\id HEB

\h EBREEɄSɄTY
\mt Neky Di'ibʉ Yajtuknigajxtʉ Ja Ebreeʉ Ja̱'a̱yʉty
\c 1
\s Jesukristʉkyʉjxmʉ Dios kyajxy
\p
\v 1 Tim jékyʉp kana̱k ok es kana̱k naxʉ Dios ttukmʉgajxy ja kyuga̱jxpʉty ja n'aptʉjk'a̱jtʉm,
\v 2 per na̱a̱mnʉm xytyukmʉga̱jxʉm ja 'yU'unk. Yʉ 'yU'unk mʉdʉ Dios dyajkojy tʉgekyʉ di'ibʉ jaa'a̱jtp, es tʉ tmo'oy tʉgekyʉ éxtʉmʉ kyuma̱'a̱ñ.
\v 3 Ja Diosʉ 'yU'unk yʉ'ʉ dʉ'ʉn ja̱jp éxtʉmʉ Dios Teety, es yʉ'ʉ dʉ'ʉnʉ Dios nandʉ'ʉn éxtʉmʉ Dios Teety. Tʉgekyʉ di'ibʉ tsa̱jpótm es ya̱ naxwiiñ ye'epy es 'yity éxtʉm t'ane'emy mʉt ja myʉk'a̱jtʉn.
\s Waanʉ mʉj ja Jesús kʉdiinʉm ja ánklʉsʉty
\p Jesukristʉ yʉ'ʉ tʉ xyajpojpʉnitʉgo'oyʉm ʉdsa̱jtʉm naxwíñʉdʉ ja̱'a̱yʉty, es óknʉm ñaxwe'tsy aga̱'a̱ñdsyoo ma̱ Dios Teety yajkutíky tsa̱jpótm.
\v 4 Pa̱a̱ty tʉ ttukja̱'ty ja Jesús tʉmʉdátʉt ni'igʉ mʉj'a̱jtʉn kʉdiinʉmʉ ánklʉsʉty, pes tʉ t'axa̱jʉ éxtʉmʉ kyuma̱'a̱ñ ja xyʉʉ waanʉ mʉj kʉdiinʉmʉ ánklʉsʉty.
\v 5 Mʉt ko Dios ni na̱'a̱ tka''anma̱a̱y ni tu'ugʉ anklʉs:
\q Ʉjts mij xyTyeety'a̱jtp.
\q Tyámʉts ngʉxʉ'ʉgʉt kots mij n'U'unk'áty.
\m Es nan kyajʉ Dios t'anma̱a̱y ni tu'ugʉ anklʉs:
\q Ʉjts mij xyTyeety'átʉp,
\q es mijts n'U'unk'átʉp.
\m
\v 6 Nandʉ'ʉn ko Dios tkaxa̱'a̱ñ ya̱ naxwiiñ ja 'Yu'unk di'ibʉ ijtp éxtʉmʉ ka'axkópk, dʉ'ʉn jyʉna'añ:
\q Wa'anʉ n'ánklʉsʉts t'awdátyʉty.
\m
\v 7 Es ko Dios xytyuk'ixa̱'a̱nʉm wi'ixʉ dʉ'ʉnʉ 'yánklʉsuty, dʉ'ʉn jyʉna'añ:
\q Dios ñaskajxʉp ja 'yanklʉs éxtʉmʉ poj, es éxtʉmʉ jʉnya'angʉn.
\m
\v 8 Per ko Dios tnimadya'aky ja 'yU'unk, dʉ'ʉn jyʉna'añ:
\q Mij Dios, winʉ xʉʉ winʉ tiempʉ ja mgutujkʉn 'yity,
\q myajkutúkʉp mʉt ja tʉy'a̱jtʉn.
\q
\v 9 Mʉt ko tʉ xytsyeky ja tʉy'a̱jtʉn es tʉ xy'ʉxtijy di'ibʉ axʉʉk;
\q pa̱a̱ty tʉ ni'igʉ nmo'oy ja xondakʉn kʉdiinʉmʉ mmʉgu'uktʉjkʉty.
\m
\v 10 Es nandʉ'ʉn ja Dios t'anʉʉmʉ ja 'yU'unk:
\q Mij Windsʉ́n, tim jékyʉp xyajtsone'ky xyajtsondáky ja naxwíñʉdʉ,
\q es mij kʉ'ʉm xypyʉjtáky ja tsa̱jp.
\q
\v 11 Yʉ'ʉjʉty tʉgooydya'aydyʉp,
\q per mij mwʉ'ʉmʉp winʉ xʉʉ winʉ tiempʉ.
\q Nidʉgekyʉ yʉ'ʉjʉty 'yamʉjʉdya'ayʉt éxtʉmʉ wit tyiky;
\q
\v 12 es dʉ'ʉn xy'adijmúkʉt éxtʉmʉ tuk wit, es xyajtʉgátsʉt,
\q per mij dʉ'ʉñʉm m'ity éxtʉm m'ity,
\q kyaj mjiky'a̱jtʉn kyukʉ́xʉt.
\m
\v 13 Dios ni na̱'a̱ tka''anma̱a̱y ni tu'ugʉ anklʉs:
\q U'uñʉ ma̱ts n'aga̱'a̱ñdsyoo,
\q extʉ kots nbʉjta̱'a̱gʉt ja mmʉdsip mdekypyatkʉ'p.
\m
\v 14 Ja ánklʉsʉty, ja̱'a̱jʉn yʉ'ʉjʉty, es yajkéxy es tpudʉ́kʉdʉt ja di'ibáty 'yaxa̱jʉyándʉp ja nitsokʉn.
\c 2
\s Waanʉ ni'igʉ nbadu'unʉm ja Diosʉ 'yʉxpʉjkʉn
\p
\v 1 Pa̱a̱ty, tim tsojkʉp es ni'igʉ nbadu'unʉm ja Diosʉ 'yʉxpʉjkʉn di'ibʉ nmʉdo'om, kʉdiibʉ ndʉgo'oyʉm.
\v 2 Ja ʉxpʉjkʉn di'ibʉ yajmooydyʉ ja n'aptʉjk'a̱jtʉm anklʉskyʉjxmʉty, yʉ'ʉ sitʉy tʉ ya'ixy ko tyʉy'a̱jtʉnʉty, mʉt ko di'ibáty kyaj tkuydyuundʉ, tyukkumʉdoo éxtʉm pyaadyʉty.
\v 3 Pes, ¿wi'ix mba̱a̱t ʉdsa̱jtʉm nyajnima'xʉm pʉn kyaj ndu'unʉmʉ kwentʉ es kyaj n'axá̱jʉmʉ tadʉ mʉj nitsokʉn? Pesʉ Nindsʉn'a̱jtʉm Jesukristʉ kʉ'ʉm jawyiin oj tadʉ tka̱jxwa'xy, es ja 'yapóstʉlʉty di'ibʉ 'yaxá̱jʉdʉ ja 'yʉxpʉjkʉn, yʉ'ʉjʉty yajtʉy'a̱jtʉndʉjkʉdʉ.
\v 4 Dios ya'ijxʉ ko tyʉy'a̱jtʉnʉty mʉt ko tmooy ja myʉduumbʉty es ttúnʉt kana̱a̱k ja mʉj'a̱jtʉn esʉ ijxwʉ'ʉmʉn, es dyajwa'xy ja Espíritʉ Santʉ myadakʉn éxtʉm yʉ'ʉ ttsejky.
\s Yajpʉjta'aky ja Jesús éxtʉmʉ ja̱'a̱y
\p
\v 5 Dios kyaj tʉ tpʉjta'aky ja 'yánklʉsʉty es 'yana'amʉt ma̱ yʉ jembyʉ naxwíñʉdʉ di'ibʉ ita̱a̱mp.
\v 6 Per jap tu'ugʉ luga̱a̱r ma̱ yʉ Diosʉ jyaaybyajtʉn ma̱ jyʉna'añ:
\q Dios, ¿ti tsyo'a̱jttʉp ja ja̱'a̱yʉty,
\q ti ko xyjamyetsy es xytyuñʉ kwentʉ?
\q
\v 7 Tʉ tuk tiempʉ xya''amutsk'aty ja ja̱'a̱y kʉdiinʉm ja ánklʉsʉty;
\q mij tʉ xypyʉjta'aky es 'yíttʉt mʉt ja mʉj'a̱jtʉn esʉ windsʉ'kʉn,
\q
\v 8 mij tʉ xypyʉjta'aky es yʉ'ʉ tniwindsʉn'átʉt tʉgekyʉ di'ibʉ ijtp.
\m Ko tpʉjtáky esʉ ja̱'a̱y twindsʉn'áttʉt tʉgekyʉ di'ibʉ ijtp, kyaj ti oj wye'emy di'ibʉ ana'amʉdʉp. Per kyajnʉm n'ijxʉm pʉ́n mʉmʉdoop oytyiity tʉgekyʉ.
\v 9 Per n'ijxʉm ja Jesús, di'ibʉ Dios pyʉjták waanʉ tiempʉ esʉ ánklʉsʉty mʉj 'yíttʉt kʉdiinʉmʉ Jesús, es tyam 'yo'kʉngyʉjxm ko 'yayooy tmʉdaty éxtʉmʉ may'aty ja mʉj'a̱jtʉn esʉ windsʉ'kʉn, es dʉ'ʉn ja Dios myay'a̱jtʉngyʉjxmʉ Jesús dyajnáx dyajkʉ́xʉt ja adsu'ux o'kʉn es nidʉgekyʉ ja̱'a̱y ttuk'oy'áttʉt.
\p
\v 10 Tʉgekyʉ di'ibʉ ijtp 'yity mʉt Dioskyʉjxm, es yʉ'ʉgyʉjxm tʉgekyʉ 'yity. Dios jyatsojk dyajnʉjxa̱'a̱ñ tsa̱jpótm ja ja̱'a̱yʉty éxtʉmʉ 'yu'ungʉn, pa̱a̱ty tkejxy ja Jesús es 'yayówʉt ma̱ 'ye'ky, mʉt ko dʉ'ʉnʉ dʉn ja Jesús mba̱a̱t dyajpojpʉnitʉgóydyʉ ja ja̱'a̱yʉty es dyajnitso'ogʉt.
\v 11 Es ja di'ibʉ ja̱'a̱y yajnitsékypy es ja ja̱'a̱y di'ibʉty yajnitso'ogʉdʉp, ti'igyʉ ja Tyeety. Pa̱a̱ty kyaj ja Jesús ttuktsoydyúñ es jyʉna̱'a̱nʉt ko tmʉga'axʉty,
\v 12 éxtʉm jyʉna'añ ma̱ ja Diosʉ jyaaybyajtʉn:
\q Dios, ʉjtsʉts mij nduk'ixy'átʉp ja nmʉga'axʉdyʉts,
\q es n'ʉ́wʉdʉts ja m'alabanzʉ ma̱ mʉbʉjkpʉtʉjk ñaymyúkʉdʉ.
\m
\v 13 Es nandʉ'ʉn jyʉna'añ:
\q Ʉj nbʉjtákypyʉts ja njot n'ánʉmʉts ma̱ Dios.
\m Es nandʉ'ʉn jyʉna'añ:
\q Tya̱a̱ts ʉj, mʉt ja u'ungʉty di'ibʉdsʉ Dios xymyooy.
\p
\v 14 Dʉ'ʉn éxtʉmʉ ja̱'a̱y ja nini'x esʉ ne'pyñ tmʉdattʉ, nandʉ'ʉn ja Jesús 'yijty éxtʉmʉ ja̱'a̱yʉty, es mʉt ko 'ye'ky tkutujkʉnju'ty di'ibʉ yajja̱'a̱y'o'kp, ja'a njʉna̱'a̱nʉm ja mʉjku'ugópk,
\v 15 es dʉ'ʉn dyajnitso'oktʉt di'ibʉ tsyʉ'kʉdʉp ja o'kʉn maba̱a̱t jyiky'attʉ éxtʉmʉ tuumbʉ juybyʉn.
\v 16 Pes ja Jesús kyaj myiiñ es tpudʉkʉyáñ ja ánklʉsʉty, yʉ'ʉ sitʉyʉ ja Abra̱a̱nʉ tyʉʉmp 'ya̱a̱dsʉty.
\v 17 Es pa̱a̱dyʉ Dios tpʉjtáky éxtʉmʉ naxwíñʉdʉ ja̱'a̱yʉty es dʉ'ʉn tpa''ayówʉt ja ja̱'a̱y ko Dios tmʉdúñ, es dʉ'ʉn, éxtʉmʉ teedywyindsʉngópk tuda'akypyʉ, tpʉjta̱'a̱gʉt ja windsʉ'kʉn es ja ja̱'a̱y yajpojpʉma'xʉt.
\v 18 Es mʉt ko Jesús kʉ'ʉm tʉ 'yayoy ko ja mʉjku'u jyayajpekytyunánʉ, pa̱a̱ty mba̱a̱t tyam tpudʉ́kʉdʉ nandʉ'ʉn nidʉgekyʉ di'ibáty ja ka'oybyʉ tsyejpy es pyekytyúnʉt.
\c 3
\s Waanʉ mʉj ja Jesús kʉdiinʉm ja Moisés
\p
\v 1 Mʉgu'ugítʉty, Diosʉ jya'ayʉty, pʉ́nʉty ja Dios woojʉdʉ, pʉjta̱'a̱ktʉ mjot mwinma̱'a̱ñ tʉgekyʉ ma̱ Jesús, apóstʉlʉ es teedywyindsʉngópk di'ibʉ nga̱jxwa̱'xʉm ma̱ ja ja̱'a̱yʉty.
\p
\v 2 Pesʉ Jesús kyuydyuun tʉgekyʉ di'ibʉ Dios tuk'ana'amʉ ttúnʉt, dʉ'ʉn éxtʉmʉ Moisés nandʉ'ʉn tkuydyuuñ ko Dios pyʉjtákʉ es tnigopk'átʉt nidʉgekyʉ ja Diosʉ jya'ayʉty.
\v 3 Perʉ Jesús pátʉp ni'igʉ windsʉ'kʉn kʉdiinʉmʉ Moisés, dʉ'ʉn éxtʉm di'ibʉ kyejpy tu'ugʉ tʉjk pátʉp ni'igʉ windsʉ'kʉn kʉdiinʉm ja tʉjk di'ibʉ tʉ tkojy.
\v 4 Tʉgekyʉ tʉjk, tam di'ibʉ yajkójʉp. Nandʉ'ʉn ja̱jtpʉ dʉ'ʉnʉ Dios di'ibʉ yajkoj nʉ'ʉn tʉgekyʉ jyaajʉty.
\p
\v 5 Moisés, éxtʉm tu'ugʉ mʉduumbʉ, yʉ'ʉ sitʉy myʉduun yajxónʉ Dios ma̱ ja Diosʉ jya'ayʉty, es t'awa̱'a̱nʉ tii ja Dios kya̱jxaampy óknʉm.
\v 6 Perʉ Kristʉ, éxtʉmʉ Diosʉ 'yU'unk, tyiimpy ja oybyʉ ma̱ Diosʉ jya'ayʉty, es ʉdsa̱jtʉm dʉ'ʉn xyja'ay'a̱jtʉm pʉn n'akmʉbʉjkʉm yʉ'ʉ es amumdu'uk jot n'awijxʉm di'ibʉ xytyukwa̱ndákʉm.
