\id EPH

\h ÉFESɄ
\mt Neky Di'ibʉ Pa̱a̱blʉ Tyuknigajxtʉ Ja Éfesʉ Ja̱'a̱yʉty
\c 1
\p
\v 1 Ʉj Pa̱a̱blʉ, mʉt ja'agyʉjxm ja Diosʉ tsyojkʉn xy'apostʉlʉ'átyʉts ja Jesukristʉ, ja'a njʉna̱'a̱nʉm kots tʉ xykyéxyʉts. Nduknigajxtʉptsʉ tya̱dʉ neky ja Diosʉ jya'ayʉty di'ibáty naymyujkʉdʉp ma̱ Éfesʉ ka̱jpn es di'ibátyʉ Dios myʉduundʉp oy es ti'igyʉ 'yittʉ mʉt ja Jesukristʉ.
\p
\v 2 Wa'anʉ nDios Teety'a̱jtʉm esʉ Nindsʉn'a̱jtʉm Jesukristʉ mgunu'xʉdʉ es mmo'oyʉdʉ ja agujk'a̱jt jotkujk'a̱jtʉn.
\s Kunu'xʉn mʉdʉ Kristʉ
\p
\v 3 N'ok'awda̱jtʉm ja Dios, ja Nindsʉn'a̱jtʉm Jesukristʉ Tyeety, mʉt ko tʉ xymyo'oyʉm tʉgekyʉ kunu'xʉn di'ibʉ ijtp tsa̱jpótm mʉt yʉ'ʉgyʉjxm ko ti'igyʉ n'ijtʉm mʉdʉ Nindsʉn'a̱jtʉm Jesukristʉ.
\v 4 Jékyʉp ma̱ naty kyajnʉmʉ naxwíñʉdʉ kyojy, Dios tʉ naty xywyin'ijxʉm es xy'u'unk'ata̱'a̱nʉm ja'agyʉjxm ko n'ijtʉm ti'igyʉ mʉt ja Kristʉ, es dʉ'ʉn n'ijtʉm ma̱ Dios wa̱'a̱ts es kyajpʉ nbojpʉ'a̱jtʉm.
\v 5 Mʉt ja tsyojkʉngyʉjxm oj xytyuknibʉjtákʉm extʉ jékyʉp, es xy'axá̱jʉm éxtʉmʉ 'yu'ungʉty mʉt yʉ'ʉgyʉjxmʉ Jesukristʉ.
\v 6 Pa̱a̱ty mʉdʉ tya̱a̱dʉ, dʉ'ʉñʉm n'awda̱jtʉm ja Dios mʉt ja mʉj may'a̱jtʉn di'ibʉ xytyu'unʉm mʉt ja'agyʉjxm ja 'yU'unk Jesús, di'ibʉ jyantsytsyejpy.
\v 7 Mʉt ko Dios xytsyojkʉm ni'igʉ, pa̱a̱ty oj xyajtsókʉm ja'agyʉjxm ko 'ye'ky ja Jesukristʉ, es dʉ'ʉn tme'xy ja nbojpʉ'a̱jtʉm,
\v 8 es dʉ'ʉn ja Dios xytyuk'nijáwʉdʉts yʉ tsyojkʉn jantsy mʉj, kots tʉ xymyo'oydyʉ tʉgekyʉ wijy'a̱jtʉn esʉ jaygyujkʉn,
\v 9 es tʉ xytyuknijáwʉdʉts di'ibʉ ijty kyayajnijáwʉ di'ibʉ yʉ'ʉ tsyejpy, es tʉ ttuknibʉjta̱a̱gʉ nwinma̱'a̱ñóty di'ibʉ yʉ'ʉ tyunaampy.
\v 10 Yʉ'ʉ dʉ'ʉn di'ibʉ tyuknibʉjtákʉ ko Kristʉ t'ana'amʉt tʉgekyʉ di'ibʉ ijtp tsa̱jpótm es di'ibáty ijtp naxwiiñ. Dios yʉ'ʉ dʉ'ʉn tyuknibʉjtákʉ es yajkuydyúnʉt ko tpa̱a̱dʉt ja tiempʉ.
\p
\v 11 Ja'agyʉjxm ko ti'igyʉ n'ijtʉm mʉdʉ Kristʉ, pa̱a̱ty ja Dios oj xywyin'ijxʉm jékyʉp es tpʉjtáky es n'ijtʉm ja'a mʉʉt, di'ibʉ tyiimpy tʉgekyʉ éxtʉm t'oyjyawʉ.
\v 12 Dʉ'ʉn ttuuñ ko ʉʉdsʉty, di'ibʉ jawyiin ja Kristʉ myʉbʉjktʉ, njiky'áttʉt wi'ixʉ Dios awdaty 'yítʉt ko tmʉdaty ja mʉj'a̱jtʉn.
\v 13 Nandʉ'ʉn ja Dios ttuuñ mʉt miidsʉty. Ko miits xymyʉdoodʉ ja oybyʉ ayuk di'ibʉ ñimadyakypy ja nitsokʉn, pes net xymyʉbʉjktʉ ja Kristʉ, es ja Dios m'axá̱jʉdʉ éxtʉmʉ jya'ay es mmooyʉdʉ miidsʉty ja Espíritʉ Santʉ di'ibʉ naty tʉ twa̱nda'aky.
\v 14 Es mʉt ko Dios mmooyʉdʉ ja Espíritʉ Santʉ, yʉ'ʉ mʉʉt ya'ixy ko miits mja̱'a̱y'a̱jtʉdʉp ja Dios. Pes ja Espíritʉ Santʉ yʉ'ʉ dʉ'ʉn éxtʉm tu'ugʉ ijxwʉ'ʉmʉn jawyiimbʉ, es dʉ'ʉn tyʉydyʉkʉ ko Dios tkuydyuna̱'a̱ñ di'ibáty tʉ twa̱nda'aky, es dʉ'ʉn awdaty 'yítʉt ko dʉ'ʉñʉm tmʉdaty ja mʉj'a̱jtʉn.
\s Pa̱a̱blʉ kya̱jxta'aky es tja̱'a̱ygyʉda'aky ja Dios
\p
\v 15 Pa̱a̱ty kots oj nnijawʉ ko miits tʉ xy'axá̱jʉdʉ ja Kristʉ es ko xytsyoktʉ ja di'ibátyʉ Dios jya'ay'ajtypy,
\v 16 dʉ'ʉñʉmts nja̱'a̱ygyʉda'aky ja Dios miitskyʉjxmʉty, njamyejtsypyʉts miits kots nga̱jxta'aky.
\v 17 N'amdeebyʉts ja Nwindsʉn'a̱jtʉm Jesukristʉ Dyios, ja Dios Teety di'ibʉ ni'igʉ mʉj'a̱jtʉn myʉda̱jtypy, es mmo'oyʉdʉt ja Espíritʉ Santʉ di'ibʉ yajkypy ja wijy'a̱jtʉn esʉ ja̱'a̱y dyajtuknijáwʉt ja tʉy'a̱jtʉn, dʉ'ʉn miits ni'igʉ oy xy'ixy'áttʉt ja Dios Teety.
\v 18 N'amdeebyʉts ja Dios nandʉ'ʉn es tkuja̱j tkudʉ'xʉt yʉ mjot mwinma̱'a̱ñʉty, es mduknijáwʉdʉt di'ibʉ dʉn mbátʉdʉp ko yʉ'ʉ tʉ mwówʉdʉ es mja̱'a̱y'ata̱'a̱nʉdʉ. Wa'an mduknijáwʉdʉ ja kuma̱'a̱ñʉ mʉjpʉ es oy di'ibʉ Dios pyʉjke'kypy mʉt ja di'ibáty 'yaxá̱jʉdʉp ja Jesús.
