\id MAT
\h MATEWɄ
\mt Oybyʉ Ayuk Di'ibʉ Matewʉ Jyaay
\c 1
\s Jesukristʉ 'yaptʉjkʉty
\p
\v 1 Tya̱a̱dʉ dʉ'ʉn tu'ugʉ listʉ ma̱ 'yity kʉxja̱a̱y yʉ xyʉʉjʉty ja 'yaptʉjkʉdyʉ Jesukristʉ, di'ibʉ tʉʉmp'a̱jt a̱a̱ts'a̱jtʉ rey Davit, di'ibʉ tʉʉmp'a̱jt a̱a̱ts'a̱jtʉdʉ Abra̱a̱n.
\p
\v 2 Abra̱a̱n yʉ'ʉ teety'a̱jtʉ Isa̱a̱, di'ibʉ teety'a̱jtʉ Jakoob, di'ibʉ teety'a̱jtʉdʉ Judaa esʉ myʉga'axʉty.
\v 3 Judaa yʉ'ʉ teety'a̱jtʉ Fares esʉ Zerʉ, di'ibʉ tya̱a̱k'a̱jtʉ Tamar. Fares yʉ'ʉ teety'a̱jtʉ Esrom, di'ibʉ teety'a̱jtʉ Aram,
\v 4 di'ibʉ teety'a̱jtʉ Aminadap, di'ibʉ teety'a̱jtʉ Naasón, di'ibʉ teety'a̱jtʉ Salmón.
\v 5 Salmón yʉ'ʉ teety'a̱jtʉ Booz, di'ibʉ tya̱a̱k'a̱jtʉ Raap. Booz yʉ'ʉ teety'a̱jtʉ Obeed, di'ibʉ tya̱a̱k'a̱jtʉ Rut. Obeed yʉ'ʉ teety'a̱jtʉ Isa̱'ii,
\v 6 di'ibʉ teety'a̱jtʉ rey Davit.
\p Davit yʉ'ʉ teety'a̱jtʉ Salomonk, di'ibʉ tya̱a̱k'a̱jtʉ ku'ekytyo'oxy di'ibʉ ñʉdo'oxy'a̱jtʉ Uriiʉs.
\v 7 Salomonk yʉ'ʉ teety'a̱jtʉ Robwam, di'ibʉ teety'a̱jtʉ Abiiʉs, di'ibʉ teety'a̱jtʉ Asa̱a̱,
\v 8 di'ibʉ teety'a̱jtʉ Josafat, di'ibʉ teety'a̱jtʉ Joram, di'ibʉ teety'a̱jtʉ Uziiʉs,
\v 9 di'ibʉ teety'a̱jtʉ Jotam, di'ibʉ teety'a̱jtʉ Akaz, di'ibʉ teety'a̱jtʉ Ezekiiʉs,
\v 10 di'ibʉ teety'a̱jtʉ Manasés, di'ibʉ teety'a̱jtʉ Amón, di'ibʉ teety'a̱jtʉ Josiiʉs,
\v 11 di'ibʉ teety'a̱jtʉdʉ Jekoniiʉs esʉ myʉga'axʉty ma̱ ja tiempʉ ko ja babilóñʉdʉ rey tmʉnejxy ja israelitʉ ja̱'a̱yʉty tsimy jap Babiloñʉ ña̱a̱xóty.
\p
\v 12 Ko tya̱a̱dʉ dʉ'ʉn ñajxy, Jekoniiʉs yʉ'ʉ teety'a̱jtʉ Salatyel, di'ibʉ teety'a̱jtʉ Zorobabel,
\v 13 di'ibʉ teety'a̱jtʉ Abyut, di'ibʉ teety'a̱jtʉ Elyakim, di'ibʉ teety'a̱jtʉ Azoor,
\v 14 di'ibʉ teety'a̱jtʉ Sadok, di'ibʉ teety'a̱jtʉ Akim, di'ibʉ teety'a̱jtʉ Elyut,
\v 15 di'ibʉ teety'a̱jtʉ Elyaza̱a̱r, di'ibʉ teety'a̱jtʉ Matán, di'ibʉ teety'a̱jtʉ Jakoob.
\v 16 Jakoob yʉ'ʉ teety'a̱jtʉ Josee, di'ibʉ Mariiʉ mʉʉt pyejky. Esʉ Mariiʉ yʉ'ʉ ta̱a̱k'a̱jtʉ ja Kristʉ, ja'a njʉna̱'a̱nʉm ja Nindsʉn'a̱jtʉm Jesukristʉ.
\p
\v 17 Pes dʉ'ʉn oj kya'pxy ma̱jma̱jkts naska'axʉ Abra̱a̱nʉ tyʉʉmp 'ya̱a̱dsʉty extʉ jaba̱a̱t ma̱ rey Davit, es nan jama̱jma̱jkts naska'axʉ Davitʉ tyʉʉmp 'ya̱a̱dsʉty extʉ jaba̱a̱t ma̱ yʉ Babiloñʉ ryey dyajnejxy tsimy ja ja̱'a̱yʉty jap ña̱a̱xóty, es nan jama̱jma̱jkts naska'axʉ extʉ jaba̱a̱t ma̱ myiiñ jyajty ja Kristʉ.
\s Jesús myiñ jya'ty
\p
\v 18 Dʉ'ʉn myiiñ jyajty ja Jesukristʉ. Yʉ Mariiʉ, Jesukristʉ tya̱a̱k, yʉ'ʉ naty pʉkánʉp ja Josee. Es ma̱a̱nʉmʉ naty kyapʉktʉ, Mariiʉ oj wye'emy u'unkmʉʉt mʉt ja Espíritʉ Santʉ myʉk'a̱jtʉn.
\v 19 Josee jyiky'ajty tʉy'a̱jtʉn mʉʉt es kyaj jyanayyajnidʉ'xánʉ ma̱ Mariiʉ, jyadimmastu'udán wi'ix kyajʉ ja̱'a̱yʉty tnijáwʉdʉt.
\p
\v 20 Ko dʉ'ʉn twinma̱a̱y, tu'ugʉ Diosʉ 'yanklʉs t'ijxy tsyuujóty mya'ayóty es 'yanma̱a̱yʉ:
\p —Josee, Davitʉ tyʉʉmp 'ya̱a̱ts, katʉ xyjawʉ es xy'axá̱jʉt yʉ Mariiʉ éxtʉmʉ mnʉdo'oxy, mʉt ko ja u'unk di'ibʉ yajminaampy yajja̱'taampy, yʉ'ʉ Espíritʉ Santʉ jya'a.
\v 21 Yʉ Mariiʉ tpa̱a̱da̱'a̱ñ tu'ugʉ u'ungu'unk, es xypyʉjtákʉt ja xyʉʉ Jesús. Dʉ'ʉn txʉ'átʉt mʉt ko yajnitso'ogaampy ja jya'ayʉty ko dyajtʉgoyánnʉ pyojpʉty.
\p
\v 22 Tʉgekyʉ tya̱a̱dʉ dʉ'ʉn tyuun jya̱jtʉ es yajkuydyúnʉt di'ibʉ naty ja Diosʉ kyuga̱jxpʉ tʉ tnigajxy:
\q
\v 23 Yʉ kixyʉdo'oxy wʉ'ʉma̱a̱mp u'unkmʉʉt es tpa̱a̱da̱'a̱ñ tu'ugʉ mya̱a̱ngu'unk
\q di'ibʉ yajtukxʉ'ata̱a̱mp Emanwel,
\m di'ibʉ ayuk wimbʉdsʉʉmp Dios ijtp mʉt ʉdsa̱jtʉm.
\p
\v 24 Ko ja Josee dyajwijy ja tsyuu mya'ay, dʉ'ʉn ttuuñ éxtʉm ja Nindsʉn'a̱jtʉmʉ 'yánklʉsʉ naty tʉ tyuknipékyʉty. Ta t'axa̱jʉ ja Mariiʉ éxtʉmʉ ñʉdo'oxy es oj tmʉnʉjxnʉ ma̱ tsyʉʉnʉ.
\v 25 Per kyaj tsyʉna̱a̱ydyʉ éxtʉm tsyʉʉnʉdʉ kasa̱a̱dʉ ja̱'a̱yʉty extʉ ko ja Mariiʉ dyajmiiñ dyajja̱jty ja mya̱a̱ngu'unk. Es ja Josee tpʉjtákʉ ja xyʉʉ Jesús.
\c 2
\s Di'ibʉ tni'ʉxpʉ́kʉdʉ wi'ixʉ dʉ'ʉn yʉ mʉdsa̱'a̱ tni''ixtʉ ja mixyu'unk Jesús
\p
\v 1 Ko Jesús myiiñ jyajty ma̱ yʉ Belén ka̱jpn, Judeeʉ ña̱a̱xóty, ma̱ natyʉ Eroodʉs ryey'aty ma̱ tadʉ naxwíñʉdʉ, ta jya̱jttʉ Jerusalén na̱a̱gʉdyʉ ja̱'a̱y di'ibʉ miindʉ ma̱ xʉʉ pyʉdsemy, es jap tni'ʉxpʉ́kʉdʉ wi'ixʉ dʉ'ʉn yʉ mʉdsa̱'a̱.
\v 2 Es dyajtʉʉdʉ:
\p —¿Ma̱a̱ net ja israelítʉdyʉ ryey di'ibʉ tʉ myiñ tʉ jya'ty? Pes ndsooñ ma̱ xʉʉ pyʉdsemy. Tʉ n'íxtʉts ja myʉdsa̱'a̱ es pa̱a̱dyʉts nnimindʉ es n'awdata̱'a̱ndʉts.
\p
\v 3 Ko ja rey Eroodʉs tmʉdooyʉ tya̱a̱dʉ, ta wye'emy amoñʉ, es nidʉgekyʉ nandʉ'ʉn ja Jerusalén ja̱'a̱yʉty.
\v 4 Netʉ rey dyajwoojʉ nidʉgekyʉ ja teedywyindsʉ́nʉty es ja di'ibʉty tsa̱jptʉgóty ya'ʉxpʉjktʉp, es dyajtʉʉy:
\p —¿Ma̱a̱ net myina̱'a̱ñ jya̱'ta̱'a̱ñ ja Kristʉ?
\p
\v 5 Ta ja'ajʉty 'yadsoodʉ:
\p —Jam Belén, Judeeʉ ña̱a̱xóty; mʉt ko ja Diosʉ kyuga̱jxpʉ tkʉxja̱a̱y dʉ'ʉn:
\q
\v 6 Es mij Belén, Judeeʉ ña̱a̱xóty,
\q kyaj mnʉgooga̱jpnʉty ma̱ tadʉ nax,
\q mʉt ko ma̱ mij pyʉdsʉma̱'a̱ñ tu'ugʉ yajkutujkpʉ
\q di'ibʉ kywentʉ'ataambyʉts ja nja̱'a̱yʉty, ja israelítʉty.
\p
\v 7 Netʉ Eroodʉs tnigajxʉ ayu'udsyʉ ja di'ibʉ naty tʉ jya̱'ttʉ, es dyajtʉʉy na̱'a̱ dʉ'ʉn meerʉ naty tʉ kyʉxe'eky ja mʉdsa̱'a̱.
\v 8 Net yajkajxtʉ Belén, es ya''anma̱a̱ydyʉ:
\p —Nʉjxtʉ jam, es ʉxta̱'a̱ydyʉ tadʉ mixyu'unk; es ko xypya̱a̱ttʉt, awa̱'a̱nʉgʉts esʉts ʉj nandʉ'ʉn nʉjx n'awdátyʉts.
\p
\v 9 Mʉdʉ tya̱dʉ reyʉ 'yayuk ñʉjxtʉ ja ja̱'a̱yʉty. Net ja mʉdsa̱'a̱ di'ibʉ naty tʉ t'ixtʉ ma̱ ja ñáxʉty, kyʉxe'ky jatʉgok, es yʉ'ʉjʉty tpanʉjxtʉ extʉ ko jya̱jttʉ ma̱ naty ja mʉdsa̱'a̱ tʉ wyʉ'ʉmʉ tʉjk nikʉjxm ma̱ naty ja mixyu'unk.
\v 10 Es yʉ'ʉjʉty xyondaktʉ ko t'ijxtʉ ja mʉdsa̱'a̱.
\v 11 Ta tyʉjkʉdʉ tʉgoty, es tpattʉ ja mixyu'unk mʉdʉ tya̱a̱k Mariiʉ. Net ñaygyoxtʉna̱a̱ydyákʉdʉ es t'awda̱jttʉ ja mixyu'unk. Ta t'agajtʉ ja myay'átyʉty es tmooydyʉ oorʉ, ja oybyʉ pa̱'a̱k xu'kpʉ es jatu'ugʉ pa̱'a̱k xu'kpʉ di'ibʉ xyʉ'a̱jtypy mirrʉ.
\p
\v 12 Dios anma̱a̱yʉdʉ tsyuujóty mya'ayóty es kʉdiibʉ jyʉmbíttʉt ma̱ Eroodʉs, pa̱a̱ty tpʉjktʉ wiink tu'u es jyʉmbijttʉ ma̱ ja ñáxʉty.
\s Jesús yajmʉge'eky
\p
\v 13 Ko tya̱a̱dʉ jyʉmbijttʉ, ta ja Josee t'ijxy tsyuujóty mya'ayóty tu'ugʉ Diosʉ 'yanklʉs. Ta 'yanma̱a̱yʉ:
\p —Pʉdʉ'ʉk. Mʉnʉjx ja mnʉdo'oxy esʉ 'yu'unk, es nʉjxtʉ tsojk Ejiptʉ es wʉ'ʉmdʉ jap extʉ kots ʉj mij n'awánʉdʉt es mjʉmbíttʉt, mʉt ko Eroodʉs 'yʉxta̱'a̱yaampy yʉ mixyu'unk es dya'ooga̱'a̱ñ.
\p
\v 14 Netʉ Josee pyʉde'ky es tmʉnejxy ja mixyu'unk esʉ tya̱a̱k. Ta tsyo'ondʉ koots, ñʉjxnʉdʉ Ejiptʉ.
\v 15 Jap wye'emy extʉ koonʉm 'ye'ky ja Eroodʉs.
\p Tya̱a̱dʉ dʉ'ʉn tyuun jya̱jtʉ es yajkuydyúnʉt di'ibʉ naty ja Nindsʉn'a̱jtʉm tʉ ttukka̱jxwa'xy ja kyuga̱jxpʉty: “Jap Ejíptʉts nnigaxʉ n'U'ungʉts.”
\s Eroodʉs tni'ana'amʉ es 'yooktʉt ja mixyu'ungʉty
\p
\v 16 Ko ja Eroodʉs tnija̱'a̱jʉ ko ja di'ibʉ naty tʉ kyu'íxʉdʉ tʉ tyukxi'igʉdʉ, yʉ'ʉ ko oj kyaj 'yokjʉmbijnʉdʉ, ta jyantsytyʉgoyjyot'ambejky. Net tni'ana'amʉ nidʉgekyʉ ja yedyʉjku'ungʉty 'yooktʉt, yʉ majtsk jʉmʉjtpʉ es waanʉ mútskpʉty, jam Belén es tʉgekyʉ myʉga̱jpnba̱'a̱jʉty. Dʉ'ʉn ttuuñ ma̱ ja tiempʉ ma̱ naty tim jawyiin tʉ kyʉxe'eky ja mʉdsa̱'a̱, éxtʉmʉ naty tʉ tyukmʉmadya̱'a̱gʉdʉ yajxón di'ibʉ oj kyu'íxʉdʉ.
\v 17 Es mʉt ko dʉ'ʉn dya'o'kta̱a̱ydyʉ ja ʉna̱'ku'unk, net yajkuydyuuñ di'ibʉ naty ja Diosʉ kyuga̱jxpʉ Jeremiiʉs tʉ dyajwe'emy kʉxja̱'a̱y:
\q
\v 18 Yajmʉdooy ma̱ Ramaa ka̱jpn
\q ko pʉ́n jyʉ'ʉy ya'axy ya''ayow ya''ama̱'a̱t.
\q Rakéldʉmʉ dʉ'ʉnʉ naty ñijiipy ja 'yu'ungʉty
\q es kyaj ttseky es pʉ́n pyumay pyutá̱jʉdʉt
\q mʉt ko tʉ naty 'yo'kta̱a̱yñʉdʉ.
\p
\v 19 Es ko 'ye'ky ja Eroodʉs, ta ja Josee tsyuujóty mya'ayóty t'ijxy ja Diosʉ 'yanklʉs jam Ejiptʉ, es 'yanma̱a̱yʉ:
\p
\v 20 —Pʉdʉ'ʉk. Tsoon ya̱a̱ mʉdʉ mixyu'unk esʉ tya̱a̱k, es jʉmbittʉ ma̱ ja israelítʉdyʉ ñax, mʉt ko tʉ 'yooktʉ di'ibʉ naty ya'oogaampy yʉ mixyu'unk.
\p
\v 21 Netʉ Josee ñejxy mʉdʉ mixyu'unk esʉ tya̱a̱k ma̱ israelitʉ ñáxʉty.
\v 22 Es ko Josee tmʉdooy ko Arkelawʉ naty ana'amp jam Judeeʉ ko tkuwe'emy ja tyeety Eroodʉs, ta tsyʉ'kʉ ko ñʉjxáñ jam. Es kom tʉ natyʉ Dios 'yanʉ'ʉmxʉty tsyuujóty mya'ayóty kʉdiibʉ ñʉjxʉt Judeeʉ, ta oj ñejxy Galileeʉ ña̱a̱xóty.
\v 23 Ko oj jya'ty jam, ta oj tsyʉna̱a̱ydyaknbéky ma̱ ja Nazaret ka̱jpn. Tya̱a̱dʉ dʉ'ʉn tyuun jya̱jtʉ es yajkuydyúnʉt éxtʉm jyʉnandʉ ja Diosʉ kyuga̱jxpʉty: “Ya''anʉʉmʉp ja Kristʉ: Nazarenʉ ja̱'a̱y mij.”
\c 3
\s Fwank Yajnʉbajtpʉ tka̱jxwa'xy ja Diosʉ 'yayuk ma̱ mʉj it
\p
\v 1 Es ma̱ tadʉ tiempʉ ja Fwank Yajnʉbajtpʉ myiiñ ma̱ mʉj it Judeeʉ, tka̱jxwa'xy,
\v 2 es jyʉna'añ:
\p —Yajjʉmbíttʉ mjot mwinma̱'a̱ñʉty, mʉt ko ja tsa̱jpótmʉdʉ kutujkʉn tʉ wyingóñ.
\p
\v 3 Tya̱dʉ Fwank yʉ'ʉ naty di'ibʉ ja Diosʉ kyuga̱jxpʉ Isaiiʉ tʉ tkʉxja̱'a̱y dʉ'ʉn:
\q Yajmʉdóy tu'ugʉ ja̱'a̱y ya'axy jyeky ma̱ tu'ugʉ mʉj it:
\q “Ʉxkúkʉdʉ ja Nindsʉn'a̱jtʉmʉ ñʉ'ʉ tyu'u.
\q Yajtʉʉjʉdʉ tyu'a̱a̱.”
\p
\v 4 Yʉ Fwank yʉ'ʉ wyit'a̱jtypy ijty ja kameyʉ jʉmk es po'o twʉʉn'áty, es yʉ'ʉ ijty jye'xy'ajtypy ja mu'u esʉ tsimba̱'a̱k.
\v 5 Es ma̱ ja Fwank ñimiinʉdʉ Jerusalén ja̱'a̱yʉty es nidʉgekyʉ di'ibʉ tsʉna̱a̱ydyʉp ma̱ ja Jordán mʉjnʉʉba̱'a̱, es tʉgekyʉ di'ibʉ Judeeʉ ña̱a̱xóty,
\v 6 es tmayatstʉ ja pyojpʉ. Esʉ Fwank dyajnʉbéty ma̱ ja Jordán mʉjnʉʉ.
\p
\v 7 Es ko ja Fwank t'ijxy ko mayʉ fariseeʉty esʉ saduseeʉty ñimínʉdʉ ma̱ yajnʉbéty, ta t'anma̱a̱y:
\p —Miidsʉty dʉ'ʉn éxtʉmʉ awa̱'a̱ndsa̱'a̱ñʉn. Es éxtʉmʉ tsa̱'a̱ñʉty tkuga'aktʉ ja jʉʉn kʉdiibʉ tyóyʉt, miits mjʉnándʉp xytyijy ko mnitso'oktʉt mʉdʉ mnʉbajtʉn es ko dʉ'ʉn ja Dios kyaj mdʉydyúnʉdʉt éxtʉmʉ pojpʉ ja̱'a̱yʉty.
\v 8 ¡Kyaj tyʉy'a̱jtʉnʉty! Jawyiin xytyuk'íxtʉt mʉt ja mjiky'a̱jtʉn ko tʉy'a̱jtʉn tʉ mjodʉmbittʉ,
\v 9 es katʉ mnayjyʉna̱'a̱nʉdʉ: “Ʉdsa̱jtʉm yʉ'ʉ tyʉʉmp 'ya̱a̱ts ja Abra̱a̱n.” Tʉy'a̱jtʉn n'anʉʉmʉ ko yʉ Dios mba̱a̱t dyajtʉgátsyʉ tya̱dʉ tsa̱a̱ éxtʉm ja Abra̱a̱nʉ tyʉʉmp 'ya̱a̱dsʉty.
\v 10 Es ja Diosʉ tyʉydyu'unʉn tim wingoomp mʉdʉ pojpʉ ja̱'a̱yʉty, éxtʉm ko mʉdʉ jatsyʉ ndukpo'tʉ'kʉm ja kepy di'ibʉ kyaj 'yóyʉty. Pa̱a̱ty tʉgekyʉ kepy di'ibʉ kyaj tyʉʉmp'áty oyaty, yajpo'tʉ'ʉgʉp es yajpʉjta̱'a̱gʉt jʉʉnóty.
\v 11 Ʉj tyámʉts miidsʉty nyajnʉbéty mʉt ja nʉʉ es ya'íxʉt ma̱ nidʉgekyʉ ja̱'a̱yʉty ko miidsʉty tʉ mjodʉmbittʉ ma̱ mbojpʉty. Per miimp ja di'ibʉ myʉda̱jtypy ni'igʉ ja mʉk'a̱jtʉn es kyajts ʉj ndʉ'ʉnʉty. Es kyajts xyñitʉkʉ esʉts yʉ'ʉ nmʉdúnʉt éxtʉm tu'ugʉ ja̱'a̱y ja tyuumbʉ di'ibʉ yajnʉjxʉp ja kyʉ'ʉk. Yʉ'ʉ myajnʉbátʉdʉp mʉt ja Espíritʉ Santʉ esʉ jʉʉn.
\v 12 Es yʉ'ʉ kyʉ'ʉjóty tmʉdaty ja tyuumbajn es dyajwa̱'a̱dsa̱'a̱ñ ja triigʉ, es yajpʉjkʉ'ʉgʉt ja triigʉ ma̱ ja tsya'x, es ja triigʉ pyosta̱'a̱k yajno'ogʉt mʉt ja jʉʉn di'ibʉ ni na̱'a̱ kya'eeky.
\s Jesús ñʉbety
\p
\v 13 Net ja Jesús tsyo'oñ Galileeʉ, es tnimiiñ ja Fwank ma̱ Jordán mʉjnʉʉ esʉ Fwank yajnʉbátʉdʉt.
\v 14 Tim jawyiin kyaj tjakupʉkáñ ja Fwank, es t'anma̱a̱y ja Jesús:
\p —Mijtsʉ dʉ'ʉn mjapátʉp xyajnʉbátʉdʉts, ¿es wi'ixʉts ʉj mij nyajnʉbátʉt?
\p
\v 15 Jesús 'yadsoojʉ:
\p —Tyam wa'an dʉ'ʉnʉty, mʉt ko oyʉ dʉ'ʉn es ndu'unʉm di'ibʉ Dios tsyejpy.
\p Net ja Fwank tkupejky.
\p
\v 16 Ko naty ja Jesús tʉ ñʉbajtta̱'a̱y, netyʉ pyʉdseemy nʉjoty. Ta pójʉnʉ tsa̱jp 'yawatsy esʉ Fwank t'ijxy ko ja Diosʉ Jya̱'a̱jʉn kyʉda'aky éxtʉm tu'ugʉ paku'unk, es ñigʉda'agyʉty kyʉba̱jkkʉjxyʉ Jesús.
\v 17 Es net yajmʉdooy jyʉna'añ tsa̱jpótm:
\p —Tya̱a̱dʉdsʉ dʉ'ʉn ja n'U'ungʉts di'ibʉts njantsytsyejpy, di'ibʉts mʉʉt njotkujk'áty.
\c 4
\s Mʉjku'ugópk tja'ixy esʉ Jesús pyekytyúnʉt
\p
\v 1 Netʉ Espíritʉ Santʉ yajnʉjxʉ Jesús ma̱ mʉj it es ja mʉjku'ugópk t'íxʉt wi'ix ja Jesús dyajpekytyúñ.
\v 2 Justyikxyxyʉʉ justyikxy ux 'yijty ni nʉ'ʉn kyaka̱a̱y. Ta pyatʉ ja yuu.
\v 3 Ta ja mʉjku'ugópk tmʉwingooñ ja Jesús, es t'anma̱a̱y:
\p —Pʉn mijtsʉ dʉ'ʉn ja Dios m'U'unk'a̱jtʉp, anʉʉmʉ tya̱dʉ tsa̱a̱ es jyʉmbítʉt tsa̱jkaaky.
\p
\v 4 Es ja Jesús t'adsooy:
\p —Ja Diosʉ jyaaybyajtʉn jyʉna'añ: “Kyaj jyatyim'yʉ'ʉyʉdyʉ tsa̱jkaaky mʉʉt jyiky'aty ja ja̱'a̱y, tyukjiky'átʉp mʉt tʉgekyʉ Diosʉ 'yayuk.”
\p
\v 5 Net ja mʉjku'ugópk dyajnejxy ja Jesús ma̱ Jerusalén ka̱jpn, es dyajpejty ma̱ mʉj tsa̱jptʉjk kopk.
\v 6 Ta t'anma̱a̱y:
\p —Pʉn mijtsʉ dʉ'ʉn ja Dios m'U'unk'a̱jtʉp, naygyujʉbijpnáxʉdʉ, mʉt ko ja Diosʉ jyaaybyajtʉn jyʉna'añ:
\q Ja Dios tyuk'ana'amdʉp ja 'yánklʉsʉty
\q es mgwentʉ'átʉdʉt.
\q Myajpʉdʉ'ʉgʉdʉp mʉdʉ kyʉ'ʉ
\q kʉdiibʉ tsa̱a̱ dyajtsayútʉt ja mdeky.
\p
\v 7 Netʉ Jesús t'adsooy:
\p —Nandʉ'ʉn ja Diosʉ jyaaybyajtʉn jyʉna'añ: “Katʉ xy'ijxmátsy yʉ mWindsʉ́n Dios.”
\p
\v 8 Ta jatʉgok ja mʉjku'ugópk dyajnejxy ja Jesús ma̱ tu'ugʉ kopkʉ kʉjxmbʉ, es ttuk'ijxy nidʉgekyʉ naxwíñʉdʉ ja̱'a̱yʉty es ja myʉj'a̱jtʉn.
\v 9 Ta t'anma̱a̱y:
\p —Ʉjtsʉts mij nmo'oyʉp tʉgekyʉ tya̱a̱dʉ pʉn xywyingoxtʉnaabyʉts es xy'awdátʉdʉts.
\p
\v 10 Net ja Jesús t'anma̱a̱y:
\p —Nʉjx, Satanás. Mʉt ko ja Diosʉ jyaaybyajtʉn jyʉna'añ: “M'awdátʉp ja mWindsʉ́n Dios, es xymyʉdúnʉt yʉ'ʉyʉ je'eyʉ.”
\p
\v 11 Net ja mʉjku'ugópk tmastuty ja Jesús, esʉ anklʉs ñimiinʉdʉ yajka̱a̱y ya'úkʉdʉ, es myʉduunʉdʉ.
\s Jesús tka̱jxwa̱'xtso'oñ ja Diosʉ 'yayuk
\p
\v 12 Es ko Jesús dʉmʉdooy ko Fwangʉ naty 'yity pujxndʉgóty, ta oj ñejxy Galileeʉ ña̱a̱xóty.
\v 13 Per kyaj oj wye'emy Nazaret, nik jap oj ñejxy tsʉnaabyʉ Kafarnaúm, mejyñbyʉ'a̱a̱y ma̱ Zabulongʉ ñax esʉ Neftalii ñax.
\v 14 Tya̱a̱dʉ dʉ'ʉn tyuun jya̱jtʉ es yajkuydyúnʉt di'ibʉ ja Diosʉ kyuga̱jxpʉ Isaiiʉ naty tʉ tkʉxja̱'a̱y:
\q
\v 15 Ja Zabulongʉ ñax esʉ Neftalii ñax
\q esʉ nax di'ibʉ jadsoo ma̱ mejyñʉn, ma̱ xʉʉ tsyi'ity es ma̱ xʉʉ pyʉdsemy,
\q ja ñax ma̱ Jordán mʉjnʉʉ mʉt ja Galileeʉ ñax,
\q ma̱ jyiky'attʉ di'ibʉ kyaj 'yisraelítʉty,
\q
\v 16 ja ja̱'a̱y di'ibʉ jiky'a̱jttʉ kubi'its ku'ook
\q tʉ t'ixtʉ ja mʉjpʉ ja̱j tʉ'xʉn.
\q Es ma̱ yʉ di'ibʉ naty jiky'a̱jttʉp
\q ma̱ éxtʉm mba̱a̱t njʉna̱'a̱nʉm 'yawaxʉ o'kʉn,
\q tʉ kyuxʉʉñʉ mʉt ja ja̱jʉn.
\p
\v 17 Net ja Jesús tka̱jxwa̱'xtsondáky es jyʉnáñ:
\p —Yajtʉgátstʉ mwinma̱'a̱ñʉty es jodʉmbittʉ, mʉt ko ja tsa̱jpótmʉdʉ kutujkʉn tʉ wyingóñ.
\s Jesús twoy nima̱jtáxkʉ a̱jkxma̱jtspʉty
\p
\v 18 Tu'uye'ebyʉ natyʉ Jesús ma̱ yʉ Galileeʉ Myejyñbya̱'a̱, ko t'ijxy nimajtsk tukka'axʉ ʉna̱'k. Yʉ'ʉ natyʉ Simonk di'ibʉ nandʉ'ʉn xyʉ'a̱jtypy Peedrʉ, es jatu'uk ja'adʉm ja Andrés. A̱jkxma̱jtstʉbʉ naty, yʉ'ʉ naty kyujʉbijpna̱jxtʉp ja 'ya̱jkxma̱jtsn nʉjoty.
\v 19 Netʉ Jesús t'anma̱a̱y:
\p —Pamiindʉgʉts, es ʉjts miits n'ʉxpʉjkpʉ'áttʉp es nmo'oydyʉt jatu'ugʉ tuunk. Tyamyʉ xyajtsonda̱'a̱ktʉt es xy'ʉxta̱'a̱yʉt may ja ja̱'a̱yʉty es xytyuknimíndʉdʉts esʉts nandʉ'ʉn yʉ'ʉjʉty n'ʉxpʉjkpʉ'áttʉt.
\p
\v 20 Netyʉ tnikaktʉ ja 'ya̱jkxma̱jtsn es tpanʉjxtʉ Jesús.
\p
\v 21 Ko waanʉ 'yaknʉjxtʉ, ta Jesús t'ijxy nimajtsk tukka'axʉ ʉna̱'k, Santya̱'a̱gʉ esʉ Fwank, 'yu'ungʉdyʉ Zebedeeʉ. Tamʉ naty ma̱ tu'ugʉ barkʉ mʉdʉ tyeety t'axuyʉ ja 'ya̱jkxma̱jtsnʉty. Netʉ Jesús oj yáxʉdʉ,
\v 22 es nan jamyʉ tnikaktʉ ja byarkʉ es ja tyeety. Ta tpanʉjxtʉ ja Jesús.
\s Jesusʉ mayjya'ay dya'ʉxpeky
\p
\v 23 Jesús tyuk'yo'oydyaabyʉ naty ja Galileeʉ it, ya'ʉxpeky ma̱jaty ja tsya̱jptʉjk, nidu'uk nidu'ugʉ ka̱jpn tka̱jxwa'xy ja oybyʉ ayuk di'ibʉ ñigajxypy ja tsa̱jpótmʉdʉ kutujkʉn, es dya''agʉda'aky ja ja̱'a̱yʉty di'ibáty pʉjkʉdʉp.
\v 24 Ko oj tnijáwʉdʉ Jesús ma̱ tʉgekyʉ Siryʉ naxwíñʉdʉ, ta ttuknimiindʉ nidʉgekyʉ di'ibʉ ayoodʉp mʉt kana̱k nax ja pʉjk ado'onʉn, di'ibʉ pʉjkʉdʉp ja ka'oybyʉ pa̱'a̱m, mo'tpʉty esʉ xúxʉty, esʉ Jesús dya''agʉda'aky.
\v 25 Pyanʉjxʉdʉ mayʉ Galileeʉ ja̱'a̱yʉty es ja ja̱'a̱y di'ibʉ tsʉna̱a̱ydyʉp ma̱ ja Dekápolʉs ka̱jpnʉty esʉ Jerusalén, nʉ'ʉn di'ibʉty tsʉna̱a̱ydyʉp wiink tsoo Judeeʉ ña̱a̱xóty es ma̱ Jordán mʉjnʉʉ ma̱ xʉʉ pyʉdsemy.
\c 5
\s Jesusʉ mayjya'ay dya'ʉxpeky
\p
\v 1 Ko Jesús t'ijxy ja mayjya'ay, ta pyejty ma̱ ja kopkʉn, es ñaxwe'tsy jam. Net tyuknabíkʉdʉ ja 'yʉxpʉjkpʉty,
\v 2 esʉ Jesús ya'ʉxpʉjktsondákʉdʉ dʉ'ʉn:
\s Pʉ́nʉty kuni'xyʉty
\p
\v 3 —Kuni'xy ja di'ibʉty nay'ʉxka̱jpʉdʉp ko pyojpʉja̱'a̱y'áttʉ, pes yʉ'ʉ íttʉp ma̱ tsa̱jpótmʉdʉ kutujkʉn.
\p
\v 4 ’Kuni'xy ja di'ibʉty jʉʉygyujk yaxkujkʉdʉp, pesʉ Dios pa''ayowánʉdʉp.
\p
\v 5 ’Kuni'xy ja di'ibʉty kyaj myʉj pya̱a̱dʉdʉ, ja'a ko Dios mo'oyánʉdʉp ja naxwíñʉdʉ éxtʉmʉ kyuma̱'a̱ñ.
\p
\v 6 ’Kuni'xy ja di'ibʉty jyantsytsyojktʉp es ttúnʉt di'ibʉ Dios tsyejpy, ja'a ko dʉ'ʉn yajpʉjta̱'a̱ga̱'a̱ndʉ.
\p
\v 7 ’Kuni'xy ja di'ibʉty naymyʉma'xtujkʉdʉp, pes nandʉ'ʉn mʉma'xtúkʉdʉp ja Dios.
\p
\v 8 ’Kuni'xy ja di'ibʉty wa̱'a̱ts ja 'yanmʉja̱'a̱nʉty, pes yʉ'ʉdyʉ dʉ'ʉn íttʉp mʉdʉ Dios.
\p
\v 9 ’Kuni'xy ja di'ibʉty yajtsipwa̱'xtʉp, pesʉ Dios pʉjta̱'a̱gʉdʉp éxtʉmʉ 'yu'ungʉty.
\p
\v 10 ’Kuni'xy ja di'ibʉty ijttʉp witsy po'oty mʉt ko jyiky'aty éxtʉmʉ Dios ttseky, pes yʉ'ʉ íttʉp ma̱ tsa̱jpótmʉdʉ kutujkʉn.
\p
\v 11 ’Kuni'xy miidsʉty ko ja ja̱'a̱yʉty m'oojʉdʉ es mnixi'ik mdukxi'igʉdʉ, es m'ʉdʉ'ʉts mga̱jxtʉ'ʉdsʉdʉ miidsʉty mʉt kots miits nmʉduumbʉ'áttʉ.
\v 12 Xonda̱'a̱ktʉ es jotkujk'áttʉ, mʉt ko ja Dios mmʉda̱jtxʉdʉp pʉjke'eky tsa̱jpótm mʉj may'aty di'ibʉ mmo'oyánʉdʉp, pes nandʉ'ʉn tpajʉdijttʉ ja Diosʉ kyuga̱jxpʉty di'ibʉ jiky'a̱jttʉ ma̱a̱nʉmʉ naty miits mgajaa'áttʉ.
\s Ka̱a̱n esʉ ja̱jʉn
\p
\v 13 ’Extʉm ja ka̱a̱n dyajta̱'a̱mdsʉ ja tsu'utsy kʉdiibʉ mya̱'a̱dʉt, miidsʉty mba̱a̱t xyjʉjpkuwa̱'a̱gʉdʉ ja axʉk'a̱jtʉn ya̱ naxwiiñ kʉdiibʉ ja̱'a̱yʉty mya̱'a̱ttʉt. Pʉn ja ka̱a̱n tʉgeepy ja tya̱'a̱mts'át, ¿ti mʉʉt mba̱a̱t nbʉjtákʉm ja tya̱'a̱mts'át jatʉgok? Ni wi'ix tsoo mba̱a̱t kyanakytyúñ, ¿kʉdii? Je'eyʉ ya'ʉxko'ot esʉ ja̱'a̱yʉty ttuktaandʉt.
\p
\v 14 ’Extʉm ja xʉʉ xykyudʉ'xʉm ma̱ njʉdijtʉm kʉdiibʉ ngunajp nguja'pxʉm, miidsʉdyʉ dʉ'ʉn éxtʉm ja ja̱jʉn es xytyukni'íxʉdʉt ja ja̱'a̱y di'ibʉ dʉ'ʉn pojpʉ es wi'ixʉ dʉ'ʉn ja Dios ttseky es njiky'a̱jtʉm. Dʉ'ʉn miidsʉty éxtʉm tu'ugʉ ka̱jpn di'ibʉ ijtp kopkkʉjxm, 'yíxtʉp miidsʉty mjiky'a̱jtʉn.
\v 15 Ni pʉ́n tkayajtoye'eky tu'ugʉ seerʉ jʉʉn es netyʉ tkujiidsʉt mʉdʉ armuun; nik ni'igʉ tpʉjta'aky kʉjxm ma̱ ttukja̱jʉdya'ayʉt tʉgekyʉ ja tʉgot.
\v 16 Nandʉ'ʉn ja̱jtpʉ dʉ'ʉnʉty, wa'an yʉ mjá̱jʉnʉty tja̱jy mʉk éxtʉm mba̱a̱t ja ja̱'a̱y t'ixtʉ ja oybyʉ mduungʉty es t'awdáttʉt ja mDeedyʉ tsa̱jpótmʉdʉ.
\s Wi'ix ja Moisés ja 'yana'amʉn tyuñ
\p
\v 17 ’Kyaj xywyinmáydyʉt ko ʉj nyajtʉgoya'añ ja Moisesʉ 'yana'amʉn o ja 'yʉxpʉjkʉnʉ Diosʉ kyuga̱jxpʉty. ¡Ni wi'ix tsoo! Ja'ats tʉ nnimíñ esʉts nguydyuna̱'a̱ñʉts.
\v 18 Pes ʉj n'anma̱a̱ydyʉpts miits ja tʉy'a̱jtʉn, ja tsa̱jp esʉ nax tʉgóyʉp jawyiin ma̱a̱nʉmʉ naty kyatʉgoy tu'ugʉ letrʉ kyukón di'ibʉ ja ana'amʉn jya'a'a̱jtypy. Tʉgekyʉ yajkuydyuunda̱'a̱ya'añ.
\v 19 Pa̱a̱ty di'ibʉ kyaj tkuydyúñ tu'ugʉ tya̱dʉ ana'amʉn, oy yʉ'ʉjʉty ja yi'inʉm waanʉbʉ, es ttukni'íxʉt ja wiinkpʉty es kyaj tkuydyúndʉt tadʉ ana'amʉn, tya̱dʉ ja̱'a̱yʉ dʉ'ʉn 'yítʉt pi'ixy jʉjp amu'unk jam tsa̱jpótm. Per di'ibʉ kyuydyiimpy es ttukni''ixʉ ja wiinkpʉty tkuydyúnʉt, tya̱a̱dʉ dʉ'ʉn ítʉp mʉj jam tsa̱jpótm.
\v 20 Tʉy'a̱jtʉn n'anʉʉmʉdʉ, pʉn kyaj miits mjiky'a̱jttʉp tʉy'a̱jtʉn mʉʉt kʉdiinʉm ja fariseeʉty es ja di'ibʉty tsa̱jptʉgóty ya'ʉxpʉjktʉp, kyaj mdʉ́kʉdʉt tsa̱jpótm.
\s Win'ak'a̱jtʉn
\p
\v 21 ’Miidsʉty tʉ xymyʉdowdʉ ko ja n'aptʉjk'a̱jtʉm ya''anma̱a̱ydyʉ: “Katʉ myajja̱'a̱y'eeky. Di'ibʉ ya'e'kypy tu'uk pʉ́n, yʉ'ʉ yajmʉnʉjxʉp ma̱ tkumʉdówʉt.”
\v 22 Per ʉj n'anma̱a̱ydyʉpts miits ko di'ibʉ tyukjot'ambejkypy yʉ myʉgu'uk, yʉ'ʉ dʉ'ʉn yajpayo'oyʉp ja pyeky; di'ibʉ 'yoo yaxypy ja myʉgu'uk, pátʉp es tyukkumʉdówʉdʉt di'ibʉ ana'amdʉp mʉj tsa̱jptʉgóty; es di'ibʉ pyejty kyʉdakypy ja myʉgu'uk, kudsʉ'ʉgʉ ko ñʉjxʉt ayoodaknóty ma̱ jʉnya'ank.
\p
\v 23 ’Es pʉn mmʉnejxypy ja mwindsʉ'kʉn ma̱ artal es jam xyjamyetsy ko ja mmʉgu'uk tʉ mij xymyʉdʉgoy,
\v 24 nika'ak yʉ mwindsʉ'kʉn jam artal windum es nʉjx jawyiin mnayyajti'igyʉdʉ mʉdʉ mmʉgu'uk. Net mjʉmbítʉt ma̱ artal es xypyʉjta̱'a̱gʉt ja mwindsʉ'kʉn.
\p
\v 25 ’Pʉn ja pʉ́n mni'ʉʉnʉdʉ es mmʉnejxyʉty kumda̱a̱t, ka̱jx'óyʉdʉ tu'a̱a̱y kʉdiibʉ mgʉyákʉdʉt ma̱ justisʉn, ja'a ko yʉ justisʉ mgʉyákʉdʉp ma̱ ja polʉsiiʉ, es mbʉjta̱'a̱gʉdʉp pujxndʉgóty.
\v 26 Tʉy'a̱jtʉn n'anʉʉmʉdʉ ko kyaj mbʉdsʉ́mʉt jap extʉ ko xykyʉbajtta̱'a̱yʉt tʉgekyʉ ja mbeky.
\s Ja̱'a̱y dyajtʉgóy ja pʉjk ukʉnʉ wyindsʉ'kʉn
\p
\v 27 ’Miidsʉty tʉ xymyʉdowdʉ ko yajnigajxy jékyʉp: “Katʉ xyajtʉgóy ja pʉjk ukʉnʉ wyindsʉ'kʉn.”
\v 28 Per ʉj n'anma̱a̱ydyʉp miits ko oytyim pʉ́nʉty di'ibʉ 'yadsejpy tu'ugʉ toxytyʉjk es tmʉdʉgoya'añ, ñapatypy éxtʉm mʉʉt tʉ tyʉgoy, oy je'eyʉ tʉ jyʉna'añ jyodoty wyinma̱'a̱ñóty.
\p
\v 29 ’Pʉn m'aga̱'a̱ñ wiin myajpekytyuunʉp, juut es naska̱'a̱dsʉ jagam. Waanʉ oy ko xyajtʉgóyʉt tuk pedazʉ mnini'x es kʉdiinʉm ko mwʉ'ʉmʉt mʉt amuumʉ mnini'x es myajpʉjta̱'a̱gʉt ayoodaknóty.
\v 30 Es pʉn m'aga̱'a̱ñgyʉ'ʉ myajpekytyuunʉp, niboot es ʉxjʉwip jagam. Waanʉ oy ko xyajtʉgóyʉt tuk pedazʉ mnini'x es kʉdiinʉm ko mwʉ'ʉmʉt mʉt amuumʉ mnini'x es myajpʉjta̱'a̱gʉt ayoodaknóty.
\s Kasa̱a̱dʉ ja̱'a̱y ñaymyastu'udʉdʉ
\p
\v 31 ’Nandʉ'ʉn yajnigajxy jékyʉp: “Di'ibʉ myastu'udaampy ja ñʉdo'oxy, jawyiin tsyékyʉty tmo'oyʉt tu'ugʉ neky ma̱ jyʉna'añ ko tmastu'uty ja ñʉdo'oxy.”
\v 32 Per ʉj n'anma̱a̱ydyʉp miits ko pʉ́n ja toxytyʉjk t'ʉxwejpy, pʉn kyaj ja'agyʉjxmʉty ko dyajtʉgóy ja pʉjk úkʉnʉ wyindsʉ'kʉn, ña'aygyʉjxm ja toxytyʉjk dyajtʉgóy ja pʉjk úkʉnʉ wyindsʉ'kʉn ko wiink yedyʉjk tpeky. Es ja di'ibʉ pyejkypy ja toxytyʉjk di'ibʉ dyajmatstu'uty, nandʉ'ʉn dyajtʉgóy ja pʉjk úkʉnʉ wyindsʉ'kʉn.
\s Ja̱'a̱y wya̱nda'aky
\p
\v 33 ’Nandʉ'ʉn miidsʉty tʉ xymyʉdoodʉ ko ya''anma̱a̱ydyʉ ja n'aptʉjk'a̱jtʉm: “Katʉ xywya̱nda'aky tii andakʉngyʉjxm. Mguydyúnʉbʉ dʉ'ʉn di'ibʉ mwa̱ndakypy ma̱ Nindsʉn'a̱jtʉm.”
\v 34 Per ʉj miits n'anma̱a̱ydyʉp: Ni na̱'a̱ mgajʉna̱'a̱ndʉt “por tsyos” ko ti xywya̱nda̱'a̱ktʉt; es ni mʉdʉ tsa̱jp, mʉt ko yʉ'ʉ ja Diosʉ 'yuñaaybyajn ma̱ yajkutíky;
\v 35 es ni na̱'a̱ xykyawa̱nda̱'a̱ktʉt mʉdʉ naxwíñʉdʉ, mʉt ko yʉ'ʉ dʉ'ʉn éxtʉm ma̱ tkʉxkapy ja tyeky; es ni mʉdʉ Jerusalén, mʉt ko yʉ'ʉ dʉ'ʉn ja kya̱jpnʉ Dios, ja mʉj Rey;
\v 36 es ni mʉdʉ mgʉba̱jk, mʉt ko kyaj mba̱a̱t xypyʉjta'aky poop o yʉk tu'uk je'eyʉ mwa̱a̱y.
\v 37 Dʉ'ʉñʉ mjʉna̱'a̱ndʉt “oy” o “kyaj”, ja'a ko di'ibʉ ñikeempy yʉ ayuk, tya̱a̱dʉ dʉ'ʉn miimp ma̱ yʉ ka'oybyʉ.
\s Katʉ ja̱'a̱y naydyukmʉjʉmbítʉdʉ axʉʉk
\p
\v 38 ’Miidsʉty tʉ xymyʉdowdʉ ko yajnigajxy jékyʉp: “Mdukkʉbátʉp ja wiin ak wiin esʉ tʉts ak tʉts.”
\v 39 Per ʉj n'anma̱a̱ydyʉp miits ko ja ja̱'a̱yʉty mduna̱'a̱nʉdʉt axʉʉk, katʉ miits xyñiwa̱'k'óyʉdʉ. Pʉn mgojxʉp ma̱ m'aga̱'a̱ñdsyoobʉ m'ama̱'a̱tsy, koojʉmbít jatuk adu'um.
