\id MRK
\h MARKɄS
\mt Oybyʉ Ayuk Di'ibʉ Markʉs Jyaay
\c 1
\s Fwank Yajnʉbajtpʉ tka̱jxwa'xy ja Diosʉ 'yayuk ma̱ mʉj it
\p
\v 1 Dʉ'ʉn tsyondaky ja oybyʉ ayuk mʉt yʉ'ʉgyʉjxmʉ Jesukristʉ, ja Diosʉ 'yU'unk,
\v 2 éxtʉm kʉxja̱'a̱y 'yity ma̱ ja Isaiiʉ ñeky, Diosʉ kyuga̱jxpʉ. Dʉ'ʉnʉ Dios t'anma̱a̱y ja 'yU'unk:
\q Ngejxypyʉts jawyiin ja n'ayuk ka̱jxwa̱'xpʉts
\q es mya''awátsxʉdʉt yʉ mnʉ'ʉ mdu'u.
\q
\v 3 Es 'yakjʉnáñ ja Diosʉ kyuga̱jxpʉ:
\q “Ma̱ mʉj itʉn, jam yajmʉdówʉt mʉk kyajxy:
\q Nayjyʉjp'íxʉdʉ mʉt ko taa dʉ'ʉn myiñ ja Nindsʉn'a̱jtʉm.”
\m
\v 4 Es ja Fwank yajnʉbejty ma̱ ja mʉj it es t'anʉʉmʉdʉ ja ja̱'a̱yʉty es jyodʉmbíttʉt, tmastu'uttʉt ja pyeky es ñʉbátʉt. Dʉ'ʉn ttúndʉt ja'agyʉjxm esʉ Dios mya'xʉdʉt ja pyojpʉ.
\v 5 Es ma̱jatyʉ Judeeʉ ñaxwíñʉdʉ es ma̱ Jerusalén ka̱jpn tnimiindʉ ja Fwank es tmʉdoo'íttʉ. Es ko tmayatstʉ ja pyojpʉ, net ja Fwank yajnʉbátʉdʉ ma̱ ja Jordán mʉjnʉʉ.
\p
\v 6 Ja Fwangʉ wyit kyojyʉty mʉdʉ kameyʉ jʉmk es twʉʉn'áty ja po'o, es yʉ'ʉ ijty jye'xypy ja mu'u esʉ tsimba̱'a̱k,
\v 7 es tka̱jxwa'xy ma̱ ja ja̱'a̱yʉty es t'anʉʉmʉdʉ:
\p —Oknʉm myina̱'a̱ñ tu'ugʉ di'ibʉ ni'igʉ tmʉdaty ja mʉk'a̱jtʉn kʉdiinʉm ʉj. Kyajts ʉj xyñitʉkʉ, ni je'eyʉ yʉ kyʉ'ʉk nga''agájʉdʉt éxtʉmxyʉpts ʉj n'ítyʉts tyuumbʉn.
\v 8 Ʉj nyajnʉbajttʉpts miits mʉt ja nʉʉ, per ja'a myajnʉbátʉdʉp mʉt ja Espíritʉ Santʉ.
\s Jesús ñʉbety
\p
\v 9 Ko waanʉ 'yity, ta ja Jesús tsyo'oñ ma̱ ja Nazaret ka̱jpn di'ibʉ ijtp Galileeʉ. Ta tnimiiñ ja Fwank ma̱ ja Jordán mʉjnʉʉ, es net dyajnʉbejty ja Jesús.
\v 10 Es ko naty pyʉdsemy nʉjotm, net ja Jesús t'ijxy ko ja tsa̱jp 'yawatsy es ja Espíritʉ Santʉ jyʉnajky ma̱ yʉ'ʉ éxtʉm tu'ugʉ paku'unk.
\v 11 Es yajmʉdóy tu'ugʉ kajxy tsa̱jpótm jyʉna'añ:
\p —Mijtsʉ dʉ'ʉn n'U'unk'a̱jtypy di'ibʉts njantsytsyejpy, es óyʉts njotkujk'áty mʉt mij.
\s Mʉjku'ugópk tjatúñ wi'ixʉ Jesús pyekytyúnʉt
\p
\v 12 Net ja Espíritʉ Santʉ yajnʉjxʉ ja Jesús ma̱ tu'ugʉ mʉj it.
\v 13 Jap 'yijty justyikxyxyʉʉ ma̱ yʉ ujts jʉyujk, es ja mʉjku'ugópk Satanás tja'ijxy esʉ Jesús pyekytyúnʉt. Es ñimiinʉdʉ Diosʉ 'yánklʉsʉty es myʉduunʉdʉ.
\s Jesús tka̱jxwa̱'xtso'oñ ja Diosʉ 'yayuk
\p
\v 14 Es ko Fwank yajtsiimy, net ja Jesús ñejxy Galileeʉ ña̱a̱xóty es jap tka̱jxwa'xy ja oybyʉ ayuk.
\v 15 Net ja Jesús t'anʉʉmʉdʉ ja ja̱'a̱yʉty:
\p —Tʉ jya'ty ja tiempʉ es wingoombʉ dʉ'ʉn ja Diosʉ kyutujkʉn. Yajtʉgátstʉ ja mjot mwinma̱'a̱ñ es mʉbʉktʉ ja oybyʉ ayuk.
\s Jesús twoy nima̱jtáxkʉ a̱jkxma̱jtspʉty
\p
\v 16 Mejyñbyʉ'a̱a̱yʉ naty ja Jesús jyʉdity jam Galileeʉ ko t'ijxy ja Simonk es ja myʉga'ax Andrés. Yʉ'ʉ naty tyuunk'a̱jttʉp ja a̱jkxma̱jtsk, es tkujʉbípʉdʉ naty ja 'ya̱jkxma̱jtsn nʉjoty.
\v 17 Es 'yanma̱a̱yʉdʉ ja Jesús:
\p —Pamiingʉts, es ʉjts miits n'ʉxpʉjkpʉ'áttʉp es nmo'oydyʉt jatu'ugʉ tuunk. Tyamyʉ xyajtsonda̱'a̱ktʉt es xy'ʉxta̱'a̱ydyʉt mayʉ ja̱'a̱y esʉts nandʉ'ʉn yʉ'ʉjʉty n'ʉxpʉjkpʉ'áttʉt.
\p
\v 18 Netyʉ tnikaktʉ ja 'ya̱jkxma̱jtsn es oj tpanʉjxtʉ ja Jesús.
\p
\v 19 Es ko ja Jesús waanʉ 'yaknas'yo'oyʉ, net t'ijxy ja Santya̱'a̱gʉ esʉ Fwank, Zebedeeʉ mya̱a̱ngʉty, di'ibʉ naty ma̱ tu'ugʉ barkʉ ya'o'oyʉdʉp ja 'ya̱jkxma̱jtsn.
\v 20 Ta ja Jesús dyáxʉdʉ, es ja'ajʉty tnikaktʉ ja tyeety ma̱ ja barkʉ mʉt ja tyuumbʉty. Ta oj ñʉjxtʉ mʉt ja Jesús.
\s Jesús dyajpʉdsémy ja ka'oybyʉ ma̱ tu'ugʉ ja̱'a̱y
\p
\v 21 Ta jya̱jttʉ ma̱ ja Kafarnaúm ka̱jpn. Ma̱ ja sa̱a̱bʉdʉ xʉʉ Jesús tyʉjkʉ ma̱ ja tsa̱jptʉjk es tyʉjkʉ ya'ʉxpʉjkpʉ.
\v 22 Dʉ'ʉñʉ ja ja̱'a̱yʉty wyʉ'ʉmʉdyaaydyʉ mʉdʉ di'ibʉ kyajxypy, mʉt ko dʉ'ʉnʉ naty ya'ʉxpeky éxtʉm tu'uk di'ibʉ myʉda̱jtypy ja kutujkʉn es kyaj éxtʉm ja di'ibʉty tsa̱jptʉgóty ya'ʉxpʉjktʉp.
\v 23 Ma̱ ja tsa̱jptʉjk japʉ naty tu'ugʉ ja̱'a̱y di'ibʉ myʉda̱jtypy ja ka'oybyʉ. Ta yaxkeky:
\p
\v 24 —¿Ti mdunaampy mʉt ʉj, Jesús nazarenʉ? ¿Tii mmiimp xyajkutʉgoya'añʉdsʉ? Ʉj n'ʉxkajpyʉts mij ko mwa̱'a̱tsja̱'a̱yʉty di'ibʉ Dios wya̱ndak tkaxa̱'a̱ñ.
\p
\v 25 Net ja Jesús t'ooy ja ka'oybyʉ, es t'anma̱a̱y mʉdʉ kyutujkʉn:
\p —¡Amoñʉ es mastu'udʉ tya̱dʉ ja̱'a̱y!
\p
\v 26 Es ja ka'oybyʉ twijtsxijty ja ja̱'a̱y, es ja ja̱'a̱y jyantsyyaxy amʉja̱a̱, ta tyukpʉdsʉʉmʉ ja ka'oybyʉ.
\v 27 Nidʉgekyʉ dʉ'ʉñʉ wyʉ'ʉmʉdyaaydyʉ ja ja̱'a̱yʉty, es ñayyajtʉʉjʉdʉ ak yʉ'ʉjʉty:
\p —¿Tii dʉnʉ tya̱a̱dʉ? ¡Tya̱dʉ ja̱'a̱y myʉda̱jtypy ja kutujkʉn es t'ana'amʉt extʉ yʉ ka'oybyʉ, es mʉmʉdoojʉp!
\p
\v 28 Es pojʉn yajmadya̱a̱gʉdijty ma̱ ja Galileeʉ naxwíñʉdʉ éxtʉm ja Jesús ttuñ ja mʉj'a̱jtʉn es ya'ʉxpeky.
\s Jesús dya''agʉda'aky ja Peedrʉ myʉ't toxytyʉjk
\p
\v 29 Ko pyʉdsʉʉmdʉ ma̱ ja tsa̱jptʉjk, net ja Jesús mʉdʉ Santya̱'a̱gʉ esʉ Fwank oj ñʉjxtʉ ma̱ ja tyʉjkʉ Simonk esʉ Andrés.
\v 30 Esʉ Simongʉ myʉ't toxytyʉjk ja'a naty mabajngʉjxy ko'knaapy mʉdʉ jʉʉmba̱'a̱m. Ta t'anma̱a̱ydyʉ ja Jesús ko pyékyʉty.
\v 31 Ta ja Jesús tmʉwingooñ, es tma̱jtsʉ ja kyʉ'ʉ es dyajpʉde'ky. Ta netyʉ ña̱jxnʉ ja jʉʉmba̱'a̱m, es ja toxytyʉjk yajka̱a̱y ya'úkʉdʉ.
\s Jesús dya''agʉda'aky may ja puma̱'a̱yʉty
\p
\v 32 Ko oj tsyi'tnʉ ja xʉʉ, ta oj dyajmíndʉ ma̱ Jesús nidʉgekyʉ ja puma̱'a̱yʉty es di'ibʉ myʉda̱jttʉp ja ka'óybyʉty,
\v 33 es tʉgekyʉ ja kuga̱jpnʉty myiindʉ tʉjk agʉ'ʉm ma̱ naty ja Jesús.
\v 34 Jesús ya''agʉdak may ja di'ibʉ myʉda̱jttʉp kana̱k nax ja pa̱'a̱m es yajpʉdsʉʉm ja ka'óybyʉty. Es ja'a ko ja ka'óybyʉty ñija̱'a̱dʉp pʉ́nʉ dʉn ja'a, pa̱a̱ty ja Jesús dyajkutijky es kyaj kya̱jxtʉt.
\s Jesús ja Diosʉ 'yayuk tka̱jxwa'xy Galileeʉ
\p
\v 35 Móñʉm, ma̱a̱nʉmʉ naty wyingoodsʉty, ja Jesús pyʉde'ky es oj ñejxy adʉkʉtuuy ka̱jxtákpʉ.
\v 36 Simonk esʉ jyamyʉʉdʉty oj 'yʉxta̱'a̱yʉdʉ.
\v 37 Ko tpattʉ, ta t'anma̱a̱ydyʉ:
\p —Ni'amukʉ ja̱'a̱yʉty m'ʉxta̱'a̱yʉdʉ.
\p
\v 38 Es 'yadsoojʉdʉ ja Jesús:
\p —Jo'om wiink tsoo nawingón es nga̱jxwa̱'xʉdʉts ja ayuk jam, mʉt ko mʉdʉ tya̱a̱dʉdsʉ dʉ'ʉn tʉ nmiñ.
\p
\v 39 Es dʉ'ʉnʉ Jesús jyʉdijty ma̱ tʉgekyʉ Galileeʉ ñax es tka̱jxwa'xy ja nitsokʉn ma̱jatyʉ tsa̱jptʉjk es dyajpʉdsémy ja ka'óybyʉty.
\s Jesús dya''agʉda'aky ja ja̱'a̱y di'ibʉ myʉda̱jtypy ja leprʉ pa̱'a̱m
\p
\v 40 Ma̱ tu'ugʉ xʉʉ myiiñ ma̱ ja Jesús tu'ugʉ ja̱'a̱y di'ibʉ myʉda̱jtypy ja leprʉ pa̱'a̱m. Ta ñaygyoxtʉna̱a̱ydyákʉ wyinduuy es t'anma̱a̱y:
\p —Ʉj nnija̱'a̱bʉts ko mij mba̱a̱dʉts xya''agʉda'aky pʉn mdsejpy.
\p
\v 41 Es ja Jesús pya''ayoojʉ es tkʉ'ʉnitooñ es t'anma̱a̱y:
\p —Ndsejpyʉts es m'agʉda̱'a̱gʉt.
\p
\v 42 Ko dʉ'ʉn t'anma̱a̱ydyaay, netyʉ ñiwatsʉ ja pya̱'a̱m es 'yagʉdaky.
\v 43 Ta ja Jesús t'anma̱a̱y es ñʉjxʉt, es tjantsytyuknipejky es t'anma̱a̱y dʉ'ʉn:
\p
\v 44 —Ix jaygyukʉ. Katʉ xytyukmʉmadya'aky ni pʉ́n. Nʉjx winguwa̱'a̱gʉ ja teety, es yak ja mwindsʉ'kʉn éxtʉmʉ Moisés dyajnigutujkʉ, es dʉ'ʉn nidʉgekyʉ ja̱'a̱yʉty tnijáwʉdʉt ko tʉ m'agʉda'aky.
\p
\v 45 Per ja ja̱'a̱y oj ñejxy es tmadyakwa'xy tʉgekyʉ oytyim ma̱a̱ty di'ibʉ naty tʉ jyátyʉty. Pa̱a̱ty ja Jesús kyaj mba̱a̱t 'yoktʉjkʉnʉ ijxnide'xy ma̱jatyʉ ka̱jpn, jaayʉ 'yakjʉdity ma̱ kyajpʉ ja̱'a̱y tsyʉʉnʉdʉ. Es oytyim ma̱a̱ty ja ja̱'a̱yʉty tsyoondʉ es tninʉjxtʉ ja Jesús.
\c 2
\s Jesús dya''agʉda'aky tu'ugʉ xux ja̱'a̱y
\p
\v 1 Oknʉm jyʉmbijty ja Jesús ma̱ ja Kafarnaúm ka̱jpn. Es ko yajnija̱'a̱jʉ ko tapʉ naty tʉ tyʉjkja̱'ty,
\v 2 ta pojʉn ja ja̱'a̱yʉty ñaymyujkʉdʉ, es ni je'eyʉ kyanakyñibatʉ ma̱ ja tʉjk a̱a̱. Es yʉ'ʉ tka̱jxwa'xy ja Diosʉ 'yayuk.
\v 3 Net tmʉmiindʉ ma̱ ja Jesús tu'ugʉ ja̱'a̱y di'ibʉ naty xux, nima̱jtáxk tkʉ'ʉydyʉ.
\v 4 Es kom kyaj mba̱a̱t jya'ty extʉ Jesús wyindum, mʉt ko jyantsymyayjya'ayʉty, ta dyajjʉgáktʉ waanʉ ja tʉjkni'x. Es ma̱ dya''awatstʉ, jap tkutʉʉyña̱jxtʉ ja puma̱'a̱y mʉt tu'ugʉ mabajnu'unk.
\v 5 Ko ja Jesús t'ijxy éxtʉm ja myʉbʉjkʉnʉty, ta t'anma̱a̱y ja puma̱'a̱y:
\p —Yʉ mbojpʉ yajma'xp.
\p
\v 6 Es na̱a̱gʉty ja di'ibʉty tsa̱jptʉgóty ya'ʉxpʉjktʉp di'ibʉ naty jap uñaaydyʉp, ja'a winma̱a̱ydyʉ:
\v 7 “¿Ti ko tya̱dʉ ja̱'a̱y dʉ'ʉn kyajxy? Myʉdʉgeebyʉ dʉ'ʉn ja Dios, mʉt ko ni pʉ́n mba̱a̱t tkame'xy ja pojpʉ, yʉ'ʉyʉ dʉ'ʉnʉ Dios.”
\p
\v 8 Ñija̱'a̱bʉ naty ja Jesús di'ibʉ wyinma̱a̱ydyʉp. Ta t'anma̱a̱ydyʉ:
\p —¿Ti ko xymyʉdattʉ axʉʉgʉ winma̱'a̱ñʉty?
\v 9 Kyaj ñimʉja̱a̱ty njʉna̱'a̱nʉm: “Yʉ mbojpʉ yajma'xp”, mʉt ko kyaj ya'ixy pʉn tʉy'a̱jtʉn. ¿Tii kyaj dyʉ'ʉnʉty? Es mjʉna̱'a̱ndʉp miidsʉty ko ni pʉ́n tka''anʉʉmʉt yʉ tya̱dʉ xux: “Pʉdʉ'ʉk, yajmúk ja mmabajn es nʉjx”,
\v 10 mʉt ko mba̱a̱t ya'ixy ko kyaj tmʉdaty ni ti mʉk'a̱jtʉn. ¿Tii kyaj dyʉ'ʉnʉty? Pes oy. Min n'oktuk'ixtʉ ko ʉj, ja Naxwíñʉdʉ Ja̱'a̱yʉdyʉ Kyudʉnaabyʉ, sitʉy nmʉda̱jtypyʉts ja mʉk'a̱jtʉn ya̱ naxwiiñ es nma'xʉdʉts ja pojpʉ.
\p Net t'anma̱a̱y ja xux:
\p
\v 11 —Mij n'anmaapy, pʉdʉ'ʉk, yajmúk ja mmabajn es nʉjx ma̱ mdʉjk.
\p
\v 12 Net ja puma̱'a̱y pyʉde'ky, es dyajmijky ja myabajn, es tsyo'oñ jam ijxnide'xy. Es mʉdʉ tya̱a̱dʉ dʉ'ʉñʉ wyʉ'ʉmʉdyaaydyʉ es t'awda̱jttʉ ja Dios, es jyʉnandʉ:
\p —Ni na̱'a̱nʉmʉ dʉ'ʉn nga'ijxʉm éxtʉmʉ tya̱a̱dʉ.
\s Jesús twoy ja Matewʉ
\p
\v 13 Oknʉm ja Jesús oj ñejxy jatʉgok ma̱ ja mejyñbya̱'a̱, es mayʉ ja̱'a̱yʉty myʉwingoonʉdʉ, es dya'ʉxpʉjktʉ.
\p
\v 14 Na̱jxpʉ naty ja Jesús tu'a̱a̱y ko t'ijxy ja Leví, Alfeeʉ mya̱a̱nk, 'yu'uñʉ ma̱ yajkugʉbéty. Ta t'anma̱a̱y:
\p —Pamiingʉts es n'ʉxpʉjkpʉ'átʉt.
\p Net ja Leví wya'tse'ky. Ta tpadso'oñ.
\p
\v 15 Mʉgaabyʉ naty ja Jesús ma̱ Leví tyʉjk, es mayʉ yajkugʉbajtpʉty esʉ wiingátypyʉ di'ibʉ 'yandijtʉp pojpʉ ja̱'a̱yʉty, nan jam 'yu'uñʉdʉ nandʉ'ʉn ti'igyʉ ma̱ meesʉ ma̱ Jesús es ja 'yʉxpʉjkpʉty, mʉt ko mayʉ naty ja ja̱'a̱yʉty di'ibʉ panʉjxʉdʉp.
\v 16 Es ja fariseeʉty di'ibʉty tsa̱jptʉgóty ya'ʉxpʉjktʉp, ko t'ijxtʉ ja Jesús kyay mʉdʉ tadʉ ja̱'a̱yʉty, ta t'anma̱a̱ydyʉ ja ʉxpʉjkpʉty:
\p —¿Wi'ixʉ dʉ'ʉn ko yʉ mwindsʉ́n kyay 'yiiky mʉdʉ yajkugʉbajtpʉty es mʉdʉ pojpʉ ja̱'a̱yʉty?
\p
\v 17 Ko Jesús tmʉdooyʉ tya̱a̱dʉ, ta t'anma̱a̱ydyʉ:
\p —Yʉ oy mʉkpʉ ja̱'a̱y kyaj ttseky ja kudsooy, yʉ'ʉ dʉ'ʉn di'ibʉ pʉjkʉdʉp. Kyajts tʉ nmiñ esʉts nwowa̱'a̱ñ ja di'ibʉ jiky'a̱jttʉp tʉy'a̱jtʉn mʉʉt es jyodʉmbíttʉt, yʉ'ʉ dʉn je'eyʉ pojpʉ ja̱'a̱yʉty.
\s Jesús dyajtʉ́wdʉ ti ko kya''ayu'aty
\p
\v 18 Tʉgok ko naty ja Fwank Yajnʉbajtpʉ 'yʉxpʉjkpʉty es nandʉ'ʉnʉ fariseeʉdyʉ 'yʉxpʉjkpʉty 'yayu'attʉ, ta myiindʉ na̱a̱gʉdyʉ ja̱'a̱yʉty ma̱ Jesús, es dyajtʉʉdʉ:
\p —¿Ti ko kyaj 'yayu'attʉ mijʉ m'ʉxpʉjkpʉty éxtʉm 'yayu'attʉ yʉ fariseeʉty esʉ Fwangʉ 'yʉxpʉjkpʉty?
\p
\v 19 Jesús 'yadsoojʉdʉ:
\p —¿Tii mba̱a̱t 'yayu'aty di'ibʉ tʉ yajwówdʉ ma̱ ja ja̱'a̱y pyeky, ma̱ 'yak'ity mʉdʉ pʉjkpʉ yedyʉjk? Pʉn jam ja pʉjkpʉ yedyʉjk, kyaj mba̱a̱t 'yayu'aty.
\v 20 Per mínʉp ja tiempʉ ma̱ ja pʉjkpʉ yedyʉjk yajtukpuwijtstu'udʉt, taanʉm sitʉy 'yayu'áttʉt.
\p
\v 21 ’Ni pʉ́n tka''axuyʉ tuk wit mʉt tuk pedazʉ jemywyit, mʉt ko ja aba̱jtsʉnʉ jembyʉ nʉʉmúkʉp es kyʉʉdsʉp ja tuk wit. Ta wyʉ'ʉmʉt ni'igʉ mʉj ja kyʉʉtsy'át.
\v 22 Es ni yʉ jembyʉ vinʉ kyaya''adamʉ ma̱ yʉ tukpʉ nʉʉ'abutsʉnbyo'o, mʉt ko ja jembyʉ vinʉ mʉgʉʉdsʉp ma̱ ja nʉʉ'abutsʉnbyo'o, es dʉ'ʉn tyʉgóyʉt ja vinʉ es ja nʉʉ'abutsʉnbyo'o. Pa̱a̱ty yajpʉjta'aky yʉ vinʉ jembyʉ ma̱ yʉ jembyʉ nʉʉ'abutsʉnbyo'o.
\s Jesusʉ 'yʉxpʉjkpʉty tkutʉjtʉ ja triigʉ sa̱a̱bʉdʉ xʉʉ
\p
\v 23 Tʉgok ma̱ ja sa̱a̱bʉdʉ xʉʉ na̱jxtʉbʉ naty ja Jesús mʉdʉ 'yʉxpʉjkpʉty triigʉ kamoty, ta ja 'yʉxpʉjkpʉty tkutʉjtʉ ja triigʉ ko jap ñaxtʉ.
\v 24 Net ja fariseeʉty t'anma̱a̱ydyʉ ja Jesús:
\p —Ok adsow, ¿ti ko yʉ m'ʉxpʉjkpʉty ttundʉ di'ibʉ kyaj ñigutíkyʉty yajtúnʉt sa̱a̱bʉdʉ xʉʉ?
\p
\v 25 Es ja Jesús 'yadsooy:
\p —¿Tii ni na̱'a̱nʉm miits xykya'ʉxpʉktʉ di'ibʉ tyuun ja Davit ko tʉgok mʉt ja jyamyʉʉdʉty oj tyʉgoy'a̱jtxʉdʉ es oj yu'oogʉdʉ?
\v 26 Tyʉkʉ ja Davit ma̱ ja Diosʉ tyʉjk ma̱ naty ja Abyatar 'yity teedywyindsʉngópk. Ta ja Davit tka̱a̱y ja kuni'xypyʉ tsa̱jkaaky, di'ibʉ naty je'eyʉ nigutiky tkáydyʉt ja teedyʉty, es tmooy nandʉ'ʉn ja jyamyʉʉdʉty.
\p
\v 27 ’Ja sa̱a̱bʉdʉ xʉʉ yajpʉjtáky es ja ja̱'a̱yʉty ttuk'oy'áttʉt, es kyaj ja ja̱'a̱yʉty tyuk'oy'átʉdʉt ja sa̱a̱bʉdʉ xʉʉ.
\v 28 Pa̱a̱ty jaygyúkʉdʉ ko ʉj, ja Naxwíñʉdʉ Ja̱'a̱yʉdyʉ Kyudʉnaabyʉ, nmʉda̱jtypyʉts nandʉ'ʉn ja kutujkʉn ma̱ yʉ sa̱a̱bʉdʉ xʉʉ.
\c 3
\s Yedyʉjk di'ibʉ myʉda̱jtypy ja kyʉ'ʉ tuk adu'um tʉ'ʉts
\p
\v 1 Jesús tyʉjkʉ jatʉgok ma̱ ja tsa̱jptʉjk, es japʉ naty tu'ugʉ ja̱'a̱y di'ibʉ tʉ'ʉdsʉ naty ja kyʉ'ʉ tuk adu'um.
\v 2 Es na̱a̱gʉdyʉ fariseeʉty t'ix ttundʉ ja Jesús pʉn 'yok'ya''agʉdakypy ja puma̱'a̱y ma̱ ja sa̱a̱bʉdʉ xʉʉ, es dʉ'ʉn tmʉdáttʉt wi'ix t'okni'ʉʉnʉdʉt.
\v 3 Net ja Jesús t'anma̱a̱y ja ja̱'a̱y di'ibʉ naty myʉda̱jtypy ja kyʉ'ʉ tʉ'ʉts:
\p —Pʉdʉ'ʉk. Tanʉ ya̱a̱ kujk'a̱a̱y.
\p
\v 4 Net ja Jesús dyajtʉʉy ja fariseeʉty:
\p —¿Ti mba̱a̱t ndu'unʉm ma̱ ja sa̱a̱bʉdʉ xʉʉ, ja oybyʉ o axʉʉkpʉ? ¿Nyajtsókʉm o nya'o'kʉmʉ?
\p Es ja'ajʉty kyaj 'yadsoodʉ.
\v 5 Net ja Jesús twin'ijxtʉ ja'ajʉty mʉdʉ akʉ, es jyotmay'e'ky ko kyaj tpa''ayowdʉ ja kʉpuma̱'a̱y. Ta t'anma̱a̱y ja ja̱'a̱y:
\p —Yajtʉ́w ja mgʉ'ʉ.
\p Ja ja̱'a̱y dyajtʉʉy ja kyʉ'ʉ, es ta 'yakʉdaky.
\p
\v 6 Net pyʉdsʉʉmdʉ ja fariseeʉty es tka̱jxmúktʉ mʉt ja Eroodʉsʉ jya'ayʉty wi'ix 'yoogʉt ja Jesús.
\s Jesús ya'ʉxpeky mejyñbyʉ'a̱a̱y
\p
\v 7 Es ja Jesús oj ñejxy mʉt ja 'yʉxpʉjkpʉty mejyñbyʉ'a̱a̱y, es pyanʉjxʉdʉ mayʉ Galileeʉ ja̱'a̱yʉty.
\v 8 Es nandʉ'ʉn mayjya'ay tnimiindʉ ja Jesús mʉt ko tmʉdowdʉ ja mʉj'a̱jtʉnʉty di'ibʉ tyiimpy. Ja di'ibʉ tso'ondʉp Jerusalén es wiink tsoo ma̱ Judeeʉ, ma̱ Idumeeʉ ñax, Jordán mʉjnʉʉ ninaxy, ma̱ Tirʉ ñax esʉ Sidón ñax.
\v 9 Jesús ttuknipejky ja 'yʉxpʉjkpʉty es ya''awijxʉdʉt tu'ugʉ barkʉ awiink ma̱ mba̱a̱t tyʉkʉ kʉdiibʉ ja ja̱'a̱yʉty 'yadijmúkʉdʉt.
