\id MAT
\h San Mateo
\mt Tnoꞌo vaꞌa ia Dios ja ni tee Mateo
\c 1
\p
\v 1 Yaꞌa ka kuu sivi ndiꞌi ñayiu janaꞌa ja ka okuu tatatnoꞌo Jesukristu ja ka kuu ndikin tata ndee David vi ndee ndikin tata Abraham.
\p
\v 2 Abraham ni okuu yua Isaac, te Isaac ni okuu yua Jacob, te Jacob ni okuu yua Judá jin sava ka ñani de.
\v 3 Te Judá ni okuu yua Fares vi Zara, te nana nduu tee yaꞌa ni okuu Tamar. Te Fares ni okuu yua Esrom, te Esrom ni okuu yua Aram.
\v 4 Te Aram ni okuu yua Aminadab, te Aminadab ni okuu yua Naasón. Te Naasón ni okuu yua Salmón.
\v 5 Te Salmón ni okuu yua Booz. Nana tee yaꞌa ni okuu Rahab. Te Booz yaꞌa ni okuu yua Obed. Nana tee yaꞌa ni okuu Rut. Te Obed yaꞌa ni okuu yua Isaí.
\v 6 Te Isaí ni okuu yua rey David. Te rey David yaꞌa ni okuu yua Salomón ja ni oo seꞌe de jin ñasiꞌi tee ni onani Urías.
\p
\v 7 Te Salomón ni okuu yua Roboam. Te Roboam ni okuu yua Abías. Te Abías ni okuu yua Asa.
\v 8 Te Asa ni okuu yua Josafat. Te Josafat ni okuu yua Joram. Te Joram ni okuu yua Uzías.
\v 9 Te Uzías ni okuu yua Jotam. Te Jotam ni okuu yua Acaz. Te Acaz ni okuu yua Ezequías.
\v 10 Te Ezequías ni okuu yua Manasés. Te Manasés ni okuu yua Amón. Te Amón ni okuu yua Josías.
\v 11 Te Josías ni okuu yua Jeconías vi sava ka ñani de. Te ka oo de kuia ni ka tnii ña ñayiu ñuu Babilonia ja kuaꞌankuei jin de.
\p
\v 12 Te nuu ka oo de ñuu Babilonia yun, te yun ni jinkoo ndikin tata de. Te Jeconías ni okuu yua Salatiel, te Salatiel ni okuu yua Zorobabel.
\v 13 Te Zorobabel ni okuu yua Abiud. Te Abiud ni okuu yua Eliaquim. Te Eliaquim ni okuu yua Azor.
\v 14 Te Azor ni okuu yua Sadoc. Te Sadoc ni okuu yua Aquim. Te Aquim ni okuu yua Eliud.
\v 15 Te Eliud ni okuu yua Eleazar. Te Eleazar ni okuu yua Matán. Te Matán ni okuu yua Jacob.
\v 16 Te Jacob ni okuu yua José yii María. Ñaꞌa yun ni okuu nana Jesús, ia nani Kristu.
\p
\v 17 Yun te ni jinkondee Abraham guaa ndee David kuu uxi kuun tata. Te guaa ndee David vi guaa ndee nuu ni ka jiso ña ñayiu Babilonia kuu uxi kuun ka tata. Te guaa ndee nuu ni ka oo de ñuu Babilonia vi guaa ndee nuu ni kii Kristu kuu inka uxi kuun tata.
\s Ni kaku Jesukristu
\p
\v 18 Suaꞌa ni kuu nuu ni kaku Jesukristu. Nana ya María, ja ni ndita ndaꞌui ja vi tnandaꞌi jin José, su ama ka ja vi tnandaꞌi, te ja ni niꞌi lului ni saꞌa Espíritu ia Dios.
\v 19 Su José yii María, chi tee ndaa kuu de, te tu ni kuini de ja kuñaꞌa de jakanoo ña, te ni ndakani ini de ja xndendoo ña de suaꞌa ni, ja tu na in kuni.
\v 20 Yun ndakani ini de, te ni kixin de, te ni skuni ña in ia jinokuechi nuu maa Dios, te jiñaꞌa ya:
\p ͏―͏José, ndikin tata ndee David, ma koyuꞌu ron ja tnandaꞌa ron jin María ja kokuu ñasiꞌi ron, chi lulu ña ja ñuꞌu jian, maa Espíritu ia Dios ni saꞌa.
\v 21 Te koo in seyii ña, te vi xnani ron jin Jesús, chi sui skaku niꞌnu ñayiu ñui nuu yika kuechi ͏―͏jiñaꞌa ya suaꞌa.
