\id ROM

\h ROMANɄS
\mt Neky Di'ibʉ Pa̱a̱blʉ Tyuknigajxtʉ Ja Romanʉs Ja̱'a̱yʉty
\c 1
\p
\v 1 Ʉj Pa̱a̱blʉ, Jesukristʉ myʉduumbʉ. Diósʉts xywyin'ijx es xypyʉjtákyʉts éxtʉmʉ 'yapóstʉlʉ esʉts nga̱jxwa̱'xʉt yʉ oybyʉ 'yayuk.
\p
\v 2 Tya̱dʉ oybyʉ ayuk Dios wya̱ndak dyakáñ extʉ jékyʉp mʉt ja kyuga̱jxpʉty, es yʉ'ʉjʉty kyʉxja̱a̱ydyʉ ma̱ ja Diosʉ jyaaybyajtʉn.
\v 3 Yʉ'ʉ dʉ'ʉn ja ayuk ma̱ yajmadya'aky ja Nindsʉn'a̱jtʉm Jesukristʉ, ja Diosʉ 'yU'unk di'ibʉ jya'ay'a̱jtʉngyʉjxm ijty ja rey Davit tyʉʉmp 'ya̱a̱ts,
\v 4 es nandʉ'ʉn ñigʉxe'eky ko Diosʉ 'yU'unk ko Espíritʉ Santʉkyʉjxm es mʉdʉ Diosʉ myʉk'a̱jtʉn jyikypyejky ma̱ 'ye'ky.
\v 5 Yʉ Jesukristʉ myay'a̱jtʉngyʉjxm tʉ xypyʉjta'agyʉts éxtʉmʉ 'yapóstʉlʉty, esʉts nga̱jxwa̱'xʉt ja 'yayuk ma̱ tʉgekyʉ naxwíñʉdʉ, es ndukmʉmʉdówʉdʉts es ndukmʉbʉ́ktʉdʉts.
\v 6 Es nandʉ'ʉn jam ma̱ yʉ'ʉjʉty Dios tʉ mwin'íxʉdʉ es mja̱'a̱y'átʉdʉt ja Jesukristʉ.
\p
\v 7 Nduknigajxtʉptsʉ tya̱dʉ neky miidsʉty nidʉgekyʉ di'ibáty ijttʉp Romʉ, di'ibátyʉ Dios tsojkʉdʉp es tʉ wyin'íxʉdʉ es dyajnʉjxtʉt tu'ugʉ jiky'a̱jtʉn wa̱'a̱tspʉ. Wa'anʉ nDios Teety'a̱jtʉm esʉ Nindsʉn'a̱jtʉm Jesukristʉ mgunu'xʉdʉ es mmo'oyʉdʉ ja agujk'a̱jt jotkujk'a̱jtʉn.
\s Pa̱a̱blʉ ñʉjxa̱'a̱ñ Romʉ
\p
\v 8 Tim jawyiin, mʉt yʉ'ʉgyʉjxmʉ Jesukristʉ, nja̱'a̱ygyʉdákypyʉts ja Dios mʉt nidʉgékyʉty miidsʉty mʉt ko yajmadya'aky'áty ja mmʉbʉjkʉnʉty oytyim ma̱a̱ty ma̱ tʉgekyʉ naxwíñʉdʉ.
\v 9 Ja Dios di'ibʉts nmʉdiimpy amumdu'uk jot es nga̱jxwa'xyʉts ja oybyʉ ayuk di'ibʉ ñimadyakypy ja 'yU'unk, yʉ'ʉ dʉ'ʉn ñija̱'a̱p wi'ixʉts dʉ'ʉñʉm njamyatstʉ miidsʉty ma̱ts ti n'amdoy nbʉjktsóy kots nga̱jxta'aky.
\v 10 Ja'ats n'amdeepy nbʉjktseebyʉts ja Dios es xyajmada̱'a̱gʉt, pʉnʉ dʉ'ʉn yajkutíky, esʉts nʉjx miits ngu'ixtʉ,
\v 11 mʉt ko nwin'ixándʉp es ʉjtskyʉjxmʉ Espíritʉ Santʉ myadakʉn mmo'oyʉdʉt, es dʉ'ʉn myajmʉjwiinxʉdʉ ja mmʉbʉjkʉn.
\v 12 Ja'ats ʉj n'andijpy es ndsejpyʉts kodsʉ naty n'ity mʉt miidsʉty, nnayya'ijt nnayyajxo'onʉm nigijxy mʉdʉ tya̱dʉ mʉbʉjkʉn di'ibʉ nmʉda̱jtʉm.
\p
\v 13 Mʉgu'ugítʉty, ndsejpyʉts es xyñijáwʉdʉt ko kana̱k ok tʉ njaninʉjxa̱'a̱ndʉ. Tʉ njantsyjyaku'ixa̱'a̱ndʉ es ʉjtskyʉjxm oy mwʉ'ʉmdʉt mʉdʉ Dios, dʉ'ʉn éxtʉm tʉ ndúñʉts ma̱ yʉ wiinkpʉ naxwíñʉdʉ.
\v 14 Pes xypyátpʉts nga̱jxwa̱'xʉdʉts ja Diosʉ 'yayuk, dʉ'ʉn ma̱ yʉ di'ibʉ grieegʉty es nandʉ'ʉn di'ibʉ kyaj gyrieegʉty, ma̱ di'ibʉ ʉwijy ka̱jxwijyʉty es éxtʉm nandʉ'ʉn di'ibʉ kyaj 'yʉwijy kya̱jxwijyʉty.
\v 15 Pa̱a̱dyʉts njantsytsyeky es nga̱jxwa̱'xa̱'a̱ñʉts ja oybyʉ ayuk ma̱ miits m'ittʉ jap Romʉ.
\s Oybyʉ ayukʉ myʉk'a̱jtʉn
\p
\v 16 Pes kyajts ʉj nduktsoydyúñ ja oybyʉ ayuk, mʉt ko yʉ'ʉ dʉ'ʉn ja myʉk'a̱jtʉnʉ Dios es ñitso'oktʉt nidʉgékyʉty di'ibʉ myʉbʉjktʉp, tim jawyiin mʉt ja di'ibʉ israelítʉty, per nandʉ'ʉn mʉt ja di'ibʉ kyaj 'yisraelítʉty.
\v 17 Ja'a ko mʉt yʉ oybyʉ ayuk n'ixy'a̱jtʉm ko ja̱'a̱y je'eyʉ oy wyʉ'ʉmdʉ mʉt ja Dios ko myʉbʉ́kʉdʉ, éxtʉm ja Diosʉ jyaaybyajtʉn jyʉna'añ: “Di'ibʉ myʉbʉjkʉngyʉjxm oy wʉ'ʉmp mʉt ja Dios, yʉ'ʉ dʉ'ʉn jiky'átʉp.”
\s Naxwíñʉdʉ ja̱'a̱yʉ pyeky
\p
\v 18 Nnija̱'a̱m ko Dios tkexy extʉ tsa̱jpótmʉ myʉj tʉydyu'unʉn mʉt nidʉgekyʉ axʉk ja̱'a̱yʉty, ja'a ko mʉt ja 'yaxʉk'a̱jtʉn t'ʉxtijtʉ ja tʉy'a̱jtʉn.
\v 19 Ñija̱'a̱dʉp yajxón di'ibʉ mba̱a̱t yajnijáwʉ wi'ixʉ dʉ'ʉn ja Dios, mʉt ko Diosʉ dʉ'ʉn tʉ tyuknijáwʉdʉ yʉ'ʉjʉty.
\v 20 Na̱'a̱bʉ Dios dyajkojy ja naxwíñʉdʉ es extʉ tyamba̱a̱t, tʉgekyʉ tya̱a̱dʉ mba̱a̱t xytyukjaygyujkʉm wi'ix yʉ'ʉ ja Dyios'a̱jtʉn, es ko Dios mba̱a̱t ttuñ oytyiity winʉ xʉʉ winʉ tiempʉ. Pa̱a̱ty ni pʉ́n tkanime'xy oy jyajʉna̱'a̱ndʉ ko kyaj tnijáwʉdʉ.
\v 21 Pes oy tja'ixy'a̱jtpʉdʉ dʉ'ʉn ja Dios, kyaj tʉ twindsʉ'ʉgʉdʉ éxtʉm ja Dios es ni je'eyʉ tʉ tkaja̱'a̱ygyʉda̱'a̱ktʉ ja Dios, nik ni'igʉ tʉ dyajjʉjptʉgóydyʉ. Ja'ayʉ wyinma̱'a̱ñ'a̱jttʉp di'ibʉ kyaj ti ttsooty esʉ jyot wyinma̱'a̱ñ tpʉjta'aky jantsy juun. Pa̱a̱ty tʉ wye'emy kubi'its ku'ook.
\v 22 Oy jyanayñiga̱jxʉdʉ ko kyuwijy'átyʉty, per nʉgoo jyantsylyokʉ'attʉ.
\v 23 Ja'a ko tʉ dyajtʉgátstʉ ja myʉj'a̱jtʉnʉ Dios di'ibʉ kyaj tyʉgoy, mʉt ja 'yawinnax ja ja̱'a̱yʉty di'ibʉ o'ktʉp, es extʉ ya''agojwinna̱jxtʉp ja joon jʉyujkʉty, tsa̱'a̱ñʉty esʉ añimal di'ibʉ taxkʉ kyʉ'ʉ tyeky.
\p
\v 24 Pa̱a̱dyʉ Dios tʉ tna'ixy mʉt ja axʉʉkpʉ winma̱'a̱ñ di'ibʉ yʉ'ʉjʉty myʉda̱jttʉp, es dʉ'ʉn tʉ ttundʉ di'ibʉ tsoydyu'un mʉʉt nidu'uk nidu'uk.
\v 25 Mʉt ko kyaj tʉ tmʉbʉktʉ ja tʉy'a̱jtʉn, ja'ayʉ ja andakʉn, es tʉ twindsʉ'ʉgʉdʉ es t'awdattʉ di'ibʉ Dios yajkoj es kyaj t'awdattʉ kʉ'ʉmʉ Dios di'ibʉ may'a̱jt windsʉ'kʉp winʉ xʉʉ winʉ tiempʉ. Wa'an dʉ'ʉnʉty.
\p
\v 26 Pa̱a̱dyʉ Dios tyukmʉ'íxʉty yʉ wyinma̱'a̱ñ ja tsoydyu'un mʉʉtpʉ. Pes extʉ yʉ toxytyʉjkʉty tʉgatsy 'yadʉ'ʉtstʉ es kʉdiinʉm éxtʉm jyapa̱a̱dyʉty.
\v 27 Es nandʉ'ʉnʉ dʉ'ʉnʉ yedyʉjkʉty kyaj ttundʉ mʉt ja toxytyʉjk, yʉ'ʉyʉ wyinma̱'a̱ñ'a̱jttʉp 'yadʉ'ʉdsa̱'a̱ndʉ kʉjkkaknáxy. Yʉ yedyʉjkʉty ttundʉ tsoydyu'un mʉʉtpʉ ak yʉ'ʉjʉty, pa̱a̱ty dyajnáxtʉ ja ayo'on esʉ tʉydyu'unʉn ma̱ ja kyʉ'ʉm nini'x, éxtʉm ñitʉ́kʉdʉ.
\p
\v 28 Es éxtʉm yʉ'ʉjʉty kyaj twindsʉ'ʉgʉya̱'a̱ndʉ Dios, pes ja Dios tʉ 'yʉxtíjʉnʉ mʉt ja axʉʉkpʉ winma̱'a̱ñʉty, es dʉ'ʉn ttúndʉt di'ibʉ kyaj jyapa̱a̱dyʉty ttúndʉt.
\v 29 Yʉ'ʉyʉ jyot'a̱jt wyinma̱'a̱ñ'a̱jttʉp tʉgekyʉ axʉk winma̱'a̱ñ, mʉ'induunk, adsojk, axʉkja̱'a̱y'a̱jtʉn, naywyinnaxʉja̱'a̱k, yajja̱'a̱y'o'ktʉp, tsip ja̱'a̱yʉty, win'ʉ'ʉndʉp, ak jʉmbit ti t'ixtʉ, pi'tska̱jxtʉp,
\v 30 ñiga̱jx ñimadyáktʉp axʉʉk ja myʉgu'ugʉty, myʉdsip'a̱jttʉp ja Dios, axʉk ka̱jxtʉp, mʉj pátʉdʉp, mʉj ñaydyíjʉdʉ, myʉwinma̱'a̱ñbyat'adʉ́tstʉp axʉʉk, kyajʉ tya̱a̱k tyeety tmʉmʉdowdʉ,
\v 31 kyaj ti tjaygyukʉya̱'a̱ndʉ, kyaj tkuydyundʉ 'yayuk, kyaj tmʉdattʉ tsojkʉn, ni ti pa''ayo'on tkamʉdaty.
\v 32 Yʉ'ʉjʉty ñija̱'a̱dʉp yajxón wi'ix ja Dios tʉ dyajnigutúkʉ. Ñija̱'a̱dʉp ko di'ibáty tyuundʉbʉ tya̱a̱dʉ dʉ'ʉmbʉ, yʉ'ʉ nitʉjkʉp ja o'kʉn; per dʉ'ʉñʉm t'aktundʉ, es extʉ tyukxondáktʉp ko wiinkpʉty nandʉ'ʉn ttundʉ.
\c 2
\s Dʉ'ʉnʉ Diosʉ tyʉydyu'unʉn tpayo'oy éxtʉm pyaadyʉty
\p
\v 1 Pa̱a̱ty mij di'ibʉ wiinkpʉ mbeky'ijxypy, kyaj mij xymyʉdaty ja nayñima'xʉ oy mdimpʉn'a̱jtpʉ, ja'a ko wiinkpʉ xypyeky'ixy, kʉ'ʉm mij mnaydyuknika̱jxpétyʉty, mʉt ko yʉ'ʉ mdimtiimpy di'ibʉ yʉ'ʉ nandʉ'ʉn tyiimpy.
\v 2 Yajxón nnija̱'a̱m ko Dios tyukkumʉdowaampy nidʉgekyʉ pojpʉ tuumbʉ es ko Dios pyayo'oyaampy nidʉgekyʉ tuknáxʉty dʉ'ʉn éxtʉm tyʉy'a̱jtʉnʉty.
\v 3 Es mij ko xypyayo'oy ja wiinkpʉty es nandʉ'ʉn m'adʉ'ʉtsy éxtʉm yʉ'ʉn, ¿ti mjʉna̱a̱mp xytyijy ko mnitso'ogʉt ko ja Dios dyaka̱'a̱ñ ja tʉydyu'unʉnʉ?
\v 4 ¿O kyaj xymyʉjpʉjta'aky ja tsyojkʉn es ja mya'xtujkʉn ja Dios, ni xykyapekyʉ kwentʉ ko ja'a dʉ'ʉn jyatiimpy esxyʉp mjodʉmbityʉ?
\v 5 Nʉgoo mjantsykyujuunʉty es kyaj xyajtʉgátsy ja mjot mwinma̱'a̱ñ, es pa̱a̱ty mdukmujkʉnʉ ja tʉydyu'unʉn kʉ'ʉm es xykyumʉdówʉt ko Dios tpayo'oyʉt ja naxwíñʉdʉ ja̱'a̱yʉty tʉy'a̱jtʉn mʉʉt.
\v 6 Tʉy'a̱jtʉn ko Dios myo'oyaampy nidu'uk nidu'uk éxtʉm pya̱a̱dʉdʉ.
\v 7 Myo'oyaampy ja jyiky'a̱jtʉn winʉ xʉʉ winʉ tiempʉ ja di'ibʉ mʉdʉ ma'xtujkʉn tyuundʉp ja oybyʉ es pyanʉjxtʉp ja oy'a̱jtʉn es ja windsʉ'kʉn es di'ibʉ yajtukjiky'átʉp winʉ xʉʉ winʉ tiempʉ;
\v 8 per mʉt ja 'yakʉ tyʉydyunaampy ja nʉgoo kʉxkoobʉty es di'ibʉ kyaj tkuydyuna̱'a̱ñ ja tʉy'a̱jtʉn, di'ibʉ ja'ayʉ pyanejxypy ja axʉk'a̱jtʉn.
\v 9 Mina̱a̱mp ja ayo'on es ja mʉk xaj ok xajʉn mʉt nidʉgekyʉ taadʉty di'ibʉ tyuundʉp ja axʉʉkpʉ, tim jawyiin mʉt ja di'ibʉ israelítʉty, per nandʉ'ʉn mʉt ja di'ibʉ kyaj 'yisraelítʉty.
\v 10 Per ni'igʉ Dios myo'oyaampy ja mʉj'a̱jtʉn, windsʉ'kʉn es agujk'a̱jt jotkujk'a̱jtʉn nidʉgekyʉ di'ibáty tyuundʉp ja oybyʉ, tim jawyiin mʉt ja di'ibʉ israelítʉty, per nandʉ'ʉn mʉt ja di'ibʉ kyaj 'yisraelítʉty.
\p
\v 11 Mʉt ko ja Dios kyaj tu'ugʉ ja̱'a̱y ttseky es jatu'uk kyaj.
\v 12 Pes di'ibáty kyaj 'yisraelítʉty, kyaj tmʉdattʉ tadʉ Moisesʉ 'yana'amʉn. Pa̱a̱ty ko pyekytyundʉ, yajtukkumʉdówdʉp, per kyaj éxtʉmxyʉp tnijáwʉdʉ wi'ix ja Dios t'ane'emy. Per ja israelítʉty myʉda̱jttʉbʉ tadʉ ana'amʉn. Pa̱a̱ty ko tkamʉmʉdowdʉ ja ana'amʉn es pyojpʉtúndʉ, yajtukkumʉdówdʉp éxtʉm ja ana'amʉn jyʉna'añ.
\v 13 Ja ja̱'a̱y di'ibʉ jyamʉdoo'ijtypy ja Diosʉ 'yana'amʉn es kyaj tkuydyundʉ, kyaj yʉ'ʉjʉty oy wyʉ'ʉmdʉ mʉt ja Dios, yʉ'ʉyʉ dʉ'ʉn oy wʉ'ʉmdʉp mʉt ja Dios di'ibʉ kyuydyuundʉp éxtʉm ja 'yana'amʉn jyʉna'añ.
\v 14 Pes dʉ'ʉn, ko yʉ di'ibʉ kyaj 'yisraelítʉty ttundʉ éxtʉm ja ana'amʉn jyʉna'añ, oy yʉ'ʉjʉty tkamʉda̱jtpʉdʉ ja Moisesʉ 'yana'amʉn,
\v 15 ya'ijxʉdʉp ko Dios tʉ pyʉjtákxʉdʉ 'yana'amʉn ma̱ yʉ wyinma̱'a̱ñ, esʉ jyot wyinma̱'a̱ñ nandʉ'ʉn dyajkʉxe'egyʉ tya̱dʉ ana'amʉn, mʉt ko yʉ wyinma̱'a̱ñʉty yajnidʉ'xʉp ko peky yʉ'ʉ di'ibʉ tyuundʉp es ya'oybyʉdsʉʉmʉp ko ttundʉ ja oybyʉ.
\v 16 Dʉ'ʉn tyuna̱'a̱ñ jyata̱'a̱ñʉty ja xʉʉ ko Dios Jesukristʉkyʉjxm tpayo'oya'añ ja ja̱'a̱yʉ ayu'udsyʉbʉ jyot wyinma̱'a̱ñ, éxtʉm jyʉna'añ ja oybyʉ ayuk di'ibʉts nga̱jxwa'xypy.
\s Israelitʉ ja̱'a̱yʉty esʉ Diosʉ 'yana'amʉn
\p
\v 17 Per mij mjʉna̱a̱mp ko m'israelítʉty, es xytyukmada'aky ja Moisesʉ 'yana'amʉn, es xytyukmʉj xytyukpa̱a̱dʉ ko mij mja'a'átyʉty ja Dios.
\v 18 Mnija̱'a̱p ja Diosʉ tsyojkʉn es xywyin'íxʉt ja oybyʉ, mʉt ko ja Dios 'yana'amʉnʉ dʉ'ʉn tʉ mdukni'íxʉty.
\v 19 Mnayjya̱'a̱p ko tʉy'a̱jtʉn xyñijawʉ wi'ixʉ wiints xyñʉ'ʉmo'oy xytyu'umo'oyʉt es wi'ix xykyuja̱j xykyudʉ'xʉt ja di'ibʉ jʉdijtp kubi'its ku'ook,
\v 20 es wi'ix xy'ʉwij xykya̱jxwíjʉt ja di'ibʉ kyaj tjaygyúkʉdʉ, es wi'ix xya'ʉxpʉ́kʉt ja ʉna̱'ku'unk mʉt ko xymyʉdaty ja tʉy'a̱jtʉn es ja wijy'a̱jtʉn ma̱ Diosʉ 'yana'amʉn.
\v 21 Pes éxtʉm mij mya'ʉxpejkypy ja wiinkpʉty, ¿ti ko mganayya'ʉxpékyʉty mij kʉ'ʉm? Mij mjʉna̱a̱mp ko kyaj nma'tsʉm, ¿es mma'tsp mij?
\v 22 Dʉ'ʉn mjʉna̱'a̱ñ ko kyaj nyajtʉgo'oyʉm ja pʉjk úkʉnʉ wyindsʉ'kʉn, ¿es myajtʉgeepy mij? Mij m'ʉxtijpy ja agojwinnáx, ¿es tii, mme'tsypy ja oorʉ es ja platʉ di'ibʉ ijtp agojwinnáx tsya̱jptʉgótyʉ?
\v 23 Mdukmʉj mdukpátʉp ko xymyʉdaty ja Diosʉ 'yana'amʉn, per kyaj xykyuydyúñ, es dʉ'ʉn kyaj xywyindsʉ'ʉgʉ Dios.
\v 24 Pes ja Diosʉ jyaaybyajtʉn dʉ'ʉn jyʉna'añ: “Di'ibʉ kyaj 'yisraelítʉty myʉdʉgooydyʉp ja Dios mʉt miitskyʉjxmʉty israelítʉty.”
\p
\v 25 Tʉy'a̱jtʉnʉ'ʉ ko myajtsíky waanʉ ma̱ ja myedyʉjk'a̱jtʉn\f 2:25 Ix Lukʉs 1:59. \f*, mdu'unxʉp oynʉ'ʉnʉn pʉn mguydyiimpy ja Moisesʉ 'yana'amʉn. Per pʉn kyaj xykyuydyúñ, dʉ'ʉn éxtʉmxyʉp mgadim'yajtsujkpʉ waanʉ.