\v 10 Mʉt ko mayʉ naty ja ja̱'a̱yʉty tʉ dya''agʉda'aky, jyantsy'adijmujktʉp es tmʉwingoondʉ es tpa̱a̱da̱'a̱ndʉ oyjye'eyʉ ja wyitʉ Jesús, es mʉt yʉ'ʉyʉ 'yagʉda̱'a̱ktʉt.
\v 11 Es ko di'ibʉ naty myʉda̱jttʉp ja ka'óybyʉty t'ijxtʉ ja Jesús, ta ñaygyoxtʉna̱a̱ydyákʉdʉ Jesús wyindum es jyʉna̱'a̱ndʉ mʉk:
\p —¡Mijtsʉ dʉ'ʉn ja Diosʉ 'yU'unk!
\p
\v 12 Es ja Jesús mʉk t'ane'emy ja ka'óybyʉty kʉdiibʉ jyʉna̱'a̱ndʉt pʉ́nʉ dʉn yʉ'ʉ ja Jesús.
\s Jesús twin'ixy nima̱jmajtsk ja 'yapóstʉlʉty
\p
\v 13 Oknʉm ja Jesús pyatʉjkʉ ma̱ tu'ugʉ kopk, es jam dyaxʉ di'ibʉ yʉ'ʉ tsyojk. Es ñimiinʉdʉ.
\v 14 Es ttuknipejky nima̱jmajtsk yʉ'ʉjʉty es 'yapóstʉlʉ'áttʉty, es 'yíttʉt mʉt yʉ'ʉ es tkaxa̱'a̱ñ ayuk ka̱jxwa̱'xpʉ,
\v 15 es tmooy ja kutujkʉn es dya''agʉda̱'a̱gʉt ja puma̱'a̱yʉty es dyajpʉdsʉ́mʉt ja ka'óybyʉty.
\v 16 Tya̱a̱dʉ dʉ'ʉn ja nima̱jmajtskpʉ: Simonk di'ibʉ yajpʉjták ja xyʉʉ Peedrʉ,
\v 17 Santya̱'a̱gʉ es ja myʉga'ax Fwank, Zebedeeʉ mya̱a̱ngʉty, di'ibʉ xyʉmooy Boanerjes (di'ibʉ 'yandijpy ko mʉk kya̱jxtʉ, éxtʉmʉ anaa),
\v 18 Andrés, Felipʉ, Bartolomee, Matewʉ, Tomás, Santya̱'a̱gʉ, ja Alfeeʉ mya̱a̱nk, Tadeeʉ, Simonk ja kananeeʉ ja̱'a̱y,
\v 19 esʉ Juudʉs Iskaryotʉ di'ibʉ ok kyʉya̱jk ja Jesús.
\s Jesús yajnigajxy ko dyajtúñ ja mʉjku'ugópkʉ kyutujkʉn
\p
\v 20 Oknʉm jyʉmbijty ma̱ ja tyʉjk mʉt ja 'yʉxpʉjkpʉty, es jatʉgok ñaymyujkʉdʉ ja ja̱'a̱yʉty, es ni tka'okmʉda̱jnʉ ja tiempʉ es kyáydyʉt.
\v 21 Ko ja Jesusʉ myʉgu'ugʉty tnija̱'a̱dʉ, ta tnimiindʉ es dyajnʉjxándʉ, es ñayjyʉnánʉdʉ:
\p —Tʉʉ da yʉ'ʉ lyokʉ.
\p
\v 22 Nandʉ'ʉn ja di'ibʉty tsa̱jptʉgóty ya'ʉxpʉjktʉp tso'ondʉ Jerusalén, es ñayjyʉna̱'a̱nʉdʉ:
\p —Tya̱dʉ ja̱'a̱y myʉda̱jtypy ja mʉjku'ugópk Belzebuu, pa̱a̱ty dyajpʉdsémy ja ka'óybyʉty.
\p
\v 23 Net ja Jesús dyaxʉ ja ja̱'a̱yʉty, es t'anma̱a̱ydyʉ:
\p —Mindʉ es ndukmʉmadya̱'a̱ktʉt tu'ugʉ ijxpajtʉn. ¡Ni wi'ix tsoo mba̱a̱t ja mʉjku'ugópk Satanás tkayajpʉdsémy ja myʉga'oybyʉ!
\v 24 Pes pʉn tu'ugʉ kutujkʉn naywya̱'xʉp es tsyiptundʉ tuk peky mʉt ja wiinkpʉty, tadʉ kutujkʉn kyaj mba̱a̱t jyeky.
\v 25 Nandʉ'ʉn pʉn tsiptuundʉp ak tukka'axʉty, kyaj mba̱a̱t ñakytyuunmúktʉ.
\v 26 Es dʉ'ʉn nandʉ'ʉn, pʉnʉ mʉjku'ugópk nayñibʉdʉ'kʉp mʉdʉ myʉga'óybyʉty, kyaj mba̱a̱t ja mʉjku'ugópkʉ kyutujkʉn jyeky.
\p
\v 27 ’Ni pʉ́n mba̱a̱t kyatʉkʉ amʉja̱a̱ ma̱ tu'ugʉ kumʉja̱a̱bʉ ja̱'a̱yʉ tyʉjk es tjuudʉt di'ibʉ jap pʉn kyaj jawyiin t'awʉʉnmíky. Per pʉn tʉ t'awʉʉnmíky, net mba̱a̱t tjuuty.
\v 28 N'anma̱a̱ydyʉpts miidsʉty ja tʉy'a̱jtʉn. Yʉ Dios mba̱a̱t tme'xy nidʉgékyʉdyʉ ja̱'a̱yʉdyʉ pyojpʉ es ma̱ tmʉ''ʉdʉgoy tmʉga̱jxtʉgóy ja Dios;
\v 29 per di'ibʉ myʉ''ʉdʉgeepy myʉga̱jxtʉgeepy ja Espíritʉ Santʉ, kyaj mba̱a̱t ni na̱'a̱ yajme'xy, myʉ'ijttʉ́wʉbʉ dʉ'ʉn ja pyojpʉ winʉ xʉʉ winʉ tiempʉ.
\p
\v 30 Dʉ'ʉnʉ Jesús jyʉnáñ mʉt ko japʉ naty na̱a̱gʉty di'ibʉ jʉna̱a̱mp ko Jesús ttuñ ja mʉj'a̱jtʉn mʉdʉ ka'oybyʉ myʉk'a̱jtʉn, kyaj jyʉnandʉ ko Jesús dʉ'ʉn ttuñ mʉdʉ myʉk'a̱jtʉnʉ Espíritʉ Santʉ.
\s Jesusʉ tya̱a̱k esʉ myʉga'axʉty
\p
\v 31 Net jya̱jttʉ ja tya̱a̱k es ja myʉga'axʉty. Ta wyʉ'ʉmdʉ japyʉ tʉja̱'p.
\v 32 Di'ibʉ naty uñaaydyʉp Jesús myʉwingón, ja'a 'yanma̱a̱ydyʉ ja Jesús:
\p —Yʉ mda̱a̱k esʉ mmʉga'axʉty tyap tʉja̱'p, es yʉ'ʉ mmʉga̱jxánʉdʉp.
\p
\v 33 Es ja Jesús 'yadsooy:
\p —¿Pʉ́ndsʉ dʉ'ʉn nmʉga'ax'a̱jtypy es pʉ́ndsʉ dʉ'ʉn nda̱a̱k'a̱jtypy?
\p
\v 34 Net twin'ijxy di'ibʉ naty wingón win'uñaayʉdʉp, es jyʉnáñ:
\p —Tya̱a̱dʉdsʉ dʉ'ʉn éxtʉm ja nda̱a̱gʉts es éxtʉm ja nmʉga'axʉdyʉts.
\v 35 Mʉt ko oytyim pʉ́nʉty di'ibʉ tyiimpy di'ibʉ tsyejpy ja Dios, yʉ'ʉdsʉ dʉ'ʉn éxtʉm ja nmʉga'axʉts yedyʉjk toxytyʉjkʉty es éxtʉmdsʉ nda̱a̱gʉn.
\c 4
\s Triigʉwʉjpʉ éxtʉmʉ ijxpajtʉn
\p
\v 1 Jatʉgok tyʉjkʉ ya'ʉxpʉjkpʉ Jesús mejyñbyʉ'a̱a̱y, es ñaymyujkʉ mayʉ ja̱'a̱y ma̱ naty yʉ'ʉ. Pa̱a̱ty tyʉjkʉ ma̱ tu'ugʉ barkʉ di'ibʉ naty jap mejyñ agʉ'p, es jap ñaxwe'tsy, es ja ja̱'a̱yʉty 'yittʉ pu'ujótm.
\v 2 Net dya'ʉxpejky kana̱k peky mʉdʉ 'yijxpajtʉn. Es ma̱ ya'ʉxpeky, dʉ'ʉn jyʉnáñ:
\p
\v 3 —Mʉdowdʉ tya̱a̱dʉ: Tu'ugʉ ja̱'a̱y oj ñejxy triigʉwʉjpʉ.
\v 4 Ko naty jam wyʉjy, tuk peky ja tʉʉmt kya'ay tu'a̱a̱y, es myiindʉ ja joon jʉyujkʉty, ta tpiidʉ.
\v 5 Jatuk peky kya'ay tsa̱a̱de'ekykyʉjxm ma̱ kyaj nʉgoo yʉ nax. Ta ja tʉʉmt myujxy pojʉn mʉt ko ja nax kyaj kyʉ́kʉty.
\v 6 Es ko 'ya̱a̱ndáky ja xʉʉ, ta tsyaayʉ ja xʉ'án. Es kom kyaj tmʉdaty ja 'ya̱a̱ts kʉk, ta tyʉtsy.
\v 7 Es jatuk peky kya'ay ma̱ apyñ myuxy. Ta ja apyñ yooñ es ja'a yajji'xta̱a̱yʉ, es dʉ'ʉn ja tʉʉmt kyaj wyindʉʉy.
\v 8 Es jatuk peky kya'ay ma̱ ja oyñax, ta yooñ pyejty ja tʉʉmt es wyindʉʉy; na̱a̱gʉty dyajky i'px ma̱jk ja triigʉ tu'ugátypyʉ ja tʉʉmt, na̱a̱gʉty tʉgʉ'px es na̱a̱gʉty mʉgo'px.
\v 9 Di'ibʉ mʉdoodʉp, wa'an tjaygyúkʉdʉ.
\s Ti ko ja Jesús ya'ʉxpeky mʉdʉ ijxpajtʉn
\p
\v 10 Oknʉm ko Jesús oj wye'emy naydyu'uk, na̱a̱gʉty di'ibʉ naty tʉ tmʉdowdʉ ñimiinʉdʉ mʉt ja nima̱jmajtskpʉ 'yʉxpʉjkpʉty, es yajtʉʉjʉdʉ ko ti dʉn 'yandijpy ma̱ tadʉ ijxpajtʉn.
\v 11 Ta 'yanma̱a̱yʉdʉ:
\p —Miidsʉty, Diosʉ dʉ'ʉn mduknija̱'a̱dʉp wi'ix yʉ'ʉ yajkutíky, di'ibʉ kyaj yajnijáwʉ ijty; es di'ibʉts kyaj xypyanejxy, nduk'ʉxpejkypyʉts mʉdʉ ijxpajtʉn,
\v 12 mʉt ko oy tjamʉdoodʉ di'ibʉts nmadyakypy es tja'ijxtʉ di'ibʉts ndiimpy, kyaj tjaygyúkʉdʉt, es kyaj jyodʉmbíttʉt, es ja Dios pyojpʉma'xʉdʉt.
\s Jesús tka̱jxte'xy ja triigʉwʉjpʉ éxtʉmʉ ijxpajtʉn
\p
\v 13 ’¿Tii kyaj xyjaygyúkʉdʉ miidsʉ tadʉ ijxpajtʉn? ¿Es wi'ix mba̱a̱t xyjaygyúkʉdʉ ja wiinkpʉdyʉ ijxpajtʉn?
\v 14 Ja di'ibʉ wyijpy ja tʉʉmt, dʉ'ʉn éxtʉm ja Diosʉ 'yayuk ka̱jxwa̱'xpʉ.
\v 15 Na̱a̱gʉdyʉ ja̱'a̱y dʉ'ʉn éxtʉm ma̱ ja tʉʉmt kya'ay ma̱ tu'u. Myʉdoodʉp ja Diosʉ 'yayuk, per ko tmʉdooda̱'a̱ydyʉ, ta myiñ ja mʉjku'ugópk es pyʉjkxʉty ja ayuk di'ibʉ tʉ tyʉkʉ jyodoty wyinma̱'a̱ñóty.
\v 16 Es na̱a̱gʉdyʉ ja̱'a̱y dʉ'ʉn éxtʉm ma̱ ja tʉʉmt kya'ay tsa̱a̱de'ekykyʉjxm ma̱ kyaj nʉgoo nax. Myʉdoodʉp ja Diosʉ 'yayuk es 'yaxá̱jʉdʉp xonda'aky'a̱a̱ xonda'akyjyót,
\v 17 es mʉt ko kyaj tmʉdattʉ 'ya̱a̱ts kʉk, pa̱a̱ty kyaj jyaktʉ. Es ko 'yayo'omba̱a̱ttʉ mʉt ja'agyʉjxmʉ Diosʉ 'yayuk, ta kyaj tnakymyʉbʉktʉ.
\v 18 Es ja wiinkpʉty dʉ'ʉn éxtʉm ma̱ ja tʉʉmt yajwʉjy ma̱ apyñ myuxy. Myʉdoodʉp ja Diosʉ 'yayuk,
\v 19 es yʉ'ʉyʉ wyinma̱'a̱ñ'a̱jttʉp di'ibʉ ya̱ ijtp naxwiiñ, ja mʉkja̱'a̱y'át, ja'a win'ʉ'ʉn winxá̱jʉp es t'adseky oytyim tiity. Tʉgekyʉ tya̱a̱dʉ yajtʉgeepy ja Diosʉ 'yayuk ma̱ yʉ'ʉjʉty, es kyaj myʉj myayʉ.
\v 20 Es ta na̱a̱gʉty di'ibʉ myʉdoodʉp ja Diosʉ 'yayuk es 'yaxá̱jʉdʉp, es yajmʉj yajmáyʉp éxtʉm ma̱ ja tʉʉmt oyña̱a̱xóty, es na̱a̱gʉty ya̱jk i'px ma̱jk, na̱a̱gʉty tʉgʉ'px, es na̱a̱gʉty mʉgo'px.
\s Lamprʉ éxtʉmʉ ijxpajtʉn
\p
\v 21 Nandʉ'ʉn 'yanma̱a̱yʉdʉ:
\p —Ko pʉ́n dyajtoye'eky ja lyamprʉ es dyajnejxy tyʉgoty, ¿tii netyʉ tkujiitsy mʉdʉ kajoon o tpʉjta'aky mabajnbatkʉ'pʉ? Kyaj, ¿kʉdii? Nik ni'igʉ yajpʉjta'aky kʉjxm es tyukjá̱jʉt ja tʉjk yajxón.
\v 22 Es ni tii di'ibʉ ijtp ayu'udsyʉ es óknʉm kyawʉ'ʉmʉt ijxnide'xy, es kyaj jyaadyʉ ayu'udsyʉbʉ di'ibʉ kyaj yajnijáwʉt.
\v 23 Di'ibʉ mʉdoodʉp, wa'an tjaygyúkʉdʉ.
\p
\v 24 Nandʉ'ʉn ya''anma̱a̱ydyʉ:
\p —Mbʉ́ktʉbʉ kwentʉ miits mʉt di'ibʉ mmʉdoodʉp. Ja kijxn di'ibʉ miits myajtuundʉp, nandʉ'ʉnʉ Dios miits mgijxʉmbita̱'a̱nʉdʉ, es extʉ waanʉ ni'igʉ miits di'ibʉ myʉdoodʉp.
\v 25 Es di'ibʉ myʉda̱jtypy, yajmo'oyʉp waanʉ ni'igʉ; es di'ibʉ tʉgoy'a̱jtxʉp, yajpʉjkʉp extʉ nʉ'ʉnʉn je'eyʉ tmʉdaty.
\p
\v 26 Nandʉ'ʉn jyʉnáñ:
\p —Ja Diosʉ kyutujkʉn dʉ'ʉn éxtʉm ja tʉʉmt di'ibʉ ñipy tu'ugʉ ja̱'a̱y.
\v 27 Myanaxy, es óknʉm pyʉde'eky, es dʉ'ʉn ñaxy xʉʉñ koots bom bom, es ja tʉʉmt myuxy es yoñ, es yʉ'ʉ kyaj tnijawʉ wi'ix.
\v 28 Ja'a ko kʉ'ʉm myuxy ja tʉʉmt na̱a̱xóty, jawyiin wyimbʉdsemy ja tyeky, óknʉm pyʉjy, taanʉm tpʉjta'aky ja tyʉʉmp.
\v 29 Es ko ja tyʉʉmp tsya'amy, ta dyajpʉdʉ'ʉktʉ, mʉt ko tʉ tpa̱a̱ty ja tiempʉ ma̱ myúkʉt ja pʉjta'aky.
\s Mortás tʉʉmt éxtʉmʉ ijxpajtʉn
\p
\v 30 Nandʉ'ʉn jyʉnáñ ja Jesús:
\p —¿Wi'ix kyʉxe'eky ja Diosʉ kyutujkʉn, o ti ijxpajtʉn mʉt ndukmʉ'ijxkijxyʉm?
\v 31 Dʉ'ʉn éxtʉm mortás tʉʉmt di'ibʉ yajwʉjp es yajnaxnijeepy. Yʉ'ʉ dʉn waanʉ ni'igʉ mutsk ma̱ ja tʉʉmt ya̱ naxwiiñ,
\v 32 es ko yajni'ipy, yoomp mʉj kʉdiinʉm ja wiinkpʉ a̱a̱y ujts, mʉdʉ 'yaay xye'entsy mʉjjátyʉty, ko extʉ yʉ joon jʉyujk mba̱a̱t 'yaniktse'eky ma̱ dya''anikʉ.
\s Ti ko ja Jesús ya'ʉxpeky mʉdʉ ijxpajtʉn
\p
\v 33 Dʉ'ʉn ja Jesús ttuk'ʉxpʉjktʉ ja Diosʉ 'yayuk, es tpʉjta'aky may ja ijxpajtʉn éxtʉmʉ tya̱a̱dʉty, extʉ mba̱a̱t tjaygyúkʉdʉ.
\v 34 Ni ti tkatukmʉmadyaky ko ja ijxpajtʉn tkayajtúñ. Per ko wyʉ'ʉmdʉ ak yʉ'ʉyʉ mʉdʉ 'yʉxpʉjkpʉty, tyukjaygyujkʉdʉp tʉgekyʉ.
\s Jesús dyajmo'oty ja poj es dyajtʉmijtkʉ ja mejyñ
\p
\v 35 Nan ja xʉʉ ko oj tsyu'ujʉnʉ, ta t'anma̱a̱ydyʉ ja 'yʉxpʉjkpʉty:
\p —N'oknina̱jxʉm ja mejyñ.
\p
\v 36 Net tnikaktʉ ja ja̱'a̱yʉty es ñʉjxtʉ mʉt ja barkʉ ma̱ naty ja Jesús 'yu'uñʉ. Es 'yakpanʉjxʉdʉ wiinkpʉdyʉ barkʉ.
\v 37 Ta myiiñ tu'ugʉ mʉk poj. Es ko ja nʉʉ ñikapy tʉjkʉp barkoty, net ja barkʉ 'yutsannʉ mʉdʉ nʉʉ.
\v 38 Tamʉ natyʉ Jesús mya'ay ʉx'am ma̱ tu'ugʉ kukoy kyʉxmada'aky. Ta dyujxtʉ es t'anma̱a̱ydyʉ:
\p —¡Windsʉ́n! Tyap ngi'inʉnʉ, ¿es mij kyaj ti xyjawʉ?
\p
\v 39 Net ja Jesús pyʉde'ky es t'ooy ja poj, es t'anma̱a̱y ja mejyñ:
\p —¡Amoñʉ! ¡Tʉmijtkʉ!
\p Ta ja poj myo'ty, es tʉgekyʉ oj wyʉ'ʉmʉdya'ay amoñʉ es tʉmijtkʉ.
\v 40 Net ja Jesús t'anma̱a̱ydyʉ ja 'yʉxpʉjkpʉty:
\p —¿Ti ko nʉgoo m'oktsʉ'kʉnʉdʉ? ¿Ti ko xykyamʉdattʉ mʉbʉjkʉn?
\p
\v 41 Ta ja 'yʉxpʉjkpʉty jyantsytsyʉ'kʉdʉ, es ñayjyʉnánʉdʉ:
\p —¿Pʉ́nʉ dʉnʉ tya̱a̱dʉ, ko extʉ yʉ poj esʉ mejyñ mʉmʉdoojʉp?
\c 5
\s Gadarʉ ja̱'a̱y di'ibʉ myʉda̱jtypy ja ka'óybyʉty
\p
\v 1 Ta tnina̱jxtʉ ja mejyñ, es jya̱jttʉ ma̱ yʉ ñaxwíñʉdʉ Gadarʉ.
\v 2 Ko ja Jesús pyʉdseemy ma̱ ja barkʉ, net ñimiinʉ tu'ugʉ ja̱'a̱y di'ibʉ myʉda̱jtypy ja ka'oybyʉ es tsyooñ ma̱ ja kampyoon.
\v 3 Tya̱dʉ ja̱'a̱y jam tsyʉna̱a̱y kampyoonóty es ni pʉ́n kyamʉmada'agyʉty, ni mʉdʉ kadenʉ.
\v 4 Kana̱k ok jyayajkʉwʉ'ʉñ mʉdʉ kadenʉ, es tyuknujkʉdyaapy,
\v 5 es jyʉdity xʉʉñ koots ma̱jatyʉ tun kopk, es ya'axy jyeky kampyoonóty es ñayyajtsayútyʉty mʉdʉ tsa̱a̱.
\v 6 Es ko t'ijxy ja Jesús jagam, pʉye'egyʉ oj ñejxy, es ñaygyoxtʉna̱a̱ydyákʉ Jesús wyindum,
\v 7 es t'anma̱a̱y jantsy mʉk:
\p —Jesús, Dios Tsa̱jpótmʉdʉ 'yU'unk, ¿wi'ixʉts mij xytyuna̱'a̱ñ? ¡Nmʉnu'xtákypy mʉdʉ Diosʉ xyʉʉgyʉjxm kʉdiits xytsyaatsytyúñ!
\p
\v 8 Dʉ'ʉn jyʉnáñ mʉt ko Jesús tʉ naty t'anʉʉmʉ:
\p —Ka'oybyʉ, tukpʉdsʉmʉ tadʉ ja̱'a̱y.
\p
\v 9 Ta ja Jesús yajtʉʉjʉ:
\p —¿Ti mxʉ'a̱jtypy?
\p Ta ja'a 'yadsooy:
\p —Ja'ats nxʉ'aty Lejyonk, mʉt ko nimáyʉts ʉʉdsʉty.
\p
\v 10 Es ja ka'óybyʉty myʉnu'xtáktʉ ja Jesús es kʉdiibʉ kyáxʉdʉt wiink tsoo.
\v 11 Jamʉ naty mayʉ ʉdsʉm jyʉ'xtʉ nawingón ma̱ tadʉ kopk.
\v 12 Ta ja ka'óybyʉty tmʉnu'xtáktʉ ja Jesús es t'anʉʉmʉdʉ:
\p —Tunʉ may'a̱jtʉn, kajxtʉgʉts ma̱ yʉ tadʉ ʉdsʉm esʉts ʉʉdsʉty ndʉ́kʉdʉt ma̱ yʉ'ʉ.
\p
\v 13 Net ja Jesús dyajkutijky. Ta ja ka'óybyʉty pyʉdseemy ma̱ ja yedyʉjk es tyʉjkʉ ma̱ ja ʉdsʉ́mʉty. Jamʉ naty éxtʉm majtsk milʉ ʉdsʉ́mʉty. Net ja ʉdsʉ́mʉty ñʉjxtʉ jantsy pʉye'egyʉ nax jʉjp'ám es kyupʉyʉ'kna̱jxtʉ mejyñóty, es jap jyi'xta̱a̱ydyʉ.
\p
\v 14 Net ja di'ibʉ ja ʉdsʉm kywentʉ'a̱jttʉp pʉye'egyʉ oj ñʉjxtʉ, es oj ttukmʉmadya̱'a̱ktʉ ja nax ka̱jpn es nʉ'a̱a̱y tu'a̱a̱ybyʉty. Ta myiiñ ja ja̱'a̱y es t'ixandʉ ti dʉnʉ naty tʉ jyaty tʉ kyʉbétyʉty.
\v 15 Ko jya̱jttʉ ma̱ naty jam ja Jesús, ta t'ijxtʉ ja ja̱'a̱y di'ibʉ naty myʉda̱jtypy ja ka'óybyʉty. Tamʉ naty 'yu'uñʉ witxʉ es yuunk naxypy. Ta ttsʉ'kʉdʉ,
\v 16 es di'ibʉ naty tʉ t'ixtʉ, ja'a tyukmʉmadyaktʉ éxtʉmʉ naty tʉ jyaty tʉ kyʉbety mʉt ja ja̱'a̱y di'ibʉ myʉda̱jt ja ka'óybyʉty es éxtʉmʉ naty tʉ jyaty mʉt ja ʉdsʉ́mʉty.
\v 17 Net tmʉnu'xtáktʉ ja Jesús es pyʉdsʉ́mʉt jam es ñʉjxʉt wiinktuuy.
\p
\v 18 Ko ja Jesús tyʉjkʉ ma̱ ja barkʉ, ja ja̱'a̱y di'ibʉ naty myʉda̱jtypy ja ka'óybyʉty myʉnu'xták ja Jesús esxyʉp ñejxy mʉt yʉ'ʉ.
\v 19 Es ja Jesús kyaj dyajkutijky, ni'igʉ t'anma̱a̱y:
\p —Nʉjx ma̱ mdʉjk mʉdʉ mjiiky mmʉgu'uk, es tukmʉmadya̱'a̱k tʉgekyʉ di'ibʉ ja Nindsʉn'a̱jtʉm tʉ ttuñ mʉt mij, es wi'ix tʉ tmʉdaty ja pa''ayo'on mʉt mij.
\p
\v 20 Ja ja̱'a̱y oj ñejxy, es tmadyakwa'xy ma̱ yʉ Dekápolʉs ka̱jpnʉty tʉgekyʉ di'ibʉ natyʉ Jesús tʉ ttuñ mʉt yʉ'ʉ. Es dʉ'ʉñʉ wyʉ'ʉmʉdyaaydyʉ ja di'ibáty myʉdoodʉ.
\s Jayrʉ ñʉʉx es ja toxytyʉjk di'ibʉ Jesusʉ wyit tyoon
\p
\v 21 Ko ja Jesús jyʉmbijty ma̱ ja barkʉ mʉt ja 'yʉxpʉjkpʉty, ta tnina̱jxtʉ ja mejyñ. Es ko jyajty jamdsoo, ta ñimiinʉdʉ mayjya'ay.
\v 22 Net ñimiinʉ nidu'uk di'ibʉ xyʉ'a̱jtypy Jayrʉ, di'ibʉ windsʉn'a̱jtp ma̱ ja tsa̱jptʉjk. Ko jyajty ma̱ ja Jesús, ta ñaygyoxtʉna̱a̱ydyákʉ tyeky'ʉjxm,
\v 23 es tjantsymyʉnu'xtáky, es t'anʉʉmʉ:
\p —Yʉ nnʉʉxʉts tim'oogánʉp. Tunʉ may'a̱jtʉn, min esʉ mgʉ'ʉ xytyuknikónʉt es 'yagʉda̱'a̱gʉt es jyiky'átʉt.
\p
\v 24 Net ja Jesús oj ñejxy mʉt yʉ'ʉ, es may ja ja̱'a̱y oj pyanʉjxʉdʉ es 'yadijmúkʉdʉ.
\v 25 Es ma̱ yʉ tadʉ mayjya'ay, japʉ naty tu'ugʉ toxytyʉjk di'ibʉ ma̱jmajtsk jʉmʉjtʉ naty ja taxyʉ pa̱'a̱m tmʉda̱jnʉ.
\v 26 Tʉ naty jyantsy'ayoonʉ es tʉ ña̱jxnʉ natyʉ kudsooy kana̱a̱k, es tʉ naty dyajtuunda̱a̱yñʉ tʉgekyʉ ja myeeñ di'ibʉ naty myʉda̱jtypy, es ni wi'ix tsoo tʉ kya''agʉda'aky, ni'igʉ myʉjtáknʉ.
\p
\v 27 Ko tya̱dʉ toxytyʉjk tmʉdooy ko jaa ja Jesús, ta tmʉwingooñ ʉxkʉ'p tsoo ma̱ ja mayjya'ay, es ñaydyukpatʉ ja Jesusʉ wyit,
\v 28 mʉt ko ñayjyʉna'añʉty: “Mʉt yʉ'ʉyʉ kots nnaydyukpa̱a̱dʉdʉ yʉ wyit, agʉda̱'a̱gʉpts.”
\v 29 Es netyʉ ja wyindaxyʉ 'yadijky, es tja̱'a̱jʉ ja ñini'x ko tʉ 'yagʉda'aky.
