\id 1CO

\h 1 KORINTɄ
\mt Myʉtu'ukpʉ Neky Di'ibʉ Pa̱a̱blʉ Tyuknigajxtʉ Ja Korintʉ Ja̱'a̱yʉty
\c 1
\p
\v 1 Ʉj Pa̱a̱blʉ. Diósʉts tʉ xypyʉjta'aky esʉts xy'apostʉlʉ'átʉt ja Jesukristʉ. Ʉj mʉt ja nmʉgu'uk'a̱jtʉm Sóstʉnʉs
\v 2 nduknigajxtʉdsʉ tya̱dʉ neky ja Diosʉ jya'ayʉty di'ibáty naymyujkʉdʉp jam Korintʉ, di'ibáty ijtp ti'igyʉ mʉt ja Jesukristʉ. Dios tʉ tyukniwówʉty es dyajnʉjxʉt tu'ugʉ jiky'a̱jtʉnʉ wa̱'a̱tspʉ, ti'igyʉ mʉt nidʉgekyʉ di'ibʉ oytyim ma̱a̱ty wyindsʉ'kʉdʉp ja Nindsʉn'a̱jtʉm Jesukristʉ, di'ibʉ dʉ'ʉn Wyindsʉn'a̱jttʉp yʉ'ʉjʉty es nandʉ'ʉn ʉdsa̱jtʉm.
\v 3 Wa'anʉ nDios Teety'a̱jtʉm esʉ Nindsʉn'a̱jtʉm Jesukristʉ mgunu'xʉdʉ es mmo'oyʉdʉ ja agujk'a̱jt jotkujk'a̱jtʉn.
\s Wi'ixʉ kunu'xʉn yajpa̱a̱ty Jesukristʉkyʉjxm
\p
\v 4 Dʉ'ʉñʉmts nja̱'a̱ygyʉda'aky ja Dios mʉt miitskyʉjxmʉty, ja'a ko ja Dios tʉ mgunu'xʉdʉ mʉt yʉ'ʉgyʉjxmʉ Jesukristʉ.
\v 5 Es ja'a ko m'ity ti'igyʉ mʉt ja Jesukristʉ, Dios tʉ mmo'oyʉty tʉgekyʉ oytyim di'ibʉty ja oy'a̱jtʉn ma̱ m'anmʉja̱'a̱n, dʉ'ʉn ma̱ tʉgekyʉ m'ʉw mga̱jxtʉ es dʉ'ʉn ma̱ oytyiity xyjattʉ,
\v 6 es mʉdʉ tya̱a̱dʉ ya'ixy ko di'ibʉts nga̱jxwa̱'x ma̱ miidsʉty Jesukristʉkyʉjxm, ja'a dʉ'ʉn ja tʉy'a̱jtʉn.
\v 7 Pes ni di'ibʉ Espíritʉ Santʉ myadakʉn mgatʉgoy'a̱jtxʉty es mjiky'átʉt éxtʉm ja Dios ttseky ma̱a̱nʉm xy'ak'awíxyñʉm ma̱ myina̱'a̱ñ yʉ Nindsʉn'a̱jtʉm Jesukristʉ.
\v 8 Yʉ'ʉ myajmʉk'át mya'oy'átʉdʉp es mbudʉ́kʉdʉp kʉdiibʉ miits xymyʉdáttʉt ni ti pojpʉ ko myínʉt jatʉgok.
\v 9 Dios kyuydyiimbyʉm di'ibʉ wya̱ndakypy, es yʉ'ʉ dʉ'ʉn di'ibʉ mdukniwoodʉp es mjiky'áttʉt ti'igyʉ mʉt ja 'yU'unk Jesukristʉ, yʉ Nindsʉn'a̱jtʉm.
\s Mʉbʉjkpʉtʉjk ñaybyʉjkwa̱'xʉdʉ
\p
\v 10 Mʉgu'ugítʉty, n'amdeepy nbʉjktseebyʉts miidsʉty Nindsʉn'a̱jtʉm Jesukristʉkyʉjxm, es mnayyajti'igyʉdʉt es kyaj mnaybyʉjkwa̱'xʉdʉt. Jiky'attʉ mʉt ti'igyʉ jot winma̱'a̱ñ.
\v 11 Njʉna̱'a̱ñʉdsʉ tya̱a̱dʉ, mʉgu'ugítʉty, mʉt ko ja di'ibʉ tsʉna̱a̱ydyʉp ma̱ ja Klo'ee jyʉʉn tyʉjk tʉ xytyuknijáwʉts ko ak miits mnaydyij mnayyókʉdʉ.
\v 12 Mʉdʉ tya̱a̱dʉ, ja'ats n'andijpy ko nidu'uk nidu'uk miidsʉty ak wiink jyʉna̱'a̱ndʉ. Tu'uk jyʉna'añ: “Ʉj, Pa̱a̱blʉts xy'ʉxpʉjkpʉ'a̱jtp” es jatu'uk jyʉna'añ: “Ʉj yʉ'ʉ Apolʉs” es ja wiinkpʉty jyʉna̱'a̱ndʉ: “Ʉj yʉ'ʉ Peedrʉ” es jatuk peky jyʉna̱'a̱ndʉ: “Ʉj yʉ'ʉ Jesukrístʉts xy'ʉxpʉjkpʉ'a̱jtp.”
\v 13 ¿Per tii, tʉʉ ja Jesukristʉ ñaywya'xyʉty kana̱k pekyʉ?, o ʉj Pa̱a̱blʉ, ¿kruuzpajtʉts mʉt miitskyʉjxmʉty, o mnʉbajttʉ miits ʉj nxʉʉgyʉjxmʉ?
\v 14 Nja̱'a̱ygyʉdákypyʉts ja Dios kots kyaj nyajnʉbejty nidu'uk miidsʉty, tim yʉ'ʉyʉ Krispʉ esʉ Gayʉ.
\v 15 Es dʉ'ʉn ni tu'uk pʉ́n mba̱a̱t kyajʉna̱'a̱ñ ko ñʉbejty mʉdʉdsʉ nxʉʉgyʉjxm.
\v 16 Aa, per nandʉ'ʉndsʉga nyajnʉbejty ja di'ibʉ tsʉna̱a̱ydyʉp ma̱ ja Estéfʉnʉsʉ jyʉʉn tyʉjk, es kyajts nnakyjyamyetsy ja wiinkpʉ jatu'uk pʉ́n tʉts nyajnʉbéty.
\v 17 Pesʉ Jesukristʉ kyajts xykyejxy esʉts nyajnʉbátʉt ja ja̱'a̱yʉty, xykyajxʉts esʉts nga̱jxwa̱'xʉt ja oybyʉ ayuk, es kyaj mʉt ja ayuk di'ibʉ ja ja̱'a̱yʉty kʉ'ʉm wya̱'ptʉp mʉt ja wyinma̱'a̱ñʉty. Dʉ'ʉnʉts nduñ es kʉdiibʉ tyʉgóyʉt ja mʉk'a̱jtʉn di'ibʉ yajmʉda̱jtp ko Kristʉ 'ye'ky kruuzkʉjxy.
\s Kristʉ myʉda̱jtypy ja Diosʉ myʉk'a̱jtʉn esʉ wyijy'a̱jtʉn
\p
\v 18 Ja Jesukristʉ 'yo'kʉn kruuzkʉjxy nanʉgoobʉ jyawʉ kyʉxe'eky mʉt ja di'ibáty nʉjxtʉp ma̱ ja ayoodákn, perʉ di'ibáty ʉdsa̱jtʉm nnitsókʉm es njo'omʉm tsa̱jpótm, ja'a tya̱a̱dʉ ja Diosʉ myʉk'a̱jtʉn.
\v 19 Es dʉ'ʉn jyʉna'añ ja Dios ma̱ ja jyaaybyajtʉn:
\q Nyajkutʉgóyʉpts ja kuwinma̱'a̱ñbyʉ wyijy'a̱jtʉn,
\q es nyajjʉgákʉpts ja jyaygyujkʉn di'ibʉ jaygyujkʉp.
\p
\v 20 Pʉnʉ dʉ'ʉn, ¿ma̱ net ja kuwijyjya'ay, o ja ya'ʉxpʉjkpʉty, o ja di'ibʉ kyajxy myadyakypy di'ibʉ yajpátp naxwiiñ? Pes ja naxwíñʉdʉ wijy'a̱jtʉnʉty, tʉ Dios dyajkʉxe'eky ko lokʉ yʉ'ʉ.
\v 21 Dios ñija̱'a̱p di'ibʉ tyiimpy, es ña'ijxypy es kʉdiibʉ ja naxwíñʉdʉ ja̱'a̱yʉty 'yixy'átʉdʉt mʉt yʉ'ʉgyʉjxm ja wyinma̱'a̱ñʉty, ja'ayʉ dʉ'ʉn yajnitso'ogaampy ja di'ibʉ jotmooyʉp mʉt yʉ'ʉgyʉjxm di'ibʉ yajka̱jxwa̱'xp, oyʉ tya̱dʉ ayuk kyʉxe'eky lokʉ winma̱'a̱ñʉn.
\p
\v 22 Pesʉ israelítʉty 'yixándʉp ja ijxwʉ'ʉmʉn di'ibʉ myʉda̱jtypy ja mʉj'a̱jtʉn, esʉ grieegʉty 'yʉxta̱a̱ydyʉp ja wijy'a̱jtʉn,
\v 23 perʉ ʉdsa̱jtʉm nga̱jxwa̱'xʉm ja Kristʉ ko kyruuzpejty. Yʉ israelítʉty kyo'oyjya̱'a̱dʉbʉ tya̱dʉ ka̱jxwa̱'xʉn, es di'ibʉ kyaj 'yisraelítʉty pyʉjtáktʉp éxtʉmʉ lokʉ winma̱'a̱ñ,
\v 24 per di'ibʉ Dios tʉ twoy, oy yʉ'ʉdyʉ israelítʉty o grieegʉty, Kristʉ dʉ'ʉn ja Diosʉ myʉk'a̱jtʉn esʉ wyijy'a̱jtʉn.
\v 25 Pes ja di'ibʉ ja̱'a̱yʉty jya̱'a̱dʉp éxtʉm ja Diosʉ lyokʉ winma̱'a̱ñ, kuwinma̱'a̱ñʉ'ʉ kʉdiinʉm ja kuwinma̱'a̱ñbyʉ di'ibʉ ya̱ naxwiiñ; es di'ibʉ jya̱'a̱dʉp kyaj tmʉdaty ja Diosʉ myʉk'a̱jtʉn, yʉ'ʉ dʉ'ʉn waanʉ mʉk kʉdiinʉm ja naxwíñʉdʉ ja̱'a̱yʉdyʉ myʉja̱a̱.
\v 26 Jamyatstʉ mʉgu'ugítʉty, ko Dios tʉ mwówʉdʉ es mja̱'a̱y'ata̱'a̱nʉdʉ, oy mganimay'a̱jtpʉdʉ miidsʉty di'ibʉ dʉ'ʉn kuwinma̱'a̱ñ, es oy mganimay'a̱jtpʉdʉ di'ibʉ myʉda̱jtypy ja kutujkʉn, es oy mganimay'a̱jtpʉdʉ di'ibʉ jotkujk ja̱'a̱yʉty.
\v 27 Perʉ Dios tʉ twin'ixy ja ja̱'a̱yʉty di'ibʉ naxwíñʉdʉ ja̱'a̱yʉty pyʉjtáktʉp éxtʉmʉ kulókʉty, es dʉ'ʉn Dios dyajtsoydyu'unga̱'a̱y ja di'ibʉ naxwíñʉdʉ ja̱'a̱y pyʉjtáktʉp éxtʉmʉ kuwijpyʉn. Ja Dios tʉ twin'ixy ja ja̱'a̱yʉty di'ibʉ ja naxwíñʉdʉ ja̱'a̱yʉty pyʉjtáktʉp éxtʉmʉ di'ibʉ kyaj tmʉdaty ni ti mʉja̱a̱, es dʉ'ʉn ja Dios dyajtsoydyu'unga̱'a̱y ja di'ibʉ ja naxwíñʉdʉ ja̱'a̱yʉty pyʉjtáktʉp éxtʉmʉ di'ibʉ myʉda̱jtypy ja mʉja̱a̱.
\v 28 Dios tʉ twin'ixy ja ja̱'a̱yʉty di'ibʉ ja naxwíñʉdʉ ja̱'a̱yʉty 'yʉxtijtʉp éxtʉm di'ibʉ kyaj ti ttsooty, es dyajkutʉgóyʉt ja di'ibáty ja naxwíñʉdʉ ja̱'a̱yʉty pyʉjtáktʉp éxtʉmʉ mʉj kʉjxmbʉn,
\v 29 es dʉ'ʉn kyaj pʉ́n mba̱a̱t ñayjyáwʉdʉt mʉj kʉjxm Dios windum.
\v 30 Perʉ Dios tʉ myajti'igyʉdʉ miidsʉty mʉt ja Jesukristʉ es mʉt yʉ'ʉgyʉjxmʉ Jesukristʉ nnija̱'a̱m ti Dios tsyejpy, oy nwʉ'ʉmʉm mʉt ja Dios, wa̱'a̱ts n'ijtʉm es nnitsókʉm.
\v 31 Pes dʉ'ʉn éxtʉm jyʉna'añ ja Diosʉ jyaaybyajtʉn: “Pʉn ja pʉ́n ti ttukxonda'aky, wa'an ttukxonda'aky di'ibʉ Dios tʉ ttuñ.”
\c 2
\s Yajmadya'aky ja Kristʉ di'ibʉ tʉ 'yeeky kruuzkʉjxy
\p
\v 1 Mʉgu'ugítʉty, kots ʉj nmiiñ ma̱ miidsʉty es ndukmʉmadyaktʉ ja Diosʉ 'yʉxpʉjkʉn, kyajts nyajtuuñ ja mʉj kʉjxmbʉ ayuk es ni yʉ wyinma̱'a̱ñ di'ibʉ tsip nimʉja̱a̱.
\v 2 Pes kots n'ijty ma̱ miidsʉty, kyajts nwinma̱'a̱ñ'atáñ jatu'ugʉ wiinkpʉ, yʉ'ʉyʉ Jesukristʉ esʉ 'yo'kʉn kruuzkʉjxmbʉ.
\v 3 Ya''ayow ya''ama̱'a̱dʉts njam'a̱jty ma̱ miidsʉty, ni nmʉja̱a̱ts es extʉ tsʉyiibyʉts mʉt ja tsʉ'kʉn,
\v 4 es ko ndukmʉmadyaktʉ ja Diosʉ 'yʉxpʉjkʉn, kyaj ndukmʉdijʉyandʉ ja kuwijyjya'aybyʉ 'yayuk, ni'igʉ oj ndukmʉdíjʉdʉ mʉt yʉ'ʉgyʉjxm ja Espíritʉ Santʉ es ja Diosʉ myʉk'a̱jtʉn.
\v 5 Pa̱a̱ty ja mmʉbʉjkʉn kyʉxuty ma̱ yʉ Diosʉ myʉk'a̱jtʉn es kyaj ma̱ yʉ ja̱'a̱yʉdyʉ kyuwijy'a̱jtʉn.
\s Espíritʉ Santʉkyʉjxm ja Dios ñayyajnigʉxe'egyʉty
\p
\v 6 Di'ibʉ tʉ kyutʉ́kʉty oy oy tʉgekyʉ ja Diosʉ 'yʉxpʉjkʉn, mʉt yʉ'ʉts sitʉy nya'ʉxpʉ́kʉdʉts mʉt ja kuwijy'a̱jtʉn, es kyaj mʉt ja naxwíñʉdʉ ja̱'a̱yʉdyʉ wyijy'a̱jtʉn nya'ʉxpʉ́kʉdʉts, es ni mʉt ja wyijy'a̱jtʉn di'ibʉ yajtuundʉp di'ibʉ yajkutujktʉp naxwiiñ. Pesʉ tya̱dʉ yajkutujkpʉdyʉ wyijy'a̱jtʉn, kugʉ́xʉp yʉ'ʉ.
\v 7 Ja wijy'a̱jtʉn di'ibʉts ʉj tuk'ʉxpʉjkp, yʉ'ʉ dʉ'ʉn ja wijy'a̱jtʉn di'ibʉ yu'uts ijtp es di'ibʉ Diosʉ naty tʉ ttuknibʉjta̱a̱gʉ nmʉj'a̱jtʉn'a̱jtʉmgyʉjxm.
\v 8 Ja yajkutujkpʉty ma̱ yʉ naxwíñʉdʉ kyaj tjaygyujkʉdʉ; ja'a kooxyʉp yʉ'ʉjʉty tjaygyujkʉdʉ, kyajxyʉp dyajkruuzpajttʉ ja Nindsʉn'a̱jtʉm Jesukristʉ.
\v 9 Per tim dʉ'ʉn jyajty éxtʉm jyʉna'añ ja Diosʉ jyaaybyajtʉn:
\q Dios tʉ t'ʉxkukʉ mʉdʉ di'ibáty tsojkʉdʉp,
\q di'ibʉ ni pʉ́nʉm tka'ixy es tkamʉdoy
\q es ni kyaja̱'ty wyinma̱'a̱ñóty.
\m
\v 10 Tya̱a̱dʉ dʉ'ʉn tʉgekyʉ di'ibʉ Dios tʉ xytyuknija̱'a̱m mʉt yʉ'ʉgyʉjxm ja Espíritʉ Santʉ, ja'a ko yʉ Espíritʉ Santʉ tyuk'ijxʉp tʉgekyʉ, es extʉ ja kʉkpʉ nimʉja̱a̱bʉ wyinma̱'a̱ñ ja Dios.
\p
\v 11 Ma̱ ak ja̱'a̱yʉty, ¿pʉ́n mba̱a̱t tnijawʉ wi'ix ja jyot wyinma̱'a̱ñ tu'ugʉ ja̱'a̱y? Yʉ'ʉyʉ dʉ'ʉn ja 'yanmʉja̱'a̱n kʉ'ʉm, ¿kʉdii? Nandʉ'ʉn ja̱jtpʉ dʉ'ʉn ko yʉ Diosʉ Jya̱'a̱jʉn, yʉ'ʉyʉ dʉ'ʉn ñija̱'a̱p wi'ixʉ dʉ'ʉn ja Dios.
\v 12 Es ʉdsa̱jtʉm kyaj tʉ n'axá̱jʉm ja winma̱'a̱ñ di'ibʉ ya̱ naxwiiñ, yʉ'ʉyʉ sitʉy ja winma̱'a̱ñ di'ibʉ yajkypy ja Espíritʉ Santʉ di'ibʉ tso'omp ma̱ Dios, es dʉ'ʉn njaygyujkʉm tʉgekyʉ di'ibʉ Dios xyñamo'oyʉm.
\v 13 Pes dʉ'ʉnʉts ʉʉdsʉty nmadya'aky mʉt ja ayuk di'ibʉ ja Espíritʉ Santʉ xytyuk'ʉxpʉjktʉ, es kyaj yʉ'ʉjʉty di'ibʉ miimp ma̱ ngʉ'ʉm winma̱'a̱ñ; ja'ats ja̱'a̱y nduk'ijxp ja tʉy'a̱jtʉn di'ibʉ ja Espíritʉ Santʉ yajkypy es tjaygyúkʉdʉ pʉ́nʉty tu'umooyʉdʉp ja Espíritʉ Santʉ.
\p
\v 14 Mʉt ko ja ja̱'a̱yʉty di'ibʉ kyaj tmʉdattʉ ja Espíritʉ Santʉ, kyaj mba̱a̱t t'axá̱jʉdʉ di'ibʉ ja Espíritʉ Santʉ yajkypy. Pesʉ tya̱dʉ ja̱'a̱yʉty kyaj tjaygyúkʉdʉ di'ibʉ Dios myeepy es jʉnándʉp: “Lokʉ winma̱'a̱ñ yʉ'ʉ.” Yʉ'ʉyʉ dʉn je'eyʉ di'ibʉ myʉda̱jttʉp ja Espíritʉ Santʉ mba̱a̱t tnijawʉ di'ibʉ Diosʉ ja̱'a̱y myeepy.
\v 15 Di'ibʉ myʉda̱jttʉp ja Espíritʉ Santʉ, mba̱a̱t yʉ'ʉjʉty tpayo'oy tʉgekyʉ, es ni pʉ́n wiinkpʉ mba̱a̱t kyaj pyayo'oyʉty.
\v 16 Ja'a ko ja Diosʉ jyaaybyajtʉn jyʉna'añ: “¿Pʉ́n tʉ t'okwinma̱'a̱ñ'ijxpʉ ja Nindsʉn'a̱jtʉm? ¿Pʉ́n mba̱a̱t dya'ʉxpeky ja Nindsʉn'a̱jtʉm Dios?” Per ʉdsa̱jtʉm sitʉy nmʉda̱jtʉm ja Jesukristʉ wyinma̱'a̱ñ.
\c 3
\s Pa̱a̱blʉ esʉ Apolʉs, Diosʉ myʉduumbʉty
\p
\v 1 Mʉgu'ugítʉty, kots ijty ma̱ miidsʉty nya'ʉxpʉktʉ, kyaj oj mba̱a̱t nya'ʉxpeky éxtʉm ja ja̱'a̱yʉty di'ibʉ nʉ'ʉjʉjwijts tu'ujʉjwijtsʉp ja Espíritʉ Santʉ, ja'a oj nya'ʉxpeky éxtʉm pʉ́nʉdyʉ naxwíñʉdʉ winma̱'a̱ñ ja'a'a̱jtʉdʉp o éxtʉm pʉ́nʉty jemy tʉ t'axá̱jʉdʉ Jesukristʉ.
\v 2 Pes éxtʉm mba̱a̱t njʉna̱'a̱nʉm, extʉ koonʉm nmooy ja letsyʉ ma̱ jyapa̱a̱dyʉty nmo'oyʉt ja kudʉ'ʉtspʉ je'xy, mʉt ko nan kyajnʉm mba̱a̱t xyje'xy ja kudʉ'ʉtspʉ je'xy, es extʉ tyamba̱a̱t kyajnʉm mmada̱'a̱ktʉ es xyjʉ'xtʉt ja kudʉ'ʉtspʉ je'xy,
\v 3 mʉt ko dʉ'ʉñʉm m'akjiky'attʉ éxtʉm pʉ́nʉdyʉ naxwíñʉdʉ winma̱'a̱ñ ja'a'a̱jtʉdʉp. Jam di'ibʉ miits mnaydyukmʉdsip'a̱jtʉdʉp nixim niyam es mdsiptún mdsipka̱jxtʉ nixim niyam, es dʉ'ʉn xya'íxʉdʉ ko ja'ayʉm mbanʉjxtʉp ja wyinma̱'a̱ñ di'ibʉ kyaj myiñ ma̱ yʉ Nindsʉn'a̱jtʉm Jesukristʉ.
