\id ACT

\h APOSTɄLɄTY
\mt Di'ibʉ Ja Apóstʉlʉty Tyuun Es Ya'ʉxpʉjk
\c 1
\s Jesús jyʉna'añ ko mínʉp ja Espíritʉ Santʉ
\p
\v 1 Tyófilʉ, kots mij jayʉjp nnija̱'a̱yʉ, n'awa̱'a̱nʉ di'ibʉ Jesús tyuun es ya'ʉxpʉjk, di'ibʉ tim jawyiin extʉ ko jyʉmbijty jam tsa̱jpótm.
\p
\v 2 Kyajnʉmʉ naty tsya̱jpéty ja Jesús, es Espíritʉ Santʉkyʉjxm tmooydyʉ ja apóstʉlʉty di'ibʉ wyin'ijx ti tyunán kya̱jxándʉp.
\v 3 Ko oj 'yeeky es jyikypyejky, ta kana̱k ok wa̱'a̱ts dya'ijxʉ ko ta jyiky'aty jatʉgok, es ja Jesús kyʉxe'ky ma̱ yʉ'ʉjʉty justyikxyxyʉʉ, es t'awa̱'a̱nʉ es ttuk'ixy wi'ix ja Diosʉ kyutujkʉn.
\p
\v 4 Tʉgok ko Jesusʉ 'yapóstʉlʉty ñaymyujkʉdʉ, es t'anma̱a̱ydyʉ:
\p —Kyaj mbʉdsʉ́mdʉt miidsʉty ya̱ Jerusalén. M'awíxtʉp ya̱a̱ extʉ ko ja nDeedyʉts ttúnʉt éxtʉm tʉ twa̱nda'aky, di'ibʉ tʉ ndukmʉmadya̱'a̱ktʉ.
\v 5 Tʉy'a̱jtʉn ko Fwank Yajnʉbajtpʉ yajnʉbejty mʉt ja nʉʉ, per jawaanʉ 'yaktʉgoy'aty ma̱ mnʉbáttʉt mʉt ja Espíritʉ Santʉ.
\s Jesús tsya̱jpéty
\p
\v 6 Ko oj jatʉgok ñaybyatta̱'a̱yʉdʉ Jesús mʉt ja 'yʉxpʉjkpʉty, ta dyajtʉʉdʉ Jesús:
\p —Windsʉ́n, ¿tyamʉ net xyajkutuka̱'a̱ñ esʉ israelitʉ ja̱'a̱y ñay'ana'amʉdʉ?
\p
\v 7 Jesús 'yadsooy:
\p —Kyaj miits mba̱a̱dʉdʉ es xyñijáwʉdʉt na̱'a̱ ja Dios Teety ti ttuna̱'a̱ñ.
\v 8 Per ko ja Espíritʉ Santʉ mnimínʉdʉt, mmo'oyʉdʉp miidsʉty ja mʉk'a̱jtʉn es net miits xypyʉjta̱'a̱ktʉt ja tʉy'a̱jtʉn ʉjtskyʉjxm Jerusalén, nʉ'ʉnʉ Judeeʉ ñax, Samaaryʉ ñax es tʉgekyʉ naxwíñʉdʉ.
\p
\v 9 Ko Jesús kya̱jxta̱a̱y, ta pyatʉjkʉ. Netʉ yoots myiiñ es yu'tsʉ, es kyaj oj mba̱a̱t ñaky'íxʉdʉ ja 'yʉxpʉjkpʉty.
\v 10 Tamʉ naty tʉyʉ 'yakpat'ixtʉ, ta ñigʉxʉ'ktʉ ma̱ ja'ajʉty majtskʉ anklʉs, ak poobʉ wyit,
\v 11 di'ibʉ anma̱a̱yʉdʉ:
\p —Galileeʉ ja̱'a̱yʉty, ¿ti ko mbat'ixtʉ tsa̱jpótm? Pya̱a̱dʉp ja tiempʉ ma̱ yʉ Jesús di'ibʉ tʉ pyatʉkʉ tsa̱jpótm, yʉ'ʉ kʉ'ʉm kʉda̱'a̱gʉp ya̱ naxwiiñ nandʉ'ʉn éxtʉm tʉ xy'ixtʉ pyatʉkʉ.
\s Matiiʉs yajwin'íxy
\p
\v 12 Net oj jyʉmbijttʉ ja apóstʉlʉty jam ma̱ ja Oliivʉs Kopk es jya̱jttʉ Jerusalén, di'ibʉ je'eyʉ tuk mil metrʉn jyagámʉty.
\v 13 Ko jya̱jttʉ Jerusalén, ta pyajttʉ myʉmajtsk nikʉ'ʉy ma̱ ja jya̱jttáknʉty. Es ja apóstʉlʉty ja'a txʉ'attʉ: Peedrʉ, Fwank, Santya̱'a̱gʉ, Andrés, Felipʉ, Tomás, Bartolomee, Matewʉ, Santya̱'a̱gʉ ja Alfeeʉ mya̱a̱nk, Simonk ja kananeeʉ ja̱'a̱y, esʉ Juudʉs ja Santya̱'a̱gʉ mya̱a̱nk.
\v 14 Es ja apóstʉlʉty nidʉgekyʉ ijty ñaymyúkʉdʉ es kya̱jxta̱'a̱ktʉ mʉt ja Jesusʉ myʉga'axʉty, mʉdʉ Mariiʉ ja Jesusʉ tya̱a̱k, es mʉdʉ wiingátypyʉ toxytyʉjk.
\p
\v 15 Ko waanʉ 'yijty, ta ñaybyatta̱a̱yʉdʉ nidʉgekyʉ mʉgo'px ja'i'pxʉ ja̱'a̱y. Ta yʉ Peedrʉ tyʉna̱a̱ye'ky, es t'anma̱a̱ydyʉ:
\p
\v 16 —Mʉgu'uktʉjkʉty, koonʉm tsyékyʉty es yajkuydyúnʉt di'ibʉ Dios oj jyʉna'añ jékyʉp. Yʉ Espíritʉ Santʉ dyajky ja Davit es t'anma̱a̱ydyʉ jékyʉp di'ibʉ oj jyátyʉty mʉt ja Juudʉs di'ibʉ wyinyo'oyʉ ja ja̱'a̱yʉty di'ibʉ pyajʉdijttʉ ja Jesús, es tma̱jtstʉ.
\v 17 Ʉdsa̱jtʉmʉ naty nmʉtjʉdijtʉm yʉ Juudʉs, es 'yapostʉlʉ'aty nandʉ'ʉn.
\v 18 Juudʉs yajmooy ja meeñ esʉ Jesús tkʉyákʉt. Net oj kyʉba̱jk ttukka̱'a̱y es oj pyʉjwa'xy esʉ tʉgekyʉ tyiints pyʉdsʉʉmda̱a̱y. Es mʉdʉ tadʉ meeñ ttukjuuydyʉ tu'ugʉ nax.
\v 19 Nidʉgekyʉ ja̱'a̱y di'ibʉ Jerusalén tsʉna̱a̱ydyʉp tnija̱'a̱dʉ tya̱a̱dʉ. Ta dyajxʉbejty ja luga̱a̱r Aséldʉmʉ (di'ibʉ andijpy Ne'pyññáx).
\p
\v 20 Peedrʉ 'yakjʉnáñ:
\q Davit oj jya'ay ma̱ yʉ Salmʉ:
\q Wa'an twe'emy ja tyʉjk tukwa̱'a̱ts,
\q es ni pʉ́n kyatsʉʉnʉt jam.
\m Es nandʉ'ʉn jyʉnáñ:
\q Wa'anʉ wiinkpʉ ttu'unxʉty yʉ tyuunk.
\p
\v 21 Peedrʉ 'yakjʉnáñ: “Weenʉ. Tya̱a̱ wiinkpʉ yedyʉjk di'ibʉts mʉt njʉdijttʉ ko n'ijttʉts mʉt ja Nindsʉn'a̱jtʉm Jesús,
\v 22 ko oj Jesús yajnʉbétyʉty ja Fwank es extʉ ko oj ñʉjxnʉ tsa̱jpótm. Koonʉm tsyékyʉty es tu'uk wyʉ'ʉmʉt testiigʉ mʉt ʉʉdsʉty ko Jesús jyikypyejky jatʉgok.”
\p
\v 23 Net yajwin'ijxy majtskʉ ja̱'a̱y: tu'uk txʉ'aty Josee Justʉ, Barsabasʉ mya̱a̱nk es jatu'uk Matiiʉs.
\v 24 Es ta kya̱jxtáktʉ dʉ'ʉn:
\p —Windsʉ́n Dios, mij m'ixy'ajtypy ja ja̱'a̱yʉ jyot wyinma̱'a̱ñ. Tuk'ijxkʉts nidu'uk di'ibʉ tya̱dʉ nimajtskpʉ mij tʉ xywyin'ixy
\v 25 es ttúnʉt ja tuunk di'ibʉ Juudʉs tʉ tnike'eky es ñejxy ma̱ pyaadyʉty.
\p
\v 26 Net ttuundʉ rifʉ es tnijáwʉt pʉ́n nigákʉp, es ñigakʉ Matiiʉs. Net tpʉjtáktʉ ti'igyʉ mʉt ja nima̱jk tu'ukpʉ apóstʉlʉty.
\c 2
\s Espíritʉ Santʉ myiñ
\p
\v 1 Ko ja mʉj xʉʉ tpaty di'ibʉ xyʉ'a̱jtypy Pentʉkostés xʉʉ, jaa naty ja mʉbʉjkpʉtʉjk ñaymyúkʉdʉ tʉgoty,
\v 2 es ti'in tmʉdoodʉ ñojkta'aky tsa̱jpótm es tyukwandsʉdyaay ja tʉjk éxtʉm tu'ugʉ mʉk poj.
\v 3 Ta oj t'ijxpa̱a̱ttʉ éxtʉmʉ jʉnya'ank, es jam oj wye'emy kʉjktu'ugʉ jʉnya'ank ma̱ kyʉba̱jkʉty.
\v 4 Ta ja Espíritʉ Santʉ myooyʉdʉ ja myʉk'a̱jtʉn nidʉgekyʉ ni nʉ'ʉnʉ naty jápʉty. Ta tka̱jxtʉ wiingátypyʉ ayuk wi'ix yʉ Espíritʉ Santʉ myooyʉdʉ ja ayuk es tka̱jxtʉt.
\p
\v 5 May myiiñ yʉ israelítʉty jap Jerusalén esʉ Dios t'awdáttʉt, es may nʉ'ʉn ja ja̱'a̱y naxwiiñ dyajna̱jxtʉ jap ja xʉʉ.
\v 6 Ko yʉ'ʉjʉty tmʉdoodʉ jam tsa̱jwínm ñojkta'aky, ta ñaymyujkʉdʉ mayjya'ay. Kyaj tnijawʉ ti tʉ jyátyʉty ko nidʉgekyʉ oj tmʉdowdʉ ja apóstʉlʉty mʉt ja myʉgu'uktʉjkʉty tka̱jxtʉ wiingátypyʉ ayuk éxtʉm ja ja̱'a̱y di'ibʉ jagam tso'omp.
\v 7 Ta di'ibʉ miindʉ xʉ'a̱jtpʉ dʉ'ʉñʉ wyʉ'ʉmʉdyaaydyʉ, es ñay'anma̱a̱yʉdʉ nidu'ugáty:
\p —Galileeʉ ja̱'a̱yʉ tya̱a̱dʉ di'ibʉ ka̱jxtʉp, ¿kʉdii?
\v 8 Pes, ¿wi'ixʉ tya̱a̱dʉ nmʉdo'om kya̱jxtʉ éxtʉm ʉdsa̱jtʉmʉ n'ayuk'a̱jtʉm?
\v 9 ¡Ʉdsa̱jtʉm nmi'inʉm ma̱ wiingátypyʉ naxwíñʉdʉ! Ta yʉ ja̱'a̱y di'ibʉ tso'omp Partyʉ, Meedyʉ, Elam, Mesopotamyʉ, Judeeʉ, Kapadosyʉ, Pontʉ, Asyʉ,
\v 10 Frijyʉ, Panfilyʉ, Ejiptʉ, Áfrikʉ di'ibʉ myʉwingonʉ Sirene, es nandʉ'ʉnʉ xʉ'a̱jtpʉ di'ibʉ tso'omp Romʉ. Nija'adyʉ ja̱'a̱y di'ibʉ ja̱jtp israelítʉty es nija'ajʉty di'ibʉ tyuktʉjkʉ ja wyinma̱'a̱ñ ja israelítʉty.
\v 11 Ta nandʉ'ʉnʉ di'ibʉ tso'omp Kretʉ es Araabyʉ. ¡Es ʉdsa̱jtʉm nidʉgekyʉ tyam nmʉdo'omʉ tya̱dʉ ja̱'a̱yʉty tniga̱jxtʉ ja mʉj'a̱jtʉn di'ibʉ Dios tyiimpy es mʉk yajjáwʉ, dʉ'ʉn kya̱jxtʉ éxtʉm ʉdsa̱jtʉm nga̱jxʉm!
\p
\v 12 Nidʉgekyʉ ja̱'a̱y dʉ'ʉñʉ wyʉ'ʉmʉdyaaydyʉ es kyaj tnijawʉ ti tyúnʉp es ñay'anma̱a̱yʉdʉ nidu'uk nidu'uk:
\p —¿Ti tya̱a̱dʉ 'yandijpy?
\p
\v 13 Esʉ wiink ja̱'a̱y je'eyʉ oj ttukxi'iktʉ, es jyʉna̱'a̱ndʉ:
\p —Ja'a ko múkʉdʉp.
\s Peedrʉ kyama̱'a̱ñ
\p
\v 14 Ta yʉ Peedrʉ mʉt ja myʉ'apóstʉlʉty tyʉna̱a̱yʉ'ktʉ, esʉ Peedrʉ oj kyajxy mʉk:
\p —Miits israelitʉ ja̱'a̱yʉty es nidʉgekyʉ di'ibáty ijttʉp Jerusalén, mʉdoo'íttʉ yajxón di'ibʉts nga̱jxaampy. Tyam n'awanʉya'añ di'ibʉ tʉ jyátyʉty.
\v 15 Ja nmʉgu'uk'a̱jtʉm kyaj myi'igyʉty, éxtʉm miits mjʉna̱'a̱ndʉ. Kyaj myu'ugʉdʉ ja̱'a̱yʉty mʉt ko je'eyʉ ja yamʉ xʉʉ waanʉ pyétyñʉm.
\v 16 Tya̱a̱dʉ di'ibʉ miits yam m'ijxtʉp es mmʉdoodʉp, yʉ'ʉ di'ibʉ jʉnán ja Diosʉ kyuga̱jxpʉ Joel:
\q
\v 17 Dios jyʉnáñ: “Ko naty ja naxwíñʉdʉ tyʉgoyannʉ,
\q nmo'oyʉpts ja nJa̱'a̱jʉn ma̱ nidʉgekyʉ ja̱'a̱yʉty,
\q es miidsʉty ja m'u'ungʉty, yedyʉjk toxytyʉjkʉty, tka̱jxtʉt ja n'ayúkʉts.
\q 'Yijxtʉp ja ijxma̱'tʉn ja m'ʉna̱'ktʉjk,
\q es ja mmʉjja̱'a̱ydyʉjkʉty kyuma̱'a̱ja̱'a̱ñ di'ibʉ Dios tyunaampy.
\q
\v 18 Es nandʉ'ʉn di'ibʉts xymyʉduump, yedyʉjk esʉ toxytyʉjk,
\q nmo'oya'añʉts ja nJa̱'a̱jʉnʉts,
\q es tka̱jxʉdʉ n'ayúkʉts.
\q
\v 19 Ndunaambyʉts ja mʉj'a̱jtʉn jam tsa̱jwínm,
\q esʉ ijxwʉ'ʉmʉn nyajwʉ'ʉma̱'a̱ñʉts naxwiiñ,
\q ja ne'pyñ esʉ jʉʉn jok.
\q
\v 20 Kyaj ja xʉʉ ñaky'ana̱'a̱ñ, dʉ'ʉñʉ wyingoodsʉya'añ,
\q es tyʉgatsa̱'a̱ñ ja po'o tsáptsʉm éxtʉmʉ ne'pyñ.
\q Tʉgekyʉ tya̱a̱dʉ nduna̱'a̱ñʉts kyajnʉmʉ naty jya'ty ja Diosʉ myʉj xʉʉ ma̱ yajpayo'oya'añ ja ja̱'a̱yʉty.
\q Tadʉ xʉʉ jantsy mʉj 'yita̱'a̱ñ es mʉt ni'igʉ ja mʉj'a̱jtʉn.
\q
\v 21 Es nidʉgekyʉ di'ibʉ mʉnu'xtákʉdʉp éxtʉmʉ Nindsʉn'a̱jtʉm, nitso'oktʉp.”
\m Ja'a dʉ'ʉnʉ tya̱a̱dʉ di'ibʉ kyʉxja̱a̱y ja Diosʉ kyuga̱jxpʉ Joel.
\p
\v 22 Net ja Peedrʉ 'yakjʉnáñ:
\p —Mʉdowdʉ oy, mʉgu'uktʉjkʉty israelítʉty, di'ibʉ yam n'anʉʉmʉyándʉp Jesús nazarenʉkyʉjxm. Extʉm miits xyñijáwʉdʉ ko Dios twin'ijxy ja Jesús, dʉ'ʉn dyajnigʉxe'ky miits mwinduuyʉty ko Jesuskyʉjxm ttuuñ ja mʉj'a̱jtʉn, ijxwʉ'ʉmʉn es di'ibʉ ja̱'a̱y dʉ'ʉñʉ mʉʉt wyʉ'ʉmʉdya'aydyʉ.
\v 23 Miits xykyʉya̱jktʉ ja Jesús ma̱ ja romanʉ ja̱'a̱y es dyajkruuzpáttʉt es dya'ooktʉt. Dʉ'ʉn xytyuundʉ éxtʉmʉ Dios ttuknibʉjtákʉ es jawyiin tnija̱'a̱jʉ.
\v 24 Perʉ Dios dyajjikypyejky ja Jesús es dyajpʉdseemy ma̱ oj ñaxtʉkʉ, mʉt ko kyaj mba̱a̱t myʉmada'agyʉty ja o'kʉn.
\v 25 Es ja rey Davit tnimadyaky ja Kristʉ ko oj jya'ay jékyʉp:
\q Taayʉmts n'ixy ja Dios nwinduuyʉts.
\q Tama'a n'aga̱'a̱ñdsyoo, kyajts tii ndsʉ'ʉgʉ.
\q
\v 26 Pa̱a̱ty jyotkujk'áty yʉ n'anmʉja̱'a̱nʉts,
\q es pa̱a̱dyʉts ngajxy ja alabanzʉ ko Dios myʉ́jʉty.
\q Po'xʉptsʉ nnini'x mʉt ja jotkujk'a̱jtʉn,
\q
\v 27 mʉt ko mij kyaj xyña'íxʉt yʉ n'anmʉja̱'a̱nʉts ma̱ 'yity ja o'kpʉtʉjkʉty,
\q es nan kyaj xyña'íxʉt wyindʉgóyʉt ja mWa̱'a̱ts Mʉduumbʉ.
\q
\v 28 Tʉts mij xytyukni''ixʉ ja nʉ'ʉ tu'u di'ibʉts xyajja̱'tʉp ma̱ ja jiky'a̱jtʉn,
\q es xymyo'oya̱a̱mbʉts ja xondakʉn ma̱ mij m'ity.
\m Dʉ'ʉn jékyʉp tkʉxja̱a̱y yʉ Davit.
\p
\v 29 Es ja Peedrʉ 'yakjʉnáñ:
\p —Mʉgu'uktʉjkʉty, ndukmʉ'awda̱jtʉbʉts ko miits n'anʉʉmʉdʉ ja n'apteety'a̱jtʉm Davit tʉ 'yeeky es tʉ ñaxtʉkʉ, es tam ja kyupotsy 'yity tyamba̱a̱t.
\v 30 Davit yʉ'ʉ Diosʉ kyuga̱jxpʉ, es kyaj dʉ'ʉn jyʉnáñ mʉt yʉ kyʉ'ʉm winma̱'a̱ñ, Dios yʉ'ʉ wya̱ndak es tpʉjta̱'a̱ga̱'a̱ñ nandʉ'ʉn éxtʉmʉ reyʉn tu'ugʉ tyʉʉmp 'ya̱a̱ts ja Davit.
\v 31 Dʉ'ʉn éxtʉm 'yixy, pa̱a̱ty ja Davit jyʉnáñ ko jikypyʉ́kʉp ja Kristʉ es ko yʉ ñini'x kyaj wyindʉgóyʉt.
\v 32 Es jantsy tʉy'a̱jtʉnʉ Dios dyajjikypyejky ja Jesús, es ma̱ taadʉ nidʉgekyʉ ʉʉdsʉty ndestiigʉ'áttʉ.
\v 33 Dios dyajjikypyejky ja Jesús es tpʉjtáky pyʉ'a̱a̱y aga̱'a̱ñdsyoo es tmooy ja Espíritʉ Santʉ, dʉ'ʉn éxtʉm tʉ twa̱nda'aky. Es tyam ja Jesús tʉ dyaky ja Espíritʉ Santʉ ma̱ ʉʉdsʉty. Es pa̱a̱ty dʉ'ʉn jyaty di'ibʉ miits m'ijxtʉp es mmʉdoodʉp.
\v 34 Yʉ Davit kyaj tsya̱jpejty, dʉ'ʉn éxtʉm ja Davit jyʉnáñ:
\q Yʉ Dios t'anma̱a̱y ʉjtsʉ nWindsʉ́n:
\q “U'uñʉp nbʉ'a̱a̱yʉts aga̱'a̱ñdsyoo
\q
\v 35 extʉ kots ʉj nyajtʉgóyʉt tʉgekyʉ mijʉ mmʉdsip.”
\p
\v 36 Esʉ Peedrʉ 'yakjʉnáñ:
\p Jaygyúkʉdʉ miidsʉty nidʉgekyʉ israelítʉty. Jesús di'ibʉ miits myajkruuzpajttʉ, Dios oj tpʉjta'aky éxtʉmʉ Windsʉ́n esʉ Kristʉ.
\p
\v 37 Ko oj ja ja̱'a̱yʉty tmʉdowdʉ di'ibʉ kya̱jx ja Peedrʉ, net jyotmay'o'ktʉ es dyajtʉʉdʉ ja Peedrʉ es ni nʉ'ʉnʉ apóstʉlʉty:
\p —Mʉgu'uktʉjkʉty, es ʉʉdsʉty, ¿tits ndúndʉp?
\p
\v 38 Esʉ Peedrʉ 'yadsooy:
\p —Ja̱'a̱ydyʉgóydyʉ mgʉ'ʉm winma̱'a̱ñʉty es xy'axá̱jʉdʉt ja Diosʉ wyinma̱'a̱ñ. Net mnʉbáttʉt Jesukristʉ xyʉgyʉjxm, es ja Dios tma'xʉt miidsʉty ja mbeky, es dʉ'ʉn xy'axá̱jʉdʉt ja Espíritʉ Santʉ.
\v 39 Miidsʉty yʉ Dios tʉ mdukmʉwa̱nda̱a̱gʉdʉ mʉt yʉ m'u'unk m'ʉna̱'kʉty, es nidʉgekyʉ ja ja̱'a̱yʉty di'ibʉ jagam tsʉna̱a̱ydyʉp; nidʉgekyʉ di'ibáty ja Nindsʉn'a̱jtʉm Dios wyinwitsaampy.
\p
\v 40 Dʉ'ʉnʉ Peedrʉ oj kyajxy jeky, es wyinma̱'a̱ñmyooyʉ:
\p —Mʉbʉktʉ ko ja Jesús yʉ'ʉ dʉ'ʉn ja Kristʉ, kʉdiibʉ Dios mdukkumʉdówʉdʉt mʉt ja pekyjya'ayʉty.
\p
\v 41 Pʉ́nʉty myʉbʉjktʉ wi'ixʉ Peedrʉ jyʉnáñ, ja'a oj ñʉbattʉ. Janitʉgʉk milʉn ja ja̱'a̱y di'ibʉ myʉbʉjktʉp ja Jesús ja xʉʉ.
\v 42 Es ja mʉbʉjkpʉtʉjk jyotmooydyʉp tʉgekyʉ di'ibʉ ja apóstʉlʉty tuk'ʉxpʉjkʉdʉp, ñayyajti'igyʉdʉ mʉdʉ myʉmʉbʉjkpʉty, kya̱jxtáktʉ es ñaymyujkʉdʉ, es ttujkwa̱'xtʉ ja tsa̱jkaaky éxtʉmʉ Jesús ttuuñ ko jatim okpʉ tka̱a̱y mʉdʉ 'yʉxpʉjkpʉtʉjk.
\s Wi'ix jyiky'attʉ ja jawyiimbʉ mʉbʉjkpʉty
\p
\v 43 Esʉ apóstʉlʉty ttuundʉ mayʉ mʉj'a̱jtʉn esʉ ijxwʉ'ʉmʉn di'ibʉ dʉ'ʉñʉ yajwʉ'ʉmʉdyaaydyʉ ja ja̱'a̱yʉty.
\v 44 Nidʉgekyʉ di'ibʉ myʉbʉjktʉ ti'igyʉ 'yittʉ es dyajwa̱'xtʉ di'ibʉ naty myʉda̱jttʉp.
\v 45 Pʉ́nʉty ti myʉda̱jttʉp, tyo'ktʉp ja'a, es ja ñimeeñ dyajwa̱'xtʉ wi'ix pʉ́n tyʉgoy'a̱jtxʉty,
\v 46 es ñaymyujkʉdʉ mʉj tsa̱jptʉjk ñabotsoty bom bom. Es ma̱jatyʉ tyʉjkʉty kyaay 'yuktʉ ti'igyʉty mʉt ja xondakʉn es mʉt ja oyjyot es t'awda̱jttʉ ja Dios.
\v 47 Es nidʉgekyʉ ja̱'a̱yʉty jyʉnandʉ ko jyiky'attʉ tʉy'a̱jtʉn mʉʉt. Es bom bom wyimbejty yʉ'ʉjʉty di'ibʉ kyupʉjktʉp ja Jesukristʉ.
\c 3
\s Tekypyuma̱'a̱y yo'oye'eky
\p
\v 1 Tu'ugʉ xʉʉ ja Peedrʉ es ja Fwank pyatʉjkʉdʉ ma̱ ja mʉj tsa̱jptʉjk éxtʉm tʉgʉk yaxp xʉʉ, di'ibʉ israelítʉty myʉda̱jttʉp ja oorʉ es kya̱jxta̱'a̱ktʉ.
\v 2 Es jap tu'ugʉ yedyʉjk tʉ'ʉdsʉ tyeky, kyaj mba̱a̱t yo'oy. Dʉ'ʉnʉ dʉnʉ tya̱a̱k tyim'yajmiin tyim'yajja̱jtʉ naxwiiñ. Es bom bom ja myʉgu'uktʉjk myʉnejxyʉty ma̱ mʉj tsa̱jptʉjk a̱a̱ di'ibʉ xyʉ'a̱jtypy Ja Tsujpʉ, es t'amdowdʉ limosnʉ yʉ ja̱'a̱yʉty di'ibáty tʉjkʉdʉp mʉj tsa̱jptʉjk ñabotsoty.
\v 3 Ko oj t'ixy ja tekypyuma̱'a̱y ja Peedrʉ es ja Fwank, net t'amdoodʉ ja limosnʉ.
\v 4 Net ja Peedrʉ es ja Fwank 'yijxʉdʉ, esʉ Peedrʉ t'anma̱a̱y ja tekypyuma̱'a̱y:
\p —Win'ijxtʉgʉts.
\p
\v 5 Es ja tekypyuma̱'a̱y twin'ijxy, es t'awijxy ja limosnʉ.
\v 6 Net ja Peedrʉ 'yanma̱a̱yʉ:
\p —Kyajtsʉ nmeeñ nmʉdaty, per tyam nmo'oyʉt di'ibʉts nmʉda̱jtypy. Ja Jesukristʉ, nazarenʉ ja̱'a̱y, ja'a xyʉʉgyʉjxm ʉj mij n'anmaapy: Pʉdʉ'ʉk es yo'oyʉ'ʉk.
\p
\v 7 Net ja Peedrʉ twijtse'ky ja tekypyuma̱'a̱y ma̱ 'yaga̱'a̱ñgyʉ'ʉ es tpudʉjkʉ dyajtʉna̱a̱ygyujkʉ, es netyʉ ja tyeky oj wye'emy mʉk es yajxón.
\v 8 Es ja tekypyuma̱'a̱y pyujte'ky es tyʉna̱a̱ye'ky es yo'oydsyo'oñ. Net tyʉjkʉ mʉdʉ Peedrʉ es mʉdʉ Fwank mʉj tsa̱jptʉjk ñabotsoty, ye'epy es pyuty ñepy es t'awdaty ja Dios.
\p
\v 9 Nidʉgekyʉ ja̱'a̱y t'ijxtʉ ko yo'oy es t'awdaty ja Dios,
\v 10 es t'ʉxka̱jptʉ ko jya'adyʉ di'ibʉ natyʉ limosnʉ 'yamdeepy ja ja̱'a̱yʉty ma̱ ja mʉj tsa̱jptʉjk a̱a̱ di'ibʉ xyʉ'a̱jtypy Ja Tsujpʉ. Ta dʉ'ʉñʉ jyantsywyʉ'ʉmʉdyaaydyʉ.
\s Peedrʉ tmadya'aky wi'ix ja tekypyuma̱'a̱y tsye'eky
\p
\v 11 Ja tekypyuma̱'a̱y di'ibʉ natyʉ tyeky tʉ 'yakʉda'aky, kyaj tnasmatsʉ ja Peedrʉ es ja Fwank. Es nidʉgekyʉ ja̱'a̱y jyantsywyʉ'ʉmʉdyaaydyʉ dʉ'ʉñʉ, es pʉyʉ'kn ñʉjxta̱a̱ydyʉ ma̱ mʉj tsa̱jptʉjk pa̱'a̱ di'ibʉ xyʉ'a̱jtypy Salomongʉ Tyʉjk Wiin.
\v 12 Ko Peedrʉ t'ijxy ja mayjya'ay, ta t'anma̱a̱y:
\p —Miits israelítʉty, ¿ti ko dʉ'ʉñʉ mwʉ'ʉmʉdya'aydyʉ ko xy'ixy yo'oy di'ibʉ naty tekypyuma̱'a̱y? ¿Es ti ko miits xy'íxtʉts nandʉ'ʉn ʉʉdsʉty? ¿Tii miits mjʉnándʉp ko ngʉ'ʉmgutujkʉnʉts tʉ ndúñʉts es yo'oye'egyʉ tadʉ yedyʉjk? ¿Ti mjʉna̱a̱mp miidsʉty ko ni'igʉ wa̱'a̱ts ja̱'a̱y es pa̱a̱ty ʉʉdsʉty nmʉdátyʉts ja kutujkʉn es ndúnʉdʉts ja mʉj'a̱jtʉn?
\v 13 ¡Kyaj dyʉ'ʉnʉty! Kyajts tʉ nduñ mʉt ja ngʉ'ʉmgutujkʉnʉts. Ja Dios di'ibʉ awda̱jtʉdʉ ja n'apteety'a̱jtʉm, ja Abra̱a̱n, Isa̱a̱ esʉ Jakoob, tpʉjtákyʉ tya̱dʉ mʉj'a̱jtʉn es nmʉj'ijxʉm ja 'yU'unk Jesús. N'anmaapy yʉ'ʉ ja Jesús di'ibʉ miits mgʉya̱jktʉ mʉt ja romanʉstʉjk. Ko ja Pilatʉ tjanasmatsʉyáñ, miidsʉty kyaj xykyupʉjktʉ.
\v 14 Jesús, wa̱'a̱ts ja̱'a̱y es jiky'ajty tʉy'a̱jtʉn mʉʉt, per miidsʉty kyaj xykyupʉjktʉ. Es miits m'amdoodʉ ja Pilatʉ tnasmátsʉt tu'ugʉ yajja̱'a̱y'o'kpʉ.
\v 15 Dʉ'ʉn miits xya'o'ktʉ ja Jesús di'ibʉ yajkypy ja jiky'a̱jtʉn. Perʉ Dios dyajjikypyejky ma̱ ñaxtʉjkʉ. Es ʉʉdsʉty n'ijxtʉts es n'awa̱'a̱nʉdʉp ko tʉ jyikypyeky ja Jesús.
\v 16 Ja'a ko ja Jesús yajmʉbéky, ja'agyʉjxm yʉ yedyʉjk di'ibʉ m'ijxtʉp es xy'ixy'attʉ, tʉ Jesús tpʉjta'aky mʉk ja tyeky es oy tʉ dyaj'yo'oye'eky.
\p
\v 17 ’Mʉgu'uktʉjkʉty, tʉts nnijawʉ ko miidsʉty esʉ mwindsʉ́nʉty oj xya'ooktʉ ja Jesús, kyaj xyñijáwʉdʉ ko yʉ'ʉ Diosʉ 'yU'unk di'ibʉ mya'o'ktʉ.
\v 18 Per dʉ'ʉn ja Dios ttuuñ éxtʉm jékyʉp t'anma̱a̱y ja kyuga̱jxpʉtʉjk ko yʉ Kristʉ koonʉm 'yayówʉt.
\v 19 Pa̱a̱ty yajtʉgátstʉ mwinma̱'a̱ñ es yajjʉmbíttʉ mjot mʉt ja Dios esʉ mbojpʉ yajma'xʉt,
\v 20 net ja Dios tkáxʉt ja oy'a̱jtʉn ko mduknigáxʉdʉt jatʉgok ja Jesús di'ibʉ pyʉjták Kristʉ.
\v 21 Per koonʉm tsyékyʉty esʉ Jesús wyʉ'ʉmʉt jam tsa̱jpótm extʉ ko Dios dya'óyʉt tʉgekyʉ, dʉ'ʉn éxtʉm twa̱ndaky jékyʉp mʉt ja kyuga̱jxpʉty.
\p
\v 22 ’Moisés dʉ'ʉn t'anma̱a̱y ja n'aptʉjk'a̱jtʉm: “Miidsʉdyʉ mWindsʉ́n Dios kyaxaampy mʉt miidsʉty nidu'uk ja mdʉʉmp m'a̱a̱dsʉty éxtʉmʉ kyuga̱jxpʉ, éxtʉmts ʉj tʉ xykyexy. Koonʉm tsyékyʉty es xymyʉdówdʉt miidsʉty tʉgekyʉ di'ibʉ tadʉ Diosʉ kyuga̱jxpʉ kya̱jxtʉp.
\v 23 Ja'a ko ja ja̱'a̱y di'ibʉ kyaj tmʉdowa̱'a̱ñ di'ibʉ tadʉ kyuga̱jxpʉ kyajxypy, kyaj 'yíttʉt mʉdʉ Diosʉ jya'ay.”
\p
\v 24 ’Nandʉ'ʉn ja Diosʉ kyuga̱jxpʉ Samwel es nidʉgékyʉdyʉ Diosʉ kyuga̱jxpʉtʉjk di'ibʉ óknʉm kya̱jxtʉ ja Diosʉ 'yayuk, t'awa̱'a̱nʉdʉ di'ibʉ jatánʉp tyam dʉ'ʉn.
\v 25 Miits mbátʉdʉp ja wa̱ndakʉn di'ibʉ Dios myajwʉ'ʉmxʉdʉ mʉt ja kyuga̱jxpʉty, nandʉ'ʉn mbátʉdʉp ja kajxy'átypyʉ di'ibʉ Dios tyuun mʉʉt ja n'aptʉjk'a̱jtʉm. Dʉ'ʉn éxtʉmʉ Abra̱a̱n t'anma̱a̱y: “Ʉjts ngunu'xaampy nidʉgekyʉ naxwíñʉdʉ ja̱'a̱y mʉt tu'ugʉ mdʉʉmp m'a̱a̱ts.”
\p
\v 26 ’Ko Dios dyajjikypyejky ja Jesús di'ibʉ oy mʉduunʉ, net tkejxy jawyiin mʉt miidsʉty es mgunu'xʉdʉt es nidʉgekyʉ miits xymyastu'uttʉt tadʉ mbékyʉty.
\c 4
\s Peedrʉ esʉ Fwank, wyinduuyʉty di'ibʉ ana'amdʉp mʉj tsa̱jptʉgóty
\p
\v 1 Tamba̱a̱tnʉmʉ naty ja Peedrʉ es ja Fwank kyajxy ko myiindʉ ja teetytyʉjkʉty esʉ saduseeʉty es yʉ windsʉ́n di'ibʉ kywentʉ'a̱jtypy ja mʉj tsa̱jptʉjk.
\v 2 Ta jyot'ambʉjktʉ ko yʉ Peedrʉ es ja Fwank t'anma̱a̱y ja ja̱'a̱y ko tʉ Jesús jyikypyeky es pa̱a̱ty ja o'kpʉtʉjk jyikypyʉka̱'a̱ndʉ nandʉ'ʉn.
\v 3 Net tma̱jtstʉ ja Peedrʉ esʉ Fwank, es tpʉjtáktʉ pujxndʉgóty es jap 'yítʉt jakumbomba̱a̱t, ja'a ko tʉ naty tsyu'ujʉnʉ.
\v 4 Es mayjya'ay tmʉbʉjktʉ di'ibʉ kya̱jxtʉ ja Peedrʉ esʉ Fwank. Es dʉ'ʉn nimʉgoxk milʉn ñaybyatʉ ja yedyʉjkʉty di'ibʉ mʉbʉjktʉp, abeky ja toxytyʉjk es u'unk ʉna̱'kʉty.
\p
\v 5 Jakumbom ñaymyujkʉdʉ jap Jerusalén ja israelitʉ ja̱'a̱yʉdyʉ wyindsʉ́n, ja mʉjja̱'a̱ydyʉjkʉty es ja di'ibʉty tsa̱jptʉgóty ya'ʉxpʉjktʉp.
\v 6 Es tamʉ natyʉ Anás di'ibʉ ijtp teedywyindsʉngópk, ja Kaifás, Fwank, Alejandrʉ es nidʉgékyʉty ja teedywyindsʉngópkʉ myʉgu'ugʉty.
\p
\v 7 Net oj yajwóy ja Peedrʉ esʉ Fwank. Ta tpʉjtáktʉ kujkjóty, es dyajtʉʉdʉ:
\p —¿Pʉ́n ja mʉk'a̱jtʉn tʉ mmo'oyʉdʉ, o pʉ́n xyʉʉgyʉjxm tʉ xya''agʉda̱'a̱ktʉ tadʉ tekypyuma̱'a̱y?
\p
\v 8 Net yʉ Espíritʉ Santʉ wyinma̱'a̱ñmyooyʉ ja Peedrʉ, es t'adsooy:
\p —Kuga̱jpn justisʉ es mʉjja̱'a̱ydyʉjkʉty,
\v 9 miidsʉty tyam xyajtʉ́wdʉ wi'ix tʉ 'yagʉda'agyʉ tadʉ ja̱'a̱y di'ibʉ ijty tekypyuma̱'a̱y.
\v 10 Pes tyámʉts nniga̱jxʉt mʉt miidsʉty es tnijáwʉdʉt nidʉgekyʉ israelítʉty ko tya̱dʉ yedyʉjk di'ibʉ tyam miits mwinduuyʉty, yʉ'ʉ 'yagʉdaky ja Jesús nazarenʉ xyʉʉgyʉjxm, yʉ Kristʉ di'ibʉ miits myajkruuzpajttʉ esʉ Dios yajjikypyʉjk jatʉgok.
\v 11 Es yʉ Diosʉ jyaaybyajtʉn tkajxy ja Jesús ma̱ jyʉna'añ: “Yʉ tsa̱a̱ di'ibʉ miidsʉty pojtspʉtʉjk xy'ʉxtijtʉ, yʉ tya̱dʉ tsa̱a̱ tyamʉ net ñʉjxa̱'a̱ñ ma̱ ja tʉjk t'ʉjx'átʉt.”
\v 12 Kyaj ni pʉ́n mba̱a̱dʉ wiinkpʉ xyajnitsókʉm, mʉt ko ma̱ tʉgekyʉ naxwíñʉdʉ je'eyʉ ja Jesús ti'igyʉ mba̱a̱t xyajnitsókʉm.
\p
\v 13 Ko di'ibʉ ana'amdʉp mʉj tsa̱jptʉgóty t'ijxtʉ ko amʉk jotmʉk yʉ Peedrʉ esʉ Fwank 'yadsoodʉ, esʉ Peedrʉ esʉ Fwank dʉ'ʉn yʉ'ʉjʉty éxtʉm oytyim pʉ́n yedyʉjkʉty, kyaj tmʉdattʉ ja ʉxpʉjkʉn, net dʉ'ʉñʉ wyʉ'ʉmʉdyaaydyʉ, es tmʉwinma̱'a̱ñbyáttʉ ko yʉ'ʉjʉty mʉʉt jyʉdijttʉ Jesús.
\v 14 Es ja'a ko tamʉ naty tyanʉ ja'a mʉʉt ja di'ibʉ naty tekypyuma̱'a̱y, pa̱a̱ty di'ibʉ ana'amdʉp mʉj tsa̱jptʉgóty kyaj mba̱a̱t wi'ix 'yokjʉnannʉ.
\v 15 Net tkajxpʉdsʉʉmdʉ tʉja̱'p yʉ Peedrʉ esʉ Fwank.
\v 16 Net ñay'anma̱a̱yʉdʉ:
\p —¿Ti net ndu'unʉm mʉdʉ tya̱dʉ ja̱'a̱y? Pes nidʉgekyʉ di'ibʉ tsʉna̱a̱ydyʉp Jerusalén tʉ tnijáwʉdʉ ko yʉ'ʉ tyuundʉp ja ijxwʉ'ʉmʉn esʉ mʉj'a̱jtʉn. Kyaj mba̱a̱t n'anma̱'a̱yʉm ko kyaj.
\v 17 Es kʉdiibʉ wya̱'xʉt yʉ ayuk, wa'an n'ok'anma̱'a̱yʉm ko kyaj ni pʉ́n tnakyñiga̱jxtʉt ja Jesús.
\p
\v 18 Net tmʉjwoodʉ jatʉgok ja Peedrʉ esʉ Fwank es t'anma̱a̱ydyʉ ko ni na̱'a̱ jatʉgok tkaka̱jxtʉt es ni tkatuk'íxtʉt ja Jesusʉ jya'a.
\v 19 Es ja Peedrʉ es ja Fwank 'yadsoodʉ:
\p —Jʉna̱'a̱ndʉ miidsʉty ko pátʉp yajkuydyúnʉt di'ibʉ miits mga̱jxtʉp, o pátʉp yajkuydyúnʉt di'ibʉ Dios 'yane'empy.
\v 20 Kyaj mba̱a̱t nmastu'udyʉts es n'awánʉdʉts di'ibʉts tʉ n'ixy es tʉ nmʉdóyʉts.
\p
\v 21 Net yʉ di'ibʉ ana'amdʉp mʉj tsa̱jptʉgóty mʉk tmʉga̱jxtʉ ja Peedrʉ esʉ Fwank es kʉdi'ibʉ dʉ'ʉn ñaky'adʉ'ʉtstʉt. Ta net tnasma̱jtsʉdʉ. Kyaj tpattʉ ja winma̱'a̱ñ wi'ix mba̱a̱t ttukkumʉdoy, mʉt ko nidʉgekyʉ ja̱'a̱y t'awdattʉ Dios mʉt ja myʉj'a̱jtʉn.
\v 22 Ko ja tekypyuma̱'a̱y 'yagʉdaky, ja'a naty tmʉdaty ja jyʉmʉjt justyikxy.
\s Mʉbʉjkpʉtʉjk t'amdowdʉ jotmʉk'a̱jtʉn
\p
\v 23 Ko yajnasma̱jtsʉdʉ yʉ Peedrʉ esʉ Fwank, net oj ñʉjxtʉ ma̱ naty yʉ myʉgu'uktʉjkʉty es t'awa̱'a̱nʉdʉ nidʉgékyʉty wi'ix yʉ mʉjja̱'a̱ydyʉjkʉty es ja teedywyindsʉ́nʉty 'yanma̱a̱yʉdʉ.
\v 24 Ko t'awa̱'a̱nʉdyaay nidʉgekyʉ tukmukʉ, net kya̱jxtáktʉ:
\p —Windsʉ́n, di'ibʉ tʉgekyʉ mʉk'a̱jtʉn myʉda̱jtypy, mij tʉ xypyʉjta'aky yʉ tsa̱jp, naxwíñʉdʉ, jikymyejyñ es tʉgekyʉ di'ibáty ijtp ma̱ yʉ'ʉn.
\v 25 Mij oj mgajxy Espíritʉ Santʉkyʉjxm esʉ n'apteety Davitkyʉxm ko mjʉnáñ:
\q ¿Ti ko yʉ wiinkpʉ naxwíñʉdʉ jyot'ambʉktʉ
\q es yʉ israelitʉ ja̱'a̱yʉty nʉgoobʉ dʉ'ʉn wyinma̱'a̱ñbyaaty?
\q
\v 26 Ja naxwíñʉdʉ réyʉty pyʉdʉ'ktʉ
\q esʉ israelítʉty ja jyustisʉtʉjkʉty ñaymyujkʉdʉ
\q es tmʉdsiptso'ondʉ ja Nindsʉn'a̱jtʉm Dios es ja Kristʉ.
\m Dʉ'ʉn jyʉnáñ ja Davit.
\p
\v 27 ’Tʉy'a̱jtʉn yʉ'ʉ ko ya̱a̱ Jerusalén ñaymyujkʉdʉ Eroodʉs, Ponsyʉ Pilatʉ mʉdʉ israelítʉty es pʉ́nʉty kyaj 'yisraelítʉty, es tmʉdsip'a̱jttʉ mijʉ m'U'unk Jesús, di'ibʉ mij mbʉjták éxtʉmʉ Kristʉ.
\v 28 Dʉ'ʉn yʉ'ʉ ttuundʉ tʉgekyʉ di'ibʉ mijʉ naty tʉ xytyuknibʉjta̱a̱gʉ jyátʉdʉt.
\v 29 Tyam, Windsʉ́n Dios, ok'ix wi'ix jyot'ambʉktʉ, es meegyʉts ja mʉk'a̱jtʉn es kʉdiibʉ ʉʉdsʉty ndsʉ'ʉgʉdʉ esʉts nga̱jxwa̱'xtʉt mijʉ m'ayuk.
\v 30 Es mʉt mijʉ mmʉk'a̱jtʉn ndúñʉts nya''agʉda'agyʉts yʉ puma̱'a̱yʉty es ndúndʉts yʉ ijxwʉ'ʉmʉn esʉ mʉj'a̱jtʉn mʉt ja mwa̱'a̱ts mʉduumbʉ Jesús xyʉʉgyʉjxm.