\v 40 Pʉn ja pʉ́n tsyiptuna̱'a̱ñ mʉt mij es mbʉjkʉya'añʉty ja mnixuy, mo'oy nandʉ'ʉn ja mdsyamarrʉ.
\v 41 Pʉn jaa tu'ugʉ solda̱a̱dʉ o justisʉ agwanʉ mdukmʉnʉjxa̱'a̱ñʉty ja tsyemy tuk mil metrʉ, mʉnʉjx majtskʉ dʉ'ʉnʉn jyagámʉty.
\v 42 Ko pʉ́n ti m'amdówʉdʉt, mo'oy; es pʉn ja ti pʉ́n m'amdóyʉty ani'xy, tuk'anu'x.
\s Wi'ixʉ mʉdsip yajtsókʉt
\p
\v 43 ’Nan tʉ xymyʉdoodʉ ko yajnigajxy jékyʉp: “Mdsókʉp ja mmʉdʉjkpa̱'a̱, es mduk'ak'átʉp ja mmʉdsip.”
\v 44 Per ʉj n'anma̱a̱ydyʉp miits ko mdsóktʉp ja mmʉdsípʉty, es mninu'xta̱'a̱ktʉp ma̱ Dios di'ibáty axʉʉk mduunʉdʉp.
\v 45 Dʉ'ʉnʉ dʉn xya'íxʉdʉt ko m'u'unk'átʉdʉ mDeedyʉ tsa̱jpótmʉdʉ. Pes yʉ'ʉ tyukni'aampy yʉ xʉʉ ti'igyʉ ja oyjya'ayʉty es di'ibʉty kyajʉ Dios tmʉdundʉ, es yajtiipy ma̱ ja ja̱'a̱yʉty di'ibʉ jiky'a̱jttʉp tʉy'a̱jtʉn mʉʉt es nandʉ'ʉn di'ibʉty kyaj jyiky'attʉ tʉy'a̱jtʉn mʉʉt.
\v 46 Pʉn miits mdsojktʉp yʉ'ʉyʉ di'ibʉ miits mdsojkʉdʉp, ¿wi'ix xymyʉbʉjkpʉdʉ ko Dios miits mgumaya̱'a̱nʉdʉ? ¡Pes extʉ yʉ pojpʉ ja̱'a̱yʉdyʉ dʉ'ʉn tyuundʉp!
\v 47 Pʉn mga̱jxpo'xtʉp miidsʉty yʉ'ʉyʉ mmʉgu'ugʉty, ¿ti oy'a̱jtʉnʉ dʉnʉ taadʉ? Pes extʉ di'ibʉty kyaj t'ʉxkaptʉ Dios tyuundʉbʉ dʉ'ʉn.
\v 48 Dʉ'ʉn éxtʉmʉ mDeedyʉ tsa̱jpótmʉdʉ wya̱'a̱dsʉty, ittʉ miits wa̱'a̱ts nandʉ'ʉn.
\c 6
\s Oybyʉ tu'unʉn
\p
\v 1 ’Ko xytyundʉ ja oybyʉ, éxkʉm es xykyatúndʉt mayjya'ayóty es yʉ'ʉ je'eyʉ t'íxtʉt ti mduundʉp. Pʉn mdiimbyʉ dʉ'ʉn, yʉ ja mDeedyʉ tsa̱jpótmʉdʉ kyaj mmay'átʉdʉt.
\v 2 Pa̱a̱ty ko xypyudʉ́kʉt mʉt tii di'ibʉ tʉgoy'a̱jtxʉdʉp, katʉ ja̱'a̱y xytyuknijáwʉt éxtʉm 'yadʉ'ʉtstʉ di'ibʉ nay'andíjʉdʉp jyiky'attʉ tʉy'a̱jtʉn mʉʉt, mʉt ko dʉ'ʉn yʉ'ʉjʉty 'yadʉ'ʉtstʉ esʉ ja̱'a̱yʉty 'yíxʉdʉt ko dyaktʉ ja naybyudʉkʉ ma̱ ja tsa̱jptʉjk, o ma̱ ja mʉj tu'u di'ibʉ ka̱jpnóty, es dʉ'ʉn myʉjpʉdsʉ́mdʉ ko jyiky'attʉ tʉy'a̱jtʉn mʉʉt. Pes ʉj n'anma̱a̱ydyʉpts miidsʉty ko mʉt yʉ'ʉyʉ taadʉ, tʉ t'axá̱jʉdʉ ja myay'aty.
\v 3 Per mij ko xypyudʉkʉya̱'a̱nʉt di'ibʉ tʉgoy'a̱jtxʉp, mo'oy ayu'udsyʉ, éxtʉm mba̱a̱t njʉna̱'a̱nʉm katʉ m'ana̱jñgyʉ'ʉ xytyuknijawʉ di'ibʉ tyiimpy ja a'oybyʉ.
\v 4 Ko dʉ'ʉn xymyo'oy ayu'udsyʉ, net ja mDeedyʉ tsa̱jpótmʉdʉ t'íxʉt di'ibʉ mdiimpy ayu'udsyʉ, es yʉ'ʉ mmay'átʉdʉp.
\s Ka̱jxtákʉn
\p
\v 5 ’Ko mga̱jxta̱'a̱ktʉt, katʉ dʉ'ʉn xytyundʉ éxtʉm di'ibʉ nay'andíjʉdʉp jyiky'attʉ tʉy'a̱jtʉn mʉʉt. Yʉ'ʉjʉty kya̱jxta̱'a̱ktʉ tanʉ ma̱ ja tsa̱jptʉjk o ma̱ ja mʉj tu'u di'ibʉ ka̱jpnóty es dʉ'ʉn ja ja̱'a̱yʉty 'yíxʉdʉt. N'anma̱a̱ydyʉp miidsʉty ko yʉ'ʉjʉty tʉ t'axá̱jʉdʉ ja myay'aty.
\v 6 Per mij ko mga̱jxta̱'a̱gʉt, tʉkʉ mgwartʉ tʉgoty es nayñi'agá̱jʉdʉ, es jap ayu'udsyʉ xymyʉga̱jxta̱'a̱gʉt, es dʉ'ʉn mDeedyʉ tsa̱jpótmʉdʉ di'ibʉ 'yijxypy ti ja̱'a̱y tyuundʉp ayu'udsyʉ, yʉ'ʉ mmo'oyʉdʉp ja mmay'aty.
\p
\v 7 ’Ko mga̱jxta̱'a̱gʉt mij, katʉ je'eyʉ xyñika̱jxpéty ja m'ayuk, éxtʉm 'yadʉ'ʉtstʉ di'ibʉ kyaj t'ixy'attʉ Dios es jyʉna̱'a̱ndʉ ko mʉt ko kya̱jxʉt ni'igʉ, jantsy tmʉdaty ko Dios myʉdoo'ítʉdʉt.
\v 8 Katʉ mijʉ dʉ'ʉn xytyuñ, ja'a ko mDeety wa̱'a̱ts tnijawʉ di'ibʉ miits mdʉgoy'a̱jtxʉp ma̱a̱nʉmʉ naty xykya''amdoy.
\v 9 Pa̱a̱ty ko miits mga̱jxta̱'a̱ktʉt, dʉ'ʉn mga̱jxta̱'a̱ktʉt:
\q Tatitu'unk di'ibʉ ijtp tsa̱jpótm,
\q wa'an nidʉgekyʉ ja̱'a̱yʉty mwindsʉ'ʉgʉdʉ es m'awdátʉdʉ.
\q
\v 10 Min mij es myajkutúkʉt ja ya̱ naxwiiñ,
\q es yajtúnʉp ja mdsojkʉn ya̱a̱ éxtʉm jam tsa̱jpótm.
\q
\v 11 Meegyʉts tyam di'ibʉts xytyʉgoy'a̱jtxʉp esʉts ngay n'uugʉt.
\q
\v 12 Es xymya'xʉt ʉʉdsʉty ja nbojpʉdyʉts,
\q éxtʉmts ʉʉdsʉty tʉ nma'xtʉ di'ibʉts axʉʉk tʉ xytyundʉ.
\q
\v 13 Es kʉdii xyajkutíky es ja ka'oybyʉ xyajpekytyúnʉt.
\p
\v 14 ’Pa̱a̱ty ndukjaygyujkʉdʉ, pʉn miits mma'xtʉp ja di'ibáty mduunʉdʉp axʉʉk, yʉ mDeedyʉ tsa̱jpótmʉdʉ mma'xʉdʉp miidsʉty nandʉ'ʉn.
\v 15 Per pʉn kyaj xymya'xtʉ di'ibʉ mduunʉdʉp axʉʉk, yʉ mDeedyʉ tsa̱jpótmʉdʉ nan kyaj mma'xʉdʉt ja mbojpʉ.
\s Ja̱'a̱y 'yayu'aty
\p
\v 16 ’Ko miits m'ayu'áttʉt, katʉ xypyʉjta̱'a̱ktʉ mwiin mjʉjpʉty ya''ayow ya''ama̱'a̱t, éxtʉm 'yadʉ'ʉtstʉ di'ibʉ nay'andíjʉdʉp jyiky'attʉ tʉy'a̱jtʉn mʉʉt. Yʉ'ʉjʉty tyuundʉbʉ dʉ'ʉn esʉ ja̱'a̱yʉty 'yíxʉdʉt ko 'yayu'attʉ. Tʉy'a̱jtʉn n'anʉʉmʉ ko mʉdʉ taadʉ tʉ dʉn tpʉktʉ yʉ myay'aty.
\v 17 Per ko miits m'ayu'áttʉt, wimbuj kupuj es naywyoogʉdʉ yajxón,
\v 18 kʉdiibʉ ja ja̱'a̱yʉty tjaygyúkʉdʉt ko m'ayu'attʉ. Yʉ'ʉyʉ dʉ'ʉn ja mDeedyʉ tsa̱jpótmʉdʉ di'ibʉ ñija̱'a̱p ti ja̱'a̱y tyuundʉp ayu'utsy, es yʉ'ʉ mmo'oyʉdʉp ja mmay'aty.
\s Pʉjkʉ'ʉktʉ ja m'oy'a̱jtʉn tsa̱jpótm
\p
\v 19 ’Katʉ mjiky'aty xywyindsimy xywyinwʉʉñ ja meeñ ya̱ naxwiiñ, ma̱ yʉ jʉyujk añimal dyajwindʉgóy oytyiity, ma̱ tyowʉ ja meeñ es ma̱ ja ma'tspʉ tnidʉ́kʉdʉ.
\v 20 Nik oy pʉjkʉ'ʉktʉ ja m'oy'a̱jtʉn jam tsa̱jpótm, ma̱ ni ti tkayajwindʉgóyʉt es ma̱ kyajpʉ ma'tspʉ.
\v 21 Ja'a ko ma̱ xymyʉdaty pʉjke'eky yʉ m'oy'a̱jtʉn, jamʉ dʉ'ʉn nandʉ'ʉn 'yity yʉ mjot mwinma̱'a̱ñʉty.
\s Dʉ'ʉn ja wiin éxtʉmʉ kudʉ'xn
\p
\v 22 ’Yʉ mwiinʉ dʉ'ʉn éxtʉm tu'ugʉ kudʉ'xn es tkudʉ'xʉt ja mdu'u. Pʉn oy yʉ mwiin, mdu'uyo'oyʉp yajxón kude'xy.
\v 23 Per pʉn yʉ mwiin ma̱'a̱t, mjʉdítʉp kubi'its. Es pʉn kyaj xytyuk'ixy ja mwiin, ¡nʉgoo jyantsyyʉ́kʉty ja koots'át ma̱ mjʉdity!
\s Dios esʉ meeñ
\p
\v 24 ’Ni pʉ́n mba̱a̱t tkamʉdúñ majtskʉ wyindsʉ́n, ja'a ko pʉn tuump yajxón ma̱ ja jawyiimbʉ wyindsʉ́n, kyaj mba̱a̱t ñakytyúñ yajxón ma̱ ja myʉmajtskpʉ. Es pʉn ja myʉmajtskpʉ wyindsʉ́n tsyejpy ni'igʉ es tyuñ yajxón mʉt yʉ'ʉ, kyaj mba̱a̱t ja jawyiimbʉ tnakymyʉdúñ. Kyaj mba̱a̱t xymyʉdúñ yʉ Dios pʉn mbʉjtákypy ja mwinma̱'a̱ñ es ja mmʉja̱a̱ ma̱ ja meeñ.
\v 25 N'anma̱a̱ydyʉp ko katʉ mnaydyukjotmaydyúnʉdʉ di'ibʉ m'okkay m'ok'uuktʉp es mjiky'áttʉt, es ti wit m'oktuktʉ́kʉdʉp. Pes mʉt yʉ'ʉyʉ yʉ mjiky'a̱jtʉn es yʉ mnini'x di'ibʉ Dios tʉ mdukmay'átyʉty, yʉ'ʉ dʉ'ʉn ni'igʉ oy kʉdiinʉm ja mje'xy mbeky esʉ mwit mnijam.
\v 26 Ixtʉ yʉ joon jʉyujkʉty. Kyaj ñi'iptʉ es ni kyatsiktʉ, es ni tkapʉjkʉ'ʉktʉ ja pyʉjta'aky ma̱ yʉ mok tʉjk. Pes yʉ mDeedyʉ tsa̱jpótmʉdʉ mooyʉdʉp yʉ jye'xy pyeky. Dios mdsojkʉdʉp miidsʉty ni'igʉ kʉdiinʉm ja joon jʉyujkʉty.
\v 27 ¿Pʉ́nʉ dʉ'ʉn mba̱a̱t dyaj'yóñ ja jyiky'a̱jtʉn mʉt ko myay tyajy?
\v 28 ¿Ti ko mmay mda̱jtʉ mʉdʉ mwit mnijámʉty? Ixtʉ wi'ix aamyóty yondʉ ja pʉjy, es ni kyatundʉ es ni kyata̱'a̱ktʉ.
\v 29 Es n'anʉʉmʉ ko ni ja rey Salomonk, mʉt tʉgekyʉ tsyuj'a̱jtʉnʉ wyit, kyaj oj tyi'igyʉ tsyuj'a̱jtʉn mʉt yʉ'ʉ.
\v 30 Es pʉn ja Dios yajpijpy ja pʉjy di'ibʉ pi'tsp pojʉn es jakumbom yajno'knʉ, ¿ti ko kyaj xymyʉbʉktʉ es ʉdsa̱jtʉm yʉ'ʉ xywyítxʉm? ¿Es ti ko miidsʉty je'eyʉ waanʉ xymyʉbʉktʉ?
\v 31 Pa̱a̱ty katʉ mmay mda̱jtʉ: “¿Tii net n'okka̱'a̱y n'ok'úkʉm?”, es “¿Tii net nwit'a̱jt nnijam'a̱jtʉm?”
\v 32 Mʉt ko ja ja̱'a̱yʉty di'ibʉ kyaj tmʉdundʉ Dios ma̱a̱y ta̱jtʉp mʉt tʉgekyʉ tya̱a̱dʉ. Pes ja mDeedyʉ tsa̱jpótmʉdʉ ñija̱'a̱p ko mdʉgoy'a̱jtxʉdʉp tʉgekyʉ tya̱a̱dʉ.
\v 33 Es dʉ'ʉn jotmo'oydyʉ ja Dios es jyiky'áttʉt éxtʉm yʉ'ʉ yajkutíky, es m'axá̱jʉdʉp nandʉ'ʉn tʉgekyʉ tya̱a̱dʉty.
\v 34 Pes kyaj xymyʉmay xymyʉda̱jtʉt pʉn ti bom ʉxtʉjm miimp kʉdakp, ja'a ko bom bom miits xymyʉdattʉ di'ibʉ mmʉmay mmʉdá̱jʉp. Tu'uk tu'ugʉ xʉʉ di'ibʉ mmʉmay mmʉdá̱jʉp.
\c 7
\s Kyaj wiinkpʉty nʉgoo nbayo'oyʉm
\p
\v 1 ’Katʉ miits xypyayo'oydyʉ nʉgoo yʉ wiinkpʉty, kʉdiibʉ Dios mbekymyo'oyʉdʉt.
\v 2 Mʉt ko éxtʉm miits xypyayo'oydyʉ ja wiinkpʉty, Dios nandʉ'ʉn mbayo'oyʉdʉp miidsʉty. Extʉm mba̱a̱t njʉna̱'a̱nʉm, mʉt ja armuun di'ibʉ mʉʉt xykyijxy ja wiinkpʉty, nan yʉ'ʉ mʉʉt Dios mgijxʉdʉt ja mja'ajʉty.
\v 3 ¿Ti ko xy'ixy tu'uk ja kepywyayu'unk di'ibʉ jap mmʉgu'uk wyiinóty es kyaj mij xytyuñʉ kwentʉ ja mʉj kepy di'ibʉ jap mwiinóty?
\v 4 ¿Es wi'ix mjʉna̱'a̱ñ: “Mʉgu'uk, n'okju'tʉmʉ tadʉ kepywyayu'unk di'ibʉ jap mmʉda̱jtypy mwiinóty”, es kyaj mnayjyáwʉty ko mij xymyʉdaty ja mʉj kepy jap mwiinóty?
\v 5 Mnay'andijyʉty éxtʉmʉ ja̱'a̱y di'ibʉ jiky'a̱jtp tʉy'a̱jtʉn mʉʉt. Yajpʉdsʉ́m jawyiinʉ tadʉ mʉj kepy di'ibʉ jap mwiinóty, es dʉ'ʉn mba̱a̱t xy'ixy yajxón es xyjuudʉt tadʉ kepywyayu'unk di'ibʉ jap mmʉgu'uk wyiinóty.
\p
\v 6 ’Katʉ xymyo'oy ja úkʉty yʉ tsu'utsy di'ibʉ tʉ ñejxy windsʉ'kʉn es nan katʉ xywyʉjy ja perlʉ ma̱ yʉ ʉdsʉm, ja'a ko ttuktaandʉt, ta mnijʉmbítʉdʉt es mduktsu'uts mduknúkʉdʉt.
\s Amdowdʉ, ʉxta̱'a̱ydyʉ es koxtʉ jʉn'a̱a̱ tʉjk a̱a̱
\p
\v 7 ’Amdowdʉ, es m'axá̱jʉdʉp; ʉxta̱'a̱ydyʉ, es mba̱a̱ttʉp; koxtʉ jʉn'a̱a̱ tʉjk a̱a̱, es m'awátsxʉdʉp.
\v 8 Mʉt ko di'ibʉ 'yamdeepy, 'yaxá̱jʉp; es di'ibʉ 'yʉxtaapy, pyatypy; es di'ibʉ kyojxypy ja jʉn'a̱a̱ tʉjk a̱a̱, awátsxʉp ja tyʉjk a̱a̱.
\p
\v 9 ’¿Pʉ́n nidu'uk miidsʉty myo'oyʉp ja 'yu'unk tu'ugʉ tsa̱a̱ ko 'yamdówdʉt ja tsa̱jkaaky,
\v 10 o tu'ugʉ awa̱'a̱ndsa̱'a̱ñ ko 'yamdówdʉt ja a̱jkx? Kyaj pʉ́n, ¿kʉdii?
\v 11 Es miidsʉty pojpʉ ja̱'a̱yʉty, mmooydyʉp ja oyatypyʉ ja m'u'unk m'ʉna̱'kʉty, waanʉ ni'igʉ ja mDeedyʉ tsa̱jpótmʉdʉ tmo'oyʉt ja oyatypyʉ pʉ́nʉty amdoojʉdʉp.
\p
\v 12 ’Pes dʉ'ʉn di'ibʉ miits mdsojktʉp es ja wiinkpʉty mdukmʉdúnʉdʉt, miits mdukmʉdúndʉbʉ taadʉ. Tya̱a̱dʉ dʉ'ʉn tʉ ya''awijtsmíky tʉgekyʉ ja Moisesʉ 'yʉxpʉjkʉn esʉ Diosʉ kyuga̱jxpʉty.
\s Tʉjk a̱a̱ xu'utspʉ
\p
\v 13 ’Tʉ́kʉdʉ ma̱ ja tʉjk a̱a̱ xu'utspʉ. Ja'a ko wyooñʉty ja kemy'a̱a̱ es ja tu'u di'ibʉ nʉjxp ma̱ ja kutʉgo'oyʉn, es may ja ja̱'a̱yʉty di'ibʉ nʉjxtʉp jap.
\v 14 Per xyu'udsʉty ja kemy'a̱a̱ es ja tu'u di'ibʉ nʉjxp ma̱ ja jiky'a̱jtʉnʉ winʉ xʉʉ winʉ tiempʉ, es niwaanʉty yʉ'ʉ di'ibʉ pyáttʉp.
\s Ya'ʉxka̱jptʉp ja ja̱'a̱y éxtʉmʉ dʉ'ʉn 'yadʉ'ʉtstʉ
\p
\v 15 ’Naygywentʉ'átʉdʉ ma̱ yʉ andákpʉty di'ibʉ jʉnándʉp ko yʉ'ʉjʉty ja Diosʉ kyuga̱jxpʉ. Naybyʉjtákʉdʉp tuda'agyʉty éxtʉmʉ borreegʉ, per dʉ'ʉnʉ dʉn yʉ'ʉjʉty éxtʉmʉ waxka̱'uk awa̱'a̱nʉn.
\v 16 Miidsʉty mba̱a̱t xy'ʉxkaptʉ mʉt éxtʉmʉ dʉ'ʉn 'yadʉ'ʉtstʉ. Kyaj yajtíky yʉ uuvʉ ma̱ yʉ apyñgyepy, es ni yʉ iigʉ ma̱ yʉ botonʉs pʉjy.
\v 17 Tʉgekyʉ oykyepy yajkypy ja tyʉʉmp oy, es tʉgekyʉ axʉk kepy yajkypy ja tyʉʉmp axʉʉk.
\v 18 Yʉ oybyʉ kepy ni na̱'a̱ kyatʉʉmp'áty axʉʉk, es ni yʉ kepyʉ axʉʉkpʉ kyatʉʉmp'áty oy.
\v 19 Tʉgekyʉ yʉ kepy di'ibʉ kyaj tyʉʉmp'áty oy, ya'ʉxpo'tʉ'kp es yajkujʉbípʉ jʉʉnóty.
\v 20 Pa̱a̱ty n'anʉʉmʉdʉ ko miits m'ʉxkáptʉp pʉ́n oyjya'ay es pʉ́n kyaj 'yoyjya'ayʉty mʉt yʉ di'ibʉ tyuundʉp.
\s Kyaj nidʉgekyʉ tyʉ́kʉdʉ tsa̱jpótm
\p
\v 21 ’Kyaj nidʉgékyʉty di'ibʉts xy'anma̱a̱ydyʉp: “Windsʉ́n, Windsʉ́n”, tyʉ́kʉdʉt tsa̱jpótm, yʉ'ʉyʉ tʉ́kʉdʉp di'ibʉ tyuundʉp ja tsyojkʉnʉ nDeedyʉts di'ibʉ jam tsa̱jpótm.
\v 22 Ko ja̱'a̱y yajpayo'oydyʉt, máyʉts xy'anʉʉmʉdʉt: “Windsʉ́n, Windsʉ́n, mʉt ja mxʉʉgyʉjxmʉts tʉ nga̱jxwa'xyʉts ja m'ayuk, es tʉts nyajpʉdsʉ́mdʉ ja ka'óybyʉty, es tʉts may nduñ ja mʉj'a̱jtʉn.”
\v 23 Nétʉts ʉj n'anʉʉmʉt: “Ni na̱'a̱ts miits tʉ ngaja̱'a̱y'áttʉ. ¡Mastúttʉgʉts miidsʉty ka'oybyʉ mʉduumbʉty!”
\p
\v 24 ’Pes dʉ'ʉn di'ibʉts xymyʉdoo'ijtp es ttuñ éxtʉmts ʉj n'anʉʉmʉ, dʉ'ʉn éxtʉm tu'ugʉ ja̱'a̱y kuwijy di'ibʉ kyoj ja tyʉjk ma̱ tu'ugʉ mʉj tsa̱a̱de'eky.
\v 25 Myiiñ ja nʉʉ tuu, kyeemy ja mʉjnʉʉ es myiiñ ja mʉk poj ma̱ tadʉ tʉjk. Per kyaj kyʉda̱a̱y, mʉt ko yʉ'ʉ pyotsy'ʉjx'a̱jtypy ja mʉj tsa̱a̱de'eky.
\v 26 Per ja di'ibʉts xymyʉdoo'ijtp es kyaj tkuydyúñ di'ibʉts nja''anmaapy, dʉ'ʉn éxtʉm tu'ugʉ ja̱'a̱yʉ kujuumbʉ di'ibʉ kyʉxkoj ja tyʉjk ma̱ yʉ pu'ujʉn.
\v 27 Myiiñ ja nʉʉ tuu, ja mʉjnʉʉ kyeemy es myiiñ ja mʉk poj ma̱ tadʉ tʉjk. Ta kyʉda̱a̱da̱a̱y ja tʉjk.
\p
\v 28 Ko ja Jesús dʉ'ʉn jyʉna̱a̱nda̱a̱y, ta ja ja̱'a̱yʉty dʉ'ʉñʉ wyʉ'ʉmʉdyaaydyʉ ja'agyʉjxm ja Jesusʉ 'yʉxpʉjkʉn,
\v 29 mʉt ko ya'ʉxpʉ́kʉdʉ éxtʉm tu'uk di'ibʉ myʉda̱jtypy ja kutujkʉn, es kyaj éxtʉmʉ di'ibʉ ya'ʉxpʉjktʉp ja di'ibʉty tsa̱jptʉgóty ya'ʉxpʉjktʉp.
\c 8
\p
\v 1 Ko ja Jesús jyʉnajky jam kopkkʉjxm, may ja ja̱'a̱yʉty oj pyanʉjxʉdʉ.
\v 2 Ta ñimʉwingoonʉ tu'ugʉ ja̱'a̱y di'ibʉ myʉda̱jtypy ja leprʉ pa̱'a̱m. Ta ñaygyoxtʉna̱a̱ydyákʉ Jesús wyindum, es t'anma̱a̱y:
\p —Windsʉ́n, mij pʉn mdsejpy, mba̱a̱dʉts xya''agʉda'aky.
\p
\v 3 Net ja Jesús tkʉ'ʉnikooñ, es t'anʉʉmʉ:
\p —Ndsejpyʉts es m'agʉda̱'a̱gʉt.
\p Es ko t'anma̱a̱ydyaay dʉ'ʉn, netyʉ ja leprʉ puma̱'a̱y 'yagʉdaky.
\v 4 Esʉ Jesús t'anma̱a̱y:
\p —Ix jaygyukʉ. Katʉ pʉ́n xy'anʉʉmʉ. Nʉjx winguwa̱'a̱gʉ ja teety, es yak ja mwindsʉ'kʉn éxtʉmʉ Moisés dyajnigutujkʉ, es dʉ'ʉn nidʉgekyʉ ja̱'a̱yʉty tnijáwʉdʉt ko tʉ m'agʉda'aky.
\s Jesús dya''agʉda'aky tu'ugʉ solda̱a̱dʉ windsʉnʉ tyuumbʉ
\p
\v 5 Ko Jesús jyajty ma̱ ja Kafarnaúm ka̱jpn, tu'ugʉ solda̱a̱dʉ windsʉ́n ñimiinʉ, es myʉnu'xtákʉ,
\v 6 'yanʉ'ʉmxʉty dʉ'ʉn:
\p —Windsʉ́n, yʉ nduumbʉts mabajngʉjxy 'yity ma̱dsʉ ndʉjk, tʉ xyujxnʉ es jyantsy'ayoy mʉk.
\p
\v 7 Jesús 'yanma̱a̱yʉ:
\p —Ʉjtsʉts nʉjx nya''agʉda'aky.
\p
\v 8 Ja solda̱a̱dʉ windsʉ́n 'yadsooy:
\p —Windsʉ́n, kyajts ʉj xyñitʉkʉ es mij mdʉ́kʉt ma̱dsʉ ndʉjkʉn. Je'eyʉ ko mjʉna̱'a̱nʉt, es agʉda̱'a̱gup ja nduumbʉts.
\v 9 Ʉj kʉ'ʉm nmʉda̱jtypyʉts ja nwindsʉ́n di'ibʉts xy'ana'amp, es nandʉ'ʉn nmʉdátyʉts ja solda̱a̱dʉty di'ibʉts n'ane'empy. Kots n'anʉʉmʉ yʉ'ʉjʉty nidu'uk: “Nʉjx”, nʉjxp, es kots n'anʉʉmʉ jatu'uk: “Min”, miimp, es kots nduk'ane'emy yʉ nduumbʉts ti ttúnʉt, tyiimpy.
\p
\v 10 Ko ja Jesús tmʉdooyʉ tya̱a̱dʉ, dʉ'ʉñʉ oj wyʉ'ʉmʉ es t'anma̱a̱ydyʉ di'ibʉ naty panʉjxʉdʉp:
\p —Tʉy'a̱jtʉn n'anʉʉmʉdʉ ko ma̱ nidʉgekyʉ israelitʉ ja̱'a̱yʉty, kyajts nba̱a̱ty ni pʉ́n mʉt kajaa myʉbʉjkʉn éxtʉmʉ tya̱dʉ ja̱'a̱y.
\v 11 Ʉjts miits n'anma̱a̱ydyʉp ko may myíndʉt ja ja̱'a̱yʉty di'ibʉ tso'ondʉp ma̱ xʉʉ pyʉdsemy es ma̱ xʉʉ kyunaxy, es ñaxwaatstʉt kyáydyʉt mʉdʉ Abra̱a̱n, Isa̱a̱ esʉ Jakoob ma̱ ja tsa̱jpótmʉdʉ kutujkʉn.
\v 12 Per ja di'ibʉ dʉ'ʉn tʉ jyapa̱a̱dʉdʉ es 'yíttʉt ma̱ yʉ tsa̱jpótmʉdʉ kutujkʉn, yʉ'ʉjʉty yajjʉbijppʉdsʉ́mdʉp awa̱'a̱tstuuy ma̱ ja koots'át, ma̱ ja̱'a̱yʉty jyʉ'ʉy ya̱'a̱xtʉt es ñaydyʉtska̱a̱dʉdʉt mʉdʉ ayo'on.
\p
\v 13 Net ja Jesús t'anma̱a̱y ja solda̱a̱dʉ windsʉ́n:
\p —Nʉjx ma̱ mdʉjk, es yajtúnʉdʉ dʉ'ʉn éxtʉm tʉ xymyʉbekyʉn.
\p Ta ja tyuumbʉ netyʉ oj 'yagʉdaknʉ.
\s Jesús dya''agʉda'aky ja Peedrʉ myʉ't toxytyʉjk
\p
\v 14 Jesús oj ñejxy ma̱ tyʉjkʉ Peedrʉ, es t'ijxy ja Peedrʉ myʉ't toxytyʉjk mabajngʉjxy pya̱'a̱mgo'knʉ mʉdʉ mʉk jʉʉn.
\v 15 Ta ja kyʉ'ʉ ttoonʉ. Net ñiwatsʉ ja jʉʉn. Ta pyʉdʉ'knʉ es tmooy ja kya'ay 'yukʉn.
\s Jesús dya''agʉda'aky may ja puma̱'a̱yʉty
\p
\v 16 Es ko oj tsyi'tnʉ ja xʉʉ, net tmʉmindʉ ma̱ Jesús may ja ja̱'a̱yʉty di'ibʉ myʉda̱jttʉp ja ka'oybyʉ. Es mʉt tuk a̱a̱gajxyʉ dyajpʉdseemy ja ka'oybyʉ, es nandʉ'ʉn dya''agʉdaky nidʉgekyʉ ja puma̱'a̱yʉty.
\v 17 Tya̱a̱dʉ dʉ'ʉn jyajty es yajkuydyúnʉt di'ibʉ ñiga̱jx ja Diosʉ kyuga̱jxpʉ Isaiiʉ ko jyʉnáñ: “Yʉ'ʉ yajpʉdʉ'k ja nbagi'ix'a̱jtʉm es dyajnejxy ja nba̱'a̱m'a̱jtʉm.”
\s Pʉ́nʉty pyatsoonándʉp ja Jesús
\p
\v 18 Jakumbom mejyñbyʉ'a̱a̱y ko ja Jesús t'ijxy tyukmíkyʉty ja mayjya'ay, ta t'anma̱a̱y ja 'yʉxpʉjkpʉty es 'yawinnáxtʉt ma̱ ja mejyñ.
\v 19 Tu'ugʉ di'ibʉ tsa̱jptʉgóty ya'ʉxpʉjkp ja 'yana'amʉn tmʉwingooñ ja Jesús, es t'anma̱a̱y:
\p —Windsʉ́n, nbanʉjxaambyʉts mij oytyim ma̱a̱ty mnejxy.
\p
\v 20 Jesús 'yadsooy:
\p —Yʉ wax myʉda̱jtypy ja 'ya̱a̱nk esʉ joon jʉyujkʉty myʉda̱jttʉp ja pya'an, per ʉj ja Naxwíñʉdʉ Ja̱'a̱yʉdyʉ Kyudʉnaabyʉ, kyajts nmʉdaty ja ngukóyʉts ma̱dsʉ ngʉba̱jk nyajpo'xʉt.
\p
\v 21 Jatu'uk ja 'yʉxpʉjkpʉ 'yanma̱a̱yʉ:
\p —Windsʉ́n, nbanʉjxʉpts mij, per extʉ koonʉmdsʉ ndeedyʉts 'yoogʉt esʉts n'okkʉ'ʉy n'oktá̱jʉdʉts, net nbanʉjxʉt.
\p
\v 22 Netʉ Jesús t'adsooy:
\p —Pamiingʉts tyam es nika'ak yʉ o'kpʉty, wa'anʉ wiink ja̱'a̱yʉty dyajnaxtʉ́kʉdʉ. Ja'ats n'andijpy di'ibʉ kyaj jyotmaydyúñʉty esʉ Dios tmʉdúnʉt.
\s Jesús dyajmo'oty ja poj es dyajtʉmijtkʉ ja mejyñ
\p
\v 23 Net ja Jesús es ja 'yʉxpʉjkpʉty tyʉjkʉdʉ ma̱ tu'ugʉ barkʉ, es 'yawinnaxánʉdʉ ma̱ ja mejyñ.
\v 24 Ti'in myiiñ tu'ugʉ mʉk poj. Ta ja mejyñ ñikapy extʉ tyʉjkʉnʉ nʉʉ barkoty. Ma̱a̱bʉ natyʉ Jesús.
\v 25 Ta ja 'yʉxpʉjkpʉty oj ñinʉjxʉdʉ es oj yúxʉdʉ. Ta t'anma̱a̱ydyʉ:
\p —¡Yajtsóktʉgʉts, Windsʉ́n! ¡Tyap ngupa'tsʉnʉ!
\p
\v 26 Ta ja Jesús 'yanma̱a̱yʉdʉ:
\p —¿Ti ko nʉgoo m'oktsʉ'kʉdʉ? Miits mmʉda̱jttʉp je'eyʉ waanʉ ja mmʉbʉjkʉnʉty.
\p Ta pyʉde'ky ja Jesús, es t'ooy ja poj es ja mejyñ. Ta oj wyʉ'ʉmʉdya'ay amoñʉ es tʉmijtkʉ.
\v 27 Es ja 'yʉxpʉjkpʉty ak dʉ'ʉñʉ wyʉ'ʉmʉdyaaydyʉ, es ñayjyʉnánʉdʉ:
\p —¿Pʉ́nʉ da dʉnʉ tya̱a̱dʉ?, ko extʉ yʉ poj es yʉ mejyñ tʉ myʉmʉdóyʉty.
\s Gadarʉ ja̱'a̱yʉty di'ibʉ myʉda̱jttʉp ja ka'óybyʉty
\p
\v 28 Ko Jesús jyajty mejyññináxy ma̱ Gadarʉ ñax, majtskʉ yedyʉjk pyʉdseemy kampyoonóty. Ta ñimiinʉdʉ. Nimajtsk tmʉdattʉ ja ka'óybyʉty es nʉgoo jyantsy'awa̱'a̱n'áttʉ, ko ni pʉ́n mba̱a̱t kyanaxy ma̱ tadʉ tu'a̱a̱.
\v 29 Ta oj yaxka'aktʉ:
\p —Diosʉ 'yU'unk, ¿ti mdunaampy mʉt ʉʉdsʉty? ¿Tii ja'a mnʉmiimpy es xytyʉydyuna̱'a̱ndʉts ma̱a̱nʉm tkapa̱a̱ty ja tiempʉ?
\p
\v 30 Natuknas'ixʉ jamʉ naty nimayʉ ʉdsʉm jyʉ'xʉ'ʉktʉ,
\v 31 es ja ka'óybyʉty yajjʉnánʉdʉ ja ja̱'a̱yʉty, es ja Jesús t'anma̱a̱y:
\p —Pʉn xyajpʉdsʉmándʉpts ma̱ tya̱dʉ ja̱'a̱y, na'ijxtʉgʉts esʉts ndʉ́kʉt ma̱ tadʉ ʉdsʉ́mʉty.
\p
\v 32 Netʉ Jesús 'yadsoojʉ:
\p —Oy. Tʉ́kʉdʉ.
\p Ja ka'óybyʉty pyʉdsʉʉmdʉ ma̱ ja ja̱'a̱yʉty, es tyʉjkʉdʉ ma̱ ja ʉdsʉ́mʉty. Net nidʉgekyʉ ja ʉdsʉ́mʉty ñʉjxtʉ jantsy pʉye'egyʉ nax jʉjp'ám es kyupʉyʉ'kna̱jxtʉ mejyñóty, es jap oj jyi'xta̱'a̱ydyʉ.
\p
\v 33 Di'ibʉ kywentʉ'a̱jttʉp ja ʉdsʉm ñay'adsʉ'kʉdʉ, es kyaktʉ. Ko jyajty ma̱ ja ka̱jpn, ta tmadyaktʉ tʉgekyʉ tya̱a̱dʉ éxtʉmʉ naty tʉ tyuñ tʉ jyátyʉty mʉt ja ja̱'a̱yʉty di'ibʉ myʉda̱jttʉ ja ka'óybyʉty.
\v 34 Net nidʉgekyʉ ja kuga̱jpnʉty tsyo'ondʉ es tninʉjxtʉ ja Jesús, es tmʉnu'xtáktʉ es pyʉdsʉ́mʉt jam es ñʉjxʉt wiinktuuy.
\c 9
\s Jesús dya''agʉda'aky tu'ugʉ xux ja̱'a̱y
\p
\v 1 Net ja Jesús jyʉmbijnʉ mʉt nan ja'ayʉ barkʉ, es ñʉjxnʉ ma̱ yʉ'ʉ ja Kafarnaúm ka̱jpn.
\v 2 Ko jam jyajty, ta tyuknimiinʉdʉ tu'ugʉ ja̱'a̱y di'ibʉ tʉ xyujxnʉ, kyo'knʉ ma̱ tu'ugʉ mabajnu'unk. Ko Jesús t'ijxy ja myʉbʉjkʉnʉty, ta t'anma̱a̱y ja puma̱'a̱y:
\p —Jotkujkʉ. Yʉ mbojpʉ yajma'xp.
\p
\v 3 Net nidu'ugʉty ja di'ibʉty tsa̱jptʉgóty ya'ʉxpʉjktʉp twinma̱a̱ydyʉ: “Tya̱dʉ ja̱'a̱y myʉdʉgeepy ja Dios éxtʉm jyʉna'añ.”
\p
\v 4 Komʉ Jesús ñija̱'a̱bʉ naty di'ibʉ wyinma̱a̱ydyʉp, ta t'anma̱a̱ydyʉ:
\p —¿Ti ko xymyʉdattʉ axʉʉgʉ winma̱'a̱ñʉty?
\v 5 Kyaj ñimʉja̱a̱ty njʉna̱'a̱nʉm: “Yʉ mbojpʉ yajma'xp”, mʉt ko kyaj ya'ixy pʉn tʉy'a̱jtʉn. ¿Tii kyaj dyʉ'ʉnʉty? Es mjʉna̱'a̱ndʉp miidsʉty ko ni pʉ́n tka''anʉʉmʉt yʉ tya̱dʉ xux: “Pʉdʉ'ʉk, es nʉjx”, mʉt ko netyʉ mba̱a̱t ya'ixy ko kyaj tmʉdaty ni ti mʉk'a̱jtʉn. ¿Tii kyaj dyʉ'ʉnʉty?
\v 6 Pes oy. Min n'oktuk'ixtʉ ko ʉj, ja Naxwíñʉdʉ Ja̱'a̱yʉdyʉ Kyudʉnaabyʉ, ʉjtsʉ dʉ'ʉn nmʉda̱jtypyʉts ja mʉk'a̱jtʉn ya̱ naxwiiñ es nma'xʉdʉts ja pojpʉ.
\p Net t'anma̱a̱y ja xux ja̱'a̱y:
\p —Pʉdʉ'ʉk. Yajmúk ja mmabajn es nʉjx ma̱ mdʉjk.
\p
\v 7 Net ja xux ja̱'a̱y pyʉde'ky es oj ñʉjxnʉ ma̱ ja tyʉjk.
\v 8 Ko ja mayjya'ay t'ijxtʉ tya̱a̱dʉ, ta tsyʉ'kʉdʉ es t'awda̱jttʉ Dios mʉt ko tʉ tmo'oy ja myʉk'a̱jtʉnʉ Jesús.
\s Jesús twoy ja Matewʉ
\p
\v 9 Ta Jesús jam tsyo'oñ es t'ijxy tu'ugʉ ja̱'a̱y di'ibʉ xyʉ'a̱jtypy Matewʉ, ja 'yu'uñʉ ma̱ yaj'yáky ja kugʉbety. Ta t'anma̱a̱y:
\p —Pamiingʉts es n'ʉxpʉjkpʉ'átʉt.
\p Ta Matewʉ pyʉde'ky, es tpadso'oñ ja Jesús.
\p
\v 10 Ma̱ tadʉ xʉʉ 'ya'ux'a̱jty ja Jesús ma̱ yʉ Matewʉ tyʉjk, mʉt mayʉ yajkugʉbajtpʉty es nan nigana̱a̱gʉty di'ibʉ 'yandijtʉp pojpʉ ja̱'a̱yʉty, es ti'igyʉ mʉt ja 'yʉxpʉjkpʉdyʉ Jesús.
\v 11 Es ko ja fariseeʉty t'ijxtʉ tya̱a̱dʉ, ta dyajtʉʉdʉ ja Jesusʉ 'yʉxpʉjkpʉty:
\p —¿Wi'ixʉ dʉ'ʉn ko yʉ mwindsʉ́n kyay 'yiiky mʉdʉ yajkugʉbajtpʉty es mʉdʉ pojpʉ ja̱'a̱yʉty?
\p
\v 12 Jesús myʉdoo tya̱a̱dʉ, es t'anma̱a̱y:
\p —Kyaj tsyékyʉty ja kudsooy ma̱ yʉ di'ibʉ oy'a̱jt mʉk'a̱jttʉp, jaayʉ dʉ'ʉn ma̱ yʉ puma̱'a̱yjya'ayʉty.
\v 13 Nʉjx jattʉ di'ibʉ 'yandijpy ja Diosʉ jyaaybyajtʉn ma̱ jyʉna'añ: “Ʉj ndsejpyʉts es xymyʉdáttʉt ja pa''ayo'on, es kyajts xytyukwindsʉ'ʉgʉdʉts ja jʉyujk añimálʉty.”
\s Jesús dyajtʉ́wdʉ ti ko kya''ayu'aty
\p ’Pes kyajts ʉj nwoy ja ja̱'a̱y di'ibʉ jiky'a̱jttʉp tʉy'a̱jtʉn mʉʉt, yʉ'ʉ dʉ'ʉnʉ pojpʉ ja̱'a̱yʉty es jyodʉmbíttʉt.
\p
\v 14 Net nija'ajʉty ja 'yʉxpʉjkpʉdyʉ Fwank Yajnʉbajtpʉ tnimiindʉ ja Jesús, es dyajtʉʉdʉ:
\p —¿Ti ko kya''ayu'attʉ yʉ m'ʉxpʉjkpʉty éxtʉm 'yayu'attʉ fariseeʉty es ʉʉdsʉty, yʉ 'yʉxpʉjkpʉdyʉ Fwank?
\p
\v 15 Netʉ Jesús t'adsooy:
\p —¿Tii mba̱a̱t 'yittʉ jotmaymyʉʉt yʉ di'ibʉ tʉ yajwówdʉ ma̱ tu'ugʉ ja̱'a̱y pyeky ma̱a̱nʉm ja pʉjkpʉ yedyʉjk 'yak'ity mʉt yʉ'ʉjʉty? Miimp ja tiempʉ ma̱ yajpʉjkʉdʉt ja pʉjkpʉ yedyʉjk, taanʉmʉ dʉ'ʉn 'yayu'áttʉt.
\p
\v 16 ’Ni pʉ́n tka''abatsʉ tu'ugʉ tyuk wit mʉdʉ jemywyit, mʉt ko ja jemywyit ñʉʉmúkʉt, ta kyʉʉdsʉt ja tuk wit waanʉ kajaa.
\v 17 Ni yʉ vinʉ jembyʉ kyaya''adamʉ ma̱ yʉ tukpʉ nʉʉ'abutsʉnbyo'o, mʉt ko pʉn yajtuumbʉ dʉ'ʉn, ja po'o kʉʉdsʉp, es dʉ'ʉn ja vinʉ es ja po'o tyʉgóyʉt. Pa̱a̱ty n'ada'amʉm ja jembyʉ vinʉ ma̱ yʉ jembyʉ nʉʉ'abutsʉnbyo'o es dʉ'ʉn yajmʉdátʉt yajxón nimajtskʉ tya̱a̱dʉty.
\s Jayrʉ ñʉʉx es ja toxytyʉjk di'ibʉ Jesusʉ wyit tyoon
\p
\v 18 Ma̱ ja Jesús t'anʉʉmʉdʉ tya̱a̱dʉ, tu'ugʉ israelítʉdyʉ wyindsʉ́n jyajty ma̱ ja Jesús, ñaygyoxtʉna̱a̱ydyákʉ es t'anma̱a̱y:
\p —Yʉ nnʉʉxʉts tʉ 'yeeky. Pʉn mnʉjxp mij es mgʉ'ʉnikeempy, jiky'átʉp jatʉgok.
\p
\v 19 Netʉ Jesús pyʉde'ky es ñejxy mʉt yʉ'ʉ, ti'igyʉ mʉdʉ 'yʉxpʉjkpʉty.
\v 20 Net tu'ugʉ toxytyʉjk puma̱'a̱y di'ibʉ ma̱jmajtsk jʉmʉjtʉ naty tmʉda̱jnʉ windaxyʉ, tmʉwingooñ ja Jesús ʉxkʉ'p tsoo, es ñaydyukpatʉ ja wyit pa̱'a̱,
\v 21 mʉt ko dʉ'ʉn ñayjyʉna'añʉty: “Mʉt yʉ'ʉyʉ kots nnaydyukpa̱a̱dʉdʉt yʉ wyitʉ Jesús, agʉda̱'a̱gʉpts.”
\v 22 Per ja Jesús wa̱'kʉmbijt, t'ijxy ja toxytyʉjk es t'anma̱a̱y:
\p —Jotkujk, tʉ m'agʉda'aky mʉt ko tʉ xymyʉbeky.
\p Ta netyʉ 'yagʉdaknʉ.
\p
\v 23 Ko Jesús jyajty ma̱ ja windsʉnʉ tyʉjk, ta t'ijxy ko ja xúxpʉty t'ʉxkujkʉnʉdʉ es nʉjx dyajnaxtʉkʉyánʉdʉ ja o'kpʉ, es ja ja̱'a̱yʉty jyantsyjyʉ'ʉy jyantsyya̱'a̱xtʉ. Ta t'anma̱a̱ydyʉ:
\p
\v 24 —Pʉdsʉmdʉ ya̱a̱. Yʉ kixyu'unk kyaj tʉ 'yeeky. Ma̱a̱bʉ dʉn jam.