\p
\v 30 Es net ja Jesús tja̱'a̱jʉ ko tʉ naty pʉ́n dya''agʉda'aky mʉt ja myʉk'a̱jtʉn. Net ñayjyʉ'ijxʉ ma̱ ja ja̱'a̱yʉty, es dyajtʉʉy:
\p —¿Pʉ́nʉts ja nwit tʉ ñaydyukpa̱a̱dyʉty?
\p
\v 31 Net ja 'yʉxpʉjkpʉty 'yanma̱a̱yʉdʉ:
\p —M'ijxypy ko ja mayjya'ay m'adijmúkʉdʉ, es xyajtʉ́y: “¿Pʉ́n tʉ ñaydyukpa̱a̱dyʉty ja nwítʉts?”
\p
\v 32 Es ja Jesús ñas'ijxʉ xidsoo ya̱dsoo es t'ixa̱'a̱ñ pʉ́nʉ naty tʉ ñaydyukpa̱a̱dyʉty ja wyit.
\v 33 Ta ja toxytyʉjk tsyʉyʉy mʉt ja tsʉ'ʉgʉ, ja'a ko ñija̱'a̱p éxtʉmʉ naty tʉ jyaty. Ta ñaygyoxtʉna̱a̱ydyákʉ Jesús wyindum, es t'anma̱a̱ydyaay tʉgekyʉ ja tʉy'a̱jtʉn.
\v 34 Jesús 'yanma̱a̱yʉ:
\p —Tʉ m'agʉda'aky mʉt ko tʉ xymyʉbeky. Nʉjx yajxón. Tʉ m'agʉda'aky.
\p
\v 35 Támnʉmʉ naty ja Jesús 'yakkajxy ko ñimiinʉdʉ ja ja̱'a̱yʉty di'ibʉ tso'omp ma̱ ja Jayrʉ tyʉjk. Ta t'anma̱a̱ydyʉ ja Jayrʉ:
\p —Yʉ mnʉʉx tʉ 'yo'knʉ. Katʉ xyñaky'adsipy ja Windsʉ́n.
\p
\v 36 Es ja Jesús ni tkamʉjpʉjtáky éxtʉmʉ naty jyʉna̱'a̱ndʉ. Ta t'anma̱a̱y ja Jayrʉ:
\p —Katʉ mjotmay'eeky. Mʉbʉjkʉts je'eyʉ.
\p
\v 37 Es tkutijky es kyaj pʉ́n pyanʉjxʉdʉt, ja'ayʉ ja Peedrʉ, Santya̱'a̱gʉ esʉ Fwank, ja myʉga'axʉ Santya̱'a̱gʉ.
\v 38 Ko jyajty ma̱ ja tyʉjkʉ Jayrʉ, net t'ijxy ko ni'igʉ ja ja̱'a̱yʉty ñaymyuk ñaydya̱'a̱dsʉdʉ es jyantsyjyʉ'ʉy jyantsyya̱'a̱xtʉ.
\v 39 Ta ja Jesús tyʉjkʉ jap tʉgoty es t'anma̱a̱ydyʉ:
\p —¿Ti ko nʉgoo m'okna'amnʉdʉ es mjʉ'ʉydyʉ? Yʉ kixyu'unk kyaj tʉ 'yeeky, ma̱a̱bʉ dʉ'ʉn.
\p
\v 40 Per je'eyʉ tyukxíkʉdʉ. Net ja Jesús dyajpʉdsʉʉmdʉ nidʉgekyʉ. Ta tmʉnejxy ja u'unkta̱a̱k u'unkteety es mʉdʉ 'yʉxpʉjkpʉty. Ta tyʉjkʉ ma̱ ja o'kpu'unk 'yity.
\v 41 Ta tma̱jtsʉ ja kyʉ'ʉ es t'anma̱a̱y:
\p —Talita, kumi (di'ibʉ ayuk wimbʉdsʉʉmp: “Kixyu'unk, mij n'anmaapy, pʉdʉ'ʉk.”)
\p
\v 42 Netyʉ ja kixyu'unk pyʉde'ky es yo'oydsyo'oñ. Ma̱jmajtskʉ natyʉ jyʉmʉjt. Es ja ja̱'a̱yʉty dʉ'ʉñʉ wyʉ'ʉmʉdyaaydyʉ.
\v 43 Es ja Jesús oj tyuknipʉ́kʉdʉ es kʉdiibʉ pʉ́n ttukmʉmadya̱'a̱ktʉt, es tyuknipʉjktʉ es dyajkáyʉt ja kixyu'unk.
\c 6
\s Jesús jap Nazaret
\p
\v 1 Es ja Jesús tsyo'oñ jap es oj ñejxy ma̱ ja kya̱jpn, es pyanʉjxʉdʉ ja 'yʉxpʉjkpʉty.
\p
\v 2 Ko jyajty ja sa̱a̱bʉdʉ xʉʉ, ta tyʉjkʉ ya'ʉxpʉjkpʉ ma̱ ja tsa̱jptʉjk, es may ja ja̱'a̱yʉty di'ibʉ mʉdoo'ijtʉdʉ dʉ'ʉñʉ wyʉ'ʉmʉdyaaydyʉ es ñayjyʉnánʉdʉ:
\p —¿Ma̱ tʉ t'ʉxpekyʉ tya̱dʉ ja̱'a̱y tʉgekyʉ tya̱a̱dʉ? ¿Tii dʉnʉ tya̱dʉ wijy'a̱jtʉn di'ibʉ tʉ yajmo'oy esʉ tya̱dʉ mʉj'a̱jtʉn di'ibʉ tyiimpy?
\v 3 Ja'a tya̱a̱dʉ ja tsajtspʉ, ja Mariiʉ mya̱a̱nk esʉ myʉga'axʉ Santya̱'a̱gʉ, Josee, Juudʉs esʉ Simonk, esʉ myʉga'ax toxytyʉjkʉty nan ya̱a̱ 'yity ma̱ ʉdsa̱jtʉm.
\p Dʉ'ʉn jyʉna̱'a̱ndʉ es kyaj ttundʉ kwentʉ.
\v 4 Es ja Jesús 'yanma̱a̱yʉdʉ:
\p —Nidʉgekyʉ wyindsʉ'kʉdʉp tu'ugʉ Diosʉ kyuga̱jxpʉ. Jap kyawindsʉ'ʉgʉdʉ ma̱ ja myʉguga̱jpn esʉ myʉgu'uk myʉga'axʉty.
\p
\v 5 Es kyaj mba̱a̱t ttuuñ ja mʉj'a̱jtʉn jap, je'eyʉ na̱a̱gʉty oj t'akkʉ'ʉnitóñ es dya''agʉdaky.
\v 6 Es ja Jesús dʉ'ʉñʉ wyʉ'ʉmʉ mʉt ko kyaj myʉbʉ́kʉdʉ.
\s Jesús tkexy ja 'yʉxpʉjkpʉtʉjk Diosʉ 'yayuk ka̱jxwa̱'xpʉ
\p Oknʉm ja Jesús oj ya'ʉxpeky ma̱jatyʉ ka̱jpnʉ wingombʉ.
\v 7 Ta dyaxʉ ja nima̱jmajtskpʉ 'yʉxpʉjkpʉty, es tkejxy nimajtskáty, es tmooy ja kutujkʉn es dyajpʉdsʉ́mdʉt ja ka'óybyʉty.
\v 8 Es ttuknipʉjktʉ kʉdiibʉ dyajnʉjxtʉt tyu'amgyʉjxmʉdʉ, yʉ'ʉyʉ tya̱jk, es kyaj dyajnʉjxtʉt ja pyijñ, ni yʉ kyaayña̱jxʉk, ni yʉ myeeñ,
\v 9 yʉ'ʉyʉ tyukwa̱'a̱gʉdʉp ja kyʉ'ʉk es je'eyʉ wit di'ibʉ ñikʉjxm myʉda̱jttʉp.
\p
\v 10 Nandʉ'ʉn 'yanma̱a̱yʉdʉ:
\p —Ko mja̱'tʉt ma̱ tu'ugʉ tʉjk, japyʉ m'íttʉt extʉ ko mdsoondʉt jatʉgok.
\v 11 Es pʉn jaa ma̱ kyaj m'axá̱jʉdʉ es ni mgamʉdowa̱'a̱nʉdʉ, pʉdsʉmdʉ jap es yajjʉnák ja naxjok mdekykyʉjxy éxtʉmʉ ijxwʉ'ʉmʉn ko dʉ'ʉn pojpʉ mʉʉt 'yittʉ.
\p
\v 12 Net oj ñʉjxtʉ ja'ajʉty es tka̱jxwa̱'xtʉ ko yʉ ja̱'a̱yʉty dyajtʉgátstʉt ja jyot wyinma̱'a̱ñʉty.
\v 13 Es nandʉ'ʉn dyajpʉdsʉʉmdʉ mayʉ ka'óybyʉty es ttukku'tstʉ ja aseytʉ oliivʉ nimayʉ puma̱'a̱yʉty, es dya''agʉdaktʉ.
\s Fwank Yajnʉbajtpʉ 'yeeky
\p
\v 14 Ja rey Eroodʉs tmʉdooyʉ tya̱a̱dʉ, mʉt ko nidʉgekyʉ ja ja̱'a̱yʉty tmadyakwa̱'xtʉ oymyadsooty di'ibátyʉ ja Jesús tyiimpy. Es nija'adyʉ ja̱'a̱yʉty jyʉnandʉ:
\p —Ja Fwank Yajnʉbajtpʉ tʉ jyikypyeky ma̱ tʉ 'yeeky, pa̱a̱ty tmʉdatyʉ tya̱dʉ mʉk'a̱jtʉn es ttúnʉt ja mʉj'a̱jtʉn.
\p
\v 15 Wiinkpʉty jyʉna̱'a̱ndʉ:
\p —Yʉ'ʉ dʉ'ʉn ja Diosʉ kyuga̱jxpʉ Eliiʉs.
\p Es ja wiinkpʉty jyʉnandʉ:
\p —Yʉ'ʉ dʉ'ʉn tu'ugʉ Diosʉ kyuga̱jxpʉ, éxtʉm di'ibʉ jékyʉp ja Diosʉ kyuga̱jxpʉty.
\p
\v 16 Ko ja Eroodʉs tmʉdooyʉ tya̱a̱dʉ, ta jyʉnáñ:
\p —Tya̱a̱dʉ dʉ'ʉn ja Fwank di'ibʉts ʉj nni'ana'amʉ es yajniboodʉt ja kyʉba̱jk. Tʉ jyikypyeky.
\p
\v 17 Dʉ'ʉn ja Eroodʉs jyʉnáñ mʉt ko tʉ naty dyajtsímyʉty ja Fwank, es tʉ naty dyajkʉwʉʉñʉty mʉdʉ kadenʉ jap pujxndʉgóty ja'agyʉjxmʉ wyinma̱'a̱ñ ja Erodiiʉs, di'ibʉ naty ñʉdo'oxy'ajtypy ja Felipʉ, Eroodʉsʉ myʉga'ax, es ja Eroodʉsʉ naty tʉ twijtskúkʉ éxtʉmʉ tyoxytyʉjkʉn.
\v 18 Es ja Fwank 'yanmaabyʉmʉ naty yʉ Eroodʉs:
\p —Yʉ Dios kyaj dyajkutíky es xytyoxytyʉjk'átʉt ja mmʉga'axʉ ñʉdo'oxy.
\p
\v 19 Es ja Erodiiʉs tyuk'ak'a̱jtypyʉ naty ja Fwank, es jyaya'oogaampy, per kyaj mba̱a̱t,
\v 20 mʉt ko yʉ Eroodʉs ttsʉ'kʉ ja Fwank, ja'a ko ñija̱'a̱bʉ naty ko yʉ Fwank jyiky'aty tʉy'a̱jtʉn mʉʉt es wya̱'a̱tsja̱'a̱yʉty, es kyaj tna'ijxy es yajtúnʉt axʉʉk. Es oy ja 'ya̱a̱ 'yayuk tjamʉdoojʉ xonda'aky'a̱a̱ xonda'akyjyót, kyaj tnijawʉ ti tyúnʉp.
\p
\v 21 Es ja Erodiiʉs pyat wi'ix tsoo mba̱a̱t 'yeeky ja Fwank ma̱ ja Eroodʉsʉ naty tmʉjtúñ ma̱ ja xyʉʉ jyʉmʉjt dya''abety, ma̱ Eroodʉs dyajnaxkʉdáky tu'ugʉ ka̱'a̱y ukʉn es kyáydyʉt ja syolda̱a̱dʉ wyindsʉ́nʉty, ja windsʉndʉjkʉty esʉ Galileeʉ ja̱'a̱yʉdyʉ myʉj yajkutujkpʉty.
\v 22 Ja Erodiiʉsʉ ñʉʉx tyʉjkʉ ma̱ naty tʉ ñaxkʉda'aky ja ka̱'a̱y ukʉn es 'yejtsy, es ja Eroodʉs es ja di'ibʉ naty mʉʉt kyaaydyʉ tyukjotkʉdaktʉ éxtʉmʉ naty 'yetsy.
\v 23 Es ja Eroodʉs twa̱ndaky ja kiixy:
\p —Amdoogʉts di'ibʉ mdsejpy es nmo'oyʉt, es tʉy'a̱jtʉn n'anʉʉmʉ ko nmo'oyʉp oytyim tiity di'ibʉts xy'amdoop, oytyim kujkwa'xyʉty di'ibʉts ʉj nmʉda̱jtypy.
\p
\v 24 Net ja kiixy pyʉdseemy, es t'anma̱a̱y ja tya̱a̱k:
\p —¿Tits n'amdówʉp?
\p Ta ja tya̱a̱k 'yadsoojʉ:
\p —Amdow ja Fwank Yajnʉbajtpʉ kyʉba̱jk.
\p
\v 25 Ta ja kiixy tyʉjkʉ pojʉn ma̱ naty ja Eroodʉs, es t'anma̱a̱y:
\p —Ndsejpyʉts es tyamyʉ xymyo'oyʉdʉts palanganoty ja Fwank Yajnʉbajtpʉ kyʉba̱jk.
\p
\v 26 Net ja Eroodʉs jyantsyjyotmaybyejky. Per kom tʉ naty t'anʉʉmʉ jyabye'xy wyindúmʉty, kyaj ttseky yajtukxi'igʉt ja 'yayuk.
\v 27 Netyʉ ttuk'ane'emy tu'ugʉ syolda̱a̱dʉ es dyajmínʉt ja Fwangʉ kyʉba̱jk. Ja solda̱a̱dʉ oj ñejxy ma̱ ja Fwank 'yity tsimy pujxndʉgóty es oj tnibo'tʉ ja kyʉba̱jk
\v 28 es dyajmiiñ ma̱ tu'ugʉ palanganʉ. Ta tmooy ja kiixy es ja kiixy tmooy ja tya̱a̱k.
\p
\v 29 Ko tnija̱'a̱dʉ ja Fwangʉ 'yʉxpʉjkpʉty, ta dyajpʉdʉ'ktʉ ja ñini'x es oj dyajnaxtʉ́kʉdʉ.
\s Jesús dyajkáy nimʉgoxk mil naxy ja ja̱'a̱y
\p
\v 30 Oknʉm 'yaja̱jtmujktʉ ja apóstʉlʉty ma̱ ja Jesús, es ttukmʉmadyaktʉ tʉgekyʉ di'ibʉ naty tʉ ttundʉ es di'ibʉ naty ja ja̱'a̱y tʉ dyajtuk'ʉxpʉ́ktʉ.
\v 31 Es mʉt ko nimayʉ naty ja ja̱'a̱yʉty ñaywyinax ñaywyindʉ́kʉdʉ ma̱ Jesús, ni tka'okmʉda̱jnʉdʉ ja tiempʉ es kyáydyʉt, pa̱a̱ty ja Jesús t'anma̱a̱ydyʉ:
\p —Mindʉ. Jo'om n'okpo'xʉm ma̱ tu'ugʉ abak it.
\p
\v 32 Net ak yʉ'ʉjʉty oj ñʉjxtʉ barkoty adʉkʉtuuy.
\v 33 Per may ja ja̱'a̱yʉty t'ʉxka̱jptʉ ja Jesús es t'ijxtso'oñ. Pa̱a̱ty tsyo'ondʉ pojʉn ma̱jatyʉ ka̱jpn, es tekyye'epy jya̱jttʉ jawyiin ma̱ naty ja barkʉ jyata̱'a̱ñ.
\v 34 Ko ja Jesús pyʉdseemy barkoty, ta t'ijxy may ja ja̱'a̱yʉty es tpa''ayooy, mʉt ko dʉ'ʉnʉ naty éxtʉmʉ borreegʉ di'ibʉ kyaj tmʉdaty ja kywentʉ'a̱jtpʉ. Ta tyʉjkʉ ya'ʉxpʉjkpʉ, es ttuk'ʉxpʉjktʉ kana̱k peky.
\v 35 Ko oj tsyu'ujʉnʉ, ta ñimiinʉdʉ ja 'yʉxpʉjkpʉty es 'yanma̱a̱yʉdʉ:
\p —Tʉ tsyu'ujʉnʉ, es ni pʉ́n kyatsʉʉnʉ ma̱ tya̱dʉ luga̱a̱r.
\v 36 Anʉʉmʉdʉ ja ja̱'a̱yʉty es ñʉjxnʉdʉt rantsyotm o ma̱ yʉ wingombʉ ka̱jpn es tjúydyʉt ja kya'ay 'yukʉn, mʉt ko kyaj tmʉdattʉ ti kyáydyʉp.
\p
\v 37 Per ja Jesús 'yadsoojʉdʉ:
\p —Mo'oydyʉ miidsʉty kya'ay 'yukʉn.
\p Ta ja'ajʉty 'yadsoodʉ:
\p —¿Mdsejpy esʉts ʉʉdsʉty nʉjx njuydyʉ majtsk mʉgo'px xʉʉ nidún yʉ tsa̱jkaaky esʉts ndukkáydyʉt?
\p
\v 38 Jesús 'yadsoojʉdʉ:
\p —¿Na̱a̱gʉ tsa̱jkaaky jap xymyʉdattʉ? Nʉjx ixtʉ.
\p Ko tnija̱'a̱dʉ, ta t'anma̱a̱ydyʉ:
\p —Mʉgoxkʉ tsa̱jkaaky es majtskʉ a̱jkxu'unk.
\p
\v 39 Net ja Jesús ttuk'ane'emy ja 'yʉxpʉjkpʉty es dyajnaxwaatstʉt ja ja̱'a̱yʉty tuk pekyaty ma̱ ja mʉʉyóty.
\v 40 Ta ñaxwa'tstʉ tuk pekyaty mʉgo'pxáty es justyikxymya̱jkáty.
\v 41 Net ja Jesús tkone'ky ja mʉgoxkpʉ tsa̱jkaaky es ja majtskpʉ a̱jkxu'unk, es pyat'ijxy tsa̱jpótm es tja̱'a̱ygyʉdáky ja Dios. Ta ttujkwa'xy ja tsa̱jkaaky es tmooydyʉ ja 'yʉxpʉjkpʉty es dyajwa̱'xtʉt ma̱ ja ja̱'a̱yʉty. Nandʉ'ʉn dyajwa'xy ja majtskpʉ a̱jkxu'unk ma̱ ja mayjya'ay.
\v 42 Nidʉgekyʉ kyaaydyaaydyʉ jotkʉda'aky.
\v 43 Oknʉm dyajmujktʉ ma̱jmajtsk katsy ja tsa̱jkaaky tyuktukʉ esʉ a̱jkx di'ibʉ nadʉjkʉ.
\v 44 Es di'ibʉ ja tsa̱jkaaky kyaaydyʉ, ja'a nimʉgoxk milʉ yedyʉjkʉty, es kyaj myadsyoydyʉjkʉ ja toxytyʉjkʉty es ja ʉna̱'ku'ungʉty.
\s Jesús yo'oy nʉʉ wyingʉjxy
\p
\v 45 Netyʉ ja Jesús dyajtʉjkʉ ja 'yʉxpʉjkpʉty barkoty es 'yawinnáxtʉt ma̱ ja mejyñ es jya̱'ttʉt Betsaydʉ ko naty yʉ'ʉ ñayjyʉgajxyʉty mʉt ja ja̱'a̱yʉty.
\v 46 Es ko naty tʉ dyaj'yo'oywya̱'xtʉ ja ja̱'a̱yʉty, ta ja Jesús wyimbejty ma̱ tu'ugʉ kopk ka̱jxtákpʉ.
\p
\v 47 Ko oj kyoodsʉnʉ, mejyñgyujk'ámʉ natyñʉ ja barkʉ es ja Jesús naydyi'igyʉ naty tʉ wye'emy windʉ'ʉtstuuy,
\v 48 es t'ijxy ko ja 'yʉxpʉjkpʉty nimʉja̱a̱ tjantsykya̱a̱ptʉ ja nʉʉ, mʉt ko naty pyojkuyáty. Es kajamóñʉm yo'oy nʉʉ wingʉjxy ja Jesús es tninejxy ja 'yʉxpʉjkpʉty. Na̱jxa̱a̱mbʉ naty ja Jesús ma̱ ja 'yʉxpʉjkpʉty
\v 49 ko 'yijxʉdʉ yo'oy nʉʉ wingʉjxy. Ta ñayjyʉnánʉdʉ ko ijxma̱'ttʉbʉ daa. Ta yaxkaktʉ,
\v 50 mʉt ko tsyʉ'kʉdʉ. Es myʉga̱jxʉdʉ ja Jesús, es 'yanma̱a̱yʉdʉ:
\p —¡Jotmʉkta̱'a̱ktʉ! Ʉjtsʉ dʉ'ʉn. Katʉ mdsʉ'ʉgʉdʉ.
\p
\v 51 Net ja Jesús tyʉjkʉ barkoty ma̱ naty ja'ajʉty. Ta myo'ty ja poj. Ta ja'ajʉty dʉ'ʉñʉ wyʉ'ʉmʉdyaaydyʉ,
\v 52 ja'a dʉ'ʉn mʉt ko kyajpʉ naty tʉ tjaygyúkʉdʉ ti dʉn 'yandijpy ma̱ Jesús dyajmáyʉ ja tsa̱jkaaky es ja a̱jkxu'unk, mʉt ko juun wyinma̱'a̱ñʉty.
\s Jesús dya''agʉda'aky ja puma̱'a̱yʉty jap Jenesaret
\p
\v 53 'Yawinna̱jxtʉ ma̱ ja mejyñ. Ta jya̱jttʉ Jenesaret, es jam tkuwʉ'ʉndʉ mejyñbyʉ'a̱a̱y ja barkʉ.
\v 54 Ko ttukjʉna̱jkta̱a̱ydyʉ ja barkʉ, net ja ja̱'a̱yʉty t'ʉxka̱jptʉ ja Jesús
\v 55 es pʉye'egyʉ oj ñʉjxtʉ ja ja̱'a̱yʉty ma̱jatyʉ ka̱jpn, es tkʉʉymyiindʉ mabajngʉjxy ja puma̱'a̱yʉty ma̱ natyʉ Jesús.
\v 56 Es oymya̱a̱ty ma̱ ja Jesús jya'ty ma̱jatyʉ ka̱jpnba̱'a̱jʉty es ka̱jpnótyʉty o rantsyótyʉty, tpʉjta̱'a̱ktʉ ja puma̱'a̱yʉty tu'a̱a̱y es tmʉnu'xta̱'a̱ktʉ ja Jesús es oyjye'eyʉ tpa̱a̱ttʉt ja wyit pa̱'a̱. Es nidʉgekyʉ di'ibʉ pátʉdʉp agʉdáktʉp.
\c 7
\s Di'ibʉ ja̱'a̱y yajpekykya̱'a̱dʉp
\p
\v 1 Ta ñaymyujkʉdʉ ma̱ Jesús ja fariseeʉty es ja di'ibʉty tsa̱jptʉgóty ya'ʉxpʉjktʉp di'ibʉ tso'ondʉ Jerusalén.
\v 2 Tya̱a̱dʉ yʉ'ʉ 'yijxtʉ ko nija'adyʉ Jesusʉ 'yʉxpʉjkpʉty kyaydyʉ es kyaj wya̱'a̱dsʉdyʉ kyʉ'ʉ, ja'a njʉna̱'a̱nʉm kyaj kyʉbujtʉ éxtʉm jaayʉm fariseeʉty ttundʉ.
\v 3 Mʉt ko yʉ fariseeʉty esʉ israelítʉty nidʉgekyʉ pyanʉjxtʉp ja kyostúmbrʉdyʉ 'yaptʉjkʉty ko ma̱ kyaya̱'a̱ndʉ koonʉm wa̱'a̱ts wa̱'a̱ts kyʉbujtʉ.
\v 4 Es ko tʉ 'yotstʉ ma̱a̱yóty, kyaj kyaydyʉ pʉn kyaj kyʉbujtʉ wa̱'a̱ts wa̱'a̱ts. Es ta mayʉ kostúmbrʉty di'ibʉ yʉ'ʉjʉty 'yakpaduundʉp, éxtʉm ko tpujtʉ vyasʉ di'ibʉ tyuk'úkʉdʉp, ja pyujxndu'ts esʉ wiingátypyʉ 'yabʉjk 'yadu'unʉn.
\v 5 Ja'agyʉjxm ja fariseeʉty es ja di'ibʉty tsa̱jptʉgóty ya'ʉxpʉjktʉp dyajtʉʉdʉ ja Jesús:
\p —¿Ti ko tkapadundʉ yʉ m'ʉxpʉjkpʉty di'ibʉ jaayʉm ja n'aptʉjkʉdyʉts ttundʉ? Yʉ'ʉjʉty je'eyʉ kyaydyʉ mʉdʉ kyʉ'ʉ ni kyawa̱'a̱dsʉty.
\p
\v 6 Netʉ Jesús 'yadsoojʉdʉ:
\p —Miidsʉty di'ibʉ nay'andíjʉdʉp es jyiky'attʉ tʉy'a̱jtʉn mʉʉt, yajxón ja Diosʉ kyuga̱jxpʉ Isaiiʉ mnimadyakʉ miidsʉty ko dʉ'ʉn tkʉxja̱a̱y:
\q Tya̱dʉ ja̱'a̱y xywyindsʉ'kʉpts wingʉ'ʉy agʉ'ʉy,
\q per ja jyot wyinma̱'a̱ñ jagam 'yity ma̱ ʉjʉn.
\q
\v 7 Ni ti tkatsooty ko ñay'andíjʉdʉ es xyja''awdáttʉts.
\q Yʉ'ʉ tuk'ʉxpʉjktʉp
\q di'ibʉ 'yana'amʉn'a̱jtypy je'eyʉ ja̱'a̱yʉty.
\m
\v 8 Pa̱a̱dyʉ Isaiiʉ t'anʉʉmʉ dʉ'ʉmbʉ ja̱'a̱yʉty éxtʉm miidsʉty. Mmastúttʉp miidsʉty ja Diosʉ 'yana'amʉn es xypyadúndʉt éxtʉm ja ja̱'a̱y jaayʉm ttundʉ.
\p
\v 9 'Yak'anma̱a̱yʉdʉ ja Jesús:
\p —Miits m'aktimpaduundʉp di'ibʉ m'aptʉjk tyuundʉp, es dʉ'ʉn xy'ʉxtijtʉ ja Diosʉ 'yana'amʉn.
\v 10 Moisés myooy ja ja̱'a̱yʉty ja Diosʉ 'yana'amʉn ma̱ jyʉna'añ: “Mwindsʉ'ʉgʉp ja mda̱a̱k mdeety”, es “Ja di'ibʉ kya̱jxpejkypy yʉ tyeety o yʉ tya̱a̱k, oogʉp yʉ'ʉ.”
\v 11 Per miits mjʉnándʉp ko tu'ugʉ ja̱'a̱y mba̱a̱t t'anʉʉmʉ tya̱a̱k tyeety: “Kyaj mba̱a̱t nbudʉkʉ, mʉt ko tʉgekyʉ di'ibʉts nmʉda̱jtypy esxyʉp miits nbudʉ́kʉdʉ, tʉʉdsʉ Dios ndukmʉyoxy.”
\v 12 Es pʉn dʉ'ʉn jyʉna'añ, kyaj ñakytsyékyʉty ja tya̱a̱k tyeety tpudʉ́kʉt.
\v 13 Es mʉdʉ tya̱a̱dʉ myajtʉgooydyʉp ja Diosʉ 'yayukʉ myadakʉn mʉt yʉ'ʉgyʉjxmʉ tadʉ mgostúmbrʉty. Mayʉ dʉ'ʉmbʉ mgostúmbrʉty di'ibʉ m'akpaduundʉp.
\p
\v 14 Jatʉgokʉ Jesús dyáxʉdʉ ja ja̱'a̱yʉty, es t'anma̱a̱ydyʉ:
\p —Mʉdowdʉ nidʉgékyʉty, es jaygyúkʉdʉ.
\v 15 Yʉ di'ibʉ ja̱'a̱yʉty jyʉ'xtʉp, kyaj yʉ'ʉ yajpekykya̱'a̱dʉ, yʉ'ʉ dʉ'ʉn di'ibʉ pʉdsʉʉmp jyodoty wyinma̱'a̱ñóty.
\v 16 Di'ibʉ mʉdoodʉp, wa'an tjaygyúkʉdʉ.
\p
\v 17 Ko ja Jesús tmastuty ja ja̱'a̱yʉty, ta tyʉjkʉ tʉgoty es ja 'yʉxpʉjkpʉty yajtʉʉjʉdʉ ti dʉn 'yandijpyʉ tya̱dʉ 'yijxpajtʉn.