\p
\v 31 Ko kya̱jxtakta̱a̱ydyʉ, ta ja tʉjk oj yi'xy ma̱ naty jap tʉ ñaymyúkʉdʉ. Net ja Espíritʉ Santʉ myooyʉ mʉk'a̱jtʉn, es tka̱jxta̱a̱ydyʉ mʉt ja mʉja̱a̱ yʉ Diosʉ 'yayuk.
\s Wi'ix ja jawyiimbʉ mʉbʉjkpʉ ñaybyudʉ́kʉdʉ nixim niyam
\p
\v 32 Ja ja̱'a̱y di'ibʉty 'y'axá̱jʉdʉ Jesús myʉda̱jttʉ nidʉgekyʉ ti'igyʉ ja winma̱'a̱ñ es oy ñaydsyojkʉdʉ nidu'uk nidu'uk. Ni pʉ́n kyajʉnáñ “ʉjtsʉ nja'a” di'ibʉ naty myʉda̱jttʉp. Nidʉgekyʉ twinma̱a̱ydyʉ ko tʉgekyʉ di'ibʉ naty myʉda̱jttʉp, yʉ'ʉ nandʉ'ʉn dyajtúndʉt nidʉgékyʉty.
\v 33 Es ja apóstʉlʉty tnika̱jxpajt'adʉ'ʉtstʉ mʉt ja mʉk'a̱jtʉn ko Jesús tʉy'a̱jtʉn jyikypyejky, es ja Dios tjantsykyuni'xy nidʉgékyʉty di'ibʉ myʉbʉjktʉ.
\v 34 Kyaj ni pʉ́nʉ naty ma̱ yʉ'ʉjʉty di'ibʉ tʉgoy'a̱jtxʉp. Ja'a ko pʉ́nʉty myʉda̱jttʉp ja ñáxʉty o tyʉjk, tyo'ktʉ,
\v 35 net dyajmiindʉ ja meeñ es tkʉya̱jktʉ ma̱ ja apóstʉlʉty. Net oj dyajwa̱'xtʉ nidu'ugátyʉty nʉ'ʉn pʉ́n dyajtʉgoy'áty.
\v 36 Dʉ'ʉn ttuuñ yʉ Josee, ja di'ibʉ apóstʉlʉty yajxʉbajttʉ Bernabee, di'ibʉ tyijpy Yajjotkujk'a̱jtpʉ. Bernabee, ja'a yʉ'ʉ Leví tyʉʉmp 'ya̱a̱ts es jap jyajty naxwiiñ ma̱ txʉ'aty Tsyipre.
\v 37 Yʉ'ʉ tte'ky tu'ugʉ kyam nax di'ibʉ myʉda̱jtypy, es dyajmiiñ ja meeñ es tkʉyajky ma̱ ja apóstʉlʉty.
\c 5
\s Ananiiʉs esʉ Safiirʉ
\p
\v 1 Perʉ wiinkpʉ yedyʉjk di'ibʉ xyʉ'a̱jtypy Ananiiʉs, yʉ'ʉ mʉt ja ñʉdo'oxy Safiirʉ tto'ktʉ nandʉ'ʉn tu'ugʉ ñax,
\v 2 es tpʉjkʉ'ktʉ waanʉ ja meeñ. Es ja meeñ di'ibʉ nadʉjkʉ, Ananiiʉs oj dyajnejxy ma̱ ja apóstʉlʉty éxtʉm jyawʉ ka'pxy ja nax tsoo. Es ja ñʉdo'oxy ñija̱'a̱p tʉgekyʉ.
\p
\v 3 Netʉ Peedrʉ 'yanma̱a̱yʉ:
\p —Ananiiʉs, ¿ti ko tʉ xytyu'umo'oy es tyʉ́kʉt ja mʉjku'ugópk Satanás ma̱ mwinma̱'a̱ñ es xyjawin'ʉʉna̱'a̱ñ ja Espíritʉ Santʉ, es xyajwʉ'ʉma̱'a̱ñ oynʉ'ʉnʉn ja meeñ di'ibʉ tʉ yajkujúy ja mnax?
\v 4 Ja nax mijtsʉ mja'a ijty. Es ko xytye'ky, ja meeñ nandʉ'ʉn mijts mja'a. ¿Ti ko tʉ xywyinmay xytyuna̱'a̱ñ yʉ tya̱a̱dʉ? Tʉ xyjawin'ʉʉna̱'a̱ñ yʉ Dios, kyaj jya'ajʉty ja naxwíñʉdʉ ja̱'a̱y.
\p
\v 5 Ko tmʉdooy yʉ'ʉ Ananiiʉs, ta oj kya'ay eeky. Es tsyʉ'kʉdyaaydyʉ pʉ́nʉty myʉdoodʉ di'ibʉ ja̱jtʉ.
\v 6 Net myiindʉ ʉna̱'ktʉjkʉty, es t'abijttʉ Ananiiʉs ja ñini'x es oj dyajnaxtʉ́kʉdʉ.
\p
\v 7 Ko 'yijty tʉgʉk oorʉ, tyʉjkʉ Ananiiʉsʉ ñʉdo'oxy, ni tkanijawʉ ko tʉ 'yeeky ja ña'ay.
\v 8 Ta Peedrʉ yajtʉʉjʉ:
\p —Anmaagyʉts, ¿tʉ xytyooktʉ ja mnax éxtʉm tʉ dyajmíñ ja meeñ?
\p Esʉ Safiirʉ jyʉnáñ:
\p —Dʉ'ʉnʉts tʉ ndeeky.
\p
\v 9 Netʉ Peedrʉ 'yanma̱a̱yʉ:
\p —¿Ti ko miidsʉty ti'igyʉ mwinma̱'a̱ñ tʉ xypyʉjta̱'a̱ktʉ? ¿Ti ko tʉ xyjawin'ʉʉna̱'a̱ndʉ ja Nindsʉn'a̱jtʉmʉ Jya̱'a̱jʉn? Jap tʉja̱'p myindʉ di'ibʉ oj tʉ dyajnaxtʉ́kʉdʉ ja mña'ay, es tyam mijts nandʉ'ʉn myajnaxtʉkʉya̱'a̱nʉdʉ.
\p
\v 10 Netyʉ ja Safiirʉ kyʉda̱a̱y es 'ye'ky jam tyeky'ʉjxmʉ Peedrʉ. Ko tyʉjkʉdʉ ja ʉna̱'kʉty, net tpattʉ eeky. Ta dyajpʉdsʉʉmdʉ es dyajnaxtʉjkʉdʉ ña'aybyʉ'ám.
\v 11 Jyantsytsyʉ'kʉdyaaydyʉ pʉ́nʉty myʉbʉjktʉ Jesús es nidʉgekyʉ ja̱'a̱y di'ibáty myʉdoodʉ tadʉ di'ibʉ ja̱jtʉdʉ yʉ Ananiiʉs esʉ Safiirʉ.
\s May ja mʉj'a̱jtʉn yajtúñ
\p
\v 12 Es ja apóstʉlʉty ttuundʉ may ja ijxwʉ'ʉmʉn esʉ mʉj'a̱jtʉn. Es nidʉgekyʉ mʉbʉjkpʉtʉjk ñaymyujkta̱a̱yʉdʉ ma̱ txʉ'aty Salomongʉ Tyʉjk Wiin.
\v 13 Tsʉ'kʉdʉp ja ja̱'a̱y di'ibʉ kyamʉbʉjktʉ ja Jesús es ñaymyúkʉdʉt mʉʉt ja mʉbʉjkpʉtʉjk, oy tmʉjja̱'a̱dʉ.
\v 14 Net tmʉbʉjktʉ ja Nindsʉn'a̱jtʉm Jesús mayjya'ay, yedyʉjk toxytyʉjkʉty.
\v 15 Es extʉ dyajpʉdsʉʉmdʉ ja puma̱'a̱yʉty myabajngʉjxy jap tu'a̱jp, es ko ñáxʉt ja Peedrʉ, oyjye'eyʉ 'yawax kya̱'a̱t ma̱ ja puma̱'a̱y.
\v 16 Es ja ja̱'a̱yʉty di'ibʉ Jerusalén ka̱jpn myʉwingón, nandʉ'ʉn dyajmiindʉ ja pyuma̱'a̱yʉty es di'ibʉ mʉjku'u ya''ayoojʉdʉp, es nidʉgekyʉ 'yagʉdakta̱a̱ydyʉ.
\s Apóstʉlʉty yajtsúmdʉ
\p
\v 17 Net ja teedywyindsʉngópk es ja saduseeʉ ja̱'a̱y di'ibátyʉ naty jap tjantsyñaywyinnaxʉjáwʉdʉ,
\v 18 tma̱jtstʉ ja apóstʉlʉty es tpʉjtáktʉ pujxndʉgóty.
\v 19 Per tu'ugʉ Nindsʉn'a̱jtʉmʉ 'yanklʉs myiiñ es dya''awatsy ja pujxndʉjk koots es dyajpʉdseemy, es t'anma̱a̱y:
\p
\v 20 —Nʉjxtʉ mʉj tsa̱jptʉjk ñabotsoty, es awánʉdʉ ja̱'a̱y ja ayuk di'ibʉ yʉ jembyʉ jiky'a̱jtʉn.
\p
\v 21 Ko oj xyʉʉñʉ, net tyʉjkʉdʉ tsejkyʉ mʉj tsa̱jptʉjk ñabotsoty. Ta ya'ʉxpʉjktsondáktʉ.
\p Es ja teedywyindsʉngópk es di'ibáty jap dyajnaymyujkʉdʉ nidʉgekyʉ israelítʉty ja myʉjja̱'a̱ydyʉjk di'ibáty naymyujkʉdʉp ma̱ di'ibʉ ana'amdʉp mʉj tsa̱jptʉgóty, net t'anma̱a̱ydyʉ ja polʉsiiʉty es dyajmíndʉt ja apóstʉlʉty di'ibʉ jap pujxndʉgóty.
\p
\v 22 Per ko oj jya̱'ttʉ ja polʉsiiʉty ma̱ pujxndʉjk, kyaj jap pʉ́n tpattʉ ja apóstʉlʉty. Ta jyʉmbijttʉ jatʉgok,
\v 23 es t'anma̱a̱ydyʉ:
\p —Adiky tʉ nba̱a̱dyʉts ja pujxndʉjk jantsy yajxón es mʉt ja solda̱a̱dʉty jap ma̱ tʉjk a̱a̱ tkwentʉ'attʉ, per kots tʉ nya''awa̱'a̱tstʉ, ni pʉ́nʉts jap tʉ ngapa̱a̱ttʉ pujxndʉgóty.
\p
\v 24 Ko tmʉdoodʉ ja teedywyindsʉ́nʉty esʉ mʉj tsa̱jptʉjk kwentʉ'a̱jtpʉ wyindsʉ́n, net ñayyajtʉʉjʉdʉ ak yʉ'ʉjʉty wi'ixʉ tya̱a̱dʉ kyugʉxʉya'añ.
\v 25 Es ko waanʉ 'yijty, ta jyajty tu'ugʉ yedyʉjk di'ibʉ anma̱a̱yʉ:
\p —Tadʉ yedyʉjkʉty di'ibʉ ʉxʉ'ʉy mbʉjtáktʉ pujxndʉgóty, tap dya'ʉxpʉktʉ ja ja̱'a̱y mʉj tsa̱jptʉjk ñabotsoty.
\p
\v 26 Net ja mʉj tsa̱jptʉjk kwentʉ'a̱jtpʉ wyindsʉ́n oj ñejxy mʉt ja tyuumbʉtʉjkʉty, es dyajmiindʉ yajxón ja apóstʉlʉty, ja'agyʉjxm ko tsyʉ'ʉgʉdʉ ko tsya̱a̱ga̱'a̱dsʉdʉt ja ja̱'a̱y.
\v 27 Ko dyajmiindʉ, ta dyajnʉjxtʉ ma̱ di'ibʉ ana'amdʉp mʉj tsa̱jptʉgóty, es ja teedywyindsʉngópk 'yanma̱a̱yʉ:
\p
\v 28 —Tʉts miits nyajkubóktʉ es kyaj xyñakyya'ʉxpʉ́ktʉt ja ja̱'a̱yʉty mʉt ja Jesusʉ 'yʉxpʉjkʉn. ¿Es ti tʉ xytyundʉ? Tʉ ja̱'a̱y xya'ʉxpʉjkta̱'a̱ydyʉ miidsʉty ya̱ Jerusalén, es ʉʉdsʉty xytyuknikʉjxm'ata̱'a̱ndʉ ko 'ye'kyʉ tadʉ ja̱'a̱y.
\p
\v 29 Net ja Peedrʉ mʉt ja apóstʉlʉty 'yadsoodʉ:
\p —Koonʉm tsyékyʉty es nmʉmʉdo'om ja Dios es kʉdiinʉm ja ja̱'a̱yʉty.
\v 30 Dios di'ibʉ 'yawda̱jt ja n'aptʉjk'a̱jtʉm, yʉ'ʉ yajjikypyʉjk ja Jesús di'ibʉ miits mya'o'ktʉ es xykyudʉʉydyʉ kruuzkʉjxm.
\v 31 Es ja Dios dyajtsa̱jpejty es tpʉjtáky ma̱ 'yaga̱'a̱ñgyʉ'ʉ, es dya'ity Yajnitsókpʉ es Ana'ambʉ, es ja israelitʉ ja̱'a̱yʉty jyodʉmbíttʉt es yajma'xʉt ja pyojpʉ.
\v 32 Es ʉʉdsʉty n'ijxtʉts es n'awánʉts di'ibʉts n'ijx nmʉdoo, es nandʉ'ʉn yʉ tʉy'a̱jtʉn t'awanʉ ja Espíritʉ Santʉ di'ibʉ Dios tʉ dyaky di'ibʉ myʉmʉdeepy.
\p
\v 33 Ko tmʉdoodʉ tya̱dʉ ayuk, ta jyot'ambʉjktʉ es tyim'ya'oogándʉ.
\v 34 Per ma̱ di'ibʉ ana'amdʉp mʉj tsa̱jptʉgótyʉ naty, jap tu'ugʉ fariseeʉ txʉ'aty Gamalyel, di'ibʉ yajxón ñija̱'a̱p ja tsa̱jptʉjkʉ 'yʉxpʉjkʉn es di'ibʉ ja̱'a̱y wyindsʉ'kʉp mʉj. Ta tyʉna̱a̱ye'ky es tni'ana'amʉ es dyajpʉdsʉ́mdʉt ja apóstʉlʉ.
\v 35 Net t'anma̱a̱y di'ibʉ ana'amdʉp mʉj tsa̱jptʉgóty:
\p —Miits israelítʉty, naygywentʉ'átʉdʉ oy di'ibʉ mdunaampy mʉdʉ tya̱dʉ ja̱'a̱yʉty.
\v 36 Jamyatstʉ miidsʉty ko kyaj jyékyʉbyʉty pyʉde'ky yʉ Teudʉs di'ibʉ jʉnán: “Ʉjts ya̱a̱ ijtp mʉj.” Es tpanʉjxtʉ taxk mʉgo'pxʉ yedyʉjk. Per dya'o'ktʉ Teudʉs, es nidʉgekyʉ di'ibʉ panʉjxʉdʉ tyʉgooydyaay. Es jap oj kyʉjxta̱'a̱y.
\v 37 Ko waanʉ 'yijty ko yajkuja̱'a̱yʉ sensʉ, net pyʉde'ky ja Juudʉs, Galileeʉ ja̱'a̱y, es mayjya'ay nandʉ'ʉn pyanʉjxʉdʉ. Es nandʉ'ʉn dya'o'ktʉ Juudʉs, es nidʉgekyʉ di'ibʉ panʉjxʉbʉ naty ñaywya̱'xta̱a̱yʉdʉ.
\v 38 Pa̱a̱ty n'anʉʉmʉ, mastu'uttʉ tya̱dʉ yedyʉjkʉty. Wa'an t'ixtʉ. Ja'a ko tya̱dʉ ʉxpʉjkʉn, pʉn yʉ'ʉ ja̱'a̱yʉ jya'a, naxa̱a̱mbʉ'ʉ,
\v 39 per pʉn ja Diosʉ 'yʉxpʉjkʉn, kyaj mba̱a̱t miits xyajtʉgóydyʉ. Mnaygywentʉ'átʉdʉp, mʉt ko tsojk nʉjx mdsiptundʉ mʉt ja Dios.
\p
\v 40 Nidʉgekyʉ tmʉdooda̱a̱ydyʉ. Net dyajmiindʉ ja apóstʉlʉty. Ta twojptʉ kana̱k ok es jatʉgok dyajkubojktʉ mʉk ko Jesusʉ 'yʉxpʉjkʉn tpaduunnʉ. Net tnasma̱jtsʉdʉ.
\v 41 Net ja apóstʉlʉty tsyo'ondʉ jap es jyotkujkʉdyaaydyʉ ko 'yayoodʉ es tsyoydyuundʉ Jesuskyʉjxm.
\v 42 Es kyaj tmastuttʉ esʉ ja̱'a̱y dya'ʉxpʉ́kʉt, es tka̱jxwa̱'xtʉ ja oybyʉ ayuk ko Jesús ja'a dʉ'ʉn ja Kristʉ. Dʉ'ʉn ttuundʉ bom bom mʉj tsa̱jptʉjk ñabotsoty es nandʉ'ʉn dya'ʉxpejky tʉjkm tʉjkm.
\c 6
\s Nijʉxtujkʉ yajje'xywya̱'xpʉ
\p
\v 1 Ja tiempʉ ñimayʉ'adʉtstʉ ja ja̱'a̱y di'ibʉty myʉbʉjktʉp ja Jesukristʉ. Net di'ibáty kya̱jxtʉp ja grieegʉ dyajtsondáktʉ ja ʉ'ʉnʉn wi'ix dyajwa'xy ja je'xy bom bom. Dʉ'ʉn jyʉnandʉ ko kyaj yajxón yajkáydyʉ ja ku'ekytyo'oxy di'ibáty kya̱jxtʉp ja grieegʉ.
\v 2 Net ja nima̱jmajtskpʉ apóstʉlʉ dyajnaymyujkta̱a̱yʉdʉ nidʉgekyʉ di'ibʉ myʉbʉjktʉ, es t'anma̱a̱ydyʉ:
\p —Kyaj 'yóyʉty kots ʉʉdsʉty nmastu'uttʉt ja Diosʉ 'yayuk nga̱jxwa̱'xtʉt es nyajwa̱'xʉdʉts ja je'xy.
\v 3 Pa̱a̱ty miits mʉgu'uktʉjkʉty, ʉxta̱'a̱ydyʉ nijʉxtujkʉ yedyʉjk di'ibʉ myʉda̱jtypy ja oyjyot es di'ibʉ jyaygyujkʉp, di'ibʉ tʉ myo'oyʉty ja Espíritʉ Santʉ myʉk'a̱jtʉn es ttun tka̱jxtʉ di'ibʉ Dios tsyejpy, es tuknipʉkʉ tya̱dʉ tuunk.
\v 4 Es ʉʉdsʉty, apóstʉlʉty, nyajnejxypyʉts ja Diosʉ 'yʉxpʉjkʉn esʉ ka̱jxtákʉn.
\p
\v 5 Nidʉgekyʉ ja ja̱'a̱yʉty t'oyjya̱'a̱dʉ éxtʉm ja apóstʉlʉty oj twinma̱'a̱ñmyo'oydyʉ. Es net twin'ijxtʉ Esteebʉ, di'ibʉ ni'igʉ ja Dios tmʉbejky es ja Espíritʉ Santʉ mooyʉ mʉk'a̱jtʉn es winma̱'a̱ñ es ttúnʉt di'ibʉ Dios tsyejpy. Es nandʉ'ʉn twin'ijxtʉ Felipʉ, Prókorʉ, Nikanoor, Timón, Parmenʉs esʉ Nikolás, Antyokiiʉ ja̱'a̱y di'ibʉ tʉʉyʉp kyupʉjk ja israelítʉdyʉ myʉbʉjkʉn.
\v 6 Net dyajmiindʉ ma̱ ja apóstʉlʉty, di'ibʉ ka̱jxtáktʉ es tkʉ'ʉnikoondʉ.
\p
\v 7 Es ja Diosʉ 'yayuk myʉjtʉjkʉy'adʉ́tsy es ñimayʉ'adʉtsy ja mʉbʉjkpʉtʉjk jam Jerusalén, es extʉ nimay ja teetytyʉjkʉty tmʉbʉjktʉ ja Jesús.
\s Esteebʉ yajmátsy
\p
\v 8 Esʉ Esteebʉ myooyʉ Dios ja kunu'xʉn esʉ mʉk'a̱jtʉn es ttúnʉt ja mʉj ijxwʉ'ʉmʉn esʉ mʉj'a̱jtʉn ma̱ ja ja̱'a̱yʉty.
\v 9 Nan tamʉ naty ja ja̱'a̱y na̱a̱gʉty di'ibʉ yo'oydyʉp ma̱ yajtijy Awa̱'a̱tstuuyʉdʉ Ja̱'a̱yʉ Tsya̱jptʉjk. Tamʉ naty di'ibʉ tso'ondʉp Sirene ña̱a̱xóty, Alejandriiʉ, Silisyʉ esʉ Asyʉ, es dyajpʉdʉ'ktʉ tsip es t'anma̱a̱ydyʉ wi'ixáty ja Esteebʉ.
\v 10 Per kyaj mba̱a̱t tmʉmada̱'a̱ktʉ, mʉt ko yʉ Espíritʉ Santʉ mooyʉp ja winma̱'a̱ñ ja Esteebʉ.
\p
\v 11 Net ja Esteebʉ myʉdsip tmʉjuuydyʉ andákpʉty di'ibʉ jʉna̱'a̱ndʉp ko tʉ tmʉdoy ja Esteebʉ myʉga̱jxtʉgóyʉty ja Moisés es ja Dios.
\v 12 Mʉdʉ tya̱dʉ anʉʉ dyajpʉdʉ'ktʉ ja mayjya'ay esʉ mʉjja̱'a̱ydyʉjkʉty es ja di'ibʉty tsa̱jptʉgóty ya'ʉxpʉjktʉp. Es nidʉgekyʉ tma̱jtstʉ ja Esteebʉ es dyajnʉjxtʉ ma̱ di'ibʉ ana'amdʉp mʉj tsa̱jptʉgóty.
\v 13 Es dyajmiindʉ ja andákpʉty di'ibʉ jʉnán:
\p —Tya̱dʉ ja̱'a̱y dʉ'ʉñʉm tmʉga̱jxtʉgóyʉ tya̱dʉ wa̱'a̱ts luga̱a̱r es nandʉ'ʉnʉ Moisesʉ 'yana'amʉn.
\v 14 Tʉts nmʉdoy ko jyʉna'añ ko yʉ Jesús nazarenʉ, yʉ'ʉ yajkutʉgoyaambyʉ tya̱dʉ mʉj tsa̱jptʉjk es kyaj n'okpadu'unʉnʉ di'ibʉ Moisés xytyukmʉnikákʉm.
\p
\v 15 Net nidʉgekyʉ di'ibʉ naty jap ana'amdʉp mʉj tsa̱jptʉgóty, t'ijxtʉ tʉyʉ Esteebʉ wyiin jyʉjp éxtʉm tu'ugʉ anklʉs.
\c 7
\s Esteebʉ, wyinduuyʉty di'ibʉ ana'amdʉp mʉj tsa̱jptʉgóty
\p
\v 1 Net ja teedywyindsʉngópk dyajtʉʉy ja Esteebʉ:
\p —¿Tii tʉy'a̱jtʉn tʉgekyʉ tya̱a̱dʉ?
\p
\v 2 Net 'yadsooy ja Esteebʉ:
\p —Miits mʉgu'uktʉjkʉty, mʉjja̱'a̱ydyʉjkʉty, mʉdoo'íttʉ. Ja Dios di'ibʉ mʉj'a̱jtʉn myʉda̱jtypy, kʉxʉ'k ma̱ ja n'apteety'a̱jtʉm Abra̱a̱n ko naty jap tsyʉʉnʉ Mesopotamyʉ, ma̱ kyajnʉmʉ naty tsyooñ es tsyʉʉnʉt jap ma̱ ka̱jpn txʉ'aty Arán.
\v 3 Es ja Dios t'anma̱a̱y ja Abra̱a̱n: “Pʉdsʉm ya̱a̱ mga̱jpnóty es mastu'ut ja mmʉgu'uktʉjkʉty. Nʉjx ma̱ts mij ngexy wiink nax di'ibʉts mij ndukni''ixʉyaampy.”
\v 4 Netʉ Abra̱a̱n tsyo'oñ ma̱ ja Kaldeeʉ ñax es ñejxy tsʉnaabyʉ jap Arán. Netʉ tyeety 'ye'ky, es ja Dios dyajmiiñ yʉ Abra̱a̱n ma̱ tya̱dʉ nax, ma̱ tyam ndsʉna̱'a̱yʉm.
\v 5 Per kyaj yajmooy ja ñax, ni kujm metrʉ. Per Dios tyukmʉwa̱ndakʉ: “Nmeebyʉts mij tya̱dʉ nax esʉ m'u'unk m'ok.” Perʉ Abra̱a̱n kyajnʉmʉ naty ja 'yu'unk,
\v 6 es ja Dios 'yanma̱a̱yʉ: “Yʉ mdʉʉmp m'a̱a̱ts jap tsyʉʉnʉt ma̱ wiink nax, es jap tyúnʉt mʉk éxtʉmʉ mʉduumbʉ, es axʉʉk jyátʉt taxk mʉgo'px jʉmʉjt.
\v 7 Per ʉjts nandʉ'ʉn ndukkumʉdowaambyʉts yʉ tadʉ naxwíñʉdʉ, es óknʉm pyʉdsʉ́mdʉt jap miidsʉ mdʉʉmp m'a̱a̱ts es myíndʉt ya̱a̱ es xy'awdátʉdʉts.”
\v 8 Dios kyajxy'a̱jt mʉt ja Abra̱a̱n es tpʉjtáky éxtʉmʉ ijxwʉ'ʉmʉn es ja 'yu'unk yajtsúkʉt waanʉ ma̱ ja yedyʉjk'a̱jtʉn\f 7:8 Ix Lukʉs 1:59. \f*. Pa̱a̱ty ko jyajty naxwiiñ yʉ 'yu'unk Isa̱a̱, ko tyuktujkxʉbejty Abra̱a̱n ttsijky yʉ Isa̱a̱ waanʉ ma̱ ja yedyʉjk'a̱jtʉn. Es ja Isa̱a̱ nandʉ'ʉn ttuuñ mʉt ja mya̱a̱nk Jakoob, esʉ Jakoob nandʉ'ʉn ttuuñ mʉt ma̱jmajtsk ja mya̱a̱ngʉty, di'ibʉ tyʉʉmp 'ya̱a̱ts ja ma̱jmajtskpʉ israelitʉ ñaxwíñʉdʉ.
\p
\v 9 ’Tya̱dʉ Jakoobʉ mya̱a̱ngʉty di'ibʉ ʉdsa̱jtʉm n'apteety'a̱jtʉm, kyaj ttukmʉj'ijxʉ ja myʉga'ax Josee es ttukmʉde'ky éxtʉmʉ mʉduumbʉ ma̱ yʉ Ejiptʉ ñax. Perʉ Dios yʉ'ʉ kywentʉ'a̱jtypyʉ naty ja Josee,
\v 10 es dyajpʉdseemy ma̱ naty 'yity ayo'onóty. Esʉ Dios tyuun esʉ Josee 'yagupʉ́kʉdʉt ja faraón, Ejiptʉ ryey. Es ja rey pyʉjták yʉ Josee éxtʉmʉ gobernadoor Ejiptʉ es nandʉ'ʉn ma̱ ja reyʉ tyʉjk.
\p
\v 11 ’Net myiiñ ja mʉk yuu, esʉ mʉk ayo'on 'yijty ma̱ tʉgekyʉ Ejiptʉ ñax es Kanán, esʉ n'aptʉjk'a̱jtʉm kyaj tpattʉ ti jyʉ'xtʉp.
\v 12 Es ko Jakoob tmʉdoy'ajty ko japʉ triigʉ ma̱ Ejiptʉ, ta tkejxy ja mya̱a̱ngʉty, ʉdsa̱jtʉm n'aptʉjk'a̱jtʉm, es tjúyʉt ja triigʉ. Net tim jawyiin oj ñʉjxtʉ ja n'aptʉjk'a̱jtʉm.
\v 13 Es ko myʉmajtsk ok ñʉjxtʉ, netʉ Josee t'anma̱a̱ydyʉ ja myʉga'axʉty: “Ʉj Josee, miits xymyʉga'ax'a̱jttʉp.” Net ja Ejiptʉ ryey tnija̱'a̱jʉ ko yʉ Josee yʉ'ʉ israelitʉ.
\v 14 Net ja Josee tnigajxʉ tyeety Jakoob es nidʉgekyʉ myʉgu'uktʉjk, di'ibʉ nidʉgʉ'px ma̱jmókx ja ja̱'a̱y wyínʉty.
\v 15 Dʉ'ʉn jyajty ja Jakoob es tsyʉna̱a̱ydyaknbejky jap Ejiptʉ. Oknʉm 'ye'ky, es nandʉ'ʉn 'yo'kta̱a̱ydyʉ mya̱a̱ngʉty.
\v 16 Es dʉ'ʉn oj yajmʉnejxy ja Jakoobʉ ñini'x jap Sikem, es dyajnaxtʉjkʉ ma̱ ja a̱a̱nk di'ibʉ Abra̱a̱n jyuuy ma̱ yʉ Amoorʉ mya̱a̱nk.
\p
\v 17 ’Es kumjékyñʉm jyata̱'a̱ñʉty di'ibʉ Dios tyukmʉwa̱ndakʉ Abra̱a̱n, yʉ israelitʉ ja̱'a̱yʉty tʉ myayʉ jap Ejiptʉ.
\v 18 Net jap Ejiptʉ oj ryey'aty di'ibʉ naty kyaj t'ixy'aty ja Josee.
\v 19 Tadʉ rey yajtuun ja axʉk winma̱'a̱ñ es mʉk dyajmʉduuñ nidʉgekyʉ ja n'aptʉjk'a̱jtʉm. Es t'anma̱a̱y yʉ u'unkta̱a̱k u'unkteedyʉty ko agwanʉ ja mya̱a̱nk di'ibʉ maxu'unk'a̱jtp, tnika'aktʉt es 'yooktʉt.
\v 20 Net ja Moisés jyajty naxwiiñ. Es jantsy tsuj ijty ja u'unk, es ja tyeety tya̱a̱k pyʉjkʉ'kʉ tʉgʉk po'o.
\v 21 Net ko tnikaktʉ, ja reyʉ ñʉʉx dyajpʉde'ky es dyaj'ye'ky éxtʉmʉ 'yu'ungʉn.
\v 22 Pa̱a̱ty ja Moisés ya'ʉxpʉjkʉdʉ tʉgekyʉ di'ibʉ ñija̱'a̱p Ejiptʉ. Ja'a ijty mʉj di'ibʉ myadyakypy es di'ibʉ tyiimpy.
\p
\v 23 ’Ko tmʉda̱jty justyikxy jʉmʉjt yʉ Moisés, ta jyʉnáñ tku'ixa̱'a̱ñ ja israelitʉ myʉgu'ugʉty.
\v 24 Ko jyajty ja Moisés, ta t'ijxy tu'ugʉ Ejiptʉ ja̱'a̱y ko axʉʉk ttuñ tu'ugʉ israelitʉ. Net ja Moisés tniwa̱a̱ndúty yʉ myʉgu'uk es dya'e'ky ja Ejiptʉ ja̱'a̱y.
\v 25 Es yʉ Moisés tmʉwinma̱'a̱ñbyáty ko yʉ israelitʉ myʉgu'uktʉjk tʉ tjaygyúkʉdʉ ko yʉ Dios dyajtso'oga̱'a̱ñ ja israelítʉty es tpʉjta̱'a̱ga̱'a̱ñ yʉ Moisés éxtʉmʉ yajnitsókpʉ. Per yʉ'ʉjʉty kyaj tjaygyujkʉdʉ.
\p
\v 26 ’Jakumbom ja Moisés tpaty nimajtsk ja israelítʉty di'ibʉ naty jap naydsyi'kʉp, es ja Moisés dyajkʉxáñ ja tsip. Ta t'anma̱a̱y: “Miits mnaymyʉgu'uk'a̱jtʉdʉp. ¿Ti ko mnaydsyiigʉdʉ?”
\v 27 Net di'ibʉ naty jyantsytsyi'kypy tnas'yojkʉdʉ ja Moisés, es t'anma̱a̱y: “¿Pʉ́n tʉ mbʉjta'agyʉty éxtʉmʉ windsʉnʉn o justisʉn mʉt ʉʉdsʉty?
\v 28 ¿Ti xya'ooga̱a̱mbʉts, éxtʉm ʉxʉ'ʉy xya'e'ky ja Ejiptʉ ja̱'a̱y?”
\v 29 Ko tmʉdooyʉ tya̱a̱dʉ, netʉ Moisés kyeky es ñejxy ma̱ Madyanʉ ñax. Jap tsyʉna̱a̱y éxtʉmʉ jagam ja̱'a̱y es pyejky. Net tpattʉ majtskʉ mya̱a̱nk.
\p
\v 30 ’Ko ñajxy justyikxy jʉmʉjt, japʉ naty mʉj ittum myʉwingonʉ Sina'ii Kopk, net kyʉxe'ky tu'ugʉ anklʉs ma̱ tyoy tu'ugʉ apyñgyepy.
\v 31 Ko Moisés t'ijxy, ta dʉ'ʉñʉ oj wyʉ'ʉmʉ. Es ko tmʉwingooñ es t'ijx'oyʉyáñ, net tmʉdooy ko Dios 'yanma̱a̱yʉ:
\v 32 “Ʉjts Dios di'ibʉ Wyindsʉn'a̱jtypy ja m'aptʉjk Abra̱a̱n, Isa̱a̱ esʉ Jakoob.” Net ja Moisés tyʉjkʉ tsʉyiibyʉ mʉdʉ tsʉ'ʉgʉ, kyaj ñaydyuk'a'ijxʉ es t'íxʉt.
\v 33 Es ja Dios 'yanma̱a̱yʉ: “Yajjʉnák ja mgʉ'ʉk mdekykyʉjxy, mʉt ko wa̱'a̱ts ja it luga̱a̱r ma̱ mdanʉ.
\v 34 Tʉts n'ixy wi'ix 'yayowdʉ ja nja̱'a̱yʉty jap Ejiptʉ, es tʉts nmʉdoy jyʉ'ʉy ya̱'a̱xtʉ. Es pa̱a̱dyʉts tʉ njʉnaky es nyajtso'oga̱'a̱ñʉts. Pes min es ngáxʉt Ejiptʉ.”
\p
\v 35 ’Oyjya'ijxma̱'tʉdʉ Moisés es 'yanma̱a̱yʉdʉ: “¿Pʉ́n tʉ mbʉjta'agyʉty éxtʉmʉ windsʉ́n o justisʉn?”, óknʉm Dios kyajxʉ tya̱dʉ Moisés éxtʉmʉ windsʉ́n es dyajpʉdsʉ́mʉt jap Ejiptʉ, ja anklʉs di'ibʉ kʉxʉ'k ma̱ ja apyñgyepy tpudʉjkʉ ja Moisés.
\v 36 Moisés dyajpʉdseemy jap Ejiptʉ n'aptʉjk'a̱jtʉm es ttuuñ yʉ mʉj'a̱jtʉn esʉ ijxwʉ'ʉmʉn jap Ejiptʉ es ma̱ Tsapts Jikymyejyñ, es nandʉ'ʉn ko justyikxy jʉmʉjtʉ naty 'yity mʉj ittum.
\v 37 Tya̱dʉ Moisés t'anma̱a̱y ja israelítʉty: “Dios kyaxaampy tu'uk miidsʉ mmʉgu'uk éxtʉmʉ kyuga̱jxpʉ, éxtʉmts ʉj tʉ xykyexy. Es xymyʉbʉ́ktʉt yʉ'ʉ.”
\p
\v 38 Esʉ Esteebʉ 'yak'anma̱a̱yʉ:
\p —Nan ja'a ja Moisés, jamʉ naty mʉʉt ma̱ ja mʉj it, ma̱ ja anklʉs myʉga̱jxʉ ma̱ ja Sina'ii Kopk. Ja'a yajmooy ja ayuk di'ibʉ tuknija̱'a̱p wi'ix ja jiky'a̱jtʉn es dyajnáxʉt ma̱ ʉdsa̱jtʉm.
\v 39 Perʉ n'aptʉjk'a̱jtʉm kyaj tmʉmʉdowandʉ ja Moisés, es t'ʉxtijtʉ es jyajʉmbitandʉ jatʉgok jap Ejiptʉ.
\v 40 Net t'anma̱a̱ydyʉ ja Arón: “Ndsojktʉpts es xyajkójʉt ja ndiósʉts di'ibʉ ʉʉdsʉty xywyinyo'oyʉdʉp. Kyajts nnijáwʉdʉ ti ja̱jtʉ tadʉ Moisés di'ibʉ tʉ xyajpʉdsʉ'ʉmʉm ma̱ Ejiptʉ ñax.”
\v 41 Net ja Arón oj dya''agojwinnáxy tu'ugʉ tooru'unk ak oorʉ. Es net dya'o'ktʉ ja byorreegʉty es ttukwindsʉ'kʉdʉ ja tooru'ungʉ 'yagojwinnáx. Net tmʉjtuundʉ ja xʉʉ es xyondaktʉ mʉt di'ibʉ tʉ dyajkojtʉ.
\v 42 Net ja Dios ñikákʉdʉ yʉ'ʉjʉty es tmastuttʉ es t'awdáttʉt ja mʉdsa̱'a̱ di'ibʉ jam tsa̱jpótm. Pes dʉ'ʉn éxtʉm jap 'yity kʉxja̱'a̱y ma̱ yʉ Diosʉ kyuga̱jxpʉ ñeky:
\q Miits israelítʉty, ¿ti ojts xya'ooktʉ ja mborreegʉ,
\q es ojts xytyukwindsʉ'kʉdʉts
\q ko m'ijty justyikxy jʉmʉjt ma̱ ja mʉj it?
\q
\v 43 Kyaj dyʉ'ʉnʉty, mbagʉʉydyʉ ja tʉjk ma̱ 'yity ja Molok di'ibʉ miits m'awda̱jttʉp,
\q es nandʉ'ʉn mbagʉʉydyʉ ma̱ 'yity ja Renfanʉ myʉdsa̱'a̱, di'ibʉ nandʉ'ʉn m'awda̱jttʉp.
\q Es ja Molok es ja Renfán,
\q kʉ'ʉm miits xya''awingojna̱jxtʉ es xy'awdata̱'a̱ndʉ.
\q Pa̱a̱dyʉts ʉj miits nyajpʉdsʉma̱'a̱ndʉ ma̱ mga̱jpnʉty es ma̱ mnáxʉty,
\q es ngaxa̱'a̱ñʉts éxtʉmʉ mʉduumbʉ waanʉ jagam ma̱ Babiloñʉ ñax.
\p
\v 44 Esʉ Esteebʉ 'yakjʉnáñ:
\p —Ma̱ ja mʉj it, jam ja n'aptʉjk'a̱jtʉm tmʉda̱jttʉ tu'ugʉ wit tsa̱jptʉjk ma̱ ja Dios t'awda̱jttʉ. Dios ja Moisés tyuk'ijxʉ wi'ix tkójʉt.
\v 45 Es ja n'aptʉjk'a̱jtʉm t'axá̱jʉdʉ yʉ tya̱dʉ wit tsa̱jptʉjk éxtʉmʉ kuma̱'a̱ñ. Esʉ tya̱dʉ Joswee es di'ibʉ mʉʉt myiiñ, dyajmiiñ ja wit tsa̱jptʉjk ko Dios dyajpʉdseemy ya̱a̱ ja jekyjya'ay es tmooy ja ñax ja israelítʉty. Es dʉ'ʉn 'yijttʉ ma̱ ja Davitʉ tiempʉ.
\v 46 Es yʉ Davit pyat ja may'a̱jtʉn Dios wyindum, es 'yamdooy es dyajkójʉt tu'ugʉ tʉjk ma̱ tsyʉʉnʉt ja Dios di'ibʉ Jakoob 'yawda̱jt.
\v 47 Per ja Salomonk, Davitʉ mya̱a̱nk, yʉ'ʉ kyoj ja Diosʉ tyʉjk.
\v 48 Per kyaj ja Dios Tsa̱jpótmʉdʉ tsyʉʉnʉ ma̱ ja tsa̱jptʉjk di'ibʉ ja̱'a̱y kyejpy. Extʉm jyʉnáñ ja Diosʉ kyuga̱jxpʉ:
\q
\v 49 Dʉ'ʉn ja Dios jyʉna'añ:
\q “Yʉ tsa̱jp yʉ'ʉts n'uñaaydyakn'a̱jtypy,
\q es ja naxwíñʉdʉ yʉ'ʉ ma̱dsʉ ndeky nbʉjta'aky.
\q ¿Di'ibʉ dʉnʉ tʉjk mgojándʉp esʉts ʉj jap ndsʉʉnʉt,
\q o ja luga̱a̱r ma̱ts ʉj nbo'xʉt?
\q
\v 50 Pes ʉjts kʉ'ʉm tʉ nbʉjta'aky tʉgekyʉ yʉ'ʉ.”
\p
\v 51 Es ja Esteebʉ ni'igʉ t'ak'anma̱a̱ydyʉ:
\p —Miidsʉty kyaj 'yóyʉty ja mwinma̱'a̱ñʉty, pa̱a̱ty kyaj xymyʉdowa̱'a̱ndʉ. Tuk nax ti'igyʉty miidsʉty mʉt ja m'aptʉjkʉty, taayʉm miidsʉty nandʉ'ʉn xymyʉdsip'attʉ ja Espíritʉ Santʉ.
\v 52 Ja'a ko yʉ'ʉjʉty 'yaxʉktuundʉ nidʉgekyʉ Diosʉ kyuga̱jxpʉ es extʉ dya'o'ktʉ di'ibʉ jékyʉp kya̱jx ko myina̱'a̱ñ ja di'ibʉ jiky'a̱jt tʉy'a̱jtʉn mʉʉt. Es ko oj myiñ, miits mgʉya̱jktʉ es 'yoogʉt.
\v 53 ¡Miidsʉty di'ibʉ tʉ t'axá̱jʉdʉ ja Diosʉ 'yana'amʉn di'ibʉ ja'agyʉjxmʉ anklʉs myajmooydyʉ, kyaj tʉ xymyʉmʉdowdʉ!
\s Esteebʉ 'yeeky
\p
\v 54 Ko yʉ di'ibʉ ana'amdʉp mʉj tsa̱jptʉgóty tmʉdoodʉ yʉ tya̱dʉ ayuk, ta jyot'ambʉjktʉ es ñaydyʉtska̱'tʉdʉ ja'agyʉjxm ja Esteebʉ.
\v 55 Perʉ Esteebʉ, mooyʉ ja Espíritʉ Santʉ ja mʉk'a̱jtʉn esʉ winma̱'a̱ñ es ttun tka̱jxʉt di'ibʉ Dios tsyejpy, es pyat'ijxy jam tsa̱jpótm es t'ijxy ja Diosʉ myʉj'a̱jtʉn, es ja Jesús tyanʉ aga̱'a̱ñdsyoo ma̱ Diosʉn.
\v 56 Net 'yanma̱a̱yʉdʉ ja Esteebʉ:
\p —¡Ixtʉ! N'ijxypyʉts ja tsa̱jp awa̱'a̱ts, es ja Jesús, Diosʉ 'yU'unk, pyʉ'a̱a̱y aga̱'a̱ñdsyoo ja Dios.
\p
\v 57 Es di'ibʉ ana'amdʉp mʉj tsa̱jptʉgóty t'ama̱jtstʉ tyatsk kʉdiibʉ tnakymyʉdówdʉt. Ta yaxkaktʉ jantsy mʉk es tmʉdsiptso'ondʉ ni'igʉ ja Esteebʉ es dya'ooga̱'a̱ndʉ.
\v 58 Net dyajpʉdsʉʉmdʉ jap Jerusalén es tkuka̱'tstʉ. Es di'ibʉ tyuundʉ, ja di'ibʉ ñi'ʉ'ʉnʉdʉ, tkʉya̱jktʉ ja ñikʉjxyʉdʉ wit es ttukkʉdʉjkʉdʉ tu'ugʉ ʉna̱'k di'ibʉ xyʉ'a̱jtypy Saulʉ.
\v 59 Es ko jam ttsa̱a̱ga̱'tstʉ ja Esteebʉ, net ja Esteebʉ kya̱jxta'aky:
\p —Windsʉ́n Jesús, axá̱jʉts ja n'anmʉja̱'a̱n.
\p
\v 60 Net ñaygyoxtʉna̱a̱ydyákʉ ja Esteebʉ es yaxkeky mʉk:
\p —Windsʉ́n Jesús, katʉ xypyʉjta'aky ñikʉjxm yʉ tya̱dʉ peky.
\p Es ko dʉ'ʉn jyʉnáñ, net oj 'yo'knʉ.
\c 8
\s Saulʉ tpajʉdity ja mʉbʉjkpʉtʉjk
\p
\v 1 Es ja Saulʉ yʉ'ʉ mʉʉt ñaybyʉjkʉdʉ di'ibʉ ya'o'kʉ Esteebʉ.
\p Nan ja xʉʉ oga̱'a̱n tpajʉdijttáktʉ mʉkta'aky ja mʉbʉjkpʉtʉjkʉty di'ibʉ jap Jerusalén. Es nidʉgekyʉ ja mʉbʉjkpʉ pyʉdsʉʉmdʉ jap Jerusalén es ñaywya̱'xta̱a̱yʉdʉ ma̱ ñáxʉdyʉ Judeeʉ esʉ Samaaryʉ. Yʉ'ʉyʉ apóstʉlʉty oj wyʉ'ʉmdʉ jap Jerusalén.
\v 2 Es nija'ajʉty di'ibʉ Dios 'yawda̱jttʉp, dyajnaxtʉjkʉdʉ ja Esteebʉ es tnijʉʉy tniyaxtʉ.
\v 3 Per ja Saulʉ tpadu'udʉjkʉ ja ja̱'a̱yʉty nidʉgekyʉ di'ibáty ja Jesús pyanʉjxtʉp, tʉjkm tʉjkm tju'ttʉ yedyʉjk toxytyʉjk, tpawijts tpajʉdojttʉ es ttsuumdʉ.
\s Kristʉ yajnimadya'aky ma̱ Samaaryʉ
\p
\v 4 Es di'ibáty pʉdsʉʉmdʉ jap Jerusalén tka̱jxwa̱'xtʉ ja Diosʉ 'yayuk es ja ñitsokʉn oymya̱a̱ty ñʉjxtʉ.