\p Ja ja̱'a̱yʉty je'eyʉ ttukxi'iktʉ.
\v 25 Ko ja Jesús dyajpʉdsʉʉmda̱a̱y ja ja̱'a̱yʉty, net tyʉjkʉ ma̱ ja o'kpʉ es tkʉ'ʉmʉma̱jtsʉ. Ta ja kixyu'unk pyʉde'ky.
\v 26 Ta yajmadyakwa̱'xta̱a̱y oymya̱a̱ty yʉ tya̱dʉ mʉj'a̱jtʉn.
\s Jesús dya'ijxpéky majtskʉ wiints
\p
\v 27 Ko pyʉdseemy jamʉ Jesús, majtskʉ wiints pyanʉjxʉdʉ es myʉyaxkákʉdʉ:
\p —¡Pa''ayoodʉgʉts ʉʉdsʉty, Davitʉ tyʉʉmp 'ya̱a̱ts!
\p
\v 28 Es ko Jesús jyajty ma̱ ja tʉjk, net ja wiindsʉty ñimiinʉdʉ, es yʉ'ʉ dyajtʉʉy:
\p —¿Mmʉbʉjktʉp miidsʉty ko ʉj mba̱a̱dʉdsʉ tya̱a̱dʉ nduñ?
\p Net ja'ajʉty jyʉnandʉ:
\p —Ti ko kʉdii, Windsʉ́n.
\p
\v 29 Net ja Jesús ttoonʉ ja wyiin, es t'anma̱a̱y:
\p —Wa'an dyajtúñ éxtʉm ja mmʉbʉjkʉnʉty.
\p
\v 30 Ta ja wyiinʉty oj wyʉ'ʉmda̱a̱ydyʉ yajxón. Jesús tyuknipʉjkʉdʉ jantsy yajxón, 'yanʉ'ʉmxʉdʉ:
\p —Katʉ pʉ́n xytyuknijáwʉdʉ.
\p
\v 31 Per je'eyʉ yʉ'ʉjʉty pyʉdsʉʉmdʉ ma̱ ja Jesús, ta tmadyakwa̱'xtʉ ma̱ tʉgekyʉ ja ka̱jpn di'ibʉ naty ja Jesús tʉ ttuñ.
\s Jesús dya''agʉda'aky tu'ugʉ uum
\p
\v 32 Ko yʉ'ʉdyʉ naty jam pyʉdsʉmdʉ, na̱a̱gʉdyʉ ja̱'a̱y dyajmiindʉ ma̱ Jesús tu'ugʉ yedyʉjk uum, di'ibʉ naty myʉda̱jtypy ja ka'oybyʉ.
\v 33 Ko ja Jesús dyajpʉdseemy ja ka'oybyʉ ma̱ tadʉ uum, ta ja uum oga̱'a̱n oj kyajxy. Dʉ'ʉñʉ ja ja̱'a̱yʉty oj wyʉ'ʉmʉdyaaydyʉ, es jyʉnandʉ:
\p —¡Ni na̱'a̱nʉm kyaya'ixy dʉ'ʉn éxtʉmʉ tya̱a̱dʉ ma̱ yʉ israelítʉty!
\p
\v 34 Per nik ni'igʉ ja fariseeʉty ñayjyʉna̱'a̱nʉdʉ:
\p —Tya̱a̱dʉ yajpʉdseempy ja ka'oybyʉ mʉt ko pyudʉ́kʉty ja mʉjku'ugópk.
\s Jesús tpa''ayooy ja ja̱'a̱yʉty
\p
\v 35 Jesús dya''abʉdseemy tʉgekyʉ nax ka̱jpn, es ya'ʉxpejky ma̱jatyʉ tsa̱jptʉjk nidu'uk nidu'ugʉ ka̱jpn, es tka̱jxwa'xy ja oybyʉ ayuk di'ibʉ ñigajxypy ja tsa̱jpótmʉdʉ kutujkʉn, es dya''agʉda'aky oytyim di'ibʉdyʉ pʉjk ado'onʉn.
\v 36 Ko ja Jesús t'ijxy ja mayjya'ayʉty ñimínʉdʉ, ta tpa''ayoodʉ, mʉt ko moon tujktʉbʉ naty éxtʉmʉ borreegʉ di'ibʉ kyajpʉ 'yijx'ijt kywentʉ'a̱jtpʉ.
\v 37 Ta t'anma̱a̱ydyʉ ja 'yʉxpʉjkpʉty:
\p —Tʉy'a̱jtʉn ko ja pʉjta'aky oy myáyʉty, per ja tuumbʉty oytyim waanʉty.
\v 38 Pa̱a̱ty amdowdʉ es mʉnu'xta̱'a̱ktʉ ja Dios, ja ñiWindsʉnʉ tya̱dʉ pʉjta'aky, es t'akkáxʉt ja tuumbʉty es min dyajpʉdʉ'ʉktʉ ja pʉjta'aky.
\c 10
\s Jesús twin'ixy nima̱jmajtsk ja 'yapóstʉlʉty
\p
\v 1 Net ja Jesús dyaxʉ ja nima̱jmajtskpʉ 'yʉxpʉjkpʉty, es tkutujkʉnmooy es dyajpʉdsʉ́mdʉt ja ka'oybyʉ es dya''agʉda̱'a̱ktʉt tʉgekyʉ oytyim di'ibʉdyʉ pʉjk ado'onʉn.
\v 2 Tya̱a̱dʉdyʉ dʉ'ʉn ja xyʉʉjʉty ja nima̱jmajtskpʉ apóstʉlʉty: Tim jawyiin Simonk di'ibʉ nandʉ'ʉn xyʉ'a̱jtypy Peedrʉ, es ja myʉga'ax Andrés; Santya̱'a̱gʉ esʉ myʉga'ax Fwank, 'yʉna̱'kʉdyʉ Zebedeeʉ;
\v 3 Felipʉ; Bartolomee; Tomás; Matewʉ ja yajkugʉbajtpʉ; Santya̱'a̱gʉ ja Alfeeʉ mya̱a̱nk; Tadeeʉ;
\v 4 Simonk ja kananeeʉ ja̱'a̱y; esʉ Juudʉs Iskaryotʉ di'ibʉ óknʉm kyʉya̱jk ja Jesús.
\s Jesús tkexy ja 'yʉxpʉjkpʉtʉjk Diosʉ 'yayuk ka̱jxwa̱'xpʉ
\p
\v 5 Jesús ttuk'ane'emyʉ tya̱dʉ nima̱jmajtskpʉ es nʉjx 'yayuk ka̱jxwa̱'xtʉ mʉdʉ tya̱dʉ ka̱jxwíjʉn:
\p —Katʉ mnejxy ma̱jaty tsyʉʉnʉdʉ di'ibʉ kyaj 'yisraelítʉty, es ni mgatʉ́kʉt ma̱jatyʉ samaritanʉ ka̱jpn.
\v 6 Nʉjxtʉ jamyʉ ma̱ ja borreegʉ tʉgoybyʉ ma̱ yʉ ñaxwíñʉdʉ Israel.
\v 7 Nʉjx ka̱jxwa̱'xtʉ ko ja tsa̱jpótmʉdʉ kutujkʉn tʉ wyingóñ.
\v 8 Ya''agʉda̱'a̱ktʉ ja puma̱'a̱yʉty, yajjikypyʉ́ktʉ ja o'kpʉty, tukniwa̱'a̱tstʉ di'ibʉ myʉda̱jttʉp ja leprʉ pa̱'a̱m, es yajpʉdsʉ́mdʉ ja ka'óybyʉty. Miits m'axá̱jʉdʉ tya̱dʉ mʉk'a̱jtʉn nadʉ'ʉñʉ, nan katʉ myajmʉjúydyʉ ko dʉ'ʉn xytyúndʉt.
\v 9 Katʉ xyajnʉjxtʉ ni di'ibʉ meeñ,
\v 10 ni yʉ mdu'amgyʉjxmʉdʉ. Yʉ'ʉ je'eyʉ myajnʉjxtʉp ja mnixuy tu'uk. Katʉ xymyʉnʉjxtʉ wiinkpʉ mgʉ'ʉk es ni mda̱jk, mʉt ko di'ibʉ tuump, pátʉp kya'ay 'yuugʉt.
\p
\v 11 ’Ko mja̱'ttʉt miidsʉty ma̱ tu'ugʉ ka̱jpn o rantsyʉ, ʉxta̱'a̱ydyʉ jap tu'ugʉ ja̱'a̱y di'ibʉ ijtp windsʉ'ʉgʉ, es wʉ'ʉmdʉ ma̱ yʉ'ʉ tyʉjk extʉ koonʉm mdsoona̱'a̱ndʉt.
\v 12 Ko mdʉjktʉ́kʉdʉt, ka̱jxpo'xtʉ es amdow ja Dios es kyunu'xʉdʉt yʉ'ʉjʉty.
\v 13 Pʉnʉ tadʉ ja̱'a̱y di'ibʉ ma̱ tadʉ tʉjk nitʉjkʉp ja Diosʉ kyunu'xʉn, yajkuydyúnʉp; es pʉn kyaj ñitʉ́kʉty, miidsʉty ni tii mgatʉgo'oyxʉdʉt.
\v 14 Es pʉn jam ma̱ kyaj m'axá̱jʉdʉ es ni je'eyʉ mgamʉdoo'ita̱'a̱nʉdʉ, pʉdsʉmdʉ ma̱ tadʉ tʉjk o tadʉ ka̱jpn es winxittʉ yʉ naxjok ma̱ yʉ mdékyʉty.
\v 15 N'anʉʉmʉdʉ tʉy'a̱jtʉn ko ja̱'a̱y yajpayo'oydyʉt, ja tyʉydyu'unʉnʉ tya̱dʉ ka̱jpn waanʉ o'ktʉ́y kʉdiinʉm ja ja̱'a̱yʉty ma̱jatyʉ Sodomʉ ka̱jpn esʉ Gomorrʉ ka̱jpn.
\s Jesús tnigajxy ko ja 'yʉxpʉjkpʉty yajpajʉdijtta̱'a̱ktʉt
\p
\v 16 ’¡Ixtʉ! Ʉjts miits ngajxtʉp éxtʉm ja borreegʉ waxka̱'uk agijky. Dʉ'ʉn m'íttʉt pe'typy éxtʉmʉ tsa̱'a̱ñʉn, per kyaj m'awa̱'a̱n'áttʉt. Ittʉ éxtʉmʉ paku'unk.
\v 17 Nay'ix'it naygywentʉ'átʉdʉ, mʉt ko ja̱'a̱yʉty mgʉyakánʉdʉp ma̱ yʉ justisʉ, myajwopánʉdʉp ma̱ tsa̱jptʉjkʉty,
\v 18 es extʉ myajnʉjxʉdʉp gobernadoor windum es ma̱ réyʉty mʉt ko n'apostʉlʉ'attʉ, es dʉ'ʉn xymyadya̱'a̱ktʉdʉts ʉj miidsʉty ma̱ yʉ'ʉjʉty es ma̱ di'ibʉ kyaj 'yisraelítʉty.
\v 19 Ko mgʉyákʉdʉt ma̱ yʉ justísʉty, katʉ mjotmay'ooktʉ wi'ix m'okjʉna̱'a̱ndʉt o wi'ix xy'ok'anʉʉmʉdʉt, ja'a ko mba̱a̱dʉdʉt ma̱ mga̱jxa̱'a̱ndʉt, Dios myajmi'inxʉdʉp ja m'ayúkʉty,
\v 20 ja'a ko kyaj miidsʉty di'ibʉ dʉn ka̱jxándʉp, yʉ'ʉ dʉ'ʉnʉ mDeedyʉ Jya̱'a̱jʉn di'ibʉ mguga̱jxánʉdʉp.
\p
\v 21 ’Yʉ ja̱'a̱yʉty kyʉyáktʉp ja myʉga'axʉty es 'yoogʉt, esʉ u'unkteedyʉty kyʉyáktʉp ja 'yu'ungʉty; ja u'unk ʉna̱'kʉty myʉdsiptsoondʉp ja tya̱a̱k tyeedyʉty es 'yooktʉt.
\v 22 Nidʉgekyʉ naxwíñʉdʉ ja̱'a̱yʉty mduk'ak'ata̱'a̱ñʉty miits mʉt ʉjtskyʉjxm. Es di'ibʉ 'yakmʉbejkypyʉm dʉ'ʉñʉm, yʉ'ʉ nitso'ogʉp.
\v 23 Ko mbajʉdítʉdʉt ma̱ tu'ugʉ ka̱jpn, nʉjx wiink tsoo. Tʉy'a̱jtʉn n'anʉʉmʉdʉ ko ʉj, ja Naxwíñʉdʉ Ja̱'a̱yʉdyʉ Kyudʉnaabyʉ, mina̱a̱mbʉts ma̱a̱nʉmʉ naty miits xykyatuk'yo'oydya'aydyʉnʉm nidʉgekyʉ yʉ israelitʉ ka̱jpnʉty.
\p
\v 24 ’Ni tu'ugʉ ʉxpʉjkpʉ kya'ity windsʉ'ʉgʉ ni'igʉ kʉdiinʉm ja di'ibʉ ya'ʉxpʉjkʉp, es ni tu'ugʉ po'oduumbʉ kya'ity windsʉ'ʉgʉ ni'igʉ kʉdiinʉm ja wyindsʉ́n.
\v 25 Ja ʉxpʉjkpʉ mʉt yʉ'ʉyʉ ko dʉ'ʉn yajwindsʉ'ʉgʉt éxtʉm di'ibʉ ya'ʉxpʉjkʉp, es ja po'oduumbʉ mʉt yʉ'ʉyʉ ko dʉ'ʉn yajwindsʉ'ʉgʉt éxtʉmʉ wyindsʉnʉn. Ʉjtsʉ dʉ'ʉn éxtʉm tu'ugʉ kudʉjk, es miidsʉty, dʉ'ʉn éxtʉmdsʉ njiiky nmʉgu'uk. Pʉn ja kudʉjk ya''anʉʉmʉ mʉjku'ugópk Belzebuu, ¿tii kyaj waanʉ axʉʉk ya''anʉʉmʉdʉt ja di'ibʉ tsyʉna̱a̱ydyʉp ma̱ ja jyʉʉn tyʉjk?
\s Pʉ́n yajtsʉ'ʉgʉp
\p
\v 26 ’Pa̱a̱ty katʉ xytsyʉ'ʉgʉdʉ ja̱'a̱yʉty. Ni ti kya'ity ayu'udsyʉ di'ibʉ kyaj ñide'xyʉty, es kyaj ni ti ayu'udsyʉbʉ di'ibʉ kyaj yajnijáwʉt.
\v 27 Di'ibʉ n'anma̱a̱ydyʉp ma̱ ja koots'át, ka̱jxwa̱'xtʉ miits ma̱ ja xʉʉñ'át; es di'ibʉ n'anma̱a̱ydyʉp ayu'udsyʉ, niga̱jxtʉ miidsʉty mʉk extʉ tʉjkkʉjxm.
\v 28 Katʉ xytsyʉ'ʉgʉdʉ di'ibʉ ya'e'kypy yʉ'ʉyʉ nini'x es kyaj mba̱a̱t dya'eeky ja anmʉja̱'a̱n; ja'a dʉ'ʉn mjaw mdsʉ'ʉgʉp di'ibʉ mba̱a̱t dyajkutʉgóy ma̱ ayoodákn ja nini'x es nandʉ'ʉn ja anmʉja̱'a̱n.
\p
\v 29 ’¿Tii kyaj yajteeky majtskʉ joonu'unk mʉt tu'ugʉ meeñu'ungʉ? Es ni tu'ugʉ tadʉ joonu'unk kyaka̱'a̱y naxwiiñ pʉn kyajpʉ mDeedyʉty dyajkutíky.
\v 30 Es extʉ yʉ mwa̱a̱y myʉda̱jtypy ja Dios madsyoy tu'uk tu'uk.
\v 31 Katʉ mdsʉ'ʉgʉdʉ. Miidsʉdyʉ dʉ'ʉn ja Dios mmʉda̱jtʉdʉp kumay waanʉ ni'igʉ kʉdiinʉm may ja joonu'ungʉty.
\s Pʉ́nʉty ja Jesús 'yʉxka̱jptʉp mayjya'ayóty
\p
\v 32 ’Nidʉgekyʉ ja̱'a̱yʉty di'ibʉts xy'axá̱jʉp éxtʉmʉ wyindsʉnʉn ya̱ mayjya'ayóty, ʉjtsʉts nandʉ'ʉn n'axá̱jʉp éxtʉmdsʉ nja̱'a̱yʉty ma̱dsʉ nDeedyʉts di'ibʉ jam tsa̱jpótm.
\v 33 Di'ibʉts xy'ʉxtijp mayjya'ayóty ya̱ naxwiiñ, nan n'ʉxtíjʉpts ʉj ma̱dsʉ nDeedyʉts di'ibʉ jam tsa̱jpótm.
\s Jesuskyʉjxmʉ ja̱'a̱y yajtsiptʉ́kʉdʉ
\p
\v 34 ’Katʉ mjʉna̱'a̱ndʉ miidsʉty kots ʉj tʉ nmʉmíñ yʉ jotkujk'a̱jtʉn ya̱ naxwiiñ. Kyaj yʉ'ʉjʉty; yʉ'ʉ dʉ'ʉnʉ jotmay je'eyʉ.
\v 35 Tyam tʉ nmíñʉts yajtsiptʉjkʉbʉ mʉt ja ja̱'a̱yʉty. Ja u'unk ʉna̱'k tsyiptúnʉt mʉdʉ tyeety, ja u'unkta̱a̱k mʉdʉ ñʉʉx esʉ xekxy ttuk'ak'átʉt ja xyekx.
\v 36 Extʉ nidu'uk nidu'uk ñaymyʉdsip'átʉdʉt di'ibʉ tsʉna̱a̱ydyʉp ma̱ ti'igyʉ tʉjk.
\p
\v 37 ’Di'ibʉ tsyejpy ja tyeety o ja tya̱a̱k ni'igʉ kʉdiinʉm ʉj, kyaj ñitʉ́kʉty nja̱'a̱y'átʉdʉts; es di'ibʉ tsyejpy ja mya̱a̱nk o ja ñʉʉx ni'igʉ kʉdiinʉm ʉj, kyaj ñitʉ́kʉty nja̱'a̱y'átʉdʉts;
\v 38 es di'ibʉts kyaj xypyanejxy es kyaj jyiky'aty éxtʉm tu'ugʉ ja̱'a̱y di'ibʉ pyagiipy ja kyruuz ko 'yo'kʉn tninejxy, kyaj ñitʉ́kʉty yʉ'ʉ nja̱'a̱y'átʉdʉts.
\v 39 Di'ibʉ yajtso'ogaampy ja jyiky'a̱jtʉn, yajtʉgóyʉp; per di'ibʉ yajtʉgeepy ja jyiky'a̱jtʉn mʉt ʉjtskyʉjxm, nitso'ogʉp.
\s Wi'ixʉ Dios ti ttuunʉmbíty
\p
\v 40 ’Di'ibʉ miits m'axá̱jʉdʉp, xy'axá̱jʉpts ʉj nandʉ'ʉn; es di'ibʉts ʉj xy'axá̱jʉp, 'yaxá̱jʉp nandʉ'ʉn di'ibʉts xykyajx.
\v 41 Di'ibʉ 'yaxá̱jʉp ja Diosʉ kyuga̱jxpʉ mʉt ko Dios kyugajxy'átyʉty, 'yaxá̱jʉp nan ja dʉ'ʉmbʉ may'aty éxtʉm di'ibʉ yajmeepy ja Diosʉ kyuga̱jxpʉ; es di'ibʉ 'yaxá̱jʉp tu'ugʉ ja̱'a̱y di'ibʉ jiky'a̱jtp tʉy'a̱jtʉn mʉʉt ja'agyʉjxm ko jyiky'ajty tʉy'a̱jtʉn mʉʉt, 'yaxá̱jʉp nan ja dʉ'ʉmbʉ may'aty éxtʉm di'ibʉ yajmeepy ja ja̱'a̱y di'ibʉ jiky'a̱jtp tʉy'a̱jtʉn mʉʉt.
\v 42 Es di'ibʉ myeepy tuk vasʉ wa̱'a̱ts nʉʉ tu'ugʉ u'unk ʉna̱'k ja'agyʉjxm kots ʉj nja̱'a̱y'áty, tʉy'a̱jtʉn ko kyaj wyʉ'ʉmʉt ʉxkumay.
\c 11
\s Fwank Yajnʉbajtpʉ kyexyye'ebyʉty
\p
\v 1 Ko Jesús t'anma̱a̱ydyaaydyʉ dʉ'ʉn ja nima̱jmajtskpʉ 'yʉxpʉjkpʉ, ta jap tsyo'oñ es ñejxy ya'ʉxpʉjkpʉ es ayuk ka̱jxwa̱'xpʉ ma̱ tadʉ israelítʉdyʉ kya̱jpn wingónʉty.
\p
\v 2 Ko Fwank di'ibʉ naty ijtp pujxndʉgóty, tmʉdooy di'ibʉ natyʉ Kristʉ tyiimpy, net tkejxy ma̱ Jesús na̱a̱gʉty di'ibʉ yʉ'ʉ panʉjxʉdʉp,
\v 3 es dyajtʉʉy:
\p —¿Tii mijtsʉ dʉ'ʉn ja Kristʉ di'ibʉ mina̱a̱mp, o n'awíxtʉpts ja wiinkpʉ?
\p
\v 4 Netʉ Jesús 'yadsoojʉdʉ:
\p —Nʉjxtʉ es tukmʉmadya̱'a̱ktʉ ja Fwank di'ibʉ miits tʉ xy'ixtʉ tʉ xymyʉdowdʉ.
\v 5 Tukmʉmadya̱'a̱ktʉ wi'ix tyam ja wiints 'yixtʉ, ja ʉxneybyʉ tʉ yo'oybyéky yajxón, di'ibʉ ja leprʉ pa̱'a̱m myʉda̱jtypy tʉ 'yagʉda̱'a̱ktʉ, ja nátʉty mʉdoonʉdʉp, ja o'kpʉty jikypyʉjktʉp, es ja ayoobʉ ja̱'a̱yʉty ya''awa̱'a̱nʉdʉp ja oybyʉ ayuk.
\v 6 Kuni'xy ja di'ibʉ kyaj dyajtʉgóy ja myʉbʉjkʉn ma̱ ʉj.
\p
\v 7 Ko tya̱a̱dʉty oj ñʉjxnʉdʉ, ta ja Jesús tmadyaktso'oñ ma̱ ja ja̱'a̱yʉty éxtʉmʉ dʉ'ʉn ja Fwank, es t'anʉʉmʉdʉ:
\p —¿Tii dʉn miidsʉty oj xyñinʉjxtʉ es xy'ixa̱'a̱ndʉ ma̱ mʉj itʉn? ¿Tu'ugʉ tsa̱jkápyñ di'ibʉ tʉ wyinxijtta̱'a̱yʉty ja poj?
\v 8 Es pʉn kyaj, ¿tii dʉn oj xy'ixtʉ? ¿Tu'ugʉ yedyʉjk oy xyoxypyʉ? Miits mnija̱'a̱dʉp ko di'ibʉ dʉn nayxyojxʉdʉp jam 'yittʉ ma̱ tyʉjkʉdyʉ réyʉty.
\v 9 ¿Per tii dʉn oj tʉ xy'ixtʉ? ¿Tu'ugʉ Diosʉ kyuga̱jxpʉ? Yʉ'ʉ dʉ'ʉn. Yʉ'ʉ tu'uk di'ibʉ waanʉ ni'igʉ tmʉdaty ja mʉj'a̱jtʉn kʉdiinʉmʉ wiinkpʉty ja Diosʉ kyuga̱jxpʉ.
\v 10 Fwank yʉ'ʉ dʉ'ʉn di'ibʉ ja Diosʉ jyaaybyajtʉn myadyakypy ma̱ jyʉna'añ:
\q Ngejxypyʉts jawyiin ja n'ayuk ka̱jxwa̱'xpʉts
\q es mya''awátsxʉdʉt yʉ mnʉ'ʉ mdu'u.
\m
\v 11 Tʉy'a̱jtʉnʉts njʉna̱'a̱ñ: Kyaj pʉ́n ja Diosʉ kyuga̱jxpʉty ja jékyʉp waanʉ tmʉdattʉ ja mʉj'a̱jtʉn kʉdiinʉm ja Fwank Yajnʉbajtpʉ; per waanʉ tmʉdaty ja mʉj'a̱jtʉn oytyim pʉ́nʉty ijttʉp ma̱ ja tsa̱jpótmʉdʉ kutujkʉn.
\p
\v 12 ’Es ma̱ yʉ Fwank Yajnʉbajtpʉ dyajtsondáky tka̱jxwa'xy ja Diosʉ 'yayuk es extʉ tyamba̱a̱t, ta ja ja̱'a̱yʉty di'ibʉ tʉjkʉdʉp ma̱ tsa̱jpótmʉdʉ kutujkʉn. Dʉ'ʉn ja'ajʉty éxtʉmʉ mayjya'ay di'ibʉ ti'igyʉ tuktoñʉ tʉkʉyándʉp ma̱ tu'u xu'utspʉ.
\v 13 Di'ibʉ ja Moisés es nidʉgékyʉdyʉ Diosʉ kyuga̱jxpʉty ñikaktʉ kʉxja̱'a̱y ma̱ ja Diosʉ jyaaybyajtʉn ma̱a̱nʉmʉ naty kyamíñ ja Fwank, tʉgekyʉ tnigajxy ko myina̱'a̱ñ jya̱'ta̱'a̱ñ ma̱ ja Dios yajkutuka̱'a̱ñ.
\v 14 Es pʉn miits mmʉbʉkándʉp, Fwank yʉ'ʉ dʉ'ʉn éxtʉm ja Diosʉ kyuga̱jxpʉ Eliiʉs di'ibʉ jaminán.
\v 15 Di'ibʉ mʉdoodʉp, wa'an tjaygyúkʉdʉ.
\p
\v 16 ’¿Tits mʉʉt mba̱a̱t n'ijxkijxyʉ ja ja̱'a̱y di'ibáty tyam jiky'a̱jttʉp? Kʉxʉ'ktʉp éxtʉm ja ʉna̱'ku'ungʉn di'ibʉ uñaaydyʉp es kyuyattʉ ma̱a̱yóty, es ya̱'a̱x jyoktʉ mʉdʉ myʉtkuya̱jtpʉty:
\v 17 “Tʉts njaxu'uxy di'ibʉ ya''ajtsp, es kyaj tʉ m'atstʉ; es tʉ n'ʉ́yʉts di'ibʉ mʉʉt ja o'kpʉ ñaxtʉkʉ, es kyaj tʉ xykyoxtʉ mguj mga̱a̱dsyʉty es ni tʉ mgajʉ'ʉydyʉ.”
\p
\v 18 ’Pes kyaj ja Fwank Yajnʉbajtpʉ tkay éxtʉmʉ ja̱'a̱y ti ttsoktʉ, es kyaj t'iiky ja vinʉ, es miits mjʉna̱'a̱ndʉ ko yʉ'ʉ myʉjku'umʉdúñ.
\v 19 Es ʉj, ja Naxwíñʉdʉ Ja̱'a̱yʉdyʉ Kyudʉnaabyʉ, kaabyʉts es n'i'kypyʉts ja vinʉ, es miits mjʉna̱'a̱ndʉ: “Kax es amʉ'uuk, es myʉtnaymyaayʉp ja pekyjya'ayʉty esʉ yajkugʉbajtpʉty.” Per di'ibʉ tʉ t'axá̱jʉdʉ yʉ oybyʉ ʉxpʉjkʉn es jyiky'attʉ éxtʉmʉ Dios ttseky, tadʉ ja̱'a̱y dya'íxʉdʉ ko 'yóyʉty di'ibʉ Dios tyiimpy.
\s Ka̱jpn di'ibʉ kyaj jyodʉmbittʉ
\p
\v 20 Net ja Jesús dyajtsondáky t'ooy ja ka̱jpnʉty ma̱ naty tʉ ttuñ may ja mʉj'a̱jtʉn, ja'a ko yʉ ja̱'a̱yʉty jap kyaj jyodʉmbittʉ. Es dʉ'ʉn t'anma̱a̱ydyʉ:
\p
\v 21 —¡Pʉroobʉ mijts Korazín ka̱jpn, es pʉroobʉ mijts Betsaydʉ ka̱jpn! Ja'a ko pʉn kooxyʉp yajtuuñ ma̱ Tirʉ ka̱jpn esʉ Sidón ka̱jpn yʉ mʉj'a̱jtʉn éxtʉmts nbʉjta'aky ma̱ miidsʉty, tadʉ ka̱jpn jékyʉpxyʉp dya'íxyʉty yʉ jyotmay mʉdʉ pyojpʉkyʉjxm, es jyodʉmbijtxyʉp mʉdʉ Dios.
\v 22 Per ʉj n'anma̱a̱ydyʉp miits ko ja̱'a̱y yajpayo'oydyʉt, miits m'axá̱jʉdʉp tu'ugʉ tʉydyu'unʉn mʉk es kyaj dyʉ'ʉnʉty ma̱ Tirʉ es ma̱ Sidón.
\v 23 Es mij Kafarnaúm ka̱jpn, di'ibʉ naybyʉjta̱'a̱gánʉp mʉj kʉjxm extʉ ma̱ tsa̱jpʉn, ¡ja Dios yʉ'ʉ mbʉjta̱'a̱gʉdʉp ma̱ ayoodákn! Ja'a ko pʉn ʉjxyʉpts nbʉjták ma̱ Sodomʉ ka̱jpn yʉ mʉj'a̱jtʉn éxtʉm ma̱ mijʉn, tadʉ ka̱jpn taaxyʉp tyamba̱a̱t.
\v 24 Per ʉj n'anma̱a̱ydyʉp miits, ko ja̱'a̱y yajpayo'oydyʉt, miidsʉty myajnáxʉp waanʉ ni'igʉ mʉk ja tʉydyu'unʉn es kyaj dyʉ'ʉnʉty ma̱ Sodomʉ ja̱'a̱yʉty.
\s Nimiindʉgʉts es mbo'xtʉt
\p
\v 25 Ma̱ tadʉ tiempʉ ja Jesús kya̱jxtáky, es jyʉnáñ:
\p —Tatitu'unk, n'awda̱jtypyʉts mij di'ibʉ Windsʉn'a̱jtp tsa̱jpótm es ya̱ naxwiiñ, ja'a ko mij tʉ xyu'utsy ja m'ayuk mʉt ja ja̱'a̱yʉty di'ibʉ yajtijtʉp ʉxpékyʉty es wijyjya'ayʉty, per mij tʉ xytyuk'ixy ja ja̱'a̱y di'ibʉ dʉ'ʉn éxtʉm ʉna̱'ku'ungʉty.
\v 26 Es oy, Tatitu'unk, ko dʉ'ʉn tʉ xytyuñ éxtʉm mij xytsyekyʉn.
\p
\v 27 Ta ja Jesús t'anma̱a̱ydyʉ ja ja̱'a̱yʉty di'ibʉ naty mʉdoo'ijtʉdʉp:
\p —Yʉ nDeedyʉts tʉts xytyukkʉdʉkʉ oytyim tiity tʉgekyʉ. Ni pʉ́nʉts xykya'ixy'aty yajxón, ja Diosʉ 'yU'unk, yʉ'ʉyʉ dʉ'ʉn ja nDeedyʉts; es nan ni pʉ́nʉmts tka'ixy'aty ja nDeedyʉts, ʉjtsʉ dʉn je'eyʉ es di'ibátyʉts ʉj ndsejpy es nduk'ixy'átʉdʉts.
\v 28 Nimiindʉgʉts miits nidʉgékyʉty di'ibʉ tʉ ya''anu'xʉdʉ ja tyuunk es ja tsyemy kyʉ'ʉyʉty, es ʉjtsʉts miits nmo'oydyʉp ja mbo'xtákn.
\v 29 Kupʉktʉ tya̱dʉ kukap di'ibʉts ʉj nbʉjtákypy ma̱ miidsʉty, es ʉxpʉktʉ ma̱ ʉjts ja ndu'unʉnʉts, mʉt ko ʉj nmʉda̱jtypyʉts ja ma'xtujkʉn es yujy tuda'agyʉts, es pya̱a̱dʉp ja po'xtákn yʉ m'anmʉja̱'a̱nʉty.
\v 30 Ja ngukap di'ibʉts ʉj nbʉjta̱'a̱gaampy ma̱ miidsʉty, kyaj tsyípʉty xyajnʉjxtʉt, es ja tsemy di'ibʉ mʉʉt xykyʉ'ʉyʉt, to'tsyky yʉ'ʉ.
\c 12
\s Jesusʉ 'yʉxpʉjkpʉty tkutʉjtʉ ja triigʉ sa̱a̱bʉdʉ xʉʉ
\p
\v 1 Ma̱ tu'ugʉ sa̱a̱bʉdʉ xʉʉ Jesús mʉt ja 'yʉxpʉjkpʉ ña̱jxtʉ triigʉ kamoty, es ja 'yʉxpʉjkpʉty tkutʉjtʉ ja triigʉ, es twinxatstʉ, es tjʉ'xtʉ ja pya̱jk, mʉt ko yu'oogʉdʉ.
\v 2 Ko ja fariseeʉty t'ijxtʉ taadʉ, ta t'anma̱a̱ydyʉ ja Jesús:
\p —Ix yʉ m'ʉxpʉjkpʉty, ja'a tyuundʉp di'ibʉ kyaj ñigutíkyʉty ma̱ ja po'xʉnxʉʉ.
\p
\v 3 Ta ja Jesús 'yadsoojʉ:
\p —¿Tii kyajnʉm miits xy'ʉxpʉktʉ di'ibʉ tyuun ja Davit ko yʉ'ʉ es ja jyamyʉʉdʉty tmʉda̱jttʉ ja yuu?
\v 4 Net tyʉjkʉ Davit ma̱ ja Diosʉ tyʉjk, es tju'ty ja tsa̱jkaaky di'ibʉ kuni'xy, es tka̱a̱y yʉ'ʉ es nandʉ'ʉn tmooydyʉ jyamyʉʉdʉty. Es kyaj jyanigutíkyʉty es yʉ'ʉjʉty tkáydyʉt, yʉ'ʉ je'eyʉ ja teety kyáydyʉp.
\v 5 ¿O kyajnʉm xy'ʉxpʉktʉ ja Moisesʉ 'yana'amʉn ko ja teety ma̱ ja mʉj tsa̱jptʉjk kyaj pyo'xtʉ ma̱ ja po'xʉnxʉʉ?, es nan ni tya̱a̱dʉ tʉ kyapekytyundʉ.
\v 6 N'anma̱a̱ydyʉp ko taa ja ya̱a̱ tu'uk di'ibʉ ni'igʉ myʉ́jʉty kʉdiinʉm ja mʉj tsa̱jptʉjk.
\v 7 Miidsʉty kyajnʉm xyjaygyúkʉdʉ di'ibʉ dʉn 'yandijpy ja Dios ma̱ yʉ jyaaybyajtʉn ma̱ jyʉna'añ: “Ʉj ndsejpyʉts es xymyʉdáttʉt ja pa''ayo'on, es kyajts ndseky es xytyukwindsʉ'ʉgʉdʉts ja jʉyujkʉty.” Kooxyʉp xyjaygyúkʉdʉ, kyajxyʉp xypyekymyo'oy ja ja̱'a̱yʉty di'ibʉ tʉ kyapekytyúñ.
\v 8 Ja'a ko ʉj, ja Naxwíñʉdʉ Ja̱'a̱yʉdyʉ Kyudʉnaabyʉ, nmʉda̱jtypyʉts ja kutujkʉn ma̱ yʉ tadʉ po'xʉnxʉʉ.
\s Yedyʉjk di'ibʉ myʉda̱jtypy ja kyʉ'ʉ tuk adu'um tʉ'ʉts
\p
\v 9 Ta ja Jesús tsyo'oñ jam es tyʉjkʉ ma̱ tu'ugʉ tsa̱jptʉjk.
\v 10 Japʉ naty tu'ugʉ yedyʉjk di'ibʉ myʉda̱jtypy ja kyʉ'ʉ tuk adu'um tʉ'ʉts. Es kom ja fariseeʉty 'yʉxta̱a̱ydyʉp wi'ix t'okpʉjtákʉdʉ pyojpʉ ja Jesús, ta dyajtʉʉdʉ:
\p —¿Tii mba̱a̱t 'yagʉda'aky tu'ugʉ puma̱'a̱y ma̱ po'xʉnxʉʉ?
\p
\v 11 Ta ja Jesús 'yadsoojʉ:
\p —Pʉ́n miidsʉty nidu'uk myʉda̱jtypy tu'ugʉ byorreegʉ es kyunáxʉt ma̱ tu'ugʉ jut ma̱ yʉ po'xʉnxʉʉ, ¿ti kyaj nʉjx xyjuudyʉ?
\v 12 Pes, ¡waanʉ oy es tu'ugʉ ja̱'a̱y nbudʉjkʉm es kʉdiinʉm tu'ugʉ borreegʉ! Pa̱a̱ty mba̱a̱t ndu'unʉm ja oybyʉ ma̱ po'xʉnxʉʉ.
\p
\v 13 Ta ja Jesús t'anma̱a̱y ja yedyʉjk:
\p —Xa̱jtʉ́w.
\p Es ko xya̱jtʉʉy, ta oj 'yagʉda'aky éxtʉm jatuk adu'umbʉ.
\v 14 Ta pyʉdsʉʉmdʉ ja fariseeʉty, es ñaymyujkʉdʉ es jyuntʉtuundʉ wi'ix mba̱a̱t ja Jesús 'yeeky.
\s Wi'ix ja Diosʉ kyuga̱jxpʉ Isaiiʉ tnigajxy ja Jesús
\p
\v 15 Ko Jesús tnija̱'a̱jʉ tya̱a̱dʉ, ta jap tsyo'oñ, es may ja ja̱'a̱y oj pyanʉjxʉdʉ. Jesús ya''agʉdak ja puma̱'a̱yʉty,
\v 16 es ttuknipʉjktʉ es kyaj tka̱jx tmadya̱'a̱ktʉt mayjya'ayóty.
\v 17 Tya̱a̱dʉdsʉ dʉ'ʉn jya̱jtʉ es yajkuydyúnʉt di'ibʉ ja Diosʉ kyuga̱jxpʉ Isaiiʉ kyʉxja̱a̱y ma̱ Dios jyʉnáñ:
\q
\v 18 Tya̱a̱dʉ dʉ'ʉn ja nmʉduumbʉts
\q di'ibʉts ʉj tʉ nwin'ixy,
\q di'ibʉts ʉj ni'igʉ ndsejpy
\q es di'ibʉts ʉj mʉʉt njotkujkʉty.
\q Nbʉjta̱'a̱gʉpts ja nJa̱'a̱jʉnʉts ma̱ yʉ'ʉ
\q es tka̱jxwa̱'xʉt ma̱ yʉ naxwíñʉdʉ ja̱'a̱yʉty kots nbayo'oy mʉt ja tʉy'a̱jtʉn.
\q
\v 19 Kyaj tsyiptúnʉt es ni kyaya̱'a̱x kyajókʉt,
\q es ni kyayajmʉdówdʉ kyajxy tu'ujóty.
\q
\v 20 Kyaj ttʉ́jʉt ni tu'ugʉ tsa̱jkápyñ ja neybyʉ,
\q ni tkaya'oogʉt ja kudʉ'xnʉ myetsyʉ di'ibʉ oogánʉp,
\q extʉ koonʉm dyajpʉjta̱'a̱gʉt ja tʉy'a̱jtʉn.
\q
\v 21 Es ma̱ yʉ'ʉn ja naxwíñʉdʉ ja̱'a̱yʉty t'awix tjʉjp'íxtʉ yʉ ñitsokʉn.
\s Jesús yajnigajxy ko dyajtúñ ja mʉjku'ugópk ja kyutujkʉn
\p
\v 22 Ta ma̱ ja Jesús dyajnʉjxtʉ tu'ugʉ ja̱'a̱y wiints es uum, di'ibʉ myʉda̱jtypy ja ka'oybyʉ. Jesús ya''agʉdak éxtʉm mba̱a̱t ja ja̱'a̱y 'yixy es kyajxy.
\v 23 Nidʉgekyʉ ja ja̱'a̱yʉty dʉ'ʉñʉ wyʉ'ʉmʉdyaaydyʉ es jyʉnandʉ:
\p —¿Tii ja'a da dʉnʉ tya̱a̱dʉ ja Davitʉ tyʉʉmp 'ya̱a̱ts?
\p
\v 24 Es ko ja fariseeʉty tmʉdoodʉ tya̱a̱dʉ, net ñayjyʉnánʉdʉ dʉ'ʉn:
\p —Tya̱a̱dʉ yajjʉgékypy ja ka'oybyʉ yʉ'ʉyʉ mʉt ja mʉjku'ugópk Belzebuu kyutujkʉn.
\p
\v 25 Jesús ñija̱'a̱bʉ naty di'ibʉ wyinma̱a̱ydyʉp, es t'anma̱a̱ydyʉ:
\p —Oytyim di'ibʉty ja kutujkʉn ma̱ ja ja̱'a̱yʉty ñaywya̱'xʉdʉ es ñayñitsiptúnʉdʉ, dʉ'ʉn ñayyajkutʉgóyʉdʉ; es pʉn tu'ugʉ ka̱jpn o di'ibʉ tsʉna̱a̱ydyʉp ja ja̱'a̱y tuk jʉʉn tuk tʉjk ñaywya̱'xʉdʉ, kyaj mba̱a̱t jyeky.
\v 26 Es nandʉ'ʉn pʉn ja mʉjku'ugópk Satanás yajpʉdseempy ja myʉga'oybyʉ, ta ñaywya̱'xʉdʉ. Pes ¿wi'ix mba̱a̱t jyeky ja kyutujkʉn?
\v 27 Es pʉn tʉy'a̱jtʉn éxtʉm mjʉna̱'a̱ndʉ kots ʉj nyajpʉdsémy ja ka'oybyʉ mʉt ja mʉjku'ugópk Belzebuu kyutujkʉn, ¿ti kutujkʉn myʉda̱jtypy miidsʉ m'ʉxpʉjkpʉty es dyajpʉdsémy ja ka'oybyʉ? Pa̱a̱ty kʉ'ʉmʉ m'ʉxpʉjkpʉty dya'íxʉdʉ ko miits mga̱jxtʉgóydyʉ.
\v 28 Per pʉn ʉjts mʉt ja Diosʉ Jya̱'a̱jʉn nyajpʉdsémyʉts ja ka'oybyʉ, tʉ naty ya'ixy ko tʉ wyingóñ ja tsa̱jpótmʉdʉ kutujkʉn ma̱ miidsʉty.
\v 29 ¿Wi'ix mba̱a̱t pʉ́n tu'uk tyʉkʉ ma̱ yʉ kudsʉ'ʉgʉbʉ ja̱'a̱yʉ tyʉjk es tpʉjkʉdʉ di'ibʉ myʉda̱jtypy pʉn kyaj jawyiin t'awʉʉnmíky? Dʉ'ʉnʉ dʉn mba̱a̱t tjuuty di'ibʉ jap tʉgoty.
\p
\v 30 ’Di'ibʉ kyaj 'yity mʉt ʉj, yʉ'ʉ dʉ'ʉn xymyʉdsip'a̱jtpʉts; es di'ibʉ kyaj dyajmíky mʉt ʉj, yʉ'ʉ dʉ'ʉn 'yʉxka̱'tsypy.
\p
\v 31 ’Es n'anʉʉmʉdʉ ko yʉ ja̱'a̱yʉty mba̱a̱t yajme'xy tʉgekyʉ oytyim di'ibʉdyʉ pyojpʉty esʉ 'yaxʉk kajxy, per pʉn myʉga̱jxtʉgeepy ja Espíritʉ Santʉ, taadʉ kyaj mba̱a̱t yajme'xy.
\v 32 Oytyim pʉ́nʉty di'ibʉts ʉj, ja Naxwíñʉdʉ Ja̱'a̱yʉdyʉ Kyudʉnaabyʉ, xykya̱jxpátp axʉʉk, mba̱a̱dʉ taadʉ yajme'xy, per di'ibʉ tka̱jxpátp axʉʉk ja Espíritʉ Santʉ, yʉ'ʉ mʉʉt ñaybyekytyʉ́kʉdʉt es ni na̱'a̱ Dios kyapojpʉma'xʉdʉt, ni ma̱ tya̱dʉ naxwíñʉdʉ es ni ma̱ ja di'ibʉ miimp.
\s Jya'ay'a̱jtʉn ja ja̱'a̱y yajtuk'ʉxka̱jp
\p
\v 33 ’Pʉn oy ja kepy, tʉʉmp'a̱jtp oy; es pʉn ja kepy kyaj 'yóyʉty, nan axʉʉk ja tyʉʉmp. Ja kepy ya'ʉxkapy ma̱ ja tyʉʉmbʉn.
\v 34 ¡Miidsʉty dʉ'ʉn éxtʉmʉ awa̱'a̱ndsa̱'a̱ñʉn! ¿Wi'ix mba̱a̱t xymyadya̱'a̱ktʉ ja oybyʉ es miidsʉty kʉ'ʉm m'axʉkja̱'a̱y'a̱jttʉp? Ja'a ko ja a̱a̱ kyajxypy ja di'ibʉ yajpi'ipy yajkejpy jodoty.
\v 35 Pa̱a̱ty ja ja̱'a̱yʉ oyjya'aybyʉ tsuj kyajxy myadya'aky mʉt ko ijtp jyodoty ja oybyʉ; per ja axʉk ja̱'a̱ybyʉ myadyakypy ja tsa̱a̱tsykyʉbétypyʉ mʉt ko ijtp jyodoty ja axʉk'a̱jtʉn.
\v 36 Per ʉj n'anma̱a̱ydyʉp miits ko ja̱'a̱y yajpayo'oydyʉt, nidʉgekyʉ tkʉyáktʉdʉ kywentʉ di'ibáty tʉ tka̱jxtʉ di'ibʉ tʉ tkapawinmay.
\v 37 Ja'a ko mʉt ja mgʉ'ʉmgajxy ja Dios mbayo'oyʉdʉt. Es pʉn oy mgajxy, ta mnʉjxtʉt ma̱ ja jiky'a̱jtʉnʉ winʉ xʉʉ winʉ tiempʉ; per pʉn axʉʉk tʉ mgajxy, ta mnʉjxtʉt ma̱ ja tʉydyu'unʉnʉ winʉ xʉʉ winʉ tiempʉ.
\s Jesús ya''amdoy es dya'íxʉdʉt tu'ugʉ mʉj'a̱jtʉn
\p
\v 38 Net t'anma̱a̱ydyʉ ja Jesús na̱a̱gʉdyʉ fariseeʉty es ja di'ibʉty tsa̱jptʉgóty ya'ʉxpʉjktʉp:
\p —Windsʉ́n, nja'ixándʉpts es mij xytyúnʉt tu'ugʉ ijxwʉ'ʉmʉn di'ibʉ myʉda̱jtypy ja mʉj'a̱jtʉn, es ʉʉdsʉty nnijáwʉt ko tʉy'a̱jtʉn di'ibʉ mgajxypy.
\p
\v 39 Jesús t'adsooy:
\p —Ja pojpʉ ja̱'a̱yʉty di'ibʉty myastúttʉp ja Dios 'yamdoodʉp tu'ugʉ ijxwʉ'ʉmʉn di'ibʉ myʉda̱jtypy ja mʉj'a̱jtʉn, per kyaj yajmo'oya'añ yʉ wiinkpʉ ijxwʉ'ʉmʉn, yʉ'ʉyʉ dʉ'ʉn ja jya'ajʉ yʉ Diosʉ kyuga̱jxpʉ Jonás.