\v 18 Ta ja'a 'yadsoojʉ:
\p —¿Nan kyaj miits xyjaygyúkʉdʉ? Ko di'ibʉ tʉjkʉp a̱a̱jóty, kyaj yʉ'ʉ di'ibʉ yajpekykya̱'a̱p,
\v 19 mʉt ko di'ibʉ tʉjkʉp a̱a̱jóty, jodoty yʉ'ʉ ñejxy, es óknʉm pyʉdsemy.
\p Es mʉdʉ tya̱a̱dʉ Jesús tyuknija̱'a̱dʉ ko tʉgekyʉ je'xy peky, wa̱'a̱dsʉ'ʉ.
\v 20 Es nandʉ'ʉn 'yanma̱a̱yʉdʉ:
\p —Ko di'ibʉ pʉdsʉʉmp jyodoty wyinma̱'a̱ñóty, yʉ'ʉ sitʉy yajpekykya̱'a̱dʉp ja ja̱'a̱yʉty,
\v 21 mʉt ko ma̱ ja ja̱'a̱y jyodoty wyinma̱'a̱ñóty myiñ yʉ axʉk winma̱'a̱ñ, yʉ mʉ'induunk, yʉ yajja̱'a̱y'o'k, ko ja̱'a̱y dyajtʉgóydyʉ yʉ pʉjk úkʉnʉ wyindsʉ'kʉn,
\v 22 yʉ ma'tsk, yʉ adsojk, yʉ andak, yʉ axʉk jiky'a̱jtʉn, yʉ naywyinnaxʉja̱'a̱k, yʉ pi'tska̱jx, yʉ mʉjpátʉk, yʉ kujuun'át.
\v 23 Tʉgekyʉ tya̱dʉ axʉk'a̱jtʉn, yʉ'ʉ miimp jodoty winma̱'a̱ñóty, es yʉ'ʉ dʉ'ʉn yajpekykya'apy ja ja̱'a̱yʉty.
\s Toxytyʉjk kyaj 'yisraelítʉty tmʉbeky ja Jesús
\p
\v 24 Ta Jesús jap tsyo'oñ es ñejxy jamdsow ma̱ Tirʉ ka̱jpn es Sidón ka̱jpn. Es tyʉjkʉ ma̱ tu'ugʉ tʉjk, es kyaj tjatsejky es pʉ́n tnijáwʉt. Per kyaj oj mba̱a̱t 'yity ayu'udsyʉ.
\v 25 Tu'ugʉ toxytyʉjk di'ibʉ natyʉ ñʉʉx myʉda̱jtypy ja ka'oybyʉ, ko tmʉdooy ko tʉ naty jya'ty ja Jesús, ta tnimiiñ es ñaygyoxtʉna̱a̱ydyákʉ tyeky'ʉjxy.
\v 26 Tadʉ toxytyʉjk kyaj 'yisraelítʉty es sirʉfenisyʉ ja̱'a̱y. Yʉ'ʉ 'yamdoojʉ ja Jesús es ttúnʉt ja may'a̱jtʉn es dyajpʉdsʉ́mʉt ja ka'oybyʉ ma̱ ja ñʉʉx.
\v 27 Esʉ Jesús 'yanma̱a̱yʉ:
\p —Jayʉjp yajkáydyʉ u'unk ʉna̱'k, mʉt ko kyaj 'yóyʉty es ndukwingo'ondútʉm ja tsya̱jkaagyʉty es nmo'oyʉm ja úkʉty.
\p
\v 28 Es ja toxytyʉjk 'yadsooy:
\p —Tʉy'a̱jtʉnʉ'ʉ, Windsʉ́n, per extʉ yʉ uk kyaaydyʉp meesʉ patkʉ'p di'ibʉ ja ʉna̱'ku'ungʉty yajka̱'a̱dʉp ja tsya̱jkaakywyáy.
\p
\v 29 Net ja Jesús 'yadsoojʉ:
\p —Mʉt ko oy tʉ m'adsoy, nʉjx jotkujk ma̱ mdʉjk. Tʉ ja ka'oybyʉ pyʉdsemy ma̱ ja mnʉʉxʉn.
\p
\v 30 Ko ja toxytyʉjk jyajty ma̱ ja tyʉjk, ta tpaty ja ñʉʉx mabajngʉjxy es tʉ naty tyukpʉdsémyʉty ja ka'oybyʉ.
\s Jesús dya''agʉda'aky tu'ugʉ yedyʉjk di'ibʉ nat es awʉ'ʉmʉp
\p
\v 31 Netʉ Jesús tsyo'oñ jap Tirʉ ña̱a̱xóty, es ñajxy Sidón ka̱jpnóty es ma̱jaty ja Dekápolʉs ka̱jpnʉty. Ta jyajty ma̱ ja Galileeʉ Myejyñ.
\v 32 Jap tyuknimiinʉdʉ tu'ugʉ yedyʉjk nat es awʉ'ʉmʉp, es yajpʉjktsooy ja Jesús esʉ kyʉ'ʉ ttuknikónʉt tadʉ yedyʉjk.
\v 33 Ta Jesús oj dyajnejxy ja ja̱'a̱y wiink tsoo ma̱ kyaj pʉ́n. Net ja kyʉwa'xypy t'adijʉ ja ja̱'a̱y tyatskoty es mʉdʉ tsyujy ttooñ ja ja̱'a̱yʉ ya'an.
\v 34 Net ja Jesús pyat'ijxy tsa̱jpótm, es myʉkxejy es t'anma̱a̱y:
\p —¡Awa̱'a̱ts!
\p
\v 35 Netyʉ ja ja̱'a̱yʉ tyatsk 'yawatsy es ja ya'an 'yagʉdaky. Ta oj yajxón kya̱jxpéky.
\v 36 Esʉ Jesús tyuknipʉjkʉ kʉdiibʉ pʉ́n t'awánʉt. Es éxtʉm jyantsyjyayajtuknipejky, waanʉ ni'igʉ oj tmadyakwa'xy.
\v 37 Es dʉ'ʉñʉ wyʉ'ʉmʉdyaaydyʉ ja ja̱'a̱yʉty, es jyʉna̱'a̱ndʉ:
\p —Tʉgekyʉ oy ttuñ, extʉ yajmʉdoobejkypy ja nátʉty es yajka̱jxpejkypy ja uum.
\c 8
\s Jesús dyajkáy nima̱jtáxk mil naxy ja ja̱'a̱yʉty
\p
\v 1 Ma̱ tadʉ tiempʉ mayʉ natyʉ ja̱'a̱yʉty tʉ ñaymyúkʉdʉ es kyajpʉ naty tmʉdattʉ kya'ay 'yukʉn. Net ja Jesús dyaxʉ ja 'yʉxpʉjkpʉty es t'anma̱a̱ydyʉ:
\p
\v 2 —Nmʉda̱jtypyʉts ja pa''ayo'on mʉdʉ tya̱dʉ ja̱'a̱yʉty, mʉt ko tʉ tyʉgʉkxʉbajnʉ ma̱ 'yittʉ ya̱a̱ mʉt ʉj es kyaj tmʉdattʉ ni tii ti jyʉ'xtʉp.
\v 3 Es pʉn ngejxypyʉts ma̱ ja tyʉjkʉty ayuu, yuugʉdáwdʉbʉ'ʉ tu'a̱a̱y, mʉt ko na̱a̱gʉty jagam tʉ tsyoondʉ.
\p
\v 4 Net ja 'yʉxpʉjkpʉty 'yadsoojʉdʉ:
\p —¿Es wi'ix mba̱a̱t yajmo'oy ja kya'ay 'yukʉn ma̱ tya̱dʉ itʉn? Ya̱a̱ ni pʉ́n kyatsʉʉnʉ.
\p
\v 5 Ta Jesús yajtʉʉjʉdʉ:
\p —¿Na̱a̱k xymyʉdattʉ miidsʉty yʉ tsa̱jkaaky?
\p Es ja'ajʉty 'yadsoodʉ:
\p —Jʉxtujk.
\p
\v 6 Net ja Jesús t'anma̱a̱ydyʉ ja 'yʉxpʉjkpʉty es dyajnaxwaatstʉt ja ja̱'a̱yʉty naxkʉjxy. Ta tkone'ky ja jʉxtujkpʉ tsa̱jkaaky es tja̱'a̱ygyʉdáky ja Dios. Net ttujkwa'xy es tmooy ja 'yʉxpʉjkpʉty, es ja'ajʉty dyajwa̱'xtʉt ma̱ ja ja̱'a̱yʉty.
\v 7 Myʉda̱jttʉbʉ naty nandʉ'ʉn na̱a̱gʉdyʉ a̱jkxu'unk. Esʉ Jesús oj tja̱'a̱ygyʉda'aky ja Dios, es oj ttuk'yajwa̱'xtʉ ja 'yʉxpʉjkpʉty ma̱ ja ja̱'a̱yʉty.
\v 8 Nidʉgekyʉ kyaay 'yuktʉ es 'yujts jyotkʉdaktʉ, es t'aktim'yajmujktʉ jʉxtujk katsy ja tsa̱jkaaky tyuktukʉ di'ibʉ nadʉjkʉ.
\v 9 Di'ibʉ ka̱a̱ydyʉ nima̱jtáxk milʉn, es kyaj yajmaydsyóy ja toxytyʉjkʉty esʉ ʉna̱'ku'ungʉty.
\p Ta Jesús ñayjyʉga̱jxʉ mʉt ja'ajʉty,
\v 10 es tyʉjkʉ ma̱ ja barkʉ mʉt ja 'yʉxpʉjkpʉty es oj ñejxy ma̱ ja ñaxwíñʉdʉ Dalmanutʉ.
\s Fariseeʉty t'amdowdʉ tu'ugʉ mʉj'a̱jtʉnʉ tsa̱jpótmʉdʉ
\p
\v 11 Ko jap jyajty, ta na̱a̱gʉdyʉ fariseeʉty tninʉjxtʉ ja Jesús es dyajtʉʉdʉ tijaty es dʉ'ʉn dya''anʉguga̱'a̱jʉya̱'a̱ndʉ. Ta t'amdoodʉ es tyuk'íxʉdʉt tu'ugʉ ijxwʉ'ʉmʉn di'ibʉ myʉda̱jtypy ja mʉj'a̱jtʉn pʉn jantsyʉ dʉ'ʉn ko Diosʉ naty tʉ kyéxyʉty.
\v 12 Netʉ Jesús oj myʉkxejy es jyʉnáñ:
\p —¿Ti kots xy'amdowdʉ miidsʉty tu'ugʉ ijxwʉ'ʉmʉn di'ibʉ myʉda̱jtypy ja mʉj'a̱jtʉn?
\p
\v 13 Ta ja Jesús tmastuttʉ ja'ajʉty, es tyʉjkʉ jatʉgok ma̱ ja barkʉ es oj ñejxy wiink tsoo ma̱ ja mejyñ.
\s Fariseeʉdyʉ 'yʉxpʉjkʉn
\p
\v 14 Tʉʉdʉmʉ naty ja 'yʉxpʉjkpʉty tja̱'a̱ydyʉgóydyʉ dyajnʉjxʉt ni'igʉ yʉ tsa̱jkaaky, es jap barkoty je'eyʉ naty tmʉdaty ti'igyʉ tsya̱jkaaky.
\v 15 Ta ja Jesús tyuknipʉjkʉdʉ:
\p —Ixtʉ, mnaygywentʉ'átʉdʉp mʉdʉ fariseeʉdyʉ lyevaduurʉ esʉ Eroodʉsʉ jya'ajʉty.
\p
\v 16 Ta ja 'yʉxpʉjkpʉty ñayjyʉnánʉdʉ ak yʉ'ʉjʉty:
\p —Pa̱a̱dyʉ dʉ'ʉn xy'anma̱'a̱yʉm mʉt ko tʉ nyajmi'inʉm yi'inʉm tsa̱jkaaky.
\p
\v 17 Esʉ Jesús ñija̱'a̱bʉ naty éxtʉmʉ naty ñayjyʉna̱'a̱nʉdʉ. Ta 'yanma̱a̱yʉdʉ:
\p —¿Ti ko mnayjyʉna̱'a̱nʉdʉ ko kyaj xymyʉdattʉ ja mdsa̱jkaaky? ¿Tii kyajnʉm xyjaygyúkʉdʉ es ni xykyapʉ́ktʉnʉmʉ kwentʉ? Mʉk juun xymyʉdattʉ ja mwinma̱'a̱ñʉty.
\v 18 ¿Tii kyaj m'ixtʉ miidsʉty mʉdʉ mwiin, es ni mgamʉdowdʉ mʉdʉ mdatsk? ¿Ti kyaj xyjamyatstʉ?
\v 19 Kots nyajwa'xy ja mʉgoxkpʉ tsa̱jkaaky ma̱ yʉ nimʉgoxk milbʉ ja̱'a̱yʉty, ¿na̱a̱k katsy xyajmujktʉ ja tsa̱jkaaky tyuktukʉ di'ibʉ nadʉjkʉ?
\p Es ja'ajʉty 'yadsoodʉ:
\p —Ma̱jmajtsk.
\p
\v 20 Ta ja Jesús 'yak'anma̱a̱yʉdʉ:
\p —Es kots nyajwa'xy ja jʉxtujkpʉ tsa̱jkaaky ma̱ ja nima̱jtáxk milbʉ ja̱'a̱yʉty, ¿na̱a̱k katsy xyajmujktʉ?
\p Es ja'ajʉty 'yadsoodʉ:
\p —Jʉxtujk.
\p
\v 21 Ta ja Jesús 'yanma̱a̱yʉdʉ:
\p —¿Tii kyajnʉm xyjaygyúkʉdʉ ko kyajts yʉ'ʉjʉty n'andijy ja tsa̱jkaaky?\f 8:21 Ix Matewʉ 16:12. \f* 
\s Jesús dya''agʉda'aky tu'ugʉ wiints jap Betsaydʉ
\p
\v 22 Oknʉm jya̱jttʉ ma̱ Betsaydʉ ka̱jpn, es na̱a̱gʉty ja ja̱'a̱yʉty dyajmiindʉ ma̱ Jesús tu'ugʉ wiints, es tmʉnu'xtáktʉ es ttónʉt ja wiints.
\v 23 Es ta twijtstso'oñ ja Jesús ja wiints es oj tmʉnejxy ka̱jpnbʉ'a̱a̱y. Ta ttukwingu'tse'ky waanʉ tsujy es tkʉ'ʉnikooñ. Ta dyajtʉʉy pʉn 'yijxypy tii oynʉ'ʉnʉn.
\p
\v 24 Ta ja wiints 'yijxpejky oga̱'a̱n, es jyʉnáñ:
\p —N'ijxypyʉdsʉ ja̱'a̱yʉty. Dʉ'ʉn kyʉxʉ'ʉktʉ éxtʉmʉ kepy, per yo'oydyʉp éxtʉmʉ ja̱'a̱yʉn.
\p
\v 25 Net ja Jesús tpʉjtáky jatʉgok ja kyʉ'ʉ ma̱ ja ja̱'a̱yʉ wyiin. Ta ja ja̱'a̱y oj 'yijxpéky es tʉgekyʉ t'ijxta̱a̱yñʉ wa̱'a̱ts.
\v 26 Net ja Jesús tkejxy ma̱ ja tyʉjk, es t'anma̱a̱y:
\p —Katʉ sitʉy mdʉkʉ ka̱jpnóty es ni pʉ́n xykyatukmʉmadya̱'a̱gʉdʉ tya̱a̱dʉ.
\s Peedrʉ tnigajxy ko Jesús ja'a ja Kristʉ
\p
\v 27 Net ja Jesús es ja 'yʉxpʉjkpʉty oj ñʉjxtʉ ma̱ mutsk ka̱jpnʉty di'ibʉ wingón ma̱ Sesareeʉ Filipʉ ka̱jpn. Es tu'a̱a̱y dyajtʉʉy ja 'yʉxpʉjkpʉty:
\p —¿Wi'ix ja ja̱'a̱yʉty jyʉna̱'a̱ndʉ pʉ́ndsʉgʉ dʉn ʉj?
\p
\v 28 Ta ja'ajʉty 'yadsoodʉ:
\p —Na̱a̱gʉty jyʉna̱'a̱ndʉ ko mijtsʉ dʉ'ʉn Fwank Yajnʉbajtpʉ, na̱a̱gʉty jyʉna̱'a̱ndʉ ko mij m'Eliiʉsʉty, es akjʉnándʉpnʉm na̱a̱gʉty ko mijtsʉ dʉ'ʉn jatu'ugʉ wiinkpʉ ja Diosʉ kyuga̱jxpʉ.
\p
\v 29 Ta yajtʉʉjʉdʉ:
\p —Es miidsʉty, ¿wi'ix mjʉna̱'a̱ndʉ, pʉ́ndsʉ dʉn ʉj?
\p Esʉ Peedrʉ 'yanma̱a̱yʉ:
\p —Mijtsʉ dʉ'ʉn ja Kristʉ di'ibʉ ja Dios wyin'ijx.
\p
\v 30 Esʉ Jesús oj tyuk'ana'amʉdʉ kʉdiibʉ pʉ́n t'awánʉdʉt.
\s Jesús tnigajxy ja 'yo'kʉn
\p
\v 31 Es net oga̱'a̱n ja Jesús t'awa̱'a̱nʉdʉ ja 'yʉxpʉjkpʉty ko yʉ'ʉ, ja Naxwíñʉdʉ Ja̱'a̱yʉdyʉ Kyudʉnaabyʉ, jyantsy'ayowa̱'a̱ñ, es 'yʉxtija̱'a̱nʉdʉ ja mʉjja̱'a̱ydyʉjkʉty esʉ teedywyindsʉ́nʉty es ja di'ibʉty tsa̱jptʉgóty ya'ʉxpʉjktʉp, 'ya''anma̱a̱ydyʉ ko ja̱'a̱y ya'ooga̱'a̱nʉdʉ, es ko tʉgʉkxʉbajtp jyikypyʉka̱'a̱ñ.
\p
\v 32 Dʉ'ʉn tyukmʉmadyákʉdʉ wa̱'a̱ts. Net ja Peedrʉ dyajnejxy wiink tsoo abeky es t'ooy.
\p
\v 33 Es ja Jesús wya̱'kʉmbijty, es twin'ijxy ja 'yʉxpʉjkpʉty es t'oojʉmbijty ja Peedrʉ, es t'anʉʉmʉ:
\p —¡Kátʉts mij xy'awa̱'ktíky, mʉjku'ugópk Satanás! Mij kyaj dyʉ'ʉnʉdyʉ mwinma̱'a̱ñ éxtʉmʉ Dios, yʉ'ʉ je'eyʉ mij mwinma̱'a̱ñ'ajtypy éxtʉmʉ ja̱'a̱yʉty.
\p
\v 34 Net ja Jesús dyaxʉ ja 'yʉxpʉjkpʉty es ja ja̱'a̱yʉty, es t'anma̱a̱ydyʉ:
\p —Pʉn jaats pʉ́n xypyanʉjxa̱'a̱ñ éxtʉmdsʉ n'ʉxpʉjkpʉ, tsojkʉp es tmastu'udʉt ja kyʉ'ʉm winma̱'a̱ñ es jyiky'átʉt éxtʉm tu'ugʉ ja̱'a̱y di'ibʉ pyagiipy ja kyruuz ko 'yo'kʉn tninejxy, esʉts xypyatsoonʉt.
\v 35 Mʉt ko ja ja̱'a̱y di'ibʉ jiky'ata̱a̱mp éxtʉm ja kyʉ'ʉm winma̱'a̱ñ, tya̱dʉ ja̱'a̱y nayyajtʉgóyʉdʉp. Per ja ja̱'a̱y di'ibʉ myastutypy ja kyʉ'ʉm winma̱'a̱ñ es ñayyákyʉty es xymyʉdúñʉts ʉj es ttuñ éxtʉm jyʉna'añ ja oybyʉ ayuk, tya̱dʉ ja̱'a̱y pya̱a̱dʉp ja nitsokʉn.
\v 36 ¿Ti tsyoo ja ja̱'a̱y ko tjaganarátʉt tʉgekyʉ yʉ naxwíñʉdʉ pʉn yajtʉgeepy ja 'yanmʉja̱'a̱n? Ni tii, ¿kʉdii?
\v 37 Pes pʉn tʉ dyajtʉgóy ja 'yanmʉja̱'a̱n, kyajp tii di'ibʉ mba̱a̱t mʉʉt dyajjʉmbíty jatʉgok.
\p
\v 38 ’Pʉn pʉ́nʉts xytyuktsoydyuump es ttuktsoydyúñ ja n'ayúkʉts ya̱ naxwiiñ ma̱ pojpʉ ja̱'a̱y di'ibʉ Dios myastúttʉp, ʉj, ja Naxwíñʉdʉ Ja̱'a̱yʉdyʉ Kyudʉnaabyʉ, nan nduktsoydyúnʉpts kots nmínʉt jatʉgok mʉdʉ myʉj'a̱jtʉnʉ nDeedyʉts es mʉdʉ 'yánklʉsʉty.
\c 9
\p
\v 1 Nandʉ'ʉn ja Jesús 'yama̱a̱yʉdʉ:
\p —Tʉy'a̱jtʉn n'anʉʉmʉdʉ ko ta na̱a̱gʉty di'ibʉ ja yam ko kyaj 'yooktʉt extʉ koonʉm t'íxtʉt ja Diosʉ kyutujkʉn jya'ty mʉt ja myʉk'a̱jtʉn.
\s Jesús tyʉgatsy
\p
\v 2 Kyumdʉdujk xʉʉ Jesús oj ñejxy ma̱ tu'ugʉ kopkʉ kʉjxmbʉ. Yʉ'ʉyʉ wyoo ja Peedrʉ, Santya̱'a̱gʉ esʉ Fwank. Es jam wyindúmʉty tyʉga̱jtsy ja Jesús.
\v 3 Yʉ wyit jyʉmbijty jantsy tʉ'xp es jantsy poop éxtʉmʉ tsa̱jp'e'pyky, éxtʉm ni pʉ́n ya̱ naxwiiñ mba̱a̱t tkayajwe'emy poop.
\v 4 Es yʉ'ʉjʉty 'yijxtʉ ja Eliiʉs esʉ Moisés myadya̱'a̱ktʉ mʉdʉ Jesús.
\v 5 Net ja Peedrʉ t'anma̱a̱y ja Jesús:
\p —Windsʉ́n, oy ko nya̱a̱'a̱jtʉm. N'ok'ya'o'oyʉm tʉgʉʉgʉ ʉxkʉda̱'a̱k tʉjk: tu'uk mij xyja'a'átʉt, jatu'uk tja'a'átʉt ja Moisés es jatu'uk tja'a'átʉt ja Eliiʉs.
\p
\v 6 Dʉ'ʉn 'yanma̱a̱y mʉt ko ja 'yʉxpʉjkpʉty tsyʉ'ʉgʉdʉ naty, esʉ Peedrʉ ni tkanijawʉ wi'ix jyʉna̱'a̱nʉt.
\v 7 Net oj myiñ tu'ugʉ yoots di'ibʉ yajnitujkʉdʉ, es jap yoodsóty yajmʉdooy tu'ugʉ ayuk di'ibʉ jʉna̱a̱mp:
\p —Tya̱a̱dʉdsʉ dʉ'ʉn ja n'U'unk di'ibʉts njantsytsyejpy. Mʉmʉdowdʉ yʉ'ʉ.
\p
\v 8 Ko ti'in ñas'ijxʉdʉ ma̱ naty tʉ t'ixtʉ, ta kyaj tnaky'ijxtʉ ni pʉ́n, yʉ'ʉyʉ natyʉ Jesús ma̱ yʉ'ʉjʉty.
\p
\v 9 Ko naty wyinjʉnaktʉ ma̱ ja kopk, ta Jesús tyuknipʉjkʉdʉ:
\p —Kyaj xytyukmʉmadya̱'a̱ktʉt ni pʉ́n di'ibʉ tʉ xy'ixtʉ, extʉ koonʉm ʉj, ja Naxwíñʉdʉ Ja̱'a̱yʉdyʉ Kyudʉnaabyʉ, njikypyʉ́kʉdʉts ma̱dsʉ naty tʉ n'eeky.
\p
\v 10 Es mʉdʉ tya̱a̱dʉ tmʉda̱jttʉ ayu'udsyʉ ak yʉ'ʉjʉty, es ñayyajtʉʉjʉdʉ:
\p —¿Tii dʉnʉ tya̱a̱dʉ di'ibʉ myadyakypy ko jyikypyʉka̱'a̱ñ ma̱ 'ye'ky?
\p
\v 11 Es pa̱a̱ty dyajtʉʉdʉ ja Jesús:
\p —¿Ti ko jyʉna̱'a̱ndʉ ja di'ibʉty tsa̱jptʉgóty ya'ʉxpʉjktʉp ko yʉ Eliiʉs myina̱'a̱ñ jawyiin es kyaj ja Kristʉ?
\p
\v 12 Ta ja Jesús 'yadsoojʉdʉ:
\p —Tʉy'a̱jtʉnʉ'ʉ ko Eliiʉs myiñ jawyiin, es ko yʉ'ʉ 'yʉxkúkʉty tʉgekyʉ. ¿Es tii, kyaj xyñijáwʉdʉ ko ma̱ yʉ Diosʉ jyaaybyajtʉn tmadya'aky ko ʉj, ja Naxwíñʉdʉ Ja̱'a̱yʉdyʉ Kyudʉnaabyʉ, n'ayowa̱'a̱ñʉts mʉk es nnʉjxa̱'a̱ñʉts ʉxtijy?
\v 13 Per ʉj n'anma̱a̱ydyʉp miits ko Eliiʉs tʉ myiñ\f 9:13 Ix Matewʉ 11:14. \f*, es tʉ ja ja̱'a̱y tyúnʉdʉ wi'ix yʉ'ʉ ttimtsoktʉ, dʉ'ʉn éxtʉm jyʉna'añ ja Diosʉ jyaaybyajtʉn.
\s Jesús dya''agʉda'aky tu'ugʉ mixy di'ibʉ ka'oybyʉ myʉda̱jtypy
\p
\v 14 Ko kyʉdaktʉ ma̱ ja 'yʉxpʉjkpʉty di'ibʉ naty tʉ wyʉ'ʉmdʉ, ta t'ijxtʉ may ja ja̱'a̱yʉty juwʉdity ma̱ yʉ'ʉjʉty. Jamʉ naty nandʉ'ʉn tmʉttsipka̱jxtʉ ja di'ibʉty tsa̱jptʉgóty ya'ʉxpʉjktʉp.
\v 15 Ko ja ja̱'a̱yʉty t'ijxtʉ ja Jesús, net dʉ'ʉñʉ wyʉ'ʉmʉdyaaydyʉ. Ta tninʉjxtʉ pʉye'egyʉ es oj tka̱jxpo'xtʉ.
\v 16 Net ja Jesús dyajtʉʉy ja di'ibʉty tsa̱jptʉgóty ya'ʉxpʉjktʉp:
\p —¿Ti mnaydyukkajxytsyíkʉdʉp mʉt ja n'ʉxpʉjkpʉty?
\p
\v 17 Nidu'uk jap mayjya'ayóty 'yadsoodʉ:
\p —Ya'ʉxpʉjkpʉ, tʉts ʉj nyajmíñ yʉ n'u'unk di'ibʉ myʉda̱jtypy ja ka'oybyʉ, es yʉ'ʉ yajwʉ'ʉmʉp uum.
\v 18 Pes oytyim ma̱a̱ty myátsyʉty ja ka'oybyʉ es yajkʉdáyʉty. Net ya''a'eebyʉty, es yajnaydyʉtska̱a̱dyʉty es dʉ'ʉnʉ ñini'x yajwʉ'ʉmxʉty juun. Tʉts nja''anʉʉmʉ m'ʉxpʉjkpʉty esxyʉp dyajpʉdsémyʉ tadʉ ka'oybyʉ, per kyaj tʉ tmʉmada̱'a̱ktʉ.
\p
\v 19 Es ja Jesús jyʉnáñ:
\p —¡Ay, ja̱'a̱yʉty di'ibáty kyaj xymyʉdattʉ ja mʉbʉjkʉn! ¿Extʉ nʉ'ʉnʉdsʉ dʉ'ʉn n'aktim'ítʉt mʉt miidsʉty es nmʉdánʉdʉt? ¿Na̱'a̱dsʉ dʉ'ʉn xymyʉbʉka̱'a̱ndʉts? Yajmín ja mixy.
\p
\v 20 Ta tyuknimiinʉdʉ. Es ko ja ka'oybyʉ t'ijxy ja Jesús, net ttukpaty ja mo'odyʉ ja mixy. Ta kyʉda̱a̱y es tyiimy yejky es 'ya'eepy.
\v 21 Net ja Jesús dyajtʉʉy ja u'unkteety:
\p —¿Nʉ'ʉnʉ dʉnʉ tya̱a̱dʉ kujk tmʉda̱jnʉ?
\p Ta ja u'unkteety 'yadsooy:
\p —Extʉ tyimmutsk'a̱jty.