\v 19 Wa'an yʉ'ʉ mdukjaygyúkʉdʉ ko yʉ Diosʉ myʉk'a̱jtʉn kyaj tmʉdaty ja kyugʉjxʉn, ja'a ko yʉ'ʉ yajtiimpy tʉgekyʉ tya̱dʉ mʉk'a̱jtʉn ma̱ ʉdsa̱jtʉm ko nmʉbʉjkʉm ja Jesukristʉ,
\v 20 es nan ja'ayʉmʉ tadʉ mʉk'a̱jtʉn di'ibʉ ya'ijxʉ ko Jesukristʉ dyajjikypyejky jatʉgok es dyajnaxwe'tsy 'yaga̱'a̱ñdsyoo tsa̱jpótm.
\v 21 Dios pyʉjták ja Jesús es tniWindsʉn'átʉt tʉgekyʉ yʉ mʉk'a̱jtʉn, kutujkʉn esʉ madakʉn, es ja Jesús dʉ'ʉn 'yana'amʉt kyaj jyatyimtyámyʉty, nandʉ'ʉn winʉ xʉʉ winʉ tiempʉ.
\v 22 Pes dʉ'ʉn ja Dios tmooy ja kyutujkʉn ja Kristʉ ma̱ tʉgekyʉ di'ibʉ ijtp oymya̱a̱ty, es nandʉ'ʉn tpʉjtáky ja Kristʉ es tnigopk'átʉt ja mʉbʉjkpʉtʉjk.
\v 23 N'okpʉjtákʉm ko yʉ Kristʉ dʉ'ʉn éxtʉm ja kʉba̱jk di'ibʉ wyijts'ye'epy ja nini'x, es dʉ'ʉn ja mʉbʉjkpʉtʉjk éxtʉm ja nini'x. Myʉda̱jtypy ja Kristʉ nidʉgekyʉ ja mʉbʉjkpʉtʉjk es ijtp ma̱ tʉgekyʉ it luga̱a̱r.
\c 2
\s Dios myay'a̱jtʉngyʉjxmʉ ja̱'a̱y ñitse'eky
\p
\v 1 Dʉ'ʉn miidsʉdyʉ naty éxtʉmʉ o'kpʉty mʉt yʉ'ʉgyʉjxm ko kyaj ja Dios xymyʉmʉdoodʉ es mbojpʉtuundʉ,
\v 2 xypyaduundʉ naxwíñʉdʉ ja̱'a̱yʉ wyinma̱'a̱ñʉty es xypyanʉjxtʉ ñʉ'ʉ tyu'u ja mʉjku'u di'ibʉ 'yane'empy nidʉgekyʉ di'ibʉ kyajpyʉm tmʉmʉdoy ja Dios.
\v 3 Nidʉgekyʉ ʉdsa̱jtʉm nandʉ'ʉn tʉʉyʉp njiky'a̱jtʉm éxtʉmʉ taadʉty, es oj njiky'a̱jtʉm extʉm jyʉnandʉ ja ngʉ'ʉm winma̱'a̱ñ es ndu'unʉm di'ibʉ tsyojktʉp ja nnini'x'a̱jt ngʉba̱jk'a̱jtʉm. Nja''ami'in nja''aja̱jtʉm es xyñitʉjkʉm yʉ tʉydyu'unʉn di'ibʉ Dios yajkypy, ti'igyʉ mʉdʉ taadʉty.
\v 4 Per ja Dios jyantsymyʉda̱jtypy ja mʉj pa''ayo'on es nʉgoo oj xyjantsytsyojkʉm,
\v 5 pa̱a̱ty, oyʉ naty nja'ijtʉmbʉ éxtʉmʉ o'kpʉ mʉt yʉ'ʉgyʉjxmʉ nbojpʉ'a̱jtʉm, xymyo'oyʉm ja njiky'a̱jtʉn'a̱jtʉm ti'igyʉ mʉt ja Kristʉ. Pes mʉt ja tsyojkʉngyʉjxm esʉ pya''ayo'on ja Dios tʉ myajnitso'ogʉdʉ.
\v 6 Es ko n'axá̱jʉm ja Kristʉ éxtʉmʉ nYajnitsokpʉ'a̱jtʉm, Dios pyʉjtákypy éxtʉm xyajjikypyʉjkʉm ti'igyʉ mʉt ja Kristʉ es xya'ijtʉm mʉʉt tsa̱jpótm.
\v 7 Tya̱a̱dʉ ttuuñ es dya'íxyʉty winʉ xʉʉ winʉ tiempʉ ko nʉgoo xyjantsytsyojkʉm mʉt ko dyaky ja 'yoyjyot mʉt yʉ'ʉgyʉjxmʉ Jesukristʉ.
\v 8 Ja'a ko Dios may'a̱jtʉn mdu'unxʉdʉ, pa̱a̱ty mnitso'oktʉ mʉbʉjkʉngyʉjxm, kyaj ja'agyʉjxm di'ibʉ mduundʉ o mwinma̱a̱ydyʉ, Dios namay'a̱jtʉngyʉjxmʉ'ʉ dʉ'ʉn.
\v 9 Pa̱a̱ty kyaj ni wi'ix tsoo mba̱a̱t ngamʉj ngapátʉm, mʉt ko ja nitsokʉn kyaj nmʉda̱jtʉm ja'agyʉjxm ko tii ʉdsa̱jtʉm ndu'unʉm, yʉ'ʉ taadʉ ñayajkypy ja Dios.
\v 10 Mʉt ko Dios yʉ'ʉ dʉ'ʉn oj xyajkójʉm es yʉ'ʉ dʉ'ʉn tyuknibʉjtákʉ ko ʉdsa̱jtʉm, ti'igyʉ mʉt ja Kristʉ, njiky'a̱jtʉm tu'ugʉ jiky'a̱jtʉn ja oybyʉ, dʉ'ʉn éxtʉmʉ Dios tʉ xytyuknibʉjtákʉm.
\s Agujk'a̱jt jotkujk'a̱jtʉn Kristʉkyʉjxm
\p
\v 11 Miits pʉ́nʉty kyaj 'yisraelítʉty, “kyaj tsíkyʉty” mdíjʉdʉ pʉ́nʉty naydyíjʉdʉp “tsíkyʉty”, pʉ́nʉty yajtsujktʉp waanʉ ma̱ ja yedyʉjk'a̱jtʉn\f 2:11 Ix Lukʉs 1:59. \f*.
\v 12 Jamyatstʉ ko tʉʉyʉp mga'ijttʉ Kristʉ mʉʉt, kyaj 'yity mba̱a̱dʉdʉ ja kajxy'átypyʉ ko Dios ja wa̱ndakʉn dyajwe'emy mʉdʉ israelítʉty. Dʉ'ʉn ijty miidsʉty ya̱ naxwiiñ, kyaj ijty ja Dios xy'ixy'attʉ es ni ti ijty xykyajʉjp'íxtʉ.
\v 13 Miidsʉty di'ibʉ naty mʉjagam'a̱jttʉp ja Dios, tyam m'ittʉ ti'igyʉ mʉdʉ Jesukristʉ; ja Kristʉ, mʉt ja ñe'pyñgyʉjxm tʉ myajmínʉdʉ wingón ma̱ Dios.