\v 4 Ja'a ko miits nidu'ugʉty mjʉna̱'a̱ndʉ: “Ʉj Pa̱a̱blʉts xy'ʉxpʉjkpʉ'a̱jtp” esʉ wiinkpʉ jyʉna̱'a̱ndʉ: “Ʉj Apólʉsʉts xy'ʉxpʉjkpʉ'a̱jtp”, es dʉ'ʉn mnaygyójʉdʉ éxtʉm ja ja̱'a̱yʉty di'ibʉ kyaj tpadundʉ ja Jesukristʉ.
\p
\v 5 Pes anmaagyʉts, ¿pʉ́nʉ dʉ'ʉn Apolʉs?, es ¿pʉ́nʉ dʉ'ʉn ʉj, Pa̱a̱blʉ? Ʉʉdsʉty je'eyʉ Diosʉ myʉduumbʉ di'ibʉ oj mduk'ʉxpʉ́kʉdʉ es xymyʉbʉ́ktʉt ja Dios, es nidu'uk nidu'uk ʉʉdsʉty ndundʉ ja tuunk di'ibʉ Nindsʉn'a̱jtʉm oj xymyo'oydyʉts.
\v 6 Mba̱a̱t njʉna̱'a̱nʉm ko ʉjts nnip ja tʉʉmt, Apolʉs tya̱'x, perʉ Diosʉ dʉ'ʉn di'ibʉ yajmujx ja tʉʉmt es yaj'ya'k yajpajt.
\v 7 Di'ibʉ nip es di'ibʉ ta̱'xp, ni ti yʉ'ʉjʉty, Diosʉ dʉ'ʉn tʉgekyʉ, mʉt ko yʉ'ʉ yaj'yeempy yajpejtypy ja di'ibʉ yajníp o yajta̱'xp.
\v 8 Di'ibʉ nip es di'ibʉ ta̱'xp, yʉ'ʉjʉty je'eyʉ tyuumbʉ'átʉdʉ Dios, esʉ Dios mʉjúyʉdʉp nidu'uk nidu'uk éxtʉm tkuydyundʉ ja tyuunk.
\v 9 Ʉʉdsʉty nmʉduundʉp ja Dios, es miidsʉty dʉ'ʉn éxtʉmʉ Diosʉ ñax es nandʉ'ʉn éxtʉmʉ Diosʉ tyʉjk.
\v 10 May'a̱jtʉngyʉjxm ja Diósʉts tʉ xypyʉjta'aky éxtʉmʉ pojtspʉ esʉts nbojtsʉ'ʉgʉt ja potsy ʉjx, esʉ tyam wiinkpʉ pojtspʉ yajkʉjxmʉp ja potsy. Per nidu'uk nidu'uk ya'íxʉp wi'ix pyotsy,
\v 11 mʉt ko Dios tʉ tpʉjta'aky ja Jesukristʉ éxtʉm yʉ'ʉyʉ pyotsy'ʉjx'áty, es kyaj mba̱a̱t pʉ́n tpʉjta'aky jatu'ugʉ wiinkpʉ.
\v 12 Pʉn jaa pʉ́n ttukjʉpʉ oorʉ, platʉ, tsujjátypyʉ tsa̱a̱, kepy, mʉʉy o wa̱a̱xk a̱a̱y ma̱ tya̱dʉ tuunk tʉ tsyo'onda'aky,
\v 13 ya'íxʉp ja tuunk ko ja̱'a̱y yajpayo'oydyʉt, ja'a ko yajno'kmátsʉp mʉt ja jʉʉn.
\v 14 Pʉ́nʉdyʉ naty oy tʉ pyotstʉ es ja potsy kyaj ja jʉʉn yajtóyʉt, Dios kumáyʉdʉp;
\v 15 per di'ibʉ tʉ pyotstʉ es myʉmada'agyʉty ja jʉʉn, yajtʉgóyʉp ja tyuunk tʉgekyʉ, oy yʉ'ʉ kʉ'ʉm jyanitsókpʉt éxtʉm na̱a̱k ñitse'eky ma̱ ja jʉnya'ank.
\p
\v 16 ¿Kyaj xyñijáwʉdʉ ko miidsʉdyʉ dʉ'ʉnʉ Diosʉ tyʉjk es ko yʉ Diosʉ Jya̱'a̱jʉn 'yity ti'igyʉ miidsʉty?
\v 17 Pʉn ja pʉ́n dyajkutʉgóyʉ tadʉ Diosʉ tyʉjk, Dios yajkutʉgóyʉbʉ tadʉ ja̱'a̱y, mʉt ko tadʉ Diosʉ tyʉjk, wa̱'a̱dsʉ'ʉ. Es tadʉ tyʉjk, miidsʉdyʉ dʉ'ʉn kʉ'ʉm.
\p
\v 18 Exkʉm pʉ́n ñaywyin'ʉʉñʉty. Pʉn ja pʉ́n ñayjyáwʉty kuwijy éxtʉm ja naxwíñʉdʉ ja̱'a̱yʉty ja wyinma̱'a̱ñ, nayyajjʉmbítʉdʉ éxtʉm tu'uk di'ibʉ kyaj ti tjaty, es dʉ'ʉn jya̱'tʉt éxtʉm tu'ugʉ kuwinma̱'a̱ñbyʉn.
\v 19 Pesʉ tya̱dʉ naxwíñʉdʉ ja̱'a̱yʉdyʉ wyijy'a̱jtʉn, yʉ'ʉ dʉn tu'ugʉ lokʉ winma̱'a̱ñ tpʉjta'aky ja Dios. Ja Diosʉ jyaaybyajtʉn jyʉna'añ: “Dios ya''anʉguga̱'a̱p ja kuwijypyʉty mʉt ja kyʉ'ʉm wijy'a̱jtʉn.”
\v 20 Nandʉ'ʉn jyʉna'añ jatuk peky: “Yʉ Nindsʉn'a̱jtʉm ñija̱'a̱p ko yʉ kuwijyjya'ayʉdyʉ wyinma̱'a̱ñʉty ni ti tkatsooty.”
\v 21 Pa̱a̱ty ni pʉ́n kyanayjyáwʉty mʉj kʉjxm mʉt ko tpanʉjxa̱'a̱nʉt tu'ugʉ ja̱'a̱y. Pes tʉgekyʉ oytyim tiity, miits mja'a'a̱jttʉp,
\v 22 extʉ ʉj, Pa̱a̱blʉ, yʉ Apolʉs, yʉ Peedrʉ, ja naxwíñʉdʉ, ja jiky'a̱jtʉn, ja o'kʉn, ja tyambʉ, ja óknʉmbʉ. Miidsʉty tʉgekyʉ mja'a'a̱jttʉp,
\v 23 es miits mja'a'átʉdʉ Jesukristʉ, esʉ Jesukristʉ jya'a'átyʉty ja Dios.
\c 4
\s Apóstʉlʉ tyuungʉty
\p
\v 1 Miits mbátʉdʉp es xypyʉjta̱'a̱ktʉdʉts éxtʉmʉ Jesukristʉ pyudʉjkʉbʉ, es ko yʉ'ʉts tʉ xytyuknipʉ́ktʉts esʉts nya'ʉxpʉ́kʉt ja di'ibʉ Dios tʉ ttuknibʉjta̱a̱gʉ.
\v 2 Di'ibʉ yajtsojkp ma̱ di'ibʉ tʉ tii yajtuknipéky, yʉ'ʉ es tkuydyúnʉt yajxón éxtʉmʉ wyindsʉ́n tʉ tyuknipékyʉty.
\v 3 Es mʉt ʉj, kyajts nmʉjpʉjta'aky óyʉts miits xypyayo'oydyʉt ja ndu'unʉnʉts, o wiinkpʉ ja̱'a̱yʉdyʉts nandʉ'ʉn xypyayo'oydyʉdʉts. Ʉj kyajts kʉ'ʉm nnaybyayo'oyʉty.
\v 4 Oyʉts nganayjyáwʉty pekymyʉʉt, tya̱a̱dʉ kyaj mʉʉt ya'ixy kots ʉj kyajts nbekyjya'ayʉty; yʉ Nindsʉn'a̱jtʉm yʉ'ʉ dʉ'ʉn xypyaye'ebyʉts.
\v 5 Pa̱a̱ty nga̱jxwijtʉ kʉdiibʉ pʉ́n xypyayo'oyʉt ja tyu'unʉnʉty ma̱a̱nʉm kyamíññʉm ja Nindsʉn'a̱jtʉm. Es ko yʉ'ʉ myínʉt, yʉ'ʉ ya'íxʉdʉp di'ibʉ tyam ijtp ayu'udsyʉ, extʉ ya'íxʉdʉp wi'ix ja ja̱'a̱yʉty nidu'uk nidu'ugʉ jyot wyinma̱'a̱ñ, esʉ Dios 'yanʉʉmʉdʉt ko oyʉ dʉ'ʉn tʉ ttundʉ.
\p
\v 6 Mʉgu'ugítʉty, ndukmʉmadya̱'a̱ktʉ tya̱a̱dʉ es xytyuk'oy'áttʉt miidsʉty. Nbʉjtákʉm éxtʉmʉ ijxpajtʉn ja Apolʉs es ʉj. Di'ibʉts nmadyakypy, ja'a mʉt yʉ'ʉgyʉjxmʉ n'ijxpajtʉnʉts miits xy'ijxnagúkʉdʉt kʉdiibʉ xywyinwa̱'knáxtʉt di'ibʉ ijtp kʉxja̱'a̱y, es kʉdiibʉ pʉ́n ñayjyáwʉdʉt mʉj kʉjxm es t'ʉxtíjʉt jatu'uk.
\v 7 ¿Tii dʉn mʉʉt mmʉj mgʉjxmʉ kʉdiinʉm ja mmʉgu'ugʉty? ¿Tii dʉn mmʉda̱jttʉp di'ibʉ kyaj tʉ xy'axa̱jʉ? Es pʉn tʉ xy'axa̱jʉ, ¿ti ko mnaybyʉjta'agyʉty mʉj kʉjxm, éxtʉm kʉ'ʉm tʉ xygyanaraty?
\p
\v 8 Tʉ mmʉkja̱'a̱ydyáknʉdʉ miidsʉty es mmʉda̱jttʉp tʉgekyʉ di'ibʉ mdsojktʉp. Mnayjya̱'a̱dʉp éxtʉmʉ reyʉn, es kyaj ti m'oktʉgoy'a̱jtxʉndʉ mʉt ʉʉdsʉty. ¡Kooxyʉbʉ da m'okréyʉty esʉts ʉʉdsʉty nandʉ'ʉnxyʉp nrey'attʉ mʉt miidsʉty!
\v 9 Per mʉt ʉʉdsʉty, apóstʉlʉty, dʉ'ʉn ʉʉdsʉty éxtʉmdsʉ Dios tʉ xypyʉjta̱'a̱ktʉ ʉx'am. Dʉ'ʉn ʉʉdsʉty éxtʉm ja ja̱'a̱y di'ibʉ tʉ yajtuknika̱jxpéty es 'yoogʉt. Dʉ'ʉn ʉʉdsʉty éxtʉm ya'ixypyʉdsʉʉmbʉn ko nidʉgekyʉ ja̱'a̱yʉty xy'íxʉdʉts es nandʉ'ʉnʉ ánklʉsʉty.
\v 10 Lokʉ ʉʉdsʉty ja̱'a̱y xytyijtʉ, mʉt kotsʉ Kristʉ nmʉdundʉ; ¡miidsʉty dʉ'ʉnʉty Kristʉkyʉjxm m'ittʉ kuwinma̱'a̱ñbyʉty! Ʉʉdsʉdyʉ dʉ'ʉn ya''ayow ya''ama̱'a̱tpʉ, es miits mnaybyʉjta̱'a̱gʉdʉ oy mʉk. Ja ja̱'a̱yʉty xytyuknʉgoo xytyukkʉxkoobʉts ʉʉdsʉty, es miits myajwindsʉ'ʉgʉdʉ.
\v 11 Extʉ tyamba̱a̱t tʉts n'ayowdʉ mʉdʉ yuu esʉ nʉdʉʉdsʉ, nipatsy ʉxpatsy ʉʉdsʉty es axʉʉgʉdsʉ ja̱'a̱yʉty xytyundʉ. Kyajts nmʉdaty ja ndʉjkʉty.
\v 12 Anu'xʉdʉts ma̱ts ndundʉ mʉdʉdsʉ ngʉ'ʉ. Xykya̱jxpóktʉts ja ja̱'a̱yʉty, per ngunu'xtʉpts yʉ'ʉjʉty. Xypyajʉdijttʉpts, per nyajkʉjx nyajna̱jxtʉpts.
\v 13 Xyñi'o'o xyñiyáxʉdʉpts, per n'adsoojʉmbijttʉpts yajxón. Extʉ tyamba̱a̱t dʉ'ʉnʉts xypyʉjta̱'a̱ktʉ éxtʉmʉ naxwíñʉdʉ pyosta̱'a̱k es éxtʉm di'ibʉ ja̱'a̱yʉty pyawa̱'kʉ'ktʉp.
\p
\v 14 Kyaj nnijáyʉdʉ dʉ'ʉn mʉt ko nyajtsoydyu'unga̱'a̱ja̱'a̱ndʉ, ja'a dʉ'ʉn n'ʉwijpy nga̱jxwijpy éxtʉmdsʉ n'u'unk n'ʉna̱'kʉn.
\v 15 Oyxyʉp miits xymyʉda̱jtpʉdʉ ma̱jk milʉ ja̱'a̱yʉty di'ibʉ mmooyʉdʉp ja Kristʉ 'yʉxpʉjkʉn, ʉjtsʉ dʉ'ʉn di'ibʉ mduk'axá̱jʉdʉ Jesukristʉ ko miits n'awa̱'a̱nʉdʉ ja oybyʉ ayuk. N'okpʉjtákʉm ko ʉjtsʉ dʉ'ʉn éxtʉmʉ mdeedyʉn ma̱ yʉ mjiky'a̱jtʉn mʉt ja Jesukristʉ.
\v 16 Mʉt yʉ'ʉgyʉjxmts miits nmʉnu'xta̱'a̱ktʉ es xypyadúndʉt di'ibʉts ʉj tʉ nnastunʉ.
\p
\v 17 Mʉdʉ tya̱a̱dʉkyʉjxm nduknigaxtʉ Timotee, di'ibʉts njantsytsyejpy es njáwʉts éxtʉmdsʉ n'u'unk ma̱ Jesukristʉ. Oy tmʉdúñ ja Nindsʉn'a̱jtʉm. Yʉ'ʉ mdukjamyátsʉdʉp éxtʉmts ʉj njiky'aty éxtʉmʉ Jesukristʉ myʉbʉjkpʉ, dʉ'ʉn éxtʉm nduk'ʉxpejky ma̱ oytyim ma̱a̱ty ja mʉbʉjkpʉtʉjk ñaymyúkʉdʉ.
\p
\v 18 Nija'ajʉty miidsʉty di'ibʉ mʉj pátʉdʉp, jʉnándʉp xytyijy ko kyajts mij nninʉjxa̱'a̱ñ.
\v 19 Per tim tsojk nʉjx ngu'ixa̱'a̱ndʉ pʉn jʉna̱a̱mp ja Nindsʉn'a̱jtʉm, nétʉts ndukni'íxʉdʉ taadʉ di'ibʉ mʉj pátʉdʉp, ja di'ibʉ dʉn mba̱a̱t ttuñ o je'eyʉ dʉ'ʉn kyu'ayuk'aty'attʉ.
\v 20 Ja'a ko ja Diosʉ kyutujkʉn, kyaj jyaayʉty ma̱ ja kajxy ayuk, ja'a dʉ'ʉn ma̱ ja mʉk'a̱jtʉn.
\v 21 Pes, ¿di'ibʉ dʉn mdsojktʉp, kots mij nʉjx ndukkumʉdowdʉ kots nnʉjxʉt, o ko nʉjx ngu'ixtʉ mʉt ja tsojkʉn es ja oyjyot?
\c 5
\s Mʉ'induumbʉ ma̱ mʉbʉjkpʉty ñaymyúkʉdʉ
\p
\v 1 Tyam, dʉ'ʉn ja̱'a̱y jyʉna̱'a̱ndʉ ko jamʉ ja̱'a̱y di'ibʉ myʉ'induump ma̱ miidsʉty, jam nidu'uk di'ibʉ myʉttsʉnaapy ja kyuda̱a̱k. Tya̱a̱dʉ dʉ'ʉmbʉ dʉ'ʉn jantsy mʉj peky, es ni je'eyʉ kyayajpa̱a̱ty tadʉ dʉ'ʉmbʉ ma̱ yʉ di'ibʉ kyaj t'awdattʉ Dios.
\v 2 Ma̱ miidsʉty mmʉj mba̱a̱dʉdʉ, ma̱ jyapa̱a̱dyʉty mmay mda̱jtʉt. Yʉ dʉ'ʉmbʉ ja̱'a̱y di'ibʉ dʉ'ʉn adʉtsp, koonʉm tsyékyʉty es xy'ʉxwojppʉdsʉ́mdʉt ma̱ miidsʉty.
\v 3 Oyʉts jagam n'ity mʉt miidsʉty, jámʉts njot nja̱'a̱jʉn ma̱ miidsʉty, es tʉts nbayo'oy yʉ tadʉ ja̱'a̱y di'ibʉ tʉ ttuñ ja mʉj peky. Dʉ'ʉnʉts tʉ nduñ éxtʉmxyʉpts ʉj njámʉty ma̱ miidsʉty.
\v 4 Pes naymyúkʉdʉ mʉdʉ Nindsʉn'a̱jtʉm Jesukristʉ kyutujkʉn, njam'átʉpts njot nja̱'a̱jʉn ma̱ miidsʉty, es nandʉ'ʉn jyam'á̱tʉt ja Nindsʉn'a̱jtʉm Jesukristʉ ja myʉk'a̱jtʉn,
\v 5 es tukkʉdʉ́kʉdʉ tadʉ ja̱'a̱y ja mʉjku'ugópk Satanás es tyʉydyu'unxʉdʉt ja ñini'x. Tundʉ miidsʉ tya̱a̱dʉ es dʉ'ʉn jyodʉmbíttʉt esʉ 'yanmʉja̱'a̱n ñitso'ogʉt ko myínʉt ja Nindsʉn'a̱jtʉm Jesukristʉ.
\p
\v 6 Miidsʉty, katʉ xytyukmʉj xytyukpa̱a̱dʉdʉ mʉdʉ tya̱a̱dʉ di'ibʉ mduundʉp. Mnija̱'a̱dʉp wi'ix jyʉna'añ tu'ugʉ ayuk: “Mʉt waanʉbʉ levaduurʉ pyʉde'eky tʉgekyʉ tʉgekyʉ ja tsa̱jkakyjyʉ́tsy.”
\v 7 Yajka'aktʉ tʉgekyʉ di'ibʉ myajma̱'tʉdʉp, di'ibʉ ijtp éxtʉmʉ levaduurʉ di'ibʉ tʉ ña̱jxnʉ, dʉ'ʉn m'íttʉt éxtʉm ja jembyʉ tsa̱jkaaky di'ibʉ kyaj ti levaduurʉ tmʉdaty, éxtʉm tyam m'ittʉ, ja'a ko Kristʉ 'ye'ky ʉdsa̱jtʉmgyʉjxm. Yʉ'ʉ dʉ'ʉn ʉdsa̱jtʉm nbaskʉ borreegʉ'a̱jtʉm.
\v 8 N'oktu'unʉm ja paskʉ xʉʉ mʉt ja tsa̱jkaaky di'ibʉ kyaj tmʉdaty ja levaduurʉ. Ja'a njʉna̱'a̱nʉm kyaj ti peky, ja'ayʉ mʉt ja tʉy'a̱jtʉn es ja wa̱'a̱ts'a̱jtʉn.
\p
\v 9 Tʉ nduknijáyʉdʉ ko katʉ mnaymyáyʉdʉ mʉt ja di'ibáty mʉ'induundʉp.
\v 10 Kyajts njajʉna̱'a̱náñ es xymyastu'uttʉt tʉgekyʉ di'ibáty kyaj jya'a'átyʉty ja Dios, éxtʉm di'ibáty mʉ'induundʉp, o di'ibʉ adsojktʉp, o di'ibʉ toon ma'tstʉp, o di'ibʉ 'yawda̱jttʉp di'ibʉ kyaj Dyiósʉty. Kooxyʉbʉ dʉ'ʉn, mdimpʉdsʉʉmdʉpxyʉp ya̱ naxwiiñ.
\v 11 Di'ibʉts n'andijpy ma̱ ja neky di'ibʉts ngajx, pʉn jam tu'ugʉ ja̱'a̱y ñayñigajxyʉty ko yʉ'ʉ tpadúñ ja Jesukristʉ es dʉ'ʉñʉm myʉ'indúñ, o 'yadseky, o t'awdaty di'ibʉ kyaj Dyiósʉty, o 'yabi'tsʉty, o 'yami'ikyjya'ayʉty, o mya'tspʉty, esʉ dʉ'ʉmbʉ ja̱'a̱yʉty kyaj mʉʉt mda'anmúk mwa̱'kmúkʉt. Pes dʉ'ʉmbʉ ja̱'a̱y ni je'eyʉ mʉʉt mgaka̱a̱ymyúktʉt.
\v 12 Per ʉj kyajts xypyaaty nbayo'oyʉdʉts ja di'ibʉ kyaj tmʉdúñ ja Jesukristʉ. Miits mbátʉdʉp xypyayo'oyʉt di'ibáty mʉʉt mnaymyúkʉdʉ.
