht nahmũrpe per nos wɨr olak ich ye ahmũrlo ɨrpe. Uhulo tokolɨhɨ ohyerpɨt ehetni ese hnakɨrbich uje ɨr ɨluuta ich mɨhnũ pork shuu hnakɨrbichni shuu toy.
\v 15 Nos wɨr olak tukulo Jesusni per Porrosht shuu ɨkpo. Shɨ Jesús uje ɨshɨmɨhɨ oso õr ɨkɨrĩt uje yelɨj nɨhna ɨre, hn õryok uje oyumo ɨre hn oyiita uje wɨchɨ ɨkpo.
\v 16 Ese hnakɨrbich uje eychɨmlo uje de pahɨr ich owich omɨke pork ye oyotiis Jesús ukurbope. Erahalo uje ɨre yelɨj dɨrk per Jesús shuu ɨr ukurbo de hnɨte ehetɨke par uje dɨrk. Shɨ oyitɨm Jesús iich hn ye oyotiis Jesuspe heke ich wɨchɨ owich omɨke.—
\v 17 Hn Pedro umo õr ɨm: —Pɨhnapso watsaklo, tɨkɨraha uje nos wɨr olak hn uu eyoklo bahluwo uje tukulo wɨchɨ Jesús uhulo toni pork ye erahalope uje wɨchɨ Cristo,
\v 18 per Porrosht shuu tokole ɨtsorz pork antkite shuu ɨr profeta wɨshɨ otata uje Porrosht tyenɨj shuu Cristo taãcha nehe. Wɨchɨ tyenɨj toy heke ahakõrlo uhulo ɨtsorz.
\v 19 Uhulo olak aho chuuna uje ahakõrlo mɨhnũwo. Moymlo wɨr olak ɨluu mɨhnũ. Ahakõrlo om uje Porrosht sahmũr. Apurlo ɨre par uje perdonar olak erze kuche mɨhnũwo uje shish ahakõrlo.
\v 20 Ahakõrlo uhulo ɨlorz hn Porrosht tyenɨj shuu olak aho kɨɨs. Tyenɨj shuu Jesús taãchpo nehe pork Jesús wɨchɨ uu Cristo. Porrosht chiihla ɨre hn shuu ɨshɨ oso õr hnɨtewɨhɨ dahɨr.
\v 21 Jesús tyenɨj sakaha wahacha poõrc nehech Porrosht nos nɨshii ɨtso uje shuu ɨr profeta wɨshɨ otatkite ich shuu ũrpa. Uje Porrosht nos shiyokor shuu ɨtsorz hn Jesús tyenɨj taãchpo nehe.—
\v 22 Hn Pedro umo õr ɨm: —Moisés lɨshɨ tatɨm uu eyoklo poruwo wɨshkite shuu ɨtsorz ɨm: “Porrosht tyenɨj shuu profeta nohmet taãcha nehe ɨtso yok. Wɨchɨ eyoklo ɨhnapsa, hn tyenɨj nos ahakõrlo uje wɨchɨ tata shuu ɨtsorz.
\v 23 Nos wɨr oso uje ye oniyokõr uje ese profeta tata ich Porrosht tyenɨj chiyuhu orɨ̃hɨ erze israel oso õr ehet uje Porrosht chiihla õrkite.”
\v 24 Uu Samuel lɨshɨ wɨchɨ profetyakite. Nos wɨr erze profeta wɨshɨ uje oyehe nẽrkite nos otata ese deeych uje Cristo tyenɨj taãchpo nehe.
\v 25 Nos wɨr profeta yewo wɨr olak poruwo wɨshɨ hn erze ahwoso uje otata wɨr par olak. Porrosht chɨbɨte lahwoso uje ich ɨhɨ̃rtso hn shuu ũrpa. Erze uje tatɨm uu olak poruwo wɨshkite wɨr par olak toy. Porrosht tatɨm lahwoso uu eyoklo porokkite uu Abraham lɨshɨ ɨm: “Shɨ por owa eyjɨt nohmet ich tyenɨj nos tiyuhu pahwoso omoho nãhu oso uje ode ɨ̃rmo lekɨtiyo.”
\v 26 Uje Porrosht shuu wɨchɨ debich Jesús ɨkponi hn shuu hno tɨ̃r olak wap par uje sosɨr olak par uje nos moymlo uu olak ɨluu mɨhnũ uje shish ahakõrlo hn ahakõrlo uje Porrosht sahmũr.—
\c 4
\s Pedro hõr Juan ode Junta Suprema ɨkɨch.
\p
\v 1 Eseekite uje ehn Pedro hn Juan okẽytker õr hn wɨr otaãcha erze saserdote õr bahluwo hn ese õr bahlut yet uje tɨbey templo. Erze israel oso uje õr ɨluu iich otsɨɨ saduseo õya õr.
\v 2 Nos wɨr õr ɨre ich otsɨtakpa uje Pedro hn Juan oshiyokorãha oso otatɨm õr uje topo tyenɨj õr ɨkpo nehe pork Jesús ɨkponi.
\v 3 Ochishew õr per yɨlkashɨp heke oshuu ohnoy õr ochɨmchaha õr karsel ehet par uje dechole ich tyenɨj okẽytker õr.
\v 4 Per oso okɨhniya uje ochunt Pedro hn Juan õr ahwosoko ich ye odotiis õrpe. Heke ich ma okɨhniya erze Porrosht aabo. Kɨmɨjɨ õr sinko mil hnakɨrbo uje ode.
\p
\v 5 Eseekite uje dechole hn erze saserdote õr bahluwo hn erze õr bahluwo uje otɨbey dɨt hn erze hnakɨrbo uje shish oshiyokorãha oso waa ley waa je Moisés chichewkite ich otakɨsho lawichɨhɨ ese dɨt Jerusalén.
\v 6 Ese hnakɨrbich uje iich otsɨɨ Anás dechɨ toy. Wɨchɨ uu saserdote õr bahlut pisht. Ese uje iich otsɨɨ Caifás hn ese uje iich otsɨɨ Juan hn ese uje iich otsɨɨ Alejandro odechɨ toy. Wɨr wɨchɨ iiso ese saserdote õr bahlut pisht. Hnakɨrbo yewo odechɨ toy uje wɨr wɨchɨ iiso ese saserdote õr bahlut pisht.
\v 7 Oshuu otõhwa Pedro hn Juan hn oshuu oyehe lekɨch. Ɨchii omo õr otsɨɨ: —¿Yeẽkpo uje ɨshɨm olak ukurbohna par ekutɨlo wɨchɨ? ¿Eyuhulo latɨk iichhna par uje ekutɨlo?—
\v 8 Porrosht Ɨchɨbich shuu Pedro chiilehet umo õr ɨm: —Õr bahluwo watsaklo uje abeylo dɨt hn nos abeylo israel oso,
\v 9 je sehe erahalo uje oyiyokõr uje oyosɨr wɨchɨ hnakɨrbich hn oyuhu ɨre owich omhna uje ye dɨrkpe
\v 10 heke sehe tuu ẽrlo pishɨ uje titɨm olak hn sehe tuu nos wɨr odɨraha toy erze israel oso. Ele hnakɨrbich uje de õryok ahɨr olak ɨkɨch ich owich omhna pork ye oyotiis Jesucristope. Jesús wɨchɨ uu dɨt Nazaret osht. Uje oyiyuhu Jesús iich ich shuu owich omhna. Wɨchɨ uje owɨshɨlo ebɨtɨlo krus eeychni par toy per Porrosht shuu ɨkponi.
\v 11 Tɨteẽta olak kuchɨt. Shɨ olak ɨtso hnakɨrbo uje oshiyokõr õr ihyuch ochɨ̃ra kojano po hn Jesús shɨ ɨtso uu kojach nohmɨra uje dechɨ. Olak ye uhulo ese kojach jukurpe, per ich uhurc ich wɨchɨ kojach tokole ma ɨhɨ̃rtpa je nos wɨr yewo.—
\v 12 Hn Pedro umo õr ɨm: —Nĩhyok ye yeẽk chɨhɨpe uje ɨshɨm oso õr ɨkɨrĩt uje yelɨj nɨhna ɨre. Porrosht ye duhu yet masaha erze obiyo par uje ɨshɨm oso ɨkɨrĩt uje yelɨj nɨhna ɨre. Shɨ Jesús nohmɨra uje ɨshɨm õr shuu ɨtsorz.—
\p
\v 13 Eseekite hn erze õr bahluwo omo Pedro hn ese Juan uje ye otola õrpe. Ochɨraha uje Pedro hn Juan ye omasaha kwela petɨkkite. Wɨr shɨ õr ɨtso erze oso yewo heke erze or bahluwo ich nos ochishlabpa pork ye otola õrpe. Wɨr õr eyuwo tɨsɨ̃r uje shɨ Jesús ihyẽroni heke ye otola õrpe.
\v 14 Omo ese hnakɨrbich uje Pedro hn Juan ochukutahna. Shɨ iyehe õr ahɨr. Heke ye õr pwele odotiispe uje wɨr oshuu wɨchɨ owich omhna.
\v 15 Erze õr bahluwo oshuu wɨr otokolɨhɨchɨs õr weeta ehet waa je iich otsɨɨ Junta Suprema par uje okeytkẽrye.
\v 16 Omye otsɨɨ: —¿Yiyokõrlo latɨkɨhɨ nãhu hnakɨrbo? Nos wɨr oso uje odebuhu dɨt Jerusalén nos ochɨraha uje wɨr oshuu wɨchɨ hnakɨrbich owich omhna uje ye latɨk pwele shuu owich om. Heke ye eyoklo pwele par uje yotiislo õrpe.
\v 17 Ye yahmũrpe ese uje oshiyokõrhna chũr lekɨtiyo heke tyenɨj yontɨlo õr par uje ye onanɨmɨrãha otata Jesús nehe.—
\v 18 Eseekite hn oshuu omasahapo hn otatɨm õr par uje ye otata Jesús hn ye oniyokorãha oso õr Jesús ɨluu.
\v 19 Per Pedro hõr Juan omo õr otsɨɨ: —Sehe oyuhu atɨmlo õryok latɨkpo uje Porrosht sahmũr. ¿Je ɨre nahmũr uje oyiyokõr uje atɨmlo õryok o je ɨre nahmũr uje oyiyokõr uje ɨre tatɨm õryok?
\v 20 Erze uje oyumo hn erze uje oyunt ich ye õryok pwele oyukwimpe uje oyiita.—
\v 21 Erze õr bahluwo ich otsɨhnew lahwoso otsɨɨ: —Ye atɨlo uhulo ɨtsorz.— Hn erze õr bahluwo oshuu otokolɨhɨ dekɨch. Ye õr pwelpe par otsepyẽr õr pork nos wɨr oso shish otata uje Porrosht shuu wɨchɨ hnakɨrbich owich omhna uje ye latɨk pwele shuu owich om.
\v 22 Ese hnakɨrbich uje ochukutahna ich iyuwe kwarenta ãyo.
\s Porrosht aabo õr orar par ye otola latɨk.
\p
\v 23 Eseekite uje Pedro hn Juan otokolɨhɨchɨs õr weeta ehet waa je iich otsɨɨ Junta Suprema ich ohno otɨ̃r wahacha ese uje Porrosht aabo yewo ode. Nos otatɨm õr uje erze saserdote yewo õr bahluwo otatɨm õrkɨ hn erze õr bahluwo uje otɨbey dɨt otatɨm õr toy.
\v 24 Uje ochunt õr ahwoso oshuu ɨtsorz ich nos wɨr Porrosht aabo õr eyuwo ɨtsye par uje õr orar. Omo Porrosht otsɨɨ: —Ɨrhĩche Porrosht, ich owa uu nos õr bahlut pisht. Owa uje ahakõr poõrzkite, ahakõr hnɨmich hn ahakõr onoota bahluta hn nos wɨr kuche uje de ehet.
\v 25 Owa uje uhu Echɨbich shuu õryok porokkite rey David lɨshɨ tata ɨm: “¿Ɨnaapo heke nos wɨr dihipo kɨnãho shish otsɨtak Porrosht hn shish õr eyuwo chɨbɨte par uje oshiyokõr mɨhnuwõho ɨre per ye õr eyuwo jukur?
\v 26 Nos wɨr reye uje ode ɨ̃rmo lekɨtiyo hn nos wɨr õr bahluwo uje ode ɨ̃rmo lekɨtiyo nos wɨr õr ɨre shish otakɨsho lawich par uje otsontew uu Ɨrhĩch hn sehe onontew Cristo uje Porrosht chiihla.”—
\p
\v 27 Hn omo Porrosht otsɨɨ: —Ele aahle uje tokolɨhɨ lɨka dɨt ich ɨtsshɨp uje ese rey David lɨshɨ tatakite shuu ɨtsorz pork rey Herodes hn uu õr bahlut yet uje iich otsɨɨ Poncio Pilato hn nos wɨr dihipo kɨnãho hn nos wɨr israel oso nos õr eyuwo ɨtsye. Ich otsɨtak Jesús. Wɨchɨ uje aahlakite. Yelɨj niyokõr uje mɨ̃hnɨk.
\v 28 Tokole ɨtsorz pork owa ebɨtkite uje tyenɨj tokole ɨtsorz pork owa akɨrbo deyo de.—
\v 29 Omo Porrosht otsɨɨ: —Ɨrhĩche, uhu eyuwo tɨsɨ̃r uje erze õr bahluwo otatɨm oryõkɨke hn asɨm õryok akɨrbo par uje shish oyanɨmɨrãha ahwoso hn par uje ye oyɨtɨla erze õr bahluwo õr ahwospe.
\v 30 Shish asɨm õryok akɨrbo par oyukuta oso uje õr permo. Ahakõr yar hn ahakõr erze kuche uje ye latɨk pwele niyokõr. Ahakõr uje ɨtsorz uje oyiyuhu Jesús iich. Wɨchɨ uu owa ebich uje yelɨj niyokõr uje mɨ̃hnɨk.—
\v 31 Eseekite uje ich otsɨhna uje õr orarkɨ hn ese õr owich uje ode ich telerrza. Nos wɨr õr ɨre Porrosht Ɨchɨbich masaha õr aho hn ich ye duhu otolpe par uje otsanɨmɨrãha Porrosht ahwoso.
\s Porrosht aabo nos otakɨshye kuche.
\p
\v 32 Eseekite hn nos wɨr Porrosht aabo ich okɨhniya. Õr ɨre ich õr eyuwo ɨtsye. Ye latɨk chɨhɨ õr ehet uje eyuwo kɨnãho hn sarhak ɨr kushjãro. Nos wɨr õr ɨre otakɨshoye kushjãro.
\v 33 Hn nos wɨr apostole shish oshiyokõr kuche uje ye latɨk pwele niyokõr hn shish otata uje õr Ɨrhĩch Jesús toni hn ɨkpo. Porrosht shish nos sosɨr daabo.
\v 34 Nos wɨr Porrosht aabo otakashɨmye. Ochiwãha ɨr hnɨmo, ochiwãha dahuwo hn otõhwa uu baho
\v 35 hn oshɨm uu apostole par uje wɨr oshuu oshɨm uu Porrosht aabo yewo uje kuche nihyokɨ̃hɨ õr ahɨr.
\v 36 Eseekite hn hnakɨrbich nohmet de õr ahɨr uje iich otsɨɨ José. Wɨchɨ israelya. Ɨr porokkite otsɨɨ Levi. Ese José tãra wahacha hnɨmich uje iich otsɨɨ Chipre. Erze apostole ochukwẽra José alokot otsɨɨ Bernabé uje otsɨɨ yeẽk uje shish shuu õr aho kɨɨs.
\v 37 Ese hnakɨrbich chiwãha ɨr hnɨmichkite hn ɨshɨm apostole ɨr hnɨmich baho par oshɨm uu Porrosht aabo uje kuche nihyokɨ̃hɨ õr ahɨr.
\c 5
\s Ananías hõr nerãhta sehe onehnyẽr Porrosht Ɨchɨbich.
\p
\v 1 Eseekite hn hnakɨrbich de uje iich otsɨɨ Ananías. Ɨr ɨrãhta iich otsɨɨ Safira. Wɨchɨ chiwãha ɨr hnɨmich pɨkaabɨt.
\v 2 Ese hnakɨrbich hõr nerãhta okeytkẽrye par uje tyenɨj ochɨhmer ɨr hnɨmich baho pɨt hn shɨ oshɨm pɨt uu apostole par oshuu õr eyuwo tɨsɨ̃r uje nos oshɨm õr. Heke oshiyokõr oshuu ɨtsorz.
\v 3 Pedro tatɨm Ananías ɨm: —Ananías, ¿ɨnaapo heke uhu Satanás chɨmchaha eyuwo par ahakõr ɨtsorz heke sehe ehnyẽr Porrosht Ɨchɨbich? Ye nos asɨm õryok uu owa hnɨmich bahope. Ehmer pɨt.
\v 4 Uje ehn ye anuwãha petɨkhna ich owa hnɨmich, hn uje anuwãhahna hn uu ɨr baho wɨr par owa par uje ahakõr uje ahmũr. ¿Ɨnaapo heke uhu eyuwo tɨsɨ̃r par uje ata ekushi? Ye ehnyẽr ospe. Shɨ sehe ehnyẽr Porrosht.—
\p
\v 5 Uje Ananías chunt uje ɨtsorz hn kay ich toy. Nos wɨr oso uje ochunt uje ɨtsorz ich nos otolpa.
\v 6 Hnakɨrbito odechɨ. Otɨ̃r hn otsajuwe Ananías hn ohnoy ochihĩtsɨm.
\v 7 Uje ich terɨhɨ tre ora hn Ananías ɨrãhta taachɨ̃hɨchɨs per ye dɨrehepe uje tokolɨke ɨtsorz.
\v 8 Pedro umo ɨm: —Sehe tuu atɨm yok. ¿Je shiyehe wɨchɨ ɨr bahat ese hnɨmich uje owa hõr Ananías anuwãhalohna?— Hn umo Pedro ɨm: —Ẽhe, oyiwãhahna shɨyehe wɨchɨ ɨr bahat.—
\v 9 Pedro umo wate ɨm: —¿Ɨnaapo heke hõr abich uhulo olak eyuwo ɨtsye par uje sehe ehnyẽrlo Porrosht Ɨchɨbich? Hmeychɨm, erze hnakɨrbito uje ohnoy abich ochihitsɨmɨke ich otaãchpo hn tyenɨj ohnoy owa par uje ochihĩtsɨm owa toy.—
\v 10 Ɨchii Safira kayɨhɨchɨs Pedro ɨkɨch hn toy. Erze hnakɨrbito omasaha pwert ehet hn omo wate uje toy. Ochishew hn ohnoy ochihitsɨmɨhɨ wahacha ɨr abich lɨshɨ ahɨr.
\v 11 Ich nos wɨr Porrosht aabo uje ochunt uje ɨtsorz ich otolpa, hn nos wɨr oso yewo uje ochunt ich otola toy.
\s Uu apostole shish oshiyokõr yar ich kɨhniya.
\p
\v 12 Eseekite hn apostole shish oshiyokõr erze yar uje nĩhyok ye latɨk pwele niyokõr. Erze yar wɨr uje shuu ochɨraha uje Porrosht de õr ahɨr. Shuu oso ochishlabe. Hn nos wɨr Porrosht aabo shish otakɨsho lawichɨhɨchɨs ese puurc uje iich otsɨɨ Salomón wahacha templo patikɨt ehet.
\v 13 Nos wɨr oso yewo ich otsahmũr erze Porrosht aabo per ich otolpa. Ye onahmũrpe par uje õya õr pork ye onahmũr pishɨ Porroshtpe.
\v 14 Per shish ma okɨhniya hnakɨrbo hn tɨmcher omasaha Porrosht aabo pork ye odotiis uu Ɨrhɨ̃chpe.
\v 15 Heke nos wɨr oso hnoy erze uje õr permo shɨ ode darpɨlo eeyo o kɨmɨjɨ detẽno eeyo hn ochɨbɨte õr erze daho wɨro par uje oyem uje Pedro chɨkãhachɨs hn shɨ ɨr puurc terɨhɨ õr ich chukuta õr.
\v 16 Oso yewo ich okɨhniya otãra duuwo ijaabo uje de dɨt Jerusalén wɨro uje otɨ̃r wɨchɨ dɨt Jerusalén otõhwa erze oso uje õr permo hn otõhwa erze uje ɨchɨbiyo mɨhnũwo de õr aho hn nos ochukuta õr.
\s Õr bahluwo oshiyokõr mɨhnɨkɨ̃hɨ uu apostole.
\p
\v 17 Eseekite ich ese saserdote õr bahlut pisht hn nos wɨr erze ɨr ihyẽro uje shish õya uje õr ɨluu iich otsɨɨ saduseo ich opota pishɨ wɨr apostole õr obiyo nehech otsɨtak õr.
\v 18 Oshuu ochishew õr hn ochɨmchaha õr karsel ehet uje de dɨt ehet.
\v 19 Per uje dɨhlich hn Ɨrhĩch ɨr anjel chɨtsẽr asa karsel uhɨr hn shuu otokole.
\v 20 Ese anjel umo õr ɨm: —Bolɨlo etɨ̃rlo wahacha templo patikɨt ehet hn alehelo hn nos atɨmlo oso ese ɨkɨrĩt uje yelɨj nɨhna ɨre.—
\v 21 Uje ehn dɨhɨrbak hn ohno otɨ̃r wahacha templo patikɨt ehet ɨchii oshiyokorãha oso Porrosht ahwoso oshuu ɨtso uje ese anjel tatɨm õrkɨ. Eseekite hn uu saserdote õr bahlut pisht hn nos wɨr uje ode ahɨr otaachɨ̃hɨchɨs ese owich uje Junta Suprema shish otakɨsho lawichɨhɨ. Oshuu nos otɨbii uu israel oso õr bahluwo yewo uje ode asa weeta ehet toy. Uje nos odechɨ ich oshuu ohno otɨ̃r karsel par uje otõhwa uu apostole uje odechɨ.
\v 22 Per uje erze ohyerptoso otaachɨ̃hɨ wahacha karsel ehet hn ye odish õrpe. Heke ohno ocheeshpo otɨ̃r wahacha uje õr bahluwo ode par uje otatɨm õr. Omo õr otsɨɨ:
\v 23 —Uje oyaachɨ̃hɨ karseleke ich nos wɨr pwert uhɨr kutute. Uu ohyerptoso ehn ode pwert uhɨr ebich, per uje oyɨtsẽr uu pwert uhɨrke ich nĩhyok ye latɨk chɨhɨ ehet.—
\v 24 Uje erze ohyerptoso õr bahlut uje tɨbey templo hõr uu saserdote õr bahluwo ochunt uje ɨtsorz ich ochishlabe hn omye otsɨɨ: —¿Keshɨ latɨkpo uje tyenɨj tokole nehe ɨtsorz?—
\v 25 Hnakɨrbich nohmet taãcha hn umo õr ɨm: —Hmeychɨmlo, uu hnakɨrbo uje emchahalo õr karsel ehethna ode wahacha templo patikɨt ehet. Yesh oshiyokorãha oso.—
\v 26 Uje ochunt ɨtsorz ich uu ohyerptoso õr bahlut uje tɨbey templo hõr uu ɨr ohyerptoso ohno par uje ochukwi wɨr apostole. Uje ochish õr hn ohnoy õr per ich ye oloter õrpe pork otola erze oso uje odechɨ õr ahɨr par otẽr õr. Kɨmɨjɨ oloter uu apostole ich tyenɨj wɨr oshuu erze ohyerptoso oshuu otoy ochɨ̃ra õr kojano po.
\p
\v 27 Ohnoy õr otseya õr wahacha asa õr weeta ɨkɨch waa je iich otsɨɨ Junta Suprema. Uu saserdote õr bahlut pisht umo õr ɨm:
\v 28 —Keshɨ õryok oyahɨrm olakhna par uje ye ahakorãhalo oso ese hnakɨrbich ɨr ɨluu per shish ahakorãhalo erze dɨt Jerusalén oso uhulo ɨtsorz hn shish sehe eytɨlo õryok wɨchɨ hnakɨrbich uje oshuu oshuu toni.—
\v 29 Pedro hn nos wɨr apostole yewo otatɨm õr otsɨɨ: —Õryok shish oyiyokõr uje Porrosht tata hn ye oyiyokõrpe erze kuche uje shɨ oso otata.
\v 30 Olak tukulo Jesusni hn owɨshɨlo ebɨtɨlo krus eeych par uje toy. Per eyoklo poruwo wɨshɨ õr Porrosht wɨchɨ uje shuu Jesús ɨkponi.
\v 31 Wɨchɨ sem ɨre chɨ̃ra dakɨrbo hn chɨbɨte naãchta. Shuu masaha par õr bahluwa par uje sosɨr uu israel oso par uje nos wɨr õr ɨre oym uu deluu mɨhnũ hn par perdonar õr erze kuche mɨhnũwo uje shish oshiyokõr uje ye Porrosht nahmũrpe.
\v 32 Nos wɨr õryok tyenɨj shish oyiita oyuhu ɨtsorz. Porrosht Ɨchɨbich tatpo shuu ɨtsorz. Porrosht nos ɨshɨm õr Dechɨbich erze oso uje shish oshiyokõr uje ɨre sahmũr.—
\v 33 Uje ochunt erze apostole õr ahwoso ich otsɨtak pish õr nehech sehe oduhu õr oduhu otoy.
\v 34 Per erze õr bahluwo õr ehet hnakɨrbich nohmet de uje ɨr ɨluu iich otsɨɨ fariseo. Wɨchɨ shish shiyokorãha oso Porrosht ɨr ley. Ɨr iich otsɨɨ Gamaliel. Ese hnakɨrbich ich nos oso otsahmũr. Wɨchɨ iyehetɨhɨchɨs erze õr bahluwo yewo õr ɨkɨch hn shuu oshuu erze apostole otokole par uje okeytkẽrye.
\v 35 Uje otokolɨke ɨchii ese hnakɨrbich umo wɨr õr bahluwo yewo ɨm: —Israel oso watsaklo, tyenɨj nos uhulo olak eyuwo tɨsɨ̃r par uje erahalo uje tyenɨj ahakorɨ̃hɨlo nãhu hnakɨrbo.
\v 36 Deeych yetkite hn ese hnakɨrbich uje iich otsɨɨ Teudas sehe dii ɨr õr bahluwaha. Hnakɨrbo õr kwatro syento uje õya ɨre. Per uje oshuu ɨre oshuu tokite hn erze hnakɨrbo uje õya ɨre ochur lekɨtiyo. Tokole ye jukur.
\v 37 Deeych yet ich terɨhɨ uje oshiyokõr senso par uje ochɨraha õr keshɨ oterɨhɨ latɨkpo hn hnakɨrbich yet de uje iich otsɨɨ Judas. Wɨchɨ israelya. Tãra wahacha hnɨmich Galilea. Wɨchɨ sehe dii ɨr õr bahluwaha toy hn ich oso okɨhniya uje õya ɨre. Uje oshuu oshuu tokite ich nos wɨr oso uje õya ɨre okarẽhe lekɨtiyo.
\v 38 Heke yok takɨt olak par uje ye ahakoslo nãhu hnakɨrbo uje õya Jesusni. Moymlo õr par uje shɨ odo pork kɨmɨjɨ erze uje oshiyokõr tãra hnakɨrbich ich tyenɨj tokole ye jukur petɨk nehe.
\v 39 Per kɨmɨjɨ tãra Porrosht ich nos wɨr olak ich ye olak pwelpe par uje ontewlo õr. Heke tokole uje atsɨ̃rlo Porrosht.—
\v 40 Nos wɨr õr ɨre otsahmũr uje Gamaliel tatɨm õr. Heke oshuu erze apostole omasahapo Junta Suprema õr ɨkɨch. Otsepyẽr õr hn otsahɨ̃rm õr par uje ich ye otata Jesús otatɨm oso hn oshuu ohno otokolɨhɨchɨs.
\v 41 Uje erze apostole otokolɨhɨchɨs erze õr bahluwo õr ɨkɨch ich nos õr aylpa pork Porrosht chɨbɨte uje tyenɨj õr ewenta uje otsepyẽr õr. Nos wɨr õr ɨre ye opookpe. Shɨ õr ewenta pork ye odotiis Jesuspe.
\v 42 Kal deeych ich shish oshiyokorãha oso wahacha templo patikɨt ehet hn oshiyokorãha orɨ̃hɨ uu õr ihyuwo aho. Otatɨm õr uje Jesús wɨchɨ Cristo. Wɨchɨ uje ɨshɨ oso õr hnɨtewɨhɨ Porrosht ahɨr. Ye onoympe uje oshiyokorãha õr.
\c 6
\s Ochiihla hnakɨrbo õr syete par otsehek oposo.
\p
\v 1 Eseekite deeych yet uje Porrosht aabo shish ma okɨhniya hn erze Porrosht aabo uje õr israel oso uje otseẽt uu griego õr ahwoso ich ochinehnɨm wɨr erze Porrosht aabo yewo uje õr israel oso toy per otseẽt uu õr ahwoso uje iich otsɨɨ arameo. Otsɨtak pork kal deeych uje oshɨm oposo uu poluu ich ye odosɨm oduhu ɨlo erze poluu yẽrpe.
\v 2 Erze apostole uje õr dose oshuu wɨr Porrosht aabo otakɨsho lawich par uje okẽytker õr. Omo õr otsɨɨ: —Ye ompe oyukwim oyanɨmɨrãha Porrosht ahwoso par oyɨ̃ra uu poluu.—
\v 3 Omo õr otsɨɨ: —Pɨshɨbo watsaklo, aahlɨlo hnakɨrbo uhulo õr syete uje ode olak ehet. Wɨr uje oso otata uje ich õr aho om hn ich nos erahalo uje Porrosht Ɨchɨbich de õr aho hn ich õr eykdeyo. Heke oyiihla õr par ochɨ̃ra wɨr poluu.
\v 4 Õryok tyenɨj shish õryok orar hn shish oyanɨmɨrãha Porrosht ahwoso.—
\v 5 Nos wɨr õr ɨre otsahmũr uje wɨr otata oshuu ɨtsorz hn ochiihla Esteban. Ese hnakɨrbich yelɨj dotiis Porrosht. Heke ich ɨmeheeych uje Porrosht Ɨchɨbich de ehet. Ochiihla toy erze hnakɨrbo yewo uje õr iiyo otsɨɨ Felipe, Prócoro, Nicanor, Timón, Parmenas hn Nicolás. Ese Nicolás tãra dɨt Antioquía. Ɨre chii ɨr israel osɨhɨ par uje teeychãha uu õr Porrosht.
\v 6 Porrosht aabo yewo ohnoy õr otseya õr erze apostole õr ɨkɨch. Wɨr õr orar hn ochɨbɨte nahme õr hu eeyo par uje ochishew erze obiyo.
\v 7 Eseekite ich Porrosht ahwoso shish ma chũr lekɨtiyohochɨs, hn uu Porrosht aabo shish ma okɨhnipa uje odechɨ ese dɨt Jerusalén. Ich wɨr okɨhnipo erze saserdote uje omasaha Porrosht aabo toy.
\s Ochishew Esteban.
\p
\v 8 Eseekite hn Porrosht shish takashɨm Esteban hn ɨshɨm ukurbo heke shiyokõr yarɨhɨchɨs ich kɨhniya uje ye latɨk pwele niyokõr.
\v 9 Per oso odechɨ ɨchii oshiyokos ɨre. Wɨr uje shish otɨ̃r asa sinagoga ehet waa je iich otsɨɨ Los Libertados. Wɨr israel oso uje otãra wahacha hnɨmich Cirene, otãra wahacha dɨt Alejandría, otãra wahacha hnɨmich Cilicia, hn otãra wahacha hnɨmich Asia. Ɨchii otsatsɨr Esteban pork ye onahmũrpe uje wɨchɨ tatɨm õr shuu ɨtsorz.
\v 10 Per nos wɨr õr ɨre ich ye õr pwele par uje otata oduhu kɨnaha pork Porrosht Ɨchɨbich shuu Esteban eykdeyo hn shuu chɨrahapa chiilehet.
\v 11 Heke otsakɨs ɨre hn ohno ochish hnakɨrbo par uje oshuu wɨr õr denunsya Esteban otsɨɨ: —Õryok oyunt uje ese Esteban chiyuhu lahwoso mɨhnuwõho Moisés lɨshɨ hn chiyuhu lahwoso mɨhnuwõho Porrosht toy.—
\v 12 Heke oshuu erze dɨt oso hn uu õr bahluwo hn erze hnakɨrbo uje oshiyokorãha oso waa ley waa je Moisés chichewkite otsɨtak Esteban lɨshɨ. Wɨr ochishew hn ohnoy otseya wahacha asa õr weeta ɨkɨch waa je iich otsɨɨ Junta Suprema.
\v 13 Otõhwa hnakɨrbo yewo toy par uje otatɨm uu õr bahluwo dekushiĩ. Omo õr otsɨɨ: —Ese hnakɨrbich shish chiyuhu lahwoso mɨhnuwõho asa templo hn Moisés ley toy.
\v 14 Õryok oyunt uje Esteban tata ɨm: “Jesús uu dɨt Nazaret osht tyenɨj sehnɨmich asa templo nehe hn tyenɨj nos shuu yukwimlo uu eyoklo ɨluu uje Moisés ɨshɨm eyoklokite par uje yiyokõr ɨluu kɨnẽhe.”—
\v 15 Nos wɨr hnakɨrbo uje ode asa Junta Suprema omo Esteban ɨle ich shɨ ɨtso Porrosht ɨr anjel ɨle.
\c 7
\s Esteban keytkẽr õr bahluwo.
\p
\v 1 Eseekite hn ese saserdote õr bahlut pisht tatɨm Esteban ɨm: —¿Je ũru erze õr ahwoso uje otatɨm oryõkɨke?—
\v 2 Esteban tatɨm õr ɨm: —Pɨhnapso watsaklo hn õr bahluwo watsaklo, ẽrlo nãhu pahwoso uje titɨm olak. Porrosht wɨchɨ ich dichpa. Wɨchɨ tokolɨhɨ eyoklo porokkite ɨkɨch Abraham uje ehn de wahacha ese hnɨmich uje iich otsɨɨ Mesopotamia. Ehn ye tɨ̃r wahacha petɨkni par uje debuhu ese dɨt uje iich otsɨɨ Harán.
\v 3 Porrosht tatɨm Abraham ɨm: “Bo atokolɨhɨ ele owa hnɨmich hn nos moym wɨr eeyso par uje etɨ̃r ese hnɨmich uje tyenɨj tokowa owa nehe.”—
\v 4 Hn Esteban tatɨm õr ɨm: —Abraham tokolɨhɨ ese ɨr hnɨmich uje iich otsɨɨ Caldea hn hno debuhu wahacha dɨt uje iich otsɨɨ Harán. Uje ɨr deych tokite hn Porrosht shuu Abraham hnaas tɨ̃r ele hnɨmich uje eyoklo de,
\v 5 per Porrosht ye dosɨm Abraham lɨka hnɨmich petɨkkite hnii pɨkaap per chɨbɨte lahwoso ich shuu ũrpa tatɨm ɨre uje tyenɨj ɨshɨm ɨre ele hnɨmich nehe hn uu ɨr aabo hn uu ɨr aabo õr ahnɨmo. Wɨchɨ uje tatɨm uu Abrahamkite shuu ɨtsorz uje ehn ye ɨr ijɨ̃rsh.
\v 6 Porrosht tatɨm Abraham ɨm: “Nos wɨr aabo hn uu õr aabo õr ahnɨmo tyenɨj nos ohno otɨ̃r hnɨmich kɨnẽhet nehe par uje odebuhu. Wɨr ochii ɨr dihipo kɨnãho wahacha. Nos wɨr oso uje odechɨ hnɨmich tyenɨj nos ochii õr deloho hn shish ochɨpa õr nehech terɨhɨ kwatro syento ãyo.