\v 5 Dʉ'ʉnʉ Felipʉ ttuuñ es ñejxy ma̱ tu'ugʉ Samaaryʉ ka̱jpn. Es net dyajtsondáky tka̱jxwa'xy ko Jesús yʉ'ʉ Kyrístʉty di'ibʉ Dios tʉ tkexy.
\v 6 Es ja ja̱'a̱y ñaymyujkʉdʉ nidʉgekyʉ, es tmʉdoo'ijttʉ yajxón di'ibʉ ja Felipʉ kyajxypy, es t'ijxtʉ nandʉ'ʉn ja ijxwʉ'ʉmʉn di'ibʉ myʉda̱jtypy ja mʉj'a̱jtʉn di'ibʉ Felipʉ tyuun.
\v 7 Es may ja ka'oybyʉ t'ʉxkejxy ja Felipʉ, es ya̱'a̱xtʉ ja ka'oybyʉ ko pyʉdsemy. Es mayʉ xux ja̱'a̱ydyʉjk es ja tekymya̱'a̱tpʉ 'yagʉdaktʉ.
\v 8 Pa̱a̱ty nidʉgekyʉ ja̱'a̱y ma̱ ja ka̱jpn wyʉ'ʉmda̱a̱ydyʉ jotkujk.
\p
\v 9 Jap tsyʉna̱a̱y tu'ugʉ yedyʉjk di'ibʉ xʉ'a̱jtypy Simonk. Es ja'a ijty brujʉ es twin'ʉʉñ ja ja̱'a̱y jap ma̱ tʉgekyʉ Samaaryʉ ñax es t'anʉʉmʉdʉ ko yʉ'ʉ mʉj 'yity.
\v 10 Nidʉgekyʉ ja̱'a̱y mʉj mutsk tmʉbʉjktʉ es t'anma̱a̱ydyʉ:
\p —Tya̱dʉ Simonk tʉy'a̱jtʉn ko Diosʉ myʉk'a̱jtʉn tmʉdaty.
\p
\v 11 Pa̱a̱ty tmʉbejky ja ja̱'a̱yʉty ko jeky tʉ twin'ʉʉñ mʉt ko byrújʉty.
\v 12 Es ko Felipʉ tyuk'ʉxpʉjkʉ ja oybyʉ ayuk di'ibʉ ñigajxypy ja Diosʉ kyutujkʉn, es tʉ tkexy ja Jesús éxtʉm ja Kristʉ, net tmʉbʉjktʉ ja ja̱'a̱yʉty es ñʉbajttʉ, yedyʉjk toxytyʉjkʉty.
\v 13 Nandʉ'ʉnʉ Simonk tmʉbejky es ñʉbejty. Net dyajtsondáky es tjamyʉda̱jty ja Felipʉ. Es ko t'ijxyʉ tya̱dʉ ijxwʉ'ʉmʉn di'ibʉ myʉda̱jtypy ja mʉj'a̱jtʉn di'ibʉ tyuun ja Felipʉ, net dʉ'ʉñʉ wyʉ'ʉmʉ ja Simonk.
\p
\v 14 Ko ja apóstʉlʉty japʉ naty Jerusalén tmʉdoodʉ ko yʉ Samaaryʉ ja̱'a̱yʉty tʉ tkupʉktʉ ja Diosʉ 'yayuk, net tkajxtʉ Peedrʉ es ja Fwank.
\v 15 Ko jya̱jttʉ jap Samaaryʉ, net kya̱jxtáktʉ es t'amdoodʉ ja Dios es tmo'oyʉt yʉ Espíritʉ Santʉ di'ibáty myʉbʉjktʉ,
\v 16 ja'a ko kyajnʉmʉ naty jya'ty ja Espíritʉ Santʉ ma̱ yʉ'ʉjʉty, je'eyʉ naty tʉ ñʉbattʉ mʉt ja Nindsʉn'a̱jtʉm Jesusʉ xyʉʉ.
\v 17 Es ko kya̱jxtakta̱a̱ydyʉ, net ja Peedrʉ esʉ Fwank tkʉ'ʉnikoondʉ ja ja̱'a̱yʉty, es dʉ'ʉn oj t'axá̱jʉdʉ ja Espíritʉ Santʉ.
\p
\v 18 Ko ja Simonk t'ijxy ko ja Espíritʉ Santʉ tʉ myiñ ko ja apóstʉlʉty tkʉ'ʉnikoondʉ ja ja̱'a̱yʉty, net t'awa̱'a̱nʉ meeñ,
\v 19 es t'anma̱a̱y:
\p —Meegyʉts ʉj nandʉ'ʉnʉ tadʉ mʉk'a̱jtʉn, es kots ʉj ngʉ'ʉnikónʉdʉts ja ja̱'a̱yʉty oytyim pʉ́nʉty, 'yaxá̱jʉdʉp ja Espíritʉ Santʉ.
\p
\v 20 Net ja Peedrʉ 'yanma̱a̱yʉ:
\p —Oyʉ tadʉ mmeeñ tyimtʉgóyʉt mʉt mij. ¿Tii mjʉna̱a̱mp xytyijy ko di'ibʉ Dios ñayajkypy, mba̱a̱t xytyijy yajjúy mʉt ja meeñ?
\v 21 Kyaj mba̱a̱t xytyuñ mʉt ʉʉdsʉty ja Diosʉ tyuunk, ja'a ko mwinma̱'a̱ñ kyaj wya̱'a̱dsʉty mʉdʉ Dios.
\v 22 Mastu'udʉ tadʉ m'axʉk winma̱'a̱ñ. Mʉnu'xta̱'a̱gʉ Dios es mbojpʉma'xʉdʉt.
\v 23 Nnija̱'a̱bʉts ko naywyinnaxʉ xyjawʉ es ja peky mya'ijtʉp éxtʉmxyʉp tsimy m'ity.
\p
\v 24 Net ja Simonk 'yadsooy:
\p —Mʉnu'xta̱'a̱ktʉ miidsʉdyʉ Nindsʉn'a̱jtʉm Jesús es kyajts ʉj dʉ'ʉn njátʉt éxtʉm tʉ mjʉna̱'a̱ñ.
\p
\v 25 Ko Peedrʉ es ja Fwank t'awa̱'a̱nʉdʉ yʉ Nindsʉn'a̱jtʉm Jesusʉ 'yʉxpʉjkʉn, net tka̱jxwa̱'xtʉ ja oybyʉ ayuk ma̱ mayʉ samaritanʉ ka̱jpn. Oknʉm jyʉmbijttʉ Jerusalén jatʉgok.
\s Felipʉ esʉ Etyopiiʉ ja̱'a̱y
\p
\v 26 Es ko 'yijtyʉ tya̱a̱dʉ, tu'ugʉ Diosʉ 'yanklʉs myiiñ ma̱ Felipʉ es 'yanma̱a̱yʉ:
\p —Pʉdsʉm ya̱a̱. Nʉjx ma̱ mʉj tu'u kujʉnak di'ibʉ nʉjxp Jerusalén extʉ ma̱ Gazʉ ka̱jpn es ñaxy ma̱ ja mʉj it.
\p
\v 27 Felipʉ tsyo'oñ es ñejxy. Es jap tpaty tu'ugʉ yedyʉjk, Etyopiiʉ ja̱'a̱y. Ja'a ijtp tesoreerʉ ma̱ ja toxytyʉjk Kandasʉ, Etyopiiʉ reynʉ. Tʉ 'yotsy jap Jerusalén es t'awdaty ja Dios.
\v 28 Jʉmbijnʉbʉ naty ma̱ ja kya̱jpn, ttuk'u'uñʉ ja kyarrʉ es t'ixy ja Diosʉ kyuga̱jxpʉ Isaiiʉ ñeky.
\v 29 Net ja Espíritʉ Santʉ 'yanma̱a̱yʉ ja Felipʉ:
\p —Mʉwingón es naybya̱a̱dʉdʉ mʉdʉ tadʉ karrʉ.
\p
\v 30 Es ko tmʉwingooñ ja Felipʉ, net tmʉdooy ko tkajxy ja tesoreerʉ ja Isaiiʉ ñeky. Esʉ Felipʉ dyajtʉʉy:
\p —¿Ti mnija̱'a̱p di'ibʉ jam mgajxypyʉ?
\p
\v 31 Es ja tesoreerʉ 'yadsooy:
\p —¿Wi'ixʉts nnijáwʉt pʉn kyajts pʉ́n xy'awanʉ?
\p Es t'amdooy ja Felipʉ es pyátʉt ma̱ jam 'yu'uñʉ.
\v 32 Ma̱ jamʉ ja̱a̱ybyajtʉn di'ibʉ naty kyajxypy, ja ijty yʉ tya̱a̱dʉ:
\q Oj tmʉnejxy ma̱ 'ye'ky éxtʉm ja borreegʉn.
\q Es dʉ'ʉn éxtʉm ja borreegʉ ko ja̱'a̱y tnikeepy wye'emy uum,
\q nan kyaj oj ja 'ya̱a̱ dyajwa'xy.
\q
\v 33 Es ma̱ 'yayo'on'a̱jty,
\q kyaj yajtuuñ ja ja̱'a̱y tʉy'a̱jtʉn mʉʉt.
\q ¿Es pʉ́n mba̱a̱t jyʉna'añ ko yʉ'ʉ ttʉʉmp t'a̱a̱dsʉty?,
\q ja'a ko ja jyiky'a̱jtʉn oj yajpʉjkʉ ya̱ naxwiiñ.
\p
\v 34 Net ja tesoreerʉ dyajtʉʉy ja Felipʉ:
\p —Anmaagyʉts, tunʉ may'a̱jtʉn, ¿pʉ́nʉ dʉ'ʉn ñimadyakypy yʉ Diosʉ kyuga̱jxpʉ? ¿Yʉ'ʉ kʉ'ʉm nayñimadyákʉp, o wiink ja̱'a̱yʉ?
\p
\v 35 Net ja Felipʉ tmadya̱a̱ge'ky ja ja̱a̱ybyajtʉn di'ibʉ tʉ tkajxy, es t'awa̱'a̱nʉ ja oybyʉ ayuk di'ibʉ Jesús ñigajxypy.
\v 36 Es ko ña̱jxtʉ ma̱ tu'ugʉ nʉʉ, ta ja tesoreerʉ jyʉnáñ:
\p —Ya̱a̱ ta ja nʉʉ. ¿Kyajts mba̱a̱t xyajnʉbétyʉ?
\p
\v 37 Es ja Felipʉ 'yadsooy:
\p —Pʉn mmʉbejkypy mʉt winʉ mjot, mba̱a̱t.
\p Es ja tesoreerʉ 'yadsooy:
\p —Nmʉbejkypyʉts ko yʉ Jesukristʉ yʉ'ʉjʉty ja Diosʉ 'yU'unk.
\p
\v 38 Net t'anma̱a̱y es dyajwa̱'k'áwʉt ja kyarrʉ. Ta jyʉna̱jktʉ nimajtsk ma̱ ja nʉʉ. Ta ja Felipʉ dyajnʉbejty ja tesoreerʉ.
\v 39 Ko pyʉdsʉʉmdʉ ma̱ ja nʉʉ, yʉ Nindsʉn'a̱jtʉmʉ Jya̱'a̱jʉn yʉ'ʉ myʉnʉjx ja Felipʉ, es ja tesoreerʉ kyaj ñaky'ijxʉ. Ta ja tyu'u dyaj'yo'oyñʉ jantsy xondakp.
\v 40 Es ja Felipʉ jyajty ma̱ Azotʉ ka̱jpn, es ñajxy ka̱jpnga̱jpn es tka̱jxwa'xy ja oybyʉ ayuk, ja nitsokʉn di'ibʉ Jesús yajmiimpy, extʉ ko jyajty Sesareeʉ ka̱jpn.
\c 9
\s Saulʉ jyodʉmbity
\p
\v 1 Ja Saulʉ kyaj tmastu'uty es tkajxykyopk'átʉt ma̱ ja ja̱'a̱y di'ibáty 'yaxá̱jʉdʉ ja Jesús éxtʉm ja Kristʉ. Pa̱a̱ty oj ñejxy ma̱ ja teedywyindsʉngópk,
\v 2 es t'amdooy yʉ ñeky es ñʉjxa̱'a̱ñ ma̱ ja tsa̱jptʉjk jap Damaskʉ, es t'ʉxta̱'a̱ya'añ ja ja̱'a̱y, yedyʉjk toxytyʉjkʉty, di'ibʉ pyanʉjxtʉp ja Jesús éxtʉm ja Kristʉ, es ttsuma̱'a̱ñ es dyajmina̱'a̱ñ Jerusalén.
\v 3 Es ko ñejxyʉ naty tu'am, timja̱'tánʉbʉ naty Damaskʉ ka̱jpnóty, net oj ñimíñʉty mʉk tu'ugʉ ja̱jʉn di'ibʉ tso'omp tsa̱jpótm es jya'ty ma̱ yʉ'ʉ.
\v 4 Net ja Saulʉ kyʉda̱a̱y naxkʉjxy, es tmʉdooy ko yajmʉgajxy:
\p —Saulʉ, Saulʉ, ¿ti kots xypyajʉdity?
\p
\v 5 Net ja Saulʉ dyajtʉʉy:
\p —¿Mbʉ́n mijts, Windsʉ́n?
\p Es 'yadsoojʉ:
\p —Ʉjtsʉts Jesús di'ibʉ mij mbajʉdijtypy. Kʉ'ʉm mnayyajtsayútyʉty éxtʉmʉ yuubʉ ko tnepy yʉ kepyjyʉjptsétsy.
\v 6 Pʉdʉ'ʉk. Nʉjx ka̱jpnóty. Jap mya''anʉʉmʉt ti mdúnʉp.
\p
\v 7 Es ja yedyʉjkʉty di'ibʉ mʉdʉ naty jyʉdity ja Saulʉ, dʉ'ʉñʉ wyʉ'ʉmʉdyaaydyʉ ko tmʉdoodʉ tu'uk kyajxy es kyaj pʉ́n t'ijxy.
\v 8 Net ja Saulʉ pyʉde'ky naxkʉjxy, per ko oj 'yijxwa'xy, kyaj mba̱a̱t 'yok'ijxnʉ. Es dʉ'ʉñʉ oj myʉnʉjxʉdʉ witsy jap Damaskʉ.
\v 9 Es jap 'yijty tʉgʉk xʉʉ wiints, es kyaj kyay 'yiiky.
\p
\v 10 Jap Damaskʉ tsyʉna̱a̱y tu'ugʉ ja̱'a̱y di'ibʉ xyʉ'a̱jt Ananiiʉs, di'ibʉ pyaduun ja Jesús. Ta ja Jesús 'yanma̱a̱yʉ ijxma̱'tʉngyʉjxm:
\p —¡Ananiiʉs!
\p Ta 'yadsooy ja Ananiiʉs:
\p —Nindsʉn'a̱jtʉm, tya̱a̱jʉts.
\p
\v 11 Net ja Jesús 'yanma̱a̱yʉ:
\p —Nʉjx ma̱ tu'u di'ibʉ xyʉ'a̱jtypy Tʉydyu'u. Ma̱ Juudʉsʉ tyʉjk xyajtʉ́wʉt tu'ugʉ yedyʉjk, Tarsʉ ja̱'a̱y di'ibʉ xyʉ'a̱jtypy Saulʉ. Ka̱jxtákp yʉ'ʉ.
\v 12 Tʉts nduk'ixy ijxma̱'tʉngyʉjxm ko mij mdʉkʉ ma̱ 'yity es xykyʉ'ʉnikóñ. Ta 'yijxpejky jatʉgok.
\p
\v 13 Es ko tmʉdooyʉ tya̱a̱dʉ, net ja Ananiiʉs 'yadsooy:
\p —Per Windsʉ́n, may ja ja̱'a̱y tʉ xy'anʉʉmʉts wi'ix tʉ ttuñ axʉʉk di'ibʉ mij mja̱'a̱y'a̱jttʉp Jerusalén.
\v 14 Es tyam myiñ ya̱a̱ nandʉ'ʉn mʉt ja ñeky di'ibʉ tʉ myo'oyʉty yʉ teedywyindsʉ́nʉty, es ttsuma̱'a̱ñ tmatsa̱'a̱ñ yʉ ja̱'a̱y nidʉgekyʉ di'ibʉ ya̱a̱ m'awda̱jttʉp.
\p
\v 15 Jesús 'yanma̱a̱yʉ:
\p —Nʉjx, ja'a ko tʉts nwin'ixy yʉ ja̱'a̱y es yʉ'ʉts ngaxaampy es tka̱jxwa̱'xʉt ʉjtsʉ nja'a ma̱ wiinkpʉ naxwíñʉdʉ, ma̱ ryéyʉty, es nandʉ'ʉn ma̱ israelitʉ ja̱'a̱yʉty.
\v 16 Es nduk'íxʉpts wi'ix mʉk 'yayówʉt ʉjtskyʉjxm.
\p
\v 17 Net ñejxy ja Ananiiʉs es tyʉjkʉ tʉgoty ma̱ 'yity ja Saulʉ, es tkʉ'ʉnikooñ es t'anma̱a̱y:
\p —Mʉgu'uk Saulʉ, yʉ'ʉts xykyajxp ja Nindsʉn'a̱jtʉm Jesús di'ibʉ kʉxʉ'k jap tu'a̱jp ma̱ naty mmiñ. Xykyéxyʉts es m'ijxwa̱'xʉt jatʉgok es ja Espíritʉ Santʉ mmo'oyʉdʉt ja mʉk'a̱jtʉn esʉ winma̱'a̱ñ es xytyun xykya̱jxʉt di'ibʉ Dios tsyejpy.
\p
\v 18 Netyʉ oj kya'ay Saulʉ wyiinóty éxtʉmʉ a̱jkx nimeeñ, es 'yijxpejky jatʉgok. Net ja Saulʉ oj ñʉbety.
\v 19 Ta kyaay 'yiky es tpejky ja myʉja̱a̱ jatʉgok, es oj 'yakwʉ'ʉmʉ waanʉ mʉdʉ Jesusʉ 'yʉxpʉjkpʉ di'ibʉ tsʉna̱a̱ydyʉp Damaskʉ.
\s Saulʉ tka̱jxwa'xy ja Diosʉ 'yayuk jap Damaskʉ
\p
\v 20 Net ja Saulʉ dyajtsondáky tka̱jxwa'xy ma̱ ja israelítʉdyʉ tsya̱jptʉjk ko Jesús yʉ'ʉ Dios ja 'yU'unk, ja Kristʉ.
\v 21 Nidʉgekyʉ ja̱'a̱y di'ibʉ myʉdoodʉ, net dʉ'ʉñʉ wyʉ'ʉmʉdyaaydyʉ, es ñay'anma̱a̱yʉdʉ:
\p —¿Tii kyajʉ tya̱a̱dʉ yʉ'ʉjʉty ja ja̱'a̱y di'ibʉ pyajʉdijt es tma̱jtsy ja ja̱'a̱y di'ibʉ myʉjja̱'a̱p ja Jesús jap Jerusalén? ¿Tii kyaj tya̱a̱dʉ yʉ'ʉdyʉ di'ibʉ ya̱a̱ tʉ jya'ty es tmátstʉt pʉ́nʉty kyupʉjktʉp ja Jesusʉ 'yʉxpʉjkʉn es dyajnʉjxtʉt ma̱ ja teedywyindsʉ́nʉty?
\p
\v 22 Esʉ Saulʉ tka̱jxwa'xy mʉt waanʉ ni'igʉ ja mʉk'a̱jtʉn es dya'íxyʉty ko Jesús yʉ'ʉ Kristʉ. Es kyaj tmʉwinma̱'a̱ñbya̱a̱ttʉ wi'ix 'yadsoojʉmbíttʉt ja israelítʉty di'ibʉ tsʉna̱a̱ydyʉp Damaskʉ.
\s Saulʉ kye'eky
\p
\v 23 Es ko jeky 'yijty, net ja israelítʉty ñaygya̱jxʉdʉ es dya'ooga̱'a̱ndʉ Saulʉ,
\v 24 per ja Saulʉ ya''awa̱'a̱nʉ. Xʉʉñ koots ja israelítʉty 'yadʉna̱a̱yʉ ma̱ kya̱jpndʉ́kʉ es dya'ooga̱'a̱ndʉ,
\v 25 per ja mʉbʉjkpʉtʉjk tpʉjtáktʉ ma̱ tu'ugʉ mʉj katsy es dyajjʉna̱jktʉ mʉt ja tejxyñ, tkutʉʉyña̱jxtʉ koots ma̱ ja ka̱jpn nabots. Es dʉ'ʉn dyajkáktʉ Saulʉ.
\s Saulʉ jya'ty Jerusalén
\p
\v 26 Ko Saulʉ jyajty Jerusalén, net ñaybyuwa̱'kʉ mʉt ja di'ibʉ Jesús 'yawda̱jttʉp. Per ja ja̱'a̱y di'ibʉ jap ijttʉp, tsʉ'kʉdʉ es wyinma̱a̱ydyʉ ko Saulʉ nʉgoo 'yanda'aky ko tʉ tmʉbeky ja Jesús.
\v 27 Per ja Bernabee yʉ'ʉ oj dyajnejxy es tkʉyajky ma̱ ja apóstʉlʉty es tmadyaky wi'ix yʉ Saulʉ tʉ t'ixy ja Jesús tu'a̱a̱y es wi'ixʉ 'yanma̱a̱yʉ. Nandʉ'ʉn tmadyaky wi'ix ja Saulʉ tka̱jxwa'xy mʉk a̱a̱ mʉk jot jap Damaskʉ ko Jesús yʉ'ʉ Kyrístʉty.
\v 28 Net ja Saulʉ oj wye'emy mʉt yʉ'ʉjʉty, es ja'a mʉʉt ñaxy tyʉkʉ Jerusalén,
\v 29 es myadya̱'a̱ktʉ es ñaygyajxytsyiigʉdʉ mʉt ja israelítʉty di'ibʉ ka̱jxp grieegʉ. Per tadʉ ja̱'a̱yʉty ya'oogándʉp ja Saulʉ.
\v 30 Es ko ja Saulʉ ja myʉgu'uktʉjk tnija̱'a̱dʉ, net tmʉnʉjxtʉ ma̱ Sesareeʉ ka̱jpn. Ko jap tsyo'oñ, ta ñʉjxnʉ ma̱ kyuga̱jpnʉty jap Tarsʉ.
\p
\v 31 Agujk jotkujk tsyʉna̱a̱ydyʉ ja mʉbʉjkpʉtʉjk jam Judeeʉ ña̱a̱xóty, Galileeʉ es Samaaryʉ, es myʉjwiinʉdʉ ja myʉbʉjkʉn. Dʉ'ʉñʉm ja Nindsʉn'a̱jtʉm twindsʉ'ʉgʉdʉ, es mʉt ja Espíritʉ Santʉ pyudʉjkʉn ñimayʉ'adʉ'ʉtstʉ.
\s Eneeʉs 'yagʉda'aky
\p
\v 32 Es ko Peedrʉ tku'ijxy ja myʉmʉbʉjkpʉty, nandʉ'ʉn oj ñejxy ma̱ Liidʉ ka̱jpn tku'ixa̱'a̱ñ di'ibʉ Dios jya'ay'a̱jttʉp jap.
\v 33 Es tpaty tu'ugʉ yedyʉjk di'ibʉ xyʉ'a̱jtypy Eneeʉs, di'ibʉ naty tʉ kyo'kna̱a̱yñʉ tuktujk jʉmʉjt es tʉ 'yijnʉ xux.
\v 34 Esʉ Peedrʉ 'yanma̱a̱yʉ:
\p —Eneeʉs, Jesukristʉ mya''agʉdákʉp. Pʉdʉ'ʉk. Winya'abʉ mmabajn.
\p Net ja Eneeʉs pyʉde'ky ko ya''anma̱a̱y.
\v 35 Es nidʉgekyʉ ja̱'a̱yʉty di'ibʉ tsʉna̱a̱ydyʉp Liidʉ es Sarón t'ijxta̱a̱ydyʉ ko 'yagʉda'aky ja Eneeʉs. Ta tmastuttʉ ja jyeky winma̱'a̱ñʉty, es tpanʉjxtʉ ja Jesusʉ 'yʉxpʉjkʉn.
\s Dorkʉs jyikypyeky
\p
\v 36 Ma̱ ja Jope ka̱jpn, jaa tu'ugʉ toxytyʉjk tsyʉna̱a̱y di'ibʉ Jesús 'yawda̱jtypy. Ja'a xyʉ'a̱jtypy Tabitʉ, di'ibʉ ayuk wimbʉdsʉʉmp grieegʉ Dorkʉs. Tya̱dʉ toxytyʉjk tim tuump yajxón es tpudʉkʉ ja ja̱'a̱y di'ibʉ ayoodʉp.
\v 37 Net pya̱'a̱mbejty ja Dorkʉs es 'ye'ky. Net yajpujy ja ñini'x es tpʉjtákʉ ma̱ tu'ugʉ kwartʉ tuk nikʉ'ʉybyʉ.
\v 38 Jope yʉ'ʉ myʉwingón ja Liidʉ. Es ja'a ko di'ibʉ 'yawda̱jttʉp ja Jesús tnijáwʉdʉ ko Peedrʉ naty 'yity Liidʉ, net tkajxtʉ majtskʉ myʉgu'uk es t'anʉʉmʉdʉt ja Peedrʉ:
\p —Jottʉgoy, jo'om Jope.
\p
\v 39 Net ja Peedrʉ oj ñejxy mʉt ja ja̱'a̱yʉty. Es ko jyajty, ta yajmʉnejxy ma̱ ja kwartʉ ma̱ 'yity ja o'kpʉ Dorkʉs. Es nidʉgekyʉ ku'ekytyo'oxyʉty jyʉ'ʉy ya̱'a̱xtʉ, es ttuk'ijxtʉ Peedrʉ ja witʉ jembyʉ esʉ wiingátypyʉ wit di'ibʉ Dorkʉs yajkojy ko jyiky'ajty.
\v 40 Net ja Peedrʉ t'anma̱a̱y yʉ ja̱'a̱y es pyʉdsʉʉmda̱'a̱yʉt nidʉgekyʉ. Net ja Peedrʉ ñaygyoxtʉna̱a̱ydyákʉ es kya̱jxtáky, tnaxmʉ'ijxʉ ja o'kpʉ Dorkʉs es t'anma̱a̱y:
\p —Tabitʉ, pʉdʉ'ʉk.
\p Net ja Dorkʉs dyajwa'xy ja wyiin. Es ko t'ijxy ja Peedrʉ, ta wya'tskujkʉ.
\v 41 Net ja Peedrʉ tma̱jtsy kyʉ'ʉgʉjxy es dyajpʉde'ky. Net tmʉgajxy ja Dórkʉsʉ myʉgu'uk esʉ ku'ekytyo'oxyʉty, es ttukkʉdʉjkʉ jiiky.
\v 42 Es nidʉgekyʉ ja̱'a̱y tnija̱'a̱dyaaydyʉ jap Jope ko Dorkʉs tʉ jyikypyeky, es may tmʉbʉjktʉ ja Jesús éxtʉmʉ Wyindsʉ́n.
\v 43 Peedrʉ oj wye'emy kana̱k xʉʉ Jope ma̱ ja po'ogo'tspʉ Simongʉ tyʉjk.
\c 10
\s Peedrʉ esʉ Kornelyʉ
\p
\v 1 Jap Sesareeʉ ka̱jpnóty tsyʉna̱a̱y tu'ugʉ yedyʉjk di'ibʉ xyʉ'a̱jt Kornelyʉ. Ja'a ijty solda̱a̱dʉ windsʉ́n ma̱ ja Batayonk Italyanʉ.
\v 2 Pes ja Kornelyʉ es pʉ́nʉty mʉʉt tsʉna̱a̱ydyʉp ma̱ jyʉʉn tyʉjk, ti'igyʉ t'awdattʉ Dios es twindsʉ'ʉgʉdʉ. Nandʉ'ʉn tmooy ni'igʉ limosnʉ es tpudʉkʉ ja israelítʉty, es dʉ'ʉñʉm t'awdaty ja Dios.
\v 3 Tu'ugʉ xʉʉ, éxtʉm tʉgʉk yaxpʉn, net t'ijxy jantsy wa̱'a̱ts ijxma̱'tʉngyʉjxm tu'ugʉ Diosʉ 'yanklʉs tyʉkʉ ma̱ yʉ'ʉ naty es 'yanma̱a̱yʉ:
\p —¡Kornelyʉ!
\p
\v 4 Es ja Kornelyʉ t'ixy ja anklʉs mʉt ja tsʉ'ʉgʉ. Net dyajtʉʉy:
\p —Anmaagyʉts, Windsʉ́n. ¿Ti mdsejpy?
\p Net ja anklʉs 'yanma̱a̱yʉ:
\p —Dios tʉ tmʉdoy ko mga̱jxta'aky es ñija̱'a̱p wi'ix xypyudʉkʉ ja ja̱'a̱y di'ibʉ tʉgoy'a̱jtxʉp.
\v 5 Kax ja ja̱'a̱y jap Jope es yajwówʉt ja ja̱'a̱y di'ibʉ xyʉ'a̱jtypy Simonk, di'ibʉ nandʉ'ʉn xyʉ'a̱jtp Peedrʉ.
\v 6 Jap tsyʉʉnʉ ja myʉxʉʉ Simonk, po'ogo'tspʉ di'ibʉ tsʉnaapy mejyñbyʉ'a̱a̱y.
\p
\v 7 Ko ja anklʉs oj ñʉjxnʉ, net ja Kornelyʉ tmʉgajxy majtskʉ tyuumbʉ es tu'ugʉ syolda̱a̱dʉ di'ibʉ tyukmʉjotkujk'a̱jtypy oytyiity es y'awda̱jtypy ja Dios.
\v 8 Ko ttukmʉmadyakta̱a̱y, net tnigajxʉ Peedrʉ jap Jope.
\p
\v 9 Jakumbom nidʉgʉʉk tyu'uyo'oydyʉ. Ko kyijkyxyʉ'a̱jnʉ, tmʉwingoonnʉ Jope ka̱jpn, net ja Peedrʉ pyejty tʉjk nikʉjxy es kya̱jxta̱'a̱ga̱'a̱ñ.
\v 10 Es nʉgoo naty 'yok'yu'o'kʉnʉ, abátʉpnʉmʉ naty ja kyaaky tyojx es kyaya'añ, net ja Dios ttuk'ijxy ja Peedrʉ
\v 11 ko ja tsa̱jp 'yawa̱'a̱tsy es ko kyʉda'aky naxwiiñ di'ibʉ kʉxʉ'kp éxtʉm tu'ugʉ mʉj wit 'yama̱jts'íty taxk eskinʉ.
\v 12 Japʉ natyʉ may jʉyujk di'ibʉ taxkʉ tyeky, di'ibʉ kaagʉdijtp esʉ tsa̱'a̱ñ.
\v 13 Netʉ Peedrʉ tmʉdooy kyajxy tsa̱jwínm, es 'yanma̱a̱yʉ:
\p —Pʉdʉ'ʉk, Peedrʉ. Ya'ook es xytsyu'udsʉt.
\p
\v 14 Esʉ Peedrʉ 'yadsooy:
\p —Kyaj Windsʉ́n. Kyajts nje'xyñʉm di'ibʉ ja̱'a̱y ya''axʉ'kʉp o yajpekykya̱'a̱p.
\p
\v 15 Net jatʉgok tmʉdooy tsa̱jwínm kyajxy, es 'yanma̱a̱yʉ:
\p —Di'ibʉ Dios tʉ dyajwa̱'a̱tsy, katʉ mij xy'andijy di'ibʉ ya''axʉ'kʉp o yajpekykya̱'a̱p.
\p
\v 16 Ja'a jya̱jtʉ tʉgʉk ok, es net jatʉgok jyʉmbijty di'ibʉ kʉxʉ'k éxtʉm ja mʉj wit tsa̱jwínm.
\v 17 Ta ja Peedrʉ jyotmay'e'ky ti myadyakypyʉ tya̱dʉ ijxma̱'tʉn. Net jya̱jttʉ ja Kornelyʉ ja jya'ayʉty ma̱ ja Simongʉ tyʉjk a̱a̱, es dyajtʉʉdʉ pʉn yʉ'ʉ tyʉjk.
\v 18 Net dyajtʉʉdʉ:
\p —¿Japʉ Simonk, di'ibʉ nandʉ'ʉn xyʉ'a̱jtp Peedrʉ, ma̱ tya̱dʉ tʉjkʉ?
\p
\v 19 Es ja Peedrʉ tamʉ naty tʉjkkʉjxm jyotmay'eeky ko ti 'yandijpy di'ibʉ tʉ t'ixyʉ naty. Es ja Espíritʉ Santʉ 'yanma̱a̱yʉ:
\p —Ta ja̱'a̱y nidʉgʉʉk m'ʉxta̱'a̱yʉty.
\v 20 Pʉdʉ'ʉk, jʉnak es nʉjx mʉdʉ tadʉ ja̱'a̱yʉty. Kyaj xyjʉjpjáwʉt. Ʉjts tʉ ngexy.
\p
\v 21 Net ja Peedrʉ jyʉnajky ma̱ naty jap 'yawíxyʉty ja Kornelyʉ ja jya'ayʉty, es t'anma̱a̱y:
\p —Ʉjtsʉ dʉ'ʉn di'ibʉ m'ʉxta̱a̱ydyʉp. ¿Ti mnimiindʉp?
\p
\v 22 Ta 'yadsoodʉ:
\p —Yʉ'ʉts xykyajxp ja solda̱a̱dʉ windsʉ́n Kornelyʉ, tu'ugʉ yedyʉjk di'ibʉ jiky'a̱jtp tʉy'a̱jtʉn mʉʉt es di'ibʉ wyindsʉ'kʉp ja Dios, es tsojkʉdʉp nidʉgekyʉ ja israelítʉty. Es tu'ugʉ Diosʉ 'yanklʉs 'yanma̱a̱yʉ es mij myajwówʉt es mnʉjxʉt ma̱ ja Kornelyʉ tyʉjk. Es ja Kornelyʉ tmʉdowa̱'a̱ñ di'ibʉ mij mgajxypy.
\p
\v 23 Net ja Peedrʉ dyajtʉjkʉ, es wye'emy mʉt yʉ'ʉ tuk tsuu. Ta jakumbom ja Peedrʉ jyamyʉda̱jtʉdʉ ja Jope ja̱'a̱yʉty di'ibʉ 'yawda̱jttʉp ja Jesús.
\p
\v 24 Ta jakumbom jya̱jttʉ jap Sesareeʉ ma̱ ja Kornelyʉ 'yawíxyʉty mʉt ja myʉgu'uktʉjk esʉ myʉtnaymyaayʉbʉty di'ibʉ tʉ twoy.
\v 25 Ko Peedrʉ jyajty ma̱ ja Kornelyʉ tyʉjk, net pyʉdseemy ja Kornelyʉ. Ta ñaygyoxtʉna̱a̱ydyákʉ Peedrʉ wyinduuy es twindsʉ'ʉgʉya'añ.
\v 26 Ta Peedrʉ wyijtsʉ'kʉ, es 'yanma̱a̱yʉ:
\p —Tanʉ. Ʉj nandʉ'ʉnʉts nja̱'a̱yʉty éxtʉm mijʉn.
\p
\v 27 Es tmʉgajxy tyʉjkʉdʉ tʉgoty. Jap tpaty ja Peedrʉ mayjya'ay tʉ ñaymyíkyʉty.
\v 28 Net ja Peedrʉ jyʉnáñ:
\p —Miits mnija̱'a̱dʉp ko yʉ israelítʉty jyʉna̱'a̱ndʉ ko pyekykya̱'a̱t ja israelitʉ ja̱'a̱yʉty ko ñaymyúkʉdʉt mʉt ja wiink ja̱'a̱yʉty o tyʉ́kʉt ma̱ wiink ja̱'a̱yʉ tyʉjk. Perʉ Dios tʉts xytyuknijawʉ kyajts njʉna̱'a̱nʉt ko 'yaxʉkja̱'a̱yʉty pʉ́n.
\v 29 Pa̱a̱ty kots oj xywyowdʉ, nétyʉts mbadso'oñ, ni wi'ixʉts nga''anma̱a̱y. Tyam awa̱'a̱nʉgʉts tits ko oj tʉ xywyoy.
\p
\v 30 Net ja Kornelyʉ 'yadsooy:
\p —Tyam mya̱jtaxkxʉʉp, éxtʉmʉ tya̱dʉ oorʉ, tya̱a̱dsʉ naty ʉj ndʉgótyʉts n'ayu'aty es nga̱jxta'agyʉts. Net kyʉxe'ky tu'ugʉ yedyʉjk es ja wyit jantsy tʉ'xp.
\v 31 Nétʉts xy'anma̱a̱y: “Kornelyʉ, Dios tʉ tmʉdoy ko mga̱jxta'aky es ñija̱'a̱p wi'ix tʉ xypyudʉkʉ di'ibáty tʉgoy'a̱jtxʉdʉp.
\v 32 Nigaxʉ jap Jope tadʉ ja̱'a̱y di'ibʉ xyʉ'a̱jtypy Simonk, di'ibʉ nandʉ'ʉn xyʉ'a̱jtp Peedrʉ. Jap 'yity ma̱ po'ogo'tspʉ Simonk di'ibʉ tsʉnaapy mejyñbyʉ'a̱a̱y.”
\v 33 Nétyʉts mij nnigajxʉ es mya'ʉxta̱'a̱yʉt, es tʉ xytyuñʉ may'a̱jtʉn es tʉ mmiñ. Pa̱a̱ty nidʉgekyʉ n'ijtʉm tyam ma̱ ja Dios, es nmʉdowa̱'a̱ñʉts di'ibʉ Nindsʉn'a̱jtʉm tʉ tkexy es xy'awánʉdʉts.
\p
\v 34 Net ja Peedrʉ t'anma̱a̱y:
\p —Tyámʉts njaygyukʉ ko tʉy'a̱jtʉn ja Dios nidʉgekyʉ ja̱'a̱y ttsojkta̱'a̱y,
\v 35 es tkupʉjkta̱'a̱y oytyim pʉ́n ja̱'a̱yʉty di'ibʉ windsʉ'kʉdʉp es tmʉdúñ.
\v 36 Dios t'anma̱a̱y ja israelitʉ ja̱'a̱y es t'awa̱'a̱nʉ ja ayuk di'ibʉ yajjotkujk'átʉdʉp Jesukristʉkyʉjxm, di'ibʉ tʉgekyʉ ñiwindsʉn'a̱jttaapy.
\v 37 Miits mnija̱'a̱dʉp nandʉ'ʉn di'ibʉ tʉ tyuñ tʉ jyátyʉty ma̱ ja israelítʉdyʉ ñax, tsyondaky Galileeʉ ko tʉ Fwank tka̱jxwa'xy es ñʉbátʉt ja ja̱'a̱yʉty.
\v 38 Mnija̱'a̱dʉp nandʉ'ʉn ko Dios yʉ'ʉ myooy ja Jesús nazarenʉ ja myʉk'a̱jtʉn es ja Espíritʉ Santʉ. Es ja Jesús ttuuñ yajxón es dya''agʉdaky nidʉgekyʉ di'ibʉ mʉt ja mʉjku'ugópk ja myʉk'a̱jtʉn 'yayoodʉp. Tya̱a̱dʉ Jesús tyuun mʉt ko Dios mʉʉt 'yity.
\v 39 Es ʉʉdsʉty, apóstʉlʉty, testiigʉts nidʉgékyʉty di'ibʉ Jesús tyuun ma̱ ja Judeeʉ ñax es nandʉ'ʉn ma̱ ja Jerusalén ka̱jpn. Oknʉm dya'o'ktʉ, tkudʉʉydyʉ kruuzkʉjxy.
\v 40 Perʉ Dios yʉ'ʉ yajjikypyʉjk ko tyʉgʉkxʉbejty, es dyajkʉxe'ky ma̱ ʉʉdsʉty.
\v 41 Kyaj kyʉxe'ky ja Jesús ma̱ ja̱'a̱y nidʉgekyʉ, je'eyʉ kyʉxe'ky ma̱ ʉʉdsʉty di'ibʉ Dios xywyin'ijxtʉts jayʉjp éxtʉmʉ testiigʉ. Ʉʉdsʉty ka̱a̱y úktʉpts mʉt ja Jesús ko Dios tʉ dyajjikypyéky.
\v 42 Esʉ Dios tʉ xykyéxyʉts esʉts nga̱jxwa̱'xʉt mʉt ja ja̱'a̱yʉty es n'awánʉdʉts ko Dios tʉy'a̱jtʉn tʉ tpʉjta'aky ja Jesús éxtʉmʉ fwezʉn mʉt ja jiikypyʉ es mʉt ja eekypyʉ.
\v 43 Nandʉ'ʉn jékyʉp nidʉgekyʉ Diosʉ kyuga̱jxpʉ tmʉga̱jxtʉ ja Jesús, es t'anma̱a̱ydyʉ ko nidʉgekyʉ di'ibʉ myʉbʉjktʉp es t'axá̱jʉdʉ Jesús, yʉ'ʉ yajma'xtʉp ja pyojpʉ.
\s Espíritʉ Santʉ myiñ ma̱ di'ibʉ kyaj 'yisraelítʉty
\p
\v 44 Peedrʉ tamba̱a̱dʉ naty kyajxy ko ja Espíritʉ Santʉ myiiñ ma̱ nidʉgekyʉ di'ibʉ myʉdoo'ijttʉp éxtʉmʉ Peedrʉ jyʉna'añ.
\v 45 Net ja israelítʉty di'ibʉ myʉbʉjktʉ Jesús es mʉt ja Peedrʉ myiindʉ, dʉ'ʉñʉ wyʉ'ʉmʉdyaaydyʉ ko Dios tkejxy ja Espíritʉ Santʉ nandʉ'ʉn ma̱ ja̱'a̱y di'ibʉ kyaj 'yisraelítʉty,
\v 46 ja'a ko tmʉdooy ja ja̱'a̱y kya̱jxtʉ wiingáty ja ayuk es t'awdaty ja Dios.
\v 47 Net ja Peedrʉ jyʉnáñ:
\p —Mʉgu'uktʉjk, ¿pʉ́n nidu'ugʉty miidsʉty kyaj ttseky esʉ tya̱dʉ ja̱'a̱y ñʉbáttʉt?, ja'a ko Dios tʉ tkexy ja Espíritʉ Santʉ ma̱ yʉ'ʉjʉty éxtʉm nandʉ'ʉn ʉdsa̱jtʉm.
\p
\v 48 Net ja Peedrʉ 'yanma̱a̱yʉ es ñʉbáttʉt mʉt ja Jesukristʉ xyʉʉgyʉjxm. Ko ñʉbejty, net ja Peedrʉ t'anma̱a̱ydyʉ es 'yakwʉ'ʉmʉt majtsk tʉgʉk xʉʉ mʉt yʉ'ʉjʉty.
\c 11
\s Peedrʉ t'awanʉ ti ko ñejxy ma̱ kyaj 'yisraelítʉty
\p
\v 1 Es ja apóstʉlʉty es ja myʉgu'ugʉty di'ibʉ jap Judeeʉ myʉbʉjktʉ Jesús, tmʉdoodʉ ko nandʉ'ʉn yʉ Sesareeʉ ja̱'a̱yʉty di'ibʉ kyaj 'yisraelítʉty tkupʉjktʉ Diosʉ 'yayuk.
\v 2 Es ko Peedrʉ jyʉmbijty jap Jerusalén, ja israelítʉty di'ibʉ pyaduundʉp ja tsiky'a̱jtʉn es tmʉbʉktʉ Jesús, net oj t'oodʉ Peedrʉ dʉ'ʉn:
\p
\v 3 —¿Ti ko oj tʉ xykyu'ixy di'ibʉ kyaj 'yisraelítʉty, es tʉ xymyʉtkay?
\p
\v 4 Net ja Peedrʉ tmadyaky extʉ ma̱ tsyondaky tʉgekyʉ di'ibʉ naty tʉ jyátyʉty, es t'anma̱a̱y:
\p
\v 5 —Ʉj tápʉdsʉ naty ma̱ Jope ka̱jpn. Es kodsʉ naty nga̱jxta'aky, nétʉts n'ijxy tu'ugʉ ijxma̱'tʉn. Es dʉ'ʉnʉts n'ijxy éxtʉm tu'ugʉ mʉj wit kyʉda'aky tsa̱jwínm, yajma̱jts'íty taxk eskinʉ es jyajty ma̱dsʉ naty nga̱jxta'aky.
\v 6 Es kots n'ijxy yajxón ti naty jap ma̱ witʉn, nétʉts n'ijxy ja jʉyujk di'ibʉ taxkʉ tyeky, tsa̱'a̱ñ es di'ibʉ kaagʉdijtp.
\v 7 Es nmʉdooyʉts kyajxy tsa̱jwínm, es xy'anʉʉmʉts: “Pʉdʉ'ʉk, Peedrʉ. Ya'ook es xytsyu'udsʉt.”
\v 8 Es njʉnáñʉts: “Kyaj Windsʉ́n. Kyajts nje'xyñʉm di'ibʉ ya''axʉ'kʉp o ja̱'a̱y yajpekykya̱'a̱p.”
\v 9 Nétʉts xymyʉgajxy tsa̱jwínm, es xy'anʉʉmʉts jatʉgok: “Di'ibʉ Dios tʉ dyajwa̱'a̱tsy, katʉ mij xy'andíjʉt di'ibʉ ya''axʉ'kʉp o yajpekykya̱'a̱p.”
\v 10 Tʉgʉk ókʉts oj xymyʉgajxy, es jyʉmbijty pyatʉjkʉ tsa̱jwínm ja mʉj wit.
\v 11 Ma̱dsʉ taadʉ n'ijxy, net jyajty nidʉgʉʉgʉ kugajxyʉty ma̱dsʉ naty nja̱jtta'aky. Ja ja̱'a̱y jap tsyo'oñ Sesareeʉ es xyñimiiñʉts.
\v 12 Nétʉts ja Espíritʉ Santʉ xykyejxy mʉt ja ja̱'a̱yʉty esʉts xy'anma̱a̱y ko ni wi'ixʉts ngawinmáyʉt kots nganʉjxʉt. Es nandʉ'ʉn oj ñejxy mʉt ʉj nidʉdujk yʉ nmʉgu'ugʉts. Nidʉgékyʉts ndʉjkʉdyaaydyʉ ma̱ ja ja̱'a̱yʉ tyʉjk.
\v 13 Net ja Kornelyʉ xytyukmʉmadyákʉts ko kyʉxe'ky tu'ugʉ anklʉs ko ta naty tyanʉ es 'yanma̱a̱yʉ: “Kax ja ja̱'a̱y jap Jope es xywyówʉt ja Simonk, di'ibʉ nandʉ'ʉn xyʉ'a̱jtp Peedrʉ,
\v 14 es yʉ'ʉ m'anʉʉmʉdʉp wi'ix mnitso'ogʉt, mij mʉt nidʉgekyʉ di'ibáty tsyʉna̱a̱ydyʉp ma̱ ja mjʉʉn mdʉjk.”