\v 22 Kana̱k ok yʉ ka'oybyʉ yajkukʉdáwʉty jʉʉnóty es nʉjoty, es dʉ'ʉn jyaya'ooga̱'a̱ñʉty. Tunʉ may'a̱jtʉn, pʉn mba̱a̱t oynʉ'ʉnʉn ti mʉʉt xytyuñ, pa''ayoodʉgʉts ʉʉdsʉty es pudʉjkʉdʉgʉts.
\p
\v 23 Ta ja Jesús 'yadsooy:
\p —¡Katʉ mjʉna̱'a̱ñ pʉn mba̱a̱t! Tʉgekyʉ yʉ'ʉ mbya̱a̱dʉty mʉt di'ibátyʉ Dios myʉbʉjktʉp.
\p
\v 24 Net ja u'unkteety yaxkeky:
\p —¡Nmʉbejkypyʉts! ¡Pudʉjkʉgʉts esʉts n'akmʉbʉ́kʉt ni'igʉ!
\p
\v 25 Ko ja Jesús t'ijxy ko may ja ja̱'a̱yʉty ñaymyujkʉdʉ, ta t'ooy ja ka'oybyʉ es t'anʉʉmʉ:
\p —Ka'oybyʉ, ʉjtsʉts mij n'anmaapy, pʉdsʉm jap ma̱ tadʉ ja̱'a̱yʉn es katʉ mnakytyʉkʉ ma̱ yʉ'ʉn.
\p
\v 26 Ta ja ka'oybyʉ dyaj'yáxy ja mixy. Ta jatʉgok dyajmo'ty es pyʉdseemy, es dyajwe'emy éxtʉmʉ o'kpʉ. May oj jyʉna̱'a̱ndʉ ko tʉ 'yeeky.
\v 27 Per ja Jesús tma̱jtsy ma̱ ja kyʉ'ʉ, es twijtse'ky. Ta ja mixy tyʉna̱a̱ye'ky.
\p
\v 28 Net ja Jesús tyʉjkʉdʉ ma̱ ja tyʉjk mʉdʉ 'yʉxpʉjkpʉty ak yʉ'ʉyʉty. Ta yajtʉʉjʉdʉ ja 'yʉxpʉjkpʉty:
\p —¿Tii da kots ʉʉdsʉty kyaj tʉ nmʉmada̱'a̱ktʉ tadʉ ka'oybyʉ?
\p
\v 29 Ta 'yanma̱a̱yʉdʉ:
\p —Tya̱dʉ dʉ'ʉmbʉ ka'oybyʉ, yʉ'ʉyʉ mʉʉt pyʉdsemy je'eyʉ mʉt ko nga̱jxtákʉm.
\s Jesús tnigajxy myʉmajtsk ok ja 'yo'kʉn
\p
\v 30 Ko jam tsyo'ondʉ, ta ña̱jxtʉ Galileeʉ. Esʉ Jesús kyaj ttsejky es pʉ́n tnijáwʉdʉt,
\v 31 mʉt ko dya'ʉxpʉktʉ naty ja 'yʉxpʉjkpʉty es ttukmʉmadya̱'a̱ktʉ:
\p —Ʉj, ja Naxwíñʉdʉ Ja̱'a̱yʉdyʉ Kyudʉnaabyʉ, nyajkʉyaka̱'a̱ñʉts ma̱ ja ja̱'a̱yʉty, es yʉ'ʉts xya'ooktʉp, es ko tyʉgʉkxʉbátʉt, njikypyʉ́kʉdʉts.
\p
\v 32 Es ja'ajʉty kyaj tjaygyujkʉdʉ éxtʉm 'yanʉ'ʉmxʉdʉ, es tsyʉ'kʉdʉp es dyajtʉ́wdʉt.
\s Pʉ́n waanʉ mʉj
\p
\v 33 Net jya̱jttʉ ma̱ ja Kafarnaúm ka̱jpn. Es ko naty 'yittʉ tʉgoty, ta yajtʉʉjʉdʉ ja Jesús:
\p —¿Tii dʉ'ʉn naty mdsipka̱jxtʉp miidsʉty tu'a̱a̱y?
\p
\v 34 Es amoñʉ wyʉ'ʉmda̱a̱ydyʉ, mʉt ko yʉ'ʉ naty tʉ ttsipka̱jxtʉ ko pʉ́nʉ dʉ'ʉn ma̱ yʉ'ʉjʉty ni'igʉ myʉ́jʉty.
\v 35 Netʉ Jesús ñaxwe'tsy ma̱ ja nima̱jmajtskpʉ 'yʉxpʉjkpʉ, es t'anma̱a̱ydyʉ:
\p —Pʉn nidu'uk miits mnaybyʉjta̱'a̱gánʉdʉp mʉj kʉjxm, wa'an ñaybyʉjta'agyʉty yuunk naxypyʉ, es tmʉdúnʉt nidʉgekyʉ.
\p
\v 36 Net ttsa'ane'ky tu'ugʉ ʉna̱'ku'unk es tyʉna̱a̱y kujk'a̱a̱y ma̱ ja 'yʉxpʉjkpʉty, es t'anma̱a̱ydyʉ:
\p
\v 37 —Di'ibʉ 'yaxá̱jʉp tu'ugʉ ʉna̱'ku'unk éxtʉmʉ tya̱a̱dʉ mʉdʉdsʉ nxʉʉgyʉjxm, xy'axá̱jʉptsʉ dʉ'ʉn ʉj; es di'ibʉts ʉj xy'axá̱jʉp, nan 'yaxá̱jʉbʉ dʉ'ʉn di'ibʉts ʉj xykyajx.
\s Di'ibʉ kyaj xyñi'o'o xyñiyáxʉm, yʉ'ʉ dʉ'ʉn ijtp mʉt ʉdsa̱jtʉm
\p
\v 38 Net ja Fwank t'anma̱a̱y ja Jesús:
\p —Ya'ʉxpʉjkpʉ, tʉts n'ixtʉ tu'ugʉ ja̱'a̱y dyajpʉdsémy ja ka'óybyʉty ma̱ yʉ ja̱'a̱y mʉdʉ mxʉʉgyʉjxm, es kom kyaj jyʉdity mʉt ʉdsa̱jtʉm, tʉts nyajkubóktʉ.
\p
\v 39 Es ja Jesús 'yadsoojʉ:
\p —Katʉ xyajkubóktʉ, mʉt ko di'ibʉ tyiimpy ja mʉj'a̱jtʉn mʉdʉts nxʉʉgyʉjxm, óyʉts xymyadya'aky es kyaj 'yaxʉʉgʉty.
\v 40 Es di'ibʉ kyaj xymyʉdsip'a̱jtʉm, yʉ'ʉ dʉn mʉt n'ijtʉm.
\v 41 Pʉn pʉ́n mmo'oyʉdʉ oyjye'eyʉ tuk vasʉ wa̱'a̱ts nʉʉ mʉt kots ʉj miits nja̱'a̱y'áttʉ, tʉy'a̱jtʉn n'anʉʉmʉdʉ ko Dios myay'átʉp ja ja̱'a̱y.
\s Pʉroobʉty ko pekyoty nyajka̱'a̱m ja wiink ja̱'a̱y
\p
\v 42 ’Pʉn ja pʉ́n dyajpekykya'ay nidu'ugʉ tya̱dʉ dʉ'ʉmbʉ ʉna̱'ku'unk di'ibʉts ʉj xymyʉbʉjkp, waanʉ oy pyʉdsʉ'ʉmxʉty kooxyʉp yajtuk'yo'kmʉwʉʉnʉ tu'ugʉ mʉj pa̱a̱n es yajkujʉbijpnáxʉt mejyñóty.
\v 43 Pʉn myajpekytyuunʉp tu'ugʉ mgʉ'ʉ, niboot.\f 9:43 Xytyuk'ijxʉmʉ Jesús ko di'ibʉ xyajpekytyu'unʉm, yʉ'ʉ jot winma̱'a̱ñ, es kyaj yʉ'ʉdyʉ kʉ'ʉ, teky es ni yʉ'ʉ wiin. Ix Markʉs 7:18-23. \f*  Waanʉ oy ko mnʉjxʉt tsa̱jpótm, éxtʉm mba̱a̱t njʉna̱'a̱nʉm kʉtuk ma̱ ja jiky'a̱jtʉn winʉ xʉʉ winʉ tiempʉ, es kʉdiinʉm ko myajpʉjta̱'a̱gʉt mʉt majtskʉ mgʉ'ʉ ma̱ ayoodákn,
\v 44 ma̱ ni na̱'a̱ kya'oogʉt ja tʉnʉ'k es ni kya'oogʉt ja jʉʉn.
\v 45 Es pʉn myajpekytyuunʉp tu'ugʉ mdeky, niboot. Waanʉ oy ko mnʉjxʉt tsa̱jpótm, éxtʉm mba̱a̱t njʉna̱'a̱nʉm, tekytyuk ma̱ ja jiky'a̱jtʉn winʉ xʉʉ winʉ tiempʉ es kʉdiinʉm ko myajpʉjta̱'a̱gʉt mʉt majtskʉ mdeky ma̱ ayoodákn,
\v 46 ma̱ ni na̱'a̱ kya'oogʉt ja tʉnʉ'k es ni kya'oogʉt ja jʉʉn.
\v 47 Es pʉn myajpekytyuunʉp tu'ugʉ mwiin, juut. Waanʉ oy ko mnʉjxʉt tsa̱jpótm, éxtʉm mba̱a̱t njʉna̱'a̱nʉm, mʉt tuk adu'um je'eyʉ mwiin ma̱ ja jiky'a̱jtʉn winʉ xʉʉ winʉ tiempʉ es kʉdiinʉm ko myajpʉjta̱'a̱gʉt mʉt majtskʉ mwiin ma̱ ayoodákn,
\v 48 ma̱ ni na̱'a̱ kya'oogʉt ja tʉnʉ'k es ni kya'oogʉt ja jʉʉn.
\p
\v 49 ’Es nidʉgekyʉ ja̱'a̱yʉty 'yayówdʉt, oyʉ tadʉ ayo'on njaja̱'a̱mbʉ éxtʉmʉ jʉʉn xytsya'ayʉm. Extʉmʉ jʉʉn dyajtʉ'ʉtsy ja tsu'utsy kʉdiibʉ mya̱'a̱dʉt, tadʉ ayo'on mba̱a̱t xytyukmʉwingo'onʉm ja Dios.
\v 50 Oy yʉ ka̱a̱n. Per pʉn tʉgooyñʉp ja tya̱'a̱mts'a̱jtʉn, kyaj wi'ix 'yóyʉt es jatʉgok tya̱'a̱mʉt. Ittʉ éxtʉm ja oy ka̱a̱n es jiky'attʉ amumdu'uk jot nixim niyam.
\c 10
\s Kasa̱a̱dʉ ja̱'a̱yʉty ñaymyastu'udʉdʉ
\p
\v 1 Net ja Jesús tsyo'oñ Kafarnaúm es oj ñejxy ma̱ ja Judeeʉ ñax es 'yawinna̱jxy ma̱ ja Jordán mʉjnʉʉ jadsoo ma̱ xʉʉ pyʉdsemy. Jap ja ja̱'a̱yʉty ñaymyujkʉdʉ jatʉgok ma̱ naty yʉ'ʉ, es dya'ʉxpejky éxtʉmʉ naty yʉ'ʉ ya'ʉxpeky jaayʉm.
\v 2 Net na̱a̱gʉdyʉ fariseeʉty tnimiindʉ Jesús es dʉ'ʉn dya''anʉguga̱'a̱jʉya̱'a̱ndʉ. Ta dyajtʉʉdʉ:
\p —¿Tii mba̱a̱t yʉ yedyʉjk tmastu'uty ja ñʉdo'oxy?
\p
\v 3 Ta ja Jesús 'yadsoojʉ:
\p —¿Wi'ix t'ane'emy ja Moisés?
\p
\v 4 Ta ja'ajʉty 'yadsoodʉ:
\p —Ja Moisés tʉ dyajnigutúkʉ es mba̱a̱t ja yedyʉjk tmastu'uty ja ñʉdo'oxy pʉn jawyiin tmo'oy tu'ugʉ neky ma̱ jyʉna'añ ko kyaj t'oknʉdo'ox'a̱jnʉ.
\p
\v 5 Ta Jesús 'yanma̱a̱yʉdʉ:
\p —Ja Moisés tkʉxja̱a̱yʉ tadʉ ana'amʉn ja'agyʉjxm ko kujuun miidsʉty.
\v 6 Per ma̱ tsyondaky ko Dios dyajkojy tʉgekyʉ, yʉ Diosʉ jyaaybyajtʉn jyʉna'añ: “Dios yajkoj ja ja̱'a̱yʉty yedyʉjk es toxytyʉjk.”
\v 7 “Pa̱a̱ty ja yedyʉjk 'yabekyʉ ma̱ ja tya̱a̱k tyeety es dʉ'ʉn ñaybyuwa̱'a̱gʉdʉ mʉdʉ ñʉdo'oxy,
\v 8 es nimajtsk jyiky'attʉ éxtʉm tu'ugʉn je'eyʉ.”
\v 9 Pa̱a̱ty di'ibʉ ja Dios tʉ dyajnaymyúkʉdʉ, ni pʉ́n tkayajwa̱'xʉt.
\p
\v 10 Ko naty jap tʉgótyʉty, ja 'yʉxpʉjkpʉty yajtʉʉjʉdʉ jatʉgok yʉ tya̱a̱dʉ.
\v 11 Esʉ Jesús 'yanma̱a̱yʉdʉ:
\p —Di'ibʉ myastutypy ja ñʉdo'oxy es pyeky mʉdʉ wiink to'oxy, yajtʉgeepy ja pʉjk úkʉnʉ wyindsʉ'kʉn.
\v 12 Es pʉn ja toxytyʉjk myastutypy ja ña'ay es pyeky mʉdʉ wiink yedyʉjk, nan yajtʉgeepy ja pʉjk úkʉnʉ wyindsʉ'kʉn.
\s Jesús tkuni'xy ja ʉna̱'ku'ungʉty
\p
\v 13 Na̱a̱gʉdyʉ ja̱'a̱yʉty dyajmíndʉ 'yʉna̱'ku'ungʉty esʉ Jesús tyónʉdʉt, es ja 'yʉxpʉjkpʉty t'oodʉ ja ja̱'a̱yʉty.
\v 14 Ko ja Jesús t'ijxy, ta 'yajkʉ mʉt yʉ'ʉjʉty es t'anma̱a̱ydyʉ:
\p —Mastu'uttʉ, wa'andsʉ ʉna̱'ku'ungʉty xyñimíndʉts, es katʉ xyajjʉmbíty, mʉt ko ja Diosʉ kyutujkʉn yʉ'ʉ jya'a'a̱jtypy di'ibʉ dʉ'ʉn éxtʉm yʉ'ʉjʉty.
\v 15 Tʉy'a̱jtʉn n'anʉʉmʉdʉ ko di'ibʉ kyaj t'axa̱jʉ ja Diosʉ kyutujkʉn éxtʉm tu'ugʉ ʉna̱'ku'unk, kyaj tyʉ́kʉt ma̱ Diosʉ kyutujkʉn.
\p
\v 16 Net ttsa'ane'ky ja ʉna̱'ku'ungʉty. Ta tkʉxkooñ ja kyʉ'ʉ ma̱ ja kyʉba̱jkʉty es tkuni'xy.
\s Mʉkja̱'a̱y tmʉmadya'aky ja Jesús
\p
\v 17 Ko ja Jesús 'yaktu'uyo'oy, net myiiñ tu'ugʉ yedyʉjk pʉye'egyʉ, es ñaygyoxtʉna̱a̱ydyákʉ Jesús wyindum es yajtʉʉjʉ:
\p —Oy ya'ʉxpʉjkpʉ, ¿ti tsojkʉp ndúnʉdʉts esʉts nyajtukkumáyʉt ja jiky'a̱jtʉnʉ winʉ xʉʉ winʉ tiempʉ?
\p
\v 18 Netʉ Jesús 'yanma̱a̱yʉ:
\p —¿Ti kots mij xytyijy kots ʉj n'óyʉty? Ja'a ko yʉ'ʉyʉ dʉ'ʉnʉ Dios oy.
\v 19 Oy xyñija̱'a̱jʉ ja Diosʉ 'yana'amʉn: “Katʉ myajja̱'a̱y'eeky; katʉ xyajtʉgóy ja pʉjk úkʉnʉ wyindsʉ'kʉn; katʉ mmeetsy; katʉ mʉdʉ andakʉngyʉjxm pʉ́n xyñiwa̱a̱mbéty; katʉ ti xyñipeky; mwindsʉ'ʉgʉp ja mda̱a̱k mdeety.”
\p
\v 20 Ja yedyʉjk 'yadsooy:
\p —Ya'ʉxpʉjkpʉ, tʉgekyʉ tya̱a̱dʉ tʉts nguydyuunda̱'a̱y extʉ tʉ ndimmutsk'átyʉts.
\p
\v 21 Netʉ Jesús twin'ijxy mʉdʉ tsojkʉn, es t'anma̱a̱y:
\p —Jatu'uk mdʉgoy'a̱jtxʉty. Nʉjx took tʉgekyʉ di'ibʉ mmʉda̱jty mjaygyejpy es yajwa̱'x ma̱ ayoobʉ ja̱'a̱yʉty, es net xypyamínʉdʉts es dʉ'ʉn xymyʉdátʉt ja oy'a̱jtʉn jam tsa̱jpótm.
\p
\v 22 Es ko tmʉdooy yʉ tya̱a̱dʉ, ta ja yedyʉjk jyotmaydyuktʉjkʉ. Ta oj ñejxy jotmaymyʉʉt, mʉt ko nʉgoo naty jyantsymyʉkja̱'a̱yʉty.
\v 23 Ta ja Jesús t'ijxʉmbijty, es t'anma̱a̱ydyʉ ja 'yʉxpʉjkpʉty:
\p —¡Tsip nimʉja̱a̱ esʉ mʉkja̱'a̱ydyʉjkʉty tyʉ́kʉdʉt ma̱ Diosʉ kyutujkʉn!
\p
\v 24 Ja 'yʉxpʉjkpʉty dʉ'ʉñʉ wyʉ'ʉmʉdyaaydyʉ mʉdʉ tya̱a̱dʉ. Esʉ Jesús 'yak'anma̱a̱yʉmbijtʉdʉ:
\p —¡Tsip nimʉja̱a̱ esʉ mʉkja̱'a̱ydyʉjkʉty tyʉ́kʉdʉt ma̱ Diosʉ kyutujkʉn!
\v 25 Ni'igʉ tsyípʉty es tu'ugʉ mʉkja̱'a̱y tyʉ́kʉt tsa̱jpótm es kʉdiinʉm ko tu'ugʉ kameyʉ ñáxʉt xu'uñ jutoty.
\p
\v 26 Ko t'akmʉdoodʉ tya̱a̱dʉ ja ʉxpʉjkpʉty, waanʉ ni'igʉ wyʉ'ʉmʉdyaaydyʉ dʉ'ʉñʉ es ñayjyʉnánʉdʉ:
\p —Pes, ¿pʉ́nʉ dʉ'ʉn mba̱a̱t ñitse'eky?
\p
\v 27 Esʉ Jesús wyin'ijxʉdʉ es 'yanma̱a̱yʉdʉ:
\p —Mʉdʉ ja̱'a̱yʉty kyaj mba̱a̱t, per mʉdʉ Dios, ak mba̱a̱t tʉgekyʉ.
\p
\v 28 Netʉ Peedrʉ t'anma̱a̱y ja Jesús:
\p —Es ʉʉdsʉty sitʉy tʉts tʉgekyʉ nmastutta̱'a̱ydyʉ es mij nbanʉjxtʉ.
\p
\v 29 Jesús 'yadsoojʉ:
\p —Tʉy'a̱jtʉn n'anʉʉmʉdʉ ko oytyim pʉ́nʉty di'ibʉ tʉ tmastu'uty ja tyʉjk, o myʉga̱'a̱xʉty, o tya̱a̱k, o tyeety, o 'yu'ungʉty, o ñax kámʉty mʉt kots xypyanejxy ʉj es ttuñ éxtʉm jyʉna'añ ja oybyʉ ayuk,
\v 30 tadʉ ja̱'a̱y Dios mo'oyʉdʉp tyam ma̱ tya̱dʉ naxwíñʉdʉ mʉgo'px dʉ'ʉnʉn ni'igʉ tyʉjk, tya̱a̱k, myʉga'axʉty, 'yu'ungʉty esʉ ñax kámʉty, oy 'yayoy dʉ'ʉn; es nandʉ'ʉn tsa̱jpótm Dios myo'oyʉdʉt ja jiky'a̱jtʉnʉ winʉ xʉʉ winʉ tiempʉ.
\v 31 Per may di'ibʉ tyam ya̱ naxwiiñ ijtp mʉj, jam tsa̱jpótmʉ Dios pyʉjta̱'a̱gʉdʉt mutsk; es may di'ibʉ tyam ya̱ naxwiiñ ijtp mutsk, jam tsa̱jpótmʉ Dios pyʉjta̱'a̱gʉdʉt mʉj.
\s Jesús tnigajxy myʉdʉgʉk ok ja 'yo'kʉn
\p
\v 32 Jamʉ naty wyimbattʉ ma̱ ja tyu'ujʉ Jerusalén, esʉ Jesús jawyiinʉ naty ñejxy ma̱ ja 'yʉxpʉjkpʉty. Es ja nima̱jmajtskʉty dʉ'ʉñʉ wyʉ'ʉmʉdyaaydyʉ es tsyʉ'kʉdʉ ja ja̱'a̱yʉty di'ibʉ panʉjxʉdʉp. Net ja Jesús twoonejxy wiink tsoo ja nima̱jmajtskpʉ 'yʉxpʉjkpʉty. Ta oj ttukmʉmadya̱'a̱ktʉ di'ibʉ naty jatán kʉbatánʉp,
\v 33 es 'yanma̱a̱yʉdʉ:
\p —Ixtʉ, nbatʉjkʉm Jerusalén ma̱ ʉj, ja Naxwíñʉdʉ Ja̱'a̱yʉdyʉ Kyudʉnaabyʉ, nyajkʉyaka̱'a̱ñʉts ma̱ yʉ teedywyindsʉ́nʉty es ma̱ ja di'ibʉty tsa̱jptʉgóty ya'ʉxpʉjktʉp, es xytyuknika̱jxpata̱'a̱ndʉts ja o'kʉn es xykyʉyaka̱'a̱ndʉts ma̱ ja romanʉ ja̱'a̱yʉty.
\v 34 Yʉ'ʉts xyñixi'iga̱'a̱n xytyukxi'iga̱'a̱ndʉts, xywyopa̱'a̱ndʉts, xyñidsujʉya̱'a̱ndʉts es xya'ooktʉpts, es ko tyʉgʉkxʉbátʉt ma̱dsʉ naty tʉ n'eeky, njikypyʉ́kʉdʉts.
\s Santya̱'a̱gʉ esʉ Fwank t'amdowdʉ tu'ugʉ may'a̱jtʉn
\p
\v 35 Net ja Santya̱'a̱gʉ es ja Fwank, Zebedeeʉ mya̱a̱ngʉty, tmʉwingoondʉ ja Jesús es t'anma̱a̱ydyʉ:
\p —Ya'ʉxpʉjkpʉ, ndsojktʉpts es xytyúnʉt ja may'a̱jtʉn di'ibʉ n'amdoodʉp.
\p
\v 36 Net ja Jesús yajtʉʉjʉdʉ:
\p —¿Ti dʉn mdsojktʉp esʉts ndúnʉt?
\p
\v 37 Ta t'anma̱a̱ydyʉ:
\p —Mooydyʉgʉts esʉts n'u'uñʉdʉt tu'uk ma̱ m'aga̱'a̱ñgyʉ'ʉ es jatu'uk ma̱ m'ana̱jñgyʉ'ʉ ko m'ana'ama̱'a̱ñ mʉj'a̱jtʉn mʉʉt.
\p
\v 38 Ta ja Jesús 'yadsoojʉdʉ:
\p —Miits kyaj xyñijáwʉdʉ ti dʉn m'amdoodʉp. ¿Tii mmʉdánʉdʉp miidsʉty, éxtʉm mba̱a̱t njʉna̱'a̱nʉm xy'uuktʉ ma̱ ja kálʉz ma̱ts ʉj n'uuga̱'a̱ñ? ¿Tii mmʉdánʉdʉp miidsʉty éxtʉm mba̱a̱t njʉna̱'a̱nʉm mnʉbáttʉt éxtʉmts ʉj nnʉbata̱'a̱ñ?
\p
\v 39 Ta ja'ajʉty 'yadsoodʉ:
\p —Nmʉdánʉdʉpts.
\p Esʉ Jesús 'yanma̱a̱yʉdʉ:
\p —Tʉy'a̱jtʉn ko miits m'uuktʉp ma̱ ja kálʉz ma̱ts ʉj n'uuga̱'a̱ñ, es nandʉ'ʉn mnʉbáttʉt éxtʉmts ʉj nnʉbata̱'a̱ñ.
\v 40 Per ʉj kyajts xypyaaty esʉts miits nmo'oydyʉt es m'u'uñʉdʉt ma̱ts n'aga̱'a̱ñdsyoo o ma̱ts n'ana̱jñdsyoo. Diosʉ dʉ'ʉn pátʉp tmo'oydyʉt di'ibáty tʉ yajtuknibʉjta̱a̱gʉ.
\p
\v 41 Ko ja nima̱jkpʉ ʉxpʉjkpʉty tmʉdoodʉ tya̱a̱dʉ, net ttuk'ak'a̱jttʉ ja Santya̱'a̱gʉ es ja Fwank.
\v 42 Netʉ Jesús dyáxʉdʉ nima̱jmajtskʉty, es t'anma̱a̱ydyʉ:
\p —Mnija̱'a̱dʉp miits ko di'ibáty 'yana'amdʉp ya̱ naxwiiñ, jya''abʉ́ktʉp ja ja̱'a̱yʉty, es 'yana'amʉdʉ éxtʉm yʉ'ʉjʉty ja kyutujkʉn.
\v 43 Per kyaj dyʉ'ʉn'átʉt ma̱ miidsʉty. Nik ni'igʉ ko di'ibʉ naybyʉjta̱'a̱gánʉp mʉj ma̱ miidsʉty, yʉ'ʉ myʉdúndʉp ja myʉ''ʉxpʉjkpʉty,
\v 44 es oytyim pʉ́nʉty miidsʉty di'ibʉ ita̱a̱mp jawyiin, yʉ'ʉ myʉdúndʉp ja myʉ''ʉxpʉjkpʉty éxtʉmxyʉp yʉ'ʉdyʉ myʉduumbʉ.
\v 45 Dʉ'ʉn éxtʉm ʉj, ja Naxwíñʉdʉ Ja̱'a̱yʉdyʉ Kyudʉnaabyʉ, kyajts nmiiñ naxwiiñ esʉts nyajmʉdúnʉt, ja'ats ʉj tʉ nnimíñ esʉts ʉj ja ja̱'a̱y nmʉdúnʉt esʉts ngʉbátʉt mayʉ ja̱'a̱y ja pyeky kots ja'a ngu'oogʉt, dʉ'ʉn may tmʉdáttʉt ja nitsokʉn.
\s Jesús dya'ijxpéky tu'ugʉ wiints
\p
\v 46 Net jya̱jttʉ Jerikoo. Es ko natyʉ Jesús kya̱jpnbʉdsémy mʉt ja 'yʉxpʉjkpʉty es mʉt ja mayjya'ayʉty, tu'ugʉ wiints di'ibʉ xyʉ'a̱jtypy Bartimeeʉ, Timeeʉ mya̱a̱nk, jamʉ naty 'yu'uñʉ tu'ubʉ'a̱a̱y es t'amdoy ja limosnʉ.
\v 47 Es ko tmʉdooy ko wyingóñ ja Jesús nazarenʉ, ta ja wiints yaxkeky:
\p —¡Jesús, Davitʉ tyʉʉmp 'ya̱a̱ts, pa''ayoogʉts mij!
\p
\v 48 May ja ja̱'a̱yʉty 'yoojʉdʉ es 'yamónʉt, per ja wiints ni'igʉ waanʉ mʉk yaxkeky:
\p —¡Davitʉ tyʉʉmp 'ya̱a̱ts, pa''ayoogʉts!
\p
\v 49 Net ja Jesús wya̱'k'a̱'a̱jʉ, es jyʉnáñ:
\p —Yajmíndʉ.
\p Ta ja ja̱'a̱yʉty t'anma̱a̱ydyʉ ja wiints:
\p —Jotkujkʉ, pʉdʉ'ʉk, mʉt ko tam myáxʉty.
\p
\v 50 Net ja wiints tnasjajtʉ ja tsyamarrʉ, es pyujte'ky. Ta twinguwa̱'kʉ ja Jesús.
\v 51 Net ja Jesús yajtʉʉjʉ:
\p —¿Ti mdsejpy esʉts ʉj ndúnʉdʉts?
\p Ja wiints 'yadsooy:
\p —Ya'ʉxpʉjkpʉ, yʉ'ʉts njatsejpy esʉts n'ijxpʉ́kʉt.
\p
\v 52 Ta ja Jesús 'yanma̱a̱yʉ:
\p —Mba̱a̱t mnejxy. Tʉ m'agʉda'aky mʉt ko tʉts xymyʉbeky.
\p Netyʉ ja wiints oj 'yijxpéky, es tpanejxy ja Jesús.