\s Po'xtákn ma̱ Dios
\p
\v 7 Pa̱a̱ty jyʉna'añ ja Espíritʉ Santʉ ma̱ ja Salmʉ neky:
\q Pʉn mmʉdoodʉp tyam ja Diosʉ 'yayuk,
\q
\v 8 katʉ m'a̱a̱ mjot xypyʉjta̱'a̱ktʉ juun,
\q éxtʉm 'yadʉtstʉ ja m'aptʉjkʉty ko tnibʉdʉ'ktʉ ja Dios es twinma̱'a̱ñ'ijxtʉ jam mʉj ittum.
\q
\v 9 Es ja Dios jyʉnáñ:
\q Oy miidsʉdyʉ m'aptʉjk tja'ijxtʉ justyikxy jʉmʉjt di'ibʉts nduun ma̱ ja mʉj it,
\q xywyinma̱'a̱ñ'ijxtʉts ja'a.
\q
\v 10 Pa̱a̱dyʉts n'ajkʉ mʉt yʉ'ʉjʉty, es njʉnáñʉts:
\q “Dʉ'ʉñʉmʉ tadʉ ja̱'a̱yʉty wiink tu'ujʉm yo'oydyʉp ma̱ jyot wyinma̱'a̱ñ,
\q es kyaj tʉ tpaduna̱'a̱ndʉ ja nnʉ'ʉ ndu'ujʉts.”
\q
\v 11 Pa̱a̱dyʉts oj nwa̱nda'aky mʉdʉdsʉ n'akʉ,
\q esʉts njʉnáñ: “Ni na̱'a̱ taadʉty kyatʉ́kʉdʉt ma̱dsʉ nbo'xtákn.”
\p
\v 12 Pa̱a̱ty miits mʉgu'ugítʉty, naygywentʉ'átʉdʉ kʉdiibʉ ni tu'uk miits tkamʉdátʉt ja jyot wyinma̱'a̱ñ axʉʉk es t'ʉxtíjʉdʉ Nindsʉn'a̱jtʉm Dios.
\v 13 Ni'igʉ bom bom mnay'ʉwij mnaygya̱jxwíjʉdʉt nixim niyam, éxtʉm ja Diosʉ 'yayuk jyʉna'añ “tyam”, es kʉdiibʉ ja pojpʉ mwin'ʉʉnʉdʉt es myajju'unxʉdʉt ja mjot mwinma̱'a̱ñʉty.
\v 14 Mʉt ko mʉdʉ Kristʉ nbátʉm ja oy'a̱jtʉn, yʉ'ʉyʉ ko Dios nmʉdu'unʉm maba̱a̱t njiky'a̱jtʉm, dʉ'ʉñʉm nmʉbʉjkʉm éxtʉm ko oj nmʉbʉjktso'onʉmʉ Kristʉ.
\p
\v 15 Yʉ'ʉ 'yandijpy ja Diosʉ jyaaybyajtʉn ma̱ dʉ'ʉn jyʉna'añ:
\q Pʉn mmʉdoogujkʉdʉp ja Diosʉ 'yayuk tyam,
\q katʉ juun xymyʉdattʉ mjot mwinma̱'a̱ñʉty éxtʉm 'yadʉtstʉ ja di'ibáty ñibʉdʉ'ktʉ Dios.
\m
\v 16 ¿Es pʉ́nʉdyʉ dʉnʉ tya̱a̱dʉ 'yandijpy ja di'ibáty myʉdoodʉ es tmʉdsip'a̱jttʉ Dios? Ja'a dʉ'ʉnʉty nidʉgekyʉ di'ibʉ natyʉ Moisés tʉ dyajpʉdsʉ́mdʉ ma̱ Ejiptʉ ñax.
\v 17 ¿Es pʉ́nʉdyʉ Dios yajjot'ambʉjk justyikxy jʉmʉjt? Ja'a dʉ'ʉnʉty di'ibáty pekytyuundʉ es 'yo'kta̱a̱ydyʉ jam mʉj ittum.
\v 18 ¿Es pʉ́nʉdyʉ Dios tyuknibʉjtákʉ es twa̱ndaky es kyaj tyʉ́kʉdʉt ma̱ Diosʉ pyo'xtákn? Ja'a dʉ'ʉn di'ibʉ kyaj tmʉmʉdoodʉ Dios.
\v 19 Es mʉt yʉ'ʉ Dios xytyuk'ijxʉm ko kyaj oj mba̱a̱t tyʉ́kʉdʉ ja'agyʉjxm ko kyaj myʉbʉjkʉdʉ.
\c 4
\p
\v 1 Pa̱a̱ty naygywentʉ'a̱jtʉm, ja'a ko tyamba̱a̱dʉ Dios xywya̱ndákʉm es mba̱a̱t ndʉjkʉm ma̱ yʉ'ʉ pyo'xtákn, éxkʉm miidsʉty nidu'uk mgatʉ́kʉdʉ jap,
\v 2 mʉt ko yajtukmʉga̱jxʉm ʉdsa̱jtʉm nandʉ'ʉn ja oybyʉ ayuk, dʉ'ʉn éxtʉm ja'ajʉty; per ni wi'ix kyatu'unxʉdʉ ko tmʉdoodʉ, mʉt ko kyaj tmʉbʉjktʉ di'ibʉ Dios wa̱ndákxʉdʉ.
\v 3 Per ʉdsa̱jtʉm, di'ibáty nmʉbʉjkʉm, tʉjkʉm ma̱ Diosʉ pyo'xtákn; per di'ibáty kyaj tmʉbʉjktʉ, dʉ'ʉn yʉ'ʉjʉty éxtʉm ja Dios jyʉnáñ:
\q Ajkʉpts mʉt yʉ'ʉjʉty, es tʉts nwa̱nda'aky
\q ko ni na̱'a̱ taadʉty kyatʉ́kʉdʉt ma̱dsʉ nbo'xtákn.
\m Dʉ'ʉn jyʉnáñ oy tjatuunda̱a̱y tʉgekyʉ ko oj dyajkojy ja naxwíñʉdʉ,
\v 4 mʉt ko ma̱ ja Diosʉ jyaaybyajtʉn tmadya'aky ma̱ ja myʉjuxtujk xʉʉbʉ:
\q Ko tyuunk ttuunda̱a̱y,
\q kyumjuxtujk xʉʉbʉ oj pye'xy.
\m
\v 5 Ma̱ jatuk peky ja Diosʉ jyaaybyajtʉn jyʉna'añ:
\q Kyaj tyʉ́kʉdʉt ma̱dsʉ nbo'xtákn.
\m
\v 6 Yʉ'ʉ xytyukjaygyujkʉm ko na̱a̱gʉty 'yaktʉkʉya̱'a̱ndʉnʉm ma̱ tadʉ po'xtákn. Pʉ́nʉty jawyiin ya''awa̱'a̱nʉdʉ ja oybyʉ ayuk kyajyʉm oj tyʉ́kʉdʉ, ja'agyʉjxm ko tkamʉmʉdoodʉ.
\v 7 Pa̱a̱ty ja Dios tpʉjtáky tu'ugʉ jembyʉ tiempʉ, éxtʉm ja Diosʉ 'yayuk jyʉna'añ “tyam”, éxtʉmʉ Davit waanʉ óknʉm tmadyaky ma̱ ja Diosʉ jyaaybyajtʉn:
\q Pʉn mmʉdoogujkʉdʉp ja Diosʉ 'yayuk tyam,
\q katʉ juun xymyʉdattʉ mjot mwinma̱'a̱ñʉty.
\m
\v 8 Pes, kooxyʉp ja Joswee oj dyajnʉjxtʉ ja israelítʉty es dyajtʉ́kʉxyʉp ma̱ yʉ Diosʉ pyo'xtákn, kyajxyʉp ja Dios oj tnigajxy ja wiinkpʉ tiempʉ.
\v 9 Pa̱a̱ty njaygyujkʉm ko je'eyʉm wye'emyñʉm pʉjke'eky tu'ugʉ po'xtákn ma̱ pyo'xtʉt ja Diosʉ jya'ayʉty;
\v 10 es di'ibʉ tʉ tyʉjkʉnʉ ma̱ tya̱dʉ po'xtákn es tam pyo'xnʉ, tʉ ja tyuunk ttuunda̱'a̱y, dʉ'ʉn éxtʉm ja Dios pye'xy ko tyuunk ttuunda̱a̱y.
\v 11 Pes n'okjottʉgo'oyʉm es ndʉjkʉm ma̱ yʉ tadʉ po'xtákn, kʉdiibʉ ni tu'uk tkapanʉjxtʉt di'ibáty kyaj tmʉbʉjktʉ Dios.
\p
\v 12 Ja'a ko yʉ Dios ja 'yayuk myʉda̱jtypy ja mʉk'a̱jtʉn es ja'agyʉjxm jyaaty ja jiky'a̱jtʉn. Tyuktʉjkʉdyaapy ma̱ ni tu'ugʉ espa̱a̱dʉ di'ibʉ majtskʉ 'ya̱a̱ mba̱a̱t kyatʉkʉ, tʉjkʉp ma̱ ti ja ja̱'a̱y wyinma̱a̱ydyʉp o tsyojktʉp, yajnigʉxe'kypy nidʉgekyʉ ja ja̱'a̱yʉ jya'ay'a̱jtʉn.
\v 13 Dios ñija̱'a̱dyaapy tʉgekyʉ di'ibʉ ijtp. Mʉt ja Dios, kyaj ti 'yity ayu'udsyʉ, tʉgekyʉ 'yity ijx nide'xy ma̱ yʉ'ʉ di'ibʉ koonʉm ndukkʉdʉkʉya̱'a̱nʉm ja ngwentʉ'a̱jtʉm.
\s Jesukristʉ teedywyindsʉngopk'a̱jtp
\p
\v 14 Es nandʉ'ʉn nmʉda̱jtʉm yʉ ndeedywyindsʉngopk'a̱jtʉm jam tsa̱jpótm. Yʉ'ʉ dʉ'ʉn ja Jesús, Diosʉ 'yU'unk, di'ibʉ tʉ ñʉjxnʉ tsa̱jpótm. Pa̱a̱dyʉ dʉ'ʉn n'aktimmʉbʉjkʉm ja Dios mʉt winʉ njot'a̱jtʉm.
\v 15 Pes yʉ ndeedywyindsʉngopk'a̱jtʉm yajxón tnijawʉ yʉ n'ayo'on'a̱jt njotmay'a̱jtʉm es ko tyʉgoy'aty ja nmʉja̱a̱'a̱jtʉm, mʉt ko Jesús kʉ'ʉm tmʉmadaky ja ayo'on jotmay ko ja mʉjku'u jyayajpekytyunánʉ, éxtʉm ʉdsa̱jtʉm nandʉ'ʉn nyajna̱jxʉm.
\v 16 Pa̱a̱ty n'okninʉjxʉm ja Dios ma̱ yajkutíky, mʉt ko nnija̱'a̱m ko yʉ'ʉ xymyo'oya̱'a̱nʉm ja pa''ayo'on, es myay'a̱jtʉngyʉjxm xypyudʉkʉya̱'a̱nʉm ma̱ ʉdsa̱jtʉm xytyʉgoy'a̱jtxʉm.
\c 5
\p
\v 1 Ya̱ naxwiiñ yʉ teedywyindsʉngópkʉty yajtukwijtstútp ma̱ yʉ ja̱'a̱yʉty, es yajtuknika̱jxpéty éxtʉm ja ja̱'a̱yʉty ja kyudʉnaabyʉ ma̱ Dios, es tmay'at twindsʉ'ʉgʉt ja Dios mʉt ja'agyʉjxm ja ja̱'a̱yʉdyʉ pyojpʉ.
\v 2 Es komʉ tadʉ teedywyindsʉngópkʉty pojpʉ ja̱'a̱yʉty nandʉ'ʉn, mba̱a̱t tmʉdaty ja pa''ayo'on mʉt ja tsuudʉjkʉty es di'ibʉ tuundʉgooy ka̱jxtʉgooydyʉp,
\v 3 pa̱a̱ty koonʉm tmo'oyʉt ja Dios ja windsʉ'kʉn mʉt ja'agyʉjxmʉ kyʉ'ʉmbojpʉ, nandʉ'ʉn mʉt ja'agyʉjxmʉ ja̱'a̱yʉdyʉ pyojpʉ.
\p
\v 4 Ni pʉ́n mba̱a̱t kyanaybyʉjta'agyʉty kʉ'ʉm éxtʉmʉ teedywyindsʉngópk, Dios yʉ'ʉ dʉ'ʉn di'ibʉ wyin'ijxypy di'ibʉ yajtʉkʉyaampy ma̱ tya̱dʉ tuunk, dʉ'ʉn éxtʉm jékyʉp twin'ijxy ja Arón.
\v 5 Es nan ni yʉ Kristʉ kyanaybyʉjtákʉ kʉ'ʉm éxtʉmʉ teedywyindsʉngópk, Dios yʉ'ʉ dʉ'ʉn di'ibʉ pyʉjták ja Kristʉ, éxtʉm jyʉnáñ ma̱ jyaaybyajtʉn:
\q Ʉjts mij xyTyeety'a̱jtp.
\q Tyámʉts ngʉxʉ'ʉgʉt kots mij n'U'unk'áty.
\m
\v 6 Es nandʉ'ʉn ja̱a̱ybyéty 'yity jatuk peky:
\q Mijtsʉ dʉ'ʉn mdeety'a̱jtp winʉ xʉʉ winʉ tiempʉ,
\q dʉ'ʉn éxtʉmʉ Melkisedek.
\m
\v 7 Ko tya̱dʉ Jesús jyiky'ajty ya̱ naxwiiñ, net kya̱jxtáky es mʉk jyʉʉy, es t'amdooy tpʉjktsooy ja Dios di'ibʉ mba̱a̱t kyutiky es kyaj ja Jesús ttuknáxʉt ja o'kʉn. Amʉdoona̱jxʉ Dios ja'agyʉjxm ko tmʉmʉdooy.
\v 8 Es oy jyaDios'u'ungʉty, jya̱jt tmʉmʉdówʉt ja Tyeety ja'agyʉjxm ko 'yayooy;
\v 9 es ko ttuunda̱a̱y tʉgekyʉ di'ibʉ Dios tsyejpy, ja'agyʉjxm dyajnitséky winʉ xʉʉ winʉ tiempʉ nidʉgekyʉ di'ibáty nandʉ'ʉn mʉmʉdoojʉp,
\v 10 es ja Dios tʉ pyʉjta'agyʉty teedywyindsʉngópk, dʉ'ʉn éxtʉmʉ Melkisedek.
\s Kujotmay ko nmastútʉm ja mʉbʉjkʉn
\p
\v 11 Taanʉm may di'ibʉts n'aktukjaygyukʉyaampy, per tsip es ndukni'íxʉdʉt miidsʉty, mʉt ko tʉ mjʉmbittʉ kujuun.
\v 12 Taaxyʉp miidsʉty mjaya'ʉxpʉjknʉ ma̱ wiinkpʉty, mʉt ko tʉ jyajknʉ ma̱ miits xy'axá̱jʉdʉ Jesús; per mdʉgoy'a̱jtxʉdʉp pʉ́n mduk'ʉxpʉ́kʉdʉp jatʉgok jemy ja tʉy'a̱jtʉn di'ibʉ kyaj tsyípʉty ma̱ Diosʉ 'yayuk. Pes miidsʉty dʉ'ʉn m'ak'ittʉ éxtʉmʉ maxu'ungʉn di'ibʉ kyaj mba̱a̱t tje'xy ja kudʉ'ʉtspʉ, tsyojktʉp pʉ́n yajtsi'idsʉdʉp.