\p
\v 15 ’Kots nyajtsondáky nmʉgajxyʉts, ja Espíritʉ Santʉ net myiiñ ma̱ naty jam 'yity ja ja̱'a̱yʉty. Extʉ ʉdsa̱jtʉm oj n'axá̱jʉm jawyiin, nandʉ'ʉn yʉ'ʉ oj t'axá̱jʉdʉ.
\v 16 Nétʉts njamyejtsy éxtʉmdsʉ naty yʉ Nindsʉn'a̱jtʉm Jesús tʉ xy'anʉʉmʉ: “Tʉy'a̱jtʉn ko Fwank yʉ'ʉ mʉt ja nʉʉ yajnʉbejty, per miits mnʉbáttʉt mʉt ja Espíritʉ Santʉ.”
\v 17 Es pʉn ya̱jk ja Dios nandʉ'ʉn yʉ Espíritʉ Santʉ mʉt yʉ'ʉjʉty, éxtʉm ʉdsa̱jtʉm ko nmʉbʉjkʉm ja Nindsʉn'a̱jtʉm Jesukristʉ, ¿pʉ́nʉts ʉj esʉts ndsiptúnʉt mʉdʉ Dios?
\p
\v 18 Es ko ja myʉgu'uktʉjk jam Jerusalén tmʉdoodʉ tya̱dʉ ayuk, net 'yamoonda̱a̱ydyʉ es t'awda̱jttʉ ja Dios, es jyʉnandʉ:
\p —Tʉy'a̱jtʉn ko Dios tʉ dyaky nandʉ'ʉn mʉt di'ibʉ kyaj 'yisraelítʉty es dyajtʉgátstʉt ja wyinma̱'a̱ñ es yajpojpʉma'xʉt es jyiky'áttʉt winʉ xʉʉ winʉ tiempʉ.
\s Kristʉ yajmʉbéky jap Antyokiiʉ
\p
\v 19 Net di'ibʉ ya'o'ktʉ Esteebʉ tpajʉdijttʉ nandʉ'ʉn nidʉgekyʉ di'ibʉ 'yaxá̱jʉdʉp ja Jesús éxtʉmʉ Kristʉ. Es nija'ajʉty di'ibʉ kaktʉ jya̱jttʉ Fenisyʉ, Tsyipre es Antyokiiʉ. Jap oj tka̱jxwa'xy ja Diosʉ kyajxy mʉt ja israelítʉty je'eyʉ es kyaj mʉt ja wiink ja̱'a̱yʉty.
\v 20 Per nija'ajʉty di'ibʉ myʉbʉjk es di'ibʉ tso'ondʉ Tsyipre es Sirene, jya̱jttʉ ma̱ Antyokiiʉ ka̱jpn es tmʉga̱jxtʉ nandʉ'ʉn di'ibʉ kyaj 'yisraelítʉty, es dyajky ja ayuk ko yʉ Nindsʉn'a̱jtʉm Jesús yajnitso'ogʉdʉp.
\v 21 Es ja Jesusʉ myʉk'a̱jtʉn pyudʉjkʉ yʉ'ʉjʉty. Es may ja ja̱'a̱y tmastuttʉ ja jyekywyinma̱'a̱ñʉty es tmʉbʉjktʉ Jesús.
\p
\v 22 Ko tya̱dʉ ayuk tmʉdoodʉ di'ibʉ jap Jerusalén myʉbʉjktʉ, net tkajxtʉ Bernabee jam Antyokiiʉ.
\v 23 Ko jyajty ja Bernabee, net t'ijxy éxtʉm ja Dios tʉ kyuni'xyʉty, es jyantsyxyondaky es myooyʉ ka̱jxwíjʉn es mʉt ja 'yoyjyot tpanʉjxtʉt ja Jesús.
\v 24 Ja Bernabee oyjya'ay es mʉʉdʉ Espíritʉ Santʉ, tpanejxy ja Jesús. Es dʉ'ʉn ja Bernabee ttukpanejxy ja Jesús ja mayjya'ay.
\p
\v 25 Ko tiempʉ ñaxy, net ja Bernabee oj ñejxy t'ʉxta̱'a̱ya'añ ja Saulʉ jap Tarsʉ.
\v 26 Es ko tpaty, ta tmʉnejxy Antyokiiʉ. Jap oj wyʉ'ʉmdʉ Bernabee es ja Saulʉ tuk jʉmʉjt, dya'ʉxpʉjktʉ mayjya'ay es t'axá̱jʉt ja Jesús. Jap Antyokiiʉ tim jayʉjp tmooy ja xyʉʉ kristyanʉ pʉ́nʉty myʉbʉjktʉp ja Kristʉ.
\p
\v 27 Ma̱ tadʉ tiempʉ tsyo'ondʉ nija'ajʉty ja Diosʉ kyuga̱jxpʉ jap Jerusalén es jyʉjptáktʉ Antyokiiʉ.
\v 28 Nidu'uk txʉ'aty Agaabʉ. Es ko ja mʉbʉjkpʉtʉjk ñaymyujkʉdʉ Antyokiiʉ, net jyʉnáñ yʉ Agaabʉ, éxtʉm yʉ Espíritʉ Santʉ tʉ 'yanʉ'ʉmxʉty, ko myina̱'a̱ñ ja mʉk yuu ma̱ tʉgekyʉ naxwíñʉdʉ. Es tʉy'a̱jtʉn jya̱jtʉ ko Klaudyʉ tnigopk'a̱jty ja kutujkʉn.
\v 29 Net ja mʉbʉjkpʉtʉjk di'ibʉ Antyokiiʉ ttuknibʉjtákʉdʉ es ttuknigaxa̱'a̱ndʉ ja naybyudʉkʉ ja myʉgu'uktʉjk di'ibʉ jap Judeeʉ tsʉna̱a̱ydyʉp, es tkáxʉt nʉ'ʉn yʉ'ʉjʉty dyaka̱'a̱ndʉ.
\v 30 Es dʉ'ʉn ttuundʉ, ja Bernabee mʉdʉ Saulʉ tmʉnʉjxtʉ ja pudʉjkʉn, es tmooydyʉ ja mʉjja̱'a̱ydyʉjk jam Judeeʉ.
\c 12
\s Santya̱'a̱gʉ 'yeeky esʉ Peedrʉ yajtsímy
\p
\v 1 Es ma̱ tadʉ tiempʉ yʉ Eroodʉs di'ibʉ rey'a̱jt Judeeʉ, tpadso'oñ es tmatsáñ pʉnaty myʉbʉjktʉp ja Jesús éxtʉmʉ Kristʉ,
\v 2 es dya'e'ky mʉt ja espa̱a̱dʉ yʉ Santya̱'a̱gʉ, Fwangʉ myʉga'ax.
\v 3 Ko t'ijxy es ttsojktʉ ja israelítʉty, net t'ane'emy es yajtsúmʉt ja Peedrʉ nandʉ'ʉn. Tya̱a̱dʉ jya̱jtʉ ma̱ ja paskʉ xʉʉ, ma̱ ja tsa̱jkaaky yajkáy di'ibʉ kyaj tmʉdaty ja levaduurʉ.
\v 4 Ko yajma̱jtsy ja Peedrʉ, net yajpʉjtáky pujxndʉgóty es kywentʉ'átyʉty taxk peky ja solda̱a̱dʉty. Ja wyínʉty nidʉgekyʉ nima̱jmókx tu'uk di'ibʉ kwentʉ'a̱jtʉdʉp ma̱jtaxkáty. Eroodʉs yʉ'ʉ jyuudaampy ja Peedrʉ ko ja paskʉ xʉʉ ñáxʉt.
\v 5 Es dʉ'ʉn ja Peedrʉ 'yijty pujxndʉgóty jantsykywentʉ'aty, per ja mʉbʉjkpʉtʉjk jyantsykya̱jxtáktʉ es ja Dios dyajtso'ogʉt ja Peedrʉ.
\s Peedrʉ pyʉdsemy pujxndʉgóty
\p
\v 6 Es ja ux ko kyajnʉmʉ naty xyʉʉñʉ ma̱ ja Eroodʉs dyajpʉdsʉma̱'a̱ñ ja Peedrʉ mayjya'ay wyinduuy es dya'ooga̱'a̱ñ, tap 'yity ja Peedrʉ kʉwʉʉñ mʉt ja kadenʉ ma̱ nimajtskʉ solda̱a̱dʉ, es jamajtsk jap pujxndʉjk agʉ'p tkwentʉ'aty.
\v 7 Net ti'in tu'ugʉ Diosʉ 'yanklʉs kyʉdaky ma̱ ja pujxndʉjk, es jyantsytyukja̱jʉtyaay. Net ja anklʉs oj ttij'y'i'xy ja Peedrʉ ma̱ kyejky es oj dyajjotwijy. Net ja anklʉs 'yanma̱a̱yʉ:
\p —¡Pʉdʉ'ʉk pojʉn!
\p Netyʉ ja kadenʉ kya̱'a̱da̱a̱y ma̱ Peedrʉ kyʉ'ʉ,
\v 8 es ja anklʉs 'yanma̱a̱yʉ:
\p —Naywyʉʉnʉdʉ es tuktʉkʉ mgʉ'ʉk.
\p Ko Peedrʉ dʉ'ʉn ttuuñ, net ja anklʉs 'yanma̱a̱yʉ:
\p —Pʉjta̱'a̱k ja mgapʉ es pamiingʉts.
\p
\v 9 Net ja Peedrʉ tpanejxy ja anklʉs, ni tkanijawʉ pʉn tʉy'a̱jtʉn di'ibʉ anklʉs tyiimpy, dʉ'ʉn wyinma̱a̱y ko ijxma̱'tp.
\v 10 Net ña̱jxtʉ ma̱ jawyiimbʉ solda̱a̱dʉ. Ta ja myʉmajtskpʉ. Ko jya̱jttʉ ma̱ pujxndʉjk a̱a̱, net ja mʉj pujxndʉjk a̱a̱ 'yawatsy kʉ'ʉm. Ta pyʉdsʉʉmdʉ tu'a̱jp ja Peedrʉ mʉt ja anklʉs es yo'oydyʉ tuk adʉjy. Net myastutʉ ja anklʉs es wyʉ'ʉmnʉ Peedrʉ naydyu'uk.
\v 11 Net ja Peedrʉ wyinma̱'a̱ñbyáty, es ñayjyʉnanʉ:
\p —Jantsy tʉy'a̱jtʉn ko Dios tʉ tkexy ja 'yanklʉs kʉdiibʉts xya'oogʉt ja Eroodʉs esʉts kyaj njátʉt éxtʉm tʉgekyʉ di'ibʉ ja israelítʉty tsyojktʉp es xytyúnʉdʉts.
\p
\v 12 Peedrʉ twinma̱a̱y yʉ tya̱a̱dʉ, es oj ñejxy ma̱ ja Mariiʉ tyʉjk, yʉ tya̱a̱gʉ Fwank di'ibʉ nandʉ'ʉn xyʉ'a̱jtypy Markʉs. Mayjya'ay ñaymyujkʉ es kya̱jxta̱'a̱ktʉ jap.
\v 13 Es ko tmʉdoodʉ yajkóxy ja tʉjk aga̱j, net pyʉdseemy tu'ugʉ kixyʉdo'oxy di'ibʉ xyʉ'a̱jtypy Roode, es t'ixa̱'a̱ñ pʉ́n yʉ'ʉ.
\v 14 Es ko tmʉdooy kyajxy ja Peedrʉ, xondakʉngyʉjxm kyaj ja tʉjk dya''awatsy. Net oj ñejxy pʉye'egyʉ jap tʉgoty es t'awa̱'a̱nʉdʉ ko Peedrʉ tap tyanʉ tʉja̱'p.
\v 15 Net 'yadsoojʉ yʉ myʉgu'uk:
\p —Tʉ mlokʉ.
\p Es ja kixyʉdo'oxy jyʉnáñ ko jantsy tʉy'a̱jtʉn. Per yʉ'ʉjʉty je'eyʉ jyʉnandʉ:
\p —Kyaj yʉ'ʉdyʉ Peedrʉ. Yʉ'ʉ da 'yanklʉs.
\p
\v 16 Esʉ Peedrʉ t'akkoxy yʉ tʉjk aga̱j. Net dya''awatstʉ. Es ko t'ijxtʉ Peedrʉ, net dʉ'ʉñʉ wyʉ'ʉmʉdyaaydyʉ.
\v 17 Esʉ Peedrʉ tyuk'ijxʉ kyʉ'ʉ kʉdiibʉ ñakymyadya̱'a̱gʉt. Net ttukmʉmadyaktʉ wi'ix ja Nindsʉn'a̱jtʉm tʉ jyuudyʉty pujxndʉgóty. Es 'yanma̱a̱yʉdʉ:
\p —Tukmʉmadya̱'a̱k yʉ Santya̱'a̱gʉ esʉ nmʉgu'uk'a̱jtʉm.
\p Net pyʉdseemy ja Peedrʉ es oj ñejxy wiink tsoo.
\p
\v 18 Es ko oj xyʉʉñʉ, net jyantsyjyotmay'o'ktʉ ja solda̱a̱dʉtʉjk ko ti tʉ jyátyʉty ja Peedrʉ.
\v 19 Netʉ Eroodʉs tkejxy ja solda̱a̱dʉ es t'ʉxta̱'a̱yʉt yʉ Peedrʉ. Es ko kyaj ma̱ yajpáty, ta yajwoodʉ ja pujxndʉjk kywentʉ'a̱jtpʉ es tniga̱jxʉt wi'ixʉ Peedrʉ naty tʉ pyʉdsemy. Net oj tni'ane'emy es 'yooktʉt ja pujxndʉjk kwentʉ'a̱jtpʉty. Netʉ Eroodʉs tsyo'oñ Judeeʉ es oj ñejxy tsʉnaabyʉ Sesareeʉ.
\s Eroodʉs 'yeeky
\p
\v 20 Eroodʉs ttukjot'ambejky ja ja̱'a̱yʉty di'ibʉ tsʉna̱a̱ydyʉp jap Tirʉ es Sidón. Es yʉ'ʉ ñaygya̱jxʉdʉ mʉt ja Eroodʉsʉ 'yofisyal di'ibʉ xyʉ'a̱jtypy Blastʉ, es tmooy ja meeñ es t'amdooy ja jotkujk'a̱jtʉn es ñáxʉt ja tsip. Es dʉ'ʉn ttuundʉ mʉt ko yʉ'ʉjʉty t'axá̱jʉdʉ ja jye'xy ma̱ ja rey Eroodʉsʉ ñax.
\v 21 Ko tpaty ja xʉʉ di'ibʉ Eroodʉs tyuknibʉjtákʉ, net tpʉjtáky ja rey wyit, es ñaxwe'tsy ma̱ ja uñaaybyajn, es oj kyajxy.
\v 22 Ko kya̱jxta̱a̱y, net ja ja̱'a̱y yaxkaktʉ:
\p —¡Tya̱a̱dʉ di'ibʉ ja yam ka̱jxp, kyaj jya'ayʉty! ¡Dios yʉ'ʉ!
\v 23 Netyʉ tu'ugʉ Diosʉ 'yanklʉs myiiñ ma̱ Eroodʉs es dyajpa̱'a̱mbejty mʉt ko kyaj yʉ'ʉ Dios tmooy ja mʉj'a̱jtʉn. Net ja tʉnʉ'k jyʉ'xʉ es taanʉm 'ye'ky.
\v 24 Es ja Diosʉ 'yayuk oj yajka̱jxwa'xy oymya̱a̱ty.
\p
\v 25 Ko Bernabee esʉ Saulʉ dyajkʉjxtʉ tyuunk, net tsyo'ondʉ Jerusalén mʉt ja Fwank di'ibʉ nandʉ'ʉn xyʉ'a̱jtypy Markʉs.
\c 13
\s Bernabee esʉ Saulʉ tsyoondʉ Diosʉ 'yayuk ka̱jxwa̱'xpʉ
\p
\v 1 Ma̱ ja mʉbʉjkpʉtʉjk ñaymyʉ́kʉdʉ Antyokiiʉ, tam ja Diosʉ kyuga̱jxpʉty esʉ ya'ʉxpʉjkpʉty. Yʉ'ʉ xyʉ'a̱jttʉp: Bernabee, Simonk (di'ibʉ yajtijp Nijeer), Lusyʉ (di'ibʉ Sirene kuga̱jpn'a̱jtp), Saulʉ esʉ Manaén (di'ibʉ mʉʉt ya'ktʉ Eroodʉs, ja Galileeʉ gobernadoor).
\p
\v 2 Tu'ugʉ xʉʉ ko naty yʉ'ʉjʉty t'awdattʉ Nindsʉn'a̱jtʉm Dios es 'yayu'a̱jttʉ, net ja Espíritʉ Santʉ 'yanma̱a̱yʉ:
\p —Abeky pʉjta̱'a̱ktʉ yʉ Bernabee esʉ Saulʉ es ttúndʉt di'ibʉts ʉj tʉ ndukniwówʉdʉ.
\p
\v 3 Es ko kya̱jxtakta̱a̱ydyʉ es 'yayu'a̱jttʉ, net tkʉ'ʉnikoondʉ ja Bernabee esʉ Saulʉ es ñayjyʉga̱jxʉdʉ. Ta oj tsyo'onnʉdʉ nimajtsk.
\s Bernabee esʉ Saulʉ jap Tsyipre
\p
\v 4 Ko ja Espíritʉ Santʉ kyajxʉdʉ Bernabee esʉ Saulʉ, ta ñʉjxtʉ Seleusyʉ. Net tyʉjkʉdʉ barkoty es ñʉjxtʉ ma̱ Tsyipre islʉ.
\v 5 Ko jya̱jttʉ jikymyejyñ agʉ'ʉy ma̱ ja Salaminʉ ka̱jpn, net dyajtsondáktʉ tka̱jxwa̱'xʉdʉ ja Diosʉ 'yayuk ma̱ ja israelítʉdyʉ tsya̱jptʉjk. Es mʉt ñejxy ja Fwank éxtʉmʉ pyudʉjkʉbʉ.
\v 6 Net jyʉdijttʉ ma̱ tʉgekyʉ ka̱jpn es jya̱jttʉ ma̱ ja Pafʉs ka̱jpn. Es jap tpattʉ tu'ugʉ israelitʉ di'ibʉ xyʉ'a̱jtypy Barjesús. Ja'a ijty xʉmaabyʉ es 'yanda'aky ko yʉ'ʉ Diosʉ kyuga̱jxpʉ.
\v 7 Tya̱dʉ xʉmaabyʉ japʉ naty mʉt ja gobernadoor Serjyʉ Pa̱a̱blʉ, di'ibʉ wijy yedyʉjk. Net ja gobernadoor tnigajxʉ Bernabee es ja Saulʉ es tmʉdowa̱'a̱ñ ja Diosʉ 'yayuk.
\v 8 Per ja xʉmaabyʉ di'ibʉ grieegʉ ayuk xyʉ'a̱jtypy Elimʉs myʉdsiptso'on ja Bernabee esʉ Pa̱a̱blʉ, es t'aga̱jxʉ ja gobernadoor kʉdiibʉ tmʉbʉ́kʉt yʉ Diosʉ 'yayuk.
\v 9 Net ja Saulʉ, di'ibʉ nandʉ'ʉn xyʉ'a̱jtypy Pa̱a̱blʉ, ja Espíritʉ Santʉ mooyʉ winma̱'a̱ñ esʉ mʉk'a̱jtʉn es ttúnʉt di'ibʉ Dios tsyejpy, es twin'ijxy mʉk ja xʉmaabyʉ,
\v 10 es t'anma̱a̱y:
\p —¡Win'ʉ'ʉmbʉ, mʉjku'ugópkʉ 'yu'unk, mij dʉ'ʉñʉm xymyʉdsip'aty tʉgekyʉ di'ibʉ oy! ¿Ti ko je'eyʉ xyajma̱'a̱da̱'a̱ñ ja Diosʉ tyu'u?
\v 11 Pa̱a̱ty tyamʉ Nindsʉn'a̱jtʉm Dios mdukkumʉdowa̱'a̱ñʉty es myajwʉ'ʉma̱'a̱ñʉty wiints, jeky kyaj xy'íxʉt ja xʉʉ jyajy.
\p Netyʉ oj wye'emy wiints es wyingoodsʉdyaay. Net myajtsy xyajy es t'ʉxta̱a̱y di'ibʉ wítsʉdʉp.
\v 12 Es ko ja gobernadoor t'ijxy yʉ tya̱a̱dʉ, net tmʉbejky es dʉ'ʉñʉ wyʉ'ʉmʉ mʉt ja Nindsʉn'a̱jtʉmʉ 'yʉxpʉjkʉn.
\s Pa̱a̱blʉ esʉ Bernabee jap Antyokiiʉ, Pisiidyʉ ña̱a̱xóty
\p
\v 13 Net ja Pa̱a̱blʉ esʉ jyamyʉʉdʉty tyʉjkʉdʉ barkoty jap Pafʉs es jya̱jttʉ Perjʉ, ma̱ ja Panfilyʉ ñax. Esʉ Fwank tnikaknʉ ja jyamyʉʉdʉty es jyʉmbijnʉ Jerusalén.
\v 14 Netʉ Pa̱a̱blʉ mʉdʉ Bernabee tsyo'ondʉ Perjʉ es jya̱jttʉ Antyokiiʉ, jap ma̱ ja Pisiidyʉ ñax. Es sa̱a̱bʉdʉ xʉʉ tyʉjkʉdʉ tsa̱jptʉgóty es jap 'yu'uñʉdʉ.
\v 15 Ko ja tsa̱jptʉjkʉ ñiwindsʉ́nʉty tka̱jxta̱a̱ydyʉ di'ibʉ Moisés kyʉxja̱a̱y es ja Diosʉ kyuga̱jxpʉtʉjkʉty, net tkajxyñigajxʉdʉ dʉ'ʉnʉ Pa̱a̱blʉ esʉ Bernabee:
\p —Mʉgu'uktʉjkʉty, pʉn mmʉda̱jttʉp oynʉ'ʉnʉnʉ ka̱jxwíjʉn mʉt ʉʉdsʉty, awa̱'a̱nʉgʉts.
\p
\v 16 Net ja Pa̱a̱blʉ tyʉna̱a̱ye'ky es ja kyʉ'ʉ ttuk'ijxy es 'yamónʉt. Net t'anma̱a̱y:
\p —Mʉdowdʉ, miits israelítʉty es di'ibʉ Dios wyindsʉ'kʉdʉp.
\v 17 Dios yʉ'ʉ wyin'ijx ʉdsa̱jtʉmʉ n'aptʉjk'a̱jtʉm es dyajmʉ́jʉ ja Israelʉ ñaxwíñʉdʉ ko 'yijttʉ éxtʉmʉ jagam ja̱'a̱y ma̱ ja Ejiptʉ ñax. Es ok dyajpʉdseemy mʉt ja myʉk'a̱jtʉn jap Ejiptʉ.
\v 18 Esʉ Dios tmʉma'xtijky ja mayjya'ay justyikxy jʉmʉjt ma̱ ja mʉj itʉn,
\v 19 es ja Dios dyajtʉgooy jʉxtujkʉ naxwíñʉdʉ di'ibʉ tsʉna̱a̱ydyʉ ma̱ Kananʉ ñaxy, es tmooy ja ñax ja n'aptʉjk'a̱jtʉm.
\v 20 Net ja Dios dyajky ja kyutujkʉn taxk mʉgo'px jakujm jʉmʉjt mʉt ja fwézʉty extʉ ko jyiky'ajty ja Diosʉ kyuga̱jxpʉ Samwel.
\v 21 Net ja Israel ja̱'a̱y t'amdoodʉ tu'ugʉ rey di'ibʉ yajkutúkʉp. Es ja Dios myooyʉ ja Kisʉ mya̱a̱nk Saúl es trey'átʉt justyikxy jʉmʉjt. Yʉ'ʉ Benjamingʉ tyʉʉmp 'ya̱a̱ts.
\v 22 Es óknʉm ja Dios dyajjʉgéky ja Saúl es dyajrey'ajty ja Davit, es jyʉnáñ: “Tʉts nba̱a̱ty ja Davit, ja Isa̱'ii 'yu'unk, tu'ugʉ yedyʉjk di'ibʉ ndsejpyʉts. Yʉ'ʉ tyúnʉp tʉgekyʉ di'ibʉts ʉj ndsejpy.”
\p
\v 23 ’Esʉ nidu'uk ja Davitʉ tyʉʉmp 'ya̱a̱ts yʉ'ʉ dʉ'ʉn ja Jesús, di'ibʉ Dios pyʉjták es dyajnitso'ogʉt ja israelitʉ ja̱'a̱yʉty éxtʉm twa̱ndaky.
\v 24 Es ko kyajnʉm ya'ʉxpeky ja Jesús, net ja Fwank Yajnʉbajtpʉ tka̱jxwa'xy mʉt nidʉgekyʉ israelitʉ ja̱'a̱yʉty es t'anma̱a̱y dyajtʉgátstʉt yʉ jyot wyinma̱'a̱ñ, ñʉbáttʉt.
\v 25 Es ko wyingóñ ja tiempʉ ma̱ Fwank dyajkʉjxta̱a̱y ja tyuunk, net t'anma̱a̱y: “Ʉj kyajpʉts nGrístʉty. Yʉ'ʉ miimp óknʉm. Es ʉj kyajts xyñitʉkʉ, ni je'eyʉ yʉ kyʉ'ʉk nga''agájʉdʉt éxtʉmxyʉpts ʉj n'ítyʉts tyuumbʉn.”
\p
\v 26 Esʉ Pa̱a̱blʉ 'yakjʉnáñ:
\p —Mʉgu'uktʉjkʉty, miidsʉty ja Abra̱a̱nʉ tyʉʉmp 'ya̱a̱ts es miidsʉty di'ibʉ kyaj 'yisraelítʉty es nandʉ'ʉnʉ Dios xywyindsʉ'ʉgʉdʉ, ja Dios tʉ tkexy yʉ 'yayuk es nnija̱'a̱m wi'ix mba̱a̱t nnitsókʉm.
\v 27 Es di'ibʉ tsʉna̱a̱ydyʉp jap Jerusalén es ja wyindsʉ́nʉty, kyaj oy tnija̱'a̱dʉ pʉ́nʉ dʉ'ʉn Kristʉ, es ni tkajaygyujkʉ wi'ix jyʉnáñ ja Diosʉ kyuga̱jxpʉty di'ibʉ 'yʉxpʉjktʉp ma̱ ja tsa̱jptʉjk sa̱a̱bʉdʉ sa̱a̱bʉdʉ. Es ja mʉjja̱'a̱ydyʉjk yʉ'ʉ oj ttuknibʉjta̱a̱gʉdʉ esʉ Jesús 'yoogʉt, es dʉ'ʉn tkuydyuundʉ di'ibʉ ja Diosʉ kyuga̱jxpʉty jyaaydyʉ.
\v 28 Es oy tkapattʉ Jesús ni ti pyeky, yʉ'ʉ 'yanma̱a̱ydyʉ Pilatʉ es dya'oogʉt.
\v 29 Es ko dʉ'ʉn ttuundʉ tʉgekyʉ éxtʉm jyʉnáñ di'ibʉ Diosʉ kyuga̱jxpʉ yajwʉ'ʉmdʉ ja̱a̱ybyéty, net dyajjʉna̱jktʉ kruuzkʉjxy es dyajnaxtʉjkʉdʉ.
\v 30 Perʉ Dios dyajjikypyejky jatʉgok,
\v 31 es kana̱k ok kyʉxe'ky ja Jesús ma̱ ja myʉgu'uktʉjk di'ibʉ mʉʉt jyʉdijttʉ ko tsyo'ondʉ Galileeʉ es ñʉjxtʉ Jerusalén, es yʉ'ʉjʉty 'yawa̱'a̱nʉdʉp ja ja̱'a̱yʉty ko Jesús yʉ'ʉ dʉ'ʉn ja Kristʉ.
\p
\v 32 ’Pa̱a̱ty ʉʉdsʉty tyam n'awánʉdʉ tadʉ oybyʉ ayuk di'ibʉ Dios jékyʉp wya̱ndak mʉt ja n'aptʉjk'a̱jtʉm.
\v 33 Es tyam ja Dios tkuydyúñ ma̱ ʉdsa̱jtʉm, ja'a tyʉʉmp 'ya̱a̱ts, éxtʉm jyʉnáñ mʉt ko tʉ dyajjikypyéky ja Jesús, éxtʉm 'yity kʉxja̱'a̱y ma̱ ja myʉmajtskpʉ Salmʉ ma̱ Dios jyʉnáñ: “Ʉjts mij xyTyeety'a̱jtp. Tyámʉts ngʉxʉ'ʉgʉt kots mij n'U'unk'áty.”
\v 34 Es ko Dios dyajjikypyejky ja Jesús es kʉdiibʉ ñini'x mya̱'a̱dʉt, dʉ'ʉn tkuydyuuñ éxtʉm jyʉna'añ ja Diosʉ jyaaybyajtʉn: “Mij nmo'oyʉp yʉ kunu'xʉn di'ibʉts nwa̱ndak ja Davit.”
\v 35 Pa̱a̱ty jyʉna'añ nandʉ'ʉn ma̱ jatu'ugʉ Salmʉ: “Katʉ xyña'ixy ja mduumbʉ ñini'x mya̱'a̱dʉt ko 'yoogʉt.”
\v 36 Tʉy'a̱jtʉn ko ja Davit jyiky'ajty, kyuydyuun di'ibʉ Dios tsyejpy, net 'ye'ky es nandʉ'ʉn ñaxtʉjkʉ, dʉ'ʉn éxtʉm ñaxtʉjkʉ 'yaptʉjk, es ja Davit ñini'x mya̱'tta̱a̱y.
\v 37 Per ko Jesús 'ye'ky, netʉ Dios yajjikypyʉjkʉ, es kyaj mya'ty ja ñini'x.
\v 38 Mʉgu'uktʉjkʉty, nijáwʉdʉ ko Jesús mye'xypy ja pojpʉ.
\v 39 Es pʉ́n 'yaxá̱jʉp ja Jesús éxtʉmʉ Yajnitsókpʉ, yajtuknima'xp tʉgekyʉ di'ibʉ kyaj mba̱a̱t yajme'xy ja'a di'ibʉ pyanʉjxʉdʉp ja Moisesʉ 'yana'amʉn.
\v 40 Naygywentʉ'átʉdʉ kʉdiibʉ jyátʉdʉt mʉt miidsʉty di'ibʉ jyaaydyʉ ja Diosʉ kyuga̱jxpʉ:
\q
\v 41 Miidsʉty di'ibáty tukxíktʉp,
\q dʉ'ʉñʉ wʉ'ʉmʉdʉ es mgutʉgóydyʉt,
\q ja'a ko ʉj Dios, ndunaambyʉts di'ibʉty jantsy mʉj,
\q di'ibʉ kyaj xymyʉbʉktʉ oy ja ja̱'a̱y mjatukmʉmadya̱'a̱gʉdʉ.
\m Es dʉ'ʉn myadyakta̱a̱y yʉ Pa̱a̱blʉ.
\p
\v 42 Ko ñaywya̱'xta̱a̱yʉdʉ ja ja̱'a̱y ma̱ ja tsa̱jptʉjk, netʉ Pa̱a̱blʉ esʉ Bernabee tsyo'ondʉ. Es ja ja̱'a̱y di'ibʉ kyaj 'yisraelítʉty t'amdoodʉ ko jatu'ugʉ sa̱a̱bʉdʉ 'yawánʉdʉt nandʉ'ʉn yʉ ka̱jxwíjʉn.
\v 43 Es ko pyʉdsʉʉmdʉ tsa̱jptʉgóty, may ja israelítʉty es ja wiink ja̱'a̱yʉty di'ibʉ kyupʉjktʉ ja israelítʉdyʉ wyinma̱'a̱ñ, tpanʉjxtʉ Pa̱a̱blʉ es ja Bernabee. Es yʉ'ʉjʉty ka̱jxwíjʉdʉ es ñayya'ítʉdʉt Diosʉ kyunu'xʉn mʉʉt.
\p
\v 44 Es ko jatu'ugʉ sa̱a̱bʉdʉ ñaymyujkʉ jawaanʉ kyaj nidʉgékyʉdyʉ ja̱'a̱y jap ka̱jpnóty es tmʉdowa̱'a̱ndʉ ja Diosʉ 'yayuk.
\v 45 Per ko ja israelítʉty t'ijxtʉ ja mayjya'ay, net axʉʉk ñayjya̱'a̱dʉ es t'anma̱a̱ydyʉ Pa̱a̱blʉ ko kyaj tyʉy'a̱jtʉnʉty éxtʉm jyʉna'añ, es wyinga̱jxpajtʉdʉ.
\v 46 Net ja Pa̱a̱blʉ es ja Bernabee tmʉga̱jxtʉ mʉk a̱a̱ mʉk jot:
\p —Dios tʉ xykyéxyʉts es n'anʉʉmʉdʉts jawyiin miits israelítʉty, ko Dios myajnitso'oga̱'a̱ñʉty mʉt ja Jesukristʉ. Per miits kyaj xymyʉbʉka̱'a̱ndʉ es kyaj xy'axa̱jʉya̱'a̱ndʉ Jesús éxtʉmʉ mYajnitsókpʉ, pa̱a̱ty tyam nga̱jxwa'xyʉts ja Diosʉ 'yayuk mʉt di'ibʉ kyaj 'yisraelítʉty.
\v 47 Dʉ'ʉn tʉ xytyuk'ane'emyʉts ja Nindsʉn'a̱jtʉm ko jyʉnáñ:
\q Tʉts nbʉjta'aky éxtʉmʉ ja̱j tʉ'xʉn ma̱ nidʉgekyʉ naxwíñʉdʉ ja̱'a̱yʉty,
\q es dyajnitso'ogʉt.
\p
\v 48 Ko tmʉdoodʉ ja ja̱'a̱y di'ibʉ kyaj 'yisraelítʉty, net xyondaktʉ es jyʉnandʉ ko ja Diosʉ 'yayuk 'yóyʉty. Es tmʉbʉjkta̱a̱ydyʉ nidʉgekyʉ di'ibʉ yajmiin ja Espíritʉ Santʉ es jyiky'átʉt winʉ xʉʉ winʉ tiempʉ.
\v 49 Es dʉ'ʉn oj tka̱jxwa'xy ja Diosʉ 'yayuk tʉgekyʉ ka̱jpn.
\v 50 Per yʉ israelítʉty ñaygya̱jxʉdʉ mʉt ja myʉjja̱'a̱ydyʉjk di'ibʉ jam kuga̱jpnʉty, es nandʉ'ʉn mʉt ja toxytyʉjkʉty di'ibʉ Dios 'yawda̱jttʉp es windsʉ'ʉgʉ 'yittʉ, ta tmʉdsiptso'ondʉ Pa̱a̱blʉ esʉ Bernabee.
\v 51 Netʉ Pa̱a̱blʉ esʉ Silʉs twinxijttʉ ja kyʉ'ʉk es dyajjʉna̱jktʉ naxjok éxtʉmʉ ijxwʉ'ʉmʉn ko kya'óyʉty ko tkakupʉktʉ ja Diosʉ 'yayuk. Es net oj ñʉjxtʉ ma̱ Ikoñʉ ka̱jpn.
\v 52 Es di'ibʉ myʉbʉjktʉ jap Antyokiiʉ, net wyʉ'ʉmdʉ jyantsyxyondaktʉ mʉt ja Espíritʉ Santʉ.
\c 14
\s Pa̱a̱blʉ esʉ Bernabee jap Ikoñʉ
\p
\v 1 Ma̱ ja Ikoñʉ ka̱jpn ja Pa̱a̱blʉ es ja Bernabee tyʉjkʉdʉ israelitʉ tsya̱jptʉgóty, esʉ Diosʉ 'yayuk tka̱jxwa̱'xʉdʉ. Es may tmʉbʉjktʉ, israelítʉty es nandʉ'ʉn di'ibʉ kyaj 'yisraelítʉty.
\v 2 Per ja israelítʉty di'ibʉ kyaj tmʉbʉjktʉ, ttukjot'ambʉjktʉ di'ibʉ kyaj 'yisraelítʉty, es tmʉdsiptso'ondʉ ja di'ibáty 'yaxá̱jʉdʉ ja Jesús.
\v 3 Oy dʉ'ʉn jyajty, ja Pa̱a̱blʉ es ja Bernabee ijttʉ jeky es tka̱jxtʉ mʉt ja mʉk'a̱jtʉn ja Diosʉ 'yayuk; es ja Nindsʉn'a̱jtʉm mooyʉ ja mʉk'a̱jtʉn es ttúnʉt yʉ mʉj'a̱jtʉn esʉ ijxwʉ'ʉmʉn di'ibʉ tyuk'ijxtʉ ja ja̱'a̱y ko tyʉy'a̱jtʉnʉty ja namay'a̱jtʉn di'ibʉ Dios tyiimpy ma̱ ja̱'a̱yʉn.
\v 4 Es ja ja̱'a̱yʉty ñaywya̱'xʉdʉ majtsk peky: tuk peky di'ibʉ mʉt ja israelítʉty kyaj t'axá̱jʉdʉ ja Jesús, es jatuk peky di'ibʉ mʉt ja nimajtskʉ apóstʉlʉ.
\v 5 Net ja israelítʉty es jatuk pekypyʉ di'ibʉ kyaj 'yisraelítʉty, ñaybyʉjtákʉdʉ ti'igyʉ mʉt ja justisʉtʉjk es tni'ʉ'ʉnʉdʉ ja Pa̱a̱blʉ esʉ Bernabee es tkuka̱'a̱dsándʉ.
\v 6 Per ko Pa̱a̱blʉ esʉ Bernabee tnija̱'a̱dʉ, ta kyaktʉ es ñʉjxtʉ ma̱ Listrʉ ka̱jpn esʉ Derbe ka̱jpn, Likaoñʉ ña̱a̱xóty, es ma̱ tadʉ ka̱jpnʉty ja ñaxwíñʉdʉ.
\v 7 Es jap nandʉ'ʉn tka̱jxwa'xy ja oybyʉ ayuk.
\s Pa̱a̱blʉ yajkuka̱'a̱tsy jap Listrʉ
\p
\v 8 Jap Listrʉ 'yijty tu'ugʉ yedyʉjk di'ibʉ ja̱jt naxwiiñ tekymya̱'a̱t es ni na̱'a̱nʉm kyaj yo'oy. Jap yajpáty 'yu'uñʉ.
\v 9 Tya̱dʉ yedyʉjk tmʉdoo'íty éxtʉm ja Pa̱a̱blʉ jyʉna'añ. Es ko ja Pa̱a̱blʉ t'ijxy ja tekymya̱'a̱t, ñija̱'a̱p ko yʉ'ʉ myʉbejkypy ja Dios es yʉ'ʉgyʉjxm myʉba̱a̱dʉt es 'yagʉda̱'a̱gʉt.
\v 10 Net ja Pa̱a̱blʉ t'anma̱a̱y mʉk ja tekymya̱'a̱t:
\p —¡Tʉna̱a̱yʉ'ʉk!
\p Net ja tekymya̱'a̱t pyʉjte'ky, es yo'oydsyo'oñ.
\v 11 Ko ja mayjya'ayʉty t'ijxtʉ ko ja tekymya̱'a̱t yo'oydsyo'oñ, net yaxkaktʉ mʉt ja Likaoñʉ 'yayuk, jyʉnandʉ:
\p —¡Yʉ diósʉty mʉt ja ja̱'a̱yʉ ñini'x tʉ jyʉnaktʉ ma̱ ʉdsa̱jtʉm!
\p
\v 12 Ñayjyʉnánʉdʉ ko Bernabee yʉ'ʉ dios Júpiter, esʉ Pa̱a̱blʉ yʉ'ʉ dios Merkuuryʉ, ja'a ko Pa̱a̱blʉ yʉ'ʉ kya̱jxwa'xypy.
\v 13 Jap ma̱ tu'u kya̱jpndʉ́kʉ, jap 'yity ja Júpiter tsya̱jptʉjk. Di'ibʉ jap teety'a̱jtp dyajmiiñ ja tsa̱jka̱a̱jʉty nixoxy mʉt ja pʉjy, es mʉt ja mayjya'ayʉty tja''awdatandʉ ja Pa̱a̱blʉ esʉ Bernabee, es ta tjaya'oogándʉ ja tsa̱jka̱a̱jʉty es tjatukwindsʉ'ʉgʉyándʉ.
\v 14 Per ko ja apóstʉlʉty Bernabee esʉ Pa̱a̱blʉ tmʉdoodʉ ko dʉ'ʉn ttuna̱'a̱ndʉ, net ñayñikʉ'tsʉdʉ. Ja'a dʉ'ʉn ya'ijxʉp ko kyaj 'yóyʉty di'ibʉ tyunándʉp. Es tninʉjxtʉ ma̱ ja mayjya'ay, es yaxkaktʉ:
\p
\v 15 —Mʉgu'ugʉty, kátʉts dʉ'ʉn xytyundʉ. Ʉʉdsʉty nandʉ'ʉnʉts nja̱'a̱yʉty éxtʉm miidsʉty, es tʉ nmíñʉts es n'anʉʉmʉya'añ ja oybyʉ ayuk es xymyastu'uttʉt yʉ tya̱a̱dʉ di'ibʉ ni nʉ'ʉn mgatu'unxʉty, es xypyadúndʉt ja Dios, ja'a ko yʉ'ʉ pyʉjták yʉ tsa̱jp, naxwíñʉdʉ, jikymyejyñ es tʉgekyʉ di'ibʉ ijtp naxwiiñ es ma̱ jikymyejyñ.
\v 16 Jékyʉp nidʉgekyʉ naxwíñʉdʉ ja̱'a̱y tnikaktʉ Dios es jyiky'a̱jttʉ éxtʉmʉ kyʉ'ʉm wyinma̱'a̱ñ.
\v 17 Perʉ Dios oj dya'íxyʉty ja 'yoy'a̱jtʉn, ja'a ko yʉ'ʉ tkexy ja tuu es dyaky ja pʉjta'aky oy, es dʉ'ʉn ja ja̱'a̱y jyotkujk'áttʉt es xyonda̱'a̱ktʉt.
\p
\v 18 Dʉ'ʉn jyʉnandʉ Pa̱a̱blʉ esʉ Bernabee, es apenʉ ja̱'a̱yʉty tkupʉjktʉ es kyaj dʉ'ʉn ttukwindsʉ'ʉgʉdʉt.
\p
\v 19 Net jya̱jttʉ israelítʉty di'ibʉ tso'ondʉp Antyokiiʉ es Ikoñʉ, es t'anma̱a̱ydyʉ ja ja̱'a̱y es tkuka̱'a̱tstʉt yʉ Pa̱a̱blʉ. Es ko twinma̱a̱ydyʉ ko tʉ 'yeeky, ta tpajʉdojttʉ tmʉnʉjxtʉ ka̱jpnbʉ'a̱jp.
\v 20 Es ko ñaymyujkʉdʉ di'ibáty myʉbʉjktʉ Jesús jam Pa̱a̱blʉ pyʉ'a̱a̱y, net tyʉna̱a̱ye'ky yʉ Pa̱a̱blʉ jatʉgok es tyʉjkʉ ka̱jpnóty. Es jakumbom tsyo'oñ mʉt ja Bernabee, ñʉjxtʉ Derbe.
\v 21 Es jap tka̱jxwa̱'xtʉ ja oybyʉ ayuk, es may ja ja̱'a̱y tmʉbʉjktʉ. Net ñʉjxtʉ jatʉgok ka̱jpnga̱jpn, Listrʉ, Ikoñʉ es Antyokiiʉ.
\v 22 Es dyajmʉjwiinʉdʉ myʉbʉjkʉn pʉ́nʉty 'yaxá̱jʉdʉ Jesús éxtʉmʉ Kristʉ, es tjotmʉkmooydyʉ es ni'igʉ yajxón tpadúndʉt ja Dios. Ta t'anma̱a̱ydyʉ: “Pʉn njo'oma̱'a̱nʉm ma̱ Dios, jawyiin nyajna̱jxʉm kana̱k pekyʉ ayo'on.”
\p
\v 23 Es ko kya̱jxtakta̱a̱y es 'yayu'a̱jtta̱a̱ydyʉ, net twin'ijxtʉ di'ibʉty mʉjja̱'a̱y'a̱jttʉp ma̱ mʉbʉjkpʉtʉjk ñaymyúkʉdʉ. Net ja Pa̱a̱blʉ esʉ Bernabee ttukkʉdʉjkʉdʉ ja Nindsʉn'a̱jtʉm ja ja̱'a̱yʉty di'ibʉ myʉbʉjktʉ.
\s Pa̱a̱blʉ esʉ Bernabee jyʉmbittʉ jap Antyokiiʉ ma̱ Siryʉ ñax
\p
\v 24 Oknʉm ña̱jxtʉ Pa̱a̱blʉ esʉ Bernabee ma̱ Pisiidyʉ ñax, es jyajty ma̱ Panfilyʉ ñax.
\v 25 Ta tka̱jxwa̱'xtʉ ja Diosʉ 'yayuk ma̱ ja Perjʉ ka̱jpn. Net oj ñʉjxtʉ ma̱ ja Ataliiʉ ka̱jpn.
\v 26 Ja'a ko tyam ja tuunk tʉ kyexy, ta tyʉjkʉdʉ barkoty es ñʉjxtʉ ma̱ Antyokiiʉ ka̱jpn, ma̱ ja Dios myay'a̱jtʉngyʉjxm tʉ yajtukkʉdʉ́kʉdʉ ja tuunk di'ibʉ naty tʉ ttuunda̱'a̱ydyʉ.
\v 27 Es ko jya̱jttʉ Antyokiiʉ, net ñaymyujkʉdʉ ja mʉbʉjkpʉtʉjk es ñaydyukmʉmadyákʉdʉ tʉgekyʉ di'ibʉ Dios tʉ ttuñ es tpʉjta'aky mʉt yʉ'ʉjʉty, es wi'ix nandʉ'ʉnʉ Nindsʉn'a̱jtʉm Dios t'axa̱jʉ di'ibʉ kyaj 'yisraelítʉty ko tmʉbʉktʉ.
\v 28 Esʉ Pa̱a̱blʉ esʉ Bernabee jeky 'yijttʉ jam mʉʉt ja ja̱'a̱yʉty di'ibʉ myʉbʉjktʉ Jesús.
\c 15
\s Mʉbʉjkpʉtʉjk ñaymyúkʉdʉ jap Jerusalén
\p
\v 1 Ma̱ tadʉ tiempʉ, jam 'yijttʉ ja̱'a̱yʉty di'ibʉ tso'ondʉp Judeeʉ es jya̱jttʉ Antyokiiʉ. Net yʉ'ʉjʉty dyajtsondáktʉ ya'ʉxpʉktʉ di'ibʉ tʉ tmʉbeky ja Jesús, es t'anma̱a̱y:
\p —Pʉn mdsojktʉp es ja Dios myajnitso'ogʉdʉt, yʉ'ʉ mdúnʉp éxtʉmʉ Moisés jyʉnáñ, ja yedyʉjk yajtsúkʉp waanʉ ma̱ ja yedyʉjk'a̱jtʉn.