\p
\v 22 Ndiꞌi yaꞌa ni kuu nagua ja na skunkuu tnoꞌo maa ia Dios ja ni kaꞌan tee ni ndakani tnoꞌo ya ndee janaꞌa nuu jiñaꞌa de:
\q
\v 23 Yaꞌa oo in ñaꞌa lule ja chiaꞌan ka kuni saꞌun ña teyii,
\q te jinkuꞌun lulu ña, te kakui, te vi xnani ron jin Emanuel.
\m Sivi yaꞌa junkuiꞌnu inio ja ia Dios oo jion.
\p
\v 24 Te nuu ni ndoto José ja ni kixin de, te ni saꞌa de nagua ni tatnuni ia jinokuechi nuu maa ia Dios, te ni ka tnandaꞌa de jin ña.
\v 25 Su tu ni nitnaꞌa de jin ña guaa ndee nuu ni kaku seꞌe ña, te ni xnani de jin Jesús.
\c 2
\s Ni ka jinkoto ña tee ndichi jin Jesús
\p
\v 1 Te kuia ni otatnuni rey Herodes, ni kaku Jesús ñuu Belén ja tnii Judea, te ni kikuei tee ndichi ja ni ka oskuaꞌa de siki kimi, vajikuei de ichi nuu kana nikandii, te ni jinokuei de ñuu Jerusalén.
\v 2 Te ka jikan tnoꞌo de:
\p ͏―͏¿Ndenu ni kaku in suchi luluu ja kokui rey kotatnuni nuu ñayiu judio? Chi ni ka jini san kimi ndee ichi nuu kana nikandii, te vajikuei san ja vi chiñuꞌu san lulu yun ͏―͏ka jiñaꞌa de suaꞌa.
\p
\v 3 Te nuu ni jini soꞌo rey Herodes, te ni kunini ndevaꞌa ini de, saa ni ndiꞌi ñayiu ñuu Jerusalén ni ka kunini ini.
\v 4 Yun te ni ndaxtutu de ndiꞌi sutu ka kuu nijaꞌnu jin sava tee ka kaxtnoꞌo Ley Moisés nuu ñayiu ñuu yun, te ni jikan tnoꞌo ña Herodes ndenu kokuu ja kaku Kristu.
\v 5 Te ka jiñaꞌa tee yun:
\p ͏―͏Ñuu Belén ja tnii Judea kuu nuu kakui, chi saa ndee nuu tutu ni tee tee ni ndakani tnoꞌo ia Dios ndee janaꞌa nuu kaꞌan suaꞌa:
\q
\v 6 Maa ron, ñuu Belén, ja tnii Judá,
\q masu in ñuu lule saꞌun ka kuu ron neꞌu ñuu naꞌnu Judá,
\q chi nuu ron kee in tee kotatnuni
\q te koto de ndiꞌi ñuu rin Israel,
\m kaꞌan suaꞌa ͏―͏ka jiñaꞌa de.
\p
\v 7 Yun te ni kaꞌan yuꞌu ña Herodes jin tee ndichi yun, te ni jikan tnoꞌo ndaa de na mamaa kiuu ni tuu kimi yun.
\v 8 Yun te ni tetniuu ña de kuaꞌankuei tee yun ñuu Belén, te jiñaꞌa de:
\p ͏―͏Kuaꞌankuei ni te vi kakan tnoꞌo ndandaa ni siki lulu yun, te nuu ni ka ndaniꞌi ni jin, te vi kaxtnoꞌo ni, na kuni san nagua suni na kiꞌin san ja chiñuꞌu san jin ͏―͏jiñaꞌa de suaꞌa.
\p
\v 9 Yun te nuu ni ndiꞌi ni ka onini de tnoꞌo ni kaꞌan rey yun, te kuaꞌankuei de. Yun te ni ka ndakuni de kimi ni ka jini de guaa ndee nuu ni kekuei de ichi nuu kana nikandii. Yun te ni nukoxtnoꞌo ti nuu de vi guaa ndee nuu ni kentakuei de nuu oo lulu yun, te ni junkuiin ti.
\v 10 Te nuu ni ka jini de ja ni jinkuiin kimi yun, te ni ka kusii ndevaꞌa ini de.
\v 11 Yun te ni kiukuei de veꞌe yun, te ni ka jini de lulu yun jin nanai María, te ni ka jinkuiin jiti de, te ni ka chiñuꞌu de lulu yun, te ni ka june de nuu ka nee de ja vi skutaꞌu de lulu yun. Ni ka jiñaꞌa de oro vi suja vixin vi inka suja nani mirra.\fig Wise men worship Jesus|44CN01632b.tif|col|||Ni jinokuei tee ndichi ja ka soko de nuu Jesús|2.11\fig*
\v 12 Yun te ni skuni ña jani ja ma vi ndajiokuiin de nuu oo Herodes, te ni ka ndajiokuiin de inka ichi kuanoꞌokuei de ñuu de.