\v 13 ¿Es wi'ix mba̱a̱t tu'ugʉ maxu'ungu'unk di'ibʉ tsi'tsp nduk'ʉxpʉjkʉm ja jiky'a̱jtʉnʉ oybyʉ es di'ibʉ axʉʉk? Kyaj mba̱a̱t tjaygyukʉ, ¿kʉdii?
\v 14 Esʉ tadʉ je'xyʉ tʉ'ʉtspʉ, yʉ'ʉ je'eyʉ taadʉ pʉ́n myʉda̱jtypy ja tyʉts; es nandʉ'ʉn ja ʉxpʉjkʉnʉ tsippʉ, yʉ'ʉ jyaygyujkʉp je'eyʉ ja ja̱'a̱y di'ibʉ mba̱a̱t tmʉwinma̱'a̱ñbyaaty yʉ oybyʉ esʉ axʉʉkpʉ.
\c 6
\p
\v 1 Nyajtu'uyo'oyʉm ja Diosʉ 'yayuk koonʉm oy nnija̱'a̱m di'ibʉ Dios tsyejpy. Kyaj natim ja'ayʉm ndu'un nga̱jxʉm di'ibʉ tʉ nyajtukni'ijxʉm ko Kristʉ nmʉbʉjktso'onʉm, ja'a ko tápnʉm may di'ibʉ yajnijawʉya̱a̱mp. Kyaj ja'ayʉm jatʉgok ndu'un nga̱jxʉm wi'ix ttseky ko ja̱'a̱y tmatstu'uty ja axʉk jiky'a̱jtʉn es kyaj yajpa̱a̱dʉt ja ayo'on winʉ xʉʉ winʉ tiempʉ, ko yajmʉbéky ja Dios,
\v 2 ko ja̱'a̱y yajnʉbéty, ko ja̱'a̱y yajkʉ'ʉnixa̱jy, ko ja o'kpʉ jyikypyʉ́ktʉt es yajpayo'oydyʉt, tam di'ibʉ yajmo'oydyʉp ja ayo'on winʉ xʉʉ winʉ tiempʉ es tam di'ibʉ yajmo'oydyʉp ja jiky'a̱jtʉn winʉ xʉʉ winʉ tiempʉ.
\v 3 Ndu'unʉmʉ dʉ'ʉn pʉn jʉna̱a̱mbʉ Dios.
\p
\v 4 Ja ja̱'a̱yʉty di'ibʉ tʉ tnijáwʉdʉ ja Diosʉ jya'a, di'ibʉ tʉ t'axá̱jʉdʉ ja Diosʉ myadakʉn, di'ibʉ tʉ ja Espíritʉ Santʉ tmʉdattʉ,
\v 5 di'ibʉ tʉ t'ixtʉ ko oy ja Diosʉ 'yayuk es ja mʉk'a̱jtʉn di'ibʉ miimp kʉdakp,
\v 6 ko dʉ'ʉmbʉ ja̱'a̱y pyekykya̱'a̱dʉ es jatʉgok jyiky'attʉ axʉʉk éxtʉm 'yijty jyiky'attʉ, kyaj 'yok'o'oyʉnʉ es jatʉgok jyʉmbítʉt ma̱ Dios. Dʉ'ʉn tpa̱a̱ty éxtʉmxyʉp ja Diosʉ 'yU'unk jatʉgok dyajkruuzpáttʉ esʉ Diosʉ jya'a yajnixi'iky yajtukxi'iky.
\v 7 Pes yʉ'ʉ dʉ'ʉn éxtʉmʉ kam di'ibʉ 'yuktʉtsypy ja nʉʉ tuu. Pʉnʉ tya̱dʉ kam yajwindiipy ja pyʉjta'aky di'ibʉ yajtuunʉp, Dios kunu'xʉdʉp;
\v 8 per pʉn je'eyʉ 'yapyñbyʉdsemy, kyaj tsyoba̱a̱ty. Tya̱dʉ kam tim tsojk yajka̱jxpoka̱'a̱ñ es yajnino'oga̱'a̱ñ.
\s N'awijx njʉjp'ijxʉm di'ibʉ ti'igyʉ xya'ijtʉm
\p
\v 9 Oyʉts miidsʉdyʉ dʉ'ʉn njanija̱'a̱yʉbʉdʉ, mʉgu'ugítʉty, ndukmʉ'awda̱jtʉpts ko kyaj miits xymyastu'uttʉ ja Kristʉ es kyaj xy'ʉxtijtʉt ja nitsokʉn di'ibʉ yʉ'ʉ yajkypy.
\v 10 Dios tyiimpy éxtʉm pyaadyʉty; kyaj tja̱'a̱ydyʉgóyʉt di'ibʉ miidsʉty oy mduundʉp. Dios jyamyátsʉp ko miits xya'ijxʉdʉ mdsojkʉn mʉt ja jya'ayʉty, mʉt ko xypyudʉjkʉdʉ es dʉ'ʉñʉm xy'aktimpudʉ́kʉdʉ.
\v 11 Ndsejpyʉts es miits nidu'uk nidu'uk xy'aktimmʉdúndʉt ja Dios mʉt winʉ m'a̱a̱ mjot maba̱a̱t mjiky'attʉ, es dʉ'ʉn xypya̱a̱ttʉt ja oy'a̱jtʉn di'ibʉ m'awíxtʉp.
\v 12 Kyajts ndseky mjʉmbítʉt nuux, ni'igʉ xypyanʉjxtʉt ja tyu'unʉnʉty ja di'ibʉ myʉduundʉp ja Dios mʉdʉ ma'xtujkʉn, es dʉ'ʉn t'axá̱jʉdʉ ja kyuma̱'a̱ñ di'ibʉ Dios oj twa̱nda'aky.
\p
\v 13 Es dʉ'ʉn jyajty mʉt ja Abra̱a̱n. Dios wa̱ndakʉ es jyʉnáñ ko tkuydyuna̱'a̱ñ. Pes kom kyaj 'yity ni pʉ́n di'ibʉ ni'igʉ tmʉdaty ja mʉj'a̱jtʉn pʉ́nxyʉp mʉʉt tpʉjta'aky ja wa̱ndakʉn, ta Dios ñayjyʉnanʉ kʉ'ʉm.
\v 14 Dʉ'ʉn jyʉnáñ: “Tʉy'a̱jtʉn ko njantsykyunu'xaampy es nmo'oyaampy ja mdʉʉmp m'a̱a̱ts tʉgoymyay. Ʉj Dios, nwa̱ndákypyʉts.”
\v 15 Abra̱a̱n myʉbʉjk ja Dios ma'xtujkʉn mʉʉt, pa̱a̱ty t'axa̱jʉ di'ibʉ Dios tukniwa̱ndakʉ.
\p
\v 16 Ko ja ja̱'a̱yʉty tmo'oya̱'a̱ndʉ ja mʉk'a̱jtʉn esʉ tʉy'a̱jtʉn di'ibʉ kya̱jxtʉp, net tmo'oydyʉ ja mʉk'a̱jtʉn mʉt ko dyajtestiigʉ'áty di'ibʉ mʉjʉ kyutujkʉn, es jyʉna̱'a̱ndʉ: “¡Por tsyos!”, es dʉ'ʉn dyajtʉydyʉ́kʉdʉ ja myadya'aky.
\v 17 Pa̱a̱dyʉ Dios nandʉ'ʉn tmooy ja mʉk'a̱jtʉn ja wya̱ndakʉn ko jyʉnáñ ko kyuydyúnʉp di'ibʉ wya̱ndak. Es dʉ'ʉn ttuuñ es ttuk'íxtʉt ja di'ibáty kyumayaampy ko kyaj tkakuydyúnʉt tʉgekyʉ di'ibʉ wya̱ndak, kyuydyunaambyʉ'ʉ.
\v 18 Kyaj mba̱a̱dʉ Dios 'yanda'aky. Yʉ'ʉ tʉ xymyo'oyʉm yʉ wya̱ndakʉn mʉt ja tʉy'a̱jtʉn. Yʉ'ʉ dʉ'ʉn xyajjotkujkʉm nidʉgekyʉ ʉdsa̱jtʉm di'ibáty ninʉjxʉdʉp es ñitso'ogʉt, es dʉ'ʉn ja Dios tʉ xymyo'oyʉm es nmʉda̱jtʉm tʉy'a̱jtʉn ko ndʉjkʉm tsa̱jpótm es n'ijtʉm mʉt yʉ'ʉ.
\v 19 Ja awijx jʉjp'ijxʉn di'ibʉ nmʉda̱jtʉm, ja'a ti'igyʉ ya'ijtypy ja njot'a̱jt nwinma̱'a̱ñ'a̱jtʉm éxtʉm ja pujxn di'ibʉ ja barkʉ wyo'on'ijtypy mejyñóty es kyaj ma̱ ñejxy ja barkʉ. Dʉ'ʉn ʉdsa̱jtʉm n'ijtʉm éxtʉmxyʉp nna̱jxʉm ma̱ ja mʉj tsa̱jptʉjkʉ 'yadʉʉydyúk es n'ijtʉm mʉdʉ Dios ma̱ Waanʉ Wa̱'a̱ts It Wa̱'a̱ts Luga̱a̱r.
\v 20 Jap oj tyʉkʉ ja Jesús es ja nʉ'ʉ tu'u xya''awátsxʉm, esʉ dʉ'ʉn jyajty es 'yítʉt teedywyindsʉngópk winʉ xʉʉ winʉ tiempʉ, dʉ'ʉn éxtʉmʉ Melkisedek.
\c 7
\s Dʉ'ʉnʉ Jesús tyeety'áty éxtʉmʉ Melkisedek
\p
\v 1 Tya̱dʉ Melkisedek, Salem ryey ijty es teety di'ibʉ myʉduun ja Diosʉ Tsa̱jpótmʉdʉ. Ko Abra̱a̱n jyʉmbijty ma̱ oj tʉ tsyiptuñʉ naty ma̱ tʉ tmʉmada'aky ja réyʉty, tya̱dʉ Melkisedek tsyo'oñ es oj tjʉjp'yo'oy ja Abra̱a̱n, es tkuni'xy.
\v 2 Netʉ Abra̱a̱n tmooy ja Melkisedek tuk peky di'ibʉ wa̱'x ma̱jk peky di'ibʉ naty tʉ tpʉjkʉ ja réyʉty ma̱ tsyiptuuñ. Yʉ xyʉʉ Melkisedek ja'a 'yandijpy “Rey Tʉy'a̱jtʉnduumbʉ”, es nandʉ'ʉn “Salem ryey” ja'a 'yandijpy “Rey Di'ibʉ Yajtsipwa̱'xp.”
\v 3 Yʉ Diosʉ jyaaybyajtʉn kyaj xytyukmʉmadyákʉm pʉ́nʉ dʉn ijty tya̱a̱k'a̱jtypy es tyeety'ajtypy, es pʉ́nʉ dʉ'ʉn ijty 'yapteety'a̱jttʉp; ni xykyatukmʉmadyákʉm ko myiiñ jyajty es ni xykya''anma̱'a̱yʉm ko tʉ 'yeeky. Ma̱ tya̱a̱dʉ tʉgekyʉ dʉ'ʉn kyʉxe'eky éxtʉm ja Diosʉ 'yU'unk, es teety'a̱jtpʉm winʉ xʉʉ winʉ tiempʉ.
\p
\v 4 Pes, jaygyúkʉdʉ wi'ix jyantsymyʉ́jʉdyʉ tya̱dʉ Melkisedek. Yʉ n'apteety'a̱jtʉm Abra̱a̱n tmooy tuk peky di'ibʉ wa̱'x ma̱jk peky di'ibʉ naty tʉ tpʉjkʉ ja réyʉty ma̱ tsyiptuuñ.
\v 5 Dʉ'ʉn ja Moisesʉ 'yana'amʉn jyʉna'añ ko ja teedyʉty di'ibʉ yʉ Leví tyʉʉmp 'ya̱a̱dsʉty, yʉ'ʉ yajmo'oydyʉp tuk peky ko wya'xy ma̱jk peky ja myʉ'israelitʉ ja̱'a̱yʉty ja pyʉjta'agyʉty, oyʉ tya̱a̱dʉty nandʉ'ʉn jyayʉ'ʉjʉty ja Abra̱a̱nʉ tyʉʉmp 'ya̱a̱dsʉty.
\v 6 Perʉ Melkisedek, oy kyayʉ'ʉdyʉ Leví tyʉʉmp 'ya̱a̱ts, yajmooy tuk peky di'ibʉ ma̱jk peky wa̱'x ma̱ ja Abra̱a̱n, di'ibʉ naty tʉ t'axa̱jʉ ja Diosʉ wya̱ndakʉn, esʉ Melkisedek kyunu'x ja Abra̱a̱n.
\v 7 Es wa̱'a̱ts yajnijáwʉ ko di'ibʉ kunu'xp, ni'igʉ myʉ́jʉty kʉdiinʉm di'ibʉ yajkunu'xp.
\v 8 Yʉ teedyʉty di'ibʉ yajmooydyʉp ja pʉjta'aky, ja̱'a̱y yʉ'ʉjʉty es 'yooktʉ; per ja Diosʉ jyaaybyajtʉn xytyukmʉmadyákʉm ko ja Melkisedek dʉ'ʉn éxtʉm tu'uk di'ibʉ jiky'a̱jtp.
\v 9 Es ko ja Abra̱a̱n oj yoxy ma̱ ja Melkisedek, mba̱a̱t njʉna̱'a̱nʉm ko Leví es nidʉgékyʉty ja wiingátypyʉ Abra̱a̱nʉ tyʉʉmp 'ya̱a̱dsʉty nandʉ'ʉn tmooydyʉ ja yojxʉn;
\v 10 mʉt ko oy jyatʉy'a̱jtʉnʉty ko Leví kyajnʉmʉ naty myiñ jya'ty, japʉ naty ja Abra̱a̱n ñini'xóty es ñe'pyñóty tmʉda̱jnʉ di'ibʉ yajminaampy yajja̱'taampy ja Leví.
\p
\v 11 Pʉn tim oy tim wa̱'a̱ts ja ja̱'a̱y wye'emyxyʉp ja Moisés 'yana'amʉngyʉjxm, kom yʉ ana'amʉn 'yawa̱'a̱nʉp esʉ Leví tyʉʉmp 'ya̱a̱dsʉty teety'a̱jttʉp, ¿ti ko koonʉm jyaa'átʉt jatu'ugʉ teety éxtʉmʉ Melkisedek es kʉdiinʉm éxtʉmʉ Arón?
\v 12 Es pʉn kyaj ja Arongʉ tyʉʉmp 'ya̱a̱ts 'yokteety'a̱jnʉ, nandʉ'ʉn tsyékyʉty es tyʉgátsʉt ja ana'amʉn di'ibʉ jʉna̱a̱mp pʉnaty teety'áttʉp.
\v 13 Ja Jesukristʉ, di'ibʉ tya̱dʉ Diosʉ 'yayuk 'yandijpy es tyeety'átʉt, kyaj yʉ'ʉ ja Leví ttʉʉmp'áty t'a̱a̱ts'átyʉty, 'yutsyʉ taadʉ tyʉʉmp 'ya̱a̱ts, tuk pekypyʉ ja Israelʉ tyʉʉmp 'ya̱a̱ts di'ibʉ ni na̱'a̱ jya'ay kyateety'áty éxtʉm ja Moisesʉ 'yana'amʉn jyʉna'añ.