\v 26 Es pʉn di'ibʉ kyaj 'yisraelítʉty es kyaj tsyíkyʉty waanʉ, es pʉn kyuydyiimpy ja Diosʉ 'yana'amʉn, dʉ'ʉn ja Dios pyʉjta'agyʉty éxtʉmxyʉp tʉ yajtsíky.
\v 27 Di'ibʉ pyadiimpy ja Diosʉ 'yana'amʉn oyʉ naty kyatsíkyʉty waanʉ ma̱ yʉ yedyʉjk'a̱jtʉn, ja'a nʉjx dyajnigʉxe'eky ko pekymyʉʉt mij ja'agyʉjxm ko kyaj xykyuydyúñ ja ana'amʉn oy xyjamʉda̱jtpʉ kʉxja̱'a̱y es mjatsiky'a̱jtpʉ waanʉ.
\v 28 Kyaj nikʉjxy ja ja̱'a̱y 'yisraelitʉ'attʉ ko yajtsíky waanʉ ma̱ yʉ yedyʉjk'a̱jtʉn esʉ ijxwʉ'ʉmʉn wyʉ'ʉmʉt ma̱ nini'x,
\v 29 ja'agyʉjxm ja ja̱'a̱y tʉy'a̱jtʉn 'yisraelitʉ'attʉ pʉn wi'ix ja 'ya̱a̱ jyótʉty, pʉ́nʉ ijxwʉ'ʉmʉn myʉda̱jttʉp di'ibʉ ja Espíritʉ Santʉ pʉjtákxʉdʉp, kyaj tyimja'agyʉjxmʉty wi'ix ja ana'amʉn jyʉna'añ. Pʉn pʉ́n myʉda̱jtypy ja ijxwʉ'ʉmʉn 'ya̱a̱jóty jyodoty, yʉ'ʉ dʉ'ʉn ja Dios myʉjja̱'a̱p, kyaj yʉ'ʉdyʉ ja̱'a̱yʉty.
\c 3
\p
\v 1 Pes, ¿ti mʉj'a̱jtʉn myʉda̱jtypy ko n'israelitʉ'a̱jtʉm? ¿Myʉda̱jtypy ja Dios waanʉ ni'igʉbʉ kunu'xʉn mʉt yʉ'ʉjʉty? ¿Tii myʉda̱jtypy ja mʉj'a̱jtʉn ko nyajtsujkʉm waanʉ?
\v 2 Ja'a. Oytyim wi'ix tsooty. Pes ja jawyiimbʉ, Dios tyukmʉ'awda̱jtʉ mʉt ja israelitʉ ja̱'a̱yʉty es myooydyʉ ja Diosʉ kyʉ'ʉm ayuk.
\v 3 Tʉy'a̱jtʉn ko nimay yʉ'ʉjʉty kyaj tkuydyuundʉ. ¿Tii mba̱a̱t njʉna̱'a̱nʉm ko mʉt yʉ'ʉ ja Dios kyaj tnakykyuydyuna̱'a̱ñ di'ibʉ kya̱jx?
\v 4 ¡Ni wi'ix tsoo dʉ'ʉn ngawinma̱'a̱ñbyátʉm! Oy nidʉgekyʉ ja ja̱'a̱yʉty jya''andákpʉdʉ, Dios ni na̱'a̱ dʉ'ʉn tkatúñ. Extʉm jyʉna'añ ja Diosʉ jyaaybyajtʉn:
\q Ñija̱'a̱dʉp ja ja̱'a̱yʉty ko 'yawa̱'kʉp di'ibʉ mgajxypy,
\q kyaj pʉ́n jyʉna̱'a̱nʉt ko kyaj xypyayo'oy tʉy'a̱jtʉn mʉʉt.
\p
\v 5 Per pʉn yʉ n'axʉk'a̱jtʉn'a̱jtʉm nya'ijxʉm ko Dios tyiimpy ja tʉy'a̱jtʉn, ¿wi'ix njʉna̱'a̱nʉm? ¿Tii mba̱a̱t njʉna̱'a̱nʉm ko kyaj Dios ttuñ di'ibʉ kyaj pyaadyʉty ko xytyukkumʉdo'omʉ? (Dʉ'ʉnʉts ngajxy éxtʉm na̱a̱gʉty kya̱jxtʉ.)
\v 6 Ni wi'ix tsoo mba̱a̱t dʉ'ʉn ngajʉna̱'a̱nʉm. Ja'a ko pʉn ja Dios kyaj ttuñ éxtʉm pyaadyʉty, ¿wi'ix mba̱a̱t ttukkumʉdoy ja naxwíñʉdʉ ja̱'a̱yʉty?
\p
\v 7 Pʉn ʉjtsʉ dʉ'ʉn andakp es ñigʉxʉ'ʉgʉt ko Dios tyiimpy kyajxypy ja tʉy'a̱jtʉn esʉ dʉ'ʉnʉ ja̱'a̱y ni'igʉ oy ja Dios t'awdáttʉt, ¿wi'ix mba̱a̱dʉ Dios xytyʉydyúñʉts éxtʉmʉ pojpʉ ja̱'a̱yʉn?
\v 8 ¿Ti ko ngajʉna̱'a̱nʉm?: “N'oktu'unʉm ja axʉʉkpʉ es dʉ'ʉn pyʉdsʉ́mʉt oy.” Tam na̱a̱gʉdyʉ ja̱'a̱y xyñiwa̱a̱mbétyʉts nanatʉkʉ kots nduk'ʉxpekyʉ tya̱a̱dʉ. ¡Wa'an ja Dios ttʉydyúñʉty éxtʉm ñitʉ́kʉty!
\s Nidʉgekyʉ ʉdsa̱jtʉm ja peky xytyukka̱'a̱m
\p
\v 9 Pes, ¿ti mba̱a̱t njʉna̱'a̱nʉm ko n'israelitʉ'a̱jtʉm? ¿Mba̱a̱t n'oybyʉdsʉ'ʉmʉm mʉt ja Dios kʉdiinʉm ja di'ibʉ kyaj 'yisraelítʉty? ¡Ni wi'ix tsoo! Pes tʉ nduk'ixtʉ ko di'ibáty israelítʉty es di'ibáty kyaj 'yisraelítʉty, nimajtsk pékyʉty xymyʉmadákʉm ja pojpʉ.
\v 10 Tya̱a̱dʉ dʉ'ʉn di'ibʉ myadyakypy ja Diosʉ jyaaybyajtʉn ko jyʉna'añ:
\q Kyaj jaa ni tu'ugʉ ja̱'a̱y di'ibʉ jiky'a̱jtp tʉy'a̱jtʉn mʉʉt,
\q
\v 11 kyaj jaa di'ibʉ wyinma̱'a̱ñ'ajtypy ja Dios es tkuydyuna̱'a̱ñ di'ibʉ tsyejpy ja Dios.
\q
\v 12 Nidʉgekyʉ ja̱'a̱yʉty jyʉdittʉ wiink nʉ'ʉ wiink tu'u es tʉ ñayyajtʉgóyʉdʉ.
\q Kyaj jaa pʉ́n di'ibʉ tyiimpy ja oybyʉ,
\q ni je'eyʉ tu'uk.
\q
\v 13 Ma̱ yo'kjútʉty pyʉdsemy ja axʉk ayuk,
\q éxtʉm pyʉdsemy ja xu'kʉnʉ axʉʉkpʉ ma̱ yʉ o'kpʉ
\q di'ibʉ tʉ mya̱'tnʉ ko nya''awátsʉm ma̱ 'yity,
\q mʉdʉ ya'anʉty 'yanda̱'a̱ktʉ.
\q Yʉ 'yayuk dʉ'ʉn éxtʉm ja awa̱'a̱ndsa̱'a̱ñʉ xyʉwat.
\q
\v 14 Yʉ 'ya̱a̱ ujts mʉt ja ko'oygyajxy tsa̱a̱tsykyʉbétypyʉ.
\q
\v 15 Kyaj tpekyjyáwʉdʉ ko yajja̱'a̱y'ooktʉ;
\q
\v 16 es oytyim ma̱a̱ty ñʉjxtʉ,
\q yajka̱'a̱dʉp ja ayo'on esʉ tʉgo'oyʉn mʉt ja wiinkpʉty,
\q
\v 17 es je'eyʉ t'ʉxta̱'a̱ydyʉ ja tsip.
\q
\v 18 Kyaj Dios ttsʉ'ʉgʉdʉ.
\p
\v 19 Mʉgu'ugítʉty, tʉgekyʉ di'ibʉ wʉ'ʉmp ja̱a̱ybyéty ma̱ ja Diosʉ jyaaybyajtʉn, myadyakypy pʉ́nʉty ijttʉp ana'amʉn patkʉ'ʉy, es dʉ'ʉn amoñʉ 'yíttʉt nidʉgekyʉ ja̱'a̱y ko Dios pyayo'oyʉdʉt ja'agyʉjxm ko tijaty ttuun tka̱jxtʉ.
\v 20 Pa̱a̱ty ni pʉ́n kyawe'emy oy mʉt ja Dios mʉt ko tjakuydyuna̱'a̱ñ ja 'yana'amʉn. Pes ja Diosʉ 'yana'amʉn ja'a tyiimpy es xyajnidʉ'xʉm ko ʉdsa̱jtʉm sitʉy pojpʉja̱'a̱y'a̱jtʉm.
\s Mʉbʉjkʉngyʉjxm yajpa̱a̱da̱'a̱ñ ja nitsokʉn
\p
\v 21 Per tyamʉ Dios tʉ xytyuk'ijxʉm wi'ix oy nwʉ'ʉmʉm mʉt ja Dios kyaj ana'amʉngyʉjxm. Ñika̱jxpejtypy yʉ'ʉ ja Moisesʉ 'yana'amʉn es ja Diosʉ kyuga̱jxpʉty,
\v 22 mʉt ko oy wyʉ'ʉmdʉ mʉt ja Dios nidʉgekyʉ di'ibáty myʉbʉjktʉp ja Jesukristʉ éxtʉmʉ Yajnitsókpʉ. Kyaj win'ixy wingexy tkupeky. Oy yʉ'ʉjʉty ja israelítʉty o kyaj yʉ'ʉjʉty,
\v 23 ti'igyʉ yʉ'ʉ, mʉt ko nidʉgekyʉ tʉ pyekytyundʉ es dʉ'ʉn tʉ tmʉjagamga'aktʉ ja Dios.
\v 24 Perʉ Dios, ma̱ yʉ myʉj may'a̱jtʉn di'ibʉ ja̱'a̱y tu'unxʉp, ñaya̱jk ja Jesukristʉ éxtʉmʉ windsʉ'kʉn es oy nwʉ'ʉmʉm mʉt ja Dios.
\v 25 Pes ja Dios ya̱jk ja Jesukristʉ es ttam dyókʉt ja ñe'pyñ ma̱ ja kruuzʉn es dʉ'ʉn tkʉbat tkumʉdówʉt nidʉgekyʉ ja naxwíñʉdʉ ja̱'a̱yʉdyʉ pyojpʉ. Es ko n'axá̱jʉm ja Jesukristʉ éxtʉmʉ Yajnitsókpʉ, Dios jyo'odsʉp ja nbojpʉ'a̱jtʉm. Yʉ Jesukristʉ wyindsʉ'kʉn ya'ijxʉp ko Dios ttuñ mʉt ja tʉy'a̱jtʉn ko oy nwʉ'ʉmʉm ja'a mʉʉt. Ma'xtujkʉn mʉʉt xytyuknina̱jxʉm ja pojpʉ di'ibʉ naty tʉ ndu'unʉm.
\v 26 Dios yajnide'xypy es tyiimpy mʉt ja tʉy'a̱jtʉn ko oy wye'emy mʉt ja ja̱'a̱y di'ibʉ myʉbʉjktʉp ja Jesús.
\p
\v 27 Pʉn dʉ'ʉn, ¿ma̱ net ja ja̱'a̱yʉdyʉ myʉj pyáttʉnʉ? ¡Ni ma̱! ¿Tigyʉjxm? Ja'agyʉjxm ko ja̱'a̱y wyʉ'ʉmdʉ oy mʉt ja Dios ko tmʉbʉktʉ ja Jesukristʉ, es kyaj ja'agyʉjxm ko tkuydyundʉ ja ana'amʉn.
\v 28 Dʉ'ʉn yajnijáwʉ ko mʉbʉjkʉngyʉjxm ja ja̱'a̱y oy wyʉ'ʉmdʉ mʉt ja Dios es kyaj jya'agyʉjxmʉty wi'ix ja ana'amʉn jyʉna'añ.
\p
\v 29 ¿Ti israelitʉ ja̱'a̱yʉdyʉ je'eyʉ ja Dios ja̱'a̱y'a̱jtʉp? ¿Ti kyaj nandʉ'ʉn ja Dios tja̱'a̱y'áty pʉ́nʉty kyaj 'yisraelítʉty? Nandʉ'ʉn di'ibʉ kyaj 'yisraelítʉty.
\v 30 Pes ta ti'igyʉ je'eyʉ Dios, es yʉ'ʉ myʉtwe'empy oy mʉt yʉ israelítʉty di'ibáty myʉbʉjktʉp ja Jesukristʉ, es nandʉ'ʉn oy wye'emy mʉt ja di'ibáty kyaj 'yisraelítʉty di'ibáty nandʉ'ʉn myʉbʉjktʉp ja Jesukristʉ.
\v 31 Pʉnʉ dʉ'ʉn, ¿njo'tsʉm ja ana'amʉn ko n'axá̱jʉm ja Jesukristʉ? ¡Ni wi'ix tsoo! Ni'igʉ dʉ'ʉn n'aktimnika̱jxpajtʉm ko oy ja ana'amʉn.
\c 4
\s Di'ibʉ Abra̱a̱n oj dyaky éxtʉmʉ ijxpajtʉn
\p
\v 1 ¿Wi'ixʉ dʉ'ʉn ko yʉ n'apteety'a̱jtʉm Abra̱a̱n oj wye'emy oy mʉt ja Dios?
\v 2 Pʉn oy wye'emy mʉt yʉ'ʉgyʉjxm yʉ oybyʉ tyu'unʉn, pes myʉda̱jtypy wi'ix tsoo myʉj pya̱a̱dʉt. Per tim tʉy'a̱jtʉn ko kyaj tmʉdaty ti mʉʉt myʉj pya̱a̱dʉt Dios wyindum.
\v 3 Pes ja Diosʉ jyaaybyajtʉn jyʉna'añ: “Abra̱a̱n myʉbʉjk ja Dios, es pa̱a̱ty oj oy wye'emy mʉt ja Dios.”
\v 4 Nnija̱'a̱m ko yʉ tuumbʉ pátʉp ja myʉju'uñ di'ibʉ tʉ tnidúñ, kyaj dʉ'ʉn yajmo'oy éxtʉmʉ may'a̱jtʉn.
\v 5 Ni'igʉ, ja ja̱'a̱y di'ibʉ ja Dios myʉbʉjktʉp, ja Dios di'ibʉ kyaj tpekypyʉjta'aky ja pekyjya'ayʉty, Dios oy wye'emy mʉt tadʉ ja̱'a̱yʉty ja'agyʉjxm ko myʉbʉ́kʉdʉ.
\v 6 Tya̱a̱dʉ dʉ'ʉn di'ibʉ Davit jʉnán ko jotkujk ja ja̱'a̱y pʉ́n oy wʉ'ʉmp mʉdʉ Dios myʉbʉjkʉngyʉjxm es kyaj jya'agyʉjxmʉty di'ibʉ ja ja̱'a̱y tyiimpy.
\v 7 Dʉ'ʉnʉ Davit jyʉnáñ:
\q Jotkujk di'ibátyʉ Dios tʉ mya'xʉty ja pyojpʉ,
\q di'ibáty yajnina̱jxp ja pyeky,
\q
\v 8 jotkujk di'ibáty ja Dios kyaj pyʉjta'agyʉty éxtʉmʉ pojpʉ ja̱'a̱yʉn.
\p
\v 9 ¿Tii yʉ tya̱dʉ jotkujk'a̱jtʉn yʉ'ʉyʉ yajmo'oya̱a̱mp ja di'ibáty tʉ yajtsúktʉ waanʉ ma̱ yʉ yedyʉjk'a̱jtʉn, o nandʉ'ʉn yajmo'oyándʉp di'ibáty kyaj tsyíkyʉty? Pes nan yajmo'oyándʉp di'ibáty myʉbʉjktʉp ja Dios oy kyatsiky'a̱jtpʉdʉ. Mʉt ko tʉ n'okmadyákʉmbʉ éxtʉm ja Diosʉ jyaaybyajtʉn jyʉna'añ ko mʉt ko Abra̱a̱n tmʉbejky ja Dios, pa̱a̱ty oj oy wye'emy mʉt ja Dios.
\v 10 ¿Per na̱'a̱ dʉ'ʉnʉ Abra̱a̱n oj wye'emy oy mʉt ja Dios? ¿Tii ma̱ naty tʉ yajtsíkyʉ, o ma̱ naty kyajnʉmʉ? Kyaj 'yókʉty, jaa ma̱ naty kyajnʉm yajtsíky.
\v 11 Pes jawyiinʉ Abra̱a̱n tmʉbejky ko Dios tkuydyuna̱'a̱ñ di'ibʉ naty tʉ twa̱nda'aky, pa̱a̱dyʉ Abra̱a̱n oy wye'emy mʉt ja Dios. Es extʉ óknʉmʉ dʉ'ʉn ja Dios t'anma̱a̱y ja Abra̱a̱n es yajtsúkʉt waanʉ éxtʉmʉ ijxwʉ'ʉmʉn ko Abra̱a̱nʉ naty oy oj wye'emy mʉt ja Dios. Pa̱a̱ty mba̱a̱t njʉna̱'a̱nʉm ko yʉ Abra̱a̱n yʉ'ʉ dʉ'ʉnʉ 'yaptʉjkʉty nidʉgekyʉ di'ibáty myʉbʉjktʉp ja Dios oyʉ naty kyayajtsujkpʉ.
\v 12 Esʉ Abra̱a̱n nandʉ'ʉn 'yaptʉjk'átʉdʉ nidʉgekyʉ israelítʉty di'ibátyʉ naty tʉ yajtsúktʉ waanʉ es nandʉ'ʉn myʉbʉjktʉp ja Dios éxtʉmʉ Abra̱a̱n tmʉbejky ma̱ naty kyayajtsíkyñʉm.
\s Mʉbʉjkʉngyʉjxm kya'pxy ja wa̱ndakʉn
\p
\v 13 Pes ja Dios tyukwa̱ndak ja Abra̱a̱n es ja tyʉʉmp 'ya̱a̱dsʉty ja naxwíñʉdʉ di'ibʉ yajmo'oyándʉp éxtʉmʉ kyuma̱'a̱ñʉty. Pes dʉ'ʉnʉ tya̱a̱dʉ yajwa̱ndáky kyaj jya'ajʉty mʉt ko Abra̱a̱nʉ naty tʉ tkuydyúñ ja ana'amʉn, ja'a dʉ'ʉn mʉt ko tmʉbejky ja Dios. Pa̱a̱ty oj wye'emy oy mʉt ja Dios.
\v 14 Pes pʉn ja Dios tʉ naty twa̱nda'aky ja kyunu'xʉn yʉ'ʉyʉ mʉt di'ibáty kyuydyuundʉp ja 'yana'amʉn, pes ja Diosʉ wya̱ndakʉn ni tiixyʉp tkatsooty, mʉt ko ni pʉ́n mba̱a̱t tkakuydyúñ, es nanʉgoobʉ nmʉbʉjkʉmxyʉp.
\v 15 Pes ja di'ibáty kyaj tkuydyundʉ ja ana'amʉn, pátʉp ja tyʉydyu'unʉnʉ Dios; es ma̱ kyaj jyaaty ja ana'amʉn, kyaj mba̱a̱t yajpekymyo'oydyʉ ja'agyʉjxm ko tkakuydyundʉ.
\p
\v 16 Es dʉ'ʉn xytyuk'ijxʉm ko nmʉda̱jtʉm ja wa̱ndakʉn di'ibʉ Dios myooy ja Abra̱a̱n ja'agyʉjxm ko nmʉbʉjkʉm ja Dios éxtʉmʉ Abra̱a̱n tmʉbejky. Dios xykyunu'xʉm namay'a̱jtʉn, kyaj yʉ'ʉyʉty je'eyʉ di'ibʉ yajmooydyʉ ja ana'amʉn. Pa̱a̱ty mba̱a̱t njʉna̱'a̱nʉm ko Abra̱a̱n yʉ'ʉ dʉ'ʉn aptʉjk ma̱ nidʉgekyʉ di'ibáty myʉbʉjktʉp ja Dios.
\v 17 Tya̱a̱dʉ dʉ'ʉn di'ibʉ myadyakypy ja Diosʉ jyaaybyajtʉn: “Ʉjtsʉts mij tʉ nbʉjta'aky éxtʉmʉ u'unkteety ma̱ may ja naxwíñʉdʉ.” Esʉ tya̱dʉ wa̱ndakʉn tsobatp mʉt ko Dios kʉ'ʉm pyʉjták, ja Dios di'ibʉ yajjikypyejkypy ja o'kpʉty es tkojy di'ibʉ kyajnʉm 'yity.
\p
\v 18 Es oy kyʉxe'ky ko kyaj mbya̱a̱dʉty, Abra̱a̱n myʉbʉjk ja Dios es dʉ'ʉn 'yaptʉjk'átʉdʉ mayñaxwíñʉdʉ. Dʉ'ʉn éxtʉm ja Diosʉ naty tʉ 'yanʉ'ʉmxʉty: “Yʉ mdʉʉmp m'a̱a̱dsʉty jyantsymyáyʉt.”
\v 19 Abra̱a̱n myʉbʉjk ko Diosʉ naty tkuydyuna̱'a̱ñ yʉ wya̱ndakʉn oy ja Abra̱a̱nʉ naty tmʉda̱jnʉ mʉgo'px jʉmʉjtʉn es jya̱'a̱jʉnʉp ko kyaj 'yok'u'unkpátnʉt, mʉt ko mʉjja̱'a̱yñʉ ni'igʉ mʉt ja ñʉdo'oxy Saarʉ.
\v 20 Abra̱a̱n kyaj oj tmʉ'amajtsk tmʉjotmajtskʉ di'ibʉ Dios wya̱ndak, waanʉ ni'igʉ t'aktimmʉbejky es oj ja Dios tmʉjjáwʉ.