\v 13 Dios pyayo'oyʉbʉ taadʉty di'ibʉ kyaj tmʉdundʉ Jesukristʉ. Pa̱a̱ty ʉxwojppʉdsʉ́mdʉ tadʉ pekytyuumbʉ ma̱ miidsʉty.
\c 6
\s Mʉbʉjkpʉtʉjk 'yʉʉndʉ ma̱ fwez di'ibʉ kyaj Dyiosmʉduumbʉty
\p
\v 1 Ko nidu'ugʉty miits xymyʉdáttʉt tu'ugʉ ʉ'ʉnʉn mʉt tu'ugʉ mmʉmʉbʉjkpʉ, ¿wi'ix ko mnejxy ʉ'ʉmbʉ ma̱ yʉ fwez di'ibʉ kyaj Dyiosmʉduumbʉty, ma̱ jyapa̱a̱dyʉty xymyʉ'ʉʉnʉdʉ ma̱ Diosʉ jya'ayʉty?
\v 2 ¿Tii kyaj xyñijáwʉdʉ ko Diosʉ myʉduumbʉty 'yana'amándʉp nidʉgekyʉ ja naxwíñʉdʉ ja̱'a̱y? Es pʉn miidsʉty mba̱a̱dánʉp xy'ana'amʉt ja naxwíñʉdʉ ja̱'a̱yʉty, ¿wi'ix ko kyaj mba̱a̱t xya'oyʉ tadʉ ʉ'ʉnʉn di'ibʉ tim yi'in tim waanʉ?
\v 3 ¿Tii kyaj xyñijáwʉdʉ ko ʉdsa̱jtʉm n'ana'ama̱'a̱nʉm extʉ ánklʉsʉty? Es ko dʉ'ʉn, ¡nʉ'ʉn ngapayo'oyʉm di'ibʉ xypyátʉm ma̱ tya̱dʉ jiky'a̱jtʉn!
\v 4 Pʉn ti tsip mmʉda̱jttʉp ma̱ tya̱dʉ jiky'a̱jtʉn, ¿ti ko xykyawin'ixtʉ di'ibʉ kyaj myʉ́jʉty ja kyutujkʉn ma̱ miidsʉty, es yʉ'ʉ mbayo'oyʉdʉp?
\v 5 Njʉna̱'a̱ñʉts dʉ'ʉn es mdsoydyúndʉt miidsʉty. ¿Tii ni tu'uk jam ma̱ miidsʉty di'ibʉ mba̱a̱t dyajxeemy ja tsip akʉ ma̱ Dios mʉduumbʉty, es mga̱jxwíjʉdʉt?
\v 6 Es miits mnayñi'ʉ'ʉnʉdʉp nixim niyam, ¡es jaba̱a̱t ja̱'a̱y wyinduuy di'ibʉ kyaj Dyiosmʉduumbʉty!
\p
\v 7 Oytyim wi'ix tsooty mdʉgooyñʉdʉp ak miits ko kyʉxe'eky ja tsip ma̱ miidsʉty. Nik waanʉ oy ko xymyʉdánʉdʉt ko mdúnʉdʉt axʉʉk o mdimmaadsʉdʉt.
\v 8 Pes miidsʉty axʉʉk xytyundʉ es xymyaatstʉ, ja'aba̱a̱t ja mmʉgu'uktʉjkʉty.
\p
\v 9 ¿Tii kyaj xyñijáwʉdʉ miidsʉty ko di'ibʉ dʉ'ʉn adʉ́tstʉp kyaj t'íxtʉt ni na̱'a̱ ja Diosʉ kyutujkʉn? Katʉ mnaywyin'ʉʉnʉdʉ. Pes ni na̱'a̱ tka'íxtʉt ja Diosʉ kyutujkʉn di'ibáty mʉ'induundʉp, di'ibáty yajtʉgeepy ja pʉjk úkʉnʉ wyindsʉ'kʉn, ni yʉ di'ibʉ 'yawda̱jttʉp di'ibʉ kyaj Dyiósʉty, ni yʉ di'ibʉ pekytyuundʉp tsoydyu'un mʉʉt ak yedyʉjk, ni yʉ di'ibʉ dʉ'ʉn pyekytyundʉ ak toxytyʉjk,
\v 10 ni yʉ ma'tspʉty, ni yʉ di'ibʉ adsojktʉp, ni yʉ ami'ikyjya'ayʉty, ni yʉ pi'tska̱jxpʉty, ni yʉ di'ibʉ ja̱'a̱y wyin'ʉ'ʉndʉp es tpʉjkʉdʉ myeeñ.
\v 11 Dʉ'ʉn ijty nidu'ugʉty miidsʉty; per tʉ myajwa̱'a̱dsyʉty, tʉ oy mwʉ'ʉmdʉ mʉt ja Dios mʉt ja'agyʉjxm ja Nindsʉn'a̱jtʉm Jesukristʉ es mʉt ja'agyʉjxm ja nDios'a̱jtʉmʉ Jya̱'a̱jʉn.
\s Kyaj nmʉ'indu'unʉm
\p
\v 12 Nidu'ugʉty miits mjʉna̱'a̱ndʉ: “Ʉj éxtʉmʉ Jesukristʉ myʉduumbʉ, awa̱'a̱tstuuyʉts n'ity esʉts ndúnʉt di'ibʉts ndsejpy.” Ʉj n'adsóyʉts miidsʉty: Oyʉts awa̱'a̱tstuuy ʉj n'ity es ndúnʉt tʉgekyʉ di'ibʉts ndsejpy, kyaj tʉgekyʉ 'yóyʉty esʉts ʉj ndúnʉt. Oyʉts tʉgekyʉ mba̱a̱t njatuumbʉ, kyajts nnayyákʉdʉt esʉts xy'ana'amʉt oytyi winma̱'a̱ñʉty.
\v 13 Wiingátypyʉ mjʉna̱'a̱ndʉ: “Yʉ je'xy nigojʉ es jodoty ñʉjxʉt, esʉ jot nigojʉ es t'axá̱jʉt ja je'xy.” Per ʉjts mij n'anma̱a̱ydyʉp ko Dios yajminaampy ja tiempʉ ma̱ kyaj nnakyyajtuna̱'a̱nʉm ja jot es ni ja je'xy. Per ni wi'ix tsoo mba̱a̱t mgajʉna̱'a̱ndʉ ko yʉ nnini'x'a̱jtʉm tʉ yajpʉjta'aky es nmʉ'indu'unʉm, pes ja nnini'x'a̱jtʉm yʉ'ʉ dʉ'ʉn Nindsʉn'a̱jtʉm 'yoy'a̱jtʉngyʉjxm, esʉ Nindsʉn'a̱jtʉm yʉ'ʉ dʉ'ʉn nnini'x'a̱jtʉm 'yoy'a̱jtʉngyʉjxm.
\v 14 Es éxtʉm ja Dios dyajjikypyejky ja Nindsʉn'a̱jtʉm Jesukristʉ, xyajjikypyʉka̱'a̱nʉm ʉdsa̱jtʉm nandʉ'ʉn mʉt ja myʉk'a̱jtʉn.
\p
\v 15 Miits mnija̱'a̱dʉp ko ma̱ n'axá̱jʉm ja Jesukristʉ, yʉ nnini'x'a̱jtʉm dʉ'ʉn wye'emy nidu'uk nidu'uk éxtʉm tuk pekyjyaty ja Jesukristʉ ñini'x. ¿Tii nbʉjkʉpts tuk peky ja Jesukristʉ ñini'x es nyajnaybya̱a̱dʉdʉts mʉt tu'ugʉ kujeñdyo'oxy es dʉ'ʉn wyʉ'ʉmʉt ti'igyʉ mʉt yʉ'ʉ? ¡Ni wi'ix tsoo!
\v 16 ¿O tii, kyaj xyñijáwʉdʉ ko di'ibʉ naybyuwa̱'kʉp mʉt tu'ugʉ kujeñdyo'oxy, nimajtsk ti'igyʉ 'yittʉ? Pes ja Diosʉ jyaaybyajtʉn jyʉna'añ: “Ko tu'ugʉ yedyʉjk ñaybyuwa̱'a̱gʉty mʉt tu'ugʉ toxytyʉjk, dʉ'ʉn wyʉ'ʉmdʉ nimajtsk éxtʉm tu'uk je'eyʉ nini'x.”
\v 17 Per ko n'axá̱jʉm ja Nindsʉn'a̱jtʉm, ti'igyʉ 'yity ja njot nja̱'a̱jʉn'a̱jtʉm mʉt yʉ'ʉ.
\p
\v 18 Kuga'aktʉ ja mʉ'induunk. Oytyim di'ibʉ wiinkpʉty ja peky di'ibʉ ja̱'a̱y tyiimpy, kyaj dyajnibaxʉtʉ́kʉ ja ñini'x. Per ja di'ibʉ mʉ'induump, myʉdʉgeepy ja kyʉ'ʉm nini'x.
\v 19 ¿Tii kyaj xyñijáwʉdʉ ko yʉ mnini'x yʉ'ʉ tsyʉna̱a̱ydyáknʉ Espíritʉ Santʉ, di'ibʉ Dios mmooyʉdʉ, es ko ja Espíritʉ Santʉ 'yity ma̱ miidsʉty? Pa̱a̱tykyʉjxm miits kyaj mnayñiwindsʉn'átʉdʉ kʉ'ʉm, Diosʉ dʉ'ʉn nWindsʉn'a̱jtʉm,
\v 20 mʉt ko yʉ'ʉ kyʉbajt ja di'ibʉ ʉdsa̱jtʉm oj xyjapátʉm. Dʉ'ʉn mba̱a̱t njʉna̱'a̱nʉm ko oj xyju'uyʉm es dʉ'ʉn xyja'ay'a̱jtʉm. Pa̱a̱ty ʉdsa̱jtʉm nyajtu'unʉm ja nnini'x'a̱jtʉm éxtʉmʉ Dios ttseky.
\c 7
\s Ka̱jxwíjʉn wi'ixʉ kasa̱a̱dʉtʉjk jyiky'áttʉt
\p
\v 1 Tyam n'adsoojʉmbítyʉts di'ibʉts miits xyajtʉʉdʉp. Tʉy'a̱jtʉnʉ'ʉ ko oy es kyaj ja̱'a̱y pyʉktʉ.
\v 2 Per kom ta nimay di'ibʉ mʉ'induundʉp, pa̱a̱ty nidu'uk nidu'ugʉ yedyʉjkʉty myʉdátʉp ja kyʉ'ʉm nʉdo'oxy, es nandʉ'ʉn nidu'uk nidu'ugʉ toxytyʉjkʉty myʉdátʉp ja kyʉ'ʉm ña'ay.
\v 3 Yʉ kasa̱a̱dʉ yedyʉjk kyuydyúnʉp di'ibʉ pátʉp ttúnʉt mʉdʉ ñʉdo'oxy es nandʉ'ʉn ja kasa̱a̱dʉ toxytyʉjk kyuydyúnʉp di'ibʉ pátʉp ttúnʉt mʉdʉ ña'ay.
\v 4 Yʉ kasa̱a̱dʉ toxytyʉjk kyaj yʉ'ʉ je'eyʉ natyu'uk tja'a'áty ja kyʉ'ʉm nini'x, mʉʉt ja ña'ay tja'a'áttʉ. Es nandʉ'ʉnʉ dʉ'ʉn ja kasa̱a̱dʉ yedyʉjk kyaj yʉ'ʉ je'eyʉ natyu'uk tja'a'áty ja kyʉ'ʉm nini'x, mʉʉt ja ñʉdo'oxy tja'a'áttʉ.
\v 5 Katʉ mnayjyʉjpkuga̱jxʉdʉ nixim niyam, ni ja yedyʉjk es ni ja toxytyʉjk. Pʉn mnay'ʉʉ mnaygya̱jxʉdʉp es mnaymyastu'uda̱'a̱nʉdʉ tuk tiempʉ es mga̱jxta̱'a̱ktʉt es ok mnaybyuwa̱'a̱gʉdʉt jatʉgok, mba̱a̱t dʉ'ʉn xytyundʉ ko tʉ xy'aga̱jxtúktʉ pʉn na̱a̱k xʉʉ mnaymyastu'uda̱'a̱nʉdʉ. Per ko tpa̱a̱dʉt ja tiempʉ, net jatʉgok mnaybyuwa̱'a̱gʉdʉt, kʉdiibʉ ja mʉjku'ugópk Satanás myajpekytyúnʉdʉt mʉt ja wiinkpʉ ko m'awa'xy'íttʉ.
\p
\v 6 Dios kyajts xytyuknipejky es n'anʉʉmʉdʉ tya̱a̱dʉ, je'eyʉdsʉ dʉ'ʉn njʉna̱'a̱ñ éxtʉm tu'ugʉ nga̱jxwíjʉnʉts.
\v 7 Ʉj jajʉna̱a̱mbʉts es dʉ'ʉnxyʉp nidʉgekyʉ mjiky'attʉ naydyu'uk éxtʉm ʉj. Per wi'ixʉm ja Dios mmo'oyʉdʉ nidu'uk nidu'uk ja madakʉn, dʉ'ʉn mjiky'áttʉt naydyu'uk o kasa̱a̱dʉ.
\p
\v 8 Ʉj n'anʉʉmʉdʉ miidsʉty naydyu'uk ʉna̱'kʉty, kixyʉdo'oxyʉty esʉ ku'ekytyo'oxyʉty, oy ja'ijty ko kyaj mbʉktʉ, éxtʉm ʉjʉn.
\v 9 Per pʉn kyaj mmada̱'a̱ga̱'a̱ndʉ m'íttʉt naydyi'igyʉty, waanʉ oy es mdimpʉ́ktʉt, kʉdiibʉ mnayyajtóyʉdʉt mʉdʉ tsojkʉn.
\p
\v 10 Per ja di'ibáty tʉ pyʉktʉ, nduk'ana'amdʉpts es kyaj ñaymyastu'udʉdʉt. Tya̱dʉ ana'amʉn tʉy'a̱jtʉnʉ'ʉ. Kyajts ʉj n'ana'amʉnʉty, ja Nindsʉn'a̱jtʉm dʉ'ʉn ja 'yana'amʉn.
\v 11 Es pʉn ja pʉ́n tmastu'uty ja ña'ay, naydyi'igyʉ dʉ'ʉn 'yítʉty, o nik oy ttimnijodʉmbítʉt ja ña'ay. Nandʉ'ʉnʉ yedyʉjkʉty kyaj tmastu'udʉt ja ñʉdo'oxy.
\p
\v 12 Yʉ wiinkpʉty n'anmaabyʉts mʉdʉdsʉ ngʉ'ʉm winma̱'a̱ñ. Ko pʉn jaa yʉ nmʉmʉbʉjkpʉ'a̱jtʉm tnʉdo'oxy'áty tu'uk di'ibʉ kyaj nmʉmʉbʉjkpʉ'a̱jtʉm es 'ya'ijxʉp tsyʉʉnʉt mʉdʉ ña'ay, yʉ nmʉmʉbʉjkpʉ'a̱jtʉm kyaj tmastu'udʉt ja ñʉdo'oxy.
\v 13 Es pʉn yʉ nmʉmʉbʉjkpʉ toxytyʉjk myʉda̱jtypy tu'ugʉ ña'ay di'ibʉ kyaj nmʉmʉbʉjkpʉ'a̱jtʉm, pʉn 'ya'ijxʉp tsyʉʉnʉt mʉdʉ ñʉdo'oxy, kyaj tmastu'udʉt ja ña'ay.
\v 14 Mʉt ko ja kasa̱a̱dʉ yedyʉjk di'ibʉ kyaj Dios tmʉdúñ es 'yakjiky'aty mʉdʉ ñʉdo'oxy di'ibʉ Diosmʉduump, 'yaxá̱jʉp ja Diosʉ kyunu'xʉn mʉt yʉ'ʉgyʉjxm ja ñʉdo'oxy. Es ja kasa̱a̱dʉ toxytyʉjk di'ibʉ kyaj Dios tmʉdúñ es 'yakjiky'aty mʉdʉ ña'ay di'ibʉ myʉdiimpy ja Dios, 'yaxá̱jʉp ja Diosʉ kyunu'xʉn mʉt yʉ'ʉgyʉjxm ja ña'ay. Pa̱a̱ty ja 'yu'unk 'yʉna̱'kʉty kyaj dyʉ'ʉnʉty éxtʉmʉ di'ibʉ kyaj Dios tmʉdúñ. Ni'igʉ t'axa̱jʉ ja Diosʉ kyunu'xʉn mʉt yʉ'ʉgyʉjxm ja tya̱a̱k o tyeety di'ibʉ Diosmʉduump.
\p
\v 15 Pʉn ja di'ibʉ kyaj tmʉdúñ ja Jesukristʉ tmastu'uda̱'a̱ñ ja ñʉdo'oxy o ña'ay mʉt ko tmʉdúñ ja Jesukristʉ, na'ix wa'an tnejxy. Pʉn dʉ'ʉn ttseky, ja kasa̱a̱dʉ yedyʉjk o ja toxytyʉjk di'ibʉ myʉdiimpy ja Jesukristʉ, kyaj jyatyimnigutíkyʉty es kyaj ñaywya̱'xʉdʉt, ja'a ko mʉt ko kyanaywya̱'xʉdʉt, ta nʉjx dyajtʉ́kʉdʉ tsipkajxy. Es ja Dios tʉ mdukniwówʉdʉ es mjiky'áttʉt agujk jotkujk.
\v 16 Mʉt ko mij toxytyʉjk, Jesukristʉ myʉbʉjkpʉ, kyaj xyñijawʉ pʉn mijtskyʉjxm ja mña'ay di'ibʉ kyaj yʉ'ʉdyʉ Jesukristʉ myʉbʉjkpʉ tmʉbʉ́kʉt ja Jesukristʉ es ñitso'ogʉt. Es mij yedyʉjk, myʉbʉjkpʉ Jesukristʉ, kyaj xyñijawʉ pʉn mijtskyʉjxm ja mnʉdo'oxy di'ibʉ kyaj yʉ'ʉdyʉ Jesukristʉ myʉbʉjkpʉ tmʉbʉ́kʉt ja Jesukristʉ es ñitso'ogʉt.
\p
\v 17 Oytyim wi'ix tsooty, nidu'uk nidu'uk mjiky'áttʉp dʉ'ʉn éxtʉm ja Dios myajmada̱'a̱gʉdʉ, es dʉ'ʉn éxtʉmʉ naty m'ittʉ ko ja Dios mwoojʉdʉ. Dʉ'ʉnʉts nyajnigutúkʉ ma̱jaty ja mʉbʉjkpʉtʉjk ñaymyúkʉdʉ.
\v 18 Pʉn ja Dios wyeepy nidu'uk di'ibʉ tʉ yajtsíky waanʉ\f 7:18 Ix Lukʉs 1:59. \f*, wa'anʉ tya̱a̱dʉ twe'emy dʉ'ʉñʉ. Es pʉn wyeepy tu'uk di'ibʉ kyaj tsyíkyʉty waanʉ, wa'an kyaj dyajtsíky.
\v 19 Oy tʉ yajtsíky o kyayajtsujkpʉ, ni ti tkatsooty. Di'ibʉ sitʉy nigutiky es nguydyu'unʉm, ja'a es ndu'unʉm éxtʉm ja Dios dyajnigutúkʉ.
\v 20 Nidu'uk nidu'ugʉ ja̱'a̱yʉty wyʉ'ʉmʉt éxtʉmʉ naty ko ja Dios wyoojʉ.
\v 21 Pʉn juyʉ naty m'ity ko Dios mwoojʉ, katʉ ti xyjawʉ mʉt yʉ'ʉ. Per pʉn mmo'oyánʉdʉp ja m'awa̱'a̱tstum'a̱jtʉn, axá̱jʉdʉ.
\v 22 Pes di'ibʉ naty juy ijtp ko Dios wyoojʉ es tmʉbʉ́kʉt ja Nindsʉn'a̱jtʉm, tyam awa̱'a̱tstúm ma̱ Nindsʉn'a̱jtʉm; es nandʉ'ʉn ja̱jtpʉ dʉ'ʉn ja ja̱'a̱y di'ibʉ naty ijtp awa̱'a̱tstúm ko Dios wyoojʉ, tyam 'yity juybyʉn ma̱ yʉ Jesukristʉ.
\v 23 Dios tʉ mjúyʉdʉ tsoba̱a̱ty. Katʉ mnayyákʉdʉ éxtʉm juybyʉn ma̱ yʉ ja̱'a̱yʉty.
\v 24 Pes dʉ'ʉn, mʉgu'ugítʉty, wa'an dʉ'ʉñʉm nidu'uk nidu'uk t'ity éxtʉm ko ja Dios wyoojʉ.
\p
\v 25 Tyam n'adsoojʉmbítyʉts di'ibʉts xyajtʉʉdʉp pʉn mba̱a̱t pyʉktʉ m'u'ungʉ kixyʉdo'oxyʉtypyʉ, o kyaj. Yʉ Nindsʉn'a̱jtʉm Jesukristʉ kyaj oj xytyukmʉnikaagʉts ni ti ka̱jxwíjʉn mʉdʉ tya̱a̱dʉ dʉ'ʉmbʉ; per nwinma̱'a̱ñmyooydyʉpts ʉj, éxtʉm tu'uk di'ibʉ mba̱a̱t xymyʉbʉktʉ ja'agyʉjxm ko Nindsʉn'a̱jtʉm tʉts xypya''ayoy.
\v 26 Mʉt ko tyam nyajna̱jxʉnʉ nimʉja̱a̱ ja tiempʉ, pa̱a̱ty ʉjtsʉmʉ ngʉ'ʉm winma̱'a̱ñ nik oy ko ja ja̱'a̱yʉty 'yak'ittʉ dʉ'ʉñʉ.
\v 27 Pʉn jamʉ mnʉdo'oxy, kyaj xymyastu'udʉt; es pʉn kyaj pʉ́n, kyaj xy'ʉxta̱'a̱yʉt.
\v 28 Es pʉn mbʉjktʉp, kyaj yʉ'ʉ pyojpʉty. Per di'ibáty pʉjktʉp, tyimmʉdatándʉp ja 'yamay jyotmáyʉty ma̱ tya̱dʉ jiky'a̱jtʉn, es ʉj kyajtsʉ tya̱a̱dʉ njatseky.