\v 14 Yajnija̱'a̱p wa̱'a̱ts ko ja Nindsʉn'a̱jtʉm jam pyʉdseemy ma̱ Judaa tyʉʉmp 'ya̱a̱ts, es kyaj ja Moisés dʉ'ʉn tnigajxy ko jam pyʉdsʉ́mʉt ja teety ma̱ Judaa tyʉʉmp 'ya̱a̱ts.
\p
\v 15 Ni'igʉ wa̱'a̱ts yajjaygyúkʉ di'ibʉts tʉ nnigajxy ko jyaa'átʉt ja wiinkpʉ teety éxtʉmʉ Melkisedek,
\v 16 tu'ugʉ teety di'ibʉ kutujkʉn myʉda̱jtypy es tyeety'átʉt winʉ xʉʉ winʉ tiempʉ, es kyaj ana'amʉngyʉjxm di'ibʉ jʉna̱a̱mp pʉ́nʉ tyʉʉmp 'ya̱a̱ts tyeety'átʉt.
\v 17 Tya̱a̱dʉ dʉ'ʉn jyʉnáñ ja Dios:
\q Mijtsʉ dʉ'ʉn teety winʉ xʉʉ winʉ tiempʉ,
\q dʉ'ʉn éxtʉmʉ Melkisedek.
\m
\v 18 Pa̱a̱ty ja Moisesʉ 'yana'amʉn kyutʉgooy ko mʉk'a̱jtʉn tkamʉdáty es kyatúñ,
\v 19 ja'a ko Moisesʉ 'yana'amʉn ni tii kexy ka'pxy wa̱'a̱ts oj tkayajwe'emy, per ni'igʉ waanʉ mʉj tyam di'ibʉ njʉjp'ijxʉm, es yʉ'ʉgyʉjxm ʉdsa̱jtʉm nmʉwingo'onʉm ja Dios.
\p
\v 20 Dios wya̱ndak ko ja Jesús tyeety'átʉt. Ja wiink teedyʉty kyaj yajnika̱jxpejty mʉdʉ wa̱ndakʉn,
\v 21 per ma̱ sitʉy yʉ Nindsʉn'a̱jtʉm oj tyeety'áty mʉdʉ wa̱ndakʉn, mʉt ko ja Diosʉ jyaaybyajtʉn jyʉna'añ:
\q Dios tʉ ñaywya̱nda'agyʉty es kyaj dyajtʉgátsʉt ja 'yayuk:
\p “Mijtsʉ dʉ'ʉn teety winʉ xʉʉ winʉ tiempʉ,
\q dʉ'ʉn éxtʉmʉ Melkisedek.”
\m
\v 22 Es dʉ'ʉn n'ijxʉm ko mʉt ja Jesús Dios tʉ tpʉjta'aky ja kajxy'átypyʉ di'ibʉ waanʉ oy kʉdiinʉm ja jékyʉbʉ.
\v 23 Ja wiinkpʉ teedyʉty nimay 'yijty, ja'a ko 'yo'ktʉ es tyʉjkʉdʉ wiingátypyʉ;
\v 24 per mʉt ko Jesús jyiky'aty winʉ xʉʉ winʉ tiempʉ, winʉ xʉʉ winʉ tiempʉ tyeety'átʉt.
\v 25 Pa̱a̱dyʉ Jesús kʉ'ʉm mba̱a̱t dyajnitsokta̱'a̱y, tyam es winʉ xʉʉ winʉ tiempʉ, nidʉgekyʉ di'ibʉ miindʉp ma̱ Dios mʉt yʉ'ʉgyʉjxm ja Jesús, pesʉ Jesús dʉ'ʉñʉm jyiky'aty es ñika̱jxtu'udʉt ma̱ Dios.
\p
\v 26 Pa̱a̱dyʉ Jesús yʉ'ʉ dʉ'ʉn ja teedywyindsʉngópk di'ibʉ xytyʉgoy'a̱jtxʉm. Yʉ'ʉ dʉn wa̱'a̱ts es kyajpʉ pyojpʉ, kyaj dyʉ'ʉnʉty éxtʉmʉ pekytyuumbʉ, es yajpʉjtáky waanʉ kʉjxm kʉdii tsa̱jpótmʉdʉ.
\v 27 Ja wiinkpʉdyʉ teedywyindsʉngópkʉty ñigutiky dyáktʉt bom bom ja windsʉ'kʉn, tim jawyiin mʉt ja kyʉ'ʉmbojpʉ es óknʉm mʉdʉ ja̱'a̱yʉty ja pyojpʉ; per ja Jesús tʉgok je'eyʉ mʉt winʉ xʉʉ winʉ tiempʉ dyajky ja windsʉ'kʉn mʉt ja'agyʉjxm ja ja̱'a̱yʉdyʉ pyojpʉ ko wyindsʉ'kʉn'a̱jty ma̱ ja kruuz.
\v 28 Ja Moisesʉ 'yana'amʉn pyʉjtákypy éxtʉmʉ teedywyindsʉngópk yʉ pekyjya'ayʉty; per óknʉm ja Dios tpʉjtáky ja wa̱ndakʉn esʉ 'yU'unk tyeedywyindsʉngópk'átʉt, di'ibʉ ja̱jt oy wa̱'a̱ts winʉ xʉʉ winʉ tiempʉ.
\c 8
\s Jesús nGudʉnaabyʉ'a̱jtʉm
\p
\v 1 Di'ibʉ ni'igʉ mʉj di'ibʉts ʉʉdsʉty yam n'ʉʉ nga̱jxtʉp, ja'a ko yʉ Nindsʉn'a̱jtʉm Jesús, ndeedywyindsʉngopk'a̱jtʉm, 'yu'uñʉ tsa̱jpótm ma̱ Dios yajkutíky.
\v 2 Jam ja Jesús tyeedywyindsʉngopk'áty ma̱ ja tsa̱jptʉjk di'ibʉ Dios yajkoj tsa̱jpótm. Ya̱ naxwiiñ yʉ wit tsa̱jptʉjk di'ibʉ Moisés yajkoj, yʉ'ʉyʉ yʉ'ʉ ya''agojwinna̱jxʉ tadʉ tsa̱jptʉjk di'ibʉ tsa̱jpótm.
\v 3 Nidʉgekyʉ teedywyindsʉngópk yajpʉjtáktʉ es tmo'oydyʉt ja yojxʉn esʉ windsʉ'kʉn ja Dios, pa̱a̱dyʉ Jesús koonʉm dyaky ja windsʉ'kʉn nandʉ'ʉn.
\v 4 Kooxyʉp ja Jesús jyaaty ya̱ naxwiiñ, ni je'eyʉxyʉp kyateety'áty, mʉt ko taanʉmʉ teedyʉty di'ibʉ ya̱jktʉp ja windsʉ'kʉn éxtʉm dyajnigutúkʉ ja Moisesʉ 'yana'amʉn.
\v 5 Perʉ tya̱dʉ windsʉ'kʉn, yʉ'ʉyʉ ñikojtútʉn di'ibʉ jam tsa̱jpótm; dʉ'ʉn yʉ'ʉ éxtʉm ko Moisés dyajkojáñ ja wit tsa̱jptʉjk, ta Dios 'yanma̱a̱yʉ: “Yajkoj meerʉ éxtʉm ja ijxpajtʉn di'ibʉ nduk'ijx ma̱ Sina'ii Kopk.”
\v 6 Per ja tuunk di'ibʉ tyiimpy ja Jesús tsa̱jpótm, yʉ'ʉ ni'igʉ tmʉdaty ja mʉj'a̱jtʉn kʉdiinʉm ja tuunk di'ibʉ pyaduundʉp ja Moisesʉ 'yana'amʉn, mʉt ko Jesús yʉ'ʉ dʉ'ʉn nGudʉnaabyʉ'a̱jtʉm ma̱ yʉ jembyʉ kajxy'átypyʉ. Tya̱a̱dʉ di'ibʉ jembyʉ tʉ 'yoyʉ, waanʉ ni'igʉm yʉ'ʉ 'yóyʉty es ni'igʉ oy ja wa̱ndakʉn di'ibʉ mʉʉt kʉdiinʉm ja Moisesʉ 'yana'amʉn.
\p
\v 7 Kooxyʉp yajxón tyuuñ ja kajxy'átypyʉ di'ibʉ jawyíñʉp, kyajxyʉp tʉ dyajtʉgátsy mʉt ja wiinkpʉ.
\v 8 Perʉ Dios pyekymyooy ja israelitʉ ja̱'a̱yʉty, es jyʉnáñ:
\q Ja̱'ta̱a̱mp ja tiempʉ es nya'óyʉdʉts ja jembyʉ kajxy'átypyʉ mʉt ja israelitʉ ja̱'a̱yʉty esʉ Judaa ja̱'a̱yʉty.
\q
\v 9 Per kyaj dyʉ'ʉnʉty éxtʉm di'ibʉ jékyʉp nya'ʉyʉʉyʉts mʉt ja 'yaptʉjkʉty
\q kots nyajpʉdsʉʉmdʉ ma̱ Ejiptʉ ñax,
\q éxtʉmʉ u'unkteety ko tmatsy ja 'yu'unk kyʉ'ʉgʉjxy es tkwentʉ'aty dyajtu'uyo'oy;
\q per yʉ'ʉjʉty kyaj tkuydyuundʉ ja kajxy'átypyʉ di'ibʉts nmʉda̱jttʉ,
\q pa̱a̱dyʉts nmastuty.
\q
\v 10 Per ja̱'ta̱a̱mp ja tiempʉ ma̱ts ʉj ja n'ana'amʉn nbʉjta̱'a̱gʉt ma̱ yʉ israelitʉ jyot wyinma̱'a̱ñʉty,
\q éxtʉmxyʉp kyʉxja̱'a̱yʉty nekykyʉjxy.
\q Ʉjtsʉ dʉ'ʉn xyDyios'átʉp,
\q es yʉ'ʉjʉty nja̱'a̱y'átʉpts.
\q
\v 11 Kyaj ni pʉ́n nʉjx ttukni''ixʉ es ni tka''anʉʉmʉt yʉ myʉgu'uk:
\q “Ixy'at ja Nindsʉn'a̱jtʉm”,
\q pes nidʉgékyʉts nʉjx xy'ixy'attʉ, myʉjja̱'a̱y myutskja̱'a̱yʉty.
\q
\v 12 Nma'xʉpts ʉj tʉgekyʉ di'ibʉ tʉ ttuundʉgóydyʉ,
\q es kyajts nnakyjyamyátsʉt ja pyojpʉty.
\m
\v 13 Ko Dios jyʉna'añ ko dya'oyʉya'añ ja jembyʉ kajxy'átypyʉ, yʉ'ʉ xytyuknija̱'a̱m ko tʉ tyujknʉ es kyaj ñakytyúñ ja kajxy'átypyʉ di'ibʉ jékyʉp o'oyʉ; es di'ibʉ jeky tʉ 'yijnʉ, tim tsojk kyutʉgoyánnʉ.
\c 9
\s Naxwíñʉdʉ tsa̱jptʉjk esʉ tsa̱jpótmʉdʉ
\p
\v 1 Es ma̱ tadʉ jékyʉbʉ kajxy'átypyʉ di'ibʉ Dios pyʉjták mʉt ja israelítʉty, Dios tyuknipʉjk ja Moisés wi'ix dyajkójʉt ja wit tsa̱jptʉjk es wi'ix ja ja̱'a̱yʉty t'awdáttʉt ja Dios.
\v 2 Pes, dʉ'ʉn ja wit tsa̱jptʉjk dyajtʉna̱a̱ydyujkʉdʉ: Ja jawyiin adʉʉydyíkypyʉ ja'a txʉ'a̱jty Wa̱'a̱ts It Wa̱'a̱ts Luga̱a̱r. Jap 'yijty ja kandaleerʉ es ja meesʉ mʉt ja tsa̱jkaaky di'ibʉ tʉ yajpʉjta'aky windsʉ'kʉn.
\v 3 Myʉmajtsk adʉy ʉxkʉ'p, jap 'yijty ja myʉmajtsk adʉʉydyíkypyʉ. Ja'a txʉ'a̱jty Waanʉ Wa̱'a̱ts It Wa̱'a̱ts Luga̱a̱r.
\v 4 Jap 'yijty ja oorʉ artal ma̱ yajpoomjóktʉ, es ja ka̱a̱xʉ ma̱ yajpʉjke'ky tu'ugʉ oorʉ tu'ts mʉt ja je'xy di'ibʉ Dios ya̱jk es txʉ'aty manaa. Jap nandʉ'ʉn 'yijty ja Arongʉ tya̱jk di'ibʉ Dios yajpʉj es yajtʉʉmp'a̱jt, es ja tsa̱a̱dsétsy ma̱ Dios tkʉxja̱a̱y yʉ ma̱jkpʉ mandamyentʉ. Tya̱dʉ ka̱a̱xʉ ñiwítsyʉty jodoty es nikʉjxy ak tim oorʉ,
\v 5 es ka̱a̱xʉ ajup nikʉjxy 'yawingojnáxyʉty majtskʉ tsa̱jpótmʉdʉ jiky'a̱jtpʉty di'ibʉ yajtijtʉp kerubíngʉty, mʉt ja kyakn ya'pwa'xy es dya''anikʉ ma̱ ja Dios dyajpojpʉnitʉgooy ja ja̱'a̱yʉty.
\p Per tyam kyajts nga̱jxtʉ'xa̱'a̱ñʉdsʉ tadʉ wit tsa̱jptʉjk.
\v 6 Ko ijty dʉ'ʉn aba̱a̱dʉ 'yity, net ja teedyʉty ijty tyʉ́kʉdʉ jap es ttundʉ ja tuunk di'ibʉ Dios tʉ myo'oyʉdʉ.
\v 7 Per ma̱ yʉ myʉmajtsk adʉʉydyíkypyʉ, yʉ'ʉyʉ ijty tʉjkʉp ja teedywyindsʉngópk tʉgok ma̱ tu'ukpʉ jʉmʉjt; es ko tyʉkʉ, koonʉm tmʉnejxy ja jʉyujk tsa̱jka̱a̱jʉ ñe'pyñ es ttukwindsʉ'ʉgʉ Dios mʉt yʉ'ʉgyʉjxmʉ kyʉ'ʉmbojpʉ es nandʉ'ʉn ja ja̱'a̱y ja pyojpʉty.
\v 8 Dʉ'ʉn ja Espíritʉ Santʉ xytyuknija̱'a̱m ko ma̱ tadʉ wit tsa̱jptʉjk, kyaj ñigutíkyʉty esʉ ja̱'a̱yʉty tyʉ́kʉdʉt Dios windum.
\v 9 Esʉ tadʉ wit tsa̱jptʉjk yʉ'ʉyʉ je'eyʉ tu'ugʉ ijxpajtʉn di'ibʉ yajpaduump tyamyʉ, es ja'a 'yandijpy ko ja windsʉ'kʉn es di'ibʉ ja ja̱'a̱y yojxtʉp, kyaj mba̱a̱t mʉt ja'agyʉjxm ja ja̱'a̱yʉty wyʉ'ʉmdʉ wa̱'a̱ts ja jyot wyinma̱'a̱ñʉty.