\c 11
\s Jesús tyʉkʉ Jerusalén éxtʉm tu'ugʉ rey
\p
\v 1 Ko naty jya̱'ta̱'a̱ñ Jerusalén, ko jya̱jttʉ Betfajee, jamyʉ ma̱ ja Oliivʉs Kopk, netʉ Jesús tkejxy majtskʉ 'yʉxpʉjkpʉ,
\v 2 es t'anma̱a̱y:
\p —Nʉjxtʉ ma̱ yʉ mutsk ka̱jpnu'unk di'ibʉ yajwingu'ijxʉp, es jap xypya̱a̱dʉt kuwʉʉñ tu'ugʉ burrʉ di'ibʉ ni pʉ́nnʉm tkatuk'u'uñʉ. Mʉgajʉ es xyajmínʉt.
\v 3 Es pʉn ja pʉ́n myajtʉ́wʉdʉ: “¿Ti ko xymyʉgajʉ?”, net xy'anʉʉmʉt: “Ja Windsʉ́n yajtunaampy es pojʉn tkajxʉmbítʉt jatʉgok.”
\p
\v 4 Es ja 'yʉxpʉjkpʉty oj ñʉjxtʉ, es tpattʉ tu'ugʉ burrʉ kuwʉʉñ tʉjk agʉ'ʉm mʉj tu'ubʉ'a̱a̱y. Es ko naty tmʉgajʉ ja burrʉ,
\v 5 net ja ja̱'a̱y yajtʉʉjʉdʉ:
\p —¿Ti ko xymyʉgájʉdʉ tadʉ burrʉ?
\p
\v 6 Es yʉ'ʉjʉty 'yadsoodʉ éxtʉmʉ Jesusʉ naty tʉ 'yanʉ'ʉmxʉdʉ. Net ja ja̱'a̱y myastútʉdʉ.
\v 7 Ta oj dyajnʉjxtʉ ma̱ ja Jesús es tpʉjtáktʉ ja wyit jam burrʉ ñikʉjxm, es ja Jesús ttukpejty.
\v 8 Es ja mayjya'ayʉty dya'ptʉ ja ñikʉjxyʉdʉ wit tu'a̱a̱y. Wiinkpʉty ttʉjtʉ ja kepyʉ 'yaay xye'entsy es ttukwin'o'oxʉdʉ ja tu'a̱a̱.
\v 9 Ja ja̱'a̱yʉty di'ibʉ nʉjxtʉp jawyiin es nandʉ'ʉn ja di'ibʉ miindʉp ʉx'ok ya̱'a̱x jyoktʉ:
\p —¡Awdattʉ Dios! ¡Kuni'xy di'ibʉ miimp éxtʉmʉ Nindsʉn'a̱jtʉm Diosʉ kyudʉnaabyʉ!
\v 10 Mʉj kʉjxm 'yítʉt ja rey Davitʉ tyʉʉmp 'ya̱a̱ts di'ibʉ yajkutuka̱a̱mp. ¡Awdattʉ Diosʉ tsa̱jpótmʉdʉ!
\p
\v 11 Ta ja Jesús kya̱jpnja̱jty Jerusalén es jyajty ma̱ ja mʉj tsa̱jptʉjk es t'ijxta̱a̱y tʉgekyʉ di'ibʉ jap. Ta tsyo'oñ jam es tmʉnejxy ja ma̱jmajtskpʉ 'yʉxpʉjkpʉty ma̱ Betañʉ ka̱jpn, mʉt ko tʉ tsyu'ujʉnʉ naty es jap mya̱'a̱ja̱'a̱ñ.
\s Jesús tka̱jxpéky ja iigʉ kepy
\p
\v 12 Jakumbom ko Jesús tsyo'oñ jap Betañʉ, ta yu'o'kʉ.
\v 13 Ta t'ijxy tu'ugʉ iigʉ kepy tu'ubʉ'a̱a̱y. Ta tnimʉjwa'ky, es kyaj tpaty ni ti tyʉʉmp ja kepy, je'eyʉ 'yaay, ja'a ko kyajnʉm ja tiempʉ ma̱ tyʉʉmp.
\v 14 Ta ja Jesús t'anma̱a̱y ja iigʉ kepy:
\p —Ni na̱'a̱ mganakytyʉʉmp'átʉt.
\p Es ja 'yʉxpʉjkpʉty tmʉdoodʉ.
\s Jesús dyajpʉdsémy di'ibʉ juuy to'ktʉp ma̱ ja mʉj tsa̱jptʉjk
\p
\v 15 Oknʉm jya̱jttʉ Jerusalén, netʉ Jesús tyʉjkʉ mʉj tsa̱jptʉjk ñabotsoty. Ta dyajpʉdseemy di'ibʉ naty jap juuy to'ktʉp es dyajjʉmbijty ja myeesʉty di'ibʉ naty jap wyingugoondʉp ja meeñ mʉt ja tsa̱jptʉjk meeñ, es dyajjʉmbijty ja syíyʉty di'ibʉ pakto'ktʉp.
\v 16 Es kyaj dyajkutijky es pʉ́n dyajnáxʉt oytyiity mʉj tsa̱jptʉjk ñabotsoty.
\v 17 Ta dya'ʉxpejky ja ja̱'a̱yʉty, es t'anma̱a̱y:
\p —Ja Dios jyʉnáñ ma̱ ja jyaaybyajtʉn: “Yʉ ndʉjkʉts yʉ'ʉ ma̱ nidʉgekyʉ naxwíñʉdʉ ja̱'a̱y kya̱jxta̱'a̱ktʉ”, per miidsʉty tʉ xyajwa̱'a̱ndʉ ma'tspʉ a̱a̱nk.
\p
\v 18 Es ja teedywyindsʉ́nʉty es ja di'ibʉty tsa̱jptʉgóty ya'ʉxpʉjktʉp tmʉdooy yʉ taadʉ. Ta t'ʉxta̱a̱ydyʉ ja winma̱'a̱ñ wi'ix ja Jesús 'yoogʉt, per ttsʉ'ʉgʉdʉ, ja'a ko nidʉgekyʉ ja ja̱'a̱yʉty tam yajxón tmʉdoo'íttʉ ja 'yʉxpʉjkʉn.
\v 19 Es ko tsyu'ujʉnʉ, net Jesús tsyo'oñ jap Jerusalén.
\s Iigʉ kepy tyʉ'ʉtsy di'ibʉ Jesús tʉ tka̱jxpéky
\p
\v 20 Jakumbom jepy ko jyʉmbitandʉ Jerusalén, ta ñaxtʉ ma̱ ja iigʉ kepy, es ja 'yʉxpʉjkpʉty tʉ t'ixtʉ ko tʉ naty tyʉ'tsnʉ.
\v 21 Ta ja Peedrʉ tjamyejtsy, es t'anma̱a̱y yʉ Jesús:
\p —Windsʉ́n, ¡ix! Tʉ tyʉtsnʉ tya̱dʉ iigʉ kepy di'ibʉ mij tʉ xykya̱jxpéky.
\p
\v 22 Jesús 'yadsooy:
\p —Mʉbʉktʉ Dios.
\v 23 Tʉy'a̱jtʉn n'anʉʉmʉdʉ ko pʉn ja pʉ́n miits m'anʉʉmʉdʉbʉ tya̱dʉ kopk: “Jʉwa̱'a̱k ja ya̱a̱. Nʉjx mejyñóty.” Pʉn kyaj xyjʉjpjáwʉdʉ, pes dʉ'ʉnʉ dʉn jyátʉt.
\v 24 Pa̱a̱ty n'anʉʉmʉdʉ miidsʉty ko tʉgekyʉ di'ibʉ miits m'amdoodʉp ja Dios ma̱ mga̱jxta̱'a̱ktʉ, pʉn mmʉbʉjktʉp, m'axá̱jʉdʉp.
\v 25 Es ko mga̱jxta̱'a̱ktʉ, mma'xtʉp di'ibáty miits mduunʉdʉp axʉʉk, es dʉ'ʉn yʉ mDeedyʉ tsa̱jpótmʉdʉ mma'xʉdʉp miidsʉty ja mbojpʉty nandʉ'ʉn.
\v 26 Es pʉn kyaj xymya'xtʉ di'ibʉ mduunʉdʉp axʉʉk, mDeedyʉ tsa̱jpótmʉdʉ nan kyaj mma'xʉdʉt miidsʉty ja mbojpʉty.
\s Jesusʉ kyutujkʉn
\p
\v 27 Ta net jya̱jttʉ Jerusalén. Es ko natyʉ Jesús jyʉdity mʉj tsa̱jptʉjk ñabotsoty, ta ñimiinʉdʉ Jesús ja teedywyindsʉ́nʉty es ja di'ibʉty tsa̱jptʉgóty ya'ʉxpʉjktʉp es ja mʉjja̱'a̱ydyʉjkʉty,
\v 28 es yajtʉʉjʉdʉ:
\p —¿Pʉ́nʉ kyutujkʉn mʉʉt xytyuñʉ tya̱a̱dʉ? ¿Pʉ́n tʉ mgutujkʉnmo'oyʉty?
\p
\v 29 Ta Jesús t'adsoodʉ:
\p —Ʉj nandʉ'ʉn nyajtʉwaambyʉts tu'ugʉ ayuk miidsʉty. Pʉn xy'adsoojʉmbijtpʉts, net n'anʉʉmʉt ti kutujkʉnʉts ʉj mʉʉt nduñʉ tya̱a̱dʉ.
\v 30 ¿Pʉ́n kutujkʉnmooyʉ Fwank es yajnʉbátʉt? ¿Dios, o yʉ ja̱'a̱yʉty? ¡Adsoodʉgʉts!
\p
\v 31 Ta ak yʉ'ʉjʉty ñay'ʉʉ ñaygya̱jxʉdʉ es ñayjyʉna̱'a̱nʉdʉ:
\p —Pʉn n'okjʉna̱'a̱nʉm ko ja Dios tuk'ana'amʉ, ta xy'adso'om: “Es pʉnʉ dʉ'ʉn, ¿ti ko xykyamʉbʉktʉ?”
\v 32 Es pʉn njʉna̱'a̱nʉm ko ja̱'a̱yʉty, ta yʉ ja̱'a̱yʉty xytyu'unʉm axʉʉk, mʉt ko nidʉgekyʉ yʉ'ʉjʉty tmʉbʉktʉ ko Fwank yʉ'ʉ ja Diosʉ kyuga̱jxpʉ.
\p
\v 33 Ta t'anma̱a̱ydyʉ ja Jesús:
\p —Kyajts nnijáwʉdʉ.
\p Ta ja Jesús 'yadsoojʉdʉ:
\p —Es ʉj nan kyajts miits n'awánʉdʉt ti kutujkʉnʉts ʉj mʉʉt nduñʉ tya̱a̱dʉ.
\c 12
\s Axʉk kamgwentʉ'a̱jtpʉty éxtʉmʉ ijxpajtʉn
\p
\v 1 Net tyʉjkʉ ya'ʉxpʉjkpʉ mʉt kana̱k nax ijxpajtʉn es jyʉnáñ:
\p —Jaa ijty tu'ugʉ yedyʉjk di'ibʉ kyoj yʉ uuvʉ kam ma̱ ja ñax. Ta tnageemy es dya'ʉyʉʉy ma̱ dyajnipátʉt ko ja uuvʉ yajwinma̱'a̱dsa̱'a̱nʉt es tkojy tu'ugʉ potsy kʉjxm ma̱ mba̱a̱t jam n'ijxkákʉm es ngwentʉ'a̱jtʉm tʉgekyʉ. Oknʉm tmooy tukmiky ja uuvʉ kam mʉdʉ wiink ja̱'a̱yʉty es tsyo'onnʉ ja kugam. Jagam nax jagamga̱jpn oj ñejxy.
\p
\v 2 ’Ko tpaty ja tiempʉ ma̱ ja uuvʉ yajtujkmukánnʉ, ta tkejxy tu'ugʉ tyuumbʉ es t'amdówʉt ja mʉduumbʉty ja uuvʉ di'ibʉ pátʉp ja kugam.
\v 3 Es ja uuvʉ kamgwentʉ'a̱jtpʉ tma̱jtstʉ ja kugamʉ tyuumbʉ, tkepywyojptʉ es dyajjʉmbijttʉ. Ni tii tkamooydyʉ.
\v 4 Net ja kugam tkejxy ja wiinkpʉ tyuumbʉ, es tya̱a̱dʉ ttsa̱a̱ga̱'tstʉ es dyajtsayujttʉ kyʉba̱jk es axʉʉk ttuundʉ.
\v 5 Ta ja kugam tkejxy ja wiinkpʉ, es yʉ'ʉ dya'o'ktʉ. Oknʉm ja kugam tkejxy ja wiinkpʉdyʉ tyuumbʉty nimay, es ja uuvʉ kamgwentʉ'a̱jtpʉ tkepywyojptʉ na̱a̱gʉty ja tuumbʉty es na̱a̱gʉty dya'o'ktʉ.
\p
\v 6 ’Ja kugam tmʉda̱jnʉ je'eyʉ tu'ugʉ mya̱a̱nk di'ibʉ jyantsytsyejpy, ja'a kyajx tim ok es twinma̱a̱y: “Wyindsʉ'ʉgʉbʉdʉts ja nma̱a̱nk.”
\v 7 Es ko t'ijxtʉ ja uuvʉ kamgwentʉ'a̱jtpʉ ko myiñ ja kugamʉ mya̱a̱nk, ta ñayjyʉnánʉdʉ ak yʉ'ʉjʉty: “Tya̱a̱dʉ dʉ'ʉn di'ibʉ 'yaxa̱jʉyaampy yʉ kyuma̱'a̱ñ. Min n'ok'ya'o'kʉm, es dʉ'ʉn nmʉwʉ'ʉmʉm ʉdsa̱jtʉm.”
\p
\v 8 ’Ta tma̱jtstʉ, dya'o'ktʉ es dyajpʉdsʉʉmdʉ ja ñini'x ma̱ ja uuvʉ kam.
\p
\v 9 Ta ja Jesús yajtʉʉy:
\p —¿Ti tyunaampy mʉt yʉ'ʉjʉty ja kugam? Pes mínʉp es dya'o'kta̱'a̱yʉdʉ tadʉ axʉk ja̱'a̱ydyʉjk, es tmo'oyʉt wiinkpʉ ja 'yuuvʉ kam.
\p
\v 10 ’¿Tii ni na̱'a̱nʉm miits xykya'ʉxpʉktʉ ja Diosʉ jyaaybyajtʉn ma̱ jyʉna'añ?:
\q Ja tsa̱a̱ di'ibʉ ja pojtspʉty 'yʉxtijtʉ,
\q tʉ tpa̱a̱ty ja lyuga̱a̱r ma̱ ja tʉjk t'ʉjx'áty.
\q
\v 11 Tya̱a̱dʉ dʉ'ʉn ja tyu'unʉn ja Nindsʉn'a̱jtʉm Dios,
\q es n'okwʉ'ʉmʉdya'ayʉm dʉ'ʉñʉ.
\p
\v 12 Ta ja teedywyindsʉ́nʉty es ja fariseeʉty tjamatsandʉ ja Jesús, ja'a ko tmʉwinma̱'a̱ñbyáttʉ ko yʉ'ʉdyʉ naty yajmadyákp mʉdʉ tadʉ ijxpajtʉn. Es mʉt ko tsyʉ'kʉdʉ ja nax ka̱jpn, ta tna'ijxtʉ ja Jesús es ñʉjxtʉ.
\s Jesús tmadya'aky ja kugʉbajtʉn
\p
\v 13 Oknʉm ja Jesús yajtuknikejxy nidu'ugʉty ja fariseeʉty esʉ Eroodʉsʉ jya'ayʉty, es t'ʉxta̱a̱ydyʉ wi'ix mba̱a̱t dya''anʉguga̱'a̱dʉ ja Jesús.
\v 14 Ta ja'ajʉty t'anma̱a̱ydyʉ ja Jesús:
\p —Ya'ʉxpʉjkpʉ, nnija̱'a̱dʉpts ko mgajxy mʉt ja tʉy'a̱jtʉn es ni xykyatuñʉ kwentʉ di'ibʉ ja̱'a̱yʉty myadyáktʉp. Je'eyʉ xya'ʉxpeky mʉt ja ñʉ'ʉ tyu'u ja Dios. ¿Tii óyʉdsʉ da ngugʉbátʉt ma̱ yʉ yajkutujkpʉ kopk, o kyajʉ?
\p
\v 15 Es ja Jesús ñija̱'a̱bʉ naty ja tyá̱dʉdyʉ 'yaxʉk winma̱'a̱ñʉty. Ta t'anma̱a̱ydyʉ:
\p —¿Ti kots miits xyajka̱'a̱ja̱'a̱ndʉ? Tuk'ijxtʉgʉts ja meeñ di'ibʉ mʉʉt mgugʉbety.
\p
\v 16 Net dyajmiindʉ tu'ugʉ platʉ meeñ. Ko tya̱a̱dʉ t'ijxy ja Jesús, net dyajtʉʉy:
\p —¿Pʉ́nʉ tya̱dʉ wyiin jyʉjp esʉ xyʉʉ di'ibʉ yam kʉxja̱'a̱y?
\p Ta ja'ajʉty 'yadsoodʉ:
\p —Yʉ yajkutujkpʉ kopk.
\p
\v 17 Net ja Jesús 'yanma̱a̱yʉdʉ:
\p —Pes mo'oydyʉ ja yajkutujkpʉ kopk ja di'ibʉ yʉ'ʉ jya'a'a̱jtypy, es mo'oydyʉ ja Dios di'ibʉ Dios jya'a'a̱jtypy.
\p Ko tmʉdoodʉ tya̱a̱dʉ, ta dʉ'ʉñʉ wyʉ'ʉmʉdyaaydyʉ.
\s Ja̱'a̱y dyajtʉ́wdʉ pʉn jikypyʉ́ktʉp ja o'kpʉty
\p
\v 18 Net oj tninʉjxtʉ Jesús na̱a̱gʉdyʉ saduseeʉty. Ja saduseeʉty jyʉna̱'a̱ndʉ ko kyajp jyikypyʉka̱'a̱ñ ja o'kpʉty. Dʉ'ʉnʉ tya̱a̱dʉ ttuknibʉjtákʉdʉ:
\p
\v 19 —Ya'ʉxpʉjkpʉ, Moisés dyajnigutúkʉ ko pʉn ja pʉ́n 'yeeky es kyaj tʉ tpattʉ 'yu'unk, ja myʉga'ax pyʉ́kʉp ja ku'ekytyo'oxy es tmʉdáttʉt ja 'yu'unk, es ja'a tyuknikʉjxm'átʉp ja jamyii.
\v 20 Dʉ'ʉn jyajty ma̱ ʉʉdsʉty. Tamʉ naty jʉxtujk tukka'axʉ yedyʉjk. Ja ka'axkópk pyejky, es 'ye'ky, kyaj tpattʉ ja 'yu'unk.
\v 21 Ta ja myʉmajtskpʉ tpejky ja ku'ekytyo'oxy, es nandʉ'ʉn jyajty. Es ja myʉdʉgʉʉkpʉ nandʉ'ʉn jyajty,
\v 22 extʉ ko 'yabʉdseemy nijʉxtujk, es ni pʉ́n tkatukpattʉ 'yu'unk. Es ko tya̱a̱dʉ dʉ'ʉn tʉgekyʉ ñajxy, ta nandʉ'ʉn ja toxytyʉjk 'yo'knʉ.
\v 23 Es ma̱ jyikypyʉka̱'a̱ndʉk ja o'kpʉty, ¿pʉ́nʉk nidu'ugʉ tadʉ jʉxtujkpʉ ʉna̱'kʉty ñʉdo'oxy'átʉp, éxtʉm tʉ pyʉjkta̱'a̱ydyʉ mʉt yʉ'ʉ?
\p
\v 24 Esʉ Jesús 'yadsoojʉdʉ:
\p —Miidsʉty nʉgoo m'okka̱jxtʉgooyñʉdʉ, mʉt ko kyaj xyñijáwʉdʉ ja Diosʉ jyaaybyajtʉn es ni ja myʉk'a̱jtʉnʉ Dios.
\v 25 Es ko ja o'kpʉ jyikypyʉ́ktʉt, ni kyapʉ́ktʉt ni pʉ́n, dʉ'ʉn 'yíttʉt éxtʉmʉ ánklʉsʉ tsa̱jpótmʉdʉ.
\v 26 Yʉ o'kpʉty sitʉy jikypyʉ́ktʉp. ¿Tii kyajnʉm miits xyajmadya̱'a̱ktʉ éxtʉm ja Dios jyʉnáñ ma̱ ja jyaaybyajtʉn, ma̱ tmadya'agyʉ tadʉ apyñgyepy ko tyoy?, ko t'anma̱a̱y ja Moisés: “Ʉjtsʉ dʉ'ʉn ja Abra̱a̱nʉ Dyios, Isa̱a̱ esʉ Jakoob.”
\v 27 Yʉ Dios, kyaj yʉ'ʉ Dyios'átyʉty ja o'kpʉty, yʉ'ʉ dʉ'ʉn ja jiikypyʉty.\f 12:27 Yʉ'ʉ 'yandijpy ko mʉdʉ Dios tʉgekyʉ jyiky'a̱jtta̱'a̱ydyʉ. Ix Lukʉs 20:38. \f*  Es dʉ'ʉn miidsʉty sitʉy nʉgoo m'okka̱jxtʉgooyñʉdʉ.
\s Ana'amʉnʉ waanʉ mʉjpʉ
\p
\v 28 Net nandʉ'ʉn ñimiinʉ Jesús tu'uk ja di'ibʉ tsa̱jptʉgóty ya'ʉxpʉjkp, di'ibʉ tʉ tmʉdoyʉ tya̱a̱dʉ es ñija̱'a̱p ko Jesús tʉ t'adsoodʉ ja saduseeʉty mʉdʉ wijy'a̱jtʉn. Ta dyajtʉʉy:
\p —Ya'ʉxpʉjkpʉ, ¿di'ibʉ dʉ'ʉn ja ana'amʉn ni'igʉ myʉ́jʉty?
\p
\v 29 Ta Jesús 'yadsoojʉ:
\p —Ja ana'amʉn di'ibʉ ni'igʉ myʉ́jʉty, yʉ'ʉ tya̱a̱dʉ ma̱ jyʉna'añ: “Mʉdowdʉ es jaygyúkʉdʉ, miits israelítʉty: ja Dios di'ibʉ Nindsʉn'a̱jtʉm, yʉ'ʉyʉ je'eyʉ Windsʉn'a̱jtp.
\v 30 Tsoktʉ ja mWindsʉ́n Dios mʉt winʉ mjot mwinma̱'a̱ñ, mʉt winʉ m'anmʉja̱'a̱n es mʉt winʉ mmʉja̱a̱.”
\v 31 Es ja myʉmajtskpʉ yʉ'ʉ dʉ'ʉn jyʉna'añ: “Tsoktʉ ja mmʉdʉjkpa̱'a̱ éxtʉm mij kʉ'ʉm mnaydsyékyʉty.” Tadʉ nimajtskpʉ ana'amʉn nik ni'igʉ myʉ́jʉty kʉdiinʉm ni tu'ugʉ wiinkpʉ.
\p
\v 32 Ta ja di'ibʉ tsa̱jptʉgóty ya'ʉxpʉjkp 'yanma̱a̱yʉ Jesús:
\p —Oyʉts tʉ xy'adsoy, ya'ʉxpʉjkpʉ. Tʉy'a̱jtʉnʉ'ʉ ko ijtp tu'uk je'eyʉ Dios, kyajpʉ wiinkpʉ.
\v 33 Es pʉn ndsojkʉm ja Nindsʉn'a̱jtʉm Dios mʉt winʉ njot nwinma̱'a̱ñ'a̱jtʉm, mʉt winʉ nmʉja̱a̱'a̱jtʉm es pʉn nandʉ'ʉn ndsojkʉm ja nmʉdʉjkpa̱'a̱'a̱jtʉm éxtʉm nnaydsyojkʉm kʉ'ʉm, yʉ'ʉ sitʉy nik ni'igʉ tsyoba̱a̱dʉt kʉdiinʉm tʉgekyʉ yojxʉn es tʉgekyʉ windsʉ'kʉn di'ibʉ yajtooydyʉp artalkʉjxm.
\p
\v 34 Es mʉt ko ja Jesús ñija̱'a̱p ko ja di'ibʉ tsa̱jptʉgóty ya'ʉxpʉjkp tʉ 'yadsooyʉty mʉdʉ wijy'a̱jtʉn, ta t'anʉʉmʉ:
\p —Je'eyʉ tim waanʉ mdʉgoy'a̱jtxʉty es m'ítʉt ma̱ Dios yajkutíky.
\p Es kyaj pʉ́n 'yoknaydyuk'a'ijxʉnʉ es t'ak'yajtʉ́wʉt ni tii.
\s Pʉ́nʉ tyʉʉmp 'ya̱a̱ts ja Kristʉ
\p
\v 35 Oknʉm ko Jesús ttuk'ʉxpejky ja ja̱'a̱yʉty mʉj tsa̱jptʉjk ñabotsoty. Ta yajtʉʉjʉdʉ:
\p —¿Wi'ix ko yʉ di'ibʉty tsa̱jptʉgóty ya'ʉxpʉjktʉp jyʉna̱'a̱ndʉ ko yʉ Kristʉ yʉ'ʉ tʉʉmp'a̱jt a̱a̱ts'a̱jtʉp ja Davit je'eyʉ?
\v 36 Mʉt ko Davit kʉ'ʉm, mʉt ja myʉk'a̱jtʉn ja Espíritʉ Santʉ jyʉna'añ:
\q Yʉ Dios t'anʉʉmʉ ʉjtsʉ nWindsʉ́n:
\q “U'uñʉ ya̱a̱ aga̱'a̱ñdsyoo ma̱ ʉjʉn,
\q extʉ kots ʉj nyajtʉgóyʉt tʉgekyʉ mij ja mmʉdsip.”
\m
\v 37 ¿Es wi'ix mba̱a̱t yʉ Kristʉ tyʉʉmp'áty 'ya̱a̱ts'átyʉty yʉ Davit? Pes Davit kʉ'ʉm jʉna̱a̱mp nWindsʉ́n.
\p Es ja ja̱'a̱yʉty di'ibʉ nimáyʉdyʉ naty, yʉ'ʉjʉty myʉdooda̱a̱ydyʉ yajxón ja Jesús.
\s Jesús tnigajxy ja fariseeʉty es di'ibʉ tsa̱jptʉgóty ya'ʉxpʉjktʉp
\p
\v 38 Es ja Jesús t'aktuk'ʉxpejky:
\p —Naygywentʉ'átʉdʉ miidsʉty mʉt ja di'ibʉty ya'ʉxpʉjktʉp tsa̱jptʉgóty. Yʉ'ʉ pyʉjtáktʉp ja witʉ yembyʉ es ttsoktʉ es ja ja̱'a̱yʉty 'yʉbo'x kya̱jxpo'xʉdʉt tu'a̱a̱y mʉdʉ windsʉ'kʉn,
\v 39 es tsa̱jptʉgóty jap tyim'u'uñʉya̱'a̱ndʉ ma̱ ja ja̱'a̱yʉty mba̱a̱t yajxón 'yíxʉdʉ es mʉj windum 'yu'uñʉya̱'a̱ndʉ ma̱ pʉ́n kyay 'yuuktʉ.
\v 40 Es tpʉjkʉdʉ ja tyʉjkʉty yʉ ku'ekytyo'oxyʉty, net kya̱jxta̱'a̱ktʉ jeky es dʉ'ʉn twin'ʉʉna̱'a̱ndʉ ja ja̱'a̱yʉty, es ñay'andíjʉdʉ jyiky'attʉ tʉy'a̱jtʉn mʉʉt. Pa̱a̱ty pátʉdʉp ni'igʉ ja tʉydyu'unʉn.
\s Ku'ekytyo'oxy ja myeeñ dyoxy
\p
\v 41 Oknʉm ja Jesús ñaxwe'tsy ma̱ t'ijxy ko ja mʉkja̱'a̱ydyʉjk tpʉjtáktʉ may ja myeeñ ma̱ ja mʉj tsa̱jptʉjkʉ 'yalkansiiʉ.
\v 42 Es nandʉ'ʉn jya'ty tu'ugʉ ku'ekytyo'oxy ayoobʉ, es tpʉjta'aky majtskʉ mutsk meeñu'unk di'ibʉ yiin waanʉ tsyo'a̱jtypy.
\v 43 Net ja Jesús dyaxyʉ ja 'yʉxpʉjkpʉtʉjk, es t'anma̱a̱y:
\p —Tʉy'a̱jtʉn n'anʉʉmʉ ko tya̱dʉ ku'ekytyo'oxy di'ibʉ ayoop tʉ dyaky ni'igʉ es kʉdiinʉm nidʉgekyʉ ja mʉkja̱'a̱yʉty.
\v 44 Ja'a ko yʉ'ʉjʉty dyaktʉ di'ibʉ yajnadʉjkʉp, perʉ tya̱dʉ ayoobʉ ku'ekytyo'oxy dyaky tʉgekyʉ ja myeeñ di'ibʉ tyukjiky'ajtypy.