\v 7 Uje ta par terɨhɨ erze kwatro syento ãyo hn yok tyenɨj tepyẽr erze oso uje ochii õr deloho. Heke wɨr otokolɨhɨ wahacha nehe ich tyenɨj oteeychãha yokɨhɨ lɨka ele hnɨmich uje owa de.” Wɨr uje Porrosht tatɨm Abrahamkite.
\v 8 Eseekite hn Porrosht chɨbɨte lahwoso tatɨm Abraham uje ɨre hn ɨr aabo tyenɨj shish oshiyokõr yar nehe waa je iich otsɨɨ sirkunsisyon. Abraham ɨr ɨrãhta ijɨt shurhãkite uje iich otsɨɨ Isaac. Ese pɨkɨhnint uje terɨhɨ daalo osho hn Abraham shiyokõr yarta waa je iich otsɨɨ sirkunsisyon. Depwe Isaac uje ɨr ɨrãhta ijɨt shurhãkite uje iich otsɨɨ Jacob hn shiyokõr yarta shuu ɨtsshɨp uje ɨr deych shiyokõrkite. Hn Jacob ɨr ɨrẽhte õr aabo oshũrhakite uje õr dose. Ich nos shiyokõr õr yar waa je iich otsɨɨ sirkunsisyon. Erze õr wee uje õr dose wɨr uje erze israel oso otãra õr.—
\v 9 Esteban tatɨm õr ɨm: —Jacob aabo ich opota uje õr deych sahmũrpa uu õr leshɨbich uje iich otsɨɨ José. Ochiwãha ɨre uu dihipo kɨnãho par uje ohnoy otseya wahacha egipto oso õr hnɨmich, per Porrosht shish takashɨm José.
\v 10 Porrosht nos chiyuhu erze kuche mɨhnũwo uje tɨ̃r José. Shuu eykdeyo hn shuu egipto oso õr rey sahmũr ɨre. Heke ese rey shuu José masaha par õr bahluwa erze egipto oso par tɨbey õr hn shuu tɨbey wɨchɨ ɨr palasyo toy.
\v 11 Sewɨt dich ihnɨmichɨhɨ lekɨtiyo ese egipto oso õr hnɨmich hn ese canaán oso õr hnɨmich toy. Ich shuu oso odospa hn uu eyoklo poruwo wɨshɨ ich ye odɨraha keshɨ tyenɨj oduhu oposo tãra ɨraãpo par uje otew.
\v 12 Per Jacob chunt uje wahacha egipto oso õr hnɨmich trigo de hn shuu deyjo ohno par uje otiya oposo. Erze ɨr aabo wɨr uu eyoklo poruwo wɨshɨ. Wɨchɨ webich osht uje ohno otɨ̃r egipto oso õr hnɨmich.
\v 13 Uje José leshɨbo ohnopo hn José shuu leshɨbo ochɨraha ɨre heke uu egipto oso õr rey chunt uje yeniipo José leshɨbo.
\v 14 Hn José shuu ohno par uje otõhwa ɨr deych Jacob hn par nos otõhwa deeyso. José hõr deeyso onisheheyekite õr setenta y sinko hnakɨrbo.
\v 15 Heke Jacob hno debuhu wahacha egipto oso õr hnɨmich. Tooho wahacha hn uu eyoklo poruwo wɨshɨ otooho wahacha toy.
\v 16 Jacob hõr daabo pisho kal uje otoy ich ohnoy otseya õr wahacha ese dɨt Siquem par uje ochihĩtsɨm orɨ̃hɨchɨs asa dukuta uje Abraham lɨshɨ tiyehe wɨr õr ahɨrkite erze Hamor lɨshɨ ɨr aabo.—
\p
\v 17 Hn Esteban tatɨm õr ɨm: —Uje ich ta par terɨhɨ ese ɨshɨrĩt uje Porrosht chɨbɨte lahwoso tatɨm Abrahamkite par chiyuhu erze israel osoho wahacha erze egipto oso õr hnɨmich ich shish ma okɨhniya.
\v 18 Eseekite hnakɨrbich yet masaha par egipto oso õr rey. Wɨchɨ ye dɨraha José lɨshpe.
\v 19 Ich nos sehnyẽr uu eyoklo poruwo wɨshɨ hn chɨpa õr hn shuu oymɨhɨ uu deyjo ejwert uje hnii oshũrha par uje nos otoy.—
\v 20 Hn Esteban tatɨm õr ɨm: —Shiyehe wɨr daalo uje Moisés shũrha. Ese pɨkɨhnint wɨchɨ uje Porrosht shuu ɨhɨ̃rtpa. Uu ɨr deych hn waa ɨr data shish otsakɨs ɨrehe wahacha dahuch ehet nehech shekurko tre.
\v 21 Ye õr pwelpe uje otsakɨs ɨre ma ich ochɨbɨte ejwert hn uu egipto oso õr rey ɨr ijɨta chishew ɨre. Wate chii deyjoho.
\v 22 Wate shuu nos oshiyokorãha Moisés erze uje egipto oso ochɨraha. Heke ese Moisés ich ukurbo deyo de hn ich chɨrahapa chiilehet.
\v 23 Uje ich terɨhɨ kwarenta ãyo hn ɨr eyuwo tɨsɨr uje sehe do tekɨrɨhɨ nahnapso.
\v 24 Uje tekɨrɨhɨ õr hn chish nahnapsɨt uje egipto yet loter, heke Moisés sorza wɨchɨ nahnapsɨt hn shuu wɨchɨ egipto yet shuu toy.
\v 25 Moisés chɨbɨte uje nos wɨr ɨr ɨhnapso uu israel oso tyenɨj ochɨraha uje Porrosht chiihla ɨre par chiyuhu õr erze egipto oso õr hme per ɨr ɨhnapso ye odɨrehepe.
\v 26 Eseekite uje ich dechole hn Moisés taachɨ̃hɨ õr ahɨrpo hn chish uu nahnapso õr osiyer uje oteye. Sehe duhu õr aho kɨɨs heke tatɨm õr ɨm: “Olak ɨhnapsoye. ¿Ɨnaapo heke oterloye?”
\v 27 Ese uje satsɨ̃r uu nahnapsɨt chukus Moisés hn tatɨm ɨm: “¿Yeẽkpo uje chɨbɨte owa par uje owa õryok bahluwa hn owa õryok jwe?
\v 28 ¿Je sehe tuk yok uhu tɨkɨtɨ uhu ɨlo uu egipto yet uje tukhna uhu toy?”
\v 29 Uje Moisés chunt uje shuu ɨtsorz hn hno tokolɨhɨchɨs uushɨ par uje hno tɨ̃r wahacha ese hnɨmich uje ich otsɨɨ Madián par uje debuhuchɨs chii ɨr dihipɨt kɨnaha wahacha. Chiileku hn uu ɨr aabo õr osiyer otãra ɨre wahacha.—
\p
\v 30 Hn Esteban tatɨm õr ɨm: —Uje Moises dechɨ kwarenta ãyo hn anjel tokolɨhɨ ɨr ɨkɨchɨhɨ wahacha ese hnɨmich uje ɨsa uje dechɨ kojach ahɨr uje iich otsɨɨ Sinaí. Ese anjel dechɨ jwekɨta ehet uje hurẽhe wahacha pohorrza waa je ɨtso kowta per wohnesh.
\v 31 Uje Moisés umo wate jwekɨta ich chishlabe. Sɨtɨ̃r ɨre wate jwekɨta par uje teychɨm. Chunt Ɨrhĩch ahwoso uje tãra jwekɨta ehet ɨm:
\v 32 “Yok uu owa poruwo wɨshɨ õr Porrosht. Yok uu Abraham lɨshɨ ɨr Porrosht, uu Isaac lɨshɨ ɨr Porrosht hn uu Jacob lɨshɨ ɨr Porrosht.” Heke Moisés ich ɨkiyo tãra pork ich tolpa. Ye nahmũrpe teychɨm Porrosht.
\v 33 Uu Ɨrhĩch tatɨm ɨre ɨm: “Eyuhu erihyo pork ese hnɨmich uje owa de wɨchɨ yok de hn ich yok dichpa.
\v 34 Ich tokomo uu israel oso uje ich shish õr losuhlaaboho wahacha egipto oso õr hnɨmich. Wɨr uje tiihla õrkite. Shish tukunt uje õr ɨhnakosh pork ich ochɨpa õr. Heke tɨkihnɨmich par uje tiyuhu orɨ̃hɨ erze egipto oso õr hme. Ele aahle tyenɨj tuu bo eeshpo etɨ̃r wahacha egipto oso õr hnɨmich.”—
\v 35 Hn Esteban tatɨm uu õr bahluwo ɨm: —Ese Moisés uje antkite ɨr ɨhnapso otsɨtak hn otatɨm ɨre otsɨɨ: “¿Yeẽkpo uje chiihla owa par uje owa õryok bahluwa hn õryok jwe?” Wɨchɨ Moisés Porrosht shuu ɨr anjel tokolɨhɨ ɨkɨchkite par shuu hno tɨ̃r egipto oso õr hnɨmich. Wahacha ich masaha uu israel oso õr bahluwa par tɨbey õr. Wɨchɨ tyenɨj chiyuhu orɨ̃hɨ erze egipto oso õr hme.
\v 36 Moisés shiyokõr yar ich kɨhniya uje ye latɨk pwele niyokõr wahacha egipto oso õr hnɨmich hn chiyuhu orɨ̃hɨ wahacha hn ich shiyokõr yarta toy uje shuu ochɨkãha waa onoota bahluta waa je iich otsɨɨ Mar Rojo. Ich shiyokõr yarpo ich kɨhniya uje ye latɨk pwele niyokõr uje ode wahacha ese hnɨmich uje ɨsa nehech terɨhɨ kwarenta ãyo.
\v 37 Ese Moisés wɨchɨ uje keytkẽr uu israel osokite. Tatɨm õr ɨm: “Deeych yet nehe ich Porrosht chiihla hnakɨrbich nohmet par profetya uje seẽtshɨp yok. Wɨchɨ israel os toy. Nos wɨr olak tyenɨj ahakõrlo uje wɨchɨ tata shuu ɨtsorz.”
\v 38 Eseekite uje ehn ode wahacha ese hnɨmich uje ɨsa ich Moisés dechɨ eyoklo poruwo wɨshɨ õr ahɨr. Moisés dechɨ toy uje Porrosht ɨr anjel keytkẽr ɨrehe wahacha ese kojach Sinaí eeych. Wɨchɨ dechɨ toy uu eyoklo poruwo wɨshɨ õr ehet par sanɨmɨrãha Porrosht ahwoso tatɨm õr. Wɨchɨ chunt Porrosht ahwoso uje ɨshɨm oso ɨkɨrĩt uje yelɨj nɨhna ɨre hn sanɨmɨrãha tatɨm õr par uje eyok pwele yɨrahalo toy.
\v 39 Per nos wɨr eyoklo poruwo wɨshɨ ich ye oniyokõrpe uje wɨchɨ tatɨm õr. Shɨ oym ɨre hn sehe odo odeeshpo otɨ̃r egipto oso õr hnɨmich.
\v 40 Otatɨm Aarón otsɨɨ: “Ahakõr kojach par uje oyii õryok porroshtɨhɨ par uje nõya õryok uje oyuko oyeeshpo oyɨtɨ̃r egipto oso õr hnɨmich. Ese Moisés uje chiyuhu eyokɨhɨ wahachni egipto oso õr hnɨmich ich ye oyɨraha keshɨ latɨk tew ɨre heke ye taãchpe.”
\v 41 Shiyehe wɨr daalo ich oshiyokõr wõjɨt ijaabɨt ɨchɨbich hn nos wɨr õr ɨre oshuu loshɨpo hn otsẽru par uje oteeychãha ɨre. Ich oshiyokõr õr ahamich dich par uje oteeychãha wɨchɨ wõjɨt ɨchɨbich uje oshiyokõr.
\v 42 Heke Porrosht iim õr par shɨ oteeychãha ese deeych hn ese shekurko hn erze porrzeebe shɨ ɨtso uje Porrosht ɨr profeta chichewkite uje Porrosht sole: “Israel oso, erze kwarenta ãyo uje olak de wahacha ese hnɨmich uje ɨsa ¿je tukulo loshɨpo par uje eeychãhalo yokni?
\v 43 Ye ahakõrlope uje ɨtsorz. Olak ahnoklo uu olak porrosht kɨnẽhet uje iich otsɨɨ Moloc ɨr ihyuch hn ahnoklo uu olak porrosht kɨnẽhet uje ich kojach pɨt uje iich otsɨɨ Refán uje ɨtso porrzeebcha. Wɨr kojano po uje ahakõrlokite par uje eeychãhalo. Heke tyenɨj tuu nos wɨr olak ɨmãho otaãcha nehe hn ochishew olak hn nos ohnoy olak otseya olak wahacha dɨt Babilonia pɨt.” Wɨchɨ uje profeta chichewkite.—
\v 44 Hn Esteban tatɨm uu õr bahluwo ɨm: —Wɨr eyoklo poruwo wɨshɨ uje ehn ode wahacha ese hnɨmich uje ɨsa ich shish otõhwa Porrosht ihyuch. Wɨchɨ shɨ karpɨt uje iich otsɨɨ tabernakulo. Wɨchɨ uje Porrosht tatɨm Moiseskite par uje shuu oshiyokõr oshuu seẽtshɨp uje Porrosht chowa ɨre.
\v 45 Eyok poruwo wɨshɨ hn uu õr bahlut Josué oshuu otõhwa wɨchɨ karpɨt otseya ele hnɨmich uje otsatsɨr uu nasyone yewokite par uje ochishew õr hnɨmo. Porrosht takashɨm õr heke shish otserz namãho. Ese karpɨt ich shish de lɨka ele hnɨmich nehech terɨhɨ uu daalo uje rey David tɨbey uu israel oso.
\v 46 Porrosht shish takashɨm rey David heke sapur Porrosht par uje shiyokõr Porrosht ihyuch. Porrosht wɨchɨ uu eyoklo porokkite Jacob lɨshɨ ɨr Porrosht.
\v 47 Per Porrosht ye duhu rey David lɨshɨ niyokõr dahuch petɨkkite. Wɨchɨ shuu David ɨr ijɨt uje iich otsɨɨ Salomón shiyokõr dahuch.
\v 48 Per Porrosht wɨchɨ ich dichpa. Ye debuhu pwert ehetpe uje hnakɨrbo oshiyokõr. Profeta nohmet tatkite ɨm: “Porrosht sole:
\v 49 Poõrc wɨchɨ yok pɨbe hn ele hnɨmich lɨkɨ pɨr owich. ¿Tyenɨj uhulo ɨnaapo par uje ahakõrlo pihyuch par takabuhu?” Hn uu Ɨrhĩch ɨm: “¿Tokots paãrz hnɨmichɨhɨ ɨraãpo? Nĩhyok owich.
\v 50 Nos tiyokõr wɨr kuchekite.”—
\p
\v 51 Hn Esteban tatɨm õr ɨm: —Nos wɨr olak shish olak hu kata. Nos olak aho ich ye ahmũrlo Porroshtpe. Ye ahmũrlo ẽrlo Porrosht ahwospe. Nos wɨr olak shish ye nahmũrlope uje ahakõrlo uje Porrosht Ɨchɨbich tata shuu ɨtsorz. Nos wɨr olak shɨ olak ɨtso uu olak poruwo wɨshɨ.
\v 52 Olak poruwo wɨshɨ shish oshiyokõr mɨhnuwõho erze profeta wɨshɨ. Oshuu profeta yewo wɨshɨ oshuu otoy uje otata uje Cristo tyenɨj taãcha nehe. Hn olak aslo ɨre hn asɨmlo õr par uje uhulo oshuu oshuu toni.
\v 53 Porrosht shuu ɨr anjele oshɨm olak ɨr leykite per ye ahakõrlope uje tata shuu ɨtsorz.—
\s Oshuu Esteban oshuu toy.
\p
\v 54 Eseekite uje ochunt uje Esteban tatɨm õrkɨ ich ochesdelpa nehech oches dabtẽre pork ich otsɨtak pishɨ wɨchɨ Esteban.
\v 55 Per Porrosht Ɨchɨbich shuu Esteban chɨnkiya poõrc. Shuu umo Porrosht yokõrt hn shuu umo Jesús iyehe Porrosht waãchta.
\v 56 Esteban tatɨm õr ɨm: —Hmeychɨmlo, tokomo poõrc ich ɨsãha. Tokomo Cristo iyehe Porrosht waachjãrrza.—
\v 57 Uje ochunt Esteban ahwoso uje shuu ɨtsorz ich otsajuwe nãr ochɨ̃ra nahme. Ich otɨbich jwertpa. Nos ooshɨ odale par uje ochishew ɨre.
\v 58 Ochurz otseya dɨt nẽr ɨchii oshuu ochɨ̃ra kojano po. Per wap erze uje õr denunsya ɨre ochiyuhu nanerpɨ par uje ye nontew õrpe uje oshuu Esteban oshuu toy. Oshɨm nanerpɨ ese pɨkɨhnint hnakɨrbitɨt uje iich otsɨɨ Saulo oshuu tɨbey.
\v 59 Uje ehn oshuu ochɨ̃ra kojano po hn Esteban orar ɨm: —Ɨrhĩche Jesús, tokosɨm owa pɨchɨbich.—
\v 60 Esteban sakɨr icha dete hnɨmo hn tɨbich jwerte ɨm: —Ɨrhĩche, ye epiyer õr par erze kuche mɨhnũwo uje oshiyokorɨ̃hɨ yok.— Uje tata shuu ɨtsorz ich toy.
\c 8
\p
\v 1-2 Ese Saulo uje tɨbey õr nerpɨ ich sahmũrpa uje oso oshuu wɨchɨ Esteban lɨshɨ oshuu toy. Erze hnakɨrbo uje oshuu Esteban oshuu toy ich ohnoko hn yewo otaãcha uje ich otsahmũr Porrosht. Wɨr uje ohnoy Esteban lɨshɨkite par uje ochihĩtsɨm hn ich oyerhpa.
\s Saulo shiyokõr mɨhnɨkɨ̃hɨ uu Porrosht aabo.
\p Eseekite shiyehe wɨchɨ deeych ɨchii nos wɨr oso oloter uu Porrosht aabo lekɨtiyo dɨt Jerusalén ehet. Heke nos wɨr Porrosht aabo otsehek ɨre ohno otɨ̃r lekɨtiyoho ese hnɨmich Judea hn ohno otɨ̃r lekɨtiyoho wahacha toy ese samaria oso õr hnɨmich. Shɨ erze apostole wɨr uje otsakahachɨ dɨt Jerusalén.
\v 3 Eseekite ɨchii Saulo prowa sɨhna uu Porrosht aabo. Masaha õr ihyuwo aho par chishew õr. Kɨmɨjɨ hnakɨrbo hn kɨmɨjɨ tɨmcher ich churz õr chɨmchaha õr karsel ehet.
\s Felipe sanɨmɨrãha Porrosht ahwosoho dɨt Samaria.
\p
\v 4 Eseekite uje nos wɨr Porrosht aabo otsehek ɨre ohno otɨ̃r lekɨtiyo ich otsanɨmɨrãha Porrosht ahwoso otatɨm õr Cristo.
\v 5 Nohmet de uje iich otsɨɨ Felipe. Wɨchɨ hno tɨ̃r wahacha dɨt Samaria ɨchii shiyokorãha oso tatɨm õr Cristo.
\v 6 Nos wɨr oso ich okɨhniya uje otẽr uje Felipe shiyokorãha õr hn ye odotiispe pork ich omo erze yar ich kɨhniya uje Felipe shiyokõr uje ye latɨk pwele niyokõr.
\v 7 Oso okɨhniya uje ɨchɨbiyo mɨhnũwo tokolɨhɨ õr aho hn ich tɨbich jwertpa. Oso okɨhniya toy uje õr paralítico hn yewo odepo uje õr hnɨte wope, ese Felipe nos shuu õr owich om.
\v 8 Heke nos oso õr aylɨhɨ ese dɨt.
\p
\v 9 Eseekite ich hnakɨrbich nohmet dechɨ uje iich otsɨɨ Simón. Wɨchɨ tata uje pwele shiyokõr kuche uje nĩhyok ye latɨk pwele niyokõr hn shish nos shuu oso ochishlabe uje odechɨ. Shish shuu ɨre dich.
\v 10 Heke nos wɨr oso uje õr ɨhɨr deyo nehech erze uje õr losuhlaabo ich otẽr uje wɨchɨ tata shuu ɨtsorz. Omye otsɨɨ: —Ich ũrpa, ele hnakɨrbich Porrosht ukurbo de ehet.—
\v 11 Shish nos oshiyokõr uje Simón tata pork ich osdeyo uje shish shiyokõr kuche par uje shuu oso ochishlabe.
\v 12 Per uje ochunt uje Felipe shiyokorãha õr tatɨm õr uje Porrosht sehe tɨbey õr hn uje Jesús wɨchɨ Cristo uje ɨshɨ õr hnɨtewɨhɨ Porrosht ahɨrkite ich ye odotiispe. Hnakɨrbo hn tɨmcher ich okɨhniya uje Felipe tohɨrm õr.
\v 13 Ese Simón ye dotiispe uje Felipe tata shuu ɨtsorz heke shuu Felipe tohɨrm ɨre toy. Wɨchɨ shish hno tɨ̃r lekɨtiyo ĩya Felipe hn shish chishlabe uje umo wɨr yar uje ye latɨk pwele niyokõr uje Felipe shiyokõr.
\p
\v 14 Eseekite erze apostole odechɨ dɨt Jerusalén. Wɨr ochunt uje erze dɨt samaria oso ye odotiis Porrosht ahwospe heke oshuu Pedro hõr Juan ohno otɨ̃r wahacha dɨt Samaria par otekɨrɨhɨ õr.
\v 15 Uje otaachɨ̃hɨchɨs ɨchii õr orar par erze oso uje odechɨ dɨt Samaria par uje Porrosht shuu Dechɨbich masaha õr aho.
\v 16 Shɨ Felipe tohɨrm õrni chɨ̃ra õr uu Ɨrhĩch Jesús iich per ehn ye Porrosht Ɨchɨbich masaha õr ahope.
\v 17 Uje Pedro hõr Juan ochɨbɨte nahme õr hu eeyo hn Porrosht Ɨchɨbich masaha õr aho.
\p
\v 18 Eseekite uje Simón umo wɨr apostole uje ochɨbɨte nahme oso õr hu eeyo par uje Porrosht Ɨchɨbich masaha õr aho heke sehe dosɨm õr hnote par tiya uu Porrosht ukurbo par uje pwele shiyokõr ɨtso õr. Umo õr ɨm:
\v 19 —Sehe tuu anuwãhalo yok uu olak ukurbo par uje tɨbɨte pɨhme õr hu eeyo ich tyenɨj Porrosht Ɨchɨbich masaha õr aho.—
\v 20 Pedro tatɨm ɨre ɨm: —Sehe tuu erze owa hnote nõya owa uje amsaha urhuta bahluta ehet nehe pork sehe eya uu kuche uje shɨ Porrosht ɨshɨmɨhɨ õr.
\v 21 Ye owa pwele amsaha wɨr obiyope uje oyiyokõr pork Porrosht chɨraha uje owa eluuta ich mɨhnũ.
\v 22 Uhu ehet chuuna uje ahakõr mɨhnũwo. Moym wate eluuta uje mɨhnũ ɨchii ahakõr uje Porrosht sahmũr hn owa orar apur Ɨrhĩch. Yɨbe kɨmɨjɨ perdonar owa erze eyuwo mɨhnũwo uje uhu eyuwo tɨsɨ̃r.
\v 23 Par yok ich ɨmeheeychpa uje shish abɨta kuche hn owa ich ye owa pwelpe par uje moym erze kuche mɨhnũwo wɨr uje ye Porrosht nahmũrpe.—
\v 24 Simón tatɨm õr ɨm: —Sehe tuu olak orar apurlo uu Ɨrhĩch par uje erze kuche mɨhnũwo uje atɨm yok wapɨke ich ye masaha yok lɨshpe.—
\p
\v 25 Eseekite uje Pedro hõr Juan otsɨhna otata uje omo uje Jesús shiyokõrni hn uje otata uu Ɨrhĩch ahwoso hn ohno par ocheeshpo otɨ̃r wahacha dɨt Jerusalén. Uje ehn ode dehet pehet shish oshiyokorãha uu samaria oso otatɨm õr uje Jesús ɨshɨ õr hnɨtewɨhɨ Porrosht ahɨr pork duwo kɨhniya de dehet wɨro.
\s Felipe chish etiopía osht.
\p
\v 26 Eseekite hn Ɨrhĩch ɨr anjel tatɨm Felipe ɨm: —Bo etɨ̃r wahacha sur yɨt nehech aachɨ̃hɨ ese dehet uje tokolɨhɨ wahacha dɨt Jerusalén hn tɨ̃r wahacha ese dɨt Gasa. Ese dehet chɨkãha ese hnɨmich uje ɨsa.—
\v 27 Heke Felipe hno tɨ̃r wahacha. Chish etiopía oshtɨhɨ wahacha. Wɨchɨ reyna Candace ɨr ɨbɨk uje tɨbey dɨt hnote. Ese hnakɨrbich hnohna tɨ̃r wahacha dɨt Jerusalén par uje masaha templo patikɨt ehet par uje teeychãha Porrosht
\v 28 hn ele aahle ich hno cheeshpo tɨ̃r dahuch iyãha ɨr jarleshta. Ehn ler Porrosht ahwoso uje profeta Isaías lɨshɨ chichewkite.
\v 29 Porrosht Ɨchɨbich tatɨm Felipe ɨm: —Bo etɨ̃r wate jarleshta e ɨjɨt.—
\v 30 Heke Felipe hno uushɨ sɨtɨ̃r ɨr wate jarleshta. Chunt uje ese õr bahlut ler Porrosht ahwoso uje profeta Isaías chichewkite. Felipe tatɨm ɨm: —¿Je eraha erze uje yesh owa ler?—
\v 31 Ese hnakɨrbich tatɨm ɨm: —¿Tuu ɨnaapo par tɨkɨraha uje ye latɨk chɨhɨ uje shiyokorãha yok?— Tatɨm Felipe par uje dohɨr wate jarleshta ehet hn sakaha ahɨr par uje shiyokorãha ɨre.
\v 32 Erze Porrosht ahwoso uje ese hnakɨrbich lerke tata shuu ɨtsorz ɨm: —Ohnoy ɨre otseya wahacha par uje oshuu oshuu toy per ɨre shiyokõr shɨ ɨtso obeje. Ye dish latɨk shɨ ɨtso uje otuhu obeje wesho ich ye yerhpe.
\v 33 Oshiyokorɨ̃hɨ kuche mɨhnuwõho ɨre par uje oshuu pook. Ɨre ye niyokõr uje mɨhnɨ̃kpe per shɨ oshuu ɨtso uje shiyokõr mɨ̃hnɨk. Ye latɨk chɨhɨ uje pwele tɨskẽr wɨr aabo pork Porrosht aabo ich okɨhniya. Porrosht aabo ode shɨ pork oso oshuu Cristo oshuu tooho lɨka hnɨmich eeych.— Wɨr uje Isaías chichewkite.
\p
\v 34 Ese hnakɨrbich tatɨm Felipe ɨm: —Ele profeta Isaías ¿je shɨ lorzɨhɨ ɨre o je lorzɨhɨ hnakɨrtɨk yẽrk?—
\v 35 Heke Felipe tatɨm ɨre erze uje lerke nehech tatɨm ɨre uje Jesús ɨshɨ oso õr hnɨtewɨhɨ Porrosht ahɨr.
\v 36 Uje ehn ohno oyãha jarleshta hn ochish awɨt uje dechɨ dehet wɨrc. Ese hnakɨrbich tatɨm Felipe ɨm: —Hmeychɨm, awɨt dechɨ. ¿Je om par uje ohɨrm yokɨhɨ lɨka?—
\v 37 Hn Felipe tatɨm ɨre ɨm: —Kɨmɨjɨ ye otiis pishɨ uu Ɨrhĩch ich om uje tokohɨrm owa.— Ese hnakɨrbich tatɨm ɨm: —Yok ye tokotiispe uje Jesucristo wɨchɨ uu Porrosht ijɨt pisht.—
\v 38 Ese hnakɨrbich shuu debich shuu wate jarleshta iyehe. Felipe hn ese hnakɨrbich oyhnɨmich ohno otɨ̃r ese awɨt hn Felipe tohɨrm ɨre.
\v 39 Uje otokolɨhɨchɨs awɨt ehet hn uu Ɨrhĩch Ɨchɨbich hnoy Felipe. Heke ese hnakɨrbich ich ye nompope. Ɨre tokolɨhɨchɨs hno hn ich ayla pork ye dotiis Jesuspe.
\v 40 Eseekite hn Felipe dechɨ dɨt Azote. Tokolɨhɨ Azote par hno tɨ̃r Cesarea. Duwo kɨhniya de dehet wɨro heke hno tɨ̃r õr hn sanɨmɨrãha Porrosht ahwoso uje Jesús ɨshɨ oso õr hnɨtewɨhɨ Porrosht ahɨr nehech taachɨ̃hɨ dɨt Cesarea.
\c 9
\s Saulo masaha par Porrosht aap.
\p
\v 1 Eseekite hn Saulo ye noympe uje shish tata wɨr Porrosht aabo tyenɨj oshuu õr oshuu otoy. Heke hno tɨ̃r ese saserdote õr bahlut pisht ɨkɨch
\v 2 hn sapur ɨre par chichew hute par uje ɨshɨm uu õr bahluwo uje ode sinagoga aho wahacha dɨt Damasco. Erze hute ɨshɨm ɨre ukurbo par uje chish wɨr hnakɨrbo hn tɨmcher uje ye odotiis Jesuspe hn hnoy õr seya õr wahacha Jerusalén hn chɨmchaha õr karsel ehet.
\v 3 Uje ich de par taachɨ̃hɨ dɨt Damasco ɨchii luu tãra poõrc ich hũrpa chihit ɨre.
\v 4 Saulo kayɨhɨchɨs hnɨmich hn chunt õr ahwoso uje ɨm: —Saulo, ¿ɨnaapo heke shish ahakõr kuche mɨhnuwõho yok?—
\v 5 Saulo umo ɨm: —Ɨrhĩche, ¿owa yeẽkpo?— Jesús tatɨm ɨm: —Yok Jesús uje shish ahakõr kuche mɨhnuwõho yok. Shɨ owa ɨtso wey uje ye nahmũr dɨrkpe. Ɨr yɨnsɨrc shish chichew chɨ̃ra phich uje weshtɨsh hn ich dospa per ye dɨrkpe. Owa eraha uje shish ahakõr mɨhnuwõho Porrosht aabo uje shuu owa dosdarakpa per shish ahakõr.—
\v 6 Saulo ɨkiyo tãra hn ich tola. Ɨm: —Ɨrhĩche, ¿sehe uhu tiyokõr latɨkpo?— Ɨrhĩch tatɨm ɨm: —Alehet, bo etɨ̃r dɨt Damasco. Yet dechɨs uje tyenɨj tatɨm owa par ahakõr.—
\v 7 Eseekite hn erze hnakɨrbo uje õya Saulo shɨ oyehe. Ich ye odɨraha uje otata. Ochunt uu õr ahwoso per ye onomo latɨk.
\v 8 Uje Saulo iyehet hn sɨtsẽr dele ich ɨle yesh pata heke ochishew hmata hn ohnoy otseya dɨt Damasco.
\v 9 Daalo tre sakaha wahacha hn shish ɨle yesh pata. Ich ye taakpe hn ich ye doho latɨk.
\p
\v 10 Eseekite ich hnakɨrbich dechɨ ese dɨt Damasco uje iich otsɨɨ Ananías. Wɨchɨ Porrosht aap. Porrosht shuu teychɨm kuchẽrk uje ye latɨk pwele nomo shɨ ɨre uje umo. Ɨrhĩch tatɨm ɨre ɨm: —Ananías.— Hn Ananías tatɨm ɨre ɨm: —Ɨrhĩche, yok de lɨka.—
\v 11 Ɨrhĩch tatɨm ɨm: —Bo etɨ̃r wahacha ese dehet uje iich otsɨɨ ye poshɨkpe. Etɨ̃r wɨchɨ Judas ihyuch. Ekwi ese hnakɨrbich uje iich otsɨɨ Saulo uje tãra dɨt Tarso. Wɨchɨ yesh orar.
\v 12 Tokowa wɨchɨ kuchẽrkɨke uje ye latɨk pwele nomo, shɨ ɨre uje umo. Tokowa Saulo owa uje tyenɨj aachɨ̃hɨ ɨre ahɨr. Titɨm ɨreke too: “Ese hnakɨrbich iich otsɨɨ Ananías. Wɨchɨ uje tyenɨj chɨbɨte nahme eheta eeych par uje erze ele ich owich om.”—
\v 13 Ananías tatɨm ɨm: —Ɨrhĩche, shish tukunt uje otata ese hnakɨrbich shish shiyokõr kuche mɨhnuwõho uu oso uje ye odotiis owape uje ode dɨt Jerusalén.
\v 14 Ele aahle erze saserdote õr bahluwo uje ode dɨt Jerusalén oshɨm ɨre ukurbohna par uje nos chishew oso uje oteeychãha owa lɨka.—
\v 15 Per uu Ɨrhĩch tatɨm Ananías ɨm: —Bo ahakõr uje titɨm owa pork ese hnakɨrbich tiihlakite par uje hno tɨ̃r lekɨtiyo sanɨmɨrãha pahwoso nehe. Tyenɨj tatɨm pahwoso wɨr dihipo kɨnãho, tatɨm uu õr reye hn tatɨm uu israel oso toy.
\v 16 Yok tyenɨj tokowa ɨre kuche doso ich kɨhniya uje oso oshiyokõr ɨre nehe shɨ pork sanɨmɨrãha pahwoso.—
\v 17 Ananías hno tɨ̃r Judas ihyuch uje Saulo de hn masaha ehet. Chɨbɨte nahme Saulo huta eeych hn tatɨm ɨre ɨm: —Ermano Saulo, uu Ɨrhĩch Jesús wɨchɨ tokolɨhɨ ekɨchɨhɨ wahachhna dehet pehet uje ehn ye aachɨ̃hɨ lɨka petɨkhna. Wɨchɨ uje shuu tɨkɨrẽt par uje tukuta elɨ hn par uje Porrosht Ɨchɨbich masaha ehet.—
\v 18 Shiyehe uje tatɨm ɨre shuu ɨtsorz hn kuchẽrk tãra uu ɨr ɨle ehet shɨ ɨtso uu loshiyo yũhɨr hn umo lekɨtiyopo. Saulo iyehet hn hno ĩya Ananías par wɨchɨ tohɨrm ɨre.
\v 19 Depwe uje taak hn ukurbo masaha ɨrpo.
\s Saulo sanɨmɨrãha Porrosht ahwosoho dɨt Damasco.
\p Eseekite hn Saulo sakahachɨs uu Porrosht aabo õr ahɨr ese dɨt Damasco shuu daalo arhaabo
\v 20 hn shish hno masaha wɨr sinagoga aho sanɨmɨrãha Porrosht ahwoso tatɨm õr uje Jesús wɨchɨ uu Porrosht Ijɨt pisht.
\v 21 Nos wɨr oso uje odechɨ sinagoga ehet ochunt uje tata shuu ɨtsorz ich nos ochishlabe. Omye otsɨɨ: —¿Je lɨkɨ uu hnakɨrbich uje prowa sɨhna uu oso uje oteeychãha Jesusɨhɨ wahacha Jerusalén? ¿Je wɨchɨ uje taachɨ̃hɨ lɨka par uje chishew erze oso uje ye odotiis Jesuspe par uje hnoy õr seya õr wahacha erze saserdote õr bahluwo õr ɨkɨch?—
\v 22 Saulo shish ma chɨrahapa uje sanɨmɨrãha Porrosht ahwoso nehech erze israel oso uje odebuhu Damasco ich ye odɨraha keshɨ tyenɨj otatɨm ɨr latɨkpo. Ɨre shish shuu ɨmeheeychpa uje Jesús wɨchɨ uu Cristo. Ɨre uje ɨshɨ oso õr hnɨtewɨhɨ Porrosht ahɨr.