\v 21 Pesʉ Abra̱a̱n tim tʉy'a̱jtʉnʉ naty tmʉdaty ko mʉt ja myʉk'a̱jtʉnʉ Dios kyuydyunaambyʉ naty di'ibʉ wya̱ndak.
\v 22 Pa̱a̱dyʉ Dios oj oy wye'emy mʉt ja Abra̱a̱n ja'agyʉjxm ko tmʉbejky.
\p
\v 23 Ko ja Diosʉ jyaaybyajtʉn jyʉna'añ: “Abra̱a̱n myʉbʉjk ja Dios, es pa̱a̱ty oj oy wye'emy mʉt ja Dios”, tya̱a̱dʉ kyaj oj yajkʉxja̱'a̱y mʉt yʉ'ʉyʉ Abra̱a̱n;
\v 24 yajkʉxja̱a̱y nandʉ'ʉn mʉt ʉdsa̱jtʉmgyʉjxm di'ibʉ nmʉbʉjkʉm ja Dios di'ibʉ yajjikypyʉjk ja Nindsʉn'a̱jtʉm Jesukristʉ ko 'ye'ky. Pa̱a̱ty nandʉ'ʉn ʉdsa̱jtʉm nwʉ'ʉmʉm oy mʉt ja Dios.
\v 25 Jesús yajkʉya̱jk es 'yoogʉt mʉt ʉdsa̱jtʉmʉ nbojpʉ'a̱jtʉm, es óknʉm jyikypyejky es dʉ'ʉn oy nwʉ'ʉmʉm mʉt ja Dios.
\c 5
\p
\v 1 Es mʉt ko oy nwʉ'ʉmʉm mʉt ja Dios ja'agyʉjxm ko nmʉbʉjkʉm, agujk jotkujk n'ijtʉm mʉt ja Dios Jesukristʉkyʉjxm.
\v 2 Es mʉdʉ tya̱dʉ myay'a̱jtʉnʉ Jesukristʉ oy xyajpʉdsʉ'ʉmʉm mʉt ja Dios mʉt ko n'axá̱jʉm éxtʉmʉ Yajnitsókpʉ, nxondákʉm tyam mʉt ko Jesukristʉ xymyʉtnʉjxa̱'a̱nʉm es n'ijtʉm Dios wyindum.
\v 3 Es kyaj yʉ'ʉjʉty je'eyʉ ndukxondákʉm, nandʉ'ʉn ndukxondákʉm ko n'ayo'om njottʉgo'oyʉm, mʉt ko nnija̱'a̱m ko nmʉmadákʉm ja ayo'on, yʉ'ʉ xymyo'oyʉm ja ma'xtujkʉn;
\v 4 es ko nmʉmadákʉm ja ayo'on mʉt ja ma'xtujkʉn, nwʉ'ʉmʉm oy mʉt ja Dios; es ko nwʉ'ʉm oy mʉt ja Dios, jotkujk n'awijx njʉjp'ijxʉm ja xʉʉ ko Kristʉ myínʉt;
\v 5 es ko jotkujk n'awijx njʉjp'ijxʉm ko Kristʉ myínʉt, nnija̱'a̱m ko kyajʉ Dios xywyin'ʉ'ʉnʉm, ja'a ko Espíritʉ Santʉkyʉjxm ja tsyojkʉn tpʉjtáky ma̱ njot'a̱jt nwinma̱'a̱ñ'a̱jtʉm.
\p
\v 6 Pes ma̱ naty tʉ nnitʉgo'oyʉnʉ mʉt ja pojpʉ es ni wi'ix tsoo mba̱a̱t nganayyajnitsókʉm ʉdsa̱jtʉm kʉ'ʉmʉty, net ja Jesukristʉ 'ye'ky mʉt ja'agyʉjxmʉ pojpʉ ja̱'a̱yʉty ko myiiñ jyajty ja tiempʉ di'ibʉ Dios tʉ tpʉjta'aky.
\v 7 Dʉ'ʉn ja̱jtp ko tu'ugʉ ja̱'a̱y tku'eeky jatu'ugʉ ja̱'a̱y di'ibʉ jiky'a̱jtp tʉy'a̱jtʉn mʉʉt. Wa'anʉ da es jantsy apenʉ yajpa̱a̱dʉt pʉn tku'oogʉt tu'ugʉ oyjya'aybyʉ.
\v 8 Perʉ Dios xytyuk'ijxʉm ko ni'igʉ xytsyojkʉm, mʉt ko Jesukristʉ oj xykyu'o'kʉm ma̱a̱nʉmʉ naty nbojpʉja̱'a̱y'a̱jtʉm.
\v 9 Es mʉt ko Jesús tteemy dyejky ja ñe'pyñ ma̱ ja kruuz esʉ dʉ'ʉn oy tʉ nwʉ'ʉmʉm mʉt ja Dios, waanʉ ni'igʉ xyajnitso'oga̱'a̱nʉm ma̱ ja tʉydyu'unʉn di'ibʉ Dios myo'oyaampy ja pojpʉ ja̱'a̱yʉty.
\v 10 Ja'a ko ma̱a̱nʉmʉ naty nnaymyʉdsip'a̱jtʉm mʉdʉ Dios, Dios xypyʉjtákʉm agujk jotkujk mʉt yʉ'ʉ kʉ'ʉm mʉt ko 'ye'ky ja 'yU'unk Jesukristʉ, waanʉ ni'igʉ tyam xyajnitso'oga̱'a̱nʉm mʉt ko Jesús jyiky'aty es tyam n'ijtʉm agujk jotkujk mʉt yʉ'ʉ.
\v 11 Per kyaj yʉ'ʉyʉdyʉ tya̱a̱dʉ je'eyʉ, nandʉ'ʉn n'ijtʉm xi'iky xoñ mʉt ko Dios xypyʉjtákʉm éxtʉmʉ myʉtnaymyaayʉbʉ mʉt ja'agyʉjxm di'ibʉ ja Nindsʉn'a̱jtʉm Jesukristʉ tʉ ttuñ mʉt ʉdsa̱jtʉmgyʉjxm.
\s Adán esʉ Kristʉ
\p
\v 12 Dʉ'ʉn éxtʉm tu'uk je'eyʉ ja ja̱'a̱y kyaj tmʉmʉdooy ja Dios es mʉdʉ tya̱a̱dʉ pojpʉkyʉjxm tsyondaky ja o'kʉn, pa̱a̱ty nidʉgekyʉ ja ja̱'a̱yʉty 'yooktʉ, mʉt ko nidʉgekyʉ pyojpʉtuundʉ.
\v 13 Mʉt ko kyajnʉm ja Moisés t'axa̱jʉ ja Diosʉ 'yana'amʉn, taa natyʉ pojpʉty ya̱ naxwiiñ. Per kyajʉ ja̱'a̱y tkakuydyundʉ ja ana'amʉn ma̱ ana'amʉn kya'ity.
\v 14 Per oy jyadʉ'ʉnʉty, o'ktʉ ja ja̱'a̱y ko Adán jyiky'ajty extʉ ko ja Moisés t'axa̱jʉ ja ana'amʉn, oy tkakuydyuundʉ tu'ugʉ ana'amʉn éxtʉm ja ana'amʉn di'ibʉ yajmooy ja Adán, di'ibʉ yajtukmʉ'ijxkijxyʉ ja di'ibʉ mina̱a̱mp.
\p
\v 15 Per kyaj tyi'igyʉty, mʉt ko ja may'a̱jtʉn di'ibʉ Diosʉ ja̱'a̱y tyuunʉp, kyaj dyʉ'ʉnʉty éxtʉm ja peky di'ibʉ ja Adán tyuun, per ni'igʉ myʉ́jʉty ja may'a̱jtʉn di'ibʉ Dios tyuun Jesukristʉkyʉjxm esʉ dʉ'ʉn mayjya'ay ttuk'óyʉdʉt.
\v 16 Jatuk peky wi'ix ko kyaj tyi'igyʉty ja may'a̱jtʉn di'ibʉ Dios tyiimpy mʉdʉ ja̱'a̱yʉty es ja peky di'ibʉ Adán tyuun. Mʉt ko tu'ugʉ ja̱'a̱y pyekykya'ay, nidʉgekyʉ ja̱'a̱y wyʉ'ʉmdʉ pekyoty; es ko mayjya'ay ni'igʉ pyekytyuundʉ, net jatu'ugʉ yedyʉjk myiiñ di'ibʉ mʉt ja'agyʉjxmʉ ja̱'a̱y oy wyʉ'ʉmdʉ mʉt ja Dios.
\v 17 Nidʉgekyʉ ja̱'a̱y 'yooktʉ mʉt ko tu'ugʉ yedyʉjk pyekytyuuñ, per ni'igʉ mʉj ja may'a̱jtʉn di'ibʉ Dios tyiimpy mʉdʉ ja̱'a̱yʉty, namay'a̱jtʉngyʉjxm wyʉ'ʉmdʉ oy mʉt ja Dios es tmʉdattʉ ja jiky'a̱jtʉnʉ winʉ xʉʉ winʉ tiempʉ mʉt yʉ'ʉyʉ tu'ugʉ ja̱'a̱y, Jesukristʉ.
\p
\v 18 Pes éxtʉmʉ Dios tpekymyooy nidʉgekyʉ ja̱'a̱y ja'agyʉjxm ko tu'ugʉ yedyʉjk pyekytyuuñ, nandʉ'ʉn ko jatu'ugʉ yedyʉjk tʉy'a̱jtʉn ttuuñ, dʉ'ʉn mba̱a̱t ja ja̱'a̱y oy wyʉ'ʉmdʉ mʉt ja Dios es tmʉdáttʉt ja jiky'a̱jtʉnʉ winʉ xʉʉ winʉ tiempʉ.
\v 19 Mʉt ko éxtʉmʉ mayjya'ay pyekytyundʉ ja'agyʉjxm ko tu'ugʉ ja̱'a̱y ja Dios tkakajxykyupejky, nandʉ'ʉnʉ mayjya'ay wyʉ'ʉmdʉ oy mʉt ja Dios ja'agyʉjxm ko jatu'ugʉ yedyʉjk ja Dios tkajxykyupejky.
\p
\v 20 Ko Dios tmooy ja Moisés ja ana'amʉn, ni'igʉ ja̱'a̱y ttunandʉ ja pojpʉ. Es ko oj myʉj myayʉ ja pojpʉ, ni'igʉ oj myʉj myayʉ ja may'a̱jtʉn di'ibʉ Dios tyiimpy mʉt ja ja̱'a̱yʉty.
\v 21 Es dʉ'ʉn éxtʉm pojpʉkyʉjxmʉ ja̱'a̱y 'yooktʉ, nandʉ'ʉn myʉjtak'adʉ'ʉtsy ja Diosʉ myay'a̱jtʉn ko ja̱'a̱y oy wye'emy mʉt ja Dios es yajmo'oydyʉt ja jiky'a̱jtʉn winʉ xʉʉ winʉ tiempʉ Nindsʉn'a̱jtʉm Jesukristʉkyʉjxm.
\c 6
\s Eeky ma̱ ja peky; jiiky ma̱ ja Kristʉ
\p
\v 1 Pes, ¿ti net ndu'unʉm? ¿Tii n'akpojpʉtu'unʉm es dʉ'ʉn ja Dios xytyu'unxʉm waanʉ ni'igʉ ja may'a̱jtʉnʉ?
\v 2 ¡Ni wi'ix tsoo! Dʉ'ʉn n'ijtʉm éxtʉmʉ o'kpʉ ma̱ ja peky. Pes, ¿wi'ix mba̱a̱t yʉ o'kpʉ pyojpʉtúñ?
\v 3 ¿Ti kyaj xyñijáwʉdʉ miidsʉty ko ndi'igyʉm mʉt ja Jesukristʉ ko nnʉbajtʉm, nandʉ'ʉn ndi'igyʉm ja'a mʉʉt ko 'ye'ky?
\v 4 Ko nnʉbajtʉm, dʉ'ʉn n'ijtʉm éxtʉm ti'igyʉ n'o'kʉm mʉdʉ Kristʉ es ti'igyʉ mʉt nnaxtʉjkʉm, es dʉ'ʉn éxtʉmʉ Kristʉ jyikypyejky Dios Teety myʉj'a̱jtʉngyʉjxm, nandʉ'ʉn njiky'ata̱'a̱nʉm wa̱'a̱ts, kyaj n'okjiky'a̱jtʉnʉt axʉʉk éxtʉm ijtyʉn.
\p
\v 5 Mʉt ko pʉn tʉ n'o'kʉm ti'igyʉ mʉt yʉ'ʉ, ti'igyʉ mʉt yʉ'ʉ njikypyʉjkʉm.
\v 6 Es ko n'ijtʉm éxtʉm n'o'kʉm ti'igyʉ mʉt ja Jesukristʉ ma̱ ja kruuz, ja'agyʉjxmʉ dʉ'ʉn n'ijtʉm es nganakypyekytyu'unʉm, kyaj ja pojpʉ nnakymyʉdu'unʉm éxtʉm ja ja̱'a̱yʉ wyindsʉ́n tmʉdúñ.
\v 7 Ja'a ko ma̱ pʉ́n 'yeeky, ta tnike'eky ja pojpʉ.
\v 8 Es mʉt ko tʉ n'o'kʉm ti'igyʉ mʉt ja Jesukristʉ, n'okmʉbʉjkʉm ko nandʉ'ʉn njiky'a̱jtʉm mʉt yʉ'ʉ ti'igyʉ.
\v 9 Nnija̱'a̱m ko Jesukristʉ tʉ jyikypyeky, ni na̱'a̱ kyanaky'ooga̱'a̱ñ, kyaj ja o'kʉn ja mʉk'a̱jtʉn t'okmʉda̱jnʉ es myʉmada̱'a̱gʉdʉt.
\v 10 Pesʉ Jesukristʉ 'ye'ky je'eyʉ tʉgekyʉ winʉ xʉʉ winʉ tiempʉ es tkʉbejty tkumʉdooy tʉgekyʉ ja naxwíñʉdʉ ja̱'a̱yʉdyʉ pyojpʉty, es tyam jyiky'aty ja Dios 'yoy'a̱jtʉngyʉjxm.
\v 11 Nandʉ'ʉn nayjyáwʉdʉ miits éxtʉmʉ o'kpʉty ma̱ ja pojpʉ, es dʉ'ʉn éxtʉm tʉ mjikypyʉktʉ ti'igyʉ mʉt ja Jesukristʉ es xymyʉdúndʉt ja Dios.
\p
\v 12 Katʉ miits mnayyákʉdʉ es ja pojpʉ m'awindumbʉ́kʉdʉt es mdukmʉnʉjxʉdʉt ja jiky'a̱jtʉnʉ axʉʉkpʉ.
\v 13 Katʉ xyajtúndʉ yʉ mnini'x mgʉba̱jkʉty éxtʉmʉ tyuumbajn ja ka'oybyʉ es dʉ'ʉn mduktúnʉdʉt ja pojpʉ. Nik oy naygyʉyákʉdʉ amumdu'uk jot ma̱ Dios éxtʉmʉ di'ibáty tʉ jyikypyʉktʉ, es yajtúndʉ mnini'x mgʉba̱jkʉty éxtʉmʉ ja Diosʉ tyuumbajn, es dʉ'ʉn mduktúnʉdʉt di'ibʉ yʉ'ʉ tsyejpy.
\v 14 Mʉt ko ja pojpʉ kyaj xywyindsʉn'áttʉt miidsʉty, mʉt ko miidsʉty kyajpʉ ana'amʉn mya'ítʉdʉ, yʉ'ʉ sitʉy ja Diosʉ myay'a̱jtʉn.
\s Pʉnaty myʉduundʉp ja ka'oybyʉ
\p
\v 15 Pes mʉt ko tyam n'ijtʉm mʉdʉ Diosʉ myay'a̱jtʉn es kyajpʉ ana'amʉn xyñakyya'ijtʉm, ¿ti net n'aktu'unʉm? ¿Tii n'akpojpʉtu'unʉm? ¡Ni wi'ix tsoo!
\v 16 Pes jaygyúkʉdʉ miidsʉty. N'okpʉjtákʉm éxtʉm tu'ugʉ ijxpajtʉn. Ko pʉ́n ñayyákʉdʉt tmʉdúnʉt jatu'ugʉ ja̱'a̱y, pes tuumbʉ'a̱jtʉbʉ tadʉ ja̱'a̱y. Nandʉ'ʉnʉ dʉ'ʉn miidsʉty, pʉn mbanʉjxtʉp ja pojpʉ éxtʉm ja ka'oybyʉ ttseky, pes yʉ'ʉ mduumbʉ'a̱jtʉdʉp ja ka'oybyʉ. Per pʉn mduundʉp miidsʉty di'ibʉ ja Dios tsyejpy, mDiosmʉduundʉp miidsʉty. Pʉn mmʉduundʉp ja ka'oybyʉ, mbátʉdʉp ja o'kʉn. Per pʉn mmʉduundʉp ja Dios, mjiky'áttʉp tʉy'a̱jtʉn mʉʉt.
\v 17 Per yajja̱'a̱ygyʉdákp ja Dios, mʉt ko oy miidsʉty tʉʉyʉp mduumbʉ'átʉdʉ ja ka'oybyʉ es xytyuundʉ ja peky, tyam tʉ xy'axá̱jʉdʉ ja ʉxpʉjkʉn di'ibʉ myajmooydyʉ es mguydyuundʉp mʉt winʉ mjot éxtʉm ja Diosʉ myʉduumbʉty.
\v 18 Mba̱a̱t njʉna̱'a̱nʉm ko ma̱ miidsʉty oj myajpekymya'xtʉ, net oj mnaybyʉjta̱'a̱gʉdʉ Diosʉ myʉduumbʉty es dʉ'ʉn mjiky'áttʉt tʉy'a̱jtʉn mʉʉt.
\v 19 Ka̱jxpʉdsʉ dʉ'ʉn wa̱'a̱ts esʉts oytyim pʉ́nʉty xyjaygyúkʉdʉts. Tʉʉyʉp miits mnaygyʉya̱jkʉdʉ ma̱ ja axʉk'a̱jtʉn es ja pojpʉ éxtʉmʉ ka'oybyʉ myʉduumbʉ, es mjiky'a̱jttʉ axʉʉk; per tyam nayyákʉdʉ amumdu'uk jot ma̱ Dios éxtʉmʉ myʉduumbʉty, es mjiky'áttʉt tʉy'a̱jtʉn mʉʉt, dʉ'ʉn éxtʉmʉ Dios ttseky.
\p
\v 20 Ko miidsʉty ijty mduumbʉ'átʉdʉ ka'oybyʉ es mduktúnʉdʉ ja axʉʉkpʉ, ni xykyatuundʉ kwentʉ di'ibʉ naty oy.
\v 21 Pes, ¿ti mbʉjk mbattʉ ma̱ tadʉ jiky'a̱jtʉnʉ axʉʉkpʉ?, ko extʉ mdsoydyuundʉp ko xyjamyatstʉ. Pesʉ tya̱a̱dʉ dʉ'ʉmbʉ jiky'a̱jtʉn yajmiimpy ja o'kʉn.
\v 22 Per tʉ miits myajpekymya'xtʉ es tʉ myajpʉjta̱'a̱ktʉ Dios mʉduumbʉty. Es mʉt ko tʉ mnayyákʉdʉ amumdu'uk jot es mjiky'áttʉt éxtʉm ja Dios ttseky, yʉ'ʉ mmo'oyʉdʉp ja jiky'a̱jtʉnʉ winʉ xʉʉ winʉ tiempʉ.
\v 23 Pes yʉ pojpʉ sitʉy yajkypy ja mʉju'uñ, esʉ tadʉ mʉju'uñ yʉ'ʉ dʉ'ʉn ja o'kʉn; per Dios nadʉ'ʉñʉ dyaky ja jiky'a̱jtʉnʉ winʉ xʉʉ winʉ tiempʉ mʉt ja'agyʉjxm Nindsʉn'a̱jtʉm Jesukristʉ.
\c 7
\s Kasa̱a̱dʉ ja̱'a̱yʉty éxtʉmʉ ijxpajtʉn
\p
\v 1 Mʉgu'ugítʉty, miidsʉty yajxón xyñijáwʉdʉ ja Diosʉ 'yana'amʉn. Mnija̱'a̱dʉp ko ja ana'amʉn je'eyʉ dyajkutíky ma̱ ja̱'a̱yʉn ma̱a̱nʉm jyiky'aty ja ja̱'a̱y.
\p
\v 2 N'okpʉjtákʉm, dʉ'ʉn ja ana'amʉn jyʉna'añ ko tu'ugʉ kasa̱a̱dʉ toxytyʉjk ti'igyʉ 'yity mʉdʉ ña'ay ma̱a̱nʉm ja ña'ay 'yakjiky'aty; per pʉn o'kp ja ña'ay, wʉ'ʉmp awa̱'a̱tstúm ja toxytyʉjk es tpʉ́kʉt ja wiinkpʉ yedyʉjk.
\v 3 Pa̱a̱ty, pʉnʉ tya̱dʉ toxytyʉjk nayya̱jkʉp mʉt jatu'ugʉ wiinkpʉ yedyʉjk ma̱a̱nʉm 'yakjiky'aty ja ña'ay, yajtʉgeepy ja pʉjk úkʉnʉ wyindsʉ'kʉn; per pʉn o'kp ja ña'ay, kyaj dyajtʉgóy ja pʉjk úkʉnʉ wyindsʉ'kʉn ko wiinkpʉ yedyʉjk tpeky.
\p
\v 4 Nandʉ'ʉn miits mʉgu'ugítʉty, dʉ'ʉn miits m'ittʉ éxtʉmxyʉp m'ooktʉ ma̱ ja ana'amʉn es mdi'igyʉdʉt mʉt jatu'ukpʉ, ja'a njʉna̱'a̱nʉm mʉdʉ Kristʉ di'ibʉ jikypyʉjk ko 'yok'e'ky. Dʉ'ʉn ttuuñ es njiky'a̱jtʉm dʉ'ʉn éxtʉmʉ Dios ttseky.
\v 5 Mʉt ko ma̱a̱nʉmʉ naty ndu'unʉm di'ibʉ nnini'x'a̱jt nguba̱jk'a̱jtʉm tsyejpy, net ja ana'amʉn oj xyjot'yujxʉm ko pojpʉ yʉ'ʉ di'ibʉ naty ndu'unʉm, es ana'amʉngyʉjxm ja pojpʉ je'eyʉ ni'igʉ oj xy'aktuktuna̱'a̱nʉm ja axʉʉkpʉ es xytyuknimi'inʉm ja o'kʉn mʉt ko dʉ'ʉn n'adʉ́tsʉm.