\v 10 Tʉgekyʉ tadʉ ana'amʉn yajkutijkypy ti ja ja̱'a̱y kyay 'yuuktʉp es ñayyajwa̱'a̱dsʉdʉt, es wyitpujtʉt, es tpujtʉt ja tsyim tyexy. Dʉ'ʉñʉmʉ dʉ'ʉn yajtúnʉdʉ taadʉ extʉ ko Dios dyajtʉgátsʉt.
\p
\v 11 Per tʉ myiñ ja Kristʉ, es tyam yʉ'ʉ dʉ'ʉn teedywyindsʉngópk ma̱ oytyim tiidyʉ oybyʉ di'ibʉ tʉ myiñ; es ma̱ yʉ Kristʉ tyeedywyindsʉngopk'áty tsa̱jpótm, yʉ'ʉ waanʉ oy es kʉdiinʉm di'ibʉ naxwíñʉdʉ ja̱'a̱y yajkojtʉp.
\v 12 Es jap ja Kristʉ tyʉjkʉ ma̱ ja Waanʉ Wa̱'a̱ts It Wa̱'a̱ts Luga̱a̱r, ja'a njʉna̱'a̱nʉm Dios wyindum tsa̱jpótm, es kyaj oj dyajnejxy ja tsyiip ñe'pyñ esʉ tsa̱jka̱ju'ungʉ ñe'pyñ éxtʉmʉ windsʉ'kʉn; yajnʉjx ja kyʉ'ʉm ne'pyñ es dyajky ja windsʉ'kʉn tʉgok je'eyʉ mʉt winʉ xʉʉ winʉ tiempʉ, es dʉ'ʉn oj xyajnitsókʉm winʉ xʉʉ winʉ tiempʉ.
\p
\v 13 Ko na̱a̱gʉty kyawa̱'a̱dsʉty éxtʉm jyʉna'añ ja Moisesʉ 'yana'amʉn, yʉ teedyʉty tyukxijkxʉdʉp ja tsyiibʉ ñe'pyñ es ja toorʉ ñe'pyñ, es mʉt ja terneerʉ jya̱a̱m di'ibʉ tʉ ñejxy windsʉ'kʉn. Dʉ'ʉn yajkuydyuuñ ja ana'amʉn es yajpʉjta'aky ja ja̱'a̱y wa̱'a̱ts ma̱ ñini'x.
\v 14 Pʉn dʉ'ʉn ja ja̱'a̱y nikʉjxy wya'atsy, waanʉ ni'igʉ ja Kristʉ ñe'pyñ tmʉdaty ja mʉk'a̱jtʉn es dyajwa̱'a̱dsʉt ja njot nwinma̱'a̱ñ'a̱jtʉm es nmʉdu'unʉm ja Diosʉ jiikypyʉ, ja'a ko mʉt yʉ'ʉgyʉjxm ja Espíritʉ Santʉ ja Kristʉ ñayya̱jkʉ ma̱ Dios es wyindsʉ'kʉn'áty, ni nʉ'ʉnʉ axʉk'a̱jtʉn.
\p
\v 15 Es pa̱a̱ty ja Jesukristʉ tjʉjpkuwa̱'kʉ mʉt ja 'yo'kʉn es dyajti'igyʉya'añ ja Dios mʉt ja naxwíñʉdʉ ja̱'a̱yʉty mʉt tu'ugʉ jembyʉ kajxy'átypyʉ, es yajma'xta̱'a̱yʉt tʉgekyʉ ja pojpʉ di'ibʉ tʉ yajtúñ ma̱ ja jawyiimbʉ kajxy'átypyʉ. Dʉ'ʉn ttuuñ es di'ibáty ja Dios oj wyinwítsʉdʉ, t'axá̱jʉdʉt ja kuma̱'a̱ñ winʉ xʉʉ winʉ tiempʉ di'ibʉ Dios oj twa̱nda'aky.
\p
\v 16 Ko yajnijáwʉ ko tu'ugʉ ja̱'a̱y 'yeeky di'ibʉ tʉ naty ja ayuk dyajwe'emy, nétnʉm tyuñ ja ayuk di'ibʉ tʉ dyajwe'emy.
\v 17 Kyaj tyuñ ja ayuk di'ibʉ tʉ dyajwe'emy pʉn jiky'a̱jtpnʉm ja ja̱'a̱y, jaanʉm tyuñ ko naty tʉ 'yo'knʉ.
\v 18 Pa̱a̱ty ma̱ ja jawyiimbʉ kajxy'átypyʉ, je'eyʉ tyuñ ko ne'pyñ tsyuñ xye'xy.
\v 19 Ko Moisés tka̱jxwa'xy tʉgekyʉ ja Diosʉ 'yana'amʉn ma̱ nidʉgekyʉ ja̱'a̱yʉty, net twijtse'ky ja lanʉ tsaptspʉ es ja isopʉ kepy, es dyajxe'ky ma̱ ja tsa̱jka̱ju'ungʉ ñe'pyñ esʉ tsyiibʉ ñe'pyñ ttaam'yo'oy mʉt ja nʉʉ, es ttuknixijkxy ja ana'amʉn neky es nandʉ'ʉn nidʉgekyʉ ja ja̱'a̱yʉty.
\v 20 Net jyʉnáñ ja Moisés: “Tya̱dʉ ne'pyñ di'ibʉts tʉ nxijkxy, yʉ'ʉ ñika̱jxpejtypy ja kajxy'átypyʉ di'ibʉ Dios tʉ t'ane'emy es xykyuydyúndʉt.”
\v 21 Moisés nandʉ'ʉn mʉt ja ne'pyñ ttukxijkxy ja wit tsa̱jptʉjk es tʉgekyʉ di'ibʉ jap yajtuundʉp ko Dios t'awdattʉ.
\v 22 Pes ja ana'amʉn yajkutijkypy es jawaanʉ kyaj tʉgékyʉty wya̱'a̱ts'áttʉt mʉt ja ne'pyñ. Es pʉn kyaj ja ne'pyñ yajtémy yaj'yéky éxtʉmʉ windsʉ'kʉn, kyaj yajme'xy ja pojpʉ.
\s Kristʉ 'yayo'ongyʉjxm ja peky wya'atsy
\p
\v 23 Dʉ'ʉn wyatsy ja wit tsa̱jptʉjk es di'ibáty jap tuump. Perʉ tya̱a̱dʉty yʉ'ʉyʉ je'eyʉ tsa̱jpótmʉdʉ tsa̱jptʉjkʉ 'yijxpajtʉn. Pa̱a̱ty koonʉm oj wya'atsy ja tsa̱jptʉjk di'ibam tsa̱jpótm mʉt ja windsʉ'kʉn di'ibʉ ni'igʉ tmʉdaty ja mʉj'a̱jtʉn.
\v 24 Pa̱a̱dyʉ Kristʉ kyaj oj tyʉkʉ ma̱ tsa̱jptʉjk di'ibʉ ja ya̱ naxwiiñ, ja tsa̱jptʉjk di'ibʉ je'eyʉ 'yagojwinna̱jx'a̱jtypy ja tsa̱jpótmʉdʉ tsa̱jptʉjk. Kristʉ tʉjkʉ tsa̱jpótm es xykyudʉna̱'a̱yʉm ʉdsa̱jtʉm Dios windum.
\v 25 Yʉ teedywyindsʉngópkʉty tʉjkʉdʉp ma̱ ja Waanʉ Wa̱'a̱ts It Wa̱'a̱ts Luga̱a̱r jʉmʉjt jʉmʉjt es dyaktʉ ja windsʉ'kʉn ja ñe'pyñʉty ja tsyiivu'unk o tsa̱jka̱ju'unk. Perʉ Kristʉ kyaj dʉ'ʉn ñayya̱jkʉ windsʉ'kʉn kana̱k ok nibʉdʉ'ʉk.
\v 26 Kooxyʉp 'yokdʉ'ʉnʉty, koonʉmxyʉp 'ye'ky kana̱k ok ko ja naxwíñʉdʉ tsyondaky es tyamba̱a̱t. Per na̱a̱mnʉm yʉ xʉʉ yʉ tiempʉ di'ibʉ tim óknʉm, ja Kristʉ jya'ty naxwiiñ es ñayyákyʉty windsʉ'kʉn je'eyʉ tʉgok mʉt winʉ xʉʉ winʉ tiempʉ, es tjo'odsánnʉ ja ja̱'a̱yʉdyʉ pyojpʉty.
\v 27 Extʉm tʉ yajtuk'amʉbʉjta̱a̱gʉ es nidʉgekyʉ ja̱'a̱yʉty 'yoogʉt tʉgok je'eyʉ, net yajpayo'oydyʉt,
\v 28 nandʉ'ʉn ja Kristʉ ñayya̱jkʉ windsʉ'kʉn tʉgok je'eyʉ es tjo'odsánnʉ ja ja̱'a̱yʉdyʉ pyojpʉty. Es ko myínʉt myʉmajtsk okpʉ, kyaj ñakyñayyaka̱'a̱ñʉty éxtʉmʉ windsʉ'kʉn, mina̱a̱mp es tmʉnʉjxa̱'a̱ñ ja di'ibátyʉ naty tʉ 'yaxá̱jʉdʉ éxtʉmʉ Yajnitsókpʉ es 'yawix jyʉjp'íxʉdʉ.
\c 10
\p
\v 1 Ja ana'amʉn di'ibʉ Moisés yajmooy, dʉ'ʉn ja'a éxtʉmʉ awax di'ibʉ yajnigʉxe'kypy wi'ix 'yity ja oy'a̱jtʉn di'ibʉ miimpnʉm, ja ana'amʉn kyaj jya'ajʉty ja oy'a̱jtʉn kʉ'ʉm. Pa̱a̱ty ja windsʉ'kʉn di'ibʉ ja̱'a̱y ya̱jktʉp jʉmʉjt jʉmʉjt, kyaj mba̱a̱t ja ja̱'a̱y dyajwʉ'ʉmdʉt oy wa̱'a̱ts pʉ́nʉty Dios myʉwingoondʉp.
\v 2 Pes pʉn tʉy'a̱jtʉnxyʉp ana'amʉngyʉjxm dyajwa̱'a̱tsy ja ja̱'a̱yʉ pyojpʉty, kyajxyʉp t'okja̱'a̱nʉ ja pyeky es kyajxyʉp t'ok'ya̱jknʉ ja windsʉ'kʉn.
\v 3 Per ja windsʉ'kʉn di'ibʉ ja ja̱'a̱y ya̱jktʉp jʉmʉjt jʉmʉjt yajtukjamyajtstʉp ja ja̱'a̱y ko pekyjya'ay ja'ajʉty,
\v 4 mʉt ko ja toorʉ ne'pyñ esʉ tsyiip ne'pyñ ni na̱'a̱ mba̱a̱t tkayajjʉge'eky yʉ pojpʉ.
\p
\v 5 Pa̱a̱ty ko myiiñ ja Kristʉ, net t'ama̱a̱y ja Dios:
\q Kyaj mij xytsyejky es myajtukwindsʉ'ʉgʉt ja jʉyujk esʉ myajmo'oyʉt ja yojxʉn,
\q pa̱a̱ty mij tʉ xymyo'oyʉts tu'ugʉ nini'x.
\q
\v 6 Kyaj tʉ xy'oyjyawʉ ko ja jʉyujk ñitoy,
\q ni ja di'ibʉ ja̱'a̱y yojxtʉp pekykyʉjxm.
\q
\v 7 Tats njʉnáñ: “Tya̱a̱ts ʉj,
\q dʉ'ʉn éxtʉm jaybyety 'yity mʉt ʉj ma̱ ja ja̱a̱ybyajtʉn,
\q esʉts nduna̱'a̱ñ di'ibʉ mij mdsejpy.”
\m
\v 8 Jawyiin jyʉnáñ ja Kristʉ ko Dios kyaj ttseky es yajtukwindsʉ'ʉgʉt ja jʉyujk es yajtóyʉt ja yoxy di'ibʉ ja ja̱'a̱y ya̱jktʉp, oy ja Diosʉ naty tʉ tjayaky ja ana'amʉn di'ibʉ tyuk'ane'embyʉ tadʉ windsʉ'kʉn.
\v 9 Ta jyʉnáñ: “Tya̱a̱ts ʉj, esʉts nduna̱'a̱ñ di'ibʉ mij mdsejpy.” Dʉ'ʉn xytyuknija̱'a̱m ko Dios yajjʉgékypy tadʉ jawyiimbʉ maywyindsʉ'kʉn es tpʉjkta'aky ja windsʉ'kʉn di'ibʉ ja Kristʉ ya̱jk.
\v 10 Xyajwátsʉm ja Dios mʉt ko Jesukristʉ ttuuñ di'ibʉ Dios tsyejpy ko ttukwindsʉ'kʉ ñini'x tʉgok je'eyʉ mʉt winʉ xʉʉ winʉ tiempʉ.
\p
\v 11 Nidʉgekyʉ teetytyʉjkʉty bom bom tpʉjta̱'a̱ktʉ ja windsʉ'kʉn nan ja'ayʉmbʉ kana̱k ok, oyʉ tya̱dʉ windsʉ'kʉn ni na̱'a̱ mba̱a̱t tkajo'otsy ja pojpʉ.
\v 12 Per ko Jesukristʉ ñayya̱jkʉ tʉgok je'eyʉ éxtʉmʉ windsʉ'kʉn mʉt ja pojpʉ winʉ xʉʉ winʉ tiempʉ, net ñaxwe'tsy Dios Teety 'yaga̱'a̱ñdsyoo.
\v 13 Jam t'awixy extʉ ko Dios tyukmʉmada̱'a̱gʉdʉt yʉ myʉdsípʉty,
\v 14 ja'a ko mʉt yʉ'ʉgyʉjxmʉ tadʉ tʉgokpʉ windsʉ'kʉn dyajwe'emy tʉgekyʉ ak oy winʉ xʉʉ winʉ tiempʉ ja di'ibáty nʉ'ʉyo'oy tu'uyo'oydyʉp es wa̱'a̱ts jya̱'ttʉt.
\v 15 Yʉ Espíritʉ Santʉ ti'igyʉ jyʉna'añ, mʉt ko jawyiin tmadya'aky:
\q
\v 16 Dʉ'ʉn jyʉna'añ ja Dios:
\q Oknʉmts nbʉjta̱'a̱gʉdʉts ja jembyʉ kajxy'átypyʉ mʉt ja israelítʉty.
\q Nbʉjta̱'a̱gʉpts yʉ n'ana'amʉnʉty ma̱ jyótʉty,
\q es nja̱a̱ywyʉ'ʉmʉdʉts ma̱ ja wyinma̱'a̱ñʉty.
\m
\v 17 Es jatuk peky jyʉna'añ:
\q Nina̱'a̱ts ngajamyátsʉt ja pyojpʉty es ni ja 'yaxʉk'a̱jtʉnʉty.
\m
\v 18 Es ko ja pojpʉ dʉ'ʉn yajme'xy, kyaj ñakytsyékyʉty ja windsʉ'kʉn esʉ pojpʉ yajma'xʉt.