\v 40 Mʉt ko dʉ'ʉn éxtʉm ja Jonás 'yijty mʉj a̱jkx jodoty tʉgʉk xʉʉ es tʉgʉk ux, nandʉ'ʉn ʉj, ja Naxwíñʉdʉ Ja̱'a̱yʉdyʉ Kyudʉnaabyʉ, n'ita̱'a̱ñ tʉgʉk xʉʉ es tʉgʉk ux na̱a̱xóty.
\v 41 Ko ja̱'a̱y yajpayo'oydyʉt, ja ja̱'a̱yʉty di'ibʉ jékyʉp ijttʉ ma̱ Nínive ka̱jpn jyikypyʉ́ktʉt ti'igyʉ mʉt di'ibʉ tyam jiky'a̱jttʉp. Es yʉ'ʉjʉty ñigʉxʉ'ʉktʉt ko pekyjya'ayʉty di'ibʉ tyam jiky'a̱jttʉp, ja'a ko yʉ Nínive ja̱'a̱yʉty myʉdoo'ijttʉ ja Jonasʉ 'yayuk es jyodʉmbijttʉ, es taa ja ya̱a̱ tu'uk di'ibʉ myʉda̱jtypy ni'igʉ ja mʉj'a̱jtʉn kʉdiibʉm ja Jonás.
\v 42 Es ko ja̱'a̱y yajpayo'oydyʉt, yʉ toxytyʉjk di'ibʉ ijt reynʉ jékyʉp ma̱ nax ma̱ jʉmboj myiñ, jyikypyʉka̱'a̱ñ ti'igyʉ mʉt ja ja̱'a̱yʉty di'ibʉ tyam jiky'a̱jttʉp, es yʉ'ʉ nigʉxʉ'ʉgʉp ko pekyjya'ayʉty di'ibʉ tyam jiky'a̱jttʉp, ja'a ko yʉ'ʉ jagam tsyooñ es tmʉdowa̱'a̱ñ ja rey Salomongʉ kya̱jxwíjʉn, es taa ja ya̱a̱ tu'uk di'ibʉ myʉda̱jtypy ni'igʉ ja mʉj'a̱jtʉn kʉdiibʉm ja rey Salomonk.
\s Ka'oybyʉ di'ibʉ jatʉgok jʉmbijtp
\p
\v 43 ’Ko tu'ugʉ ka'oybyʉ pyʉdsemy ma̱ tu'ugʉ ja̱'a̱y, net jyʉdity tʉ'ʉts ittum es t'ʉxta̱'a̱y ma̱ 'yokpo'xʉt. Es ko tkapa̱a̱ty,
\v 44 net ñayjyʉna'añʉty: “N'okjʉmbítyʉts jatʉgok ma̱ tadʉ ja̱'a̱y.” Es ko jyʉmbity, net t'ijxy ja ja̱'a̱y éxtʉm tu'ugʉ tʉjk pade'eky ja̱'xe'ekypyʉ es tukwa̱'a̱ts.
\v 45 Net nʉjx dyajmíñ janijʉxtujkpʉ myʉga'oybyʉ di'ibʉ waanʉ axʉʉkpʉ, es mʉt yʉ'ʉ tyʉkʉya'añ tsʉnaabyʉ ma̱ tadʉ ja̱'a̱y, es dʉ'ʉnʉ tadʉ ja̱'a̱y wye'emy waanʉ axʉʉk kʉdiinʉm jawyíñʉp. Es dʉ'ʉn nandʉ'ʉn jyata̱'a̱ñ ja axʉk ja̱'a̱y di'ibʉ tyam jiky'a̱jttʉp.
\s Jesús tya̱a̱k es myʉga'axʉty
\p
\v 46 Támnʉmʉ natyʉ Jesús t'akmʉgajxy ja ja̱'a̱yʉty ko jya̱jttʉ ja tya̱a̱gu'unk es ja myʉga'axʉty. Japyʉ tʉja̱'p oj wyʉ'ʉmdʉ es tmʉga̱jxa̱'a̱ndʉ ja Jesús.
\v 47 Nidu'ugʉ ja̱'a̱yʉty t'awa̱'a̱nʉ ja Jesús:
\p —Yʉ mda̱a̱gu'unk esʉ mmʉga'axʉty tyap tʉja̱'p, es yʉ'ʉjʉty mij mmʉga̱jxánʉdʉp.
\p
\v 48 Es ja Jesús t'adsooy di'ibʉ naty awa̱'a̱nʉp:
\p —¿Pʉ́ndsʉ dʉ'ʉn nda̱a̱k'a̱jtypy, es pʉ́ndsʉ dʉ'ʉn nmʉga'ax'a̱jtypyʉts?
\p
\v 49 Ta ttukni'ijxʉ ja 'yʉxpʉjkpʉty, es t'anma̱a̱y:
\p —Tya̱a̱dʉdsʉ dʉ'ʉn éxtʉm ja nda̱a̱gʉts es éxtʉm ja nmʉga'axʉdyʉts.
\v 50 Mʉt ko oytyim pʉ́nʉty di'ibʉ tyiimpy ja tsyojkʉndsʉ nDeedyʉts di'ibʉ jam tsa̱jpótm, yʉ'ʉdsʉ dʉ'ʉn éxtʉm ja nmʉga'axʉts yedyʉjk toxytyʉjkʉty es éxtʉmdsʉ nda̱a̱gʉn.
\c 13
\s Triigʉwʉjpʉ éxtʉmʉ ijxpajtʉn
\p
\v 1 Ma̱ tadʉ xʉʉ Jesús tsyo'oñ ma̱ ja tʉjk es oj ñejxy mejyñbyʉ'a̱a̱y, es ñaxwe'tsy jam.
\v 2 Ta ja ja̱'a̱y may jyantsyñaymyujkʉ ma̱ yʉ'ʉ. Ta Jesús tyʉjkʉ ma̱ tu'ugʉ barkʉ es ñaxwe'tsy jam, es nidʉgekyʉ ja ja̱'a̱yʉty wyʉ'ʉmdʉ japyʉ ma̱ pu'u jot.
\v 3 Net tyʉjkʉ ya'ʉxpʉjkpʉ mʉt kana̱k nax ijxpajtʉn, es jyʉnáñ:
\p —Tu'ugʉ triigʉwʉjpʉ 'yojtsy wʉjpʉ.
\v 4 Es ma̱ oj twʉjy, oj nandʉ'ʉn kya'ay ja tyʉʉmt ma̱ padu'u, es ja joon tpiidʉ.
\v 5 Es nandʉ'ʉn kya'ay ja tyʉʉmt ma̱ ja tsa̱a̱de'eky patkʉ'p es wingʉjxy kyaj kyʉ́kʉty ja nax. Pa̱a̱dyʉ tadʉ tʉʉmt pojʉn myujxy mʉt ko wingʉjxy je'eyʉ ja nax.
\v 6 Es ko ja xʉ'án myiiñ, net tyʉtsy, mʉt ko kyaj 'ya̱a̱tske'eky.
\v 7 Jatuk peky ja tʉʉmt kya'ay ma̱ ja apyñ jawyiin myujxy, ta dyajji'xy ja triigʉ.
\v 8 Es jatuk peky ja tʉʉmt kya'ay oyña̱a̱xóty. Ta byeen oy tyʉʉmp'a̱jty. Na̱a̱gʉty wyinjʉnajky mʉgo'pxʉ triigʉ tu'uk tu'ukpʉ tʉʉmt, na̱a̱gʉty tʉgʉ'px es na̱a̱gʉty i'px ma̱jk.
\v 9 Di'ibʉ mʉdoodʉp, wa'an tjaygyúkʉdʉ.
\s Ti ko ja Jesús ya'ʉxpeky mʉdʉ ijxpajtʉn
\p
\v 10 Ta ja ʉxpʉjkpʉty tmʉwingoondʉ ja Jesús, es dyajtʉʉdʉ:
\p —¿Ti ko xymyʉmadya'aky ja ja̱'a̱y mʉdʉ ijxpajtʉn?
\p
\v 11 Ta Jesús 'yadsoojʉdʉ:
\p —Ja Dios mduknija̱'a̱dʉp miidsʉty di'ibʉ kyaj yajnijáwʉ ijty wi'ix yʉ'ʉ yajkutíky, per ja wiinkpʉ ja̱'a̱yʉty kyaj tnijáwʉdʉ.
\v 12 Ja'a ko di'ibʉ myʉda̱jty jyaygyejpy, ak'yajmo'oyʉp waanʉ ni'igʉ; es t'aktimmʉdátʉt waanʉ may; es di'ibʉ myʉda̱jtypy waandi'knʉ, aktim'yajpʉjkʉdya'ayʉp di'ibʉ myʉda̱jtypy.
\v 13 Pa̱a̱ty ndukmʉmadya̱'a̱ktʉ mʉdʉ ijxpajtʉn, mʉt ko yʉ'ʉjʉty ijxtʉp, per dʉ'ʉn yʉ'ʉjʉty éxtʉm kyadim'ixtʉ; es mʉdoodʉp, per kyaj tjaygyúkʉdʉ éxtʉm tkadimmʉdowdʉ.
\v 14 Es dʉ'ʉn éxtʉm yʉ'ʉjʉty yajkuydyúñ éxtʉm ja Diosʉ kyuga̱jxpʉ Isaiiʉ jyʉnáñ:
\q Oy miidsʉty xyjamʉdowdʉ,
\q ni na̱'a̱ xykyajaygyúkʉdʉt;
\q oy xyja'ijxpʉdʉ,
\q ni na̱'a̱ xykyamʉwinma̱'a̱ñbya̱a̱ttʉt,
\q
\v 15 mʉt ko tya̱dʉ ja̱'a̱yʉdyʉ jyot tʉ jyʉmbittʉ juun,
\q kyaj myʉdowdʉ
\q es tʉ ja wyiin dyajpi'itstʉ,
\q dʉ'ʉn tka'íxtʉt mʉt ja wyiin
\q es tkamʉdówʉt mʉt ja tyatsk,
\q es kyaj tjaygyúkʉdʉt mʉt ja jyot,
\q es kyajts ʉj xyñimíndʉt esʉts nyajnitso'ogʉt.
\p
\v 16 ’Per kuni'xy miidsʉty, mʉt ko m'ijxtʉp es mmʉdoodʉp.
\v 17 Tʉy'a̱jtʉnʉts miits n'anʉʉmʉdʉ ko may ja Diosʉ kyuga̱jxpʉty esʉ ja̱'a̱yʉty di'ibʉ jiky'a̱jttʉ tʉy'a̱jtʉn mʉʉt tja'ixandʉ tya̱a̱dʉ di'ibʉ miits m'ijxtʉp, per kyaj oj t'ixtʉ; jyamʉdowandʉ di'ibʉ miits yʉ tya̱a̱dʉ mmʉdoodʉp, per kyaj oj tmʉdowdʉ.
\s Jesús tka̱jxte'xy ja triigʉwʉjpʉ éxtʉmʉ ijxpajtʉn
\p
\v 18 ’Mʉdowdʉ di'ibʉ myadyakypy ja ijxpajtʉn ma̱ ja ja̱'a̱y oj twʉjy ja triigʉ.
\v 19 Di'ibʉ myʉdoodʉp wi'ix ja tsa̱jpótmʉdʉ kutujkʉn es kyaj tjaygyúkʉdʉ, dʉ'ʉn yʉ'ʉ éxtʉm ma̱ ja tʉʉmt kya'ay tu'a̱a̱y. Myiiñ ja mʉjku'ugópk es pyʉjkxʉ ja Diosʉ 'yayuk di'ibʉ dʉ'ʉn ni'ipyʉn jyodoty.
\v 20 Ma̱ ja tʉʉmt kya'ay ma̱ ja tsa̱a̱de'eky patkʉ'p, ja'a 'yandijpy ja ja̱'a̱yʉty di'ibʉ myʉdoodʉp ja Diosʉ 'yayuk es t'axá̱jʉdʉ xonda'aky 'ya̱a̱ xonda'aky jyot.
\v 21 Dʉ'ʉn yʉ'ʉ éxtʉm ja triigʉ di'ibʉ kyaj kyʉ́kʉty ja 'ya̱a̱ts, kyaj jyaktʉ. Ko tyukmín tyukja̱'tʉdʉ ayo'on jotmay mʉt ja'agyʉjxm ja Diosʉ 'yayuk, net tmastu'uty ja myʉbʉjkʉn.
\v 22 Ma̱ ja tʉʉmt kya'ay ma̱ ja apyñ myuxy, ja'a 'yandijpy ja di'ibʉ myʉdoodʉp ja Diosʉ 'yayuk; per ja'ayʉ wyinma̱'a̱ñ'a̱jttʉp di'ibʉ tyukjiky'áttʉp ya̱ naxwiiñ es ja jotkujkja̱'a̱y'a̱jtʉn win'ʉ'ʉn winxá̱jʉdʉp, es tkajamyetsy Diosʉ 'yayuk, es kyaj dyajmʉj dyajmáyʉdʉ ja Diosʉ 'yayuk ma̱ tya̱dʉ ja̱'a̱yʉty.
\v 23 Es ma̱ ja tʉʉmt kya'ay oyña̱a̱xóty, ja'a 'yandijpy ja di'ibʉ myʉdoodʉp ja Diosʉ 'yayuk es tjaygyúkʉdʉ, es dyajmʉj dyajmáyʉdʉ. Na̱a̱gʉdyʉ dʉ'ʉn éxtʉm ma̱ di'ibʉ ja tʉʉmt dʉ'ʉn tʉʉmp'a̱jt mʉgo'px, esʉ wiinkpʉ dʉ'ʉn éxtʉm ma̱ di'ibʉ tʉʉmp'a̱jt tʉgʉ'px, o éxtʉm ma̱ di'ibʉ tʉʉmp'a̱jt i'px ma̱jk.
\s Axʉʉkpʉ ujts éxtʉmʉ ijxpajtʉn
\p
\v 24 Jesús tpʉjtákyʉ tya̱dʉ jatu'ugʉ ijxpajtʉn:
\p —Ja tsa̱jpótmʉdʉ kutujkʉnʉ dʉ'ʉn éxtʉm tu'ugʉ ja̱'a̱y ko twʉjy ja oybyʉ triigʉ ma̱ yʉ ñax.
\v 25 Es ko myana̱jxta̱'a̱ydyʉ, ta tyʉkʉ tu'ugʉ myʉdsip ma̱ naty tʉ twʉjy. Ta twʉjy ja axʉʉkpʉ ujts tʉʉmt.
\v 26 Ko naty ja triigʉ yoñ es tyʉʉmp'atánʉ, ta kyʉxe'ky es tap tmʉt'yóñ ja axʉʉkpʉ ujts di'ibʉ ja myʉdsip oj ttukwʉjʉ.
\v 27 Ta ja mʉduumbʉtʉjkʉty oj t'anʉʉmʉ ja wyindsʉ́n: “Windsʉ́n, pʉn ja tʉʉmt oyʉ naty di'ibʉ yajwʉj ma̱ yʉ mnax, ¿ma̱a̱ dʉn tsyooñʉ tadʉ axʉʉkpʉ ujts?”
\v 28 Net ja wyindsʉ́n 'yadsoojʉdʉ: “Nidu'ugʉty ja nmʉdsípʉdsʉ dʉ'ʉn tʉ 'yadʉ'ʉtsy.” Ta ja myʉduumbʉty dyajtʉʉdʉ ja wyindsʉ́n: “¿Ti mdsejpy esʉts nʉjx n'ʉxwijxʉ'ʉktʉ tadʉ axʉʉkpʉ ujtsʉ?”
\v 29 Es ja wyindsʉ́n 'yadsoojʉdʉ: “Kyaj, mʉt ko nʉjx yajwijxe'egyʉ tadʉ axʉʉkpʉ ujts, pʉdʉ'ʉgʉp nandʉ'ʉn tadʉ triigʉ.
\v 30 Nik mastu'uttʉ. Wa'an dyoñ ti'igyʉ extʉ koonʉm myúkʉt ja triigʉ. Taanʉm ngáxtʉt es xyajpʉdʉ'ʉktʉt jawyiin ja axʉʉkpʉ ujts es xy'awʉʉndʉt adsimy'am es yajno'kta̱'a̱yʉt. Es ok xypyʉjkʉ'ʉktʉt ja triigʉ ma̱ ja ndriigʉ tʉjkʉts.”
\s Mortás tʉʉmt éxtʉmʉ ijxpajtʉn
\p
\v 31 Jesús nandʉ'ʉn tpʉjtáky jatu'ugʉ tya̱dʉ ijxpajtʉn:
\p —Ja tsa̱jpótmʉdʉ kutujkʉn dʉ'ʉn éxtʉm tu'ugʉ mortás pa̱jk ko tu'ugʉ ja̱'a̱y twʉjy kyamoty es tnaxnijeepy.
\v 32 Tya̱dʉ tʉʉmt byeen jyantsymyutsk'átyʉty; per ko yeeky, waanʉ mʉj yoombéty éxtʉm mba̱a̱t ja joon jʉyujk ñaybye'eñʉty ma̱ yʉ xye'endsyʉn.
\s Levaduurʉ éxtʉmʉ ijxpajtʉn
\p
\v 33 Nandʉ'ʉn tpʉjtákyʉ tya̱dʉ jatu'ugʉ ijxpajtʉn:
\p —Yʉ tsa̱jpótmʉdʉ kutujkʉn dʉ'ʉn éxtʉm ja levaduurʉ di'ibʉ tu'ugʉ toxytyʉjk pyʉjtákypy ma̱ mayʉ arinʉ es ttuktij'yo'oy koonʉm ñaydyuktʉjkʉdya'ayʉty.
\s Ti ko ja Jesús ya'ʉxpeky mʉdʉ ijxpajtʉn
\p
\v 34 Jesús t'anma̱a̱y tʉgekyʉ tya̱a̱dʉ ja ja̱'a̱yʉty mʉdʉ ijxpajt, es ni tii tkatukmʉmadyaky pʉn kyaj dyajtúñ ja ijxpajtʉn.
\v 35 Tya̱a̱dʉ dʉ'ʉn jyajty es yajkuydyúnʉt éxtʉm ja Diosʉ kyuga̱jxpʉ jyʉnáñ ma̱ tkʉxja̱a̱y:
\q Nmʉga̱jxʉpts mʉdʉ ijxpajtʉn,
\q n'anʉʉmʉpts di'ibʉ tʉ 'yity ayu'udsyʉ extʉ ma̱ Dios ja naxwíñʉdʉ dyajkojy.
\s Jesús tka̱jxte'xy ja axʉʉkpʉ ujts éxtʉmʉ ijxpajtʉn
\p
\v 36 Ko ja ja̱'a̱yʉty oj ñʉjxta̱a̱yñʉdʉ, ta ja Jesús tyʉjkʉ tyʉgoty. Ta ñimiinʉdʉ ja 'yʉxpʉjkpʉty es 'yanma̱a̱yʉdʉ:
\p —Tukjaygyujkʉdʉgʉts ja 'yijxpajtʉnʉ tadʉ axʉk ujts ja̱'a̱ygyamóty.
\p
\v 37 Ta ja Jesús 'yanma̱a̱yʉdʉ:
\p —Di'ibʉ wyijpy ja oybyʉ triigʉ tʉʉmt, yʉ'ʉ dʉ'ʉn ja Naxwíñʉdʉ Ja̱'a̱yʉdyʉ Kyudʉnaabyʉ,
\v 38 es ja naxwíñʉdʉ ja̱'a̱yʉty yʉ'ʉ dʉ'ʉn ja kam. Ja oybyʉ tʉʉmt ja'a dʉ'ʉn ja Diosʉ myʉduumbʉty, es ja axʉk ujts ja'a dʉ'ʉn ja ka'oybyʉ myʉduumbʉty,
\v 39 es ja di'ibʉ wyijpy ja axʉk ujts tʉʉmt, yʉ'ʉ dʉ'ʉn ja mʉjku'ugópk. Ja pʉjta'aky ja'a 'yandijpy ko ja̱'a̱y yajpayo'oydyʉt, es di'ibʉ yajpʉdʉ'ktʉp ja pʉjta'aky, ja'a dʉ'ʉn ja Diosʉ 'yánklʉsʉty.
\v 40 Es dʉ'ʉn éxtʉm ja axʉk ujts yajwijxmíky es yajpʉjta'aky jʉʉnóty es tyóyʉt, dʉ'ʉn nandʉ'ʉn jyata̱'a̱ñ ja xʉʉ ko ja naxwíñʉdʉ ja̱'a̱y yajpayo'oydyʉt.
\v 41 Es ʉj ja Naxwíñʉdʉ Ja̱'a̱yʉdyʉ Kyudʉnaabyʉ, ngajxʉpts ja n'ánklʉsʉts es dyajjʉga'aktʉt ma̱dsʉ ngutujkʉn tʉgekyʉ di'ibʉ adʉ́tstʉp axʉʉk es di'ibʉ wiinkpʉty yajpekytyuundʉp.
\v 42 Yajpʉjta̱'a̱ga̱'a̱ndʉ ma̱ ja jʉʉn jornʉ ma̱ ja̱'a̱y jyʉ'ʉy ya̱'a̱xtʉt es ñaydyʉtska̱a̱dʉdʉt mʉt ja ayo'on.
\v 43 Es net di'ibáty jiky'a̱jttʉp éxtʉmʉ Dios ttseky, dʉ'ʉn nʉjx jya̱j tyʉ'xtʉ éxtʉm ja xʉʉ ma̱ yʉ Dios Teedyʉ kyutujkʉn. Di'ibʉ mʉdoodʉp, wa'an tjaygyúkʉdʉ.
\s Ni'igʉ tsyooxʉty di'ibʉ yu'utsy éxtʉmʉ ijxpajtʉn
\p
\v 44 ’Yʉ tsa̱jpótmʉdʉ kutujkʉn dʉ'ʉn éxtʉm ja meeñʉ tá̱jʉbʉ. Ko tu'ugʉ ja̱'a̱y tpa̱a̱ty, ta dyu'utsy nan jamyʉ jatʉgok, es jyantsyxyón nʉjx tteeky tʉgekyʉ di'ibʉ myʉda̱jty jyaygyejpy, es tjuyʉ tadʉ nax.
\p
\v 45 ’O nandʉ'ʉnʉ dʉ'ʉn ja tsa̱jpótmʉdʉ kutujkʉn dʉ'ʉn éxtʉm tu'ugʉ ajuuy ado'kpʉ di'ibʉ 'yʉxtaapy ja oyatypyʉ perlʉ;
\v 46 es ko tpa̱a̱ty tu'uk di'ibʉ oydsyooxʉty, ta nʉjx tteeky tʉgekyʉ di'ibʉ myʉda̱jty jyaygyejpy, es tjuyʉ tadʉ perlʉ.
\s A̱jkxma̱jtsn éxtʉmʉ ijxpajtʉn
\p
\v 47 ’Nandʉ'ʉnʉ dʉ'ʉn ja tsa̱jpótmʉdʉ kutujkʉn éxtʉm tu'ugʉ a̱jkxma̱jtsn. Ko yajkujʉbípʉ mejyñóty, ta tmatsy kana̱k naxʉ a̱jkx.
\v 48 Ko 'yútsʉt ja a̱jkxma̱jtsn, ta ja a̱jkxma̱jtspʉty dyajpʉdsʉ́mdʉt pu'ujótm. Ta ñaxwaatstʉt es twimbíwdʉt ja a̱jkx, es tpʉjkʉ'ʉgʉt ja oyatypyʉ katsyoty es t'ʉxwʉ́jʉt di'ibʉ kyaj 'yóyʉty.
\v 49 Dʉ'ʉn myina̱'a̱ñ ko ja̱'a̱y yajpayo'oydyʉt. Es myíndʉt ja ánklʉsʉty es dya''abekyʉya'añ di'ibʉ kyaj 'yoyjya'ayʉty, es kyaj 'yok'ijnʉdʉt mʉt ja oyjya'ayʉty.
\v 50 Ta tpʉjta̱'a̱gʉt ja axʉk ja̱'a̱ydyʉjk ma̱ ja jornʉ yeeñ, ma̱ ja̱'a̱y jyʉ'ʉy ya̱'a̱xtʉt es ñaydyʉtska̱a̱dʉdʉt mʉt ja ayo'on.
\s Oyatypyʉ esʉ jembyʉ di'ibʉ pʉjke'eky ijtp
\p
\v 51 Net ja Jesús dyajtʉʉdʉ:
\p —¿Mjaygyujkʉdʉp miidsʉty tʉgekyʉ tya̱a̱dʉ?
\p Ta ja'ajʉty 'yadsoodʉ:
\p —Njaygyujkʉdʉpts Windsʉ́n.
\p
\v 52 Es ja Jesús 'yak'anma̱a̱yʉdʉ:
\p —Nidʉgekyʉ ja di'ibʉty tsa̱jptʉgóty ya'ʉxpʉjktʉp di'ibʉts tʉ xyñimindʉ éxtʉmdsʉ n'ʉxpʉjkpʉ esʉts ndukni'íxʉt ja tsa̱jpótmʉdʉ kutujkʉn, yʉ'ʉ dʉ'ʉn éxtʉmʉ kudʉjk di'ibʉ jyu'typy ma̱ tʉ tpʉjke'eky ja oyatypyʉ jembyʉ esʉ di'ibʉ tʉʉyʉp.
\s Jesús jam Nazaret
\p
\v 53 Ko Jesús tpʉjtakta̱a̱yʉ tya̱dʉ ijxpajtʉn, ta oj jap tsyooñ
\v 54 es jyajty ma̱ ja kyʉ'ʉmga̱jpn, es jap tyʉjkʉ ya'ʉxpʉjkpʉ tsa̱jptʉgóty ma̱ tadʉ ka̱jpn. Es ja ja̱'a̱yʉty dʉ'ʉñʉ wyʉ'ʉmʉdyaaydyʉ, es jyʉna̱'a̱ndʉ:
\p —¿Ma̱a̱ dʉnʉ tya̱a̱dʉ tʉ tjaty nʉgoo yʉ wijy'a̱jtʉn, es wi'ixʉ dʉ'ʉn ko ttuñ ja mʉj'a̱jtʉn?
\v 55 Yʉ'ʉdsʉ tya̱dʉ tsajtspʉ mya̱a̱nk es tta̱a̱k'áty ja Mariiʉ, es tmʉga'ax'áty ja Santya̱'a̱gʉ, Josee, Simonk esʉ Juudʉs,
\v 56 esʉ myʉga'axtoxytyʉjkʉty nan ya̱a̱ tsyʉʉnʉdʉ ma̱ ʉdsa̱jtʉm. ¿Ma̱a̱ dʉnʉ tya̱a̱dʉ tʉgekyʉ tʉ tjaty?
\p
\v 57 Pa̱a̱ty kyaj tjatunandʉ kwentʉ. Esʉ Jesús 'yanma̱a̱yʉdʉ:
\p —Nidʉgekyʉ ja ja̱'a̱y twindsʉ'ʉgʉdʉ ja Diosʉ kyuga̱jxpʉ, jamyʉ kyaj yajwindsʉ'ʉgʉ ma̱ ñax kya̱jpn es ma̱ kyʉ'ʉmdʉjk.
\p
\v 58 Es kyaj nʉgoo ttuuñ ja mʉj'a̱jtʉn jap, mʉt ko ja ja̱'a̱yʉty kyaj myʉbʉjkʉdʉ.
\c 14
\s Fwank Yajnʉbajtpʉ 'yeeky
\p
\v 1 Ma̱ tadʉ tiempʉ Eroodʉsʉ naty gobernadoor'a̱jtp Galileeʉ. Ta tmʉdoy wi'ixʉ naty yajmadya'aky ja Jesús.
\v 2 Ta t'anma̱a̱ydyʉ di'ibʉ naty jap mʉʉt:
\p —Taadʉ yʉ'ʉ ja Fwank Yajnʉbajtpʉ. Tʉ jyikypyeky ma̱ tʉ 'yeeky, pa̱a̱ty tmʉdaty ja mʉk'a̱jtʉn es ttuñʉ tya̱dʉ mʉj'a̱jtʉn.
\p
\v 3 Pesʉ Eroodʉs tʉ naty t'ok'yajma̱jtsʉbʉ Fwank es tʉ t'ok'yajkʉwʉ'ʉnʉbʉ pujxndʉgóty ja'agyʉjxm ja myʉga'ax Felipʉ ñʉdo'oxy, di'ibʉ xyʉ'a̱jtp Erodiiʉs.
\v 4 Tʉ natyʉ Fwank t'ok'anmaapy ja Eroodʉs:
\p —Kyaj ñigutíkyʉty es xymyʉdátʉt éxtʉmʉ mnʉdo'oxyʉn.
\p
\v 5 Eroodʉs jyaya'oogán ja Fwank, per tsyʉ'kʉ ja ja̱'a̱yʉty mʉt ko jyʉna̱'a̱ndʉ ko Fwank yʉ'ʉjʉty ja Diosʉ kyuga̱jxpʉ.
\p
\v 6 Es ma̱ naty ja Eroodʉs yajmʉjtúñ ma̱ dya''abety ja jyʉmʉjt, ja Erodiiʉsʉ ñʉʉx oj tyʉkʉ ajtspʉ mayjya'aywyindúm. Es nʉgoo oj t'oktsojknʉ ja Eroodʉs,
\v 7 extʉ wya̱ndak tmo'oya'añ oytyim tiity di'ibʉ amdoop.
\v 8 Net ja kiixy oj wyinma̱'a̱ñ myo'oyʉty jawyiin ja tya̱a̱k. Ta t'anma̱a̱y ja Eroodʉs:
\p —Meegyʉts palanganoty yʉ Fwank Yajnʉbajtpʉ kyʉba̱jk.
\p
\v 9 Mʉdʉ tya̱a̱dʉ oj ja rey Eroodʉs myay tyajy. Es kom tʉ naty twa̱nda'aky es tʉ tmʉdowdʉ ja jabye'xyʉty, ta jyʉnáñ es yajmo'oyʉt.
\v 10 Net tni'ana'amʉ es yajniboodʉt ja kyʉba̱jkʉ Fwank jap pujxndʉgóty.
\v 11 Net tmʉmiindʉ ma̱ tu'ugʉ palanganʉ. Ta tmooydyʉ ja kiixy, es ja kiixy ttukkʉdʉjkʉ ja tya̱a̱k.
\p
\v 12 Net jya̱jttʉ di'ibáty ya'ʉxpʉjktʉp ja Fwank. Ta dyajnʉjxʉdʉ ñini'x es oj dyajnaxtʉ́kʉdʉ, es óknʉm oj t'awánʉdʉ ja Jesús.
\s Jesús dyajkáy nimʉgoxk mil naxy ja ja̱'a̱y
\p
\v 13 Ko Jesús tmʉdooyʉ tya̱a̱dʉ, ta jap tsyo'oñ yʉ'ʉyʉ mʉdʉ 'yʉxpʉjkpʉty ma̱ tu'ugʉ barkʉ es ñʉjxnʉ mʉj ittum. Per ja ja̱'a̱yʉty ñija̱'a̱dʉ. Ta ma̱jatyʉ ka̱jpn tpadso'ondʉ tekykyʉ'ʉm.
\v 14 Ko Jesús ttukpʉdseemy ja barkʉ, ta t'ijxy ja mayjya'ay es tmʉda̱jty ja pa''ayo'on mʉt yʉ'ʉjʉty, es dya''agʉdaky ja pa̱'a̱m ja̱'a̱yʉty di'ibʉ naty ja'ajʉty myʉmiindʉp.
\v 15 Es ko tsyu'ujʉnʉ, ta ja Jesusʉ 'yʉxpʉjkpʉty ñimiinʉdʉ es 'yanma̱a̱yʉdʉ:
\p —Tʉ tsyu'unʉ, es ni pʉ́n ya̱a̱ kyatsʉʉnʉ ma̱ tya̱dʉ it. Wa'an tnʉjxnʉdʉ tya̱dʉ ja̱'a̱yʉty, es nʉjx tjuydyʉ kya'ay 'yukʉn ma̱ wingombʉ ka̱jpn.
\p
\v 16 Jesús t'anma̱a̱y:
\p —Oy kyanʉjxtʉt. Mo'oydyʉ miidsʉ kya'ay 'yukʉn.
\p
\v 17 Ta ja'ajʉty 'yadsoodʉ:
\p —Kyajts ti may nmʉdattʉ, je'eyʉ mʉgoxkʉ tsa̱jkaagyu'unk es majtskʉ a̱jkxu'unk.
\p
\v 18 Ta Jesús t'anma̱a̱ydyʉ:
\p —Yajmíndʉ ya̱a̱.
\p
\v 19 Ta tni'ana'amʉ es ja ja̱'a̱yʉty ñaxwaatstʉt mʉʉyóty. Net tkone'ky ja mʉgoxkpʉ tsa̱jkaagyu'unk es ja majtskpʉ a̱jkxu'unk, es pyat'ijxy tsa̱jpótm. Ta jyʉnáñ:
\p —Nja̱'a̱ygyʉdákypyʉts mij Tatitu'unk.
\p Ta ttujkwa'xy ja tsa̱jkaaky es tmooydyʉ ja 'yʉxpʉjkpʉty, es ja'ajʉty dyajwa̱'xtʉ ma̱ ja mayjya'ayʉn.
\v 20 Nidʉgekyʉ kyaaydyaaydyʉ jotkʉda'aky. Es óknʉm dyajmujktʉ ma̱jmajtsk katsy ja tsa̱jkaaky tyuktukʉ di'ibʉ nadʉjkʉ.
\v 21 Ja'a dʉ'ʉn kyaaydyʉ mʉgoxk milʉ yedyʉjk, es kyaj ndukpuwijtsʉm ja toxytyʉjk esʉ ʉna̱'ku'ungʉty.
\s Jesús yo'oy nʉʉ wyingʉjxy
\p
\v 22 Net Jesús dyajtʉjkʉdʉ ja 'yʉxpʉjkpʉty barkoty es 'yawinnáxtʉt ma̱ ja mejyñ, es ja Jesús 'yakwe'emy mʉt ja mayjya'ay, ñayjyʉga̱jxʉnʉ.
\v 23 Ko Jesús ñayjyʉga̱jxta̱a̱yʉ, ta pyatʉjkʉ naydyi'igyʉ ma̱ tu'ugʉ kopk es tka̱jxta̱'a̱ga̱'a̱ñ. Ko oj kyoodsʉnʉ, nadyi'igyʉ naty jam.
\p
\v 24 Ko naty ja barkʉ ñʉjxnʉ mejyñgyujk'ám, ja barkʉ jyantsywyépyʉty ja mejyñ ko ñikapy, mʉt ko ja poj xidsoo ya̱dsoo jyantsymyíñ ma̱ yʉ'ʉjʉty.
\v 25 Móñʉmʉ Jesús myʉwingoonʉdʉ yʉ'ʉjʉty, tyu'uyo'oy nʉʉ wingʉjxy.
\v 26 Ko ja 'yʉxpʉjkpʉty 'yijxʉdʉ tyu'uyo'oy nʉʉ wingʉjxy, ta tsyʉ'kʉdʉ, es yaxkaktʉ mʉdʉ tsʉ'ʉgʉ:
\p —¡Yʉ'ʉ dʉ'ʉn tu'ugʉ ijxma̱'tʉn!
\p
\v 27 Esʉ Jesús myʉga̱jxʉ, es 'yanma̱a̱yʉ:
\p —¡Jotmʉkta̱'a̱ktʉ! Ʉjtsʉ dʉ'ʉn. Katʉ mdsʉ'ʉgʉdʉ.
\p
\v 28 Ta ja Peedrʉ myʉga̱jxʉ es 'yanma̱a̱yʉ:
\p —Windsʉ́n, pʉn mijtsʉ dʉ'ʉn, yajnʉjxkʉts nʉʉ wingʉjxy extʉ ma̱ mijʉn.
\p
\v 29 Esʉ Jesús 'yanma̱a̱yʉ:
\p —Pes min.
\p Ta ja Peedrʉ ttukjʉnajky ja barkʉ es ñejxy ye'epy nʉʉ wingʉjxy jadsoo ma̱ natyʉ Jesús.
\v 30 Es ko ñaygyujamyajtsʉ mʉt ja myʉk'a̱jtʉnʉ poj, ta tsyʉ'kʉ es oga̱'a̱n kyinannʉ. Ta yaxkeky:
\p —Yajtsókʉts, Windsʉ́n.
\p
\v 31 Netyʉ Jesús tkʉ'ʉmʉma̱jtsʉ, es t'anma̱a̱y:
\p —¡Tim waanʉ je'eyʉ xymyʉdaty ja mʉbʉjkʉn! ¿Ti ko tʉ xykyamʉbeky?
\p
\v 32 Ko yʉ'ʉjʉty tyʉjkʉdʉ ma̱ ja barkʉ, ta myo'ty ja poj.
\v 33 Net ja di'ibʉ naty jápʉty barkoty t'awda̱jttʉ ja Jesús, es t'anma̱a̱ydyʉ:
\p —¡Jantsy tʉy'a̱jtʉndʉmʉ dʉ'ʉn ko mij ja Dios m'U'unk'átyʉty!
\s Jesús dya''agʉda'aky ja puma̱'a̱yʉty jap Jenesaret
\p
\v 34 Tnina̱jxtʉ ja mejyñ es jya̱jttʉ ma̱ Jenesaret ña̱a̱xóty.
\v 35 Ko ja ja̱'a̱yʉty di'ibʉ jap tsʉna̱a̱ydyʉp t'ʉxka̱jptʉ ja Jesús, ta tjantsymyadya̱a̱gʉdijttʉ ma̱ tʉgekyʉ tadʉ naxwíñʉdʉ. Ta dyajmiindʉ ja puma̱'a̱yʉty ma̱ natyʉ Jesús,
\v 36 es tmʉnu'xta̱'a̱ktʉ es tna'íxʉt es oyjye'eyʉ pyátxʉdʉ wyit pa̱'a̱; es nidʉgekyʉ di'ibʉ oj tyónʉdʉ, agʉdaktʉ.
\c 15
\s Di'ibʉ ja̱'a̱y ya''adʉ́tsʉp axʉʉk
\p
\v 1 Net tmʉwingoondʉ ja Jesús na̱a̱gʉdyʉ fariseeʉty es ja di'ibʉty tsa̱jptʉgóty ya'ʉxpʉjktʉp. Jamʉ naty tʉ tsyoondʉ ma̱ yʉ Jerusalén ka̱jpn. Ta dyajtʉʉdʉ:
\p
\v 2 —¿Ti ko yʉ m'ʉxpʉjkpʉty tkakuydyundʉ ja kyostúmbrʉdyʉ n'aptʉjk'a̱jtʉm?, ja'a ko kyaj yajxón tpujtʉ kyʉ'ʉ jawyiin ma̱ kyaya̱'a̱ndʉ.
\p
\v 3 Es ja Jesús 'yadsoojʉmbijtʉ:
\p —¿Es ti ko nandʉ'ʉn miits xykyakuydyundʉ ja Diosʉ 'yana'amʉn es xypyadúndʉt ja mgʉ'ʉmgostúmbrʉty?
\v 4 Mʉt ko Dios jyʉnáñ: “Mwindsʉ'ʉgʉp ja mda̱a̱k mdeety”, es “ja di'ibʉ kya̱jxpejkypy yʉ tyeety o yʉ tya̱a̱k, oogʉp yʉ'ʉ.”
\v 5 Es miits mjʉnándʉp ko tu'ugʉ ja̱'a̱y mba̱a̱t t'anʉʉmʉ yʉ tya̱a̱k tyeety: “Kyaj mba̱a̱t nbudʉkʉ, mʉt ko tʉts ndukwindsʉ'ʉgʉ Dios tʉgekyʉ di'ibʉts nmʉda̱jtypy es mbudʉ́kʉxyʉp.”
\v 6 Es oytyim pʉ́nʉty di'ibʉ dʉ'ʉn jʉna̱a̱mp, kyaj ñakytsyékyʉty ja tya̱a̱k tyeety tpudʉ́kʉt. Dʉ'ʉn miidsʉty tʉ xymyastu'uttʉ éxtʉm ni ti tkatsooty ja Diosʉ 'yana'amʉn es xy'akpaduna̱'a̱ndʉ ja mgʉ'ʉmgostúmbrʉty.
\v 7 Miidsʉty di'ibʉ nay'andíjʉdʉp es jyiky'attʉ tʉy'a̱jtʉn mʉʉt, yajxón tjamadyaky ja Diosʉ kyuga̱jxpʉ Isaiiʉ éxtʉmʉ dʉ'ʉn miidsʉty ko tkʉxja̱a̱y:
\q
\v 8 Tya̱dʉ ja̱'a̱y xywyindsʉ'kʉpts wingʉ'ʉy agʉ'ʉy,
\q per ja jyot wyinma̱'a̱ñ jagam 'yity ma̱ ʉjʉn.
\q
\v 9 Ni ti tkatsooty ko ñaybyʉjta̱'a̱gʉdʉ es xyja''awdáttʉts.
\q Ja 'yʉxpʉjkʉnʉty yʉ'ʉyʉ dʉ'ʉn ja ja̱'a̱yʉ 'yana'amʉn.
\p
\v 10 Es ta ja ja̱'a̱y dyáxʉdʉ es t'anma̱a̱ydyʉ:
\p —Mʉdowdʉ es jaygyúkʉdʉ.
\v 11 Di'ibʉ tʉjkʉp a̱a̱jóty, kyaj yʉ'ʉdyʉ ja̱'a̱y ya''adʉ'ʉdsyʉty axʉʉk. Ja'a dʉ'ʉn ja ja̱'a̱y ya''adʉ́tsʉp axʉʉk di'ibʉ pʉdsʉʉmp a̱a̱jóty.
\p
\v 12 Net ja 'yʉxpʉjkpʉty ñimiinʉdʉ es 'yanma̱a̱yʉdʉ:
\p —¿Mnija̱'a̱p ko yʉ fariseeʉty tʉ 'yákʉdʉ ko tʉ tmʉdoy ko dʉ'ʉn tʉ mjʉna̱'a̱ñ?
\p
\v 13 Es ja Jesús 'yadsooy:
\p —Oytyim di'ibʉdyʉ kepy di'ibʉts ja nDeedyʉts di'ibʉ jam tsa̱jpótm kyaj tʉ tkojy, ya'ʉxwijxʉ'kp 'ya̱a̱dsóty.
\v 14 Mastu'uttʉ. Wiindsʉdyʉ'ʉ. Wa'an twijts'yo'oyʉdʉ jatu'ugʉ wiints. Es pʉn tu'ugʉ wiints wyijts'ye'epy ja myʉwiints, nimajtsk kyunáxtʉt ma̱ tu'ugʉ jut.
\p
\v 15 Ta yʉ Peedrʉ t'anma̱a̱y ja Jesús:
\p —Tukjaygyujkʉdʉgʉts yʉ tya̱dʉ ijxpajtʉn.
\p
\v 16 Ta Jesús 'yanma̱a̱yʉdʉ:
\p —¿Nan kyajpʉ miits xyjaygyúkʉdʉ?
\v 17 ¿Tii kyaj xyjaygyúkʉdʉ ko di'ibʉ na̱jxp a̱a̱jóty, jap kyʉda'aky jodoty es óknʉm ñaxy?
\v 18 Per di'ibʉ pʉdsʉʉmp a̱a̱jóty, yʉ'ʉ dʉn miimp jodoty winma̱'a̱ñóty, esʉ tya̱a̱dʉ dʉ'ʉn di'ibʉ axʉʉk ya''adʉtsypy ja ja̱'a̱y.
\v 19 Mʉt ko jodoty winma̱'a̱ñótyʉ dʉ'ʉn pyʉdsemy yʉ axʉk winma̱'a̱ñ, yʉ yajja̱'a̱y'o'k, ko yʉ ja̱'a̱y dyajtʉgóy ja pʉjk úkʉnʉ wyindsʉ'kʉn, yʉ mʉ'induunk, yʉ ma'tsk, yʉ andakʉn es yʉ ni'o'o niyáxʉk.
\v 20 Tya̱a̱dʉdyʉ dʉ'ʉn ya''adʉtsypy axʉʉk ja ja̱'a̱yʉty, per ko nga̱'a̱yʉm, oy ngakʉbújʉmbʉ, kyaj ja̱'a̱y dya''axʉʉgʉ.
\s Toxytyʉjk kyaj 'yisraelítʉty tmʉbeky ja Jesús
\p
\v 21 Ta tsyo'oñ ja Jesús jap es oj ñejxy wingón ma̱ Tirʉ ka̱jpn esʉ Sidón ka̱jpn.
\v 22 Es tu'ugʉ kananeeʉ toxytyʉjk di'ibʉ tsʉnaapy ma̱ tadʉ naxwíñʉdʉ, tnimiiñ ja Jesús, es tmʉgajxy jantsy mʉk:
\p —¡Windsʉ́n, tyʉʉmp 'ya̱a̱ts ja Davit, pa''ayoogʉts ʉj mij! Yʉ nnʉʉxʉts myʉda̱jtypy ja ka'oybyʉ es nʉgoo 'yoktsa̱a̱tsyja̱jnʉ.
\p
\v 23 Esʉ Jesús kyaj ni wi'ix kya''adsoojʉ. Net ja 'yʉxpʉjkpʉty ñimiinʉdʉ, es myʉnu'xtákʉdʉ:
\p —Anʉʉmʉ tadʉ toxytyʉjk wa'an tnejxy, ja'a ko yax jojkp xypyami'inʉm.
\p
\v 24 Jesús t'adsooy ja 'yʉxpʉjkpʉty:
\p —Ja Diósʉts tʉ xykyexy jaayʉ ma̱ yʉ tʉgoybyʉ borreegʉty ma̱ yʉ naxwíñʉdʉ Israel.
\p
\v 25 Es ja toxytyʉjk myʉwingoonʉ es ñaygyoxtʉna̱a̱ydyákʉ Jesús wyindum, es t'anʉʉmʉ:
\p —¡Windsʉ́n, pudʉjkʉgʉts!
\p
\v 26 Esʉ Jesús 'yadsoojʉ:
\p —Kyaj 'yóyʉty esʉ u'unk ʉna̱'k nbʉjkʉm ja tsya̱jkaaky es nmo'oyʉm ja úkʉty.
\p
\v 27 Ta ja toxytyʉjk 'yadsooy:
\p —Tʉy'a̱jtʉnʉ'ʉ, Windsʉ́n. Per ja uk kyaaydyʉp ja tsa̱jkaakywyáy di'ibʉ ka̱'a̱p ma̱ ja wyindsʉnʉ myeesʉ.
\p
\v 28 Net ja Jesús jyʉnáñ:
\p —¡Byeen jyantsymyʉ́jʉty ja mmʉbʉjkʉn! Wa'an dyajkuydyúñ di'ibʉ mij mdsejpy.
\p Netyʉ ja ñʉʉx 'yagʉdaky.
\s Jesús dya''agʉda'aky may ja puma̱'a̱yʉty
\p
\v 29 Ta Jesús tsyo'oñ jap es ñajxy ma̱ yʉ Galileeʉ Myejyñbya̱'a̱. Ta pyatʉjkʉ ma̱ tu'ugʉ kopk. Jam ñaxwe'tsy.
\v 30 May ja ja̱'a̱yʉty oj ñejxy ma̱ yʉ'ʉ naty, es oj tmʉnʉjxtʉ ʉxneybyʉ, wiints, uumʉty, kʉtúkpʉty, es mayʉ wiinkpʉty ja pa̱'a̱m ja̱'a̱yʉty. Jap tpʉjtáktʉ Jesús tyeky'ʉjxy es yʉ'ʉ dya''agʉdaky.
\v 31 Es dʉ'ʉñʉ ja ja̱'a̱yʉty wyʉ'ʉmʉdyaaydyʉ ko t'ijxtʉ ko ja uumʉty ka̱jxtʉp, ja ʉxneybyʉ ye'epy, ja kʉtukpʉ wye'emy jatʉgokʉ kyʉ'ʉ yajxón, es ja wiindsʉty ijxtʉp. Ta t'awdattʉ Dios.