\v 6 Per tyam, mʉt ko tʉ n'o'kʉm mʉt ja Jesukristʉ es tʉ n'awa̱'a̱tspʉdsʉ'ʉmʉnʉ ma̱ tadʉ ana'amʉn, kyaj nnakymyʉdu'unʉm ja Dios mʉt yʉ'ʉyʉ ko nguydyuna̱'a̱nʉm ja ana'amʉn jaybyety, nmʉdu'unʉm ja Dios mʉt ja njot'a̱jt nwinma̱'a̱ñ'a̱jtʉm éxtʉm ja Espíritʉ Santʉ xytyukni'ijxʉm.
\s Peky di'ibʉ ijtp ma̱ ʉjʉn
\p
\v 7 Pes, ¿mba̱a̱t njʉna̱'a̱nʉm ko ja ana'amʉn yʉ'ʉjʉty ja pojpʉ? ¡Ni wi'ix tsoo! Tadʉ ana'amʉndsʉ dʉ'ʉn tʉ xytyuknijawʉ ti dʉn pojpʉ'a̱jtp. Kooxyʉbʉ tadʉ ana'amʉn tʉ kyajʉna̱'a̱ñ: “Katʉ xy'adseky di'ibʉ wiinkpʉ jya'a'a̱jtypy”, kyajxyʉpts ʉj tʉ nnijawʉ ko dʉ'ʉn pyojpʉty ko ndsojkʉm di'ibʉ wiinkpʉty myʉda̱jttʉp.
\v 8 Per kots tʉ nnijawʉ ja ana'amʉn, ja pojpʉts tʉ xymyo'oy tʉgekyʉ oytyim di'ibʉ axʉk winma̱'a̱ñʉty. Pes ko ja ana'amʉn kya'ity, kyaj ja pojpʉ ti mʉk'a̱jtʉn tmʉdaty.
\v 9 Ijt tu'ugʉ tiempʉ ma̱ts njiky'ajty ni nganija̱'a̱jʉts ja ana'amʉn. Per kots oj nnijawʉ ja ana'amʉn, net ja peky xytyuk'adsejkyʉts ja axʉk'a̱jtʉn esʉts xya̱jwe'emy éxtʉmxyʉpts n'eeky.
\v 10 Ja ana'amʉn di'ibʉ Dios yajwʉ'ʉm es ʉj nnijáwʉt wi'ixʉts njiky'átʉt winʉ xʉʉ winʉ tiempʉ, mʉt ja'agyʉjxm ja ana'amʉn ʉj nyajpʉjta'agyʉts esʉts nba̱a̱dʉt ja tyʉydyu'unʉnʉ Dios.
\v 11 Mʉt ja'agyʉjxm ja ana'amʉn ja pojpʉ tpaty wi'ixʉts xywyin'ʉʉnʉt esʉts ʉj xyajwe'emy éxtʉmxyʉpts eeky n'ity.
\p
\v 12 Tya̱a̱dʉ dʉ'ʉn xytyuk'ijxʉm ko tya̱dʉ ana'amʉn tyʉy'a̱jtʉnʉty, wya̱'a̱dsʉty es 'yóyʉty.
\v 13 ¿Per tii, kyaj dʉ'ʉn jyaty ko di'ibʉ dʉ'ʉn oy tʉ tyʉgatsy axʉʉk es tʉts xya'eeky? ¡Ni wi'ix tsoo! Ja pojpʉ dʉ'ʉn di'ibʉts tʉ xya'eeky, es mʉt yʉ ana'amʉn xytyuknija̱'a̱jʉts ti dʉn ja pojpʉ, mʉt ko ma̱ yʉ ana'amʉn yajnijáwʉ ko jyantsy'axʉʉgʉdyʉ tadʉ pojpʉ.
\p
\v 14 Nnija̱'a̱m ko tadʉ ana'amʉn yʉ'ʉ ya̱jk ja Dios, per pekyjya'ayʉts ʉj, dʉ'ʉnʉts ʉj n'ity pekyoty éxtʉm tu'ugʉ ja̱'a̱y di'ibʉ niteeky 'yity.
\v 15 Kyajts nnijawʉ pʉn tits xyja̱jtp; kyajts nduñ di'ibʉts ndsejpy, ni'igʉts nduñ di'ibʉts kyaj njatuna̱'a̱ñ.
\v 16 Per pʉn ndiimbyʉts ja di'ibʉts kyaj njatuna̱'a̱ñ, n'ʉxkajpyʉts ko yʉ tadʉ ana'amʉn 'yóyʉty.
\v 17 Es dʉ'ʉn kyaj nnaky'ʉjtsʉty di'ibʉ kyaj tmʉmʉdoy ja Diosʉ 'yana'amʉn, ja'a dʉ'ʉn ja pojpʉ di'ibʉ dʉn ijtp ma̱ ʉjʉn.
\v 18 Nnija̱'a̱bʉts yajxón ko ma̱ ʉjʉn, pojpʉ ja̱'a̱y, kyaj ni ti di'ibʉ oy, ja'a ko njatunaambyʉts di'ibʉ dʉn oy, per kyajts nmʉmada'aky.
\v 19 Ma̱a̱xyʉp jyapa̱a̱dyʉty ndúnʉdʉts ja oybyʉ éxtʉmts njadsekyʉn, ni'igʉts n'aktúñ ja axʉʉkpʉ di'ibʉts kyaja'ijty njatuna̱'a̱ñ.
\v 20 Pa̱a̱ty kyajʉ dʉn 'yʉjtsʉty di'ibʉ dʉn tyiimpy ja axʉʉkpʉ, yʉ pojpʉ dʉn di'ibʉ ijtp ma̱ ʉjʉn, yʉ'ʉ dʉn tyiimpy ja axʉʉkpʉ.
\p
\v 21 Di'ibʉts xyja̱jtp, ko njatuna̱'a̱ñʉts di'ibʉ oy, per jam ja pojpʉ ma̱ts ʉj.
\v 22 Yʉ njot nwinma̱'a̱ñʉts kyupejkypy amumdu'uk jot ko 'yóyʉty ko ja Diosʉ 'yana'amʉn jyʉna'añ di'ibʉts ndúnʉp,
\v 23 per taa ma̱ts ʉj n'ity tu'uk di'ibʉts xymyʉdsip'a̱jtp. Yʉ pojpʉ yʉ'ʉts xytyuknimiimp ja axʉk winma̱'a̱ñ, esʉ tya̱a̱dʉ tsyiptundʉ di'ibʉts ʉj nnija̱'a̱p di'ibʉ oy, es dʉ'ʉnʉts xymyʉdaty éxtʉmʉ tsimyjya'ayʉn, es xytyukmʉdúñʉts agwanʉ ja pojpʉ.
\p
\v 24 ¡Pʉroobʉ ʉj mʉt yʉ'ʉgyʉjxm tʉgekyʉ tya̱a̱dʉ! ¿Pʉ́nts xyajnitso'ogʉp ma̱ tya̱dʉ nini'x di'ibʉ tʉ yajtuknika̱jxpéty ja o'kʉnʉ?
\v 25 Yajja̱'a̱ygyʉdákp ja Dios ko jyaaty ja nitsokʉn mʉt yʉ'ʉgyʉjxmʉ Nindsʉn'a̱jtʉm Jesukristʉ. Pes dʉ'ʉnʉts ʉj n'ity: Nwinma̱'a̱ñgyʉjxmts ʉj njatseky es ʉj ndúnʉt di'ibʉ Dios 'yoyjya̱'a̱p, per ja pojpʉ di'ibʉ ijtp ma̱ts ʉjʉ nnini'x, ja'ats ʉj xyajpekytyuump.
\c 8
\s Jiky'a̱jtʉn Espíritʉ Santʉkyʉjxm
\p
\v 1 Pes dʉ'ʉn di'ibáty ja'a'a̱jtʉdʉp ja Jesukristʉ, kyaj 'yawijxʉty ni ti tʉydyu'unʉn,
\v 2 mʉt ko ja Espíritʉ Santʉ di'ibʉ yajkypy ja jiky'a̱jtʉn ja'agyʉjxm ko ti'igyʉ n'ijtʉm mʉdʉ Jesukristʉ, tʉ xyajnitsókʉm es kyaj nnaky'ijtʉm ma̱ ja pojpʉ es ja o'kʉn.
\v 3 Tʉ ja Dios ttuñ di'ibʉ ja ana'amʉn kyaj mba̱a̱t oj ttuñ, ja'a ko naty ja myʉk'a̱jtʉn kyujʉnákʉty ko ja ja̱'a̱y ttundʉ di'ibʉ ñini'x kyʉba̱jk tsyojktʉp. Pa̱a̱ty ja Diosʉ 'yU'unk tkejxy es ya'ijxy éxtʉmʉ pekyjya'ay es twindsʉ'kʉn'átʉt ja ja̱'a̱y pyojpʉkyʉjxm, es dʉ'ʉn dyajtʉgooy ja pojpʉ myʉk'a̱jtʉn di'ibʉ naty ma̱ ʉdsa̱jtʉm.
\p
\v 4 Es mʉt ko dʉ'ʉn ttuuñ, oj tkuydyúñ mʉt ʉdsa̱jtʉmgyʉjxm tʉgekyʉ di'ibʉ ja ana'amʉn xytyuk'ana'amʉm, es tyam njiky'a̱jtʉm éxtʉm ja Espíritʉ Santʉ xytyukni'ijxʉm, kyaj nnakyjyiky'a̱jtʉm éxtʉm ttseky ja nnini'x'a̱jtʉm ngʉba̱jk'a̱jtʉm.
\p
\v 5 Pes di'ibáty nayya̱jkʉdʉp mʉt ja di'ibʉ ñini'x kyʉba̱jk tsyejpy, yʉ'ʉ je'eyʉ wyinma̱a̱ydyʉp di'ibʉ ñini'x kyʉba̱jk tsyejpy; per di'ibʉ nayya̱jkʉdʉp ma̱ Espíritʉ Santʉ, yʉ'ʉ je'eyʉ wyinma̱a̱ydyʉp di'ibʉ Espíritʉ Santʉ tsyejpy.
\v 6 Di'ibáty nayya̱jkʉdʉp mʉt ja di'ibʉ ñini'x kyʉba̱jk tsyejpy, tya̱dʉ ja̱'a̱yʉty pátʉdʉp ja o'kʉn. Per di'ibáty nayya̱jkʉdʉp ma̱ yʉ Espíritʉ Santʉ, tya̱dʉ ja̱'a̱yʉty pátʉdʉp ja jotkujk'a̱jtʉn es ja jiky'a̱jtʉn winʉ xʉʉ winʉ tiempʉ.
\v 7 Di'ibʉ nayya̱jkʉdʉp ma̱ yʉ di'ibʉ ñini'x kyʉba̱jk tsyejpy, myʉdsip'a̱jttʉp ja Dios, mʉt ko ni tkatsoktʉ es ni mba̱a̱t tkapadundʉ ja Diosʉ 'yana'amʉn.
\v 8 Pa̱a̱ty di'ibʉ jiky'a̱jttʉp éxtʉm ttsoktʉ ja ñini'x kyʉba̱jkʉty, ni na̱'a̱ mba̱a̱t kyatukjotkʉda̱'a̱gʉdʉ Dios.
\p
\v 9 Per kom ja Espíritʉ Santʉ ijtp ma̱ miidsʉty, kyaj mnakyjyiky'attʉ éxtʉm ja mnini'x mgʉba̱jkʉ tsyojkʉn, je'eyʉ dʉ'ʉn m'akjiky'attʉ ti'igyʉ mʉt ja Diosʉ Jya̱'a̱jʉn. Pes di'ibáty kyaj tmʉdattʉ ja Jesukristʉ Jya̱'a̱jʉn, kyaj yʉ'ʉ jya'a'átʉdʉ Jesukristʉ.
\v 10 Pʉn m'ijttʉp ti'igyʉ mʉt ja Kristʉ, oy 'yoogʉt ja mnini'xʉty pekykyʉjxm, jiky'a̱jttʉp ja mja̱'a̱jʉnʉty ja'agyʉjxm ko oy mwʉ'ʉmdʉ mʉt ja Dios.
\v 11 Es kom ma̱ miidsʉty ijtp ja Diosʉ Jya̱'a̱jʉn di'ibʉ yajjikypyʉjk ja Jesukristʉ ma̱ 'ye'ky, nandʉ'ʉn ja Dios yajjikypyʉ́kʉp yʉ mnini'xʉty.
\p
\v 12 Pes mʉgu'ugítʉty, tam di'ibʉ tsojkʉp es ndu'unʉm, per kyaj jya'ajʉty es njiky'a̱jtʉm éxtʉm ja nini'x kʉba̱jk ja tsyojkʉn.
\v 13 Mʉt ko pʉn mjiky'a̱jttʉp éxtʉm ttseky ja nini'x kʉba̱jkʉn, m'ooktʉp pekymyʉʉt; per pʉn ja'agyʉjxm ja Espíritʉ Santʉ myajtʉgooydyʉp ja mnini'x mgʉba̱jkʉ tsyojkʉn, net ja Dios mmo'oyʉdʉt ja jiky'a̱jtʉnʉ winʉ xʉʉ winʉ tiempʉ.
\p
\v 14 Mʉt ko nidʉgekyʉ di'ibʉ nayya̱jkʉdʉp es ñʉ'ʉmo'oy tyu'umo'oyʉdʉt ja Diosʉ Jya̱'a̱jʉn, tya̱a̱dʉdyʉ dʉ'ʉn di'ibʉ Dios 'yaxá̱jʉp éxtʉmʉ 'yu'ungʉn.
\v 15 Pesʉ tya̱dʉ Espíritʉ Santʉ di'ibʉ n'axá̱jʉm, kyaj xyajtsʉ'k xyajja̱'a̱m éxtʉmʉ tuumbʉ di'ibʉ kyaj tkuydyúñ, yʉ'ʉ dʉ'ʉn xytyuktsojkʉm ja Dios éxtʉmʉ 'yu'ungʉn. Es ja'agyʉjxmʉ Espíritʉ Santʉ n'anma̱'a̱yʉm: “Tatitu'unk.”
\v 16 Ja Espíritʉ Santʉ tyi'igyʉ ma̱ yʉ n'anmʉja̱'a̱n'a̱jtʉm, es xytyuknija̱'a̱m ko xy'u'unk'a̱jtʉm ja Dios.
\v 17 Es ko ʉdsa̱jtʉm yʉ'ʉ xy'u'unk'a̱jtʉm, nandʉ'ʉn mʉdʉ Kristʉ xypya̱a̱da̱'a̱nʉm ja kuma̱'a̱ñ; mʉt ko pʉn nbu'ayo'om ja Kristʉ, nandʉ'ʉn xypyátʉm es n'ijtʉm ma̱ myʉj'a̱jtʉn.
\s Mʉj'a̱jtʉn di'ibʉ miimp
\p
\v 18 Pa̱a̱ty kyajts ngwentʉpʉjta'aky ja ayo'on di'ibʉ tyam nyajkʉjx nyajna̱jxʉm. Pes kyaj mba̱a̱t ndukmʉ'ijxkijxyʉm tadʉ mʉj'a̱jtʉn di'ibʉ nba̱a̱da̱'a̱nʉm ok.
\v 19 Pes tʉgekyʉ di'ibʉ Dios yajkoj 'yawijx jyʉjp'ijxtʉp es t'ixa̱'a̱ndʉ ja xʉʉ tiempʉ ko Dios dyajnigʉxʉ'ʉgʉt di'ibáty 'yu'unk'a̱jttʉp.
\v 20 Ja'a ko ma̱ ja Adán pyekytyuuñ, tʉgekyʉ di'ibʉ ya̱ naxwiiñ ijtp 'yayoy nandʉ'ʉn mʉt ja'agyʉjxmʉ pyojpʉ; kyaj 'yayoy mʉt ko yʉ'ʉ kʉ'ʉm ttsejky, Diosʉ dʉ'ʉn pyʉjták. Per kyaj wyʉ'ʉmʉt dʉ'ʉñʉm, mʉt ko tʉgekyʉ di'ibʉ Dios pyʉjták 'yawijxtʉp
\v 21 ko kyaj 'yokkutʉgoyánnʉdʉ es pátʉp ja mʉj'a̱jtʉn, ja awa̱'a̱tstuuy'a̱jtʉn es ja kunu'xʉn di'ibʉ pya̱a̱ttʉp ja Diosʉ 'yu'ungʉty.
\v 22 Nnija̱'a̱m ko extʉ tyam tʉgekyʉ di'ibʉ Dios pyʉjták moon tujkp éxtʉm tu'ugʉ toxytyʉjk dyajnáxy ja pʉjk ado'onʉn ko tpa̱a̱da̱'a̱ñ ja maxu'ungu'unk.
\v 23 Es kyaj yʉ'ʉjʉty je'eyʉ 'yayowdʉ mʉt ja pʉjk ado'onʉn, nandʉ'ʉn ʉdsa̱jtʉm di'ibʉ nmʉda̱jtʉm ja Espíritʉ Santʉ di'ibʉ Dios tʉ xymyo'oydsyondákʉm éxtʉmʉ tʉʉmp di'ibʉ jawyiin tʉʉmp'a̱jtp, es njʉjp'ijxʉm ko Dios xymyo'oyʉm tʉgekyʉ di'ibʉ xypyátʉm mʉt ko xy'u'unk'a̱jtʉm, ja'a yʉ'ʉ ko nmʉda̱jtʉm ja jembyʉ nini'x.
\v 24 Pa̱a̱ty ʉʉdsʉty ja nitso'ok'a̱jtʉn tʉ nbátʉm ko dʉ'ʉn njʉjp'ijxʉm. Ko ja̱'a̱y tʉ t'ijxnʉ di'ibʉ naty tʉ tjʉjp'íxy, kyaj ja'a 'yok'yajtijnʉ ko tjʉjp'íxy. Pes kooxyʉp ja̱'a̱y tʉ t'axá̱jʉdʉ, kyajxyʉp tnakyjyʉp'ixy.
\v 25 Per ma̱ kyajnʉm ti nmʉda̱jtʉm, pes n'ok'awijxʉm mʉdʉ ma'xtujkʉn.
\p
\v 26 Nandʉ'ʉn ja̱jtpʉ dʉ'ʉn, ja Espíritʉ Santʉ xypyudʉjkʉm ma̱ n'ijtʉm ya''ayow ya''ama̱'a̱t, mʉt ko kyaj nnija̱'a̱m wi'ix nga̱jxtákʉm éxtʉm pyaadyʉty, per ja Espíritʉ Santʉ xyñinu'xtákʉm mʉt ʉdsa̱jtʉm, mʉt ko yʉ'ʉ myʉdeepy ko ngʉjx ndujkʉm di'ibʉ kyaj mba̱a̱t nga̱jxpʉdsʉ'ʉmʉm.
\v 27 Es komʉ Dios ñija̱'a̱dyaapy tʉgekyʉ ja ja̱'a̱y jyot wyinma̱'a̱ñʉty, ñija̱'a̱p yajxón di'ibʉ ja Espíritʉ Santʉ 'yamdowaampy, mʉt ko yʉ'ʉ 'yamdeepy ja Diosʉ jya'ayʉty éxtʉm ja Dios ttseky.
\s Nmadákʉm Kristʉkyʉjxm
\p
\v 28 Nnija̱'a̱m ko Dios yʉ'ʉ tyuknibʉjtákʉp tʉgekyʉ es ttuk'oy'áttʉt di'ibáty tsojkʉdʉp, di'ibáty yʉ'ʉ tʉ twoy, éxtʉm tʉ ttuknibʉjta̱a̱gʉ.
\v 29 Mʉt ko Dios tnija̱'a̱jʉ ja jya'ay tim ʉx'a̱jp, es yʉ'ʉjʉty twin'ijxy es 'yítʉt éxtʉmʉ 'yU'unk Jesukristʉ, es dʉ'ʉnʉ Jesukristʉ kya'axkopk'átʉt ma̱ mayʉ myʉga'axʉty.
\v 30 Es pʉ́nʉdyʉ Dios tyuknibʉjtákʉ ʉx'a̱jp es t'u'unk'áttʉt, ja'a twooy; es pʉ́nʉty wyoo, ja'a oy mʉʉt wye'emy; es pʉ́nʉty oy mʉʉt wye'emy, ja'a pyʉjták es tmʉdáttʉt ja mʉj'a̱jtʉn.
\p
\v 31 Es mʉt ko tʉ nnija̱'a̱m tʉgekyʉ tya̱a̱dʉ, ¿ti dʉn mba̱a̱t n'aktimka̱jxʉm? Mʉt ko Dios xypyudʉjkʉm ʉdsa̱jtʉm, ¿pʉ́n xymyʉdsip'a̱jtʉm?
\v 32 Mʉt ko Dios kyaj oj tkuyu'utsy ja kyʉ'ʉm U'unk, ni'igʉ oj tkʉyaky es 'yoogʉt ʉdsa̱jtʉmgyʉjxm, ¿wi'ix tsoo net xykyamo'oyʉm tʉgekyʉ mʉdʉ 'yU'unk?
\v 33 ¿Pʉ́n mba̱a̱t tpekymyo'oy di'ibʉ Dios tʉ twin'ixy?, mʉt ko Dios kʉ'ʉm oy dyajwe'emy mʉt yʉ'ʉ.
\v 34 ¿Pʉ́n mba̱a̱t jyʉna'añ: “Pekyjya'ayʉ tya̱a̱dʉty?” Jesukristʉ ku'o'kʉdʉ, es kyaj je'eyʉ kyu'o'kʉdʉ, nandʉ'ʉn jyikypyejky jatʉgok es tam 'yity aga̱'a̱ñdsyoo ma̱ Dios es xyñinu'xtákʉm.
\v 35 ¿Pʉ́n mba̱a̱t xypyʉjkʉm ja Kristʉ tsyojkʉn? ¿Tii mba̱a̱t xypyʉjkʉm ja ayo'on, o ja jotmay, o mʉt ko nyajpajʉdijtʉm, o ja yuu, o mʉt ko kyajpʉ nwit'a̱jtʉm, o mʉt ko xya'ooga̱'a̱nʉm mʉt ja espa̱a̱dʉ?
\v 36 Pes éxtʉm jyʉna'añ ja Diosʉ jyaaybyajtʉn:
\q Mʉt mijtskyʉjxm ʉʉdsʉty n'ittʉ o'kʉn jʉjp'ám;
\q dʉ'ʉnʉts ʉʉdsʉty n'ittʉ éxtʉm ja borreegʉ di'ibʉ yajmʉnʉjxtʉp ma̱ ja o'kʉn.