\s N'okmʉwingo'onʉm ja Dios amumdu'uk jot
\p
\v 19 Mʉgu'ugítʉty, mʉt ko yʉ Kristʉ tteemy dyejky ja ñe'pyñ éxtʉmʉ windsʉ'kʉn mʉt ja nbojpʉ'a̱jtʉm, pa̱a̱ty mba̱a̱t ndʉjkʉm amumdu'uk jot ma̱ Dios,
\v 20 mʉt ko dʉ'ʉn éxtʉmʉ teedywyindsʉngópk ñajxy ma̱ ja adʉʉydyúk es jya'ty ma̱ Dios, nandʉ'ʉnʉ Kristʉ ñayya̱jkʉ windsʉ'kʉn es dya''awatsy yʉ nnʉ'a̱jt ndu'a̱jtʉm jembyʉ, di'ibʉ xytyukpátʉm ja jiky'a̱jtʉn winʉ xʉʉ winʉ tiempʉ es xyajjo'omʉm ma̱ Dios.
\v 21 Mʉt ko nmʉda̱jtʉm tu'ugʉ teety mʉjpʉ di'ibʉ kyudʉnaapy ja Diosʉ jya'ayʉty,
\v 22 pa̱a̱ty n'okmʉwingo'onʉm ja Dios amumdu'uk jot, mʉt ko yajxón nnija̱'a̱m ko yʉ njot'a̱jt nwinma̱'a̱ñ'a̱jtʉm tʉ wyatsta̱'a̱y es kyaj ti nbekyjya̱'a̱m, es ko tʉ yʉ nnini'x'a̱jtʉm wyatsta̱'a̱y mʉt ja wa̱'a̱tspʉ nʉʉ.
\v 23 Min n'akmʉbʉjkʉm ja Jesús amumdu'uk jot, mʉt ko yʉ'ʉ tʉy'a̱jtʉn tkuydyuna̱'a̱ñ di'ibʉ wya̱ndak,
\v 24 es n'ok'ʉxta̱'a̱yʉm ja winma̱'a̱ñ es nnaybyudʉjkʉm nixim niyam es nmʉda̱jtʉm waanʉ ni'igʉ tsojkʉn es ndu'unʉm di'ibʉ oy.
\v 25 Na̱a̱gʉty kyaj ñakyñaymyúkʉdʉ mʉt ja myʉ''ʉxpʉjkpʉty. Kyaj n'adsʉ́tsʉm éxtʉm yʉ'ʉjʉty, n'oknayjyotmʉkmo'oyʉm nixim niyam, es waanʉ ni'igʉ tyam, mʉt ko tyimpátnʉp ma̱ Jesús jyʉmbita̱'a̱ñ.
\p
\v 26 Pʉn njanija̱'a̱m ja tʉy'a̱jtʉn es n'akpekytyuun'adʉ́tsʉm, kyaj ñakyjyaaty ja windsʉ'kʉn di'ibʉxyʉp nya̱jkʉm ma̱ Dios es ja nbeky'a̱jtʉm xytyukniwátsʉm,
\v 27 ja'a dʉn je'eyʉ mʉt ja tsʉ'k ja̱'a̱jʉn n'awijx njʉjp'ijxʉm ja Diosʉ tyʉydyu'unʉn es ja jʉʉn di'ibʉ ño'kta̱'a̱yaampy ja Diosʉ myʉdsípʉty.
\v 28 Ko pʉ́n kyaj tmʉj'íxy ja Moisesʉ 'yana'amʉn, kyaj jyaa''ata̱'a̱ñ ja pa''ayo'on, yʉ ana'amʉn yajkutijkypy es 'yoogʉt ja pojpʉ tuumbʉ pʉn jaa majtsk o tʉgʉʉgʉ testiigʉ.
\v 29 Pes waanʉ ni'igʉ ñitʉ́kʉty ja mʉj tʉydyu'unʉn di'ibʉ tyukta'an tyuknajptʉp ja Diosʉ 'yU'unk, es dʉ'ʉn t'ʉxtijtʉ ja kajxy'átypyʉ di'ibʉ Dios yajnaxkʉdák mʉdʉ ne'pyñ, es nandʉ'ʉn kyaj tmʉj'íxtʉ ja Espíritʉ Santʉ di'ibʉ yajmiimpy ja Diosʉ tsyojkʉn ma̱ ja ja̱'a̱yʉty.
\v 30 Byeen yajxón nnija̱'a̱m ko Dios jyʉnáñ: “Ʉjtsʉ dʉ'ʉn xypyatp es nbayo'oyʉdʉts, es tʉy'a̱jtʉn nmo'oyʉdʉts nidu'uk nidu'ugʉ tʉydyu'unʉn éxtʉm pyaadyʉty.” Es nandʉ'ʉn jyʉnáñ: “Pyayo'oyaampy ja Dios ja jya'ayʉty.”
\v 31 Mʉk ayo'onʉ'ʉ ko nga̱'a̱jʉm ma̱ ja jiikypyʉ Diosʉ tyʉydyu'unʉn.
\p
\v 32 Jamyatstʉ ko natyʉ Dios tʉ mduknijáwʉdʉ ja tʉy'a̱jtʉn es xymyʉmadaktʉ mʉt ja ma'xtujkʉn ja mʉj ayo'on ko ja axʉk ja̱'a̱yʉty mbajʉdijtʉdʉ.
\v 33 Na̱a̱gʉty miidsʉty oj myajwinga̱jx myajjʉjpka̱jxtʉ es myajtúndʉ axʉʉk ijxnide'xy, esʉ wiinkpʉty mbu'ayo'ojʉdʉ di'ibʉ dʉ'ʉn ja̱jttʉ.
\v 34 Miits mmʉda̱jttʉ ja pa''ayo'on mʉt ja di'ibʉ naty jap ijtp tsimy pujxndʉgóty, es extʉ mʉt ja xondakʉn xymyʉmadaktʉ ko mbʉjkxʉdʉ di'ibʉ naty mmʉda̱jttʉp, mʉt ko mnija̱'a̱dʉp ko tsa̱jpótm mmʉda̱jttʉp di'ibʉ waanʉ ni'igʉ 'yóyʉty es ijtpʉm winʉ xʉʉ winʉ tiempʉ.
\v 35 Pes, katʉ xymyastu'uttʉt ja mmʉbʉjkʉnʉty, mʉt ko óknʉm ja Dios mmay'ata̱'a̱nʉdʉ.
\v 36 Mʉdattʉ miidsʉty ja ma'xtujkʉn es xytyúndʉt di'ibʉ Dios tsyejpy, es dʉ'ʉn xy'axá̱jʉdʉt di'ibʉ yʉ'ʉ tʉ twa̱nda'aky.
\v 37 Pes ja Diosʉ jyaaybyajtʉn jʉna̱a̱mp:
\q Wingoomp ja tiempʉ, tim tsojk myina̱'a̱ñ jatʉgok.
\q Kyaj jyaka̱'a̱ñ.
\q
\v 38 Di'ibʉ myʉbʉjkʉngyʉjxm oy wʉ'ʉmp mʉt ja Dios,
\q yʉ'ʉ dʉ'ʉn jiky'átʉp;
\q per pʉ́n tu'ujʉbijtp,
\q kyajts ʉj ja'a mʉʉt njotkujk'átʉt.
\m
\v 39 Per ʉdsa̱jtʉm kyaj ndʉ'ʉn'a̱jtʉm éxtʉm 'yadʉ'ʉtstʉ di'ibáty tu'ujʉmbijttʉp es wyindʉgoydyʉ, ʉdsa̱jtʉm nbajo'omʉm ja Dios, es yʉ'ʉ nʉjx xyajnitsókʉm.
\c 11
\s Mʉbʉjkʉn
\p
\v 1 Ko nmʉbʉjkʉm ja Dios, nmʉda̱jtʉm ja tʉy'a̱jtʉn ko yʉ'ʉ xymyo'oya̱'a̱nʉm di'ibʉ tʉ xywya̱ndákʉm, es nnija̱'a̱m ko Dios tyiimpy di'ibʉ kya̱jx oy nga'ijxʉm.
\v 2 Ja n'aptʉjk'a̱jtʉm ja'a sitʉy myʉbʉjktʉ éxtʉm ja Dios 'yanma̱a̱yʉdʉ. Pa̱a̱dyʉ Dios 'yoyjya̱'a̱dʉ.
\p
\v 3 Mʉbʉjkʉngyʉjxm njaygyujkʉm ko mʉt ja Diosʉ 'yayuk, tʉgekyʉ di'ibʉ ya'ijxp yajkoj jékyʉp mʉt di'ibʉ kyaj oj ya'ixy.
\p
\v 4 Mʉbʉjkʉngyʉjxm ja Abel twindsʉ'kʉ ja Dios mʉt tu'ugʉ windsʉ'kʉn waanʉ oybyʉ kʉdiinʉm di'ibʉ ya̱jk ja 'yajtsy Kaín, pa̱a̱ty ja Dios tpʉjtáky ja Abel éxtʉmʉ ja̱'a̱y di'ibʉ tyiimpy ja tʉy'a̱jtʉn es tkupejky ja wyindsʉ'kʉn. Oy ja Abel tʉ jya'o'knʉ, dʉ'ʉn ja'a éxtʉmxyʉp 'yakkajxy, ja'a ko yajmadya'aky wi'ix tmʉbejky.
\p
\v 5 Mʉbʉjkʉngyʉjxm ja Enokʉ Dios myʉnʉjxʉ tsa̱jpótm jiiky, es ni pʉ́n tkanaky'ijxy, mʉt ko ja Diosʉ naty tʉ myʉnejxyʉty. Dʉ'ʉn ja Diosʉ jyaaybyajtʉn tmadya'aky ko Dios jotkujk 'yity mʉt ja Enok kyajnʉmʉ naty tmʉnejxy.
\v 6 Kyaj pʉ́n mba̱a̱t ttukjotkʉda'aky ja Dios pʉn kyaj tmʉbeky, ja'a ko pʉ́n myʉwingeempy ja Dios, koonʉm tmʉbʉ́kʉt ko jyaaty ja Dios es ko kyuni'xypy di'ibáty 'yʉxta̱a̱ydyʉp.
\p
\v 7 Ko No'ee Dios 'yawa̱'a̱nʉ ko myina̱'a̱ñ ja mʉk tuu, mʉbʉjkʉngyʉjxm ja No'ee dyajkojy tu'ugʉ barkʉ jantsy mʉj es tsyo'ogʉt yʉ'ʉ mʉdʉ fyamilyʉ, oyʉ naty kyakʉxe'eky ko myina̱'a̱ñ ja tuu; es dʉ'ʉn mʉt ko tmʉbejky ja Dios, ja No'ee oj wye'emy oy mʉt ja Dios, es dyajnigʉxe'ky ko pekymyʉʉt ja naxwíñʉdʉ ja̱'a̱yʉty.
\p
\v 8 Mʉbʉjkʉngyʉjxm ja Abra̱a̱n tmʉmʉdooy ja Dios ko ya''anma̱a̱y es pyʉdsʉ́mʉt ma̱ ja ñax kya̱jpn, es ñʉjxʉt ma̱ wiink nax di'ibʉ 'yaxa̱jʉyaampy éxtʉmʉ kuma̱'a̱ñ, oy tkanijawʉ ma̱ ñejxy.
\v 9 Mʉbʉjkʉngyʉjxm tsyʉna̱a̱y wit tʉgoty éxtʉmʉ jaybye'xyʉn ma̱ ja naxwíñʉdʉ di'ibʉ natyʉ Dios tʉ tyukmʉwa̱nda̱a̱gʉty; es dʉ'ʉn ttuundʉ ja Isa̱a̱ es ja Jakoob, di'ibʉ naty tʉ t'axá̱jʉdʉ nandʉ'ʉnʉ tadʉ wa̱ndakʉn.
\v 10 Es Abra̱a̱n tamʉ naty t'awixy ja ka̱jpn mʉt ja potsy ʉjxʉ mʉkpʉ, di'ibʉ Dios tyuknibʉjtákʉ es yajkoj.
\p
\v 11 Mʉbʉjkʉngyʉjxm ja Abra̱a̱n t'axa̱jʉ es 'yu'unkteety'ata̱'a̱ñ oy naty jyamʉjja̱'a̱y'a̱jnʉ, esʉ Saarʉ kyaj mba̱a̱dʉ naty 'yu'unkmʉdáty, mʉt ko Abra̱a̱n myʉbʉjk ja Dios ko kyuydyunaampy ja wya̱ndakʉn;
\v 12 es dʉ'ʉnʉ tya̱dʉ Abra̱a̱n, di'ibʉ oy naty jyamʉjja̱'a̱y'a̱jnʉ, tmʉda̱jty tʉgoymyayʉ tyʉʉmp 'ya̱a̱dsʉty, jantsy may éxtʉmʉ mʉdsa̱'a̱ tsa̱jpótm o éxtʉmʉ pu'u jikymyejyñbyʉ'a̱a̱y, di'ibʉ ni pʉ́n mba̱a̱t tkamadsyoy.
\p
\v 13 Nidʉgékyʉdyʉ tya̱dʉ ja̱'a̱yʉty 'yo'ktʉ es kyajyʉm oj t'axá̱jʉdʉ di'ibʉ Dios oj tyukmʉwa̱nda̱a̱gʉdʉ; per mʉbʉjkʉngyʉjxm oj jagam tmʉj'ijxpejty xondakʉn mʉʉt, es tjaygyujkʉdʉ ko jyabye'xy'áttʉ ya̱ naxwiiñ.
\v 14 Pes di'ibʉ dʉ'ʉn tyuundʉp, ja'a yajjaygyujkʉp wa̱'a̱ts ko 'yak'ʉxtaapyñʉm ma̱ kyuga̱jpn'átʉt.
\v 15 Kooxyʉp ja'a twinma̱'a̱ñ'áttʉ ja ñax kya̱jpn ma̱ tʉ tsyoondʉ, tʉʉxyʉp ñajʉmbijnʉdʉ;
\v 16 per kom ja'a dʉ'ʉn tsyojktʉp ja waanʉ oybyʉ ka̱jpn, ja'a njʉna̱'a̱nʉm ja di'ibʉ tsa̱jpótm, pa̱a̱dyʉ Dios kyaj ttuktsoydyúñ es jyʉna'añ ko yʉ'ʉ Dios jya'ay'átʉdʉ, pes tam ya'ʉxkujkʉdʉ tu'ugʉ kya̱jpn.
\p
\v 17 Ja Abra̱a̱n, ko Dios 'yanma̱a̱yʉ es ttukwindsʉ'ʉgʉdʉt ja 'yu'unk, myʉmʉdoo ja Dios es nʉjx dya'ooga̱'a̱ñ ja 'yu'unk Isa̱a̱ es wyindsʉ'kʉn'átʉt, oyʉ naty ja Dios tyukwa̱ndákʉdʉ ko 'yanma̱a̱yʉ:
\v 18 “Yʉ'ʉgyʉjxmʉ Isa̱a̱ xymyʉdátʉt ja tʉʉmp a̱a̱ts.”
\v 19 Dʉ'ʉn ttuuñ mʉt ko tpawinma̱a̱y yajxón ko Dios mba̱a̱t dyajjikypyéky ja Isa̱a̱. Es ja'agyʉjxm ko tʉ Abra̱a̱n ttuknibʉjta̱a̱gʉ es dya'oogʉt ja 'yu'unk, dʉ'ʉnʉ naty éxtʉmxyʉp ja Abra̱a̱n t'axa̱jʉ jatʉgok jiiky ja 'yu'unk ma̱ naty tʉ t'ok'ya̱jkpʉ windsʉ'kʉn.