\p
\v 29 Mʉgu'ugítʉty, di'ibʉts nja''andijpy, yʉ'ʉ tya̱a̱dʉ ko waanʉ je'eyʉ n'akmʉda̱jtʉm ja tiempʉ. Aya̱ bom ja di'ibáty kasa̱a̱dʉty dʉ'ʉn 'yakjiky'áttʉt éxtʉmxyʉp tʉ kyadimpʉktʉ.
\v 30 Di'ibʉ ijttʉp jotmaymyʉʉt, dʉ'ʉn 'y'ítʉt éxtʉm kyadimmay kyadimta̱jtʉ. Di'ibáty ijt xoondʉp, naybyʉjta̱'a̱gʉdʉp éxtʉm kyadimxonda̱'a̱ktʉ. Es di'ibáty ti tʉ tjuydyʉ, jiky'áttʉp éxtʉm tkadimja'ajʉty di'ibʉ naty tʉ tjuy.
\v 31 Di'ibʉ ya̱ naxwiiñ mduk'ijt mdukxoondʉp, myajtúndʉp ja̱'a̱jʉn mʉʉt, ni xykyadimtukmʉj xykyadimtukpa̱a̱dʉt, mʉt ko na̱jx kʉjxp di'ibʉ ijtp naxwiiñ.
\p
\v 32 Ndsejpyʉts es miits kyaj ti mnaydyukmay mnaydyuktá̱jʉdʉt. Yʉ naydyu'uk ʉna̱'ktʉjk yʉ'ʉ 'ya̱a̱'a̱jty jyot'a̱jtypy wi'ix mba̱a̱t tmʉjjáwʉ Nindsʉn'a̱jtʉm.
\v 33 Per ko pyʉjknʉdʉ, yʉ'ʉ myaay wyijtsypy di'ibʉ ya̱ naxwiiñ es wi'ix mba̱a̱t dyajxonda'aky ja ñʉdo'oxy.
\v 34 Nan tʉgatsyʉ'ʉ yʉ kasa̱a̱dʉ toxytyʉjk mʉdʉ di'ibʉ kyaj kyasa̱a̱dʉty. Ja di'ibʉ kyaj kyasa̱a̱dʉty wyinma̱'a̱ñ'ajtypy di'ibʉ jya'a'a̱jtypy ja Nindsʉn'a̱jtʉm es dʉ'ʉn 'yítʉt wa̱'a̱ts ma̱ Dios, dʉ'ʉn ja ñini'x es dʉ'ʉn ja 'yanmʉja̱'a̱n. Per ja kasa̱a̱dʉ toxytyʉjk myaay wyijtsypy ja di'ibʉ ijtp naxwiiñ es wi'ix dyajxonda̱'a̱gʉt ja ña'ay.
\v 35 Tya̱a̱dʉ n'anʉʉmʉdʉ ja'a es xytyuk'oy'áttʉt es kyaj mʉt kots nyajkubéky ko pʉ́n pyeky. Ndukmʉdsojktʉp tu'ugʉ oybyʉ jiky'a̱jtʉn di'ibʉ mʉʉt mnaygyʉyákʉdʉt amumdu'uk ma̱ yʉ Nindsʉn'a̱jtʉm.
\p
\v 36 Es pʉn jaa na̱a̱k jyʉna'añ ja u'unkteety ko waanʉ oy esʉ ñʉʉx pyʉ́kʉt, ja'a ko yʉ jyʉmʉjt wimbajt'adʉ́tsp, es pʉn 'yijxypy ko ja 'yu'unk kyaj t'a'ixʉ 'yítʉt naydyu'uk, dʉ'ʉnʉ dʉn mba̱a̱t ttuñ éxtʉm 'yoybyʉdsʉ'ʉmxʉdʉt. Mba̱a̱t dyajpéky. Taadʉ kyajpʉ pyojpʉty.
\v 37 Es pʉn yʉ u'unkteety kyaj dyajpʉka̱'a̱ñ ja ñʉʉx, mʉt ko t'ixy ko myʉdánʉp 'yítʉt naydyi'igyʉ, es pʉnʉ tadʉ u'unkteety jʉna̱a̱mp es 'yítʉt kixyʉdo'oxy ma̱ yʉ tyeedyʉ tyʉjk, pes oyʉ dʉ'ʉn ttuñ.
\v 38 Pes dʉ'ʉn yʉ jawyiimbʉ u'unkteety oyʉ dʉ'ʉn ttuñ ko yʉ 'yu'unk dyaky es pyʉ́kʉt, per ja myʉmajtskpʉ u'unkteety waanʉ oy ttuñ ko kyaj dyaky ja 'yu'unk es pyʉ́kʉt.
\p
\v 39 Nigutiky es tu'ugʉ kasa̱a̱dʉ toxytyʉjk 'yítʉt yʉ'ʉyʉ mʉt ja ña'ay ma̱a̱nʉm 'yakjiky'aty; per ko ja yedyʉjk 'yo'knʉt, niwa̱'a̱ts kuwa̱'a̱ts wye'emy tadʉ ku'ekytyo'oxy es pyʉ́kʉt mʉt di'ibʉ yʉ'ʉ tsyejpy, yʉ'ʉyʉ di'ibʉ sitʉy nandʉ'ʉn myʉbejkypy ja Jesukristʉ.
\v 40 Per ʉj njajʉna̱'a̱ñʉts ko waanʉ oy es kyaj jatʉgok pyʉ́kʉt, es ʉj jʉna̱a̱mbʉts ko nmʉda̱jtypyʉts ja Diosʉ Jya̱'a̱jʉn kodsʉ dʉ'ʉn njʉna̱'a̱ñ.
\c 8
\s Je'xy di'ibʉ jyatukwindsʉ'kʉp ja agojwinnáx
\p
\v 1 Tyamdsʉ net n'adsoojʉmbíty ja di'ibʉts xyajtʉʉdʉp yʉ'ʉgyʉjxm ja je'xy di'ibʉ tʉ yajtukwindsʉ'ʉgʉ agojwinnáx. Nnija̱'a̱m ko nidʉgekyʉ nmʉda̱jtʉm ja jaygyujkʉn. Yʉ jaygyujkʉn yʉ'ʉ dʉ'ʉn yajmʉj yajpátʉp ja ja̱'a̱yʉty, per ja tsojkʉn yʉ'ʉ dʉ'ʉn yajmʉjwiin yajkajaajʉp ja ja̱'a̱yʉ myʉbʉjkʉn.
\v 2 Pʉn ja pʉ́n ñaymyʉjkuya'axyʉty ko yʉ'ʉ tnijawʉ oynʉ'ʉnʉn, kyaj tnijawʉ éxtʉm dʉn pyaadyʉty tnijáwʉt.
\v 3 Per di'ibʉ tsyejpy ja Dios, ixy'a̱jtʉp ja Dios.
\p
\v 4 N'okmadyákʉm ja je'xy di'ibʉ tʉ yajtukwindsʉ'ʉgʉ agojwinnáx. Tʉy'a̱jtʉnʉ'ʉ ko ni tu'ugʉ agojwinnáx kyaj ti ttsooty, es tʉy'a̱jtʉnʉ'ʉ ko ti'igyʉ je'eyʉ Dios, kyajpʉ wiinkpʉ.
\v 5 Oy nija'ajʉty jyʉna̱'a̱ndʉ ko ta nimayʉ dios esʉ windsʉ́nʉty tsa̱jpótm es naxwiiñ,
\v 6 ʉdsa̱jtʉm nnija̱'a̱m ko ta ti'igyʉ Dios di'ibʉ nmʉdu'unʉm es ma̱ tʉgekyʉ tsyondaky di'ibʉ jaa'a̱jtp; es nan nnija̱'a̱m ko ta ti'igyʉ Windsʉ́n, yʉ Nindsʉn'a̱jtʉm Jesukristʉ di'ibʉ mʉt tʉgekyʉ oj yajkojy es di'ibʉ xyajjiky'a̱jtʉm.
\p
\v 7 Per kyaj nidʉgekyʉ tnijáwʉdʉ tya̱dʉ dʉ'ʉmbʉ winma̱'a̱ñ. Na̱a̱gʉty dʉ'ʉñʉm t'awda̱jttʉ agojwinnáx, kʉ'ʉm tjáwʉdʉ ko pyojpʉty pʉn jyʉ'xtʉp ja je'xy di'ibʉ tʉ ñejxy windsʉ'kʉn ma̱ agojwinnáx.
\v 8 Tʉy'a̱jtʉn ko di'ibʉ njʉ'xʉm, kyaj yʉ'ʉgyʉjxmʉty xy'axá̱jʉm ja Dios; pes kyaj nduk'oybyʉdsʉ'ʉmʉm pʉn njʉ'xʉm es ni ngaja̱jtʉm axʉʉk pʉn kyaj njʉ'xʉm.
\v 9 Naygywentʉ'átʉdʉ ko ti xytyundʉ. Oy miidsʉty ti xytyúndʉt es kyaj xypyekyjyáwʉdʉ, kyajʉ dʉ'ʉn xytyúndʉt pʉn ja'agyʉjxm xyajpekykya̱'a̱dʉ ja mmʉgu'uk.
\v 10 Ja'a ko pʉn tu'ugʉ mmʉgu'uk myʉbejkypy ko kyaj 'yóyʉty ko ja̱'a̱y tjʉ'xtʉ ja tsu'utsy di'ibʉ tʉ yajtukwindsʉ'ʉgʉdʉ agojwinnáxʉty, es m'ijxʉp ko mgay m'iiky ma̱ agojwinnáxʉty yajwindsʉ'ʉgʉdʉ, ¿kyajʉ da xyonda̱'a̱gʉt es tjʉ'xtʉt ja tsu'utsy di'ibʉ tʉ yajtukwindsʉ'ʉgʉdʉ agojwinnáxʉty?
\v 11 Es dʉ'ʉn mʉt ja'agyʉjxm di'ibʉ mij mnija̱'a̱p xyajtʉgóy ja mmʉgu'uk, es mʉt yʉ'ʉgyʉjxm nandʉ'ʉn 'ye'ky ja Jesukristʉ.
\v 12 Es ko dʉ'ʉn xyajpojpʉtúnʉt ja mmʉgu'uk di'ibʉ jya̱'a̱p ko kyaj 'yóyʉty ko ja̱'a̱y tjʉ'xtʉ tadʉ tsu'utsy, extʉ mbojpʉtuump nandʉ'ʉn mij ma̱ yʉ Jesukristʉ.
\v 13 Pa̱a̱dyʉts ʉj njʉna̱'a̱ñ ko ni na̱'a̱ts nganakyjyʉ'xʉt jatʉgokʉ tsu'utsy pʉn mʉt yʉ'ʉgyʉjxm nyajtʉgóyʉts ʉj ja nmʉgu'uk'a̱jtʉm.
\c 9
\s Wi'ix ja Pa̱a̱blʉ dyajtúñ ja 'yawa̱'a̱tstuuy'a̱jtʉn
\p
\v 1 ¿Tii kyajts ʉj xytyijy mba̱a̱t nduñ di'ibʉts ndsejpyʉ? ¿Tii kyajts ʉj n'apóstʉlʉty? ¿Tii kyajts ʉj tʉ n'ixy ja Nindsʉn'a̱jtʉm Jesukristʉ? ¿Tii kyaj miits xy'axá̱jʉdʉ Jesukristʉ mʉt ko n'awa̱'a̱nʉdʉ ko yʉ'ʉ xyajnitsókʉmʉ?
\v 2 Wa'anʉ da wiinkpʉ xykya'ʉxkáptʉts kots ʉj n'apóstʉlʉty; per tʉy'a̱jtʉn kots miidsʉ dʉ'ʉn xy'ʉxkaptʉ, ja'a ko xymyʉbʉktʉ Nindsʉn'a̱jtʉm ja'agyʉjxm ko n'awa̱'a̱nʉdʉ jya'a es ja'agyʉjxm tyʉy'a̱jtʉndʉ́kʉ kots ʉj n'apóstʉlʉty.
\p
\v 3 Dʉ'ʉnʉts n'adsoojʉmbíty di'ibátyʉts xyñi'o'o xyñiyáxʉdʉp.
\v 4 Ko ʉj nandʉ'ʉn xypyátpʉts es n'axá̱jʉt di'ibʉts xymyooydyʉp esʉts ngay n'uugʉdʉts,
\v 5 es nan mba̱a̱dʉts nnʉdo'oxy'áty tu'uk di'ibʉ Diosmʉduump, dʉ'ʉn éxtʉm ttundʉ ja wiinkpʉ apóstʉlʉty es ja Nindsʉn'a̱jtʉm Jesusʉ myʉga'axʉty esʉ Peedrʉ.
\v 6 ¿O mjʉnándʉp miidsʉty xytyijy ko ʉj esʉ Bernabee, je'eyʉts nimajtskʉty kyaj mba̱a̱t nmastu'uttʉ ja ngʉ'ʉmduunk esʉts nga̱jxwa̱'xtʉt ja Diosʉ 'yayuk?
\v 7 ¿Tii, di'ibʉ solda̱a̱dʉ'a̱jtp kʉ'ʉm ñayñigástʉdyʉ? ¿Es tii, di'ibʉ kyuyiipy kyudajpy ja uuvʉ kam kyaj mba̱a̱t tje'xyʉ? ¿Es tii, di'ibʉ borreegʉkwentʉ'a̱jtp kyaj mba̱a̱t t'iiky ja letsyʉ di'ibʉ mya'tsypyʉ?
\v 8 Es éxkʉm mjʉna̱a̱mbʉdʉ ko ʉj njʉna̱'a̱ñʉdsʉ dʉ'ʉn mʉdʉdsʉ ngʉ'ʉm winma̱'a̱ñ, per nandʉ'ʉn tmadya'aky ja Moisesʉ 'yana'amʉn.
\v 9 Pes dʉ'ʉn jyʉna'añ: “Katʉ xy'ajiitsy ja noviiʉ ma̱ twindeeñ ja triigʉ.” Tʉy'a̱jtʉnʉ'ʉ ko Dios kyaj dʉ'ʉn jyʉna'añ mʉt ko tpa''ayoy ja yuubʉ,
\v 10 ʉdsa̱jtʉmgyʉjxmʉty dʉ'ʉn jyʉnáñ; mʉt ko ʉdsa̱jtʉm n'oy'a̱jtʉngyʉjxm Moisesʉ 'yana'amʉn jyʉna'añ es ja yaj'yuubʉ es nandʉ'ʉn ja triigʉ winda'ambʉ tyundʉ es t'ajot'attʉ es t'axá̱jʉdʉt di'ibʉ pátʉp ma̱ ja pʉjta'aky pyʉde'eky.
\v 11 Nandʉ'ʉn ja̱jtpʉ dʉ'ʉn, ja'a ko ʉʉdsʉty, tʉts miits nadʉ'ʉñʉ nduk'ʉxpʉktʉ ja Diosʉ 'yayuk, xyjapátpʉts oynʉ'ʉnʉn n'axá̱jʉdʉts miidsʉ mbudʉjkʉn.
\v 12 Pes pʉnʉ wiinkpʉty 'yawijxtʉp es miits xypyudʉ́kʉdʉt, ʉʉdsʉty waanʉ ni'igʉts xyjapa̱a̱ttʉ.
\p Tʉy'a̱jtʉnʉ'ʉ ko kyajts nyajtuundʉ di'ibʉts xyjapáttʉp. Nik ni'igʉts tʉ nmʉdánʉdʉ óyʉts ti xyjatʉgoy'a̱jtxʉbʉdʉ. Dʉ'ʉnʉts ndundʉ kʉdiibʉts nyajtu'adúktʉt ko yajka̱jxwa'xy ja oybyʉ ayuk di'ibʉ Jesukristʉ ñimadyakypy.
\p
\v 13 Miits mnija̱'a̱dʉp ko di'ibáty jap tuundʉp ma̱ mʉj tsa̱jptʉjk, yʉ'ʉ ñijiky'a̱jttʉp di'ibʉ jap ma̱ mʉj tsa̱jptʉjk. Ja'a njʉna̱'a̱nʉm di'ibʉ jap ma̱ ja artal tuundʉp ma̱ yajpʉjta'aky ja windsʉ'kʉn, es yʉ'ʉjʉty pátʉdʉp tjʉ'xtʉt oynʉ'ʉnʉn ja tsu'utsy di'ibʉ jap yaj'ya̱jkp windsʉ'kʉn.
\v 14 Nandʉ'ʉnʉ dʉ'ʉn yʉ Nindsʉn'a̱jtʉm tyuknibʉjtákʉ ko yʉ di'ibáty kya̱jxwa̱'xtʉp ja oybyʉ ayuk, tadʉ tyuunk tyukjiky'áttʉp.
\v 15 Per ʉj ni na̱'a̱nʉmts ngayajtúñ di'ibʉts xyjapatp, ni je'eyʉts miits ngatuknijáyʉdʉ tya̱a̱dʉ esʉts ti oynʉ'ʉnʉn xymyo'oydyʉdʉts. Nik óyʉts ndim'oogʉt ma̱a̱nʉmts xykyapʉjkʉdʉ tya̱dʉ jotkujk'a̱jtʉn di'ibʉts nmʉda̱jtypy kots nadʉ'ʉñʉ nga̱jxwa'xy ja oybyʉ ayuk.
\p
\v 16 Ʉj kyajts mba̱a̱t ndukmʉj ndukpa̱a̱dʉ ma̱ts nga̱jxwa'xy ja oybyʉ ayuk, mʉt ko yʉ'ʉdsʉ dʉ'ʉnʉ Nindsʉn'a̱jtʉm tʉ xytyuknipeky esʉts ndúnʉt. ¡Pa̱a̱ty, pʉroobʉ ʉj pʉn kyajts nguydyúñ!
\v 17 Kooxyʉpts ʉj kʉ'ʉm tʉ n'okwin'ixy nga̱jxwa̱'xa̱'a̱ñʉts ja nitsokʉn éxtʉmts ndukganarata̱'a̱ñ, n'axá̱jʉpxyʉpts ja nmʉju'uñʉts; per ʉj kyajts nwin'ijxy kʉ'ʉmʉ tya̱dʉ tuunk, Diósʉdsʉ dʉ'ʉn xywyin'ijx es xymyooyʉdsʉ tya̱dʉ tuunk.
\v 18 Pes, ¿ti mʉju'uñʉts n'axá̱jʉp? Yʉ'ʉ je'eyʉ tya̱a̱dʉ kots nga̱jxwa'xy ja oybyʉ ayuk namay'a̱jtʉn es ni nga''amdóyʉts esʉ ja̱'a̱y xypyudʉ́kʉdʉt éxtʉmts xyjapa̱a̱ty kots ʉj n'apóstʉlʉty.
\p
\v 19 Kyajts ʉj tʉ nyajtukmʉdeeky pʉ́n; per dʉ'ʉnʉts nnaygyojyʉty éxtʉmʉ tuumbʉ juybyʉ ma̱ nidʉgekyʉ ja̱'a̱yʉty, es dʉ'ʉn nduk'axá̱jʉdʉts ja ja̱'a̱yʉty ja Jesukristʉ nʉ'ʉnʉts nmada'aky.
\v 20 Pa̱a̱ty kots n'ity ma̱ yʉ israelítʉty, dʉ'ʉnʉts n'ity éxtʉm yʉ'ʉjʉty, es dʉ'ʉn t'axá̱jʉdʉt ja Jesukristʉ; es mʉt ja di'ibʉ pyanʉjxtʉp ja Moisesʉ 'yana'amʉn, óyʉts ʉj tadʉ ana'amʉn patkʉ'ʉy nga'ity, ijtpʉts éxtʉm tu'uk di'ibʉ pyanejxypyʉ tadʉ ana'amʉn es dʉ'ʉn t'axá̱jʉdʉt ja Jesukristʉ.
\v 21 Nandʉ'ʉn ja̱jtpʉ dʉ'ʉn mʉt ja di'ibʉ kyaj 'yisraelítʉty di'ibʉ kyaj tmʉdaty ja Moisesʉ 'yana'amʉn, ijtpʉts nandʉ'ʉn éxtʉm di'ibʉ kyaj 'yisraelítʉty, ja'a dʉ'ʉn es t'axá̱jʉdʉt nandʉ'ʉn ja Jesukristʉ. Kyajts njʉna̱'a̱ñ ko kyajts nguydyúñ ja Diosʉ 'yana'amʉn; pes Jesukristʉ 'yana'amʉnʉts xyajkutujkp.
\v 22 Kots n'ijty mʉt ja di'ibʉ kyaj tmʉdaty mʉj wiin kajaa ja myʉbʉjkʉn, nandʉ'ʉnʉts nnaybyʉjtákʉ éxtʉm di'ibʉ dʉn kyaj tmʉdaty mʉj wiin kajaa ja myʉbʉjkʉn. Kots n'ijty mʉt oytyim di'ibʉ ja̱'a̱yʉty, nandʉ'ʉnʉts nnaybyʉjta'agyʉty éxtʉm yʉ'ʉjʉty, es dʉ'ʉn na̱a̱gʉty ñitso'oktʉt.
\v 23 Ndúñʉts dʉ'ʉn tʉgekyʉ tya̱a̱dʉ mʉt yʉ'ʉgyʉjxm ja oybyʉ ayuk, es dʉ'ʉn di'ibʉ myʉdoodʉp pya̱a̱dʉdʉt ti'igyʉ mʉt ʉj ja nitsokʉn.
\p
\v 24 Tʉ xyñijáwʉdʉ miidsʉty ko ma̱ tu'ugʉ pʉyʉ'kkijxyʉk, nidʉgekyʉ ja pʉyʉ'kpʉ pyʉyʉ'ʉktʉ, per je'eyʉ ti'igyʉ di'ibʉ 'yaxá̱jʉp ja may'aty. Pes éxtʉmʉ ja̱'a̱y di'ibʉ pʉyʉ'kkijxyʉp yajmay'áty, nandʉ'ʉn miits xy'íxtʉt wi'ixʉ Dios ttseky es mjiky'áttʉt, es dʉ'ʉn mmay'átʉdʉt.