\m
\v 37 Ni di'ibʉdsʉ taadʉ xykyatukmastu'udʉt ja Kristʉ. Pes yʉ'ʉ dʉ'ʉn di'ibʉts xytyukmʉmadakp tʉgekyʉ tya̱a̱dʉ, mʉt ko yʉ'ʉ xytsyojkʉm.
\v 38 Pa̱a̱dyʉts nmʉdaty ja tʉy'a̱jtʉn ko ni ja o'kʉn es ni ja jiky'a̱jtʉn, ni ja ánklʉsʉty, ni ja ka'óybyʉty, ni ja tyambʉ, ni ja di'ibʉ miimp kʉdákpnʉm,
\v 39 ni di'ibʉ tsa̱jwínm, ni di'ibʉ ayoodaknóty es ni di'ibʉ Dios yajkoj, kyaj ni ti mba̱a̱t xykyatukmastútʉm ja tsyojkʉn ja Dios di'ibʉ myʉda̱jtypy mʉt ʉdsa̱jtʉm ma̱ yʉ Nindsʉn'a̱jtʉm Jesukristʉ.
\c 9
\s Wyinwijtsypy ja Dios pʉ́nʉty tsyejpy
\p
\v 1 Extʉmʉ myʉduumbʉ Kristʉ, ngajxyʉdsʉ tʉy'a̱jtʉn es kyajts n'anda'aky. Ja Espíritʉ Santʉ ana'amp ma̱dsʉ nwinma̱'a̱ñʉn es tʉy'a̱jtʉnʉts njʉna̱'a̱ñ.
\v 2 Ndimmʉda̱jttiibyʉts ja amay jotmay.
\v 3 Oyxyʉpts njatseky es ka̱jxpéky ndim'ítʉt es kyajts n'ok'ijnʉt ti'igyʉ mʉdʉ Kristʉ pʉn o'oyʉpxyʉp es ttuk'oy'áttʉt ja nmʉgu'uk'a̱jtʉm, ja israelitʉ ja̱'a̱yʉty,
\v 4 ja Israelʉ tyʉʉmp 'ya̱a̱ts dʉ'ʉn éxtʉm ʉj. Dios kyupʉjkʉdʉ éxtʉmʉ 'yu'ungʉty es tyuk'ijxʉdʉ ja myʉj'a̱jtʉn es ttuuñ ja kajxy'átypyʉ mʉt yʉ'ʉ, es tmooydyʉ ja 'yana'amʉn esʉ wya̱ndakʉn es wi'ix twindsʉ'ʉgʉdʉt ja Dios.
\v 5 Nan yʉ'ʉdyʉ dʉ'ʉn ja tyʉʉmp 'ya̱a̱ts ja Abra̱a̱n, Isa̱a̱ esʉ Jakoob, es nandʉ'ʉn jya'ay'a̱jtʉngyʉjxm 'yijty tadʉ tyʉʉmp 'ya̱a̱ts ja Kristʉ, oy ja'ijty jyaDiósʉty di'ibʉ ana'amp ma̱ di'ibʉ jaa'a̱jtp tʉgekyʉ. ¡Wa'an dya''awdaty ma̱ tʉgekyʉ it naxwíñʉdʉ winʉ xʉʉ winʉ tiempʉ! Wa'an dʉ'ʉnʉty.
\p
\v 6 ¡Per kyaj mba̱a̱t njʉna̱'a̱nʉm ko Dios tʉ dyajtʉgátsy ja wya̱ndakʉn! Ja'a ko kyaj nidʉgekyʉ yʉ israelítʉty oj wyin'íxʉdʉ Dios éxtʉmʉ jya'ayʉn.
\v 7 Es nan ni yʉ'ʉ Dios tkaja̱'a̱y'áty nidʉgekyʉ ja Abra̱a̱nʉ tyʉʉmp 'ya̱a̱dsʉty, mʉt ko Dios t'anma̱a̱y ja Abra̱a̱n: “Yʉ'ʉyʉ dʉ'ʉnʉ tyʉʉmp 'ya̱a̱ts ja Isa̱a̱ yajkwentʉpʉjta̱'a̱gʉp éxtʉm mja'ajʉn.”
\v 8 Tya̱a̱dʉ xytyuknija̱'a̱m ko kyaj ja ja̱'a̱y Dios 'yu'unk'átyʉty pʉnʉ wi'ix pʉ́n ja tyʉʉmp 'ya̱a̱ts ttukmíñ ttukja̱jtʉ, ja'a ja ja̱'a̱y Dios u'unk'a̱jttʉp di'ibʉ miin ja̱jttʉ ma̱ ja Dios tkuydyúñ ja wya̱ndakʉn,
\v 9 mʉt ko dʉ'ʉn wya̱ndaky: “Jʉmbítʉpts ma̱ ja tiempʉ tpa̱a̱dʉt esʉ Saarʉ tʉ naty dyajmín dyajja̱'ty tu'ugʉ u'ungu'unk.”
\p
\v 10 Es kyaj yʉ'ʉyʉty, nandʉ'ʉn ja Rebekʉ 'yu'unk majtskpʉ, ti'igyʉ tteety'a̱jttʉ ja Isa̱a̱, ʉdsa̱jtʉm n'apteety'a̱jtʉm.
\v 11 Oyʉ dʉ'ʉn, kyajnʉm natyʉ tya̱dʉ majtskpʉ u'unk myiñ jya'ty es ni tkatúñʉmʉ naty tii, ni yʉ oybyʉ es ni yʉ axʉʉkpʉ, ja'a ko tyúñʉty di'ibʉ Dios tsyojk ko twin'ijxy di'ibʉ yʉ'ʉ kyupejkypy éxtʉmʉ jya'ayʉn,
\v 12 kyaj ja'agyʉjxm ko tu'uk tu'uk tii ttuñ tkatúñ, es ja Rebekʉ ya''anma̱a̱y: “Yʉ mga'axkópk yʉ'ʉ tuumbʉ'átʉdʉp ja mutskpʉ.”
\v 13 Dʉ'ʉn éxtʉm ja Diosʉ jyaaybyajtʉn jyʉna'añ: “Ndsejpyʉts ja Jakoob, perʉ Esa̱'uu kyaj.”
\p
\v 14 ¿Tii mʉdʉ tya̱a̱dʉ mba̱a̱t njʉna̱'a̱nʉm ko kyajʉ Dios ttuñ ja tʉy'a̱jtʉn? ¡Ni wi'ix tsoo!
\v 15 Mʉt ko Dios t'anma̱a̱y ja Moisés: “Ʉj nmʉdátʉpts ja pa''ayo'on mʉt ja di'ibʉts ʉj nba''ayowaampy, es nmʉdátʉpts ja ma'xtujkʉn mʉt ja di'ibʉts ʉj nmʉma'xtukaampy.”
\v 16 Es dʉ'ʉn kyʉxe'eky ko di'ibʉ Dios tyiimpy, dʉ'ʉn ttuñ mʉt ko yʉ'ʉ kʉ'ʉm pya''ayowaampy, kyaj mʉt ko ja ja̱'a̱yʉty dʉ'ʉn ttsoktʉ es ni mʉt ko ti oynʉ'ʉnʉn tʉ ttundʉ.
\v 17 Mʉt ko ja Diosʉ jyaaybyajtʉn jyʉna'añ ko Dios t'anma̱a̱y ja Ejiptʉ ryey: “Pa̱a̱ty tʉ nbʉjta'aky éxtʉmʉ rey es nya'íxʉdʉts ma̱ mijʉn ja nmʉk'a̱jtʉnʉts es dʉ'ʉn ya'íxʉt ja nmʉj'a̱jtʉnʉts ma̱ nidʉgekyʉ naxwíñʉdʉ ja̱'a̱yʉty.”
\v 18 Tya̱a̱dʉ xytyuknija̱'a̱m ko Dios ya'ijxʉp ja pya''ayo'on ma̱ di'ibʉ yʉ'ʉ tsyejpy, es nandʉ'ʉn dyajkujuunda'aky di'ibʉ yʉ'ʉ yajkujuunda̱'a̱gaampy.
\p
\v 19 Jaa da pʉ́nʉts xy'anʉʉmʉp: “Pʉn dʉ'ʉnʉ dʉ'ʉn, ¿wi'ix mba̱a̱t ja Dios xypyekymyo'oyʉm oynʉ'ʉnʉn pʉn kyaj mba̱a̱t pʉ́n tjʉjpkuwa̱'a̱gʉ di'ibʉ Dios tsyejpy?”
\v 20 Esʉts ʉj n'adsoy: ¿Es mbʉ́nʉ dʉn mij ko dʉ'ʉn xyñi'ow xyñiya̱a̱xʉ Dios? ¿Tii wa'anʉ tu'ts t'anʉʉmʉ di'ibʉ yajkójʉp: “Ti kots mij dʉ'ʉn tʉ xypyotsy?”
\v 21 Pes ja tu'ts pojtspʉ yajkejpy ja tyexy tyazʉ éxtʉm yʉ'ʉ kʉ'ʉm ttseky. Yʉ'ʉ pátʉp dyajtúnʉt kujkwa'xy ja mo'onts es tpótsʉt tu'ugʉ jantsy oybyʉ di'ibʉ myʉ'uñaapy ja pʉjy, es jakujkwa'xy mba̱a̱t dya'oyʉ tu'uk di'ibʉ oywyi'ix yajtúñ. Pes ja mo'onts jya'a'a̱jtypy yʉ'ʉ.
\p
\v 22 Nandʉ'ʉn ja̱jtpʉ dʉ'ʉn, ja Dios pátʉp ttúnʉt di'ibʉ yʉ'ʉ tsyejpy. Yakaampy tu'ugʉ ijxpajtʉn wi'ix ja tʉydyu'unʉn dyaky es dya'ixa̱'a̱ñʉty ja 'yajkʉn es myʉmadak mʉt ja mya'xtujkʉnʉ tadʉ ja̱'a̱yʉty di'ibʉ yʉ'ʉ tyuknibʉjtákʉ es ñʉjxtʉt ayoodaknóty.
\v 23 Nandʉ'ʉn pátʉp es dya'íxʉdʉt yʉ myʉj'a̱jtʉn mʉt ja ja̱'a̱yʉty di'ibʉ yʉ'ʉ myʉda̱jtypy mʉt ja pa''ayo'on, mʉt ko jawyíñʉbʉ naty yʉ'ʉ tʉ ttuknibʉjta̱a̱gʉ es n'ijtʉm ma̱ myʉj'a̱jtʉn,
\v 24 ʉdsa̱jtʉm, di'ibátyʉ Dios wyoo es tpa''ayooy, kyaj jye'eyʉty ja israelítʉty, per nandʉ'ʉn di'ibʉty kyaj 'yisraelítʉty.
\v 25 Extʉm jyʉna'añ ma̱ ja Diosʉ kyuga̱jxpʉ Oseeʉs tkʉxja̱a̱y:
\q Di'ibátyʉdsʉ naty kyaj nja̱'a̱y'átyʉts,
\q yʉ'ʉts nja̱'a̱y'áttʉp,
\q es di'ibátyʉdsʉ naty kyaj ndseky,
\q njʉna̱'a̱nʉpts ko yʉ'ʉts ndsojktʉp.
\m
\v 26 Es nan jam jyʉnáñ:
\q “Kyajts miits nja̱'a̱y'áttʉ,
\q nan jamyʉ n'axá̱jʉdʉt miidsʉty éxtʉmts ja n'u'ungʉn”,
\q dʉ'ʉn jyʉna'añ ja Dios di'ibʉ jiky'a̱jtp.
\m
\v 27 Es mʉt ja israelítʉty, ja Diosʉ kyuga̱jxpʉ Isaiiʉ jyʉnáñ: “Oy ja israelitʉ ja̱'a̱yʉty jyamay'a̱jtpʉdʉ ja tyʉʉmp 'ya̱a̱dsʉty éxtʉm ja pu'u jikymyejyñbyʉ'a̱a̱y, je'eyʉ waanʉ yʉ'ʉjʉty ñitso'oktʉt.
\v 28 Mʉt ko yʉ Nindsʉn'a̱jtʉm Dios tsojk es kexy ka'pxy tkuydyuunda̱'a̱ya'añ yʉ 'yayuk ma̱ tʉgekyʉ ja naxwíñʉdʉ.”
\v 29 Es éxtʉm nandʉ'ʉn ja Isaiiʉ jyʉnáñ jawyíñʉp:
\q Kooxyʉbʉ Dios di'ibʉ tʉgekyʉ mʉk'a̱jtʉn myʉda̱jtypy,
\q oj xykyatukmʉnikákʉm waandi'knʉ ja̱'a̱y,
\q tʉʉxyʉp ndimkutʉgo'oyʉm tʉgekyʉ,
\q éxtʉm jyajty ja Sodomʉ ka̱jpn esʉ Gomorrʉ ka̱jpn.
\s Israelitʉ ja̱'a̱yʉty es ja oybyʉ ayuk
\p
\v 30 ¿Ti xytyukjaygyujkʉm tʉgekyʉ tya̱a̱dʉ? Pes xytyukjaygyujkʉm ko yʉ di'ibʉ kyaj 'yisraelítʉty myʉbʉjkʉngyʉjxm oy wyʉ'ʉmdʉ mʉt ja Dios oy tka'ʉxta̱a̱ydyʉ es dʉ'ʉn 'yíttʉt mʉt ja Dios,
\v 31 es ja israelítʉty sitʉy jyatunandʉ éxtʉm ja Dios t'ane'emy es dʉ'ʉnxyʉp oy wyʉ'ʉmdʉ mʉt ja Dios, per yʉ'ʉjʉty kyaj ttuk'oybyʉdsʉʉmdʉ.
\v 32 ¿Es ti ko tkatuk'oybyʉdsʉʉmdʉ? Ja'a ko jyamada̱'a̱gándʉ es ja Dios yajnitso'ogʉdʉt mʉt ja di'ibʉ yʉ'ʉjʉty kʉ'ʉm tyuundʉp es kyaj mʉt ja'agyʉjxm ko ja̱'a̱y t'axá̱jʉdʉ Jesús éxtʉmʉ Yajnitsókpʉ, mba̱a̱t njʉna̱'a̱nʉm ko yʉ'ʉ tyukkunajpʉdʉ.
\v 33 Dʉ'ʉn jyajty mʉdʉ israelítʉty éxtʉm jyʉna'añ ja Dios ma̱ ja jyaaybyajtʉn:
\q Nbʉjta̱'a̱gʉpts ma̱ Syon ka̱jpn,
\q tu'uk di'ibʉ éxtʉmʉ tsa̱a̱ yajtukkunápʉp
\q es kyʉdáwdʉt ja ja̱'a̱yʉty;
\q es di'ibáty myʉbejkypy yʉ'ʉ,
\q ni na̱'a̱ tkamʉdáttʉt ja tsoydyu'un.
\c 10
\p
\v 1 Mʉgu'ugítʉty, di'ibʉts sitʉy njantsytsyejpy amumdu'uk jot es n'amdoy nbʉjktsóyʉts ja Dios, ja'a dʉ'ʉn es ja israelítʉty ñitso'oktʉt.
\v 2 Kʉ'ʉmts ʉj n'awanʉ ko yʉ'ʉ sitʉ́yʉty 'yawdatándʉp ja Dios, per kyaj tjaygyúkʉdʉ ti Dios tsyejpy.
\v 3 Pes kyaj tjaygyúkʉdʉ wi'ixʉ ja̱'a̱y oy wyʉ'ʉmdʉ mʉt ja Dios, ja'a tyunándʉp es tpayo'oya̱'a̱ndʉ kyʉ'ʉm winma̱'a̱ñgyʉjxm wi'ix oy wyʉ'ʉmdʉt mʉt ja Dios, kyaj tkupʉktʉ wi'ix ja Dios jyʉna'añ es oy wyʉ'ʉmdʉt ja'a mʉʉt.
\v 4 Jaba̱a̱t ja Moisesʉ 'yana'amʉn tyuuñ ko myiiñ ja Kristʉ, es dʉ'ʉn nidʉgekyʉ oy wyʉ'ʉmdʉt mʉt ja Dios ko Kristʉ tmʉbʉktʉ.
\p
\v 5 Moisés ñiga̱jx wi'ixʉ ja̱'a̱y oy wyʉ'ʉmdʉ mʉt ja Dios ana'amʉngyʉjxm ko jyʉnáñ: “Di'ibʉ kyuydyiimpy tʉgekyʉ tʉgekyʉ di'ibʉ tadʉ ana'amʉn ñi'ana'amʉp, tadʉ ja̱'a̱y 'yaxá̱jʉp ja jiky'a̱jtʉn winʉ xʉʉ winʉ tiempʉ.”
\v 6 Per ko ja̱'a̱y wyʉ'ʉmdʉ oy mʉt ja Dios mʉbʉjkʉngyʉjxm, dʉ'ʉn jyʉnáñ: “Katʉ mjʉna̱'a̱ñ mjodoty mwinma̱'a̱ñóty: ¿Pʉ́nʉ da patʉ́kʉp tsa̱jpótm?” (Ja'a dʉ'ʉn es dyajjʉnákʉt ja Kristʉ.)
\v 7 Ni mgajʉna̱'a̱nʉt: “¿Pʉ́nʉ da kʉda̱'a̱gʉp ayoodaknóty?” (Ja'a dʉ'ʉn es ja Kristʉ dyajjikypyʉ́kʉt.)
\v 8 Pes dʉ'ʉn ja Diosʉ jyaaybyajtʉn jyʉna'añ: “Wingʉ'ʉy agʉ'ʉy es a̱a̱jóty jodoty ja ayuk xymyʉdattʉ.” Yʉ'ʉ ja ayuk di'ibʉts ʉj nga̱jxwa'xypy.
\v 9 Pʉn mʉt ja m'a̱a̱ mjʉna̱'a̱ñ: “Ngupejkypyʉts mij, Jesús, éxtʉmdsʉ nWindsʉ́n”, es pʉn mmʉbejkypy mʉt ja mjot mwinma̱'a̱ñ ko Dios yajjikypyʉjk ja Jesús ko 'ye'ky, net mnitso'ogʉt.
\v 10 Mʉt ko mʉdʉ njot'a̱jt nwinma̱'a̱ñ'a̱jtʉm nmʉbʉjkʉm ja Dios es net nwʉ'ʉmʉm oy mʉt ja Dios, es mʉt ja n'a̱a̱'a̱jtʉm njʉna̱'a̱nʉm ko Jesukristʉ Nindsʉn'a̱jtʉm, es yʉ'ʉ dʉ'ʉn xytyukpátʉm ja nitsokʉn.
\p
\v 11 Pes ja Diosʉ jyaaybyajtʉn jyʉna'añ: “Pʉ́n myʉbejkypy yʉ'ʉ, ni na̱'a̱ kyatsoydyu'unga̱'a̱dʉt.”
\v 12 Tya̱a̱dʉ xytyuknija̱'a̱m ko Dios kyaj t'ijxkijxyʉ di'ibʉ israelitʉ o di'ibʉ kyaj 'yisraelítʉty, mʉt ko yʉ'ʉ kʉ'ʉm ja Jesús Nindsʉn'a̱jtʉn'a̱jtp ma̱ tʉgekyʉ, es yʉ'ʉ kyuni'xypy mʉj wiin kajaa nidʉgékyʉty di'ibʉ mʉnu'xtákʉdʉp.
\v 13 Mʉt ko ja Diosʉ jyaaybyajtʉn jyʉna'añ: “Nidʉgekyʉ di'ibʉ mʉnu'xtákʉdʉp éxtʉmʉ Nindsʉn'a̱jtʉm, nitso'oktʉp.”
\v 14 ¿Per wi'ix mba̱a̱t t'awdaty éxtʉmʉ Nindsʉn'a̱jtʉm tu'uk ma̱a̱nʉm kyaj tmʉbeky? ¿Es wi'ix mba̱a̱t tmʉbeky pʉn kyaj tmʉdoy yajmadya'aky? ¿Es wi'ix mba̱a̱t tmʉdowdʉ yʉ'ʉjʉ 'yayuk pʉn kyaj ni pʉ́n kyatukmʉmadya̱'a̱gʉdʉ?
\v 15 ¿Es wi'ix mba̱a̱t yajtukmʉmadya'aky ja Diosʉ 'yayuk pʉn kyaj pʉ́n tyuknigéxyʉty? Dʉ'ʉn éxtʉmʉ Diosʉ jyaaybyajtʉn tmadya'aky ja di'ibʉ kya̱jxwa̱'xtʉp ja Diosʉ 'yayuk ma̱ jyʉna'añ: “¡Jyantsytsyújʉty ko jya̱'ttʉ di'ibʉ xytyuknimi'inʉm ja oybyʉ ayuk!”
\p
\v 16 Per kyaj nidʉgékyʉty ja israelitʉ ja̱'a̱yʉty tmʉbʉktʉ yʉ ayuk, dʉ'ʉn éxtʉm jyʉnáñ ja Diosʉ kyuga̱jxpʉ Isaiiʉ: “Windsʉ́n, ¿pʉ́n tʉ tmʉbeky ja di'ibʉts ʉʉdsʉty nga̱jxwa'xypy?”
\v 17 Pa̱a̱ty, myʉbʉjktʉp ja ja̱'a̱y ja Dios ko t'amʉdoonáxtʉ ja ayuk, es di'ibʉ 'yamʉdoona̱jxtʉp, Kristʉ yʉ'ʉ ñimadyakypy.
\p
\v 18 ¿Per tii, kyaj tʉ tmʉdowdʉ ja israelítʉty ja Diosʉ 'yayukʉ? ¡Ti ko kʉdii! Ja Diosʉ jyaaybyajtʉn jyʉna'añ:
\q Ja ayuk tʉ yajka̱jxwa'xy es tʉ yajnijáwʉ ma̱ tʉgekyʉ naxwíñʉdʉ,
\q es ja 'yayuk tʉ jya'ty extʉ ma̱ naxwíñʉdʉ kyugʉxʉ.
\m
\v 19 ¿Per tii, kyaj ja israelítʉty tʉ tjaygyúkʉdʉ ja Diosʉ 'yayuk? ¡Ti ko kʉdii! Pes jawyiinʉ Moisés jyʉnáñ ko Dios 'yawa̱'a̱nʉ:
\q Nyajnaywyinnaxʉjáwʉdʉpts miidsʉty mʉt di'ibʉts may'a̱jtʉngyʉjxm ndúnʉp ma̱ di'ibʉ kyajts nja̱'a̱yʉty,
\q ʉjtsʉts miits nyajjot'ambʉ́ktʉp mʉt ja'agyʉjxm ja ja̱'a̱yʉty di'ibʉ kyaj tjaygyukʉya̱'a̱ndʉ.