\p
\v 20 Mʉbʉjkʉngyʉjxm ja Isa̱a̱ t'anma̱a̱y ja Jakoob esʉ Esa̱'uu ja kunu'xʉn di'ibʉ mina̱a̱mp.
\v 21 Mʉbʉjkʉngyʉjxm ja Jakoob ko naty tyim'oogánnʉ, tkuni'xy ja 'yókʉty, Josee 'yu'ungʉty, es ñaygyudijyʉty ma̱ ja tya̱jk es t'awdaty ja Dios.
\v 22 Mʉbʉjkʉngyʉjxm ja Josee ko naty tyim'oogánnʉ, t'anma̱a̱y ja myʉga'axʉty ko Dios yajpʉdsʉma̱'a̱nʉdʉ Ejiptʉ es yajnʉjxa̱'a̱nʉdʉ jatʉgok ma̱ ja kyʉ'ʉmga̱jpn, es pa̱a̱ty ja Josee ttuk'ana'amdʉ yʉ'ʉjʉty, t'anʉʉmʉdʉ: “Ko miits mbʉdsʉ́mdʉt ya̱a̱, myajnʉjxtʉp nandʉ'ʉn ja nwa̱a̱y nba̱jkʉts.”
\p
\v 23 Mʉbʉjkʉngyʉjxm ja Moisesʉ tya̱a̱k tyeety yaj'ya'kʉ tʉgʉk po'o ayu'udsyʉ, mʉt ko jyantsytsyújʉty es kyaj ttsʉ'kʉdʉ es tkakuydyúnʉt ja reyʉ 'yana'amʉn.
\v 24 Mʉbʉjkʉngyʉjxm ja Moisés ko oj ya'knʉ, kyaj tkupejky es ya''andíjʉt ko mya̱a̱nk'átyʉty ja reyʉ ñʉʉx.
\v 25 Waanʉ ni'igʉ ttsejky es axʉʉk yajtúnʉt mʉt ja Diosʉ jya'ayʉty, es kʉdiinʉmxyʉp ko tuk tsojk pekyoty xyonda̱'a̱gʉt.
\v 26 Es mʉt ko 'yawijxypyʉ naty ko ja Dios myo'oya'añʉdyʉ natyʉ may'a̱jtʉn, pa̱a̱ty twinma̱a̱y ko waanʉ ni'igʉ 'yóyʉty 'yayówʉt mʉt yʉ'ʉgyʉjxm ja Kristʉ, kʉdiinʉm tmʉdátʉt tʉgekyʉ ja myʉkja̱'a̱y'a̱jtʉnʉty ja Ejiptʉ ja̱'a̱yʉty.
\v 27 Mʉbʉjkʉngyʉjxm ja Moisés kyaj ttsʉ'kʉ ko 'yékyʉty ja rey, es tso'on Ejiptʉ; es dyaj'yo'oy ja tyu'u éxtʉm jyawʉ t'ixy ja Dios kʉ'ʉm, oy ni pʉ́n mba̱a̱t tka'ixy ja Dios.
\p
\v 28 Mʉbʉjkʉngyʉjxm ja Moisés ttuuñ ja paskʉ xʉʉ, es ttuk'ane'emy ja israelítʉty es ttuknixijkxtʉt ja tyʉjk aga̱j mʉt ja borreegʉ ñe'pyñ, es dʉ'ʉn ja anklʉs di'ibʉ Dios kyajx es dya'oogʉt ja Ejiptʉ ka'axkópkʉty, kyaj dya'oogʉt ni tu'ugʉ israelitʉ ja̱'a̱yʉty.
\v 29 Mʉbʉjkʉngyʉjxm ja israelitʉ ja̱'a̱yʉty ttukna̱jxtʉ ja Tsapts Jikymyejyñ éxtʉm jyawʉ windʉ'ʉtstuuy; per ko ja Ejiptʉ ja̱'a̱yʉty nandʉ'ʉn tjatuknaxandʉ, nidʉgekyʉ ñʉʉji'xta̱a̱ydyʉ.
\p
\v 30 Mʉbʉjkʉngyʉjxm ja Jerikoo ka̱jpn nabots kyʉda̱a̱da̱a̱y ko ja israelitʉ ja̱'a̱yʉty tna''awdijttʉ ja ka̱jpn jʉxtujk xʉʉ.
\v 31 Mʉbʉjkʉngyʉjxm ja kujeñdyo'oxy Raap kyaj 'ye'ky ko kyʉda̱a̱da̱a̱y ja ka̱jpn nabots, mʉt ko yʉ'ʉ t'axa̱jʉ es dyajja̱jttáky ja majtskpʉ ijxtuumbʉ.
\p
\v 32 ¿Tits n'aktimnimadya̱'a̱gʉt ni'igʉ ja ja̱'a̱yʉty di'ibʉ myʉbʉjktʉ Dios? Pes kyajtsʉ tiempʉ nmʉdaty esʉts nnimadya̱'a̱gʉt ja wiink ja̱'a̱yʉty éxtʉmʉ Jedeón, Barak, Sansón, Jeftee, Davit, Samwel esʉ wiingátypyʉ ja Diosʉ kyuga̱jxpʉty.
\v 33 Mʉbʉjkʉngyʉjxm myʉmadaktʉ wiink naxwíñʉdʉ, tyuundʉ di'ibʉ dʉn tʉy'a̱jtʉn, 'yaxá̱jʉdʉ di'ibʉ Diosʉ naty tʉ tyukmʉwa̱nda̱a̱gʉdʉ, yajmujk ja ka̱a̱jʉ 'ya̱a̱,
\v 34 yajpi'tstʉ ja mʉj jʉʉn, yajtsók kʉdiibʉ 'yoogʉt mʉt ja espa̱a̱dʉ, myʉja̱a̱dʉjkʉ ko naty ja myʉja̱a̱ kya'ity, naybyʉjtákʉdʉ jotmʉk ma̱ tsyiptundʉ, es myʉmadaktʉ ja myʉdsip di'ibʉ tso'ondʉp wiink naxwíñʉdʉ.
\v 35 Japʉ toxytyʉjk di'ibʉ Dios yajjikypyʉjkxʉdʉ ja 'yo'kpʉty.
\p Perʉ wiingátypyʉ ja̱'a̱yʉty 'yo'ktʉ ayo'on jʉjp'ám mʉt ko tmʉbʉjktʉ ja Dios, es kyaj t'ʉxtijandʉ ja Dios es tsyo'ogʉt; mʉt ko ñija̱'a̱dʉbʉ naty yʉ'ʉjʉty ko dʉ'ʉn 'yooktʉt, óknʉm ja Dios nʉjx yajjikypyʉ́kʉdʉ mʉt ja waanʉ oybyʉ jiky'a̱jtʉn.
\p
\v 36 Na̱a̱gʉty yajnixík yajtukxíktʉ es yajwojptʉ. Wiingátypyʉ yajtsiimy kʉwʉʉñ mʉt ja kadenʉ.
\v 37 Na̱a̱gʉty 'yo'ktʉ kuka̱'a̱tsy, wiingátypyʉ 'yo'ktʉ kimy mʉt ja espa̱a̱dʉ, esʉ wiingátypyʉ yajjʉ'twa'xy. Na̱a̱gʉty jyʉdittʉ éxtʉmʉ ayoobʉ ja̱'a̱yʉty ma̱a̱yʉm, yʉ'ʉyʉ wyit'a̱jttʉp ja borreegʉ ak esʉ tsyiip ak, ni ti tkamʉda̱jttʉ, pyajʉdijtʉdʉ ja ja̱'a̱y es axʉʉk yajtuundʉ.
\v 38 Tya̱dʉ ayoobʉty jyʉdijttʉ win'aamy wimbejy es jyiky'a̱jttʉ a̱a̱ngóty es nax jutoty. Tʉgekyʉ tya̱a̱dʉ, Dios mʉduumbʉty yʉ'ʉ, es pʉ́nʉdyʉ naxwíñʉdʉ winma̱'a̱ñ ja'a'a̱jtʉdʉp kyaj ñitʉ́kʉty es jyiky'áttʉt ti'igyʉ mʉʉt.
\v 39 Mʉt ko tmʉbʉjktʉ ja Dios, ja'agyʉjxm ya'oyjya̱'a̱dʉ. Oyjyadʉ'ʉnʉty, ni pʉ́n nidu'uk yʉ'ʉjʉty tka''axa̱jʉ di'ibʉ Dios wya̱ndak,
\v 40 mʉt ko Dios tʉ naty ttuknibʉjta̱a̱gʉ waanʉ oy mʉt ʉdsa̱jtʉm, ja'a yʉ'ʉ es je'eyʉ mʉt ʉdsa̱jtʉm 'yíttʉt kexy ka'pxy oy es wa̱'a̱ts.
\c 12
\s Ayo'on ko Diosʉ 'yayuk kyayajmʉdóy
\p
\v 1 Pa̱a̱ty ko nnija̱'a̱m ko may ja ja̱'a̱y nmʉda̱jtʉm nbʉ'a̱a̱y'a̱jtʉm di'ibʉ yajnigʉxʉ'k ja myʉbʉjkʉn, n'ok'yajjʉgákʉm tʉgekyʉ di'ibʉ xy'adsijpʉm, es nmatstútʉm ja peky di'ibʉ xyajwinma̱'a̱ñjyo'pʉm, es kyaj n'anu'xʉm ndu'unʉm di'ibʉ Dios tsyejpy, es n'okpayʉ'kʉm mʉk ma̱ tadʉ pʉyʉ'kkijxyʉk di'ibʉ nmʉda̱jtʉm winduuy.
\p
\v 2 N'okpʉjtákʉm ja n'ijxʉn'a̱jtʉm ma̱ Jesús, di'ibʉ yajjaa'a̱jtypy es yajka'pxypy ja nmʉbʉjkʉn'a̱jtʉm. Ayoo ja Jesús ko 'ye'ky kruuzkʉjxy, kyaj tmʉjpʉjtáky ja tsoydyu'un, es tyam 'yu'uñʉ 'yuñaaybyajn aga̱'a̱ñdsyoo ma̱ Dios yajkutíky tsa̱jpótm.
\p
\v 3 Yaj'yo'oydyʉ miidsʉty ja mjot mwinma̱'a̱ñ wi'ix ja Jesús jyantsy'ayooy pojpʉ ja̱'a̱yʉty kyʉ'ʉjóty, es kyaj m'anu'xʉdʉt es ni mgatsipka'axtʉt.
\v 4 Pes miidsʉty kyajnʉm m'ooktʉ ko xymyʉdsiptsoondʉ ja pojpʉ;
\v 5 es tʉ xyja'aydyʉgóydyʉ miidsʉty ko Dios mjaka̱jxwíjʉdʉ éxtʉmʉ jyaaybyajtʉn jyʉna'añ:
\q Nitítʉty, katʉ xykyo'oyjyáwʉdʉ
\q ko ja Nindsʉn'a̱jtʉm mjʉjwijtsʉmbítʉdʉt,
\q es katʉ xymyʉdsipke'exy ko mmʉkmʉga̱jxʉdʉt,
\q
\v 6 mʉt ko jyʉjwijtsʉmbijtypy di'ibʉ yʉ'ʉ tsyejpy,
\q es tyukkumʉdeepy nidʉgekyʉ di'ibʉ 'yaxá̱jʉp éxtʉmʉ 'yu'unk 'yʉna̱'k.
\m Dʉ'ʉn jyʉna'añ ja Diosʉ jyaaybyajtʉn.
\v 7 Miits mgupʉ́ktʉp ja m'ayo'onʉty éxtʉmʉ Diosʉ jyʉjwijtsʉmbijtʉn, mʉt ko tya̱dʉ ayo'on yʉ'ʉ mduk'ijxʉp ko Dios dʉ'ʉn mjapʉjta̱'a̱gʉdʉ éxtʉmʉ 'yu'ungʉ. ¿Tii jaa da ʉna̱'ku'unk di'ibʉ kyajpʉ tya̱a̱k tyeety jyʉjwijtsʉmbítʉdʉ? Kyaj, ¿kʉdii?
\v 8 Per pʉn ja Dios kyaj miits mjʉjwijtsʉmbítʉdʉ éxtʉm nidʉgekyʉ 'yu'unk, pes kyajpʉ dʉn mij m'u'unk'átʉdʉ, dʉ'ʉn miidsʉty éxtʉmʉ pʉ́xykyʉty.
\v 9 Ko ijty nmutsku'unk'a̱jtʉm, yʉ nda̱a̱k'a̱jt ndeety'a̱jtʉm nmay'a̱jt nwindsʉ'kʉm, es xyjʉjwijtsʉmbijtʉm, es waanʉ ni'igʉ tsyékyʉty es nnaydyukkʉdʉjkʉm yʉ nDeety'a̱jtʉm di'ibʉ tsa̱jpótm, es dʉ'ʉn nmʉda̱jtʉm ja jiky'a̱jtʉn.
\v 10 Yʉ nda̱a̱k'a̱jt ndeety'a̱jtʉm xyjʉjwijtsʉmbijtʉm éxtʉm yʉ'ʉdyʉ kyʉ'ʉm winma̱'a̱ñ mʉt ko nduk'oy'ata̱'a̱nʉm, es je'eyʉ xytyu'unxʉm waanʉ tiempʉ; perʉ Dios xyjʉjwijtsʉmbijtʉm es nduk'oy'a̱jtʉm es n'ijtʉm wa̱'a̱ts éxtʉm yʉ'ʉ, es dʉ'ʉn njiky'a̱jtʉm mʉt yʉ'ʉ winʉ xʉʉ winʉ tiempʉ.
\v 11 Tʉy'a̱jtʉn ko ni tu'ugʉ tʉydyu'unʉn kyayajjáwʉ oy, ni'igʉ yajjáwʉ mʉk; per di'ibʉ myʉya'kʉp ja tʉydyu'unʉn, myʉda̱jttʉp óknʉmʉ jotkujk'a̱jtʉn mʉt ko jyiky'aty wa̱'a̱ts.
\s N'okpʉjtákʉm ja njot'a̱jt nwinma̱'a̱ñ'a̱jtʉm ma̱ Jesús
\p
\v 12 Pa̱a̱ty, katʉ xymyʉdsipka'axtʉ miits yʉ tya̱dʉ ayo'on, es katʉ mdʉ'ʉn'áttʉ éxtʉmʉ ja̱'a̱yʉty di'ibʉ kyʉ'ʉ tyeky tʉ 'yanu'xʉnʉ;
\v 13 ittʉ éxtʉmʉ ja̱'a̱y di'ibʉ oy ye'epy, dʉ'ʉn xypyudʉ́kʉdʉt ja ja̱'a̱y di'ibʉ tekywyi'its, es 'yagʉda̱'a̱gʉt ja tyeky, es kyaj ni'igʉ 'yadónʉt.
\p
\v 14 Ʉxta̱'a̱ydyʉ es m'íttʉt ti'igyʉ oytyim pʉ́nʉty mʉʉt, es jiky'attʉ tu'ugʉ jiky'a̱jtʉnʉ wa̱'a̱tspʉ, mʉt ko dʉ'ʉnʉ dʉn je'eyʉ mba̱a̱t mdʉkʉ tsa̱jpótm es mjiky'áttʉt mʉt ja Dios.