\p
\v 2 Es ja Pa̱a̱blʉ esʉ Bernabee mʉk ñaygyajxytsyi'kʉdʉ mʉt di'ibʉ naty dʉ'ʉn ya'ʉxpʉjktʉp. Net ja mʉbʉjkpʉtʉjk di'ibʉ 'yawda̱jttʉ Jesús tpʉjtáktʉ es yʉ Pa̱a̱blʉ esʉ Bernabee es wiingátypyʉ ja̱'a̱y ñʉjxtʉt Jerusalén, es tka̱jxmuka̱'a̱ndʉ tya̱dʉ ʉxpʉjkʉn mʉt ja apóstʉlʉty es ja mʉjja̱'a̱ydyʉjkʉty.
\p
\v 3 Es ja mʉbʉjkpʉtʉjk jap Antyokiiʉ oj yajkajxtsoondʉ ja Pa̱a̱blʉ esʉ Bernabee es di'ibʉ mʉʉt ñʉjxtʉ. Ko ña̱jxtʉ ka̱jpnga̱jpn ma̱ Fenisyʉ ñax esʉ Samaaryʉ ñax, net tmʉmadyaktʉ ko tʉ ja ja̱'a̱y di'ibʉ kyaj 'yisraelítʉty tja̱'a̱ydyʉgooyñʉ ja jyekywyinma̱'a̱ñ es tpanʉjxtʉ ja Dios. Es nidʉgekyʉ ja myʉgu'uktʉjk jyotkujkʉdyaaydyʉ mʉdʉ tya̱dʉ ayuk.
\p
\v 4 Ko Pa̱a̱blʉ esʉ Bernabee jya̱jttʉ Jerusalén, net ñaymyujkʉdʉ ja mʉbʉjkpʉtʉjkʉty mʉt ja apóstʉlʉty esʉ mʉjja̱'a̱ydyʉjkʉty. Ta ja Pa̱a̱blʉ esʉ Bernabee ttukmʉmadyakta̱a̱ydyʉ tʉgekyʉ di'ibʉ Dios tʉ ttuñ mʉt yʉ'ʉgyʉjxmʉty.
\v 5 Es japʉ natyʉ di'ibʉ tʉʉyʉp ijtp fariseeʉty es t'axa̱jʉ ja Jesusʉ 'yayuk, es net na̱a̱gʉty tyʉna̱a̱yʉ'ktʉ es jyʉnandʉ:
\p —Nidʉgekyʉ di'ibʉ kyaj 'yisraelítʉty es tmʉbeky ja Jesús, jʉjp'ám mba̱a̱t yajtsíky ma̱ ja yedyʉjk'a̱jtʉn éxtʉmʉ Moisés xytyuk'ana'amʉm, es nandʉ'ʉn yajpanʉjxʉt tʉgekyʉ Moisesʉ 'yana'amʉn.
\p
\v 6 Net ñaymyujkʉdʉ ja apóstʉlʉty mʉt ja mʉjja̱'a̱ydyʉjkʉty es t'ʉxpʉka̱'a̱ndʉ yʉ tya̱dʉ winma̱'a̱ñ.
\v 7 Ko jeky ñaygya̱jxʉdʉ, netʉ Peedrʉ pyʉde'ky, es t'anma̱a̱ydyʉ:
\p —Mʉgu'uktʉjkʉty, miits mnija̱'a̱dʉp ko tʉʉyʉpts ja Dios xypyʉjtáky esʉts nga̱jxwa̱'xʉdʉts ja oybyʉ ayuk mʉt di'ibʉ kyaj 'yisraelítʉty, es tmʉbʉ́ktʉt yʉ'ʉjʉty.
\v 8 Dios ñija̱'a̱p pʉn wi'ixʉ ja̱'a̱y jyot wyinma̱'a̱ñ tu'uk tu'uk. Pes nandʉ'ʉn ja Dios tyuknigajx ja Espíritʉ Santʉ mʉt yʉ'ʉjʉty, éxtʉm ʉdsa̱jtʉm oj xytyuknigajxʉm.
\v 9 Dios dʉ'ʉn ttuuñ mʉt yʉ'ʉjʉty éxtʉm ʉdsa̱jtʉm, es dyajwátsʉ nandʉ'ʉn ja jyot ko tʉ t'axa̱jʉ Jesús.
\v 10 ¿Miidsʉty ti ko kyaj xy'axa̱jʉ di'ibʉ Dios tʉ tpʉjta'aky? ¿Ti ko miits xytyukkuwanʉya̱'a̱ndʉ tya̱a̱dʉty di'ibʉ myʉbʉjktʉ Kristʉ es ttsʉmʉ'ʉktʉt tu'ugʉ tsemy jantsy jemtsy, di'ibʉ ni ʉdsa̱jtʉm es ni n'aptʉjk'a̱jtʉm tkamʉmadaktʉ ttsʉmʉ'ʉgʉt?
\v 11 Ja'a ko ʉdsa̱jtʉm nmʉbʉjkʉm ko Dios tʉ xymyo'oyʉm ja namay'a̱jtʉn nitsokʉn mʉt yʉ'ʉgyʉjxmʉ Nindsʉn'a̱jtʉm Jesús, nandʉ'ʉn éxtʉm mʉt yʉ'ʉjʉty.
\p
\v 12 Net nidʉgekyʉ 'yamoonda̱a̱ydyʉ es tmʉdoo'ijttʉ ko yʉ Bernabee esʉ Pa̱a̱blʉ ttukmʉmadya'aky yʉ ijxwʉ'ʉmʉn esʉ mʉj'a̱jtʉn di'ibʉ Dios tʉ ttuñ mʉt yʉ'ʉgyʉjxmʉty ma̱ di'ibʉ kyaj 'yisraelítʉty.
\v 13 Es ko kya̱jxta̱a̱ydyʉ, net ja Santya̱'a̱gʉ jyʉnáñ:
\p —Mʉgu'ugʉty, mʉdowdʉ.
\v 14 Simonk Peedrʉ tʉ xytyukmʉmadyákʉm wi'ix ja Dios tim jawyiin may'a̱jtʉn tyu'unxʉdʉ di'ibʉ kyaj 'yisraelítʉty, es twin'ijxy ma̱ yʉ'ʉn di'ibʉ ja̱'a̱y'átʉdʉp.
\v 15 Tya̱a̱dʉ dʉ'ʉn jya̱jtʉ éxtʉm ja Diosʉ kyuga̱jxpʉty tkʉxja̱a̱y ma̱ Diosʉ jyaaybyajtʉn, ko Dios jyʉnáñ:
\q
\v 16 Dʉ'ʉn ja Davit tyʉʉmp 'ya̱a̱ts
\q éxtʉm tu'ugʉ tʉjk di'ibʉ tʉ jyity,
\q per jʉmbítʉbʉts es ngójʉdʉts jatʉgok,
\q
\v 17 es ja israelitʉ ja̱'a̱y t'ʉxta̱'a̱ydyʉt ja Nindsʉn'a̱jtʉm,
\q nandʉ'ʉn nidʉgekyʉ ʉjtsʉ nja̱'a̱y di'ibʉ kyaj 'yisraelítʉty.
\q
\v 18 Dʉ'ʉn jyʉnáñ ja Nindsʉn'a̱jtʉm,
\q di'ibʉ tʉgekyʉ tya̱a̱dʉ yajnija̱'a̱jʉ extʉ jékyʉp.
\p
\v 19 Esʉ Santya̱'a̱gʉ 'yakjʉnáñ:
\p —Pa̱a̱dyʉts njʉna̱'a̱ñ ko kyaj nyajkujo'pʉm ja di'ibʉ kyaj 'yisraelítʉty ko tmastu'udʉt ja jyeky winma̱'a̱ñ es tpanʉjxtʉt ja Dios.
\v 20 Ngʉxja̱'a̱yʉm je'eyʉ ko kyaj ttsu'utstʉt yʉ jʉyujk di'ibʉ tʉ ttukwindsʉ'ʉgʉ yʉ agojwinnáxʉty, es kyaj tjʉ'xtʉt ja ne'pyñ esʉ tsu'utsy di'ibʉ kyaj wa̱'a̱ts tʉ wyinda̱jxta̱'a̱y, es nandʉ'ʉn n'anma̱'a̱yʉm ko kyaj myʉ'indúndʉt.
\v 21 Ja'a ko extʉ jékyʉp tsyondaky yajka̱jxwa'xy ja Moisesʉ 'yana'amʉn ma̱ tʉgekyʉ ka̱jpn, es nandʉ'ʉn yajkajxy ma̱jaty ja tsa̱jptʉjk sa̱a̱bʉdʉ sa̱a̱bʉdʉ.
\s Neky yajkajxp ma̱ di'ibʉ kyaj 'yisraelítʉty
\p
\v 22 Net ja apostʉlʉty esʉ mʉjja̱'a̱ydyʉjkʉty es nidʉgekyʉ mʉbʉjkpʉtʉjk twin'ixtʉ ja̱'a̱yʉty es tkaxa̱'a̱ndʉ Antyokiiʉ mʉt ja Pa̱a̱blʉ esʉ Bernabee. Es tkajxtʉ Juudʉs di'ibʉ nandʉ'ʉn xyʉ'a̱jtypy Barsabás, esʉ Silʉs, nimajtsk di'ibʉ ijttʉp mʉj ma̱ mʉbʉjkpʉtʉjk.
\v 23 Es mʉt yʉ'ʉjʉty oj ñʉjxtʉ ñeky di'ibʉ jʉna̱a̱mp: “Ʉʉdsʉty, apóstʉlʉty, mʉjja̱'a̱ydyʉjkʉty esʉ nmʉgu'uk'a̱jtʉm, nga̱jxpo'xta̱'a̱yʉts miidsʉty, mʉgu'uktʉjk di'ibʉ kyaj 'yisraelítʉty, di'ibʉ tsʉna̱a̱ydyʉp Antyokiiʉ, Siryʉ ña̱a̱xóty, nandʉ'ʉn ja wiinkpʉty di'ibʉ tsʉna̱a̱ydyʉp Siryʉ ña̱a̱xóty es Silisyʉ ña̱a̱xóty.
\v 24 Tʉts nmʉdoy ko tʉ tsyooñ ya̱a̱ ja ja̱'a̱yʉty di'ibʉ kyaj ngáxtʉts, es tʉ jap jya'ty dyajtʉgóy miidsʉ mjotkujk'a̱jtʉn, ya'ʉxpʉjktʉp es di'ibʉ myʉbʉjktʉp ja Jesús nandʉ'ʉn tpanʉjxtʉt ja Moisesʉ 'yana'amʉn es yajtsúkʉt waanʉ ma̱ ja yedyʉjk'a̱jtʉn.
\v 25 Pa̱a̱dyʉts nnay'ʉw ñaygya̱jxʉdʉ es oy ko yajnika̱jxpátʉt nidu'ugʉty di'ibʉ ma̱ ʉʉdsʉty es nʉjx mgu'íxʉdʉ miidsʉty ti'igyʉ mʉt ja nmʉgu'uk'a̱jtʉm Bernabee esʉ Pa̱a̱blʉ, di'ibʉ njantsytsyojkʉm
\v 26 es di'ibʉ tʉ tpʉjta'aky ja jyiky'a̱jtʉn es tyúnʉt mʉt ja Nindsʉn'a̱jtʉm Jesukristʉ.
\v 27 Dʉ'ʉn ngajxʉm yʉ Juudʉs mʉt ja Silʉs es yʉ'ʉjʉty kya̱jxtʉt kʉ'ʉm mʉt miidsʉty es m'awánʉdʉt tʉgekyʉ tya̱a̱dʉ.
\v 28 Ja Espíritʉ Santʉ es nandʉ'ʉn ʉʉdsʉty n'oyjya̱'a̱dʉpts es kyajts nmo'oydyʉt wiinkpʉ ʉxpʉjkʉn,
\v 29 yʉ'ʉyʉ tya̱a̱dʉ: Kyaj xyjʉ'xtʉt ja jʉyujk di'ibʉ tʉ yajtukwindsʉ'ʉgʉ agojwinnáx, kyaj xyjʉ'xtʉt ja ne'pyñ es ja tsu'utsy di'ibʉ kyaj wa̱'a̱ts tʉ wyinda̱jxta̱'a̱y, es nandʉ'ʉn kyaj mmʉ'indúndʉt. Es ko tya̱a̱dʉ dʉ'ʉn xytyúndʉt, oyʉ dʉ'ʉnʉ naty xytyundʉ. Wʉ'ʉmdʉ mʉdʉ Dios.”
\p
\v 30 Net tsyo'ondʉ yʉ Juudʉs mʉdʉ Silʉs, Bernabee esʉ Pa̱a̱blʉ, es ñʉjxtʉ Antyokiiʉ. Ko jya̱jttʉ, net ñaymyujkʉdʉ ja mʉbʉjkpʉty es tkʉya̱jktʉ ja neky.
\v 31 Es ko ja̱'a̱y yajtukwinguga̱jxʉdʉ ja neky, net jyantsyxyondaktʉ ko tmʉdoodʉ jotkujk'a̱jtʉn.
\v 32 Esʉ Juudʉs mʉt ja Silʉs, yʉ Diosʉ kyugajxy, ni'igʉ tjotmʉkmooydyʉ es dyajmʉjwiinʉdʉ myʉbʉjkʉn ja mʉbʉjkpʉtʉjk.
\v 33 Es ko 'yijty jeky, net ja mʉgu'uktʉjk jyʉga̱jxʉdʉ mʉdʉ jotkujk'a̱jtʉngyajxy, es jyʉmbijnʉt jap Jerusalén.
\v 34 Perʉ Silʉs oj wye'emy.
\v 35 Pa̱a̱blʉ esʉ Bernabee wyʉ'ʉmdʉ nandʉ'ʉn Antyokiiʉ. Jam mʉt nimayʉ wiingátypyʉ ya'ʉxpʉjktʉ es tka̱jxwa̱'xtʉ ja Nindsʉn'a̱jtʉm Diosʉ 'yayuk.
\s Pa̱a̱blʉ tsyooñ myʉmajtsk ok Dios ayuk ka̱jxwa̱'xpʉ
\p
\v 36 Es ko waanʉ 'yijty, net ja Pa̱a̱blʉ t'anma̱a̱y ja Bernabee:
\p —Jo'om n'okku'ijxʉm ja nmʉgu'uk'a̱jtʉm ma̱ tʉgekyʉ ka̱jpn ma̱ oj nga̱jxwa̱'xʉm ja Jesusʉ 'yayuk, es n'ijxʉm wi'ix jam 'yittʉ.
\p
\v 37 Bernabee jyawowán yʉ Fwank di'ibʉ xyʉ'a̱jtypy Markʉs.
\v 38 Perʉ Pa̱a̱blʉ kyaj twowáñ yʉ Fwank, ja'a ko tʉ naty ñike'egyʉty jam Panfilyʉ es kyaj 'yokpudʉjkʉnʉ ma̱ ya'ʉxpʉjktʉ.
\v 39 Kyaj tka̱jx'o'oyʉdʉ, pa̱a̱ty yo'oywya̱'xtʉ. Bernabee mʉt ja Markʉs tyʉjkʉdʉ barkoty es ñʉjxtʉ Tsyipre,
\v 40 per Pa̱a̱blʉ twin'ijxy ja Silʉs es mʉʉt ñʉjxʉt. Es ko ja myʉgu'uk ñinu'xtákʉdʉ esʉ Dios myay'a̱jtʉn tyu'unxʉdʉt, net tsyo'ondʉ,
\v 41 es ña̱jxtʉ Siryʉ es Silisyʉ, es dyajmʉjwiinʉdʉ myʉbʉjkʉn ja mʉbʉjkpʉtʉjk ma̱jaty ñaymyúkʉdʉ.
\c 16
\s Timotee tjamyʉdaty ja Pa̱a̱blʉ esʉ Silʉs
\p
\v 1 Esʉ Pa̱a̱blʉ mʉdʉ Silʉs jya̱jttʉ ma̱ Derbe ka̱jpn esʉ Listrʉ ka̱jpn. Jap tpattʉ tu'ugʉ mʉbʉjkpʉ di'ibʉ 'yawda̱jtypy yʉ Jesús. Ja'a txʉ'aty Timotee. Yʉ'ʉ tya̱a̱k'a̱jtypy ja israelitʉ es nan 'yawda̱jtypy ja Jesús. Esʉ tyeety yʉ'ʉ grieegʉ.
\v 2 Es ja ja̱'a̱y di'ibʉ 'yawda̱jttʉp ja Jesús ma̱ ja Listrʉ ka̱jpn esʉ Ikoñʉ ka̱jpn jyʉna̱'a̱ndʉ ko Timotee jyiky'aty tʉy'a̱jtʉn mʉʉt.
\v 3 Pa̱a̱blʉ wyowaampy yʉ Timotee es tjamyʉʉt'ata̱'a̱ñ. Net dyajtsujkʉ waanʉ ma̱ ja yedyʉjk'a̱jtʉn kʉdiibʉ tyuk'ak'átʉdʉt yʉ israelítʉty di'ibʉ tsʉna̱a̱ydyʉp ma̱ tadʉ nax, ja'a ko nidʉgekyʉ tnija̱'a̱dyaaydyʉ ko Timotee tteety'áty ja grieegʉ ja̱'a̱y.
\p
\v 4 Tʉgekyʉ ka̱jpn ma̱ ña̱jxtʉ, jam t'awa̱'a̱nʉdʉ myʉgu'uktʉjk ja ʉxpʉjkʉn di'ibʉ tʉ dyaky ja apóstʉlʉty esʉ mʉjja̱'a̱ydyʉjkʉty di'ibʉ ijttʉp Jerusalén.
\v 5 Es dʉ'ʉn yʉ mʉbʉjkpʉtʉjk myʉjwiinʉdʉ myʉbʉjkʉn es bom bom tmʉbʉjktʉ waanʉ may ja ja̱'a̱yʉty.
\s Pa̱a̱blʉ yajtuk'íxy ja Masedoñʉ yedyʉjk
\p
\v 6 Esʉ Pa̱a̱blʉ mʉdʉ jyamyʉʉdʉty jyaka̱jxwa̱'xándʉ ja Diosʉ 'yayuk ma̱ ñaxwíñʉdʉ Asyʉ, per ja Espíritʉ Santʉ kyaj tkupejky. Net ña̱jxtʉ ma̱ ñaxwíñʉdʉ Frijyʉ esʉ Galasyʉ,
\v 7 es jya̱jttʉ ma̱ tsyiba̱'a̱n ja Misyʉ. Esʉ Pa̱a̱blʉ twinma̱a̱y es tyʉkʉya'añ ma̱ ñaxwíñʉdʉ Bitiñʉ, per ja Jesusʉ Jya̱'a̱jʉn kyaj tkupejky.
\v 8 Net ña̱jxtʉ kajaa Misyʉ ña̱a̱xóty, es jyʉna̱jktʉ ma̱ Troʉs ka̱jpn di'ibʉ mejyñbyʉ'a̱a̱y.
\v 9 Es ja koots ja Pa̱a̱blʉ 'yijxma̱'ty, es t'ijxy tu'ugʉ Masedoñʉ yedyʉjk tyanʉ es myʉnu'xta'agyʉty:
\p —Tunʉ may'a̱jtʉn, min Masedoñʉ es xypyudʉ́kʉdʉts.
\p
\v 10 Ko Pa̱a̱blʉ t'ijxyʉ tadʉ ijxma̱'tʉn, net ʉʉdsʉty ndso'oñʉts es oj nnejxyʉts Masedoñʉ, ja'a ko nnijáwʉts es ja Dios xymyʉgajxyʉts es nga̱jxwa̱'xʉdʉts ja oybyʉ ayuk jam Masedoñʉ.
\s Pa̱a̱blʉ esʉ Silʉs jap Filipʉs
\p
\v 11 Nétʉts ndʉjkʉdʉ barkoty ma̱ Troʉs, es oj nnʉjxtʉts tʉyʉ ma̱ ja Samotrasyʉ islʉ, es jakumbom nja̱jttʉts mejyñbyʉ'a̱a̱y ma̱ Neápolʉs ka̱jpn.
\v 12 Japts ndso'ondʉ esʉts nnʉjxtʉ ma̱ Filipʉs, di'ibʉ ni'igʉ myʉ́jʉty jap Masedoñʉ. Ja yajkutujkpʉ kopk tni'ana'amʉ ko ja ja̱'a̱y di'ibʉ tsʉna̱a̱ydyʉp Filipʉs nandʉ'ʉn tmʉdattʉ tʉy'a̱jtʉn éxtʉmʉ ja̱'a̱yʉty di'ibʉ tsʉna̱a̱ydyʉp Romʉ. Es jap n'ijttʉts majtsk tʉgʉk xʉʉ.
\p
\v 13 Es ma̱ tu'ugʉ sa̱a̱bʉdʉ, net nnʉjxtʉts ka̱jpnbʉ'a̱jp mʉjnʉʉbʉ'a̱a̱y. Jap tu'ugʉ luga̱a̱r ma̱ yʉ ja̱'a̱y ñʉjxtʉ ka̱jxtákpʉ. Es jápʉts n'uñaaydyʉts nga̱jxwa̱'xtʉts mʉt ja toxytyʉjk di'ibʉ oj ñaymyúkʉdʉ.
\v 14 Es nidu'ugʉ toxytyʉjk txʉ'aty Lidyʉ, di'ibʉ kuga̱jpn'a̱jtp Tyatirʉ. Lidyʉ tye'kypy ja oybyʉ tsu'unk wit es 'yawda̱jtypy ja Dios. Ko tmʉdoo'íty di'ibʉ Pa̱a̱blʉ kyajxypy, Dios tyukmʉbʉjkʉ.
\v 15 Net ja Lidyʉ ñʉbejty mʉt nidʉgekyʉ di'ibáty tsʉna̱a̱ydyʉp ma̱ jyʉʉn tyʉjk, es óknʉmts xy'anma̱a̱ydyʉts:
\p —Pʉn miits mjʉnándʉp kots ʉj tʉy'a̱jtʉn nmʉbeky ja Jesús, tunʉ may'a̱jtʉn es mmíndʉt ma̱dsʉ ndʉjk. —Mʉkta'aky jyʉnáñ es nwʉ'ʉmdʉts.
\p
\v 16 Es ma̱ tu'ugʉ xʉʉ nnʉjxtʉts ma̱ ja̱'a̱y kya̱jxta̱'a̱ktʉ, nétʉts oj nba̱a̱ttʉ tu'ugʉ kiixy di'ibʉ juybyʉ mʉduumbʉ. Ja'a myʉda̱jt ja mʉjku'u wyinma̱'a̱ñ es yʉ'ʉ mʉt xyʉmay. Es ko xyʉmay, net may ja meeñ tganaraty ja wyindsʉ́n.
\v 17 Tya̱dʉ kiixy xypyanʉjxtʉpts mʉdʉ Pa̱a̱blʉ, yʉ'ʉ yaxkeky:
\p —Tya̱dʉ yedyʉjkʉty myʉduundʉp ja Dios Tsa̱jpótmʉdʉ, es tka̱jxwa'xy ja nitsokʉn mʉt miidsʉty.
\p
\v 18 Es dʉ'ʉn 'yadʉtsy tadʉ kiixy kana̱k xʉʉ. Netʉ Pa̱a̱blʉ jyotmay'e'ky, es wya̱'kʉmbijty es t'anma̱a̱y ja ka'oybyʉ:
\p —Mʉt ja Jesukristʉ xyʉʉ n'ane'emy es mbʉdsʉ́mʉt ma̱ tadʉ kiixyʉ jyot.
\p Ta ja ka'oybyʉ myastutʉ pojʉn.
\p
\v 19 Ko ja kiixyʉ wyindsʉ́n t'ijxtʉ ko kyaj mba̱a̱t 'yokxʉma̱a̱yñʉ es kyaj mba̱a̱t 'yokganara̱jnʉ ja xʉmaabyʉ, net ja Pa̱a̱blʉ es ja Silʉs tma̱jtstʉ es dyajnʉjxtʉ ma̱ justisʉtʉjk ma̱ mʉj ma̱a̱y.
\v 20 Es dyajmiindʉ ma̱ fwezʉn, es 'yanma̱a̱yʉdʉ:
\p —Tya̱dʉ israelitʉ ja̱'a̱yʉty ni'igʉ tnibʉdʉ'ʉktʉ ja nga̱jpn'a̱jtʉm,
\v 21 es ya'ʉxpʉktʉ mʉdʉ wyinma̱'a̱ñ di'ibʉ ʉdsa̱jtʉm kyaj n'axá̱jʉm es nyajtu'unʉm, ja'a ko ʉdsa̱jtʉm nromanʉja̱'a̱y'a̱jtʉm.
\p
\v 22 Net ja ja̱'a̱y mʉt ja fwézʉty jyot'ambʉjktʉ, es jyʉnandʉ esʉ wyit jyʉnákʉt ja Pa̱a̱blʉ esʉ Silʉs es twóptʉt mʉt ja pejykyepy.
\v 23 Es ko twojpta̱a̱y, ta tmʉnʉjxtʉ pujxndʉgóty, es ttuk'ana'amʉdʉ ja pujxndʉjk ja̱'a̱y kywentʉ'a̱jtpʉ es mʉk t'ixy'it tkwentʉ'áttʉt.
\v 24 Es ko oj t'axa̱jʉ kyutujkʉn ja pujxndʉjk ja̱'a̱y kywentʉ'a̱jtpʉ, net ja Pa̱a̱blʉ esʉ Silʉs oj yajmʉnejxy pujxndʉjk ogam es yʉ tyeky yajnima'tpejty ma̱ moriyʉ di'ibʉ tukpa̱'a̱du'uty es kʉdiibʉ kya'agʉt.
\p
\v 25 Es ko oj tsyu'pʉ, net ja Pa̱a̱blʉ mʉt ja Silʉs kya̱jxtáktʉ es t'ʉʉdʉ Diosʉ 'yalabanzʉ, es ja tsimyjya'ayʉty tmʉdoo'ijttʉ.
\v 26 Net myiiñ ja mʉk ujx, es tmʉxijtʉdyaay ja potsy ʉx'a̱jp pa̱a̱t. Es net 'yawatsta̱a̱y tʉgekyʉ pujxndʉjk a̱a̱, es jyʉna̱jkta̱a̱y ja kadenʉ tʉgekyʉ ma̱ pujxndʉjk ja̱'a̱yʉ tyeky esʉ kyʉ'ʉ.
\v 27 Es ja pujxndʉjk ja̱'a̱y kywentʉ'a̱jtpʉ oj jyotwijy. Es ko t'ijxy ja pujxndʉjk a̱a̱ tʉ 'yawatsta̱'a̱y, netʉ 'yespa̱a̱dʉ tju'ty es ñayya'oogánʉ. Tʉ ttijy ja tsimyjya'ay kyakta̱'a̱y.
\v 28 Net ja Pa̱a̱blʉ yaxkeky:
\p —¡Katʉ wi'ix mnaydyúñʉty! Tyápʉts ʉʉdsʉty nidʉgékyʉty.
\p
\v 29 Net ja pujxndʉjk ja̱'a̱y kywentʉ'a̱jtpʉ t'amdooy ja jʉʉn, es tyʉjkʉ pʉye'egyʉ jyantsytsyʉyiipy mʉt ja tsʉ'ʉgʉ. Net ñaygyoxtʉna̱a̱ydyákʉ ma̱ Pa̱a̱blʉ esʉ Silʉsʉ tyeky.
\v 30 Net dyajpʉdsʉʉmdʉ Pa̱a̱blʉ mʉt ja Silʉs, es dyajtʉʉy:
\p —¿Tits ndúnʉp esʉts nnitso'ogʉt?
\p
\v 31 Esʉ Pa̱a̱blʉ mʉt ja Silʉs 'yadsoodʉ:
\p —Mmʉbʉ́kʉp ja Nindsʉn'a̱jtʉm Jesukristʉ, es mnitso'ogʉt. Es pʉ́nʉty tsʉna̱a̱ydyʉp ma̱ mjʉʉn mdʉjk, pʉn nandʉ'ʉn myʉbʉjktʉp, nitso'oktʉp.
\p
\v 32 Net ja Pa̱a̱blʉ esʉ Silʉs tka̱jxwa'xy ja Jesusʉ 'yayuk mʉt nidʉgekyʉ nʉ'ʉnʉn tsyʉʉnʉdʉ ma̱ ja pujxndʉjk ja̱'a̱y kywentʉ'a̱jtpʉ tyʉjk.
\v 33 Nan ja koots ja pujxndʉjk ja̱'a̱y kywentʉ'a̱jtpʉ oj tmʉnejxy ja Pa̱a̱blʉ esʉ Silʉs ma̱ ja tyʉjk. Netyʉ ja koots ñʉbajtta̱a̱ydyʉ niduk jʉʉn niduk tʉjk.
\v 34 Net twooy ja Pa̱a̱blʉ esʉ Silʉs ma̱ tyʉjk, es dyajka̱a̱ydyʉ, es ja pujxndʉjk ja̱'a̱y kywentʉ'a̱jtpʉ mʉdʉ pʉ́nʉty tsyʉna̱a̱ydyʉp ma̱ jyʉʉn tyʉjk jyotkujkʉdyaaydyʉ mʉt ko naty tmʉbʉktʉ ja Dios.
\p
\v 35 Jakumbom ja justisʉ tkejxy ja polʉsiiʉ ma̱ ja pujxndʉjk ja̱'a̱y kywentʉ'a̱jtpʉ, es tnasmátsʉt ja Pa̱a̱blʉ esʉ Silʉs.
\v 36 Net ja pujxndʉjk ja̱'a̱y kywentʉ'a̱jtpʉ t'anma̱a̱y ja Pa̱a̱blʉ:
\p —Yʉ justisʉ tʉ kyajxykyéxy es miits nnasmátsʉdʉt. Es tyam mnʉjxtʉt jotkujk.
\p
\v 37 Perʉ Pa̱a̱blʉ t'anma̱a̱ydyʉ ja polʉsiiʉty:
\p —Ʉʉdsʉty romanʉ ja̱'a̱yʉty. Es tʉts xywyoptʉ mayjya'ayóty es kyajnʉmts xyajjustisʉpa̱a̱ttʉts, es tʉ xypyʉjta̱'a̱ktʉts pujxndʉgóty. ¿Es tii, tyámʉdsʉ net xyñasmatsʉya̱'a̱ndʉ ayu'udsyʉ? ¡Pes kyaj! Wa'an kʉ'ʉm tmiñ es xyajpʉdsʉ́mʉdʉts.
\p
\v 38 Ta ja polʉsiiʉ oj t'anʉʉmʉ ja justísʉty ko Pa̱a̱blʉ esʉ Silʉs romanʉ ja̱'a̱y yʉ'ʉjʉty. Net ja justisʉ tsyʉ'kʉdʉ es jyotmay'o'ktʉ.
\v 39 Net myiindʉ ja justisʉ es tpʉjktsoodʉ ma'xʉn ma̱ ja Pa̱a̱blʉ. Es net dyajpʉdsʉʉmdʉ Pa̱a̱blʉ esʉ Silʉs, es t'anma̱a̱ydyʉ:
\p —Tunʉ may'a̱jtʉn, tsoondʉ ja ya̱a̱jʉty.
\p
\v 40 Ko pyʉdsʉʉmdʉ pujxndʉgóty ja Pa̱a̱blʉ mʉdʉ Silʉs, net ñʉjxtʉ ma̱ Lidyʉ tyʉjk. Es jap t'ijxtʉ ja myʉgu'uktʉjk, es tjotmʉkmooydyʉ nidʉgekyʉ. Net tsyo'onnʉdʉ ja Pa̱a̱blʉ esʉ Silʉs.
\c 17
\s Pa̱a̱blʉ jap Tesalónikʉ
\p
\v 1 Ta ña̱jxtʉ ma̱ Anfípolis ka̱jpn esʉ Apoloñʉ ka̱jpn, es net jya̱jttʉ ma̱ Tesalónikʉ ka̱jpn. Jap tu'ugʉ israelítʉdyʉ tsya̱jptʉjk.
\v 2 Pa̱a̱blʉ, éxtʉm jaayʉmʉ naty ttuñ, ñejxy sa̱a̱bʉdʉ sa̱a̱bʉdʉ jap tsa̱jptʉgóty tʉgʉk sʉma̱a̱n, es tmʉmadya'aky,
\v 3 dʉ'ʉn ttuk'ixy es wa̱'a̱ts t'awa̱'a̱nʉ wi'ix ja Diosʉ jyaaybyajtʉn jyʉna'añ ko koonʉm yʉ Kristʉ 'yayówʉt es jyikypyʉ́kʉt ma̱ ja o'kʉn, es jyʉnáñ:
\p —Tya̱dʉ Jesús di'ibʉts ʉj nga̱jxwa'xypy mʉt miidsʉty, yʉ'ʉ Kristʉ di'ibʉ Dios wyin'ijx es tkejxy.
\p
\v 4 Net na̱a̱gʉty ja israelítʉty tmʉbʉjktʉ es ñaymyujkʉ mʉt ja Pa̱a̱blʉ esʉ Silʉs. Nandʉ'ʉn tmʉbʉjktʉ maygyrieegʉ ja̱'a̱yʉty di'ibʉ 'yawda̱jttʉp ja Dios, es mayʉ toxytyʉjk di'ibʉ ijttʉp windsʉ'ʉgʉ.
\v 5 Pa̱a̱ty ja israelítʉty di'ibʉ kyaj tmʉbʉjktʉ tja̱'a̱dʉ naywyinnaxʉ, es ñaymyujkʉdʉ yedyʉjk di'ibʉ axʉk ja̱'a̱y es yax jyojktʉ ma̱ tʉgekyʉ ka̱jpn. Net ñʉjxtʉ ma̱ Jasonʉ tyʉjk, tyʉkʉya̱'a̱ndʉ es dyajpʉdsʉma̱'a̱ñ ja Pa̱a̱blʉ mʉt ja Silʉs, es tpʉjta̱'a̱ga̱'a̱ndʉ mayjya'ay winduuy.
\v 6 Per ko kyaj tpattʉ Pa̱a̱blʉ mʉt ja Silʉs, net tpajʉdojttʉ ja Jasón es mʉt ja myʉgu'ugʉty di'ibʉ naty jap, es dyajnʉjxtʉ ma̱ justisʉ, es yax jyojktʉ:
\p —Tya̱dʉ yedyʉjkʉty di'ibʉ yajma̱'ttaapy tʉgekyʉ naxwíñʉdʉ, tʉ ya̱a̱ jya̱'ttʉ,
\v 7 esʉ Jasón tʉ dyajja̱jtta'aky ma̱ tyʉjk. Nidʉgekyʉ yʉ'ʉjʉty myʉdsip'a̱jtypy ja yajkutujkpʉ kopkʉ 'yana'amʉn, es jyʉna̱'a̱ndʉ ko ta jatu'ugʉ rey di'ibʉ xyʉ'a̱jtypy Jesús.
\p
\v 8 Ko tmʉdoodʉ tya̱a̱dʉ ja ja̱'a̱yʉty esʉ justisʉtʉjk, net jyotmay'o'ktʉ.
\v 9 Net ja Jasón esʉ myʉgu'ugʉty tkumultʉya̱jktʉ, es yajnasma̱jtsʉdʉ.
\s Pa̱a̱blʉ esʉ Silʉs jap Bereeʉ
\p
\v 10 Ko kyoodsʉnʉ, net di'ibʉ myʉbʉjktʉ Jesús dyajtso'ondʉ Pa̱a̱blʉ esʉ Silʉs, es ñʉjxtʉ Bereeʉ. Ko jya̱jttʉ jap, ta ñʉjxtʉ ma̱ ja israelítʉdyʉ tsya̱jptʉjk.
\v 11 Tya̱dʉ israelítʉty ni'igʉ t'axá̱jʉdʉ amumdu'uk jot ja 'yʉxpʉjkʉn kʉdiinʉmʉ Tesalónikʉ, es bom bom t'ʉxta̱a̱ydyʉ ma̱ ja Diosʉ jyaaybyajtʉn pʉn tʉy'a̱jtʉn éxtʉmʉ jyʉna̱'a̱ndʉ Pa̱a̱blʉ mʉt ja Silʉs.
\v 12 Es nimayʉ taadʉ tmʉbʉjktʉ, es nandʉ'ʉn tmʉbʉjktʉ di'ibʉ grieegʉ ja̱'a̱yʉty, yedyʉjk es nandʉ'ʉn toxytyʉjk di'ibʉ ijttʉp windsʉ'ʉgʉ.
\v 13 Es ko tnija̱'a̱dʉ Tesalónikʉ israelítʉty ko tamʉ Pa̱a̱blʉ esʉ Silʉs tka̱jxwa'xy ja Diosʉ 'yayuk jam Bereeʉ, net ñʉjxtʉ jam es dyajnayñibʉ'kʉdʉ.
\v 14 Per ja Pa̱a̱blʉ myʉgu'ugʉty tkajxtʉ ma̱ ja jikymyejyñbya̱'a̱, es ja Silʉs esʉ Timotee wyʉ'ʉmdʉ Bereeʉ.
\v 15 Es di'ibʉ jyamyʉda̱jttʉ Pa̱a̱blʉ myʉnʉjxʉ extʉ ma̱ ja Atenʉs ka̱jpn. Net jyʉmbijttʉ mʉt ja Pa̱a̱blʉ 'yayuk esʉ Silʉs mʉt ja Timotee ñaybya̱a̱dʉdʉt tsojk Atenʉs.
\s Pa̱a̱blʉ jap Atenʉs
\p
\v 16 Ko ja Pa̱a̱blʉ t'awixy ja Silʉs mʉt ja Timotee jap Atenʉs, net jyantsyjyotmay'e'ky ko t'ijxy jap ka̱jpnóty oymya̱a̱ty tapʉ agojwinnáx.
\v 17 Pa̱a̱ty ttukmʉmadyaktʉ ma̱ ja tsa̱jptʉjk mʉt ja israelítʉty es mʉt di'ibʉ kyaj 'yisraelítʉty di'ibʉ Dios 'yawda̱jttʉp jap, es nandʉ'ʉn ttukmʉmadyaky bom bom di'ibʉ mʉt ñaybyaadyʉty ma̱ ma̱a̱y.
\v 18 Jap tpaty ja ja̱'a̱yʉty di'ibʉ ñi'ʉxpʉjkʉp epikuureʉs esʉ wiinkpʉ di'ibʉ 'yʉxpejkypy ja estoykʉs. Net yʉ'ʉjʉty ñaymyʉga̱jxʉdʉ mʉt ja Pa̱a̱blʉ. Tap di'ibʉ jʉnán:
\p —¿Wi'ix xy'anʉʉmʉya̱'a̱nʉmʉ tya̱dʉ yedyʉjk di'ibʉ ku'ayuk es kyaj ti tnijawʉ?
\p Esʉ wiinkpʉ jyʉnandʉ:
\p —Yʉ tya̱a̱dʉ ya'ʉxpʉka̱'a̱ñ es n'axá̱jʉm wiink ja̱'a̱yʉ dyios.
\p Tya̱a̱dʉ jyʉnáñ ko Pa̱a̱blʉ tka̱jxwa'xy ja ayuk ko ja Jesús jyikypyejky es ja'agyʉjxmʉ ja̱'a̱y jyikypyʉ́ktʉt nandʉ'ʉn.
\v 19 Netʉ Pa̱a̱blʉ dyajnʉjxtʉ ma̱ tu'ugʉ it txʉ'aty Areópagʉ, ma̱ ñaymyúkʉdʉ es ñaywyinma̱'a̱ñmyo'oyʉdʉ. Jap t'anma̱a̱ydyʉ Pa̱a̱blʉ:
\p —¿Ti ʉxpʉjkʉn myajmiimpy tyamʉ jembyʉ? Ʉʉdsʉty nnijawʉyándʉpts.
\v 20 Pa̱a̱dyʉts nyajtʉ́y ko xymyadya'aky yʉ wiinkpʉ. Yʉ'ʉts nnijawʉyaambyʉts ti 'yandijpy.
\p
\v 21 Pa̱a̱ty jyʉnandʉ mʉt ko nidʉgekyʉ Atenʉs ja̱'a̱y es nandʉ'ʉnʉ wiink ja̱'a̱y di'ibʉ tsʉna̱a̱y jap, yʉ'ʉ myʉdowaampy ja jembyʉ ʉxpʉjkʉn es tmadya̱'a̱ga̱'a̱ñ ja jembyʉ ayuk.
\p
\v 22 Netʉ Pa̱a̱blʉ tyʉna̱a̱ye'ky ma̱ jam ja ja̱'a̱yʉty Areópagʉ, es t'anma̱a̱y:
\p —Miits Atenʉs ja̱'a̱yʉty, tʉts n'ixy oymya̱a̱ty ko miits xyjantsy'awdattʉ di'ibʉ mwindsʉ'kʉdʉp.
\v 23 Es kots tʉ njʉdity ka̱jpnóty, tʉts n'ixy ma̱ tu'ugʉ m'artálʉty 'yity kʉxja̱'a̱y: “Ya̱a̱ n'awda̱jtʉm ja Dios di'ibʉ kyaj n'ixy'a̱jtʉm.” Pes oy. Ja di'ibʉ miits m'awda̱jttʉp, oy xykya'ix'attʉ, ja'ats miits ndukmʉga̱jxándʉp.
\p
\v 24 ’Ja Dios di'ibʉ yajkoj ja tsa̱jp esʉ nax es nʉ'ʉn ya̱ naxwiiñ 'yity, yʉ'ʉ windsʉn'a̱jtp ma̱ tsa̱jp es naxwiiñ. Kyaj ja'a tsyʉʉnʉ tsa̱jptʉgóty di'ibʉ ja̱'a̱y kyojtʉp,
\v 25 nan kyaj tyʉgoy'a̱jtxʉty es ja ja̱'a̱y pyudʉ́kʉdʉt, ja'a ko yʉ'ʉ nidʉgekyʉ xyajxájʉm, es xymyo'oyʉm ja njiky'a̱jtʉn'a̱jtʉm es tʉgekyʉ di'ibʉ nmʉda̱jtʉm.
\p
\v 26 ’Yʉ'ʉ tʉgekyʉ tʉ dyajkojy ja naxwíñʉdʉ ja̱'a̱y mʉt je'eyʉ ti'igyʉ ne'pyñ, es tʉ dyaky ja luga̱a̱r esʉ tiempʉ ma̱ tsyʉʉnʉdʉt nidʉgekyʉ naxwíñʉdʉ ja̱'a̱y.
\v 27 Es ja Dios tʉ tpʉjta'aky tʉgekyʉ es ja ja̱'a̱y 'yʉxta̱'a̱yʉdʉt es pya̱a̱dʉdʉt, mʉt ko tʉy'a̱jtʉn kyaj jagam 'yity ja Dios. Taa ja'a ma̱ ʉdsa̱jtʉm nidu'uk nidu'uk.
\v 28 Ja'a ko Dioskyʉjxm njiky'a̱jtʉm, nyu'xʉm es n'ijtʉm. Extʉm nandʉ'ʉn jyʉnáñ nidu'ugʉty miidsʉ mjaabyʉty: “Ʉdsa̱jtʉm xy'u'unk'a̱jtʉm ja Dios.”
\p
\v 29 ’Ko ʉdsa̱jtʉm xy'u'unk'a̱jtʉm ja Dios, kyaj njʉna̱'a̱nʉm ko Dios yʉ'ʉ éxtʉmʉ awinnaxʉ oorʉ, platʉ o tsa̱a̱, di'ibʉ ja̱'a̱y kyejpy éxtʉmʉ kyʉ'ʉm winma̱'a̱ñ.
\v 30 Dios kyaj ttukkumʉdooy yʉ ja̱'a̱yʉty ko kyaj 'yawdátyʉty ma̱ naty kyajnʉm tnijáwʉdʉ. Per tyam 'yane'empy mʉt nidʉgekyʉ naxwíñʉdʉ ja̱'a̱y es dyajtʉgátstʉt ja wyinma̱'a̱ñ es t'awdátʉt ja Dios.
\v 31 Pa̱a̱ty ja Dios tpʉjtáky tu'ugʉ xʉʉ ma̱ tpayo'oya'añ yʉ naxwíñʉdʉ ja̱'a̱y mʉt ja tʉy'a̱jtʉn mʉt ja'agyʉjxm ja ja̱'a̱y di'ibʉ tʉ twin'ixy; es twinma̱'a̱ñ'ijxy nidʉgekyʉ ja̱'a̱yʉty mʉt ko dyajjikypyejky tadʉ ja̱'a̱y.
\p
\v 32 Ko tmʉdoodʉ Atenʉs ja̱'a̱y ma̱ jyikypyejky ja o'kpʉty, tam ja ja̱'a̱yʉty di'ibʉ tyukxiktʉ, esʉ wiinkpʉ jyʉnandʉ:
\p —Jaadsʉ tadʉ nmʉdoo'íttʉt ko jatʉgok mga̱jxʉt.
\p
\v 33 Net ja Pa̱a̱blʉ tsyo'oñ.
\v 34 Es nija'ajʉty di'ibʉ myʉdoodʉ tmʉbʉjktʉ es tpanʉjxtʉ Pa̱a̱blʉ. Es tu'uk txʉ'aty Dyonís, di'ibʉ ijtp justisʉ jap Areópagʉ, es nandʉ'ʉn tu'ugʉ toxytyʉjk di'ibʉ xyʉ'a̱jtypy Dámarʉs, es nandʉ'ʉnʉ wiingátypyʉ ja̱'a̱yʉty myʉbʉjktʉ.
\c 18
\s Pa̱a̱blʉ jap Korintʉ
\p
\v 1 Netʉ Pa̱a̱blʉ tsyo'oñ Atenʉs es ñejxy ma̱ Korintʉ ka̱jpn.
\v 2 Es jap tpaty tu'ugʉ israelitʉ di'ibʉ xyʉ'a̱jtypy Akilʉ, jap kyuga̱jpnʉty ma̱ Pontʉ ñax es na̱a̱mnʉmʉ naty tsyooñ Italyʉ mʉt ja ñʉdo'oxy Prisilʉ, es jyajty Korintʉ, ja'a ko ja yajkutujkpʉ kopk Klaudyʉ tni'ana'amʉ es nidʉgekyʉ israelítʉty tsyoondʉt Romʉ. Netʉ Pa̱a̱blʉ ñejxy tku'ixa̱'a̱ñ ja Akilʉ esʉ ñʉdo'oxy Prisilʉ,
\v 3 es mʉt ko yʉ'ʉjʉty nandʉ'ʉn ya'o'oyʉdʉp yʉ wit tʉjk éxtʉmʉ Pa̱a̱blʉ dya'oyʉ, pa̱a̱dyʉ Pa̱a̱blʉ oj wye'emy mʉt yʉ'ʉjʉty, es tmʉttuunmijky.