\s Jesús dyajkáy nima̱jtáxk mil naxy ja ja̱'a̱yʉty
\p
\v 32 Net ja Jesús dyáxʉdʉ ja 'yʉxpʉjkpʉty, es t'anma̱a̱ydyʉ:
\p —Nmʉda̱jtypyʉts ja pa''ayo'on mʉdʉ tya̱dʉ ja̱'a̱yʉty, mʉt ko tʉ 'yijnʉdʉ tʉgʉk xʉʉ ja ya̱a̱ mʉt ʉj es kyaj tmʉdattʉ ti 'yokjʉ'x 'yokpʉ́ktʉp. Kyajts ngaxa̱'a̱ñ ayuu ma̱ yʉ tyʉjkʉty, éxkʉm muum dʉ'ʉñʉ 'yokkʉda̱a̱nʉdʉ tu'a̱a̱y.
\p
\v 33 Net ja 'yʉxpʉjkpʉty 'yanma̱a̱yʉdʉ:
\p —¿Per wi'ix mba̱a̱t nbátʉm ja kya'ay 'yúkʉnʉ tya̱dʉ mayjya'ay? Ma̱ tya̱dʉ it kyaj pʉ́n tsyʉʉnʉ.
\p
\v 34 Ta Jesús 'yadsooy:
\p —¿Na̱a̱k xymyʉdattʉ tsa̱jkaaky?
\p Ta ja'ajʉty 'yadsoodʉ:
\p —Jʉxtujk, es na̱a̱gʉdyʉ a̱jkxu'unk.
\p
\v 35 Ta tni'ana'amʉ es ja ja̱'a̱yʉty ñaxwaatstʉt naxkʉjxy.
\v 36 Ta tkone'ky ja jʉxtujkpʉ tsa̱jkaaky es ja a̱jkxu'unk. Ta tja̱'a̱ygyʉdáky ja Dios. Net ttujkwa'xy ja tsa̱jkaaky es ttuknukʉ ja a̱jkx, es tmooy ja 'yʉxpʉjkpʉty es dyajwa̱'xʉt ma̱ ja mayjya'ayʉty.
\v 37 Nidʉgekyʉ kyaay 'yuktʉ jotkʉda'aky, es dyajmujktʉ jʉxtujk katsy ja nadʉkʉ.
\v 38 Di'ibʉ ka̱a̱y uktʉ ja'a wyínʉty nima̱jtáxk milʉ yedyʉjk, es kyaj yajmadsyóy ja ʉna̱'ku'unk es ja toxytyʉjkʉty.
\v 39 Ta ja Jesús ñayjyʉga̱jxʉnʉ, es tyʉjkʉnʉ ma̱ ja barkʉ es oj ñʉjxnʉ ma̱ yʉ Magdalʉ it.
\c 16
\s Fariseeʉty es saduseeʉty t'amdowdʉ tu'ugʉ mʉj'a̱jtʉn
\p
\v 1 Ja fariseeʉty es ja saduseeʉty oj tninʉjxtʉ Jesús es t'ixa̱'a̱ndʉ wi'ix t'ok'yajka̱'a̱dʉt. Ta t'amdoodʉ es tyuk'íxʉdʉt tu'ugʉ ijxwʉ'ʉmʉnʉ mʉjpʉ di'ibʉ tsa̱jpótm.
\v 2 Es ja Jesús 'yadsooy:
\p —Ko tsyu'ujʉ miits mjʉna̱'a̱ndʉ: “Pojʉ'ʉga̱a̱mp bom. Ix tsaptsʉ tsa̱jp.”
\v 3 Es jépyʉp mjʉna̱'a̱ndʉ: “Tyam kyaj pyojʉ'ʉga̱'a̱ñ. Ix tsaptsʉ tsa̱jp es mʉdʉ yoots.” Mnija̱'a̱dʉp xyajnikajtʉt ja tiempʉ tsa̱jpótmʉdʉ, ¿wi'ix xykyanijáwʉdʉ xyajnikajtʉt di'ibʉ tuun ja̱jtʉp ma̱ tya̱dʉ tiempʉ?
\v 4 Ja pojpʉ ja̱'a̱yʉty di'ibʉty myastúttʉp ja Dios, 'yamdoodʉp tu'ugʉ ijxwʉ'ʉmʉn di'ibʉ myʉda̱jtypy ja mʉj'a̱jtʉn, per kyaj yajtuk'ixa̱'a̱ndʉ wiinkpʉ ijxwʉ'ʉmʉn, yʉ'ʉyʉ dʉ'ʉn ja jya'ajʉ Jonás.
\p Ta Jesús tmastuty, es oj ñejxy.
\s Fariseeʉdyʉ 'yʉxpʉjkʉn
\p
\v 5 Ko ja Jesús mʉt ja 'yʉxpʉjkpʉty tyʉjkʉdʉ barkoty es 'yawinnaxa̱'a̱ndʉ ma̱ ja mejyñ, jya'aydyʉgooydyʉ 'yʉxpʉjkpʉty dyajnʉjxtʉt ja tsya̱jkaaky.
\v 6 Net ja Jesús t'anma̱a̱ydyʉ ja 'yʉxpʉjkpʉty:
\p —Jaygyúkʉdʉ, mnaygywentʉ'átʉdʉp mʉt ja lyevaduurʉ fariseeʉty esʉ saduseeʉty.
\p
\v 7 Net ja 'yʉxpʉjkpʉty ñayjyʉnánʉdʉ ak yʉ'ʉjʉty:
\p —Ja'a dʉ'ʉn mʉt ko kyaj tʉ njamyajtsʉm nyajmi'inʉm ja tsa̱jkaaky.
\p
\v 8 Jesús ñija̱'a̱p wi'ix ja'a ñayjyʉna̱'a̱nʉdʉ, ta t'anma̱a̱ydyʉ:
\p —¿Ti ko mjʉna̱'a̱ndʉ ko kyaj xymyʉdattʉ tsa̱jkaaky? ¡Waandi'knʉ mʉbʉjkʉn xymyʉdattʉ miidsʉty!
\v 9 ¿Kyajnʉm xyjaygyúkʉdʉ, ni xykyajamyátstʉnʉm ja mʉgoxkpʉ tsa̱jkaaky di'ibʉts nyajwa̱'x ma̱ nimʉgoxk milʉ ja̱'a̱yʉty, es na̱a̱k katsy xy'ak'yajmujktʉ?
\v 10 ¿Ni xykyajamyatstʉ ja jʉxtujkpʉ tsa̱jkaaky di'ibʉts nyajwa̱'x ma̱ yʉ nima̱jtáxk milbʉ ja̱'a̱yʉty, es na̱a̱k katsy xy'ak'yajmujktʉ?
\v 11 ¿Wi'ixʉ dʉ'ʉn ko miidsʉty kyaj xymyʉwinma̱'a̱ñbya̱a̱ttʉ ko ʉj kyajts yʉ'ʉjʉty nmadya'aky ja tsa̱jkaaky ko n'anma̱a̱ydyʉ es mnaygywentʉ'átʉdʉt mʉt ja lyevaduurʉ ja fariseeʉty es ja saduseeʉty?
\p
\v 12 Net tjaygyujkʉdʉ ko Jesús yʉ'ʉ naty myadyakypy ja fariseeʉdyʉ 'yʉxpʉjkʉn esʉ saduseeʉdyʉ 'yʉxpʉjkʉn.
\s Peedrʉ tnigajxy ko Jesús ja'a ja Kristʉ
\p
\v 13 Ko jap tsyo'oñ ja Jesús, es jyajty Sesareeʉ Filipʉ ña̱a̱xóty. Ko jap jya̱jttʉ, ta ja Jesús dyajtʉʉdʉ ja 'yʉxpʉjkpʉty:
\p —¿Wi'ix ja ja̱'a̱yʉty jyʉna̱'a̱ndʉ mʉt ʉj, ja Naxwíñʉdʉ Ja̱'a̱yʉdyʉ Kyudʉnaabyʉ?
\p
\v 14 Ja 'yʉxpʉjkpʉty 'yadsoojʉdʉ:
\p —Na̱a̱gʉty jyʉna̱'a̱ndʉ ko mij mja'ajʉty ja Fwank Yajnʉbajtpʉ. Na̱a̱gʉty jyʉna̱'a̱ndʉ ko m'Eliiʉsʉty, es jʉnándʉp ja wiinkpʉty ko mijtsʉ dʉ'ʉn ja Jeremiiʉs o jatu'ugʉ wiinkpʉ Diosʉ kyuga̱jxpʉ.
\p
\v 15 Ta ja Jesús dyajtʉʉdʉ ja 'yʉxpʉjkpʉty:
\p —Es miidsʉty, ¿wi'ix mjʉna̱'a̱ndʉ, pʉ́ndsʉ dʉn ʉj?
\p
\v 16 Netʉ Simonk Peedrʉ 'yanma̱a̱yʉ:
\p —Mijtsʉ dʉ'ʉn ja Kristʉ, ja Diosʉ 'yU'unk.
\p
\v 17 Net ja Jesús 'yadsooy:
\p —Kuni'xy mij, Simonk, Jonasʉ 'yu'unk, mʉt ko ni pʉ́n tʉ mgatuk'íxyʉdyʉ tya̱a̱dʉ, yʉ'ʉyʉ dʉ'ʉnʉ nDeedyʉts di'ibʉ ijtp tsa̱jpótm.
\v 18 Mijtsʉ dʉ'ʉn Peedrʉ (di'ibʉ 'yandijpy tsa̱a̱). Dʉ'ʉn mijts éxtʉm ja tsa̱a̱ ma̱ tu'ugʉ tʉjk tsyonda'aky. Mijtskyʉjxm may ja ja̱'a̱y xymyʉbʉ́ktʉdʉts, es ni ja o'kʉn tkamʉmada̱'a̱gʉt ja ja̱'a̱yʉty di'ibʉts xymyʉbʉ́ktʉp.
\v 19 Ʉjtsʉts mij nmo'oyʉp ja tsa̱jpótmʉdʉ 'yawatsn ma̱ Dios yajkutíky. Di'ibʉ mij m'awi'impy ya̱ naxwiiñ, nandʉ'ʉn ya''awʉʉnʉp tsa̱jpótm; es di'ibʉ mij m'agejpy ya̱ naxwiiñ, nan ya''agájʉp tsa̱jpótm.
\p
\v 20 Net ja Jesús ttuknipʉjktʉ ja 'yʉxpʉjkpʉty es kʉdiibʉ pʉ́n t'anʉʉmʉt ko yʉ'ʉ dʉ'ʉn ja Kristʉ.
\s Jesús tnigajxy ja 'yo'kʉn
\p
\v 21 Es net oga̱'a̱n ja Jesús t'awa̱'a̱nʉdʉ ja 'yʉxpʉjkpʉty ko tsojkʉp yʉ'ʉ ñʉjxʉt Jerusalén, es ko kana̱k peky ya''ayowa̱'a̱nʉdʉ yʉ mʉjja̱'a̱ydyʉjkʉty esʉ teedywyindsʉ́nʉty es ja di'ibʉty tsa̱jptʉgóty ya'ʉxpʉjktʉp. Ya''anma̱a̱ydyʉ extʉ ko ja̱'a̱y ya'ooga̱'a̱nʉdʉ, per ko tyʉgʉkxʉbátʉt jyikypyʉka̱'a̱ñ.
\v 22 Net ja Peedrʉ dyajnejxy wiink tsoo ja Jesús, es t'ooy. Ta t'anma̱a̱y:
\p —Nindsʉn'a̱jtʉm, ¡ni tkatsókʉt ja Dios, es ni na̱'a̱ dʉ'ʉn mgajátʉt!
\p
\v 23 Es ja Jesús wya̱'kʉmbijty es t'anma̱a̱y ja Peedrʉ:
\p —¡Nikákʉts mij, mʉjku'ugópk Satanás! Je'eyʉts mij xy'adsipy. Mij kyaj mwinmay éxtʉmʉ Dios, je'eyʉ dʉ'ʉn éxtʉmʉ ja̱'a̱yʉty.
\p
\v 24 Net ja Jesús t'anma̱a̱y ja 'yʉxpʉjkpʉty:
\p —Pʉn jaats pʉ́n xypyanʉjxa̱'a̱ñ, tsojkʉp tmastu'udʉt ja kyʉ'ʉm winma̱'a̱ñ es jyiky'átʉt éxtʉm tu'ugʉ ja̱'a̱y di'ibʉ pyagiipy ja kyruuz ko 'yo'kʉn tninejxy, esʉts xypyatsoonʉt.
\v 25 Mʉt ko di'ibʉ jiky'ata̱a̱mp mʉdʉ kyʉ'ʉm winma̱'a̱ñ, dʉ'ʉmbʉ ja̱'a̱y yajtʉgeepy ja jyiky'a̱jtʉn, per di'ibʉ jiky'ata̱a̱mp éxtʉmts ʉj ndukni''ixʉ, dʉ'ʉmbʉ ja̱'a̱y kyaj dyajtʉgóy ja jyiky'a̱jtʉn.
\v 26 ¿Ti tyimpatypyʉ tadʉ ja̱'a̱y, oy tjaniwindsʉn'a̱jtpʉ tʉgekyʉ naxwíñʉdʉ, pʉn yajtʉgeepy ja jyiky'a̱jtʉn ma̱ Dios? ¿O ti mba̱a̱t ja ja̱'a̱y dyaky es kya''ayówʉt winʉ xʉʉ winʉ tiempʉ?
\v 27 Mʉt ko ʉj, ja Naxwíñʉdʉ Ja̱'a̱yʉdyʉ Kyudʉnaabyʉ, nmina̱'a̱ñʉts mʉt ja myʉj'a̱jtʉnʉdsʉ nDeety es mʉdʉ 'yánklʉsʉty, es nétʉts nmo'oydyʉt éxtʉm nidu'uk nidu'uk tʉ 'yadʉ'ʉtstʉ.
\v 28 Tʉy'a̱jtʉn n'anʉʉmʉdʉ ko ta ya̱a̱ na̱a̱gʉty di'ibʉ kyaj 'yooktʉt ma̱a̱nʉm tka'ixy ʉj, ja Naxwíñʉdʉ Ja̱'a̱yʉdyʉ Kyudʉnaabyʉ, kots nmínʉt yajkutujkpʉ.
\c 17
\s Jesús tyʉgatsy
\p
\v 1 Ko tʉdujk xʉʉ ñajxy, ta ja Jesús dyajnejxy ja Peedrʉ, Santya̱'a̱gʉ esʉ Fwank, myʉga'axʉ Santya̱'a̱gʉ, es pyatʉ́kʉdʉ ma̱ tu'ugʉ kopkʉ kʉjxmbʉ.
\v 2 Es jam ja Jesús tyʉga̱jtsy éxtʉmʉ dʉ'ʉn yʉ'ʉ. Yʉ wyiin jyʉjp jyantsytye'xy éxtʉm ja xʉʉ, es ja wyit tyʉga̱jtsy poop éxtʉm ja ja̱jʉn.
\v 3 Es ti'in yʉ'ʉjʉty t'ijxtʉ ja Moisés esʉ Eliiʉs myadya̱'a̱ktʉ mʉdʉ Jesús.
\v 4 Net ja Peedrʉ t'anma̱a̱y ja Jesús:
\p —Windsʉ́n, ¡oy ko ʉdsa̱jtʉm nya̱a̱'a̱jtʉm! Pʉn mdsejpy, n'ok'ya'óyʉdʉts tʉgʉʉgʉ ʉxkʉda̱'a̱k tʉjk, tu'uk mij mja'a, tu'ugʉ Moisés jya'a es jatu'uk tja'a'átʉt ja Eliiʉs.
\p
\v 5 Ma̱a̱nʉmʉ naty ja Peedrʉ 'yakkajxy, tu'ugʉ yoots jantsy tʉ'xp 'yabijttʉ, es ma̱ ja yoots yajmʉdooy ko jyʉna'añ:
\p —Tya̱a̱dʉdsʉ dʉ'ʉn ja n'U'ungʉts di'ibʉts ʉj njantsytsyejpy es di'ibʉts ʉj mʉʉt njotkujkʉ. ¡Mʉmʉdowdʉ yʉ'ʉ!
\p
\v 6 Ko tya̱a̱dʉ tmʉdoodʉ ja ʉxpʉjkpʉty, ta ñayjyujpʉdʉ naxkʉjxy es jyantsytsyʉ'kʉdʉ.
\v 7 Net ja Jesús ñimiinʉdʉ ja'ajʉty, ñinaxkuxá̱jʉdʉ, es 'yanma̱a̱yʉ:
\p —¡Pʉdʉ'ʉktʉ! ¡Katʉ mdsʉ'ʉgʉdʉ!
\p
\v 8 Es ko 'yijxʉ'ktʉ, kyaj tnaky'ijxtʉ ni pʉ́n, yʉ'ʉyʉ ja Jesús naydyi'igyʉ.
\p
\v 9 Ko naty jam wyinjʉnaktʉ ma̱ ja kopk, ta ja Jesús tyuknipʉjkʉdʉ:
\p —¡Katʉ pʉ́n xytyukmʉmadya'agyʉ tya̱a̱dʉ di'ibʉ tʉ xy'ixtʉ extʉ koonʉm ʉj, ja Naxwíñʉdʉ Ja̱'a̱yʉdyʉ Kyudʉnaabyʉ, naty tʉ njikypyeky ma̱dsʉ naty tʉ n'eeky!
\p
\v 10 Net ja ʉxpʉjkpʉty dyajtʉʉdʉ ja Jesús:
\p —¿Es ti ko jyʉna̱'a̱ndʉ di'ibʉty tsa̱jptʉgóty ya'ʉxpʉjktʉp ko koonʉm Eliiʉs myina̱'a̱ñ jawyiin?
\p
\v 11 Jesús 'yadsooy:
\p —Tʉy'a̱jtʉnʉ'ʉ ko Eliiʉs miimp jawyiin es dya'oyʉya'añ tʉgekyʉ.
\v 12 Per ʉj n'anma̱a̱ydyʉp miits ko Eliiʉs tʉ myiñ, es ja ja̱'a̱yʉty kyaj 'yʉxka̱jpʉdʉ. Yʉ'ʉyʉ tyuundʉ mʉt yʉ'ʉ di'ibʉ yʉ'ʉ tsyojktʉ. Dʉ'ʉn nandʉ'ʉn ʉj, ja Naxwíñʉdʉ Ja̱'a̱yʉdyʉ Kyudʉnaabyʉ, xya''ayowa̱'a̱ndʉts yʉ'ʉjʉty.
\p
\v 13 Net ja 'yʉxpʉjkpʉty tmʉwinma̱'a̱ñbyáttʉ ko Jesús yʉ'ʉ naty myadyakypy ko ja Fwank Yajnʉbajtpʉ yʉ'ʉ dʉ'ʉn ja Eliiʉs.
\s Jesús dya''agʉda'aky tu'ugʉ mixy di'ibʉ ka'oybyʉ myʉda̱jtypy
\p
\v 14 Ko jya̱jttʉ ma̱ naty ja ja̱'a̱yʉty, ta ja Jesús ñimʉjwa̱'kʉ tu'ugʉ yedyʉjk, es ñaygyoxtʉna̱a̱ydyákʉ wyindum, es 'yanma̱a̱yʉ:
\p
\v 15 —Windsʉ́n, pa''ayówʉts ja n'u'unk, éxtʉm dyajnáxy ja ayo'on ko myo'oty. Kana̱k ok jyʉngujʉbipy es kana̱k ok ñʉgujʉbipy.
\v 16 Tya̱a̱ts tʉ njayajmíñ ma̱ yʉ m'ʉxpʉjkpʉty, per kyaj tʉ tmʉmada̱'a̱ktʉ dya''agʉda̱'a̱gʉt.
\p
\v 17 Ta ja Jesús 'yadsooy:
\p —¿Extʉ maba̱a̱tnʉmts n'akmʉmada̱'a̱gʉdʉts yʉ ja̱'a̱yʉty di'ibʉ kyaj jyiky'attʉ éxtʉm jyatsékyʉty es kyaj Dios tmʉbʉktʉ? Yajmín ja ya̱a̱ ja mixyu'unk.
\p
\v 18 Net ja Jesús t'oobʉdseemy ja ka'oybyʉ ma̱ ja mixy. Ta netyʉ 'yagʉdaky.
\p
\v 19 Oknʉm ja ʉxpʉjkpʉty myadyaktʉ mʉt ja Jesús wiink tsoo, es dyajtʉʉdʉ:
\p —¿Ti kots ʉʉdsʉty tʉ ngamʉmada̱'a̱ktʉ nyajpʉdsʉ́mʉdʉts ja ka'oybyʉ?
\p
\v 20 Jesús oj 'yadsówʉdʉ:
\p —Mʉt kooxyʉp miits xymyʉdattʉ waandi'knʉ yʉ mmʉbʉjkʉnʉty. Tʉy'a̱jtʉn n'anʉʉmʉdʉ kooxyʉp xymyʉdattʉ ja mʉbʉjkʉn, oy dʉ'ʉnʉn je'eyʉ éxtʉmʉ mortás pa̱jk, m'anmaapxyʉp miidsʉty tya̱dʉ kopk: “Jʉga'ak ya̱a̱ es nʉjx wiink tsoo”, es jʉgákpxyʉp. Ni ti di'ibʉ kyaj m'o'oyxyʉdʉt ko xymyʉdattʉ ja mʉbʉjkʉn.
\v 21 Tya̱a̱dʉ dʉ'ʉmbʉ ka'oybyʉ, yʉ'ʉyʉ mʉʉt pyʉdsemy ko n'ayu'a̱jtʉm es ko nga̱jxtákʉm.
\s Jesús tnigajxy myʉmajtsk ok ja 'yo'kʉn
\p
\v 22 Ma̱a̱nʉmʉ naty 'yakjʉdittʉ ti'igyʉ ma̱ yʉ ñaxwíñʉdʉ Galileeʉ, Jesús t'anma̱a̱ydyʉ:
\p —Yʉ Naxwíñʉdʉ Ja̱'a̱yʉdyʉ Kyudʉnaabyʉ yajtukkʉdʉkʉya'añ ja ja̱'a̱yʉty di'ibʉ kyaj kyupʉ́kʉdʉ,
\v 23 es dya'ooga̱'a̱ndʉ, es ko tyʉgʉkxʉbátʉt, jyikypyʉka̱'a̱ñ.
\p Ko dʉ'ʉn oj ya''anʉʉmʉdʉ, ta oj jyantsyjyotmaybyʉktʉ.
\s Tsa̱jptʉjk kugʉbajtʉn
\p
\v 24 Es ko Jesús es ja 'yʉxpʉjkpʉty jya̱jttʉ Kafarnaúm, ja di'ibʉ yajkugʉbajttʉp ma̱ ja mʉj tsa̱jptʉjk oj tninʉjxtʉ ja Peedrʉ, es dyajtʉʉdʉ:
\p —¿Ti kyaj t'ayákʉt miidsʉdyʉ mwindsʉ́n ja tsa̱jptʉjk meeñ?
\p
\v 25 Peedrʉ 'yadsooy:
\p —¡Ti ko kʉdii!
\p Es ko Peedrʉ tyʉjkʉ tʉgoty, ta Jesús oj jawyiin jyʉna'añ:
\p —¿Wi'ix mjʉna̱'a̱ñ, Simonk? ¿Pʉ́n yajtukkʉbajtp ja ayakʉ ja réyʉty, ja jya'ayʉty, o yʉ wiink ja̱'a̱yʉty?
\p
\v 26 Peedrʉ 'yadsoojʉ:
\p —Yʉ wiink ja̱'a̱yʉty.
\p Jesús 'yadsooy:
\p —Pʉnʉ dʉ'ʉn, ja jya'ayʉty kyaj kyʉbety.
\v 27 Per kʉdiibʉ nmʉdʉgo'oyʉm ni pʉ́n, nʉjx ma̱ yʉ mejyñ es xyúyʉt ja a̱jkx. Es di'ibʉ jawyiin mxiipy, 'ya̱a̱jóty xypya̱a̱dʉt tu'ugʉ meeñ di'ibʉ mba̱a̱t mʉʉt xykyʉbajtta̱'a̱y ja mgugʉbety es ja nja'ats. Es nʉjx xykyʉbety.
\c 18
\s Pʉn ni'igʉ mʉj
\p
\v 1 Ma̱ tya̱a̱dʉ dʉ'ʉn jyajty, ja 'yʉxpʉjkpʉdyʉ Jesús ñimiinʉdʉ es yajtʉʉjʉdʉ:
\p —¿Pʉ́n ma̱ ʉʉdsʉty waanʉ mʉj tsa̱jpótm?
\p
\v 2 Net ja Jesús dyaxʉ tu'ugʉ ʉna̱'ku'unk, es tpʉjtáky kujk'ám ma̱ ja 'yʉxpʉjkpʉty,
\v 3 es t'anma̱a̱ydyʉ:
\p —Tʉy'a̱jtʉn n'anʉʉmʉdʉ, pʉn miidsʉty kyaj mdʉgatstʉ es mjʉmbítʉt éxtʉmʉ tya̱dʉ ʉna̱'ku'unk, kyaj mdʉ́kʉt ma̱ ja tsa̱jpótmʉdʉ kutujkʉn.
\v 4 Es dʉ'ʉn di'ibʉ ni'igʉ myʉda̱jtypy ja mʉj'a̱jtʉnʉ tsa̱jpótmʉdʉ, yʉ'ʉyʉ dʉ'ʉn di'ibʉ yuunk náxypyʉp es jyʉmbity éxtʉmʉ tya̱dʉ ʉna̱'ku'unk.
\v 5 Es ja ja̱'a̱y di'ibʉ 'yaxá̱jʉp mʉdʉdsʉ nxʉʉgyʉjxm tu'ugʉ ʉna̱'ku'unk éxtʉmʉ tya̱a̱dʉ, nan xy'axá̱jʉpts ʉj.
\s Pʉroobʉty ko pekyoty nyajka̱'a̱m ja wiink ja̱'a̱y
\p
\v 6 ’Es pʉn ja pʉ́n dyajpekykya'ay nidu'ugʉ tya̱dʉ ʉna̱'ku'unk di'ibʉts ʉj xymyʉbʉjkp, waanʉ oy pyʉdsʉ'ʉmxʉty yʉ'ʉ kooxyʉp yajtuk'yo'kmʉwʉʉnʉ tu'ugʉ mʉj pa̱a̱n es yajkujʉbijpnáxʉt mejyñóty.
\v 7 ¡Pʉroobʉ naxwíñʉdʉ ja̱'a̱y, ja'a ko may di'ibʉ yajpekytyuump! Dʉ'ʉñʉm jyata̱'a̱ñ, per ¡pʉroobʉ tadʉ ja̱'a̱y di'ibʉ wiinkpʉ yajpekytyiimpy!
\p
\v 8 ’Pa̱a̱ty pʉn myajpekytyuunʉp tu'ugʉ mgʉ'ʉ o tu'ugʉ mdeky, niboot es ʉxjʉwip jagam. Waanʉ oy ko mnʉjxʉt tsa̱jpótm ma̱ ja jiky'a̱jtʉnʉ winʉ xʉʉ winʉ tiempʉ, éxtʉm mba̱a̱t njʉna̱'a̱nʉm kʉtuk o tekytyuk, es kʉdiinʉm ko myajpʉjta̱'a̱gʉt ma̱ ayoodákn mʉt majtsk adu'umʉdyʉ mgʉ'ʉ mdeky.
\v 9 Es pʉn myajpekytyuunʉp tu'ugʉ mwiin, juut es ʉxka̱'a̱ts. Waanʉ oy ko mnʉjxʉt tsa̱jpótm ma̱ ja jiky'a̱jtʉnʉ winʉ xʉʉ winʉ tiempʉ, éxtʉm mba̱a̱t njʉna̱'a̱nʉm mʉt tuk adu'um je'eyʉ mwiin es kʉdiinʉm ko myajpʉjta̱'a̱gʉt ma̱ ayoodákn mʉt majtsk adu'umʉdyʉ mwiin.
\s Borreegʉ di'ibʉ tʉgoy ijxpajtʉn
\p
\v 10 ’Katʉ xy'ʉxtijy ni tu'ugʉ tya̱dʉ ʉna̱'ku'unk. Pes n'anʉʉmʉdʉ ko jam tsa̱jpótm ja ánklʉsʉty wyin'ijxtʉʉdʉp ja nDeedyʉts tsa̱jpótmʉdʉ.
\v 11 Mʉt ko ʉj, ja Naxwíñʉdʉ Ja̱'a̱yʉdyʉ Kyudʉnaabyʉ, tʉ nmíñʉts esʉts nyajnitso'oga̱'a̱ñ di'ibʉ naty tʉ tyʉgoy.
\p
\v 12 ’N'okpʉjtákʉm pʉn ja pʉ́n tmʉdaty mʉgo'pxʉ byorreegʉ es 'yʉx'yo'oy tu'uk, ¿ti kyaj dyajwʉ'ʉmʉt yʉ tadʉ ma̱jta̱'px ma̱jmókx ma̱jtáxkpʉ jamyʉ ujtsóty, es nʉjx t'ʉxta̱'a̱y tadʉ tu'ukpʉ?
\v 13 Es pʉn pyatypy, tʉy'a̱jtʉnʉts nmʉdaty ko xonda̱'a̱gʉp ni'igʉ mʉdʉ tadʉ tu'ukpʉ kʉdiinʉm mʉdʉ tadʉ ma̱jta̱'px ma̱jmókx ma̱jtáxkpʉ di'ibʉ kyaj tʉ 'yʉx'yo'oy.
\v 14 Es nandʉ'ʉnʉ dʉ'ʉn yʉ mDeedyʉty di'ibʉ ijtp tsa̱jpótm, kyaj ttseky tyʉgóyʉt ni tu'ugʉ tya̱dʉ ʉna̱'ku'ungʉty.
\s Wi'ix nmʉgu'ugʉ pyeky mye'xyʉty
\p
\v 15 ’Pʉn yʉ mmʉgu'uk mmʉdʉgooyʉp, madya̱'a̱k mʉʉt nimajtskyʉ, es tukmʉmadya̱'a̱k di'ibʉ tʉ mdukmʉduundʉgóyʉty. Pʉn mjaygyujkxʉp, tʉ dʉn oy mwe'emy mʉt ja mmʉgu'uk.
\v 16 Pʉn kyaj mjaygyúkʉty, mʉnʉjx tu'uk o majtsk di'ibʉ myʉdówdʉp, es dʉ'ʉn tʉgekyʉ ja ʉ'ʉnʉn yajtukmadya̱'a̱gʉt wi'ix jyʉna̱'a̱ndʉ ja majtskpʉ o tʉgʉʉkpʉ di'ibʉ naty tʉ tmʉdoo'íttʉ.
\v 17 Es pʉn nan ni yʉ'ʉ tkamʉmʉdoy es tjaygyúkʉt, anʉʉmʉdʉ ja mʉmʉbʉjkpʉtʉjk ma̱ ñaymyúkʉdʉ. Es pʉn kyaj tjaygyukʉ, wa'an dʉ'ʉn ñáxʉt éxtʉm tu'uk di'ibʉ kyaj tmʉbeky ja Dios o éxtʉmʉ yajkugʉbajtpʉ.
\v 18 Tʉy'a̱jtʉn n'anʉʉmʉdʉ ko di'ibʉ miits m'awʉ'ʉndʉp ya̱ naxwiiñ, ya''awʉʉnʉp nandʉ'ʉn tsa̱jpótm, es di'ibʉ miits m'agajtʉp ya̱ naxwiiñ, ya''agájʉp nandʉ'ʉn tsa̱jpótm.
\p
\v 19 ’Nandʉ'ʉnʉ dʉ'ʉn pʉn ya̱ naxwiiñ nimajtsk miits xyajti'igyʉdʉ m'ayuk es xy'amdowa̱'a̱ñ oytyiity, mmo'oyʉdʉbʉ'ʉ ja nDeedyʉts di'ibʉ jam tsa̱jpótm.
\v 20 Mʉt ko ma̱ nimajtsk o nidʉgʉʉk mnaymyúkʉdʉ es xy'awdáttʉts, jámʉts ʉj n'ity kujk'ám ma̱ miidsʉty.
\p
\v 21 Net ja Peedrʉ oj dyajtʉ́y ja Jesús:
\p —Windsʉ́n, ¿extʉ na̱a̱k ókʉts nma'xʉt ja pyojpʉ yʉ nmʉgu'ugʉts kots ʉj xymyʉduundʉgóy xymyʉga̱jxtʉgóy? ¿Extʉ jʉxtujk okʉ?
\p
\v 22 Jesús oj 'yadsóyʉty:
\p —Kyajts njʉna̱'a̱ñ ko extʉ jʉxtujk ok, ja'a dʉ'ʉn extʉ jʉxtujk ok tʉgʉ'px ma̱jkpʉ.
\s Tuumbʉ di'ibʉ kyaj ja myʉmʉduumbʉ mye'xyʉty
\p
\v 23 ’Es mʉt yʉ'ʉgyʉjxm tadʉ naymya'xʉ n'okpʉjtákʉm tu'ugʉ ijxpajtʉn. Ja tsa̱jpótmʉdʉ kutujkʉn ja'a dʉ'ʉn éxtʉm tu'ugʉ rey di'ibʉ jyaya'oyʉyán yʉ kywentʉ mʉdʉ tyuumbʉty.
\v 24 Ko naty ttuundsonda'aky ja kwentʉ, net yajtuknimiiñ tu'uk di'ibʉ myʉni'xy'ajtypy majtsk mil jʉmʉjt naxy niduunk.
\v 25 Ja'a ko ja tyuumbʉ kyaj tmʉdaty ti mʉʉt dya''adúkʉt ja ñi'xy, ta ja wyindsʉ́n oj ñi'ana'amʉty es yajtoogʉt, ti'igyʉ mʉt ja ñʉdo'oxy, ja 'yu'ungʉty es tʉgekyʉ tijaty myʉda̱jtypy, es dʉ'ʉn 'yadúkʉt ja ni'xy.
\v 26 Net ja mʉduumbʉ ñaygyoxtʉna̱a̱ydyákʉ wyindsʉ́n winduuy, es tmʉnu'xtáky: “Windsʉ́n, mʉdat ja ma'xtujkʉn mʉt ʉj es nmʉgʉbátʉp tʉgekyʉ.”
\v 27 Ja wyindsʉ́n pya''ayoojʉ es mya'xʉ ko tkamʉgʉbejty. Ta oj yajnasmátsʉ.
\p
\v 28 ’Per ko pyʉdseemy ja mʉduumbʉ, net tpaty jatu'ugʉ myʉmʉduumbʉ di'ibʉ naty yʉ'ʉ kamʉgʉbajtʉp mʉgo'px xʉʉ niduunk. Ta dyo'kmʉma̱jtsʉ es dyo'kpéñ, es t'anʉʉmʉ: “¡Kʉbat di'ibʉts xykyameepy!”
\v 29 Net ja myʉmʉduumbʉ wyingoxtʉna̱a̱ydyákʉ, es myʉnu'xtákʉ: “Mʉdat ja pa''ayo'on mʉt ʉj es nmʉgʉbátʉp tʉgekyʉ.”
\v 30 Es ja myʉni'xy kyaj oj myʉma'xtíkyʉty, nik ni'igʉ oj dyajtsímyʉty extʉ ko tkʉbátʉt ja ñi'xy.
\p
\v 31 ’Ko ja wiinkpʉdyʉ myʉmʉduumbʉ t'ijxtʉ tya̱a̱dʉ, net byeen oj tjáwʉdʉ es oj ttukmʉmadya̱'a̱ktʉ ja wyindsʉ́n tʉgekyʉ éxtʉmʉ naty tʉ jyaty.
\v 32 Net ja windsʉ́n oj dyajwóyʉty ja tyuumbʉ, es t'anma̱a̱y: “¡Axʉk mʉduumbʉ, kyaj oy tʉ mduñ! Ʉj tʉts mij nme'xy tʉgekyʉ yʉ mni'xy mʉt ko tʉ xymyʉnu'xta'agyʉts.
\v 33 Mij nan mba̱a̱txyʉp tʉ xymyʉma'xtíky ja mmʉmʉduumbʉ, éxtʉmts ʉj mij tʉ nba''ayoy.”
\v 34 Ta ja windsʉ́n jyantsyjyot'ambejky, es tni'ana'amʉ es yajtʉydyúnʉt extʉ ko tkʉbajtta̱'a̱yʉt tʉgekyʉ di'ibʉ kyayajkypy.
\p
\v 35 Esʉ Jesús 'yakjʉnáñ:
\p —Dʉ'ʉn nandʉ'ʉnʉts ja nDeedyʉts ttuna̱'a̱ñ mʉt miidsʉty pʉn kyaj nidu'uk nidu'uk mnaymya'xʉdʉ mʉt winʉ mjot.
\c 19
\s Kasa̱a̱dʉ ja̱'a̱yʉty ñaymyastu'udʉdʉ
\p
\v 1 Ko Jesús yʉ tya̱a̱dʉ tmadyakta̱a̱y, ta oj tsyooñ Galileeʉ es jyajty Judeeʉ ña̱a̱xóty di'ibʉ ijtp jadsoo ma̱ yʉ xʉʉ pyʉdsemy, ma̱ yʉ Jordán mʉjnʉʉba̱'a̱.
\v 2 May ja ja̱'a̱yʉty oj pyanʉjxʉdʉ, es jap dya''agʉdaky ja puma̱'a̱yʉty.
\p
\v 3 Net na̱a̱gʉdyʉ fariseeʉty tnimiindʉ ja Jesús es t'ixa̱'a̱ndʉ wi'ix t'ok'yajka̱'a̱dʉt. Ta dyajtʉʉdʉ:
\p —¿Ti mba̱a̱t ñaywya'xyʉty tu'ugʉ yedyʉjk mʉdʉ ñʉdo'oxy mʉt oytyi winma̱'a̱ñʉty?
\p
\v 4 Yʉ'ʉ 'yadsoojʉdʉ:
\p —¿Kyajnʉm miits xykya̱jxtʉ ja Diosʉ jyaaybyajtʉn ma̱ tmadya'aky ko jawyíñʉp ja Dios tkojy ja ja̱'a̱yʉty, ja yedyʉjk esʉ toxytyʉjk?,
\v 5 esʉ Dios jyʉnáñ: “Pa̱a̱ty ja yedyʉjk myastu'udʉp ja tya̱a̱k tyeety es ñaybyʉwa̱'a̱gʉdʉt mʉdʉ ñʉdo'oxy, es dʉ'ʉn nimajtsk 'yíttʉt ti'igyʉ.”
\v 6 Es dʉ'ʉn kyaj ñakyñimajtskʉty, je'eyʉ dʉ'ʉn tu'uk. Es pa̱a̱ty ja yedyʉjk kyaj tmastu'udʉt ja ñʉdo'oxy, mʉt ko ja Dios tʉ yajnaymyíkyʉty.
\p
\v 7 Net yajtʉʉjʉdʉ:
\p —¿Es ti ko yʉ Moisés tni'ana'amʉ es ko tu'ugʉ yedyʉjk tmastu'uta̱'a̱ñ ja ñʉdo'oxy, jawyiin tu'ugʉ neky yajmo'ot ma̱ jyʉna'añ ko tʉ tmastu'uty ja toxytyʉjk?
\p
\v 8 Jesús 'yanma̱a̱yʉdʉ:
\p —Ja'a dʉ'ʉn mʉt ko jyuunʉdyʉ mjótʉty ja Moisés dyajkutijky es ja yedyʉjk tmastu'udʉt ja ñʉdo'oxy, per tim jayʉjp kyaj dyʉ'ʉnʉty.
\v 9 Es n'anma̱a̱ydyʉp ko di'ibʉ myastutypy ja ñʉdo'oxy, es kyaj mʉt ko dyajtʉgooy ja pʉjk úkʉnʉ wyindsʉ'kʉn, es pyʉ́kʉt mʉt ja wiinkpʉ toxytyʉjk, yajtʉgeebyʉ dʉ'ʉn ja pʉjk úkʉnʉ wyindsʉ'kʉn.
\p
\v 10 Net ja 'yʉxpʉjkpʉty 'yanma̱a̱yʉdʉ:
\p —Pʉnʉ dʉ'ʉnʉ dʉ'ʉnʉ taadʉ, nik oy ko kyaj pʉ́n tyimpʉ́kʉt.
\p
\v 11 Jesús jyʉnáñ:
\p —Kyaj nidʉgekyʉ mba̱a̱t tkupʉ́kʉt yʉ ayuk, yʉ'ʉyʉ dʉ'ʉn mba̱a̱t di'ibʉdyʉ Dios tʉ myo'oyʉty ja myadakʉn.
\v 12 Ta di'ibʉ kyaj pyʉktʉ. Na̱a̱gʉty dʉ'ʉnʉ dʉn tyimmín tyimja̱'ttʉ kyaj kya'px'áttʉ, na̱a̱gʉty kyaj pyʉktʉ mʉt ko ja̱'a̱y yajma̱'a̱dʉdʉ, es na̱a̱gʉty kyaj pyʉktʉ mʉt ko ni'igʉ oy tmʉduna̱'a̱ndʉ Dios. Pʉ́n mba̱a̱t tkupeky yʉ ayuk di'ibʉts tʉ ngajxy, wa'an tkupeky.
\s Jesús tkuni'xy ja ʉna̱'ku'ungʉty
\p
\v 13 Net na̱a̱gʉty ja ja̱'a̱yʉty dyajmiindʉ ja 'yʉna̱'ku'ungʉty ma̱ ja Jesús es tniga̱jxta̱'a̱ktʉt; es ja 'yʉxpʉjkpʉty 'yoodʉ ja di'ibʉ myʉmiindʉp ja 'yʉna̱'ku'ungʉty.
\v 14 Net ja Jesús t'anma̱a̱ydyʉ ja 'yʉxpʉjkpʉty:
\p —Mastu'uttʉ, wa'andsʉ ʉna̱'ku'ungʉty xyñimíndʉts, es katʉ xyajjʉmbíty, mʉt ko ja tsa̱jpótmʉdʉ kutujkʉn yʉ'ʉ jya'a'a̱jtypy di'ibʉ dʉ'ʉn éxtʉm yʉ'ʉjʉty.
\p
\v 15 Es ko ja Jesús tkʉ'ʉnikooñ ja ʉna̱'ku'ungʉty, ta jap oj tsyo'onnʉ.
\s Mʉkja̱'a̱y tmʉmadya'aky ja Jesús
\p
\v 16 Tu'ugʉ mixy oj tninejxy ja Jesús, es dyajtʉʉy:
\p —Windsʉ́n, ¿di'ibʉ óybyʉts ndúnʉp esʉts nmʉdátʉt ja jiky'a̱jtʉnʉ winʉ xʉʉ winʉ tiempʉ?
\p
\v 17 Netʉ Jesús 'yadsoojʉ:
\p —¿Ti kots xyajtʉ́y di'ibʉ dʉn oy? Ti'igyʉ dʉ'ʉn di'ibʉ dʉn oy, yʉ Dios. Pʉn mmʉdataampy yʉ jiky'a̱jtʉnʉ winʉ xʉʉ winʉ tiempʉ, kuydyún ja Diosʉ 'yana'amʉn.
\p
\v 18 Ta yajtʉʉjʉ ja mixy:
\p —¿Di'ibʉty?
\p Jesús 'yanma̱a̱yʉ:
\p —Katʉ myajja̱'a̱y'eeky, katʉ xyajtʉgóy ja pʉjk úkʉnʉ wyindsʉ'kʉn, katʉ mmeetsy, katʉ pʉ́n xywyinga̱jxpéty,
\v 19 mwindsʉ'ʉgʉp ja mda̱a̱k mdeety es mdsókʉp ja mmʉdʉjkpa̱'a̱ éxtʉm mij kʉ'ʉm mnaydsyékyʉty.
\p
\v 20 Ta ja mixy jyʉnáñ:
\p —Tʉgekyʉ tya̱a̱dʉ tʉts nguydyúñ extʉ tʉ ndimmutsk'átyʉts. ¿Tits xy'aktʉgoy'a̱jtxʉp?
\p
\v 21 Jesús 'yanma̱a̱yʉ:
\p —Pʉn m'ita̱a̱mp wa̱'a̱ts, to'kta̱'a̱y di'ibʉ mmʉda̱jtypy es mo'oy ja ayoobʉ ja̱'a̱yʉty, es xymyʉdátʉt pʉjke'eky ja m'oy'a̱jtʉnʉ tsa̱jpótmʉdʉ. Es net mjʉmbítʉt es xypyamínʉdʉts.
\p
\v 22 Es ko ja mixy tmʉdooyʉ tya̱a̱dʉ, ta oj ñejxy jotmaymyʉʉt, mʉt ko jyantsymyʉkja̱'a̱yʉdyʉ naty.
\p
\v 23 Ta ja Jesús t'anma̱a̱ydyʉ ja 'yʉxpʉjkpʉty:
\p —Tʉy'a̱jtʉn n'anʉʉmʉdʉ ko ni'igʉ ñimʉja̱a̱ty es tu'ugʉ mʉkja̱'a̱y tyʉ́kʉt ma̱ ja tsa̱jpótmʉdʉ kutujkʉn.
\v 24 Waanʉ pojʉn es tu'ugʉ kameyʉ ñáxʉt xu'uñ jutoty, es ñimʉja̱a̱ty es tu'ugʉ mʉkja̱'a̱y tyʉ́kʉt ma̱ yʉ tsa̱jpótmʉdʉ kutujkʉn.
\p
\v 25 Ko tya̱a̱dʉ tmʉdoodʉ ja ʉxpʉjkpʉty, dʉ'ʉñʉ wyʉ'ʉmʉdyaaydyʉ es ñayyajtʉʉjʉdʉ ak yʉ'ʉjʉty:
\p —¿Es pʉ́nʉ dʉn mba̱a̱t ñitse'eky?
\p
\v 26 Jesús wyin'ijxpajtʉdʉ es 'yanma̱a̱yʉdʉ:
\p —Yʉ ja̱'a̱yʉty kyaj mba̱a̱t ttuñʉ tya̱a̱dʉ, perʉ Dios mba̱a̱t ttuñ tʉgekyʉ.
\p
\v 27 Ta ja Peedrʉ 'yanma̱a̱yʉ:
\p —Windsʉ́n, ʉʉdsʉty tʉts nmastu'uttʉ di'ibʉdsʉ naty nmʉda̱jttʉp tʉgekyʉ es nbanʉjxtʉpts mij, ¿es tiidsʉ net nmʉdáttʉp?
\p
\v 28 Netʉ Jesús 'yadsoojʉ:
\p —Tʉy'a̱jtʉn n'anʉʉmʉdʉ ko ma̱ tadʉ tiempʉ ma̱ tʉgekyʉ 'yóyʉt jemy, ko yʉ Naxwíñʉdʉ Ja̱'a̱yʉdyʉ Kyudʉnaabyʉ 'yu'uñʉt mʉt ni'igʉ mʉj'a̱jtʉn ma̱ yajkutuka̱'a̱ñ, miidsʉty éxtʉm xypyanʉjxtʉ m'u'uñʉdʉp nandʉ'ʉn ma̱ ma̱jmajtskʉ uñaaybyajn es xypyayo'oydyʉt ja nima̱jmajtskʉ ka̱jpnbʉ Israel ja̱'a̱yʉty.
\v 29 Es nidʉgekyʉ di'ibʉ tʉ tmastu'uttʉ tyʉjk, o myʉga'ax, o tyeety, o tya̱a̱k, o 'yu'unk, o ñax, mʉt ʉjtskyʉjxm, 'yaxá̱jʉdʉp mʉgo'px dʉ'ʉnʉn éxtʉm di'ibʉ tʉ tmastu'uty, es nan 'yaxá̱jʉdʉp ja jiky'a̱jtʉnʉ winʉ xʉʉ winʉ tiempʉ.
\v 30 Per may di'ibʉ tyam ijttʉp mʉj windum, yʉ'ʉ dʉn nʉjxtʉp ʉx'am; es di'ibʉ tyam ʉx'am nʉjxtʉp, yʉ'ʉ dʉ'ʉn íttʉp mʉj windum.