\v 14 Kristʉ yʉ'ʉ dʉ'ʉn yajti'igyʉ di'ibʉ israelitʉ es di'ibʉ kyaj 'yisraelítʉty, es dʉ'ʉn tyam n'ijtʉm tuk ka̱jpn je'eyʉ. Mʉt ja kyʉ'ʉm nini'x Kristʉ yajjʉgák ja naymyʉdsip'a̱jtʉk di'ibʉ naty nmʉda̱jtʉm.
\v 15 Kristʉ yajkugʉjxʉ tʉgekyʉ ja israelitʉ 'yana'amʉn es ja kyubojkʉn. Dʉ'ʉn ttuuñ es ja majtsk naxpʉ ja̱'a̱yʉty tyi'igʉt mʉt yʉ'ʉ kʉ'ʉm, es dʉ'ʉn dyajxeemy ja naymyʉdsip'a̱jtʉk.
\v 16 Mʉt ko Kristʉ 'ye'ky kruuzkʉjxy, ja'a oj dyajkéxy dyajnáxy ja tsip, es dyajnaymyʉ'oybyʉjkʉdʉ di'ibʉ israelítʉty es di'ibʉ kyaj 'yisraelítʉty.
\p
\v 17 Dʉ'ʉn ja Kristʉ dyajmiiñʉ tya̱dʉ oybyʉ ayuk ma̱ yʉ ti'igyʉ'a̱jtʉn ma̱ miidsʉty di'ibʉ naty mʉjagam'a̱jttʉp ja Dios, es nandʉ'ʉn ʉʉdsʉty, israelítʉty di'ibʉ ijttʉbʉ naty wingón ma̱ ja Dios.
\v 18 Es tyam nidʉgekyʉ ʉdsa̱jtʉm, dʉ'ʉn éxtʉm di'ibʉ kyaj 'yisraelítʉty es di'ibʉ israelitʉ, nmʉda̱jtʉm ja Espíritʉ Santʉ es mba̱a̱t njo'omʉm Dios Teety wyindum mʉt ko n'ijtʉm ti'igyʉ mʉdʉ Kristʉ.
\v 19 Pes mʉt yʉ'ʉ tyam miits mganakyjyagam'ittʉ ma̱ Dios, ti'igyʉ m'ittʉ mʉt ja Diosʉ jya'ayʉty éxtʉm pʉ́nʉty tsʉna̱a̱ydyʉp tuk jʉʉn tuk tʉjk.
\v 20 Dʉ'ʉn miidsʉty éxtʉm tu'ugʉ tʉjk di'ibʉ yajpojtsʉ'kp ma̱ yʉ apóstʉlʉty esʉ Diosʉ kyuga̱jxpʉ ñikʉjxmʉty, dʉ'ʉn yʉ'ʉjʉty éxtʉm ja potsy'ʉjxʉn, es ja Jesukristʉ yʉ'ʉ dʉ'ʉn éxtʉm ja mʉj tsa̱a̱ di'ibʉ mya̱jts'ijttaapy tʉgekyʉ ja potsy.
\v 21 Pesʉ Jesukristʉ yʉ'ʉ dʉ'ʉn di'ibʉ myʉdʉnaapy ja potsy extʉ ko ja potsy 'yabátʉt tu'ugʉ tʉjk di'ibʉ wa̱'a̱ts es ma̱ ja Dios tsyʉʉnʉ.
\v 22 Pa̱a̱ty mba̱a̱t njʉna̱'a̱nʉm es n'okpʉjtákʉm tu'ugʉ ijxpajtʉn. Ko miits m'ittʉ ti'igyʉ mʉt ja Kristʉ, dʉ'ʉn miidsʉty éxtʉm ja tsa̱a̱ di'ibʉ ja Kristʉ yajtiimpy ma̱ ja tʉjk tkojy ma̱ Dios tsyʉʉnʉ Espíritʉ Santʉkyʉjxm.
\c 3
\s Pa̱a̱blʉ tyuunk ma̱ ja mʉbʉjkpʉtʉjk
\p
\v 1 Pa̱a̱tykyʉjxm ʉj Pa̱a̱blʉ, n'ítyʉts tsimy mʉt yʉ'ʉgyʉjxmʉ Jesukristʉ, es xytyuk'oy'áttʉt miidsʉty di'ibʉ kyaj 'yisraelítʉty.
\p
\v 2 Pes tʉy'a̱jtʉnʉts njawʉ ko tʉ xymyʉdowdʉ ko Diósʉts ja may'a̱jtʉn xytyu'unxʉ esʉts tʉ xytyuknipeky es miits n'awánʉdʉt ja Diosʉ 'yayuk.
\v 3 Dios ya'ijxʉ di'ibʉ tyuknibʉjtákʉ di'ibʉ ijty kyayajnijáwʉ esʉ Diósʉts xytyuknija̱'a̱jʉts ʉj, éxtʉm waanʉ tʉ n'awánʉdʉ ya̱ nekykyʉjxm,
\v 4 es ko xykya̱jxtʉt, mba̱a̱t xypyʉktʉ kwentʉ kots ʉj nnijawʉ ja Kristʉ jya'a di'ibʉ ijty kyaj yajnijáwʉ.
\v 5 Es di'ibʉ ijty kyayajnijáwʉ, na̱a̱mnʉm ja Espíritʉ Santʉ tʉ ttuk'ixtʉ ja Kristʉ 'yapóstʉlʉty esʉ kyuga̱jxpʉty.
\v 6 Yʉ'ʉ dʉ'ʉnʉ tya̱a̱dʉ: ko mʉt yʉ'ʉgyʉjxmʉ tadʉ oybyʉ ayuk ja ja̱'a̱y kyaj 'yisraelítʉty di'ibáty 'yaxá̱jʉdʉp ja Kristʉ, 'yaxá̱jʉdʉp nandʉ'ʉmbʉ ja kuma̱'a̱ñ éxtʉm ja di'ibʉ israelítʉty. Es mʉt nidʉgekyʉ di'ibʉ 'yaxá̱jʉdʉp ja Kristʉ, Dios tʉ pyʉjta̱'a̱gʉdʉ nandʉ'ʉn éxtʉm tuk pedazʉ ja Kristʉ ñini'x, ja'a njʉna̱'a̱nʉm ko Dios tʉ yajti'igyʉty mʉt ja Kristʉ. Pa̱a̱ty nandʉ'ʉn yajwa̱'xtʉp mʉt ja israelítʉty ja kuma̱'a̱ñ di'ibʉ Dios wya̱ndak mʉt ja Kristʉ.
\p
\v 7 Diósʉts xytyuk'ana'am esʉts nga̱jxwa̱'xʉdʉ tya̱dʉ oybyʉ ayuk, es xymyooyʉts ja madakʉn esʉts ndúnʉt.
\v 8 Es óyʉts ʉj ni ti ngatsoo'a̱jtpʉ mʉt oytyim pʉ́nʉty di'ibʉ pyanʉjxtʉp ja Kristʉ, Diósʉts tʉ xytyukkʉdʉkʉ esʉts nga̱jxwa̱'xʉt ma̱ yʉ di'ibʉ kyaj 'yisraelítʉty, ja di'ibʉ ni pʉ́n mba̱a̱t tkanija̱'a̱dya'ay.
\v 9 Diósʉts xytyuknija̱'a̱dʉp es ndukjaygyúkʉdʉts wa̱'a̱ts nidʉgékyʉty ja ja̱'a̱yʉdyʉ tadʉ di'ibʉ ijty kyayajnijáwʉ, di'ibʉ myʉda̱jtypy pʉjke'eky ma̱ naty kyajnʉm kyojy ja naxwíñʉdʉ, es extʉ tyam yajnija̱'a̱dsyooñ.