\c 13
\s Jesús tnigajxy ko ja mʉj tsa̱jptʉjk tyʉgoya'añ
\p
\v 1 Ko ja Jesús tsyo'oñ ma̱ ja mʉj tsa̱jptʉjk, nidu'ugʉ 'yʉxpʉjkpʉty jyʉnáñ:
\p —Windsʉ́n, ok'ix yʉ mʉj tsa̱a̱jʉty es yʉ tsuj tʉjkʉty.
\p
\v 2 Es ja Jesús 'yadsooy:
\p —¿M'ijxtʉp tʉgekyʉ tya̱a̱dʉ? Kyaj wyʉ'ʉma̱'a̱ñ ni tu'ugʉ tsa̱a̱ ñayñikoombétyʉty, tʉgekyʉ tyʉgoya'añ.
\s Ijxwʉ'ʉmʉn ko ja naxwíñʉdʉ tyʉgoya'añ
\p
\v 3 Net oj ñʉjxtʉ ma̱ ja Oliivʉs Kopk di'ibʉ jam windum ma̱ ja mʉj tsa̱jptʉjk. Es ko natyʉ Jesús jam 'yu'uñʉ, ta ja Peedrʉ, Santya̱'a̱gʉ, Fwank esʉ Andrés oj 'yanʉ'ʉmxʉdʉ ayu'udsyʉ:
\p
\v 4 —Njanijawʉyándʉpts na̱'a̱ dʉnʉ tya̱a̱dʉ di'ibʉ tunán jatánʉp es ti ijxwʉ'ʉmʉn ja̱'a̱y myʉdáttʉp ko tya̱a̱dʉ tʉgekyʉ dʉ'ʉn tyuna̱'a̱ñ jyata̱'a̱ñʉty.
\p
\v 5 Ta Jesús 'yanma̱a̱yʉdʉ:
\p —Mnaygywentʉ'átʉdʉp kʉdiibʉ pʉ́n mwin'ʉʉnʉdʉt.
\v 6 Mʉt ko may myina̱'a̱ndʉ di'ibʉ jʉna̱'a̱na̱a̱mp: “Ʉjtsʉ dʉ'ʉn ja Kristʉ.” Es wyin'ʉʉnaampy mayʉ ja̱'a̱yʉty.
\p
\v 7 ’Es ko miits xymyʉdówdʉt tsyiptundʉ oymya̱a̱ty, katʉ mnay'adsʉ'ʉgʉdʉ. Pes dʉ'ʉn jyata̱'a̱ñ, per kyajpʉ dʉ'ʉn yʉ'ʉjʉty ma̱ ja naxwíñʉdʉ tyʉgoya'añ.
\v 8 Mʉt ko tuk peky mʉt jatuk peky ja naxwíñʉdʉ ja̱'a̱yʉty ñayñitsiptuna̱'a̱nʉdʉ esʉ ana'ambʉty nixim niyam, es myina̱'a̱ñ ja mʉk ujxʉty oymya̱a̱ty esʉ mʉk yuu. Tʉgekyʉ tya̱a̱dʉ yʉ'ʉ dʉ'ʉn ma̱a̱nʉm je'eyʉ tsyonda'aky ja ayo'on.
\p
\v 9 ’Per mnaygywentʉ'átʉdʉp miidsʉty, ja'a ko ja ja̱'a̱yʉty mmʉnʉjxʉdʉp ma̱ ja kumda̱ttʉjkʉn es myajwóptʉt mʉt ko miits xypyanʉjxtʉpts. Es mmʉnʉjxʉdʉp ma̱ gobernadoor esʉ rey es dʉ'ʉn miidsʉty jap xypyʉjta̱'a̱ktʉt ja tʉy'a̱jtʉn ʉjtskyʉjxm.
\v 10 Es koonʉm yajka̱jxwa̱'xʉt ja oybyʉ ayuk ma̱ tʉgekyʉ naxwíñʉdʉ, es óknʉm ja naxwíñʉdʉ tyʉgoya'añ.
\v 11 Es ko myajmʉnʉjxʉt es myajkʉyákʉt ma̱ ja kumda̱ttʉjkʉn, katʉ mjotmay'ooktʉ miidsʉty wi'ix mjʉna̱'a̱ndʉt. Ja'a mga̱jxtʉp di'ibʉ Dios mmo'oyʉdʉp jaanʉm, ja'a ko kyaj miits xykya̱jxa̱'a̱ndʉ mgʉ'ʉm winma̱'a̱ñ, yʉ Espíritʉ Santʉ mwinma̱'a̱ñmyo'oyʉdʉp.
\p
\v 12 ’Ma̱ tadʉ tiempʉ jyata̱'a̱ñʉty, ko extʉ di'ibáty tukka'ax'a̱jttʉp kyʉyaka̱'a̱nʉp nixim niyam es ttuk'ya'ooktʉt; es ja u'unkteety dʉ'ʉn tyuna̱'a̱ñ mʉt ja 'yu'unk; es ja ʉna̱'ku'ungʉty nandʉ'ʉn myʉttsiptuna̱'a̱ndʉp ja tya̱a̱k tyeety es tyuk'ya'ooktʉp.
\v 13 Es nidʉgekyʉ ja̱'a̱yʉty m'axʉk'íxʉdʉt ja'a ko miits xypyanʉjxtʉpts. Per di'ibʉ 'yakmʉbejkypyʉm dʉ'ʉñʉm, yʉ'ʉ nitso'ogʉp.
\p
\v 14 ’Yʉ Diosʉ kyuga̱jxpʉ Dañel tkʉxja̱a̱y di'ibʉ tyúndʉp ja axʉʉkpʉ. Ko xy'íxtʉt tyanʉ ma̱ kyaj pyaadyʉty ja di'ibʉ ya''axʉ'kʉp es di'ibʉ kyaj tmʉj'íxy ja Dios (wa'an tjaygyukʉ di'ibʉ yʉ neky kyajxypy), net di'ibáty ijttʉbʉ naty Judeeʉ kya'aktʉt jap es ñʉjxtʉt tungʉjxy kopkkʉjxy.
\v 15 Es di'ibʉ naty jam tʉjkkʉjxm, kyaj jyʉnákʉt es nʉjx tnidʉkʉ di'ibʉ jap es tjuuda̱'a̱nʉt.
\v 16 Es di'ibʉ naty jam kyamotm, kyaj jyʉmbítʉt es min t'ooxy ja wyit.
\v 17 ¡Pʉroobʉ ja toxytyʉjkʉty di'ibʉ naty ijtp u'unkmʉʉt ma̱ tadʉ xʉʉ es di'ibʉ ya'u'unktsi'tstʉp!
\v 18 Amdow pʉjktsówdʉ miidsʉty ja Dios es kʉdiibʉ mga'aktʉt ko naty xyuxy,
\v 19 mʉt ko mʉk 'yita̱'a̱ñ ja ayo'on, éxtʉm ni na̱'a̱nʉm kyajaty extʉ ma̱ Dios dyajkojy ja naxwíñʉdʉ, es ni dʉ'ʉn kyanakyjyata̱'a̱ñʉty jatʉgok.
\v 20 Es pʉnʉ Dios kyaj dyajwaanʉ tadʉ tiempʉ, ni pʉ́n kyatso'oktʉt. Per yajwaanʉp yʉ'ʉ mʉt ko ttseky pʉ́nʉty yʉ'ʉ tʉ twin'ixy éxtʉmʉ jya'ayʉn.
\p
\v 21 ’Ko naty pʉ́n miits m'anʉ'ʉmxʉdʉ: “Ixtʉ, tya̱a̱ dʉn ja Kristʉ”, o “Ixtʉ, tʉxim ja Kristʉ”, kyaj xymyʉbʉ́ktʉt.
\v 22 Mʉt ko mina̱a̱mp ja win'ʉ'ʉmbʉty di'ibʉ nayyajnaxánʉp éxtʉmʉ Kristʉ es éxtʉmʉ Diosʉ kyuga̱jxpʉ, es tyunaampy yʉ ijxwʉ'ʉmʉn esʉ mʉj'a̱jtʉn es dʉ'ʉn tjawin'ʉʉna̱'a̱ndʉt ja ja̱'a̱yʉty di'ibʉ Dios kʉ'ʉm wyin'ijx.
\v 23 Pa̱a̱ty mnayjyʉjp'íxʉdʉp miidsʉty. Tʉ n'anʉʉmʉdʉ miidsʉty yʉ tya̱a̱dʉ tim jayʉjp.
\s Wi'ix jyʉmbítʉt ja Naxwíñʉdʉ Ja̱'a̱yʉdyʉ Kyudʉnaabyʉ
\p
\v 24 ’Es ko dʉ'ʉnʉ naty tʉ ña̱jxta̱'a̱yʉ tadʉ ayo'on, ja xʉʉ wyingoodsʉya'añ, ja po'o kyaj ñakyjya̱ja̱'a̱ñ,
\v 25 kya̱'a̱dʉt ja mʉdsa̱'a̱jʉty es yu'xʉp ja mʉk'a̱jtʉn tsa̱jwínm.
\v 26 Net xy'íxtʉdʉts nmiñ ʉj, ja Naxwíñʉdʉ Ja̱'a̱yʉdyʉ Kyudʉnaabyʉ, yoodsóty mʉdʉ mʉk'a̱jtʉn esʉ mʉj'a̱jtʉn.
\v 27 Es nduk'ana'amʉdʉts ja n'ánklʉsʉts, es dyajnaymyúkʉdʉt di'ibáty tʉ nwin'íxtʉts, ma̱ yʉ jʉmboj esʉ yukpoj myiñ es ma̱ yʉ xʉʉ pyʉdsemy es ma̱ tsyi'ity, oytyim ma̱a̱ty.
\p
\v 28 ’Jattʉ tya̱dʉ 'yijxwʉ'ʉmʉn ja iigʉ kepy. Ko ja xye'entsy 'yity u'unk es pyʉdsemy ja 'yaay, miits mnija̱'a̱dʉp ko miimp ja ambʉ.
\v 29 Nandʉ'ʉn ja̱jtpʉ dʉ'ʉn ko xy'íxtʉt tʉgekyʉ tya̱a̱dʉ, mnijáwʉdʉp ko tʉʉ dʉnʉ naty wingoombʉts, éxtʉm mba̱a̱t njʉna̱'a̱nʉm tʉjk agʉ'ʉybyʉn.
\v 30 Tʉy'a̱jtʉn n'anʉʉmʉdʉ ko tʉgekyʉ tya̱a̱dʉ jyata̱'a̱ñʉty ma̱a̱nʉmʉ naty ja ja̱'a̱yʉty di'ibʉ tyam kyaj 'yooktʉnʉm.
\v 31 Ja tsa̱jp es ja naxwíñʉdʉ náxʉp, per ja n'ayúkʉts ni na̱'a̱ kyakexy kyanaxy.
\p
\v 32 ’Ja xʉʉ es ja oorʉ ni pʉ́n tkanijawʉ, ni yʉ Diosʉ 'yánklʉsʉty es ni ʉj, ja Diosʉ 'yU'unk, yʉ'ʉyʉ dʉ'ʉn je'eyʉ ñija̱'a̱p ja Dios Teety.
\v 33 Pa̱a̱ty wʉ'ʉmdʉ miidsʉty wijyʉty es mnayjyʉjp'íxʉdʉp, ja'a ko kyaj xyñijáwʉdʉ na̱'a̱ nmina̱'a̱ñʉts.
\p
\v 34 ’Dʉ'ʉn ja'a éxtʉm tu'ugʉ ja̱'a̱y di'ibʉ nʉjxa̱a̱mp jagam. Ko naty kyajnʉm tsyooñ, ta tmo'oydyʉ ja pyo'oduumbʉty ja tyuunk nidu'uk nidu'uk, es t'anma̱a̱y ja di'ibʉ kywentʉ'átʉp ja tʉjk a̱a̱ es wyijy'ítʉt.
\v 35 Es n'anʉʉmʉdʉ miidsʉty, wʉ'ʉmdʉ wijy, mʉt ko kyaj xyñijáwʉdʉ na̱'a̱ jyʉmbita̱'a̱ñ ja mWindsʉ́n, pʉn tʉ tsyu'ujʉnʉ, pʉn tsu'pʉn, ma̱ 'yʉy ja tʉgaak o ma̱ xyʉʉñʉ.
\v 36 Exkʉm ko jyʉmbity ti'in es mba̱a̱dʉdʉt ma̱a̱bʉty.
\v 37 Es di'ibʉ n'anma̱a̱ydyʉp miidsʉty, n'anma̱a̱ydyʉpts nandʉ'ʉn nidʉgékyʉty: Wʉ'ʉmdʉ wijyʉty.
\c 14
\s Tkajxy'áttʉ pʉn wi'ixʉ Jesús yajmátsʉt
\p
\v 1 Ja'a tyʉgoy'aty majtsk xʉʉ ja paskʉ xʉʉ ma̱ yajkáy ja tsa̱jkaaky di'ibʉ kyaj tmʉdaty yʉ levaduurʉ, es ja teedywyindsʉ́nʉty es ja di'ibʉty tsa̱jptʉgóty ya'ʉxpʉjktʉp t'ʉxta̱a̱ydyʉ ja winma̱'a̱ñ wi'ix t'okmátstʉt ja Jesús mʉdʉ andakʉn, es ttuk'ya'ooktʉt.
\v 2 Es ñayjyʉnánʉdʉ:
\p —Kyaj jyaaty ma̱ ja xʉʉ kʉdiibʉ xyñibʉdʉ'kʉm ja ja̱'a̱yʉty.
\s Tu'ugʉ toxytyʉjk ttukkuutsy ja pa̱'a̱k xu'kpʉ ja Jesús
\p
\v 3 Jamʉ natyʉ Jesús Betañʉ ma̱ yʉ tyʉjkʉ Simonk di'ibʉ yajtijp nileprʉ pa̱'a̱m. Ko naty ja Jesús 'yu'uñʉ meesʉ winduuy, ta ñimʉwingoonʉ tu'ugʉ toxytyʉjk mʉt tu'ugʉ alabastrʉ limetʉ ujts mʉdʉ aseytʉ pa̱'a̱k xu'kpʉ jantsy tsooxʉbʉ. Ta ja toxytyʉjk oj ttuknitemy kyʉba̱jkkʉjxy.
\v 4 Ko t'ijxtʉ tya̱a̱dʉ ja ja̱'a̱yʉty, ta nidu'ugʉty 'yajkʉdʉ, es ñayjyʉnánʉdʉ:
\p —¿Ti ko tya̱a̱dʉ dʉ'ʉn tʉ 'yʉxtʉgoy?
\v 5 Tya̱a̱dʉ tʉʉxyʉp yajteeky tʉgʉk mʉgo'px xʉʉ nidún, esxyʉp yajtukpudʉ́kʉdʉ ja ayoobʉ ja̱'a̱yʉty.
\p Ta t'oodʉ ja toxytyʉjk.
\v 6 Es ja Jesús t'anma̱a̱ydyʉ:
\p —Mastu'uttʉ. ¿Ti ko xy'oodʉ? Tya̱a̱dʉ óyʉdsʉ dʉ'ʉn tʉ xytyuñ.
\v 7 Ja ayoobʉtʉjkʉty dʉ'ʉñʉm xymyʉdáttʉt ma̱ miidsʉty, es oyña̱'a̱ty mba̱a̱t xypyudʉ́kʉdʉt. Per ʉj kyajts dʉ'ʉñʉm xymyʉdáttʉt.
\v 8 Tya̱dʉ toxytyʉjk tʉ ttuñ di'ibʉ mba̱a̱t, tʉ ja nnini'xʉts pa̱'a̱k xu'kpʉ ttukkuutsy esʉts nnaxtʉjkʉnʉdʉts.
\v 9 Tʉy'a̱jtʉn n'anʉʉmʉdʉ ko yajka̱jxwa'xy yʉ oybyʉ ayuk ma̱ tʉgekyʉ naxwíñʉdʉ, yajmadya̱'a̱gʉt nandʉ'ʉn di'ibʉ tyuunʉ tya̱dʉ toxytyʉjk, es dʉ'ʉn yajjamyátsʉt yʉ'ʉ.
\s Juudʉs tkʉyaka̱'a̱ñ ja Jesús
\p
\v 10 Net nidu'ugʉ nima̱jmajtskpʉ ja ʉxpʉjkpʉ di'ibʉ xyʉ'a̱jtypy Juudʉs Iskaryotʉ, oj ñejxy ma̱ ja teedywyindsʉ́nʉty es oj myadya'aky mʉt yʉ'ʉjʉty wi'ix tkʉyaka̱'a̱ñ ja Jesús.
\v 11 Es yʉ'ʉjʉty xyondaktʉ es twa̱ndaktʉ ja Juudʉs ko tmo'oya̱'a̱ndʉ ja meeñ. Net ja Juudʉs t'ʉxta̱a̱y ja winma̱'a̱ñ wi'ix tkʉyákʉt ja Jesús.
\s Nindsʉn'a̱jtʉmʉ 'ya'ux
\p
\v 12 Es ma̱ ja paskʉ xʉʉ tsyondaky, ma̱ yajkáy ja tsa̱jkaaky di'ibʉ kyaj tmʉdaty ja levaduurʉ, es ja ja̱'a̱yʉty dya'ooktʉ ja byorreegʉ, ta ja ʉxpʉjkpʉty tnimiindʉ wingón ja Jesús es dyajtʉʉdʉ:
\p —¿Ma̱ xytsyeky n'ʉxkúkʉdʉts es ndu'unʉm ja paskʉ a'ux?
\p
\v 13 Ta ja Jesús tkejxy nimajtskʉ 'yʉxpʉjkpʉty, es t'anma̱a̱y:
\p —Nʉjxtʉ jam ka̱jpnóty. Jap xypya̱a̱dʉt tu'ugʉ yedyʉjk di'ibʉ myʉnejxypy tuk tsiyʉ nʉʉ,
\v 14 es xypyanʉjxtʉt extʉ ma̱ tyʉjktʉ́kʉ, es xy'anʉʉmʉdʉ tadʉ kudʉjk: “Yʉ nWindsʉ́nʉts xytyuk'yajtʉʉp: ¿Ma̱ ja kwartʉ ma̱ mba̱a̱t n'a'ux'áttʉdʉts mʉdʉdsʉ n'ʉxpʉjkpʉtʉjk ma̱ tya̱dʉ paskʉ?”
\v 15 Net mduk'íxʉdʉt tu'ugʉ mʉj kwartʉ es oydyúñ ma̱ ja tuknikʉ'ʉybyʉ tʉjk, es xy'ʉxkúkʉt ja a'ux jam.
\p
\v 16 Ta ja nimajtsk ʉxpʉjkpʉty ñʉjxtʉ ka̱jpnóty es tpattʉ tʉgekyʉ éxtʉm 'yanma̱a̱yʉ ja Jesús, es dya''abátʉdʉ ja paskʉ a'ux.
\v 17 Es ko oj tsyu'ujʉnʉ, ta jya̱jttʉ Jesús mʉdʉ 'yʉxpʉjkpʉty,
\v 18 es ñaxwa'tsta̱a̱ydyʉ meesʉ winduuy, es kyaydyʉ. Net ja Jesús jyʉnáñ:
\p —Tʉy'a̱jtʉn n'anʉʉmʉdʉ ko nidu'uk miidsʉty di'ibʉ kaapy mʉt ʉj, ja'ats ʉj xykyʉyaka̱a̱mbʉts.
\p
\v 19 Net ja ʉxpʉjkpʉty jyantsyjyotmaydyuktʉjkʉdʉ, es dyajtʉʉdʉ nidu'ugáty ja Jesús:
\p —¿Tii ʉjtsʉ daa?
\p
\v 20 Ta 'yadsoojʉdʉ Jesús:
\p —Yʉ'ʉ dʉ'ʉn nidu'uk miidsʉty ja nima̱jmajtskpʉ di'ibʉts xymyʉtka̱a̱ymyujkp.
\v 21 Ʉj, ja Naxwíñʉdʉ Ja̱'a̱yʉdyʉ Kyudʉnaabyʉ, dʉ'ʉn nnejxyʉts éxtʉm ja Diosʉ jyaaybyajtʉn jyʉna'añ. Per pʉroobʉ tadʉ yedyʉjk di'ibʉts xykyʉyaka̱a̱mp. Nik oy mʉt yʉ'ʉ kooxyʉp kyadimmiiñ kyadimja̱jty naxwiiñ.
\p
\v 22 Ma̱ naty jam 'ya'ux'attʉ, ta Jesús tkone'ky ja tsa̱jkaaky es tja̱'a̱ygyʉdáky ja Dios.
\p Es ko ttujkwa'xy, ta tmooydyʉ ja 'yʉxpʉjkpʉty, es t'anʉʉmʉdʉ:
\p —Kaydyʉ. Tya̱a̱dʉdsʉ nnini'x.
\p
\v 23 Net tkone'ky tu'ugʉ kálʉz mʉdʉ vinʉ es tja̱'a̱ygyʉda'aky ja Dios. Ta tmooydyʉ ja 'yʉxpʉjkpʉty, es nidʉgekyʉ 'yuktʉ ma̱ ja kálʉz,
\v 24 es 'yanma̱a̱yʉdʉ:
\p —Tya̱a̱dʉdsʉ dʉ'ʉn ja nne'pyñ di'ibʉ Dios yajnaxkʉdákypy ja jembyʉ kajxy'átypyʉ, di'ibʉ yajtama̱a̱n yaj'yoka̱a̱mp es dʉ'ʉn yajma'xʉt nimay ja ja̱'a̱yʉdyʉ pyojpʉty.
\v 25 Es n'anʉʉmʉdʉ ko kyajts nnaky'uuga̱'a̱ñ ja uuvʉ nʉʉ extʉ kodsʉ naty n'iiky mʉt miidsʉty ja jembyʉ uuvʉ nʉʉ ma̱ ja Diosʉ kyutujkʉn.
\s Jesús tnigajxy ko Peedrʉ 'yʉxtija̱'a̱ñʉty
\p
\v 26 Ko t'ʉʉda̱a̱ydyʉ tu'ugʉ alabanzʉ, ta oj ñʉjxtʉ ma̱ ja Oliivʉs Kopk.
\v 27 Net ja Jesús t'anma̱a̱ydyʉ:
\p —Nidʉgekyʉ miits xymyastu'udándʉpts ma̱ tya̱dʉ koots. Mʉt ko jyʉna'añ ma̱ Diosʉ jyaaybyajtʉn: “Nya'oogʉpts ja borreegʉ kwentʉ'a̱jtpʉ, es ja byorreegʉty 'yayo'oywya̱'xta̱'a̱ydyʉt.”
\v 28 Es kodsʉ naty tʉ njikypyeky, jawyiinʉts nnʉjxʉt Galileeʉ ma̱a̱nʉmʉ naty miits mganʉjxtʉ.
\p
\v 29 Net ja Peedrʉ jyʉnáñ:
\p —Oy nidʉgekyʉ mjamastútʉbʉ, ʉj kyajts mij nmastu'udʉt.
\p
\v 30 Net ja Jesús 'yanma̱a̱yʉ:
\p —Peedrʉ, tʉy'a̱jtʉn n'anʉʉmʉ ko ma̱ tya̱dʉ koots, kyajnʉmʉ natyʉ tʉgaak 'yʉy majtsk ok, es mij mjʉna̱'a̱na̱'a̱ñ tʉgʉk ok ko kyajts xy'ix'aty.
\p
\v 31 Ta ja Peedrʉ mʉk 'yadsooy:
\p —Oyʉts ndim'oogʉt mʉt mij, kyajts njʉna̱'a̱na̱'a̱ñ ko kyaj n'ix'aty.
\p Es nidʉgekyʉ ja wiink ʉxpʉjkpʉty nandʉ'ʉn jyʉna̱a̱nda̱a̱ydyʉ.
\s Jesús kya̱jxta'aky Jetsemanii
\p
\v 32 Net ja Jesús jya̱jttʉ mʉdʉ 'yʉxpʉjkpʉty ma̱ tu'ugʉ luga̱a̱r di'ibʉ xyʉ'a̱jtypy Jetsemanii. Ta t'anma̱a̱ydyʉ ja 'yʉxpʉjkpʉty:
\p —U'uñʉdʉ ya̱a̱ mints xim n'okka̱jxta'aky.
\p
\v 33 Ta tmʉnejxy ja Peedrʉ, Santya̱'a̱gʉ esʉ Fwank, esʉ Jesús ñayjya̱'a̱jʉ jantsy jotmaymyʉʉt es 'yamutsk'a̱jty.
\v 34 Net t'anma̱a̱ydyʉ:
\p —Dʉ'ʉnʉts njawʉ njodoty éxtʉm tu'ugʉ jotmay di'ibʉ mʉdʉ o'kʉn. Wʉ'ʉmdʉ miits ja ya̱a̱ es mʉdánʉdʉ ja tsuu mʉt ʉj.
\p
\v 35 Net ja Jesús waanʉ ñas'yo'oyʉ. Ta ñayjyujpʉ koxtanʉ naxkʉjxy, kya̱jxtáky
\v 36 es jyʉnáñ:
\p —Tatitu'unk, mij mba̱a̱t oytyiity xytyuñ. Pʉn mba̱a̱t, kʉdiibʉts n'uugʉt yʉ ta̱'a̱mbʉ. Per kyaj dyʉ'ʉnʉty éxtʉmts ʉj ndseky, wa'an dʉ'ʉn éxtʉm mij xytsyeky.
\p
\v 37 Net jyʉmbijty ma̱ naty ja nidʉgʉʉkpʉ 'yʉxpʉjkpʉty, es tpattʉ mya̱'a̱dʉ, es t'anma̱a̱y ja Peedrʉ:
\p —Simonk, ¿tii mma̱a̱bʉ? ¿Ti kyaj tʉ mmada'aky m'ítʉt wijy mʉt ʉj ni tuk oorʉ?
\v 38 Wijtʉ es ka̱jxta̱'a̱ktʉ kʉdiibʉ ja ka'oybyʉ mmʉmada̱'a̱gʉdʉt. Tʉy'a̱jtʉn ko ja anmʉja̱'a̱n myʉda̱jtypy ja tsojkʉn, per kyaj yʉ nini'x tkupʉka̱'a̱ñ.
\p
\v 39 Ta jatʉgok oj ñejxy, es kya̱jxtáky dʉ'ʉn éxtʉm jayʉjp.
\v 40 Net jyʉmbijty jatʉgok ma̱ ja nidʉgʉʉkpʉ, es tpattʉ ak ma̱a̱dʉp, mʉt ko nʉgoo naty ja tsuu tʉ 'yokwindʉjkʉndʉ. Es yʉ'ʉjʉty kyaj tnija̱'a̱dʉ wi'ix 'yadsówdʉt.
\v 41 Ja myʉdʉgʉk ok oj ñejxy. Ta kya̱jxtáky. Net jyʉmbijty ma̱ yʉ'ʉjʉty, es t'anma̱a̱ydyʉ:
\p —¿Tii m'akma̱a̱ m'akpo'xtʉbʉ? Tʉ net tpa̱a̱ty ja xʉʉ ja oorʉ ma̱ ʉj, ja Naxwíñʉdʉ Ja̱'a̱yʉdyʉ Kyudʉnaabyʉ, nyajkʉyaka̱'a̱ñʉts ma̱ yʉ pojpʉ ja̱'a̱yʉty.
\v 42 ¡Pʉdʉ'ʉktʉ! ¡Jo'omdʉ! Ta myiñ ja di'ibʉts xykyʉyaka̱a̱mp.
\s Jesús yajmátsy
\p
\v 43 Tamʉ natyñʉmʉ Jesús 'yakkajxy ko jyajty ja Juudʉs di'ibʉ nandʉ'ʉn 'yʉxpʉjkpʉ'a̱jtypy ma̱ yʉ nima̱jmajtskpʉ, es myindʉ mʉdʉ mayjya'ay ak mʉdʉ 'yespa̱a̱dʉ esʉ kyépyʉty. Yʉ'ʉ naty kajxʉdʉp ja teedywyindsʉ́nʉty, ja di'ibʉty tsa̱jptʉgóty ya'ʉxpʉjktʉp esʉ mʉjja̱'a̱ydyʉjkʉty.
\v 44 Yʉ Juudʉs tʉ naty ttukni''ixʉ wi'ixʉ naty dyaka̱'a̱ñ ja ijxwʉ'ʉmʉn:
\p —Di'ibʉts ʉj ndsi'xypy, yʉ'ʉ dʉ'ʉnʉ naty ja Jesús. Yʉ'ʉ dʉ'ʉn mmátstʉp es yajxón xykyʉtsúmdʉt es xyajnʉjxtʉt.
\p
\v 45 Netyʉ Juudʉs tnimiiñ ja Jesús es tka̱jxpe'xy:
\p —Dios maygyépyʉty, Windsʉ́n.
\p Ta oj ttsi'xy.
\v 46 Ta tma̱jtsnʉdʉ ja Jesús es dyajnʉjxnʉdʉ tsimy.
\p
\v 47 Es nidu'uk di'ibʉ jamʉ naty mʉdʉ Jesús tju'ty ja 'yespa̱a̱dʉ es tnibo'tʉ tuk adu'umʉ tyatsk ja teedywyindsʉngópkʉ tyuumbʉ.
\v 48 Net ja Jesús t'anma̱a̱ydyʉ ja mayjya'ayʉty:
\p —¿Tii dʉ'ʉnʉts miits tʉ xyñimíndʉts mʉdʉ m'espa̱a̱dʉ esʉ mgepy es xymyatsa̱'a̱ndʉts éxtʉmxyʉpts ʉj nma'tspʉty?