\s Saulo hno yuhwo.
\p
\v 23 Eseekite uje ich daalo kɨhniya uje Saulo dechɨ Damasco hn nos wɨr israel oso ochɨbɨte par oshuu ɨre oshuu toy.
\v 24 Saulo chunt uje sehe oniyokorɨ̃hɨ ɨre. Kal deeych hn dɨhlak ich ɨr ɨmãho shish oyem ɨrehe wahacha dɨt ebich par uje oshuu ɨre oshuu toy.
\v 25 Uje dɨhlakkite hn Porrosht aabo oshuu Saulo masaha kanasta dich ehet hn ochɨrmasɨhɨ ese moraylt pɨt uje chɨpeẽsa dɨt par uje Saulo yuhwo.
\s Saulo de dɨt Jerusalén.
\p
\v 26 Eseekite uje taachɨ̃hɨ dɨt Jerusalén ich sehe tɨ̃r uu Porrosht aabo õr ahɨr per nos wɨr õr ɨre ich otola. Ich otsotiis uje wɨchɨ masaha par Porrosht aap.
\v 27 Bernabé hnoy Saulo seya wahacha apostole õr ɨkɨch. Tatɨm õr uje Ɨrhĩch tokolɨhɨ Saulo ɨkɨchɨhɨ wahacha dehet pehet uje wɨchɨ tɨ̃r Damasconi hn keytkẽr ɨre. Tatɨm õr toy uje ehn de wahachhna dɨt Damasco ich shish sanɨmɨrãha Porrosht ahwoso tatɨm õr Jesús ɨluu hn ye tola latɨk.
\v 28 Heke Saulo sakahachɨs uu apostole õr ahɨr hn shish tɨ̃r lekɨtiyoho dɨt Jerusalén hn sanɨmɨrãha Porrosht ahwoso tatɨm õr Jesús ɨluu. Ich ye tola latɨk.
\v 29 Saulo keytkẽr uu israel oso uje otseẽt uu griego õr ahwoso per nos wɨr õr ɨre õr prowa sehe oduhu ɨre oduhu toy.
\v 30 Uje erze Porrosht aabo ochunt uje ɨtsorz heke ohnoy Saulo otseya wahacha dɨt Cesarea hn oshuu hno seyhi tɨ̃r dɨt Tarso.
\v 31 Eseekite ich nos wɨr Porrosht aabo uje ode lekɨtiyo erze hnɨmo Judea, Galilea hn Samaria ich nĩhyok ye latɨk niyokõr mɨhnɨkɨ̃hɨ õr. Porrosht Ɨchɨbich shuu wɨr daabo õr ukurbo deyo de. Shish shuu õr aho kɨɨs hn ma otsahmũr uu Ɨrhĩch hn shuu ma okɨhniya.
\s Pedro chukuta Eneas chɨ̃ra Jesús iich.
\p
\v 32 Eseekite uje ehn Pedro hno tɨ̃r lekɨtiyo tekɨrɨhɨ uu Porrosht aabo nehech chish uu yewo uje ode wahacha ese dɨt uje iich otsɨɨ Lida.
\v 33 Uje taachɨ̃hɨ wahacha hn chish hnakɨrbich uje iich otsɨɨ Eneas. Wɨchɨ osho ãyo uje shish de kamɨt eeych pork wɨchɨ paralítico.
\v 34 Pedro tatɨm Eneas ɨm: —Eneas, Jesucristo chukuta owa. Alehet hn enshii owa kamɨt.— Shiyehe uje tatɨm ɨre shuu ɨtsorz ich ese hnakɨrbich iyehet.
\v 35 Nos wɨr oso uje odechɨ dɨt Lida hn ese dɨt Sarón omo uje ese hnakɨrbich dɨrkɨhɨ lekɨtiyo heke ich nos wɨr õr ɨre ye odotiis Ɨrhɨ̃chpe.
\s Dorcas ɨkpo.
\p
\v 36 Eseekite wahacha ese dɨt Jope tɨmcharrza de waa je iich otsɨɨ Tabita. Griego õr ahwoso iich otsɨɨ Dorcas. Wate Porrosht aap. Asa tɨmcharrza shish shiyokõr uje ich om hn shish takashɨm oso uje õr losuhlaabo.
\v 37 Shiyehe wɨr daalo uje Pedro de dɨt Lida hn asa tɨmcharrza permo nehech toohochɨ dɨt Jope. Ochũrhu wate hn ohnoy ochɨmchaha pwert ehet uje de yet eeych.
\v 38 Ese dɨt Jope ye dukuhlehechɨspe ese dɨt Lida uje Pedro de. Uje erze Porrosht aabo ochunt uje Pedro dechɨ hn oshuu hnakɨrbo õr osiyer ohno otekɨrɨhɨ ɨre. Uje otaãcha hn otatɨm Pedro otsɨɨ: —Sehe oyuhu Mẽya õryok shɨchish oyɨtɨ̃r ese dɨt Jope.—
\v 39 Pedro hno ĩya õr. Uje taachɨ̃hɨ wahacha ich ohnoy otseya ese pwert uje de pwert yet eeych uje Dorcas late de. Nos wɨr poluu uje odechɨ ochɨpeẽsa Pedro. Nos oyerh hn ochowa uu bortɨso uje Dorcas chichewni.
\v 40 Pedro nos shuu wɨr oso otokolɨhɨ ejwert. Uje nos otokolɨke hn icha dete hnɨmo par orar. Uje yuwɨrke ich chinkiya teychɨm Tabita hn umo ɨm: —Tabita, alehet.— Uje wate chɨtsẽr dele hn teychɨm Pedro hn sakɨr.
\v 41 Pedro chishew hmata shuu iyehet. Uje iyehetɨke hn Pedro tɨbii uu poluu hn nos wɨr Porrosht aabo yewo par uje chowa õr uje ɨkaka.
\v 42 Nos wɨr oso ochuntɨhɨ lekɨtiyoho ese dɨt Jope heke ich oso okɨhniya ɨchii ye odotiis uu Ɨrhɨ̃chpe.
\v 43 Pedro shɨ sakahachɨs dɨt Jope nehech shuu daalo kɨhniya. Shɨ sakaha wɨchɨ ihyuch ese hnakɨrbich uje iich otsɨɨ Simón. Wɨchɨ chishew obiyo shɨ tohɨrm kwer ɨmisht par shuu koota.
\c 10
\s Pedro tekɨrɨhɨ Cornelio ihyuch.
\p
\v 1 Eseekite wahacha dɨt Cesarea hnakɨrbich de uje iich otsɨɨ Cornelio. Wɨchɨ kapitan uje tɨbey ohyerptoso õr weeta nohmata waa je iich otsɨɨ Italiano.
\v 2 Ɨre ich sahmũr Porrosht hn tola. Nos wɨr ɨr aabo hn ɨr iiso õr ɨtspo nos otola Porrosht toy. Ɨre shish ɨshɨmɨhɨ israel oso õr kuche uje nihyokɨ̃hɨ õr ahɨr, hn ɨre shish orar sapur Porrosht.
\v 3 Deeych yetkite uje a la tre yɨlka hn umo kuchẽrk uje ye latɨk pwele nomo shɨ ɨre uje umo. Umo Porrosht ɨr anjel uje masaha pwert ehet hn tatɨm ɨm: —Cornelio.—
\v 4 Cornelio teychɨm pishɨ hn ich tola. Tatɨm ɨre ɨm: —Ɨrhĩche, ¿sehe uhu tiyokõr latɨkpo?— Porrosht ɨr anjel tatɨm ɨm: —Porrosht shish chunt uje owa orar apur ɨre hn teychɨm erze kuche uje shish asɨmɨhɨ uu oso uje õr losuhlaabo.
\v 5 Uhu hnakɨrbo odo otɨ̃r wahacha dɨt Jope par uje otõhwa ese hnakɨrbich uje iich otsɨɨ Simón. Wɨchɨ iich yet otsɨɨ Pedro.
\v 6 Ese hnakɨrbich de wɨchɨ ese hnakɨrbich yet ihyuch uje iich otsɨɨ Simón uje tohɨrmɨhɨ kwer ɨmisht par uje shuu koota. Ese hnakɨrbich ihyuch de onoota bahluta wɨrc. Ese Simón Pedro tyenɨj shiyokorãha owa uje tyenɨj ahakõr.—
\v 7 Uje Porrosht ɨr anjel hnooko hn Cornelio tɨbii uu delo uje õr osiyer hn ohyerptosht nohmet ĩya õr uje tola Porrosht toy.
\v 8 Nos tatɨm õr uje tokolɨke uje ɨtsorz hn shuu ohno otɨ̃r dɨt Jope.
\p
\v 9 Uje ohno deeych nohmɨra hn pehet ĩya hn wɨr ode par uje otaachɨ̃hɨ dɨt Jope. Eseekite hn Pedro dohɨr Simón ihyuch eeych uje õr owich om de par uje sakaha hn orarɨhɨchɨs.
\v 10 Ich iyuwo sẽhi sehe taak. Ehn oshiyokõr oposht par uje tyenɨj otaak hn umo kuchẽrk uje ye latɨk pwele nomo shɨ ɨre uje umo.
\v 11 Pedro teychɨm poõrc uje sɨtsẽr ɨre hn umo kuchẽrk uje ihnɨmich shɨ ɨtso sawɨnta dich uje oshiyeru waso kwatro.
\v 12 Asa sawɨnta nos wɨr de ehet erze loshɨpo uje hnɨte de kwatro hn nos wɨr echɨ̃re hn nos wɨr chɨpɨrme.
\v 13 Pedro chunt õr ahwoso uje tata ɨm: —Pedro, alehet tuk kuchɨt hn ew.—
\v 14 Pedro tatɨm ɨm: —Ɨrhĩche, ye ompe. Yok yelɨj taw wɨr oposo uje mɨhnũwo uje yelɨj otew.—
\v 15 Ich chunt õr ahwospo uje umo ɨm: —Porrosht wɨchɨ uje shuu wɨr om heke ye ompe uje on: “Wɨr mɨhnũwo.”—
\v 16 Tatɨm tre bese hn ese uje ɨtso sawɨnta ich hno tɨ̃r poõrzpo shɨchish.
\p
\v 17 Pedro shuu deyuwo tɨsɨr par uje chɨraha keshɨ duhu ɨnaapo erze kuche uje umoko uje ye latɨk pwele nomo hn erze hnakɨrbo otaachɨ̃hɨchɨs uje otãra Cornelio ihyuch. Shɨ okẽytker oso par ochɨraha Simón ihyuch. Uje otaachɨ̃hɨ Simón ɨr patikɨt uhurrza
\v 18 ich otɨbich jwerte sehe odɨraha kɨmɨjɨ uu Simón chɨhɨchɨ uje iich yet otsɨɨ Pedro.
\v 19 Eseekite uje ehn Pedro shuu deyuwo tɨsɨr eyucha uu kuche uje umoko hn uu Porrosht Ɨchɨbich tatɨm ɨm: —Hmeychɨm, hnakɨrbo ode wahacha õr tre. Yesh ochukwi owa.
\v 20 Alehet. Ahnɨmich. Bo etɨ̃r õr. Ye atɨla uje Mẽya õr pork yok uje tuu otaachɨ̃hɨ lɨka.—
\v 21 Pedro ihnɨmichɨhɨchɨs ese õr ihyuch eeych hn hno tɨ̃r wɨr hnakɨrbo. Umo õr ɨm: —Yok uje yesh ekulo yok. ¿Je sehe uhulo tiyokõr latɨkpo?—
\v 22 Nos wɨr õr ɨre otatɨm otsɨɨ: —Ese ohyerptoso õr kapitan uje iich otsɨɨ Cornelio shuu oyɨrẽthna. Wɨchɨ hnakɨrbich ich ɨluuta om hn ich tola Porrosht. Uu israel oso shish otata uje ɨre ɨluuta om.
\p Deeych yethna hn Porrosht ɨr anjel tokolɨhɨ Cornelio ɨkɨch hn tatɨm ɨre par uje shuu etɨ̃r wahacha ɨr ihyuch par uje ekitkẽr ɨre.—
\v 23 Hn Pedro shuu Cornelio ɨbiyo omasaha pwert ehet par uje omuhuchɨs ese dɨhlich. Uje dechol hn Pedro hno ĩya õr. Porrosht aabo nohmɨramo ohno õya ɨr toy. Wɨr otãra dɨt Jope.
\v 24 Deeych yet ich otaachɨ̃hɨ ese dɨt Cesarea. Eseekite hn Cornelio shɨ iyem orɨ̃hɨ dahuch ehet. Nos shuu wɨr deyso otakɨsho lawichɨhɨchɨs hn erze ɨr ihyẽro yewo uje ich otsahmũr ɨre. Nos ode ese ɨr ihyuch ehet oyem Pedro.
\v 25 Uje Pedro taachɨ̃hɨ ese Cornelio ihyuch hn ese Cornelio dalehe arhĩch hn icha dete hnɨmoho ɨkɨch par uje teeychãha Pedro.
\v 26 Pedro chishew hmata shuu iyehet. Tatɨm ɨm: —Alehet pork yok hnakɨrap. Shɨ yok ɨtso owa.—
\v 27 Okeytkẽrye nehech omasaha pwert ehet. Pedro umo uje ich oso okɨhniya uje otakɨsho lawichɨhɨ pwert ehet.
\v 28 Tatɨm õr ɨm: —Nos wɨr olak ich erahalpa uu õryok ɨluu chɨbɨte uje ye ompe par uje oyakɨsho õryok owichɨhɨ dihipo kɨnãho õr ahɨr hnii par oyekɨrɨhɨ õr. Per Porrosht shiyokorãha yok uje ich ye ompe uje tiita tuu wɨr oso õr mɨhnũwo uje ye õr pɨhnapsope
\v 29 heke uje ebiilo yokhna ich tɨkɨrẽt shɨchish hn ich ye tɨkɨtɨloho latɨk. Sehe tɨkɨraha keshɨ ɨnaapo heke ebiilo yokhna par uje takaachɨ̃hɨ lɨka ele olak ahɨr.—
\v 30 Cornelio tatɨm ɨm: —Ich terɨhɨ daalo kwatro hn shiyehe wate orta a la tre yɨlkahna uje tokoym uje takaak par uje tɨkeeychãha Porroshtɨhɨ pihyuch hn hnakɨrbich tokolɨhɨ pɨkɨch. Ich ɨr ɨshuwo hũre.
\v 31 Tatɨm yok ɨm: “Cornelio, Porrosht chunt uje shish owa orar apur ɨre. Chɨraha uje shish asɨmɨhɨ kuche uu oso uje ich õr losuhlaabo.
\v 32 Heke tyenɨj uhu hnakɨrbo odo otɨ̃r wahacha ese dɨt Jope par uje otõhwa ese hnakɨrbich uje iich otsɨɨ Simón. Ɨr iich yet otsɨɨ Pedro. Wɨchɨ tekɨrɨhɨ ese hnakɨrbich yet ihyuch uje ɨr iich otsɨɨ Simón. Wɨchɨ chishew obiyo tohɨrmɨhɨ kwer ɨmisht par uje shuu koota. Ese hnakɨrbich ɨr ihyuch de onoota bahluta wɨrc.”—
\v 33 Hn Cornelio ɨm: —Heke tuu ohno shɨchish par uje otõhwa owahna. Ahakõr om uje erẽtɨke. Ele aahle õryok de lɨka par oyiyokõr uje Porrosht sahmũr uje oyẽr uu ahwoso uje Ɨrhĩch ɨshɨm owa par uje atɨm õryok.—
\s Pedro sanɨmɨrãha Porrosht ahwosoho Cornelio ihyuch.
\p
\v 34 Eseekite ɨchii Pedro chiilehet tatɨm õr ɨm: —Ele aahle ich tɨkɨraha uje ich ũrpa uje Porrosht ye duhu oso õr kɨnãho kɨnãhope. Nos shuu õr ɨtsye.
\v 35 Nos wɨr oso uje ode ɨ̃rmo lekɨtiyo uje otola Porrosht hn uje shish oshiyokõr uje om hn Porrosht shuu omasaha par ɨr aabo.
\v 36 Porrosht shuu otatɨm uu israel oso par uje ochɨraha ɨr ahwoso uje ich om uje shuu oso õr aho kɨɨs pork Jesucristo ɨshɨ õr hnɨtewɨhɨ Porrosht ahɨr. Jesucristo wɨchɨ uu nos oso õr yɨnsɨrc pisht.
\v 37 Nos wɨr olak ich erahalo uje tokolɨhɨ wahachni ese israel oso õr hnɨmich. Uje Juan lɨshɨ iyehe uje tohɨrm oso ɨchii Jesús hno tɨ̃r lekɨtiyoho wahacha Galilea hn tɨ̃r lekɨtiyoho wahacha Judea.
\v 38 Jesús neẽhe Nazaretni. Porrosht chiihla ɨre hn ɨshɨm Dechɨbich hn ɨshɨm dakɨrbo toy, heke Jesús shish tɨ̃r lekɨtiyo hn shiyokõr kuche uje om. Nos chukuta oso uje demonyo de õr aho. Porrosht shish takashɨm ɨre.
\v 39 Õryok nos oyumo uje ɨtsorzni heke oyɨtɨ̃r lekɨtiyo oyitɨm oso uje Jesús shiyokorɨ̃hɨ wahacha ese israel oso õr hnɨmichni hn wahacha ese dɨt dich ehet uje iich otsɨɨ Jerusalén. Wɨr ochowɨsh ochɨbɨte krus eeych par uje oshuu oshuu toni
\v 40 per uje terɨhɨ daalo trekite ich Porrosht shuu ɨkpo. Porrosht shuu tokolɨhɨ õryok ɨkɨchni par uje oyeychɨm uje ɨkpo.—
\v 41 Hn Pedro tatɨm õr ɨm: —Wɨchɨ ye nos tokolɨhɨ oso õr ɨkɨch petɨkni. Shɨ tokolɨhɨ õryok ɨkɨch pork õryok uje Porrosht chiihla par uje tyenɨj oyiita uje oyumo. Uje ɨkponi hn oyaakɨhɨ ahɨr hn oyooho ahɨr.
\v 42 Ɨre uje shuu oyɨtɨ̃r uu israel oso par uje oyanɨmɨrãha uu Porrosht ahwoso. Oyitɨm õr uje Porrosht wɨchɨ uje chɨbɨte Jesús par jwe par shuu nos sepyẽr wɨr topo hn nos wɨr uje yesh õr ɨka nehe.
\v 43 Nos wɨr profeta poruwo wɨshɨ uje ehn odekite otatɨm oso uu Cristo. Otatɨm oso otsɨɨ: “Nos wɨr oso kɨmɨjɨ ye odotiis Cristope ich tyenɨj Porrosht perdonar õr erze kuche mɨhnũwo uje shish oshiyokõr uje ye Porrosht nahmũrpe. Shɨ tyenɨj otsapur Cristo par uje ɨshɨ õr hnɨtewɨhɨ Porrosht ahɨr.”—
\s Porrosht ɨshɨm Dechɨbich dihipo kɨnãho.
\p
\v 44 Eseekite uje ehn Pedro chiilehet keytkẽr õr hn Porrosht Ɨchɨbich ihnɨmichɨhɨ wɨr õr ahɨr erze oso uje otẽr Pedro.
\v 45 Nos wɨr Porrosht aabo uje õya Pedro uje tɨ̃r Cornelio ihyuch wɨr israel oso toy. Wɨr ochishlabe uje Porrosht ɨshɨm Dechɨbich uu dihipo kɨnãho shuu masaha õr aho ɨtso uje masaha israel osoni.
\v 46 Ɨmeheeych uje masaha õr aho pork ochunt uje Porrosht Ɨchɨbich shuu nos otseẽt õr ahwoso kɨnãho hn oteeychãha Porrosht. Heke Pedro tatɨm õr ɨm:
\v 47 —¿Je yeẽk chɨhɨ uje ye nahmũrpe par uje oyohɨrm nãhu oso? Ɨmeheeych uje Porrosht Ɨchɨbich masaha õr aho ɨtso uje masaha eyokloni.—
\v 48 Heke Pedro shuu otohɨrm õr ochɨ̃ra Jesucristo ɨr iich. Depwe ich nos wɨr õr ɨre otsapur Pedro par uje sakaha õr ahɨr shuu daalo arhaabo.
\c 11
\s Pedro tatɨm õr uje shiyokorɨ̃hɨ wahacha Cornelio ihyuch.
\p
\v 1 Eseekite hn apóstole hn nos wɨr Porrosht aabo yewo uje odechɨ hnɨmich Judea ochunt uje dihipo kɨnãho omasaha par Porrosht aabo toy.
\v 2 Heke uje Pedro cheeshpo tɨ̃r dɨt Jerusalén ich nos wɨr israel oso uje õr Porrosht aabo ich otsowãha Pedro.
\v 3 Otatɨm otsɨɨ: —¿Ɨnaapo heke etɨ̃r wɨr dihipo kɨnãho õr ihyuwohna hn aakɨhɨ õr ahɨr?—
\v 4 Pedro nos tatɨm õr uje tokolɨhɨ ɨrni shuu ɨtsorz ɨm:
\v 5 —Uje ehn yok de wahacha ese dɨt Jopehna hn yok orar hn tokomo kuchẽrk uje ye latɨk pwele nomo. Tokomo kuchɨt ɨtso sawɨnta dich uje tãra poõrc. Oshiyeru waso uje kwatro ihnɨmichɨhɨ ese uje yok de.
\v 6 Uje takachɨm ehet hn nos tokomo loshɨpo kɨnãho uje de ehet. Tokomo ɨlpiyo hn echɨ̃re de ehet hn tokomo chɨpɨrme uje de ehet toy.
\v 7 Tukunt õr ahwoso uje tatɨm yok ɨm: “Pedro, alehet tuk kuchɨt hn ew.”
\v 8 Titɨm too: “Ɨrhĩche, nos wɨr oposo uje dechɨ ye ompe par uje otew. Yelɨj taw tuu ɨtsorz.”
\v 9 Tukunt uu õr ahwospo uje tãra poõrc tatɨm yok ɨm: “Uje Porrosht chɨbɨte shuu om ich ye ompe uje on mɨhnũwo.”
\v 10 Ahnũwo kuche tokolni tre bese hn odalii ochish poõrzpo.
\v 11 Shiyehe uje tɨ̃r poõrc hn hnakɨrbo õr tre otaachɨ̃hɨ wahacha ese pwert uje yok de. Ochukwi yok. Wɨr uje otãra ese dɨt Cesarea.
\v 12 Porrosht Ɨchɨbich tatɨm yok ɨm: “Bo Mẽya wɨr hnakɨrbo. Ye owa koswãha õr.” Erze Porrosht aabo uje õr seys õya yokhna uje oyomsaha wɨchɨ dihip kɨnẽhet ɨr ihyuch.
\v 13 Ese dihip kɨnẽhet ich nos tatɨm õryok uje umo Porrosht ɨr anjel uje tokolɨhɨ ɨkɨchɨhɨ wahacha ɨr ihyuchhna. Ese anjel tatɨm ɨre ɨm: “Uhu hnakɨrbo odo otɨ̃r wahacha dɨt Jope par uje otõhwa ese hnakɨrbich uje iich otsɨɨ Simón. Ɨr iich yet otsɨɨ Pedro.
\v 14 Ɨre tyenɨj shiyokorãha owa par uje owa hn nos wɨr owa eeyso õr pwele aachɨ̃hɨlo wahacha Porrosht ahɨr nehe.”—
\v 15 Hn Pedro tatɨm erze apóstole ɨm: —Ɨchii tɨkitkẽr ese Cornelio hn erze yewo uje ode ahɨr hn Porrosht Ɨchɨbich masaha õr aho shɨ ɨtso uje masaha eyoklo wapni.
\v 16 Uje tokole ɨtsorz hn peyucha uu Ɨrhĩch ahwoso uje tatɨm eyokni ɨm: “Juan lɨshɨ tohɨrm orɨ̃hɨ awɨtkite per daalo arhaabo hn nos wɨr olak tyenɨj Porrosht ɨshɨmɨhɨ olak Dechɨbich shɨ ɨtso uje tohɨrm olak chɨ̃ra Dechɨbich.”
\v 17 Heke Porrosht ɨshɨmɨhɨ õr Dechɨbich shuu ɨtso uje ɨshɨmɨhɨ eyokloni uje ye yotiislo eyok Ɨrhĩch Jesucristo petɨkni. Kɨmɨjɨ tiyokõr mɨhnɨ̃khna ich Porrosht ɨtspo.—
\v 18 Uje ochunt Pedro ahwoso ich ye onowãhape. Oteeychãha Porrosht otsɨɨ: —Heke Porrosht chɨbɨte par uje nos wɨr dihipo kɨnãho õr pwele ochuuna uje oshiyokõr mɨhnũwo hn oym uu deluu mɨhnũ uje shish oshiyokõr uje ye Porrosht nahmũrpe par uje oshiyokõr uje Porrosht ahwoso tata shuu ɨtsorz. Heke Porrosht perdonar erze dihipo kɨnãho hn ɨshɨm õr ɨkɨrĩt uje yelɨj nɨhna ɨre ɨtso uje ɨshɨm eyok.—
\s Ɨchii Porrosht aabo ode Antioquía.
\p
\v 19 Eseekite uje oshuu Esteban oshuu tokite ich nos wɨr Porrosht aabo otsehek ɨrehe lekɨtiyo. Yewo ohno otɨ̃r wahacha hnɨmich Fenicia hn yewo ohno otɨ̃r wahacha hnɨmich Chipre hn yewo ohno otɨ̃r wahacha dɨt Antioquía. Shish otsanɨmɨrãha Porrosht ahwoso per shɨ otatɨm uu israel oso.
\v 20 Per erze Porrosht aabo uje otãra hnɨmich Chipre hn yewo uje otãra hnɨmich Cirene wɨr ohno otɨ̃r ese dɨt uje iich otsɨɨ Antioquía. Uje otaachɨ̃hɨchɨ ɨchii otsanɨmɨrãha Porrosht ahwoso otatɨm uu dihipo kɨnãho toy uje odechɨ uje otãra griego oso õr hnɨmich. Otatɨm õr uje Ɨrhĩch Jesús tokite par uje ɨshɨ oso õr hnɨtewɨhɨ Porrosht ahɨr.
\v 21 Shish uu Ɨrhĩch takashɨm õr hn ich oso okɨhniya ye odotiis õrpe hn otsapur Jesucristo par ɨshɨ õr hnɨtewɨhɨ Porrosht ahɨr hn omasaha par Porrosht aabo.
\v 22 Eseekite hn Porrosht aabo yewo uje odechɨ dɨt Jerusalén ochunt uje dihipo kɨnãho omasaha par Porrosht aabo wahacha dɨt Antioquía heke oshuu Bernabé hno tɨ̃r dɨt Antioquía par uje teychɨm õr.
\v 23 Uje Bernabé taachɨ̃hɨ wahacha hn umo uje ɨmeheeych uje ye odotiis Porroshtpe heke ɨre ich aylpa. Tatɨm õr par uje shish ye odotiis uu Ɨrhĩch hn yelɨj oduhu daho kɨnãho.
\v 24 Ese Bernabé wɨchɨ hnakɨrbich ich ɨr ɨluuta om hn Porrosht Ɨchɨbich de ehet. Ye dotiis uu Porroshtpe heke erze oso uje ochunt ɨr ahwoso uje sanɨmɨrãha Porrosht ahwoso ich okɨhnipa uje omasaha par Ɨrhĩch aabo.
\v 25 Eseekite hn Bernabé hno tɨ̃r wahacha dɨt Tarso par uje chukwi Saulo.
\v 26 Uje chish ich hnoy seya wahacha dɨt Antioquía. Oshuu ãyt nohmɨra uje otsakahachɨs erze Porrosht aabo õr ahɨr. Õr ɨre shish otakɨsho lawich hõr wɨr Porrosht aabo ich okɨhniya hn oshiyokorãha õr. Hn erze dɨt Antioquía oso ɨchii ochukwẽra wɨr Porrosht aabo õr iiyo otsɨɨ Cristiano.
\p
\v 27 Eseekite uje Bernabé hn Saulo odechɨ dɨt Antioquía hn profeta otaãcha. Otãra wahacha dɨt Jerusalén.
\v 28 Uu profetɨt nohmet iyehetɨhɨ Porrosht aabo õr ehet. Ese profetɨt iich otsɨɨ Agabo. Wɨchɨ Porrosht Ɨchɨbich shuu chiilehet tatɨm õr ɨm: —Deeych yet nehe ich sewɨt dich ihnɨmichɨhɨ lɨka ɨ̃rmo.— Ese sewɨt ihnɨmich uje ehn wɨchɨ Claudio rey.
\v 29 Porrosht aabo uje odechɨ dɨt Antioquía sehe otakashɨm Porrosht aabo yewo uje odechɨ hnɨmich Judea. Kal nohmɨra tyenɨj ɨshɨm uje ɨr pwele par uje otakashɨm õr par uje ye sewɨt nẽyhi õrpe.
\v 30 Oshiyokõr uje ɨtsorz hn oshuu Bernabé hn Saulo ohnoy erze hnote par uje oshɨm uu Porrosht aabo õr bahluwo uje õr iiyo otsɨɨ anciano uje ode wahacha ese hnɨmich Judea.
\c 12
\s Herodes shuu oshuu Santiago oshuu toy hn shuu ochishew Pedro.
\p
\v 1 Eseekite hn rey Herodes shuu ochishew Porrosht aabo nohmɨramo par uje shuu oshiyokõr kuche mɨhnuwõho õr.
\v 2 Ɨre shuu oshuu wɨchɨ Santiago lɨshɨ oshuu toy ochɨ̃ra espada. Wɨchɨ uu apóstol Juan leshɨbich.
\v 3 Uje rey Herodes chɨrahaka uje nos wɨr israel oso otsahmũr uje wɨchɨ shuu oshuu Santiago oshuu toy ich shuu ochishew Pedro toy. Ochishew ɨre uje erze israel oso õr ahamich dich tokole uje otew pankite uje nĩhyok ye eyhirãsh.
\v 4 Uje rey Herodes chishew Pedro hn shuu ohnoy ochɨmchaha karsel ehet. Ɨshɨm uu ohyerptoso õr dyes y seys uje õr wee kwatro par uje otɨbey. Herodes chɨbɨte uje ese õr ahamich yuwɨr nehe ich tyenɨj shuu ohnoy otseya wahacha oso õr ɨkɨch par uje shuu oshuu oshuu toy.
\v 5 Uje ehn Pedro de wahacha karsel ehet ich otɨbeypa per Porrosht aabo shish õr orar otsapur Porrosht par uje takashɨm Pedro.
\s Porrosht chiyuhu Pedroho karsel ehet.
\p
\v 6 Eseekite uje ich dɨhlich hn Pedro umuhu wɨr õr ehet erze ohyerptoso uje õr osiyer. Oshiyeru uku kenena oshuu tẽhi ohyerptoso õr uku. Uu ohyerptoso yewo oyehe wate karsel ebich. Uje dechole hn Herodes de par uje chiyuhu Pedro par uje shuu ohnoy otseya wahacha par uje oso oteychɨm uje shuu oshuu Pedro oshuu toy.
\v 7 Per ese dɨhlichni ɨchii Ɨrhĩch ɨr anjel masaha wate karsel ehet hn ich chihit ese uje Pedro de. Sakahɨr Pedro arzɨbich hn shuu Pedro nɨ̃hɨ. Tatɨm ɨm: —Erɨ̃hɨ shɨchish.— Ich uu kenena tokolɨhɨ Pedro hme.
\v 8 Ese anjel tatɨm ɨm: —Anãha asuwo hn erɨhɨ erihyo.— Pedro shiyokõr uje wɨchɨ tatɨm. Tatɨm ɨm: —Anãha anerpta hn yuko Mẽya yok.—
\v 9 Pedro tokolɨhɨ karsel ehet hno ĩya ese anjel, per ɨre ich ye dɨrehepe uje ich ũru uje ese anjel shiyokorɨ̃hɨ ɨre. Chɨbɨte uje shɨ chɨkẽra uje tokolɨhɨ karsel.
\v 10 Ohno oyuwe ohyerptosht webich osht hn oyuwe toy uu ohyerptosht nẽr osht. Ohno ochish waa pwert uhurrza waa je fyerzo uje tyenɨj ochɨkãha par otokole otɨ̃r dɨt ehet. Uhurrza chɨtsẽr ɨre hn otokole. Uje ich ohno odɨrkɨhɨ dɨt ehet pɨkaap hn Pedro teychɨm ich nĩhyok ye anjeltɨkɨsh.
\v 11 Uje Pedro chɨraha uje tokolɨhɨ karsel ehet hn ɨm: —Ich ũru uje Ɨrhĩch shuu ɨr anjel chiyuhu yokɨhɨ rey Herodes hme par uje ye duhu oduhu yok oduhu tɨkɨtɨ. Erze israel oso sehe oteychɨm yok uje tɨkɨtɨ nehe per ye oteychɨm yokpe.—
\p
\v 12 Uje Pedro kemɨhɨ uje tokolɨhɨ karsel ehet ich hno tɨ̃r María ihyuch. Wate Juan ɨr data. Ese Juan ɨr iich yet otsɨɨ Marcos. Porrosht aabo okɨhniya otakɨsho lawichɨhɨchɨs ese María ihyuch ehet hn õr orar otsapur Porrosht par uje takashɨm Pedro.
\v 13 Pedro shuu pwert uhurrza waa je de dehet wɨrc hn tɨmcharrza apɨbitɨta hno dale waa je iich otsɨɨ Rode. Tatɨm ɨm: —¿Owa yeẽkpo?—
\v 14 Chunt Pedro ahwoso hn ich aylpa, per ye dɨtsẽr pwert uhurrzpe. Hno uushɨ tatɨm õr ɨm: —Pedro dechɨ pwert ebich.—
\v 15 Otatɨm otsɨɨ: —Owa totihla.— Per ɨre shish tatɨm õr uje ich ũru uje wɨchɨ Pedro. Heke nos wɨr ochɨbɨte uje wɨchɨ shɨ ɨr anjel uje shish tɨbey ɨre.
\v 16 Mahn Pedro shish shuu pwert uhurrza. Uje otsɨtsẽr ich omo hn ich nos ochishlabe.
\v 17 Pedro seem nahmɨta par uje shuu ye odiilehetpe hn nos tatɨm õr uje Ɨrhĩch chiyuhu ɨrehe karsel ehetɨke. Tatɨm õr toy ɨm: —Atɨmlo Santiago hn nos atɨmlo Porrosht aabo yewo uje Porrosht chiyuhu yokɨhɨ karsel ehetɨke.— Uje sɨhna lahwoso keytkẽr õr ich hno tokolɨhɨchɨs hno tɨ̃r owich yet.
\p
\v 18 Eseekite uje lekɨtiyo poro ich ohyerptoso onɨ̃hɨ ich ochishlabe uje Pedro nihyokɨ̃hɨ õr ahɨr.
\v 19 Rey Herodes shuu ochukwi Pedro per ich ye odishpe, heke keytkẽr uu ohyerptoso uje otɨbey Pedroko. Shuu omasaha Pedro owich par uje oshuu õr oshuu otoy.
\s Rey Herodes toy.
\p Eseekite ich Herodes tokolɨhɨchɨs hnɨmich Judea hn hno tɨ̃r wahacha dɨt Cesarea par uje sakahachɨs shuu daalo arhaabo.
\v 20 Rey Herodes ich chesdelpa chowãha wɨr dɨt Tiro oso hn erze dɨt Sidón oso. Heke nos wɨr duuwo oso otakɨsho lawich par uje okeytkẽrye par uje nos oshuu deyuwo ɨtsye. Sehe odo otɨ̃r rey Herodes ɨkɨch. Wap nos ohno otɨ̃r ese hnakɨrbich uje iich otsɨɨ Blasto par uje sehe oduhu takashɨm õr. Ese Blasto wɨchɨ rey Herodes ɨr ɨbɨk. Sehe oduhu rey Herodes ehet kɨɨsɨhɨ õr pork õr poso shɨ tãra ese rey ɨr hnɨmich.