\v 10 Es ko Dios dʉ'ʉn ttuuñ, mba̱a̱t mʉbʉjkpʉtʉjkkyʉjxm tnijáwʉdʉ pʉ́nʉty myʉda̱jttʉp ja madakʉn es ja kutujkʉn tsa̱jpótm, ko Dios myʉda̱jtypy mayñax ja wijy'a̱jtʉn ma̱ tʉgekyʉ di'ibʉ ijtp.
\v 11 Dʉ'ʉn ja Dios tkuydyuuñ ma̱ yʉ Nindsʉn'a̱jtʉm Jesukristʉ, di'ibʉ naty tʉ ttuknibʉjta̱a̱gʉ ma̱ naty kyajnʉmʉ naxwíñʉdʉ kyojy.
\v 12 Ja'a ko nmʉbʉjkʉm ja Jesukristʉ es xyja'ay'a̱jtʉm, mba̱a̱t nmʉwingo'onʉm ja Dios amumdu'uk jot.
\v 13 Nmʉnu'xtáktʉp es kʉdiibʉ miits mdsipka'axtʉt mʉt kots ʉj yam n'ayoy ja'agyʉjxm kots nga̱jxwa'xy ja oybyʉ ayuk ma̱ yʉ di'ibʉ kyaj 'yisraelítʉty. Mbátʉdʉp miidsʉty es mjotkujk'áttʉt, ja'a kots ʉj n'ayoy es oy mwʉ'ʉmdʉt mʉdʉ Dios.
\s Kristʉ tsyojkʉn
\p
\v 14 Pa̱a̱dyʉts nnaygyoxtʉna̱a̱ydya'agyʉty Dios Teety wyinduuy,
\v 15 di'ibʉ yajkoj tʉgekyʉ di'ibʉ ijtp tsa̱jpótm es naxwiiñ.
\v 16 N'amdeebyʉts ja Dios Teety es mʉt ja mʉj'a̱jtʉn di'ibʉ ni'igʉ myʉda̱jtypy, es Jya̱'a̱jʉngyʉjxm mmo'oyʉdʉt ja mʉk'a̱jtʉn,
\v 17 es mʉt ko miidsʉty tʉ xy'axá̱jʉdʉ ja Kristʉ éxtʉmʉ Yajnitsókpʉ, n'amdeebyʉts es ja Kristʉ 'yítʉt winʉ xʉʉ winʉ tiempʉ mjodoty winma̱'a̱ñótyʉty. Dʉ'ʉn miits xymyʉdáttʉt ja tsojkʉn, éxtʉm ti tukjijpyʉ 'yity, kyaj yi'xy.
\v 18 N'amdeepy nbʉjktseebyʉts es miidsʉty, ti'igyʉ mʉt nidʉgekyʉ ja Diosʉ jya'ayʉty, mba̱a̱t xyñijáwʉdʉ di'ibʉ dʉ'ʉn yeñ, wooñ, kʉjxm es kʉk ja Kristʉ tsyojkʉn,
\v 19 es xyñijáwʉdʉt tadʉ tsojkʉn, di'ibʉ byeen ni'igʉ myʉ́jʉty es kyaj mba̱a̱t njaygyujkʉtya'ayʉm, es dʉ'ʉn Dios kexy ka'pxy jiky'átʉt ma̱ miidsʉty.
\p
\v 20 Ja Dios, di'ibʉ myʉda̱jtypy ja mʉk'a̱jtʉn es ttúnʉt waanʉ ni'igʉ kʉdiinʉm di'ibʉ ʉdsa̱jtʉm n'amdo'om es nwinma̱'a̱yʉm, dʉ'ʉn ttúnʉt mʉt ja myʉk'a̱jtʉn di'ibʉ tuump ma̱ ʉdsa̱jtʉm.
\v 21 Wa'an ja'a mʉbʉjkpʉtʉjkkyʉjxm esʉ Kristʉ Jesuskyʉjxm 'yity mʉjjáwʉ jʉnʉjx najtsnʉjxʉ es winʉ xʉʉ winʉ tiempʉ. Wa'an dʉ'ʉnʉty.
\c 4
\s Ti'igyʉ nnayya'ijtʉm Espíritʉ Santʉkyʉjxm
\p
\v 1 Kom ʉj tsimyjya'ay'a̱jtpʉts mʉt yʉ'ʉgyʉjxm kots nmʉdúñ ja Nindsʉn'a̱jtʉm, ʉj nmʉnu'xtáktʉpts miits es mjiky'áttʉt éxtʉm ja Dios ttseky, mʉt ko Dios tʉ myáxʉdʉ es mjiky'áttʉt dʉ'ʉn.
\v 2 Tuda'aky'áttʉ es oyjya'ay'áttʉ, es mʉdattʉ ma'xtujkʉn mʉt ja wiinkpʉty. Naybyudʉ́kʉdʉ nixim niyam mʉt ja oyjyotkyʉjxm.
\v 3 Ʉxta̱'a̱ydyʉ es xymyʉdáttʉt ja ti'igyʉ'a̱jtʉn di'ibʉ ja Espíritʉ Santʉ yajkypy, es jiky'attʉ jotkujk nixim niyam.
\v 4 Ti'igyʉ nnini'x'a̱jtʉm mʉdʉ Kristʉ es ti'igyʉ je'eyʉ yʉ Espíritʉ Santʉ, dʉ'ʉn éxtʉm ti'igyʉ ja awijx jʉjp'ijxʉn di'ibʉ Dios xytyukniwo'om,
\v 5 ti'igyʉ Nindsʉn'a̱jtʉm, ti'igyʉ nʉbajtʉn, ti'igyʉ mʉbʉjkʉn, es
\v 6 ti'igyʉ Dios Teety di'ibʉ nWindsʉn'a̱jtʉm nidʉgekyʉ ʉdsa̱jtʉm es tyuñ ma̱ nidʉgekyʉ ʉdsa̱jtʉm, es jyiky'aty ma̱ ʉdsa̱jtʉm nidu'uk nidu'uk.
\p
\v 7 Tʉ Kristʉ xymyo'oyʉm nidu'uk nidu'uk ja madakʉn éxtʉm ttseky.
\v 8 Pa̱a̱ty jyʉna'añ ja Diosʉ jyaaybyajtʉn:
\q Ko pyatʉjkʉ tsa̱jpótm, tmʉnejxy di'ibʉ naty dʉ'ʉn éxtʉmʉ tsyimyjya'ay,
\q es tmooy ja madakʉn ja ja̱'a̱yʉty.
\p
\v 9 Mba̱a̱t nnayyajtʉ'ʉm: “¿Ti 'yandijpyʉ tadʉ ayuk tsya̱jpajnʉ?” Pes ja'a xytyukjaygyujkʉm ko jawyiinʉ naty tʉ kyʉda'aky.
\v 10 Es tadʉ di'ibʉ kʉdak, yʉ'ʉ nandʉ'ʉn di'ibʉ óknʉm patʉjkʉ tim kʉjxm jam tsa̱jpótm es 'yítʉt ma̱ tʉgekyʉ di'ibʉ ijtp.
\v 11 Kristʉ kʉ'ʉm di'ibʉ myooyʉ tya̱dʉ madakʉn yʉ tya̱dʉ ja̱'a̱yʉty, tmooy na̱a̱k es 'yapostolʉ'áttʉt, wiinkpʉ di'ibʉ kya̱jxwa̱'xtʉp ja Diosʉ 'yayuk, wiinkpʉ di'ibʉ ñʉ'ʉmooy tyu'umooydyʉp ja ja̱'a̱yʉty, wiinkpʉ di'ibʉ ja mʉbʉjkpʉtʉjk 'yijx'ijt kywentʉ'a̱jttʉp es dya'ʉxpʉktʉ.