\s Ni ka jino yuꞌu José kuaꞌankuei de Egipto
\p
\v 13 Te nuu kuanoꞌokuei tee ndichi yun, te ni kixin José, te ni skuni ña in ia jinokuechi nuu ia Dios, te jiñaꞌa ya: “Ndakoo te kuaka lulu jian jin nanai, te vi kunu yuꞌu kuaꞌankuei Egipto. Te yun ni vi koo ron guaa ndee na kaxtnoꞌo maa rin, chi ndanduku Herodes lulu jian ja kaꞌni de jin”, jiñaꞌa ya.
\p
\v 14 Yun te ni ndoto de, te ni jaka de lulu yun jin nanai nuu jakuaa yun, te kuaꞌankuei de Egipto.
\v 15 Te yun ni ka oo de guaa ndee nuu ni jiꞌi Herodes, nagua ja na skunkuu tnoꞌo maa ia Dios ja ni kaꞌan tee ni ndakani tnoꞌo ya ndee janaꞌa nuu jiñaꞌa ya suaꞌa: “Ndee Egipto ni ndakana rin seꞌe rin”.
\s Ni tatnuni Herodes ja ni ka jaꞌni suchi yii kueli
\p
\v 16 Su ama ka ja kuu Herodes, te ni jini de ja ni ka xndaꞌu ña tee ndichi yun, guaa ni kiti ndevaꞌa ini de. Te ni tetniuu de ni ka jaꞌni ndindiꞌi suchi yii kueli, suchi uu kuia, vi suchi kueli ka ja ka oo ñuu Belén vi ndiꞌi ñuu yatni yun, nagua kiuu ni ka kaxtnoꞌo tee ndichi yun ja ni ka jini de kimi.
\v 17 Saa te ni skunkuu tnoꞌo ni kaꞌan Jeremías, tee ni ndakani tnoꞌo ia Dios ndee janaꞌa nuu jiñaꞌa de suaꞌa:
\q
\v 18 Ni ka jini soꞌo ndiꞌi ñayiu ñuu Ramá
\q ja ni ka ndaꞌi ni ka kana, te vi saa ndee ka kakiꞌi ni ka ja ka tnaꞌu ndevaꞌa ini,
\q chi ni ka ndaꞌi ndikin tata Raquel ja jaꞌa seꞌe ña,
\q te ña ni ka kachi ña ja vi ndusii ini ña, chi ni ka jiꞌi seꞌe ña.
\p
\v 19 Su nuu ni yaꞌa kiuu ni jiꞌi Herodes, te oo José Egipto, kixin de nuu ni skuni ña ia jinokuechi nuu maa Dios,
\v 20 te jiñaꞌa ya suaꞌa: “Ndakoo te ndakuaka suchi luluu jian vi nanai, te kuanoꞌokuei nuu ñuu ron Israel, chi ja ni ka jiꞌi ñayiu ni ka okaꞌan ja vi kaꞌni jin”.
\p
\v 21 Yun te ni ndakoo de, te ni ndakuaka de suchi luluu yun jin nanai, te mandii de nuu ñuu de Israel.
\v 22 Su nuu ni jini soꞌo de ja Arquelao tatnuni nuu tniuu ndi yua de nuu ñuu Judea, te ni yuꞌu de ja noꞌo de yun. Te ni chindetu guaꞌa ña Dios nuu jani ja ma noꞌo de yun, guaa kuanoꞌokuei de in ñuu ja tnii Galilea.
\v 23 Yun te ni ndajinokuei de ja ni ka oo de ñuu Nazaret, nagua ja na skunkuu tnoꞌo maa Dios ja ni kaꞌan tee ni ndakani tnoꞌo ya ndee janaꞌa nuu jiñaꞌa de ja konani suchi luluu yun “tee ñuu Nazaret”.
\c 3
\s Ni kaxtnoꞌo Juan skuandute tnoꞌo vaꞌa ia Dios
\p
\v 1 Te kiuu yun ni jino Juan, tee skuandute nuu ñuꞌu teꞌa Judea kaxtnoꞌo de nuu ñayiu ni ka kututu yun.
\v 2 Te jiñaꞌa de suaꞌa:
\p ͏―͏Vi ndatnaꞌu ini ni, te kiukuei ni ichi ia Dios, chi ja oo yatni ja kii ya ja tatnuni ya.