\v 4 Es sa̱a̱bʉdʉ sa̱a̱bʉdʉ Pa̱a̱blʉ ñejxy ma̱ tsa̱jptʉjk es t'anʉʉmʉ israelítʉty es di'ibʉ kyaj 'yisraelítʉty, ko Jesús yʉ'ʉ dʉ'ʉn ja Kristʉ es tmʉbʉ́ktʉt.
\p
\v 5 Tsyo'ondʉ Masedoñʉ yʉ Silʉs mʉt ja Timotee es jyajty Korintʉ. Net ja Pa̱a̱blʉ tmastuty ja wyit tʉjk tuunk es tka̱jxwa̱'xnʉ mʉt ja israelítʉty ko tʉy'a̱jtʉnʉ Jesús yʉ'ʉ dʉ'ʉn ja Kristʉ di'ibʉ yʉ'ʉjʉty 'yawijxtʉp.
\v 6 Per ja israelítʉty net jyot'ambʉjktʉ es t'anma̱a̱ydyʉ wi'ixáty ja Pa̱a̱blʉ. Netʉ wyit twinxijty ja Pa̱a̱blʉ éxtʉmʉ ijxwʉ'ʉmʉn ko kyajpʉ israelítʉty tmʉbʉka̱'a̱ñ, es t'anma̱a̱y:
\p —Miidsʉty kʉ'ʉm mmʉda̱jttʉp ja peky mʉt ko kyaj xytsyeky ja nitsokʉn. Es ʉj kyajtsʉ peky nmʉdaty. Es tyam nʉjx nga̱jxwa̱'xa̱'a̱ñʉts ma̱ ja̱'a̱y di'ibʉ kyaj 'yisraelítʉty.
\p
\v 7 Net ja Pa̱a̱blʉ tsyo'oñ ma̱ tsa̱jptʉjk es ñejxy ma̱ tyʉjkʉ Tisyʉ Justʉ di'ibʉ Dios 'yawda̱jtypy, di'ibʉ tsyʉnaapy jap tsa̱jptʉjk pʉ'a̱a̱y.
\v 8 Esʉ Krispʉ yʉ'ʉ naty windsʉ́n ijtp ma̱ ja tsa̱jptʉjk, es mʉt nidʉgekyʉ di'ibʉ naty tsʉna̱a̱ydyʉp ma̱ ja jyʉʉn tyʉjk myʉbʉjktʉ ja Nindsʉn'a̱jtʉm Jesús ko tmʉdoodʉ di'ibʉ Pa̱a̱blʉ kya̱jx, es nandʉ'ʉn may ja Korintʉ ja̱'a̱y tmʉbʉjktʉ ja Jesús es ñʉbajttʉ.
\v 9 Net ja Nindsʉn'a̱jtʉm Jesús t'anma̱a̱y ja Pa̱a̱blʉ koots ma̱ tu'ugʉ ijxma̱'tʉn, es jyʉnáñ:
\p —Katʉ mdsʉ'ʉgʉ. Ka̱jxwa̱'x'adʉ'ʉts. Katʉ m'amóñ.
\v 10 Ʉjts mij mʉt n'ity. Ni pʉ́n wi'ix mgatúnʉdʉt. Taa may ja ja̱'a̱y di'ibʉts ʉj xymyʉbʉkándʉp ma̱ tya̱dʉ ka̱jpn.
\p
\v 11 Net ja Pa̱a̱blʉ wye'emy Korintʉ tuk jʉmʉjt jakujm, es dya'ʉxpeky ja ja̱'a̱y mʉt ja Diosʉ 'yayuk.
\p
\v 12 Es óknʉm 'yijty gobernadoor yʉ Galyón ma̱ Akayʉ ñax. Es net ja israelítʉty ñaymyujkʉdʉ es tmʉdsiptso'ondʉ Pa̱a̱blʉ, es dyajnʉjxtʉ ma̱ justisʉtʉjk.
\v 13 Es t'anma̱a̱ydyʉ gobernadoor:
\p —Tya̱dʉ ja̱'a̱y yʉ'ʉ 'yanmaapy ja ja̱'a̱yʉty ko t'awdáttʉt ja Dios es kʉdii éxtʉm jyʉna'añ ja n'ana'amʉn'a̱jtʉm.
\p
\v 14 Pa̱a̱blʉ myʉga̱jxaambyʉ naty ja gobernadoor ko ja gobernadoor t'anma̱a̱y ja israelítʉty:
\p —Pʉnʉ tya̱dʉ ja̱'a̱y tʉ tyuundʉgóy o pʉn mʉjʉ pyeky, tyámʉts nmʉdówʉt yajxón es ndúnʉt ja justisʉ mʉt miits israelítʉty;
\v 15 per ja'a ko kyaj dyʉ'ʉnʉty, miidsʉty tyam m'ʉʉndʉ mʉt je'eyʉ ayuk es ja̱'a̱y xyʉʉjʉty es miidsʉ m'ana'amʉnʉty, pa̱a̱ty ixtʉ kʉ'ʉm miidsʉty. Ʉj, kyajts n'ity fwez mʉdʉ tadʉ winma̱'a̱ñ.
\p
\v 16 Es net dyajpʉdseemy ma̱ jap ja justisʉtʉjk.
\v 17 Net nidʉgekyʉ grieegʉty tma̱jtstʉ ja Sóstʉnʉs di'ibʉ ijtp windsʉ́n ma̱ ja tsa̱jptʉjk, es twojptʉ justisʉtʉjk wyinduuy ma̱ ja gobernadoor Galyón. Per ja Galyón kyaj ttuuñʉ kwentʉ yʉ tya̱a̱dʉ.
\s Pa̱a̱blʉ jya'ty jatʉgok Antyokiiʉ es tsyooñ myʉdʉgʉk ok Dios 'yayuk ka̱jxwa̱'xpʉ
\p
\v 18 Pa̱a̱blʉ wye'emy kana̱k xʉʉ jap Korintʉ. Es net ñayjyʉga̱jxʉ mʉt ja myʉgu'uktʉjk. Taa tyʉjkʉnʉ barkoty es ñʉjxtʉ mʉt ja Akilʉ esʉ Prisilʉ ma̱ Siryʉ ñax. Ko kyajnʉm tyʉkʉ barkoty jap Senkreeʉ, Pa̱a̱blʉ ñaygyuka'pta̱a̱yʉ es tkuydyúnʉt éxtʉm twa̱ndaky.
\v 19 Es ko jyajty ma̱ Éfesʉ ka̱jpn, netʉ Pa̱a̱blʉ tnikeky ja Prisilʉ esʉ Akilʉ es ñejxy ma̱ tsa̱jptʉjk, es myadya̱'a̱ga̱'a̱ñ mʉt ja israelítʉty di'ibʉ jap naymyujkʉdʉp.
\v 20 Es ja israelítʉty myʉnu'xtákʉ es waanʉ 'yakwʉ'ʉmʉt, perʉ Pa̱a̱blʉ kyaj t'a'ijxʉ.
\v 21 Net ñayjyʉga̱jxʉ mʉt yʉ'ʉjʉty, es t'anma̱a̱y:
\p —Ja'a kots n'ita̱'a̱ñ Jerusalén es nduna̱'a̱ñʉts ja xʉʉ di'ibʉ wingoomp. Per mínʉpts jatʉgok pʉn jʉna̱a̱mp ja Dios.
\p Net tsyo'oñ Éfesʉ es ñʉjxnʉ barkoty.
\v 22 Ko jyajty Sesareeʉ, ta ja Pa̱a̱blʉ pyatʉjkʉ Jerusalén es tka̱jxpe'xy ja mʉbʉjkpʉtʉjk di'ibáty naymyujkʉdʉp jam. Es net jyʉjptáky Antyokiiʉ.
\v 23 Jap wye'emy jekyjyawʉ. Net tsyo'oñ jatʉgok es tku'ijxy ka̱jpnga̱jpn ma̱ Galasyʉ ñax es Frijyʉ ñax, es dyajmʉjwiinʉdʉ myʉbʉjkʉn nidʉgekyʉ pʉ́nʉty 'yaxá̱jʉdʉ Jesús éxtʉmʉ Kristʉ.
\s Apolʉs jap Éfesʉ
\p
\v 24 Es ma̱ tadʉ tiempʉ jyajty jap Éfesʉ tu'ugʉ israelitʉ di'ibʉ xyʉ'a̱jtypy Apolʉs. Jap kyuga̱jpnʉty Alejandriiʉ. Es jantsy oy tka̱jxwa'xy, es ñija̱'a̱p yajxón ja Diosʉ jyaaybyajtʉn.
\v 25 Tʉ tjaty ja Nindsʉn'a̱jtʉm Jesusʉ 'yʉxpʉjkʉn es tsuj es wa̱'a̱ts tka̱jxwa'xy ja Jesusʉ jya'a, oy yʉ'ʉyʉ je'eyʉ tnijawʉ di'ibʉ Fwank Yajnʉbajtpʉ tyuk'ʉxpʉjk ja ja̱'a̱yʉty.
\v 26 Netʉ Apolʉs mʉk a̱a̱ mʉk jot tka̱jxwa'xy ma̱ ja tsa̱jptʉjk. Es ko tmʉdoodʉ Prisilʉ esʉ Akilʉ, net yajwooy abeky es ya'ʉxpʉjknʉdʉ waanʉ oy mʉt ja Jesusʉ 'yʉxpʉjkʉn esʉ ñitsokʉn.
\v 27 Ko Apolʉs ñʉjxáñ ma̱ Akayʉ ñax, ja myʉgu'uktʉjk di'ibʉ myʉbʉjktʉ jap Éfesʉ tja̱a̱ydyʉ tu'ugʉ neky mʉt di'ibʉ myʉbʉjktʉp jap Akayʉ, es t'axá̱jʉt yajxón yʉ Apolʉs. Ko Apolʉs jyajty Akayʉ, net tpudʉjkʉdʉ ja̱'a̱yʉty di'ibʉ tʉ t'axá̱jʉdʉ Jesús éxtʉmʉ Yajnitsókpʉ mʉt ja Diosʉ myay'a̱jtʉn.
\v 28 Es mayjya'ayóty ja Apolʉs oj ttukkutʉkʉ israelitʉ ja̱'a̱yʉty ko tpʉjtáky yajxón ja ñiwiin ñidu'u, es ttuk'ixy ma̱ Diosʉ jyaaybyajtʉn jyʉna'añ ko Jesús yʉ'ʉ Kristʉ di'ibʉ Dios wyin'ijx es tkejxy. Es kyaj mba̱a̱t ja israelítʉty ñakyjyʉna̱'a̱ndʉ ko kyaj tʉy'a̱jtʉn.
\c 19
\s Pa̱a̱blʉ jap Éfesʉ
\p
\v 1 Es ko Apolʉs 'yijty Korintʉ, netʉ Pa̱a̱blʉ tnina̱jxnʉ tun kopk. Ta jyajty Éfesʉ ma̱ tpaty na̱a̱gʉdyʉ ja̱'a̱y di'ibʉ myʉbʉjktʉp.
\v 2 Esʉ Pa̱a̱blʉ dyajtʉʉy:
\p —¿Tʉ xy'axá̱jʉdʉ miidsʉty ja Espíritʉ Santʉ ko xymyʉbʉjktʉ?
\p Net 'yadsoodʉ:
\p —Ni je'eyʉts tʉ ngamʉdoy ko jyaadyʉ Espíritʉ Santʉ.
\p
\v 3 Netʉ Pa̱a̱blʉ dyajtʉʉy:
\p —¿Di'ibʉ nʉbajtʉn mʉʉt tʉ mnʉbety miidsʉty?
\p Es 'yadsoodʉ:
\p —Extʉm ja Fwank Yajnʉbajtpʉ oj yajnʉbéty.
\p
\v 4 Esʉ Pa̱a̱blʉ 'yanma̱a̱yʉ:
\p —Fwank oj dyajnʉbéty ja ja̱'a̱y di'ibʉ naty tʉ jyodʉmbittʉ, es t'anʉʉmʉdʉ es tmʉbʉ́ktʉt di'ibʉ ja miimp óknʉm, ja'a 'yandijpy ja Jesús.
\p
\v 5 Es ko tmʉdoodʉ tya̱a̱dʉ, net ñʉbajtta̱a̱ydyʉ mʉt ja Nindsʉn'a̱jtʉm Jesusʉ xyʉʉ.
\v 6 Es ko ja Pa̱a̱blʉ tkʉ'ʉnikooñ ja ja̱'a̱yʉty, net ja Espíritʉ Santʉ ñimiinʉdʉ, es ja ja̱'a̱yʉty tka̱jxtʉ wiingátypyʉ ayuk es tka̱jxwa̱'xtʉ ja Diosʉ 'yayuk.
\v 7 Nima̱jmajtskʉn ja yedyʉjk wyínʉty.
\p
\v 8 Tʉgʉk po'o Pa̱a̱blʉ oj yo'oy ma̱ ja tsa̱jptʉjk, es ni nʉ'ʉn kyaja̱'a̱w kyatsʉ'kʉ tmʉgajxy ja ja̱'a̱y es tmʉbʉ́ktʉt wi'ix ja Diosʉ kyutujkʉn.
\v 9 Per tap ja ja̱'a̱yʉty di'ibʉ kyaj tmʉbʉjktʉ di'ibʉ Pa̱a̱blʉ kyajxypy, es kya̱jxtʉ axʉʉk mʉt ko yʉ'ʉ tpanʉjxtʉ ja Jesús éxtʉm ja Kristʉ. Net ja Pa̱a̱blʉ tsyo'oñ ma̱ ja tsa̱jptʉjk es tmʉnejxy ja di'ibʉ myʉbʉjk ma̱ Tiranʉ 'yeskwelʉ, es jap mʉʉt ñaygya̱jxʉdʉ bom bom.
\v 10 Dʉ'ʉn ya'ʉxpejky majtsk jʉmʉjt, pa̱a̱ty nidʉgekyʉ ja ja̱'a̱y ojts tnijáwʉdʉ ja Jesusʉ 'yayuk jam Asyʉ ña̱a̱xóty, dʉ'ʉn di'ibʉ israelítʉty es nandʉ'ʉn di'ibʉ kyaj 'yisraelítʉty.
\v 11 Es ja Dios ttuuñ jantsy mʉj ja mʉj'a̱jtʉn mʉt ja Pa̱a̱blʉ.
\v 12 Esʉ ja̱'a̱y ttuknimiindʉ Pa̱a̱blʉ yʉ payʉ esʉ wit, esʉ Pa̱a̱blʉ je'eyʉ yajtukpáty ja wit, es yajtukninʉjxtʉ ja puma̱'a̱y es 'yagʉdakta̱a̱ydyʉ. Es pʉ́nʉ ka'oybyʉ myʉda̱jttʉp, nandʉ'ʉn pyʉdsʉʉmda̱'a̱y.
\p
\v 13 Es jap nija'ajʉty ja israelítʉty di'ibʉ jʉdijttʉp ka̱jpnga̱jpn es dyajpʉdsʉ́mdʉ ja ka'óybyʉty di'ibʉ ja̱'a̱y myʉda̱jttʉp. Ta tjayajpʉdsʉmandʉ ja ka'óybyʉty mʉt ja xyʉʉ ja Nindsʉn'a̱jtʉm Jesús, es t'anma̱a̱ydyʉ ja ka'óybyʉty:
\p —Ʉjts mij n'ane'empy Jesús xyʉgyʉjxm di'ibʉ Pa̱a̱blʉ kya̱jxwa'xypy, ¡pʉdsʉmdʉ!
\p
\v 14 Es dʉ'ʉn tyuundʉ nijʉxtujk tukka'ax yʉ Eseevʉ, israelitʉ teedywyindsʉ́nʉ mya̱a̱ngʉty.
\v 15 Es tʉgok ko dʉ'ʉn ttunandʉ, ja ja̱'a̱y di'ibʉ ka'oybyʉ myʉda̱jtypyʉ net 'yadsoojʉ:
\p —N'ixy'ajtypyʉts ja Jesús, es nnija̱'a̱bʉts pʉ́n ja Pa̱a̱blʉ, per miidsʉty, ¿mbʉ́nʉ dʉ'ʉn miidsʉty?
\p
\v 16 Esʉ tya̱dʉ yedyʉjk di'ibʉ myʉda̱jtypy ja ka'oybyʉ, net kyʉxpujty ja̱'a̱y ñikʉjxy es axʉʉk ttuuñ nidʉgekyʉ, yajwojpta̱a̱ydyʉ tʉgoty, es dyajkakta̱a̱ydyʉ niwa̱'a̱ts ʉxwa̱'a̱ts es tsyayujtta̱a̱ydyʉ.
\v 17 Es ko tnija̱'a̱dʉ nidʉgekyʉ di'ibʉ tsʉna̱a̱ydyʉp jap Éfesʉ, israelítʉty es di'ibʉ kyaj, net tsyʉ'kʉdyaaydyʉ es twindsʉ'kʉdʉ ja Nindsʉn'a̱jtʉm Jesús.
\p
\v 18 Nandʉ'ʉn may di'ibʉ myʉbʉjktʉ myiindʉ mayjya'ayóty es tniga̱jxtʉ ja pyeky di'ibʉ tʉ ttundʉ,
\v 19 es may yʉ ja̱'a̱yʉty di'ibʉ tʉ ttuñ yʉ brujʉ winma̱'a̱ñ, dyajmiindʉ ñeky es tnino'ktʉ mayjya'ay wyinduuy. Es ko twijtstʉ ja kywentʉ nʉ'ʉn ja ñekyʉ tsyoo, ja'a twijtspʉdsʉʉmdʉ justyikxymya̱jk milʉ platʉ meeñ, es tu'ukpʉ platʉ dʉ'ʉn éxtʉm tuk xʉʉ yajmʉjúy yʉ tuumbʉ.
\v 20 Es dʉ'ʉn oj ñejxy ja Diosʉ 'yayuk oymya̱a̱ty es dya'ijxʉ myʉk'a̱jtʉn.
\p
\v 21 Es ko tya̱a̱dʉ ñajxy, net ja Pa̱a̱blʉ jyʉnáñ ñʉjxa̱'a̱ñ Jerusalén, es ñaxa̱'a̱ñ Masedoñʉ es Akayʉ. Nandʉ'ʉn jyʉnáñ ko tsyoonʉt Jerusalén, ta ñʉjxa̱'a̱ñ Romʉ.
\v 22 Net tkejxy jap Masedoñʉ nimajtskʉ pyudʉjkʉbʉ, Timotee mʉdʉ Erastʉ, esʉ Pa̱a̱blʉ 'yakwe'emy ma̱ Asyʉ ñax.
\s Mayjya'ay ñayya̱'a̱x ñayjyókʉdʉ Éfesʉ
\p
\v 23 Es ma̱ tadʉ tiempʉ ja ja̱'a̱y ni'igʉ ttuk'ya̱'a̱x ttukjoktʉ jam Éfesʉ mʉt ja'agyʉjxm pʉ́nʉty pyanʉjxtʉp ja Jesús éxtʉm ja Kristʉ.
\v 24 Tamʉ naty tu'ugʉ plateerʉ di'ibʉ xyʉ'a̱jtypy Demetrʉ. Tadʉ Demetrʉ ya''agojwinna̱jxypy mʉdʉ platʉ ja tsa̱jptʉjk ma̱ t'awdattʉ Dyanʉ, es net tteeky ja tsa̱jptʉjku'unk. Ni'igʉ myeeñbya̱a̱ttʉ ja Demetrʉ es pʉ́nʉty mʉʉt tyundʉ.
\v 25 Pa̱a̱dyʉ Demetrʉ dyajnaymyujkʉdʉ ja ja̱'a̱y di'ibʉ tyuunk'a̱jttʉbʉ tadʉ tuunk, es t'anma̱a̱ydyʉ:
\p —Mʉgu'uktʉjk, miits mnija̱'a̱dʉp ko tya̱dʉ tuunk, yʉ'ʉ mʉʉt ja jiky'a̱jtʉn ñaxy yajxón.
\v 26 Per miits m'ijxtʉp es mmʉdoodʉp ko tadʉ Pa̱a̱blʉ jyʉna'añ ko yʉ dios di'ibʉ yedyʉjk kyoj ya'o'oyʉdʉp, kyaj yʉ'ʉ Dyiósʉty. Es dʉ'ʉnʉ mayjya'ay ttukmʉbeky, kyaj yaayʉty Éfesʉ, nandʉ'ʉn ma̱ tʉgekyʉ Asyʉ ñaxwíñʉdʉ.
\v 27 Nʉgoo tya̱a̱dʉ t'okkudsʉ'ʉgʉ'a̱jnʉ, kyaj yʉ'ʉ je'eyʉ ko nduunk'a̱jtʉm kyutʉgóyʉt, nandʉ'ʉn tsojk nʉjkx pʉ́n kyaj t'okmʉjpʉjtáknʉ yʉ nda̱a̱k'a̱jtʉm Dyanʉ tsya̱jptʉjk, nan tsojk nʉjx kyutʉgooyñʉ ja myʉj'a̱jtʉn yʉ nda̱a̱k'a̱jtʉm Dyanʉ, di'ibʉ tyam 'yawda̱jtypy ja ja̱'a̱y ya̱ Asyʉ es tʉgekyʉ naxwíñʉdʉ.
\p
\v 28 Ko tmʉdoodʉ tya̱a̱dʉ ja ja̱'a̱yʉty, net jyot'ambʉjkta̱a̱ydyʉ es yax jyojktʉ:
\p —¡Mʉj kʉjxm yʉ Dyanʉ di'ibʉ Éfesʉ ja̱'a̱y wyindsʉ'kʉdʉp!
\p
\v 29 Es dʉ'ʉn ja ja̱'a̱yʉ wyinma̱'a̱ñ jyo'pta̱a̱ydyʉ ma̱ tʉgekyʉ ka̱jpn. Es net tma̱jtstʉ ja Pa̱a̱blʉ jyamyʉʉt di'ibʉ xyʉ'a̱jtypy Gayʉ esʉ Aristarkʉ, nimajtskʉ tadʉ yedyʉjk jap kyuga̱jpnʉty Masedoñʉ, es dyajnʉjxtʉ tpawijts tpajʉdojttʉ ma̱ ja kyumda̱ttʉjk, ma̱ ñaymyujkʉdʉ mayjya'ay.
\v 30 Net ja Pa̱a̱blʉ nandʉ'ʉn jyatʉkʉyáñ jap es tjamʉga̱jxáñ ja mayjya'ay, per ja di'ibʉ myʉbʉjktʉ kyaj ñasma̱jtsʉ.
\v 31 Es nandʉ'ʉn na̱a̱gʉty ja Pa̱a̱blʉ myʉtnaymyaayʉbʉ di'ibʉ kuduunk'a̱jttʉp Asyʉ, 'yanma̱a̱yʉ ko kyaj tyʉ́kʉt jap.
\v 32 Es ma̱ ja mayjya'ayʉ naty jap ni'igʉ jyantsyya̱'a̱x jyantsyjyoktʉ, tam tuk peky di'ibʉ wiink jʉnándʉp, es jatuk peky nan wiink. Ni kyayajjaygyúkʉ ti dʉn kya̱jxtʉp o ti dʉn ko ñaymyúkʉdʉ.
\v 33 Es nija'ajʉty di'ibʉ jap ttukmʉmadyaktʉ yajxón ja Alejandrʉ wi'ixʉ naty 'yadʉ'ʉtstʉ. Es ja israelítʉty tsyojktʉ esʉ Alejandrʉ ñiwa̱'kpʉdsʉ́mʉdʉt ma̱ ja mayjya'ayʉn. Net t'adijwa̱'xtʉ ja ja̱'a̱yʉty es dya''awatstʉ ja tu'u es tmʉnʉjxtʉ ja Alejandrʉ mayjya'ay wyindum. Es yʉ'ʉ ttuk'ijxy ja kyʉ'ʉ es 'yamóndʉt es jyaka̱jxáñ mʉt yʉ'ʉjʉty.
\v 34 Per ko tnija̱'a̱dʉ ko yʉ'ʉ 'yisraelítʉty, net yax jyojktʉ nidʉgekyʉ oy majtsk oorʉn:
\p —¡Mʉj kʉjxm yʉ Dyanʉ di'ibʉ Éfesʉ ja̱'a̱y wyindsʉ'kʉdʉp!
\p
\v 35 Net ja Éfesʉ ʉskriba̱a̱n dya''amooñ ja ja̱'a̱yʉty, es t'anma̱a̱y:
\p —Mʉgu'uktʉjk, Éfesʉ ja̱'a̱yʉty, nidʉgekyʉ naxwíñʉdʉ ja̱'a̱y ñija̱'a̱dʉp ko tya̱dʉ Éfesʉ ka̱jpn yʉ'ʉ 'yawda̱jtypy yʉ Dyanʉ es tkwentʉ'attʉ yʉ Dyanʉ 'yawinnax di'ibʉ kʉdak tsa̱jpótm.
\v 36 Es kyaj mba̱a̱t pʉ́n jyʉna'añ ko kyaj tyʉy'a̱jtʉnʉty. Pa̱a̱ty amondʉ es winmaydyʉ yajxón pʉn ti mdunándʉp.
\v 37 Yʉ tadʉ yedyʉjkʉty di'ibʉ miits tʉ xyajmíndʉ, kyaj tʉ tmaatstʉ tiity jap tsa̱jptʉgóty es kyaj wi'ix jyʉna̱'a̱ndʉ axʉʉk mʉdʉ ndios'a̱jtʉm Dyanʉ.
\v 38 Es pʉnʉ Demetrʉ esʉ di'ibʉ mʉʉt tyundʉ myʉda̱jtypy ja tʉy'a̱jtʉn, es pʉn ñi'ʉʉnʉyaampy, pes taa yʉ fwez es taa yʉ justisʉtʉjk. Jam mba̱a̱t t'awanʉ es tkʉyákʉt ja tyʉy'a̱jtʉn nidu'uk nidu'uk.
\v 39 Es pʉn miits mmʉda̱jttʉp jatu'ugʉ ʉ'ʉnʉn, pes mʉga̱jxtʉ justisʉtʉjk ko ja̱'a̱y yajnaymyúkʉdʉ esʉ juntʉ xytyúndʉt yajxón.
\v 40 Ja'a ko pʉn yʉ'ʉ gobyeernʉ tnijáwʉt di'ibʉ tyam mduundʉp, mba̱a̱t xypyekymyo'oyʉm éxtʉmʉ tsiptuumbʉ, mʉt ko kyaj mba̱a̱t nmo'oyʉm yʉ tʉy'a̱jtʉn di'ibʉ tyam mduundʉp.
\p
\v 41 Es ko tya̱a̱dʉ dʉ'ʉn jyʉnáñ, net t'anma̱a̱y ja ja̱'a̱y es ñʉjxta̱a̱yñʉt.
\c 20
\s Pa̱a̱blʉ jyʉdity Masedoñʉ es Gresyʉ
\p
\v 1 Es ko ñajxy ma̱ ja̱'a̱y ya̱'a̱x jyoktʉ, net ja Pa̱a̱blʉ dyajnaymyujkʉ ja di'ibʉ tʉ tmʉbeky ja Jesús, es tmooydyʉ ja ka̱jxwíjʉn. Net ñaymyastutta̱a̱yʉdʉ. Ta ñejxy Masedoñʉ,
\v 2 es tku'ijxy ka̱jpnga̱jpn, es ni'igʉ tjotmʉkwinga̱jxʉdʉ ja myʉgu'uktʉjk mʉt ja 'yayuk, es óknʉm jyajty Gresyʉ.
\v 3 Jap wye'emy tʉgʉk po'o. Es ko jap tsyoonáñ es ñʉjxánnʉ barkoty Siryʉ, net tmʉdooy ko ja israelítʉty tyuna̱'a̱ñʉty axʉʉk. Pa̱a̱ty ja Pa̱a̱blʉ jyʉnáñ ko jyʉmbítʉt tekykyʉ'ʉm es ñáxʉt jatʉgok Masedoñʉ.
\v 4 Net jyamyʉʉt'a̱jtʉdʉ ja Sópatrʉ, mya̱a̱ngʉ Pirrʉ, di'ibʉ kuga̱jpn Bereeʉ, ja Aristarkʉ mʉt ja Segundʉ di'ibʉty kuga̱jpn Tesalónikʉ, ja Gayʉ di'ibʉ kuga̱jpn Derbe, ja Timotee, es nandʉ'ʉnʉ Tíkikʉ mʉt ja Trófimʉ di'ibʉ tso'ondʉp ma̱ Asyʉ ñax.
\v 5 Tya̱dʉ mʉgu'uktʉjk tʉ ña̱jxtʉ jawyiin es tʉ xy'awíxtʉts ma̱ Troʉs ka̱jpn.
\v 6 Es ʉʉdsʉty n'awijxyʉts ja paskʉ xʉʉ, es óknʉm ndso'oñʉts Filipʉs barkoty. Ja kyummʉgoxk xʉʉ nnaybyáttʉts mʉt ja nmʉgu'uktʉjkʉts jap Troʉs, es jap nwʉ'ʉmʉts jʉxtujk xʉʉ.
\s Pa̱a̱blʉ mʉdʉ mʉbʉjkpʉtʉjk jap Troʉs
\p
\v 7 Es ma̱ ja domingʉ xʉʉ, net ʉʉdsʉty nnaymyujkʉdʉ mʉt ja mʉbʉjkpʉtʉjk, es ja tsa̱jkaaky yajtujkwa̱'xʉt éxtʉmʉ Nindsʉn'a̱jtʉm Jesús tnastu'unʉ. Pa̱a̱blʉ yʉ'ʉ ya'ʉxpʉjkʉdʉ tsu'p pa̱a̱t, mʉt ko tsyoona̱'a̱ñʉ naty jakumbom.
\v 8 Es tapʉ naty tʉ ñaymyúkʉdʉ ma̱ tu'ugʉ kwartʉ kʉjxmbʉ, ma̱ naty mayʉ lamprʉ tyoy.
\v 9 Es tu'ugʉ ʉna̱'k di'ibʉ xyʉ'a̱jtypy Eutikʉ, tamʉ naty 'yu'uñʉ ventanʉ agʉ'ʉy. Ko Pa̱a̱blʉ jantsy jeky kyajxy, ta ja Eutikʉ ja tsuu pyátʉnʉ. Ko myana̱jxy, ta kyuma̱a̱na̱jxy ma̱ tʉgʉk nikʉ'ʉyʉ tʉjk. Ko oj dyajpʉdʉ'ʉktʉ, tʉ naty 'yo'knʉ.
\v 10 Net ja Pa̱a̱blʉ jyʉnajky ma̱ ja Eutikʉ es tmʉneeñ, es t'anma̱a̱y ja myʉgu'uktʉjk:
\p —Katʉ mjotmay'ooktʉ. Jiigyʉ'ʉ.
\p
\v 11 Net ja Pa̱a̱blʉ pyejty jatʉgok es dyajwa'xy ja tsa̱jkaaky, es kyaaydyʉ. Es net tmʉga̱jxtʉ extʉ ko xyʉʉñʉ. Ta tsyo'oñ.
\v 12 Ja ja̱'a̱y di'ibʉ jam dyajnʉjxtʉ ja Eutikʉ jiiky, ni'igʉ ja'a wyʉ'ʉmda̱a̱ydyʉ jotkujk.
\s Pa̱a̱blʉ ñejxy Miletʉ
\p
\v 13 Es ko Pa̱a̱blʉ ñʉjxa̱'a̱ñ tekykyʉ'ʉm, net jyʉnáñ ko ʉʉdsʉty nʉjxtʉpts jawyiin barkoty es nnaybya̱a̱dʉdʉts Asʉ.
\v 14 Es ko nnaybyátʉdʉts mʉt ja Pa̱a̱blʉ jap Asʉ, ta yʉ'ʉ tyʉjkʉ barkoty ma̱ ʉʉdsʉty, es oj nnʉjxtʉts ma̱ Mitilene.
\v 15 Es ndso'oñʉts jap jakumbom es nna̱jxtʉts Kiiʉ. Ja kyumdʉgʉk xʉʉ nja̱jttʉts ma̱ Samos. Ja kyumma̱jtaxxʉʉ nbe'xyʉts waanʉ jap Trojilyʉ. Taanʉm nja̱jttʉts Miletʉ.
\v 16 Es kom ja Pa̱a̱blʉ kyaj mayʉ tiempʉ tmʉdaty Asyʉ, kyaj ñʉjxáñ Éfesʉ, ja'a ko tsejkyʉ jya̱'ta̱'a̱ñ jap Jerusalén es dyajnaxa̱'a̱ñ ja Pentʉkostés xʉʉ.
\s Pa̱a̱blʉ tmʉgajxy ja Éfesʉ mʉbʉjkpʉtʉjk
\p
\v 17 Es ko 'yijty jap Miletʉ, net tnigajxʉ ja mʉjja̱'a̱ydyʉjk di'ibʉ ijttʉp ma̱ mʉbʉjkpʉtʉjk ñaymyúkʉdʉ jam Éfesʉ.
\v 18 Es ko myiindʉ, net ja Pa̱a̱blʉ t'anma̱a̱y:
\p —Miits mnija̱'a̱dʉp wi'ixʉts ʉj nnayjyaygyépyʉty extʉ ma̱ nmiiñ jawyiin ma̱ yʉ Asyʉ ñaxwíñʉdʉ.
\v 19 Tʉgekyʉ ja tiempʉ ma̱ts n'ijty mʉt miidsʉty, nmʉduuñʉts ja Nindsʉn'a̱jtʉm Jesús yuunk naxypy, es nya'axyʉts mʉdʉ winnʉʉ, es kana̱k peky di'ibʉts tsip nyajña̱jx ja'agyʉjxm kots axʉʉk xytyuundʉ ja israelitʉ ja̱'a̱yʉty.
\v 20 Nga̱jxwa'xyʉts tʉgekyʉ di'ibʉ oy mʉt miidsʉty, es nya'ʉxpʉjktʉ tsa̱jptʉgóty es ma̱ mdʉjkʉty.
\v 21 Es tʉts n'anʉʉmʉ ja israelítʉty es di'ibʉ kyaj 'yisraelítʉty, es jyʉmbíttʉt ma̱ Dios es tmʉbʉ́ktʉt ja Nindsʉn'a̱jtʉm Jesukristʉ.
\v 22 Tyámʉts nnejxy Jerusalén, es xykyéxyʉts yʉ Espíritʉ Santʉ, ni nganijáwʉts wi'ixʉts jap njátʉt.
\v 23 Je'eyʉts nnijawʉ ko ma̱jatyʉ ka̱jpn ma̱ts nnaxy, yʉ Espíritʉ Santʉ xy'anʉʉmʉts kots ndʉ́kʉt pujxndʉgóty es n'ayówʉdʉts.
\v 24 Per mʉdʉ tya̱a̱dʉ kyajts ndsʉ'ʉgʉ. Esʉ njiky'a̱jtʉnʉts kyaj ti ttsooty mʉt ʉj, ko je'eyʉ nyajkʉ́xʉt yʉ nduungʉts di'ibʉts tʉ xymyo'oy yʉ Nindsʉn'a̱jtʉm Jesús es n'anʉʉmʉt ja oybyʉ ayuk ko Dios tsyejpy yʉ naxwíñʉdʉ ja̱'a̱y.
\p
\v 25 ’Es tyam nnija̱'a̱bʉts tʉy'a̱jtʉn ko ni pʉ́n miidsʉty di'ibʉ tʉ nya'ʉxpékyʉts wi'ix ja Dios yajkutíky, kyajts xyñakywyin'íxtʉt.
\v 26 Pa̱a̱ty tyam n'anʉʉmʉya̱'a̱ndʉ ko kyajts ʉj miits xypyeky'íxtʉt ko m'ooktʉt pekyoty,
\v 27 mʉt ko tʉ n'awanʉ tʉgekyʉ yʉ Dios ja 'yayuk es kʉdiibʉ myajtʉgóyʉdʉt.
\v 28 Naygywentʉ'átʉdʉ, es nandʉ'ʉn kwentʉ'attʉ ja mʉbʉjkpʉtʉjk ma̱ yʉ Espíritʉ Santʉ tʉ mbʉjta'agyʉty es xykywentʉ'áttʉt nidʉgekyʉ ja ja̱'a̱y di'ibʉ pyojpʉty tʉ tkʉbajtxʉty yʉ Nindsʉn'a̱jtʉm Jesukristʉ mʉt ja kyʉ'ʉm ne'pyñ kruuzkʉjxm.
\p
\v 29 ’Es nnija̱'a̱bʉts kots nnʉjxʉt, net myínʉt wiink ja̱'a̱y di'ibʉ yajtʉgoyaampy yʉ di'ibʉ myʉbʉjktʉp ja Kristʉ, éxtʉmʉ waxka̱'uk di'ibʉ awa̱'a̱n es dyajtʉgóy yʉ borreegʉ.
\v 30 Nandʉ'ʉn nija'ajʉty miidsʉty kʉ'ʉm pyʉdʉ'ʉga̱'a̱ñ, es mmo'oya̱'a̱nʉdʉ yʉ wiinkpʉ ʉxpʉjkʉn di'ibʉ kyaj tyʉy'a̱jtʉnʉty, es ttukpanʉjxa̱'a̱ñ di'ibʉ tyam myʉbejkypy ja Jesús.
\v 31 Pa̱a̱ty mnaygywentʉ'átʉdʉp. Jamyatstʉ ko tʉgʉk jʉmʉjt, xʉʉñ es koots, jiibʉts ko nmo'oy yʉ ka̱jxwíjʉn nidu'uk nidu'uk miidsʉty.
\p
\v 32 ’Mʉgu'uktʉjkʉty, tyam n'anʉʉmʉdʉ ko wʉ'ʉmdʉ mʉt ja Dios es kuydyundʉ ja ayuk di'ibʉ 'yawa̱'a̱nʉp wi'ixʉ Dios xytyu'unxʉm ja may'a̱jtʉn. Tadʉ ayuk tmʉdaty ja mʉk'a̱jtʉn es xyajmʉk'a̱jtʉm nidʉgekyʉ es xykyupʉjkʉm tsa̱jpótm es n'ijtʉm mʉt yʉ'ʉ di'ibáty myʉbʉjktʉp ja Jesús.
\v 33 Kyajts ʉj ni na̱'a̱ tʉ ndseky ni pʉ́nʉ myeeñʉty o ja wyítʉty.
\v 34 Yajxón xyñijáwʉdʉ ko tʉts nduñ mʉdʉts ngʉ'ʉmgʉ'ʉ es tʉ nba̱a̱dyʉts di'ibʉ naty ʉj xykya'ijtxʉp es di'ibʉ ka'ijtxʉp ja njamyʉʉdʉdyʉts.
\v 35 Tʉts miidsʉty nya'ʉxpeky es tʉ nduk'ixtʉ ko xytyúndʉt es xypyudʉ́kʉdʉt di'ibʉ tʉgoy'a̱jtxʉp, es xyjamyátstʉt ja Nindsʉn'a̱jtʉm Jesusʉ 'yʉxpʉjkʉn ko jyʉnáñ: “Ni'igʉ njotkujk'a̱jtʉm ko wiink ja̱'a̱y nbudʉjkʉm es kyaj ko wiink ja̱'a̱y xypyudʉjkʉm.”
\p
\v 36 Ko dʉ'ʉnʉ Pa̱a̱blʉ jyʉnáñ, net ñaygyoxtʉna̱a̱ydyákʉ es kya̱jxtáky mʉt yʉ'ʉjʉty.
\v 37 Nidʉgekyʉ jyʉʉydyaaydyʉ, es ñaymyʉnánʉdʉ es ttsu'xtʉ ja Pa̱a̱blʉ.
\v 38 Es ta wyʉ'ʉmda̱a̱ydyʉ jotmaymyʉʉt, ja'a ko 'yanma̱a̱yʉ ko kyaj tnaky'íxtʉt. Es net oj tnaswówʉdʉ extʉ ma̱ ja barkʉ.
\c 21
\s Pa̱a̱blʉ ñejxy Jerusalén
\p
\v 1 Es ko nmastutta̱a̱yʉts ja nmʉgu'uktʉjkʉts, ndʉjkʉts barkoty, es ja barkʉ ñejxy tʉyʉ es jya'ty ma̱ ja Kos ka̱jpn, es jakumbom nnejxyʉts Roodʉs. Nétʉts jap ndso'ondʉ esʉts nnʉjxtʉ Pátarʉ.
\v 2 Jap Pátarʉ mbáttʉts tu'ugʉ barkʉ di'ibʉ nʉjxp Fenisyʉ, es ndʉjkʉdʉts es oj nnʉjxtʉts.
\v 3 Na̱jxtʉts aga̱'a̱ñdsyoo ma̱ Tsyipre es oj nnʉjxtʉts extʉ Siryʉ. Esʉ kapitangʉ byarkʉ, yʉ'ʉ myʉnejxypy ja tsemy Tirʉ, pa̱a̱ty ja barkʉ oj ñejxy jap.
\p
\v 4 Jap nbáttʉts di'ibʉ myʉbʉjktʉ ja Jesús, es n'ijttʉts jʉxtujk xʉʉ mʉt yʉ'ʉjʉty, es yʉ'ʉjʉty Espíritʉ Santʉkyʉjxm t'anma̱a̱ydyʉ kʉdiibʉ Pa̱a̱blʉ ñʉjxʉt Jerusalén.
\v 5 Es ko ñajxy jʉxtujk xʉʉ, net ndso'ondʉts. Es nidʉgekyʉ nmʉgu'uktʉjkʉts oj xyñaswówʉdʉts, yedyʉjk toxytyʉjkʉty es mʉt ja ʉna̱'ku'ungʉty, es ñʉjxta̱a̱ydyʉ ka̱jpnbʉ'ám jam pu'ujótm, es nnaygyoxtʉna̱a̱ydyákʉdʉts es nga̱jxtáktʉts.
\v 6 Nétʉts nnayjyʉga̱jxʉdʉ es nnaymyʉnánʉdʉts es ʉʉdsʉty nnʉjxtʉts barkoty, es yʉ'ʉjʉty jyʉmbijnʉdʉ ma̱ tyʉjk.
\p
\v 7 Nyajkugʉjxʉdʉts ja nvya̱jʉ ma̱ jikymyejyñ Tirʉ es extʉ Tolemaydyʉ. Es jap nga̱jxpo'xtʉts yʉ nmʉgu'uktʉjkʉts es nwʉ'ʉmdʉts mʉt yʉ'ʉjʉty tuk xʉʉ.
\v 8 Es jakumbomʉ Pa̱a̱blʉ es ʉʉdsʉty di'ibʉts mʉt yʉ'ʉ ndso'ondʉ, nja̱jttʉts ma̱ Sesareeʉ ka̱jpn. Es nnʉjxtʉts ma̱ Felipʉ di'ibʉ Jesús ja 'yayuk kya̱jxwa̱'xʉp. Tadʉ Felipʉ yʉ'ʉ tu'uk di'ibʉ ma̱ yʉ nijʉxtujkpʉ yedyʉjk win'ijxʉdʉ di'ibʉ myʉbʉjktʉp ja Jesús, es yʉ'ʉjʉty tpudʉ́kʉt ja ku'ekytyo'oxyʉty di'ibʉty ayoodʉp. Es jap nwʉ'ʉmdʉts mʉt ja Felipʉ.
\p
\v 9 Ja Felipʉ japʉ ñʉʉx nima̱jtáxk di'ibʉ kyaj tʉ pyʉktʉ es di'ibʉ ijttʉ Diosʉ kyuga̱jxpʉ.
\v 10 Ko jap n'ijttʉts waanʉ jeky, net jyajty tu'ugʉ ja̱'a̱y di'ibʉ xyʉ'a̱jtypy Agaabʉ, di'ibʉ tso'omp Judeeʉ.
\v 11 Ta oj xyñimíñʉts es twijtse'ky ja pyo'owʉʉnʉ Pa̱a̱blʉ, es ñaydyukkʉwʉ'ʉn ñaydyuktekywyʉ'ʉnʉ, es jyʉnáñ:
\p —Yʉ Espíritʉ Santʉ dʉ'ʉn jyʉna'añ: “Jap Jerusalén yʉ israelítʉty dʉ'ʉn tkʉwʉʉnʉt yʉ tadʉ po'owʉʉnʉ ñiwindsʉ́n es tkʉyákʉt mʉt ja romanʉ ja̱'a̱y.”
\p
\v 12 Kots nmʉdoodʉ tya̱a̱dʉ es mʉt ja Sesareeʉ ja̱'a̱y, nétʉts nmʉnu'xtáktʉ Pa̱a̱blʉ kʉdiibʉ ñʉjxʉt Jerusalén.
\v 13 Perʉ Pa̱a̱blʉ 'yadsooy:
\p —¿Ti ko mjʉ'ʉy mya̱'a̱xtʉ? ¿Tits ko miits xyajjotmay'ooktʉ? Nayjya̱'a̱bʉts kyaj je'eyʉ nyajkʉtsúm nyajtekytsyúmʉt, extʉ nayjya̱'a̱bʉts es ngu'oogʉdʉts ja Nindsʉn'a̱jtʉm Jesús jam Jerusalén.
\p
\v 14 Kom kyajʉ Pa̱a̱blʉ wyinma̱a̱ydyʉgatsáñ, nétʉts njʉnandʉ:
\p —Wa'an yajtúñ éxtʉmʉ Nindsʉn'a̱jtʉm Jesús ttseky.
\p
\v 15 Net nnayjyʉjp'ijxʉdʉts es oj nnʉjxtʉts Jerusalén.
\v 16 Es xyjamyʉda̱jttʉts nija'ajʉty ja Sesareeʉ ja̱'a̱y di'ibʉ myʉbʉjktʉ Jesús, es xymyʉnʉjxtʉ ma̱ ja tyʉjkʉ Mnasón, tu'ugʉ yedyʉjk di'ibʉ tso'omp Tsyipre es jeky tʉ 'yijnʉ tmʉbeky ja Jesús, es yʉ'ʉts xymyo'oyándʉp ja ja̱jttákn jap Jerusalén.
\s Pa̱a̱blʉ ñaygya̱jxʉdʉ mʉt ja Santya̱'a̱gʉ
\p
\v 17 Kots nja̱jttʉ Jerusalén, nétʉdsʉ nmʉgu'uktʉjkʉts xy'axá̱jʉdʉ jantsy yajxón.
\v 18 Jakumbom nnʉjxtʉts mʉt ja Pa̱a̱blʉ ngu'ixtʉ yʉ Santya̱'a̱gʉ, es tamʉ naty mayʉ mʉjja̱'a̱ydyʉjk di'ibáty ja Jesús myʉbʉjktʉp.
\v 19 Net ja Pa̱a̱blʉ tka̱jxpo'xta̱a̱y, es tmʉmadyakta̱a̱y ti ja Dios tʉ ttuñ Pa̱a̱blʉkyʉjxm ma̱ ja̱'a̱y di'ibʉ kyaj 'yisraelítʉty.