\v 12 Dʉ'ʉn ttuuñ es Kristʉ t'ʉxkujkʉdya'ayʉt nidʉgekyʉ ja Diosʉ jya'ayʉty, es dʉ'ʉn yajxón tmʉdúnʉt di'ibʉ ti'igyʉ ijttʉp mʉt ja Kristʉ,
\v 13 es dʉ'ʉn ʉdsa̱jtʉm nwʉ'ʉmʉm ti'igyʉ ma̱ ja nmʉbʉjkʉn'a̱jtʉm es n'ixy'a̱jtʉm yajxón ja Diosʉ 'yU'unk, es nmʉyújʉm es nmʉdu'unʉm ja Dios éxtʉm ja Kristʉ ttuuñ.
\v 14 Kyaj nnakyñaybyʉjtákʉm ʉna̱'ku'ungʉn di'ibʉ jana̱a̱m jatsojk yajtʉga̱jtsypy ja wyinma̱'a̱ñ mʉt ja wiinkpʉ ʉxpʉjkʉn. Pes di'ibʉ dʉ'ʉn tyuundʉp, dʉ'ʉn éxtʉmʉ posta̱'a̱gʉn di'ibʉ ja poj yajnʉjxʉp oytyim ma̱a̱ty, mʉt ko ñayyákyʉty esʉ tadʉ andákpʉty tyuk'ʉxpʉ́kʉdʉt éxtʉm oy tsujpʉ di'ibʉ kyaj tyʉy'a̱jtʉnʉty.
\v 15 Nik ni'igʉ ʉdsa̱jtʉm nnaydsyojkʉm nixim niyam, nmadyákʉm yʉ'ʉyʉ ja tʉy'a̱jtʉn es nyaj'ya'kʉm ja nmʉbʉjkʉn'a̱jtʉm ko n'ijtʉm ti'igyʉ mʉdʉ Kristʉ di'ibʉ ijtp éxtʉm ja nini'xʉ kyʉba̱jk.
\v 16 Kristʉkyʉjxm ñaybyudʉ́kʉdʉ ja mʉbʉjkpʉtʉjk es ti'igyʉ 'yittʉ éxtʉm tu'uk amuum nini'x; es ko ja mʉbʉjkpʉtʉjk tyundʉ di'ibʉ oy, net myʉjpʉjta̱'a̱gʉdʉ mʉbʉjkʉngyʉjxm es dya̱jmʉjtʉ́kʉdʉ ja naydsyokʉ.
\s Jembyʉ jiky'a̱jtʉn ko Kristʉ mʉʉt n'ijtʉm
\p
\v 17 Nduk'ʉxpʉktʉ es nduk'ana'amdʉ es oy xykyuydyúndʉt di'ibʉ yam n'anma̱a̱ydyʉp. Kyaj xyñakypyanʉjxtʉt ja kyostúmbrʉty es ja wyinma̱'a̱ñʉdyʉ taadʉty di'ibʉ kyajpʉ Dios tmʉdúñ, mʉt ko ni ti tkatsooty tadʉ di'ibʉ jaayʉm tyuundʉp.
\v 18 Di'ibáty kuydyu'unxʉdʉp kubi'its ku'ook yʉ tadʉ winma̱'a̱ñʉty, tadʉ ja̱'a̱yʉty nʉgoo 'yokjantsykyujuun'áty'a̱jnʉdʉ, kyaj kyajxyjyaygyúkʉdʉ es kyaj ttuktʉ́kʉdʉ tadʉ jiky'a̱jtʉn di'ibʉ Dios yajkypy,
\v 19 nʉgoo 'yokjantsytsyoydyu'unduk'a̱jnʉdʉ es oytyiity t'aduunwinnáxtʉ, ttundʉ oytyim tiity di'ibʉ kyaj 'yóyʉty, es kyaj ñay'aguwítsʉty.
\v 20 Per ja Kristʉ kyaj mduk'ʉxpʉjkʉdʉ es dʉ'ʉn mjiky'áttʉt,
\v 21 pes miits mmʉdoodʉ di'ibʉ yʉ'ʉ tyuk'ʉxpʉjk, es dʉ'ʉn xyjaygyujkʉdʉ wi'ixʉ dʉ'ʉn ja tʉy'a̱jtʉn ma̱ Jesús.
\v 22 Pa̱a̱ty, éxtʉm ja ja̱'a̱y ñayñijéñʉty es tnasjʉbipʉ wyitʉ pu'utypyʉ o di'ibʉ kyaj ñakytyúñ, mastu'uttʉ miidsʉty wi'ix tʉ mjiky'attʉ mʉdʉ m'axʉk adsojkʉnʉty di'ibʉ mnaydyukwin'ʉ'ʉnʉdʉ, pes myajtʉgooyʉnʉbʉ natyʉ m'axʉk kostumbrʉ.
\v 23 Nayyákʉdʉ es ja Dios mmo'oyʉdʉt ja jembyʉ jot winma̱'a̱ñ,
\v 24 es éxtʉm ja ja̱'a̱y ko tsyiida̱'a̱y es ttuktʉkʉ ja wyitʉ jembyʉ es wa̱'a̱ts, nandʉ'ʉn padu'udʉ́kʉdʉ ja jembyʉ jiky'a̱jtʉn di'ibʉ Dios yajkoj ko ñayyajnikojtútʉ, es ya'íxʉdʉ yʉ jembyʉ jiky'a̱jtʉn ja'agyʉjxm ko mjiky'attʉ wa̱'a̱ts es tʉy'a̱jtʉn mʉʉt.
\p
\v 25 Katʉ mnaky'anda̱'a̱ktʉ, nik madya̱'a̱ktʉ tʉy'a̱jtʉn nixim niyam, mʉt ko nidʉgekyʉ nyajti'igyʉm, éxtʉm mba̱a̱t njʉna̱'a̱nʉm tu'uk je'eyʉ nini'x di'ibʉ Kristʉ ñigʉba̱jk'a̱jtypy.
\p
\v 26 Pʉn myajjot'ambʉjkʉdʉp, éxkʉm mʉt yʉ'ʉ mbekykya̱'a̱. Katʉ xʉnaxy m'ákʉdʉ.
\v 27 Katʉ xylyuga̱a̱rmo'oy yʉ mʉjku'ugópk es mmʉmada̱'a̱gʉdʉt.
\p
\v 28 Di'ibʉ ma'tsp, kyaj 'yokma'tsnʉt, wa'an oy ttuñ es tmʉdátʉt tii es tpudʉ́kʉt di'ibʉ jam tʉgoy'a̱jtxʉdʉp.
\p
\v 29 Katʉ mgo'oy'ʉ́w mgo'oygya̱jxtʉ, je'eyʉ ka̱jxmadya̱'a̱ktʉ di'ibʉ yajmʉjwiin yajkajaajʉp ja myʉbʉjkʉn pʉ́nʉty myʉdoodʉp, es ttuk'oy'átʉt.
\v 30 Kyaj xyajmáy xyajta̱jtʉt ja Diosʉ 'yEspíritʉ Santʉ, pes ja Dios tʉ tpʉjta'aky ma̱ miidsʉty éxtʉmʉ syeyʉ es m'ijxwʉ'ʉmʉdʉt éxtʉm mja'a'átʉdʉ, es dʉ'ʉn myajtu'ukmujkta̱'a̱yʉdʉt nidʉgekyʉ di'ibáty jya'a'a̱jtypy ma̱ naty mmo'oya̱'a̱nʉdʉ tukmukʉ ja nitsokʉn.