\c 20
\s Tuumbʉtʉjk éxtʉmʉ ijxpajtʉn
\p
\v 1 ’Ja tsa̱jpótmʉdʉ kutujkʉnʉ dʉ'ʉn éxtʉm tu'ugʉ ja̱'a̱y di'ibʉ myʉda̱jtypy ja 'yuuvʉ kam, es ñejxy tsejkyʉ mʉduumbʉ ʉxtaabyʉ es ttúnʉt ma̱ 'yuuvʉ kam.
\v 2 Ja tuumbʉtʉjk tkupʉjktʉ éxtʉm ja kugam myʉjuya̱'a̱nʉdʉ mʉt tu'ugʉ denaryʉ meeñ. Ta kyajxʉdʉ ma̱ ja kyam.
\v 3 Oknʉm ja kugam tsyo'oñ wa̱a̱mbetyxyʉʉ, es t'ijxy ja wiinkpʉty jap ma̱a̱yóty di'ibʉ awa̱a̱dsʉty.
\v 4 Ta t'anma̱a̱y: “Nʉjxtʉ miidsʉty nandʉ'ʉn mdundʉ ma̱dsʉ n'uuvʉ kam, es nmʉjúyʉp éxtʉm pyaadyʉty.” Ta ja'ajʉty oj ñʉjxtʉ.
\p
\v 5 ’Ja kugam tsyo'oñ jatʉgok kijkyxyʉʉ, es nandʉ'ʉn tʉgʉk yaxp xyʉʉ, es nandʉ'ʉn ttuuñ jatʉgok.
\v 6 Es ta natyñʉ éxtʉm jawaanxʉʉ, ta ñejxy jatʉgok jap ma̱a̱yóty, es tpaty ja wiinkpʉty di'ibʉ naty awa̱a̱dsʉty. Ta t'anma̱a̱y: “¿Ti ko miits xyajtʉgóydyʉ ja mxʉʉ es ni mgatundʉ?”
\v 7 Ta 'yadsoojʉdʉ: “Mʉt ko ni pʉ́nʉts tʉ xykya''anu'xtʉ.” Net ja kugam 'yanma̱a̱yʉdʉ: “Nʉjxtʉ nandʉ'ʉn miits mdundʉ ma̱dsʉ ngam es nmʉjúyʉp éxtʉm pyaadyʉty.”
\p
\v 8 ’Es ko oj tsyu'ujʉnʉ, ta ja kugam t'anma̱a̱y ja di'ibʉ yajtuump: “Yáxʉdʉ ja tuumbʉty es mʉjuydyʉ, mdsonda̱'a̱gʉt mʉdʉ di'ibʉ ok tʉjkʉdʉ tuumbʉ es xytyukkugʉ́xʉt mʉdʉ di'ibʉ jawyiin tʉjkʉdʉ tuumbʉ.”
\v 9 Net myiindʉ di'ibʉ naty tʉ tyuundʉ́kʉdʉ tim tsuu, es nidu'uk nidu'uk t'axá̱jʉdʉ ja myʉju'uñ tuk xʉʉ nidún.
\v 10 Oknʉm ko pyátʉdʉ yajmʉjúydyʉt di'ibʉ naty jawyiin tʉ tyʉ́kʉdʉ tuumbʉ, ja'ajʉty jʉnandʉ ko waanʉ ni'igʉ da yajmʉjuya̱'a̱ndʉ. Per nandʉ'ʉn t'axa̱jʉ tuk xʉʉ nidún ja myʉju'uñ.
\v 11 Ko t'axa̱jʉdyaaydyʉ, ta ttukjot'ambʉjktʉ ja wyindsʉ́n,
\v 12 es t'anʉʉmʉdʉ: “Tya̱a̱dʉ di'ibʉ tʉ jya̱'ttʉ ok es je'eyʉ tuk oorʉ tʉ tyundʉ, tʉ xymyʉjuy nandʉ'ʉn éxtʉm ʉʉdsʉty di'ibátyʉts tʉ nyajnáxtʉ ja ambʉ ma̱ts tʉ ndundʉ tuk xʉʉ.”
\v 13 Es ja windsʉ́n t'adsooy nidu'ugʉty ja'ajʉty: “Ix mʉgu'uk, kyajts jayam ti nbuwítsyʉts di'ibʉ mbátʉp. ¿Tii kyaj tʉ nnay'anma̱'a̱yʉm es nmʉjúyʉt éxtʉm jayam nmo'oyʉ?
\v 14 Jʉwa̱'a̱k. Nʉjx mʉdʉ tya̱dʉ mmʉju'uñ. Ʉj nmo'oyaambyʉdsʉ tya̱a̱dʉ di'ibʉ tim ok tʉ tyʉkʉ tuumbʉ dʉ'ʉn éxtʉm mij jayam nmo'oy.
\v 15 ¿Tii kyajts ʉj mba̱a̱t nduñ di'ibʉts ʉj ndsejpy mʉdʉdsʉ nmeeñʉ? ¿O mnaywyinnaxʉja̱'a̱p kots ʉj n'oyjya'ayʉty?”
\p
\v 16 Net ja Jesús t'anma̱a̱ydyʉ ja 'yʉxpʉjkpʉty:
\p —Es dʉ'ʉn jyata̱'a̱ñ di'ibʉ ijtp ok, yʉ'ʉ dʉ'ʉn nʉjxʉp jawyiin; es di'ibʉ dʉn jawyiin ijttʉp, yʉ'ʉ dʉn íttʉp ok. Ja'a ko may yajwowa̱'a̱ndʉ, per waanʉ di'ibʉ yajtukwijtstu'uda̱a̱mp.
\s Jesús tnigajxy myʉdʉgʉk ok ja 'yo'kʉn
\p
\v 17 Ko ja Jesús tsyo'onnʉ es ñʉjxnʉ Jerusalén, ta twoonejxy wiink tsoo ja nima̱jmajtskpʉ 'yʉxpʉjkpʉ, es t'anma̱a̱ydyʉ:
\p
\v 18 —Extʉm xy'ixtʉ, tyam nbatʉjkʉm Jerusalén, ma̱ ʉj, ja Naxwíñʉdʉ Ja̱'a̱yʉdyʉ Kyudʉnaabyʉ, nyajkʉyaka̱'a̱ñʉts ma̱ ja teedywyindsʉ́nʉty es ja di'ibʉty tsa̱jptʉgóty ya'ʉxpʉjktʉp, es xytyuknika̱jxpata̱'a̱ndʉts ja o'kʉn
\v 19 es nyajkʉyaka̱'a̱ñʉts ma̱ yʉ romanʉ ja̱'a̱yʉty esʉts xyñixi'ik xytyukxi'iktʉdʉts, xywyóptʉdʉts es xyajkruuzpátʉdʉts, per ja kumdʉgʉk xʉʉ njikypyʉ́kʉdʉts.
\s Toxytyʉjk pyʉjktso'ojʉn
\p
\v 20 Santya̱'a̱gʉ esʉ Fwank, Zebedeeʉ mya̱a̱ngʉty, ñʉjxtʉ mʉdʉ tya̱a̱gʉty es tnimʉjwa̱'ktʉ Jesús. Net ja tya̱a̱k ñaygyoxtʉna̱a̱ydyákʉ Jesús wyindum es t'amdowa̱'a̱ñ ja may'a̱jtʉn.
\v 21 Ta ja Jesús yajtʉʉjʉ:
\p —¿Tii dʉn mdsejpy?
\p Ta ja'a 'yadsooy:
\p —Tya̱a̱ts majtskʉ n'u'unk. Tunʉ may'a̱jtʉn es xya'u'uñʉt tu'uk aga̱'a̱ñdsyoo es jatu'uk ana̱jñdsyoo ma̱ mij myajkutúkʉt.
\p
\v 22 Jesús t'adsoodʉ ja tukka'axpʉ ʉxpʉjkpʉty:
\p —Kyaj xyñijáwʉdʉ di'ibʉ m'amdoodʉp. ¿Mba̱a̱t miits xy'uuktʉ ma̱ ja kálʉz ma̱ts ʉj n'uuga̱'a̱ñ?
\p Ta ja'ajʉty 'yadsoodʉ:
\p —Ti ko kʉdii, mba̱a̱t.
\p
\v 23 Netʉ Jesús 'yadsoojʉdʉ:
\p —Tʉy'a̱jtʉn ko miits m'uuktʉp ma̱ts ja ngálʉz, per kyajts ʉj xypyaaty esʉts njʉna̱'a̱nʉt pʉ́nʉty u'uñʉp ma̱ts n'aga̱'a̱ñdsyoo es ma̱ts n'ana̱jñdsyoo. Taadʉ yʉ'ʉ dʉ'ʉn íttʉp di'ibʉts ja nDeety tʉ ttuknibʉjta̱a̱gʉ.
\p
\v 24 Ko ja nima̱jkpʉ ʉxpʉjkpʉty tmʉdoodʉ, ta ttukjot'ambʉjktʉ ja nimajtskpʉ ʉxpʉjkpʉ.
\v 25 Esʉ Jesús dyajnaymyujkʉdʉ, es t'anma̱a̱ydyʉ:
\p —Miits mnija̱'a̱dʉp ko yʉ di'ibʉ yʉ naxwíñʉdʉ ñiwindsʉn'a̱jtypy es di'ibʉ 'yane'empy yʉ'ʉjʉty, tyuktiimpy di'ibʉ yʉ'ʉ kʉ'ʉm tsyejpy.
\v 26 Per kyaj dyʉ'ʉn'átʉt ma̱ miidsʉdyʉn. Ja'a dʉ'ʉn di'ibʉ sitʉy mʉjpʉdsʉma̱a̱mp ma̱ miidsʉdyʉn, yʉ'ʉ dʉ'ʉn mmʉdúnʉdʉp.
\v 27 Es di'ibʉ naybyʉjta̱'a̱gánʉp nidu'uk ma̱ miidsʉty éxtʉmʉ jawyiimbʉ, yʉ'ʉ dʉ'ʉn mduumbʉ'áttʉp.
\v 28 Dʉ'ʉn éxtʉm ʉj, ja Naxwíñʉdʉ Ja̱'a̱yʉdyʉ Kyudʉnaabyʉ, kyajts tʉ nmiñ esʉts pʉ́n xymyʉdúndʉt, ja'a dʉ'ʉn esʉts ʉj nmʉdúndʉt es nyákʉdʉts ja njiky'a̱jtʉn es nimayjya'ay ñitso'oktʉt.
\s Jesús dya'ijxpéky nimajtsk ja wiints
\p
\v 29 Ko naty ja Jesús es ja 'yʉxpʉjkpʉty tsyoondʉ Jerikoo, may ja ja̱'a̱yʉty oj tpanʉjxtʉ ja Jesús.
\v 30 Nimajtskʉ naty ja wiints 'yu'uñʉdʉ tu'ubʉ'a̱a̱y. Es ko tmʉdoodʉ ko Jesusʉ naty ñaxy, ta yaxkaktʉ:
\p —¡Windsʉ́n, tyʉʉmp 'ya̱a̱ts ja Davit, pa''ayoodʉgʉts ʉʉdsʉty!
\p
\v 31 May ja ja̱'a̱yʉty 'yoojʉdʉ es 'yamóndʉt, per ja'ajʉty ni'igʉ 'yaktim'yaxka'aktʉ jantsy mʉk:
\p —¡Windsʉ́n, Davitʉ tyʉʉmp 'ya̱a̱ts, pa''ayoodʉgʉts ʉʉdsʉty!
\p
\v 32 Ta Jesús oj waanʉ wyʉ'ʉmʉ es dyaxʉ ja wiindsʉty, es dyajtʉʉdʉ:
\p —¿Wi'ix xytsyoktʉ es ndúndʉt?
\p
\v 33 Net ja'ajʉty 'yadsoodʉ:
\p —Windsʉ́n, yʉ'ʉ esʉdsʉ nwiinʉty 'yijxpʉ́kʉt.
\p
\v 34 Ta ja Jesús tpa''ayooy ja wiindsʉty, es ttoonʉ ja wyiin es netyʉ oj 'yijxpéky. Ta oj tpanʉjxtʉ ja Jesús.
\c 21
\s Jesús tyʉkʉ Jerusalén éxtʉm tu'ugʉ rey
\p
\v 1 Ko naty jya̱'tánnʉ Jerusalén, ko jya̱jttʉ Betfajee, jamyʉ ma̱ ja Oliivʉs Kopk, netʉ Jesús tkejxy nimajtskʉ 'yʉxpʉjkpʉ,
\v 2 es t'anma̱a̱y:
\p —Nʉjx ma̱ yʉ mutsk ka̱jpnu'unk di'ibʉ yajwingu'ijxʉp, es jap xypya̱a̱dʉt kuwʉʉñ tu'ugʉ burrʉ to'oxy mʉdʉ 'yu'unk di'ibʉ ni pʉ́nnʉm tkatuk'u'uñʉ, es mʉgajʉ es xyajmínʉt.
\v 3 Es pʉn jap pʉ́n wi'ix m'anʉ'ʉmxʉty, anʉʉmʉ ko yʉ mwindsʉ́n dyajtuna̱'a̱ñ es pójʉnʉk tkajxʉmbítʉt jatʉgok.
\p
\v 4 Tya̱a̱dʉ dʉ'ʉn jyajty es yajkuydyúnʉt di'ibʉ ja Diosʉ kyuga̱jxpʉ myadyak ma̱ tkʉxja̱a̱y:
\q
\v 5 Anʉʉmʉ Syon ka̱jpn:
\q “Ixtʉ yʉ mrey mnimínʉdʉ, tuda'aky,
\q es ttuk'u'uñʉ tu'ugʉ burrʉ to'oxyʉ 'yu'unk.”
\p
\v 6 Net ja 'yʉxpʉjkpʉty oj ñʉjxtʉ es ttuundʉ éxtʉmʉ naty ja Jesús tʉ tyuknipʉ́kʉdʉ,
\v 7 dyajmiindʉ ja burrʉ to'oxy es ja 'yu'unk, es tpʉjtáktʉ ja ñikʉjxyʉdʉ wit éxtʉmʉ jyʉba'an. Ta ja Jesús ttukpejty.
\v 8 Es ja mayjya'ayʉty dwinya'pʉdʉ ja ñikʉjxyʉdʉ wit ja tu'a̱a̱, es wiinkpʉty ttʉjtʉ ja kepyʉ 'yaay xye'entsy es ttukwin'o'oxʉdʉ ja tu'a̱a̱.
\v 9 Ja ja̱'a̱yʉty di'ibʉ nʉjxtʉp jawyiin es nandʉ'ʉn ja di'ibʉ miindʉp ʉx'ok ya̱'a̱x jyoktʉ:
\p —¡Mʉj 'yítʉt ja rey Davitʉ tyʉʉmp 'ya̱a̱ts! ¡Kuni'xy di'ibʉ miimp éxtʉmʉ Kyudʉnaabyʉ Nindsʉn'a̱jtʉm Dios! ¡Awdattʉ Dios!
\p
\v 10 Ko kya̱jpndʉjkʉdʉ Jerusalén, nidʉgekyʉ ja ja̱'a̱y tmʉj'íx dmʉjjáwʉdʉ, es dyajtʉ́wdʉ:
\p —¿Tii dʉnʉ tya̱a̱dʉ?
\p
\v 11 Ja ja̱'a̱yʉty jyʉna̱'a̱ndʉ:
\p —Yʉ'ʉ dʉ'ʉn ja Diosʉ kyuga̱jxpʉ, Jesús di'ibʉ kuga̱jpn Nazaret, Galileeʉ ña̱a̱xóty.
\s Jesús dyajpʉdsémy di'ibʉ juuy to'ktʉp ma̱ ja mʉj tsa̱jptʉjk
\p
\v 12 Oknʉm ja Jesús tyʉjkʉ mʉj tsa̱jptʉjk ñabotsoty es dyajpʉdseemy nidʉgekyʉ di'ibʉ naty jap juuy to'ktʉp, es dyajjʉmbijty ja myeesʉty di'ibʉ naty jap wyingugoondʉp ja meeñ di'ibʉ kyaj ja tsa̱jptʉjk tja'a'áty, es nandʉ'ʉn dyajjʉmbijty ja syíyʉty di'ibʉ tyo'ktʉp ja pak.
\v 13 Ta ja Jesús jyʉnáñ:
\p —Dʉ'ʉn ja Diosʉ jyaaybyajtʉn jyʉna'añ: “Yʉ ndʉjkʉts yʉ'ʉ dʉ'ʉn ma̱ ja̱'a̱y kya̱jxta'aky”, per miidsʉty tʉ xyajwa̱'a̱ndʉ ma'tspʉ a̱a̱nk.
\p
\v 14 Jap ma̱ mʉj tsa̱jptʉjk ñimiinʉdʉ ja Jesús na̱a̱gʉdyʉ wiints esʉ ʉxneybyʉ, es yʉ'ʉ dya''agʉdaky.
\v 15 Es ko ja teedywyindsʉ́nʉty es ja di'ibʉty tsa̱jptʉgóty ya'ʉxpʉjktʉp t'ijxtʉ ja mʉj'a̱jtʉn di'ibʉ Jesús tyiimpy, es ko tmʉdoodʉ ko ja ʉna̱'ku'ungʉty jyʉna̱'a̱ndʉ mʉk ma̱ ja mʉj tsa̱jptʉjk: “¡Mʉj 'yítʉt ja rey Davitʉ tyʉʉmp 'ya̱a̱ts!”, ta jyot'ambʉjktʉ.
\v 16 Ta t'anma̱a̱ydyʉ ja Jesús:
\p —¿Mmʉdeepy éxtʉm jyʉna̱'a̱ndʉ?
\p Ta Jesús 'yadsooy:
\p —Nmʉdeebyʉts. ¿Per tii, kyajnʉm xyajmadya̱'a̱ktʉ miidsʉty ja Diosʉ jyaaybyajtʉn ko tya̱a̱dʉ tmadya'agyʉ? Dʉ'ʉn jyʉna'añ:
\q Tʉ xypyʉjta'aky es ja ʉna̱'ku'ungʉty, es extʉ di'ibʉ tsi'tspnʉm,
\q m'awdátʉdʉt amumdu'uk jot.
\p
\v 17 Ta ja Jesús japyʉ tnikaktʉ, es oj ñejxy ma̱ Betañʉ ka̱jpn. Jap myaay.
\s Jesús tka̱jxpéky ja iigʉ kepy
\p
\v 18 Jakumbom jepy ko Jesús jyʉmbijty es jatʉgok ñejxy Jerusalén, ta yu'o'kʉ.
\v 19 Ta t'ijxy tu'ugʉ iigʉ kepy tu'ubʉ'a̱a̱y. Ta tnimʉjwa'ky, es kyaj tpaty ni ti tyʉʉmp ja kepy, je'eyʉ 'yaay. Ta ja Jesús t'anma̱a̱y ja iigʉ kepy:
\p —Ni na̱'a̱ mganakytyʉʉmp'átʉt.
\p Netyʉ ja iigʉ kepy oj tyʉtsnʉ.
\p
\v 20 Ko t'ijxtʉ tya̱a̱dʉ ja ʉxpʉjkpʉty, dʉ'ʉñʉ wyʉ'ʉmʉdyaaydyʉ es dyajtʉʉdʉ ja Jesús:
\p —¿Es wi'ixʉ dʉ'ʉn ko tya̱dʉ iigʉ kepy tʉ tyʉ'ʉtsy tim pójʉnʉ?
\p
\v 21 Jesús 'yadsooy:
\p —Tʉy'a̱jtʉn n'anʉʉmʉdʉ ko pʉn mmʉda̱jttʉp ja mʉbʉjkʉn es kyaj xyjʉjpjáwʉdʉ, kyaj yʉ'ʉyʉdyʉ tya̱a̱dʉ mba̱a̱t xytyundʉ éxtʉmts tʉ nduñ ja iigʉ kepy, extʉ m'anʉʉmʉdʉbʉ tya̱dʉ kopk: “Jʉwa̱'a̱k ja ya̱a̱ es nʉjx mejyñóty.” Es dʉ'ʉn jyátʉt.
\v 22 Es tʉgekyʉ di'ibʉ miits m'amdoodʉp ma̱ mga̱jxta̱'a̱ktʉ, pʉn mmʉbʉjktʉp, m'axá̱jʉdʉp.
\s Jesusʉ kyutujkʉn
\p
\v 23 Ta ja Jesús tyʉjkʉ mʉj tsa̱jptʉjk ñabotsoty. Es ma̱ naty ya'ʉxpeky ñimiinʉdʉ ja teedywyindsʉ́nʉty es ja israelítʉdyʉ myʉjja̱'a̱ydyʉjk, es yajtʉʉjʉdʉ:
\p —¿Pʉ́n kyutujkʉn mʉʉt xytyuñʉ tya̱a̱dʉ? ¿Pʉ́n tʉ mgutujkʉnmo'oyʉty?
\p
\v 24 Ta Jesús t'adsoodʉ:
\p —Ʉj nandʉ'ʉn nyajtʉwaambyʉts tu'ugʉ ayuk miidsʉty. Pʉn xy'adsoojʉmbijtpʉts, net n'anʉʉmʉt ti kutujkʉnʉts ʉj mʉʉt nduñʉ tya̱a̱dʉ.
\v 25 ¿Pʉ́n kutujkʉnmooyʉ ja Fwank es yajnʉbátʉt, Dios o yʉ ja̱'a̱yʉty?
\p Ta ak yʉ'ʉjʉty ñay'ʉʉ ñaygya̱jxʉdʉ es ñayjyʉna̱'a̱nʉdʉ:
\p —Pʉn n'okjʉna̱'a̱nʉm ko Dios tuk'ana'amʉ, ta yʉ xy'adso'om: “¿Es ti ko xykyamʉbʉktʉ?”
\v 26 Es pʉn njʉna̱'a̱nʉm ko ja̱'a̱yʉty, ta yʉ ja̱'a̱yʉty xytyu'unʉm axʉʉk, mʉt ko nidʉgekyʉ yʉ'ʉjʉty tmʉbʉktʉ ko Fwank yʉ'ʉjʉty ja Diosʉ kyuga̱jxpʉ.
\p
\v 27 Ta t'anma̱a̱ydyʉ ja Jesús:
\p —Kyajts nnijáwʉdʉ.
\p Ta ja Jesús 'yadsoojʉdʉ:
\p —Es ʉj nan kyajts miits n'awánʉdʉt ko ti kutujkʉnʉts ʉj mʉʉt ndúñʉdsʉ tya̱a̱dʉ.
\s Nimajtskʉ ja̱'a̱y tukka'ax éxtʉmʉ ijxpajtʉn
\p
\v 28 Min n'oktukmʉmadya̱'a̱ktʉ tu'ugʉ ijxpajtʉn:
\p —Tu'ugʉ ja̱'a̱y tmʉdaty majtskʉ mya̱a̱nk. Ta t'anma̱a̱y nidu'uk: “Nitʉ, nʉjx mduñ ma̱dsʉ n'uuvʉ kam.”
\v 29 Ta ja 'yu'unk 'yadsoojʉ: “Kyajts nnʉjxa̱'a̱ñ.” Oknʉm dyajtʉga̱jtsy ja wyinma̱'a̱ñ, es oj ñejxy tuumbʉ.
\v 30 Ta ja u'unkteety oj tninejxy jatu'uk, es nandʉ'ʉn t'anma̱a̱y. Es 'yadsoojʉ: “Oy, tatʉ, nnejxyʉts.” Es kyaj oj ñejxy.
\v 31 ¿Di'ibʉ nidu'ugʉ tya̱dʉ majtskpʉ tyuun éxtʉm ja tyeety ttsejky?
\p Ta ja'ajʉty 'yadsoodʉ:
\p —Ja jawyiimbʉ.
\p Ta ja Jesús 'yanma̱a̱yʉdʉ:
\p —Tʉy'a̱jtʉn n'anʉʉmʉdʉ ko yʉ yajkugʉbajtpʉty esʉ kujeñdyo'oxyʉty tʉ́kʉdʉp ma̱ yʉ tsa̱jpótmʉdʉ kutujkʉn oy miits mgadimtʉ́kʉdʉt.
\v 32 Mʉt ko yʉ Fwank Yajnʉbajtpʉ myiiñ tuk'ijxpʉ wi'ixʉ Dios ttseky mjiky'áttʉt, es miidsʉty kyaj xymyʉbʉjktʉ, es nik ja yajkugʉbajtpʉty es ja kujeñdyo'oxyʉty mʉbʉjkʉdʉ. Es miidsʉty, oy oj xyja'ixtʉ tya̱a̱dʉ, kyaj xyajtʉga̱jtstʉ mjot mwinma̱'a̱ñ esxyʉp xymyʉbʉjktʉ.
\s Axʉk kamgwentʉ'a̱jtpʉty éxtʉmʉ ijxpajtʉn
\p
\v 33 ’Mʉdowdʉ tya̱dʉ jatu'ugʉ ijxpajtʉn. Tu'ugʉ ja̱'a̱y oj tkojy ja uuvʉ kam. Ta tnageemy es dya'ʉyʉʉy ma̱ dyajnipátʉt ja uuvʉ ko yajwinma̱'a̱dsa̱'a̱nʉt, es tkojy tu'ugʉ potsy kʉjxm ma̱ mba̱a̱t jam n'ijxkákʉm es ngwentʉ'a̱jtʉm tʉgekyʉ.
\p ’Oknʉm tmooy ani'xy ja uuvʉ kam mʉt wiink ja̱'a̱yʉty, es tsyo'onnʉ. Jagam nax jagamga̱jpn oj ñejxy.
\v 34 Ko tpaty ja tiempʉ ma̱ ja uuvʉ yajtujkmukánnʉ, ta tkejxy na̱a̱gʉdyʉ tyuumbʉ es t'amdówʉt ja mʉduumbʉty ja uuvʉ di'ibʉ pátʉp ja kugam.
\v 35 Es ja uuvʉ kamgwentʉ'a̱jtpʉ tma̱jtstʉ ja di'ibʉ ja windsʉ́n kyajx. Ta twojptʉ es dya'o'ktʉ na̱a̱gʉty, es na̱a̱gʉty tka̱'tstʉ.
\v 36 Net ja kugam tkejxy ja wiinkpʉ tyuumbʉty waanʉ ni'igʉ, es ja uuvʉ kamgwentʉ'a̱jtpʉ nandʉ'ʉn ttuundʉ jatʉgok.
\p
\v 37 ’Es tim ok tkejxy ja kyʉ'ʉm u'unk, es wyinma̱a̱y: “Wyindsʉ'ʉgʉbʉ daa yʉ n'u'unk.”
\v 38 Es ko t'ijxtʉ ja uuvʉ kamgwentʉ'a̱jtpʉ ko myiñ ja wyindsʉnʉ 'yu'unk, ta ñayjyʉnánʉdʉ ak yʉ'ʉjʉty: “Tya̱a̱dʉ dʉ'ʉn di'ibʉ 'yaxa̱jʉyaampy ja kyuma̱'a̱ñ. Min n'ok'ya'o'kʉm es dʉ'ʉn nmʉwʉ'ʉmʉm yʉ uuvʉ kam.”
\v 39 Es ta tma̱jtstʉ, es dyajpʉdsʉʉmdʉ uuvʉ kamoty es dya'o'ktʉ.
\p
\v 40 Ta Jesús dyajtʉʉy:
\p —Es ko myínʉt ja kugam, ¿ti tyúnʉp mʉdʉ tadʉ kamgwentʉ'a̱jtpʉty?
\p
\v 41 Ta t'anma̱a̱ydyʉ:
\p —Ya'ooktʉp es ni tkapa''ayówʉt, es ttuk'anu'xʉt yʉ tadʉ ñax ja wiinkpʉty mʉduumbʉty di'ibʉ tukkʉdʉ́kʉdʉp ma̱ ja tiempʉ tpa̱a̱dʉt ja pyʉjta'aky di'ibʉ pátʉp.
\p
\v 42 Net ja Jesús t'anma̱a̱y:
\p —Ja Diosʉ jyaaybyajtʉn jyʉna'añ:
\q Ja tsa̱a̱ di'ibʉ ja pojtspʉ 'yʉxtijtʉ,
\q tʉ tpa̱a̱ty ja lyuga̱a̱r ma̱ ja tʉjk t'ʉjx'áty.
\q Tya̱a̱dʉ dʉ'ʉn ja tyu'unʉnʉ Nindsʉn'a̱jtʉm Dios,
\q es n'okwʉ'ʉmʉdya'ayʉm dʉ'ʉñʉ.
\m ¿Tii ni na̱'a̱nʉm miits xykya'ʉxpʉktʉ yʉ tya̱a̱dʉ?
\v 43 Mʉdʉ tya̱a̱dʉ, ja'ats n'andijpy ko myajpʉjkʉya̱'a̱nʉdʉ ja tsa̱jpótmʉdʉ kutujkʉn, es yajmo'oya'añ ja ja̱'a̱yʉty di'ibʉ myeepy ja Dios di'ibʉ pátʉp.
\v 44 Es oytyim pʉ́nʉty ko kyʉdáwʉt ma̱ tya̱dʉ tsa̱a̱, jo'pts tyúnʉdʉt; es di'ibʉ nikʉʉybyajtʉbʉ tya̱dʉ tsa̱a̱, tukwa̱'a̱yʉdya'ayʉdʉp.
\p
\v 45 Ko ja teedywyindsʉ́nʉty es ja fariseeʉty tmʉdoodʉ ja ijxpajtʉn di'ibʉ Jesús pyʉjtákypy, ta tmʉwinma̱'a̱ñbyáttʉ ko yʉ'ʉ naty yajmadyákp.
\v 46 Ta tjamatsandʉ, per tsyʉ'kʉdʉ ja mayjya'ay, mʉt ko ja ja̱'a̱yʉty jyʉna̱'a̱ndʉ nidʉgekyʉ ko Jesús yʉ'ʉjʉty ja Diosʉ kyuga̱jxpʉ.
\c 22
\s Di'ibʉ rey tyuun ko 'yu'unk pyejky
\p
\v 1 Jesús t'akpʉjtáky ja wiinkpʉ ijxpajtʉn, es t'anma̱a̱ydyʉ:
\p
\v 2 —Yʉ tsa̱jpótmʉdʉ kutujkʉnʉ dʉ'ʉn éxtʉm tu'ugʉ rey di'ibʉ tyuun ja xʉʉ ma̱ ja 'yu'unk pyejky.
\v 3 Ta tkejxy ja pyo'oduumbʉty woobʉ di'ibʉ naty jawyiin tʉ t'anʉʉmʉdʉ, perʉ taadʉty kyaj myinandʉ.
\v 4 Ta jatʉgok ja rey tkejxy ja pyo'oduumbʉty, es t'anʉʉmʉ: “Anʉʉmʉdʉ taadʉty ko tyam tʉ 'yabatʉdya'ay ja ka̱'a̱y ukʉn. Tʉts nya'eegyʉty ja ndsa̱jka̱a̱tsʉ ni'xyátyʉtypyʉ es tʉgekyʉ 'yity aba̱a̱dʉ. Wa'an tmindʉ.”
\v 5 Per ja di'ibʉ oj yajwówdʉ kyaj ttuundʉ kwentʉ, nidu'uk oj ñejxy kyamoty, jatu'uk oj ñejxy to'kpʉ,
\v 6 es ja wiinkpʉty tma̱jtstʉ ja reyʉ pyo'oduumbʉ es ttuundʉ axʉʉk, extʉ ko dya'o'ktʉ.
\p
\v 7 ’Es ta ja rey jyantsyjyot'ambejky, es tkejxy ja syolda̱a̱dʉty es dya'o'ktʉ taadʉ di'ibʉ tʉ ya'o'kxʉty ja pyo'oduumbʉ, es dyajno'ktʉ yʉ kya̱jpn.
\v 8 Net t'anma̱a̱y ja tyuumbʉty: “Tʉgekyʉ 'yity aba̱a̱dʉ ma̱ tya̱dʉ xʉʉ, perʉ taadʉty di'ibʉ tʉ yajwówdʉ, kyaj ñitʉ́kʉty myíndʉt.
\v 9 Nʉjxtʉ ma̱ yʉ ka̱jpngijkyʉdʉ mʉj tu'u, es wowdʉ ma̱ tya̱dʉ xʉʉ nidʉgekyʉ di'ibʉ mbatypy.”
\v 10 Ja po'oduumbʉty tsyo'ondʉ es dyajmiindʉ nidʉgekyʉ di'ibʉ pyattʉ, oyjya'aybyʉ esʉ kyaj 'yoyjya'aybyʉty; es dʉ'ʉn 'yujtspejty ja tʉjk mʉt ja ja̱'a̱yʉty.
\p
\v 11 ’Net ja rey tyʉjkʉ tʉgoty es t'ixa̱'a̱ñ di'ibʉ naty tʉ yajwówdʉ. Net t'ijxy tu'ugʉ ja̱'a̱y jap ko kyaj tmʉdaty ja wyit éxtʉm pyaadyʉty ttuktʉkʉ tadʉ xʉʉ.
\v 12 Es ja rey t'anma̱a̱y: “Mʉgu'uk, ¿wi'ixʉ dʉ'ʉn mij tʉ mdʉkʉ ja ya̱a̱ es ni tʉ xykyatuktʉkʉ yʉ mwit éxtʉm pyaadyʉty xytyuktʉkʉ tya̱dʉ xʉʉ?” Es amoñʉ oj wye'emy ja yedyʉjk.
\v 13 Net ja rey t'anma̱a̱ydyʉ ja wingiibyʉty: “Kʉwʉʉn tekywyʉʉndʉ es jʉbijppʉdsʉ́mdʉ awa̱'a̱tstúm ma̱ ja koots'át, ma̱ ja̱'a̱y jyʉ'ʉy ya̱'a̱xtʉt es ñaydyʉtska̱a̱dʉdʉt mʉt ja ayo'on.”
\p
\v 14 Ta ja Jesús 'yakjʉnáñ:
\p —Pes may di'ibʉ yajwoodʉp, per waanʉ di'ibʉ yajtukwijtstútp.
\s Jesús tmadya'aky ja kugʉbajtʉn
\p
\v 15 Ta oj ñʉjxnʉdʉ ja fariseeʉty es dyajti'igyʉdʉ ja wyinma̱'a̱ñʉty wi'ix mba̱a̱t dya''anʉguga̱'a̱dʉ ja Jesús.
\v 16 Es ta tkajxtʉ na̱a̱gʉty ja jya'ayʉty ti'igyʉ mʉt ja Eroodʉsʉ jya'ayʉty, es t'anma̱a̱ydyʉ Jesús:
\p —Windsʉ́n, nnija̱'a̱dʉpts ko mgajxy mʉt ja tʉy'a̱jtʉn es ko mya'ʉxpeky mʉt ja tʉy'a̱jtʉnʉ Diosʉ ñʉ'ʉ tyu'u, es ni xykyatuñʉ kwentʉ di'ibʉ ja̱'a̱yʉty myadyáktʉp, mʉt ko kyaj mmʉjpʉdsémy mʉt ni pʉ́n.
\v 17 Winma̱'a̱ñmyooydyʉgʉts. ¿Oyʉ daa kots ngugʉbáttʉt ma̱ yʉ yajkutujkpʉ kopk, o kyajʉ?
\p
\v 18 Ñija̱'a̱bʉ naty ja Jesús ja tya̱a̱dʉdyʉ 'yaxʉk winma̱'a̱ñʉty. Ta t'anma̱a̱ydyʉ:
\p —Miidsʉty di'ibʉ nay'andíjʉdʉp es jyiky'attʉ tʉy'a̱jtʉn mʉʉt, ¿ti kots miits xyajka̱'a̱ja̱'a̱ndʉ?
\v 19 Tuk'ijxtʉgʉts ja meeñ di'ibʉ mʉʉt mgugʉbety.
\p Net dyajmiindʉ tu'ugʉ platʉ meeñ.
\v 20 Ko tya̱a̱dʉ t'ijxy ja Jesús, net dyajtʉʉy:
\p —¿Pʉ́nʉ tya̱a̱dʉ wyiin jyʉjp esʉ xyʉʉ di'ibʉ yam kʉxja̱'a̱y?
\p
\v 21 Ta ja'ajʉty 'yadsoodʉ:
\p —Yʉ yajkutujkpʉ kopkʉ wyiin jyʉjp.
\p Net ja Jesús 'yanma̱a̱yʉdʉ:
\p —Pes mo'oydyʉ ja yajkutujkpʉ kopk ja di'ibʉ yʉ'ʉ jya'a'a̱jtypy, es mo'oy ja Dios di'ibʉ Dios jya'a'a̱jtypy.
\p
\v 22 Ko tmʉdoodʉ tya̱a̱dʉ, ta dʉ'ʉñʉ wyʉ'ʉmʉdyaaydyʉ. Ta tmastuttʉ es oj ñʉjxnʉdʉ.
\s Ja̱'a̱y dyajtʉ́wdʉ pʉn jikypyʉ́ktʉp ja o'kpʉty
\p
\v 23 Nan ja xʉʉ na̱a̱gʉdyʉ saduseeʉty oj tninʉjxtʉ Jesús. Ja saduseeʉty jyʉna̱'a̱ndʉ ko kyajp jyikypyʉka̱'a̱ñ ja o'kpʉty. Dʉ'ʉnʉ tya̱a̱dʉ ttuknibʉjtákʉdʉ:
\p
\v 24 —Ya'ʉxpʉjkpʉ, Moisés ja 'yana'amʉn jʉna̱a̱mp ko tu'ugʉ yedyʉjk 'yeeky es kyaj tʉ tpa̱a̱ttʉ 'yu'unk, ja myʉga'ax pyʉ́kʉp ja ku'ekytyo'oxy es tmʉdáttʉt ja 'yu'unk, es ja'a tyuknikʉjxm'átʉp ja jamyii.
\v 25 Dʉ'ʉn jyajty ma̱ ʉʉdsʉty. Tamʉ naty jʉxtujk tukka'axʉ yedyʉjkʉty. Ja ka'axkópk pyejky, es 'ye'ky, es kyaj tpattʉ ja 'yu'unk. Ta ja myʉmajtskpʉ tpejky ja ku'ekytyo'oxy.
\v 26 Es nandʉ'ʉn jyajty, es ja myʉdʉgʉʉkpʉ nandʉ'ʉn jyajty, extʉ ko 'yabʉdsʉʉmda̱a̱y nijʉxtujk.
\v 27 Es ko tya̱a̱dʉ dʉ'ʉn tʉgekyʉ ñajxy, ta 'ye'ky nandʉ'ʉn ja toxytyʉjk.
\v 28 Es ma̱ jyikypyʉka̱'a̱ndʉ ja o'kpʉty, ¿pʉ́nʉk nidu'ugʉ tadʉ jʉxtujkpʉ ʉna̱'kʉty ñʉdo'oxy'átʉp, ja'a ko tʉ pyʉjkta̱'a̱ydyʉ mʉt yʉ'ʉ?
\p
\v 29 Jesús 'yadsoojʉdʉ:
\p —Miidsʉty nʉgoo m'okka̱jxtʉgooyñʉdʉ mʉt ko kyaj xyñijáwʉdʉ ja Diosʉ jyaaybyajtʉn es ni ja myʉk'a̱jtʉnʉ Dios.
\v 30 Es ko ja o'kpʉty jyikypyʉ́ktʉt, ni kyapʉ́ktʉt ni pʉ́n, pes dʉ'ʉn 'yíttʉt éxtʉmʉ Diosʉ 'yánklʉsʉ tsa̱jpótmʉdʉ.
\v 31 Yʉ o'kpʉty sitʉy jikypyʉ́ktʉp. ¿Tii kyajnʉm miits xykya̱jxtʉ di'ibʉ Dios kʉ'ʉm jʉna̱a̱mp ma̱ ja jyaaybyajtʉn?, ma̱ t'anma̱a̱y ja Moisés:
\v 32 “Ʉjtsʉ dʉ'ʉn ja Abra̱a̱nʉ Dyios, Isa̱a̱ esʉ Jakoob.” Yʉ Dios kyaj yʉ'ʉ Dyios'átyʉty ja o'kpʉty, yʉ'ʉ dʉ'ʉnʉ jiikypyʉty.
\p
\v 33 Ko ja ja̱'a̱yʉty tmʉdoodʉ tya̱a̱dʉ, dʉ'ʉñʉ wyʉ'ʉmʉdyaaydyʉ mʉt ja 'yʉxpʉjkʉnʉty.
\s Ana'amʉnʉ waanʉ mʉjpʉ
\p
\v 34 Ko ja fariseeʉty tnija̱'a̱dʉ ko Jesús tʉ dya''amondʉ ja saduseeʉty, ta ñaymyujkʉdʉ,
\v 35 es nidu'uk yʉ'ʉjʉty di'ibʉ tsa̱jptʉgóty ya'ʉxpʉjkp tjakajxywyitsa̱'a̱ñ ja Jesús. Ta dyajtʉʉy:
\p
\v 36 —Ya'ʉxpʉjkpʉ, ¿di'ibʉ dʉ'ʉn ja ana'amʉn ni'igʉ myʉ́jʉty?
\p
\v 37 Jesús jyʉnáñ:
\p —“Mdsókʉp ja mWindsʉ́n Dios mʉt winʉ mjot, mʉt winʉ m'anmʉja̱'a̱n es mʉt winʉ mjot mwinma̱'a̱ñ.”
\v 38 Tya̱a̱dʉ dʉ'ʉn ja jawyiimbʉ ana'amʉn di'ibʉ ni'igʉ myʉ́jʉty.
\v 39 Ja myʉmajtskpʉ nandʉ'ʉn éxtʉmʉ tya̱a̱dʉ: “Mdsókʉp ja mmʉdʉjkpa̱'a̱ éxtʉm mij kʉ'ʉm mnaydsyékyʉty.”
\v 40 Tya̱dʉ majtskpʉ ana'amʉn yʉ'ʉ tyukwa̱'kpejtypy tʉgekyʉ ja Moisesʉ 'yana'amʉn es ja 'yʉxpʉjkʉnʉty ja Diosʉ kyuga̱jxpʉty.
\s ¿Pʉ́nʉ tyʉʉmp 'ya̱a̱ts ja Kristʉ?
\p
\v 41 Ma̱a̱nʉmʉ naty ja fariseeʉty 'yak'íttʉnʉm ni'amukʉ,
\v 42 Jesús oj yajtʉ́wʉdʉ:
\p —¿Ti mwinma̱a̱ydyʉp miidsʉty mʉt ja Kristʉ? ¿Pʉ́nʉ dʉ'ʉnʉ tyʉʉmp 'ya̱a̱ts?
\p Ta 'yadsoodʉ:
\p —Yʉ'ʉ Davitʉ tyʉʉmp 'ya̱a̱ts.
\p
\v 43 Ta Jesús 'yadsoojʉ:
\p —¿Wi'ix ko yʉ Davit mʉt ja Espíritʉ Santʉ myʉk'a̱jtʉn t'anʉʉmʉ nWindsʉ́n? Ja'a ko dʉ'ʉn jyʉnáñ:
\q
\v 44 Yʉ Dios t'anma̱a̱y ʉjtsʉ nWindsʉ́n:
\q “U'uñʉ ya̱a̱ aga̱'a̱ñdsyoo ma̱ ʉjʉn,
\q extʉ kots ʉj nyajtʉgóyʉt nidʉgekyʉ ja mmʉdsip.”
\m
\v 45 ¿Es wi'ix mba̱a̱t yʉ Kristʉ tyʉʉmp'áty 'ya̱a̱ts'átyʉty ja Davit?, ja'a ko Davit kʉ'ʉm jʉna̱a̱mp “nWindsʉ́nʉts.”
\p
\v 46 Es ni pʉ́n tkapa̱a̱ty wi'ix 'yadsówʉt ni tuk a̱a̱. Es extʉ ja xʉʉ ni pʉ́n kyanakyñaydyuk'a'ijxʉ es tii dyajtʉ́wʉt.
\c 23
\s Jesús tnigajxy ja fariseeʉty es di'ibʉ tsa̱jptʉgóty ya'ʉxpʉjktʉp
\p
\v 1 Net ja Jesús t'anma̱a̱y ja 'yʉxpʉjkpʉty esʉ ja̱'a̱yʉty:
\p
\v 2 —Yʉ di'ibʉty tsa̱jptʉgóty ya'ʉxpʉjktʉp esʉ fariseeʉty kya̱jxwátstʉp ja Moisesʉ 'yana'amʉn.
\v 3 Pes dʉ'ʉn mʉmʉdowdʉ miidsʉty es tundʉ tʉgekyʉ di'ibʉ mduknipʉjkʉp; per katʉ xypyanʉjxtʉ éxtʉm yʉ'ʉjʉty jyiky'attʉ, mʉt ko wiinkpʉ myadyáktʉp es wiinkpʉ tyuundʉp.
\v 4 Pes yʉ'ʉjʉty 'yawʉ'ʉndʉp ja tsemy jantsy jemtsy di'ibʉ ni mba̱a̱t ngamʉmadákʉm, es tpʉjta̱'a̱ktʉ es ttsʉmʉ'ʉktʉt ja ja̱'a̱yʉty, per yʉ'ʉjʉty kʉ'ʉm ni je'eyʉ mʉdʉ kyʉwa'xy tkapudʉkʉ.
\v 5 Tʉgekyʉ di'ibʉ tyuundʉp, yʉ'ʉ dʉ'ʉn wi'ix myʉjpʉdsʉ́mdʉt mayjya'ayóty. Pes t'aktim'yajmʉ́jʉdʉ ja ka̱ju'unk ma̱ dya'ittʉ waanʉ Diosʉ 'yana'amʉn es ñaydyukwimbokmʉwʉʉñʉty es ñaydyukkʉwʉʉñʉty, es nandʉ'ʉn dya'óyʉdʉ yéñʉdyʉ kyapyʉ pyadʉy pyaxʉnán kʉdiinʉm ja wiinkpʉty,
\v 6 es jam tyim'u'uñʉya'añ ma̱ ja ja̱'a̱yʉty mba̱a̱t yajxón 'yíxʉdʉ tsa̱jptʉgóty, es jam 'yu'uñʉya'añ ma̱ yʉ windsʉ'kʉn tyu'uyo'oy mʉj windum ma̱ pʉ́n kyay 'yiiky,
\v 7 es tsyojktʉp es ja ja̱'a̱yʉty 'yʉbo'x kya̱jxpo'xʉdʉt mʉdʉ windsʉ'kʉn tu'a̱a̱y es 'yanʉ'ʉmxʉdʉt ya'ʉxpʉjkpʉ.
\p
\v 8 ’Per miidsʉty katʉ xy'adsoktʉ es ja ja̱'a̱yʉty m'anʉ'ʉmxʉdʉt ya'ʉxpʉjkpʉ, mʉt ko miits mdukka'ax'a̱jttʉp nidʉgekyʉ es ti'igyʉ je'eyʉ xymyʉdattʉ yʉ mYa'ʉxpʉjkpʉ, ʉj, yʉ Kristʉ.
\v 9 Es katʉ pʉ́n miidsʉty xytyeetyñiwa̱'a̱ñ ja wiinkpʉ, mʉt ko mmʉda̱jttʉp tu'uk je'eyʉ mDeedyʉty di'ibʉ ijtp tsa̱jpótm.
\v 10 Es ni mgajʉna̱'a̱ndʉt ko jyaadyʉ mwindsʉnʉ wiinkpʉ, mʉt ko ʉj, ja Kristʉ, ʉjʉ dʉ'ʉn je'eyʉ mWindsʉn'a̱jtypy.
\v 11 Di'ibʉ myʉdiimpy oypyʉ́nʉty ma̱ miidsʉdyʉn, yʉ'ʉ dʉ'ʉn ijtp mʉj ma̱ miidsʉty.
\v 12 Mʉt ko di'ibʉ nayyajmʉjpʉdsʉʉmʉp kʉ'ʉm, yʉ'ʉ dʉ'ʉnʉ Dios pʉjtákʉp mutsk; es di'ibʉ nayjya̱'a̱p mutsk, yʉ'ʉ dʉ'ʉnʉ Dios pʉjtákʉp mʉj.