\v 21 Eseekite hn rey Herodes chɨbɨte deeych par uje otɨrẽt nehe. Uje terɨhɨ ese deeych ich rey Herodes iyãha õr ɨshuwo uje ich ɨhɨ̃rtso uje rey oyãha hn sakaha debɨta eeych hn keytkẽr õr.
\v 22 Nos wɨr oso uje ochunt rey Herodes ɨr ahwoso ich nos otɨbich otsɨɨ: —Erze ɨr ahwoso ye tãra Herodespe. Shɨ tãra uu porrosht yet.—
\v 23 Uje otata oshuu ɨtsorz hn Herodes ye tata latɨk heke ese Ɨrhĩch ɨr anjel shuu wɨchɨ permo pork ye duhu Porrosht dichpe. Shuu dɨchashɨ̃ro masaha ehet tew nehech shuu toy.
\v 24 Eseekite ich Porrosht ahwoso chũr lekɨtiyohochɨs hn ich oso okɨhniya ich ye odotiis ɨrpe.
\p
\v 25 Eseekite uje Bernabé hn Saulo otsɨhna debiyohochɨs dɨt Jerusalén hn ohno ocheeshpo otɨ̃r dɨt Antioquía. Ohnoy Juan. Ɨr iich yet otsɨɨ Marcos.
\c 13
\s Saulo hn Bernabé ohno otsanɨmɨrãha Porrosht ahwoso.
\p
\v 1 Eseekite hn Porrosht aabo ode dɨt Antioquía. Õr bahluwo odechɨ toy. Wɨr õr profeta hn yewo õr maestro. Nos wɨr õr ɨre õr iiyo otsɨɨ Bernabé hn Simón. Ese Simón ɨr iich yet otsɨɨ Negro. Uu õr bahlut yet iich otsɨɨ Lucio uje tãra hnɨmich Cirene. Uu yet iich otsɨɨ Manaén. Uje ehn ijaapkite shish hõr rey Herodes õyye. Saulo wɨchɨ õr bahluwa toy.
\v 2 Uje erze õr bahluwo otakɨsho lawich hn oteeychãha Porrosht ich ye otaakpe par uje õr orar otsapur Porrosht hn Porrosht Ɨchɨbich tatɨm õr ɨm: —Moymlo wɨchɨ Bernabé hn Saulo par uje oniyokõr erze obiyo uje tokosɨm õr.—
\v 3 Ich uhurc uje oym labɨso hn õr orar hn ochɨbɨte nahme õr hu eeyo hn oshuu ohno par oshiyokõr erze obiyo uje Porrosht Ɨchɨbich shuu oshiyokõr.
\s Saulo hn Bernabé otɨ̃r hnɨmich Chipre.
\p
\v 4 Eseekite hn uu Porrosht Ɨchɨbich shuu Saulo hn Bernabé ohno otɨ̃r dɨt Seleucia, oyãha pohorrza hn ohno otɨ̃r hnɨmich Chipre.
\v 5 Uje otaachɨ̃hɨchɨs ese dɨt Salamina hn omasaha uu israel oso õr sinagoga ehet ɨchii oshiyokorãha oso õr Porrosht ahwoso. Juan Marcos ĩya õr toy par uje takashɨm õr.
\v 6 Eseekite ich ohno odɨrkɨhɨ lekɨtiyo ese hnɨmich nehech otaachɨ̃hɨ wahacha dɨt Pafos. Ochish uu israel osht uje iich otsɨɨ Barjesús. Wɨchɨ magoya. Ese Barjesús shish tata uje ɨr profetya per shɨ ukushiĩ.
\v 7 Wɨchɨ shish takashɨm gobernador uje iich otsɨɨ Sergio Paulo. Ese gobernador ich eykdeyo. Wɨchɨ shuu otɨbii Bernabé hn Saulo pork sehe duhu otatɨm ɨre Porrosht ahwoso.
\v 8 Uje otaachɨ̃hɨ ɨr ahɨr hn ese mago dechɨ. Ɨr iich yet otsɨɨ Elimas uje otsɨɨ mago. Sehe prowa nontew õr pork wɨchɨ sahmũr uje gobernador sotiis Porrosht ahwoso.
\v 9 Saulo ɨr iich yet otsɨɨ Pablo. Porrosht Ɨchɨbich de ehet. Pablo teychɨm pishɨ wɨchɨ magɨt hn tatɨm ɨm:
\v 10 —Owa Satanás ɨr aap. Owa nos etak uu kuche uje om. Owa kushĩyak hn eyuwo mɨhnũwo. Shish uhu Porrosht ahwoso poshɨk uje titɨm gobernador.
\v 11 Porrosht tyenɨj sepyẽr owa hn shuu ele pata par daalo arhaabo nehe. Ich ye owa pwelpe par uje eychɨm uu deeych.— Shiyehe uje Pablo tatɨm ɨre shuu ɨtsorz ɨchii ɨle pata hn shɨ sakahɨr lekɨtiyo teyãha par uje yeẽk chishew hmata hn hnoy ɨre.
\v 12 Uje ese gobernador umo uje tokole ɨtsorz ich ye dotiis Porrosht ahwospe. Uje chunt uu Ɨrhĩch ɨr ahwoso ich shuu chishlabe.
\s Pablo hn Bernabé otɨ̃r Antioquía uje de hnɨmich Pisidia.
\p
\v 13 Eseekite hn Pablo hn erze ɨr ihyẽro ohno oyãha pohorrzɨhɨchɨs ese dɨt Pafos par uje otɨ̃r wahacha dɨt Perge. Ese dɨt dechɨ hnɨmich Panfilia. Uje otaachɨ̃hɨchɨs hn Juan hno cheeshpo tɨ̃r wahacha dɨt Jerusalén,
\v 14 per Pablo hn Bernabé otokolɨhɨchɨs dɨt Perge hn ohno odɨrkɨhɨ hnɨmich otɨ̃r dɨt Antioquía uje dechɨ hnɨmich Pisidia. Uje terɨhɨ sabta hn ohno omasaha sinagoga ehet hn otsakaha.
\v 15 Uje erze õr bahluwo uje otɨbey sinagoga otsɨhna uje õr ler Porrosht ahwoso hn oshuu otatɨm Pablo hn Bernabé omo õr otsɨɨ: —Õryok ɨhnapso watsaklo, kɨmɨjɨ kuchẽrk chɨhɨ par uje atɨmlo erze oso par akashɨmlo õr ich tyenɨj atɨmlo õr.—
\v 16 Pablo iyehet. Sem nahmɨta par uje ye odiilehetpe hn tatɨm õr ɨm: —Israel oso watsaklo hn nos wɨr dihipo kɨnãho uje shish eeychãhalo Porrosht, ẽrlo nãhu pahwoso uje titɨm olak.
\v 17 Uu israel oso õr Porrosht chiihla uu eyoklo poruwo wɨshɨ. Hn uje ehn ode wahachkite ese egipto oso õr hnɨmich ich shuu õr aabo okɨhniya. Ɨre shiyokõr kuche uje ye latɨk pwele niyokõr par uje chiyuhu orɨ̃hɨ ese egipto oso õr hnɨmich.
\v 18 Uje ode wahachni ese hnɨmich uje ɨsa nehech kwarenta ãyo ich õr ɨluu mɨhnũ per shish Porrosht ewenta õr hn ɨshɨm õr oposo.—
\v 19 Hn Pablo tatɨm õr ɨm: —Porrosht sɨhna syete nasyone uje ode ese hnɨmich Canaán par uje ɨshɨm wɨr israel oso õr hnɨmo par uje odebuhu.
\v 20 Wapkite hn eyok poruwo wɨshɨ otɨ̃r hnɨmich Canaan par odebuhu. Uje otãra ese egipto oso õr hnɨmich otɨr Canaanpo ich terɨhɨ kwatro syento sinkwenta ãyo. Uje otaachɨ̃hɨchɨspo hn Porrosht shish chɨbɨte õr bahluwo. Uu õr bahlut uhurzosht uje Porrosht chɨbɨtkite wɨchɨ uu profeta Samuel lɨshɨ.
\v 21 Uje wɨchɨ iim uje tɨbey õr hn erze oso otsapur ɨr rey. Heke Porrosht ɨshɨm õr rey uje iich otsɨɨ Saúl. Wɨchɨ ɨr deych iich otsɨɨ Cis. Wɨchɨ ɨr porokkite iich otsɨɨ Benjamín. Ese rey Saúl tɨbey nanapskite nehech terɨhɨ kwarenta ãyo.
\v 22 Per Porrosht chiyuhu rey Saúl hn chɨmchaha David owich pork Porrosht ɨm: “Tɨkɨraha uje David yelɨj noym yok hn shish shiyokõr uje tahmũr.” Rey David ɨr deych iich otsɨɨ Isaí.—
\v 23 Hn Pablo tatɨm õr ɨm: —Porrosht shuu Jesús tãra rey David lɨshɨ. Ese Jesús wɨchɨ israelya. Nos pwele ɨshɨ oso õr hnɨtewɨhɨ Porrosht ahɨr. Porrosht chɨbɨte lahwoskite uje tyenɨj shuu Cristo taãcha nehe par shiyokõr shuu ɨtsorz heke shiyokõrni.
\v 24 Uje ehn ye Jesús nanɨmɨrãha Porrosht ahwoso petɨkni ɨchii Juan lɨshɨ sanɨmɨrãha Porrosht ahwoso tatɨm uu israel oso ɨm: “Uhu olak aho nuuna uje ahakõrlo mɨhnũwo. Moymlo wɨr olak ɨluu mɨhnũ. Ahakõrlo uje Porrosht sahmũr.” Uje oshiyokõr oshuu ɨtsorz hn Juan lɨshɨ tohɨrm õr.
\v 25 Uje Juan de par sɨhna uu debiyo ich tatɨm uu oso ɨm: “¿Par olak yok yeẽkpo? Yok ye yok Cristope. Cristo tyenɨj taãcha nehe iyehe pyẽr, per yok ye yok ɨlo ɨrpe pork wɨchɨ ich ma dich heke ye yok pwelpe par uje tihyu ɨr erihyo atshũro.”—
\v 26 Hn Pablo tatɨm õr ɨm: —Pɨhnapso watsaklo, Abraham lɨshɨ wɨchɨ uu eyok porokkite. Olak hn nos wɨr dihipo kɨnãho uje shish eeychãhalo Porrosht, ahnũwo pahwoso uje titɨm olak wɨr uje Porrosht shuu yɨrahalo par uje eyoklo pwele yaachɨ̃hɨlo Porrosht ahɨr nehe.
\v 27 Nos wɨr uu israel oso hn uu õr bahluwo uje odechɨ dɨt Jerusalenni ye odɨrehepe yeẽkpo ese Jesús. Uje oshuu yewo oshuu Jesús oshuu toy ich oshuu yakaha Porrosht ahwoso uje uu profeta ochichewkite. Kal sabta shish ochunt uje õr ler wahacha erze sinagoga aho.
\v 28 Ye odish Jesús ɨluurakpe per shish sehe oduhu oduhu toy hn õr ɨre otsapur Pilato par uje shuu oshuu Jesús oshuu toy.
\v 29 Uje ehn nos oshiyokorɨ̃hɨ ɨre uje otsahmũr shɨ oshuu Porrosht ahwoso yakaha uje tata shuu ɨtsorz per õr ɨre ye odɨrehepe uje Porrosht ahwoso tata. Yewo uje otsahmũr Jesús ochɨrmas ɨrehe krus eeych hn ohnoy ochɨbɨte kojach onta hn otsajuwe ebich
\v 30 per Porrosht shuu ɨkpo.
\v 31 Ich daalo kɨhniya uje Jesús chowa ɨre erze oso uje ye olotiis ɨrpe. Wɨr uje õya ɨre uje tokolɨhɨ hnɨmich Galileani hn ohno otɨ̃r wahacha Jerusalén. Ele aahle ich erze oso uje omo Jesús uje ɨkponi ich otatɨm uu israel oso uje ode lekɨtiyo.—
\v 32 Hn Pablo tatɨm õr ɨm: —Oyaachɨ̃hɨ lɨka par uje oyitɨm olak erze õr ahwoso oomo uje Porrosht chɨbɨte ich shuu yakaha uje tatɨm uu eyok poruwo wɨshkite.
\v 33 Uje eyok de ich Porrosht shuu Jesús ɨkponi heke shuu lahwoso yakaha uje tatɨm eyoklo poruwo wɨshkite. Waa hutɨta iich otsɨɨ Salmo dos tata shuu ɨtsorz ɨm: “Porrosht sole: Ele aahle yok tuu owa shũrha heke owa yok pijɨt pisht.”—
\v 34 Hn Pablo tatɨm õr ɨm: —Ich ũrpa uje Porrosht shuu Jesús ɨkponi par uje ye yũhurrza taatpe pork Porrosht sole: “Tyenɨj tokosɨm owa erze kuche om uje titɨm uu rey David lɨshɨkite ich tuu ũrpa.”
\v 35 Hn Porrosht ahwoso tatpo uje rey David tatɨm Porrosht ɨm: “Ye moym eyjɨt waa yũhurrza shɨ taatɨhɨchɨs.”
\v 36 Per uje rey David chɨmɨt uje takashɨm uu nahnapso ɨtso uje Porrosht sahmũr ich toy, hn ɨr ɨchɨbich hno tɨ̃r wahacha ɨr poruwo wɨshɨ õr ahɨr per waa ɨr yũhurrza ich taatkite.
\v 37 Per Jesús wɨchɨ uje Porrosht shuu ɨkponi heke ye ɨr yũhurrza taatpe.—
\v 38 Hn Pablo tatɨm õr ɨm: —Pɨhnapso watsaklo, sehe tuu erahalo uje oyitɨm olak. Shɨ Jesús pwele perdonar olak erze kuche mɨhnũwo uje ahakõrlo.
\v 39 Nos wɨr oso uje ye olotiis ɨrpe wɨchɨ perdonar õr. Erze ley uje Moisés chichewkite ich ye pwele perdonar latɨk.
\v 40 Uu profeta poruwo wɨshɨ ochichew erze kuche mɨhnũwo uje tyenɨj tɨ̃r oso nehe. Abeylshɨp olak par uje ye tɨ̃r olak nehe. Erze uje ochichew tata shuu ɨtsorz otsɨɨ:
\p
\v 41 “Porrosht sole: Olak uje entlo pahwoso per ye ahakõrlope, uje ehn olak ɨka ich tyenɨj tiyokorɨ̃hɨ olak kuche kɨnãho uje tuu aslo olak ɨbe hn tɨhna olak. Yelɨj olak eyuwo tɨsɨ̃r uje tiyokõr. Kɨmɨjɨ yeẽk tatɨm olak ich otiislo ɨre.”—
\p
\v 42 Eseekite uje Pablo hn Bernabé oyehet par otokolɨhɨ sinagoga ehet hn erze oso otsapur õr uje par sabta nehe hn ocheeshpo par uje otatɨm õr ma uje otatɨm õrkɨ.
\v 43 Uje ich yuwɨrke uje õr bahluwo otsakɨt õr hn nos oso otokolɨhɨ sinagoga ehet. Erze israel oso ich okɨhniya hn erze dihipo kɨnãho okɨhniya toy uje oteeychãha Porrosht ohno õya Pablo hn Bernabé. Pablo hn Bernabé otatɨm õr otsɨɨ: —Ye moymlo uje oyitɨm olak hn ye otiislo Jesús uje Porrosht shuu ɨshɨ olak hnɨtewɨhɨ dahɨrkite.—
\p
\v 44 Eseekite uje terɨhɨ sabta yata hn kasi nos wɨr oso uje odechɨ dɨt ehet ohno omasaha sinagoga. Nos ohno par uje otẽr uu Ɨrhĩch ɨr ahwoso.
\v 45 Erze israel oso uje otsotiis uje Pablo tatɨm õr sinagoga ehethna ich omo wɨr oso uje otaachɨ̃hɨchɨs ich okɨhnipa. Opota õr heke uje Pablo sanɨmɨrãha Porrosht ahwoso ich wɨr otata oshuu kɨnaha pork sehe oduhu wɨr oso õr pyens uje Pablo shɨ tata lekushi.
\v 46 Pablo hn Bernabé ye otola õrpe. Otatɨm õr otsɨɨ: —Porrosht shuu oyɨrẽthna oyitɨm olak wap uu ɨr ahwoso pork olak israel oso per ye ahmũrlo ẽrlope. Par olak ich ye jukur ese ɨkɨrĩt uje yelɨj nɨhna ɨre. Ele aahle oyuko oyitɨm erze dihipo kɨnãho.
\v 47 Uu Ɨrhĩch tatɨm oryõkni par oyitɨm uu dihipo kɨnãho ɨr ahwoso. Ɨrhĩch sole: “Tɨbɨte olak shɨ olak ɨtso luu par uje chihit uu dihipo kɨnãho par uje uhulo ochɨraha pahwoso. Etɨ̃rlo ɨ̃rmo lekɨtiyo. Atɨmlo erze oso uje Jesús pwele ɨshɨ õr hnɨtewɨhɨ Porrosht ahɨr.”—
\v 48 Uje erze dihipo kɨnãho ochunt uje Pablo hn Bernabé otatɨm erze israel oso par uje oym õr hn ohno otatɨm dihipo kɨnãho lekɨtiyo uu Porrosht ahwoso ich õr aylpa. Erze dihipo kɨnãho okeytkẽrye otsɨɨ: —Ese Ɨrhĩch ahwoso ich ɨhɨ̃rt pisho.— Porrosht chɨraha wapkite yeniipo uje ye olotiis ɨr petɨk nehe par uje ɨshɨm õr ɨkɨrĩt uje yelɨj nɨhna ɨre. Heke ye wɨr olotiis Jesuspe.
\v 49 Eseekite hn uu Ɨrhĩch ɨr ahwoso chũr lekɨtiyoho ese hnɨmich.
\v 50 Mahn erze israel oso uje otsotiis Jesús ich okẽytker erze tɨmcher uje ɨhɨ̃r late uje shish omasaha sinagoga ehet. Okeytkẽr toy erze õr bahluwo uje odechɨ ese dɨt ehet par uje oshuu oshiyokõr mɨhnuwõho Pablo hn Bernabé par uje oshuu otokolɨhɨ ese hnɨmich.
\v 51 Heke Pablo hn Bernabé ochishɨt der par uu hnɨmich ukult kay par yara par uje wɨr ochɨraha uje oshiyokõr mɨhnuwõho õr hn ohno otɨ̃r dɨt Iconio.
\v 52 Mahn erze Porrosht aabo uje odechɨ dɨt Antioquía ich õr ayla hn Porrosht Ɨchɨbich de õr aho.
\c 14
\s Pablo hn Bernabé ode dɨt Iconio.
\p
\v 1 Eseekite hn Pablo hn Bernabé shish otsanɨmɨrãha Porrosht ahwoso sinagoga aho, heke uje otaachɨ̃hɨ dɨt Iconio ich omasaha erze israel oso õr sinagoga ehet. Otatɨm õr Porrosht ahwoso ich ɨmeheeychpa heke uu israel oso ich okɨhniya ɨchii ye olotiis Jesuspe hn wɨr õr ɨtspo erze dihipo kɨnãho uje odechɨ ye olotiis Jesuspope.
\v 2 Per erze israel oso uje otsotiis Jesús ich ohno otɨ̃r erze dihipo kɨnãho yewo hn oshuu otsɨtak Porrosht aabo.
\v 3 Pablo hn Bernabé otsakahachɨ nehech osdeyo hn otsanɨmɨrãha Porrosht ahwoso otatɨm õr uje Jesús ɨshɨ õr hnɨtewɨhɨ Porrosht ahɨrkite. Ye otola õrpe. Uu Ɨrhĩch sehe duhu odɨraha uje Pablo hn Bernabé õr ahwoso shɨ tãra ɨre heke shuu oshiyokõr kuche uje ye latɨk pwele niyokõr par yara.
\v 4 Heke erze dɨt oso ich nos otsehek ɨre. Yewo ohno õya uu israel oso hn yewo ohno õya uu apostole Pablo hn Bernabé.
\v 5 Erze dihipo kɨnãho hn erze israel oso hn erze õr bahluwo ochɨbɨte par uje tyenɨj oloter Pablo hn Bernabé hn oshuu õr nehe oshuu otoy ochɨ̃ra õr kojano po.
\v 6 Per uje Pablo hn Bernabé ochunt uje wɨr sehe oloter õr ich oyuhwo ohno otɨ̃r wahacha dɨt Listra hn dɨt Derbe hn erze duwo ijaabo uje de ahɨr. Erze duwo dechɨ ese hnɨmich uje iich otsɨɨ Licaonia.
\v 7 Otsanɨmɨrãha Porrosht ahwoso otatɨm õr uje Jesús ɨshɨ õr hnɨtewɨhɨ Porrosht ahɨrkite.
\s Oshuu Pablo ochɨ̃ra kojano po wahacha Listra.
\p
\v 8 Eseekite hn hnakɨrbich yet dechɨ dɨt Listra uje shurhãni wopɨk, ye pwele dɨrkpe.
\v 9 Wɨchɨ tẽr uje Pablo sanɨmɨrãha Porrosht ahwoso. Pablo teychɨm pishɨ ɨre. Ɨmeheech uje wɨchɨ ye lotiis Jesuspe par uje wɨchɨ chukuta ɨre.
\v 10 Heke Pablo sɨhnew lahwoso tatɨm ɨre ɨm: —Alehet.— Wɨchɨ iyehet shɨchish ɨchii hno dɨrk.
\v 11 Erze Licaonia oso ich nos omo uje Pablo shiyokõr shuu ɨtsorz ich otɨbich hn otseẽt uu lahwoso otatɨmye otsɨɨ: —Uu õryok porrosht yewo ochisãha ɨre hnakɨrbo hn oyhnɨmich otɨ̃r õryok.—
\v 12 Õr pyensa otsɨɨ: —Bernabé wɨchɨ õryok porrosht Zeus hn Pablo wɨchɨ õryok porrosht Hermes.— Õr pyensa uje Pablo wɨchɨ Hermes pork chiilehet ma.
\v 13 Õr templo de wahacha ese dɨt ɨkɨch par ese Zeus. Heke õr saserdote tõhwa wɨr erze toro hn floro otseya dɨt ebich par uje erze oso oshuu erze toro hn otsẽru par uje oteeychãha Bernabé hn Pablo.
\v 14 Uje erze apóstole Bernabé hn Pablo ochɨraha uje erze dihipo kɨnãho sehe oniyokõr ɨchii oshiyãs nanerpe pɨkaabo shɨchish par yara pork õr dosdarak hn ohno ooshɨ omasaha oso õr ehet hn otɨbich otsɨɨ:
\v 15 —Hnakɨrbo watsaklo, ¿ɨnaapo heke sehe ahakorɨ̃hɨlo õryok wɨshɨ uje ɨtsorz? Keshɨ õryok hnakɨrbo toy ɨtso olak. Shɨ oyɨrẽtɨke par oyitɨm olak Porrosht ahwoso oomo uje tyenɨj moymlo erze kuche uje shish ahakõrlo pork wɨr ye jukur. Tyenɨj eeychãhalo Porrosht uje ɨka. Wɨchɨ shiyokõr poõrc hn shiyokõr hnɨmich hn shiyokõr onoot bahluta hn nos wɨr kuche uje de ehet.
\v 16 Antkite hn Porrosht nos iim wɨr oso par uje shɨ oshiyokõr uje otsahmũr.
\v 17 Per shish shuu ochɨraha uje ɨre de hn shish shiyokorɨ̃hɨ õr uje om. Shuu ɨbɨk hn terɨhɨ ɨshɨrĩt ich shuu wɨr õr jõro tokole. Ɨshɨm õr oposo par uje otew nehech otsatso hn ich shuu õr ayla.—
\v 18 Ahni Pablo hn Bernabé otatɨm õr oshuu ɨtsorz per shish sehe oduhu ese toro par oteeychãha õr. Per ich uhurc ich otsontew õr.
\p
\v 19 Eseekite uje deeych yet hn erze israel oso nohmɨramo uje otsotiis Jesús otokolɨhɨ erze duuwo Antioquía hn Iconio. Ohno otɨ̃r ese dɨt uje Pablo hn Bernabé ode. Oshuu erze oso õr eyuwo kɨnãho heke erze oso oshuu Pablo lɨshɨ ochɨ̃ra kojano po nehech jelje topa hn ohnoy ochurz par otãra ochɨbɨte dɨt nẽr.
\v 20 Per uje erze Porrosht aabo otakɨsho lawich hn ochɨpeẽsa Pablo. Wɨchɨ iyehetɨhɨ õr ehet hn hno masaha dɨt ehetpo. Uje dechole hn Pablo hn Bernabé otokolɨhɨ ese dɨt Listra hn ohno otɨ̃r dɨt yet uje iich otsɨɨ Derbe.
\p
\v 21 Otsanɨmɨrãha Porrosht ahwoso otatɨm oso uje odechɨ dɨt Derbe uje Jesús ɨshɨ õr hnɨtewɨhɨ Porrosht ahɨrkite. Heke erze oso ich okɨhniya ye olotiis Jesuspe hn omasaha par Porrosht aabo.
\s Pablo hn Bernabé ocheeshpo otɨ̃r Antioquía uje de hnɨmich Siria.
\p Eseekite uje otsɨhna otsanɨmɨrãha Porrosht ahwosoho wahacha dɨt Derbe hn Pablo hn Bernabé ohno ocheeshpo otɨ̃r erze duuwo Listra hn Iconio hn Antioquía.
\v 22 Otsakɨt erze Porrosht aabo otatɨm õr par uje ma ochɨraha Jesús ɨr ɨluu hn ye olotiis ɨrpe. Otatɨm õr par uje ye odeeshpo hn onoym Jesús. Otatɨm õr otsɨɨ: —Eyok tyenɨj nos eyok ewenta uu kuche uje tɨ̃r eyok nehech yaachɨ̃hɨ Porrosht ahɨr.—
\v 23 Pablo hn Bernabé otɨ̃r nos wɨr Porrosht aabo or wee hn ochiihla nohmɨramo par õr bahluwo hn ochɨbɨte õr iiyo otsɨɨ anciano. Wɨr otɨbey uu Porrosht aabo. Pablo hn Bernabé oym labɨso hn õr orar otsapur Porrosht par uje shɨ tɨbey wɨr daabo par uje wɨr ye olotiis Jesuspe.
\v 24 Uje otsɨhna lahwoso hn otokole ohno ochɨkãha ese hnɨmich Pisidia nehech otaachɨ̃hɨ ese hnɨmich Panfilia.
\v 25 Uje otsɨhna otsanɨmɨrãha Porrosht ahwosoho wahacha dɨt Perge hn ohno otɨ̃r dɨt Atalia
\v 26 hn oyãha pohorrza hn otɨ̃r wahacha dɨt Antioquía uje dechɨ hnɨmich Siria. Antni erze Porrosht aabo õr bahluwo uje ode Antioquía õr orar otsapur Porrosht par uje takashɨm Pablo hn Bernabé hn oshuu ohno par uje oshiyokõr erze obiyo. Ochɨmɨtni erze obiyo heke ocheeshpo.
\v 27 Uje Pablo hn Bernabé otaachɨ̃hɨ dɨt Antioquía hn oshuu Porrosht aabo otakɨsho lawich. Otatɨm õr uje oshiyokõrni ochɨ̃ra Porrosht ukurbo. Otatɨm õr toy uje Porrosht shuu dihipo kɨnãho ye olotiis Jesuspe.
\v 28 Pablo hn Bernabé otsakahachɨs õr ahɨr nehech osdeyo.
\c 15
\s Porrosht aabo otakɨsho lahwɨchɨhɨ Jerusalén.
\p
\v 1 Eseekite uje ehn Pablo hn Bernabé odechɨ Antioquía hn hnakɨrbo otaãcha. Otãra wahacha Judea ɨchii oshiyokorãha Porrosht aabo. Erze hnakɨrbo omo õr otsɨɨ: —Kɨmɨjɨ ye olak yãrɨrash waa je Moisés chichewkite waa je iich otsɨɨ sirkunsisyon ich ye Jesús doshɨ olak hnɨtewpe.—
\v 2 Pablo hn Bernabé ye onahmũrpe uje wɨr otatɨm õr hn oshiyokosye. Heke erze Porrosht aabo ochiihla Pablo hn Bernabé hn erze Porrosht aabo nohmɨramo uje ode õr ehet par uje oshuu ohno otɨ̃r wahacha Jerusalén par uje okeytkẽrye hõr wɨr apóstole hn erze anciano. Sehe odɨraha kɨmɨjɨ ich ũru ese sirkunsisyon uje erze yewo otatɨm õr o kɨmɨjɨ ye ũrpe.
\v 3 Porrosht aabo uje odechɨ Antioquía oshuu Pablo hõr ohno. Uje ehn ochɨkãha Fenicia hn Samaria par uje ohno otɨ̃r wahacha Jerusalén hn ochish Porrosht aabo erze duwo uje de dehet paho. Otatɨm õr uje dihipo kɨnãho omasaha par Porrosht aaboni. Uje ochunt uje ɨtsorz ich nos õr ayla.
\v 4 Uje Pablo hõr otaachɨ̃hɨ Jerusalén hn erze apóstole hn erze anciano hn uu Porrosht aabo omo õr ich õr ayla. Nos otatɨm õr uje oshiyokorɨ̃hɨ uu dihipo kɨnãho õr hnɨmoni ochɨ̃ra Porrosht ukurbo.
\v 5 Per Porrosht aabo nohmɨramo odechɨ uje õr ɨluu iich otsɨɨ fariseo. Oyehet hn ochiilehet. Otatɨm õr otsɨɨ: —Erze dihipo kɨnãho tyenɨj ochɨbɨte õr yarɨ waa je iich otsɨɨ sirkunsisyon. Atɨmlo õr toy uje tyenɨj oshiyokõr asa ley waa je Moisés chichewkite.—
\p
\v 6 Erze apóstole hn erze anciano otakɨsho lawich hn okeytkẽrye kɨmɨjɨ ũru uje erze dihipo kɨnãho tyenɨj oshiyokõr õr yarɨ o kɨmɨjɨ ye ũrpe.
\v 7 Erze uje okeytkẽrye ich õr ahwoso berzo pisho. Uje yuwɨrke hn Pedro iyehetɨhɨ õr ehet. Tatɨm õr ɨm: —Porrosht aabo watsaklo, erahalo uje Porrosht chiihla yokni par titɨm wɨr dihipo kɨnãho wap uje Jesús ɨshɨ õr hnɨtewɨhɨ Porrosht ahɨr pork ye olotiis ɨrpe.
\v 8 Porrosht nos chɨraha oso õr aho. Wɨchɨ sowa eyok uje sahmũr uu dihipo kɨnãho pork ɨshɨm õr dechɨbich ɨtso uje ɨshɨm eyokloni.
\v 9 Porrosht ye niyokõrpe duhu kɨnaha par eyok hn kɨnaha par õr ɨre. Churhũ erze dihipo kɨnãho õr aho ɨtso uje churhũ eyok aho wapni pork ye yotiislo ɨrpe.—
\v 10 Hn Pedro tatɨm õr ɨm: —¿Ɨnaapo heke sehe epɨlo Porrosht? ¿Ɨnaapo heke sehe atɨmlo uu dihipo kɨnãho par uje oshiyokõr erze ley uje ye eyok pwelpe hnii uu eyok poruwo wɨshɨ ye õr pwel petɨkni? Wɨchɨ ɨtso uje sehe ebɨtɨlo uu yuwo õr etɨbiyo eeyo per wɨchɨ hnii eyok hnii uu eyok poruwo wɨshɨ ye õr pwel oniyokõr petɨkkite.
\v 11 Ye ompe uje ɨtsorz. Ye yotiislo Jesús heke eyok owich de Porrosht ahɨr. Hn erze dihipo kɨnãho õr ɨtspo, ye olotiis Jesuspe heke õr owich de toy.—
\p
\v 12 Nos wɨr õr ɨre ye odiilehetpe par uje otẽr uje Bernabé hn Pablo otatɨm õr erze uje Porrosht shuu oshiyokorɨ̃hɨ erze dihipo kɨnãho õr duwo aho. Oshiyokõr kuche uje nĩhyok ye latɨk pwele niyokõr par yara uje õr ahwoso shɨ tãra Porrosht.
\v 13 Uje ich otsɨhna ochiilehet hn Santiago tatɨm õr ɨm: —Porrosht aabo watsaklo, ẽrlo yok.
\v 14 Simón Pedro tatɨm eyokloko uje Porrosht shuu hno tɨ̃r dihipo kɨnãho wapni hn Porrosht chiihla nohmɨramo par omasaha par ɨr aabo.
\v 15 Erze uje Porrosht shiyokõr wɨr shɨ ɨtso uje profeta yet chichewkite uje ɨm:
\p
\v 16 “Porrosht sole: Nos wɨr erze uje otãra rey David shɨ õr ɨtso uu rey David ɨr ihyuch uje kay pork ye otɨbey uu israel osope. Tyenɨj takaãchpo nehe par uje tuu wɨchɨ masaha par rey ese uje tãra rey David. Tiyokõr tuu ɨtso uje tinshii ɨr ihyuch par uje tuu iyehetpo
\v 17 par nos wɨr erze oso yewo õr pwele uje ochukwi Ɨrhĩch. Erze oso yewo wɨr dihipo kɨnãho uje tiihla õrni.
\v 18 Osdeyo uje Porrosht tatɨm oso par shuu ochɨraha uje sosɨr wɨr dihipo kɨnãho shuu ɨtsorz.”— Erze uje profeta tata shuu ɨtsorz.
\p
\v 19 Hn Santiago tatɨm õr ɨm: —Heke par yok ich ye ompe ochɨbɨte sirkunsisyon erze dihipo kɨnãho uje omasaha par Porrosht aabo hn ye ompe yuhu oshiyokõr erze israel oso õr ley.
\v 20 Ma om yichewlo hutɨta par uje yitɨmlo Porrosht aabo par uje ye otew wɨr kuche ẽro uje oso oshɨmɨhɨ wɨr kojano po uje õr ɨre oteeychãha. Yitɨmlo õr toy uje ich om uje hnakɨrbich umuhu nerãhta ahɨr hn om toy uje tɨmcharrza umuhu dabich ahɨr, per ich mɨ̃hnɨk uje ye onoyhi pishye ahɨrpe hn shɨ omuhuye ahɨr. Ich mɨ̃hnɨk uje otorãhaye hn ich mɨ̃hnɨk uje tɨmcher õyhi yẽr ahɨr hn ich mɨ̃hnɨk uje hnakɨrbo õyhiye ahɨr hn ich mɨ̃hnɨk uje yeẽk sahat loshɨpɨt hn ich mɨ̃hnɨk uje yanak shuu loshɨpɨt sahat ɨre hn ich mɨ̃hnɨk uje pɨkɨhnino hn pɨkɨhnine oshiyokõr oshuu ɨtsorz toy. Yitɨmlo õr toy uje nos wɨr erze loshɨpo uje oshiyeru weheta poõrc par oshuu toy, wɨr ye otew pork ye armɨsta tokolpe. Wɨr shɨ ɨtsye erze loshɨpo uje ochuus hn erze uje de hmont ehet pork ye armɨsta tokolpe. Hn yitɨmlo õr toy uje ich ye ompe otew armɨsta. Shɨ erze uje tyenɨj yitɨmlo erze dihipo kɨnãho.
\v 21 Kal terɨhɨ sabta oso omasaha erze sinagoga aho uje nos de wɨr duwo aho hn otẽr uje õr ler hn otẽr uje otsanɨmɨrãha erze ley uje Moisés chichewkite.— Shɨ erze uje Santiago tatɨm õr.
\s Ochichew hutɨta par erze dihipo kɨnãho.