\v 25 Nidʉgekyʉ di'ibʉ pʉyʉ'kkijxyʉyándʉp, nayjyʉjp'ijxʉdʉp es nayjyʉjwijtsʉmbijtʉdʉp oytyim di'ibʉty mʉʉt. Dʉ'ʉn ttundʉ es tganaráttʉt ja koronʉ ak ujts a̱a̱ybyʉ di'ibʉ pojʉn ñi'xy; per ʉdsa̱jtʉm nnayjyʉjp'ijxʉm es nmʉmʉdo'om ja Dios es dʉ'ʉn yʉ'ʉ xymyay'a̱jtʉm mʉt tu'ugʉ koronʉ di'ibʉ ni na̱'a̱ kyani'xy.
\v 26 Pa̱a̱ty ʉjtsʉ dʉ'ʉn éxtʉm ja oybyʉ pʉyʉ'kpʉ di'ibʉ pʉyʉ'kp tʉyʉ ma̱ pyʉyʉ'kja̱'ta̱'a̱ñ. O mba̱a̱t njʉna̱'a̱nʉm ko kyajts ʉj dʉ'ʉn éxtʉm tu'ugʉ ja̱'a̱y di'ibʉ koxa̱a̱mp es tʉgok tʉgok tnixa̱je'eky, kyaj jya'ty ja kyoxy.
\v 27 Ʉj ndukkumʉdeebyʉts ja nnini'xʉts es njʉjwijtsʉmbítyʉts yajxón, kʉdiibʉts ʉj nʉjx nwe'emy ʉxkumay óyʉts ja'ijty njaka̱jxwa'xy ja oybyʉ ayuk.
\c 10
\s Ka̱jxwíjʉn es kyaj n'awda̱jtʉm di'ibʉ kyaj Dyiósʉty
\p
\v 1 Ndsejpyʉts es miits xyñijáwʉdʉt mʉgu'ugítʉty, ko yʉ n'aptʉjk'a̱jtʉm 'yijttʉ nidʉgekyʉ yoots patkʉ'ʉy, es nidʉgekyʉ ttukna̱jxtʉ ja Tsapts Jikymyejyñ.
\v 2 Es dʉ'ʉn mba̱a̱t njʉna̱'a̱nʉm ko nidʉgekyʉ ja'ajʉty oj ñʉbajtta̱'a̱ydyʉ yoodsóty es ma̱ ja jikymyejyñ ko ñaygyʉya̱jkʉdʉ ma̱ Moisés.
\v 3 Es nandʉ'ʉn nidʉgekyʉ tjʉ'xtʉ ja je'xy di'ibʉ Dios mooyʉdʉ,
\v 4 es nidʉgekyʉ t'uktʉ ja nʉʉ di'ibʉ Dios ya̱jk, ja nʉʉ di'ibʉ yajpʉdsʉʉm tsa̱a̱gaadsóty; esʉ tadʉ tsa̱gaats yʉ'ʉ dʉ'ʉn kyudʉnaapy ja Jesukristʉ di'ibʉ naty nʉjxp mʉt yʉ'ʉjʉty.
\v 5 Oy yʉ'ʉjʉty nidʉgekyʉ oj jyamo'oyʉdʉ tya̱dʉ Diosʉ kyunu'xʉn, jatim jawaanʉ kyadim'o'kta̱a̱ydyʉ mʉj ittum mʉt ko tkamʉmʉdoodʉ Dios.
\p
\v 6 Tʉgekyʉ tya̱a̱dʉ dʉ'ʉn tyuun jya̱jtʉ éxtʉm tu'ugʉ ijxpajtʉn mʉt ʉdsa̱jtʉm, kʉdiibʉ nbadu'unʉm di'ibʉ kyaj 'yóyʉty, éxtʉm yʉ'ʉjʉty 'yadʉtstʉ.
\v 7 Pa̱a̱ty miidsʉty katʉ xymyay'at xywyindsʉ'ʉgʉdʉ agojwinnáxʉty, éxtʉm yʉ'ʉjʉty nimay 'yadʉtstʉ, éxtʉm jyʉna'añ ja Diosʉ jyaaybyajtʉn: “Ja ja̱'a̱yʉty ñaxwa'tstʉ ka̱a̱y ukpʉ, es pyʉdʉ'ʉktʉ ajts xondakpʉ.”
\v 8 Kyaj nmʉ'indu'unʉm, éxtʉm yʉ'ʉjʉty nimay 'yadʉtstʉ, es 'yo'ktʉ i'px tʉgʉk mil ma̱ tu'ukpʉ je'eyʉ xʉʉ.
\v 9 Es nan kyaj nmʉ''ʉdʉgo'oy nmʉga̱jxtʉgo'oyʉm ja Nindsʉn'a̱jtʉm Dios, éxtʉm na̱a̱gʉty yʉ'ʉjʉty ttuundʉ, es pa̱a̱ty 'yo'ktʉ ko tsyu'tsʉdʉ awa̱'a̱ndsa̱'a̱ñʉty.
\v 10 Es kyaj nduk'ak'a̱jtʉm ja Dios, éxtʉm yʉ'ʉjʉty nija'ajʉty ttuk'ak'a̱jttʉ, es pa̱a̱ty ya'o'kʉdʉ ja anklʉs di'ibʉ Dios kyajx.
\p
\v 11 Tʉgekyʉ tya̱a̱dʉ dʉ'ʉn jya̱jtʉ ma̱ n'aptʉjk'a̱jtʉm es yajpʉjtáky ja̱a̱ybyéty ma̱ Diosʉ jyaaybyajtʉn éxtʉm tu'ugʉ ijxpajtʉn, es nnaydyuk'ʉwij nnaydyukka̱jxwíjʉm, ʉdsa̱jtʉm di'ibáty jiky'a̱jtʉm ma̱ yʉ Nindsʉn'a̱jtʉm Jesukristʉ tyimminannʉ.
\v 12 Pa̱a̱ty di'ibʉ nayjya̱'a̱p yajxón 'yity mʉdʉ Dios, naygywentʉ'átʉdʉp kʉdiibʉ pyekykya̱'a̱t.
\v 13 Ko ti myajpekytyuna̱'a̱nʉdʉ, ti'igyʉ yʉ'ʉ éxtʉm di'ibʉ kyu'ijx kyubátʉdʉp nidʉgekyʉ ja̱'a̱yʉty. Ja Dios yʉ'ʉ mbudʉ́kʉdʉp miidsʉty, pes yʉ'ʉ kyaj mna'íxʉdʉt es mbekytyúndʉt pʉn kyaj mba̱a̱t xymyʉmada̱'a̱ktʉ; nik ni'igʉ ko myajpekytyuna̱'a̱nʉdʉ, net ja Dios mya''awátsxʉdʉt es myajnáxʉdʉt wiink tsow.
\p
\v 14 Pa̱a̱ty mʉgu'ugítʉty, katʉ xymyay'at xywyindsʉ'ʉgʉdʉ agojwinnáxʉty.
\v 15 N'anʉʉmʉdʉ dʉ'ʉn, éxtʉm ja ja̱'a̱yʉty di'ibʉ ʉyjyaygyujk kajxyjyaygyujkʉdʉp, es miidsʉty kʉ'ʉm mba̱a̱t xypyayo'oydyʉ di'ibʉ yam n'anma̱a̱ydyʉp.
\v 16 Ko n'úkʉm ja vinʉ ma̱ ja kálʉz, yʉ'ʉgyʉjxm nja̱'a̱ygyʉdákʉm ja Dios, es pa̱a̱ty ti'igyʉ n'ijtʉm mʉt ja Kristʉ ñe'pyñgyʉjxm; es ko ndujkwa̱'xʉm ja tsa̱jkaaky es nga̱'a̱yʉm, pa̱a̱ty ti'igyʉ n'ijtʉm ja Kristʉ ñini'xkyʉjxm.
\v 17 Pes kom tu'uk je'eyʉ ja tsa̱jkaaky di'ibʉ ndujkwa̱'xʉm es nga̱'a̱yʉm; oy njanimay'a̱jtʉm, nyajti'igyʉm ja nini'x tu'uk.
\p
\v 18 Pʉktʉ kwentʉ ma̱ yʉ israelitʉ ja̱'a̱yʉty. Pʉ́nʉty jyʉ'xtʉp ja je'xy di'ibʉ tʉ yajpʉjta'aky windsʉ'kʉn ma̱ ja artal, nayyajti'igʉdʉp mʉdʉ myʉgu'uktʉjk es Dios t'awdattʉ ma̱ ja windsʉ'kʉn.
\v 19 Kyajts njʉna̱'a̱ñ ko yʉ agojwinnáx es ja tsu'utsy tmʉdaty ja mʉk'a̱jtʉn. Oy ja tsu'utsy tʉ jyanejxy windsʉ'kʉn ma̱ agojwinnáx, ni wi'ix tsoo kyatʉgatsy.
\v 20 Yʉ'ʉts n'andijpy ko di'ibáty kyaj t'ixy'attʉ Dios es yojxtʉp ti oynʉ'ʉnʉn, yʉ'ʉjʉty tyukmʉyojxtʉp ja mʉjku'ujʉty, es kyaj yʉ'ʉdyʉ Dios, es kyajts ndseky es miits xypyutaan xypyuwa̱'a̱ktʉt ja mʉjku'ujʉty.
\v 21 Kyaj mba̱a̱t xytyuk'uugʉdʉ ja Nindsʉn'a̱jtʉmʉ kyáliz es xytyuk'uugʉdʉ ja mʉjku'ujʉdyʉ kyáliz, es ni mba̱a̱t mgakay ma̱ ja Nindsʉn'a̱jtʉmʉ myeesʉ es nandʉ'ʉn mgáydyʉt ma̱ ja mʉjku'ujʉdyʉ myeesʉ.
\v 22 ¿O yʉ'ʉ dʉ'ʉn es nyajjot'ambʉjkʉm ja Nindsʉn'a̱jtʉm? ¿Tii wa'anʉ da ʉdsa̱jtʉm nmʉda̱jtʉm waanʉ ni'igʉ mʉk'a̱jtʉn kʉdiinʉm yʉ'ʉjʉ?
\s N'oktu'unʉm di'ibʉ yajmʉjwiin yajkajaajʉp ja ja̱'a̱yʉ myʉbʉjkʉn
\p
\v 23 Dʉ'ʉn jyʉna̱'a̱ndʉ: “Nigutiky esʉts oytyiity ndúnʉt di'ibʉts ndsejpy”; per kyaj tʉgekyʉ ttuk'oy'átʉt, es nan kyaj tʉgekyʉ tpudʉkʉ ja ja̱'a̱y es jyiky'áttʉt éxtʉmʉ Dios ttseky.
\v 24 Ni pʉ́n je'eyʉ tka'ʉxta̱'a̱yʉt di'ibʉ yʉ'ʉ kʉ'ʉm tyuk'oy'átʉp, per nandʉ'ʉn t'ʉxta̱'a̱yʉt esʉ wiinkpʉty ttuk'oy'áttʉt.
\p
\v 25 Mba̱a̱t xyjuydyʉ es xyjʉ'x xypyʉ́ktʉt di'ibʉ to'kʉp ma̱a̱yóty, katʉ xyajtʉ́y ma̱ tsyooñ es kyaj yajpekyjyáwʉt;
\v 26 mʉt ko tʉgekyʉ di'ibʉ naxwiiñ yajpátp, Nindsʉn'a̱jtʉm Diosʉ jya'a'a̱jtypy.
\p
\v 27 O pʉn jaa na̱a̱k di'ibʉ kyaj yʉ'ʉdyʉ Dios mʉduumbʉ es mwówʉdʉt ka̱a̱y ukpʉ, es pʉn miits mnʉjxándʉp, jʉ'x tʉgekyʉ di'ibʉ mmooyʉdʉp. Kyaj xyajtʉ́wʉt ma̱ tpeky es kyaj yajpekyjyáwʉt.
\v 28 Per pʉn nidu'ugʉty mdukmʉmadyákʉdʉp: “Tya̱dʉ tsu'utsy yʉ'ʉ tʉ yajpʉjta'aky windsʉ'kʉn ma̱ yʉ agojwinnáxʉty”, katʉ xyje'xy, kʉdiibʉ tpekyjyáwʉt di'ibʉ tʉ m'anʉ'ʉmxʉty.
\v 29 Yʉ'ʉts nmadyakypy es kyaj ja wiinkpʉ tpekyjyáwʉt, kyaj yʉ'ʉjʉty es xypyekyjyáwʉt. Na̱a̱k mba̱a̱t dyajtʉ́y: “¿Ti ko yajpayo'oy kots nduñ di'ibʉ wiink ja̱'a̱y jya̱'a̱p peky?
\v 30 Es pʉn ʉj nja̱'a̱ygyʉdákypyʉts ja Dios mʉt ja di'ibʉts nga̱a̱y n'i'kypy, ¿ti kots xyñi'ow xyñiya̱a̱xʉ kots ngay n'iiky esʉ Dios nja̱'a̱ygyʉda'aky?”
\v 31 Pes oytyiity di'ibʉ mdiimpy, pʉn mga̱a̱y m'úktʉp, o mduundʉp oytyiity, tʉgekyʉ xytyúndʉt es dʉ'ʉn ja ja̱'a̱yʉty tmʉj'íx tmʉjjáwʉt ja Dios.
\v 32 Katʉ ni pʉ́n xykyayajnibaxʉtʉ́kʉ mʉt ja di'ibʉ mdiimpy, oyyʉ'ʉjʉty ja di'ibʉ israelitʉ o kyaj 'yisraelítʉty, o di'ibʉ Nindsʉn'a̱jtʉm Jesukristʉ myʉduumbʉ.
\v 33 Pes ʉj, di'ibʉts ndiimpy, ja'a es nidʉgekyʉ ja̱'a̱y t'oyjyáwʉt; kyajts ʉj n'ʉxta̱'a̱y wi'ixʉts kʉ'ʉm nduk'oy'átʉt, ja'ats n'ʉxtaapy esʉ mayjya'ay ttuk'oy'áttʉt es dʉ'ʉn t'axá̱jʉdʉt ja nitsokʉn.
\c 11
\s Wi'ix jya'ay'áttʉt ja toxytyʉjkʉty ma̱ mʉbʉjkpʉtʉjk ñaymyúkʉdʉ
\p
\v 1 Pa̱a̱ty padundʉ ja nga̱jxwíjʉnʉts, éxtʉmts ʉj nandʉ'ʉn nbadúñ ja kya̱jxwíjʉnʉ Nindsʉn'a̱jtʉm Jesukristʉ.
\p
\v 2 Mʉgu'ugítʉty, nguma̱a̱ydyʉp mʉt ko byeenʉts miits xyjamyatstʉ es ko xypyanʉjxtʉ ja ʉxpʉjkʉn di'ibʉ tʉ nmo'oydyʉ.
\v 3 Ndsejpyʉts es xyjaygyúkʉdʉt ko yʉ Jesukristʉ yʉ'ʉ dʉ'ʉn ñigʉba̱jk'a̱jtypy nidu'uk nidu'ugʉ yedyʉjk, esʉ kasa̱a̱dʉ yedyʉjk yʉ'ʉ dʉ'ʉn ñigʉba̱jk'a̱jtypy ja ñʉdo'oxy, dʉ'ʉn éxtʉm ja Dios tnigʉba̱jk'áty yʉ Jesukristʉ.
\v 4 Pʉn tu'ugʉ yedyʉjk kya̱jxta'aky o tka̱jxwa'xy ja Diosʉ 'yayuk kupxʉ, yʉ'ʉ dʉ'ʉn kyawindsʉ'kʉp ja Jesukristʉ di'ibʉ nigʉba̱jk'a̱jtʉp;
\v 5 per pʉn tu'ugʉ toxytyʉjk kya̱jxta'aky o tka̱jxwa'xy ja Diosʉ 'yayuk es kyaj ñaygyupe'eñʉty, yʉ'ʉ dʉ'ʉn kyawindsʉ'kʉp ja ña'ay di'ibʉ nigopk'a̱jtʉp. Ko dʉ'ʉn 'yadʉ'ʉtsy, ñapatypy éxtʉm tu'ugʉ toxytyʉjk di'ibʉ tʉ ñaygyukeebyʉty.
\v 6 Pʉn kyaj ñaygyupe'eñʉty ja toxytyʉjk, nik wa'an ja wyaay tka'pta̱'a̱y. Per kom tsoydyu'unʉ'ʉ mʉt tu'ugʉ toxytyʉjk ko ñaygyuka'pxʉdʉt, pes nik wa'an tnaygyupe'eñʉty;
\v 7 per yʉ yedyʉjk kyaj ñaygyupa'anʉdʉt, mʉt ko Diosʉ dʉ'ʉn ñayyajnikojtútʉ es dya'íxʉdʉt ja Diosʉ myʉj'a̱jtʉn. Ja toxytyʉjk, Diosʉ dʉ'ʉn nandʉ'ʉn pyʉjták es dya'íxʉdʉt ja yedyʉjkʉ myʉj'a̱jtʉn,
\v 8 es ko Dios dyajkojy ja yedyʉjk es ja toxytyʉjk, kyaj ja yedyʉjk oj pyʉdsemy ma̱ ja toxytyʉjkʉ ñini'x, ja toxytyʉjk oj pyʉdsemy ma̱ ja yedyʉjkʉ ñini'x.
\v 9 Ja toxytyʉjk oj kyojy 'yaba̱a̱dʉ mʉt yʉ'ʉgyʉjxmʉ yedyʉjk. Kyaj yʉ'ʉjʉty ja yedyʉjk oj kyojy 'yaba̱a̱dʉ mʉt yʉ'ʉgyʉjxmʉ toxytyʉjk.
\v 10 Pa̱a̱ty ja toxytyʉjk ñaygyupa'anʉdʉt mʉt yʉ'ʉgyʉjxm ja ánklʉsʉty, es dʉ'ʉn dya'íxʉdʉt ko yʉ'ʉ ja ña'ay ñaydyukkʉdʉ́kʉty.
\v 11 Per ma̱ yʉ Dios awda̱jtk, kyaj ja yedyʉjk 'yity pʉn kyaj pʉ́n toxytyʉjk, es nandʉ'ʉn kyaj ja toxytyʉjk 'yity pʉn kyaj pʉ́n yedyʉjk.
\v 12 Ja'a ko ja jawyiimbʉ toxytyʉjk oj pyʉdsemy ma̱ ja yedyʉjkʉ ñini'x, pes extʉ jaa tsyondaky nidʉgekyʉ ja yedyʉjk yajmiin yajja̱jtʉn ja toxytyʉjk; es tʉgekyʉ di'ibʉ jaa ijtp, Dios pyʉjták.
\p
\v 13 Miidsʉty kʉ'ʉm xyjaygyúkʉdʉt. ¿Tii oy es tu'ugʉ toxytyʉjk kya̱jxta̱'a̱gʉt mayjya'ayóty kuwa̱'a̱dsʉ? Kyaj 'yóyʉty, ¿kʉdii?
\v 14 Pes ja ja̱'a̱y di'ibʉ jaayʉm tyuundʉp xytyuk'ijxʉm ko tsoydyu'unʉ'ʉ ko yʉ yedyʉjk dyaj'yóñ ja wyaay;
\v 15 per kyaj dyʉ'ʉnʉty ja toxytyʉjk, tyukmʉj'a̱jtypy ko wyaay dyaj'yóñ, mʉt ko Diosʉ dʉ'ʉn tʉ myo'oyʉty ja wyaay yeñ es dyajnitúkʉt ja kyʉba̱jk.
\v 16 Pʉn jaa na̱a̱k di'ibʉ kyaj t'axa̱jʉya'añʉ tya̱dʉ ʉxpʉjkʉn, ñijáwʉdʉp ko nidʉgekyʉ ʉʉdsʉty, apóstʉlʉty, nya'ʉxpʉ́ktʉts dʉ'ʉn, es ja'a dʉ'ʉn éxtʉm jaayʉm ttundʉ oytyim ma̱a̱dyʉ mʉbʉjkpʉtʉjk ñaymyúkʉdʉ.
\s Kyaj 'yóyʉty ko ja mʉbʉjkpʉtʉjk tkamʉj'íxtʉ ja Nindsʉn'a̱jtʉmʉ 'ya'ux
\p
\v 17 Per jatuk peky di'ibʉ nduknija̱'a̱yʉdʉp, kyaj mba̱a̱t ngumaydyʉ, pes dʉ'ʉn kyʉxe'eky ko ma̱ mnaymyúkʉdʉ esʉ Dios xy'awdáttʉt, axʉʉk mnaydyúnʉdʉ ma̱ jyapa̱a̱dyʉty yajxón.
\v 18 Pes tim jawyiin, dʉ'ʉnʉts xytyukmʉmadya̱'a̱ktʉ ko ma̱ mnaymyúkʉdʉ es xy'awdata̱'a̱ndʉ Dios, mnaywya̱'xʉdʉp miidsʉty. Es tʉy'a̱jtʉn jyawʉ tya̱a̱dʉ.
\v 19 Pes dʉ'ʉn jyaty es ya'íxʉt wa̱'a̱tsti'knʉ pʉ́nʉdyʉ dʉ'ʉn myʉdiimpy ja Dios.
\v 20 Ko miits mnaymyúkʉdʉ es m'a'ux'ata̱'a̱ndʉ ni'amukʉ, kyaj 'yokja'a'a̱jnʉ ja Nindsʉn'a̱jtʉmʉ 'ya'ux.
\v 21 Mʉt ko ma̱ mgaya̱'a̱ndʉ, nidu'uk nidu'uk jyawyin'aty tnixa̱jʉ kya'ay 'yukʉn ma̱a̱nʉm na̱a̱gʉty 'yakwʉ'ʉmdʉ mʉdʉ yuu, es na̱a̱gʉty extʉ nayyajmúkʉnʉp.
\v 22 ¿Tii kyaj miits xymyʉdattʉ mjʉʉn mdʉjk ma̱ mgay m'uuktʉ, es dʉ'ʉn kyaj xywyindsʉ'ʉgʉdʉ ja Diosʉ jya'ay es xyajtsoydyúndʉ ja di'ibʉ kyaj ti tmʉdaty tjaygyepy? ¿Wi'ix n'anʉʉmʉdʉt? ¿Tii njʉna̱'a̱nʉpts ko oy di'ibʉ mduundʉp? ¡Mʉdʉ tya̱a̱dʉ, ni wi'ix tsoo mba̱a̱t!