\p
\v 13 ’¡Pʉroobʉ miits di'ibʉty tsa̱jptʉgóty ya'ʉxpʉjktʉp es miits fariseeʉty, mnay'andíjʉdʉp mjiky'attʉ tʉy'a̱jtʉn mʉʉt! Mya''adujktʉp esʉ ja̱'a̱y kyatʉ́kʉdʉt ma̱ tsa̱jpótmʉdʉ kutujkʉn. Miidsʉty kʉ'ʉmʉty kyaj mdʉ́kʉdʉ es ni xykyana'ixtʉ es ja wiinkpʉty tyʉ́kʉdʉt di'ibʉ jatʉkʉyándʉp.
\p
\v 14 ’¡Pʉroobʉ miits di'ibʉty tsa̱jptʉgóty ya'ʉxpʉjktʉp es miits fariseeʉty, mnay'andíjʉdʉp mjiky'attʉ tʉy'a̱jtʉn mʉʉt! Miits mbʉjkʉdʉp ja ku'ekytyo'oxy yʉ tyʉjkʉty, es ko kyaj xyajnigʉxʉ'ʉga̱'a̱ndʉ, jeky mga̱jxta̱'a̱ktʉ. Pa̱a̱ty myajmo'oydyʉt ni'igʉ ja kumʉdo'on.
\p
\v 15 ’¡Pʉroobʉ miits di'ibʉty tsa̱jptʉgóty ya'ʉxpʉjktʉp es miits fariseeʉty, mnay'andíjʉdʉp mjiky'attʉ tʉy'a̱jtʉn mʉʉt! Miits mduk'yo'oydyaaydyʉp tʉgekyʉ ja naxwíñʉdʉ esʉ jikymyejyñʉty es xytyukpanʉjxa̱'a̱ndʉ ja ja̱'a̱yʉty ja mmʉbʉjkʉnʉty, es ko naty tʉ xytyukkupʉktʉ, majtskʉ dʉ'ʉn ñitʉ́kʉdyʉ tadʉ ja̱'a̱y ja ayoodákn es kʉdiinʉm miidsʉty.
\v 16 ¡Pʉroobʉ miidsʉty, wiindsʉty di'ibʉ wyijts'ye'epy ja myʉwiints!, mʉt ko mjʉna̱'a̱ndʉ ko kyaj tyimwi'ixʉty ko nwa̱ndákʉm es nyajtestiigʉ'a̱jtʉm ja mʉj tsa̱jptʉjk; per pʉn ja pʉ́n twa̱nda'aky es dyajtestiigʉ'áty ja mʉj tsa̱jptʉjkʉ 'yoorʉ, yʉ'ʉ sitʉy koonʉm tkuydyúnʉt.
\v 17 ¡Wiints kunʉbápʉty! ¿Tiibʉ dʉn ni'igʉ mʉj'a̱jtʉn myʉda̱jtypy? ¿Ja oorʉ o ja mʉj tsa̱jptʉjk di'ibʉ ya'ijtypy wa̱'a̱ts tadʉ oorʉ?
\p
\v 18 ’Miidsʉty nandʉ'ʉn mjʉna̱'a̱ndʉ ko pʉn ja pʉ́n ñaywya̱nda'agyʉty mʉt ja artal, kyaj jyatyimpa̱a̱dyʉty tkuydyúndʉt; per di'ibʉ naywya̱ndákʉp mʉdʉ windsʉ'kʉn di'ibʉ ijtp artalkʉjxm, yʉ'ʉ sitʉy koonʉm yajkuydyúnʉt.
\v 19 ¡Wiindsʉty! ¿Tiibʉ dʉn ni'igʉ mʉj'a̱jtʉn myʉda̱jtypy, ja windsʉ'kʉn, o ja artal di'ibʉ ya'ijtypy wa̱'a̱ts ja windsʉ'kʉn?
\v 20 Es di'ibʉ naywya̱ndákʉp ma̱ ja artal, kyaj ñaywya̱nda'agyʉty yʉ'ʉyʉ ma̱ ja artal, nandʉ'ʉnʉ dʉ'ʉn mʉt tʉgekyʉ di'ibʉ ijtp jam.
\v 21 Es di'ibʉ naywya̱ndákʉp ma̱ ja mʉj tsa̱jptʉjk, kyaj yʉ'ʉjʉty ñaywya̱nda'agyʉty ma̱ ja mʉj tsa̱jptʉjk, nandʉ'ʉnʉ dʉ'ʉn ma̱ ja Dios tsyʉʉnʉ.
\v 22 Nandʉ'ʉn di'ibʉ naywya̱ndákʉp ma̱ ja tsa̱jp, naywya̱ndákʉp ma̱ Dios 'yu'uñʉ yajkutíky, es nandʉ'ʉn mʉdʉ Dios di'ibʉ jam yajkutujkp.
\p
\v 23 ’¡Pʉroobʉ miits di'ibʉty tsa̱jptʉgóty ya'ʉxpʉjktʉp es miits fariseeʉty, mnay'andíjʉdʉp mjiky'attʉ tʉy'a̱jtʉn mʉʉt! Miits mdukwinyojxtʉp ja Dios ja dyezmʉ tojx tsooy: ja xu'uk, ja anís esʉ kominʉs, per kyaj xytyundʉ kwentʉ ja ʉxpʉjkʉn di'ibʉ ni'igʉ 'yóyʉty ma̱ yʉ ana'amʉn, di'ibʉ dʉ'ʉn ja tʉy'a̱jtʉn, ja pa''ayo'on es ko ja̱'a̱y jyiky'attʉ yajxón. Oy ko xytyukwinyoxtʉ ja dyezmʉ, per tsojkʉp nandʉ'ʉn es xytyúndʉt di'ibʉ ni'igʉ 'yóyʉty.
\v 24 Dʉ'ʉn miidsʉty éxtʉm pʉ́nʉty wyijts'ye'epy ja myʉwiints, es éxtʉm pʉ́nʉty 'yaxijttʉp tu'ugʉ tsuktsu'unk es jyʉ'ʉndʉp tu'ugʉ kameyʉ.
\p
\v 25 ’¡Pʉroobʉ miits di'ibʉty tsa̱jptʉgóty ya'ʉxpʉjktʉp es miits fariseeʉty, mnay'andíjʉdʉp mjiky'attʉ tʉy'a̱jtʉn mʉʉt! Miits myajwátstʉp nikʉjxy ja mvasʉ es ja mdexy, per jyodoty ujts 'yity mʉt di'ibʉ tʉ xymyaatstʉ es tʉ xy'adsoktʉ.
\v 26 ¡Fariseeʉ wiindsʉty! Jawyiin xypyújʉt jodoty ja mvasʉ es ja mdexy, ja'adsʉ dʉ'ʉn n'andijpy yʉ m'a̱a̱ mjot, es nétnʉm wyʉ'ʉmʉt wa̱'a̱ts nandʉ'ʉn mnikʉjxy.
\p
\v 27 ’¡Es pʉroobʉ miits di'ibʉty tsa̱jptʉgóty ya'ʉxpʉjktʉp es miits fariseeʉty, mnay'andíjʉdʉp mjiky'attʉ tʉy'a̱jtʉn mʉʉt! Dʉ'ʉn miidsʉty éxtʉm ma̱ o'kpʉ ñaxtʉkʉ. Ñikóyʉty poop es tsuj kyʉxe'eky, per na̱a̱xóty japʉ o'kpʉ pa̱jk es tʉgekyʉ axʉk'a̱jtʉn.
\v 28 Dʉ'ʉnʉ dʉn miidsʉty éxtʉmʉ tya̱a̱dʉ. Mgʉxʉ'ʉktʉ éxtʉmʉ ja̱'a̱y di'ibʉ jiky'a̱jtp tʉy'a̱jtʉn mʉʉt, per mjodótyʉty ujts mʉdʉ andakʉn esʉ axʉk'a̱jtʉn.
\p
\v 29 ’¡Pʉroobʉ miits di'ibʉty tsa̱jptʉgóty ya'ʉxpʉjktʉp es miits fariseeʉty, mnay'andíjʉdʉp mjiky'attʉ tʉy'a̱jtʉn mʉʉt! Miits mbojtstʉp ma̱ ñaxtʉjkʉdʉ Diosʉ kyuga̱jxpʉty es m'oydyuundʉp ja kyupótsyʉty ja di'ibʉ tʉ jyiky'a̱jttʉ tʉy'a̱jtʉn mʉʉt,
\v 30 es net mjʉna̱'a̱ndʉ: “Kooxyʉp ʉdsa̱jtʉm oj njiky'a̱jtʉm ma̱ jyiky'a̱jttʉ ja n'aptʉjk'a̱jtʉm, kyajxyʉp oj nbudʉjkʉm es nya'o'kʉmxyʉp ja Diosʉ kyuga̱jxpʉty.”
\v 31 Mʉdʉ tya̱a̱dʉ miidsʉty kʉ'ʉm mnay'ʉxkápʉdʉ ko m'ok'átʉdʉ di'ibʉ ya'o'ktʉ ja Diosʉ kyuga̱jxpʉty.
\v 32 Pes aktuungʉ́xtʉ di'ibʉ ja m'aptʉjkʉty yajtsondáktʉ.
\p
\v 33 ’¡Miidsʉty dʉ'ʉn éxtʉmʉ awa̱'a̱ndsa̱'a̱ñʉn! ¿Tii mjʉnándʉp xytyijy ko mnitso'oktʉt ma̱ ja mʉj tʉydyu'unʉn?
\v 34 Es ʉj n'akkaxaambyʉts yʉ Diosʉ kyuga̱jxpʉty, yʉ kuwijpyʉ es yʉ ya'ʉxpʉjkpʉty, es miits mya'ooktʉp es myajkruuzpáttʉp na̱a̱gʉty, esʉ wiinkpʉty xywyóptʉt es xypyajʉdíttʉt ka̱jpnga̱jpn.
\v 35 Es dʉ'ʉn ma̱ miits kya̱'a̱da̱'a̱yʉt ja pojpʉ ma̱ dya'o'ktʉ tʉgekyʉ ja jyiky'attʉ tʉy'a̱jtʉn mʉʉt, tsyonda'aky ma̱ Abel, tu'ugʉ ja̱'a̱y di'ibʉ jiky'a̱jt tʉy'a̱jtʉn mʉʉt, es extʉ Zakariiʉs, Berekiiʉsʉ mya̱a̱nk, di'ibʉ miits mya'o'ktʉ mʉj tsa̱jptʉjk winduuy es artal ʉxkʉ'ʉy.
\v 36 Tʉy'a̱jtʉn n'anʉʉmʉ ko ja pyeky yʉ tya̱a̱dʉ tʉgekyʉ, jaa kya̱'a̱da̱'a̱y ma̱ ja ja̱'a̱yʉty di'ibʉ tyam jiky'a̱jttʉp.
\s Jesús tniya'axy ja jerusaléngʉdʉ ja̱'a̱yʉty
\p
\v 37 ’¡Jerusalén ja̱'a̱yʉty, Jerusalén ja̱'a̱yʉty, miits mya'o'ktʉp ja Diosʉ kyuga̱jxpʉty es mguka̱'tstʉp ja Diosʉ 'yayuk ka̱jxwa̱'xpʉ di'ibʉ mduknigajxʉdʉp! ¡Kana̱k ókʉts tʉ njayajmuka̱'a̱ñʉts yʉ m'u'unk m'ʉna̱'kʉty, éxtʉmʉ tutta̱a̱k dyajmíky ja tyutku'ungʉty kyaknbatkʉ'p, per kyaj tʉ xytsyoktʉ!
\v 38 Ixtʉ miidsʉty ja mdʉjk wi'ix wyʉ'ʉma̱'a̱ñ kubak.
\v 39 Dʉ'ʉnʉts miits n'anʉʉmʉdʉ ko kyajts xyñaky'íxtʉt jaanʉm extʉ ko jya̱'tʉt ja tiempʉ ma̱ mjʉna̱'a̱ndʉt: “Kuni'xy di'ibʉ miimp Nindsʉn'a̱jtʉmgyʉjxm.”
\c 24
\s Jesús tnigajxy ko ja mʉj tsa̱jptʉjk tyʉgoya'añ
\p
\v 1 Tso'onʉbʉ naty ja Jesús ma̱ ja mʉj tsa̱jptʉjk. Tamʉ naty ñʉjxnʉ ko ja 'yʉxpʉjkpʉty myʉwingoonʉdʉ es ttuk'ixa̱'a̱ndʉ ko jantsy tsuj ja tsa̱jptʉjk potsy'a̱jtʉn.
\v 2 Es ja Jesús 'yadsooy:
\p —¿M'ijxtʉp tʉgekyʉ tya̱a̱dʉ? Tʉy'a̱jtʉn n'anʉʉmʉ ko ya̱a̱ kyaj wyʉ'ʉma̱'a̱ñ ni tu'ugʉ tsa̱a̱ ñayñikoombétyʉty, tʉgekyʉ tyʉgoya'añ.
\s Ijxwʉ'ʉmʉn ko ja naxwíñʉdʉ tyʉgoya'añ
\p
\v 3 Net oj ñʉjxtʉ ma̱ ja Oliivʉs Kopk. Es ko natyʉ Jesús jam 'yu'uñʉ, ta yʉ 'yʉxpʉjkpʉty oj 'yanʉ'ʉmxʉdʉ ayu'udsyʉ:
\p —Njanijawʉyándʉpts na̱'a̱ dʉnʉ tya̱a̱dʉ jyata̱'a̱ñʉty. ¿Wi'ix ja ijxwʉ'ʉmʉn esʉts nʉjx nnijawʉ ko mmina̱'a̱ñʉ naty es ma̱ ja naxwíñʉdʉ tyʉgoya'añ?
\p
\v 4 Ta Jesús 'yanma̱a̱yʉdʉ:
\p —Mnaygywentʉ'átʉdʉp kʉdiibʉ pʉ́n mwin'ʉʉnʉdʉt.
\v 5 Mʉt ko may myina̱'a̱ndʉ win'ʉ'ʉmbʉty di'ibʉ jʉna̱'a̱na̱a̱mp: “Ʉjtsʉ dʉ'ʉn ja Kristʉ”, es wyin'ʉʉnaampy mayʉ ja̱'a̱yʉty.
\v 6 Es ko xymyʉdoo'íttʉt ja tsip nixim niyam, katʉ mnay'adsʉ'ʉgʉdʉ. Dʉ'ʉn jyata̱'a̱ñ, per kyajnʉm dʉ'ʉn yʉ'ʉjʉty ma̱ ja naxwíñʉdʉ tyʉgoya'añ,
\v 7 mʉt ko tsyiptuna̱'a̱ndʉ tu'ugʉ naxwíñʉdʉ mʉdʉ wiinkpʉ esʉ ana'ambʉty nandʉ'ʉn, es myina̱'a̱ñ ja mʉk yuu esʉ mʉk ujxʉty oymya̱a̱ty.
\v 8 Tʉgekyʉ tya̱a̱dʉ yʉ'ʉ dʉ'ʉn ma̱a̱nʉm je'eyʉ tsyonda'aky ja ayo'on.
\p
\v 9 ’Net mgʉyaka̱'a̱nʉdʉ miidsʉty es myajtúndʉt axʉʉk, es extʉ mya'ooga̱'a̱nʉdʉ; es nidʉgekyʉ naxwíñʉdʉ ja̱'a̱yʉty mduk'ak'ata̱'a̱nʉdʉ mʉt ʉjtskyʉjxm.
\v 10 Ma̱ tadʉ tiempʉ may dyajtʉgoya̱'a̱ndʉ myʉbʉjkʉnʉty, es ñaymyʉdsip'átʉdʉt nixim niyam es ñayya'ooga̱'a̱nʉdʉ nandʉ'ʉn.
\v 11 Kʉxʉ'ʉga̱a̱mp mayʉ andákpʉty es jyʉna̱'a̱ndʉt ko yʉ'ʉjʉty ja Diosʉ kyuga̱jxpʉ, es dʉ'ʉn twin'ʉʉna̱'a̱ndʉ mayʉ ja̱'a̱yʉty.
\v 12 Es jaa'ata̱a̱mp waanʉ ni'igʉ ja axʉk'a̱jtʉn, es kyaj ja ja̱'a̱yʉty tnakymyʉdáttʉt ja tsojkʉn nixim niyam.
\v 13 Es di'ibʉ 'yakmʉbejkypyʉm dʉ'ʉñʉm, yʉ'ʉ nitso'ogʉp.
\v 14 Tya̱dʉ oybyʉ ayuk di'ibʉ ñimadyakypy ja tsa̱jpótmʉdʉ kutujkʉn yajka̱jxwa̱'xa̱a̱mp es yajknijáwʉt ma̱ tʉgekyʉ naxwíñʉdʉ, es net myina̱'a̱ñ ma̱ tyʉgoya'añ ja naxwíñʉdʉ.
\p
\v 15 ’Yʉ Diosʉ kyuga̱jxpʉ Dañel tkʉxja̱a̱y di'ibʉ tyúndʉp ja axʉʉkpʉ. Jaygyúkʉdʉ di'ibʉ yam n'anʉʉmʉyándʉp. Ko xy'íxtʉt ma̱ wa̱'a̱ts luga̱a̱r tyanʉ di'ibʉ kyaj tmʉj'íxy ja Dios,
\v 16 net di'ibáty ijttʉbʉ naty Judeeʉ, ka'aktʉp jap es ñʉjxtʉt tungʉjxy kopkkʉjxy.
\v 17 Di'ibʉ naty jam tʉjkkʉjxm, kyaj jyʉnákʉt es nʉjx tnidʉkʉ di'ibʉ jap es tjuuda̱'a̱nʉt.
\v 18 Es di'ibʉ naty jam kyam, kyaj jyʉmbítʉt es min t'ooxy ja wyit.
\v 19 ¡Pʉroobʉ ja toxytyʉjkʉty di'ibʉ naty ijtp u'unkmʉʉt ma̱ tadʉ xʉʉ es di'ibʉ ya'u'unktsi'tstʉp!
\v 20 Amdow pʉjktsówdʉ miidsʉty ja Dios kʉdiibʉ mga'aktʉt ma̱ naty xyuxy es kʉdiibʉ dʉ'ʉn mjáttʉt ma̱ ja po'xʉnxʉʉ.
\v 21 Mʉt ko net 'yita̱'a̱ñ ja mʉk ayo'on, éxtʉm ni na̱'a̱nʉm kyajaty extʉ ma̱ naxwíñʉdʉ tsyondaky, es ni dʉ'ʉn kyanakyjyata̱'a̱ñʉty jatʉgok.
\v 22 Es pʉnʉ Dios kyaj dyajwaanʉ tadʉ tiempʉ, ni pʉ́n kyatso'oktʉt, per yajwaanʉbʉ'ʉ mʉt ko ttseky pʉ́nʉty yʉ'ʉ tʉ twin'ixy.
\p
\v 23 ’Ko naty pʉ́n miits m'anʉ'ʉmxʉdʉ: “¡Ixtʉ!, tya̱a̱dʉ dʉ'ʉn ja Kristʉ”, o “¡Ixtʉ!, tʉxim ja Kristʉ”, katʉ xymyʉbʉktʉ.
\v 24 Mʉt ko mina̱a̱mp ja win'ʉ'ʉmbʉty di'ibʉ nayyajnaxánʉdʉp éxtʉmʉ Kristʉ es éxtʉmʉ Diosʉ kyuga̱jxpʉ, es tyunaampy yʉ ijxwʉ'ʉmʉn esʉ mʉj'a̱jtʉn, es extʉ yʉ'ʉ jyawin'ʉʉnándʉp ja ja̱'a̱yʉty di'ibʉ Dios wyin'ijx.
\v 25 Tʉ n'anʉʉmʉdʉ miidsʉty yʉ tya̱a̱dʉ tim jayʉjp.
\v 26 Pa̱a̱ty ko pʉ́n m'anʉ'ʉmxʉdʉt: “Tʉxim ja Kristʉ ma̱ yʉ mʉj itʉn”, katʉ jam mnʉjxtʉ. O pʉ́n m'anma̱a̱yʉdʉp: “¡Ixtʉ!, tyap kwartʉ tʉgoty”, katʉ xymyʉbʉktʉ.
\v 27 Mʉt ko éxtʉm tye'xy ja jʉdsuk ma̱ yʉ xʉʉ pyʉdsemy es extʉ ma̱ xʉʉ tsyi'ity, dʉ'ʉn nmina̱'a̱ñʉts ʉj, ja Naxwíñʉdʉ Ja̱'a̱yʉdyʉ Kyudʉnaabyʉ.
\v 28 Ma̱ ti tʉ 'yeeky, jam ñaymyúkʉdʉ ja kus.
\s Wi'ix jyʉmbítʉt ja Naxwíñʉdʉ Ja̱'a̱yʉdyʉ Kyudʉnaabyʉ
\p
\v 29 ’Es ko dʉ'ʉnʉ naty tʉ ña̱jxta̱'a̱yʉ tadʉ ayo'on, ja xʉʉ wyingoodsʉya'añ, ja po'o kyaj ñakyjya̱ja̱'a̱ñ, kya̱'a̱dʉt ja mʉdsa̱'a̱jʉty es yu'xʉt ja mʉk'a̱jtʉn di'ibʉ jam tsa̱jwínm.
\v 30 Net ya'íxʉt tsa̱jwínm ja ijxwʉ'ʉmʉn kots ʉj, ja Naxwíñʉdʉ Ja̱'a̱yʉdyʉ Kyudʉnaabyʉ, nmíñʉts. Nidʉgekyʉ naxwíñʉdʉ ja̱'a̱yʉty jyʉ'ʉy ya̱'a̱xtʉt es xy'íxtʉdʉts nmiñ ʉj, ja Naxwíñʉdʉ Ja̱'a̱yʉdyʉ Kyudʉnaabyʉ, yoodsóty mʉt ni'igʉ ja mʉk'a̱jtʉn es ja mʉj'a̱jtʉn.
\v 31 Es ngáxʉpts ja n'ánklʉsʉty ko naty ja trompetʉ mʉk xyu'uxy, es ñaymyúkʉdʉt di'ibáty tʉ nwin'íxtʉts oytyim ma̱a̱ty, ma̱ yʉ jʉmboj esʉ yukpoj myiñ es ma̱ yʉ xʉʉ pyʉdsemy es ma̱ tsyi'ity.
\p
\v 32 ’Jattʉ tya̱dʉ 'yijxwʉ'ʉmʉn ja iigʉ kepy. Ko ja xye'entsy 'yity u'unk, es pyʉdsemy ja 'yaay, miits mnija̱'a̱dʉp ko wingoombʉ dʉ'ʉn ja ambʉ.
\v 33 Nandʉ'ʉn ko xy'íxtʉt tʉgekyʉ tya̱a̱dʉ, mnijáwʉdʉp ko wingonʉ naty esʉts nmínʉt, éxtʉm mba̱a̱t njʉna̱'a̱nʉm tʉjk agʉ'ʉybyʉ.
\v 34 Tʉy'a̱jtʉn n'anʉʉmʉdʉ ko tʉgekyʉ tya̱a̱dʉ jyata̱'a̱ñʉty ma̱a̱nʉmʉ naty ja ja̱'a̱yʉty di'ibʉ tyam kyaj 'yooktʉnʉm.
\v 35 Ja tsa̱jp es ja naxwíñʉdʉ náxʉp, per ja n'ayúkʉts ni na̱'a̱ kyakexy kyanaxy.
\p
\v 36 ’Per ja xʉʉ es ja oorʉ ni pʉ́n tkanijawʉ, ni yʉ Diosʉ 'yánklʉsʉty es ni ʉj, ja Diosʉ 'yU'unk, yʉ'ʉyʉ dʉ'ʉn je'eyʉ ñija̱'a̱p ja Dios Teety.
\p
\v 37 ’Kots nmínʉt ʉj, ja Naxwíñʉdʉ Ja̱'a̱yʉdyʉ Kyudʉnaabyʉ, dʉ'ʉn jyata̱'a̱ñ éxtʉm ma̱ ja No'ee jyiky'aty.
\v 38 Ma̱ tadʉ tiempʉ ma̱ naty kyajnʉm myiñ ja ayo'onduu, ja ja̱'a̱yʉty kyay 'yuuktʉ es ñayyajpʉ́kʉdʉ extʉ ja xʉʉ ma̱ ja No'ee tyʉjkʉ ma̱ ja 'yarkʉ.
\v 39 Es ni ti tkaja̱'a̱dʉ wi'ixʉ naty jyata̱'a̱ndʉ extʉ jaanʉm ko myiiñ ja ayo'onduu. Ta yajji'xʉdʉ nidʉgekyʉ. Nandʉ'ʉn jyata̱'a̱ñ kots nmínʉt ʉj, ja Naxwíñʉdʉ Ja̱'a̱yʉdyʉ Kyudʉnaabyʉ.
\v 40 Ma̱ tadʉ tiempʉ majtskʉ ja̱'a̱yʉ naty tyundʉ kyamotm, tu'uk yajmʉnʉjxʉt es tu'uk yajnika'agʉt.
\v 41 Majtskʉ toxytyʉjk jyʉtstʉ, tu'uk yajmʉnʉjxʉt es tu'uk yajnika'agʉt.
\p
\v 42 ’Wijy m'íttʉt miidsʉty, mʉt ko kyaj xyñijáwʉdʉ ti oorʉ dʉ'ʉn myina̱'a̱ñ ja mWindsʉ́nʉty.
\v 43 Es nijáwʉdʉ tya̱a̱dʉ, kooxyʉp tu'ugʉ kudʉjk tnijawʉ ti oorʉ ma̱ ja koots'át myina̱'a̱ñ ja ma'tspʉ, wijyxyʉp 'yity es kyajxyʉp tna'ixy es ja ma'tspʉ ya''awátsxʉdʉt ja tyʉjk es myaadsʉdʉt.
\v 44 Pa̱a̱ty miidsʉty nandʉ'ʉn ittʉ wijy es nay'ʉxkúkʉdʉ, mʉt ko ma̱ naty xykya''awix xykyajʉjp'íxtʉ, jaats nmina̱'a̱ñ ʉj, ja Naxwíñʉdʉ Ja̱'a̱yʉdyʉ Kyudʉnaabyʉ.
\s Oydyuumbʉ es di'ibʉ kyaj
\p
\v 45 ’N'okpʉjtákʉm tu'ugʉ kudʉjk tmʉdaty tu'ugʉ tyuumbʉ di'ibʉ kuwijy es tyiimpy ti wyindsʉ́n tsyejpy. Ta ttukmʉnikaagʉ ja tyʉjk es bom bom dyajkáyʉt ja po'oduumbʉty di'ibʉ jam.
\v 46 Jotkujk ja tuumbʉ ko ja wyindsʉ́n jya̱'tʉt es pya̱a̱dʉdʉt tkuydyúñ di'ibʉ tʉ yajtuknipéky.
\v 47 Tʉy'a̱jtʉn n'anʉʉmʉdʉ ko ja windsʉ́n ttuknipʉ́kʉdʉp tʉgekyʉ di'ibʉ myʉda̱jtypy.
\v 48 Es n'okpʉjtákʉm, pʉn ja mʉduumbʉ kyaj 'yoyjya'ayʉty es je'eyʉ twinmay ko yʉ wyindsʉ́n jákʉp ma̱ jya̱'tʉt,
\v 49 ta ttúnʉt axʉʉk ja wiinkpʉdyʉ myʉmʉduumbʉ, es tyʉkʉ ka̱a̱y ukpʉ mʉdʉ myʉ'ami'ikyjya'ayʉty,
\v 50 es ma̱ tadʉ xʉʉ ma̱ ja tyuumbʉ kyaj 'yawíxyʉty es kyaj tnijawʉ ti oorʉ ja wyindsʉ́n jya̱'ta̱'a̱ñ, net jya'ty ja wyindsʉ́n.
\v 51 Net yajmo'oyʉt ja mʉk tʉydyu'unʉn, yajpʉjta̱'a̱gʉp ma̱ pʉ́nʉty nay'andíjʉdʉp jyiky'attʉ tʉy'a̱jtʉn mʉʉt, ma̱ ja̱'a̱y jyʉ'ʉy ya̱'a̱xtʉt es ñaydyʉtska̱a̱dʉdʉt mʉt ja ayo'on.
\c 25
\s Nima̱jkpʉ to'oxyʉna̱'k éxtʉmʉ ijxpajtʉn
\p
\v 1 ’Esʉ tadʉ tiempʉ ma̱ myina̱'a̱ñ ja tsa̱jpótmʉdʉ kutujkʉn, dʉ'ʉn ja̱jtp éxtʉm nima̱jkʉ to'oxyʉna̱'k di'ibʉ wyijtsʉ'ktʉ ja lyamprʉ es t'awixtʉ ja pʉjkpʉ yedyʉjk.
\v 2 Nimʉgoxkʉ tadʉ to'oxyʉna̱'k kyuwinma̱'a̱ñʉty es janimʉgoxpʉ kyaj.
\v 3 Di'ibʉ kyaj yajxón twinma̱a̱ydyʉ, ja'a je'eyʉ myʉnʉjxtʉ 'yaseytʉ di'ibʉ jap lyamproty;
\v 4 es ja kuwinma̱'a̱ñbyʉ oj tmʉnejxy ni'igʉ ja aseytʉ, kyaj jya'ayʉty di'ibʉ jap lyamproty.
\p
\v 5 ’Es kom ja di'ibʉ naty pʉka̱a̱mp kyajpʉ naty ñaja̱'ty, ta pyátʉdʉ ja tsuu. Ta myana̱jxtʉ ni'amukʉ.
\v 6 Es éxtʉm tsu'pʉn tmʉdooy kyajxy mʉk, es jyʉna'añ: “¡Ta myiñ ja pʉjkpʉ yedyʉjk! Nʉjx jʉjpkuba̱a̱dʉdʉ.”
\v 7 Nidʉgekyʉ tadʉ to'oxyʉna̱'k pyʉdʉ'ktʉ. Ta yʉ lyamprʉ t'ʉxkujkʉdʉ.
\v 8 Net ja nimʉgoxkpʉ di'ibʉ kyaj kyuwinma̱'a̱ñʉty t'anma̱a̱ydyʉ ja nimʉgoxkpʉ kuwinma̱'a̱ñbyʉ: “Meegyʉts waanʉ ja m'aseytʉ, mʉt ko tap kyʉjxnʉ yʉ nlámprʉdsʉ 'yaseytʉ es pi'idsa̱a̱mp.”
\v 9 Es ja kuwinma̱'a̱ñbyʉty 'yadsoodʉ: “Kyaj, mʉt ko kyaj tpa̱a̱dʉt esʉts ʉʉdsʉty nyajtúndʉt es ni miidsʉty. Nik nʉjxtʉ ma̱ tyeegyʉty es juydyʉ mja'a.”
\v 10 Es ma̱ naty ja nimʉgoxkpʉ tjuydyʉ ja aseytʉ, net jyajty ja pʉjkpʉ yedyʉjk. Ja to'oxyʉna̱'k di'ibʉ naty tʉ ñay'ʉxkúkʉty, ta tyʉjkʉdʉ mʉt ja pʉjkpʉ ma̱ pyʉjkpʉnigaya̱'a̱ndʉ. Ta 'yadijky ja tʉjk.
\v 11 Oknʉm jya̱jttʉ ja nimʉgoxkpʉ to'oxyʉna̱'kʉty. Ta kyuga̱jxʉdʉ: “Windsʉ́n, windsʉ́n, ya''awa̱'a̱ts.”
\v 12 Es ya''adsooy: “Kyajts miits n'ixy'attʉ.”
\p
\v 13 Net ja Jesús t'anma̱a̱ydyʉ ja 'yʉxpʉjkpʉty:
\p —Wijy m'íttʉt, mʉt ko kyaj xyñijáwʉdʉ ti xʉʉ ti oorʉ nmina̱'a̱ñʉts.
\s Tuktujkpʉ oorʉ meeñ éxtʉmʉ ijxpajtʉn
\p
\v 14 ’Ma̱ myina̱'a̱ñ ja tsa̱jpótmʉdʉ kutujkʉn, nandʉ'ʉn ja̱jtpʉ dʉ'ʉn éxtʉm tu'ugʉ ja̱'a̱y ko ñʉjxa̱'a̱ñ wiink naxwíñʉdʉ, es twoodsooy ja tyuumbʉty es ttukkʉdʉjkʉ ja myeeñ.
\p
\v 15 ’Nidu'uk tmooy mʉgoxkʉ oorʉ meeñ es jatu'uk majtskʉ oorʉ meeñ es jatu'uk tu'ugʉ oorʉ meeñ. Dʉ'ʉn tmooy nidu'uk nidu'uk éxtʉm mba̱a̱t tmʉmada'aky. Ta net oj tsyo'onnʉ.
\v 16 Ja di'ibʉ 'yaxa̱jʉ ja mʉgoxkpʉ meeñ, ta tyʉjkʉ ajuuy ado'kpʉ mʉt ja meeñ. Ta nandʉ'ʉnʉn dyajganara̱jty.
\v 17 Nandʉ'ʉn di'ibʉ yajmooy majtskʉ meeñ dyajganara̱jty nandʉ'ʉnʉn.
\v 18 Es ja di'ibʉ 'yaxa̱jʉ tu'uk, yu'ts ja meeñ ma̱ tta̱jjujty ja nax.
\p
\v 19 ’Tʉ naty oy jyajknʉ ko jyajty ja wyindsʉ́n. Ta tyʉjkʉ kwentʉtuumbʉ.
\v 20 Jawyiin ttuuñ mʉt ja di'ibʉ naty tʉ tmo'oy mʉgoxk. Ta tyukkʉdʉjkʉ ja tyuumbʉ jamʉgoxk ja meeñ ni'igʉ, es 'yanma̱a̱yʉ: “Windsʉ́n, xymyooyʉts mʉgoxk, es tya̱a̱ jamʉgoxk di'ibʉts tʉ nyajganaráty.”
\v 21 Net ja windsʉ́n t'anma̱a̱y ja tyuumbʉ: “A weenʉ. Oymyʉduumbʉ mij. Extʉm oy tʉ mduñ ma̱ waanʉ tʉ ndukkʉdʉkʉ, n'aktimtukkʉdʉ́kʉp waanʉ may. Min es nxondákʉm.”
\p
\v 22 ’Ok jyajty di'ibʉ naty tʉ yajmo'oy majtsk. Ta t'anma̱a̱y ja wyindsʉ́n: “Windsʉ́n, xymyooyʉts majtsk, es tya̱a̱ jamajtsk di'ibʉts tʉ nyajganaráty.”
\v 23 Ta ja wyindsʉ́n 'yanma̱a̱yʉ: “A weenʉ. Oymyʉduumbʉ mij. Extʉm oy tʉ mduñ ma̱ waanʉ tʉ ndukkʉdʉkʉ, n'aktimtukkʉdʉ́kʉp waanʉ may. Min es nxondákʉm.”
\p
\v 24 ’Es ko jyajty jatu'ugʉ tyuumbʉ di'ibʉ naty tʉ yajtukkʉdʉ́kʉ tu'ugʉ meeñ, ta t'anma̱a̱y ja wyindsʉ́n: “Windsʉ́n, kom nnija̱'a̱bʉdsʉ naty ko m'adsojkp, es ko mdsiky ma̱ kyaj tʉ mni'ipy es xyajpʉde'eky ma̱ kyaj tʉ xywyʉjwa'xy,
\v 25 pa̱a̱dyʉts ndsʉ'kʉ es tʉ ndá̱jʉts ja mmeeñ na̱a̱xóty. Pes tya̱a̱ di'ibʉ mij mja'a'a̱jtypy.”
\v 26 Ja windsʉ́n t'adsooy ja tyuumbʉ: “¡Nuux, axʉk mʉduumbʉ! Es pʉn mnija̱'a̱p kots ʉj ndsiky ma̱ts kyaj tʉ nni'ipy es nyajpʉde'egyʉts ma̱ts kyaj tʉ nwʉjwa'xy tii,
\v 27 pa̱a̱ty tʉʉxyʉpts ja nmeeñ xypyʉjtákʉ ma̱ yʉ bankʉ, es kots tʉ njʉmbity, taaxyʉpts n'axa̱jʉ nandʉ'ʉn ja nmeeñ'ajuydyúkʉts.”
\v 28 Ta ja windsʉ́n t'anma̱a̱y di'ibʉ naty jápʉty: “Pʉjkʉdʉ tadʉ meeñ, es mo'oy di'ibʉ myʉda̱jtypy ma̱jk.
\v 29 Mʉt ko di'ibʉ myʉda̱jtypy, aktim'yajmo'oyʉp es tmʉdátʉt waanʉ ni'igʉ; es ja di'ibʉ kyaj tmʉdaty, aktim'yajpʉjkʉdya'ayʉp di'ibʉ oynʉ'ʉnʉn myʉda̱jtypy.
\v 30 Esʉ tya̱dʉ nduumbʉts di'ibʉ kyaj ti ttsooty, jʉbijppʉdsʉ́mdʉ awa̱'a̱tstúm ma̱ ja koots'át, ma̱ ja̱'a̱y jyʉ'ʉy ya̱'a̱xtʉt es ñaydyʉtska̱a̱dʉdʉt mʉt ja ayo'on.”
\s Ja̱'a̱y yajpayo'oy
\p
\v 31 Esʉ Jesús 'yakjʉnáñ:
\p —Kots ʉj, ja Naxwíñʉdʉ Ja̱'a̱yʉdyʉ Kyudʉnaabyʉ, nmínʉt mʉt ni'igʉ mʉj'a̱jtʉn es juwʉdity mʉdʉdsʉ n'ánklʉsʉty, nétʉts n'u'uñʉt ma̱ uñaaybyajn ma̱ts ʉj nyajkutuka̱'a̱ñ.
\v 32 Nidʉgekyʉ naxwíñʉdʉ ja̱'a̱yʉty ñaymyujkta̱'a̱yʉdʉt ma̱ ʉjʉn, esʉts nyajnaywya̱'xʉdʉts nidu'uk nidu'uk éxtʉm ja borreegʉ kwentʉ'a̱jtpʉ dyajnaywya'xyʉty ja byorreegʉ esʉ tsyiip awiingáty.
\v 33 Nbʉjta̱'a̱gʉdʉts ja borreegʉ n'aga̱'a̱ñdsyoo es ja tsyiibʉ n'ana̱jñdsyoots.
\v 34 Nétʉts n'anʉʉmʉdʉt ja nborreegʉts di'ibʉts nya'ijtypy n'aga̱'a̱ñdsyoo: “Mindʉ miidsʉty di'ibʉts ja nDeety tʉ kyunu'xʉdʉ. Axá̱jʉdʉ ja oy'a̱jtʉn ma̱ ngutujkʉnʉts di'ibʉ Dios mduknibʉjta̱a̱gʉty extʉ ma̱ oj dyajkojy ja naxwíñʉdʉ.
\v 35 Ja'a ko nmʉda̱jtʉts ja yuu es miits xyajka̱a̱ydyʉts, nmʉda̱jtʉts ja tʉʉdsʉ es miits xyajnʉ'úktʉts, dʉ'ʉnʉts njʉdijty éxtʉm di'ibʉ kyajpʉ jyʉʉn tyʉjk, es miidsʉts xymyooydyʉ ja̱jttákn,
\v 36 xytyʉgoy'a̱jtxʉts ja nwit es miidsʉts xymyooydyʉ, ijtʉts pa̱'a̱m mʉʉt es miidsʉts oj xykyu'ixtʉ, ijtʉts pujxndʉgóty es miidsʉts oj xykyu'ixtʉ.”
\p
\v 37 ’Es di'ibʉ jiky'a̱jt tʉy'a̱jtʉn mʉʉt xy'anʉʉmʉdʉpts: “Windsʉ́n, ¿na̱'a̱ tʉ n'ixtʉ myu'eegyʉty es tʉ nmo'oydyʉ mga̱'a̱y m'ukʉn, o na̱'a̱ tʉ n'ixtʉ xymyʉdaty ja tʉʉdsʉ es tʉ nyajnʉ'uuktʉ,
\v 38 o na̱'a̱ tʉ n'ixtʉ mjʉdity éxtʉm di'ibʉ kyajpʉ tyʉjk, es tʉ nyajja̱jtta̱'a̱ktʉ, o tʉ mdʉgoy'a̱jtxʉty ja mwit es tʉ nmo'oydyʉ,
\v 39 o na̱'a̱ tʉ n'ixtʉ mbékyʉty es tʉ ngu'ixtʉ, o na̱'a̱ tʉ m'ity pujxndʉgóty es tʉ oj ngu'ixtʉ?”
\v 40 Es ʉj n'adsówʉdʉts: “Tʉy'a̱jtʉn n'anʉʉmʉdʉ ko ma̱ dʉ'ʉn xytyuundʉ mʉt oytyim di'ibʉty nmʉgu'ugʉts, mduundʉ mʉt ʉj nandʉ'ʉn.”
\p
\v 41 ’Net ʉj n'anʉʉmʉdʉts di'ibʉ nya'ijtypyʉts n'ana̱jñdsyoo: “Mastúttʉgʉts miidsʉty di'ibʉ tʉ yajka̱jxpóktʉ. Nʉjx ma̱ ja jʉnya'angʉ winʉ xʉʉ winʉ tiempʉ di'ibʉ tʉ yajtuknibʉjta̱a̱gʉ es tjaa'átʉt ja mʉjku'ugópk es ja 'yánklʉsʉty.
\v 42 Ja'a ko nmʉda̱jtʉts ja yuu es miidsʉty kyajts xyajka̱a̱ydyʉ, nmʉda̱jtʉts ja tʉʉdsʉ es miidsʉty kyaj xyajnʉ'úktʉts,
\v 43 jʉdijtʉts éxtʉm di'ibʉ kyajpʉ tyʉjk, es miidsʉty kyajts xymyooydyʉ ja̱jttákn, xytyʉgoy'a̱jtxʉts ja nwit es miidsʉty kyaj xymyooydyʉ, nmʉda̱jtʉts ja pa̱'a̱m es ijtʉts pujxndʉgóty es miidsʉty kyajts oj xykyu'ixtʉ.”
\p
\v 44 ’Net ja'ajʉty xy'adsówdʉdʉts: “Windsʉ́n, ¿na̱'a̱ tʉ n'ixtʉ mjʉdity myu'eegyʉty, o xymyʉdaty ja tʉʉdsʉ, o éxtʉmʉ di'ibʉ kyajpʉ tyʉjk o kyajpʉ mwit, o tʉ mbékyʉty, o pujxndʉgóty es kyaj tʉ nbudʉkʉ?”
\v 45 Es ʉj n'adsówʉdʉts: “Tʉgekyʉ di'ibʉ kyaj tʉ xytyundʉ mʉdʉ oytyim di'ibʉty nmʉgu'ugʉts, nan kyaj tʉ xytyundʉ mʉt ʉj.”
\p
\v 46 ’Netʉ tya̱a̱dʉty ñʉjxtʉt ma̱ ja tʉydyu'unʉnʉ winʉ xʉʉ winʉ tiempʉ, per di'ibʉ jiky'a̱jttʉp tʉy'a̱jtʉn mʉʉt, yʉ'ʉ nʉjxtʉp ma̱ ja jiky'a̱jtʉnʉ winʉ xʉʉ winʉ tiempʉ.
\c 26
\s Tkajxy'áttʉ pʉn wi'ixʉ Jesús yajmátsʉt
\p
\v 1 Ko Jesús tka̱jxta̱a̱y tʉgekyʉ tya̱a̱dʉ, ta t'anma̱a̱y ja 'yʉxpʉjkpʉty:
\p
\v 2 —Miits mnija̱'a̱dʉp ko jʉxtʉjmʉ dʉ'ʉn ja paskʉ xʉʉ, es ʉj, ja Naxwíñʉdʉ Ja̱'a̱yʉdyʉ Kyudʉnaabyʉ, nyajkʉyaka̱'a̱ñʉts esʉts xyajkruuzpátʉt.
\p
\v 3 Ma̱ tadʉ tiempʉ ja teedywyindsʉ́nʉty es ja di'ibʉty tsa̱jptʉgóty ya'ʉxpʉjktʉp es nandʉ'ʉnʉ israelítʉdyʉ myʉjja̱'a̱ydyʉjkʉty ñaymyujkʉdʉ ma̱ tyʉjk a̱a̱ Kaifás, ja teedywyindsʉngópk.
\v 4 Jam dyajtʉydyʉjkʉdʉ wi'ix t'okmátstʉt ja Jesús mʉdʉ andakʉn, es 'yoogʉt.
\v 5 Es ñayjyʉnánʉdʉ:
\p —Kyaj jyaaty ma̱ ja xʉʉ, kʉdiibʉ xyñibʉdʉ'kʉm ja ja̱'a̱yʉty.
\s Tu'ugʉ toxytyʉjk ttukkuutsy ja pa̱'a̱k xu'kpʉ ja Jesús
\p
\v 6 Jamʉ natyʉ Jesús Betañʉ ma̱ tyʉjkʉ Simonk di'ibʉ yajtijp nileprʉ pa̱'a̱m.
\v 7 Ta ñimʉwingoonʉ tu'ugʉ toxytyʉjk mʉt tu'ugʉ limetʉ alabástrʉbʉ ujts mʉdʉ aseytʉ pa̱'a̱k xu'kpʉ es jantsy tsooxpʉ. Ko naty ja Jesús 'yu'uñʉ meesʉ windum, ta ja toxytyʉjk oj tyukkuudsʉty kyʉba̱jkkʉjxy.
\v 8 Ko ja ʉxpʉjkpʉty t'ijxtʉ tya̱a̱dʉ, ta 'yajkʉdʉ es jyʉnandʉ:
\p —¿Ti ko tya̱a̱dʉ dʉ'ʉn tʉ 'yʉxtʉgoy?
\v 9 Tya̱a̱dʉ tʉʉxyʉp tsoox yajteeky esxyʉp tʉ yajtukpudʉ́kʉdʉ ja ayoobʉ ja̱'a̱yʉty.
\p
\v 10 Ko Jesús tmʉdooyʉ tya̱a̱dʉ, ta jyʉnáñ:
\p —¿Ti ko xy'oodʉ tadʉ toxytyʉjk? Tya̱a̱dʉ óyʉdsʉ dʉ'ʉn tʉ xytyuñ.
\v 11 Pes ja ayoobʉtʉjkʉty mmʉdáttʉp dʉ'ʉñʉm ma̱ miidsʉty, per ʉj kyajts dʉ'ʉñʉm xymyʉdáttʉt.
\v 12 Di'ibʉ tya̱dʉ toxytyʉjk tʉ ttuñ kots tʉ xytyukkuudsyʉ tadʉ aseytʉ pa̱'a̱k xu'kpʉ ma̱dsʉ nnini'x, ja'a dʉ'ʉn jyʉjp'ijxnʉp esʉts nnaxtʉ́kʉt.
\v 13 Tʉy'a̱jtʉn n'anʉʉmʉdʉ ko oytyim ma̱a̱ty yajka̱jxwa'xy yʉ oybyʉ ayuk ma̱ tʉgekyʉ naxwíñʉdʉ, yajmadya̱'a̱gʉt nandʉ'ʉn di'ibʉ tyuunʉ tya̱dʉ toxytyʉjk, es dʉ'ʉn yajjamyátsʉt yʉ'ʉ.
\s Juudʉs tkʉyaka̱'a̱ñ ja Jesús
\p
\v 14 Net nidu'ugʉ nima̱jmajtskpʉ ja ʉxpʉjkpʉ di'ibʉ xyʉ'a̱jtypy Juudʉs Iskaryotʉ, oj myadya'aky mʉdʉ teedywyindsʉ́nʉty.
\v 15 Ta t'anma̱a̱y:
\p —¿Nʉ'ʉnʉts xymyo'oyʉt pʉn ndukkʉdʉjkʉdʉp ja Jesús?
\p Net myooyʉdʉ i'px ma̱jkʉ platʉ meeñ.
\v 16 Es net ja Juudʉs t'ʉxta̱a̱y oga̱'a̱n ja tiempʉ ma̱ t'okkʉyákʉt ja Jesús.
\s Nindsʉn'a̱jtʉmʉ 'ya'ux
\p
\v 17 Es ma̱ ja paskʉ xʉʉ tsyondaky ma̱ yajkáy ja tsa̱jkaaky di'ibʉ kyaj tmʉdaty ja levaduurʉ, ja ʉxpʉjkpʉty tnimiindʉ wingón ja Jesús es dyajtʉʉdʉ:
\p —¿Ma̱a̱ xytsyeky n'ʉxkúkʉdʉts es ndu'unʉm ja paskʉ a'ux?