\p
\v 22 Eseekite hn erze apóstole hn erze anciano oshuu nos wɨr Porrosht aabo yewo uje odechɨ Jerusalén otakɨsho lahwɨch. Sehe odiihla hnakɨrbo par õya Pablo hn Bernabé par uje otɨ̃r wahacha Antioquía. Ochiihla Silas hn Judas. Ese Judas iich yet otsɨɨ Barsabás. Erze hnakɨrbo otsahmũrpa Porrosht.
\v 23 Erze apóstole hn anciano oshɨm õr waa hutɨta par uje ohnoy oshɨm erze Porrosht aabo uje õr dihipo kɨnãho. Asa hutɨta tata ɨm:
\p —Õryok apóstole hn õryok anciano, õryok olak leshɨbo pork õryok Porrosht aabo toy. Oyichew asa hutɨta par olak. Olak dihipo kɨnãho uje ye otiislo Jesuspe. Ebuhulo Antioquía hn Siria hn Cilicia. Oyosɨm olak saludos.
\v 24 Oyunt uje hnakɨrbo nohmɨramo otãra lɨka Jerusalén ohno otɨ̃r olak hn otatɨm olak kuche uje shuu olak eyuwo tɨsɨ̃r. Ye erahalope kɨmɨjɨ õr ahwoso ũru o kɨmɨjɨ ye ũrpe. Ye oryõkpe uje oyuhu ohno otɨ̃r olak.
\v 25 Nos oyakɨsho õryok eyuwo par uje oyiihla hnakɨrbo par uje õya Bernabé hn Pablo ohno otɨ̃r olak. Nos wɨr õryok oyahmũr ese Bernabé hn Pablo.
\v 26 Wɨr ohno otɨ̃r erze duwoni par uje otatɨm õr Jesucristo ɨr ahwoso hn ye otola õrpe uje sehe oduhu õr.
\v 27 Oyuhu Judas hn Silas ohno otɨ̃r olak par uje oshɨm olak asa hutɨta hn oshiyokorãha olak par uje ma erahalo uje oyɨbɨte asa hutɨta.
\v 28 Par õryok hn par Porrosht Ɨchɨbich ich om uje shish ahakõrlo erze uje oyitɨm olak:
\v 29 “Ye elɨlo wɨr kuche ẽro uje oso oshɨmɨhɨ wɨr kojano po uje õr ɨre oteeychãha. Ye ompe elɨlo armɨsta. Nos wɨr erze loshɨpo uje oshiyeru weheta poõrc par oshuu toy, wɨr ye elɨlo pork ye armɨsta tokolpe. Wɨr shɨ ɨtsye erze loshɨpo uje ochuus hn erze uje de hmont ehet pork ye armɨsta tokolpe. Ich om uje hnakɨrbich umuhu nerãhta ahɨr hn ompo uje tɨmcharrza umuhu dabich ahɨr, per ich mɨ̃hnɨk uje ye onoyhi pishye ahɨrpe hn shɨ omuhuye ahɨr. Ich mɨ̃hnɨk uje otorãhaye hn ich mɨ̃hnɨk uje tɨmcher õyhi yẽr ahɨr hn ich mɨ̃hnɨk uje hnakɨrbo õyhiye ahɨr hn ich mɨ̃hnɨk uje yeẽk sahat loshɨpɨt hn ich mɨ̃hnɨk uje yanak shuu loshɨpɨt sahat ɨre hn ich mɨ̃hnɨk uje pɨkɨhnino hn pɨkɨhnine oshiyokõr oshuu ɨtsorz toy. Kɨmɨjɨ nos ahakõrlo uje asa hutɨta ahwoso tata ich ahakõrlo uje om. Shɨ erze uje oyitɨm olak.”—
\p
\v 30 Eseekite hn Porrosht aabo oshuu Pablo hn Bernabé hn ese Silas hn Judas ohno otɨ̃r Antioquía. Uje otaachɨ̃hɨ wahacha hn oshuu Porrosht aabo otakɨsho lawich hn oshɨm õr asa hutɨta.
\v 31 Uje erze Porrosht aabo õr ler ich õr ayla.
\v 32 Judas hn Silas wɨr profeta yewo. Otatɨm õr lahwoso ich kɨhniya par uje ma oshuu otsahmũr Porrosht.
\v 33 Ich osdeyo uje Judas hn Silas odechɨ Antioquía hn erze Porrosht aabo otatɨm õr par uje ocheeshpo otɨ̃r Jerusalén shɨ õr aho kɨɨs.
\v 34 Per Silas ma sahmũr sakahachɨs Antioquía hn ye nahmũr deeshpe.
\v 35 Pablo hn Bernabé otsakaha Antioquía toy par uje oshiyokorãha erze Porrosht aabo hn otsanɨmɨrãha Porrosht ahwoso otatɨm õr.
\s Pablo hnopo tekɨrɨhɨ uu Porrosht aabo.
\p
\v 36 Eseekite hn Pablo tatɨm Bernabé ɨm: —Yuko yekɨrɨhɨ nos wɨr Porrosht aabo uje ode wahacha duwo yewo uje yanɨmɨrãha Porrosht ahwosni par uje yeychɨm õr keshɨ õr ɨnaapo.—
\v 37 Bernabé sehe doy Juan Marcos par ĩya õr
\v 38 per Pablo ye nahmũr nõya Marcospe pork wɨchɨ iim orɨ̃hɨ wahacha Panfiliani. Ye nos niyokõr erze obiyope.
\v 39 Pablo hn Bernabé oshiyokosye hn otsehek ɨre. Bernabé hnoy Marcos hn oyãha pohorrza otɨ̃r wahacha Chipre.
\v 40 Per Pablo chiihla Silas par ĩya ɨre. Nos wɨr erze Porrosht aabo õr orar otsapur Porrosht par uje shish takashɨm Pablo hn Silas.
\v 41 Heke Pablo hn Silas otokolɨhɨchɨs ohno otɨ̃r wahacha Siria hn Cilicia par uje oshiyokorãha erze Porrosht aabo par uje ma otsahmũr Porrosht.
\c 16
\s Timoteo ĩya Pablo hn Silas.
\p
\v 1 Eseekite hn Pablo hn Silas otaachɨ̃hɨ erze duwo uje iiyo otsɨɨ Derbe hn Listra. Ochish Timoteo uje debuhuchɨs Listra. Wɨchɨ Porrosht aap. Waa ɨr data israel yãr hn Porrosht aap toy, per ɨr deych griego ya.
\v 2 Erze Porrosht aabo uje odebuhu wahacha Listra hn Iconio nos ochɨraha Timoteo hn otata uje ɨr ɨluu om.
\v 3 Pablo sehe duhu wɨchɨ nõya ɨre per nos oso ochɨraha uje yahpaa yãrɨrash waa je iich otsɨɨ sirkunsisyon. Erze israel oso ochɨraha ese ɨr deych wɨchɨ griego ya heke Pablo chɨbɨte ese Timoteo ɨr yarta par uje erze israel oso uje odebuhu wahacha ich ye odɨtak ɨrpe.
\v 4 Eseekite uje Pablo hõr otɨ̃r erze duwo uje de lekɨtiyo hn õr ler wɨr õr ahwoso uje erze apóstole hn erze anciano ochichewni par uje Porrosht aabo oshiyokõr. Erze apóstole hn erze anciano ode wahacha Jerusalén.
\v 5 Pablo shish shiyokorãha erze Porrosht aabo uje odechɨ heke ich ochɨraha ma hn ye onoym Jesuspe. Kal deeych ich oso okɨhniya omasaha par Porrosht aabo.
\s Pablo chɨkẽra Macedonia osht.
\p
\v 6 Eseekite hn Porrosht Ɨchɨbich sontew Pablo hõr par uje ye odo otɨ̃r ese hnɨmich Asia par otsanɨmɨrãha Porrosht ahwoso. Heke ohno ochɨkãha erze hnɨmo Frigia hn Galacia.
\v 7 Uje ich otaachɨ̃hɨ ese Galacia hnɨmich uhurc per ye otɨ̃r ese hnɨmich Misiape ich sehe otɨ̃r wahacha hnɨmich Bitinia per Jesús Ɨchɨbich ye nahmũrpe par uje otɨ̃r wahacha.
\v 8 Heke ochɨkãhachɨs ese hnɨmich Misia nehech otaachɨ̃hɨchɨ ese dɨt Troas.
\v 9 Uje ich dɨhlak hn Pablo umo hn chɨkẽra hnakɨrbitɨt iyehechɨs ɨr ɨkɨch. Wɨchɨ Macedonia os. Tatɨm Pablo ɨm: —Erẽt etɨ̃r lɨka Macedonia par uje akashɨm õryok.—
\v 10 Uje Pablo chɨkẽra ese hnakɨrbitɨtɨke ɨchii oyɨnshii õryok shɨchish par uje oyɨtɨ̃r Macedonia pork oyɨraha uje Porrosht sehe duhu oyuko oyɨtɨ̃r õr par oyitɨm õr uje Jesús ɨshɨ õr hnɨtewɨhɨ Porrosht ahɨrkite.
\s Pablo hn Silas otɨ̃r dɨt Filipos.
\p
\v 11 Eseekite hn oyitokolɨhɨ dɨt Troas hn oyuko oyonãha pohorrza par uje oyɨtɨ̃r wahacha Samotracia. Deychole hn oyitokolɨhɨ Samotracia hn oyɨtɨ̃r wahacha Neápolis.
\v 12 Oyitokolɨhɨ Neápolis hn oyɨrkɨhɨ hnɨmich nehech oyaachɨ̃hɨ wahacha dɨt Filipos. Ese dɨt romano oso oshiyokõrni. Wɨchɨ ma dich je erze duwo yewo uje de ese hnɨmich Macedonia. Õryok oyiyakaha shɨ oyuhu daalo arhaabo.
\v 13 Uje ich terɨhɨ sabta hn oyitokolɨhɨchɨs dɨt ehet. Oyuko oyɨtɨ̃r onoota wɨrc. Õryok eyuwo tɨsɨ̃r uje oso otakɨsho lawichɨhɨ wahacha par uje oteeychãha Porrosht pork nĩhyok ye sinagogɨ̃rsh. Oyish tɨmcher uje otakɨsho lawichɨhɨ wahacha hn oyiyakaha õr ahɨr ɨchii oyanɨmɨrãha Porrosht ahwoso oyitɨm õr.
\v 14 Tɨmcharrza nohmata dechɨ waa je iich otsɨɨ Lidia. Wate dɨt Tiatira oto. Ɨr ɨbiyo shɨ chiwãha bortɨso ɨhɨ̃rtso uje kolor lila. Asa tɨmcharrza shish teeychãha Porrosht heke Porrosht shuu wate ehet kɨɨs par uje sahmũr erze uje Pablo tata.
\v 15 Oyohɨrm wate hn nos wɨr ɨr iiso oyohɨrm õr toy. Hn asa Lidia tatɨm õryok ɨm: —Erahalo uje yok Porrosht aap heke yukulo akahalo pihyuch.— Wate shish tatɨm õryok nehech oyuko oyɨtɨ̃r ɨr ihyuch.
\p
\v 16 Eseekite hn oyukopo oyɨtɨ̃r onoota wɨrc par uje oyeechãha Porrosht hn tɨmcharrza yata chish oryokɨ̃hɨ dehet pehet. Wate ɨchɨbich mɨ̃hnt de ehet uje shuu chɨraha kuche uje tyenɨj tokole nehe. Wate shɨ õr yɨla hn shuu wɨr nensɨro otserz hnote ich kɨhniya.
\v 17 Asa tɨmcharrza apɨbitɨta ɨchii iyehe Pablo hõr nẽr. Shish tɨbich par nos oso ochunt ɨm: —Ahnũwo hnakɨrbo nãhu Porrosht ɨbiyo. Porrosht ich dich. Erze hnakɨrbo otatɨm olak ese dehet yet uje seya olak Porrosht ahɨr.—
\v 18 Daalo kɨhniya uje shish iyehe õryok nẽr hn tɨbich shuu ɨtsorz. Ich uhurc hn Pablo sɨtak. Somtɨs ɨre hn tatɨm ese demonit uje de wate ehet par shuu tokole hn ɨm: —Titɨm owa tɨ̃ra Jesucristo ɨr iich par uje atokolɨhɨ asa tɨmcharrza ehet.— Ese demonit tokole shɨchish.
\v 19 Uje asa õr yɨlta ɨr yɨnsɨro ochɨraha uje ese demonit tokolɨhɨ ehetɨke hn ye õr pwelpe par otserz hnote wɨr ochishew Pablo hn Silas. Ohnoy õr otseya õr dɨt ehet uje õr bahluwo ode.
\v 20 Ochɨbɨte õr erze õr bahluwo õr ɨkɨch hn otatɨm erze õr bahluwo otsɨɨ: —Nãhu hnakɨrbo israel oso. Oshuu wɨr dɨt oso ye õr aho kɨɨspe.
\v 21 Eyok romano oso. Oshiyokorãha eyok kuche par uje sehe oduhu yiyokõr per eyok ye eyok pwelpe par uje yiyokõr pork eyok ley sɨtak erze õr ɨluu.—
\p
\v 22 Oso yewo otakɨsho lawich ɨchii otsɨtak hn otatɨm toy erze õr bahluwo uje Pablo hn Silas oshiyokõr mɨhnũwo. Erze õr bahluwo oshuu ochiyuhu Pablo hn Silas õr ɨshuwo hn oshuu otsepyẽr õr ochɨ̃ra õr piyo.
\v 23 Uje oym uje oshuu õrkɨ hn oshuu ohnoy õr otseya õr karsel ehet. Otatɨm ese uje tɨbey karsel ehet par uje tɨbey pishɨ õr.
\v 24 Uje wɨchɨ chunt uje ɨtsorz hn chɨmchaha õr karsel ehet pisht, hn chɨmchaha erze õr hnɨte tabla aho hn shiyeru.
\p
\v 25 Uje terɨhɨ dɨhlich pehet hn Pablo hõr Silas õr orar hn oteeychɨ otseẽt imno. Erze yewo uje odechɨ karsel ehet otẽr õr.
\v 26 Ɨchii ochuuna uje hnɨmich telerrza ich jwerte. Shuu wate karsel telerrzpa. Nos wɨr uhɨr chɨtsẽr ɨre hn erze kenena ich nos tokolɨhɨ õr meyko.
\v 27 Ese uje tɨbey karsel nɨhɨ. Uje teychɨm erze uhɨr uje ich nos ɨsaha hn ɨr eyuwo tɨsɨ̃r kelje wɨr nos otokolɨke heke chiyuhu ɨr espada par uje shuu ɨre.
\v 28 Hn Pablo tɨbich ɨm: —Ye tuk owa. Nos õryok de lɨka.—
\v 29 Hn ese uje tɨbey karsel ehet tɨbii yet par uje tõhwa nampyon. Uje tohwãka hn ese uje tɨbey karsel ushɨɨhɨchɨs karsel ehet. Ich ɨr ɨkiyo tãra. Ɨchii icha dete hnɨmoho Pablo hn ese Silas õr ɨkɨch.
\v 30 Chiyuhu orɨ̃hɨchɨs karsel ehet hn ɨm: —Ɨrhĩche hõr, ¿tuu ɨnaapo par uje yok owich omɨhɨ Porrosht ahɨr?—
\v 31 Otatɨm ɨre otsɨɨ: —Ye otiis ese Ɨrhĩch Jesucristo par uje owa owich de Porrosht ahɨr. Hn nos wɨr eeyso ye olotiis par uje õr owich de toy.—
\v 32 Otsanɨmɨrãha ese Ɨrhĩch Jesús ɨr ahwoso otatɨm ese hnakɨrbich uje tɨbey karsel ehet hn nos wɨr erze yewo uje ode ɨr ihyuch ehet.
\v 33 Ese uje tɨbey karsel chunt õr ahwoso ɨchii nos churhũ õr obɨlo. Uje yuwɨrke hn Pablo hõr ohnoy ɨre hn nos wɨr ɨr iiso hn otohɨrm õr.
\v 34 Uje nos otohɨrm õr hn ohnoy Pablo hn Silas par uje oshuu otaakɨhɨ dahuch. Ɨre hn nos wɨr ɨr iiso ich õr ayla pork ye olotiis Porroshtpe hn omasaha par Porrosht aabo.
\v 35 Uje ich dɨhɨrbɨt hn erze õr bahluwo oshuu ohyerptoso ohno otatɨm ese uje tɨbey karsel par uje chiyuhu Pablo hn Silas.
\v 36 Heke ese uje tɨbey karsel tatɨm Pablo ɨm: —Erze õr bahluwo oshuu otatɨm yokɨke par uje tiyuhu owa hn Silas. Ele ahle atokolɨhɨ lɨklo. Bolɨlo uhu olak aho kɨɨs.—
\v 37 Per Pablo tatɨm erze ohyerptoso ɨm: —Õryok romano oso. Erze dɨt oso õr bahluwo oshuu otsepyẽr oryokɨ̃hɨ erze dɨt oso õr ɨkɨchhna per ye oteychɨm wappe kesh latɨkɨ̃r uje mɨ̃hnɨk uje oyiyokõr. Oshuu ohnoy õryok ochɨmchaha õryok karsel ehethna hn ele ahle ich sehe odiyuhu õryok wɨshɨ. Erze õr bahluwo sehe olakɨs ɨre per ye ompe. Shɨ or ɨre uje tyenɨj otɨrẽt par ochiyuhu õryok wɨshɨ karsel ehet.—
\v 38 Eseekite hn erze ohyerptoso ohno ocheeshpo otɨ̃r wahacha erze dɨt oso õr bahluwo hn otatɨm õr uje Pablo shuu ɨtsorz. Uje õr bahluwo ochunt uje Pablo hn Silas õr romano oso ich ochishlabe.
\v 39 Ohno otɨ̃r wahacha karsel hn otsapur Pablo hn Silas otsɨɨ: —Ye owãhalo õryok. Uhu olak aho kɨɨsɨhɨ õryok.— Ochiyuhu õr karsel ehet hn otatɨm õr otsɨɨ: —Atokolɨhɨ lɨklo dɨt ehet. Bolɨlo.—
\v 40 Uje Pablo hn Silas otokolɨhɨchɨs karsel ehetɨke hn ohno otɨ̃r Lidia ihyuch. Oshuu Porrosht aabo otakɨsho lawich hn otsanɨmɨrãha Porrosht ahwoso otatɨm õr. Uje yuwɨrke hn Pablo hn Silas ohno otokolɨhɨ dɨt ehet.
\c 17
\s Pablo hn Silas otɨ̃r Tesalónica.
\p
\v 1 Eseekite hn Pablo hõr Silas ohno chɨkãhachɨs erze duwo Anfípolis hn Apolonia nehech otaachɨ̃hɨ wahacha ese dɨt Tesalónica. Israel oso õr sinagoga dechɨ.
\v 2 Pablo shɨ ɨr ɨluu uje shish hno tɨ̃r sinagoga aho heke uje kal terɨhɨ sabta ich hno masaha sinagoga ehet par shuu tre semana. Shiyokorãha õr Porrosht ahwoso erze oso uje otakɨsho lawichɨhɨ sinagoga ehet.
\v 3 Tatɨm õr ich shuu ɨmeheeychpa uje Porrosht ahwoso tata uje Cristo tyenɨj toy hn ɨkpo. Pablo tatɨm õr ɨm: —Ese Cristo uje shish anemlo wɨchɨ Jesús.—
\v 4 Uu israel oso sohmɨramo ye olotiis Pablope hn erze griego oso ich okɨhniya uje odechɨ sinagoga ehet ich ye olotiis toy hn tɨmcher okɨhniya uje õr ɨhɨ̃r late ich ye olotiispe. Nos ohno õya Pablo hn Silas.
\v 5 Eseekite hn erze israel oso uje otsotiis Jesús omo erze oso okɨhniya uje õya Pablo ich opota õr. Heke otɨ̃r erze hnakɨrbo uje or ɨljaabo. Erze hnakɨrbo oshuu nos wɨr dɨt oso otakɨsho lawich par uje ochishew Pablo hn Silas. Nos ohno ooshɨ otɨ̃r Jasón ihyuch par uje ochukwi Pablo hn Silas par uje ohnoy õr otseya õr wahacha õr bahluwo õr ɨkɨch.
\v 6 Uje ye odɨsh õr petɨkɨke hn ohnoy Jasón hn erze Porrosht aabo yewo uje odechɨ. Ohnoy õr otseya õr wahacha õr bahluwo õr ɨkɨch. Otɨbich otsɨɨ: —Pablo hn Silas wɨr uje shish odɨrkɨhɨ ɨ̃rmo lekɨtiyo hn shish oshiyokõr uje mɨ̃hnɨk. Ele ahle ich otaachɨ̃hɨ lɨka.
\v 7 Wɨr uje Jasón shuu otsakaha dahuchhna. Uje oshiyokorãha oso ich oshuu kɨnaha par uje oshuu otsɨtak asa ley uje eyok rey César tata. Ese Pablo hn Silas sole: “Rey yet de uje iich otsɨɨ Jesús.”—
\v 8 Uje nos wɨr oso hn uu õr bahluwo ochunt uje ɨtsorz ich ochesdelo.
\v 9 Heke erze õr bahluwo oshuu Jasón hõr ochɨbɨte erze hnotɨhɨchɨs par uje oshuu ũru uje Pablo hn Silas tyenɨj otokolɨhɨ dɨt. Otatɨm õr otsɨɨ: —Uje otokolɨhɨ dɨt nehe hn oyuhu erze olak hnote deeshpo.— Uje oshɨke hn erze õr bahluwo oym Jasón hõr par uje wɨr ocheeshpo otɨ̃r dahuch.
\s Pablo hn Silas otɨ̃r dɨt Berea.
\p
\v 10 Eseekite hn Porrosht aabo shɨ oyem uje ich dɨhlak hn oshuu Pablo hn Silas otokolɨhɨ dɨt ehet hn ohno otɨ̃r dɨt Berea. Uje otaachɨ̃hɨchɨs hn omasaha erze israel oso õr sinagoga ehet.
\v 11 Erze Berea oso wɨr õr ɨluu ma om je erze Tesalónica oso. Erze dɨt Berea oso otsahmũr uje Pablo hõr otatɨm õr hn shish õr ler Porrosht ahwoso par uje ochɨraha kɨmɨj ũru o kɨmɨjɨ ye ũrpe erze uje Pablo tata.
\v 12 Erze israel oso ich okɨhniya ye olotiispe uje Pablo tata. Hn wɨr õr ɨtspo erze tɨmcher okɨhniya uje õr ɨhɨ̃r late uje ye olotiispe. Hn wɨr õr ɨtspo erze griego oso ich okɨhniya uje ye olotiispe.
\v 13 Eseekite hn erze israel oso uje odebuhu wahacha Tesalónica ochunt uje Pablo sanɨmɨrãha Porrosht ahwosoho wahacha Berea heke ohno otɨ̃r Berea hn oshuu erze dɨt oso otsɨtak Pablo hõr.
\v 14 Uje Porrosht aabo ochunt uje ɨtsorz ɨchii oshuu ohnoy Pablo otseya wahacha onoota bahluta wɨrc per Silas hn Timoteo shɨ otsakahachɨs Berea.
\v 15 Erze hnakɨrbo Berea oso uje õya Pablo ohnoy ɨre otseya wahacha dɨt Atenas. Wɨchɨ dɨt dechɨ onoota bahluta wɨrc. Uje ocheeshpo hn otõhwa Pablo ahwoso par uje otatɨm Silas hn Timoteo par uje oshiyokõr erze obiyo shɨchish ich ohno otsahn Pablo ɨjɨch.
\s Pablo de dɨt Atenas.
\p
\v 16 Eseekite uje ehn Pablo iyem Silas hn Timoteoho wahacha Atenas hn teychɨm erze kojano po uje erze oso oteeychãha. Ich nos de lekɨtiyo dɨt ehet ich kɨhnipa. Wɨr shuu ɨre dosdarak.
\v 17 Mahn ɨre shish tɨ̃r sinagoga ehet hn shiyokorãha erze israel oso hn erze griego oso uje otakɨsho lawichɨhɨ wahacha par uje oteeychãha Porrosht. Hn kal deeych ich Pablo tɨ̃r wahacha dɨt ehet uje shish oso okɨhniya ode hn shiyokorãha õr.
\v 18 Eseekite hn erze oso yewo uje otsahmũr otata lahwoso õr ɨluu iiyo otsɨɨ epicúreos hn uu yewo otsɨɨ estoicos. Erze ochish Pablo hn ich okeytkẽrye otsɨɨ: —Ese shɨ yermõhnak. ¿Wɨchɨ tata latɨkpo?— Yewo otatɨm õr otsɨɨ: —Ese shɨ ɨtso uje sanɨmɨrãha uu porrosht kɨnẽhet.— Wɨr otata oshuu ɨtsorz pork ochunt uje Pablo tata uje Jesús toni hn ɨkpo.
\v 19 Ochish Pablo hn ohno õyye otɨ̃r wahacha ese owich uje õr bahluwo shish otakɨsho lawichɨhɨ. Ese owich iich otsɨɨ Areópago. Uje otaachɨ̃hɨ wahacha hn otatɨm Pablo otsɨɨ: —Sehe oyɨraha erze kuche ahlo uje atɨm erze osoko.
\v 20 Erze õr ahwoso uje õhwaka ich ahlo. Yelɨj oyunt uje ɨtsorz. ¿Duhu ɨnaapo?—
\v 21 Erze atenas oso hn nos wɨr dihipo kɨnãho uje odebuhuchɨs Atenas õr ɨre shish otatɨmye kuche uje ye odɨrehepe pork sehe odɨraha kuche ahlo.
\p
\v 22 Pablo iyehetɨhɨchɨs erze õr bahluwo õr ehet uje odechɨ hn tatɨm õr ɨm: —Hnakɨrbo watsaklo, olak uje ebuhu lɨklo Atenas, nos tokomo uje olak ich ahmũrlopa uje eeychãhalo kuche.
\v 23 Uje tɨkɨrkɨhɨ ese dɨt ehet ich tokomo erze kojano po ich kɨhniya uje eeychãhalo. Tish altar nohmet uje atsewlo ebɨtɨlo uut otsɨɨ: “Wɨchɨ par Porrosht uje ye yɨrahalope.” Ese uje ye erahalope wɨchɨ uje sehe titɨm olak.
\v 24 Wɨchɨ uu Porrosht uje shiyokõr nãhu ɨrmõkite, hn shiyokõr nos wɨr kuche uje de ehet. Wɨchɨ ese poõrc hn hnɨmich ɨr yɨnsɨrc. Ye debuhu pwert ehetpe uje hnakɨrbo oshiyokõr par ɨre.
\v 25 Ɨre nĩhyok ye nesit latɨk par uje oso oshiyokorɨ̃hɨ ɨre pork wɨchɨ uje nos ɨshɨm oso õr ɨkɨrĩt. Wɨchɨ uje nos ɨshɨm oso uu õr ihyerc hn nos ɨshɨm õr wɨr kuche.
\v 26 Porrosht shiyokõr hnakɨrbich nohmet wapkite hn shuu nos oso otãra ɨre par uje odebuhu ɨ̃rmo lekɨtiyo. Porrosht chɨbɨte õr owɨlo uje odebuhu hn chɨbɨtpo ãyo terɨhɨ latɨkpo uje odebuhuchɨs.
\v 27 Porrosht shiyokõr shuu ɨtsorz par uje nos oso õr pwele ochukwi ɨre. Sehe duhu oso odukwi ɨre nehech odish pork Porrosht ye dukuhlehe eyoklope.
\v 28 Shɨ Porrosht wɨchɨ uje shuu eyok ɨka hn shuu eyok pwele telerrza. Shɨ ɨre uje shuu eyok de. Olak poruwo wɨshɨ uje õr eykdeyo otata otsɨɨ: “Eyok Porrosht aabo.”
\v 29 Eyoklo Porrosht aabo heke ye ompe uje yuhulo wɨr ɨtso Porrosht erze kojano po hn erze oro hn erze plata. Wɨr shɨ hnakɨrbo oshiyokõrkite uje õr dɨtuwo.
\v 30 Antkite shɨ oteeychãha erze kuche mɨhnũwo per ye Porrosht dish latɨk pork ye odɨrehepe, per ele ahle Porrosht nos tatɨm eyoklo uje eyok de lekɨtiyo ɨm: “Uhulo olak aho nuuna uje ahakõrlo mɨhnũwo. Moymlo olak ɨluu mɨhnũwo hn ahakõrlo uje Porrosht sahmũr.”
\v 31 Porrosht chɨbɨte ɨshɨrĩtkite uje sepyẽr erze uje oshiyokõr mɨhnũwo. Ye noym õrpe. Porrosht chiihla Jesuskite par jwe par sepyẽr õr. Jesús ye nimehĩ latɨk. Nos ye oloshpe par erze mɨhnũwo uje yet shiyokõr. Uje Porrosht shuu Jesús ɨkponi ich nos sowa õr uje ich ũru uje shuu ɨre nos sepyẽr wɨr oso uje oshiyokõr mɨhnũwo.—
\p
\v 32 Uje erze oso ochunt uje Pablo tata uje Jesús ɨkponi hn yewo ode uje shɨ oloter ɨre hn yewo otatɨm ɨre otsɨɨ: —Deeych yet nehe hn atɨm õryok ma erze õr ɨkpo.—
\v 33 Eseekite hn Pablo tokolɨhɨchɨs erze õr bahluwo õr ɨkɨch.
\v 34 Hnakɨrbo nohmɨramo ode uje ye olotiispe uje Pablo tata hn ohno õya ɨre. Nohmet de uje iich otsɨɨ Dionicio. Wɨchɨ õr bahluwa toy uje tɨbey ese dɨt. Tɨmcharrza yata de toy waa je iich otsɨɨ Dámaris. Yewo ode toy ese õr ehet uje õya Pablo.
\c 18
\s Pablo hno tɨ̃r dɨt Corinto.
\p
\v 1 Eseekite hn Pablo tokolɨhɨchɨs dɨt Atenas hn hno tɨ̃r wahacha dɨt yet uje iich otsɨɨ Corinto.
\v 2 Uje taachɨ̃hɨ wahachkite hn chish nahnapsɨt uje iich otsɨɨ Aquila. Wɨchɨ shurẽhe ese hnɨmich Pontokite. Waa ɨr ɨrãhta iich otsɨɨ Priscila. Wɨr otãra dɨt Roma hn otaachɨ̃hɨ dɨt Corintohna pork rey Claudio chɨbɨte leyni par shuu nos wɨr israel oso otokolɨhɨchɨs dɨt Roma uje dechɨ ese hnɨmich Italia. Pablo hno tekɨrɨhɨ õr.
\v 3 Uu ɨr ɨbiyo shɨ ɨtso wɨr õr ɨbiyo heke debuhu õr ahɨr par oshiyokõr õr ihyuwo ochɨra bortɨso. Uje chɨmɨt hn ochiwãha.
\v 4 Per kal terɨhɨ sabta ich Pablo hno tɨ̃r sinagoga ehet par sanɨmɨrãha Porrosht ahwoso tatɨm erze israel oso hn erze yewo uje odechɨ. Sehe ye duhu olotiis Jesuspe.
\p
\v 5 Eseekite hn Silas hn Timoteo otokolɨhɨ Macedonia nehech otaachɨ̃hɨ Pablo ahɨr. Heke wɨchɨ iim erze obiyo uje hõr Aquila oshiyokõr par uje kal deeych shɨ sanɨmɨrãha Porrosht ahwoso. Tatɨm erze israel oso uje Jesús wɨchɨ uu Cristo uje ɨshɨ õr hnɨtewɨhɨ Porrosht ahɨrkite.
\v 6 Erze israel oso sehe onontew Pablo. Ochish majamichɨhɨ ɨre heke chishɨt lasuwo par yara pork sehe duhu odɨraha uje oshiyokõr mɨhnũwo. Tatɨm erze israel oso ɨm: —Kɨmɨjɨ etɨ̃rlo urhuta bahluta ehet ich shɨ olak. Ye yokpe uje tuu etɨ̃rlo wahacha pork ich titɨm olakɨke. Ele ahle ich takaha par tɨtɨ̃r wɨr dihipo kɨnãho par titɨm õr Porrosht ahwoso.—
\v 7 Uje tokolɨhɨ sinagoga ehet hn hno tɨ̃r wahacha Ticio Justo ɨr ihyuch. Wɨchɨ teeychãha Porrosht. Uu ɨr ihyuch de sinagoga ahɨr.
\v 8 Eseekite hn hnakɨrbich dechɨ uje iich otsɨɨ Crispo. Wɨchɨ õr bahluwa uje tɨbey wate sinagoga. Ɨre hn nos wɨr ɨr aabo hn ɨr iiso ye olotiis Jesuspe. Wɨr õr ɨtspo erze Corinto oso ich okɨhniya ochunt uje Pablo tata hn ye olotiis Jesuspe. Heke otohɨrm õr.
\v 9 Dɨlt yet hn Jesús shuu Pablo teychɨm kuchẽrk uje nĩhyok ye latɨk pwele teychɨm. Tatɨm Pablo ɨm: —Ye atɨla õr. Atɨm õr pahwoso. Ye moym uje atɨm õr
\v 10 pork shish yok de ahɨr. Nĩhyok yeẽk uje chish owa hn shuu owa. Oso okɨhniya ode uje tyenɨj ye olotiis yokpe ese dɨt ehet.—
\v 11 Uje Pablo chunt ɨtsorz hn sakahachɨs shuu ãyt nohmɨra hn pehet ĩya. Shish shiyokorãha õr Porrosht ahwoso.
\p
\v 12 Eseekite uje ehn ese Galión gobernadorɨhɨchis hnɨmich Acaya hn erze Israel oso uje otsotiis Jesús otakɨsho lawich hn ochishew Pablo. Ohnoy otseya ese gobernador ɨkɨch.
\v 13 Otatɨm ese gobernador otsɨɨ: —Pablo shuu oso oteeychãha Porrosht per shuu oso oyuwe õryok ley.—
\v 14 Pablo sehe tatɨm ese gobernador uje ye ũrpe per ese gobernador tatɨm erze israel oso ɨm: —Kɨmɨjɨ atɨmlo yok uje ɨre shiyokõr uje ye gobierno ɨr ley nahmũrpe ich takɨ̃r olak
\v 15 per shɨ olak ye ahmũrlope uje wɨchɨ sanɨmɨrãha. Ye ahmũrlope uje wɨchɨ tata uu olak poruwo wɨshɨ hn tata uu olak ley. Uu gobierno ɨr ley ye dɨtakpe erze uje atɨmlo yok heke shɨ olak enshiilo. Ye tahmũr tinshiipe.—
\v 16 Ese gobernador shuu ochiyuhu orɨ̃hɨchɨs dahuch ehet.
\v 17 Uje Sóstenes tokolɨhɨ gobernador ihyuch hn oso ochishew ɨre hn otsepyer ɨrehe ese gobernador ihyuch ɨkɨch. Ese Galión ye nahmũr dale ɨkɨchpe. Ese Sóstenes wɨchɨ uje tɨbey sinagoga.
\s Pablo cheeshpo tɨ̃r Antioquía hn tɨ̃r hnɨmich Asia.
\p
\v 18 Eseekite ich daalo kɨhniya uje Pablo sakaha Corinto. Wɨchɨ seta Porrosht aabo pork sehe do tɨ̃r Siria. Priscila hn Aquila õya ɨre ohno odɨrkɨhɨ hnɨmich. Uje otaachɨ̃hɨ wahacha dɨt Cencrea hn Pablo shuu otuhu deheta par yara pork chɨbɨte lahwoshna par shiyokõr kuchẽrk. Oyãha pohorrza par otɨ̃r Siria yɨt.
\v 19 Uje oyehechɨs dehet pehet hn oyhnɨmich par ohno otɨ̃r wahacha Efeso par otekɨrɨhɨ Porrosht aabo. Pablo tatɨm Priscila hn Aquila par odebuhu Efeso hn wɨchɨ hno tɨ̃r sinagoga ehet hn sakɨt wɨr israel oso uje otakɨsho lawichɨhɨchɨs.