\p
\v 31 Yajjʉga'aktʉ tʉgekyʉ m'akʉ, tʉgekyʉ mjotma̱'tʉn, tʉgekyʉ mni'o'on es tʉgekyʉ oytyim di'ibʉdyʉ axʉk'a̱jtʉn.
\v 32 Oyjya'ay'áttʉ es naymyʉma'xtúkʉdʉ nixim niyam. Naybyojkpʉma'xʉdʉ nixim niyam, dʉ'ʉn éxtʉm ja Dios oj mbojpʉma'xʉdʉ miits mʉt yʉ'ʉgyʉjxm ja Kristʉ.
\c 5
\s Wi'ix jyiky'áttʉt ja Diosʉ 'yu'ungʉty
\p
\v 1 Mʉt ko miits m'u'unk'átʉdʉ Dios, jiky'attʉ éxtʉm yʉ'ʉ ttseky.
\v 2 Naydsyókʉdʉ nixim niyam, dʉ'ʉn éxtʉm ja Kristʉ oj xytsyojkʉm es ñayya̱jkʉ ʉdsa̱jtʉmgyʉjxm éxtʉm tu'ugʉ borreegu'unk yaj'yáky windsʉ'kʉn ma̱ Dios, es mʉt yʉ'ʉ xyajpojpʉnitʉgo'oyʉm.
\p
\v 3 Ja'a ko miidsʉty ja Dios mja̱'a̱y'átʉdʉ, éxkʉm ko pʉ́n mnimadya̱'a̱gʉdʉ tʉy'a̱jtʉn ko ta miidsʉty nidu'uk di'ibʉ mʉ'induundʉp, o wiingátypyʉ axʉk'a̱jtʉn, o ko miits m'adsojktʉp.
\v 4 Katʉ mgo'oygya̱jxtʉ o mguyxyi'iktʉ axʉʉk, ni'igʉ mba̱a̱dʉ Dios xy'awdattʉ es xyja'aygyʉda̱'a̱ktʉt miidsʉty, mʉt ko tʉ mdukniwa̱'a̱dsʉdʉ es kyaj mdʉ'ʉn'áttʉ éxtʉmʉ tya̱dʉ tʉgekyʉ peky.
\v 5 Mʉt ko miidsʉty byeen yajxón xyñijáwʉdʉ ko di'ibʉ mʉ'induump, di'ibʉ axʉʉkpʉ tyiimpy o di'ibʉ meeñ'adsojkp (ja'a ko meeñ'adsojk, dʉ'ʉn yʉ'ʉ éxtʉm ya''awdaty di'ibʉ kyaj Dyiósʉty), kyaj pyaadyʉty 'yíttʉt ma̱ yajkutúktʉ ja Kristʉ es ja Dios.
\v 6 Pa̱a̱ty éxkʉm ko pʉ́n mwin'ʉʉnʉdʉ mʉt ja lyokʉ winma̱'a̱ñ, jyʉna̱'a̱nʉt ko Dios kyaj tyukkumʉdowa̱'a̱ñ mʉt ko ndu'unʉmʉ tya̱dʉ axʉk'a̱jtʉn, pes yʉ'ʉgyʉjxmʉ tya̱dʉ axʉk'a̱jtʉn Dios tyukkumʉdowaampy jantsy tsa̱a̱tsy nidʉgekyʉ di'ibʉ kyaj myʉmʉdóyʉty.
\v 7 Pa̱a̱ty katʉ mʉʉt mda'anmíky mwa̱'kmíky mʉdʉ tya̱dʉ dʉ'ʉmbʉ ja̱'a̱yʉty.
\p
\v 8 Nandʉ'ʉn miits m'ijttʉ kubi'its ku'ook, per mʉt ko m'ittʉ ti'igyʉ mʉdʉ Nindsʉn'a̱jtʉm, m'ijttʉp tyam ma̱ ja ja̱jʉn. Jiky'attʉ éxtʉmʉ pʉ́nʉty yo'oydyʉp ma̱ ja ja̱jʉn,
\v 9 pes pʉ́nʉty yo'oydyʉp ma̱ ja ja̱jʉn, oyjya'ayʉty yʉ'ʉ, wa̱'a̱ts es tʉy'a̱jtʉn jyiky'attʉ.
\v 10 Naybyayo'oydyʉ es miits mjiky'áttʉt éxtʉm ja Dios ttseky.
\v 11 Katʉ xytyundʉ di'ibʉ kyaj tyuñ, di'ibʉ tyuundʉp pʉ́nʉty ja Kristʉ kyaj tmʉbʉktʉ, ja'a mdúndʉp wi'ix xyajnigʉxʉ'ʉktʉt ko kyaj 'yóyʉty di'ibʉ yʉ'ʉ tyuundʉp.
\v 12 Pes extʉ tsoydyu'unʉm nmadyákʉm di'ibʉ yʉ'ʉjʉty tyuundʉp ayu'udsyʉ;
\v 13 per pʉn yajnide'xypy tii ja ja̱jʉn, ja'a xytyuk'ijxʉm wi'ix yʉ'ʉ,
\v 14 ja'a ko ja ja̱jʉn tʉgekyʉ dyajnigʉxʉ'kta̱'a̱y. Pa̱a̱ty jyʉna̱'a̱ndʉ:
\q Jotwij, mij di'ibʉ ma̱a̱p,
\q pʉdʉ'ʉk, katʉ m'ity éxtʉmʉ o'kpʉ,
\q es ja Kristʉ mgudʉ'x mgujá̱jʉdʉt.
\p
\v 15 Pa̱a̱ty nduknipʉktʉ miits ko mnayjyʉjwijtsʉmbítʉdʉp. Katʉ mjiky'attʉ éxtʉmʉ kujuunʉty; ittʉ éxtʉmʉ di'ibʉ wijy kejy.
\v 16 Tundʉ miidsʉty byeen ma̱a̱nʉmʉ naty m'awa̱a̱dsʉdʉt, mʉt ko 'yaxʉʉgʉty yʉ tiempʉ.
\v 17 Katʉ miits mjʉmbittʉ kujuun. Jaygyúkʉdʉ wi'ixʉ Nindsʉn'a̱jtʉm ttseky es njiky'a̱jtʉm.
\v 18 Katʉ mmʉ'uuktʉ, mʉt ko taadʉ myajtʉgooyʉdʉp, nik oy ko mdu'umo'oyʉdʉt ja Espíritʉ Santʉ.
\v 19 Nayyajxonda̱'a̱gʉdʉ nixim niyam mʉt ja Salmʉ esʉ ʉy di'ibʉ mʉʉt ja Dios yajmʉjjáwʉ, yajnáxtʉ ʉy esʉ Salmʉ mwinma̱'a̱ñóty Nindsʉn'a̱jtʉm myʉj'a̱jtʉngyʉjxm.
\v 20 Dʉ'ʉñʉm xyja'aygyʉda̱'a̱ktʉt ja Dios Teety mʉt tʉgekyʉ ja Nindsʉn'a̱jtʉm Jesukristʉ xyʉʉgyʉjxm.
\s Wi'ix ja mʉbʉjkpʉtʉjk jyiky'áttʉt ma̱ jyʉʉn tyʉjk
\p
\v 21 Es mʉt ko nmay'a̱jt nwindsʉ'kʉm ja Kristʉ, nayjaygyúkʉdʉ nixim niyam.