\p
\v 18 Ta ja Jesús 'yanma̱a̱yʉdʉ:
\p —Nʉjxtʉ jam ka̱jpnóty ma̱ ja tyʉjk tu'ugʉ yedyʉjk nmʉtnaymyaayʉbʉ, es anʉʉmʉdʉ: “Yʉ Windsʉ́n dʉ'ʉn jyʉna'añ: Yʉ nxʉʉ n'oorʉts tʉ wyingóñ, es ma̱ yʉ mdʉjk nduna̱'a̱ñʉts ja paskʉ mʉdʉdsʉ n'ʉxpʉjkpʉty.”
\p
\v 19 Net ja ʉxpʉjkpʉty dʉ'ʉn ttuundʉ éxtʉm ja Jesús tyuknipʉjkʉdʉ. Ta t'ʉxkujkʉdʉ ja paskʉ a'ux.
\p
\v 20 Ko oj tsyu'ujʉnʉ, tamʉ natyʉ Jesús meesʉ windum mʉt ja nima̱jmajtskpʉ 'yʉxpʉjkpʉty.
\v 21 Ma̱ naty jam 'ya'ux'attʉ, ta Jesús jyʉnáñ:
\p —Tʉy'a̱jtʉn n'anʉʉmʉdʉ ko nidu'uk miidsʉty xykyʉyaka̱'a̱ñʉts.
\p
\v 22 Net ja ʉxpʉjkpʉty jyantsyjyotmaydyuktʉjkʉdʉ, es dyajtʉʉdʉ nidu'ugáty ja Jesús:
\p —Windsʉ́n, ¿tii ʉjtsʉ daa?
\p
\v 23 Ta 'yadsoojʉ ja Jesús:
\p —Di'ibʉts xymyʉttojxmujkp, yʉ'ʉdsʉ dʉ'ʉn xykyʉyaka̱a̱mp.
\v 24 Ʉj ja Naxwíñʉdʉ Ja̱'a̱yʉdyʉ Kyudʉnaabyʉ, dʉ'ʉn nnejxyʉts éxtʉm ja Diosʉ jyaaybyajtʉn jyʉna'añ. ¡Per pʉroobʉ tadʉ yedyʉjk di'ibʉts xykyʉyaka̱a̱mp! Nik oy mʉt yʉ'ʉ kooxyʉbʉ tadʉ yedyʉjk kyadimmiiñ kyadimja̱jty naxwiiñ.
\p
\v 25 Net ja Juudʉs di'ibʉ kʉyakánʉp, oj dyajtʉʉy ja Jesús:
\p —Windsʉ́n, ¿tii ʉjtsʉ daa?
\p Ta Jesús 'yadsoojʉ:
\p —Mijtsʉ dʉ'ʉn.
\p
\v 26 Ma̱ naty jam 'ya'ux'attʉ, ta Jesús tkone'ky ja tsa̱jkaaky, es tja̱'a̱ygyʉdáky ja Dios.
\p Es ko ttujkwa'xy, ta tmooydyʉ ja 'yʉxpʉjkpʉty, es t'anʉʉmʉdʉ:
\p —Kaydyʉ. Tya̱a̱dʉdsʉ dʉ'ʉn ja nnini'x.
\p
\v 27 Net tkone'ky tu'ugʉ kálʉz mʉdʉ vinʉ, es tja̱'a̱ygyʉdáky ja Dios.
\p Ta tmooydyʉ ja 'yʉxpʉjkpʉty, es t'anʉʉmʉdʉ:
\p —Uuktʉ nidʉgekyʉ miidsʉty ma̱ tya̱dʉ kálʉz.
\v 28 Tya̱a̱dʉdsʉ dʉ'ʉn ja nne'pyñʉts di'ibʉ yajtama̱a̱mp yaj'yoka̱a̱mp es tyʉydyʉ́kʉt ja kajxy'átypyʉ, es dʉ'ʉn yajma'xʉt mayʉ ja̱'a̱y ja pyojpʉty.
\v 29 Es n'anʉʉmʉdʉ ko kyajts nnaky'uuga̱'a̱ñʉ tya̱dʉ uuvʉ nʉʉ extʉ kodsʉ naty n'iiky mʉt miidsʉty ja jembyʉ uuvʉ nʉʉ ma̱dsʉ nDeedyʉts yajkutíky.
\s Jesús tnigajxy ko Peedrʉ 'yʉxtija̱'a̱ñʉty
\p
\v 30 Ko t'ʉʉda̱a̱y tu'ugʉ alabanzʉ, ta oj ñʉjxtʉ ma̱ ja Oliivʉs Kopk.
\v 31 Net ja Jesús t'anma̱a̱ydyʉ ja 'yʉxpʉjkpʉty:
\p —Nidʉgekyʉ miits xymyatstu'udándʉpts tya̱a̱dʉ koots, mʉt ko jyʉna'añ ma̱ Diosʉ jyaaybyajtʉn: “Nya'oogʉpts ja borreegʉ kwentʉ'a̱jtpʉ, es ja byorreegʉty 'yayo'oywya̱'xta̱'a̱ydyʉt.”
\v 32 Es kodsʉ naty tʉ njikypyeky, jawyiinʉts nnʉjxʉt Galileeʉ ma̱a̱nʉmʉ naty miits mganʉjxtʉ.
\p
\v 33 Net ja Peedrʉ 'yadsoojʉ:
\p —Oy nidʉgekyʉ mjamatstutta̱a̱yʉbʉ, ʉj kyajts mij nmatstu'udʉt.
\p
\v 34 Net ja Jesús 'yanma̱a̱yʉ:
\p —Tʉy'a̱jtʉn n'anʉʉmʉ ko nan ma̱ tya̱dʉ koots, kyajnʉmʉ natyʉ tʉgaak 'yʉy, esʉts mij xy'ʉxtija̱'a̱ñ tʉgʉk ok.
\p
\v 35 Netʉ Peedrʉ jyʉnáñ:
\p —Oyʉts ndim'oogʉt mʉt mij, kyaj n'ʉxtíjʉt.
\p Es nidʉgekyʉ ja ʉxpʉjkpʉty nandʉ'ʉn jyʉna̱a̱nda̱a̱ydyʉ.
\s Jesús kya̱jxta'aky Jetsemanii
\p
\v 36 Net ja Jesús jya̱jttʉ mʉdʉ 'yʉxpʉjkpʉty ma̱ tu'ugʉ nʉgam di'ibʉ xyʉ'a̱jtypy Jetsemanii. Ta t'anma̱a̱ydyʉ ja 'yʉxpʉjkpʉty:
\p —U'uñʉdʉ ya̱a̱ mints xim n'okka̱jxta'aky.
\p
\v 37 Ta tmʉnejxy ja Peedrʉ es majtskʉ Zebedeeʉ mya̱a̱nk. Ta ñayjya̱'a̱jʉ jantsy jotmaymyʉʉt es 'yamutsk'a̱jty.
\v 38 Net t'anma̱a̱ydyʉ:
\p —Dʉ'ʉnʉts njawʉ njodoty éxtʉm tu'ugʉ jotmay di'ibʉ mʉdʉ o'kʉn. Wʉ'ʉmdʉ miits ja ya̱a̱ es wijy m'íttʉt mʉt ʉj.
\p
\v 39 Net ja Jesús oj waanʉ ñas'yo'oyʉ. Ta ñayjyujpʉ koxtanʉ naxkʉjxy, es kya̱jxtáky dʉ'ʉn:
\p —Tatitu'unk, pʉn mba̱a̱t, kʉdiibʉts n'uugʉt yʉ ta̱'a̱mbʉ. Per kyaj dyʉ'ʉnʉty éxtʉmts ʉj ndseky, wa'anʉ dʉ'ʉnʉty éxtʉm mij xytsyeky.
\p
\v 40 Net jyʉmbijty ma̱ naty ja nidʉgʉʉkpʉ 'yʉxpʉjkpʉ es tpattʉ mya̱'a̱dʉ, es t'anma̱a̱y ja Peedrʉ:
\p —¿Kyaj tʉ mmada̱'a̱ktʉ miits m'íttʉt wijy mʉt ʉj ni tuk oorʉ?
\v 41 Wijtʉ es ka̱jxta̱'a̱ktʉ kʉdiibʉ ja ka'oybyʉ mmʉmada̱'a̱gʉdʉt. Tʉy'a̱jtʉn ko ja anmʉja̱'a̱n tsyejpy es ttúnʉt di'ibʉ Dios tsyejpy, per yʉ nini'x kyaj oy tmʉdanʉ.
\p
\v 42 Ja myʉmajtsk ok oj ñejxy, ta kya̱jxtáky dʉ'ʉn:
\p —Tatitu'unk, pʉn kyaj mba̱a̱t xya''adiky es kʉdiibʉts ʉjʉ dʉ'ʉn n'ayówʉt, wa'anʉ dʉ'ʉn dʉ'ʉnʉty éxtʉm mij xytsyeky.
\p
\v 43 Net jyʉmbijty jatʉgok ma̱ ja nidʉgʉʉkpʉ 'yʉxpʉjkpʉty, es tpaty ak ma̱a̱dʉp, mʉt ko nʉgoo naty ja tsuu tʉ 'yokwindʉjkʉndʉ.
\v 44 Ta tna'ijxy es oj ñejxy myʉdʉgʉk ok ka̱jxtákpʉ, nandʉ'ʉn éxtʉm tʉ t'ok'amdoo t'okpʉjktsoobʉ.
\v 45 Ta oj jyʉmbijnʉ ma̱ ja nidʉgʉʉkpʉ 'yʉxpʉjkpʉty, es t'anma̱a̱ydyʉ:
\p —¿Tii m'akma̱a̱ m'akpo'xtʉbʉ? Tʉ net tpa̱a̱ty ja xʉʉ ja oorʉ ma̱ ʉj, ja Naxwíñʉdʉ Ja̱'a̱yʉdyʉ Kyudʉnaabyʉ, nyajkʉyaka̱'a̱ñʉts ma̱ yʉ pojpʉ ja̱'a̱yʉty.
\v 46 ¡Pʉdʉ'ʉktʉ! ¡Jo'omdʉ! Ta myiñ ja di'ibʉts xykyʉyaka̱a̱mp.
\s Jesús yajmátsy
\p
\v 47 Tamʉ natyñʉmʉ Jesús 'yakkajxy ko jyajty ja Juudʉs di'ibʉ nandʉ'ʉn 'yapóstʉlʉ'a̱jtypy ma̱ yʉ nima̱jmajtskpʉ, es myindʉ mʉdʉ mayjya'ay mʉdʉ 'yespa̱a̱dʉ esʉ kyépyʉty. Yʉ'ʉ naty kajxʉdʉp ja teedywyindsʉ́nʉty esʉ myʉjja̱'a̱ydyʉjkʉdyʉ israelítʉty.
\v 48 Es tʉ natyʉ Juudʉs ttukni''ixʉ wi'ixʉ naty dyaka̱'a̱ñ ja ijxwʉ'ʉmʉn:
\p —Di'ibʉts ʉj ndsi'xypy, yʉ'ʉ dʉ'ʉnʉ naty ja Jesús. Yʉ'ʉ dʉ'ʉn mmátstʉp.
\p
\v 49 Netyʉ Juudʉs tnimiiñ ja Jesús, es tka̱jxpe'xy:
\p —Dios maygyépyʉty, Windsʉ́n.
\p Ta oj ttsi'xy.
\v 50 Netʉ Jesús 'yadsooy:
\p —Mʉtnaymyaaybyʉ, ¿tun ti mnimiimpy?
\p Ta tnimʉwingoondʉ ja Jesús es tma̱jtstʉ es dyajnʉjxnʉdʉ tsimy.
\v 51 Nidu'uk di'ibʉ naty jam mʉdʉ Jesús, tju'ty ja 'yespa̱a̱dʉ es tnibo'tʉ tuk adu'umʉ tyatsk ja teedywyindsʉngópkʉ tyuumbʉ.
\v 52 Net ja Jesús t'anma̱a̱y:
\p —Pʉjkʉ'ʉgʉ m'espa̱a̱dʉ ma̱ xya'ity. Mʉt ko nidʉgekyʉ di'ibʉ tsiptuump mʉdʉ espa̱a̱dʉ, nan mʉdʉ espa̱a̱dʉ 'yoogʉt.
\v 53 Es tim tyamyʉ mba̱a̱dʉts nja''amdoy ja nDeedyʉts es tkáxʉt tʉgoymyayʉ ánklʉsʉty esxyʉpts xypyudʉkʉ.
\v 54 Per kyajtsʉ dʉ'ʉn ndúnʉt, mʉt ko wi'ix yajkuydyúnʉt ja Diosʉ jyaaybyajtʉn di'ibʉ jʉna̱a̱mp ko dʉ'ʉn tyun jyátʉt.
\p
\v 55 Net ja Jesús t'anma̱a̱ydyʉ ja mayjya'ayʉty:
\p —¿Tii dʉ'ʉnʉts miits tʉ xyñimíndʉts mʉdʉ m'espa̱a̱dʉ esʉ mgepy es xymyatsa̱'a̱ndʉts éxtʉmxyʉpts ʉj nma'tspʉty? Bom bómʉts ʉj tʉ n'u'uñʉ mʉt miidsʉty mʉj tsa̱jptʉjk ñabotsoty es nya'ʉxpʉktʉ, es ni na̱'a̱ts tʉ xykyatsumdʉ.
\v 56 Es tʉgekyʉ tya̱a̱dʉ dʉ'ʉn játyʉty es yajkuydyúnʉt di'ibʉ ja Diosʉ kyuga̱jxpʉty myadyaktʉ ma̱ ja Diosʉ jyaaybyajtʉn.
\s Jesús, Anás wyindum
\p Ta nidʉgekyʉ ja ʉxpʉjkpʉty tmastuttʉ ja Jesús, es kyakta̱a̱ydyʉ.
\v 57 Di'ibáty mya̱jtstʉ ja Jesús, yʉ'ʉjʉty yajnʉjxtʉ ma̱ ja teedywyindsʉngópk Kaifás, ma̱ naty ja di'ibʉty tsa̱jptʉgóty ya'ʉxpʉjktʉp esʉ mʉjja̱'a̱ydyʉjkʉty tʉ ñaymyúkʉdʉ.
\v 58 Es yʉ Peedrʉ pyanʉjx extʉ ma̱ ja tyʉja̱'a̱ ja teedywyindsʉngópk. Jap tyʉjkʉ es ñaxwe'tsy mʉdʉ polʉsiiʉty, es tnijawʉya'añ wi'ix 'yokwe'emy ja Jesús.
\p
\v 59 Yʉ teedywyindsʉ́nʉty es ja mʉjja̱'a̱ydyʉjkʉty es tʉgekyʉ di'ibʉ ana'amdʉp mʉj tsa̱jptʉgóty t'ʉxta̱'a̱ydyʉ ja winma̱'a̱ñ wi'ix t'okniwa̱a̱mbáttʉt ja Jesús es 'yoogʉt,
\v 60 es kyaj tpattʉ ja pyojpʉ oy may ja ja̱'a̱y oj jyamindʉ es tjaniwa̱a̱mbajttʉ ja Jesús. Es tim ok myiiñ nimajtskʉ testiigʉ di'ibʉ andáktʉp,
\v 61 es jyʉnandʉ:
\p —Tya̱a̱dʉ yedyʉjk dʉ'ʉn jyʉna'añ: “Mba̱a̱dʉts njity tya̱dʉ mʉj tsa̱jptʉjk es tʉgʉk xʉʉts ngójʉt jatʉgok.”
\p
\v 62 Net ja teedywyindsʉngópk pyʉde'ky es t'anma̱a̱y yʉ Jesús:
\p —¿Kyaj m'adsoy ni tii? ¿Tii dʉnʉ tya̱a̱dʉ di'ibʉ yam myadyáktʉp mʉt mijtskyʉjxm?
\p
\v 63 Es ja Jesús oj wye'emy amoñʉ. Net ja teedywyindsʉngópk 'yanma̱a̱yʉ:
\p —Ʉjtsʉts mij n'anmaapy mʉdʉ Diosʉ xyʉʉgyʉjxm es xy'anʉʉmʉdʉts ja tʉy'a̱jtʉn pʉn mijtsʉ dʉ'ʉn ja Kristʉ, ja Diosʉ 'yU'unk.
\p
\v 64 Jesús 'yadsooy:
\p —Ʉjtsʉ dʉ'ʉn éxtʉm mij mjʉna̱'a̱ñ, es nandʉ'ʉn n'anʉʉmʉdʉ miidsʉty ko m'íxtʉp ko ʉj, ja Naxwíñʉdʉ Ja̱'a̱yʉdyʉ Kyudʉnaabyʉ, n'u'uñʉya'añʉts ma̱ yʉ 'yaga̱'a̱ñdsyoo ja Dios di'ibʉ tʉgekyʉ mʉk'a̱jtʉn myʉda̱jtypy, es ma̱ naty nmina̱'a̱ñʉts yoodsóty.
\p
\v 65 Net ja teedywyindsʉngópk tkʉ'tsy ja wyit es ñʉgʉxʉ'ʉgʉt ja 'yakʉ, es jyʉnáñ:
\p —¡Tya̱dʉ yedyʉjk tʉ tmʉdʉgoy ja Dios mʉdʉ kyʉ'ʉm ayuk! ¿Oy njadimtsojkʉm ja testiigʉ? Miidsʉty kʉ'ʉm tʉ xymyʉdowdʉ yʉ 'yaxʉk ayuk.
\v 66 ¿Wi'ix mjʉna̱'a̱ndʉ?
\p Es ja'ajʉty jyʉnandʉ:
\p —Myʉda̱jtypy ja pyeky, es pátʉp 'yoogʉt.
\p
\v 67 Ta twindsujʉ'ktʉ es twojptʉ es na̱a̱gʉty twimbojtsʉ'ktʉ,
\v 68 es t'anma̱a̱ydyʉ:
\p —Mij Kristʉ, ¡may pʉ́n tʉ mgóxyʉty!
\s Peedrʉ t'ʉxtijy ja Jesús
\p
\v 69 Ma̱ naty ja Peedrʉ 'yu'uñʉ tʉja̱'p, ta ñimiinʉ tu'ugʉ kiixy po'oduumbʉ es 'yanma̱a̱yʉ:
\p —Mij nandʉ'ʉn tʉ mjʉdity mʉdʉ Jesús, Galileeʉ ja̱'a̱y.
\p
\v 70 Es ja Peedrʉ 'yʉxtijy ja Jesús mayjya'ayóty, es jyʉna'añ:
\p —Kyajts nnijawʉ ti dʉn mmadyakypy.
\p
\v 71 Jamʉ natyʉ Peedrʉ tʉjk agʉ'ʉm ko jatu'ugʉ kiixy po'oduumbʉ di'ibʉ naty jap 'yijxʉ. Ta jyʉnáñ:
\p —Tya̱dʉ ja̱'a̱y nandʉ'ʉn tʉ jyʉdity mʉdʉ Jesús nazarenʉ.
\p
\v 72 Ta jatʉgok ja Peedrʉ t'ʉxtijy, es jyʉnáñ:
\p —Diósʉts ndestiigʉ'a̱jtypy ko kyajts n'ixy'atyʉ tadʉ yedyʉjk.
\p
\v 73 Ko waanʉ 'yak'ijty, di'ibʉ naty jápʉty tnimʉjwa̱'ktʉ ja Peedrʉ es t'anma̱a̱ydyʉ:
\p —Tʉy'a̱jtʉn ko mij nandʉ'ʉn mja̱'a̱y'a̱jtʉbʉ tya̱a̱dʉ, mʉt ko mʉdʉ m'ʉ'ʉ mga̱jxʉn mya'ʉxkapy.
\p
\v 74 Netʉ Peedrʉ oj ñaygya̱jxpékyʉty ko kyaj tʉy'a̱jtʉn jyʉna'añ:
\p —¡Ay, por tsyos! Kyajts n'ixy'atyʉ tadʉ ja̱'a̱y.
\p Ta netyʉ 'yʉʉy ja tʉgaak.
\v 75 Net ja Peedrʉ tjamyejtsy éxtʉm ja Jesusʉ naty tʉ 'yanʉ'ʉmxʉty: “Ko kyajnʉmʉ natyʉ tʉgaak 'yʉy, es mij mjʉna̱'a̱na̱'a̱ñ tʉgʉk ok ko kyajts xy'ix'aty.” Taa ja Peedrʉ pyʉdseemy jap, es jantsy jyʉʉy yaxy.
\c 27
\s Jesús, Pilatʉ wyinduuy
\p
\v 1 Ko oj xyʉʉñʉ, ta ja teedywyindsʉ́nʉty es ja israelítʉdyʉ myʉjja̱'a̱ydyʉjkʉty t'ʉmujk tka̱jxmujktʉ es dyajti'igyʉdʉ es 'yoogʉt ja Jesús.
\v 2 Net tkʉtsuumdʉ es oj ttukkʉdʉ́kʉdʉ ja gobernadoor Ponsyʉ Pilatʉ.
\s Juudʉs 'yeeky
\p
\v 3 Ko ja Juudʉs di'ibʉ naty tʉ tkʉyaky ja Jesús, t'ijxy ko tʉ naty tkʉyaky es 'yoogʉt ja Jesús, ta oj jyajotmay'o'knʉ. Ta tkoonʉmbijty ja i'px ma̱jkpʉ platʉ meeñ tsa̱jptʉgóty ma̱ ja teedywyindsʉ́nʉty es ja mʉjja̱'a̱ydyʉjkʉty.
\v 4 Ta t'anma̱a̱y:
\p —Ʉj tʉts nbekytyúñ kots tʉ ngʉyaky es 'yoogʉt tu'ugʉ ja̱'a̱y di'ibʉ kyaj tii pyeky.
\p Per ja'ajʉty 'yadsoojʉ:
\p —Esʉ taadʉ, ¿tits ʉʉdsʉty ngwéntʉty? ¡Mij taadʉ mbátʉp!
\p
\v 5 Net ja Juudʉs tnaswʉjʉ ja meeñ ma̱ mʉj tsa̱jptʉjkʉn, es ñʉjxnʉ es ñayyo'ktʉʉyʉ.
\p
\v 6 Ja teedywyindsʉ́nʉty tkoonmujktʉ ja meeñ, es ñayjyʉnánʉdʉ:
\p —Kyaj mba̱a̱t nbʉjtákʉmʉ tya̱dʉ meeñ ma̱ ja limosnʉ ñipety, mʉt ko yʉ'ʉ yaj'ya̱jk ko tu'ugʉ ja̱'a̱y 'yoogʉt.
\p
\v 7 Net ñaybyʉjtákʉdʉ ti'igyʉ es tjuyandʉ tu'ugʉ nax di'ibʉ jya'a'a̱jtypy ja tu'ts pojtspʉ, es dʉ'ʉn tmʉdáttʉt ma̱ dyajnaxtʉ́kʉdʉt ja jabye'xyʉty.
\v 8 Pa̱a̱ty txʉ'atyʉ tadʉ nax extʉ tyamba̱a̱t ne'pyññáx.
\v 9 Es dʉ'ʉn yajkuydyuuñ yʉ tya̱a̱dʉ di'ibʉ ja Diosʉ kyuga̱jxpʉ Jeremiiʉs tʉ tkajxyʉ naty: “Es t'axá̱jʉdʉ i'px ma̱jkʉ platʉ meeñ, éxtʉm ja israelitʉ ja̱'a̱yʉty tpʉjtákʉdʉ ja tsyoo,
\v 10 es mʉdʉ tadʉ meeñ tjuuydyʉ ja tu'ts pojtspʉ ñax, éxtʉm ja Nindsʉn'a̱jtʉm xytyuknipejky.”
\s Jesús, Pilatʉ wyinduuy
\p
\v 11 Net Jesús oj yajmʉnejxy ma̱ ja gobernadoor, di'ibʉ yajtʉʉjʉ:
\p —¿Tii mijtsʉ dʉ'ʉn ja israelítʉdyʉ ryey?
\p Netʉ Jesús 'yadsooy:
\p —Dʉ'ʉnʉ dʉ'ʉn éxtʉm mij mjʉna̱'a̱ñʉn.
\p
\v 12 Es ko ja teedywyindsʉ́nʉty es ja mʉjja̱'a̱ydyʉjkʉty ñi'ʉʉnʉdʉ, Jesús kyaj 'yadsooy.
\v 13 Net ja Pilatʉ yajtʉʉjʉ:
\p —¿Tii kyaj xymyʉdoy tʉgekyʉ di'ibʉ yam mdukni'ʉ'ʉnʉdʉp mij?
\p
\v 14 Es ja Jesús kyaj tyim'adsooy ni tuk a̱a̱. Es ja gobernadoor dʉ'ʉñʉ oj wyʉ'ʉmʉ es kyaj tnijawʉ wi'ix 'yakjʉna̱'a̱nʉt.
\s Jesús ñidukʉ es 'yoogʉt
\p
\v 15 Es ma̱ ja xʉʉ ja gobernadoor jʉmʉjt jʉmʉjt tnasmatsʉ tu'ugʉ tsimyjya'ay di'ibʉ ja ja̱'a̱yʉty tsyojktʉp.
\v 16 Es ma̱ tadʉ tiempʉ, japʉ naty 'yity tsimy tu'ugʉ mʉj pekyjya'ay di'ibʉ xyʉ'a̱jtypy Barrabás.
\v 17 Es ko naty ja israelítʉty tʉ ñaymyúkʉdʉ, ta ja Pilatʉ dyajtʉʉy:
\p —¿Di'ibʉ miits mdsojktʉp esʉts nnasmátsʉt, yʉ Barrabás, o yʉ Jesús di'ibʉ xyʉ'a̱jtypy Kristʉ?
\p
\v 18 Dʉ'ʉn jyʉnáñ ja Pilatʉ mʉt ko ñija̱'a̱bʉ naty ko ja teedywyindsʉ́nʉty tnaywyinnaxʉjáwʉdʉ ko Jesús may ja ja̱'a̱yʉty pyanʉjxʉdʉ es pa̱a̱ty tʉ tyukkʉdʉ́kʉdʉ.
\p
\v 19 Ko naty ja Pilatʉ 'yak'u'uñʉ ma̱ yajkutíky, yʉ ñʉdo'oxy oj ñigajxykyáxʉty es 'yanʉ'ʉmxʉty:
\p —Katʉ mij ti xytyuktʉkʉ mʉdʉ tadʉ ja̱'a̱y di'ibʉ kyaj tii pyeky, mʉt ko tsu'uyʉts nguma̱'a̱y jantsy axʉʉk mʉt yʉ'ʉgyʉjxm.
\p
\v 20 Es ja teedywyindsʉ́nʉty es ja mʉjja̱'a̱ydyʉjkʉty oj ttukkupʉktʉ ja ja̱'a̱yʉty es jyʉna̱'a̱nʉt ko yajnasmátsʉt ja Barrabás es ja Jesús 'yoogʉt.
\v 21 Ja gobernadoor dyajtʉʉy jatʉgókʉty:
\p —¿Di'ibʉ nidu'uk mdsojktʉp esʉts nnasmátsʉt?
\p Ta ja'ajʉty 'yadsoodʉ:
\p —Yʉ Barrabás.
\p
\v 22 Net Pilatʉ dyajtʉʉy:
\p —¿Es tits ndúnʉp mʉdʉ tya̱dʉ Jesús di'ibʉ mij m'andijtʉp Kristʉ?
\p Es nidʉgekyʉ 'yadsoodʉ:
\p —¡Yajkruuzpát!
\p
\v 23 Net ja Pilatʉ t'anma̱a̱ydyʉ:
\p —Pes, ¿tii dʉ'ʉn tʉ ttimtuundʉgóy?
\p Per ja'ajʉty 'yaktim'yaxkaktʉ:
\p —¡Yajkruuzpát!
\p
\v 24 Ko ja Pilatʉ t'ijxy ko kyaj ja ja̱'a̱yʉty tkupʉktʉ es ni'igʉ ñaymyuk ñaydya̱'a̱dsʉdʉ ja ja̱'a̱y, ta tnigajxʉ nʉʉ es oj kyʉbujy mayjya'ay wyinduuy, es jyʉna'añ:
\p —Ʉj kyajts nduktʉkʉ ja 'yo'kʉnʉ tya̱dʉ ja̱'a̱y. Miidsʉdyʉ taadʉ mbátʉdʉp.
\p
\v 25 Es nidʉgekyʉ ja ja̱'a̱yʉty 'yadsoodʉ:
\p —¡Ʉʉdsʉty es n'u'unk n'ʉna̱'kʉty pyeky'áttʉp mʉdʉ tya̱dʉ 'yo'kʉn!
\p
\v 26 Net ja Pilatʉ tnasma̱jtsʉ ja Barrabás, ta tni'ana'amʉ esʉ Jesús yajwópʉt. Ta net tkʉyajky es dyajkruuzpáttʉt.
\p
\v 27 Net ja gobernadoorʉ syolda̱a̱dʉty tmʉnʉjxtʉ ja Jesús ma̱ ja palasyʉ es dyajnaymyujkʉ nidʉgekyʉ ja solda̱a̱dʉty ma̱ Jesús.
\v 28 Net tjaanʉdʉ ja wyit, es ttukpʉjtáktʉ tu'ugʉ witʉ tsu'unkpʉ éxtʉmʉ reyʉ wyit.
\v 29 Ta txʉgajttʉ ja apyñ éxtʉm tu'ugʉ koronʉ, es tpʉjtákʉdʉ kyʉba̱jkkʉjxm, es ttukkʉka̱jpʉdʉ tu'ugʉ ta̱jk ma̱ 'yaga̱'a̱ñgyʉ'ʉ. Ta net twingoxtʉna̱a̱ydyʉ, ttukxi'ktʉ es t'anma̱a̱ydyʉ:
\p —¡Mʉj kʉjxm mij, israelítʉdyʉ ryey!
\p
\v 30 Nandʉ'ʉn twindsujʉ'ktʉ, es ttukkʉka̱jptúttʉ ja tya̱jk es ttukkuwojpʉ'ktʉ.
\v 31 Ko ttukxikta̱a̱ydyʉ, ta dyajjʉna̱jktʉ ja tsu'unk wit, es ttukpʉjtáktʉ ja kyʉ'ʉm wit. Ta tmʉnʉjxnʉdʉ es dyajkruuzpata̱'a̱ndʉ.
\s Jesús kyruuzpéty
\p
\v 32 Ko naty tsyoondʉ, ta ñaybyátʉdʉ mʉt tu'ugʉ ja̱'a̱y di'ibʉ kuga̱jpn Sirene es txʉ'aty Simonk. Ta ttukkupʉjktʉ agwanʉ es dyajnʉjxʉt ja Jesusʉ kyruuz.
\p
\v 33 Es dʉ'ʉn jya̱jtʉ ma̱ tu'ugʉ luga̱a̱r txʉ'aty Gólgotʉ, di'ibʉ 'yandijpy Kalaveerʉ Luga̱a̱r.
\v 34 Jam tjatuk'uugándʉ ja vinʉ taam'yo'oy mʉdʉ tsa̱jka̱dsuxknijy es kyaj mʉk tjáwʉt ja ayo'on. Es ko t'ukma̱jtsy ja Jesús, ta kyaj tim 'yiky.
\p
\v 35 Ko naty tʉ dyajkruuzpáttʉ, ta ja solda̱a̱dʉty ttuundʉ ja rifʉ es dyajwa̱'xtʉ ak yʉ'ʉjʉty ja Jesusʉ wyit. Dʉ'ʉn yajkuydyuuñ éxtʉm jyʉnáñ ja Diosʉ kyuga̱jxpʉ: “Dyajwa̱'xtʉts ja nwit ak yʉ'ʉjʉty mʉt ko ttuundʉ ja rifʉ.”
\v 36 Net ñaxwa'tstʉ jam es tkwentʉ'ata̱'a̱ndʉ.
\v 37 Es kyʉbajky tpʉjtákʉdʉ tu'ugʉ letreerʉ di'ibʉ jʉna̱a̱mp éxtʉmʉ dʉ'ʉn ja 'yʉ'ʉnʉn: “Tya̱a̱dʉ dʉ'ʉn ja Jesús, israelítʉdyʉ ryey.”
\p
\v 38 Nandʉ'ʉn majtskʉ ma'tspʉty dyajkruuzpajttʉ mʉt yʉ'ʉ, tu'uk aga̱'a̱ñdsyoo es jatu'uk ana̱jñdsyoo.
\v 39 Ja ja̱'a̱yʉty di'ibʉ na̱jxtʉp jam, tnixi'ik ttukxi'iktʉ es ttuknʉgow ttuk'yujkówdʉ, es jyʉna̱'a̱ndʉ:
\p
\v 40 —¿Tii kyaj mmijtsʉty di'ibʉ jʉna̱a̱mp ko mjítʉp ja mʉj tsa̱jptʉjk es tʉgʉk xʉʉ xykyójʉt jatʉgok? Mínʉts n'ok'ixtʉ. Pʉn mijtsʉ dʉ'ʉn ja Diosʉ 'yU'unk, nayyajnitso'ogʉdʉ mij kʉ'ʉm es jʉnak kruuzkʉjxy.
\p
\v 41 Es nandʉ'ʉn tyukxíkʉdʉ ja teedywyindsʉ́nʉty es ja di'ibʉty tsa̱jptʉgóty ya'ʉxpʉjktʉp es mʉdʉ fariseeʉty es ja mʉjja̱'a̱ydyʉjkʉty. Es ak yʉ'ʉjʉty ñayjyʉna̱'a̱nʉdʉ:
\p
\v 42 —Tʉ dyajtse'eky ja wiinkpʉty es kyaj mba̱a̱t ñayyajtse'egyʉty kʉ'ʉm. ¿Tii kyaj yʉ'ʉjʉty ja israelítʉdyʉ ryey? Wa'an tjʉnaky kruuzkʉjxy es nmʉbʉjkʉm yʉ'ʉ.
\v 43 ¿Tii kyaj tʉ jyʉna'añ ko yʉ'ʉ Dios 'yU'unk'átyʉty? Ko tyʉy'a̱jtʉnʉty ko Dios yʉ'ʉ tsyékyʉty, ¡wa'anʉ net ja Dios dyajtse'egyʉty jam kruuzkʉjxm!
\p
\v 44 Extʉ ja ma'tspʉty di'ibʉ naty jam mʉt yʉ'ʉ kruuzkʉjxy, twinga̱jx tjʉjpka̱jxtʉ ja Jesús nandʉ'ʉn.
\s Jesús 'yeeky
\p
\v 45 Net tʉgekyʉ ja naxwíñʉdʉ kyoodsʉdyaay kijkyxyʉʉ extʉ tʉgʉk yaxp xʉʉnʉm.
\v 46 Es nan ma̱ tadʉ oorʉ Jesús kyajxy jantsy mʉk:
\p —Elii, Elii, ¿lamʉ sabaktanʉ?
\p Di'ibʉ ayuk wimbʉdsʉʉmp: “Dios miiʉ, Dios miiʉ, ¿ti kots mij tʉ xymyastu'uty?”
\p
\v 47 Nidu'ugʉty di'ibʉ naty jam, tmʉdoodʉ es ñayjyʉnánʉdʉ:
\p —Yʉ'ʉ tya̱a̱dʉ yáxʉp ja Eliiʉs, ja Diosʉ kyuga̱jxpʉ.
\p
\v 48 Netyʉ nidu'ugʉty oj ñejxy pʉye'egyʉ es oj dyajtsooñ tu'uk di'ibʉ yuunkpʉnaanʉ. Ta dyajxe'ky mʉdʉ vinʉ xun, es ttukjʉjptíjʉ tu'ugʉ kepy, es tmʉwingooñ ja Jesús es tmuugʉt.
\v 49 Per ja wiinkpʉty jyʉnandʉ:
\p —¡Mastu'ut! Min n'ok'ijxʉm pʉn nimiinʉp ja Eliiʉs es yajtso'ogʉdʉt.
\p
\v 50 Ta jatʉgok ja Jesús oj kyajxy jantsy mʉk. Ta oj 'yo'knʉ.
\v 51 Netyʉ ja adʉy di'ibʉ jap mʉj tsa̱jptʉgóty kyʉ'tswa'xy kʉbajky extʉ ʉx'amba̱a̱t, ja naxwíñʉdʉ pyʉmiimy, ja ju'u kaats oj 'ya̱'a̱jʉdya'ay,
\v 52 es 'yawatsy ja o'kpʉ jut, es jyikypyʉjktʉ mayʉ Diosʉ jya'ay di'ibʉ tʉ 'yooktʉ.
\v 53 Es ko naty tʉ jyikypyʉjknʉ ja Jesús, net ñʉjxtʉ Jerusalén ma̱ mayjya'ay 'yijxʉdʉ.
\p
\v 54 Ja solda̱a̱dʉ windsʉ́n esʉ syolda̱a̱dʉty di'ibʉ naty mʉʉt tkwentʉ'attʉ Jesús, ko t'ijxtʉ ja mʉk ujx es tʉgekyʉ di'ibʉ naty tuun ja̱jtʉp, net jyantsytsyʉ'kʉdʉ es ñayjyʉnánʉdʉ:
\p —¡Tʉy'a̱jtʉndʉmʉ naty ko tya̱a̱dʉ yʉ'ʉjʉty ja Diosʉ 'yU'unk!
\p
\v 55 Jamʉ naty mayʉ toxytyʉjkʉty myʉj'íxtʉ jagam di'ibʉ natyʉ Jesús tʉ tpanʉjxtʉ Galileeʉ es tʉ tpudʉ́kʉdʉ naty.
\v 56 Ma̱ yʉ'ʉdyʉ naty ja Mariiʉ Magdalenʉ, ja Mariiʉ di'ibʉ tya̱a̱k'a̱jtʉp ja Santya̱'a̱gʉ esʉ Josee, es ja Zebedeeʉ ñʉdo'oxy di'ibʉ Santya̱'a̱gʉ esʉ Fwank tya̱a̱k'a̱jtʉp.
\s Jesús ñaxtʉkʉ
\p
\v 57 Ko ja xʉʉ tsyi'idánnʉ, ta myiiñ tu'ugʉ mʉkja̱'a̱y di'ibʉ xyʉ'a̱jtypy Josee, Arimateeʉ kyuga̱jpnʉty, di'ibʉ naty tʉ tpanejxy ja Jesús.
\v 58 Yʉ'ʉ oj tninejxy ja Pilatʉ es t'amdooy ja ñini'xʉ Jesús. Ta Pilatʉ tni'ana'amʉ es yajmo'oyʉt.
\v 59 Ja Josee t'axa̱jʉ ja ñini'xʉ Jesús. Ta t'abijty mʉt tu'ugʉ wa̱'a̱tspʉ sa̱a̱bʉnʉ,
\v 60 es tpʉjtáky ma̱ kyʉ'ʉm o'kpʉ jut di'ibʉ naty yʉ'ʉ tʉ dyajtsajtsjúty dyajpa̱'a̱jútyʉty tsa̱wiiñ. Ta oj t'agʉ'ʉy mʉt tu'ugʉ mʉjpʉ tsa̱a̱. Ta oj ñʉjxnʉ.
\v 61 Jamʉ naty ja Mariiʉ Magdalenʉ esʉ wiinkpʉ Mariiʉ twin'u'uñʉdʉ ja jut.
\s Solda̱a̱dʉty di'ibʉ kywentʉ'a̱jttʉp ja o'kpʉ jut
\p
\v 62 Jakumbom ma̱ ja sa̱a̱bʉdʉ xʉʉ, ja teedywyindsʉ́nʉty esʉ fariseeʉty oj tmʉga̱jxtʉ ja Pilatʉ,
\v 63 es t'anma̱a̱ydyʉ:
\p —Windsʉ́n, yʉ'ʉts njamyajtstʉp ko tadʉ andakpʉ jyʉnáñ ma̱ naty 'yakjiky'átyñʉm, ko ma̱ tyʉgʉkxʉbety jyikypyʉ́kʉt ma̱ naty tʉ 'yeeky.
\v 64 Pa̱a̱ty tunʉ may'a̱jtʉn, kaxtʉ msolda̱a̱dʉty es nʉjx tkwentʉ'atyʉ tadʉ jut a̱a̱ extʉ ko tyʉgʉkxʉbátʉtnʉm, kʉdiibʉ nʉjx ja 'yʉxpʉjkpʉty jyuudʉdʉ koots, es óknʉm t'anʉʉmʉdʉt ja ja̱'a̱yʉty: “Tʉ jyikypyeky ma̱ tʉ 'yeeky.” Ko dʉ'ʉn jyátʉt, ni'igʉ naty 'yaxʉʉgʉty es kʉdiinʉm ma̱ naty kyakruuzpétyñʉm.
\p
\v 65 Pilatʉ jyʉnáñ:
\p —Jótʉm. Mʉnʉjxtʉ ja solda̱a̱dʉty es yajxón xytyukkwentʉ'áttʉt ja jut a̱a̱ éxtʉm kyaj mba̱a̱t pʉ́n tyʉkʉ.
\p
\v 66 Ta tmʉnʉjxtʉ ja solda̱a̱dʉty es tpʉjtakta̱a̱ydyʉ yajxón ja tsa̱a̱ di'ibʉ agʉʉy'ajtypy ja jut, es ttsa̱a̱ydyʉ mʉt ja syeyʉ, es ja solda̱a̱dʉty oj wyʉ'ʉmdʉ kwentʉ'a̱jtpʉ.
\c 28
\s Jesús jyikypyeky
\p
\v 1 Ko ja sa̱a̱bʉdʉ xʉʉ ñajxy, xʉʉñʉbʉnʉ naty ma̱ ja domingʉ xʉʉ, ñejxy ja Mariiʉ Magdalenʉ es ja wiinkpʉ Mariiʉ ma̱ ja Jesús oj ñaxtʉkʉ.
\v 2 Es ti'in myiiñ tu'ugʉ mʉk ujx, ja'a ko tu'ugʉ Nindsʉn'a̱jtʉm Diosʉ 'yánklʉsʉ naty kʉdakp tsa̱jpótm, es jyajty ma̱ ja jut a̱a̱. Ta dyajjʉgéky ja tsa̱a̱ di'ibʉ naty 'yagʉ'ʉy'ajtypy ja jut, es jam ñaxwe'tsy.
\v 3 Esʉ wyiin jyʉjp tye'xy éxtʉmʉ jʉdsuk, esʉ wyit poop éxtʉmʉ tsa̱jp'e'pyky.
\v 4 Ko ja solda̱a̱dʉty t'ijxtʉ, tsʉyʉʉydyʉ mʉt ja tsʉ'ʉgʉ es wyʉ'ʉmdʉ éxtʉmʉ o'kpʉty.
\v 5 Net ja anklʉs t'anma̱a̱ydyʉ ja toxytyʉjkʉty:
\p —Katʉ mdsʉ'ʉgʉdʉ. Ʉj nnija̱'a̱bʉts ko xy'ʉxta̱'a̱ydyʉ Jesús di'ibʉ tʉ dyajkruuzpáttʉ.
\v 6 Kyaj ñakyya̱a̱ty, pes tʉ jyikypyeky, dʉ'ʉn éxtʉmʉ naty tʉ tnigajxy. Min xy'ixtʉ ja luga̱a̱r ma̱ naty 'yity.
\v 7 Nʉjxtʉ pojʉn, anʉʉmʉdʉ yʉ 'yʉxpʉjkpʉty ko di'ibʉ tʉ 'yeeky tʉ jyikypyeky, es nʉjxp Galileeʉ jawyiin ma̱a̱nʉm miits mganʉjxtʉ. Jap xy'íxtʉt. Tya̱a̱dʉ dʉ'ʉn di'ibʉ naty miits n'anʉʉmʉyándʉp.
\p
\v 8 Net ja toxytyʉjkʉty pojʉn tsyo'ondʉ ma̱ ja jut a̱a̱, jyantsyxyondaktʉ es tsyʉ'ʉgʉdʉ nandʉ'ʉn, es oj pʉye'egyʉ t'awánʉdʉ ja ʉxpʉjkpʉty.
\p
\v 9 Nʉjxtʉbʉ naty, ta tu'a̱a̱y pyátʉdʉ ja Jesús, es kya̱jxpo'xʉdʉ. Ta ja'ajʉty tmʉwingoondʉ ja Jesús. Ta t'awda̱jttʉ es tmʉnaandʉ ma̱ tyeky.
\v 10 Ta 'yanma̱a̱yʉdʉ:
\p —Katʉ mdsʉ'ʉgʉdʉ. Nʉjx anʉʉmʉdʉ nmʉgu'uktʉjkʉts ko jap ñʉjxtʉt Galileeʉ, es jápʉts xypya̱a̱ttʉt.
\s Di'ibʉ solda̱a̱dʉty myadyaktʉ
\p
\v 11 Ko naty ja toxytyʉjk ñʉjxtʉ, na̱a̱gʉty ja solda̱a̱dʉ oj ñʉjxtʉ Jerusalén ka̱jpnóty es oj ttukmʉmadya̱'a̱ktʉ ja teedywyindsʉ́nʉty tʉgekyʉ di'ibʉ tʉ tyuñ tʉ jyátyʉty.
\v 12 Tya̱dʉ teedywyindsʉ́nʉty oj ñʉjxtʉ ma̱ ja mʉjja̱'a̱ydyʉjkʉty es ñayyajti'igyʉdʉ. Net tmeeñmyooydyʉ ja solda̱a̱dʉty,
\v 13 es t'anma̱a̱ydyʉ:
\p —Miits mjʉna̱'a̱ndʉt ko koots ma̱ naty miits mma̱'a̱dʉ, ja 'yʉxpʉjkpʉdyʉ Jesús oj tʉ tjuuttʉ ja ñini'xʉ Jesús.
\v 14 Es pʉn ja Pilatʉ ñija̱'a̱bʉ tya̱a̱dʉ, ʉʉdsʉty mʉʉt nnaygya̱jxʉdʉt kʉdiibʉ ti mjátʉdʉt.
\p
\v 15 Ta ja solda̱a̱dʉ t'axá̱jʉdʉ ja meeñ es dʉ'ʉn oj tmadyakwa̱'xtʉ éxtʉmʉ naty tʉ ya''anʉʉmʉdʉ. Es dʉ'ʉn tmadya̱'a̱ktʉ ja israelítʉty extʉ tyamba̱a̱t.
\s Di'ibʉ Jesús tyuknipejkypy ja 'yʉxpʉjkpʉty
\p
\v 16 Ja nima̱jk tu'ukpʉ ʉxpʉjkpʉty oj ñʉjxtʉ Galileeʉ ma̱ ja kopk éxtʉmʉ naty ja Jesús tʉ 'yanʉ'ʉmxʉdʉ.
\v 17 Es ko t'ijxtʉ ja Jesús, ta t'awda̱jttʉ, oy na̱a̱gʉty 'yamajtsk jyotmajtskʉdʉ.
\v 18 Net ja Jesús tmʉwingooñ ja 'yʉxpʉjkpʉty es t'anma̱a̱ydyʉ:
\p —Ʉjts tʉ xymyo'oy ja Dios tʉgekyʉ kutujkʉn, dʉ'ʉn jam tsa̱jpótm es dʉ'ʉn ya̱ naxwiiñ.
\v 19 Pa̱a̱ty nʉjx ya'ʉxpʉktʉ ja̱'a̱yʉty ma̱ tʉgekyʉ naxwíñʉdʉ esʉts ʉj nja̱'a̱y'áttʉt. Yajnʉbáttʉ xyʉʉgyʉjxmʉ Dios Teety, es ʉj, ja 'yU'unk, es ja Espíritʉ Santʉ,
\v 20 es tukni'íxʉdʉ es tkuydyúnʉt tʉgekyʉ di'ibʉts ʉj miits tʉ nduk'ana'amdʉ, es mnijáwʉdʉp ko dʉ'ʉñʉmts ʉj n'ity mʉt miidsʉty extʉ ko jya̱'tʉt ja tiempʉ ma̱ naxwíñʉdʉ tyʉgoya'añ.