\v 20 Õr ɨre otsapur Pablo par sehe oduhu hap lakahachɨs Efeso per ɨre ye nahmũrpe.
\v 21 Uje ehn yahpaa do tokole ich tatɨm õr ɨm: —Kɨmɨjɨ Porrosht nahmũr ich tekɨrɨhɨ olakpo.— Pablo tokolɨhɨ dɨt Efeso hn iyãha pohorrza hno tɨ̃r Siria yɨt.
\v 22 Uje asa pohorrza iyehechɨs dɨt Cesarea hn Pablo ihnɨmichɨhɨ hno tɨr dɨt Jerusalén. Uje seta wɨr Porrosht aabo wahacha hn tokolɨhɨ Jerusalén. Hno tɨ̃r Antioquía.
\v 23 Ich daalo kɨhniya uje Pablo sakaha Antioquiani hn tokolpo hno tɨ̃r lekɨtiyoho erze hnɨmo uje iiyo otsɨɨ Galacia hn Frigia. Hno tekɨrɨhɨ wɨr Porrosht aabo yewo hn nos sãkɨt õr par shuu ma otsahmũr Porrosht.
\s Apolos sanɨmɨrãha Porrosht ahwoso dɨt Efeso.
\p
\v 24 Eseekite uje Pablo tekɨrɨhɨ Porrosht aaboho lekɨtiyo hn hnakɨrbich yet taachɨ̃hɨ dɨt Efeso. Wɨchɨ israel ya. Ɨr iich otsɨɨ Apolos. Wɨchɨ tãra dɨt Alejandría. Ɨre ich chɨrahapa uje chilehet hn chɨraha Porrosht ahwoso toy.
\v 25 Yeẽk de uje shiyokorãha ɨre Ɨrhĩch ɨluu heke shish shiyokorãha oso lekɨtiyo ich sɨhnew tatɨm õr uu Ɨrhĩch ɨr ɨluu ich shuu ũrpa per ɨre ye yẽrɨj dɨraha yeẽkpo Jesús. Shɨ chunt uje Juan uu tohɨrm oso tata.
\v 26 Ɨchii Apolos iyehetɨhɨ sinagoga ehet hn shiyokorãha õr. Ye tola õrpe. Uje Priscila hn Aquila ochunt ɨr ahwoso ich ohnoy ɨre otseya ejwert. Oshiyokorãha ɨre Jesús ɨluu ich oshuu ɨmeheech.
\v 27 Eseekite hn Apolos sehe do tɨ̃r wahacha ese hnɨmich uje iich otsɨɨ Acaya. Heke erze Porrosht aabo otatɨm otsɨɨ: —Ẽhe, bo.— Ochichew hutɨta par hnoy ɨshɨm erze Porrosht aabo uje ode wahacha par uje ochɨraha ɨre. Uje taachɨ̃hɨ wahacha Acaya ich takashɨm õrpa. Wɨr uje Porrosht sosɨr õrni par uje ye odotiis Jesuspe.
\v 28 Apolos hn erze israel oso uje otsotiis Jesús okeytkeryẽhe erze oso õr ɨkɨch. Apolos shiyokorãha õr Porrosht ahwoso ich shuu ũrpa par shuu ochɨraha uje Jesús wɨchɨ Cristo uje ɨshɨ õr hnɨtewɨhɨ Porrosht ahɨrkite. Shish tatɨm õr nehech ye odɨraha uje otata.
\c 19
\s Pablo hno tɨ̃r Efeso.
\p
\v 1 Eseekite uje ehn Apolos dechɨ Corinto hn Pablo hno chɨkãha ese dehet nehech taachɨ̃hɨ Efeso. Chish hnakɨrboho wahacha uje ye olotiis Porroshtpe.
\v 2 Pablo tatɨm õr ɨm: —¿Uu tenit uje ye otiislo Porrosht petɨkni sehe tɨkɨraha kɨmɨjɨ Porrosht Ɨchɨbich masaha olak aho?— Õr ɨre otatɨm Pablo otsɨɨ: —Nĩhyok, yelɨj oyunt uje Porrosht Ɨchɨbich de.—
\v 3 Tatɨm õr ɨm: —¿Par latɨkpo uhu otohɨrm olak?— Hn õr ɨre otatɨm otsɨɨ: —Juan lɨshɨ wɨchɨ je tohɨrm õryok.—
\v 4 Pablo tatɨm õr ɨm: —Juan shɨ tohɨrm õr uje oshuu laho chuuna uje oshiyokõr uje mɨhnũwo par sehe duhu oniyokõr uje Porrosht sahmũr. Ese Juan lɨshɨ tatɨm osoni ɨm: “Ye otiislo ese uje tɨrẽt iyehe piyẽr.”— Hn Pablo tatɨm õr ɨm: —Ese uje iyehe Juan nẽr wɨchɨ Jesús.—
\v 5 Uje nos ochunt uje shuu ɨtsorz hn nos otohɨrm õr ochɨ̃ra õr Jesús iich.
\v 6 Uje Pablo chɨbɨte nahme õr hu eyo ich sapur Porrosht hn Porrosht Ɨchɨbich masaha õr. Otseẽt õr ahwoso kɨnãho hn otata uu kuche uje Porrosht tatɨm õr.
\v 7 Erze hnakɨrbo wɨr õr dose.
\p
\v 8 Eseekite hn Pablo masaha sinagoga ehet par sakɨt erze oso uje odechɨ. Ye tola õrpe. Shekurko tre uje shish sakɨt õr. Tatɨm õr uje Porrosht ich dich hn tɨbey daabo. Sanɨmɨrãha Porrosht ahwoso tatɨm õr ich shuu ɨmeheeych.
\v 9 Per nohmɨramo uje odechɨ oshuu dehe kata. Shish otsotiis Jesús. Oyehe oso õr ɨkɨch hn ochish majamichɨhɨ Jesús. Heke Pablo iim õr hn tokolɨhɨ sinagoga ehet. Hnoy uu Porrosht aabo seya õr wahacha Tirano ihyuch. Kal deeych shish sanɨmɨrãha uu Porrosht ahwoso tatɨm õr.
\v 10 Ãyo osiyer uje shish sakɨt õr shuu ɨtsorz heke nos wɨr israel oso hn erze griego yewo uje odebuhu ese hnɨmich Asia ochunt erze Ɨrhĩch Jesús ɨr ahwoso.
\p
\v 11 Porrosht shuu Pablo shiyokõr kuche uje ich kɨnãho pisho uje nĩhyok ye latɨk pwele niyokõr.
\v 12 Wɨr uje otsakɨhɨr Pablo ochɨ̃ra wɨr peywẽr hn ohnoy oshɨm erze uje õr permo par uje chukuta õr hn oshɨm erze uje demonyo de õr aho par shuu tokole. Ohnoy toy erze shekɨpo uje oshiyeru dekɨch uje ochɨ̃ra obiyo par chukuta õr.
\v 13 Eseekite hn uu israel oso yewo ode uje shish odɨrkɨhɨ lekɨtiyohochɨs dɨt ehet par uje ochiyuhu demonyo. Sehe õr prowa odiyuhu demonyo onɨ̃ra Jesús iich. Okeytkẽrye sehe otatɨm wɨr demonyo otsɨɨ: —Oyɨ̃ra owa Jesús iich uje Pablo sanɨmɨrãha shuu ɨtsorz par atokolɨhɨ wɨchɨ ehet.—
\v 14 Õr syete hnakɨrbo uje sehe oniyokõr oduhu ɨlorz. Wɨr õr deych iich otsɨɨ Esceva. Wɨchɨ saserdote õr bahluwa per ye saserdote õr bahlut pishtpe.
\v 15 Uje õr prowa hn demonit tatɨm õr ɨm: —Tɨkɨraha Jesús hn tɨkɨraha Pablo. ¿Per olak yeniipo?—
\v 16 Ese hnakɨrbich uje demonit de ehet ukurbo deyo de. Dale õr. Shuu õr nehech otokole pwert ehet hn ooshɨ. Ich nos omehshɨp eeych hn õr armɨtsɨ tokole.
\v 17 Nos wɨr israel oso hn uu griego yewo uje odebuhuchɨs Efeso ochunt uje tokole ɨtsorz heke ochɨraha uje ye ompe oloter Jesús iich pork wɨchɨ dich.
\v 18 Okɨhniya uje ye olotiis Jesús otaachɨ̃hɨ erze Porrosht aabo yewo õr ɨkɨch hn otatɨm õr wɨr kuche mɨhnũwo uje oshiyokõrkite.
\v 19 Antni ich okɨhniya uje ochukuta õr ochɨ̃ra õr Satanás ukurbo hn otõhwa erze ɨr hute uje tata Satanás hn otserũhu oso õr ɨkɨch. Ich otɨskẽr erze hute ɨr bahat. Shɨ ɨtso uje hnakɨrbo õr dyes ochish obiyo nehech terɨhɨ dyes y seys ãyo.
\v 20 Shish oso ich ma okɨhniya uje ode lekɨtiyo ochunt uje Porrosht shiyokõr shuu ɨtsorz hn ochɨraha uje Porrosht ahwoso ukurbo deyo de.
\p
\v 21 Eseekite hn Pablo chuuna uje Porrosht Ɨchɨbich sehe duhu do tɨ̃r erze hnɨmo Macedonia hn Acaya hn hnopo tɨ̃r Jerusalén. Pablo tatɨm õr ɨm: —Uje tekɨrɨhɨ Jerusalén nehe hn sehe tɨtɨ̃r dɨt Roma toy.—
\v 22 Pablo shuu Timoteo hn Erasto ohno wap otɨ̃r hnɨmich Macedonia. Wɨr uje shish otakashɨm ɨre. Shɨ Pablo sehe hap lakaha Asia duhu pɨkaap.
\s Oso okɨhniya otɨbichɨhɨ dɨt Efeso.
\p
\v 23 Eseekite hn oso okɨhniya otɨbichɨhɨ wahacha Efeso pork ye onahmũr Jesús ɨluupe.
\v 24 Ese uje shuu otɨbich iich otsɨɨ Demetrio. Uu ɨr ɨbiyo shɨ shiyokõr pwert ijaabo chɨ̃ra plata pishɨ par ochɨbɨte erze kojano po uje oteeychãha waa je iich otsɨɨ Artemisa. Ese Demetrio shuu otserz hnote ich kɨhniya uje oshiyokõr pwert ijaabo ɨtso ɨre.
\v 25 Wɨchɨ shuu nos otakɨsho lawich erze uje õr ɨbiyo ɨtso ɨre. Tatɨm õr ɨm: —Hnakɨrbo watsaklo, nos wɨr eyoklo uje yishlo erze obiyo ich yerzlo hnote ich kɨhniya.
\v 26 Shish entlo uje Pablo shuu ɨtsorz ɨm: “Erze uje ahakõrlo wɨr ye Porroshtpe.” Hn amlo uje Pablo shuu oso okɨhniya õr eyuwo kɨnãho lɨka dɨt Efeso hn lekɨtiyo ele hnɨmich Asia heke oym asa Artemisa uje oteeychãhani.
\v 27 Ich ye ompe uje ɨtsorz. Yiyokõrlo latɨkpo kɨmɨjɨ ɨre ye duhu wɨr eyok ɨbiyo jukur. Ye shɨ ese uje Pablo shiyokõr. Wɨchɨ ye duhu asa eyok iglesya jukurpe waa je yeeychãha wate kojano po iich otsɨɨ Artemisa. Hn ɨtspo je ye jukur nehe asa Artemisa waa je oso oteeychãha lekɨtiyo Asia hn ɨ̃rmo lekɨtiyo.—
\p
\v 28 Uje ochunt ɨtsorz ich ochesdelo hn otɨbich otsɨɨ: —Artemisa waa je de lɨka Efeso ich ɨlɨ om.—
\v 29 Wɨsɨk wɨsɨk hn nos wɨr dɨt oso otakɨsho lawich hn õya Demetrio. Ochishew Gayo hn Aristarco. Wɨr Macedonia oso. Shɨ õya Pablo. Nos ohnoy õr otseya õr wahacha kanshɨt.
\v 30 Pablo sehe do tɨ̃r wahacha kanshɨt ehet par keytkẽr wɨr oso per Porrosht aabo otsontew ɨre.
\v 31 Politik yewo uje ochish gobierno ɨbiyo odechɨ hnɨmich Asia. Ich otsahmũr Pablo hn oshuu otatɨm ɨre otsɨɨ: —Ye amsaha ese kanshɨt ehet.—
\v 32 Nos wɨr oso uje odechɨ kanshɨt ehet ye otakɨsho lahwostpe. Heke yewo otɨbich ich kɨnãho hn yewo otɨbich ich kɨnãho. Kasi nos wɨr õr ɨre ye odɨrehepe keshɨ ɨnaapo heke otakɨsho lawich.
\v 33 Eseekite hn uu israel oso ochukus Alejandro otseya oso õr ɨkɨch. Yewo otɨbich otatɨm Alejandro uje tyenɨj tatɨm õr. Alejandro sem nahmta par uje ye duhu odiilehetpe par uje pwele tatɨm wɨr oso uje erze israel oso ye oniyokõr latɨk.
\v 34 Uje oteychɨm Alejandro ich ochɨraha uje wɨchɨ israelya. Heke otɨbich nos õr ɨtsye otsɨɨ: —Artemisa waa je de lɨka Efeso ich ɨlɨ om.— Otɨbich oshuu ɨtsorz nehech do hora.
\v 35 Ese õr bahlut uje tɨbey ese dɨt tatɨm wɨr oso par ye duhu odiilehetpe. Tatɨm õr ɨm: —Hnakɨrbo watsaklo, nos oso uje ode ɨ̃rmo lekɨtiyo ochɨraha uje eyok Efeso oso yɨbey asa Artemisa ihyuch hn uu kojach pɨt uje tãra poõrzkite.
\v 36 Nos oso ochɨraha uje ɨtsorz ese uje titɨm olakɨke, heke ich ma om uhulo olak aho kɨɨs par uje ye ahakõrlo uje mɨ̃hnɨk.—
\v 37 Hn ese õr bahlut tatɨm õr ɨm: —Erze hnakɨrbo uje ohwɨ̃lo õrkɨ ye otorha Artemisa ɨr kushjarõho ihyuch ehetpe hn ye odish majamichɨhɨ Artemisape.
\v 38 Kɨmɨjɨ Demetrio hn erze uje õr ɨbiyo ɨtso ɨre sehe õr denunsya yeẽk uje shiyokõr mɨ̃hnɨk ich tyenɨj otɨ̃r jwe ɨkɨch wap par uje oshuu jwe tɨbi wɨchɨ.
\v 39 Kɨmɨjɨ sehe atɨmlo õr kuchẽrk yet ich tyenɨj anemlo uje õr bahluwo otakɨsho lawich.
\v 40 Erze uje ahakõrlo ele deeych ich ye ompe. Shɨ ahakõrlo pehebɨt data. Je gobernador nunt hn dapur hn ¿yuhu ɨnaapo? Nĩhyok ye eyok pwele yitɨm latɨk.—
\v 41 Uje ese õr bahlut tatɨm õr shuu ɨtsorzɨke ich shuu ohno otseyhi.
\c 20
\s Pablo hno tɨ̃r erze hnɨmo Macedonia hn Grecia.
\p
\v 1 Eseekite uje ich yuwɨrke ese pehebɨt data uje oshiyokorɨ̃hɨ kanshɨt ehetɨke hn Pablo shuu otɨbii wɨr Porrosht aabo shuu otakɨsho lawich hn sakɨt õr. Uje ich yuwɨrke hn tatɨm õr ɨm: —Takaha tɨtɨ̃r Macedonia.—
\v 2 Pablo tekɨrɨhɨ lekɨtiyohochɨs erze duwo je dechɨ Macedonia uje Porrosht aabo ode. Sakɨt õr par ma otsahmũr Porrosht. Tɨ̃r lekɨtiyo nehech taachɨ̃hɨ wahacha ese hnɨmich Grecia.
\v 3 Ich shekurko tre uje wɨchɨ sakahachɨs Grecia. Uje wɨchɨ chɨmɨt ɨre par iyãha pohorrza tɨ̃r wahacha Siria hn chunt uje erze israel oso okeytkẽrye par sehe oduhu ɨre. Heke chɨbɨte par cheeshpo chɨkãha Macedonia.
\v 4 Ich okɨhniya õya Pablo. Sópater ĩya ɨre. Wɨchɨ dɨt Berea os. Ɨr deych iich otsɨɨ Pirro. Aristarco hn Segundo õya Pablo toy. Wɨr dɨt Tesalónica oso. Gayo ĩya õr toy. Wɨchɨ dɨt Derbe os. Timoteo dechɨ toy. Tiquico hn Trófimo odechɨ toy. Wɨr otãra wahacha hnɨmich Asia.
\v 5 Nos wɨr õr ɨre ohno wap oyem Pablo wahacha Troas.
\s Lucas ĩya Pablo uje hno tɨ̃r dɨt Troas.
\p
\v 6 Eseekite uje ese õr ahamich yuwɨrke uje israel oso otew pan uje ye eyhirãsh hn Pablo hn nos wɨr õryok oyitokolɨhɨchɨs Filipos oyonãha pohorrza. Ich daalo sinko hn oyaachɨ̃hɨchɨs dɨt Troas hn oyishyehechɨs. Oyiyahachɨs nehech daalo syete.
\v 7 Uje ich terɨhɨ domingo hn Pablo shuu Porrosht aabo otakɨsho lawich par oho Santa Cena. Pablo shiyokorãha õr nehech dɨhlich pehet. Ich ahwoso berzo pork sehe dechole hn do.
\v 8 Ich nampɨr yesh kɨhniya ese pwert ehet uje oyakɨsho õryok owich. Ese pwertɨt de porĩtpa.
\v 9 Eseekite hn pɨkɨhnint hnakɨrbitɨt dechɨ uje iich otsɨɨ Eutico. Shɨ sakaha asa mɨntanta. Uje Pablo shiyokorãha õr ich ahwoso berzo hn ese pɨkɨhnint hnakɨrbitɨt katɨta nehech nɨmẽhe kũhɨr. Tãra ese pwert mɨntanta uje tre piso hn kay. Ochishew ɨre per ich tokɨ.
\v 10 Pablo ihnɨmich hn sɨtɨ̃r ɨre hnɨmich hn chishew ese pɨkɨhnint hnakɨrbitɨt. Tatɨm erze Porrosht aabo ɨm: —Ye atɨlɨlo. Ye tope.—
\v 11 Hno cheeshpo dohɨr poõrzpo. Ɨshɨm õr pan hn Santa Cena. Otew hn oho. Sakɨt õr nehech deeych tokole hn hno.
\v 12 Hn erze oso ohnoy ese pɨkɨhnint hnakɨrbitɨt uje ich ɨkpoko hn ich õr aylpa.
\s Pablo hõr ohno otɨ̃r dɨt Mileto.
\p
\v 13 Eseekite hn õryok oyitokole wap. Oyonãha pohorrza oyɨtɨ̃r dɨt Aso. Pablo tatɨm õryok uje dɨrkɨhɨ hnɨmich tɨr Aso par iyãha asa pohorrzɨhɨchɨs par ĩya õryok.
\v 14 Uje Pablo chish oryokɨ̃hɨchɨs Aso hn ii pohorrza ehet ĩya õryok hn oyitokole oyɨtɨ̃r wahacha dɨt Mitilene.
\v 15 Deychole hn oyitokolɨhɨchɨs Mitilene hn oyɨkãhachɨs ese hnɨmich Quío ɨkɨch. Hn uu deeych yet hn oyiyuwe ese hnɨmich Samos hn deychole yet hn oyaachɨ̃hɨ wahacha dɨt Mileto.
\v 16 Pablo ye nahmũr dakahachɨspe ese hnɨmich Asia pork sehe taachɨ̃hɨ Jerusalén uje ehn yahpaa terɨhɨ ese õr ahamich uje iich otsɨɨ Pentecostés. Ese dɨt Efeso dechɨ hnɨmich Asia hn ye nahmũr tɨ̃rpe.
\v 17 Heke uje õryok dechɨ Mileto hn Pablo shuu otɨbii erze anciano uje odechɨ Efeso uje otɨbey Porrosht aabo.
\s Pablo shiyokorãha anciano uje otãra Efeso.
\p
\v 18 Eseekite uje erze anciano otaachɨ̃hɨchɨs hn Pablo tatɨm õr ɨm: —Uje takaachɨ̃hɨchɨs wapni ese hnɨmich Asia nehech ele ahle ich nos erahalo uje tiyokorɨ̃hɨ olak ehet.
\v 19 Uje yok dechɨ olak ahɨr yelɨj tuu yok dich. Shish tiyokõr Porrosht ɨbiyo tiyokorãha olak nehech tɨkiyerh. Erze israel oso shish sehe oniyokõr kuche mɨhnuwõho yok.
\v 20 Erahalo uje ye takɨs kuchpe. Shish nos tiyokorãha olak erze kuche uje om par erahalo. Tiyokorãha olak uje akasho olak owich hn tiyokorãha olakpo uje olak de olak ihyuwo.
\v 21 Titɨm erze israel oso hn nos wɨr dihipo kɨnãho par oshuu daho chuuna uje oshiyokõr uje mɨhnũwo par uje nos oym wɨr deluu mɨhnũwo hn oshiyokõr uje Porrosht sahmũr hn ye otiislo õryok Ɨrhĩch Jesucristope.
\v 22 Ele ahle ich Porrosht Ɨchɨbich shuu takaha tɨtɨ̃r Jerusalén. Ye tɨkɨraha keshɨ latɨk tokolɨhɨ yokɨhɨ wahacha nehe.
\v 23 Uje nos tekɨrɨhɨ erze duwohna hn Porrosht Ɨchɨbich shish shuu hnakɨrbo otatɨm yok uje tɨtɨ̃r Jerusalén ich oshiyeru yok hn oshiyokorɨ̃hɨ yok uu kuche mɨhnũwo.
\v 24 Par yok ich ye latɨkɨsh. Kɨmɨjɨ tɨkɨtɨ shɨ tɨkɨtɨ. Shɨ sehe tɨhna wɨr pɨbiyo uje Jesús shuu tiyokõr. Erze pɨbiyo shɨ titɨm õr Porrosht ahwoso ɨhɨ̃rtso uje ye olotiis Jesuspe ich ɨshɨ õr hnɨtewɨhɨ Porrosht ahɨr.
\p
\v 25 Tɨkɨraha uje ich ye nos amlo yok nehe hnii erze yewo uje tɨtɨ̃r õrni hn tanɨmɨrãha Porrosht ahwoso titɨm õr uje Cristo ɨshɨ õr hnɨtewɨhɨ Porrosht ahɨr.
\v 26 Heke ele ahle titɨm olak. Kɨmɨjɨ etɨ̃rlo urhuta bahluta ehet ich ye eytɨlo yok. Shɨ olak
\v 27 pork ye takɨs kuchpe. Shish nos tiyokorãha olak erze kuche uje Porrosht sehe duhu erahalo.
\v 28 Abeylshɨp olak hn abeylshɨp Porrosht aabo uje Porrosht Ɨchɨbich shuu amsahalo par õr bahluwoni. Abeylshɨp õr pork wɨr Porrosht aabo. Uje Jesús toni ich tiya õr chɨ̃ra narmɨsta. Wɨchɨ uu õr bahat.
\v 29 Tɨkɨraha uje tɨkitokolɨhɨ lɨka ich yewo otaachɨ̃hɨ olak ehet hn oshuu Porrosht aabo õr eyuwo kɨnãho shɨ ɨtso uje ɨlpiyot masaha erze obeje ehet hn chishew yata.
\v 30 Olak anciano. Je deeych yet nehe hn ese olak ehet yeẽk de uje shuu Porrosht ahwoso poshɨk par sehnyẽr wɨr Porrosht aabo. Sehe duhu onõya ɨre.
\v 31 Abeylshɨp erze olak ɨbiyo uje ahakõrlo. Olak eyucha erze uje tiyokõrni. Shɨ tɨkɨbey olak nehech tre ãyo uje yok dechɨ olak ahɨrni. Deeych hn dɨhlak shish titɨm olak nehech uhulo tɨkiyerh.
\v 32 Ele ahle shɨ tɨbɨte par uje Porrosht tɨbey olak. Porrosht ahwoso wɨr uje tyenɨj takashɨm olak hn pwele shuu erahalo uje Porrosht sahmũr par uje olak owich de Porrosht ɨr aabo õr ahɨr.
\v 33 Yelɨj tobɨta yeẽk plata pishɨ hn oro hn õr ishuwo par yok.
\v 34 Erahalo uje tish obiyo tɨ̃r pɨhme par uje tɨkiya uje nihyokõho pahɨr. Hn tish obiyo par tɨkiya uje nihyokɨ̃hɨ pihyẽr õr ahɨr.
\v 35 Shish tokowa olak par uje aslo obiyo ich ehnewlo uhulo ɨtso yok par uje olak pwele akashɨmlo erze uje ye õr ukurbɨ̃rsh. Olak eyucha ese eyok Ɨrhĩch Jesús ɨr ahwoso uje titɨm olak. “Kɨmɨjɨ yeẽk dosɨmɨhɨ olak kuchɨt ich om per shish ma om uje asɨmlo yeẽk kuchɨt.”—
\p
\v 36 Uje Pablo tatɨm õr shuu ɨtsorzɨke hn icha dete hnɨmo hn nos wɨr õr ɨre oshiyokõr oshuu ɨtsorz hn õr orar otsapur Porrosht.
\v 37 Nos wɨr õr ɨre ochishew Pablo hn ochuku ũr hn oyerh.
\v 38 Ich õr dosdarakpa pork ich tatɨm õrkɨ uje ich ye onomo ɨre petɨk nehe. Nos wɨr õr ɨre õya Pablo otɨ̃r wahacha pohorrza wɨrc hn wɨchɨ ii pohorrza ehet.
\c 21
\s Pablo hõr ohno otɨ̃r Jerusalén.
\p
\v 1 Eseekite uje oyitokolɨhɨchɨs Porrosht aabo õr ahɨr hn oyonãha pohorrza oyɨtɨ̃r wahacha ese hnɨmich uje iich otsɨɨ Cos. Oyitokolɨhɨchɨs Cos hn deeych yet oyaachɨ̃hɨ ese hnɨmich Rodas. Oyitokolɨhɨchɨs Rodas hn oyɨtɨ̃r wahacha ese dɨt Pátara.
\v 2 Oyihnɨmichɨhɨ pohorrza ehet hn oyish pohorrza yata waa je hno tɨ̃r Fenicia hn oyonãha.
\v 3 Oyumo ese hnɨmich Chipre uje oyɨkãhachɨs. De norte yɨt per shish õryok oyonãha nehech oyaachɨ̃hɨ wahacha ese dɨt Tiro uje dechɨ ese hnɨmich Siria. Uje ehn ochɨrmas kushjãro uje de pohorrza ehet ese dɨt Tiro
\v 4 hn oyihnɨmich oyish Porrosht aabohochɨs. Oyiyaha õr ahɨr nehech daalo syete. Porrosht Ɨchɨbich tatɨm õr par uje otatɨm Pablo par uje ye tɨ̃r Jerusalén.
\v 5 Uje ich terɨhɨ erze daalo syete hn oyitokolɨhɨchɨs. Nos wɨr Porrosht aabo hn uu õr ɨrẽhte hn uu õr aabo õya õryok uje oyɨtɨ̃r onoota bahluta wɨrc. Uje oyaachɨ̃hɨchɨs hn nos oyotsa õryok kete hnɨmo hn õryok orar oyapur Porrosht.
\v 6 Uje ich yuwɨrke hn oyetye hn oyi pohorrza ehet hn wɨr ohno otseyhi.
\v 7 Oyitokolɨhɨ dɨt Tiro hn oyonãha asa pohorrza nehech oyaachɨ̃hɨ wahacha dɨt Tolemaida. Uje oyaachɨ̃hɨchɨs hn oyish Porrosht aabo hn oyete õr. Oyiyaha õr ahɨr deeych nohmɨra.
\v 8 Deychole hn oyitokolɨhɨ Tolemaida oyɨtɨ̃r dɨt Cesarea. Oyiyahachɨs Felipe ɨr ihyuch. Ese Felipe wɨchɨ shish sanɨmɨrãha Porrosht ahwoso. Ɨr diakonoho wahacha Jerusalén uje ehn õr syetekite.
\v 9 Ese Felipe eebe ode uje õr kwatro. Õr phar. Wɨr profeta yẽr pork Porrosht Ɨchɨbich shish shuu ochɨraha kuche par uje otatɨm erze Porrosht aabo yewo.
\v 10 Uje ehn õryok dechɨ daalo arhaabo hn profet yet taãcha iich otsɨɨ Agabo. Tãr wahacha Judea.
\v 11 Uje taachɨ̃hɨchɨs õryok ahɨr hn chiyuhu Pablo ɨhɨrosht. Shiyeru nahmike hn shiyeru deer hn Agabo tatɨm õryok ɨm: —Porrosht Ɨchɨbich sole: “Erze israel oso uje odechɨ Jerusalén tyenɨj ochishew ese õr ɨhɨrosht yɨnsɨrc hn oshɨm wɨr dihipo kɨnãho nehe.”—
\v 12 Uje oyunt uje ɨtsorz hn oyitɨm Pablo par uje ye tɨ̃r Jerusalén nehe.
\v 13 Pablo tatɨm õryok ɨm: —¿Ɨnaapo heke eyerhlo hn ich uhulo yok dosdarak? Ye tɨkɨtɨlpe par uje oshiyeru yok hn ye tɨkɨtɨlpe par uje oshuu yok oshuu tɨkɨtɨ wahacha Jerusalén. Shɨ pork ye tokotiis uu õryok Ɨrhĩch Jesús ich ye tɨkɨtɨlpe uje tɨkɨtɨ.—
\v 14 Pablo shish chɨbɨte uje hno tɨ̃r Jerusalén nehe hn ye õryok pwele oyontew heke oyukwim uje oyitɨm ɨre oyuhu ɨtsorz: —Shɨ Porrosht niyokõr uje ɨre sahmũr.—
\p
\v 15 Eseekite hn oyɨnshii õryok hn oyuko oyɨtɨ̃r Jerusalén.
\v 16 Porrosht aabo yewo uje otãra wahacha Cesarea õya õryok. Wɨr uje ohnoy õryok otseya õryok ese hnakɨrbich ihyuch uje iich otsɨɨ Mnasón. Wɨchɨ os watak uje Porrosht aap. Tãra Chipre. Õryok tyenɨj oyiyakaha ɨr ihyuch.
\s Pablo tekɨrɨhɨ Santiago.
\p
\v 17 Eseekite uje oyaachɨ̃hɨchɨs Jerusalén hn oyekɨrɨhɨ uu Porrosht aabo ich õr aylpa.
\v 18 Uje ich deychole hn oyukwĩya Pablo oyɨtɨ̃r Santiago. Nos wɨr anciano uje otɨbey Porrosht aaboho wahacha Jerusalén odechɨ toy.
\v 19 Pablo seta õr hn nos tatɨm õr uu kuche uje Porrosht shiyokorɨ̃hɨ wɨr dihipo kɨnãhoni hn tatɨm õr toy uje Porrosht shuu shiyokorãha õrni.
\v 20 Nos wɨr õr ɨre ochunt uje ɨtsorz hn otata otsɨɨ: —Ich om uje Porrosht shiyokõrni.— Santiago hõr otatɨm Pablo otsɨɨ: —Eraha uje erze israel oso ich õr miles uje ye olotiis Jesuspe hn omasaha par Porrosht aabo. Õr ɨre ich otsahmũr asa ley waa je Moises chichewkite.
\v 21 Yewo ode lɨka uje ochinehnɨm owa otatɨm erze Porrosht aabo otsɨɨ: “Pablo nos shiyokorãha erze israel oso uje ode wahacha dihipo kɨnãho õr hnɨmo tatɨm õr par uje oym asa ley waa je Moises chichewkite.” Hn ochinehnɨm owa otsɨɨ: “Pablo shiyokorãha wɨr israel oso par uje ye odɨbɨte erze õr aabo õr yar hn shiyokorãha õrpo par uje nos oym asa deluuta uje eyok poruwo wɨshɨ oshɨm eyokni.”
\v 22 Uje ehn yahpaa erze oso onunt uje aãchhna hn otakɨsho lawich nehe ich tyenɨj yiyokõr kuchẽrk.
\v 23 Ahakõr uje oyitɨm owa. Hnakɨrbo õr kwatro odechɨ Porrosht aabo õr ahɨr uje ochɨbɨte lahwoshna par uje tyenɨj oshiyokõr kuche.
\v 24 Wap boy erze õr kwatro par uje onɨshii õr hn owa. Uje onɨshii olak ich boy õr eya õr wahacha templo patikɨt ehet hn eshɨ par otuhu õr hu onɨnshɨp hn owa ɨtspo uhu otuhu eheta onɨnshɨp. Uje nos wɨr Porrosht aabo omo uje tyenɨj ahakõr ich tyenɨj ochɨraha uje ich ye ũrpe uje ochuntni. Heke ochɨraha uje erze yewo wɨr shɨ otata lekushi pork ahakõr uje ley tata.—
\v 25 Hn Santiago hõr otatɨm Pablo otsɨɨ: —Nos wɨr dihipo kɨnãho uje ye olotiis Jesuspe oyichew hutɨtani hn oyosɨm õr. Õryok oyɨbɨte uje tata par uje ye otew erze loshɨpo uje oshuu par oteeychãha kojan po. “Ye elɨlo armɨtsɨ. Ye elɨlo erze loshɨpo uje oshiyeru weheta poõrc hn ye armɨsta tokolpe. Ich om uje hnakɨrbich umuhu nerãhta ahɨr hn ompo uje tɨmcharrza umuhu dabich ahɨr, per ich mɨ̃hnɨk uje ye onoyhi pishye ahɨrpe hn shɨ omuhuye ahɨr. Ich mɨ̃hnɨk uje otorãhaye hn ich mɨ̃hnɨk uje tɨmcher õyhi yẽr ahɨr hn ich mɨ̃hnɨk uje hnakɨrbo õyhiye ahɨr hn ich mɨ̃hnɨk uje yeẽk sahat loshɨpɨt hn ich mɨ̃hnɨk uje yanak shuu loshɨpɨt sahat ɨre hn ich mɨ̃hnɨk uje pɨkɨhnino hn pɨkɨhnine oshiyokõr oshuu ɨtsorz toy.”—
\s Ochishew Pablo templo patikɨt ehet.
\p
\v 26 Eseekite uje ich dechole hn Pablo hõr erze hnakɨrbo õr kwatro onɨshii ɨre par otɨ̃r templo. Uje ich ochɨmɨt ɨreke hn Pablo hnoy õr seya õr wahacha templo patikɨt ehet par otatɨm wɨr hnakɨrbo uje odechɨ par uje ochɨraha latɨk nehe hn erze daalo syete sɨhna ɨre hn tyenɨj oshuu loshɨpo par oteeychãha Porrosht.
\v 27 Uje ehn yahpaa terɨhɨ erze daalo syete hn Pablo dechɨ templo patikɨt ehet. Wɨr odechɨ toy erze israel oso nohmɨramo uje otãra wahacha hnɨmich Asia. Omo Pablohochɨs hn otɨbich par oshuu wɨr oso otsɨtak ɨre. Sehe oduhu odishew.
\v 28 Õr ɨre otɨbich otɨbi wɨr israel yewo otsɨɨ: —Hnakɨrbo watsaklo, akashɨmlo õryok. Ese hnakɨrbich shish dɨrkɨhɨ ɨ̃rmo lekɨtiyo. Nos shiyokorãha oso tata uje ye duhu eyok ɨluu jukur hn ɨre tata uje ye duhu asa eyok ley jukur hn ɨre tata uje ye duhu eyok templo jukur. Ye shɨ erzepe uje shiyokõr. Tõhwa dihipo kɨnãho toy seya õr lɨka templo patikɨt ehet. Wɨr griego yewo heke shuu Porrosht ihyuch mɨ̃hnɨk.—
\v 29 Õr ɨre omo Pablo hõr Trófimo dɨt ehethna. Wɨchɨ Efeso os. Õr ɨre ochɨbɨte uje Pablo hnoyɨhɨchɨs seya templo patikɨt ehet.