\m
\v 20 Es nandʉ'ʉn Diosʉ kyuga̱jxpʉ Isaiiʉ jotmʉk'a̱jtʉn mʉt jyʉnáñ ko Dios y'awa̱'a̱nʉ:
\q Di'ibʉts kyaj xy'ʉxta̱a̱ydyʉ, ojts xypya̱a̱ttʉ;
\q tʉts nnaydyuk'íxyʉty ja di'ibátyʉ naty kyajts xyajnidʉ́wʉdʉ.
\m
\v 21 Isaiiʉ t'anma̱a̱ydyʉ nandʉ'ʉn ko Dios tmadyaky ja israelitʉ ja̱'a̱yʉty ma̱ jyʉnáñ: “Tuk xʉʉdʉgóy tʉ n'awíxyʉts es tʉ nja''axa̱jʉya̱'a̱ndʉ majtsk adu'umgʉ'ʉty es xyñimínʉdʉts di'ibʉ kyajts xymyʉmʉdowdʉ es kujuunʉty.”
\c 11
\s Israelitʉ winwitsypyʉ
\p
\v 1 Tyam nyajtʉ́y: ¿Ti tʉʉ Dios ttim'ʉxtijta̱'a̱y ja israelitʉ ja̱'a̱yʉty? ¡Ni wi'ix tsoo! Pes ʉj kʉ'ʉm israelitʉ ja̱'a̱yʉts, tyʉʉmp 'ya̱a̱ts ja Abra̱a̱n esʉ Benjamink.
\v 2 Kyaj ja Dios t'ʉxtij ja jya'ay di'ibʉ extʉ jékyʉp ñijawʉ éxtʉmʉ jya'ayʉty. ¿Tii kyaj miits xyñijáwʉdʉ éxtʉm jyʉna'añ ja Diosʉ jyaaybyajtʉn ma̱ yajmadya'aky éxtʉm ja Diosʉ kyuga̱jxpʉ Eliiʉs tmʉ''ʉ'ʉñ ja Dios mʉt yʉ'ʉgyʉjxmʉ israelítʉty? Dʉ'ʉn jyʉnáñ:
\v 3 “Windsʉ́n, tʉ dya'ooktʉ ja mguga̱jxpʉty es tʉ dyajkutʉgóydyʉ yʉ m'artal; ʉjts naydyi'igyʉ tʉ nwe'emy, es extʉ ʉj nandʉ'ʉnʉts xya'ooga̱'a̱ndʉ.”
\v 4 ¿Per wi'ix ja Dios 'yadsoojʉmbijtʉ? Dʉ'ʉn jyʉnáñ: “Jʉxtujk mílnʉm ja ja̱'a̱yʉty xy'akwʉ'ʉmxʉdʉts di'ibʉ kyajnʉm twingoxtánʉdʉ ja Baalʉ 'yagojwinnáx.”
\v 5 Nandʉ'ʉn ja̱jtpʉ dʉ'ʉn 'yakwe'emy tyam waanʉ ja ja̱'a̱y di'ibʉ mʉt ja Diosʉ myay'a̱jtʉngyʉjxm yajwin'ijxy.
\v 6 Es pʉn Dios may'a̱jtʉngyʉjxm wyin'ijxʉdʉ, kyaj mba̱a̱t njʉna̱'a̱nʉm ko yʉ'ʉ jya'ay'átʉdʉ Dios mʉt ko kʉ'ʉm ti ttundʉ. Mʉt ko di'ibʉ yajpátp ja'agyʉjxm ko ti ndu'unʉm, kyaj yʉ'ʉ yajtijy ko may'a̱jtʉngyʉjxm yajpa̱a̱ty.
\p
\v 7 ¿Wi'ixʉ dʉ'ʉn? Kyaj ja israelitʉ ja̱'a̱y oj tpa̱a̱ttʉ di'ibʉ jya'ʉxta̱a̱ydyʉp, per pyattʉ ja ja̱'a̱y di'ibáty ja Dios wyin'ijxʉdʉ. Es pʉnaty Dios kyaj wyin'ijxyʉ, ju'unda̱a̱ydyʉ jyot wyinma̱'a̱ñʉty.
\v 8 Yʉ'ʉ dʉ'ʉn di'ibʉ ja Diosʉ jyaaybyajtʉn myadyakypy ma̱ 'yity kʉxja̱'a̱y: “Dios myooyʉ juun jyot wyinma̱'a̱ñʉty es yʉ wyiin kʉdiibʉ 'yíxtʉt esʉ tyatsk kʉdiibʉ myʉdówdʉt. Es dʉ'ʉñʉmʉ dʉ'ʉn tyamba̱a̱t.”
\v 9 Es ja rey Davit 'yamdoo pyʉjktsoo ja Dios dʉ'ʉn:
\q Wa'an ja myʉj xʉʉ jyʉmbitʉ éxtʉmʉ trampʉ esʉ tʉ'ʉyʉn,
\q éxtʉmʉ tsa̱a̱ di'ibʉ tyukkunápʉdʉp
\q esʉ dʉ'ʉn yajtʉydyúndʉt.
\q
\v 10 Wa'anʉ wyiin twindsu'u twingoodsʉ kʉdiibʉ 'yíxtʉt;
\q wa'an dʉ'ʉñʉm 'yity ja jyʉba̱jk uutsy.
\s Nitsokʉn pʉ́nʉty kyaj 'yisraelítʉty
\p
\v 11 Pes nyajtʉ́wdʉ: ¿Tii kunajpʉdʉ kʉda̱a̱dʉ ja israelítʉty es kyutʉgooydyʉ tʉgekyʉ tʉgekyʉ? ¡Ni wi'ix tsoo! Mʉt ko yʉ'ʉjʉty pyojpʉtuundʉ, ta ja nitsokʉn tʉ myiñ ma̱ di'ibʉ kyaj 'yisraelítʉty, es dʉ'ʉn ñaydyukwinnaxʉjáwʉdʉt di'ibʉ israelitʉ, es ttsóktʉt nandʉ'ʉn di'ibʉ Dios tʉ tmo'oydyʉ di'ibʉ 'yaxa̱jʉ Jesukristʉ.
\v 12 Mʉt ko pyekytyuundʉ ja israelítʉty es pa̱a̱dyʉ dʉ'ʉn dyajtʉgooydyʉ ja kyunu'xʉnʉty, Dios tʉ tkuni'xy kana̱k nipat ja di'ibʉ kyaj 'yisraelítʉty. Pes waanʉ kajaa yajkunu'xtʉt nidʉgekyʉ naxwíñʉdʉ ja̱'a̱yʉty ko Dios tkunu'xta̱'a̱yʉt nandʉ'ʉn ja israelítʉty.
\p
\v 13 Nmʉga̱jxtʉpts miits di'ibáty kyaj m'israelitʉ'attʉ. Tʉy'a̱jtʉnʉ'ʉ ko Diósʉts xykyajx esʉts miits xy'apóstʉlʉ'áttʉt. Pa̱a̱dyʉts nnaygyʉyákyʉty amumdu'uk esʉts nguydyúnʉt tya̱dʉ tu'unʉn.
\v 14 Es dʉ'ʉnʉts nduñ esʉdsʉ nja̱'a̱y xytyuk'adsóktʉt ja nitsokʉn di'ibʉ miits mmʉda̱jttʉp, es dʉ'ʉn nandʉ'ʉn na̱a̱gʉty ja israelítʉty 'yaxá̱jʉdʉp ja Jesús.
\v 15 Ko yʉ'ʉjʉty kyaj tkupʉjktʉ ja nitsokʉn di'ibʉ Dios jamo'oyánʉ, net ja Dios 'yʉxtijʉ es jyʉnáñ mmo'oya̱'a̱nʉdʉ ja nitsokʉn miits di'ibʉ kyaj 'yisraelitʉ'attʉ. Es ko yʉ'ʉjʉty ñayyajtʉgátsʉdʉt, dʉ'ʉn 'yítʉt éxtʉmxyʉp tʉ jyikypyʉktʉ ma̱ tʉ 'yooktʉ.
\v 16 Ko ja Dios yajtukmay'áty ja jawyiimbʉ tsa̱jkaaky di'ibʉ miimp ma̱ ja jembyʉ pʉjta'aky, nandʉ'ʉn yajtukmay'áty tʉgekyʉ tya̱dʉ pʉjta'aky. Es pʉn ja Dios yajtukmay'áty ja kepy'a̱a̱ts, nandʉ'ʉn yajtukmay'áty ja 'yaay xye'entsy.
\p
\v 17 Mba̱a̱t njʉna̱'a̱nʉm ko ja israelítʉty dʉ'ʉn éxtʉm ja 'yaay xye'entsy tu'ugʉ oliivʉs kepy di'ibʉ kuyu'uy kuda̱jy. Na̱a̱gʉdyʉ tya̱dʉ kepxye'entsy tʉ yajkupoottʉ. Pes miidsʉty di'ibʉ kyaj 'yisraelitʉ'attʉ, di'ibʉ dʉ'ʉn éxtʉm ja kepxye'entsy aamyóty ujtsótypyʉ, tʉ mya''agojmúktʉ mʉt ja oliivʉs kepy di'ibʉ ijtp kuyu'uy kuda̱jy, es dʉ'ʉn miidsʉty tʉ xy'axá̱jʉdʉ mjiky'a̱jtʉn mʉt yʉ'ʉgyʉjxmʉ tadʉ oliivʉs kepyʉ kuyu'uy kuda̱jpyʉ.
\v 18 Pa̱a̱ty katʉ mnayjyáwʉty waanʉ oy es kʉdiinʉm ja oliivʉs kepyʉ 'yaay xye'entsy kʉ'ʉm. Pʉn mnayjyawʉyánʉp waanʉ oy, jamyats ko mij kyaj xymyo'oy ja jiky'a̱jtʉnʉ tadʉ kepy'a̱a̱ts. Nik yʉ'ʉ dʉ'ʉn ja kepy'a̱a̱ts mij myajjiky'a̱jtʉp.
\p
\v 19 Wa'anʉ da mjʉna̱'a̱ñ: “Ja'agyʉjxm tpo'ttʉ ja oliivʉs kepxye'entsy esʉts xytyukjʉjpkojʉya̱'a̱ndʉ ʉj.”
\v 20 Tʉy'a̱jtʉnʉ'ʉ ko ja oliivʉs kepxye'entsy oj yajpooty na̱a̱gʉty mʉt ko kyaj naty tmʉbʉktʉ Dios, es dʉ'ʉn yʉ'ʉjʉty éxtʉm tʉ tyʉ'ʉdsyʉn. Es nandʉ'ʉn tʉy'a̱jtʉnʉ'ʉ ko miits myajtukjʉjpkójʉdʉ mʉt ko xymyʉbʉktʉ Dios. Es katʉ mmʉj mba̱a̱dʉ mʉt yʉ'ʉgyʉjxm. Nik ni'igʉ naybyʉjta̱'a̱gʉdʉ yuunk naxypy.
\v 21 Ja'a ko Dios kyaj oj tme'xy ja israelítʉty ma̱ kyaj tmʉdowdʉ, oy yʉ'ʉjʉty dʉ'ʉn éxtʉm ja oliivʉs kepxye'entsy kʉ'ʉm, ¿tii mjʉna̱a̱mp xytyijy ko myajma'xtʉt miidsʉty di'ibʉ dʉ'ʉn éxtʉmʉ xye'endsyʉ oliivʉs kepy aamyóty?
\v 22 Jaygyúkʉdʉ ko ja oliivʉs kepy mʉt ja kyʉ'ʉmxe'entsy esʉ xye'endsyʉ oliivʉs kepy aamyóty ujtsótypyʉ, dʉ'ʉn yʉ'ʉ éxtʉm tu'ugʉ ijxpajtʉn di'ibʉ xytyuk'ijxʉm ja tsyojkʉnʉ Dios es nandʉ'ʉn yʉ tyʉydyu'unʉn. Pes ja tʉydyu'unʉn tmooy ja israelítʉty ko tpo'ty éxtʉm ja xye'endsyʉ tʉ'ʉtspʉ, es ma̱ miidsʉty dya'íxyʉty ja tsyojkʉn. Per pʉn kyaj mnayya'ítyʉty mʉdʉ Diosʉ myay'a̱jtʉn, nandʉ'ʉn miidsʉty nʉjx m'ittʉ éxtʉmʉ kepxye'entsy di'ibʉ yajkupo'ttʉ.
\v 23 Es ja israelítʉty, pʉn yajjʉmbijttʉp ja jyot wyinma̱'a̱ñ es ñaybyʉjta̱'a̱gʉdʉt Dios kyʉ'ʉjóty, yʉ'ʉdyʉ dʉ'ʉn yajpʉjta̱'a̱ktʉp jatʉgok ma̱ naty 'yity, mʉt ko Dios mba̱a̱t jam pyʉjta'agyʉty jatʉgok.
\v 24 Ja ja̱'a̱y di'ibʉ kyuyiipy kyudajpy ja oliivʉs kepy, kyaj ttukjʉjpkójʉ mʉt ja xye'endsyʉ oliivʉs kepy di'ibʉ miimp aamyóty pejyóty. Per ja Diosʉ dʉ'ʉn ttuuñ mʉt miidsʉty di'ibʉ kyaj 'yisraelitʉ'attʉ, éxtʉm ja kepxye'entsy di'ibʉ kyuyiipy kyudajpy ja oliivʉs kepy. Ko Dios tʉ mbʉjkta̱'a̱gʉdʉ mʉt ja'a, kyaj tsyípʉty es tpʉjkta̱'a̱gʉt jatʉgok ja israelitʉ ja̱'a̱yʉty mʉt ja'a, di'ibʉ ijttʉp éxtʉm ja oliivʉs kepy kyʉ'ʉmxe'endsyʉty.
\s Israelitʉ ja̱'a̱y ñitso'oktʉ
\p
\v 25 Mʉgu'ugítʉty, Diósʉts tʉ xytyuknijawʉ di'ibʉ ijty kyayajnijáwʉ, es kʉdiibʉ miits mnayjyáwʉdʉt mʉj kuwijy. Tuk peky ja israelítʉty wʉ'ʉmdʉp kujuun extʉ 'yamukʉdya'aydyʉt es kya̱'pxʉt ja di'ibʉ kyaj 'yisraelítʉty di'ibáty 'yaxa̱jʉyándʉp ja Jesús.
\v 26 Ko dʉ'ʉn tyun jyátʉdʉt, net nidʉgekyʉ ja israelitʉ ja̱'a̱yʉty ñitso'oktʉt, éxtʉm ja Dios jyʉna'añ ma̱ ja jyaaybyajtʉn:
\q Ma̱ Syon pyʉdsʉ́mʉt ja Yajnitsókpʉ
\q di'ibʉ yajpojpʉniwa̱'a̱dsʉp ja 'yu'unk 'yʉna̱'kʉdyʉ Jakoob.
\q
\v 27 Esʉ tya̱a̱dʉ dʉ'ʉn ja kajxy'átypyʉ di'ibʉts ndunaampy mʉt yʉ'ʉjʉty
\q kots nyajjʉga'agánʉdʉ ja pyojpʉty.
\p
\v 28 Mʉt ko ja israelítʉty 'yʉxtijtʉp ja oybyʉ ayuk ma̱ yajmadya'aky ja Jesukristʉ, Dios pʉjtákʉp éxtʉmʉ myʉdsipʉn es xytyuk'oy'áttʉt miidsʉty di'ibʉ kyaj 'yisraelítʉty. Perʉ Dios wyin'ijx ja israelítʉty es tja̱'a̱y'ata̱'a̱ñ es tpʉjta'aky éxtʉmʉ myʉtnaymyaayʉbʉ ja'agyʉjxm ko t'aptʉjk'áttʉ ja Abra̱a̱n, Isa̱a̱ esʉ Jakoob.
\v 29 Di'ibʉ Dios yajkypy, kyaj dyajjʉge'eky; es ko twin'ixy, nan kyaj tnakypyʉjkʉ.
\v 30 Miidsʉty di'ibʉ kyaj 'yisraelítʉty, kyaj xymyʉmʉdoodʉ ja Dios, per mʉt ko tyam ja israelítʉty t'ʉxtijtʉ ja Dios, mba''ayoojʉdʉp miidsʉty.
\v 31 Es dʉ'ʉn éxtʉm yʉ'ʉ t'ʉxtijtʉ ja Dios es miidsʉty tʉ xy'axá̱jʉdʉ, nandʉ'ʉn dʉ'ʉn tʉ jyaty esʉ Dios tpa''ayówdʉt ja israelítʉty, dʉ'ʉn éxtʉm miits mba''ayówʉdʉ.
\v 32 Pes Dios ni'amukʉ ja ja̱'a̱y tpekymyo'oydya'ay mʉt ko kyaj myʉmʉdóyʉty, es dʉ'ʉn ni'amukʉ ja ja̱'a̱yʉty yajpa''ayówdʉt.
\p
\v 33 ¡Ja Diosʉ 'yoy'a̱jtʉn, wyijy'a̱jtʉn esʉ jyaygyujkʉn kyaj tmʉdaty ja kyugʉjxʉn, wyinna̱jxnʉp éxtʉm mba̱a̱t njajaygyujkʉm! ¿Pʉ́n mba̱a̱t tmʉwinma̱'a̱ñbyaaty di'ibʉ Dios tʉ ttuknibʉjta̱a̱gʉ o di'ibʉ tyunaampy?
\v 34 Extʉm jyʉna'añ ja Diosʉ jyaaybyajtʉn: “¿Pʉ́n tʉ tjaygyukʉ ja Nindsʉn'a̱jtʉm ja wyinma̱'a̱ñ?, ¿pʉ́n tʉ myo'oyʉty ja ka̱jxwíjʉn?
\v 35 ¿Pʉ́n oynʉ'ʉnʉn jawyiin tʉ tmo'oy ja Dios es dʉ'ʉn óknʉm mba̱a̱t myʉgʉbétyʉty?”
\v 36 Ja'a ko Dios tʉgekyʉ dyajkojta̱a̱y, es tsyojkʉngyʉjxm es myʉj'a̱jtʉngyʉjxm tʉgekyʉ 'yity. ¡Mʉj'a̱jtʉn mʉʉt ja Dios winʉ xʉʉ winʉ tiempʉ! Wa'an dʉ'ʉnʉty.
\c 12
\p
\v 1 Pa̱a̱ty mʉgu'ugítʉty, n'amdoo nbʉjktsoodʉpts miidsʉty mʉt yʉ'ʉgyʉjxm ja Diosʉ pya''ayo'on, nayyákʉdʉ miidsʉty ma̱ yʉ'ʉn éxtʉmʉ jiikypyʉ windsʉ'kʉn, wa̱'a̱ts es di'ibʉ Dios 'yoyjya̱'a̱p. Tya̱a̱dʉ dʉ'ʉn sitʉy mʉʉt ya''awdaty ja Dios éxtʉm mbya̱a̱dʉty.
\v 2 Es katʉ miits xymyʉdattʉ ja winma̱'a̱ñ éxtʉm pʉ́nʉdyʉ naxwíñʉdʉ winma̱'a̱ñ ja'a'a̱jtʉdʉp, nik ni'igʉ nayyákʉdʉ es ja Dios dyajtʉgátsʉt ja mjot mwinma̱'a̱ñʉty es dʉ'ʉn xyjaygyúkʉdʉt di'ibʉ Dios tsyejpy, di'ibʉ 'yoyjya̱'a̱p, di'ibʉ oy es di'ibʉ wa̱'a̱ts.
\p
\v 3 Mʉt ja'agyʉjxm kots ja Dios tʉ xytyu'unxʉ ja may'a̱jtʉn, pa̱a̱dyʉts miits n'anʉʉmʉdʉ es katʉ mnayjyáwʉdʉ waanʉ mʉj kʉjxm es kʉdiinʉm éxtʉm mba̱a̱dʉdʉ. Nik oy nayjyáwʉdʉ kʉ'ʉm éxtʉm pyaadyʉty ja mʉbʉjkʉn di'ibʉ Dios tʉ mmo'oyʉdʉ.
\v 4 Tu'ugʉ nini'x kʉba̱jk myʉda̱jtypy yʉ'ʉ 'yagʉxk 'yaxe'entsy. Tamʉ kyʉ'ʉ, tamʉ tyeky, nan tam wiingátypyʉ, es nidu'uk nidu'uk myʉda̱jtypy ja kyʉ'ʉmduunk.
\v 5 Nandʉ'ʉnʉ dʉ'ʉn mʉt ʉdsa̱jtʉm, oy njanimay'a̱jtʉm, tu'uk je'eyʉ nini'x n'ijtʉm mʉt ja Kristʉ, es nidu'uk nidu'uk ti'igyʉ 'yity mʉt yʉ wiinkpʉty nidʉgekyʉ éxtʉm kana̱k peky ja nnini'x'a̱jtʉm.
\p
\v 6 Es ja Dios mʉt ja tsyojkʉn tʉ xymyo'oyʉm nidu'uk nidu'ugʉ madakʉn. Pʉn ja Dios tʉ mmo'oyʉ ja madakʉn es xykya̱jxʉt ja 'yayuk, madya̱'a̱k ja ayuk éxtʉm ja mʉbʉjkʉn di'ibʉ mmʉda̱jtypy.
\v 7 Pʉn ja Dios tʉ mmo'oyʉty ja madakʉn es xypyudʉ́kʉt ja wiinkpʉty, kuydyún yajxón. Pʉn ja Dios tʉ mmo'oyʉty ja madakʉn esʉ wiinkpʉty xya'ʉxpʉ́kʉt, ya'ʉxpʉktʉ yajxón.
\v 8 Pʉn ja Dios tʉ mmo'oyʉty ja madakʉn es xyjotmʉkwinga̱jxʉt ja wiinkpʉty, jotmʉkwinga̱jxʉ. Di'ibʉ yajwa'xypy di'ibʉ myʉda̱jty jyaygyejpy mʉt ja di'ibʉ tʉgoy'a̱jtxʉp, tun yajxón. Es di'ibʉ pátʉp yajkutúkʉt, wa'an dyajkutíky es tyúnʉt xonda'aky'a̱a̱ xonda'akyjyót. Es di'ibʉ pyudʉjkʉp pʉ́nʉty ayoodʉp, wa'an tpudʉ́kʉdʉ mʉt ja oyjyotkyʉjxm es mʉt ja tsojkʉn.