\v 49 Bom bómʉts ʉj tʉ nya'ʉxpʉktʉ miidsʉty mʉj tsa̱jptʉjk ñabotsoty, es ni na̱'a̱ts tʉ xykyamatstʉ. Per tʉgekyʉ tya̱a̱dʉ dʉ'ʉn jyátyʉty es yajkuydyúnʉt ja Diosʉ jyaaybyajtʉn.
\p
\v 50 Ta nidʉgekyʉ ja ʉxpʉjkpʉty tmastuttʉ ja Jesús, es kyakta̱a̱ydyʉ.
\p
\v 51 Jap tu'ugʉ ʉna̱'k tpanejxy twit'aty yʉ'ʉyʉ tu'ugʉ sa̱a̱bʉnʉ. Net ja ja̱'a̱yʉty tma̱jtstʉ ja ʉna̱'k,
\v 52 es ja'a dyajwe'emy ja sya̱a̱bʉnʉ es kyeky niwa̱'a̱ts ʉxwa̱'a̱ts.
\s Jesús, Anás wyindum
\p
\v 53 Di'ibáty mya̱jtstʉ ja Jesús, yʉ'ʉjʉty myʉnʉjxtʉ ma̱ ja di'ibʉ ñigopk'a̱jtypy ja teedywyindsʉ́nʉty. Ta jap ñaymyujkʉdʉ ja teedywyindsʉ́nʉty, mʉjja̱'a̱ydyʉjkʉty es ja di'ibʉty tsa̱jptʉgóty ya'ʉxpʉjktʉp.
\v 54 Esʉ Peedrʉ pyanʉjx ja Jesús extʉ ma̱ ja tyʉja̱'a̱ ja teedywyindsʉngópk. Jap oj wye'emy es ñaxwe'tsy mʉdʉ polʉsiiʉty, es ñayyajjokxpʉ́kʉdʉ ma̱ ja jʉʉn.
\p
\v 55 Yʉ teedywyindsʉ́nʉty es nidʉgekyʉ di'ibʉ ana'amdʉp mʉj tsa̱jptʉgóty t'ʉxta̱'a̱ydyʉ ja winma̱'a̱ñ wi'ix tniwa̱a̱mbáttʉt ja Jesús es 'yoogʉt. Per kyaj tpattʉ ja pyojpʉ.
\v 56 May ja ja̱'a̱yʉty oj jyamindʉ es tjaniwa̱a̱mbajttʉ, per kyaj tyi'igyʉ'áttʉ ja 'yayuk.
\v 57 Net myiiñ na̱a̱gʉty di'ibʉ andáktʉp, es jyʉnandʉ:
\p
\v 58 —Tʉts nmʉdóyʉts ko tya̱dʉ yedyʉjk dʉ'ʉn jyʉna'añ: “Ʉj njítʉptsʉ tya̱dʉ mʉj tsa̱jptʉjk di'ibʉ ja̱'a̱yʉty tʉ tkojy, es tʉgʉk xʉʉts ngójʉt ja wiinkpʉ di'ibʉ kyaj ja ja̱'a̱yʉty dyajkojy.”
\p
\v 59 Per ni yʉ'ʉjʉty tkayajti'igyʉdʉ 'yayuk.
\p
\v 60 Net ja teedywyindsʉngópk pyʉde'ky, es ja̱'a̱y kyujk'a̱a̱y dyajtʉʉy ja Jesús:
\p —¿Kyaj m'adsoy ni tii? ¿Tii dʉnʉ tya̱a̱dʉ di'ibʉ yam myadyáktʉp mʉt mijtskyʉjxm?
\p
\v 61 Per ja Jesús oj wye'emy amoñʉ, ni ti tka''adsooy. Net ja teedywyindsʉngópk 'yanma̱a̱yʉ:
\p —¿Tii mijtsʉ dʉ'ʉn ja Kristʉ, ja Diosʉ 'yU'unk?
\p
\v 62 Es ja Jesús 'yadsooy:
\p —Ʉjtsʉ dʉ'ʉn. Es miits m'íxtʉp ko ʉj, ja Naxwíñʉdʉ Ja̱'a̱yʉdyʉ Kyudʉnaabyʉ, n'u'uñʉya'añʉts ma̱ 'yaga̱'a̱ñdsyoo ja Dios di'ibʉ tʉgekyʉ mʉk'a̱jtʉn myʉda̱jtypy, es kots nmina̱'a̱ñ yoodsóty.
\p
\v 63 Net ja teedywyindsʉngópk tkʉ'tsy ja wyit es ñʉgʉxʉ'ʉgʉt ja 'yakʉ, es jyʉnáñ:
\p —¿Ti ko n'aktimtsojkʉm ja testiigʉ?
\v 64 Miidsʉty kʉ'ʉm tʉ xymyʉdowdʉ yʉ 'yaxʉk ayuk. ¿Wi'ix mjʉna̱'a̱ndʉ?
\p Es ja'ajʉty nidʉgekyʉ jyʉnandʉ:
\p —Myʉda̱jtypy ja pyeky es pátʉp 'yoogʉt.
\p
\v 65 Ta na̱a̱gʉty tnidsújʉdʉ, es twingudsu'umʉdʉ es tkojxtʉ. Ta t'anma̱a̱ydyʉ:
\p —¡Okmay! ¿Pʉ́n tʉ mgóxyʉty?
\p Es ja polʉsiiʉty nandʉ'ʉn tkojxtʉ.
\s Peedrʉ t'ʉxtijy ja Jesús
\p
\v 66 Japʉ nátyñʉm ja Peedrʉ abatkʉ'p ma̱ tʉja̱'a̱. Ta ñimiinʉ tu'ugʉ kiixy, teedywyindsʉngópkʉ pyo'oduumbʉ.
\v 67 Es ko t'ixy ja Peedrʉ ñay'ajókxʉty ma̱ ja jʉʉn, ta oj tʉyʉ tjantsy'ixy es jyʉnáñ:
\p —Mij nandʉ'ʉn tʉ mjʉdity mʉdʉ Jesús nazarenʉ.
\p
\v 68 Es ja Peedrʉ t'ʉxtijy ja Jesús, es jyʉnáñ:
\p —Kyajts n'ixy'atyʉ tadʉ yedyʉjk. Kyajts nnijawʉ ti dʉn mmadyakypy.
\p Net ñejxy tʉjk agʉ'ʉm, es 'yʉʉy ja tʉgaak.
\v 69 Ta ja kiixy jatʉgok t'ijxy ja Peedrʉ es t'anʉʉmʉdʉ di'ibáty jámʉty:
\p —Tya̱a̱dʉ, sitʉy yʉ'ʉ ja̱'a̱y'a̱jtʉbʉ tya̱dʉ yedyʉjk.
\p
\v 70 Per ja Peedrʉ jatʉgok t'ʉxtijy. Es ko waanʉ 'yak'ijty, di'ibʉ naty jápʉty jatʉgok t'anma̱a̱ydyʉ ja Peedrʉ:
\p —Tʉy'a̱jtʉn ko mij nandʉ'ʉn mja̱'a̱y'a̱jtʉbʉ tya̱a̱dʉ, mʉt ko Galileeʉ ja̱'a̱y mij.
\p
\v 71 Ta ja Peedrʉ oj ñaygya̱jxpékyʉty ko kyaj tʉy'a̱jtʉn, es jyʉnáñ:
\p —Por tsyos, kyajts n'ixy'atyʉ tya̱dʉ ja̱'a̱y di'ibʉ miits mmadyáktʉp.
\p
\v 72 Ta netyʉ 'yʉʉy ja tʉgaak myʉmajtsk ok. Net ja Peedrʉ tjamyejtsy éxtʉm ja Jesusʉ naty tʉ 'yanʉ'ʉmxʉty: “Ko kyajnʉmʉ natyʉ tʉgaak 'yʉy myʉmajtsk ok, es mij mjʉna̱'a̱na̱'a̱ñ tʉgʉk ok ko kyajts xy'ix'aty.” Ta ja Peedrʉ jyantsytyʉjkʉ jʉʉy yaxpʉ.
\c 15
\s Jesús, Pilatʉ wyinduuy
\p
\v 1 Ko oj xyʉʉñʉ, ta ja teedywyindsʉ́nʉty ñaymyujkʉdʉ mʉdʉ mʉjja̱'a̱ydyʉjkʉty es ja di'ibʉty tsa̱jptʉgóty ya'ʉxpʉjktʉp es mʉt nidʉgekyʉ di'ibʉ ana'amdʉp mʉj tsa̱jptʉgóty. Net tkʉtsuumdʉ ja Jesús, es oj tmʉnʉjxtʉ es ttukkʉdʉjkʉdʉ ja gobernadoor Pilatʉ.
\v 2 Es ja Pilatʉ dyajtʉʉy ja Jesús:
\p —¿Tii mijtsʉ dʉ'ʉn ja israelítʉdyʉ ryey?
\p Ta ja Jesús 'yadsooy:
\p —Tʉy'a̱jtʉn, ʉjtsʉ dʉ'ʉn.
\p
\v 3 Es ja teedywyindsʉ́nʉty tni'ʉʉnʉdʉ kana̱k nax.
\v 4 Ta ja Pilatʉ jatʉgok dyajtʉʉy ja Jesús:
\p —¿Tii kyaj m'adsoy ni wi'ix? ¿Ti kyaj xymyʉdoy tʉgekyʉ nʉ'ʉn yam mdukni'ʉʉnʉdʉ?
\p
\v 5 Per ja Jesús kyaj tyim'adsooy. Es ja Pilatʉ oj wyʉ'ʉmʉ dʉ'ʉñʉ es kyaj tnijawʉ wi'ix 'yakjʉna̱'a̱nʉt.
\s Jesús ñidukʉ es 'yoogʉt
\p
\v 6 Es paskʉ paskʉ ja Pilatʉ tnasmatsʉ tu'ugʉ tsimyjya'ay di'ibʉ ja ja̱'a̱yʉty wyin'ijxtʉp.
\v 7 Japʉ naty 'yittʉ tsimy na̱a̱gʉty di'ibʉ tʉ yajja̱'a̱y'eeky ko tsyiptuundʉ yʉ yajkutujkpʉ, es nidu'uk yʉ'ʉjʉty xyʉ'a̱jtypy Barrabás.
\v 8 Ta ja ja̱'a̱yʉty tniwingoondʉ ja Pilatʉ, es t'amdoodʉ ttúnʉt éxtʉm jaayʉm ttuñ.
\v 9 Ta ja Pilatʉ 'yadsoodʉ:
\p —¿Tii mdsojktʉp es nnasmátsʉdʉts ja mrey?
\p
\v 10 Dʉ'ʉn jyʉnáñ ja Pilatʉ mʉt ko ñija̱'a̱bʉ naty ko ja teedywyindsʉ́nʉty tnaywyinnaxʉjáwʉdʉ ko ja Jesús may ja ja̱'a̱yʉty pyanʉjxʉdʉ es pa̱a̱ty tʉ tyukkʉdʉ́kʉdʉ.
\v 11 Per ja teedywyindsʉ́nʉty tnibʉdʉ'ʉktʉ ja ja̱'a̱yʉty es jyʉna̱'a̱ndʉt ko yajnasmátsʉt ja Barrabás.
\p
\v 12 Ta ja Pilatʉ dyajtʉʉdʉ:
\p —¿Es tits ndúnʉp mʉt di'ibʉ miits mdijtʉp ja israelítʉdyʉ ryey?
\p
\v 13 Yʉ'ʉjʉty yaxkaktʉ:
\p —¡Yajkruuzpát!
\p
\v 14 Ta ja Pilatʉ t'anma̱a̱ydyʉ:
\p —Pes, ¿tii dʉ'ʉn tʉ ttuundʉgóy?
\p Per ja'ajʉty 'yaktim'yaxkaktʉ:
\p —¡Yajkruuzpát!
\p
\v 15 Es ja'a ko Pilatʉ wyʉ'ʉma̱'a̱ñ oy mʉt ja ja̱'a̱yʉty, ta tnasma̱jtsʉ ja Barrabás es tni'ana'amʉ esʉ Jesús yajwópʉt. Ta net tkʉyajky es dyajkruuzpáttʉt.
\p
\v 16 Oknʉm ja solda̱a̱dʉty tmʉnʉjxtʉ ja Jesús ma̱ ja yajkutujkpʉ tyʉja̱'a̱n di'ibʉ 'yandijpy pretooryʉ. Ta dyajnaymyujkʉ nidʉgekyʉ ja solda̱a̱dʉty ma̱ tadʉ luga̱a̱r.
\v 17 Net ttukpʉjtáktʉ ja witʉ tsu'unkpʉ éxtʉmʉ yajkutujkpʉ wyit. Ta txʉgajttʉ ja apyñ éxtʉm tu'ugʉ koronʉ es tpʉjtákʉdʉ kyʉba̱jkkʉjxm.
\v 18 Net t'anʉʉmʉdʉ:
\p —¡Mʉj kʉjxm mij, israelítʉdyʉ ryey!
\p
\v 19 Net ttukkuwojpʉ'ktʉ tu'ugʉ kepyu'unk, tnidsújʉdʉ, twingoxtánʉdʉ es jyawʉ twindsʉ'ʉgʉ.
\v 20 Ko ttukxikta̱a̱ydyʉ, ta dyajjʉna̱jktʉ ja tsu'unk wit es ttukpʉjtáktʉ ja kyʉ'ʉm wit. Ta tmʉnʉjxnʉdʉ es dyajkruuzpata̱'a̱ndʉ.
\s Jesús kyruuzpéty
\p
\v 21 Ta tu'a̱a̱y tpattʉ tu'ugʉ ja̱'a̱y di'ibʉ kyamotyʉ naty tʉ 'yotsy. Ja'a xyʉ'a̱jtypy Simonk es kyuga̱jpnʉty Sirene, es tyeety'átyʉty ja Alejandrʉ esʉ Rufʉ. Ta ja solda̱a̱dʉty ttukkupʉjktʉ agwanʉ ja Simonk es dyajnʉjxʉt ja Jesusʉ kyruuz.
\p
\v 22 Ta tmʉnʉjxtʉ ja Jesús ma̱ tu'ugʉ luga̱a̱r txʉ'aty Gólgotʉ, di'ibʉ ayuk wimbʉdsʉʉmp Kalaveerʉ Luga̱a̱r.
\v 23 Jam tjatuk'uugándʉ ja vinʉ taam'yo'oy mʉt ja mirrʉ ujts a̱a̱y, per ja Jesús kyaj t'iky.
\v 24 Ta dyajkruuzpajttʉ. Es net ja solda̱a̱dʉty ttuundʉ rifʉ es dʉ'ʉn dyajwa̱'xtʉ ja Jesusʉ wyit.
\p
\v 25 Taxtujk yaxpʉ naty ko dyajkruuzpajttʉ.
\v 26 Es kyʉbajky tpʉjtákʉdʉ tu'ugʉ letreerʉ di'ibʉ jʉna̱a̱mp éxtʉmʉ dʉ'ʉn ja 'yʉ'ʉnʉn: “Tya̱a̱dʉ ja israelítʉdyʉ ryey.”
\v 27 Nandʉ'ʉn majtskʉ ma'tspʉty dyajkruuzpajttʉ mʉt yʉ'ʉ, tu'uk aga̱'a̱ñdsyoo es jatu'uk ana̱jñdsyoo.
\v 28 Es dʉ'ʉn yajkuydyúñ ja Diosʉ jyaaybyajtʉn ma̱ jyʉna'añ: “Dʉ'ʉn ñajxy éxtʉmʉ axʉk ja̱'a̱y.”
\p
\v 29 Ja ja̱'a̱yʉty di'ibʉ na̱jxtʉp jam tnixi'ik ttukxi'iktʉ, ttuknʉgow ttuk'yujkówdʉ es jyʉna̱'a̱ndʉ:
\p —Mij di'ibʉ mʉj tsa̱jptʉjk mjijtypy es mjʉna̱'a̱ñ ko tʉgʉkxʉbajtp xykyojy jatuk ok.
\v 30 Nayyajtso'ogʉdʉ mij kʉ'ʉm es jʉnak kruuzkʉjxy.
\p
\v 31 Es nandʉ'ʉn tyukxíkʉdʉ ja teedywyindsʉ́nʉty es ja di'ibʉty tsa̱jptʉgóty ya'ʉxpʉjktʉp es mʉdʉ fariseeʉty es ja mʉjja̱'a̱ydyʉjkʉty, es ak yʉ'ʉjʉty ñayjyʉnánʉdʉ:
\p —Tʉ dyajtse'eky ja wiinkpʉty, per kyaj mba̱a̱t ñayyajtse'egyʉty kʉ'ʉm.
\v 32 ¿Ti kyaj yʉ'ʉjʉty ja israelítʉdyʉ ryey? ¡Wa'an tjʉnaky kruuzkʉjxy es net yʉ'ʉ nmʉbʉjkʉm!
\p Extʉ ja ma'tspʉty di'ibʉ naty jam mʉt yʉ'ʉ kruuzkʉjxm twinga̱jx tjʉjpka̱jxtʉ ja Jesús.
\s Jesús 'yeeky
\p
\v 33 Net tʉgekyʉ ja naxwíñʉdʉ kyoodsʉdyaay kijkyxyʉʉ extʉ tʉgʉk yaxp xʉʉnʉm.
\v 34 Es nan ma̱ tadʉ oorʉ ja Jesús mʉk kyajxy:
\p —Eloy, Eloy, ¿lamʉ sabaktanʉ? (di'ibʉ ayuk wimbʉdsʉʉmp: “Dios miiʉ, Dios miiʉ, ¿ti kots mij tʉ xymyastu'uty?”)
\p
\v 35 Nidu'ugʉty di'ibʉ naty jam tmʉdoodʉ, es ñayjyʉnánʉdʉ:
\p —Mʉdowdʉ, yʉ'ʉga yáxʉp ja Diosʉ kyuga̱jxpʉ Eliiʉs.
\p
\v 36 Net nidu'uk oj ñejxy pʉye'egyʉ, es oj dyajtsooñ tu'uk di'ibʉ yuunkpʉnaanʉ. Ta dyajxe'ky mʉdʉ vinʉ xun, es ttukjʉjptíjʉ tu'ugʉ kepyu'unk, es ttukmʉwingooñ ja Jesús es tmuugʉt. Ta jyʉnáñ:
\p —Mastu'uttʉ. Min n'ok'ijxʉm pʉn nimiinʉp ja Eliiʉs es yajjʉnákʉdʉt kruuzkʉjxy.
\p
\v 37 Ta jatʉgok ja Jesús oj mʉk kyajxy, es oj 'yo'knʉ.
\v 38 Net ja adʉy di'ibʉ jap mʉj tsa̱jptʉgóty kyʉ'tswa'xy kʉbajky es extʉ ʉx'am.
\p
\v 39 Net ja solda̱a̱dʉ windsʉ́n di'ibʉ naty jap tʉnaapy Jesús wyindum es tmʉdooy ko mʉk kyajxy es 'yeeky, yʉ'ʉ net jyʉnáñ:
\p —¡Tʉy'a̱jtʉndʉmʉ naty ko tya̱a̱dʉ yʉ'ʉjʉty ja Diosʉ 'yU'unk!
\p
\v 40 Jamʉ naty nandʉ'ʉn na̱a̱gʉdyʉ toxytyʉjkʉty myʉj'íxtʉ jagam. Ma̱ yʉ'ʉjʉty jamʉ naty ja Mariiʉ Magdalenʉ, Salomee esʉ Mariiʉ, ja mutsk Santya̱'a̱gʉ esʉ Josee tya̱a̱gʉty.
\v 41 Tya̱dʉ toxytyʉjkʉty tso'ondʉp Galileeʉ es tpanʉjxtʉ ja Jesús es tpudʉjkʉdʉ ko 'yijty Galileeʉ. Es jamʉ naty may ja wiinkpʉdyʉ toxytyʉjk di'ibʉty nandʉ'ʉn mʉʉt pyatʉ́kʉdʉ Jerusalén.
\s Jesús ñaxtʉkʉ
\p
\v 42 Ko oj tsyu'ujʉnʉ es ko naty ñayjyʉjp'íxʉdʉ ko ja sa̱a̱bʉdʉ xʉʉ dyajtsonda̱'a̱ga̱'a̱ndʉ,
\v 43 ta Josee tninejxy ja Pilatʉ mʉdʉ jotmʉk'a̱jtʉn es t'amdoy ja Jesusʉ ñini'x. Esʉ tadʉ Josee, Arimateeʉ ja̱'a̱y, yʉ'ʉ naty nidu'uk ja di'ibʉ naty ana'amdʉp mʉj tsa̱jptʉgóty es jap mʉj 'yity, es 'yawijxypy ko ja Diosʉ kyutujkʉn myínʉt.
\v 44 Ta ja Pilatʉ dʉ'ʉñʉ wyʉ'ʉmʉ ko yajnima̱a̱y ko tʉ ja Jesús 'yeeky. Net twoodsooy ja solda̱a̱dʉ windsʉ́n es dyajtʉʉy pʉn tʉ 'yeeky ja Jesús.
\v 45 Net ja solda̱a̱dʉ windsʉ́n jyʉnáñ:
\p —Tʉy'a̱jtʉn. Tʉ 'yo'knʉ.
\p Ta ja Pilatʉ t'anma̱a̱y ja Josee:
\p —Mba̱a̱t xyajkruuzjʉnáky.
\p
\v 46 Net ja Josee tjuuy tu'ugʉ sa̱a̱bʉnʉ oybyʉ es dyajkruuzjʉnajky ja Jesusʉ ñini'x. Ta t'abijty mʉt ja sa̱a̱bʉnʉ. Ta tpʉjtáky ma̱ tu'ugʉ o'kpʉ jut di'ibʉ naty yʉ'ʉ tʉ dyajtsajtsjúty dyajpa̱'a̱jútyʉty tsa̱wiiñ, es oj t'agʉ'ʉy mʉt tu'ugʉ mʉjpʉ tsa̱a̱.
\v 47 Ja Mariiʉ Magdalenʉ esʉ Mariiʉ, ja Josee tya̱a̱k, yʉ'ʉ 'yijxtʉ ma̱ naty tʉ tpʉjta'aky.
\c 16
\s Jesús jyikypyeky
\p
\v 1 Ko ja sa̱a̱bʉdʉ xʉʉ ñajxy, ja Mariiʉ Magdalenʉ, Salomee esʉ Mariiʉ, ja Santya̱'a̱gʉ tya̱a̱k, tjuuydyʉ ja pa̱'a̱k xu'kpʉ es ttukja̱a̱xa̱'a̱ñ ja Jesusʉ ñini'x.
\v 2 Ta jantsy jépyʉp, xʉʉñʉbʉnʉ naty ma̱ ja domingʉ xʉʉ, jya̱jttʉ jam ma̱ ja o'kpʉ jut.
\v 3 Es jam tu'am ñayyajtʉʉjʉdʉ ak yʉ'ʉjʉty:
\p —¿Pʉ́n xyjʉdi'imxʉm ja mʉj tsa̱a̱ es xya''awátsxʉm ja jut?
\p
\v 4 Es ko jya̱jttʉ, ta t'ijxtʉ ko tʉ naty yajjʉdímy ja tsa̱a̱ es ja jut awa̱'a̱dsʉ naty 'yijnʉ.
\v 5 Ta tyʉjkʉdʉ jutoty, es jam t'ijxtʉ 'yu'uñʉ aga̱'a̱ñgyʉ'ʉ tu'ugʉ ʉna̱'k di'ibʉ xóxyʉty mʉt tu'ugʉ poop wit yeñ. Es yʉ'ʉjʉty jyantsytsyʉ'kʉdʉ.
\v 6 Es ja'a 'yanma̱a̱yʉdʉ ja toxytyʉjkʉty:
\p —Katʉ mdsʉ'ʉgʉdʉ. M'ʉxta̱a̱ydyʉp ja Jesús nazarenʉ di'ibʉ tʉ dyajkruuzpáttʉ. Pes tʉ jyikypyeky. Kyaj ñakyya̱a̱ty. Ixtʉ ja luga̱a̱r ma̱ naty tʉ tpʉjta̱'a̱ktʉ.
\v 7 Nʉjxtʉ es xy'awánʉdʉt ja 'yʉxpʉjkpʉty es ja Peedrʉ: “Jawyiin ja'a ñejxy Galileeʉ. Japts xy'íxtʉt éxtʉm oj m'anʉ'ʉmxʉdʉ.”
\p
\v 8 Net ja toxytyʉjkʉty tsyo'ondʉ ma̱ ja jut a̱a̱ jantsy pojʉn es ñʉjxnʉdʉ pʉye'egyʉ mʉt ko naty tsyʉ'ʉgʉdʉ. Es ni pʉ́n wi'ix tka''anma̱a̱ydyʉ, ja'a ko jyantsytsyʉ'ʉgʉdʉ.
\s Jesús kyʉxe'eky ma̱ Mariiʉ Magdalenʉ
\p
\v 9 Ko Jesusʉ naty tʉ jyikypyeky móñʉm domingʉ xʉʉ, jayʉjp kyʉxe'ky ma̱ ja Mariiʉ Magdalenʉ di'ibʉ Jesús tʉʉyʉp tyukmastut jʉxtujk ja ka'óybyʉty.
\v 10 Ta ja Mariiʉ oj ñejxy ma̱ ja Jesusʉ 'yʉxpʉjkpʉty di'ibʉ wʉ'ʉmdʉ jotmaymyʉʉt es jap jyʉ'ʉy ya̱'a̱xtʉ naty.
\v 11 Es ko yʉ'ʉjʉty tmʉdoodʉ ko Mariiʉ 'yawánʉdʉ ko ja Jesús tʉ jyikypyeky es ko tʉ t'ixy, kyaj tmʉbʉjktʉ.
\s Jesús kyʉxe'eky ma̱ nimajtskʉ 'yʉxpʉjkpʉty
\p
\v 12 Oknʉm ja Jesús kyʉxe'ky tu'a̱a̱y mʉdʉ wiink kʉxʉ'kʉn ma̱ tyu'uyo'oydyʉ nimajtskpʉ di'ibʉ tso'ondʉp tekyye'epy Jerusalén.
\v 13 Ta yʉ'ʉjʉty jyʉmbijttʉ Jerusalén es t'awa̱'a̱nʉdʉ ja Jesusʉ 'yʉxpʉjkpʉty; per nan yʉ'ʉjʉty kyaj yajkajxymyʉbʉjktʉ.
\s Di'ibʉ Jesús tyuknipejky ja 'yʉxpʉjkpʉty
\p
\v 14 Oknʉm ja Jesús kyʉxe'ky ma̱ ja ma̱jk tu'ukpʉ 'yʉxpʉjkpʉty di'ibʉ naty meesʉ windum ka̱a̱ydyʉp, es t'oodʉ mʉt ko kyujuun'átyʉty es kyaj tmʉbʉjktʉ ja di'ibʉ naty tʉ t'ixtʉ jiiky.
\v 15 Ta t'anma̱a̱ydyʉ:
\p —Nʉjxtʉ miidsʉty ma̱ nidʉgekyʉ naxwíñʉdʉ ja̱'a̱y es xytyuk'ʉxpʉ́ktʉt ja oybyʉ ayuk.
\v 16 Di'ibátyʉts ʉj xy'axá̱jʉp es nʉbajttʉp, nitso'ogʉp. Per pʉ́nʉts xykya''axá̱jʉp, ja'a nʉjxʉp ma̱ ja tʉydyu'unʉnʉ winʉ xʉʉ winʉ tiempʉ.
\v 17 Es di'ibáty xy'axá̱jʉpts es xymyʉbʉ́ktʉts, yʉ'ʉts nmo'oydyʉp es ttúndʉt yʉ tya̱dʉ ijxwʉ'ʉmʉn: Mʉdʉdsʉ nxʉʉgyʉjxm dyajpʉdsʉ́mdʉt ja ka'óybyʉty di'ibʉ ja̱'a̱y myʉda̱jttʉp; kya̱jxtʉp wiingátypyʉ ayuk;
\v 18 wyijtsʉ'ʉktʉp ja awa̱'a̱ndsa̱'a̱ñ; pʉn 'yuuktʉp ja venenʉ, kyaj ti jyátʉdʉt; es ko ja kyʉ'ʉ ttuknikónʉt ja di'ibʉ pʉjkʉp, net dya''agʉda̱'a̱ktʉt.
\s Jesús tsya̱jpéty
\p
\v 19 Ko ja Nindsʉn'a̱jtʉm Jesús dʉ'ʉn jyʉna̱a̱nda̱a̱y, ta ja Dios yajpatʉjkʉ tsa̱jpótm es 'yu'uñʉ aga̱'a̱ñdsyoo ma̱ Dios.
\v 20 Oknʉm ja ʉxpʉjkpʉty tsyo'ondʉ tka̱jxwa'xy ja oybyʉ ayuk ma̱jaty ja ja̱'a̱yʉty. Es ja Nindsʉn'a̱jtʉm Jesús pyudʉ́kʉdʉ yʉ'ʉjʉty, es mʉdʉ mʉj ijxwʉ'ʉmʉnʉty ttuk'ixtʉ ja ja̱'a̱yʉty ko tʉy'a̱jtʉnʉ'ʉ di'ibʉ myadyáktʉp.