\v 15 Naymyʉjottʉgóyʉdʉ es kʉdiibʉ ni pʉ́n miits mgatʉgoy'a̱jtxʉdʉt ja Diosʉ myay'a̱jtʉn, es nidu'ugʉty mga'íttʉt éxtʉm ja ujtsʉ ta̱'a̱mbʉ di'ibʉ pa̱'a̱mduump esʉ mayjya'ay ja pa̱'a̱m ttukpa̱a̱ty.
\v 16 Exkʉm miidsʉty nidu'uk mmʉ'indundʉ, es kyaj xypyáxtʉt ja Diosʉ myay'a̱jtʉn, éxtʉmʉ Esa̱'uu, di'ibʉ pyajxy ja ka'axkopk'a̱jtʉn es ttukwingubejky ja tojx di'ibʉ tʉgok je'eyʉ tyojxy.
\v 17 Nnija̱'a̱m ko óknʉm ja Esa̱'uu tja''axa̱jʉyáñ ja tyeedyʉ kyunu'xʉn, per oj ya'ʉxtijy; es oy ok jyajʉʉy jyayaxy, ni wi'ix tsoo oj mba̱a̱t tkanakyyajtʉgátsy éxtʉmʉ naty tʉ 'yadʉ'ʉtsy.
\p
\v 18 Kyajyʉm miits xymyʉwingoondʉ tu'ugʉ kopk di'ibʉ yajtoomp es di'ibʉ teepy, ma̱ ja agoodspʉ esʉ mʉk poj,
\v 19 ma̱ ja trompetʉ ya'axy, es ma̱ ja Diosʉ 'ya̱a̱ yo'kn. Pʉ́nʉty myʉdoodʉ ja 'ya̱a̱ yo'kn oj tmʉnu'xta̱'a̱ktʉ es kyaj 'yokmʉga̱jxʉnʉt,
\v 20 mʉt ko kyaj tmʉmadaktʉ ja ana'amʉn ma̱ jyʉna'añ ko oogʉp kuka̱'a̱tsy yʉ ja̱'a̱y o oytyim di'ibʉ añimálʉty di'ibʉ pajtp ma̱ yʉ Sina'ii Kopk.
\v 21 Nʉgoo jyantsyñay'adsʉ'kʉnʉty éxtʉm di'ibʉ ya'ijx, éxtʉmʉ Moisés kʉ'ʉm jyʉnáñ: “Tsʉyiibyʉts mʉt ja tsʉ'ʉgʉ.”
\p
\v 22 Per tʉ miits xymyʉwingondʉ ja Syon Kopk jam Jerusalén, ja Diosʉ kya̱jpn di'ibʉ ijtp tsa̱jpótm, ma̱ 'yity kana̱k milʉ ánklʉsʉty di'ibʉ naymyujkʉdʉp mʉt ja ijt xo'onʉn,
\v 23 ma̱ nimay ja Diosʉ 'yu'unk 'yʉna̱'kʉty di'ibʉ xyʉʉ ijtp ja̱a̱ybyéty tsa̱jpótm. Tʉ miits xymyʉwingondʉ ja Dios, di'ibʉ nidʉgekyʉ ja ja̱'a̱y pyaye'epy, es nan tʉ miits xymyʉwingondʉ ja ja̱'a̱yʉ jya̱'a̱jʉnʉty di'ibʉ jiky'a̱jttʉ tʉy'a̱jtʉn mʉʉt es o'ktʉ, esʉ Dios tʉ pyʉjta̱'a̱gʉdʉ ak oy ak wa̱'a̱ts,
\v 24 ma̱ Jesús, di'ibʉ kyudʉnaapy ja ja̱'a̱y ma̱ ja jembyʉ kajxy'átypyʉ, es ma̱ ja ne'pyñ di'ibʉ tʉ xyajwátsʉm es ni'igʉ oy tnigajxy kʉdiinʉm ja Abelʉ ñe'pyñ.
\p
\v 25 Dios tyʉydyuun di'ibʉ kyaj ttsojktʉ es tkuydyúndʉt ja ana'amʉn di'ibʉ ya̱jk ma̱ yʉ Sina'ii Kopk. Exkʉm ko xykyatundʉ kwentʉ di'ibʉ xytyukmʉmadyákʉm ja tsa̱jpótmʉdʉ. Pes waanʉ ni'igʉ mʉkʉ tʉydyu'unʉn xypyátʉm pʉn kyaj nguydyu'unʉm di'ibʉ xyja''anma̱'a̱yʉm tyam.
\v 26 Ma̱ Sina'ii Kopk ja naxwíñʉdʉ tsʉyiipy es pʉmiimp ko Dios tmʉgajxy ja israelítʉty. Per tyam xytyukmʉwa̱ndákʉm: “Jatʉgókʉts je'eyʉ nyajtsʉyʉya'añʉts kyaj yʉ'ʉ jye'eyʉdyʉ naxwíñʉdʉ, nandʉ'ʉn ja tsa̱jp.”
\v 27 Ko Dios jyʉnáñ “jatʉgok”, ja'a 'yandijpy ko tʉgekyʉ di'ibʉ tʉ dyajkojy, yajjʉga'agaampy di'ibáty mba̱a̱t yi'xy, es dʉ'ʉn 'yítʉt di'ibʉ kyaj mba̱a̱t yi'xy.
\v 28 Ja it luga̱a̱r ma̱ Dios yajkutíky, ma̱ n'ita̱'a̱nʉm es kyaj ja'a yaj'íxy, wʉ'ʉmʉp yʉ'ʉ winʉ xʉʉ winʉ tiempʉ. Pa̱a̱dyʉ Dios nja̱'a̱ygyʉdákʉm es n'awda̱jtʉm éxtʉm pyaadyʉty,
\v 29 mʉt ko yʉ Nindsʉn'a̱jtʉm Dios, dʉ'ʉn yʉ'ʉ éxtʉm ja jʉʉn di'ibʉ yajkutʉgeepy.
\c 13
\s Wi'ixʉ Dios ttseky es njiky'a̱jtʉm
\p
\v 1 Dʉ'ʉñʉm mnaydsyókʉdʉt nixim niyam éxtʉm tukka'axpʉn.
\v 2 Kyaj xyja'aydyʉgóydyʉt es m'oyjya'ay'áttʉt mʉt ja di'ibʉ ja̱jttʉp ma̱ mdʉjk, pes na̱a̱gʉty ni tkanijawʉ tʉ dyajja̱jtta̱'a̱ktʉ anklʉs.
\p
\v 3 Mjamyátstʉp xykyu'íxtʉdʉ pujxndʉjk ja̱'a̱yʉty, dʉ'ʉn éxtʉmxyʉp miits nandʉ'ʉn m'ittʉ tsimy mʉt yʉ'ʉjʉty. Pawinmaydyʉ nandʉ'ʉn di'ibʉ axʉʉk yajtuundʉp mʉt ko tmʉdundʉ Kristʉ, dʉ'ʉn éxtʉmxyʉp miits nandʉ'ʉn axʉʉk tʉ myajtúndʉ.
\p
\v 4 Byeenʉm miits xywyindsʉ'ʉgʉdʉt ja pʉjk ukʉn. Mʉdattʉ wa̱'a̱ts ja pʉjk ukʉn. Mʉt ko Dios tyʉydyúnʉdʉp pʉ́nʉty mʉ'induundʉp es di'ibʉ kyaj twindsʉ'ʉgʉdʉ ja pʉjk ukʉn.
\p
\v 5 Katʉ xy'adsoktʉ meeñ. Jotkujk'áttʉ mʉt di'ibʉ mmʉda̱jttʉp, mʉt ko Dios tʉ jyʉna'añ: “Ni na̱'a̱ ngana'íxʉt, es ni na̱'a̱ ngamastu'udʉt.”
\v 6 Pa̱a̱ty amumdu'uk jot njʉna̱'a̱nʉm:
\q Yʉ Nindsʉn'a̱jtʉm Dios yʉ'ʉts xypyudʉjkʉp.
\q Kyajts ndsʉ'ʉgʉt kots pʉ́n wi'ix xytyuna̱'a̱nʉt.
\p
\v 7 Byeen xytyimjamyátstʉt wi'ix tmʉduundʉ ja Kristʉ ja ja̱'a̱yʉty di'ibʉ miits mduk'ʉxpʉjkʉdʉ ja Diosʉ 'yayuk, es mjamyátstʉp wi'ix ja jyiky'a̱jtʉn kyugʉjxʉdʉ, es dʉ'ʉnʉ dʉn miits nandʉ'ʉn mjiky'áttʉt.
\p
\v 8 Extʉm Jesukristʉ 'yijty, dʉ'ʉn tyam 'yity, es dʉ'ʉñʉm 'yita̱'a̱ñ winʉ xʉʉ winʉ tiempʉ.
\v 9 Ak tim panʉjxtʉ Kristʉ, es katʉ xypyanejxy ja wiinkpʉ ʉxpʉjkʉn di'ibʉ myadyáktʉp tʉgatsy. Ni'igʉ oy ko nyajmʉktákʉm ja njot'a̱jt nwinma̱'a̱ñ'a̱jtʉm Dios myay'a̱jtʉngyʉjxm es kyaj ja'agyʉjxm ko tii ja̱'a̱y kyaay 'yúktʉp windsʉ'kʉngyʉjxm, pes di'ibʉ kyaay 'yúktʉp kyaj ti ttsooty.
\p
\v 10 Ʉdsa̱jtʉm nmʉda̱jtʉm tu'ugʉ artal ma̱ yajpʉjta'aky ja windsʉ'kʉn, es kyaj pyaadyʉty tjʉ'xʉt ja teetytyʉjk di'ibʉ tuundʉp ma̱ ja israelitʉ ja̱'a̱yʉty twindsʉ'ʉgʉdʉ ja Dios.
\v 11 Ja teedywyindsʉngópk yajnʉjxtʉp ja jʉyujk añimalʉ ñe'pyñ ma̱ ja Waanʉ Wa̱'a̱ts It Wa̱'a̱ts Luga̱a̱r, éxtʉmʉ windsʉ'kʉn es ja ja̱'a̱yʉty ja pyojpʉ ñiwa̱'a̱dsʉdʉt, per ja jʉyujk añimalʉ ñini'xʉty myʉnʉjxtʉp ka̱jpnbʉ'ám es ñitóyʉt.
\v 12 Nandʉ'ʉn ja Jesús ñayya̱jkʉ windsʉ'kʉn ka̱jpnbʉ'ám, es mʉt ja kyʉ'ʉm ne'pyñ dyajwa̱'a̱dsʉt ja naxwíñʉdʉ ja̱'a̱yʉdyʉ pyojpʉ.
\v 13 Pes n'okpajo'omʉm ja Jesús ka̱jpnbʉ'ám, es jamʉ ja̱'a̱y xy'axʉk'ijxʉm éxtʉmʉ Jesús ya''axʉk'ijxy.
\v 14 Kyaj ya̱ nmʉda̱jtʉm ja nax ka̱jpn di'ibʉ ijtp winʉ xʉʉ winʉ tiempʉ, ja'a n'ʉxta̱'a̱yʉm di'ibʉ miin kʉdakp.
\v 15 Pa̱a̱ty éxtʉmʉ nwindsʉ'kʉn'a̱jtʉm, dʉ'ʉñʉm n'ok'awda̱jtʉm ja Dios mʉt ja Jesukristʉkyʉjxm, es n'awda̱jtʉm ja Dios mʉt ja n'a̱a̱'a̱jtʉm.
\v 16 Kyaj xyja'aydyʉgóydyʉt es xytyúndʉt di'ibʉ oy esʉ ja̱'a̱y xypyudʉ́kʉdʉt mʉʉt di'ibʉ mmʉda̱jttʉp. Ko dʉ'ʉn xytyúndʉt, Diosʉ dʉ'ʉn mwindsʉ'kʉdʉp, es yʉ'ʉ dʉ'ʉn 'yoyjya̱'a̱p.
\p
\v 17 Dios tʉ tpʉjta'aky na̱a̱gʉty es mgwentʉ'átʉdʉt es mya'ʉxpʉ́kʉdʉt miidsʉty éxtʉm ja Dios ttseky mjiky'áttʉt, mʉt ko yʉ'ʉjʉty kyʉyáktʉbʉ kywentʉ ma̱ Dios. Mʉmʉdowdʉ yʉ'ʉjʉty yajxón, es dʉ'ʉn mgwentʉ'átʉdʉt es mya'ʉxpʉ́kʉdʉt xonda'aky'a̱a̱ xonda'akyjyót; per pʉn kyaj xymyʉmʉdowdʉ miidsʉty, jotmay'ooktʉp yʉ'ʉjʉty es ni wi'ix tsoo kyaj dʉ'ʉn oy mdu'unxʉdʉt.
\p
\v 18 Niga̱jxtákʉdʉts ʉʉdsʉty. Tʉy'a̱jtʉnʉts ʉj njʉna̱'a̱ñ, kyajts tii nbekyjyáwʉdʉ es njiky'ata̱'a̱ndʉts wa̱'a̱ts éxtʉm ja Dios ttseky.
\v 19 Waanʉ ni'igʉts n'amdowdʉ es xymyʉnu'xta̱'a̱ktʉt ja Dios esʉts njʉmbítʉt tsojk ma̱ miidsʉty.
\s Ka̱jxpo'xʉn
\p
\v 20 Ja Dios, di'ibʉ yajkypy ja agujk'a̱jt jotkujk'a̱jtʉn es dyajjikypyejky ja Nindsʉn'a̱jtʉm Jesús, di'ibʉ ijtp éxtʉm ja oybyorreegʉ kwentʉ'a̱jtpʉ es ñe'pyñgyʉjxm oj xytyukmʉwʉ'ʉmʉm ja kajxy'átypyʉ di'ibʉ tuump winʉ xʉʉ winʉ tiempʉ,
\v 21 wa'anʉ Dios mmo'oyʉdʉ tʉgekyʉ di'ibʉ oy, es xytyúndʉt di'ibʉ tsyejpy, es Jesukristʉkyʉjxm tpʉjta̱'a̱gʉt ma̱ mjot mwinma̱'a̱ñʉty di'ibʉ 'yoyjya̱'a̱p. N'ok'awda̱jtʉm ja Dios, di'ibʉ myʉda̱jtypy ja mʉj'a̱jtʉn winʉ xʉʉ winʉ tiempʉ. Wa'an dʉ'ʉnʉty.
\p
\v 22 Mʉgu'ugítʉty, nmʉnu'xtáktʉp tsujti'knʉ miidsʉty es xy'axá̱jʉt es xykyuydyúndʉt yajxón yʉ nga̱jxwíjʉnʉts di'ibʉ tʉ nmo'oydyʉ ma̱ tya̱dʉ nekyu'unk.
\v 23 Nandʉ'ʉn n'awánʉdʉ ko yʉ nmʉgu'uk'a̱jtʉm Timotee tʉ 'yawa̱'a̱tspʉdsémy, es pʉn ja̱jtp tsojk, nʉjxʉpts mʉʉt ngu'ixtʉ miidsʉty.
\p
\v 24 MayDios xy'anʉʉmʉdʉt nidʉgekyʉ di'ibáty m'ʉwij mga̱jxwíjʉdʉp, es nidʉgekyʉ Diosʉ jya'ayʉty. Nandʉ'ʉn ja italyanʉ ja̱'a̱yʉty mduknigáxʉdʉ Dioskajxy nidʉgekyʉ.
\p
\v 25 Wa'an ja Dios mgunu'xʉdʉ nidʉgekyʉ miidsʉty.