\s Di'ibʉ tyuundʉp pʉ́nʉty myʉbʉjktʉp ja Kristʉ
\p
\v 9 Naydsyókʉdʉ amumdu'uk jot. Ʉxtijtʉ ja axʉʉkpʉ es padundʉ ja oybyʉ.
\v 10 Mnaydsyókʉdʉp nixim niyam éxtʉm tukka'axpʉn. Windsʉ'ʉgʉdʉ wiingátypyʉ ni'igʉ es kyaj mij kʉ'ʉm.
\p
\v 11 Yajmʉjwiinʉdʉ ja oybyʉ tuunk. Katʉ mnuux'áttʉ. Mʉdundʉ Dios amumdu'uk jot.
\p
\v 12 Jiky'attʉ xonda'aky'a̱a̱ xonda'akyjyót mʉt ko xyjamyatstʉ di'ibʉ Dios tʉ mwa̱ndákxʉty. Kupʉk yajnáxtʉ mʉdʉ ma'xtujkʉn ja m'ayo'on mjotmáyʉty es kyaj xymyastu'uttʉt ja mga̱jxtákʉn.
\p
\v 13 Yajwa̱'xtʉ miidsʉty di'ibʉ mmʉda̱jttʉp mʉt ja mmʉmʉbʉjkpʉty di'ibáty tʉgoy'a̱jtxʉdʉp. Axá̱jʉdʉ yajxón pʉ́nʉty miin ja̱jttʉp ma̱ mdʉjk.
\p
\v 14 Amdow pʉjktsówdʉ Dios es tkunu'xʉt ja di'ibʉ mduunʉdʉp axʉʉk miidsʉty. Dʉ'ʉn sitʉy xy'amdow xypyʉjktsówʉt es yajkunu'xtʉt, kyaj xykya̱jxpóktʉt.
\p
\v 15 Xonda̱'a̱ktʉ mʉt ja di'ibʉ xondáktʉp. Pujʉy puya̱a̱xʉ di'ibʉ jʉʉy yáxtʉp.
\p
\v 16 Jiky'attʉ yuunk naxypy nixim niyam. Katʉ mmʉj mba̱a̱dʉdʉ, nik ni'igʉ mjiky'áttʉt tuda'aky yuunk naxypy. Katʉ mnayjyáwʉdʉ miits ko mguwijy'áttʉ.
\p
\v 17 Pʉn ja pʉ́n mdúñʉty axʉʉk, katʉ xytyuunʉmbíty axʉʉk. Yʉ'ʉyʉ mdúnʉp di'ibʉ dʉn tʉgekyʉ pyʉjtáktʉp oy.
\v 18 Ʉxta̱'a̱ydyʉ wi'ix miits mjiky'áttʉt ti'igyʉ mʉt nidʉgekyʉ ja̱'a̱yʉty.
\v 19 Mʉgu'ugítʉty, ni na̱'a̱ miidsʉty axʉʉk xykyatuunʉmbíttʉt ko axʉʉk myajtúndʉt, ni'igʉ oy wa'an ja Dios ttukkumʉdoy ja ja̱'a̱y; mʉt ko Dios jʉna̱a̱mp ma̱ ja jyaaybyajtʉn: “Ʉjtsʉts ndukkumʉdowaampy; ʉjtsʉts nmo'oyʉp éxtʉm pyaadyʉty.”
\v 20 Nandʉ'ʉn xytyuk'ana'amʉm: “Pʉn yʉ mmʉdsip yu'o'kʉp, yajkáy. Pʉn tʉ́tsʉp, yajnʉ'uuk. Pʉn mdiimbyʉ tya̱a̱dʉ, yʉ mmʉdsip myʉdátʉp ja tsoydyu'un mʉt ko axʉʉk tʉ mdúñʉty.”
\v 21 Katʉ mnaydyukmʉmada'agyʉty ja axʉk'a̱jtʉn, nik ni'igʉ mʉmada̱'a̱ktʉ ja axʉk'a̱jtʉn mʉt ko xytyúndʉt ja oy'a̱jtʉn.
\c 13
\p
\v 1 Tsojkʉp es miidsʉty nidʉgekyʉ xymyʉmʉdówdʉt ja justisʉtʉjkʉty es pʉ́nʉty yajkutujktʉp, mʉt ko tʉgekyʉ kutujkʉn myiñ ma̱ Diosʉn, es ja Diosʉ dʉ'ʉn di'ibʉ tʉ tpʉjta'aky nidʉgekyʉ justísʉty.
\v 2 Pa̱a̱ty di'ibáty kyamʉj'ijxypy ja justísʉty, yʉ'ʉ dʉ'ʉn kyamʉj'ijxypy di'ibʉ Dios tʉ tni'ana'amʉ es dʉ'ʉn tkupʉ́kʉt ja Diosʉ tyʉydyu'unʉn.
\v 3 Mʉt ko ja justisʉtʉjkʉty kyaj jyaa'áty esʉ ja̱'a̱y t'ajaw t'adsʉ'ʉgʉdʉt di'ibʉ ti oy tyuundʉp, ja'a dʉ'ʉn di'ibʉ axʉʉk adʉ́tstʉp. ¿Mjiky'ata̱a̱mp es ni xykyatsʉ'ʉgʉdʉ justisʉtʉjkʉ? Tun di'ibʉ dʉn oy, es extʉ yʉ justisʉtʉjkʉty mya'ítʉdʉp kumay,
\v 4 mʉt ko ja justisʉtʉjkʉty Diosʉ dʉ'ʉn tʉ pyʉjta̱'a̱gʉdʉ es xy'ijx'ijt xykywentʉ'a̱jtʉm. Per pʉn m'adʉtsp axʉʉk, mdsʉ'ʉgʉp mjáwʉp, mʉt ko kyaj nanʉgoobʉ ttsʉʉmʉdíty ja 'yespa̱a̱dʉ, Diosʉ dʉ'ʉn tʉ pyʉjta'agyʉty es ttukkumʉdówʉt éxtʉm ñitʉ́kʉty ja di'ibʉ axʉʉk adʉ́tstʉp.
\v 5 Pa̱a̱ty koonʉm xymyʉmʉdówdʉt ja justisʉtʉjkʉty, kyaj jye'eyʉty mʉt ko xytsyʉ'ʉgʉdʉ ko axʉʉk mdúnʉdʉt, ja'a dʉ'ʉn mʉt ko dʉ'ʉn xytyuñ mʉt ko xyñijawʉ ko dʉ'ʉn ja Dios dyajnigutúkʉ.
\v 6 Es pa̱a̱dyʉ dʉ'ʉn xyaktʉ ja mgugʉbety di'ibʉ pyʉjtáktʉp ja justisʉtʉjkʉty, mʉt ko tyundʉ ma̱ Dios tʉ pyʉjta̱'a̱gʉdʉ.
\v 7 Pes miits mgʉbáttʉp di'ibʉ mbátʉdʉp. Mgʉbáttʉp ma̱ ja yajkugʉbajtpʉ, es ja mgugʉbety di'ibʉ mya̱jktʉp ma̱ justísʉty; may'at windsʉ'ʉgʉdʉ yajxón di'ibʉ mbátʉdʉp xymyay'at xywyindsʉ'ʉgʉdʉt.
\v 8 Katʉ pʉ́n xymyʉni'xy'áttʉ, je'eyʉ ja tsojkʉn di'ibʉ mnaydyukninu'xʉdʉp nidu'uk nidu'uk. Mʉt ko di'ibʉ tsyejpy ja myʉgu'uk, tya̱a̱dʉ tʉ tkuydyuunda̱'a̱y ja Diosʉ 'yana'amʉn.
\v 9 Ja Diosʉ 'yana'amʉn jyʉna'añ: “Katʉ xyajtʉgóy ja pʉjk úkʉnʉ wyindsʉ'kʉn, katʉ myajja̱'a̱y'eeky, katʉ mmeetsy, katʉ m'adseky.” Tʉgekyʉ tya̱dʉ ana'amʉn mba̱a̱t ya''awijtsmíky ma̱ tya̱dʉ ayúkʉty: “Mdsókʉp ja mmʉdʉjkpa̱'a̱jʉty éxtʉm mij kʉ'ʉm mnaydsyékyʉty.”
\v 10 Di'ibʉ tsyejpy ja myʉdʉjkpa̱'a̱, ni na̱'a̱ kya''adʉ'ʉtsʉt axʉʉk. Es dʉ'ʉn mʉt ja tsojkʉn yajkuydyuundaapy tʉgekyʉ tʉgekyʉ ja Diosʉ 'yana'amʉn.
\p
\v 11 Es dʉ'ʉn miits mjiky'áttʉt, nijáwʉdʉ wi'ixʉ dʉ'ʉn ja tiempʉ 'yíxyʉty ma̱ njiky'a̱jtʉm. Kyaj n'ok'ijtʉm éxtʉm pʉ́nʉty ma̱a̱dʉp, wijy n'ijtʉm, mʉt ko waanʉ ni'igʉ xymyʉwingo'onʉm ja nnitso'ok'a̱jtʉn'a̱jtʉm kʉdiinʉm ma̱ tim jawyiin oj n'axá̱jʉm ja Jesukristʉ.
\v 12 Ja koots'át tʉʉ dʉn tim na̱jxnʉp es tʉ dʉn tim xʉʉñʉp, pa̱a̱ty n'ok'ʉxtíjʉm ja di'ibʉ dʉn kubi'its ku'ook, es n'oknay'ʉxkujkʉm éxtʉmʉ solda̱a̱dʉ ñay'ʉxkúkʉty ko ñʉjxa̱'a̱ñ tsiptuumbʉ.
\v 13 Njiky'a̱jtʉm tuda'aky, éxtʉm ko n'ijtʉm xʉʉñʉ ijxnide'xy ma̱ tʉgekyʉ. Kyaj nguga̱'a̱y ngu'úkʉm, kyaj nmʉ'indu'unʉm es kyaj ndu'unʉm di'ibáty axʉʉk. Kyaj nnaydsyip'ijxʉm es kyaj pʉ́n ti ngatukmʉ'ijxʉm.
\v 14 Nik ni'igʉ nnayyajtʉga̱jtsʉm éxtʉmxyʉpʉ Jesukristʉ nwit'a̱jt nnijam'a̱jtʉm, es katʉ miits xymyʉdu'udʉ́kʉdʉ es xytyúndʉt ja axʉʉkpʉ di'ibʉ ja mnini'x mgʉba̱jk tsyejpy.
\c 14
\s Kyaj mmʉgu'uk xypyeky'íxʉt
\p
\v 1 Axá̱jʉdʉ miits éxtʉmʉ mmʉga'axʉty ja di'ibʉ tʉ t'axá̱jʉdʉ ja Nindsʉn'a̱jtʉm Jesukristʉ, oy ja myʉbʉjkʉnʉty yʉ'ʉjʉty kyamʉjwiinʉty. Katʉ xymyʉdsipka̱jxtʉ.
\v 2 Na̱a̱gʉdyʉ ja̱'a̱y jyʉna̱'a̱ndʉ ko mba̱a̱t tje'xy oytyim tiity, esʉ wiinkpʉty di'ibʉ kyaj myʉjwiinʉty ja myʉbʉjkʉn, jyʉ'xtʉp yʉ'ʉyʉ a̱a̱y ujts.
\v 3 Di'ibʉ jye'xypy oytyim tiity, tsojkʉp es kyaj t'ʉxtíjʉt di'ibʉ kyaj dʉ'ʉn nandʉ'ʉn ttuñ; es ja di'ibʉ je'eyʉ jye'xypy ja a̱a̱y ujts, tsojkʉp es kyaj tni'ow tniya̱a̱xʉt di'ibʉ jye'xypy oytyiity, mʉt ko Dios tʉ 'yaxá̱jʉty nimajtsk.
\v 4 ¿Mbʉ́nʉ dʉn mij es xyñi'ow xyñiya̱a̱xʉt di'ibʉ myʉdiimpy ja wiinkpʉ? Es pʉn wʉ'ʉmp oy o axʉʉk, kyaj mij mba̱a̱dyʉty es xy'anʉʉmʉt. Yʉ'ʉ pátʉp ja wyindsʉ́n, ja'a njʉna̱'a̱nʉm ja Dios. Es wʉ'ʉmʉp yajxón, mʉt ko yʉ Nindsʉn'a̱jtʉm mba̱a̱t yajwe'emyʉty yajxón.
\p
\v 5 Ta na̱a̱gʉdyʉ ja̱'a̱y di'ibʉ 'yijxtʉp tu'ugʉ xʉʉ ama̱a̱y kʉdiinʉm di'ibáty tʉ ñaxy ma̱ ja sʉma̱a̱nʉn, es ta yʉ wiinkpʉty di'ibʉ jʉnándʉp ko tʉgekyʉ yʉ xʉʉ ti'igyʉ 'yama̱a̱yʉty. Wa'an nidu'uk nidu'ugʉ ja̱'a̱yʉty ttuknibʉjta̱a̱gʉ éxtʉm ja Dios tʉ wyinma̱'a̱ñmyo'oyʉdʉ.
\v 6 Di'ibʉ 'yama̱a̱y'ajtypy na̱a̱gʉ xʉʉ, dʉ'ʉn ttuñ mʉt ko dʉ'ʉnʉ dʉn ttijy ja Dios t'oyjyawʉ. Ja'a di'ibʉ jye'xypy oytyiity, ja'a dʉ'ʉn ttuñ es twindsʉ'ʉgʉt ja Nindsʉn'a̱jtʉm, es tja̱'a̱ygyʉda'aky ja Dios; es ja'a di'ibʉ kyaj tje'xy oytyiity, nandʉ'ʉn ttuñ es twindsʉ'ʉgʉt ja Nindsʉn'a̱jtʉm, es tja̱'a̱ygyʉda'aky ja Dios.
\p
\v 7 Kyaj n'oy'a̱jtʉngyʉjxm njiky'a̱jtʉm es kyaj n'oy'a̱jtʉngyʉjxm n'o'kʉm.
\v 8 Pʉn njiky'a̱jtʉm, Nindsʉn'a̱jtʉm 'yoy'a̱jtʉngyʉjxm njiky'a̱jtʉm; es pʉ́n n'o'kʉm, Nindsʉn'a̱jtʉm 'yoy'a̱jtʉngyʉjxm n'o'kʉm. Ma̱ njiky'a̱jtʉm es nandʉ'ʉn ma̱ naty tʉ n'o'kʉm, xyja'a'a̱jtʉm ja Nindsʉn'a̱jtʉm.
\v 9 Pa̱a̱dyʉ Kristʉ 'ye'ky es jyikypyejky es dʉ'ʉn yajWindsʉn'átʉt, dʉ'ʉn di'ibʉ tʉ 'yooktʉ es nandʉ'ʉn di'ibʉ jiky'a̱jttʉp.
\p
\v 10 Pes mij di'ibʉ kyaj ttsu'utsy ja tsu'utsy, ¿ti ko xyñi'ow xyñiya̱a̱xʉ mmʉmʉbʉjkpʉ di'ibʉ tsyu'tsypy ja tsu'utsy? Es mij di'ibʉ tsyu'tsypy ja tsu'utsy, ¿ti ko xy'ʉxtijy ja mmʉmʉbʉjkpʉ di'ibʉ kyaj ttsu'utsy ja tsu'utsy? Nidʉgekyʉ ʉdsa̱jtʉm nwinguwa̱'a̱gʉya̱'a̱nʉm ja Dios, es yʉ'ʉ xypyayo'oyʉm.
\v 11 Mʉt ko yʉ Diosʉ jyaaybyajtʉn jyʉna'añ:
\q Dʉ'ʉn ja Nindsʉn'a̱jtʉm jyʉna'añ:
\q Dʉ'ʉn éxtʉmʉ tʉy'a̱jtʉn kots njiky'aty,
\q nidʉgekyʉ ja̱'a̱yʉty xywyingoxtánʉdʉts,
\q nidʉgékyʉts xy'awdáttʉdʉts,
\q dʉ'ʉn jyʉnáñ ja Dios.
\m
\v 12 Dʉ'ʉn ʉdsa̱jtʉm nidu'uk nidu'uk nya̱jkʉm ja tʉy'a̱jtʉn ma̱ Dios éxtʉm tʉ njiky'a̱jtʉm es tʉ n'adʉ́tsʉm.
\s Kyaj ndsiptu'unʉm mʉt ja nmʉgu'uk'a̱jtʉm
\p
\v 13 Pa̱a̱ty kyaj n'oknayñi'o'o n'oknayñiyáxʉnʉm nixim niyam. Nik ni'igʉ xytyúndʉt kʉdiibʉ pyekykya̱'a̱dʉt ja mmʉgu'ugʉty o di'ibʉ kyaj tsyiptákxʉdʉt ma̱ ja myʉbʉjkʉn.
\v 14 Mʉt ko ti'igyʉts n'ity mʉt ja Nindsʉn'a̱jtʉm Jesukristʉ, nmʉda̱jtypyʉts ja tʉy'a̱jtʉn ko kyaj ti je'xy di'ibʉ kyaj wya̱'a̱dsʉty. Per ja ja̱'a̱y di'ibʉ nayjyʉnánʉp ko taa yʉ je'xy di'ibʉ kyaj wya̱'a̱dsʉty, mʉt ja'a kyaj wya̱'a̱dsʉty.
\v 15 Es pʉn mij kyaj xytyuñʉ kwentʉ éxtʉmʉ mmʉgu'uk ñayjyáwʉty ma̱ ja myʉbʉjkʉn, es mʉt ja di'ibʉ mje'xypy xyajma̱'a̱ty yʉ myʉbʉjkʉn, kyajpʉ dʉ'ʉn xytyuñ mʉt ja tsojkʉn. Pa̱a̱ty katʉ xytyuñ es xyje'xy di'ibʉ yajpekytyúnʉp ja mmʉgu'uk di'ibʉ Kristʉ kyu'o'kʉ.
\v 16 Katʉ xytyuñ di'ibʉ ja̱'a̱y mba̱a̱t mʉʉt tka̱jxʉdíty tmadya̱a̱gʉdíty ja mjiky'a̱jtʉn éxtʉmʉ axʉʉkpʉn.
\v 17 Mʉt ko pʉn ja Dios tʉ xypyʉjtákʉm éxtʉmʉ 'yu'ungʉn, kyaj jya'ajʉty mʉt di'ibʉ njʉ'xʉm o n'úkʉm, ja'a dʉ'ʉn mʉt ko njiky'a̱jtʉm éxtʉmʉ Dios ttseky, es mʉt ja ti'igyʉ'át esʉ xondakʉn di'ibʉ Espíritʉ Santʉ xymyo'oyʉm.
\v 18 Di'ibʉ myʉdiimbyʉ dʉ'ʉn ja Kristʉ, 'yoyjyáwʉp ja Dios es oybyʉdsʉ́mʉp ma̱ yʉ ja̱'a̱yʉty.
\p
\v 19 Dʉ'ʉn n'aktu'unʉm di'ibʉ xytyuknimi'inʉm ja agujk'a̱jt jotkujk'a̱jtʉn, di'ibʉ xypyudʉjkʉm es nyajmʉjwiin nyajkajaajʉm ja nmʉbʉjkʉn'a̱jtʉm nixim niyam.
\v 20 Katʉ xyajtʉgóy ja Diosʉ tyuunk mʉt ja'agyʉjxm di'ibʉ mje'xy mbejkypy. Tʉy'a̱jtʉnʉ'ʉ ko tʉgekyʉ yʉ je'xy peky, wa̱'a̱dsʉ'ʉ es oy, per axʉʉgʉ'ʉ ko njʉ'xʉm pʉn nnija̱'a̱m ko mʉdʉ tya̱a̱dʉ yajpekykya'apy ja wiinkpʉty.
\v 21 Nik oy ko ngadimjʉ'xʉm ja tsu'utsy es ngadim'úkʉm ja vinʉ, o ndu'unʉm oytyim di'ibʉty di'ibʉ mba̱a̱t mʉʉt nyajpekykya̱'a̱m ja nmʉmʉbʉjkpʉ'a̱jtʉm.
\v 22 Pʉn mjʉna̱a̱mp ko tʉgekyʉ je'xy peky 'yóyʉty es ko mba̱a̱t xyje'xy tʉgekyʉ, dʉ'ʉñʉmʉ dʉ'ʉn m'ítʉt Dios windum. Jotkujk ja ja̱'a̱y di'ibʉ kyaj ttuñ di'ibʉ pyekyjya̱'a̱p.
\v 23 Per ja di'ibʉ ti jye'xypy es twinmay ko peky di'ibʉ tyiimpy, tya̱dʉ ja̱'a̱y pekytyuump ko tje'xy ja'agyʉjxm ko kyaj mʉbʉjkʉngyʉjxm tʉ ttuñ.
\c 15
\s Nidu'uk nidu'uk xypyátʉm es nyajjotkʉdákʉm ja nmʉmʉbʉjkpʉ'a̱jtʉm
\p
\v 1 Kom ʉdsa̱jtʉm pʉ́nʉty nmʉda̱jtʉm mʉj wiin kajaa ja nmʉbʉjkʉn'a̱jtʉm, n'okmʉdʉna̱'a̱yʉm mʉt ja ma'xtujkʉn ja di'ibʉ dʉn kyaj tmʉdaty mʉj wiin kajaa ja myʉbʉjkʉn, es kyaj njiky'a̱jtʉm éxtʉmʉ dʉn je'eyʉ ja ndsojkʉn'a̱jtʉm jya'ty.
\v 2 Nidu'uk nidu'uk xypyátʉm es nyajjotkʉdákʉm ja nmʉmʉbʉjkpʉ'a̱jtʉm es dʉ'ʉn nyajmʉjwiin nyajkajaajʉm ja myʉbʉjkʉn.
\v 3 Mʉt ko kyaj ja Kristʉ kʉ'ʉm ñaydyukjotkʉdakʉ, dʉ'ʉn jya̱jtʉ éxtʉm jyʉna'añ ja Diosʉ jyaaybyajtʉn: “Ja di'ibʉ myajwinga̱jxpajt, ʉjtsʉts tʉ xytyukka̱'a̱y.”
\v 4 Mʉt ko tʉgekyʉ di'ibʉ wʉ'ʉmp ma̱ ja Diosʉ jyaaybyajtʉn, yajkʉxja̱a̱y es nnaydyukni'ijxʉm es nmʉda̱jtʉm ja ma'xtujkʉn es jotkujk n'awijx njʉjp'ijxʉm di'ibʉ mina̱a̱mp.