\v 20 Ko tmʉdoodʉ tya̱dʉ ayuk, net t'awda̱jttʉ Dios es 'yanma̱a̱yʉdʉ Pa̱a̱blʉ:
\p —Weenʉ, mʉgu'uk. Tʉ xy'ixy ko kana̱k mil yʉ israelítʉty tʉ tmʉbeky yʉ Jesús es nidʉgekyʉ yʉ'ʉjʉty tpanʉjxtʉ ja Moisesʉ 'yana'amʉn,
\v 21 es tʉ jyʉna'añ ja ja̱'a̱y ko mij mya'ʉxpeky mʉt nidʉgekyʉ israelítʉty di'ibʉ tsʉna̱a̱ydyʉp ma̱ ja ja̱'a̱y di'ibʉ kyaj 'yisraelítʉty, es kyaj tpanʉjxʉt ja Moisesʉ 'yana'amʉn es kyaj yajtsúkʉt yʉ 'yu'ungʉty waanʉ ma̱ ja yedyʉjk'a̱jtʉn, es nan kyaj tpanʉjxʉt di'ibʉ jaayʉm ndu'unʉm.
\v 22 ¿Ti ndu'unʉm? Ñijáwʉdʉbʉ net yʉ ja̱'a̱y ko tʉ mja̱'ty.
\v 23 Nik oy ko dʉ'ʉn xytyúnʉt. Tya̱a̱ nima̱jtáxkʉ yedyʉjk di'ibʉ pyadunaampy yʉ wa̱ndakʉn.
\v 24 Nʉjx mʉʉt es mnayyajwa̱'a̱dsʉdʉt mʉt yʉ'ʉjʉty, es mij mgujúyʉbʉ tadʉ gastʉ tʉgekyʉ. Es ko ñáxʉdʉ tadʉ wa̱ndakʉn, net yʉ mwa̱a̱y xykyaaptʉt mʉt yʉ'ʉjʉty es net nidʉgekyʉ ja̱'a̱y tmʉwinma̱'a̱ñbya̱a̱dʉt ko kyaj tyʉy'a̱jtʉnʉty éxtʉm tʉ jyʉna'añ mʉt mij, es ko mij nandʉ'ʉn oy xypyanejxy yʉ Moisesʉ 'yana'amʉn.
\v 25 Es mʉt di'ibʉ kyaj 'yisraelítʉty es tmʉbʉktʉ Jesús, tʉ nja̱'a̱yʉm wi'ix nga̱jxmujkʉm ko kyaj tjʉ'xtʉt yʉ tsu'utsy di'ibʉ tʉ yajtukwindsʉ'ʉgʉ agojwinnáx, kyaj tjʉ'xtʉt ja ne'pyñ o tsu'utsy di'ibʉ kyaj wa̱'a̱ts tʉ wyinda̱jxta̱'a̱y, es nandʉ'ʉn kyaj myʉ'indúndʉt.
\s Pa̱a̱blʉ yajmátsy ma̱ mʉj tsa̱jptʉjk
\p
\v 26 Net ja Pa̱a̱blʉ tmʉnejxy ja ma̱jtáxkpʉ yedyʉjk, es jakumbom ñayyajwátsʉdʉ nidʉgekyʉ. Netʉ Pa̱a̱blʉ jyajty ma̱ ja mʉj tsa̱jptʉjk es t'awánʉt ja teetytyʉjk na̱'a̱ dyajjʉjpkʉ́xʉt ja wa̱ndakʉn es na̱'a̱ dyajmínʉt ja windsʉ'kʉn.
\p
\v 27 Ma̱ kyajnʉm kyexy ja jʉxtujk xʉʉbʉ wa̱ndakʉn, nija'ajʉty yʉ israelítʉty di'ibʉ tso'omp ma̱ Asyʉ ñax, t'ijxtʉ ja Pa̱a̱blʉ ma̱ ja mʉj tsa̱jptʉjk tʉja̱'a̱ es ma̱ yʉ'ʉyʉty ja israelitʉ ja̱'a̱yʉty mba̱a̱t tyʉ́kʉdʉ. Net ni'igʉ yax jyojktʉ ja ja̱'a̱yʉty, es tma̱jtstʉ Pa̱a̱blʉ,
\v 28 es mʉk tmʉga̱jxtʉ ja ja̱'a̱yʉty:
\p —¡Miits israelitʉ mʉgu'ugʉty, pudʉjkʉgʉts! Tya̱a̱dʉ dʉ'ʉn ja yedyʉjk di'ibʉ jʉdijtp oytyim di'ibʉ ka̱jpnʉty, es ttuk'ʉxpeky tʉgekyʉ naxwíñʉdʉ es kyaj twindsʉ'ʉgʉdʉ nmʉgunax'a̱jt nmʉguga̱jpn'a̱jtʉm, ni ja Moisesʉ 'yana'amʉn es ni yʉ nmʉj tsa̱jptʉjk'a̱jtʉm. Es nandʉ'ʉn tʉ tmʉdʉkʉ ma̱ tya̱dʉ mʉj tsa̱jptʉjk ja grieegʉ ja̱'a̱yʉty, es dʉ'ʉn kyaj tmʉj'íxyʉ tya̱dʉ wa̱'a̱ts luga̱a̱r.
\p
\v 29 Dʉ'ʉn jyʉna'añʉ tya̱dʉ israelítʉty ko tʉ t'ixy ma̱ Jerusalén ka̱jpn yʉ Pa̱a̱blʉ mʉt ja Trófimʉ di'ibʉ Éfesʉ kuga̱jpn. Pa̱a̱ty jyʉnandʉ ko Pa̱a̱blʉ tʉ tmʉdʉkʉ ma̱ mʉj tsa̱jptʉjk tʉja̱'a̱ yʉ Trófimʉ di'ibʉ grieegʉ ja̱'a̱y.
\p
\v 30 Tʉgekyʉ ka̱jpn tnijawʉyandʉ ti tuun ja̱jtʉp, es ja ja̱'a̱y myiiñ pʉye'egyʉ. Net tma̱jtstʉ Pa̱a̱blʉ es pawitsy pajʉdoty dyajpʉdsʉʉmdʉ ma̱ ja mʉj tsa̱jptʉjk, es netyʉ dya''adujkta̱a̱ydyʉ ja mʉj tsa̱jptʉjk'a̱a̱.
\v 31 Tamʉ naty tim ya'oogánʉdʉ ja Pa̱a̱blʉ ko oj ya''awanʉ ja solda̱a̱dʉ windsʉngopk ko nidʉgekyʉ Jerusalén ja̱'a̱y ya̱'a̱x jyoktʉ.
\v 32 Net ja solda̱a̱dʉ windsʉngopk dyajnaymyujkʉ ja syolda̱a̱dʉtʉjk es ja solda̱a̱dʉ windsʉ́nʉty, es jya̱jttʉ pʉye'egyʉ ma̱ mayjya'ayʉty. Es ko ja ja̱'a̱yʉty t'ijxtʉ ja solda̱a̱dʉ windsʉngopk mʉt ja syolda̱a̱dʉtʉjk, net ja Pa̱a̱blʉ tnasma̱jtsʉdʉ es kyaj tnakywyojptʉ.
\v 33 Net ja solda̱a̱dʉ windsʉngopk tnimiiñ ja Pa̱a̱blʉ es tma̱jtsy. Ta dyajnejxy kʉwʉʉñ mʉt majtskʉ kadenʉ. Es ko waanʉ 'yijty, net dyajtʉʉy ja solda̱a̱dʉ windsʉngopk:
\p —¿Mbʉ́n mijts, es ti tʉ xytyuñ?
\p
\v 34 Perʉ ja̱'a̱yʉty yaxkaktʉ wiingátyʉty éxtʉm kyaj mba̱a̱t yʉ solda̱a̱dʉ windsʉngopk tmʉdoogúkʉ di'ibʉ dʉn tʉy'a̱jtʉn. Es net ja Pa̱a̱blʉ yajmʉnejxy ma̱ kwartel.
\v 35 Ko jyajty ma̱ ja kwartelʉ 'yeskaleerʉ, net ja solda̱a̱dʉtʉjk kyʉyʉ'kʉ es yajmʉnejxy ja Pa̱a̱blʉ,
\v 36 ja'a ko pyamíñʉty ja mayjya'ay pyaya'axy pyajékyʉty:
\p —¡Ya'ooktʉ!
\s Pa̱a̱blʉ kyama̱'a̱ñ ma̱ nimayjya'ay
\p
\v 37 Es ko Pa̱a̱blʉ dyajtʉkʉyándʉ ma̱ kwartel, net t'anma̱a̱y ja solda̱a̱dʉ windsʉngopk di'ibʉ ijtp ma̱ ja batayonk:
\p —¿Tits mba̱a̱t nnigajxy?
\p Es ja solda̱a̱dʉ windsʉngopk 'yadsooy:
\p —¿Mij mja̱jtypy mga̱jxʉt grieegʉ?
\v 38 ¿Tii mij kyaj m'ejiptʉja̱'a̱yʉty di'ibʉ tʉʉyʉp mʉt tsyiptuuñ yʉ yajkutujkpʉ es dyajpʉdseemy ma̱ mʉj ittum taxk mil yʉ yajja̱'a̱y'o'kpʉty?
\p
\v 39 Net ja Pa̱a̱blʉ 'yadsooy:
\p —¡Kyaj! Israelitʉ ja̱'a̱yʉts ʉj, jápʉts nguga̱jpnʉty Tarsʉ, di'ibʉ ijtp mʉj ma̱ Silisyʉ ñax, romanʉ ja̱'a̱yʉts ʉj. Tunʉ may'a̱jtʉn, meegyʉts ja tiempʉ esʉts ja ja̱'a̱y nmʉga̱jxʉt.
\p
\v 40 Es ja solda̱a̱dʉ windsʉngopk tmooy ja tiempʉ. Netʉ Pa̱a̱blʉ tyʉna̱a̱ye'ky ma̱ ja eskaleerʉ es ja kyʉ'ʉ ttuk'ijxy ja ja̱'a̱y es 'yamóndʉt. Es ko 'yamoonda̱a̱ydyʉ ja ja̱'a̱y, net oj tmʉgajxy mʉt ja ebreeʉ ayuk, es t'anma̱a̱y:
\c 22
\p
\v 1 —Miits mʉjja̱'a̱ydyʉjkʉty es miits mʉgu'uktʉjkʉty, mʉdowdʉ wi'ixʉts nnayñika̱jxtu'uda̱'a̱ñʉdyʉts.
\p
\v 2 Ko tmʉdoodʉ tkajxy ja ebreeʉ ayuk, net ni'igʉ 'yamoonda̱a̱ydyʉ. Es ja Pa̱a̱blʉ 'yanma̱a̱yʉdʉ:
\p
\v 3 —Ʉj israelítʉts, japts nmaxu'unk'a̱jty Tarsʉ, Silisyʉ ña̱a̱xóty, es ya̱a̱ts nye'ky Jerusalén es Gamalyélʉts xya'ʉxpʉjk. Yajtuk'ijxʉts oy ja n'aptʉjk'a̱jtʉmʉ 'yana'amʉn es amumdu'uk jótʉts nmʉdúñ ja Dios, éxtʉm miidsʉty nidʉgekyʉ tyam xytyundʉ.
\v 4 Ʉjts tʉʉyʉp nmʉdsip'a̱jtʉts yʉ di'ibʉ pyanejxypy ja Jesusʉ 'yʉxpʉjkʉn, extʉ nya'oogánʉts es nyajnejxyʉts tsimy yedyʉjk toxytyʉjk, mbʉjta̱'a̱ga̱'a̱ñʉts pujxndʉgóty.
\v 5 Es ja teedywyindsʉngópk es nidʉgekyʉ di'ibʉ ana'amdʉp mʉj tsa̱jptʉgóty ñija̱'a̱dʉp ko yʉ'ʉjʉty dya̱jktʉ neky mʉt ja nmʉ'israelitʉ'a̱jtʉm di'ibʉ Damaskʉ tsʉna̱a̱ydyʉp. Nʉjxpʉdsʉ naty jam, n'ʉxta̱'a̱ya'añʉts di'ibʉ myʉbʉjktʉp ja Jesús, es nyajmina̱'a̱ñʉts ya̱ Jerusalén es ndukkumʉdowa̱'a̱ñʉts.
\p
\v 6 ’Ko nja̱'tánʉts Damaskʉ, éxtʉm kijkyxyʉʉ, nétʉts n'ijxy jyajy nikʉjxmʉts tu'ugʉ mʉk ja̱jʉn di'ibʉ tsa̱jpótm tso'omp,
\v 7 es ngʉda̱a̱yʉts. Nétʉts nmʉdooy tu'ugʉ ayuk ko jyʉna'añ: “Saulʉ, Saulʉ, ¿Tits ko xypyajʉdity?”
\v 8 Nétʉts nyajtʉʉy: “¿Mbʉ́n mijts?, Windsʉ́n.” Es xy'anma̱a̱yʉts: “Ʉjtsʉts Jesús nazarenʉ di'ibʉ mij mbajʉdijtypy.”
\v 9 Ja njamyʉʉdʉts t'ijxtʉ ja ja̱jʉn, per kyaj tjaygyujkʉdʉ ja ayuk di'ibʉts ʉj xymyʉga̱jx.
\v 10 Nétʉts ʉj n'anma̱a̱y: “¿Tits ndúnʉp?, Windsʉ́n.” Nétʉts xy'anma̱a̱y ja Nindsʉn'a̱jtʉm: “Pʉdʉ'ʉk es nʉjx jap Damaskʉ es jap m'anʉʉmʉdʉt tʉgekyʉ ti mdúnʉp.”
\p
\v 11 ’Es ko ja ja̱jʉn oj xyajwiindsʉts, nétʉts ja njamyʉʉdʉts xyajnejxy witsy extʉ nja̱jtyʉts Damaskʉ.
\p
\v 12 ’Jap tu'ugʉ yedyʉjk di'ibʉ xyʉ'a̱jtypy Ananiiʉs. Yʉ'ʉ jyantsy'awda̱jtypy ja Dios es tkuydyúñ ja Moisesʉ 'yana'amʉn, es nidʉgekyʉ israelítʉty di'ibʉ tsʉna̱a̱ydyʉ Damaskʉ yajxón mʉʉt 'yijty yʉ'ʉ.
\v 13 Es ja Ananiiʉs xyñimiiñʉts es xy'anma̱a̱yʉts: “Mʉgu'uk Saulʉ, ijxwa̱'x jatʉgok.” Es netyʉ jatʉgok oj n'ijxwa'xyʉts es net n'ijxyʉts ja Ananiiʉs.
\v 14 Nétʉts xy'anma̱a̱y: “Yʉ Dios di'ibʉ n'aptʉjk'a̱jtʉm wyindsʉ'kʉdʉ jékyʉp, tʉ mwin'íxyʉty es xy'ixy'átʉt di'ibʉ yʉ'ʉ tsyejpy, es xy'íxʉt ja Di'ibʉ Jiky'a̱jtp Tʉy'a̱jtʉn Mʉʉt es xymyʉdówʉt di'ibʉ yʉ'ʉ kyajxypy.
\v 15 Esʉ Dios mbʉjta̱'a̱gánʉp es xykya̱jxʉt ja 'yayuk ma̱ nidʉgekyʉ naxwíñʉdʉ ja̱'a̱y, es xytyukmʉmadya̱'a̱gʉt di'ibʉ tʉ xy'ixy es di'ibʉ tʉ xymyʉdoy.
\v 16 Es tyamyʉ, katʉ m'ak'awix. Pʉdʉ'ʉk es mnʉbátʉt, es mʉnu'xta̱'a̱k ja Dios esʉ mbeky mniwa̱'a̱dsʉdʉt.”
\p
\v 17 ’Kots njʉmbijty Jerusalén, tats nnejxy ma̱ mʉj tsa̱jptʉjk es nga̱jxtákyʉts. Nétʉts n'ijxma̱'ty.
\v 18 N'ijxyʉts ja Nindsʉn'a̱jtʉm Jesús, es xy'anma̱a̱yʉts: “Jottʉgoy es mbʉdsʉ́mʉt ya̱ Jerusalén, mʉt ko kyaj tya̱dʉ ja̱'a̱y tmʉbʉka̱'a̱ñ kots ʉj nGrístʉty.”
\p
\v 19 ’Nétʉts ʉj n'anma̱a̱y: “Windsʉ́n, yʉ'ʉjʉty ñija̱'a̱dʉp nidʉgekyʉ kots ʉj nnejxyʉts ma̱ tsa̱jptʉjk es nmʉnejxyʉts pujxndʉgóty di'ibʉ myʉbejkypy ko mij mGrístʉty, es ʉj tʉ nyajwépyʉdyʉts.
\v 20 Es ko ja ja̱'a̱y dya'e'ky ja Esteebʉ, mij ja mduumbʉ di'ibʉ pyʉjták ja tʉy'a̱jtʉn mijtskyʉjxm, támʉdsʉ naty mʉt n'ity ko dya'e'ky, extʉ ngwentʉ'a̱jtʉts ja wyit.”
\v 21 Es xy'anma̱a̱yʉts ja Nindsʉn'a̱jtʉm: “Nʉjx. Ʉjts mij ngaxaampy jagam ma̱ ja̱'a̱y kyaj 'yisraelítʉty.”
\s Pa̱a̱blʉ 'yijty solda̱a̱dʉ windsʉngopk kyʉ'ʉjóty
\p
\v 22 Tmʉdoo'ijty ja ja̱'a̱y ya̱a̱ba̱a̱t ko jyʉnáñ ko ñʉjxa̱'a̱ñ ma̱ ja̱'a̱y di'ibʉ kyaj 'yisraelítʉty. Net ja ja̱'a̱yʉty yaxkaktʉ:
\p —¡Ya'ook tadʉ ja̱'a̱y! ¡Kyaj pyaadyʉty jyiky'átʉt!
\p
\v 23 Es ma̱a̱nʉm ja ja̱'a̱yʉty ni'igʉ ttuk'ya̱'a̱x ttukjoktʉ, tjandʉ wyítʉty es t'ʉxjʉbiptʉ, es ja naxway tjantsywyʉjʉ'ʉktʉ,
\v 24 net ja solda̱a̱dʉ windsʉngopk tni'ana'amʉ es ja Pa̱a̱blʉ yajmʉnʉjxʉt ma̱ kwartel, es yajwópʉt es tniga̱jxʉt ti ko ja̱'a̱y ya'axy jyeky mʉt yʉ'ʉ.
\v 25 Es ko two'ondʉʉnʉ es twopandʉ yʉ Pa̱a̱blʉ, net yʉ Pa̱a̱blʉ dyajtʉʉy ja solda̱a̱dʉ windsʉ́n di'ibʉ naty jam:
\p —¿Mmʉda̱jtypy miidsʉ kutujkʉn es xywyópʉt tu'ugʉ romanʉ ja̱'a̱y, es kyajnʉm yajpayo'oyʉ?
\p
\v 26 Es ko tmʉdooy yʉ solda̱a̱dʉ windsʉ́n, net oj t'awanʉ ja wyindsʉ́n, ja solda̱a̱dʉ windsʉngopk, es t'anma̱a̱y:
\p —Mnaygywentʉ'átʉdʉp mʉt di'ibʉ mdunaampy. Tya̱dʉ yedyʉjk, romanʉ ja̱'a̱y yʉ'ʉ.
\p
\v 27 Net ja solda̱a̱dʉ windsʉngopk tnimʉjwa'ky ja Pa̱a̱blʉ, es dyajtʉʉy:
\p —¿Tʉy'a̱jtʉn ko mij mromanʉja̱'a̱yʉdyʉ?
\p Es ja Pa̱a̱blʉ 'yadsooy:
\p —Tʉy'a̱jtʉn.
\p
\v 28 Es ja solda̱a̱dʉ windsʉngopk 'yanma̱a̱yʉ:
\p —Ʉjts kajaats xytsyoobátxʉ kots ʉj nromanʉja̱'a̱yʉty.
\p Es ja Pa̱a̱blʉ 'yanma̱a̱yʉ:
\p —Per ʉjts romanʉ ja̱'a̱yʉts na̱'a̱bʉts nmiiñ nja̱jty ya̱ naxwiiñ.
\p
\v 29 Es yʉ solda̱a̱dʉ di'ibʉ naty wopánʉp yʉ Pa̱a̱blʉ, net ñikakta̱a̱yʉdʉ, es yʉ'ʉba̱a̱t ja solda̱a̱dʉ windsʉngopk tsyʉ'kʉ ko yʉ Pa̱a̱blʉ tʉ tkʉwʉʉñ es romanʉ ja̱'a̱y yʉ'ʉ.
\s Pa̱a̱blʉ tmʉgajxy di'ibʉ ana'amdʉp mʉj tsa̱jptʉgóty
\p
\v 30 Es jakumbom yʉ solda̱a̱dʉ windsʉngopk tnijawʉyáñ ti ko Pa̱a̱blʉ ñi'ʉʉnʉty yʉ israelítʉty. Net tni'ana'amʉ es jyʉnákʉt ja kadenʉ di'ibʉ Pa̱a̱blʉ kyʉ'ʉwʉ'ʉn'a̱jtypy, es dyajnaymyujkʉ yʉ teedywyindsʉ́nʉty es nidʉgekyʉ di'ibʉ ana'amdʉp mʉj tsa̱jptʉgóty. Netʉ Pa̱a̱blʉ dyajpʉdsʉʉmdʉ es tpʉjtáktʉ mayjya'ay wyinduuy di'ibʉ naty tʉ ñaymyúkʉdʉ.
\c 23
\p
\v 1 Pa̱a̱blʉ tni'ijxe'ky di'ibʉ ana'amdʉp mʉj tsa̱jptʉgóty, es t'anma̱a̱y:
\p —Mʉgu'uktʉjkʉty, tʉts njiky'aty extʉ tyamba̱a̱t wi'ixʉts kyaj nbekyjyawʉ ma̱ ja Dios.
\p
\v 2 Net ja Ananiiʉs di'ibʉ ijtp teedywyindsʉngópk, t'anma̱a̱y ja ja̱'a̱y di'ibʉ tʉnaapy jap Pa̱a̱blʉ pya'a̱a̱y es t'abojtsʉ'ʉgʉt ja Pa̱a̱blʉ.
\v 3 Es ja Pa̱a̱blʉ t'anma̱a̱y:
\p —Dios yʉ'ʉ mwópʉdʉp, mnay'andijyʉty éxtʉmʉ ja̱'a̱y di'ibʉ jiky'a̱jtp tʉy'a̱jtʉn mʉʉt. ¿Ti ko ya̱a̱ m'u'uñʉ esʉts xypyayo'oyʉt éxtʉm ja Moisesʉ 'yana'amʉn jyʉna'añ, es mijts kʉ'ʉm kyaj xykyuydyúñ ja Moisesʉ 'yana'amʉn ko mjʉna̱'a̱ñ esʉts nya''abojtstsʉ'ʉgʉt?
\p
\v 4 Es ja ja̱'a̱yʉty 'yanma̱a̱yʉdʉ:
\p —¿Tii dʉ'ʉn xywyinga̱jxpéty yʉ teedywyindsʉngópk?
\p
\v 5 Es ja Pa̱a̱blʉ t'anma̱a̱y:
\p —Mʉgu'uktʉjk, kyajts nnija̱wʉ pʉn yʉ'ʉ teedywyindsʉngópk. Pes dʉ'ʉn ja Diosʉ jyaaybyajtʉn jyʉna'añ: “Katʉ xykya̱jxpéky di'ibʉ ana'amp mga̱jpnóty.”
\p
\v 6 Ñija̱'a̱p ja Pa̱a̱blʉ ko tamʉ saduseeʉ ja̱'a̱yʉty esʉ fariseeʉ ja̱'a̱yʉty, es t'anma̱a̱y mʉk:
\p —Mʉgu'uktʉjkʉty, ʉj nandʉ'ʉn fariseeʉ esʉ n'aptʉjkʉts nandʉ'ʉn fariseeʉty, es tyámʉts xyajjustisʉpa̱a̱ty kots nmʉbeky es n'awíxyʉts ja jyikypyʉjkʉn di'ibʉ tʉ 'yeeky.
\p
\v 7 Es ko dʉ'ʉnʉ Pa̱a̱blʉ jyʉnáñ, net ja ja̱'a̱y ñaygyajxytsyi'kʉdʉ ak yʉ'ʉjʉty di'ibʉ naty tʉ ñaymyúkʉdʉ, ta ñaybyʉjtákʉdʉ abekyʉ fariseeʉty es abekyʉ saduseeʉty,
\v 8 mʉt ko yʉ saduseeʉty jyʉna̱'a̱ndʉ ko di'ibʉ tʉ 'yeeky kyaj ñakyjyikypyeky, ko kyaj jyaadyʉ anklʉs es kyaj jyaadyʉ anmʉja̱'a̱n. Per yʉ fariseeʉty myʉbejkypy ko yʉ o'kpʉ jyikypyeky jatʉgok, ko jyaaty yʉ anklʉs es jyaaty ja anmʉja̱'a̱n.
\v 9 Es di'ibʉ ana'amdʉp mʉj tsa̱jptʉgóty nidʉgekyʉ ñay'oojʉdʉ ak yʉ'ʉjʉty. Es pyʉdʉ'ktʉ nija'ajʉty ja fariseeʉty di'ibʉty tsa̱jptʉgóty ya'ʉxpʉjktʉp, es t'anma̱a̱ydyʉ:
\p —Tya̱dʉ yedyʉjk kyaj pyeky nbátʉm. Yʉ'ʉ da tu'ugʉ anklʉs o tu'ugʉ anmʉja̱'a̱n tʉ myʉgajxyʉty.
\p
\v 10 Es ni'igʉ jyantsymyʉjwindʉ́kʉ ko ja̱'a̱y ñay'oo ñayya̱'a̱xʉdʉ ak yʉ'ʉjʉty. Ta ja solda̱a̱dʉ windsʉngopk jyotmay'e'ky ko yʉ Pa̱a̱blʉ ja̱'a̱y ya'oogʉdʉt. Net ja syolda̱a̱dʉtʉjk tkejxy es nʉjx ja Pa̱a̱blʉ dyajtsoondʉ es dyajmínʉt jatʉgok ma̱ kwartel.
\p
\v 11 Ja ux ja Nindsʉn'a̱jtʉm Jesús kyʉxe'ky ma̱ Pa̱a̱blʉ, es 'yanma̱a̱yʉ:
\p —Pa̱a̱blʉ, jotmʉk mnaybyʉjta̱'a̱gʉdʉt. Extʉm tʉ xykyajxy ja tʉy'a̱jtʉn mʉt ʉj ja ya̱a̱ Jerusalén, nandʉ'ʉn xykya̱jxʉt ja tʉy'a̱jtʉn ʉjtskyʉjxm jap Romʉ.
\s Tkajxy'áttʉ pʉn wi'ixʉ Pa̱a̱blʉ 'yoogʉt
\p
\v 12 Es jakumbom nija'ajʉty ja israelítʉty ñaygya̱jxʉdʉ es dya'ooga̱'a̱ñ ja Pa̱a̱blʉ, es jyʉnandʉ:
\p —Wa'an ja Dios xytyukkumʉdo'om pʉn ka̱'a̱y úkʉm ma̱ kyajnʉm nya'o'kʉm ja Pa̱a̱blʉ.
\p
\v 13 Di'ibʉ dʉ'ʉn tyunándʉbʉ naty naxy nijustyikxy ja yedyʉjkʉty.
\v 14 Net ñʉjxtʉ ma̱ ja teedywyindsʉ́nʉty es ja mʉjja̱'a̱ydyʉjkʉty, es jyʉnandʉ:
\p —Ʉʉdsʉty tʉts nnaygya̱jxʉdʉ es Diósʉts xytyukmʉdówdʉt kots ngáyʉt pʉn kyajnʉmts nya'ooktʉ Pa̱a̱blʉ.
\v 15 Tyam miidsʉty es di'ibʉ ana'amdʉp mʉj tsa̱jptʉgóty, amdowdʉ tadʉ solda̱a̱dʉ windsʉngopk es bom dyajmínʉdʉ tadʉ ja̱'a̱y ma̱ miidsʉty, es xywyin'ʉʉnʉt ko miits xyñijawʉya̱'a̱ndʉ yajxón ja pyeky. Es ʉʉdsʉty, támʉts n'awixtʉ esʉts nya'oogʉt ma̱ kyajnʉmʉ naty jya'ty.
\p
\v 16 Es ja Pa̱a̱blʉ ja tsyojma̱a̱nk myʉdoo ti tyunándʉp, net ñejxy ma̱ ja kwartel es t'awa̱'a̱nʉ ja Pa̱a̱blʉ.
\v 17 Net ja Pa̱a̱blʉ tmʉgajxy tu'ugʉ solda̱a̱dʉ windsʉ́n, es t'anma̱a̱y:
\p —Mʉnʉjxʉ tya̱dʉ mixy ma̱ ja solda̱a̱dʉ windsʉngopk, ja'a ko myadya̱'a̱ga̱'a̱ñ waanʉ mʉt yʉ'ʉ.
\p
\v 18 Es ja solda̱a̱dʉ windsʉ́n tmʉnejxy ja Pa̱a̱blʉ tsyojma̱a̱nk ma̱ solda̱a̱dʉ windsʉngopk, es t'anma̱a̱y:
\p —Tadʉ Pa̱a̱blʉ yʉ'ʉts tʉ xy'amdoy esʉts nyajmínʉt ja ya̱a̱ tya̱dʉ mixy. Yʉ'ʉk madya̱'a̱ga̱a̱mp waanʉ mʉt mij.
\p
\v 19 Es ja solda̱a̱dʉ windsʉngopk tkʉ'ʉmʉma̱jtsʉ ja mixy, es dyajnejxy wiink tsoo, es dyajtʉʉy:
\p —¿Tits xy'awanʉya̱a̱mp?
\p
\v 20 Net ja mixy t'anma̱a̱y:
\p —Yʉ israelítʉty tʉ ñaygya̱jxʉdʉ es bom m'amdowa̱'a̱ñʉty es xyajnʉjxʉt ja Pa̱a̱blʉ ma̱ di'ibʉ ana'amdʉp mʉj tsa̱jptʉgóty, es 'yanda̱'a̱ga̱'a̱ndʉ es ttseky es xypyayo'oyʉt.
\v 21 Kyaj mij xymyʉbʉ́kʉt, ja'a ko nijustyikxyñaxy ja jya'ayʉty di'ibʉ awijxp ayu'udsyʉ, es tʉ jyʉna̱'a̱ndʉ ko Dios tyukkumʉdówʉdʉt pʉn ka̱a̱ydyʉp es kyajnʉm dya'ooktʉ Pa̱a̱blʉ; es tyam tap t'awixtʉ na̱'a̱ xyajmíñ.
\p
\v 22 Net ja solda̱a̱dʉ windsʉngopk ñayjyʉga̱jxʉ mʉt ja mixy es kyaj pʉ́n ya''awánʉt éxtʉm tʉ yajmʉmadya'aky.
\s Pa̱a̱blʉ yajkéxy ma̱ gobernadoor Felʉs
\p
\v 23 Ta ja solda̱a̱dʉ windsʉngopk tmʉgajxy majtskʉ solda̱a̱dʉ windsʉ́n, es t'anma̱a̱y:
\p —Anʉʉmʉdʉ majtsk mʉgo'pxʉ msolda̱a̱dʉ es ñay'ʉxkúkʉdʉt, es tʉgʉ'px ma̱jk di'ibʉ kwa̱a̱ygyʉjxy, es majtsk mʉgo'pxʉ di'ibʉ mʉt ja lyanzʉ, es ñʉjxʉt Sesareeʉ tyam mʉj koots.
\v 24 Es nandʉ'ʉn ñay'ʉxkúkʉdʉt yʉ Pa̱a̱blʉ es ttukpátʉt ja kwa̱a̱y, es yajkwentʉ'áttʉt kʉdiibʉ ti jyátʉdʉt es yajkʉyákʉt ma̱ ja gobernadoor Felʉs.
\p
\v 25 Es ja solda̱a̱dʉtʉjkʉty yʉ'ʉ tmʉnʉjxtʉ ja neky ma̱ jyʉna'añ:
\v 26 “Ʉjts Klaudyʉ Lisyʉs, ngéxyʉts tu'ugʉ neky mʉt mij, gobernadoor Felʉs, es nga̱jxpo'xa̱'a̱ñ.
\v 27 Yʉ israelítʉty tʉ tmatstʉ tadʉ yedyʉjk es dya'ooga̱'a̱ñ, per kots ʉj nnija̱'a̱jʉ ko yʉ'ʉdyʉ romanʉ ja̱'a̱y, nétʉts oj nnejxy mʉdʉts ja nsolda̱a̱dʉtʉjk es nyajtsékyʉts.
\v 28 Nétʉts nyajnejxy ma̱ israelítʉty di'ibʉ ana'amdʉp mʉj tsa̱jptʉgóty, mʉt kots nnijawʉya'añ ti ko tʉ tni'ʉʉnʉdʉ.
\v 29 Mʉj ja pyeky tpʉjtákʉdʉ mʉt kʉ'ʉm ja 'yana'amʉn; per kyaj tmʉdaty yʉ peky es dya'oogʉt o dya'ítʉt pujxndʉgóty.
\v 30 Kots ʉj nnija̱'a̱jʉ ko yʉ israelítʉty ttukniwinmayʉ dya'ooga̱'a̱ñʉ tadʉ ja̱'a̱y, pa̱a̱ty tyámʉts ngexy ma̱ mijts; es nandʉ'ʉn tʉts n'anʉʉmʉ ja di'ibʉ ni'ʉ'ʉnʉp es nʉjx dyaky yʉ tyʉy'a̱jtʉn ma̱ mijʉn. Ja nnaybyátʉm.”
\p
\v 31 Net ja solda̱a̱dʉtʉjk dyajnʉjxtʉ ja Pa̱a̱blʉ éxtʉm tʉ ya''anʉʉmʉdʉ, es dyajnʉjxtʉ koots extʉ Antípatrʉs.
\v 32 Jakumbom jyʉmbijttʉ ja solda̱a̱dʉ ye'ebyʉ ma̱ ja kwartel, es ja kwa̱a̱ygyʉjxypyʉ t'akpanʉjxtʉ ja Pa̱a̱blʉ.
\v 33 Ko jyajty Sesareeʉ, ta tkʉya̱jktʉ ja Pa̱a̱blʉ es ja neky ma̱ ja gobernadoor.
\v 34 Es ko t'ijxy ja neky ja gobernadoor, net dyajtʉʉy ja Pa̱a̱blʉ:
\p —¿Madsoo m'it mluga̱ar?
\p Es ja Pa̱a̱blʉ 'yadsooy:
\p —Silisyʉ ja̱'a̱yʉts ʉj.
\p
\v 35 Net ja gobernadoor Felʉs 'yanma̱a̱yʉ:
\p —Tyámʉts n'awíxʉt ko kyʉda̱'a̱gʉt ja ja̱'a̱y di'ibʉ tʉ mni'ʉʉnʉty, esʉts nmʉdówʉt wi'ix jyʉna'añ.
\p Es ja Pa̱a̱blʉ yajpʉjtáky ma̱ ja tʉjk di'ibʉ Eroodʉs pyalasyʉ'a̱jt, es kywentʉ'átʉdʉ ja solda̱a̱dʉty.
\c 24
\s Pa̱a̱blʉ, ja gobernadoor Felʉs wyinduuy
\p
\v 1 Kyummʉgoxk xʉʉ kyʉdaky Sesareeʉ ja Ananiiʉs di'ibʉ ijtp teedywyindsʉngópk, mʉt ja mʉjja̱'a̱ydyʉjk es tu'ugʉ winga̱jxpʉ di'ibʉ xyʉ'a̱jtypy Tértulʉ. Tya̱a̱dʉ twinguwa̱'kʉ ja gobernadoor Felʉs es tjapʉjta̱'a̱gáñ ja pyeky ja Pa̱a̱blʉ.
\v 2 Es ko ja gobernadoor dyajmiiñ ja Pa̱a̱blʉ, net ja Tértulʉ tni'ʉ'ʉnʉ ja Pa̱a̱blʉ, es t'anma̱a̱y ja gobernadoor Felʉs:
\p —Nja̱'a̱ygyʉdákypyʉts ma̱ mij, windsʉ́n gobernadoor, ko mijtskyʉjxm jyaadyʉ oy'a̱jtʉn ma̱ tya̱dʉ naxwíñʉdʉ, es mij m'ane'emy yajxón mʉt ja oybyʉ mwinma̱'a̱ñ. Pa̱a̱ty kyaj ma̱ tsip mʉt ʉʉdsʉty.
\v 3 Es mij tʉ xytyuñ yajxón tʉgekyʉ ma̱ tya̱dʉ israelítʉty ja ñaxwíñʉdʉ. Nja̱'a̱ygyʉdákypyʉts mijts, gobernadoor Felʉs.
\v 4 Per kʉdiibʉts mij nʉgoo ja mdiempʉ nyajtʉgóyʉt, tunʉ may'a̱jtʉn es xymyʉdoo'ítʉt di'ibʉts ʉj nga̱jxaampy.
\v 5 Tya̱dʉ yedyʉjk yʉ'ʉ axʉk ja̱'a̱y, es ñejxy oytyim ma̱a̱ty es dyajtsiptúñ yʉ israelítʉty; es nandʉ'ʉn yʉ'ʉ ñigopk'a̱jtypy ja ja̱'a̱yʉty di'ibʉ yajtijp nazarenʉ ja'ayʉty.
\v 6 Nandʉ'ʉn tmʉdʉjkʉ wiink ja̱'a̱y ma̱ mʉj tsa̱jptʉjk. Pa̱a̱dyʉts nma̱jtstʉ es ndʉydyunándʉts éxtʉmdsʉ n'ana'amʉn jyʉna'añ.
\v 7 Net ja solda̱a̱dʉ windsʉngopk Lisyʉs myiiñ es tyʉjkʉ amʉja̱a̱, es dyajnejxy ja Pa̱a̱blʉ,
\v 8 es xy'anma̱a̱ydyʉts ʉʉdsʉty di'ibʉ ʉ'ʉndʉp nmíndʉt ma̱ mij. Es tyam mijts kʉ'ʉm xyñijáwʉt ja tʉy'a̱jtʉn nidʉgekyʉ ti kots nni'ʉʉnʉdʉ.
\p
\v 9 Esʉ israelitʉ ja̱'a̱yʉty di'ibʉ naty jápʉty, nandʉ'ʉn jyʉnandʉ ko tyʉy'a̱jtʉnʉty.
\p
\v 10 Net ja gobernadoor ja kyʉ'ʉ ttuk'ijxy ja Pa̱a̱blʉ es kya̱jxʉt. Ta Pa̱a̱blʉ jyʉnáñ:
\p —Tyam ʉj jotkujkʉts nnayjyáwʉty es nnayñika̱jxtu'uda̱'a̱ñʉdyʉts ma̱ mij, mʉt ko nnija̱'a̱bʉts ko mij tyam m'ity jeky es myajkutíky ma̱ tya̱dʉ naxwíñʉdʉ.
\v 11 Mijts kʉ'ʉm mba̱a̱t xypyayo'oy ko je'eyʉnʉm ma̱jmajtsk xʉʉ kots n'ojtsy Jerusalén esʉts n'awdata̱'a̱ñ ja Dios.
\v 12 Es kyaj tyʉy'a̱jtʉnʉty kots xypya̱a̱ttʉ nnay'oojʉdʉts, es kyajts pʉ́n nyajnayñibʉdʉ'kʉ, ni ma̱ mʉj tsa̱jptʉjk es ni ma̱ justisʉtʉjkʉty, es ni di'ibʉ ka̱jpnʉts pʉ́n mʉʉt ngatsiptúñ.
\v 13 Tya̱dʉ ja̱'a̱yʉty kyaj mba̱a̱t dyajtʉydyʉ́kʉdʉ tits xytyukni'ʉ'ʉnʉdʉp.
\v 14 Di'ibʉ tʉy'a̱jtʉn, nbanejxypyʉts ja Jesús éxtʉmʉ Kristʉ, di'ibʉ yʉ'ʉ tyijtʉp anʉʉ ʉxpʉjkʉn. Nmʉdiimbyʉts ja Dios éxtʉmdsʉ n'aptʉjk tmʉduuñ. Nmʉbejkypyʉts tʉgekyʉ Moisesʉ 'yana'amʉn es tʉgekyʉ di'ibʉ Diosʉ kyuga̱jxpʉ kya̱jxtʉ.
\v 15 Es ʉj nmʉbejkypyʉts éxtʉm yʉ'ʉjʉty nandʉ'ʉn ko yʉ Dios dyajjikypyʉka̱'a̱ñ tʉgekyʉ o'kpʉ di'ibʉ ijt oyjya'ay es nandʉ'ʉn di'ibʉ ijt ka'oyjya'ay.
\v 16 Es pa̱a̱dyʉts dʉ'ʉñʉm nduna̱'a̱ñ di'ibʉ oy Dios winduuy es nandʉ'ʉn ja̱'a̱y winduuy.
\p
\v 17 ’Es kana̱k jʉmʉjtʉts njʉdijty wiink nax wiink ka̱jpn, es njʉmbijtyʉts ma̱dsʉ nnaxʉ nga̱jpn es nyaka̱'a̱ñʉts yʉ limosnʉ es ja windsʉ'kʉn.
\v 18 Es jawyiinʉts nnayyajwátsʉ. Jápʉdsʉ naty mʉj tsa̱jptʉjk ñabotsoty es mbʉjta̱'a̱ga̱'a̱ñʉts yʉ limosnʉ es ja windsʉ'kʉn, es kyaj mʉt ja mayjya'ay es ni nganayñibʉdʉ'ʉgʉdʉts ni pʉ́n mʉʉt. Es jap tsa̱jptʉgoty xypyátʉts ja israelítʉty di'ibʉ tso'omp ma̱ ñaxwiñʉdʉ Asyʉ.
\v 19 Es japts xypyattʉ ja israelítʉty di'ibʉ tso'omp ma̱ ñaxwíñʉdʉ Asyʉ, ¿Ti ko kʉ'ʉm tʉ kyamindʉ ja ya̱a̱ es xyñi'ʉʉnʉdʉts ma̱ mij, pʉn tʉy'a̱jtʉn myʉda̱jttʉp ma̱ ʉ'ʉnʉn?
\v 20 Mʉt ko yʉ'ʉjʉty kyaj myindʉ di'ibʉ tyam jʉnándʉp ja ya̱a̱, wa'an yʉ'ʉjʉty tʉy'a̱jtʉn tjʉna̱'a̱ndʉ pʉn ti peky tʉ xypya̱a̱ttʉts ko nwindʉna̱a̱y wyinduuyʉty di'ibʉ ana'amdʉp mʉj tsa̱jptʉgóty.
\v 21 Je'eyʉ pʉn yʉ'ʉjʉty xyñi'ʉʉnʉya̱a̱mbʉts ko njʉnáñʉts mʉk jap ma̱ di'ibʉ ana'amdʉp mʉj tsa̱jptʉgóty: “Miidsʉty tyam xypyekymyooydyʉpts kots ʉj nmʉbeky ko yʉ o'kpʉty jyikypyʉka̱'a̱ndʉ.”
\p
\v 22 Ja Felʉs oy tnija̱'a̱jʉ wi'ix tmʉbʉktʉ di'ibʉ pyanʉjxtʉp ja Jesús éxtʉm ja Kristʉ, pa̱a̱ty ko tmʉdooy yʉ taadʉ, net jyʉnáñ:
\p —Ko myínʉt ja solda̱a̱dʉ windsʉngopk Lisyʉs, n'akmʉdówʉpts mijʉ m'ʉ'ʉnʉn.
\p
\v 23 Es net ja Felʉs t'anma̱a̱y ja solda̱a̱dʉ windsʉ́n es ja Pa̱a̱blʉ 'yítʉt tsimy, per tmo'oyʉt nandʉ'ʉn yʉ awa̱'a̱ts'a̱jtʉn es dyajtʉ́kʉt yʉ myʉtnaymyaayʉbʉtʉjk es kyu'íxʉdʉt.
\p
\v 24 Es ko 'yijty kana̱k xʉʉ, ta jyajty jatʉgok ja Felʉs mʉt ja ñʉdo'oxy Drusilʉ, di'ibʉ israelitʉ ja̱'a̱y. Ta tnigajxʉ ja Pa̱a̱blʉ es myínʉt. Es tmʉdooy ko Pa̱a̱blʉ myʉga̱jxʉdʉ wi'ix ja jiky'a̱jtʉn ko Jesukristʉ yajmʉbéky.
\v 25 Es ko ja Pa̱a̱blʉ 'yawa̱'a̱nʉ es ja ja̱'a̱y jyiky'átʉt tʉy'a̱jtʉn mʉʉt es ñay'aguwítsʉdʉt kʉ'ʉm, es ko ja̱'a̱y yajpayo'oydyʉt, net ja Felʉs ñay'adsʉ'kʉ es t'anma̱a̱y ja Pa̱a̱blʉ:
\p —Winwa̱'ktútkʉts tyam. Kots ja tiempʉ nmʉdátʉt, net nnigáxʉt.
\p
\v 26 Es ja Felʉs yʉ'ʉ jyatsojk es ja Pa̱a̱blʉ myo'oyʉdʉt ja meeñ es tnasmátsʉt; pa̱a̱ty jana̱a̱mʉty tnigaxʉ.
\v 27 Dʉ'ʉn tyuun jya̱jtʉ majtsk jʉmʉjt. Net ja Felʉs pyʉdsʉʉmnʉ gobernadoor, es tyʉjkʉ ja jembyʉ di'ibʉ xyʉ'a̱jtypy Porsyʉ Festʉ. Es ko ja Felʉs wyʉ'ʉmáñ oy mʉt ja israelítʉty, pa̱a̱ty dyajwe'emy ja Pa̱a̱blʉ tsimy pujxndʉgóty.
\c 25
\s Pa̱a̱blʉ, ja gobernadoor Festʉ wyinduuy
\p
\v 1 Ko ja Festʉ jyajty es oj t'axa̱jʉ ja kyutujkʉn es 'yítʉt gobernadoor, kyumdʉgʉk xʉʉ tsyo'oñ Sesareeʉ es pyatʉjkʉ Jerusalén.
\v 2 Es net ñimiinʉdʉ ja teedywyindsʉ́nʉty es ja israelítʉty ja myʉjja̱'a̱ydyʉjk, es tni'ʉ'ʉmbajttʉ ja Pa̱a̱blʉ,
\v 3 t'amdooy ja may'a̱jtʉn es tnigáxʉt ja Pa̱a̱blʉ es dyajmínʉt Jerusalén. Dʉ'ʉn t'amdooy ko tʉ naty ñaygya̱jxʉdʉ ja israelítʉty es dya'ooga̱'a̱ndʉ tu'a̱a̱y.
\v 4 Per ja Festʉ 'yadsooy ko Pa̱a̱blʉ tap 'yity tsimy Sesareeʉ, es yʉ'ʉ kʉ'ʉm jʉjpta̱'a̱ga̱a̱mp jap.