\p
\v 3 Te suu siki Juan yaꞌa ni kaꞌan Isaías, tee ni ndakani tnoꞌo maa ia Dios ndee janaꞌa nuu ni kaꞌan de suaꞌa:
\q Koo in tee kana jaa ndee nuu ñuꞌu teꞌa, te kachi de:
\q “Vi savaꞌa ni ichi nuu vaji Jitoꞌo,
\q te vi ndasaꞌa ndaa ni ichi, chi vaji ya”,
\m ni tee Isaías suaꞌa.
\p
\v 4 Te ni oniꞌnu Juan saꞌma ni kuvaꞌa jin ixi kameyu, te ni onuꞌni chii de in sinchu ñii, te ni ojaa de tika langosta vi nduxi yuku.
\v 5 Yun te ni ka kututu ñayiu ñuu Jerusalén vi ñayiu ndiꞌi ñuu ja tnii Judea vi ñayiu ka oo yatni yuꞌu yute Jordán nuu oo de.\fig John The Baptist preaching|45CN01653b.tif|col|||Kaxtnoꞌo Juan tee skuandute nuu ñayiu|3.5\fig*
\v 6 Te ni ka naꞌmai yika kuechi nuu ia Dios, te ni skuandute ña Juan yute Jordán yun.
\p
\v 7 Su nuu ni jini de ja vajikuei kuaꞌa ñayiu fariseo vi ñayiu saduceo ja vi kuandute, te jiñaꞌa de suaꞌa:
\p ͏―͏Seꞌe tatatnoꞌo koo, ¿na in ni kaxtnoꞌo ja kuu vi kaku niꞌnu ni nuu tnundoꞌo ja oo yatni ja tetniuu ia Dios?
\v 8 Vi saꞌa ndaa ni na kuinio in yutnu guaꞌa ja kuun javixin, te vi ndatnaꞌu ini ni, te kiukuei ni ichi ia Dios.
\v 9 Te ma vi kokuu teyii ni ja vi kondakani ini ni: “Tatatnoꞌo Abraham ka kuo”, chi kaꞌan ndaa san ja ia Dios, chi kuu ndasaꞌa ya guaa ndee yuu yaꞌa ja kokuu tatatnoꞌo Abraham.
\v 10 Chi ja oo tuaꞌa ia Dios jin kaa ja kaꞌnde ya yoꞌo yutnu yun, te yun kuu ja ndiꞌi yutnu ja tu na kiti vixin kuun, te kaꞌnde ya, te tnaa ya nuu ñuꞌu.
\v 11 Su sein, chi ja ndaa ja jin ndute uun ni skuandute san ñayiu ka ndatnaꞌu ini, te kiukuei ichi ia Dios. Su yun te kii tee kuu kaꞌnu ka saa maa san ja vini masu nagua kuu saꞌun san ja kuu konee san ndijan de. Su maa de kuu ia ja skuandute ña jin Espíritu ia Dios, te suni teñuꞌu ya ñayiu tu ka kandija.
\v 12 Chi nee ya arkia ya ja xtechi ya triu. Te tavaꞌa siin ya triu nuu saka, te teñuꞌu ya paja nuu kokai ja ma ndaꞌva nikuii nikani. Saa kokuu jin ñayiu ͏―͏jiñaꞌa Juan suaꞌa.
\s Ni jandute Jesús
\p
\v 13 Yun te ni kee Jesús Galilea, te kuaꞌan ya nuu oo Juan yute Jordán, te ni jino ya ja skuandute ña de.
\v 14 Su tu kuini Juan, chi jiñaꞌa de suaꞌa:
\p ͏―͏Ruꞌun, chi suaꞌa kuini rin ja skuandute ña ron, te ¿nau ja saa maa ron vaji ja skuandute ña rin?
\p
\v 15 Su yun te jiñaꞌa Jesús:
\p ͏―͏Kuandetu, chi saa te vi skunkuo nagua kuini maa ia Dios ja oo ndaa.
\p Yun te ni skuandute ña de.
\v 16 Te nuu ni jandute Jesús, te nuu ni nana ya nuu ndute, te vi ore saa ni ndanune andivi. Yun te ni ndiaꞌa ya ja makuun Espíritu ia Dios na kuinio in sata, te ni jinkoxnee siki ya.
\v 17 Yun te ni kaꞌan in tnoꞌo ndee andivi, te jiñaꞌa suaꞌa:
\p ͏―͏Suchiaꞌa kuu seꞌe rin ja kutoo ndevaꞌa rin, te kusii ini rin jin ͏―͏jiñaꞌa tnoꞌo yun.