\s Nindsʉn'a̱jtʉmʉ 'ya'ux
\p
\v 23 Mʉt ko yʉ Nindsʉn'a̱jtʉm Jesukristʉ xymyooyʉdsʉ tya̱dʉ ʉxpʉjkʉn di'ibʉ tʉ nmo'oydyʉ. Nan ja koots ma̱ ja Nindsʉn'a̱jtʉm Jesukristʉ oj yajkʉyakánnʉ, ta tkone'ky ja tsa̱jkaaky,
\v 24 es ko tja̱'a̱ygyʉdáky ja Dios, ta oj ttujkwa'xy es jyʉnáñ: “Tya̱dʉ nnini'xʉts yʉ'ʉ dʉ'ʉn es xytyuk'oy'áttʉt miidsʉty. Tundʉ dʉ'ʉn éxtʉmdsʉ njamyajtsʉn.”
\v 25 Es nandʉ'ʉn ma̱ 'ya'ux'a̱jtta̱a̱y, ta tkone'ky ja kálʉz mʉdʉ vinʉ es jyʉnáñ: “Tya̱dʉ vinʉ yʉ'ʉ dʉ'ʉn ja nne'pyñ di'ibʉ yajnaxkʉdákypy ja jembyʉ kajxy'átypyʉ. Tʉgok tʉgok xy'uuktʉt, tundʉ dʉ'ʉn éxtʉmdsʉ njamyajtsʉn.”
\v 26 Pes dʉ'ʉn tʉgok tʉgok xykyáydyʉt tya̱dʉ tsa̱jkaaky es xy'uuktʉt ja tya̱dʉ vinʉ, ja'a dʉ'ʉn mniga̱jxtʉp ja Nindsʉn'a̱jtʉmʉ 'yo'kʉn extʉ ko myínʉtnʉm.
\s Wi'ix yajtúnʉt ja Nindsʉn'a̱jtʉmʉ 'ya'ux
\p
\v 27 Pa̱a̱ty oytyim pʉ́nʉty di'ibʉ kyaabyʉ tadʉ Nindsʉn'a̱jtʉmʉ tsya̱jkaaky es t'iigyʉ tadʉ Nindsʉn'a̱jtʉmʉ vyinʉ éxtʉm oytyim di'ibʉ ka̱'a̱y úkʉnʉty, kyamʉj'ijxypyʉ dʉ'ʉnʉ Dios es tmʉdʉgoy ja Nindsʉn'a̱jtʉm Jesukristʉ ñe'pyñ esʉ ñini'x.
\v 28 Pa̱a̱ty ma̱ xyñixa̱jʉya̱'a̱nʉt ja tsa̱jkaaky es ja vinʉ, nidu'uk nidu'uk jawyiin mnaybyawinmáyʉdʉ pʉn tʉ xymyastu'uttʉ ja mbeky, taanʉm xyñixá̱jʉdʉt ja tsa̱jkaaky es xykyáydyʉt es xy'uuktʉt ja vinʉ.
\v 29 Mʉt ko pʉn kyaj nbawinma̱'a̱yʉm ti 'yandijpy ja Nindsʉn'a̱jtʉmʉ ñini'x ko nga̱'a̱yʉm ja tsa̱jkaaky es n'úkʉm ja vinʉ, ma̱ yʉ'ʉnʉ dʉ'ʉn myiñ ja tʉydyu'unʉn di'ibʉ Dios yajkypy.
\v 30 Pa̱a̱ty nimay miits mbʉ́kʉdʉ es mbagi'ixtʉ, es nigana̱a̱gʉty tʉ 'yooktʉ.
\v 31 Per pʉn ʉdsa̱jtʉm jawyiin nnaybyawinma̱'a̱yʉm kʉ'ʉm, kyaj n'axá̱jʉm ja Diosʉ tyʉydyu'unʉn.
\v 32 Ko yʉ Nindsʉn'a̱jtʉm xytyukkumʉdo'om, ja'a dʉ'ʉn es xyjʉjwijtsʉmbijtʉm, kʉdiibʉ ja tʉydyu'unʉn xypyátʉm ti'igyʉ mʉt pʉ́nʉdyʉ naxwíñʉdʉ winma̱'a̱ñ ja'a'a̱jtʉdʉp.
\p
\v 33 Pes dʉ'ʉn mʉgu'ugítʉty, ko mnaymyúkʉdʉt ma̱ m'a'ux'ata̱'a̱ndʉ tukmukʉ, nay'awíxʉdʉ es m'amukʉdya'aydyʉt, net m'a'ux'áttʉt.
\v 34 Es pʉn ja pʉ́n yu'o'kʉnʉ, wa'an tkay ma̱ tyʉjkʉn, es dʉ'ʉndsoo kyaj pya̱a̱dʉdʉt ja tʉydyu'unʉn ma̱ mnaymyúkʉdʉ. Es ko nʉjx ngu'ixtʉ, net n'ak'awánʉdʉt wiinkpʉ di'ibáty myajtʉʉdʉp.
\c 12
\s Madakʉn di'ibʉ ja Espíritʉ Santʉ yajkypy
\p
\v 1 Mʉgu'ugítʉty, ndsejpyʉts es xyñijáwʉdʉt mʉt ja madakʉn di'ibʉ ja Espíritʉ Santʉ yajkypy.
\p
\v 2 Mnija̱'a̱dʉp ko ma̱a̱nʉmʉ naty kyaj mDiosmʉdundʉ, mnaydyukwooma̱'tʉdʉ agojwinnáx uum.
\v 3 Pa̱a̱ty ndsejpyʉts es tyam xyjaygyúkʉdʉt ko ni pʉ́n di'ibʉ ja Diosʉ Jya̱'a̱jʉn mooyʉdʉp ja winma̱'a̱ñ es jyʉna̱'a̱nʉt: “Ka̱jxpéky ja Jesús.” Es ni pʉ́n mba̱a̱t kyajʉna̱'a̱ñ: “Jesús yʉ'ʉ dʉ'ʉnʉ Nindsʉn'a̱jtʉm”, pʉn kyaj ja winma̱'a̱ñ myo'oyʉty ja Espíritʉ Santʉ.
\p
\v 4 Taa kana̱k nax ja madakʉn, per naydyi'igyʉ ja Espíritʉ Santʉ di'ibʉ madakʉn yajkypy.
\v 5 Taa kana̱k nax wi'ix nmʉdu'unʉm ja Nindsʉn'a̱jtʉm, per ti'igyʉ dʉ'ʉn je'eyʉ Nindsʉn'a̱jtʉm di'ibʉ nmʉdu'unʉm.
\v 6 Taa kana̱k naxʉ tuunk di'ibʉ mʉ́k'a̱jtʉn mʉt yajtúñ, per ti'igyʉ ja Dios di'ibʉ mʉdʉ myʉk'a̱jtʉn yajtúñ tʉgekyʉ tʉgekyʉ.
\v 7 Ja madakʉn di'ibʉ Espíritʉ Santʉ xymyo'oyʉm nidu'uk nidu'uk, ja'a dʉ'ʉn es nduk'oy'a̱jtʉm ni'amukʉ.
\v 8 Na̱a̱gʉty myo'oyʉdʉ ja Espíritʉ Santʉ ja wijy'a̱jtʉn, esʉ na̱a̱gʉty myo'oyʉdʉ ja Espíritʉ Santʉ es kya̱jxtʉt mʉdʉ jaygyujkʉn.
\v 9 Nan yʉ Espíritʉ Santʉ mooyʉp na̱a̱gʉty ja mʉbʉjkʉn, es nan yʉ'ʉ na̱a̱gʉty mooyʉdʉp ja madakʉn esʉ puma̱'a̱y dya''agʉda̱'a̱ktʉt,
\v 10 es nan yʉ Espíritʉ Santʉ mooyʉdʉp na̱a̱gʉty ja madakʉn es dya'íxʉdʉt ja myʉj'a̱jtʉn, es yʉ'ʉ dʉ'ʉn nandʉ'ʉn myeepy na̱a̱gʉty ja madakʉn es tmadya̱'a̱gʉt ja Diosʉ 'yayuk di'ibʉ tʉ t'axa̱jʉ, na̱a̱gʉty yajmo'oydyʉ ja madakʉn es t'ʉxkápʉt di'ibʉ ka'oybyʉ jya'a'a̱jtypy es di'ibʉ jya'a'a̱jtypy ja Dios, esʉ na̱a̱gʉty yajmo'oydyʉ ja madakʉn es tka̱jxʉt wiinkpʉ ayuk es na̱a̱gʉtypyʉ yajmo'oydyʉ ja madakʉn es tka̱jxtuda̱'a̱gʉt ti dʉn yajmadyákp ma̱ tadʉ ayuk.
\v 11 Per tʉgekyʉ tya̱dʉ madakʉn, yʉ'ʉ dʉ'ʉn yajkypy ja Espíritʉ Santʉ es yʉ'ʉ dʉ'ʉn nandʉ'ʉn yajwa'xypy ja myadakʉn ma̱ nidu'uk nidu'uk éxtʉm yʉ'ʉ ttseky.
\s Dʉ'ʉn n'ijtʉm mʉdʉ Kristʉ éxtʉm tu'ugʉ nini'x
\p
\v 12 Yʉ nini'x kana̱k peky tmʉdaty. Tam ja kʉ'ʉ, tam ja teky es tam ja wiingátypyʉ, per ti'igyʉ ñini'x'áty. Nandʉ'ʉn ja̱jtp ja Kristʉ mʉt ja jya'ay.
\v 13 Es mʉt ko tʉ ʉdsa̱jtʉm nidʉgekyʉ nnʉbajtʉm mʉt ja Espíritʉ Santʉ es n'ijtʉm éxtʉm je'eyʉ tu'ugʉ nini'x, oy n'israelitʉ'a̱jtʉm o ngrieegʉ'a̱jtʉm, oy kujuybyʉn o éxtʉm awa̱'a̱tstuuybyʉn, nidʉgekyʉ nnʉbajtʉm ko Dios tʉ xymyo'oyʉm ja Espíritʉ Santʉ, ja'a njʉna̱'a̱nʉm ko Dios xyajtu'ukmujkʉm mʉdʉ Jesukristʉ éxtʉm tu'uk je'eyʉ nini'x.
\p
\v 14 Tu'ugʉ nini'x kyaj tyi'igyʉty je'eyʉ tuk peky, kana̱k peky yʉ'ʉ.
\v 15 N'okpʉjtákʉm kooxyʉp ja teky jyʉna'añ: “Mʉt ko kyajts ʉj ngʉ'ʉjʉty, pa̱a̱ty kyajts ʉj nyʉ'ʉjʉty ja nini'x”, dʉ'ʉñʉm wye'emy es jya'a'átyʉty ja nini'x.
\v 16 O ja tátskxyʉp jyʉna'añ: “Mʉt ko kyajts ʉj nwiinʉty, pa̱a̱ty kyajts ʉj nyʉ'ʉjʉty ja nini'x”, oytyim wi'ix tsooty wʉ'ʉmbʉm jya'a'átyʉty ja nini'x.
\v 17 Pes pʉn yʉ nini'x ijtp amuum ak wiin, ¿wi'ix mba̱a̱t myʉdoy? O pʉn yʉ nini'x ijtp amuum ak tatsk, ¿wi'ix mba̱a̱t ti txiigyʉty?
\v 18 Perʉ Dios tʉ tpʉjta'aky nidu'uk nidu'uk éxtʉm pyaadyʉty ma̱ yʉ nini'x éxtʉm yʉ'ʉ ttsejky.
\v 19 Kooxyʉp yʉ'ʉyʉ 'yity ja wiin, o tatsk, o yʉ kʉ'ʉ, kyajxyʉp ñaymyíkyʉty yʉ nini'x.
\v 20 Pa̱a̱ty tsojkʉp kana̱k peky es tyu'ukmúkʉt tu'ugʉ nini'x.
\p
\v 21 Pa̱a̱ty kyaj mba̱a̱t ja wiin t'anʉʉmʉ yʉ kʉ'ʉ: “Kyajts mij xytyu'unxʉty.” Es ni yʉ kʉba̱jk mba̱a̱t tka''anʉʉmʉ yʉ teky: “Kyajts mij xytyu'unxʉty.”
\v 22 Kyaj mba̱a̱t dʉ'ʉn njʉna̱'a̱nʉm, mʉt ko yʉ yi'in waanʉbʉ di'ibʉ ijtp nini'xkyʉjxm, yʉ'ʉ nik ni'igʉ tyuñ;
\v 23 es ma̱ nnini'x kyaj nmʉjpʉjtákʉm, ngʉ'ʉy nyu'tsʉm tsuj. Es di'ibʉ kyaj mba̱a̱t 'yity ijx nide'xy, yajnipa'amp mʉdʉ wit.
\v 24 Per di'ibʉ nnasja̱'a̱m ijx nide'xy, kyaj dʉ'ʉn tsyékyʉty es yaj'yu'udsʉt o yajnipa'anʉt. Pesʉ Diosʉ dʉ'ʉn pyʉjták ja nnini'x'a̱jtʉm es nmʉjpʉjtákʉm di'ibʉ ngʉ'ʉy nyu'tsʉm yajxón,
\v 25 es dʉ'ʉn kyaj kyʉxʉ'ʉgʉdʉ tsip ma̱ yʉ nini'x. N'okpʉjtákʉm, yʉ teky kyaj tsyiptúñ mʉt ja kʉ'ʉ, o wiin mʉt ja tatsk. Pes tʉgekyʉ tya̱a̱dʉty naybyudʉjkʉdʉp nixim niyam.
\v 26 Ko nidu'ugʉty yʉ'ʉjʉty 'yayowdʉ, nidʉgekyʉ wiinkpʉty 'yayooda̱'a̱ydyʉ nandʉ'ʉn. Ko kyʉxe'eky ko tuk peky tsuj, nidʉgekyʉ jyotkujk'a̱jtta̱'a̱ydyʉ.
\p
\v 27 Pes miidsʉdyʉ dʉ'ʉn ja Kristʉ ñini'x, es mba̱a̱t njʉna̱'a̱nʉm ko nidu'ugáty dʉ'ʉn éxtʉm ja kana̱k naxpʉ di'ibʉ tuump ma̱ tya̱dʉ nini'x.
\v 28 Dʉ'ʉn ja Dios tʉ tpʉjta'aky ma̱ ja mʉbʉjkpʉtʉjkʉty nidu'uk nidu'uk mʉt ja tyuunk éxtʉm pyaadyʉty. Tim jawyiin tpʉjtáky ja apóstʉlʉty; ja myʉmajtskpʉ tpʉjtáky ja di'ibáty kya̱jxwa̱'xtʉp ja Diosʉ 'yayuk; ja myʉdʉgʉʉkpʉ tpʉjtáky di'ibʉ Dios ja 'yayuk tyuk'ʉxpʉjktʉp; óknʉm tpʉjtáky di'ibʉ tyuundʉp ja mʉj'a̱jtʉn, ja di'ibʉ ya''agʉdáktʉp ja puma̱'a̱y, ja di'ibʉ pyudʉjkʉdʉp ja di'ibʉ tʉgoy'a̱jtxʉp, ja di'ibʉ winma̱'a̱ñmyooydyʉp o ja di'ibʉ kya̱jxtʉp wiinkpʉ ayuk.
\p
\v 29 ¿Tii apóstʉlʉty ni'amukʉ? ¿Tii ni'amukʉ tka̱jxwa̱'xtʉ Diosʉ 'yayuk? ¿Tii tuk'ʉxpʉjktʉp ni'amukʉ ja Diosʉ 'yayuk?, ¿o tyuundʉp ni'amukʉ ja mʉj'a̱jtʉn?
\v 30 ¿Tii myʉda̱jttʉp ni'amukʉ ja madakʉn es dya''agʉda̱'a̱ktʉt ja puma̱'a̱yʉty? ¿Tii kya̱jxtʉp ni'amukʉ ja wiinkpʉ ayuk? ¿Tii kya̱jxtudáktʉp ni'amukʉ di'ibʉ 'yandijpyʉ tadʉ ayuk? Kyaj, ¿kʉdii?
\v 31 Mʉjjottʉgóydyʉ es xy'axá̱jʉdʉt ja Espíritʉ Santʉ myadakʉn di'ibʉ waanʉ ni'igʉ 'yóyʉty, es n'aktukni''ixyʉyándʉbʉ tadʉ nʉ'ʉ tu'u di'ibʉ ni'igʉ 'yóyʉty.
\c 13
\s Tsojkʉn
\p
\v 1 Kooxyʉpts ʉj ngajxy ja ayuk kana̱k nax, es extʉ anklʉs ja 'yayuk, es kyajts nmʉdaty ja tsojkʉn mʉt oytyim pʉ́nʉty, dʉ'ʉnxyʉpts ʉj éxtʉm tu'ugʉ tamboorʉn o tu'ugʉ platiyʉ di'ibʉ je'eyʉ nʉgoo ñe'emy.
\v 2 Es pʉn nga̱jxwa'xypyʉts ja Diosʉ 'yayuk, es pʉn njajaygyujkʉdyaabyʉts pʉn ti ja̱'a̱y ñija̱'a̱ kyanija̱'a̱dʉp, es pʉn nmʉda̱jtypyʉts kajaa ja mʉbʉjkʉn, es extʉ xymyʉmʉdoobʉts ja tun kopk kooxyʉpts n'anʉʉmʉ: “Nʉjx wiink tsoo”, per pʉn kyajts nmʉdaty ja tsojkʉn mʉt oytyim pʉ́nʉty, ni tiixyʉpts ʉj ngatsooty.
\v 3 Pʉn nyajwa'xypyʉts ʉj tʉgekyʉ di'ibʉts ʉj nmʉda̱jtypy njaygyejpy, es pʉn extʉ ngʉyajkypyʉts ja nnini'x es yajno'ogʉt éxtʉmʉ windsʉ'kʉn, per pʉn kyajts nmʉdaty ja tsojkʉn mʉt ja wiinkpʉty, ni madsoots xykyatu'unxʉty.
\p
\v 4 Di'ibʉ myʉda̱jtypy ja tsojkʉn, myʉda̱jtypy ja ma'xtujkʉn es oyjya'ay'áty, kyaj ti ñaywyinnaxʉjawʉ, kyaj myʉj pya̱a̱dʉ, kyaj jyoramáyʉty,
\v 5 kyaj 'yago'oygya̱jxʉty, kyaj t'ʉxta̱'a̱y di'ibʉ yʉ'ʉyʉ tyuk'oy'átʉp kʉ'ʉm, kyaj wyin'ákʉty, kyaj ti tyukwin'ixy tyukjʉjp'íxy,
\v 6 kyaj xyonda'aky ko yʉ wiinkpʉty pyekytyundʉ, yʉ'ʉyʉ je'eyʉ tyukxondakypy ja tʉy'a̱jtʉn.
\v 7 Di'ibʉ myʉda̱jtypy ja tsojkʉn, dʉ'ʉñʉm ttuñ ja oybyʉ, dʉ'ʉñʉm myʉbeky, dʉ'ʉñʉm jyʉjp'íxy es dʉ'ʉñʉm myʉma'xtíky.
\v 8 Yʉ tsojkʉn ni na̱'a̱ kyakugʉ́xʉt; per na̱jxpʉ'ʉ ko ja̱'a̱y tka̱jxwa̱'xtʉ ja Diosʉ 'yayuk, ko ja̱'a̱y tka̱jxtʉ kana̱k naxpʉ ayuk, es éxtʉm ti tyam nnija̱'a̱m.
\v 9 Mʉt ko di'ibʉ nnija̱'a̱m, waandi'knʉ yʉ'ʉ; es di'ibʉ nga̱jxwa̱'xʉm ja Diosʉ 'yayuk, je'eyʉ yʉ'ʉ waanʉ ma̱ yʉ tadʉ tʉy'a̱jtʉnʉ ka'pxypyʉ;
\v 10 per ko n'ixy'a̱jtʉm éxtʉmʉ dʉ'ʉn kya'pxyʉty, net di'ibʉ dʉn waanʉ tyimtʉgooydya'ayʉt.
\p
\v 11 Kots ʉj n'ʉna̱'ku'unk'a̱jty, ka̱jxʉts es winma̱a̱yʉts éxtʉmʉ ʉna̱'ku'ungʉn; per kots tʉ nya'knʉ mʉj'u'unk, taats tʉ nmastutnʉ ʉna̱'ku'unk'át.
\v 12 Nandʉ'ʉn ja̱jtpʉ dʉ'ʉn tyam, n'ijxʉm éxtʉm tii wiix wooxpʉn, éxtʉmʉ ijxnʉ wingootspʉ, per óknʉm n'ixa̱'a̱nʉm wa̱'a̱ts. Tyam je'eyʉts nnijawʉ waanʉ, per nnija̱'a̱dya'ayaambyʉts tʉgekyʉ, dʉ'ʉn éxtʉmʉ Dios tnija̱'a̱dya'ay wi'ixʉts n'ity.
\v 13 Pes dʉ'ʉn yʉ mʉbʉjkʉn, yʉ jʉjp'ijxʉn esʉ tsojkʉn ijttʉʉp; perʉ di'ibʉ dʉ'ʉn jawyiin ma̱ tya̱dʉ tʉgʉʉkpʉ, yʉ'ʉ dʉ'ʉn ja tsojkʉn.
\c 14
\s Wiink ayuk yajkajxy
\p
\v 1 Ʉxta̱'a̱ydyʉ ja winma̱'a̱ñ wi'ix dʉ'ʉñʉm mjiky'áttʉt mʉt ja tsojkʉn, es nandʉ'ʉn es xymyʉdáttʉt ja madakʉn kana̱k peky, per waanʉ ni'igʉ es xykya̱jxwa̱'xʉt ja Diosʉ 'yayuk.
\v 2 Ko na̱a̱gʉty miits xymyadya̱'a̱ktʉ wiinkpʉ ayuk, Diosʉ dʉ'ʉn je'eyʉ mjaygyujkxʉdʉp, mʉt ko ni tu'uk miits xykyajaygyúkʉdʉ, oy ja m'anmʉja̱'a̱n kya̱jxtʉp di'ibʉ kyaj ja̱'a̱y yajnijáwʉ.