\v 30 Uje nos wɨr dɨt oso ochunt õr ich otsɨtak Pablo. Otãra lekɨtiyo ooshɨ odale Pablo. Ochishew ɨre hn ochurz otseya ejwert ɨchii oshiyeru asa templo patikɨt uhurrza.
\v 31 Uje ehn oshuu Pablo hn ese ohyerptoso õr bahlut chunt uje oshiyokõr. Erze ohyerptoso wɨr Romano yewo.
\v 32 Shuu wɨr otakɨsho lawich shɨchish erze oficial hn erze ohyerptoso. Ooshɨ otɨ̃r ese uje oso ode. Uje omo ese ohyerptoso õr bahlut uje tɨrẽt tɨ̃r õr hn tõhwa wɨr ɨr ohyerptoso ich oym oshuu Pablo.
\v 33 Ese õr bahlut taachɨ̃hɨchɨs hn shuu wɨr ohyerptoso ochishew Pablo. Shuu oshiyeru ɨr hmeyko hn dɨle ochɨ̃ra kenena osiyer. Ese ohyerptoso õr bahlut tatɨm erze oso ɨm: —¿Dɨk yeẽkpo? ¿Niyokõr latɨkpoko?—
\v 34 Erze oso õr ehet yewo ode uje õr ahwoso kɨnãho kɨnãho ye ɨlyepe. Heke ese õr bahlut ye dɨrehepe keshɨ latɨkpo uje ich ũru pork ich õr pehebɨt data. Heke shuu wɨr ɨr ohyerptoso ohnoy Pablo otseya ohyerpta.
\v 35 Uje Pablo taachɨ̃hɨchɨs ich ye pwel dohɨr kalertape pork oso shish oshuu ɨre. Heke erze ohyerptoso otsem ɨre hn ohnoy odohɨr kalerta.
\v 36 Erze oso oyehe nẽr hn otɨbich otsɨɨ: —Tukulo.—
\v 37 Uje ich ta par ochɨmchaha Pablo asa ohyerpta ehet hn tatɨm ese õr bahlut ɨm: —Sehe tɨkitkẽr owa tuu pɨkaap.— Ese õr bahlut tatɨm ɨm: —¿Je eraha eẽt griego õr ahwoso?
\v 38 ¿Je ye owa egipt ospe uje ich osdeyo uhu wɨr oso otsɨtak gobierno hn õhwa erze hnakɨrbo uje õr kwatro mil õya owa uje etɨ̃r ese hnɨmich uje ɨsa?—
\v 39 Pablo tatɨm ɨre ɨm: —Yok israel ya. Tokõra wahacha ese dɨt Tarso uje dechɨ ese hnɨmich Cilicia. Ese dɨt wɨchɨ ich dich. Tapur owa par uje tɨkitkẽr wɨr oso.—
\v 40 Uje ese õr bahlut ɨshɨm Pabloko par uje chiilehet hn iyehetɨhɨchɨs kalerta eeych hn chɨra wɨr oso õr nahmɨta par uje ye odiilehet. Uje ye odiilehet petɨkɨke hn seẽt wɨr hebreo õr ahwoso.
\c 22
\p
\v 1 Pablo ɨm: —Pɨhnapso watsaklo hn erze õr bahluwo, ẽrlo uje titɨm olak. Ye tiyokõr uje mɨhnɨ̃kpe.—
\v 2 Uje õr ɨre ochunt uje seẽt wɨr hebreo õr ahwoso hn otɨtshɨp par otẽr. Pablo tatɨm õr ɨm:
\v 3 —Yok israelya. Yok shurẽhe wahachni dɨt Tarso. Dechɨ ese hnɨmich Cilicia per yok neẽhe lɨkni Jerusalén. Ese hnakɨrbich uje iich otsɨɨ Gamaliel nos shiyokorãha yok waa ley waa je eyok poruwo wɨshɨ ochɨbɨtkite. Tɨnaha yok uje shish tiyokõr Porrosht ɨbiyo tuu ɨtso uje ahakõrlo yok ele deeych.—
\v 4 Hn Pablo tatɨm õr ɨm: —Ehn tokoter wɨr Porrosht aaboni nehech oshuu õr oshuu otoy. Tishew erze Porrosht aabo hnakɨrbo hn tɨmcher hn tuu ochɨmchaha õr karsel ehet.
\v 5 Ese saserdote õr bahlut pisht hn nos wɨr õr bahluwo uje otakɨsho lawich uje õr iich otsɨɨ Junta Suprema õr ɨre ochɨraha uje tiyokõrni. Titɨm õr par uje tuu oshɨm yok hute par tokosɨm erze israel oso uje odechɨ Damasco. Uje oshɨm yok hn takaha tɨtɨ̃r dɨt Damasco takayãha Porrosht aabo par tokõhwa teya õr lɨkni Jerusalén par tuu otsepyẽr õr.
\s Pablo tata uje masaha par Porrosht aapni.
\p
\v 6 Eseekite hn tɨtɨ̃r Damasco. Uje ich deeych pehet uje ehn yahpaa tokaachɨ̃hɨ dɨt ɨchii luu tãra poõrc chihit yok ich jwertpa.
\v 7 Yok kayɨhɨ hnɨmich. Tukunt õr ahwoso ɨm: “Saulo, ¿ɨnaapo ahakõr mɨhnɨkɨ̃hɨ yok?”
\v 8 Titɨm too: “Ɨrhĩche, owa yeẽkpo?” Tukunt õr ahwoso ɨm: “Yok Jesús. Yok Nazaret os. Yok uje yesh ahakõr mɨhnɨkɨ̃hɨ yok.”
\v 9 Erze uje õya yok omo asa luu uje chihit yok. Ich ochishlabe per ye odɨrehepe erze õr ahwoso uje keytker yok.
\v 10 Titɨm too: “Ɨrhĩche, ¿sehe uhu tiyokõr latɨkpo?” Hn ese Ɨrhĩch umo yok ɨm: “Alehet. Bo etɨ̃r Damasco. Tyenɨj yeẽk dechɨ uje tatɨm owa uje nos ahakõr.”
\v 11 Asa luu ich shuu yok olɨbɨk. Erze pihyẽre ochish pɨhme ohnoy yok otseya yok wahacha Damasco.
\v 12 Hnakɨrbich dechɨ uje iich otsɨɨ Ananías. Ɨre shish shiyokõr uje asa ley tata. Nos wɨr israel oso uje odebuhuchɨs Damasco otata uje wɨchɨ ich ɨluu om. Ese Ananías tɨrẽt tekɨrɨhɨ yok.
\v 13 Uje ich taachɨ̃hɨ pahɨr hn tatɨm yok ɨm: “Ermano Saulo, amo lekɨtiyo.” Shiyehe uje tatɨm yok shuu ɨtsorz ich tokomo lekɨtiyo. Takachɨm hn tokomo ɨre.
\v 14 Ananías tatɨm yok ɨm: “Porrosht wɨchɨ uu eyok poruwo wɨshɨ õr Porrosht. Wɨchɨ chiihla owa par uje eraha uje ɨre sehe niyokõr. Wɨchɨ chiihla owa par uje eychɨm ese Cristo hn ent erze ɨr ahwoso uje chiilehethna.
\v 15 Tyenɨj nos atɨm osoho lekɨtiyo uje amo hn uje enthna.”
\v 16 Hn Ananías tatɨm yok ɨm: “¿Ɨnaapo heke shɨ akahachɨs? Alehet. Erẽt. Tokohɨrm owa. Apur Jesús par ɨshɨ owa hnɨtewɨhɨ Porrosht ahɨr pork ahakõrni erze kuche mɨhnũwo.”—
\s Pablo tata uje Porrosht shuu tɨ̃r dihipo kɨnãho.
\p
\v 17 —Eseekite hn takaashpo tɨtɨ̃r Jerusalén. Uje yok dechɨ templo patikɨt ehet hn yok orar tapur Porrosht hn tokomo kuchẽrk uje ye latɨk pwele nomo.
\v 18 Tokomo Jesús hn tatɨm yok ɨm: “Atokolɨhɨ lɨka shɨchish Jerusalén pork erze oso ye onahmũrpe uje atɨm õr yok.”
\v 19 Titɨm Jesús too: “Ɨrhĩche, ele dɨt oso nos ochɨraha uje tɨtɨ̃r lekɨtiyohochɨs sinagoga ahoni hn tishew erze uje ye olotiis owape. Tuu ochɨmchaha õr ohyerpta hn tuu otsepyẽr õr.
\v 20 Uje oshuu wɨchɨ owa ebich Esteban ochɨ̃ra kojano poni hn ɨr armɨsta chũr lekɨtiyo ich yok dechɨ õr ahɨr hn tɨkɨbey wɨr õr ɨshuwo. Ich tahmũr uje oshiyokõr oshuu ɨtsorz.”
\v 21 Jesús tatɨm yok ɨm: “Atokolɨhɨchɨs Jerusalén. Sehe tuu bo etɨ̃r wahacha dukuhla dihipo kɨnãho.”—
\s Oshiyeru Pablo.
\p
\v 22 Eseekite hn erze oso ochunt uje Pablo tatɨm õr per ye onahmũrpe uje tatɨm õr par uje tɨ̃r erze dihipo kɨnãho ɨchii otɨbich otsɨɨ: —Tukulo uhulo toy. Ye ompe uje wɨchɨ ɨka.—
\v 23 Uje ehn otɨbich ich otsɨtakpa heke ochishɨt wɨr nanerpe hn ochishew hnɨmich ukult hn otãra ochish poõrc.
\v 24 Ese ohyerptoso õr bahlut shuu ochɨmchaha Pablo ohyerpta ehet. Tatɨm ohyerptoso par uje tyenɨj otsepyẽr ɨre ochɨ̃ra shikote par oshuu Pablo tatɨm ɨre keshɨ ɨnaapo heke erze oso otɨbich oshuu ɨtsorz.
\v 25 Uje ehn oshiyeru hmeyko asa uhwɨrbta porĩt par uje otsepyẽr hn tatɨm ese kapitan uje dechɨ ɨr ɨkɨch ɨm: —¿Je aluwelo ley uje epiyerlo romano osht uje ehn yahpaa tɨ̃r jwe ɨkɨchpe par eraha kɨmɨjɨ niyokõr uje mɨ̃hnɨk?—
\v 26 Ese kapitan chunt uje Pablo shuu ɨtsorzɨke hn hno tatɨm ese õr bahlut pisht ɨm: —¿Ahakorɨ̃hɨ latɨkpo ese hnakɨrbich? Wɨchɨ romanoya.—
\v 27 Hn ese õr bahlut pisht tɨ̃r Pablo hn tatɨm ɨm: —Atɨm yok. ¿Je ũru uje owa romanoya?— Pablo tatɨm ɨre ɨm: —Ẽhe.—
\v 28 Ese õr bahlut ɨm: —Ich tokoshɨ hnote kɨhniyani par uje tii yok romano osɨhɨ.— Pablo tatɨm ɨre ɨm: —Per yok romano ya pork yok shurẽheni.—
\v 29 Erze ohyerptoso uje sehe olepyẽr Pablo ochunt uje ɨre romanoya ɨchii otokole shɨchish hn ese ohyerptoso õr bahlut ich chishlabe pork chɨrahaka uje Pablo wɨch romanoya hn ɨre uje shuu oshiyeru Pablo uke hn dɨle ochɨ̃ra kenena.
\s Pablo tɨ̃r Junta Suprema õr ɨkɨch.
\p
\v 30 Eseekite uje dechole hn ese ohyerptoso õr bahlut sehe dɨraha latɨkpo uje ich ũru uje shuu erze israel oso otsɨtak Pablo. Shuu wɨr otakɨsho lawich erze saserdote õr bahluwo hn erze Junta Suprema. Chiyuhu Pablohochɨs ohyerpta ehet hn hnoy seya wɨr õr bahluwo õr ɨkɨch.
\c 23
\p
\v 1 Eseekite ich Pablo teychɨm pishɨ erze uje otakɨsho lawich uje õr iich otsɨɨ Junta Suprema. Tatɨm õr ɨm: —Pɨhnapso watsaklo, uje ehn yok pɨkɨhninaap shish pehet kɨɨsɨhɨ Porrosht ɨle ɨkɨch nehech ele ahle.—
\v 2 Ananías wɨchɨ saserdote õr bahlut pisht. Tatɨm erze uje oyehe Pablo ahɨr par uje shuu oshuu Pablo ahwo.
\v 3 Pablo tatɨm ɨre ɨm: —Tyenɨj Porrosht shuu owa pork ehet yũhurash. Owa uje yesh akahachɨs par uje ẽr kɨmɨjɨ tɨkiyuwe ley o kɨmɨjɨ ye tɨkiyuwepe pork waa ley tata uje tyenɨj ahakõr uhu ɨtsorz per atɨm wɨr par uje oshuu pahwo. Waa ley tata uje wɨchɨ ich mɨ̃hnɨk.—
\v 4 Erze uje oyehe Pablo ahɨr otatɨm otsɨɨ: —¿Je ye atɨlpe ese Ananías uu saserdote õr bahlut pisht heke athaka uhu ɨtsorz?—
\v 5 Pablo tatɨm õr ɨm: —Pɨhnapso watsaklo, ye tɨkɨrahape uje wɨchɨ uu saserdote õr bahlut pisht. Ye ompe uje titɨm ɨreke pork Porrosht ahwoso tata ɨm: “Ye eshɨlo majamichɨhɨ ese õr bahlut uje tɨbey nahnapso.”—
\p
\v 6 Eseekite hn Pablo chɨraha uje yewo õr ɨluu iich otsɨɨ saduseo hn yewo õr ɨluu iich otsɨɨ fariseo heke Pablo tɨbichɨhɨ õr ehet ɨm: —Pɨhnapso watsaklo, pɨluu iich otsɨɨ fariseo hn papa wɨchɨ ɨtspo fariseoya. Ye tokotiispe uje deeych yet nehe hn oso õr ɨkpo. Yewo ode uje ye onahmũrpe uje tuu ɨtsorz heke ochishew yok hn otõhwa yok otseya yok lɨka olak ɨkɨch.—
\v 7 Uje Pablo tatɨm õr shuu ɨtsorz hn erze saduseo hn erze fariseo ɨchii oshiyokosye. Otsehek ɨre.
\v 8 Erze saduseo otsotiis uje topo õr ɨkpo hn õr ɨre otsotiis uje anjele ode hn otsotiis uje õr ɨchɨbiyo de per erze fariseo ye olotiispe uje nos de.
\v 9 Nos wɨr õr ɨre ich õr yermɨ̃t data. Wɨr odechɨ toy erze hnakɨrbo uje oshiyokorãha oso waa ley waa je Moisés chichewkite. Wɨr fariseo. Nohmɨramo oyehet hn oshiyokosye ich otsɨhnew lahwoso. Otatɨm erze yewo ich otsɨhnew otsɨɨ: —Ese hnakɨrbich ye niyokõr latɨk uje mɨ̃hnɨk. Kɨmɨjɨ õr ɨchɨbich tatɨm ɨre kuchẽrk o kɨmɨjɨ anjel tatɨm ɨre kuchẽrk ich om.—
\v 10 Oshiyokosye nehech otɨbich ich jwertpa heke ese ohyerptoso õr bahlut sẽrza uje wɨr odalii Pablo meyko nehech odiyuhu. Tatɨm wɨr ohyerptoso par otsehek wɨr oso ochɨra õr dakɨrbo hn ochiyuhu Pablohochɨs õr ehet shuu ohnoy otseya wahacha ohyerpta.
\p
\v 11 Eseekite uje ich dɨhlak hn Jesús iyehe Pablo ɨkɨch. Tatɨm Pablo ɨm: —Pablo, ye atɨla. Tyenɨj atɨm wɨr Romano oso yok nehe uhu ɨlo uje atɨm wɨr Jerusalén osohna.—
\s Hnakɨrbo okeytkẽrye par oshuu Pablo.
\p
\v 12 Eseekite uje ich deychole hn erze israel oso nohmɨramo otɨtɨ̃r lawich par uje otakɨsho lahwosht. Ochɨbɨte lahwoso ich oshuu ũrpa uje ye otaakpe hn ye odoho latɨk nehech oshuu Pablo.
\v 13 Oyuwe kwarenta erze hnakɨrbo uje otakɨsho lahwosht oshuu ɨtsorz.
\v 14 Otɨ̃r erze saserdote õr bahluwo hn erze israel oso õr bahluwo uje otɨbey dɨt hn omo õr otsɨɨ: —Oyɨbɨte õryok ahwoso ich oyuhu ũru uje ehn yahpaa oyuhu Pablo ich ye oyaakpe.
\v 15 Oyitɨm olak par uje uhulo wɨr otakɨsho lawich asa Junta Suprema hn apurlo komando par uje deychole hn tõhwa Pablo par uje iyehe olak ɨkɨch. Atɨmlo ese komando uje asa Junta Suprema sehe okẽytker Pablo par uje ochɨraha ma kuche uje Pablo shiyokõrni. Õryok oyiyemɨhɨ dehet pehet par oyuhu oyuhu toy uje ehn yahpaa taachɨ̃hɨ olak ahɨr.—
\p
\v 16 Pablo nanɨmicha ɨr ijɨt chunt uje sehe oduhu Pablo hn hno tɨ̃r ohyerpta hn tatɨm Pablo.
\v 17 Uje Pablo chuntɨke hn tɨbii ese kapitan. Tatɨm ɨm: —Boy lɨka pɨkɨhnint eya wahacha komando pork ele tyenɨj tatɨm komando kuchẽrke.—
\v 18 Ese kapitan hnoy seya wahacha komando ɨm: —Pablo uje de lɨka ohyerpta ehet tɨbii yokɨke hn sapur yok par uje tokõhwa lɨka pɨkɨhnint teya owa. Tyenɨj tatɨm owa kuchẽrke.—
\v 19 Ese komando chishew ese pɨkɨhnint hmata hn hnoy seya wahacha par uje ye onuntpe uje keytker. Tatɨm ɨm: —¿Sehe atɨm yok latɨkpo?—
\v 20 Hn ese pɨkɨhnint tatɨm komando ɨm: —Erze israel oso nohmɨramo otakɨsho lahwoshtɨkɨ. Sehe oduhu boy Pablo deychole eya wɨr Junta Suprema õr ɨkɨch pork sehe oduhu tatɨm õr ma kuche.
\v 21 Ye ahakõr uje wɨr otatɨm owa. Wɨr ich oyuwe kwarenta erze hnakɨrbo uje yesh otsakɨs ɨrehe dehet pehet oyem Pablo par uje chɨkãhachɨs ich tyenɨj oshuu oshuu toy. Ochɨbɨte lahwoso ich oshuu ũru par uje ye otaakpe hn ye odoho latɨk nehech oshuu Pablo. Õr ɨre ochɨmɨt ɨre hn oyem par uje otẽr uje atɨm õr.—
\v 22 Ese õr bahlut tatɨm ese pɨkɨhnint ɨm: —Bo eyhi. Ye atɨm latɨk erze uje atɨm yokɨke.—
\s Ohnoy Pablo otseya dɨt Cesarea.
\p
\v 23 Eseekite hn ese komando shuu otɨbii wɨr kapitan õr osiyer. Tatɨm õr ɨm: —Enshiilo wɨr ohyerptoso uhulo õr do syento par uje ohno odɨrkɨhɨ hnɨmich hn õr setenta uje oyãha kabiyuhwo hn õr do syento uje otõhwa asõr. A las nueve dɨhlak hn wɨr tyenɨj ohno otɨ̃r Cesarea.
\v 24 Bolilo kabiyuhwo yewo par uje Pablo iyãha. Bolilo eylo wahacha gobernador Félix. Abeylo par uje ye latɨk duhu ɨre.—
\v 25 Hn komando chichew hutɨta ɨm:
\p
\v 26 —Yok Claudio Lisias. Tichew ana hutɨta õryok bahlut gobernador Félix. Tokosɨm owa saludo.
\v 27 Erze israel oso ochishew ese hnakɨrbichhna. Ɨchii sehe oduhu oduhu toy. Tukunt uje wɨchɨ romano os heke tɨtɨ̃r ɨre. Tokõhwa uu yok ohyerptoso hn tiyuhu wɨr õr hme.
\v 28 Yok sehe tɨkɨraha keshɨ ɨnaapo uje erze israel oso otsɨtak ɨre heke takahi ɨre teya wɨr Junta Suprema ɨkɨchhna.
\v 29 Uje õryok dechɨ hn tukunt uje wɨr otsɨtak pork ɨre ye ɨlo õrpe uje otata asa õr ley. Nĩhyok ye otata latɨk uje wɨchɨ shiyokõr par uje tyenɨj oshuu oshuu toy hni par uje tyenɨj oshiyeru.
\v 30 Uje yok de wahacha ohyerpta ehet hn nohmet de uje tatɨm yok uje Pablo ɨmãho okeytkẽrye. Sehe onehnyẽr yok hn oduhu Pablo oduhu toy heke ich tuu Pablo hno tɨ̃r owa shɨchish. Titɨm erze uje sehe õr denunsya Pablo par uje tyenɨj ohno otɨ̃r ekɨch hn otatɨm owa keshɨ ɨnaapo uje sehe oduhu Pablo. Shɨ erze uje titɨm owa.—
\p
\v 31 Eseekite uje ich dɨhlak hn erze ohyerptoso oshiyokõr uje komando tatɨm õr. Ohnoy Pablo otseya wahacha dɨt Antípatris.
\v 32 Uje ich dechole hn erze ohyerptoso uje odɨrkɨhɨ hnɨmichhna ocheeshpo otɨ̃r ohyerpta wahacha Jerusalén. Per erze uje oyãha kabiyuhwo shɨ ohno ohnoy Pablo otseya Cesarea.
\v 33 Uje otaachɨ̃hɨchɨs Cesarea hn oshɨm waa hutɨta ese gobernador hn oymɨhɨ Pablo par uje gobernador tɨbey.
\v 34 Uje gobernador ler asa hutɨta hn tatɨm Pablo ɨm: —¿Ãr ɨraãpo?— Hn Pablo tatɨm ɨm: —Tokõra wahacha hnɨmich Cilicia.—
\v 35 Hn ese gobernador tatɨm ɨm: —Uje otaachɨ̃hɨ lɨka erze uje õr denunsya owa nehe hn takɨ̃r owa.— Hn tatɨm wɨr ohyerptoso par uje shɨ otɨbey Pablo wahacha Herodes ihyuch.
\c 24
\s Pablo tɨ̃r Félix ɨkɨch.
\p
\v 1 Eseekite uje Pablo dechɨ Cesarea daalo sinko hn ese saserdote õr bahlut pisht taachɨ̃hɨchɨs. Wɨchɨ iich otsɨɨ Ananías. Wɨr õya ɨre erze õr bahluwo nohmɨramo uje otɨbey dɨt Jerusalén. Hn otõhwa hnakɨrbich uje iich otsɨɨ Tértulo. Wɨchɨ chɨrahapa chiilehet. Õr ɨre otɨ̃r gobernador ɨkɨch par uje otatɨm uje Pablo shiyokõr uje ich mɨhnũwo.
\v 2 Uje otõhwa Pablo hn Tértulo tatɨm Félix ɨm: —Ɨrhĩche Félix, ich oyɨnshɨp owa pork ich osdeyo uje shish õryok aho kɨɨs pork abeylshɨp õryok. Ich oyɨnshɨp owa uje ich eykdeyo heke ahakõr omoho wɨr pɨhnapso ele hnɨmich.
\v 3 Ich oyɨnshɨp owa uje nos ahakõr wɨr kuche omoho lekɨtiyo uhu ɨtsorz.
\v 4 Ye tahmũrpe uje pahwoso berzo hn patɨm owa per hap ẽr yok uhu pɨkaap.
\v 5 Oyɨraha uje Pablo shish shuu israel oso õr aho duhlu uje ode ɨ̃rmo lekɨtiyo. Wɨchɨ wɨr õr bahluwa erze oso uje ye olotiis Jesuspe uu dɨt Nazaret osht.
\v 6 Ye shɨ erzepe. Wɨchɨ hnoy dihipo kɨnãho seya õr templo patikɨt ehet. Õryok ley sɨtak uje shuu ɨtsorz. Heke oyishew ɨre ɨchii oyepyẽr pork õryok ley tata shuu ɨtsorz.
\v 7 Per komando Lisias tɨrẽt hn shuu õryok hn chekshuhu Pablo õryok hme.
\v 8 Tatɨm õryok ɨm: “Erze uje sehe õr denunsya Pablo tyenɨj ohno otɨ̃r gobernador ɨkɨch par otatɨm ɨre.” Ele ahle ich owa shɨ tyenɨj ekitkẽr Pablo par nos eraha erze uje oyitɨm owaka ich ũru.—
\v 9 Hn erze uje õya Tértulo otatɨm gobernador otsɨɨ: —Ich ũru uje wɨchɨ tatɨm owaka.—
\p
\v 10 Ese gobernador chishɨ̃r Pablo chɨ̃ra namɨta par uje chiilehet. Pablo tatɨm ese gobernador ɨm: —Tɨkɨraha uje owa ich ãyo kɨhniya uje owa jwe uje abey wɨr israel oso. Heke ich pehet kɨɨs uje yok de lɨka ekɨch. Ye tiyokõr uje mɨhnɨ̃kpe.
\v 11 Ich daalo dose uje yok dechɨ Jerusalén. Kɨmɨjɨ atɨm yeẽk ich tatɨm owa uje ich ũru. Tɨtɨ̃r Jerusalenni par uje tɨkeeychãha Porrosht.—
\v 12 Hn Pablo tatɨm ese gobernador ɨm: —Erze hnakɨrbo uje yesh õr denunsya yok ye onomo yokpe uje tiyokos yeekɨ̃hɨ wahacha templo patikɨt ehet. Ye onomo yokpope uje tiyokos yeekɨ̃hɨ wahacha sinagoga aho. Hn ye onomo yokpope uje tiyokos oso lekɨtiyo ese dɨt Jerusalén ehet.
\v 13 Erze hnakɨrbo sehe oduhu dahwoso ũru uje otatɨm owa uje õr denunsya yok per ye õr pwelpe.
\v 14 Ich ũru uje tɨkeeychãha uu õryok poruwo wɨshɨ õr Porrosht. Wɨchɨ Jesús uje tɨkeeychãha per wɨr otata uje ye jukur. Ye tokotiis latɨk erze uje Porrosht ahwoso tata uje Moisés hn erze profeta ochichewkite.
\v 15 Porrosht ahwoso tata uje deeych yet nehe hn shuu wɨr õr ɨkpo erze uje ye olotiis ɨrpe hn shuu wɨr õr ɨkpo erze uje otsotiis ɨre. Ye tokotiispe uje wɨr õr ɨkpo nehe. Hn wɨr õr ɨtspo erze uje õr denunsya yok, ye olotiispe.
\v 16 Heke shish sehe tiyokõr omɨhɨ Porrosht ɨle ɨkɨch hn erze oso õr ɨkɨch toy par uje ye tɨkɨpookpe.—
\v 17 Hn Pablo tatɨm gobernador ɨm: —Ich ãyo kɨhniya uje yok de wahacha dukuhla. Takaashpohna tɨtɨ̃r Jerusalén. Tokõhwa hnote par uje tokosɨm wɨr losuhlaabo uje odechɨ Jerusalén hn tokõhwa hnote par tokoshɨ ofrenda templo ehet.
\v 18 Tinshii yok hn takaha tɨtɨ̃r templo patikɨt ehet hn Israel oso nohmɨramo uje otãra Asia ochish yok. Ye oso onõya yokpe hn ye tuu õr aho duhlupe.—
\v 19 Hn Pablo tatɨm gobernador ɨm: —Wɨr israel oso uje otãra Asia tyenɨj otaachɨ̃hɨ lɨka ekɨch nehe par uje õr denunsya yok kɨmɨjɨ odɨraha uje tiyokõr mɨ̃hnɨk.
\v 20 Erze uje ode lɨka par õr denunsya yok tyenɨj otatɨm owa kɨmɨjɨ odish mɨ̃hnɨk o kɨmɨjɨ ye odishpe uje yok de Junta Suprema õr ɨkɨchhna pork wɨr odechɨ toy.
\v 21 Shɨ õr pwele otatɨm owa uje tɨkɨbichɨhɨ Junta Suprema õr ɨkɨchhna titɨm õr too: “Ele deeych otõhwa yok otseya yok lɨka pork ye tokotiispe uje deeych yet nehe hn nos wɨr topo õr ɨkpo.”—
\p
\v 22 Gobernador Félix chɨrahapa õr ɨluu erze Porrosht aabo heke tatɨm õr uje ich yuwɨrke. Tatɨm Pablo ɨm: —Uje komando Lisias taachɨ̃hɨ lɨka hn tɨkitkẽr ɨre kɨmɨjɨ ahakõr mɨ̃hnɨk o kɨmɨjɨ ye ahakõrpe.—
\v 23 Ese gobernador Félix tatɨm ese kapitan par shuu wɨr ohyerptoso otɨbey ese Pablo per oshɨm par uje shɨ dɨrkɨhɨchɨs ohyerpta ehet hn ye onontew erze ɨr ihyẽrepe uje otɨ̃r par uje otakashɨm ɨre oshɨm ɨre uje nihyokɨ̃hɨ ahɨr.
\p
\v 24 Deeych yet hn gobernador Félix taachɨ̃hɨchɨspo. Ich tõhwa nerãhta Drusila. Wate israel yãr. Félix shuu otɨbii Pablo. Hõr nerãhta otẽr uje tata uu Jesucristo hn otẽr uje tata uje tyenɨj ye olotiis ɨrpe.
\v 25 Uje Pablo keytkẽr õr hn tatɨm õr ɨm: —Nos wɨr oso tyenɨj oshiyokõr uje om uje Porrosht sahmũr. Nos wɨr oso nohmɨr nohmɨr tyenɨj otɨbey ɨre par uje ye oniyokõr uje mɨ̃hnɨk. Deeych yet nehe hn Porrosht sepyẽr erze uje oshiyokõr mɨhnũwo.— Ese gobernador ich chishlabe. Tatɨm Pablo ɨm: —Ich da ya. Bo etɨ̃r ohyerptapo. Uje yok tyemptɨkɨsh nehe hn tɨkɨbi owapo.—
\v 26 Ese gobernador shish shuu otɨbi Pablo par uje keytkẽr per shɨ iyem par uje Pablo ɨshɨm ɨre hnote par uje shuu tokolɨhɨchɨs ohyerpta ehet.
\v 27 Nehech do ãyo gobernador Félix shish tɨbii Pablo par keytkẽr. Uje tokole uje ɨre gobernador hn wɨch masaha owich ese Porcio Festo. Ese Félix sehe duhu erze israel oso onahmũr ɨre heke iimɨhɨ Pablohochɨs ohyerpta ehet.
\c 25
\s Gobernador Festo tẽr uje israel oso õr denunsya Pablo.
\p
\v 1 Eseekite hn Festo taachɨ̃hɨchɨs Cesarea par uje masaha wɨchɨ gobernador Félix owich. Uje ich daalo tre hn Festo tokolɨhɨchɨs Cesarea hno tɨ̃r Jerusalén.
\v 2 Uje dechɨ Jerusalén hn erze saserdote õr bahluwo hn uu israel oso õr bahluwo uje otɨbey dɨt otaachɨ̃hɨ ɨr ɨkɨch hn õr denunsya Pablo.
\v 3 Õr ɨre otsapur Festo par uje shuu otõhwa Pablo otseya Jerusalén pork õr ɨre ochɨmɨt ɨre par uje oyemɨhɨ dehet pehet par uje oshuu.
\v 4 Festo tatɨm õr ɨm: —Pablo yesh de wahacha dɨt Cesarea ohyerpta. Je daalo arhaabo nehe hn takaha tɨtɨ̃r Cesarea.
\v 5 Uje takaha tɨtɨ̃r wahacha ich olak bahluwo nohmɨramo tyenɨj õya yok par uje õr denunsya Pablo kɨmɨjɨ niyokõr uje mɨ̃hnɨk.—
\p
\v 6 Festo dechɨ Jerusalén shɨ daalo arhaabo kɨmɨjɨ daalo osho o kɨmɨjɨ daalo dye hn hno cheeshpo tɨ̃r Cesarea. Uje deychole hn hno tɨ̃r ɨr ofisina hn shuu otɨbi Pablo.
\v 7 Uje otõhwa hn erze israel oso uje otãra wahacha Jerusalén ochɨpeẽsa ɨre hn õr denunsya. Otatɨm ese gobernador uje shiyokõr kuche kɨhniya uje ich mɨhnũwo pisho. Wɨr sehe oduhu lahwoso ũru per ye õr pwelpe.
\v 8 Hn Pablo tatɨm ese gobernador ɨm: —Ye tiyokõr petɨkni erze uje israel oso õr ley sɨtak. Hn ye tiyokõr mɨhnɨkɨ̃hɨpe asa templo patikɨt ehet hn ye tiyokõr mɨhnɨkɨ̃hɨpe ese romano oso õr rey.—
\v 9 Festo sehe duhu wɨr israel oso onahmũr ɨre heke tatɨm Pablo ɨm: —¿Je ahmũr etɨ̃r wahacha Jerusalén par uje etɨ̃r yok ofisina wahacha nehe hn tɨkitkẽr wɨr uje õr denunsya owa?—
\v 10 Hn Pablo tatɨm ese Festo ɨm: —Owa jwe uje romano oso õr bahlut chɨbɨte owani. Ich om uje ẽr yok per ye ompe uje jwe kɨnẽhe tẽr yok. Eraha uje ye tiyokõr mɨhnɨkɨ̃hɨpe erze israel oso.
\v 11 Kɨmɨjɨ tiyokõr uje mɨhnũwo uje ye ley nahmũrpe hn ley tata uje tyenɨj tɨkɨtɨ ich om. Per kɨmɨjɨ ye tiyokõrni erze mɨhnũwo uje erze israel oso otatɨm owaka ich ye ompe asɨm yok õr par uje oshuu yok oshuu tɨkɨtɨ. Sehe tɨtɨ̃r wɨchɨ romano oso õr bahlut pisht ɨkɨch par uje wɨchɨ tẽr yok kɨmɨjɨ tiyokõrni uje mɨ̃hnɨk o ye tiyokõrpe.—
\v 12 Gobernador Festo hõr wɨr nahɨ̃re okeytkẽrye. Uje yuwɨrke hn Festo tatɨm Pablo ɨm: —Ich apur yokɨke par uje etɨ̃r wɨchɨ romano oso or bahlut pisht ɨkɨch par uje tẽr uje ata hn tatɨm owa kɨmɨjɨ ahakõr mɨhnũwo o kɨmɨjɨ ye ahakõrpe heke tɨbɨte pahwoso par uje etɨ̃r wahacha ɨr ɨkɨch nehe.—
\s Pablo tatɨm rey Agripa uje ye niyokõr mɨhnɨ̃kpe.
\p
\v 13 Eseekite uje ich daalo arhaabo hn rey Agripa hõr nẽrahta Berenice otaachɨ̃hɨchɨs Cesarea otekɨrɨhɨ Festo.
\v 14 Uje odechɨ daalo kɨhniya hn Festo tatɨm rey ɨm: —Hnakɨrbich de lɨka uje iich otsɨɨ Pablo. Uje ese gobernador Félix tokolni hn iimɨhɨ lɨka ohyerpta ehet.
\v 15 Uje tɨtɨ̃r Jerusalenni hn erze saserdote õr bahluwo hn erze õr bahluwo uje otɨbey dɨt õr denunsya ɨre. Otsapur yok par uje tuu oshuu oshuu toy.