\p
\v 22 Miits kasa̱a̱dʉ toxytyʉjkʉty, naygyʉbʉ́kʉdʉ es windsʉ'ʉgʉdʉ yʉ m'u'unk mña'ayʉty, dʉ'ʉn éxtʉmxyʉp mnaydyukkʉdʉ́kʉdʉ ja Nindsʉn'a̱jtʉm.
\v 23 Pes yʉ kasa̱a̱dʉ yedyʉjk myʉda̱jtypy ja kutujkʉn ma̱ yʉ ñʉdo'oxy dʉ'ʉn éxtʉm yʉ Kristʉ myʉda̱jtypy ja kutujkʉn ma̱ yʉ mʉbʉjkpʉtʉjk, es éxtʉm tu'ugʉ nini'x ti'igyʉ 'yity mʉt ja kyʉba̱jk, nandʉ'ʉn ja mʉbʉjkpʉtʉjk 'yity mʉt ja Yajnitsókpʉ.
\v 24 Per kom ja mʉbʉjkpʉtʉjk naygyʉbʉjkʉdʉp ma̱ ja Kristʉ, nandʉ'ʉn ja kasa̱a̱dʉ toxytyʉjk naygyubʉjkʉdʉp ma̱ ja 'yu'unk ña'ay.
\p
\v 25 Es miidsʉty kasa̱a̱dʉ yedyʉjkʉty, mdsóktʉp yʉ m'u'unk mnʉdo'oxyʉty. Nandʉ'ʉn ja̱jtpʉ dʉ'ʉn ko ja Kristʉ ttsejky pʉ́nʉty myʉbʉjktʉp es ñayya̱jkʉ windsʉ'kʉn es yajnitso'ogʉdʉt.
\v 26 Dʉ'ʉn ttuuñ es xytyukmastútʉm ja axʉk'a̱jtʉn, mʉt ko tʉ naty xyajwátsʉm mʉt ja Diosʉ 'yayuk, dʉ'ʉn éxtʉm mʉdʉ wa̱'a̱ts nʉʉ,
\v 27 es dʉ'ʉn kʉ'ʉm ñaydyukwinguwa̱'a̱gʉdʉt ja mʉbʉjkpʉtʉjk, mʉj'a̱jtʉn mʉʉt, wa̱'a̱ts, ni kyaxoodsʉty, ni di'ibʉ axʉk'a̱jtʉn tkamʉdaty.
\v 28 Nandʉ'ʉn nidʉgekyʉ yedyʉjkʉty ttsóktʉt ja 'yu'unk ñʉdo'oxyʉty éxtʉm ñaydsyékyʉty kʉ'ʉm. Di'ibʉ tsyejpy ja ñʉdo'oxy, naydsyojkʉbʉ dʉ'ʉn kʉ'ʉm.
\v 29 Ni na̱'a̱nʉm pʉ́n tkamʉdsip'aty ja kyʉ'ʉm nini'x, nik ni'igʉ tmo'oy ja jye'xypyéky es tkwentʉ'aty yajxón, dʉ'ʉn éxtʉm ja Kristʉ ttuñ mʉt ʉdsa̱jtʉm di'ibʉ ndu'ukmujkʉm mʉt ja'a,
\v 30 mʉt ko ndʉ'ʉn'a̱jtʉm éxtʉm mba̱a̱t njʉna̱'a̱nʉm nan xyñini'x'a̱jtʉm.
\v 31 Pes ja Diosʉ jyaaybyajtʉn jyʉna'añ: “Pa̱a̱ty ja yedyʉjk 'yabekyʉ ma̱ yʉ tya̱a̱k tyeedyʉty es 'yítʉt yʉ'ʉyʉ mʉt ja ñʉdo'oxy, es dʉ'ʉn yʉ'ʉjʉty 'yíttʉt ti'igyʉ éxtʉm jyawʉ tu'uk.”
\v 32 Xytyuk'ijxʉm yʉ'ʉ wi'ix ni'igʉ tyimmʉ́jʉty di'ibʉ ijty kyayajnijáwʉ. Ja'ats n'a̱ndijpy ja Kristʉ es ja jya'ayʉty.
\v 33 Yʉ'ʉ dʉ'ʉn jʉjp'ám es miits xytsóktʉt yʉ mnʉdo'oxy éxtʉm mij kʉ'ʉm, es yʉ kasa̱a̱dʉ toxytyʉjk twindsʉ'ʉgʉdʉt yʉ ña'ay.
\c 6
\p
\v 1 Miits u'unk ʉna̱'kʉty, mʉmʉdowdʉ mda̱a̱k mdeety yajxón ja'agyʉjxm ko mja'a'a̱jtʉdʉp ja Nindsʉn'a̱jtʉm, mʉt ko tya̱a̱dʉ dʉ'ʉn pyaadyʉty.
\v 2 Ja jawyiimbʉ ana'amʉn ma̱ Dios wa̱ndakʉn tpʉjtáky, dʉ'ʉn jyʉna'añ: “Mwindsʉ'ʉgʉp ja mda̱a̱k mdeety
\v 3 es ja Dios mmo'oyʉdʉt tu'ugʉ jiky'a̱jtʉn ja oybyʉ es yeñ ya̱ naxwiiñ.”
\p
\v 4 Es miits u'unkteedyʉty, katʉ nʉgoo xy'oodʉ es xytyundʉ m'u'ungʉty éxtʉm je'eyʉ xyajjot'ambʉka̱'a̱ndʉ, jʉjwijtsʉmbíttʉ ni'igʉ yajxón es tuk'ixtʉ wi'ixʉ dʉ'ʉn ja Kristʉ ttseky es njiky'a̱jtʉm.
\p
\v 5 Miits mmʉduumbʉty, mʉmʉdówdʉp ja mwindsʉ́n mwindá̱jʉty ya̱ naxwiiñ. Tundʉ mʉdʉ oy'a̱a̱ oyjyot, éxtʉm jyawʉ xymyʉdúñ ja Kristʉ.
\p
\v 6 Mʉdundʉ yajxón, kʉdii jaayʉ ko m'íxʉdʉ es oy mʉt mwʉ'ʉmdʉt. Pes tundʉ miidsʉty xonda'aky'a̱a̱ xonda'akyjyót éxtʉmxyʉp xymyʉdundʉ Kristʉ, mʉt ko dʉ'ʉnʉ dʉn ttseky ja Dios.
\v 7 Tundʉ tsuj yajxón, éxtʉmʉ Nindsʉn'a̱jtʉm Jesukristʉ myʉduumbʉ, es kʉdii extʉmʉ ja̱'a̱yʉ myʉduumbʉ.
\v 8 Pes mnija̱'a̱dʉp ko nidu'uk nidu'uk, oyyʉ'ʉdyʉ mʉduumbʉ, o yʉ winda̱j o windsʉ́n, 'yaxá̱jʉp ma̱ yʉ Nindsʉn'a̱jtʉm Jesukristʉ éxtʉmʉ naty ja oybyʉ tʉ ttuñ.
\p
\v 9 Es miidsʉty windsʉ́n windá̱jʉty, nandʉ'ʉn xytyúndʉt mʉt ja mduumbʉty, es katʉ xy'adsʉ'ʉk xy'ajáwʉdʉ. Jamyatstʉ miidsʉty ko yʉ Nindsʉn'a̱jtʉm Jesukristʉ di'ibʉ ijtp tsa̱jpótm, mniWindsʉn'a̱jtʉdʉp miidsʉty ti'igyʉ mʉt ja mduumbʉty, es yʉ'ʉ kyaj t'ixy pʉ́nʉ dʉ'ʉn windsʉ́n winda̱j o pʉ́nʉ dʉ'ʉn mʉduumbʉ, mʉdʉ tʉy'a̱jtʉn tpayo'oydya'ay tʉgekyʉ.