\v 3 Nik ni'igʉ di'ibʉ kyajxypy ja kyʉ'ʉm ayuk es tka̱jxwa'xy di'ibʉ Dios tuknija̱'a̱p, tya̱a̱dʉ sitʉy kya̱jxwa'xypy ma̱ ja di'ibʉ myʉdoodʉp, es yajmʉjwiinʉp ja myʉbʉjkʉn, jyotmʉkmeepy es yajjotkujkʉp.
\v 4 Di'ibʉ kyajxypy yʉ wiinkpʉ ayuk, yajmʉjwiinʉp ja kyʉ'ʉm mʉbʉjkʉn. Ja di'ibʉ kya̱jxwa'xypy ja Diosʉ 'yayuk, yajmʉjwiinʉp ja myʉbʉjkʉnʉty pʉ́nʉty mʉdoo'ijtʉdʉp.
\p
\v 5 Ʉj jajʉna̱a̱mbʉts kooxyʉp nidʉgekyʉ miits xymyʉdattʉ ja madakʉn es xykya̱jxtʉxyʉp ja ayukʉ wiinkpʉ. Per waanʉ ni'igʉts njatseky esxyʉp xykya̱jxwa̱'xtʉ ja Diosʉ 'yayuk es dʉ'ʉn di'ibáty myʉdoodʉp ma̱ mnaymyúkʉdʉ dyajmʉjwiinʉdʉ myʉbʉjkʉn. Pes waanʉ ni'igʉ 'yóyʉdyʉ tya̱a̱dʉ kʉdiinʉm ko nga̱jxʉm ja ayukʉ wiinkpʉ ma̱ ni ngadimnija̱'a̱m ti dʉn 'yandijpy ma̱ tadʉ ayuk.
\v 6 Pa̱a̱ty mʉgu'ugítʉty, pʉn ngu'ijxtʉp miits es nmʉga̱jxtʉt mʉt ja ayuk di'ibʉ kyaj xyjaygyúkʉdʉ, ni madsoo mgatu'unxʉdʉt miidsʉty. Miits mdu'unxʉdʉp je'eyʉ ko n'awánʉdʉt mʉt ja mgʉ'ʉm ayuk di'ibʉ Diósʉts ʉj xytyuknija̱'a̱p, o pʉn nmeepy ja Diosʉ 'yʉxpʉjkʉn esʉ kya̱jxwíjʉn.
\p
\v 7 N'okpʉjtákʉm yʉ xuxn o yʉ kow, éxtʉmʉ tsa̱jkapyñxyúxn o yʉ arpʉ, pʉn kyaj xyuxtʉgatsy kyoodʉgátsy, kyaj mba̱a̱t yajmʉwinma̱'a̱ñbyaaty ti dʉn yajxúxp o yajkoop.
\v 8 Es ma̱ yʉ solda̱a̱dʉ tsyiptuna̱'a̱ndʉ, pʉn ja trompetʉ kyaj yajtukxu'uxy wa̱'a̱ts, ni pʉ́n kyanayjyʉjp'íxʉdʉt es tsyiptuna̱'a̱nʉt.
\v 9 Dʉ'ʉn ja̱jtpʉ dʉ'ʉn mʉt miidsʉty ko xykya̱jxtʉ ja ayuk di'ibʉ kyaj pʉ́n tjaygyukʉ di'ibáty myʉdoodʉp, ¿wi'ixʉ ja̱'a̱y tnijáwʉdʉt ti miits mga̱jxtʉ? ¡Pes nʉgoo mna'ʉxka̱jxtʉ!
\p
\v 10 Ta mayñaxʉ ayuk naxwiiñ di'ibʉ ja̱'a̱yʉty 'yayuk'a̱jttʉp, es tʉgekyʉ tmʉdaty ja ñiwiin ñidu'u.
\v 11 Per pʉn ʉj kyajts njaygyukʉ ja ja̱'a̱yʉ 'yayuk di'ibʉts xyjamʉga̱jxp, dʉ'ʉn ñaxyʉ tadʉ ja̱'a̱y mʉt ʉj éxtʉm di'ibʉ miimp wiink naxwíñʉdʉ, es ʉj nandʉ'ʉnʉts nnaygyojyʉty mʉt yʉ'ʉ éxtʉmʉ di'ibʉ miimp nan wiink naxwíñʉdʉ.
\v 12 Pa̱a̱ty éxtʉm miits xyjantsytsyoktʉ xy'axa̱jʉya̱'a̱ndʉ ja Espíritʉ Santʉ myadakʉn, amdow pʉjktsów yʉ Dios es mmo'oyʉdʉt tadʉ madakʉn di'ibʉ mʉʉt xypyudʉ́kʉdʉt ja mmʉmʉbʉjkpʉty es xyajmʉjwiinʉdʉt ja myʉbʉjkʉn.
\v 13 Pa̱a̱ty pʉn miidsʉty nidu'uk mga̱jxtʉp ja tʉgatsypyʉ ayuk, m'amdow mbʉjktsówʉp ja Dios es mmo'oyʉdʉt ja madakʉn es xykya̱jxtuda̱'a̱gʉt di'ibʉ dʉn mgajxypy ma̱ tadʉ m'ayuk.
\v 14 Pʉn ka̱jxtákpʉts mʉt tu'ugʉ wiinkpʉ ayuk, ka̱jxtákpʉts mʉdʉdsʉ n'anmʉja̱'a̱n, per kyajts njaygyukʉ ti dʉn ngajxypyʉts.
\v 15 ¿Tits ndúnʉp? Ka̱jxtákpʉts mʉt ja n'anmʉja̱'a̱nʉts, per nandʉ'ʉn mʉt ja nwinma̱'a̱ñʉts. N'ʉ́wʉpts ja Diosʉ 'yalabanzʉ mʉt ja n'anmʉja̱'a̱nʉts, per nandʉ'ʉn mʉt ja nwinma̱'a̱ñʉts.
\v 16 Mʉt ko pʉn mij m'awda̱jtypy ja Dios je'eyʉ mʉt ja m'anmʉja̱'a̱n mʉt ja wiinkpʉ ayuk, ¿wi'ix mba̱a̱t ja ja̱'a̱y di'ibʉ kyaj tjaygyukʉ jyʉna'añ “wa'an dʉ'ʉnʉty” ko mga̱jxtakta̱'a̱y, o wi'ix mba̱a̱t mga̱jxtakmíky mʉt yʉ'ʉ pʉn kyadimnija̱'a̱p ti dʉn mgajxypy?
\v 17 Oy jyantsytsyújʉty ko mij Dios xyja'aygyʉda'aky, ni ti pudʉjkʉn xykyamo'oy yʉ mmʉmʉbʉjkpʉty, ja'a ko kyaj mjaygyujkxʉty.
\v 18 Nja̱'a̱ygyʉdákypyʉts ja Dios ko ʉj ngajxypyʉts ja ayukʉ wiinkpʉ ni'igʉ kʉdiinʉm nidʉgékyʉty miidsʉty.
\v 19 Per ma̱ts nnaymyíkyʉty n'awdata̱'a̱ndʉts ja Dios, nik óyʉts nga̱jxʉt mʉgoxkʉ n'ayúkʉts mʉt ja njaygyujkʉnʉts di'ibʉ ja̱'a̱yʉty jyaygyúkʉdʉp es pyudʉ́kʉdʉt, kʉdiinʉm kots nga̱jxʉt ma̱jk milʉ ayuk di'ibʉ kyaj yajjaygyúkʉ di'ibʉ 'yamʉdoona̱jxtʉp.
\p
\v 20 Mʉgu'ugítʉty, katʉ mwinmaydyʉ éxtʉmʉ ʉna̱'ku'ungʉn, je'eyʉ ko xykya'oyñijáwʉdʉ wi'ix xytyúndʉt di'ibʉ axʉʉk. Per ittʉ éxtʉmʉ ja̱'a̱y di'ibʉ tʉ yeeky tʉ pyety ko oy xypyayo'oydyʉt.
\v 21 Pes dʉ'ʉn jyʉna'añ ja Dios ma̱ jyaaybyajtʉn: “Wiink ja̱'a̱y es wiink ayúkʉts ʉj nyajtúnʉp, ndukka̱jxnáxʉpts ʉj ja n'ayúkʉts ja jagam ja̱'a̱yʉty ma̱ tya̱dʉ nax ka̱jpn, per ni dʉ'ʉnʉts ja n'ayuk tkamʉbʉktʉ”, dʉ'ʉn jyʉna'añ ja Nindsʉn'a̱jtʉm.
\v 22 Tya̱a̱dʉ yʉ'ʉ xytyukjaygyujkʉm ko Dios xymyo'oyʉm ja madakʉn es nga̱jxʉmʉ wiinkpʉty ja ayuk éxtʉmʉ ijxwʉ'ʉmʉn ma̱ yʉ di'ibʉ kyaj yʉ'ʉdyʉ Diosʉ myʉduumbʉ, per yajkypy ja madakʉn es nga̱jxwa̱'xʉm di'ibʉ xytyuknija̱'a̱m es nduk'oy'a̱jtʉm di'ibáty myʉbʉjktʉp, kyaj jya'agyʉjxmʉty pʉ́nʉty kyaj Dios tmʉbʉktʉ.
\v 23 Oyʉ dʉ'ʉn, n'okpʉjtákʉm pʉn miidsʉty tʉ mnaymyúkʉdʉ, es tyʉ́kʉdʉt na̱a̱k di'ibʉ kyaj yʉ'ʉdyʉ mʉmʉbʉjkpʉ o kyaj ti tnijáwʉdʉ ja Diosʉ 'yayuk, es mba̱a̱dʉdʉt nidʉgekyʉ mmadya'aky mʉt ja wiinkpʉ ayuk, ¿tii kyaj jyʉna̱'a̱ndʉt ko miits tʉ mlókʉdʉ?
\v 24 Per pʉn myajpáttʉp xykya̱jxwa̱'xtʉ Diosʉ 'yayuk es tyʉ́kʉt na̱a̱k di'ibʉ kyaj yʉ'ʉdyʉ mʉmʉbʉjkpʉ o kyaj ti tnijáwʉdʉ ja Diosʉ 'yayuk, es ko tjaygyúkʉdʉ mgajxyʉty, ta nʉjx tjaygyukʉ ja pyojpʉ es kʉ'ʉm nʉjx dyaj'yo'oy ja wyinma̱'a̱ñ ko tmʉdówʉt tʉgekyʉ di'ibʉ miits mmadyáktʉp,
\v 25 es dʉ'ʉn ñidʉ'xʉt di'ibʉ jyot'a̱jty wyinma̱'a̱ñ'ajtypy. Ta ñaygyoxtʉna̱a̱ydya̱'a̱gʉdʉt es t'awdátʉt ja Dios, es jyʉna̱'a̱nʉt ko jyantsy'ity ja Dios ma̱ miidsʉty.
\s Tundʉ tʉgekyʉ tuda'aky es éxtʉm pyaadyʉty
\p
\v 26 Mʉgu'ugítʉty, di'ibʉts ʉj n'andijpy, yʉ'ʉ tya̱a̱dʉ: Ko mnaymyúkʉdʉt es xy'awdata̱'a̱ndʉt ja Dios, tam di'ibʉ ʉ́wdʉp, tam di'ibʉ kya̱jxwa̱'xtʉp ja Diosʉ 'yayuk o di'ibʉ Dios tuknijáwʉdʉp, tam di'ibʉ kya̱jxtʉp ja ayuk di'ibʉ kyaj yajjaygyúkʉ, o di'ibʉ kya̱jxtuda̱'a̱ktʉp di'ibʉ ja wiinkpʉty tʉ tka̱jxtʉ; es tʉgekyʉ tya̱a̱dʉ, dʉ'ʉn xytyúndʉt es dyajmʉjwiin dyajkajaadʉ myʉbʉjkʉn pʉ́nʉty myʉbʉjktʉp ja Jesús éxtʉmʉ Kristʉ.
\v 27 Ko pʉ́n tka̱jxʉt ja wiink ayuk, wa'an je'eyʉ nimajtsk o nidʉgʉʉk tkajxy, es nidu'ugáty kya̱jxʉt, esʉ wiinkpʉ tka̱jxtuda̱'a̱ktʉt di'ibʉ mmadyáktʉp.
\v 28 Pʉn kyaj jap pʉ́n di'ibʉ mba̱a̱t tka̱jxtuda'aky, kyaj pʉ́n tka̱jxʉt ja wiinkpʉ ayuk ma̱ mnaymyúkʉdʉ, kʉ'ʉm xymyʉga̱jxtʉt ja Dios ma̱ anaydyu'uk m'ittʉ.
\v 29 Wa'an tkajxy majtsk o tʉgʉʉk di'ibʉ 'yaxá̱jʉdʉp ja Diosʉ 'yayuk, esʉ wiinkpʉty wa'an tmʉdoo'íttʉ es tpawinmáydyʉt pʉn oy o kyaj 'yóyʉty di'ibʉ tya̱a̱dʉty myadyáktʉp.
\v 30 Es pʉn jam nidu'uk 'yu'uñʉ tmʉdoo'íty 'yaxá̱jʉp nandʉ'ʉn tu'ugʉ Diosʉ 'yayuk, wa'an t'awixy di'ibʉ jam ka̱jxp, es 'yokka̱jxʉt yʉ'ʉ.
\v 31 Mʉt ko nidʉgékyʉty miidsʉty mba̱a̱t xytyuknijáwʉdʉ ja ayuk di'ibʉ Dios tʉ mmo'oyʉdʉ, nidu'uk nidu'uk sitʉy. Net nidʉgekyʉ tjáttʉt es jyotmʉk'áttʉt.
\v 32 Yʉ Espíritʉ Santʉ myadakʉn pyatkʉ'ʉy 'yity mʉt ja di'ibáty 'yaxá̱jʉdʉ,
\v 33 mʉt ko Dios yajkypy ja agujk'a̱jt jotkujk'a̱jtʉn, kyaj oywyi'ixʉty ti ttuñ.
\p
\v 34 Extʉm oytyim ma̱a̱ty ja Diosʉ jya'ayʉty ñaymyúkʉdʉ, yʉ toxytyʉjkʉty amoondʉp. Kyaj pyaadyʉty tyukka̱jxʉdʉt. Wa'an tnaydyukkʉdʉ́kʉdʉ ja ña'ayʉty, dʉ'ʉn éxtʉm jyʉna'añ ma̱ yʉ Diosʉ jyaaybyajtʉn.
\v 35 Pʉn ñijawʉyaampy ti oynʉ'ʉnʉn, wa'an dyajtʉ́y ja ña'ay ma̱ yʉ tyʉjk. Mʉt ko kyaj oy kyʉxe'eky ko tu'ugʉ toxytyʉjk tyukka̱jxʉ ma̱ ja mʉbʉjkpʉtʉjk ñaymyúkʉdʉ.
\v 36 Byeen xytyimpʉ́ktʉdʉ kwentʉ ko yʉ Diosʉ 'yayuk kyaj tsyondaky mʉt miidsʉty, es ni miidsʉdyʉ dʉn je'eyʉ xykya''axá̱jʉdʉ.
\p
\v 37 Pʉn ja na̱a̱k ñayjyáwʉty tmʉdaty ja madakʉn es tka̱jxwa̱'xʉt ja Diosʉ 'yayuk, o tmʉdaty ja wiinkpʉ Espíritʉ Santʉ myadakʉn, wa'an tjaygyukʉ ko di'ibʉ yam miits nduknija̱'a̱yʉdʉp, yʉ'ʉ dʉ'ʉn tu'ugʉ Nindsʉn'a̱jtʉmʉ 'yana'amʉn.
\v 38 Pʉ́n kyaj tmʉjpʉjta'aky, kyaj nandʉ'ʉn yajmʉjpʉjta̱'a̱gʉt.
\p
\v 39 Pes dʉ'ʉn mʉgu'ugítʉty, ʉxta̱'a̱ydyʉ ja winma̱'a̱ñ wi'ix myajmada̱'a̱gʉdʉt es xykya̱jxwa̱'xʉt ja Diosʉ 'yayuk, per katʉ xyajkubéky pʉn jaa na̱a̱gʉty tka̱jxwa'xy mʉt ja wiinkpʉ ayuk.
\v 40 Tundʉ tʉgekyʉ tuda'akytyi'knʉ es éxtʉm pyaadyʉty.
\c 15
\s Tʉy'a̱jtʉn ko Kristʉ jyikypyeky
\p
\v 1 Mʉgu'ugítʉty, n'aktukjamyajtstʉp ja oybyʉ ayuk di'ibʉ tʉ n'awánʉdʉ, di'ibʉ miits m'axá̱jʉdʉ es di'ibʉ mʉʉt amumdu'uk xymyʉbʉktʉ yʉ Nindsʉn'a̱jtʉm.
\v 2 Nandʉ'ʉn mʉt yʉ'ʉgyʉjxmʉ tya̱dʉ ayuk miits mnitso'oktʉt pʉn m'akpaduundʉp di'ibʉ tʉ n'awánʉdʉ; es pʉn kyaj xy'okpaduunnʉ, nanʉgoobʉ tʉ xymyʉbʉktʉ.
\p
\v 3 Di'ibʉ tim jʉjp'ám oj n'axa̱jʉ es miits nduknijáwʉdʉ, ja'a ko Jesukristʉ 'ye'ky mʉt ʉdsa̱jtʉmʉ nbojpʉ'a̱jtʉm, éxtʉm jyʉna'añ ma̱ ja Diosʉ jyaaybyajtʉn;
\v 4 es ko dyajnaxtʉjkʉdʉ, es ko jyikypyejky ja kyumdʉgʉk xʉʉ, éxtʉm jyʉna'añ ja Diosʉ jyaaybyajtʉn,
\v 5 es ko kyʉxe'ky ma̱ ja Peedrʉ es óknʉm ma̱ ja apóstʉlʉty,
\v 6 óknʉm kyʉxe'ky nimʉgoxk mʉgo'px naxy ja nmʉgu'uk'a̱jtʉm wyinduuy. Mayʉ tadʉ nmʉgu'uk'a̱jtʉm 'yakjiky'attʉ, es tam di'ibʉ tʉ 'yo'knʉdʉ.
\v 7 Oknʉm kyʉxe'ky ma̱ yʉ Santya̱'a̱gʉ, es nan net ma̱ nidʉgekyʉ apóstʉlʉty.
\p
\v 8 Tim óknʉm ko tya̱a̱dʉ, nandʉ'ʉn n'ijxyʉts ʉj, éxtʉmxyʉpts ʉj jawyiin o óknʉm nmiiñ nja̱'tyʉts ya̱ naxwiiñ.
\v 9 Ʉjtsʉ dʉ'ʉn éxtʉm tim ʉx'okpʉ ma̱ yʉ tadʉ apóstʉlʉty, es ni je'eyʉts xykyanitʉkʉ esʉts xy'anʉʉmʉt apóstʉlʉ, ja'a kots ʉj nbajʉdijtyʉts yʉ Diosʉ jya'ayʉty.
\v 10 Perʉ Dios tʉts xymyay'aty xykyuni'xy esʉts xypyʉjtáky éxtʉmʉ apóstʉlʉ. Per kyaj tʉ ñejxy nanʉgoobʉ, pes nik tʉts nduñ ni'igʉ kʉdiinʉm yʉ'ʉ nidʉgékyʉty; óyʉts oj ngatúñ mʉdʉdsʉ ngʉ'ʉm mʉja̱a̱, mʉt ja myay'a̱jtʉngyʉjxm ja Dios tʉ xypyudʉkʉ.
\v 11 Kyaj ti tsyékyʉty, oy ʉj o yʉ'ʉjʉty tʉ tka̱jxwa̱'xtʉ, ti'igyʉ yʉ'ʉ di'ibʉ yajka̱jxwa̱'xp, esʉ tya̱a̱dʉ dʉ'ʉn di'ibʉ miits mmʉbʉjktʉp.
\s Jyikypyʉktʉ ja o'kpʉ
\p
\v 12 Pes mʉt ko ʉʉdsʉty, apóstʉlʉty, tʉ nga̱jxwa̱'xtʉts ko yʉ Jesukristʉ jyikypyejky ko 'ye'ky, ¿wi'ix ko na̱a̱gʉty miits mjʉna̱'a̱ndʉ ko yʉ o'kpʉty kyaj jyikypyʉktʉ?
\v 13 Pes pʉn kyajpʉ jikypyʉjkʉn ma̱ yʉ o'kʉn, nan kyajpʉ dʉ'ʉn ja Jesukristʉ jyikypyejky.
\v 14 Es pʉn kyajpʉ Jesukristʉ jyikypyejky, kyaj tyuñ di'ibʉ nga̱jxwa̱'xʉm, es nan kyaj tyuñ di'ibʉ nmʉbʉjkʉm.
\v 15 Es pʉn dʉ'ʉnʉ dʉ'ʉn, ʉʉdsʉty, ja apóstʉlʉty, ka̱'a̱dʉpts éxtʉmʉ andákpʉty, ja'a ko tʉts n'okjʉna̱a̱mbʉdʉ ko yʉ Dios yajjikypyʉjk ja Jesukristʉ; es pʉn andakʉn ja'a ko Kristʉ jyikypyejky, nan andakʉn ja'a ko ja o'kpʉty jyikypyʉktʉ,
\v 16 mʉt ko pʉn kyaj yʉ o'kpʉty jyikypyʉktʉ, pes nan kyaj yʉ Dios tʉ dyajjikypyéky ja Jesukristʉ.
\v 17 Es pʉn ja Kristʉ kyaj jyikypyejky, kyaj tyuñ di'ibʉ miits mmʉbʉjktʉp, es pekyoty m'ak'ittʉ,
\v 18 es nandʉ'ʉn tyʉgooydyʉ nidʉgekyʉ ko 'yo'ktʉ di'ibʉ pyaduundʉ Jesukristʉ.
\v 19 Pʉn yaayʉ ma̱ tya̱dʉ jiky'a̱jtʉn ya̱ naxwiiñ nyajtu'unʉm ja Jesukristʉ myʉbʉjkʉn, di'ibáty kyaj tmʉdundʉ Jesukristʉ mba̱a̱t jyʉna̱'a̱ndʉ mʉt ja tʉy'a̱jtʉn: “Pʉroobʉ taadʉty.”