\c 4
\s Ni jito tnuni ña Tachi jin Jesús
\p
\v 1 Yun te ni jaka ña Espíritu jin Jesús ja kuaꞌan ya nuu ñuꞌu teꞌa, nagua ja koto tnuni ña Tachi.
\v 2 Te ni ondite ya uu xiko kiuu vi uu xiko jakuaa, yun te ni kokin ya.
\v 3 Te ni jino Tachi ja koto tnuni ña jin ya, te jiñaꞌa suaꞌa:
\p ͏―͏Nuu ndija ron ja Seꞌe ia Dios kuu ron, te tatnuni nuu yuu yaꞌa ja na vi nduu xtaa ͏―͏jiñaꞌa.
\p
\v 4 Yun te jiñaꞌa ya suaꞌa:
\p ͏―͏Yoso nuu tutu ii ja masu maintnoꞌo xtaa kuu ja koteku ñayiu, chi suni ndiꞌi tnoꞌo kaꞌan ia Dios kuu ja tekui.
\p
\v 5 Yun te ni jaka ña Tachi ja kuaꞌankuei ya ñuu ii Jerusalén, te ni skaa ña ndee nuu sukun siki veñuꞌu kaꞌnu.
\v 6 Yun te jiñaꞌa suaꞌa:
\p ͏―͏Nuu ja ndija ron ja Seꞌe ia Dios kuu ron, te ndagua makee ndee nuu ñuꞌu, chi yoso nuu tutu ii, te kaꞌan suaꞌa: “Maa Dios tetniuu ia ka jinokuechi nuu ya ja vi koto ña jin ron, te vi kotnii ndaꞌa ron nagua ja ma kachi jaꞌa ron jin ni in yuu”, ͏―͏jiñaꞌa.
\p
\v 7 Yun te jiñaꞌa tuku Jesús:
\p ͏―͏Suni yoso nuu tutu ii ja ma koto tnuni ron Jitoꞌo ron Dios.
\p
\v 8 Yun te ni jaka tuku ña Tachi yun jin ya in yuku sukun sukun, te ni xneꞌe ndikuiti ñuu ka oo nii ñuyiu nuu ka tatnuni ñayiu kuika vi ndikuiti ja sii ini oo ñuyiu yaꞌa.
\v 9 Yun te jiñaꞌa suaꞌa:
\p ͏―͏Ndiꞌi yaꞌa taa rin nuu ron nuu ja junkuiin jiti ron nuu rin, te chiñuꞌu ña ron ͏―͏jiñaꞌa.
\p
\v 10 Yun te jiñaꞌa Jesús suaꞌa:
\p ͏―͏Kuaꞌan, vi Tachi, chi yoso nuu tutu ii ja maintnoꞌo Jitoꞌo ron Dios kuu ia chiñuꞌu ron, te kunukuechi ron nuu maintnoꞌo ya.
\p
\v 11 Yun te ni xndoo ña Tachi, te kuaꞌan. Te ni kekuei ia ka jinokuechi nuu maa ia Dios, te ni ka chituu ña jin Jesús.
\s Ni kejaꞌa Jesús kaxtnoꞌo ya tnoꞌo ia Dios nuu ñayiu ñuu Galilea
\p
\v 12 Te nuu ni jini soꞌo Jesús ja ni ndesi Juan vekaa, te ni ndajiokuiin ya Galilea.
\v 13 Su ni xndoo ya ñuu ya Nazaret, te ni jaꞌan ya ja koo ya ñuu Capernaúm, yatni yuꞌu ndute mar nuu ka oo tatatnoꞌo Zabulón jin Neftalí.
\v 14 Saa nagua ja na skunkuu tnoꞌo ni kaꞌan Isaías, tee ni ndakani tnoꞌo ia Dios ndee janaꞌa nuu jiñaꞌa de suaꞌa:
\q
\v 15 Ñuu nuu ka oo tatatnoꞌo Zabulón vi tatatnoꞌo Neftalí,
\q ichi ja kuaꞌan ndute mar inka jioo yute Jordán
\q ja kuu Galilea nuu ka oo ñayiu sava ka tatatnoꞌo,
\q
\v 16 ñayiu ka oo nuu nee, te vi kuni ja yeꞌe niꞌnu.
\q Chi ndiꞌi ñayiu ka saꞌa jakueꞌe ja ka oi nuu kati ja vi kui,
\q vi kuni ja ndayeꞌe niꞌnu in ñuꞌu ja tetniuu maa ia Dios,
\m ni kaