\id COL

\h KOLOSɄ
\mt Neky Di'ibʉ Pa̱a̱blʉ Tyuknigajxtʉ Ja Kolosʉ Ja̱'a̱yʉty
\c 1
\p
\v 1 Ʉj Pa̱a̱blʉ, mʉt ja Dios tsyojkʉngyʉjxmʉts xy'apostʉlʉ'átyʉts ja Jesukristʉ, ja'a njʉna̱'a̱nʉm ko tʉ xykyéxyʉts. Tukmukʉ mʉt ja nmʉgu'uk'a̱jtʉm Timotee,
\v 2 nduknigáxtʉdsʉ tya̱dʉ neky ja nmʉgu'ugʉty, ja Diosʉ jya'ayʉty di'ibʉ oy muduunʉp es ti'igyʉ 'yittʉ mʉt ja Kristʉ es jyiky'attʉ Kolosʉ ka̱jpnóty.
\s Pa̱a̱blʉ tniga̱jxta̱a̱gʉ ja Kolosʉ mʉbʉjkpʉty
\p Wa'anʉ nDios Teety'a̱jtʉm mgunu'xʉdʉ es mmo'oyʉdʉ ja agujk'a̱jt jotkujk'a̱jtʉn.
\v 3 Dʉ'ʉñʉmts nja̱'a̱ygyʉda'aky ja Dios, ja Nindsʉn'a̱jtʉm Jesukristʉ Tyeety, kots miits nniga̱jxta̱a̱gʉdʉ,
\v 4 pes nmʉdoodʉ ko xymyʉbʉktʉ Jesukristʉ es ko xytsyoktʉ nidʉgekyʉ di'ibáty ja'a'a̱jtʉdʉp ja Dios.
\v 5 Dʉ'ʉn xytyundʉ mʉt ko m'awijx mjʉjp'ijxtʉp ja kuma̱'a̱ñ di'ibʉ Dios xytyuknibʉjkʉ'kʉm tsa̱jpótm, dʉ'ʉn éxtʉm jyʉna'añ ja oybyʉ ayuk, ja tʉy'a̱jtʉn di'ibʉ tʉ xymyʉdowdʉ.
\v 6 Tam yajka̱jxwa'xy yʉ tya̱dʉ oybyʉ ayuk ma̱ tʉgekyʉ naxwíñʉdʉ, es yajmiimpy ja madakʉn mʉt di'ibáty kyupʉjktʉp, dʉ'ʉn éxtʉm jyajty mʉt miidsʉty extʉ ma̱ xytyimmʉdoodʉ es xymyʉbʉjktʉ ko Dios xyajnitsókʉm myay'a̱jtʉngyʉjxm.
\v 7 Mduk'ʉxpʉjkʉdʉ tya̱dʉ tʉy'a̱jtʉn yʉ Epafrʉs, yʉ nmʉgu'uk'a̱jtʉm di'ibʉ ndsojkʉm es xypyudʉjkʉm es nandʉ'ʉn oy tmʉdúñ ja Kristʉ ma̱ miidsʉty.
\v 8 Es yʉ'ʉdsʉ dʉ'ʉn xytyukmʉmadyak miidsʉ mdu'unʉnʉty es ko xymyʉdattʉ ja tsojkʉn di'ibʉ ja Espíritʉ Santʉ tʉ mmo'oyʉdʉ.
\p
\v 9 Pa̱a̱ty extʉm ma̱ ja xʉʉts nmʉdoodʉ ko xymyʉbʉktʉ Jesukristʉ, dʉ'ʉñʉmts nga̱jxta'aky esʉ Dios kexy ka'pxy mduknijáwʉdʉt di'ibʉ tsyejpy, es Espíritʉ Santʉkyʉjxm mmo'oyʉdʉt tʉgekyʉ wijy'a̱jtʉn esʉ jaygyujkʉn.
\v 10 Dʉ'ʉnʉts nga̱jxta'aky es mjiky'áttʉt éxtʉm ttseky ja Nindsʉn'a̱jtʉm Jesukristʉ, es dʉ'ʉñʉm xytyúndʉt di'ibʉ yʉ'ʉ 'yoyjya̱'a̱p, esʉ mjiky'a̱jtʉnʉty dya'íxʉdʉt tʉgekyʉ oytyim di'ibʉty ja oybyʉ mduunk, es xy'ixy'átʉt waanʉ oy ja Dios.
\v 11 Nbʉjktseebyʉts ja Dios es yʉ'ʉ myajmʉjwiin myajkajaaxʉdʉp ja mmʉbʉjkʉn mʉt ni'igʉ ja myʉk'a̱jtʉn, es dʉ'ʉn xymyʉmada̱'a̱ktʉt tʉgekyʉ mʉt ja ma'xtujkʉn esʉ xondakʉn,
\v 12 es mja̱'a̱ygyʉda̱'a̱ktʉp ja Dios mʉt ko tʉ mduknibʉjta̱a̱gʉty es m'axá̱jʉdʉt éxtʉmʉ kuma̱'a̱ñ es m'íttʉt ma̱ ja ja̱j tʉ'xʉn mʉt ja di'ibáty yʉ'ʉ ja'a'a̱jtʉdʉp.
\v 13 Dios tʉ xya''awa̱'a̱tspʉdsʉ'ʉmʉm ma̱ ja agoots'át, ja'a njʉna̱'a̱nʉm ma̱ yajkutíky ja mʉjku'ugópk, es xypyʉjtákʉm ma̱ yajkutíky ja 'yU'unk di'ibʉ jyantsytsyejpy,
\v 14 di'ibʉ o'k mʉt ʉdsa̱jtʉmgyʉjxm es dʉ'ʉn oj xyajnitsókʉm es oj tme'xy ja nbojpʉ'a̱jtʉm.
\s Kristʉkyʉjxm nmʉda̱jtʉm ja agujk'a̱jt jotkujk'a̱jtʉn
\p
\v 15 Ti'igyʉ Jesukristʉ éxtʉm ja Dios Teety. Di'ibʉ tʉ t'ixy ja Kristʉ, nandʉ'ʉn tʉ t'ixy ja Dios Teety di'ibʉ kyaj ya'ixy; es taa naty ja Kristʉ ma̱ kyajnʉmʉ naty ti kyojy.
\v 16 Mʉdʉ Kristʉ yajkoj tʉgekyʉ di'ibʉ jam tsa̱jpótm es ya̱ naxwiiñ. Yʉ'ʉ mʉʉt yajkoj di'ibʉ ya'ijxp es di'ibʉ kyaj ya'ixy, pʉ́nʉty yajkutujktʉp, ana'amdʉp es kuduunk'a̱jttʉp. Kristʉ mʉʉt es Kristʉ 'yoy'a̱jtʉngyʉjxm tʉgekyʉ yajkoj.
\v 17 Kristʉ taayʉmʉ naty 'yity ma̱ kyajnʉmʉ naty oytyiity kyojyñʉm, es yʉ'ʉ dʉ'ʉn di'ibʉ ya'ijtypy tʉgekyʉ ma̱ yʉ lyuga̱a̱rʉty.
\v 18 Kristʉ tnigʉba̱jk'áty yʉ jya'ayʉty di'ibʉ ijttʉp éxtʉm ja ñini'x. Taayʉm ja Kristʉ 'yity jawyíñʉp, es yʉ'ʉ jayʉjp jikypyʉjk, es tnikʉba̱jk'átʉt tʉgekyʉ oytyim tiity.
\v 19 Pesʉ Diosʉ dʉ'ʉn tsyojk esʉ Jesukristʉ 'yítʉt éxtʉmʉ Dios kʉ'ʉm,
\v 20 es mʉt yʉ'ʉgyʉjxmʉ Jesukristʉ, Dios pyʉjta̱'a̱gán ja agujk'a̱jt jotkujk'a̱jtʉn mʉt yʉ'ʉ kʉ'ʉm, dʉ'ʉn tʉgekyʉ di'ibáty ijtp tsa̱jpótm es nandʉ'ʉn di'ibʉ ya̱ naxwiiñ. Dios pyʉjtákʉ tya̱dʉ agujk'a̱jt jotkujk'a̱jtʉn mʉt yʉ'ʉgyʉjxmʉ Jesukristʉ ko tteemy dyejky ja ñe'pyñ kruuzkʉjxm.
\p
\v 21 Miidsʉty ijty kyajpʉ Dios mja̱'a̱y'átʉdʉ, pes yʉ mjiky'a̱jtʉnʉ axʉʉkpʉ ya'ijxʉ ko miits mmʉdsip'a̱jttʉp ja Dios;
\v 22 per tyamʉ Jesukristʉ tʉ tpʉjta'aky ja mdi'igyʉ'a̱jtʉn mʉt ja Dios, mʉt ko tʉ 'yeeky kruuzkʉjxm es myajnʉjxʉdʉt Dios windum, es xywyinguwa̱'a̱gʉdʉt wa̱'a̱ts, ni tiijʉ mbojpʉ.
\v 23 Esʉ tya̱a̱dʉ dʉ'ʉn sitʉy tyunaampy pʉn miits mbaduundʉp es mjiky'a̱jttʉp éxtʉm ja Kristʉ ya'ʉxpejky, es kyaj xymyastu'uttʉ es xymyʉbʉ́ktʉt yʉ oybyʉ ayuk di'ibʉ miits mgupʉjktʉ ko xymyʉdoodʉ. Nan yʉ'ʉyʉmʉ tya̱dʉ oybyʉ ayuk yajka̱jxwa'xy tyam ya̱ naxwiiñ oytyim ma̱a̱ty, es yʉ'ʉ dʉnʉ tya̱dʉ oybyʉ ayuk di'ibʉ Kristʉ oj xytyukmʉgáxʉts es nga̱jxwa̱'xʉdʉts.
\s Xondakp ja Pa̱a̱blʉ oy tsyimdsyʉʉnʉ
\p
\v 24 Es tyam xondákpʉts kots miits ngu'ayówʉdʉ, esʉ dʉ'ʉnʉts nyajka'pxy di'ibʉ tʉgoy'a̱jtp ja Kristʉ 'yayo'ojʉn ja'agyʉjxm pʉ́nʉty myʉbʉjktʉp, di'ibʉ ijttʉp éxtʉmʉ Kristʉ ñini'x.
\v 25 Diósʉts tʉ xypyʉjta'aky esʉts nbudʉ́kʉt nidʉgekyʉ yʉ jya'ayʉty, es xykyejxyʉts es nga̱jxwa̱'xʉdʉts tʉgekyʉ tʉgekyʉ yʉ 'yayuk,
\v 26 ja'a yʉ'ʉ di'ibʉ ijty kyayajnijáwʉ extʉ tim jékyʉp, per tyam ja Dios tʉ ttuknijáwʉdʉ ja jya'ayʉty.
\v 27 Tʉ Dios ttuknijawʉ jya'ayʉty ja mʉj oy'a̱jtʉn di'ibʉ ijty kyayajnijáwʉ, es ttuknibʉjta̱a̱gʉ ma̱ nidʉgekyʉ naxwíñʉdʉ ja̱'a̱yʉty. Esʉ tadʉ di'ibʉ kyaj yajnijáwʉ extʉ timjékyʉp, yʉ'ʉ dʉ'ʉnʉ Kristʉ di'ibʉ ijtp ma̱ miidsʉty, di'ibʉ m'awijxtʉp es mdukpa̱a̱dʉdʉt ja mʉj'a̱jtʉn.
\p
\v 28 Es ja Kristʉ, ja'a dʉ'ʉn di'ibʉts ʉj nga̱jxwa'xypy. N'awa̱'a̱nʉpts es nduk'ʉxpejkypyʉts nidʉgekyʉ ja̱'a̱yʉty es tjaygyúkʉdʉt yʉ'ʉjʉty yajxón, es ndukwinguwa̱'a̱gʉdʉts ja Dios, ti'igyʉ 'yíttʉt mʉt ja Kristʉ, oy es wa̱'a̱ts.
\v 29 Pa̱a̱dyʉts nduñ amʉja̱a̱ di'ibʉdsʉ Kristʉ xymyeepy, mʉt ko yʉ'ʉ dʉ'ʉn di'ibʉ jiky'a̱jtp ma̱ ʉjʉn.
\c 2
\p
\v 1 Ndsejpyʉts es xyñijáwʉdʉt ko ndúñʉts mʉt wínʉdsʉ njot mʉt miidsʉty, es mʉt nandʉ'ʉn di'ibʉ myʉduundʉp ja Jesukristʉ ma̱ yʉ Laodiseeʉ ka̱jpn, es mʉt nidʉgekyʉ wiingátypyʉ di'ibʉts kyaj xy'íxtʉts wingʉjxm.
\v 2 Ndúñʉdsʉ dʉ'ʉn es nyajxonda̱'a̱gʉdʉts ja 'ya̱a̱ jyótʉty yʉ'ʉjʉty, es nandʉ'ʉn 'yíttʉt ti'igyʉ ma̱ ja tsojkʉn. Ndsejpyʉts es tʉgekyʉ tʉgekyʉ tjaygyúkʉdʉt di'ibʉ Dios tyuknibʉjtákʉ es kyaj yajnijáwʉ ijty, es yʉ'ʉ dʉ'ʉn kʉ'ʉm ja Kristʉ.
\v 3 Pes ma̱ yʉ'ʉn yajpa̱a̱ty tʉgekyʉ tʉgekyʉ ja wijy'a̱jtʉn esʉ jaygyujkʉn.
\v 4 Pes n'anʉʉmʉdʉ tya̱a̱dʉ kʉdiibʉ pʉ́n mwin'ʉʉn mwinxá̱jʉdʉt mʉt ko tsuj yajmʉdóy.
\v 5 Oyxyʉ́pʉts n'ity jagam mʉt miidsʉty, jámʉts njot nja̱'a̱jʉn ma̱ miidsʉty, es xondákpʉts kots nnijawʉ ko tsuj yajxón ti xytyundʉ es xymyʉbʉktʉ amumdu'uk jot ja Nindsʉn'a̱jtʉm Jesukristʉ.
\s Jembyʉ jiky'a̱jtʉn ma̱ Kristʉ
\p
\v 6 Pa̱a̱ty dʉ'ʉn éxtʉm miits oj xy'axá̱jʉdʉ Jesukristʉ éxtʉmʉ Nindsʉn'a̱jtʉm, dʉ'ʉn mjiky'áttʉt éxtʉm yʉ'ʉ jyiky'ajty.
\v 7 Extʉm tu'ugʉ kepy mʉkʉ 'ya̱a̱ts ya'ítyʉty, nandʉ'ʉn miidsʉty ti'igyʉ mʉk mʉʉt m'íttʉt ja Jesukristʉ. Yajwimbajt'adʉ'ʉtstʉ ja mmʉbʉjkʉnʉty, dʉ'ʉn éxtʉm myajtukni'ijxʉdʉ, es dʉ'ʉñʉm xyja'aygyʉda̱'a̱ktʉt ja Dios.
\p
\v 8 Exkʉm pʉ́n mwin'ʉʉnʉdʉ mʉt jatu'ugʉ wiinkpʉ ʉxpʉjkʉn, di'ibʉ yʉ'ʉ tyu'unʉn'a̱jttʉp ja ja̱'a̱yʉty, es mdukpanʉjxa̱'a̱nʉdʉ ja ʉxpʉjkʉn o ja tyu'unʉnʉty ja jekyjya'ayʉty, es mduk'awdátʉdʉt ja ánklʉsʉty ma̱ jyapa̱a̱dyʉty xy'awdátʉt ja Kristʉ.
\p
\v 9 Mʉt ko ma̱ yʉ Jesukristʉ, jam 'yity tʉgekyʉ ja Dios'a̱jtʉn,
\v 10 es miits m'ijttʉp ti'igyʉ mʉt ja Jesukristʉ, di'ibʉ ñigopk'a̱jtypy nidʉgekyʉ yajkutujkpʉty es ana'ambʉty.
\v 11 Es ja'a ko m'ijttʉp ti'igyʉ mʉdʉ Kristʉ, tʉ miidsʉty nandʉ'ʉn myajpʉjta̱'a̱ktʉ ja ijxwʉ'ʉmʉn es dʉ'ʉn kyaj xyajtúndʉt di'ibʉ mnini'x mgʉba̱jk tsyojktʉp, es kyaj dyʉ'ʉnʉty yʉ ijxwʉ'ʉmʉn éxtʉmʉ israelítʉty tpʉjta̱'a̱ktʉ ko ja̱'a̱y yajtsíky waanʉ ma̱ yedyʉjk'a̱jtʉn\f 2:1 Ix Lukʉs 1:59. \f*.
\v 12 Ko miits mnʉbajttʉ, oj mnaxtʉ́kʉdʉ mʉdʉ Kristʉ, es nandʉ'ʉn mʉʉt mjikypyʉjktʉ, mʉt ko xymyʉbʉjktʉ ko myʉda̱jtypy ja mʉk'a̱jtʉn ja Dios di'ibʉ yajjikypyʉjkʉ.
\v 13 Tʉʉyʉbʉ ma̱ naty kyajnʉm miits xy'axá̱jʉdʉ Jesukristʉ, Dios m'ijxʉdʉ miits éxtʉmʉ o'kpʉty, mʉt ko naty mbekyjya'ay'áttʉ; perʉ Dios tʉ myajjikypyʉ́kʉdʉ ti'igyʉ mʉt ja Kristʉ. Dios tʉ mma'xʉdʉ tʉgekyʉ mbojpʉty.
\v 14 Pesʉ Kristʉ kyupʉjk yajna̱jx ja tʉydyu'unʉn di'ibʉ ʉdsa̱jtʉm oj xyjapátʉm mʉt yʉ'ʉgyʉjxmʉ nbojpʉ'a̱jtʉm. Mba̱a̱t njʉna̱'a̱nʉm ko dʉ'ʉn éxtʉm yʉ'ʉ dyajnejxy kʉxja̱'a̱y tʉgekyʉ ja nbojpʉ'a̱jtʉm es yajkʉxwejpy kyʉbajky ma̱ ja kruuz, éxtʉmxyʉp ja kyʉ'ʉmbojpʉ tkumʉdoy. Es mʉt ko 'ye'ky, Kristʉ tkʉbejty tkumʉdooy ja nbeky'a̱jtʉm.
\v 15 Dios oj tpʉjkʉ ja mʉk'a̱jtʉn es ja kutujkʉn pʉ́nʉty myʉda̱jttʉp, es oj dya''amutsk'aty ijxnide'xy mayjya'ay wyindum es t'íxtʉt ko tʉ tyʉgoydyʉ.
\s Mʉjjotmay'ooktʉ di'ibʉ tsa̱jpótm
\p
\v 16 Es mʉt ko nnija̱'a̱m tʉgekyʉ tya̱a̱dʉ, katʉ mnayyákʉdʉ miits es pʉ́n mbayo'oyʉdʉt di'ibʉ mjʉ'xtʉp, o di'ibʉ m'u'ktʉp, o ti xʉʉ m'ama̱a̱y'a̱jttʉp, o ti po'o 'ya̱a̱ne'eky, o ma̱ ja po'xʉnxʉʉ.
\v 17 Tʉgekyʉ tya̱a̱dʉ yʉ'ʉ je'eyʉ éxtʉmʉ awax di'ibʉ jaminán; perʉ Kristʉ dʉ'ʉn ja tʉy'a̱jtʉn.
\v 18 Exkʉm mbʉjkxʉdʉ yʉ may'atyʉ taadʉty di'ibʉ nayyajna̱jxʉdʉp mʉj tuda'aky es ja'a 'yawda̱jttʉp ja ánklʉsʉty. Yʉ'ʉjʉty jyʉna̱'a̱ndʉ ko tʉ t'ixtʉ ijxma̱'tʉn, es pa̱a̱ty ñaybyʉjta̱'a̱gʉdʉ mʉj kʉjxm.
\v 19 Perʉ dʉ'ʉmbʉ ja̱'a̱yʉty kyaj 'yittʉ ti'igyʉ mʉdʉ Kristʉ. Esʉ Kristʉ, dʉ'ʉn yʉ'ʉ éxtʉm ja nini'x kʉba̱jk, es ja di'ibáty n'axá̱jʉm éxtʉmʉ nYajnitsokpʉ'a̱jtʉm, dʉ'ʉn n'ijtʉm éxtʉm ja ñini'x. Esʉ ja'a ko n'ijtʉm ti'igyʉ mʉdʉ Kristʉ, nmʉda̱jtʉm ja jiky'a̱jtʉn esʉ mʉja̱a̱, es mʉktákp ja n'anmʉja̱'a̱n'a̱jtʉm éxtʉm ja Dios ttseky.
\p
\v 20 Mʉt ko miits tʉ m'ooktʉ mʉt ja Kristʉ, mnaydyukniwa̱'a̱dsʉdʉ ja naxwíñʉdʉ ja̱'a̱yʉty ja wyinma̱'a̱ñʉty esʉ tyuungʉty. ¿Es ti ko m'aktimjiky'attʉ éxtʉm pʉ́nʉdyʉ naxwíñʉdʉ winma̱'a̱ñ ja'a'a̱jtʉdʉp?, ¿ti ko m'aktimnaydyukkʉdʉ́kʉdʉ ja 'yana'amʉnʉty?, éxtʉm jyʉna̱'a̱ndʉ:
\v 21 “Katʉ xytyoñ. Katʉ xyje'xy yʉ tʉxiidʉ. Katʉ xykyone'eky.”
\v 22 Tʉgekyʉ tya̱dʉ ana'amʉn yʉ'ʉ myadyakypy di'ibʉ je'eyʉ ya̱ naxwiiñ kyexy ko njʉ'xʉm o ko nyajtu'unʉm, es tʉgekyʉ tya̱dʉ ana'amʉn yʉ'ʉyʉ jya'ajʉ naxwíñʉdʉ ja̱'a̱y.
\v 23 Tadʉ ana'amʉn mba̱a̱t kyʉxe'eky éxtʉmʉ wijy'a̱jtʉn, mʉt ko dyajkʉxe'eky es ni'igʉ Dios ndsojkʉm, es n'ijtʉm yuunk naxypyʉ, es njʉjwijtsʉmbijtʉm ja nnini'x'a̱jtʉm; per ni madsoo kyatúñ es nnayjyʉjwijtsʉmbijtʉm di'ibʉ ja nini'x kʉba̱jk tsyejpy.
\c 3
\p
\v 1 Pes éxtʉm miits tʉ mjikypyʉktʉ mʉt ja Kristʉ, ja'a mbayo'oydyʉp di'ibʉ tso'omp tsa̱jpótm, ma̱ yʉ Kristʉ 'yu'uñʉ ma̱ 'yaga̱'a̱ñdsyoo ja Dios.
\v 2 Winma̱'a̱ñ'áttʉ di'ibáty miimp tsa̱jpótm, katʉ xywyinma̱'a̱ñ'áty di'ibʉ ijtp naxwiiñ.
\v 3 Pes miits m'o'ktʉ mʉt ja Kristʉ, es tyam xymyʉdattʉ mjiky'a̱jtʉn pʉjke'eky mʉt ja Jesukristʉ ma̱ Dios.
\v 4 Kristʉ dʉ'ʉn ja njiky'a̱jtʉn'a̱jtʉm. Es ko yʉ'ʉ kyʉda̱'a̱gʉt jatʉgok, mgʉxʉ'ʉktʉp miidsʉty nandʉ'ʉn mʉt yʉ'ʉ ma̱ ja myʉj'a̱jtʉn.
\s Jiky'a̱jtʉn di'ibʉ tʉ ñaxy, esʉ jembyʉ
\p
\v 5 Pes yajkutʉgóy ja mwinma̱'a̱ñ ja axʉʉkpʉ di'ibʉ mmʉda̱jttʉp, mʉt ko naxwiiñʉdʉ jya'ajʉ taadʉ. Katʉ mnayyákʉdʉ es mmʉmada̱'a̱gʉdʉt tya̱dʉ axʉʉkpʉ winma̱'a̱ñ: ja mʉ'induunk, ko ja̱'a̱y kyaj ñay'aguwits ñayjyʉjpkuwítsʉdʉ, ko kyaj ti ñaydyukmʉ'íxʉdʉ ti pʉ́n myʉda̱jtypy, ko 'yadsoktʉ, mʉt ko Dios pyʉjtákypyʉ tya̱dʉ adsojkʉn éxtʉmxyʉp n'awda̱jtʉmʉ di'ibʉ kyaj Dyiósʉty,
\v 6 es ja Dios tyʉydyunaampy jantsy tsa̱a̱tsy tʉgekyʉ di'ibáty tyuundʉbʉ tya̱dʉ axʉʉgátypyʉ.
\v 7 Miits mduundʉ tya̱a̱dʉty ma̱a̱nʉmʉ naty kyaj xy'axá̱jʉdʉ Jesukristʉ.
\v 8 Per tyam, ja'a ko mja'a'a̱jtʉdʉp ja Kristʉ, mastu'uttʉ tʉgekyʉ tya̱a̱dʉty: ajk to'oyʉn, naymyʉjkajxʉk winma̱'a̱ñ, nay'o'o nayyaxʉn esʉ tsa̱a̱tsykyʉbétypyʉ ayuk.
\v 9 Kyaj mnaywyin'ʉʉn mnaywyinxá̱jʉdʉt nixim niyam, mʉt ko miidsʉty tʉ xymyastu'uttʉ ja mjekyjyiky'a̱jtʉnʉ axʉʉkpʉ.
\v 10 Jiky'attʉ ja jiky'a̱jtʉnʉ jembyʉ, mʉt ko Diosʉ dʉ'ʉn di'ibʉ oj xymyo'oyʉm yʉ tya̱dʉ jiky'a̱jtʉn es tyʉga̱jts'adʉ'ʉtsy extʉ ko Dios n'ixy'a̱jtʉm yajxón.
\v 11 Ko n'axá̱jʉm ja Jesukristʉ, Dios xykywentʉpʉjtákʉm éxtʉmʉ jya'ayʉn, oy n'israelitʉja̱'a̱y'a̱jtʉm o di'ibʉ kyaj 'yisraelítʉty, di'ibʉ naty tʉ yajtsúktʉ o di'ibʉ kyaj yajtsúktʉ, di'ibʉ jagam ja̱'a̱y o kuka̱jpn ja̱'a̱y, di'ibʉ windsʉ́n o mʉduumbʉ. Di'ibʉ sitʉy nigutiky, ja'a es xyja'a'a̱jtʉm ja Kristʉ, es ja Kristʉ yʉ'ʉ dʉ'ʉn ijtp ma̱ tʉgekyʉ di'ibʉ ijtp.
\p
\v 12 Dios mdsojkʉdʉp miits es tʉ mwin'íxʉdʉ es yʉ'ʉ mja'a'átʉdʉp. Pa̱a̱ty jiky'attʉ éxtʉm ja Dios ttseky, es mʉdattʉ pa''ayo'on, oyjyot, tuda'aky'át, yuunk naxypy esʉ ma'xtujkʉn.
\v 13 Naymyʉma'xtúkʉdʉ nixim niyam es naymya'xʉdʉ pʉn ja pʉ́n ñaymyʉdʉgóyʉty mʉt ja wiinkpʉ. Dʉ'ʉn éxtʉm ja Kristʉ oj mma'xʉdʉ, dʉ'ʉn xytyúndʉt nandʉ'ʉn miidsʉty.
\v 14 Di'ibʉ ni'igʉ tsojkʉp, ja'a dʉ'ʉn ja tsojkʉn, es ja tsojkʉn yajmujktaapy kexy ka'pxy tʉgekyʉ tʉgekyʉ.
\v 15 Wa'an ja agujk'a̱jt jotkujk'a̱jtʉn di'ibʉ Kristʉ yajkypy, tnʉ'ʉmo'oy ttu'umo'oy ja mjot mwinma̱'a̱ñʉty es mjiky'áttʉt éxtʉm ja Dios ttseky. Ja'a ko mʉdʉ tya̱a̱dʉ dʉ'ʉn ja Dios mwoojʉdʉ es tukmuk m'íttʉt, éxtʉm tu'uk je'eyʉ nini'x. Es ja̱'a̱ygyʉda̱'a̱ktʉ.
\p
\v 16 Wa'an ja Kristʉ 'yayuk t'ity ma̱ yʉ mjot mwinma̱'a̱ñʉty, es yʉ'ʉ mnaydyukni'íxʉdʉp nixim niyam ja oybyʉ ka̱jxwíjʉn. Mʉdʉ ja̱'a̱ygyʉdákʉn ma̱ Dios, ʉwdʉ Salmʉ, Diosʉ 'yalabanzʉ, es di'ibʉ Dios 'yoyjya̱'a̱p.
\v 17 Pes tʉgekyʉ di'ibʉ mduun mga̱jxtʉp, tundʉ Nindsʉn'a̱jtʉm Jesús xyʉʉgyʉjxm, es ja̱'a̱ygyʉda̱'a̱ktʉ Dios Teety Jesukristʉkyʉjxm.
\s Wi'ix ja jembyʉ jiky'a̱jtʉn
\p
\v 18 Miits kasa̱a̱dʉ toxytyʉjkʉty, naygyʉbʉ́kʉdʉ ma̱ mña'ayʉty, mʉt ko dʉ'ʉn ñigutíkyʉty mdsʉʉnʉdʉt éxtʉmʉ Nindsʉn'a̱jtʉm Jesukristʉ ttseky.
\v 19 Es nandʉ'ʉn miidsʉty kasa̱a̱dʉ yedyʉjkʉty, mdsóktʉp yajxónʉ m'u'unk mnʉdo'oxyʉty es katʉ a''ak jot'akʉ mʉʉt mdsʉʉnʉdʉ.
\v 20 Es miidsʉty u'unk ʉna̱'kʉty, mʉmʉdowdʉ ja mda̱a̱k mdeety, mʉt ko tya̱a̱dʉ dʉ'ʉn 'yoyjya̱'a̱p ja Nindsʉn'a̱jtʉm.
\v 21 Es miits u'unkteedyʉty, katʉ nandʉ'ʉnʉ m'u'unk xyajjot'ambʉ́ktʉ es kʉdiibʉ tsyipka'axtʉt.
\v 22 Es miits mʉduumbʉty, mʉmʉdowdʉ ja mwindsʉ́n mwindá̱jʉty ya̱ naxwiiñ. Katʉ dʉ'ʉn xytyuñ je'eyʉ ko m'ijxtúnʉdʉ es dʉ'ʉn mnayyajpʉdsémyʉty wa̱'a̱ts mʉt yʉ'ʉjʉty, tundʉ mʉdʉ oy'a̱a̱ oyjyot, éxtʉm jyawʉ xymyʉdúñ ja Nindsʉn'a̱jtʉm.
\v 23 Oytyim tiity di'ibʉ mduundʉp, tundʉ yajxón xonda'aky'a̱a̱ xonda'akyjyót, éxtʉm xymyʉdundʉ Nindsʉn'a̱jtʉm es kyaj éxtʉm xymyʉdundʉ ja̱'a̱y.
\v 24 Pes mnija̱'a̱dʉp ko yʉ Nindsʉn'a̱jtʉm mmo'oyánʉdʉp éxtʉm ja may'aty ja kuma̱'a̱ñ, mʉt ko miits xymyʉdundʉ yʉ Kristʉ di'ibʉ dʉn mWindsʉn'a̱jttʉp.
\v 25 Ja di'ibʉ adʉ́tstʉp axʉʉk, 'yaxá̱jʉp ja tʉydyu'unʉn éxtʉm pyaadyʉty, ja'a ko Dios kyaj pʉ́n tpayo'oy win'ixy wingexy.
\c 4
\p
\v 1 Es miidsʉty windsʉ́n windá̱jʉty, yajtúndʉ ja mduumbʉty éxtʉm pyaadyʉty. Nasjawʉ ko nandʉ'ʉn miits mmʉda̱jttʉp tu'ugʉ mWindsʉ́n jam tsa̱jpótm.
\p
\v 2 Mʉgu'ugítʉty, dʉ'ʉñʉm mga̱jxta̱'a̱ktʉt, wijy m'íttʉt es xyja'aygyʉda̱'a̱ktʉt ja Dios.
\v 3 Nandʉ'ʉn ka̱jxta̱'a̱ktʉ es amdow pʉjktsówdʉ Dios esʉts ʉj xypyudʉ́kʉt esʉts nga̱jxwa̱'xʉt ja oybyʉ ayuk, esʉdsʉ ja̱'a̱y nduknijáwʉt di'ibʉ ijty kyaj yajnijáwʉ, pes ja'agyʉjxmʉts ndsimdsyʉʉnʉ.
\v 4 Amdow pʉjktsówdʉ mʉt ʉjtskyʉjxm, wa'andsʉ Dios xypyudʉkʉ esʉts yajxón wa̱'a̱ts nga̱jxwa̱'xʉdʉts éxtʉmts xypyaaty ndúnʉt.
\p
\v 5 Es miits, jiky'attʉ wijy kejy mʉt ja di'ibʉ kyaj t'axa̱jʉ ja Jesukristʉ. Tundʉ ma̱ tʉgekyʉ tiempʉ xymyʉdaty esʉ ja̱'a̱y xytyuknijáwʉt ko Jesukristʉ yajnitsókp.
\v 6 Wa'anʉ mga̱jx mmadyakʉn dʉ'ʉñʉm 'yity tsujti'knʉ, es mjátʉp wi'ix miits xy'adsówdʉt nidu'uk nidu'uk.