\v 5 Es jyʉnáñ:
\p —Miits nidu'ugʉty di'ibʉ myʉda̱jttʉp ja kutujkʉn, mnʉjxtʉp Sesareeʉ kots ʉj nnʉjxʉt, es pʉnʉ tadʉ yedyʉjk jamʉ pyeky, mba̱a̱t xyñi'ʉ'ʉmbáttʉ.
\p
\v 6 Festʉ je'eyʉ jap 'yijty Jerusalén tuktujk ma̱jk xʉʉ es ta net jyʉnajky jatʉgok Sesareeʉ. Es jakumbom t'axa̱jʉ ja 'yuñaaybyajn ma̱ 'yana'ama̱'a̱ñ. Ta tnigajxʉ ja Pa̱a̱blʉ.
\v 7 Ko Pa̱a̱blʉ tyʉjkʉ, net yajnadujkʉdʉ ja israelítʉty di'ibʉ tʉ tsyoondʉ Jerusalén, es tpʉjtákʉdʉ pyeky kana̱k nax, per kyaj tyʉy'a̱jtʉndʉjkʉ.
\v 8 Es net ja Pa̱a̱blʉ ñayñika̱jxtútʉ:
\p —Ʉj, ni tits tʉ ngatuundʉgóy mʉt ja israelítʉty ja 'yana'amʉn, ni mʉt ja mʉj tsya̱jptʉjk es ni mʉt ja yajkutujkpʉ kopk.
\p
\v 9 Per ja'a ko yʉ Festʉ wʉ'ʉma̱a̱mp oy mʉt ja israelítʉty, pa̱a̱ty ja Pa̱a̱blʉ t'anma̱a̱y:
\p —¿Tii mnʉjxa̱a̱mp Jerusalén es jámʉts ndúnʉt ja tʉy'a̱jtʉn?
\p
\v 10 Net ja Pa̱a̱blʉ 'yadsooy:
\p —Tyámʉts n'ity ma̱ yajkutujkpʉ kopkʉ kyutujkʉn, ma̱ mba̱a̱dʉts ja ndʉy'a̱jtʉn yajtúñ. Mnija̱'a̱p oy ko kyajts ʉj ti tʉ nduundʉgóy mʉt ja israelítʉty.
\v 11 Es pʉn tʉy'a̱jtʉn ko tʉts ti nduundʉgóy di'ibʉts ngumʉdówʉp es xya'oogʉdʉts, wa'ants xya'ooktʉ; per pʉn kyaj ti tyʉy'a̱jtʉnʉty di'ibʉ xytyukni'ʉ'ʉnʉp, kyaj pʉ́n ja kutujkʉn tmʉdaty esʉts xykyʉyákʉt ma̱ yʉ israelítʉty. Pa̱a̱ty n'amdóyʉts esʉts xyajnʉjxʉdʉts ma̱ ja yajkutujkpʉ kopk es yʉ'ʉ kʉ'ʉm xypyayo'oyʉdʉts.
\p
\v 12 Ko naty ja Festʉ tʉ myadya'aky mʉt ja jya'ayʉty, ta t'anma̱a̱y ja Pa̱a̱blʉ:
\p —Mʉt ko tʉ xy'amdoy es nyajnʉjxʉt ma̱ yajkutujkpʉ kopk es yʉ'ʉ jyustisʉtúnʉt, oy nyajnʉjxʉt.
\s Rey Agripʉ jya'ty es tku'ixy ja Festʉ
\p
\v 13 Ko 'yijty majtsk tʉgʉk xʉʉ, net jyajty jap Sesareeʉ ja rey Agripʉ mʉt ja toxytyʉjk di'ibʉ xyʉ'a̱jtypy Berenise, es tka̱jxpo'xa̱'a̱ñ ja gobernadoor Festʉ.
\v 14 Es kom kana̱k xʉʉ jap 'yijttʉ, ta ja Festʉ tmʉmadyaky ja rey wi'ixʉ Pa̱a̱blʉ 'yity tsimy, es t'anma̱a̱y:
\p —Tyap tu'ugʉ yedyʉjk 'yity pujxndʉgóty di'ibʉ Felʉs tʉ dyajwe'emy.
\v 15 Kots n'ijty Jerusalén, net ja teedywyindsʉ́nʉty esʉ israelítʉty ja myʉjja̱'a̱ydyʉjk tni'ʉ'ʉnʉdʉ tadʉ yedyʉjk, es xy'amdooyʉts es ʉj njʉna̱'a̱nʉdʉts ko peky tmʉdaty es wa'an dya'ooktʉ.
\v 16 Es ʉj n'adsooyʉts ko yʉ romanʉ 'yana'amʉn kyaj ñigutíkyʉty es nya'o'kʉm ja ja̱'a̱y pʉn kyajnʉmʉ tyʉy'a̱jtʉn dyaky es ñaywyindánʉdʉt mʉt ja di'ibʉ ʉ'ʉmp, es ñayñika̱jxtu'udʉdʉt.
\v 17 Pa̱a̱ty ko yʉ'ʉjʉty myiindʉ ja ya̱a̱, netyʉ jakumbom nnaxwe'tsy ma̱ uñaaybyajn ma̱ts n'ane'emy, es nétʉts nnigajxʉ tadʉ yedyʉjk.
\v 18 Ja israelítʉty kyaj oj 'yʉʉndʉ éxtʉmts ʉj tʉ n'okwinmay.
\v 19 Yʉ'ʉ je'eyʉ oj ttukni'ʉʉnʉdʉ éxtʉmʉ israelítʉty myʉbʉktʉ, es mʉʉt ja Jesús di'ibʉ o'k; per ja Pa̱a̱blʉ jyʉnáñ ko yʉ Jesús jyiky'aty.
\v 20 Es kom kyajts nmʉwinma̱'a̱ñbyaaty wi'ixʉts ja tʉy'a̱jtʉn ndúnʉt, nétʉts ja Pa̱a̱blʉ nyajtʉʉy pʉn nʉjxa̱a̱mp Jerusalén es jápʉts ja tʉy'a̱jtʉn ndúnʉdʉts.
\v 21 Per ja'a ko yʉ'ʉ 'yamdoo es ja yajkutujkpʉ kopk Augustʉ ttúnʉt ja tʉy'a̱jtʉn, pa̱a̱ty ʉj nya'ítyʉts tsimy extʉ kots ʉj mba̱a̱t ngexy.
\p
\v 22 Net ja Agripʉ t'anma̱a̱y yʉ Festʉ:
\p —Ʉj nandʉ'ʉn nmʉdowaambyʉts wi'ix jyʉna'añʉ tadʉ ja̱'a̱y.
\p Es ja Festʉ 'yadsooy:
\p —Bom xymyʉdówʉt.
\p
\v 23 Jakumbomʉ Agripʉ es ja Berenise jya̱jttʉ es ni'igʉ dyajnigʉxʉ'ktʉ ja myʉj'a̱jtʉn, es tyʉjkʉdʉ ma̱ ja kumoñdyʉjk mʉt ja solda̱a̱dʉ windsʉngópkʉty es mʉt ja Sesareeʉ myʉjja̱'a̱ydyʉjk. Net yʉ Festʉ tnigajxʉ yʉ Pa̱a̱blʉ.
\v 24 Net ja Festʉ t'anma̱a̱y yʉ Agripʉ:
\p —Rey Agripʉ es miidsʉty nidʉgekyʉ di'ibʉ tʉ ñaymyúkʉdʉ mʉt ʉ́jʉty, tya̱a̱ ja yedyʉjk. Mayʉ israelítʉty tʉ xy'anʉʉmʉts mʉt yʉ ja̱'a̱y jap Jerusalén es ya̱a̱ nandʉ'ʉn Sesareeʉ, es dʉ'ʉn jyʉna̱'a̱ndʉ esʉts nya'oogʉt.
\v 25 Per ni wi'ix tsoots ngapatʉ pyojpʉ es 'yoogʉt. Es kom yʉ'ʉ kʉ'ʉm tʉ t'amdoy es ja jyustisʉ yajtúnʉt ma̱ yʉ yajkutujkpʉ kopk Augustʉ, pa̱a̱ty tʉts njʉna̱'a̱ñ kots ngaxa̱'a̱ñ jam.
\v 26 Es kyajts nnijawʉ wi'ixʉts nnijáyʉt yʉ nwindsʉ́n yajkutujkpʉ kopk mʉt yʉ'ʉ. Pa̱a̱ty tya̱a̱ts nyajmíñ ma̱ miits nidʉgekyʉ, es waanʉ ni'igʉ ma̱ mij, yajkutujkpʉ Agripʉ. Tundʉ may'a̱jtʉn, yajtʉ́wdʉ tya̱dʉ ja̱'a̱y esʉts xy'awánʉt wi'ix mba̱a̱t nja̱'a̱yʉts,
\v 27 ja'a ko kyajts njawʉ tyʉy'a̱jtʉnʉty esʉts ngáxʉt ma̱ ja yajkutujkpʉ kopk pʉn kyajts n'awanʉ wi'ixʉ 'yʉ'ʉnʉn.
\c 26
\s Pa̱a̱blʉ, ja rey Agripʉ wyinduuy
\p
\v 1 Net ja Agripʉ t'anma̱a̱y yʉ Pa̱a̱blʉ:
\p —Mba̱a̱t mij xyaky ja mdʉy'a̱jtʉn.
\p Ta ja Pa̱a̱blʉ ttuk'ixy ja kyʉ'ʉ es 'yamóndʉt, es jyʉnáñ:
\p
\v 2 —Jotkujkʉts nnayjyáwʉty esʉts nga̱jxʉt mʉt mij, rey Agripʉ, esʉts nnayñika̱jxtu'udʉdʉts nidʉgekyʉ di'ibʉ israelítʉty tʉ xytyukni'ʉʉnʉts,
\v 3 es waanʉ ni'igʉ ja'agyʉjxm ko mij mnija̱'a̱p tʉgekyʉ wi'ixʉts jaayʉm tii ndundʉ, ʉʉdsʉty israelitʉ ja̱'a̱yʉty, es mjaygyujkʉp di'ibʉts nmadyakypy. Pa̱a̱ty tunʉ may'a̱jtʉn, mʉdoo'ít yajxón.
\p
\v 4 ’Yʉ israelítʉty nidʉgekyʉ tnijawʉ wi'ixʉts n'ijty mʉt yʉ'ʉjʉty ma̱dsʉ nga̱jpn es nandʉ'ʉn Jerusalén, kots nmutsk'a̱jty es extʉ tyamba̱a̱t.
\v 5 Es yʉ'ʉjʉty nandʉ'ʉn ñija̱'a̱dʉp, es pʉn tsyojktʉp jyʉna̱'a̱ndʉt tʉy'a̱jtʉn, kots ʉj n'ʉna̱'k'a̱jty fariseeʉ ja̱'a̱yʉty.
\v 6 Es tyam xyajmíñʉts es xyñi'ʉʉnʉts kots ʉj nmʉbékyʉts ko Dios dyajjikypyʉka̱'a̱ñ yʉ o'kpʉ éxtʉm wya̱ndaky mʉt ʉʉdsʉdyʉ n'aptʉjkʉty.
\v 7 Nidʉgekyʉ israelítʉty 'yawijxtʉp ko Dios tkuydyúnʉt di'ibʉ wya̱ndak, es ja'agyʉjxm t'awdattʉ Dios xʉʉñ koots. Mij rey Agripʉ, yʉ'ʉgyʉjxmʉ tadʉ israelitʉ ja̱'a̱y xyñi'ʉʉnʉdʉ kots ʉj dʉ'ʉn njʉjp'íxy.
\v 8 ¿Ti kyaj miits xymyʉbʉktʉ ko Dios dyajjikypyʉka̱'a̱ñ ja o'kpʉ?
\p
\v 9 ’Ʉjts kʉ'ʉm nwinma̱a̱yʉts tʉʉyʉp kots ʉj nduna̱'a̱ñ mayʉ winma̱'a̱ñ es nmʉdsip'átʉdʉts di'ibʉ pyanejxypy yʉ Jesús nazarenʉ.
\v 10 Es dʉ'ʉnʉts nduuñ kots n'ijty Jerusalén. Ja teedywyindsʉ́nʉty xymyooydyʉts ja kutujkʉn esʉts ʉj nbʉjta̱'a̱gʉt pujxndʉgóty ni nʉ'ʉn di'ibʉ myʉbejkypy yʉ Jesús; es ko dya'o'ktʉ, ʉj tʉdsʉ naty nnaygya̱jxʉdʉ mʉt ja teedywyindsʉ́nʉty.
\v 11 Kana̱k ókʉts ʉj ndʉydyuuñ es agwanʉ tmastu'udʉt yʉ myʉbʉjkʉn. Dʉ'ʉn tʉ ndúñʉts tu'uk tu'ugʉ tsa̱jptʉjk. Njantsytyukmʉdsip'a̱jtyʉts yʉ'ʉjʉty es nbanʉjxʉts extʉ wiink ka̱jpn.
\p
\v 12 ’Es kots ʉjʉ naty nnejxy ma̱ Damaskʉ, yʉ teedywyindsʉ́nʉty tʉ xymyo'oyʉts yʉ kutujkʉn esʉts nʉjx nmatsy di'ibʉ myʉbʉjktʉp ja Jesús.
\v 13 Rey Agripʉ, kotsʉ naty nnejxy, net jam tu'am n'ijxyʉts kijkyxyʉʉ tu'ugʉ ja̱jʉn di'ibʉ miimp tsa̱jwínm. Jantsy mʉk jyajy es kyaj dyʉ'ʉnʉty yʉ xʉʉ jyajy. Tadʉ ja̱jʉn jyajty ma̱ts ʉj nbʉ'a̱a̱y es ma̱dsʉ nja̱ymyʉʉdʉty.
\v 14 Net ʉʉdsʉty nidʉgekyʉ ngʉda̱a̱da̱a̱ydyʉts, es nmʉdooyʉts kots xymyʉgajxy mʉt ja ebreeʉ ayuk, es jyʉna'añ: “Saulʉ, Saulʉ, ¿tits ko xypyajʉdity? Kʉ'ʉm mnayyajtsayútyʉty, éxtʉmʉ yuubʉ ko tnepy yʉ kepyjyʉjptsétsy.”
\v 15 Nétʉts ʉj n'anma̱a̱y: “¿Mbʉ́n mij?, Windsʉ́n.” Esʉts xy'adsooy: “Ʉjtsʉts Jesús, di'ibʉ mij mbajʉdijtypy.
\v 16 Pʉdʉ'ʉk es mdánʉt. Tʉ nnimíñ es mij nmʉga̱jxa̱'a̱ñ es ngajxa̱'a̱ñ esʉ ja̱'a̱y xy'awánʉt di'ibʉ tyam tʉ xy'ixy es di'ibʉ m'íxʉp óknʉm.
\v 17 Es ʉjts mij nyajtso'ogʉp ma̱ israelítʉty es nandʉ'ʉn ma̱ kyaj 'yisraelítʉty. Es tyam ngexy es mnʉjxʉt
\v 18 ma̱ ja'ajʉty es xya'ijxwa̱'xʉt ja ja̱'a̱yʉty es kyaj ñakyyo'oydyʉt ma̱ ja koots it, wa'an dyo'oydyʉ ma̱ ja xʉʉñ it, kʉdiibʉ 'yok'ijnʉdʉt Satanás kyʉjoty, Dios kyʉ'ʉjóty 'yíttʉt; esʉ dʉ'ʉnʉts xymyʉbʉ́ktʉt es yajtuknima'kxtʉt ja pyeky es yajmo'oydyʉt ja kuma̱'a̱ñ mʉt pʉ́nʉty ijttʉp ja Diosʉ jya'ayʉty.” Dʉ'ʉnʉts xy'anma̱a̱y ja Nindsʉn'a̱jtʉm Jesús.
\p
\v 19 ’Pa̱a̱ty, rey Agripʉ, nmʉmʉdooyʉts di'ibʉts ja Jesús xytyuk'ijx tsa̱jwínm es di'ibʉts xy'anma̱a̱y.
\v 20 Jayʉjpts nga̱jxwa'xy ja oybyʉ ayuk ma̱ ja̱'a̱yʉty di'ibáty jap Damaskʉ, ta net di'ibáty Jerusalén es ma̱ tʉgekyʉ Judeeʉ ñax, es nandʉ'ʉn ma̱ di'ibʉ kyaj 'yisraelítʉty; es n'anma̱a̱yʉts nidʉgekyʉ es dyajtʉgátstʉt yʉ wyinma̱'a̱ñʉty es jyʉmbíttʉt ma̱ Dios es ttúnʉt éxtʉm ja Dios jyʉna'añ.
\v 21 Pa̱a̱dyʉts xymya̱jtstʉ ja israelítʉty mʉj tsa̱jptʉjk ñabotsoty esʉts xyjaya'oogándʉ.
\v 22 Perʉ Dios xypyudʉjkʉts es tyamba̱a̱dʉts nga̱jxwa'xy ja 'yayuk mʉt nidʉgekyʉ ja̱'a̱yʉty ko yʉ Jesús yʉ'ʉ dʉ'ʉn ja Kristʉ. Es je'eyʉ njʉna̱'a̱ñʉts di'ibʉ nandʉ'ʉnʉ Moisés es ja Diosʉ kyuga̱jxpʉ kyʉxja̱a̱ydyʉ.
\v 23 Yʉ'ʉjʉty jyʉnandʉ ko koonʉm yʉ Kristʉ 'yayówʉt es taanʉm 'yoogʉt; es ko 'yoogʉt, yʉ'ʉ tim jayʉjp jikypyʉ́kʉp jatʉgok es dyákʉt ja nitsokʉn mʉt di'ibʉ israelítʉty es di'ibʉ kyaj 'yisraelítʉty.
\p
\v 24 Es ko dʉ'ʉn jyʉnáñ yʉ Pa̱a̱blʉ, net ja Festʉ yaxkeky:
\p —¡Tʉ mlokʉ, Pa̱a̱blʉ! Mʉt mayʉ m'ʉxpʉjkʉn tʉ mjʉmbity lokʉ.
\p
\v 25 Per ja Pa̱a̱blʉ 'yadsooy:
\p —Kyajts nlokʉ, gobernadoor Festʉ. Tʉgekyʉ di'ibʉts ngajxypy, tʉy'a̱jtʉn yʉ'ʉ.
\v 26 Esʉ tya̱dʉ rey Agripʉ myʉda̱jtypy ja tʉy'a̱jtʉn di'ibʉts ngajxypy, pa̱a̱dyʉts nniga̱jxta̱'a̱y yajxón ma̱ yʉ'ʉn, mʉt ko kyaj tya̱a̱dʉ tyuun jya̱jtʉ ayu'udsyʉ.
\v 27 Mij, rey Agripʉ, ¿tii mmʉbʉjk éxtʉm jyʉnáñ yʉ Diosʉ kyuga̱jxpʉty? Nnija̱'a̱bʉts ko mmʉbejkypy.
\p
\v 28 Net ja Agripʉ jyʉnáñ:
\p —Mʉt waanʉbʉ mij yʉ m'ayuk xytsyeky es nbanʉjxʉdʉts yʉ Jesukristʉ, dʉ'ʉn, ¿kʉdii?
\p
\v 29 Net ja Pa̱a̱blʉ jyʉnáñ:
\p —Pes mʉt jawaanʉbʉ o mʉt jamaybyʉ, Dios tsyejpy ko mij, rey Agripʉ, es nidʉgekyʉ ja̱'a̱yʉty di'ibʉts yam xymyʉdoo'ijttʉp, nandʉ'ʉnxyʉp mij nʉjx m'ittʉ éxtʉm ʉj, je'eyʉ ko kyaj mʉdʉ kadenʉ.
\p
\v 30 Net ja rey Agripʉ pyʉde'ky, es nandʉ'ʉnʉ Festʉ esʉ Berenise, es nidʉgekyʉ di'ibʉ naty jap uñaaydyʉp,
\v 31 es ñʉjxtʉ wiink tsoo, es ñayjyʉnánʉdʉ:
\p —Tya̱dʉ ja̱'a̱y ni ti tʉ tkatúñ di'ibʉ pátʉp tku'oogʉt o 'yítʉt pujxndʉgóty.
\p
\v 32 Net ja Agripʉ t'anma̱a̱y ja Festʉ:
\p —Tʉʉxyʉp yajnasmátsʉ tya̱dʉ ja̱'a̱y kooxyʉp kʉ'ʉm tʉ tka''amdoy esʉ yajkutujkpʉ kopk pyayo'oyʉdʉt.
\c 27
\s Pa̱a̱blʉ yajmʉnejxy barkoty Romʉ tsoo
\p
\v 1 Ko twinma̱a̱ydyʉ xyajnʉjxa̱'a̱ndʉts jap Italyʉ, net ja Festʉ tkʉyajky ja Pa̱a̱blʉ esʉ wiingátypyʉ tsimyjya'ay ma̱ ja solda̱a̱dʉ windsʉ́n Julyʉ, di'ibʉ jap ijtp ma̱ byatayongʉ Augustʉ.
\v 2 Nétʉts ndʉjkʉdʉ ma̱ tu'ugʉ barkʉ di'ibʉ naty tsoona̱a̱mp Adramityʉ es ñʉjxa̱'a̱ñ Asyʉ. Yʉ Aristárkʉts mʉʉt nnʉjxtʉ, yʉ'ʉ jap kyuga̱jpnʉty Tesalónikʉ, Masedoñʉ ñaxwíñʉdʉ.
\v 3 Jakumbom nja̱jttʉts Sidón. Es jap yʉ solda̱a̱dʉ windsʉ́n Julyʉ tmʉda̱jty yʉ oyjyot es tnasma̱jtsʉ Pa̱a̱blʉ es nʉjx tku'ixy yʉ myʉtnaymyaayʉbʉty.
\v 4 Kots ndso'ondʉ Sidón, nʉjxtʉts aga̱'a̱ñdsyoo ma̱ Tsyipre, mʉt ko mʉk jyantsypyojy es kyaj mba̱a̱t tʉyʉ nnejxyʉts.
\v 5 Es nnʉjxtʉts a̱jkxnáx tsoo Silisyʉ pyʉ'a̱a̱y esʉ Panfilyʉ, es nja̱jttʉts Miirʉ, Lisyʉ ñaxwíñʉdʉ.
\p
\v 6 Jap yʉ solda̱a̱dʉ windsʉ́n tpaty jatu'ugʉ barkʉ di'ibʉ tso'omp Alejandriiʉ es ñʉjxa̱'a̱ñ Italyʉ. Nétʉts xyajtʉjkʉ es nnʉjxtʉts.
\v 7 Es kana̱k xʉʉjʉts ndu'uyo'oydyʉ odya'agyʉ, es jantsy nimʉja̱a̱ nja̱jttʉts wyinduuyʉ Gniidʉ. Es nandʉ'ʉnʉ naty jyantsypyojy. Nétʉts nna̱jxtʉ wyinduuyʉ Salmón es n'awdijttʉts ma̱ Kretʉ,
\v 8 es nnʉjxtʉts nimʉja̱a̱ mejyñbyʉ'a̱a̱y extʉ nja̱jttʉts ma̱ tu'ugʉ it di'ibʉ xyʉ'a̱jtypy Oybyʉ Jyikymyejyñ'a̱a̱, Laseeʉ ka̱jpn wingón.
\p
\v 9 Es dyajtʉgooydyʉ tiempʉ kana̱k xʉʉ es kudsʉ'ʉgʉ kots n'aknʉjxtʉt mʉt ko wyingoonʉ ja xux po'o. Net ja Pa̱a̱blʉ dyajky ja ka̱jxwíjʉn,
\v 10 es t'anma̱a̱y:
\p —Mʉgu'ugʉty, ni'igʉ 'yaxʉʉgʉty yʉ tiempʉ. Pʉn n'aknʉjxʉm, n'ayo'ombátʉmʉ net es nyajtʉgo'oyʉmʉ net ja barkʉ esʉ tsemy, es extʉ njiky'a̱jtʉn'a̱jtʉm.
\p
\v 11 Per yʉ solda̱a̱dʉ windsʉ́n yʉ'ʉ pyanʉjx éxtʉmʉ wyinma̱'a̱ñ yʉ barkʉ ñiwindsʉ́n es yʉ barkʉ ñigapitank, kyaj ja Pa̱a̱blʉ kya̱jxwíjʉn tmʉdoojʉ.
\v 12 Es kom nik oy jatu'ugʉ ka̱jpn di'ibʉ xyʉ'a̱jtypy Fenise ma̱ ja islʉ, es jap tu'ugʉ jikymyejyñ'a̱a̱ madsoo xʉʉ pyʉdsemy, ja'agyʉjxm may twinma̱a̱ydyʉ waanʉ oy ko ñʉjxtʉt jap, es jap dyajnáxʉt ja xux po'o.
\p
\v 13 Ko tyʉga̱jtsy ja poj es myiiñ naje'eyʉ yʉ jʉmboj, net ñay'anma̱a̱yʉdʉ:
\p —Oy njo'omʉm.
\p Ta ñʉjxtʉ ma̱ myʉwingón ja Kretʉ myejyñbya̱'a̱.
\v 14 Per ko waanʉ 'yijty, net tyʉga̱jtsy ja poj es myiiñ jantsy mʉk tuboj,
\v 15 es dyajnejxy ja barkʉ wiink tsoo. Es kom mʉk pyojy, kyajts mba̱a̱t nnʉjxtʉ éxtʉmts nnʉjxa̱'a̱ndʉ. Nétʉts nmatstuttʉ ja barkʉ es ja poj myʉnʉjxʉdʉt madsoo myʉnʉjxa̱'a̱ñʉty.
\v 16 Nétʉts nna̱jxtʉ pyʉ'a̱a̱y ma̱ tu'ugʉ mutsk islʉ di'ibʉ xyʉ'a̱jtypy Kaudʉ, ma̱ waanʉ poj myooñ. Es jantsy nimʉja̱a̱ nyajtʉjkʉts ma̱ barkʉ ja barku'unk di'ibʉdsʉ naty tʉ nwoondʉ.
\v 17 Kots nyajtʉjkʉdʉ ja barku'unk, nétʉts nwo'onda̱'tstʉ ja mʉj barkʉ mʉt kana̱a̱gʉ tejxyñ kʉdiibʉ jyaanwa̱'xʉt. Es ndsʉ'kʉdʉts ko ñejxy ja barkʉ pu'ujótm ma̱ txʉ'aty Sirte. Es net nyajjʉna̱jktʉts ja barkʉ wit es yʉ poj yajnejxyʉty dʉ'ʉñʉ.
\v 18 Jakumbom kyajpʉ mʉk poj myooñ. Net ja barkʉ tsyemy ñʉgujʉbijptsondáky.
\v 19 Es ja myʉdʉgʉk xʉʉ ʉʉdsʉty nyajpʉdsʉʉmdʉ di'ibʉ mʉdʉ barkʉ tyu'uyo'oy.
\v 20 Kana̱k xʉʉ kyajpʉ xʉʉ 'yok'ya'ijxnʉ, es ni mʉdsa̱'a̱, ja'a ko ja poj es ja tuu mʉk jyantsywyepy. Nja̱'a̱ydyʉgooydyaayñʉts tʉgekyʉ wi'ixʉts nnitso'ogʉt.
\p
\v 21 Es ko jeky 'yijnʉ, kyajts n'okka̱a̱yñʉdʉ, net ja Pa̱a̱blʉ jyʉnáñ:
\p —Mʉgu'ugʉty, tʉʉxyʉp xymyʉdoogúkʉdʉ es kʉdiibʉxyʉp tʉ ndso'onʉm Kretʉ es kyajxyʉp dʉ'ʉn n'ayo'om.
\v 22 Per tyam katʉ mjotmay'ooktʉ, ni pʉ́n kya'oogʉt, oy tya̱dʉ barkʉ wyindʉgóyʉt.
\v 23 Pes tsu'uy tu'ugʉ Diosʉ 'yanklʉs n'ijxyʉts,
\v 24 es xy'anma̱a̱yʉts: “Katʉ mdsʉ'ʉgʉ Pa̱a̱blʉ, mja̱'tʉp ma̱ ja yajkutujkpʉ kopk. Nandʉ'ʉnʉ Diosʉ may'a̱jtʉn mdu'unxʉ es nidʉgekyʉ di'ibáty mij mmʉʉdʉty barkoty, kʉdiibʉ pʉ́n 'yoogʉt.”
\v 25 Pa̱a̱ty mʉgu'ugʉty, jotkujk'áttʉ. Ʉj nmʉbejkypyʉts éxtʉm ja Dios jyʉna'añ.
\v 26 Per yʉ jikymyejyñ yʉ'ʉ net xyajnʉjxʉm ma̱ tu'ugʉ islʉ.
\p
\v 27 Es ko 'yijty majtsk sʉma̱a̱n ma̱ts ndu'uyo'oydyʉ, net koots jápʉdsʉ naty Adriyátikʉ Jikymyejyñóty es ja mʉk poj xyajnejxyʉts ana̱jñ aga̱'a̱ñ. Es tsu'pʉn yʉ marineerʉty wyinma̱a̱ydyʉ ko tpa̱a̱da̱'a̱ndʉ nax.
\v 28 Net tkijxtʉ nʉ'ʉnʉn kyʉ́kʉty ja jikymyejyñ, es t'ijxtʉ ko je'eyʉ i'px ma̱jmókx tu'uk metrʉ. Es waanʉ n'aknʉjxtʉts, net tkijxkojkpʉ jatʉgok. Je'eyʉ i'px jʉxtujk metrʉ.
\v 29 Es tsyʉ'kʉdʉ ko nʉjx kyotʉ ma̱ jamʉ tsa̱a̱ nʉjoty. Net dyajjʉna̱jktʉ taxkʉ pujxn ajo'kn ʉxkʉ'p tsoo es t'awixtʉ jotmaymyʉʉt wi'ix xyʉʉñʉt.
\p
\v 30 Es ja marineerʉty twinma̱a̱ydyʉ, net dyajjʉna̱jktʉ ja barku'unk es kya'aga̱'a̱ndʉ. Nʉgoobʉ jyʉnandʉ ko dyajjʉnaka̱'a̱ndʉ pujxn ajo'kn ma̱ barkʉ kopk.
\v 31 Es ja Pa̱a̱blʉ t'awa̱'a̱nʉdʉ ja solda̱a̱dʉ windsʉ́n es yʉ syolda̱a̱dʉtʉjk, es t'anma̱a̱y:
\p —Pʉnʉ tya̱a̱dʉ kyaj wyʉ'ʉmdʉ barkoty, kyaj ndsókʉm.
\p
\v 32 Net ja solda̱a̱dʉtʉjk ttsujktujktʉ ja barku'ungʉ tyejxyñ es dyajkuna̱jxtʉ mejyñóty.
\p
\v 33 Es kajamóñʉmʉ Pa̱a̱blʉ t'anma̱a̱ydyʉ nidʉgekyʉ:
\p —Tyam majtsk sʉma̱a̱n miidsʉty kyaj mma̱'a̱dʉ es kyaj mgaydyʉ.
\v 34 Tyam nmʉnu'xtáktʉp es mgáydyʉt oynʉ'ʉnʉn es xymyʉdátʉt ja mʉja̱a̱ es m'akjiky'áttʉt. Ni tu'uk pʉ́n kya'ooga̱'a̱ñ.
\p
\v 35 Es ko dʉ'ʉn ja Pa̱a̱blʉ jyʉnáñ, ta tkone'ky tu'ugʉ tsa̱jkaaky, es tja̱'a̱ygyʉdáky ja Dios ma̱ 'yittʉ nidʉgekyʉ. Net dyajwa'xy ja tsa̱jkaaky es kyaay.
\v 36 Net nidʉgekyʉ jyotkujkʉdyaaydyʉ es kyaaydyʉ nandʉ'ʉn.
\v 37 Ja'a naty ʉʉdsʉty nidʉgekyʉ majtsk mʉgo'px jatʉgʉ'px ma̱jmókx tu'uk.
\v 38 Es ko kyaaydyaaydyʉ, net tkujʉbijpna̱jxta̱a̱ydyʉ yʉ triigʉ mejyñóty es ja barkʉ waanʉ tyo'tykyʉt.
\s Barkʉ wyindʉgoy
\p
\v 39 Ko xyʉʉñʉ yʉ marineerʉty kyaj t'ixy'attʉ ja nax, per t'ijxtʉ tu'ugʉ pu'u jot es jyʉnandʉ pʉn mba̱a̱t ñejxy ja barkʉ jam.
\v 40 Es tmʉdsujkʉdyaaydyʉ ja tejxyñ di'ibʉ wyiint'a̱jtypy ja pujxn ajo'kn, es wyʉ'ʉmda̱a̱y jap mejyñóty. Es dyaj'yuungʉdʉ ja kepy di'ibʉ ja barkʉ tu'umooyʉp. Net tpʉjtákʉ jatʉgok ja barkʉ wyit es ja poj pyudʉ́kʉdʉt ñʉjxʉt ma̱ pu'u ñipety.
\v 41 Ja barkʉ oj ñejxy. Esʉ net ja barkʉ kyopk tya̱'tspejky pu'ujótm es kyaj mba̱a̱t ñakyyi'xy, es ja jikymyejyñ myʉjwojppéty jam barkʉ ʉx'am es tsya̱'pxtso'oñ ja barkʉ.
\v 42 Net ja solda̱a̱dʉtʉjk tjaya'oogándʉ nidʉgekyʉ tsimyjya'ay kʉdiibʉ kya'agʉt nʉgʉyaapy.
\v 43 Per ja solda̱a̱dʉ windsʉ́n yʉ'ʉ yajtso'ogaampy ja Pa̱a̱blʉ es kyaj dyajky yʉ kutujkʉn es ja syolda̱a̱dʉtʉjk dya'oogʉt ja ja̱'a̱y. Net dyajkutijky di'ibʉ jyajtypy ñʉʉwoonʉt es ñʉjxʉt jawyiin es tpa̱a̱dʉt ja nax.
\v 44 Di'ibʉ kyaj tjattʉ ñʉʉwoonʉt, ta tma̱jtstʉ ta̱a̱blʉ pedazʉ di'ibʉ ja barkʉ tʉ tyuktʉjʉdya'ay, es dʉ'ʉn pyʉdsʉʉmda̱a̱ydyʉ nidʉgekyʉ jikymyejyñóty, es jya̱jttʉ ma̱ nax.
\c 28
\s Pa̱a̱blʉ jap Maltʉ
\p
\v 1 Ko nbʉdsʉʉmda̱a̱ydyʉts nidʉgekyʉ ma̱ jikymyejyñʉn, nétʉts nnija̱'a̱dʉ ko ja islʉ txʉ'aty Maltʉ.
\v 2 Es ja ja̱'a̱yʉty di'ibʉ jap kuga̱jpnʉty jantsy oyjya'ayʉty, oj dyajmʉ́jʉdʉ jʉʉn, ja'a ko xyuxy es tyu'uyʉ naty, es xywyooda̱a̱ydyʉts nidʉgekyʉ es njokxpʉ́kʉdʉts.
\v 3 Net ja Pa̱a̱blʉ dyajmiiñ yʉ ja̱'a̱xyʉ tʉ'ʉtspʉ es tpʉjtáky ma̱ jʉʉnʉn. Es tu'ugʉ awa̱'a̱ndsa̱'a̱ñ pyʉdseemy ma̱ ja ja̱'a̱xyʉn, ja jʉʉnʉ naty kyugekypy, ta tkʉmʉdsu'tsʉ ja Pa̱a̱blʉ, es jamyʉ oj wyʉ'ʉmʉ kyʉ'ʉgʉjxm.
\v 4 Es ko t'ijxtʉ ja ja̱'a̱yʉty di'ibʉ jam kuga̱jpn ko Pa̱a̱blʉ tʉ tsyu'udsyʉty yʉ tsa̱'a̱ñ es tam tyʉʉyñʉ kyʉ'ʉgʉjxy, net ñay'anma̱a̱yʉ ak yʉ'ʉjʉty:
\p —Pa̱a̱ty dʉ'ʉn tʉ jyatyʉ tya̱dʉ yedyʉjk ko tʉy'a̱jtʉn axʉk ja̱'a̱y yʉ'ʉ. Oy tʉ jyatse'eky jikymyejyñóty, perʉ Dios kyaj tʉ pyʉjta'agyʉty es jyiky'átʉt.
\p
\v 5 Perʉ Pa̱a̱blʉ je'eyʉ twinxijty ja tsa̱'a̱ñ jʉʉnóty es kyaj ti jya̱jtʉ.
\v 6 Ja ja̱'a̱yʉty nidʉgekyʉ t'awixtʉ na̱'a̱ ja Pa̱a̱blʉ kyʉ'ʉ kyixe'eky o pojʉn 'yoogʉt. Es ko jeky 'yijty es kyaj ti jyátyʉty ja Pa̱a̱blʉ, net dyajtʉga̱jtstʉ wyinma̱'a̱ñ es jyʉnandʉ ko Pa̱a̱blʉ yʉ'ʉ tu'ugʉ dios.
\p
\v 7 Es wingón ma̱ ja it, tam tu'ugʉ yuudáknʉ ja̱'a̱y di'ibʉ xyʉ'a̱jtypy Publyʉ, es ana'amp ma̱ tadʉ islʉ. Yʉ'ʉts xymyooy yʉ ja̱jttákn es xyajka̱a̱ydyʉts jantsy oy tʉgʉk xʉʉ.
\v 8 Es ja Publyʉ tyeety tap kyo'knʉ mʉt ja ne'pyñbya̱'a̱m esʉ jʉʉn. Net ja Pa̱a̱blʉ oj tku'ixy ja puma̱'a̱y, es kya̱jxtáky es ja kyʉ'ʉ tpʉjtáky ma̱ ja puma̱'a̱y. Es net 'yagʉdaky.
\v 9 Net dyajmiinda̱a̱ydyʉ yʉ pyuma̱'a̱y di'ibʉ jap tsʉna̱a̱ydyʉp ma̱ islʉ, es 'yagʉdakta̱a̱ydyʉ nidʉgekyʉ.
\v 10 Es xyjantsywyindsʉ'kʉdʉts, es ok kots ndʉjkʉ ma̱ jatu'ugʉ barkʉ, xymyooydyaayʉts tʉgekyʉ di'ibʉts nnidu'uyo'oyʉp.
\s Pa̱a̱blʉ jya'ty Romʉ
\p
\v 11 Es ko n'ijttʉts tʉgʉk po'o jap Maltʉ, taats ndʉjkʉ ma̱ tu'ugʉ Alejandriiʉ byarkʉ di'ibʉ jap yajna̱jx yʉ xuxpo'o es tmʉdaty kʉxtsetsy di'ibʉ yʉ'ʉ dyios'a̱jttʉp, di'ibʉ tyukxʉ'a̱jtypy dios xeeñ, Kástor esʉ Póluks.
\v 12 Nétʉts ʉʉdsʉty nja̱jttʉ Sirakusʉ. Es jápʉts nwʉ'ʉmʉdʉ tʉgʉk xʉʉ.
\v 13 Jápʉts ndso'ondʉ es ndu'uyo'oyʉts ma̱ tʉgekyʉ mejyñbya̱'a̱ extʉ nja̱jtyʉts Rejyʉ. Es jakumbom ndso'ondʉts, es kom jʉmbojp, myʉmajtsk xʉʉ nja̱jttʉts Puteoli.
\v 14 Es jápʉts nbattʉ nija'adyʉ nmʉgu'uktʉjkʉts di'ibʉts xyajwʉ'ʉmdʉ tuk sʉma̱a̱n, es óknʉmts nja̱'ttʉ Romʉ.
\p
\v 15 Ko ja nmʉgu'uktʉjkʉts jap Romʉ tʉ tmʉdowdʉ ko ʉʉdsʉty nnʉjxtʉ, net tsyo'ondʉ es xyjʉjp'yo'oya̱'a̱ndʉts tu'a̱a̱y. Jamts nnaybyátʉdʉ ma̱ txʉ'aty Apyʉ Ma̱a̱y. Es óknʉmts nnaybyátʉdʉ mʉt ja wiinkpʉ nmʉgu'uktʉjkʉty ma̱ txʉ'aty Tʉgʉʉgʉ Ja̱jttákn. Ko Pa̱a̱blʉ t'ijxy, net jyotkujkʉ es tja̱'a̱ygyʉdáky ja Dios.
\p
\v 16 Kots nja̱'ttʉ Romʉ, net ja Pa̱a̱blʉ yajmooy yʉ kutujkʉn es abeky tsyʉʉnʉt mʉt tu'ugʉ solda̱a̱dʉ di'ibʉ kwentʉ'átʉdʉp.
\s Pa̱a̱blʉ Diosʉ 'yayuk tka̱jxwa'xy jap Romʉ
\p
\v 17 Es ko 'yijty tʉgʉk xʉʉ, Pa̱a̱blʉ tnigajxʉ ja israelítʉdyʉ myʉjja̱'a̱ydyʉjk di'ibʉ ijttʉp Romʉ. Es ko ñaymyujkʉdʉ, net t'anma̱a̱y:
\p —Mʉgu'uktʉjkʉty, ni ti tsípʉts ngatúñ mʉt ja nmʉ'israelítʉty es ni ja'a di'ibʉ jaayʉm tyuundʉp ja n'aptʉjkʉdyʉts. Per ja nja̱'a̱y'a̱jtʉm di'ibʉ Jerusalén xymya̱jtstʉts es xykyʉyajkyʉts ma̱ romanʉ ja̱'a̱y.
\v 18 Es ko xyajtʉʉda̱a̱yʉts yʉ'ʉjʉty, net jyʉnandʉ ko kyajtsʉ nbeky wi'ixʉts n'oogʉt. Es nétʉts xyjanasmatsʉyándʉts.
\v 19 Perʉ nja̱'a̱y'a̱jtʉm kyaj ttsojktʉ esʉts nyajnasmátsʉt. Pa̱a̱dyʉts ʉj n'amdooy esʉts nmínʉt ya̱ Romʉ es yʉ yajkutujkpʉ kopk ttúnʉt yʉ njustísʉts, óyʉts ni tits wi'ix ngatukni'ʉʉnʉ ngʉ'ʉm ja̱'a̱y'a̱jtʉm.
\v 20 Pa̱a̱ty tʉ nyaxʉdya'aydyʉ es nnay'ijx nnaybyátʉm es nmʉga̱jxʉt. Kadenʉ kʉ'ʉxótsyʉts ʉj n'ity ja'agyʉjxm di'ibʉ njʉjp'ijxʉm, ʉdsa̱jtʉm israelitʉ ja̱'a̱yʉty.
\p
\v 21 Net jyʉnandʉ ja israelítʉdyʉ mʉjja̱'a̱ydyʉjk:
\p —Ʉʉdsʉty kyajnʉmts n'axa̱jʉ ni tu'ugʉ neky mijtskyʉjxm di'ibʉ tso'omp Judeeʉ, es ni pʉ́n nmʉgu'uk'a̱jtʉm israelítʉty di'ibʉ ja̱jtp kyaj jyʉna'añ ko axʉʉk mij tʉ mduñ.
\v 22 Ʉʉdsʉty nmʉdowaambyʉts di'ibʉ mij mwinmaapy es di'ibʉ mij mga̱jxaampy, ja'a ko nnija̱'a̱bʉts ko oytyim ma̱a̱ty ja ja̱'a̱y jyʉna̱'a̱ndʉ ko kyaj 'yóyʉty nmʉbʉjkʉm ko Jesús yʉ'ʉ Kyrístʉty.
\p
\v 23 Net tpʉjtáktʉ tu'ugʉ xʉʉ es jya̱jttʉ may ja ja̱'a̱y ma̱ yʉ Pa̱a̱blʉ. Es jépyʉp tsyondaky es extʉ kyudsu'ujʉ Pa̱a̱blʉ tnigajxy ja Diosʉ kyutujkʉn, es dʉ'ʉn ttuk'ijxtʉ ja ja̱'a̱y pʉn wi'ix jyʉnandʉ yʉ Moisés es ja Dios kyuga̱jxpʉty es ja ja̱'a̱y ttukmʉbʉ́ktʉt ko yʉ Jesús yʉ'ʉ dʉ'ʉn ja Kristʉ.
\v 24 Es nija'ajʉty tkupʉjktʉ éxtʉm ja Pa̱a̱blʉ jyʉnáñ, per yʉ wiinkpʉ kyaj tmʉbʉjktʉ.
\v 25 Es ko kyaj ti'igyʉ tʉ ñaygya̱jxʉdʉ, net tsyo'onnʉdʉ oga̱'a̱n, tʉ ja Pa̱a̱blʉ jyʉna'añ:
\p —Oy tʉ jyʉna'añ yʉ Espíritʉ Santʉ mʉt ja n'aptʉjk'a̱jtʉm éxtʉm ya''anʉʉmʉ yʉ Diosʉ kyuga̱jxpʉ Isaiiʉ:
\q
\v 26 Nʉjx anʉʉmʉ tadʉ ja̱'a̱y:
\q Oy miidsʉty xyjamʉdowdʉ,
\q ni na̱'a̱ xykyajaygyúkʉdʉt;
\q oy xyja'ijxpʉdʉ,
\q ni na̱'a̱ xykyamʉwinma̱'a̱ñbya̱a̱ttʉt.
\q
\v 27 Mʉt ko tadʉ ja̱'a̱yʉdyʉ jyot tʉ jyʉmbittʉ juun,
\q kyaj myʉdowdʉ
\q es tʉ ja wyiin dyajpi'itstʉ,
\q dʉ'ʉn tka'íxtʉt mʉt ja wyiin
\q es tkamʉdówʉt mʉt ja tyatsk,
\q es kyaj tjaygyúkʉdʉt mʉt ja jyot,
\q es kyajts ʉj xyñimíndʉt esʉts nyajnitso'ogʉt.
\p
\v 28 Esʉ Pa̱a̱blʉ 'yakjʉnáñ:
\p —Jaygyúkʉdʉ miidsʉty ko tyam Dios t'awanʉya'añʉ tya̱dʉ nitsokʉn mʉt di'ibʉ kyaj 'yisraelítʉty, es yʉ'ʉjʉty myʉdowándʉp.
\p
\v 29 Ko Pa̱a̱blʉ dʉ'ʉn jyʉnáñ, net ja israelítʉty ñaygya̱jxʉdʉ ak yʉ'ʉjʉty es ñʉjxtʉ.
\p
\v 30 Es ja Pa̱a̱blʉ 'yijty majtsk jʉmʉjt ka'pxy ma̱ tyʉjk ajuydyiky es t'axa̱jʉ nidʉgekyʉ di'ibʉ nimiinʉp,
\v 31 es tka̱jxwa'xy wi'ix ja Diosʉ kyutujkʉn. Es ttuk'ʉxpʉktʉ nandʉ'ʉn mʉt yʉ'ʉgyʉjxm ja Nindsʉn'a̱jtʉm Jesukristʉ. Ni pʉ́n kya''adsípyʉty. 