\v 5 Wa'an ja Dios di'ibʉ xymyo'oyʉm ja jotkʉjk'a̱jtʉn esʉ ma'xtujkʉn, mmo'oyʉdʉ miits ja ti'igyʉ'a̱jtʉn es nidʉgekyʉ xypyadúndʉt ja 'yijxpajtʉnʉ Jesukristʉ,
\v 6 es dʉ'ʉn ti'igyʉ xy'awdáttʉt ja Dios, ja Nindsʉn'a̱jtʉm Jesukristʉ Tyeety.
\s Oybyʉ ayuk yajka̱jxwa'xy ma̱ kyaj 'yisraelítʉty
\p
\v 7 Nay'axá̱jʉdʉ nidu'uk nidu'uk éxtʉm nandʉ'ʉn oj m'axá̱jʉdʉ ja Kristʉ miidsʉty, es dʉ'ʉnʉ Dios 'yítʉt awdaty.
\v 8 Mʉt ko n'awánʉdʉ ko yʉ Kristʉ myiiñ es tpudʉ́kʉt ja israelítʉty es tkuydyúnʉt di'ibʉ Dios jékyʉp tyukmʉwa̱ndak ja 'yaptʉjkʉty, es dʉ'ʉn ya'ixannʉ ko tyiimpy ja Dios éxtʉm wya̱ndaky.
\v 9 Nandʉ'ʉn myiiñ ma̱ ja di'ibʉ kyaj 'yisraelítʉty es tja̱'a̱ygyʉda̱'a̱ktʉt ja Dios mʉt ko yʉ'ʉjʉty tʉ pya''ayówʉdʉ. Tya̱a̱dʉ dʉ'ʉn di'ibʉ myadyakypy ja Diosʉ jyaaybyajtʉn:
\q Pa̱a̱ty n'awdataampy ma̱ yʉ di'ibʉ kyaj 'yisraelítʉty,
\q es nguy'ʉ́wʉpts ja mmʉj'a̱jtʉn.
\m
\v 10 Es jatuk peky ja Diosʉ jyaaybyajn jyʉna'añ:
\q Xonda̱'a̱ktʉ miidsʉty di'ibʉ kyaj 'yisraelítʉty
\q ti'igyʉ mʉdʉ Diosʉ jya'ayʉty, ja israelítʉty.
\m
\v 11 Nandʉ'ʉn jyʉna'añ jatuk peky:
\q Awdattʉ Nindsʉn'a̱jtʉm nidʉgekyʉ miidsʉty di'ibʉ kyaj 'yisraelítʉty.
\q Wa'an nidʉgékyʉty ja naxwíñʉdʉ ja̱'a̱yʉty t'awdattʉ Dios.
\m
\v 12 Nandʉ'ʉn ja Diosʉ kyuga̱jxpʉ Isaiiʉ jyʉna'añ ma̱ jatuk peky:
\q Mina̱a̱mp tu'ugʉ tyʉʉmp 'ya̱a̱ts ja Jesee,
\q es yʉ'ʉ yajkutuka̱a̱mp ma̱jatyʉ naxwíñʉdʉ,
\q es yʉ'ʉjʉty 'yawix jyʉjp'íxtʉp es ñayyákʉdʉt ma̱ yʉ Jesee tyʉʉmp 'ya̱a̱ts.
\p
\v 13 Wa'an ja Dios di'ibʉ xymyo'oyʉm ja awijxʉn, myajxonda̱'a̱gʉdʉ miidsʉty es mmo'oyʉdʉ ti'igyʉ'át ma̱ yʉ mmʉbʉjkʉn mʉt yʉ'ʉgyʉjxmʉ myʉk'a̱jtʉn ja Espíritʉ Santʉ, es myʉjwiin kyajaat ja mmʉbʉjkʉn.
\p
\v 14 Mʉgu'ugítʉty, nmʉbejkypyʉts tʉy'a̱jtʉn ko miits ni'igʉ xymyʉdattʉ ja tsojkʉn es ja nija̱'a̱jʉn, es nandʉ'ʉn mja̱jttʉp wi'ix xykya̱jxwijtʉt nixim niyam.
\v 15 Per tʉ nnijáyʉdʉ mʉk a̱a̱ mʉk jot ma̱ tuk pekyʉ tya̱dʉ neky, ja'a ndukjamyajtstʉp di'ibʉ na̱a̱k mja̱jttʉp es kyaj xyjatyʉgóydyʉt. Dʉ'ʉnʉts tʉ nduñ mʉt kots myay'a̱jtʉngyʉjxmʉ Dios tʉ xykyexy
\v 16 esʉts nmʉdúnʉt ja Jesukristʉ es ttuk'oy'áttʉt di'ibʉ kyaj 'yisraelítʉty. Ja'a ʉjts ndukmʉdiimpy ja Jesukristʉ esʉts ʉj nga̱jpxwa̱'xʉt ja oybyʉ ayuk di'ibʉ tso'on ma̱ Diosʉn. Dʉ'ʉnʉts nduñ es 'yíttʉt pʉ́nʉty kyaj 'yisraelítʉty éxtʉm ja windsʉ'kʉn di'ibʉ Dios 'yoyjya̱'a̱p, pʉ́nʉty Espíritʉ Santʉkyʉjxm tʉ wya̱'a̱tsjáttʉ.
\p
\v 17 Mʉt ko ti'igyʉts n'ity mʉdʉ Jesukristʉ, xondákpʉts es ʉj ja Dios nmʉdúñʉts.
\v 18 Nmadya̱'a̱gʉpts yʉ'ʉyʉ di'ibʉ Kristʉ kʉ'ʉm tʉ ttuñ mʉt ʉj, esʉts nduk'axá̱jʉdʉt di'ibʉ kyaj 'yisraelítʉty ja Kristʉ, es tmʉmʉdówdʉt. Pes ja Kristʉ dʉ'ʉn tʉ ttuñ mʉt ʉjtskyʉjxmʉdsʉ n'ayuk es di'ibʉts ndiimpy,
\v 19 es mʉt yʉ'ʉgyʉjxmʉ ijxwʉ'ʉmʉn esʉ mʉj'a̱jtʉn di'ibʉts ja Espíritʉ Santʉ xymyooyʉts ja mʉk'a̱jtʉn esʉts ndúnʉt, es dʉ'ʉnʉts tʉ nga̱jxwa'xy tʉgekyʉ tʉgekyʉ ja oybyʉ ayuk extʉ Jerusalén es extʉ Iliryʉ ña̱a̱xóty.
\v 20 Dʉ'ʉñʉmts ʉj ndseky es nga̱jxwa̱'xʉt ja oybyʉ ayuk ma̱jaty kyajnʉm yajnigajxy ja Kristʉ, es dʉ'ʉn, mba̱a̱t njʉna̱'a̱nʉm, kyajts ja potsy nyajpéty ma̱ ja wiinkpʉ tʉ tpojtse'eky ja 'yʉjx.
\v 21 Nguydyunaambyʉts éxtʉm jyʉna'añ ja Diosʉ jyaaybyajtʉn:
\q 'Yíxtʉbʉ taadʉty di'ibʉ ja ja̱'a̱y kyaj oj yajnimadya'aky,
\q jyaygyúkʉdʉbʉ taadʉty di'ibʉ kyaj tmʉdoo'ijttʉ.
\s Pa̱a̱blʉ ttukniwinmayʉ es ñʉjxa̱'a̱ñ Romʉ
\p
\v 22 Pa̱a̱tykyʉjxmʉts miidsʉty kyaj nninʉjxtʉ, óyʉts ʉj kana̱k ok miidsʉty tʉ njaninʉjxa̱'a̱ndʉ.
\v 23 Per tyam, tʉts nya''aba̱a̱dʉ ja nduungʉts ja ya̱a̱, es mʉt ko jʉmʉjt jʉmʉjt tʉ njaninʉjxa̱'a̱ndʉ miidsʉty,
\v 24 tyam sitʉy nnʉjxa̱a̱mbʉts. Nʉjxa̱a̱mbʉts Españʉ es nnaxa̱'a̱ñʉts jawyiin Romʉ es ngu'íxtʉt. Es kodsʉ naty tʉ n'okxonda'aky waanʉ mʉt miidsʉty, mba̱a̱dʉts xypyudʉ́kʉdʉ esʉts ʉj n'aknʉjxʉt ma̱ts tʉ nnidsoonnʉ.
\v 25 Per ma̱a̱nʉm ngaku'ixtʉ, nʉjxa̱a̱mbʉts jawyiin Jerusalén es nyajnʉjxa̱'a̱ñʉts tu'ugʉ naybyudʉkʉ ma̱ yʉ nmʉgu'uk'a̱jtʉm jap.
\v 26 Mʉt ko yʉ nmʉgu'uk'a̱jtʉm jam Masedoñʉ es ya̱a̱ Akayʉ ttuknibʉjta̱a̱gʉdʉ es dyajmuka̱'a̱ndʉ meeñ es ttuknigaxa̱'a̱ndʉ ja nmʉgu'uk'a̱jtʉm di'ibʉ tʉgoy'a̱jtxʉdʉp jap Jerusalén.
\v 27 Yʉ'ʉ kʉ'ʉm tyuknibʉjtákʉdʉ ttuna̱'a̱ndʉ mʉt ja kyʉ'ʉmdsojkʉn, es pátʉp es dʉ'ʉn ttúndʉt, mʉt ko ja israelitʉ ja̱'a̱ygyʉjxmʉty ja Dios kyunu'xʉdʉ, es pa̱a̱ty oyʉ dʉ'ʉn ko yʉ'ʉjʉty dyajwa̱'xtʉ di'ibʉ myʉda̱jt jyaygyajptʉp mʉt ja nmʉgu'uk'a̱jtʉm jam Jerusalén.
\v 28 Es kodsʉ naty tʉ ngʉyakyʉ tadʉ meeñ es tʉ nguydyúñʉdsʉ natyʉ tya̱a̱dʉ di'ibʉts tʉ nyajtuknipéky, taats ndsoona̱'a̱ñ jam Jerusalén es nnʉjxnʉdʉts Españʉ, es ngu'íxtʉt miidsʉty kots ʉj jam nnáxʉt.
\v 29 Es nmʉda̱jtypyʉts ja tʉy'a̱jtʉn ko ma̱ nʉjx ngu'ixtʉ, nʉjxʉpts mʉt tʉgekyʉ ja Kristʉ kyunu'xʉn.
\p
\v 30 Mʉgu'ugítʉty, es tyam n'amdoo nbʉjktsoodʉp miidsʉty ma̱ yʉ Nindsʉn'a̱jtʉm Jesukristʉ es mʉt ja Espíritʉ Santʉ tsyojkʉn di'ibʉ xymyo'oyʉm,
\v 31 es xyñiga̱jxta̱a̱gʉdʉts esʉdsʉ Dios xykyuwa̱'a̱nʉt ma̱ yʉ israelítʉty jam Judeeʉ di'ibʉ kyaj tmʉdundʉ ja Kristʉ. N'amdeebyʉts ja Dios nandʉ'ʉn esʉ nmʉgu'uk'a̱jtʉm jap Jerusalén t'axá̱jʉdʉt mʉt ja ja̱'a̱ygyʉdákʉn ja naybyudʉkʉ di'ibʉts ndukninʉjxtʉpts.
\v 32 Es dʉ'ʉnʉts xonda'aky'a̱a̱ xonda'akyjyót nʉjx ngu'íxtʉt miidsʉty, pʉn jʉna̱a̱mp ja Dios, esʉts nxonda̱'a̱gʉt kots nbo'xʉt mʉt miidsʉty.
\v 33 Wa'an ja Dios di'ibʉ xymyo'oyʉm ja agujk'a̱jt jotkujk'a̱jtʉn, t'ity mʉt nidʉgekyʉ miidsʉty. Wa'an dʉ'ʉnʉty.
\c 16
\s Ka̱jxpo'xʉn
\p
\v 1 Nduknipʉjktʉp yʉ nmʉmʉbʉjkpʉ'a̱jtʉm Febe. Yʉ'ʉ oy Dios mʉduump ma̱ ja mʉbʉjkpʉtʉjk ñaymyúkʉdʉ Senkreeʉ.
\v 2 Tunʉ may'a̱jtʉn, axa̱jʉ yajxón mʉt ja xyʉʉgyʉjxmʉ Nindsʉn'a̱jtʉm, éxtʉm ñitʉ́kʉty ja Diosʉ jya'ayʉty. Pudʉ́kʉdʉ mʉt ti tʉgoy'a̱jtxʉp, mʉt ko yʉ'ʉ tʉ tpudʉ́kʉdʉ mayjya'ay, nandʉ'ʉnʉts ʉj tʉ xypyudʉkʉ.
\p
\v 3 Tunʉ may'a̱jtʉn mayDios xy'anʉʉmʉdʉ Prisilʉ esʉ Akilʉ, yʉ nmʉmʉduumbʉdyʉts ma̱ yʉ Jesukristʉ ñʉ'ʉ tyu'u.
\v 4 Yʉ'ʉjʉty pyʉjtáktʉ ayo'on jʉjp'ámʉ jiky'a̱jtʉn nʉgoo kots ʉj xyajtse'eky. Nja̱'a̱ygyʉdákypyʉts yʉ'ʉ, es kyaj 'yʉjtsʉty je'eyʉ, nandʉ'ʉn nidʉgekyʉ ja nmʉmʉbʉjkpʉ'a̱jtʉm di'ibʉ kyaj 'yisraelítʉty.
\v 5 Nduknigéxyʉdsʉ Dioskajxy nandʉ'ʉn nidʉgekyʉ nmʉgu'uk'a̱jtʉm di'ibʉ naymyujkʉdʉp es t'awdattʉ Dios ma̱ yʉ tyʉjkʉ Priskʉ esʉ Akilʉ. MayDios xy'anʉʉmʉdʉ nmʉtnaymyaayʉbʉts Epenetʉ di'ibʉts njantsytsyejpy, di'ibʉ jawyiin jap Asyʉ 'yaxa̱jʉ Jesukristʉ.
\v 6 MayDios xy'anʉʉmʉdʉt yʉ Mariiʉ, di'ibʉ jantsy tuun mʉt miitskyʉjxmʉty.
\v 7 MayDios xy'anʉʉmʉdʉ Andrónikʉ esʉ Juniiʉs, di'ibʉts mʉʉt ndsimdsyʉna̱a̱y, yʉ'ʉjʉty 'yaxá̱jʉdʉ Kristʉ tim jawyiin ma̱a̱nʉmtsʉ naty ʉj kyajnʉm n'axa̱jʉ; es yʉ'ʉjʉty yajmay'áty yajwindsʉ'ʉgʉ ma̱ yʉ apóstʉlʉty.
\p
\v 8 MayDios xy'anʉʉmʉdʉ Amplyatʉs, di'ibʉts ʉj njantsytsyejpy ma̱ yʉ Nindsʉn'a̱jtʉm.
\v 9 MayDios xy'anʉʉmʉdʉ Urbanʉ, di'ibʉts mʉʉt nmʉdúñ ja Kristʉ. Nandʉ'ʉn mayDios xy'anʉʉmʉdʉ Estakyʉ di'ibʉts njantsytsyejpy.
\v 10 MayDios xy'anʉʉmʉdʉ Apelʉs, di'ibʉ tʉ tmʉmada'aky ja ayo'on ma̱ tʉ tmʉdúñ ja Kristʉ. Nandʉ'ʉn mayDios xy'anʉʉmʉdʉt yʉ nmʉgu'uk'a̱jtʉm di'ibáty tsyʉna̱a̱ydyʉp ma̱ Aristoobʉlʉ jyʉʉn tyʉjk.
\v 11 MayDios xy'anʉʉmʉdʉts ja nmʉguga̱jpn Erodyón, es nandʉ'ʉn ja di'ibʉ tsyʉna̱a̱ydyʉp ma̱ ja Narsisʉ jyʉʉn tyʉjk.
\v 12 MayDios xy'anʉʉmʉdʉt yʉ Trifenʉ esʉ Trifosʉ, yʉ toxytyʉjkʉty myʉduundʉp ja Nindsʉn'a̱jtʉm. Es nandʉ'ʉn mayDios xy'anʉʉmʉdʉ nmʉgu'uk'a̱jtʉm Pérsidʉ, di'ibʉ jantsytyuun ma̱ yʉ Nindsʉn'a̱jtʉm.
\v 13 MayDios xy'anʉʉmʉdʉ Rufʉ, di'ibʉ tʉ dya'íxyʉty yajxón ko tmʉdúñ ja Nindsʉn'a̱jtʉm. MayDios xy'anʉʉmʉdʉt yʉ Rufʉ tya̱a̱gu'unk, di'ibʉts tʉ xymyʉdaty éxtʉmʉ 'yu'ungʉn.
\v 14 MayDios xy'anʉʉmʉdʉt ja Asínkritʉ, Flegontʉ, Ermʉs, Patroobʉs, Ermes esʉ nmʉgu'uk'a̱jtʉm di'ibʉ jam mʉʉt 'yittʉ.
\v 15 MayDios xy'anʉʉmʉdʉ Filólʉgʉ, Julyʉ, Nereeʉ esʉ myʉga'ax toxytyʉjk, Olimpyʉ es nidʉgekyʉ ja Diosʉ jya'ayʉty di'ibʉ ijttʉp mʉt yʉ'ʉjʉty.
\p
\v 16 MayDios mnay'anʉ'ʉmxʉdʉt nixim niyam es mnaymyʉnánʉdʉt tsojkʉn mʉʉt. Nidʉgekyʉ yʉ nmʉgu'uk'a̱jtʉm di'ibʉ yam ma̱ ja mʉbʉjkpʉtʉjk yo'oymyúktʉ, mduknigáxʉdʉ Dioskajxy.
\p
\v 17 Mʉgu'ugítʉty, n'amdoo nbʉjktsoodʉp es mnaygywentʉ'átʉdʉt miidsʉty ma̱ tadʉ ja̱'a̱yʉty di'ibʉ je'eyʉ t'ʉxkukʉ yajnaywya̱'xʉ es tpʉjta̱'a̱ktʉ ja tsip, mʉt ko ya'ʉxpʉktʉ wiingʉ ʉxpʉjkʉn ma̱ yʉ di'ibʉ miits tʉ xy'axá̱jʉdʉ. Mastu'uttʉ yʉ'ʉjʉty,
\v 18 mʉt ko tya̱a̱dʉ dʉ'ʉmbʉ ja̱'a̱y kyaj tmʉdundʉ Nindsʉn'a̱jtʉm Jesukristʉ, yʉ'ʉyʉ pyaduundʉp ja kyʉ'ʉm winma̱'a̱ñ es jeky kya̱jx myadya̱'a̱ktʉ es dʉ'ʉn kʉxʉ'kp ko 'yóyʉty, dʉ'ʉn twinwepy twinja̱a̱xy es twin'ʉʉñ di'ibʉ kyaj ñaygywentʉ'átyʉty.
\v 19 Nidʉgekyʉ tʉ tmʉdowdʉ ko miits mguydyuundʉp ja Kristʉ 'yʉxpʉjkʉn, es xondákpʉts ko dʉ'ʉn xytyundʉ. Ndsejpyʉts es miits mwijy'áttʉt es xytyúndʉt ja oybyʉ es xy'ʉxtijtʉt di'ibʉ kyaj 'yóyʉty.
\v 20 Dios di'ibʉ xymyo'oyʉm ja agujk'a̱jt jotkujk'a̱jtʉn, tsojk tta'annakʉya'añ yʉ Satanás mdekypyatkʉ'pʉty. Wa'anʉ Nindsʉn'a̱jtʉm Jesukristʉ mgunu'xʉdʉ miidsʉty.
\p
\v 21 Mduknigáxʉdʉ Dioskajxy ja Timotee, di'ibʉts mʉt nduñ, es nandʉ'ʉn yʉ nja̱'a̱yʉts, ja Lusyʉ, Jasón esʉ Sosípater.
\p
\v 22 Ʉjtsʉts Tersyʉ, di'ibʉ tya̱dʉ neky yam jyaapy di'ibʉ Pa̱a̱blʉ ñaska̱jxʉp, nduknigaxtʉ Dioskajxy ma̱ yʉ Nindsʉn'a̱jtʉm.
\p
\v 23 MayDiósʉk dʉ'ʉn jyʉna'añ ja Gayʉ. Yʉ'ʉts yam xyajja̱jttákp es dyaky ja tyʉjk ma̱ ñaymyúkʉdʉ ja mʉbʉjkpʉtʉjk. Nandʉ'ʉn mduknigáxʉdʉ Dioskajxy ja Erastʉ di'ibʉ Korintʉ tesoreerʉ'a̱jtp, esʉ nmʉgu'uk'a̱jtʉm Kwartʉs.
\p
\v 24 Wa'anʉ Nindsʉn'a̱jtʉm Jesukristʉ mgunu'xʉdʉ.
\s Dios ya''awdaty
\p
\v 25 Es tyam, ittʉ mʉdʉ Dios di'ibʉ mba̱a̱t waanʉ ni'igʉ myajmʉkta̱'a̱gʉdʉ mʉt yʉ'ʉgyʉjxm ja oybyʉ ayuk di'ibʉ Jesukristʉ yajmiin es di'ibʉts nga̱jxwa'xypy. Tya̱dʉ oybyʉ ayuk ya'ijxʉp di'ibʉ Dios tʉ ttuknibʉjta̱a̱gʉ, di'ibʉ ijty kyayajnijáwʉ ma̱a̱nʉmʉ naty kyakojy ja naxwíñʉdʉ,
\v 26 es tyam tʉ yajnijáwʉ ma̱ tniga̱jxtʉ ja Diosʉ kyuga̱jxpʉty ma̱ Diosʉ jyaaybyajtʉn, dʉ'ʉn éxtʉmʉ Dios di'ibʉ winʉ xʉʉ winʉ tiempʉ ijtp, t'ane'emy es yajka̱jxwa̱'xʉt ma̱ tʉgekyʉ naxwíñʉdʉ es dʉ'ʉn yʉ'ʉjʉty tmʉbʉ́ktʉt es tkuydyúndʉt.
\p
\v 27 Ja Dios di'ibʉ je'eyʉ Dios'a̱jtp es tim wyijy'a̱jtʉn mʉʉt, wa'an ja'a Jesukristʉkyʉjxm tmʉdátʉt ja mʉj'a̱jtʉn winʉ xʉʉ winʉ tiempʉ. Wa'an dʉ'ʉnʉty.