\s Ka̱jxpo'xʉn
\p
\v 7 Yʉ nmʉgu'uk'a̱jtʉm Tíkikʉ di'ibʉ ndsojkʉm, óyʉts xypyudʉkʉ kots nmʉdundʉ ja Nindsʉn'a̱jtʉm, yʉ'ʉ mdukmʉmadya̱'a̱gʉdʉp wi'ixʉts ja yam n'ity es mjotkujk'áttʉt.
\v 8 Pa̱a̱ty nduknigaxtʉ miidsʉty es m'anʉ'ʉmxʉdʉt wi'ixʉts ja yam, es mmo'oyʉdʉt ja jotkujk'a̱jtʉn.
\v 9 Mʉʉt nandʉ'ʉn ñejxy yʉ nmʉgu'uk'a̱jtʉm Onésimʉ, di'ibʉ ndsojkʉm es oy tmʉdúñ Nindsʉn'a̱jtʉm, miidsʉty ja mmʉguga̱jpn. Yʉ'ʉjʉty mdukmʉmadya̱'a̱gʉdʉp tʉgekyʉ wi'ix ja yam jyaty.
\p
\v 10 Aristarkʉ, yʉ nmʉdsimdsyʉnaabyʉts, mduknigáxʉdʉ Dioskajxy; es nandʉ'ʉnʉ Markʉs, yʉ myʉgu'ugʉ Bernabee, jyʉna'añ mayDios. Pʉn mninʉjxʉdʉp ja Markʉs mgu'ixa̱'a̱nʉdʉ, axá̱jʉdʉ yajxón.
\v 11 Nandʉ'ʉn mduknigáxʉdʉ Dioskajxy ja Jesús di'ibʉ yajtijp Justʉ. Tya̱a̱dʉdyʉ dʉ'ʉn yʉ'ʉyʉty nidʉgʉʉk ja israelítʉty di'ibʉ myʉbʉjktʉp ja Jesús es ttundʉ mʉt ʉj ja Diosʉ tyuunk, es yʉ'ʉts xymyeepy ja jotkujk'a̱jtʉn.
\v 12 Mduknigáxʉdʉ Dioskajxyʉ Epafrʉs, Kristʉ myʉduumbʉ, es yʉ'ʉ nandʉ'ʉn mmʉguga̱jpn'a̱jttʉp. Dʉ'ʉñʉm t'amdoy tpʉjktsóy ja Dios ma̱ kya̱jxta'aky, es mʉk m'íttʉt ti'igyʉ mʉdʉ Jesukristʉ, es amumdu'uk jot mjiky'áttʉt éxtʉmʉ Dios ttseky.
\v 13 Mʉt ko ʉj testiigʉts wi'ixʉ Epafrʉs ñaydyukjotmaydyúñʉty mʉt miitskyʉjxmʉty es nandʉ'ʉn yʉ Kristʉ myʉduumbʉty di'ibʉ tsʉna̱a̱ydyʉp ma̱ yʉ Laodiseeʉ ka̱jpn es ma̱ yʉ Yerápolʉs ka̱jpn.
\v 14 Yʉ kudsooy Lukʉs, di'ibʉ njantsytsyojkʉm, mduknigáxʉdʉ Dioskajxy, es nandʉ'ʉnʉ Demʉs.
\p
\v 15 MayDios xy'anʉʉmʉt ja nmʉgu'uk'a̱jtʉm di'ibʉ ijtp Laodiseeʉ, es nandʉ'ʉn yʉ Nimfʉs xymyo'oyʉdyʉt ja Dioskajxy, esʉ mʉbʉjkpʉtʉjk di'ibáty naymyujkʉdʉp ma̱ yʉ tyʉjk.
\p
\v 16 Ko xykya̱jxta̱'a̱ydyʉt tya̱dʉ neky ma̱ miidsʉty, net xykyáxtʉt ma̱ ja mʉbʉjkpʉtʉjk di'ibáty naymyujkʉdʉp Laodiseeʉ, es jap yajka̱jxʉt nandʉ'ʉn; es miits xykya̱jxtʉt nandʉ'ʉn ja neky di'ibʉts ngejxypy Laodiseeʉ.
\v 17 Tunʉ may'a̱jtʉn, anʉʉmʉ Arkipʉ: “Kuydyún yajxón ja tuunk di'ibʉ ja Nindsʉn'a̱jtʉm tʉ mmo'oyʉty es xymyʉdúnʉt.”
\p
\v 18 Mʉgu'ugítʉty, ʉj Pa̱a̱blʉ, nduknijáyʉdʉts miidsʉty yʉ ka̱jxpo'xʉn mʉdʉdsʉ ngʉ'ʉm letrʉ. Mʉnu'xta̱'a̱ktʉ Dios mʉt ʉjtskyʉjxm. Kátʉts xyja'aydyʉgóydyʉ kots n'ity ja yam tsimy. Wa'anʉ Dios mgunu'xʉdʉ miidsʉty.