\s Di'ibʉ mʉdsip'a̱jttʉp ja mʉbʉjkpʉty
\p
\v 10 Mʉgu'ugítʉty, éxtʉm tim okpʉ nga̱jxwíjʉnʉts n'anʉʉmʉdʉ ko mʉk mnaybyʉjta̱'a̱gʉdʉt ti'igyʉ'a̱jtʉngyʉjxm ma̱ Nindsʉn'a̱jtʉm, di'ibʉ ni'igʉ mʉk'a̱jtʉn myʉda̱jtypy.
\v 11 Extʉmʉ solda̱a̱dʉty ñayxyóxʉdʉ mʉt ja pujxn éxtʉmʉ wit es ñaygyuwa̱'a̱nʉdʉt ma̱ ñejxy tsiptuumbʉ, nayxyóxʉdʉ miidsʉty mʉt di'ibʉ Dios myeepy ja jya'ayʉty, es dʉ'ʉn mba̱a̱t xymyʉmada̱'a̱ktʉ di'ibʉ mʉt ja mʉjku'ugópk mwin'ʉ'ʉna̱'a̱nʉdʉ.
\v 12 Mʉt ko yʉ nmʉdsip'a̱jtʉm, kyaj yʉ'ʉ jya'ayʉty. Di'ibʉ ʉdsa̱jtʉm nmʉmada̱'a̱ga̱'a̱nʉm, yʉ'ʉ taadʉ nidʉgékyʉdyʉ mʉjku'u esʉ ka'oybyʉ di'ibʉ ana'amdʉp es yajkutujktʉp kubi'its ku'ook ya̱ naxwiiñ es pʉ́nʉty jam tsa̱jpótm di'ibʉ kyaj tmʉmʉdowdʉ Dios.
\v 13 Pa̱a̱ty, éxtʉm tu'ugʉ solda̱a̱dʉ ta̱'tspéky ñaybyʉjta'agyʉty, nandʉ'ʉn miits ta̱'tspéky mnaybyʉjta̱'a̱gʉdʉt mʉt tʉgekyʉ di'ibʉ Dios yajkypy, es dʉ'ʉn xymyʉmada̱'a̱ktʉt miidsʉty ko ja mʉjku'u mʉʉt mdsiptúndʉt ko naty myiñ ja ayo'onxʉʉ. Es ko naty tʉ xyajkʉ́xtʉ miits ja mdsiptu'unʉnʉty, nayya'ítʉdʉ amumdu'uk jot ma̱ Dios.
\v 14 Pes dʉ'ʉñʉm dʉ'ʉn mnayya'ítʉdʉt. Tim jawyiin, pʉjta̱'a̱ktʉ ja tʉy'a̱jtʉn éxtʉmʉ mwʉʉnʉn, es net xypyʉjta̱'a̱ktʉt ja mwa̱'a̱ts jiky'a̱jtʉn éxtʉmʉ mga̱a̱tsywyʉʉnʉn, es yʉ'ʉ mʉʉt mnayguwa̱'a̱nʉdʉt;
\v 15 es naygyʉ'ʉgʉdʉ mʉt ja ayuk esʉ xykya̱jxwa̱'xtʉt ja ayuk di'ibʉ yajmiimp ja jotkujk'a̱jtʉn,
\v 16 es éxtʉmʉ solda̱a̱dʉ tmʉdaty ja 'yeskuudʉ, mʉbʉktʉ miidsʉty ja Jesukristʉ, mʉt ko mʉdʉ tadʉ mʉbʉjkʉn mba̱a̱t xya''aduktʉ ja jʉʉndi'pxn di'ibʉ ja ka'oybyʉ ñasma̱jtsʉp ma̱ miidsʉty.
\v 17 Es éxtʉmʉ solda̱a̱dʉ tpʉjta'aky ja pyujxngúp es dyajtse'egyʉ kyʉba̱jk, pʉjta̱'a̱ktʉ miidsʉty ja nitsokʉn, es yajtúndʉ ja Diosʉ 'yayuk éxtʉm ja espa̱a̱dʉ di'ibʉ ja Espíritʉ Santʉ yajkypy.
\v 18 Katʉ xymyastu'uttʉ ja ka̱jxtákʉn; dʉ'ʉñʉm amdow pʉjktsówdʉ ja Dios éxtʉm ja Espíritʉ Santʉ mnʉ'ʉmo'oy mdu'umo'oyʉdʉ. Nayya'ítʉdʉ wijy kejy, katʉ mmʉdsipka'axtʉ, es ninu'xta̱'a̱ktʉ nidʉgekyʉ Diosʉ jya'ayʉty.
\v 19 Xyñiga̱jxta̱a̱gʉdʉts ʉj nandʉ'ʉn, esʉdsʉ Dios xypyudʉ́kʉt es nga̱jxʉdʉts, es mʉk a̱a̱ mʉk jot nya'ʉxpʉ́kʉdʉts wa̱'a̱tsti'knʉ di'ibʉ ijty kyayajnijáwʉ, dʉ'ʉn éxtʉm ja oybyʉ ayuk jyʉna'añ.
\v 20 Tya̱a̱dʉ dʉ'ʉn di'ibʉdsʉ Dios xytyuk'ana'am esʉts ndúnʉt, es tyámʉts ngutsimdsyʉʉnʉ mʉt kodsʉ tya̱a̱dʉ nduñ. Ka̱jxta̱'a̱ktʉ esʉ Diósʉts xymyʉja̱a̱mo'oyʉt esʉts ʉj nga̱jxtuda̱'a̱gʉdʉt ni nʉ'ʉn tsʉ'k ja̱'a̱jʉn, dʉ'ʉn éxtʉm pyaadyʉty nga̱jxʉt.
\s Ka̱jxpo'xʉn
\p
\v 21 Yʉ nmʉgu'uk'a̱jtʉm Tíkikʉ, di'ibʉ ni'igʉ ndsojkʉm es di'ibʉts ʉj tyam oy xypyudʉjkʉp mʉt ja Nindsʉn'a̱jtʉmʉ tyuunk, yʉ'ʉ mdukmʉmadya̱'a̱gʉdʉp pʉn wi'ixʉts ʉj tyam n'ity es pʉn wi'ixʉts ʉj tyam nduñ.
\v 22 Pa̱a̱ty miits nduknigaxtʉ es mdukmʉmadya̱'a̱gʉdʉt pʉn wi'ixʉts ʉʉdsʉty tyam n'ity, es mjotkujkʉdʉt.
\p
\v 23 Wa'an ja Dios, yʉ nDeety'a̱jtʉm, esʉ Nindsʉn'a̱jtʉm Jesukristʉ, tmo'oyʉdʉ ja ti'igyʉ'át, ja naydsyokʉ es ja mʉbʉjkʉn, nidʉgekyʉ ja nmʉgu'uk'a̱jtʉm di'ibʉ pyanʉjxtʉp ja Nindsʉn'a̱jtʉm,
\v 24 esʉ Dios kunu'xʉdʉp nidʉgekyʉ di'ibʉ 'yawda̱jttʉp ja Nindsʉn'a̱jtʉm Jesukristʉ amumdu'uk jot winʉ xʉʉ winʉ tiempʉ.