\p
\v 20 Per di'ibʉ tim tʉy'a̱jtʉn, ja'a dʉ'ʉn ko yʉ Jesukristʉ jyikypyejky ko 'ye'ky. Dʉ'ʉn ja'a éxtʉm ja pʉjta'aky di'ibʉ jawyiin tʉʉmp'a̱jtp. Pa̱a̱dyʉ dʉ'ʉn mʉt yʉ'ʉ xytyuknija̱'a̱m ko yʉ di'ibáty tʉ 'yo'knʉdʉ jikypyʉ́ktʉp.
\v 21 Pes dʉ'ʉn éxtʉm tu'ugʉ yedyʉjk dyajtsondáky ja o'kʉn naxwiiñ, nandʉ'ʉn tu'ugʉ yedyʉjk dyajtsondáky es ja o'kpʉty jyikypyʉ́ktʉt.
\v 22 Di'ibʉts nmadyakypy, ja'a dʉ'ʉn ko nidʉgekyʉ ja̱'a̱yʉty 'yooktʉ mʉt ko tyʉʉmp'át 'ya̱a̱ts'átʉdʉ Adán, es nandʉ'ʉn di'ibáty 'yaxá̱jʉdʉp ja Jesukristʉ éxtʉmʉ Yajnitsókpʉ, Dios yajjikypyʉ́kʉdʉp.
\v 23 Per nidu'uk nidu'uk éxtʉm pya̱a̱dʉdʉ: Jesukristʉ dʉ'ʉn jikypyʉjk tim jawyiin; es óknʉm ko yʉ Jesukristʉ myínʉt, di'ibáty yʉ'ʉ jya'a'a̱jtypy nandʉ'ʉn jyikypyʉ́ktʉt.
\v 24 Ta jya̱'tʉt ja tiempʉ ma̱ ja Jesukristʉ ttukkʉ'ʉdʉ́kʉt ja Dios Teety ja kyutujkʉn ma̱ naty tʉ dyajkutʉgóy nidʉgekyʉ wiinkpʉdyʉ ana'ambʉty, kutujkʉnʉty es pʉ́nʉdyʉ madakʉn myʉda̱jttʉp.
\v 25 Ja'a ko yʉ Kristʉ koonʉm yajkutúkʉt extʉ ko 'yana'amʉn patkʉ'ʉy tpʉjta̱'a̱gʉt ja myʉdsip.
\v 26 Es ja okpʉ mʉdsip di'ibʉ Dios yajkutʉgoyaampy, yʉ'ʉ ja o'kʉn.
\v 27 Mʉt ko ja Diosʉ jyaaybyajtʉn jyʉna'añ ko Dios tʉ tpʉjta'aky ja Jesukristʉ 'yana'amʉn patkʉ'ʉy oytyim di'ibʉty. Kyaj ndukmʉwijtsʉm ja Dios, mʉt ko Diosʉ dʉ'ʉn pyʉjták tʉgekyʉ Kristʉ 'yana'amʉn patkʉ'ʉy.
\v 28 Es ko tya̱a̱dʉ tʉgekyʉ yajpʉjtakta̱a̱y Jesukristʉ 'yana'amʉn patkʉ'ʉy, net kʉ'ʉmʉ Jesukristʉ, ja Diosʉ 'yU'unk, ñayyákʉdʉt ma̱ Dios, di'ibʉ pyʉjtáky tʉgekyʉ Kristʉ 'yana'amʉn patkʉ'ʉy, es dʉ'ʉn ja Dios tmʉda̱jtta̱'a̱yʉt tʉgekyʉ 'yana'amʉn patkʉ'ʉy oytyim di'ibʉty.
\p
\v 29 Es pʉn tʉy'a̱jtʉn ko yʉ o'kpʉty kyajikypyʉktʉ, ¿ti ko ja̱'a̱yʉty tkunʉbátʉdʉ di'ibáty o'ktʉ jañʉbety?
\v 30 ¿Es ti ko ʉʉdsʉty dʉ'ʉñʉm nnay'ayo'onmo'oyʉdʉ kots nmʉdúñ ja Jesukristʉ?
\v 31 Bom bómʉts n'ity o'kʉn jʉjp'ám. Tʉy'a̱jtʉnʉ tya̱a̱dʉ, mʉgu'ugítʉty, éxtʉmts nandʉ'ʉn tʉy'a̱jtʉnʉ'ʉ kots ndukjotkʉda'aky kots miits nbʉjta̱'a̱ktʉ éxtʉmʉ myʉbʉjkpʉ Nindsʉn'a̱jtʉm Jesukristʉ.
\v 32 ¿Tits ʉj nbʉk nba̱a̱dʉt ya̱ naxwiiñ kots ndsiptuuñ ya̱ Éfesʉ mʉt ja di'ibʉ dʉ'ʉn éxtʉmʉ awa̱'a̱n jʉyujkʉn? Pes kooxyʉp tyʉy'a̱jtʉnʉty ko yʉ o'kpʉty kyaj jyikypyeky, nik oyxyʉp njʉna̱'a̱nʉm éxtʉm na̱a̱gʉty jyʉna̱'a̱ndʉ: “N'okka̱'a̱y n'ok'úkʉm je'eyʉ. Aya̱ bom n'o'kʉm.”
\p
\v 33 Katʉ mnayyákyʉty myajwin'ʉʉnʉt. Tʉy'a̱jtʉn éxtʉm jyʉna'añ tu'ugʉ ayuk: “Yʉ axʉʉkpʉ jamyʉʉt yajma̱'typy ja oyjya'ay'át.”
\v 34 Yajjʉmbíttʉ miidsʉ mjiky'a̱jtʉn tʉy'a̱jtʉn mʉʉt, es katʉ mnakypyekytyundʉ, pes na̱a̱gʉty miidsʉty kyaj xy'ixy'attʉ ja Dios. Tu'ugʉ dʉ'ʉn amʉtsoydyu'un kodsʉ dʉ'ʉn miits n'anʉʉmʉdʉ.
\s Wi'ix ja o'kpʉ jyikypyʉktʉ
\p
\v 35 Per jaa da na̱a̱k xyajtʉ́wdʉts: “¿Wi'ix jyikypyʉ́ktʉt ja o'kpʉty? ¿Wi'ixʉ ñini'x 'yíxyʉty di'ibʉ myʉdáttʉp?”
\v 36 ¡Nʉgoo m'okkujuun'a̱jnʉdʉ mʉt ja di'ibʉ xyajtʉʉdʉpts! ¿Tii kyaj xyñijáwʉdʉ ko tu'ugʉ tʉʉmt yajni'ipy, koonʉm tyʉgatsy jap na̱a̱xóty es tyuk'yoondu'uty, es yeeky pyety?
\v 37 Ja'a ko di'ibʉ mujxp es pyʉdsemy nax wingʉjxm, kyaj dyʉ'ʉnʉty éxtʉm 'yíxyʉty ko tʉ yajni'ipy o yajwʉjy, oy yʉ'ʉdyʉ triigʉ o wiinkpʉ tʉʉmt.
\v 38 Oknʉm ja Dios tmo'oy ja tʉʉmp yʉ 'yijxʉn éxtʉm yʉ'ʉ ttseky, es nidu'uk nidu'ugʉ tʉʉmp yajmo'oy ja 'yaay kyepy éxtʉm pya̱a̱dʉdʉ.
\v 39 Es nandʉ'ʉn ja̱jtpʉ dʉ'ʉn ko kyaj tʉgekyʉ yʉ nini'x tyi'igyʉty; yʉ ja̱'a̱yʉdyʉ ñini'x, tuk naxʉ'ʉ, esʉ jʉyujk añimalʉ ñini'xʉty, wiingʉ'ʉ, esʉ joon jʉyujkʉty, nan wiingʉ'ʉ, esʉ a̱jkx kʉ'xmʉty, nan wiingʉ'ʉ.
\v 40 Nan taa di'ibʉ ijtp ma̱ tsa̱jp es ma̱ naxwíñʉdʉ, per ak tʉgatsyʉ'ʉ. Wiingʉ tsyuj'a̱jtʉn ja tsa̱jpótmʉdʉ es wiingʉ tsyuj'a̱jtʉn di'ibʉ naxwiiñ ijttʉp.
\v 41 Yʉ xʉʉ jya̱j tyʉ'xʉn, wiingʉ'ʉ, es wiingʉ po'o es nan wiingʉ mʉdsa̱'a̱jʉdyʉ jya̱j tyʉ'xʉn, es extʉ ak mʉdsa̱'a̱jʉty tyʉgatsy ja jya̱j tyʉ'xʉn ak wiink.
\v 42 Nandʉ'ʉn jyaty mʉt ja o'kpʉty ko jikypyʉktʉ. Yajtá̱jʉ ja naxni'x di'ibʉ windʉgeepy, es jyikypyʉjknʉ ja nini'x di'ibʉ kyaj ñaky'oogʉt.
\v 43 Yajtá̱jʉ ja naxni'x di'ibʉ kyaj 'yóyʉty, es jyikypyʉjknʉ ja nini'x mʉdʉ mʉj'a̱jtʉn. Yajtá̱jʉ naxni'x di'ibʉ pagi'ix, es jyikypyʉjknʉ ja nini'x mʉk oy.
\v 44 Yajtá̱jʉ éxtʉmʉ oytyim di'ibʉ ja̱'a̱yʉdyʉ ñaxni'x naxwiiñʉdʉ, es jyikypyʉjknʉ ja nini'x éxtʉm 'yity tsa̱jpótm. Pʉn jaa ja naxwíñʉdʉ nini'x, nan taa ja tsa̱jpótmʉdʉ nini'x.
\p
\v 45 Dʉ'ʉnʉ dʉ'ʉn jyʉna'añ ja Diosʉ jyaaybyajtʉn: “Yʉ jawyiimbʉ yedyʉjk, Adán, oj t'axa̱jʉ ja jiky'a̱jtʉn.” Per ja óknʉmbʉ Adán, ja'a njʉna̱'a̱nʉm ja Nindsʉn'a̱jtʉm Jesukristʉ, ja'a Ja̱'a̱jʉn di'ibʉ yajkypy ja jiky'a̱jtʉn.
\v 46 Jawyiin yajmʉdáty ja naxwíñʉdʉ nini'x, es oknʉm di'ibʉ tsa̱jpótmʉdʉ nini'x.
\v 47 Ja jawyiimbʉ yedyʉjk, ja'a di'ibʉ Dios yajkoj mʉt ja nax; ja myʉmajtskpʉ yedyʉjk, ja'a di'ibʉ tsa̱jpótmʉdʉ.
\v 48 Di'ibáty ya̱ naxwiiñ njiky'a̱jtʉm, nmʉda̱jtʉm ja nini'x éxtʉm di'ibʉ mʉʉt ja Dios dyajkojy ja Adán. Ko njiky'a̱jtʉm tsa̱jpótm, nmʉda̱jtʉm ja nini'x éxtʉm tmʉdaty ja Nindsʉn'a̱jtʉm Jesukristʉ tsa̱jpótm.
\v 49 Dʉ'ʉn éxtʉm ʉdsa̱jtʉm ngʉxʉ'kʉm kyojyʉty ja Adán ya̱ naxwiiñ, nandʉ'ʉn nʉjx ngʉxʉ'kʉm éxtʉmʉ Jesukristʉ di'ibʉ tsa̱jpótm.
\p
\v 50 Di'ibʉ n'anʉʉmʉyándʉp mʉgu'ugítʉty, yʉ'ʉ tya̱a̱dʉ ko kyaj mba̱a̱t ndʉjkʉm tsa̱jpótm mʉt ja ndsu'utsy'a̱jt nba̱jk'a̱jtʉm. Ja'a ko di'ibʉ o'kp, kyaj mba̱a̱t tyʉkʉ tsa̱jpótm mʉdʉ ñaxni'x.
\v 51 Mʉdowdʉ, n'anʉʉmʉyándʉp di'ibʉ ijty kyaj yajnijáwʉ. Kyaj nidʉgekyʉ n'o'kʉm, per nidʉgekyʉ ndʉgatsa̱'a̱yñʉm
\v 52 tuk pojʉn, dʉ'ʉn éxtʉm ko nwimbi'tsʉm es n'ijxwa̱'xʉm jatʉgok, ko yajmʉdówʉt yajtukxu'uxy ja trompetʉ óknʉmbʉ. Yajtukxu'uxʉp ja trompetʉ, es ja o'kpʉty jyikypyʉ́ktʉt, es ni na̱'a̱ kyanaky'ooktʉt, es nidʉgekyʉ ndʉga̱jtsʉm di'ibáty akjiky'a̱jtʉm.
\v 53 Mʉt ko yʉ njiky'a̱jtʉn'a̱jtʉm di'ibʉ o'kp, koonʉm yʉ'ʉ tyʉgátsʉt mʉt ja jiky'a̱jtʉn di'ibʉ ni na̱'a̱ kya'oogʉt.
\v 54 Es ko yʉ njiky'a̱jtʉn'a̱jtʉm di'ibʉ o'kp tyʉgátsʉt mʉt ja di'ibʉ ni na̱'a̱ kya'eeky, net yajkuydyúnʉt éxtʉm jyʉna'añ ja Diosʉ jyaaybyajtʉn: “Ja jikypyʉjkʉn ja'a tʉ dyajkutʉgóy ja o'kʉn.”
\v 55 Es jatuk peky ma̱ jyʉna'añ: “O'kʉn, ¿ma̱ net tyam ja di'ibʉ mʉʉt tʉ mjaya''ayowa̱'a̱ñ?, ¿ma̱ net ja mdsa̱a̱tsytyu'unʉn?”
\v 56 Di'ibʉ yajkypy ja o'kʉn ja myadakʉn es xya''ayo'om, ja'a dʉ'ʉn ja pojpʉ, es ja pojpʉ myʉda̱jtypy ja mʉk'a̱jtʉn mʉt ja ana'amʉn di'ibʉ Dios ya̱jk.
\v 57 ¡Per yajja̱'a̱ygyʉda'aky ja Dios ko xymyo'oyʉm ja madakʉn mʉt yʉ'ʉgyʉjxm Nindsʉn'a̱jtʉm Jesukristʉ!
\p
\v 58 Pa̱a̱ty mʉgu'ugítʉty, panʉjxtʉ yajxón es dʉ'ʉñʉm xytyúndʉt waanʉ ni'igʉ ja Nindsʉn'a̱jtʉmʉ tyuunk, mʉt ko miits mnija̱'a̱dʉp ko kyaj ñanʉgoobʉty yʉ tadʉ tuunk di'ibʉ mduundʉp ti'igyʉ mʉt ja Nindsʉn'a̱jtʉm.
\c 16
\s Naybyudʉkʉ myiky
\p
\v 1 Tyámʉts n'adsoojʉmbíty di'ibʉts xyajtʉʉdʉp wi'ix xyajmúktʉt ja naybyudʉkʉkyʉjxm es nbutʉjkʉm ja Diosʉ jya'ayʉty di'ibʉ jap Judeeʉ ayoo jottʉgooydyʉp. Tundʉ dʉ'ʉn éxtʉm ndukni'ijxʉdʉ ma̱jatyʉ mʉbʉjkpʉtʉjk ñaymyúkʉdʉ jap ma̱ Galasyʉ ñaxwíñʉdʉ.
\v 2 Domingʉ domingʉ miidsʉty nidu'uk nidu'uk xykyoonwʉ'ʉmdʉt wi'ixʉm pʉ́n tpa̱a̱ty, es xyñikoombátʉt tadʉ naybyudʉkʉ mʉt ja'agyʉjxmʉ nmʉgu'uk'a̱jtʉm, es kʉdiibʉ jaanʉm mnaydyukjotmaydyúnʉdʉt tadʉ naybyudʉkʉ kots nja̱'tʉt.
\v 3 Kots nja̱'tʉt ma̱ miidsʉty, ta xypyʉjta̱'a̱ktʉt ja ja̱'a̱y di'ibʉ miits mdsojktʉp esʉts ʉj jap Jerusalén ngáxʉdʉts mʉt ja neky di'ibʉts nmo'oyʉp, es yajnijáwʉt pʉ́nʉ dʉ'ʉnʉty, es min dyajtsooñ ja naybyudʉkʉ di'ibʉ miits mgajxtʉp.
\v 4 Es pʉn waanʉ oy pyʉdsemy kots ʉj nandʉ'ʉn nnʉjxʉt, nʉjxtʉp yʉ'ʉjʉty mʉt ʉj.
\s Pa̱a̱blʉ tnigajxy ma̱jaty jyʉdita̱'a̱ñ
\p
\v 5 Kots nnʉjxʉt, koonʉmts nnaxa̱'a̱ñ ma̱ Masedoñʉ ñax, taanʉmts nja̱'tʉt Korintʉ.
\v 6 Wa'andsʉ da nwʉ'ʉmʉt waanʉ mʉt miits jap, o wa'andsʉ da ndim'yajna̱jxta̱'a̱yʉt tʉgekyʉ jap yʉ xux po'o; es nétʉts miits mba̱a̱t xypyudʉ́kʉdʉ ma̱ts n'aknʉjxa̱'a̱ñ óknʉm.
\v 7 Ja'a ko kyajts je'eyʉ nnʉjxa̱'a̱ñ pajt kapajtp, wʉ'ʉma̱a̱mbʉdsʉ dʉ'ʉn es n'ita̱'a̱ñ waanʉ mʉt miidsʉty, pʉn jʉna̱a̱mp ja Nindsʉn'a̱jtʉm Dios.
\v 8 Per wʉ'ʉma̱a̱mbʉts ya̱ Éfesʉ extʉ ko Pentʉkostés xʉʉ ñáxʉt,
\v 9 mʉt ko nmʉda̱jtypyʉts tu'ugʉ tu'u es 'yoybyʉdsʉ́mʉt ja Nindsʉn'a̱jtʉmʉ tyuunk, es taa may di'ibʉts xytyukmʉdsip'a̱jttʉp.
\p
\v 10 Pʉn ja̱jtp ja Timotee ma̱ miidsʉty, katʉ ti xytyuktukjotmaydyundʉ. Wa'an t'ity jotkujk, mʉt ko yʉ'ʉ ttuñ ja Nindsʉn'a̱jtʉmʉ tyuunk, dʉ'ʉn éxtʉm ʉj.
\v 11 Pa̱a̱ty katʉ miits xy'ʉxtijtʉ; ni'igʉ xypyudʉ́kʉdʉt es dyaj'yo'oyʉt ja ñʉ'ʉ tyu'u agujk jotkujk, esʉts min xykyu'ixy, mʉt ko tyámʉts n'awixy ti'igyʉ mʉt ja wiinkpʉdyʉ nmʉgu'uk'a̱jtʉm.
\p
\v 12 Yʉ nmʉgu'uk'a̱jtʉm Apolʉs, tʉts njantsyjya''anʉʉmʉ esxyʉp oj mdimku'íxʉdʉ ti'igyʉ mʉt ja nmʉgu'uk'a̱jtʉm, per kyaj ñʉjxáñ tyam. Nʉjxʉp ko ja tiempʉ 'yawátsʉñʉmʉt.
\s Ka̱jxwíjʉn esʉ ka̱jxpo'xʉn
\p
\v 13 Wijy m'íttʉt miidsʉty. Dʉ'ʉñʉm amumdu'uk jot xy'akmʉbʉ́ktʉt ja Dios. Mʉk mnaybyʉjta̱'a̱gʉdʉt. Katʉ mjotmutsk'attʉ.
\v 14 Tundʉ mʉt ja tsojkʉn tʉgekyʉ di'ibʉ mduundʉp.
\p
\v 15 Ix, mʉgu'ugítʉty, miits mnija̱'a̱dʉp ko ja di'ibʉ tsʉna̱a̱ydyʉp ma̱ ja Estéfʉnʉs jyʉʉn tyʉjk, yʉ'ʉ dʉn tim jawyiin Akayʉ ña̱a̱xóty di'ibʉ 'yaxá̱jʉdʉ ja Jesukristʉ, es yʉ'ʉjʉty tʉ tpudʉ́kʉdʉ ja nmʉmʉbʉjkpʉ'a̱jtʉm.
\v 16 Es ndsejpyʉts es miits xymyʉmʉdówdʉt yʉ'ʉjʉty, es nidʉgekyʉ di'ibáty nandʉ'ʉn pudʉjkʉdʉp mʉdʉ tya̱dʉ tuunk.
\v 17 Xondákpʉts ko tʉ myindʉ Estéfʉnʉs, Fortunatʉ esʉ Akaykʉ. Yʉ'ʉjʉty tʉ ttundʉ di'ibʉ kyaj miits oj mba̱a̱t xytyundʉ mʉt ko m'ittʉ jagam,
\v 18 yʉ'ʉjʉty tʉ dyajxonda̱'a̱ktʉts ja n'anmʉja̱'a̱n, es nandʉ'ʉn miidsʉ m'anmʉja̱'a̱nʉty. May'at windsʉ'ʉgʉdʉ dʉ'ʉmbʉ ja̱'a̱yʉty.
\p
\v 19 Ma̱jatyʉ mʉbʉjkpʉtʉjk ñaymyúkʉdʉ Asyʉ ña̱a̱xóty mduknigáxʉdʉ Dioskajxy. Akilʉ esʉ Prisilʉ, es nidʉgekyʉ di'ibáty naymyujkʉdʉp ma̱ yʉ'ʉ tyʉjkʉty, mduknigajxʉdʉp ja Dioskajxy ja Nindsʉn'a̱jtʉmgyʉjxm.
\v 20 Axá̱jʉdʉ Dioskajxy di'ibʉ nidʉgekyʉ nmʉgu'uktʉjk'a̱jtʉm mduknigajxʉdʉp. Naymyʉnánʉdʉ nixim niyam kʉjktʉgok.
\p
\v 21 Ʉj Pa̱a̱blʉ, nduknijáyʉdʉts miidsʉty yʉ ka̱jxpo'xʉn mʉdʉdsʉ ngʉ'ʉm letrʉ.
\p
\v 22 Di'ibʉ kyaj ttsoktʉ Nindsʉn'a̱jtʉm Jesukristʉ, wa'an t'itʉ ka̱jxpéky.
\p ¡Min tsojk, Nindsʉn'a̱jtʉm!
\p
\v 23 Wa'anʉ Nindsʉn'a̱jtʉm Jesukristʉ mgunu'xʉdʉ miits nidʉgekyʉ.
\v 24 Nidʉgékyʉty miits nduknigaxtʉ ndsojkʉnʉts mʉt ja Jesukristʉkyʉjxm.