\v 16 Titɨm õr too: “Romano oso õr ɨluu ye nahmũrpe uje tukulo yeẽk uhulo toy uje ehn yahpaa tɨ̃r jwe ɨkɨch hn erze uje õr denunsya ɨre odechɨ toy par uje oshiyokosye kɨmɨjɨ ũru o kɨmɨjɨ ye ũrpe uje otata.”—
\v 17 Festo tatɨm rey ɨm: —Wɨr õya yokni hn oyaachɨ̃hɨ lɨka. Deychole hn tɨtɨ̃r ofisina hn tuu otõhwa ese hnakɨrbich.
\v 18 Erze uje õr denunsya Pablo oyehet hn ochiilehet per ye otata latɨk uje ich mɨhnũwo uje tuu peyuwo tɨsɨ̃r.
\v 19 Uje õr denunsya Pablo ich shɨ otata uje teeychãha Porrosht yet hn õr ɨre shɨ oteeychãha yet. Wɨr otata hnakɨrbich uje iich otsɨɨ Jesús toni per Pablo tata uje yesh ɨka.—
\v 20 Hn Festo tatɨm rey ɨm: —Ye tɨkɨraha uje tyenɨj tiyokõr par tɨnshii heke tapur Pablo kɨmɨjɨ nahmũr do tɨ̃r Jerusalén par uje nɨshiihi wahacha.
\v 21 Per Pablo sapur par uje tɨ̃r ese romano oso õr bahlut pisht ɨkɨch heke titɨm pahwoso par uje shɨ sakahachɨs ohyerpta ehet nehech yok pwele tuu ohnoy ɨre otseya wahacha nehe.—
\v 22 Rey Agripa tatɨm Festo ɨm: —Sehe takɨ̃r ɨre.— Hn Festo tatɨm ɨm: —Ẽhe, deychole hn ẽr.—
\p
\v 23 Uje ich deychole hn rey Agripa hn asa Berenice otaachɨ̃hɨchɨs Festo ɨr ofisina. Ich õr ɨshuwo ɨhɨ̃rtso. Uu ohyerptoso õr bahluwo õya õr hn uu politiko yewo õya õr toy. Festo tatɨm wɨr ohyerptoso par uje otõhwa Pablo hn otõhwa.
\v 24 Festo tatɨm õr ɨm: —Rey Agripa hn nos wɨr olak uje olak de lɨka, uje yok de wahacha Jerusalenni hn uu israel oso õr denunsya ese hnakɨrbich. Õr denunsya lɨka toy ele dɨt Cesarea, otɨbich otsɨɨ: “Ye ompe uje wɨch ɨka. Uhu oduhu oduhu toy.”
\v 25 Tɨkitkẽr ɨre hn ye tishpe uje mɨ̃hnɨk uje wɨchɨ shiyokõr par uje tuu oshuu oshuu toy. Wɨchɨ sapur yok par uje hno tɨ̃r wahacha romano oso õr bahlut pisht ɨkɨch par uje wɨchɨ tẽr ɨre. Heke tɨbɨte par tuu wɨch hno tɨ̃r wahacha Roma nehe.
\v 26 Nĩhyok uje mɨhnũwo uje Pablo shiyokõr par uje tichew tɨbɨte hutɨta par tokosɨm ese romano oso õr bahlut pisht. Tokõhwa teya olak ɨkɨch hn wɨchɨ ɨtspo rey Agripa par uje ẽrlo erze uje ɨre tata hn atɨmlo yok par uje tichew nehe.
\v 27 Par yok ich ye ompe uje ohyerptoso ohnoy yeẽk otseya wahacha Roma hn ye titɨm õrpe erze mɨhnũwo uje shiyokõrni.—
\c 26
\s Pablo tatɨm rey Agripa uje ye niyokõr mɨhnɨ̃kpe.
\p
\v 1 Eseekite hn rey Agripa tatɨm Pablo ɨm: —Sehe tuu atɨm õryok uje ahakõrni.— Hn Pablo sem namɨta tatɨm õr ɨm:
\p
\v 2 —Rey Agripa, ich pehet kɨɨs uje yok de lɨka ekɨch par uje tuu eraha uje erze israel oso õr ahwoso uje õr denunsya yok ich ye ũrpe.
\v 3 Tahmũrpa uje yok de lɨka ekɨch pork nos eraha wɨr israel oso õr ɨluu hn eraha toy erze uje oshuu wɨr otsɨtak hn oshuu wɨr oshiyokosye. Heke tapur owa par ẽr yok uje titɨm owa hn ye uhu patɨm owa.
\s Pablo shiyokõr mɨhnũwoni uje ehn ye Porrosht aap.
\p
\v 4 Eseekite hn nos wɨr israel oso ochɨraha uje tiyokorɨ̃hɨ wahacha hnɨmich uje yok shurẽheni hn uje tiyokorɨ̃hɨ ele Jerusalen toy.
\v 5 Osdeyo uje õr ɨre ochɨraha yok. Kɨmɨjɨ onahmũr ich otatɨm olak uje antni pɨluu iich otsɨɨ fariseo uje õr ley ich ma kɨhniya. Iyuwe erze fariseo yewo õr ɨluu.
\v 6 Ele ahle ich yok de lɨka olak ɨkɨch shɨ pork ye tokotiispe ese uje Porrosht tatɨm uu õryok poruwo wɨshkite uje tyenɨj oshiyokorɨ̃hɨ Cristo.
\v 7 Erze israel oso uje õr wee dose oyem uje Porrosht tatɨm õryok poruwo wɨshkite. Heke deeych hn dɨhlak shish oshiyokõr Porrosht ɨbiyo. Shish oyem uje Cristo taãcha nehe ɨtso uje Porrosht tatɨm õryok poruwo wɨshkite per õr denunsya yok pork shish tiita uje Porrosht shuu Cristo taãchni ɨtso uje tatɨm õryok poruwo wɨshkite.
\v 8 ¿Ɨnaapo uhulo kɨnẽheshɨp uje Porrosht pwele shuu wɨr topo õr ɨkpo?—
\s Pablo shiyokõr mɨhnɨkɨ̃hɨ Porrosht aaboni.
\p
\v 9 Eseekite hn Pablo tatɨm õr ɨm: —Antkite tuu peyuwo tɨsɨ̃r uje pɨbiyo shɨ par tɨhne wɨr Porrosht aabo uje ye olotiis Jesuspe uu dɨt Nazaret osht.
\v 10 Heke tiyokorɨ̃hɨ wahachni Jerusalén tuu ɨtsorz. Erze saserdote õr bahluwo oshɨm yok par uje tish wɨr Porrosht aabo okɨhniya hn tuu ochɨmchaha õr karsel ehet. Uje oshuu õr oshuu otoy ich tahmũr.
\v 11 Shish tɨtɨ̃r wɨr sinagoga aho par tuu otsepyẽr õr. Yok prowa tuu ochish majamichɨhɨ Porrosht. Ich tɨkɨtak pish õr nehech tɨtɨ̃r wɨr dihipo kɨnãho õr duwo hn tish õr.—
\s Pablo tatɨm õr uje masaha par Porrosht aap.
\p
\v 12 Eseekite hn Pablo tatɨm õr ɨm: —Uje tɨtɨ̃r wɨr dihipo õr duwo ich tɨtɨ̃r ese dɨt uje iich otsɨɨ Damasco toy par uje tishew õr. Erze saserdote õr bahluwo wɨr uje oshɨm yok par uje tɨtɨ̃r wahacha.
\v 13 Uje ich deeych pehet hn yok dechɨ dehet pehet. Tokomo luuta uje tãra poõrc ich jwertpa. Iyuwe wɨchɨ deeych uje chihit. Wate chihit yok hn nos wɨr pihyẽre uje õya yok.
\v 14 Õryok kayɨhɨchɨs hnɨmich hn tukunt õr ahwoso uje seẽt hebreo õr ahwoso tatɨm yok ɨm: “Saulo, ¿ɨnaapo heke yesh ahakõr mɨhnɨkɨ̃hɨ yok? Erze uje ahakõr shish shuu owa dosdarak per shish ahakõr. Ehet kata. Shɨ owa ɨtso uu wey uje ochichew ich terɨ̃hɨ naner.”
\v 15 Titɨm too: “Ɨrhĩche, ¿owa yeẽkpo?” Hn ese Ɨrhĩch tatɨm yok ɨm: “Yok Jesús uje yesh ahakõr mɨhnɨkɨ̃hɨ yok.
\v 16 Alehet. Shɨ tɨkitokolɨhɨ ekɨch par uje tiihla owa par pɨbɨk par uje atɨm õr uje amo yok hn par uje atɨm õr uje tokowa owa nehe.
\v 17 Tɨkɨbey owa par uje ye ahnapso oduhu owa hn erze dihipo kɨnãho õr ɨtspo. Erze dihipo kɨnãho wɨr uje tuu bo etɨ̃r õr
\v 18 par uje atɨm õr pahwoso. Ye odɨraha. Ich shɨ õr ɨtso uje ode dɨhlelta ehet. Uje ochɨraha pahwoso ich shɨ ɨtso uje luu chihit õr. Kɨmɨjɨ onahmũr shɨ tyenɨj ye olotiis yok hn tokoshɨ õr hnɨtewɨhɨ Porrosht ahɨr. Heke tiyuhu orɨ̃hɨ Satanás hme hn tɨbɨte õr Porrosht hme hn õr owich de ɨre ahɨr.” Erze uje Jesús tatɨm yokni.—
\p
\v 19 Hn Pablo tatɨm rey Agripa ɨm: —Tiyokõrni uje Jesús tatɨm yok uje sowa yok ɨre.
\v 20 Titɨm orɨ̃hɨ Damasco wapni hn tɨtɨ̃r wahacha Jerusalén par uje titɨm õr. Tɨtɨ̃r lekɨtiyoho hnɨmich Judea hn titɨm õr hn tɨtɨ̃r erze dihipo kɨnãho õr hnɨmo hn titɨm õr toy. Titɨm õr par uje oshuu daho chuuna uje oshiyokõr mɨhnũwo uje ye Porrosht nahmũrpe. Titɨm õr uje tyenɨj oym wɨr deluu mɨhnũ hn ye olotiis Cristope. Wɨchɨ uje Porrosht sahmũr. Titɨm õr par uje oshiyokõr om par uje nos ochɨraha uje wɨr Porrosht aabo.
\v 21 Shɨ pork tanɨmɨrãha Porrosht ahwoso tuu ɨtsorz hn erze israel oso ochish yokɨhɨchɨs templo patikɨt ehet ɨchii sehe oduhu yok.
\v 22 Porrosht shish takashɨm yok heke ye oduhu yokpe nehech ele ahle. Tiyehe olak ɨkɨch hn titɨm olak toy uje shish titɨm uu ɨhɨ̃r deyo hn uu losuhlaabo. Shɨ titɨm õr uu Porrosht ahwoso uje Moisés chichewkite uje tyenɨj tokole nehe hn titɨm õr uje erze profeta yewo wɨshɨ otatkite uje tyenɨj tokole nehe. Shɨ erze uje titɨm õr tuu ɨtsorz. Yelɨj titɨm õr tuu kɨnãho.
\v 23 Erze profeta otata uje Cristo tyenɨj toy hn wɨchɨ uu webich os uje ɨkpo. Cristo shuu otsanɨmɨrãha lahwoso par uje otatɨm uu nahnapso hn uu dihipo kɨnãho. Ɨr ahwoso shɨ ɨtso luu uje chihit õr ich ochɨraha dehet.—
\s Pablo sehe duhu Rey Agripa masaha par Porrosht aap.
\p
\v 24 Eseekite uje Pablo tatɨm õr shuu ɨtsorz hn Festo tɨbich ɨm: —Pablo, owa totihla. Owa ler ma heke shuu owa totihla.—
\v 25 Hn Pablo tatɨm ɨm: —Ɨrhĩche Festo, ye yok totihlpe. Erze uje titɨm olak ye kɨnãhape. Ich ũru.
\v 26 Ese rey Agripa chɨraha uje titɨmke heke ye tɨkɨtɨlpe uje titɨm ɨre. Ye tokotiispe uje ese rey Agripa chɨraha uje oso oshiyokorɨ̃hɨ Jesús wahacha Jerusalenni. Ye olakɨspe uje oshiyokorɨ̃hɨ Jesús.—
\v 27 Hn Pablo tatɨm rey Agripa ɨm: —Rey Agripa, ¿je ye otiispe erze uje profeta otatkite? Tɨkɨraha uje ye otiispe.—
\v 28 Rey Agripa tatɨm Pablo ɨm: —Atɨm yok pɨkaapɨke. ¿Je uhu eyuwo tɨsɨ̃r uje sehe uhu tomsaha par Porrosht aap?—
\v 29 Hn Pablo tatɨm ɨre ɨm: —Kɨmɨjɨ pahwoso arhaabo o kɨmɨjɨ kɨhniya per shɨ ɨtsye uje sehe tuu amsaha par Porrosht aap. Yok orar tapur Porrosht par uje ye shɨ owa nohmɨra uje amsaha par Porrosht aap per nos wɨr erze uje otẽr yokɨhɨ lɨka omasaha par Porrosht aabo toy. Sehe tuu nos olak ɨtso yok pork yok Porrosht aap. Shɨ ye tahmũrpe uje olak ɨtso yok uje yok de ohyerpta ehet hn ochɨ̃ra kenena pɨhmiko.—
\p
\v 30 Eseekite hn rey Agripa iyehet hn wɨch ɨtspo gobernador Festo hn Berenice. Uje erze yewo omo õr hn oyehet toy.
\v 31 Otokolɨhɨchɨs pwert ehet hn nos okeytkẽrye otsɨɨ: —Ele hnakɨrbich ye niyokõr latɨk uje mɨ̃hnɨk par uje oshuu oshuu toy hn ye ompe uje ochɨmchaha karsel ehet.—
\v 32 Hn rey Agripa tatɨm Festo ɨm: —Ele hnakɨrbich ye niyokõrpe uje mɨ̃hnɨk heke om uje tokolɨhɨ ohyerpta per ye pwel tokolpe pork sapur par uje tɨ̃r romano os õr bahlut pisht ɨkɨch heke tyenɨj uhu ohnoy otseya wahacha.—
\c 27
\s Lucas chichewkite uje hõr Pablo ohno otɨ̃r Roma.
\p
\v 1 Eseekite hn ese gobernador chɨbɨte uje Pablo tyenɨj hno tɨ̃r Italia heke wɨr õr ihyẽriyo yewo õya ɨre. Chɨbɨte õr kapitan hme uje iich otsɨɨ Julio par uje tɨbey õr. Ese kapitan hõr wɨr ohyerptoso weeta iich otsɨɨ otɨbey rey.
\v 2 Pohorrza data dechɨ waa je tãra wahacha dɨt Adramitio. Ich de par uje tokole hno tɨ̃r wahacha duwo uje de Asia. Yok Lucas. Tokõya Pablo hn yewo õya toy. Oyii wate pohorrza ehet. Aristarco iya õryok. Tãr wahacha dɨt Tesalónica uje dechɨ hnɨmich Macedonia. Uje oyii ehetɨke hn pohorrza tokole.
\v 3 Uje dechole hn oyaachɨ̃hɨchɨs ese dɨt Sidón. Kapitan Julio sosɨr Pablo. Ɨshɨm ɨre par uje hno tɨ̃r wahacha dɨt ehet tekɨrɨhɨ wɨr nahɨ̃re par uje oshɨmɨhɨ kuche uje nihyokɨ̃hɨ Pablo ahɨr.
\v 4 Oyii pohorrza ehetɨhɨchɨspo ese dɨt Sidón hn oyitokole. Ich myent tɨbichu hn sontew õryok heke oyɨkãha hnɨmich Chipre wɨrc.
\v 5 Oyɨkãha onoota bahluta erze hnɨmo ɨkɨch Cilicia hn Panfilia nehech oyaachɨ̃hɨ dɨt Mira uje dechɨ hnɨmich Licia.
\v 6 Uje oyaachɨ̃hɨchɨs hn ese kapitan chish pohorrza yata waa je tãra dɨt Alejandría waa je tyenɨj hno tɨ̃r wahacha hnɨmich Italia. Shuu oyii ehet par oyuko.
\v 7 Ich daalo kɨhniya uje asa pohorrza shɨ saraãshi ɨre pork myent data tɨbichu heke ich kwestpa par uje oyaachɨ̃hɨ dɨt Gnido ɨkɨch. Shish myent tɨbichu pohorrza ɨkɨch heke oyɨkãhachɨs hnɨmich Creta wɨrc nehech oyaachɨ̃hɨchɨs dɨt Salmón ɨkɨch.
\v 8 Uje oyɨkãhachɨs onoota bahluta wɨrc ich myent tɨbichu jwertpa heke ich kwestpa uje oyɨkãhachɨs ese hnɨmich Creta nehech oyaachɨ̃hɨchɨs ese owich uje iich otsɨɨ Buenos Puertos. Wɨchɨ yẽrɨj dukuhlehechɨs ese dɨt Lasea.
\p
\v 9 Ich daalo kɨhniya par uje oyaachɨ̃hɨ wahacha heke ich yarhakpa uje oyukulpo pork ich terɨhɨ hmamo ɨshɨrĩt. Pablo sakɨt õr ɨm:
\v 10 —Ɨrhĩche hõr watsaklo, ye ompe uje yukulo. Ich yarhakpa uje eyok pohorrza hmarta hn erze kushjãro uje de ehet yaka hn nos yɨtɨlo.—
\v 11 Per ese uje chobɨrho pohorrza hn ese pohorrza yɨnsɨrc pisht tatɨm õr par pohorrza tokolpo. Ese ohyerptoso õr kapitan sahmũr uje otata hn ye nahmũrpe uje Pablo tata.
\v 12 Ele owich uje õryok de hnɨmich Creta ɨkɨch ich ye ompe uje yiyakahalo par erze hmamo ɨshɨrĩt. Heke ich okɨhniya uje otsahmũr par uje ohno otɨ̃r wahacha dɨt Fenice par otsakahachɨs. Wɨchɨ dɨt chɨnkiya uje deeych yakaha heke om par yiyakahalo. Ese Fenice dechɨ hnɨmich Creta toy.
\s Ich myent data tɨbichu.
\p
\v 13 Eseekite ɨchii myent tɨbichu. Tãra sur per ye jwertpe heke wɨr õr eyuwo tɨsɨ̃r uje om par ohno otɨ̃r wahacha dɨt yet. Otsem pohorrza ankla hn ohno ochɨkãhachɨs hnɨmich Creta wɨrc.
\v 14 Wɨsɨk wɨsɨk hn myent tɨbichu tãra norte ich jwertpa. Asa myentɨta shɨ tãra ese hnɨmich.
\v 15 Tɨbichu wate pohorrza. Wap oshuu dɨjerpta chɨnkiya myentɨta per ye õr pwelpe heke oym. Shɨ myent hnoy.
\v 16 Uje asa pohorrza chɨkãha hnɨmich ijaab nẽr uje iich otsɨɨ Cauda ich kasi ye õryok pwelpe oyihyeru ese kenuut uje shish dechɨ pohorrza atsɨkɨta.
\v 17 Otsem ochɨbɨte pohorrza ehetɨke. Oshiyeru asa pohorrza iche ochɨ̃ra piyolt par uje ye kãrpe asa pohorrza bahluta. Banko dechɨ onoota ehet ich kɨhniya uje iiyo otsɨɨ Sirte. Ich otola par uje asa pohorrza chishew erze banko. Heke otãra ankla uje ɨtso kotsɨrbo par uje asa pohorrza shɨ hno saraãshi ɨre hn myentɨta hnoy.
\v 18 Myent hn owɨt wokor shuu asa pohorrza telerrzpa. Uje ich deychole dɨhɨrbɨt shish tyempɨt mɨ̃hnɨk heke otãra ochɨbɨte awɨt erze kushjãro uje ohnoy par ochiwãha.
\v 19 Uje ich deychole yet hn ochishew erze pohorrza ɨshujãro hn otãra ochɨbɨte awɨt toy.
\v 20 Ich daalo kɨhniya uje ye oyum deeychpe uje tokole hn dɨhlak ich ɨtspo ye porrzeebɨ̃rsh pork shish ɨbɨk hn myent data. Õryok eyuwo tɨsɨ̃r uje tyenɨj nos oyɨtɨ.
\p
\v 21 Nos wɨr õr ɨre ich osdeyo uje ye otaakpe. Pablo iyehetɨhɨchɨs õr ehet hn tatɨm õr ɨm: —Hnakɨrbo watsaklo, kɨrẽhe shɨ ahakõrlo uje titɨm olakni ich shɨ iyakahalo wahacha Creta hn ich ye wɨr olak kushjãro pyertpe.
\v 22 Per ele ahle ich ye uhu olak dosdarak pork ye olak latɨk toy. Shɨ asa pohorrza tyenɨj kara hn hmarta.
\v 23 Yok Porrosht aap. Tiyokõr ɨr ɨbiyo. Uje ich dɨhlakhna hn Porrosht shuu ɨr anjel tokolɨhɨ pɨkɨch.
\v 24 Tatɨm yok ɨm: “Pablo, ye atɨla. Tyenɨj etɨ̃r wɨchɨ romano oso õr bahlut pisht ɨkɨch. Shɨ pork owa orar apur Porroshthna par uje nos takashɨm erze uje odechɨ ahɨr asa pohorrza ehet heke ye nos otope.” Wɨr uje anjel tatɨm yokhna shuu ɨtsorz.—
\v 25 Hn Pablo tatɨm õr ɨm: —Hnakɨrbo watsaklo, ye atɨlɨlo. Ye tokotiispe uje Porrosht tyenɨj shiyokõr uje ese anjel tatɨm yokhna.
\v 26 Shɨ asa pohorrza tyenɨj chish hnɨmich nehe.—
\p
\v 27 Eseekite ich daalo katorse hn shish myent data shuu wate pohorrza tɨ̃r lekɨtiyo asa onoota bahluta waa je iich otsɨɨ Mar Adriático. Uje ich dɨhlich pehet hn erze uje ochish obiyoho pohorrza ehet õr eyuwo tɨsɨ̃r uje ich hnɨmich yẽrɨj dukuhla ese õr ɨkɨch.
\v 28 Heke otsɨteẽta ese awɨt kesh terɨhɨ latɨkpo hn ochish treynta y seys metro. Wɨsɨk wɨsɨk hn otsɨteẽtpo. Ich ochish beynti syete metro.
\v 29 Otola uje asa myentɨta shuu wate pohorrza shiyeru kojano heke otãra ankla oshuu kwatro ochɨbɨte awɨt pohorrza atsɨkɨta par uje shɨ sontew asa pohorrza. Õr ɨre ich sehe oduhu deychole shɨchish.
\v 30 Erze uje ochish obiyoho wate pohorrza ehet oshuu deyuwo tɨsɨ̃r uje sehe oyuhwo hn ɨchii ochɨrmas ese kenuut uje de pohorrza ehet par ochɨbɨte awɨt. Õr ɨre oshiyokõr wɨchɨ par uje erze yewo jelje otãra ankla odɨbɨte awɨt pohorrza dejerptapo.
\v 31 Pablo chɨraha heke tatɨm ese kapitan hõr wɨr ɨr ohyerptoso ɨm: —Kɨmɨjɨ wɨr otokolɨhɨ ana pohorrza ehete nos wɨr olak tyenɨj atɨlo.—
\v 32 Hn erze ohyerptoso ochekshehe ese kenuut atshũro hn ese kenuut kayɨhɨ awɨt.
\p
\v 33 Uje ich deych huta hn Pablo tatɨm õr ɨm: —Ich daalo katorse uje ye aakɨlpe pork shish olak eyuwo tɨsɨ̃r uje atɨlo.
\v 34 Aakɨlo par uje olak ukurbosh par uje olak pwele aachɨ̃hɨlo hnɨmich nehe. Ye atɨlope. Hni uu olak akɨ̃rt nohmɨramo ye tokolpe.—
\v 35 Uje ich nos Pablo tatɨm õr shuu ɨtsorzɨke hn chishew pan hn orarɨhɨ wɨr õr ɨkɨch tatɨm Porrosht ɨm: —Hnechɨt dich.— Sehek ese pan ɨchii tew.
\v 36 Nos wɨr õr ɨre otsahmũr uje Pablo tatɨm õr hn otew toy.
\v 37 Nos wɨr eyok terɨhɨ dos syento setenta y seys uje eyok de lɨka pohorrza ehet.
\v 38 Uje otaak ich nos otsatsoko hn otãra ochɨbɨte awɨt erze trigo uje de wate pohorrza bolekta par uje shɨ wate pohorrza hɨroj.
\s Asa pohorrza hmarta.
\p
\v 39 Eseekite uje ich deeych tokole hn erze uje ochish obiyoho wate pohorrza ehet ye odɨrehepe ese hnɨmich. Per omo asa ɨryashta ɨbɨta uje chepɨkaap. Sehe olo otɨ̃r wahacha par uje asa pohorrza iyeehechɨs hnɨmich.
\v 40 Uje ohyo erze ankla ashtɨ̃ro hn oymɨhɨ awɨt uut hn yewo ochiyuhu erze lukweriyo uje oshiyeru wate timon par uje ochobɨrho asa pohorrza. Otsem asa beelta uje de wate pohorrza dejerpta ɨchii asa myentɨta hnoy. Ochobɨrho asa pohorrza otseya wahacha ese awɨt uje chepɨkaap.
\v 41 Ye onom wɨchpe ese bankɨt uje de awɨt uut hn ochiyey. Chishew wate pohorrza ich ye tokolpe. Erze owɨt wokor deyo shuu wate pohorrza atsɨkɨta nehech shuu kara.
\v 42 Erze ohyerptoso uje otɨbey wɨr õr ihyeriyo ich sehe oduhu õr oduhu otoy par uje ich ye oyuhwo onan nãrrza.
\v 43 Per ese kapitan ye nahmũrpe uje oshuu wɨchɨ Pablo heke sontew õr. Nos tatɨm wɨr uje ochɨraha otsan nãrrza par uje shuu ohno otɨ̃r wahacha uje hnɨmich de.
\v 44 Erze yewo uje ye odɨraha onan nãrrzape tyenɨj ononãha tabla hn erze pohorrza ɨrpo nehech otaachɨ̃hɨ wahacha hnɨmich. Nos wɨr õr ɨre ye latɨk toy. Nos otaachɨ̃hɨ wahacha hnɨmich.
\c 28
\s Pablo de hnɨmich Malta.
\p
\v 1 Eseekite uje ich nos oyaachɨ̃hɨchɨs hnɨmich hn ye õryok latɨk toy. Ich oyɨrahaka ya uje ese hnɨmich iich otsɨɨ Malta.
\v 2 Erze uje odebuhu wahacha onɨshiishɨp õryok ochukuta jwekɨta pork ɨbɨk hn kɨɨs hn otseta õryok.
\v 3 Pablo chish wɨrye piyo. Uje ehn yahpaa nɨmchaha jwekɨta hn echeẽt uje de erze piyo ehet chuuna uje duhlu hn tokole hn ches Pablo hmata.
\v 4 Erze oso uje odebuhuchɨs shɨ oteychɨm ese echeẽt uje tɨ̃r hnɨmichɨhɨ Pablo hmata hn okeytkẽrye otsɨɨ: —Ich ũrpa ele hnakɨrbich uje oso õr yũwɨr. Ye tooho wahacha asa onoota bahluta ehetɨke heke ese echeẽt ches par uje toy.—
\v 5 Pablo shuu nahmɨta telerrza hn ese echeẽt kayɨhɨ asa jwekɨta. Per ese echeẽt woso ye niyokõr latɨk.
\v 6 Erze oso shɨ oyeem uje Pablo hmata koos o kɨmɨjɨ duhu toy hn kayɨhɨ hnɨmich. Ich oyeem osdeyoko hn ye latɨk tew heke omye otsɨɨ: —Lɨkɨ uu porrosht yet.—
\p
\v 7 Eseekite hn erze oso õr bahlut iich otsɨɨ Publio. Ɨr hnɨmo ich ye dukuhlehe oryõkpe. Chɨmchaha õryok dahuch par uje daalo tre oyiyakaha ehet. Ich nɨshiishɨp õryok.
\v 8 Publio ɨr deych shɨ de darpich eeych permo. Shuu aat duhlu hn shuu tichɨ. Pablo hno tɨ̃r ɨre hn orar sapur Porrosht hn chɨbɨte nahme eeych hn chukuta.
\v 9 Nos wɨr uje õr permo ochunt uje ɨtsorz. Otãra lekɨtiyo ese hnɨmich hn ohno otɨ̃r Pablo. Nos chukuta õr.
\v 10 Wɨr onɨna õryok heke otõhwa erze kushjãro par oshɨmɨhɨ õryok. Uje ich oyɨnshii õryok par uje oyuko oyonãha pohorrza yata hn wɨr oshɨmɨhɨ õryok oposo par oyaakɨhɨ dehet pehet.
\s Pablo taachɨ̃hɨ Roma.
\p
\v 11 Eseekite hn pohorrza dechɨ waa je tãra dɨt Alejandría. Kojano po osiyer shɨ ɨtso oso tẽhi dɨjerpta ejwert. Erze kojano po iiyo otsɨɨ Cástor hn Pólux. Asa pohorrza shɨ iyehechɨs hnɨmich nehech erze hmamo ɨshɨrĩt sɨhna ɨre. Ich shekurko tre uje oyiyakaha ese hnɨmich. Oyii asa pohorrza ehet hn oyitokolɨhɨchɨs.
\v 12 Uje oyaachɨ̃hɨchɨs dɨt Siracusa hn oyiyakaha oyuhu daalo tre.
\v 13 Hn oyitokolɨhɨchɨs oyuko nehech oyaachɨ̃hɨ wahacha dɨt Regio. Uje deychole hn myent tɨbichu tãra sur heke oyitokolɨhɨchɨs. Deeych yet hn oyaachɨ̃hɨ wahacha dɨt Puteoli.
\v 14 Oyihnɨmichɨhɨ pohorrza ehet hn oyish Porrosht aabohochɨs. Wɨr otsapur õryok par uje oyiyakaha õr ahɨr shɨ daalo syete heke oyiyakaha õr ahɨr. Depwe oyitokole oyɨrkɨhɨ hnɨmich oyɨtɨ̃r Roma.
\v 15 Eseekite hn Porrosht aabo uje odebuhu Roma ochunt uje oyɨtɨ̃r õr heke otokolɨhɨchɨs Roma par uje oyishyehe dehet pehet. Yewo otɨ̃r ese dɨt uje iich otsɨɨ Tres Tabernas hn yewo oyuwe otɨ̃r ese dɨt uje iich otsɨɨ Foro de Apio. Uje Pablo teychɨm õr hn ɨshɨm Porrosht hnechɨt dich hn shuu duurapo.
\s Pablo sanɨmɨrãha Porrosht ahwosoho Roma.
\p
\v 16 Eseekite uje oyaachɨ̃hɨchɨs dɨt Roma hn ese ohyerptoso õr bahlut ɨshɨm Pablo par uje debuhu uje ɨre sahmũr. Shɨ ohyerptosht tyenɨj tɨbey ɨre.
\v 17 Ich daalo tre uje Pablo dechɨ hn shuu otɨbi erze israel oso õr bahluwo uje odebuhuchɨs Roma. Uje otakɨsho lawich hn tatɨm õr ɨm: —Pɨhnapso watsaklo, ye tiyokõr mɨhnɨkɨ̃hɨ petɨkni erze eyok ɨhnapso hn ɨtspo ye tiyokõr mɨhnɨkɨ̃hɨ petɨkni erze eyok poruwo wɨshɨ õr ɨluu. Ochish yokɨhɨ wahacha dɨt Jerusalén hn oshɨm yok wɨr romano oso.
\v 18 Ese romano oso õr bahlut sapur yokni par uje sehe dɨraha kɨmɨjɨ tiyokõr uje mɨ̃hnɨk. Ye dishpe uje tiyokõr uje mɨ̃hnɨk par uje oshuu yok oshuu tɨkɨtɨ heke sehe diyuhu yokɨhɨ asa ohyerpta ehet.
\v 19 Per erze israel oso ye onahmũrpe uje chiyuhu yok. Heke titɨm ɨre par uje tɨtɨ̃r wɨr romano oso õr bahlut pisht ɨkɨch. Erze pɨhnapso ye oniyokõr latɨk uje mɨhnɨkɨ̃hɨ yok par uje yok denunsya õr.
\v 20 Heke tɨkɨbi olak par uje takachɨm olak hn tɨkitkẽr olak. Ye tokotiispe ese Cristo uje yesh pɨhnapso oyeem uje Porrosht chɨbɨte lahwoso par shuu tɨrẽt nehe heke oshiyeru pɨhmike ochɨ̃ra kenent.—
\v 21 Otatɨm Pablo otsɨɨ: —Õryok ye hutɨrãk tãr wahach petɨkhna Judea par uje oyɨraha. Hn uu eyok ɨhnapso uje otãr wahacha õr ɨtspo ye odish latɨk uje ahakõrni.
\v 22 Per sehe oyẽr ahwoso pork oyɨraha uje nos oso lekɨtiyo okeytkẽrye hn ich otsɨtak erze uje ye olotiis Jesuspe.—
\v 23 Heke nos ochɨbɨte deeych nohmet par uje otakɨsho lawich hn otẽr ɨre. Eseekite uje terɨhɨ ese deeych hn okɨhniya otakɨsho lawichɨhɨ wahacha Pablo ihyuch. Dɨhɨrbɨt nehech yɨlkashɨp hn Pablo sanɨmɨrãha Porrosht ahwoso shiyokorãha õr. Nos tatɨm õr uje Porrosht shiyokõr par uje tɨbey laabo. Wɨchɨ prowa shuu ochɨraha uje Jesús ɨshɨ õr hnɨtewɨhɨ Porrosht ahɨrkite par uje ye olotiis ɨre. Tatɨm õr uje Moises lɨshɨ chichewkite uje tata Jesús hn tatɨm õr toy uje erze profeta poruwo wɨshɨ ochichewkite uje otata Jesus toy.
\v 24 Yewo ye olotiispe uje Pablo tatɨm õr hn yewo otsotiis.
\v 25 Oshiyokosye ɨchii otokolɨhɨ ese pwert ehet. Uje ehn yahpaa olope ɨchii Pablo tatɨm õr ɨm: —Ich ũru uje Porrosht Ɨchɨbich shuu wɨchɨ profeta Isaías tatɨm wɨr eyok poruwo wɨshkite ɨm:
\v 26 “Porrosht sole: Bo atɨm erze oso on: Shish entlo per yelɨj erahalo uje tata. Shish amlo uje eychɨmlo per yelɨj erahalo.”
\v 27 Hn Porrosht tatɨm ese profeta ɨm: “Atɨm õr uhu ɨlorz pork erze oso ich oshuu dehe kata. Oshiyeru nãr hn õr ɨlɨ kututa pork ye onahmũrpe oteychɨm latɨk hn ye onahmũrpe otẽr latɨk. Ye onahmũr odɨrehepe pork kɨmɨjɨ odɨraha ich tyenɨj otɨ̃r yok hn tuu õr owich oomɨhɨ pahɨr shɨ ɨtso uje tukuta õr.” Wɨr uje profeta chichewkite.—
\p
\v 28 Hn Pablo tatɨm õr ɨm: —Sehe tuu erahalo uje Porrosht shuu titɨm wɨr dihipo kɨnãho par uje shuu õr owich omɨhɨ dahɨr. Heke erze dihipo kɨnãho otẽr Porrosht ahwoso uje olak ye ahmũrlo ẽrlope.—
\v 29 Uje Pablo tatɨm õr shuu ɨtsorz hn erze israel oso ohno otokolɨhɨchɨs pwert ehet. Ɨchii oshiyokosye uje ohno.
\p
\v 30 Eseekite ich do ãyo uje Pablo dechɨ ese pwertɨt uje sahlni. Nos wɨr uje otekɨrɨhɨ ɨre ich shuu otsakɨr par uje okeytkẽrye.
\v 31 Ye tola õrpe. Shish tatɨm õr uje Porrosht shiyokõr par tɨbey laabo. Nos tatɨm õr uu Jesucristo ɨr ɨluupo uje shiyokõrni. Ye latɨk nontew ɨre.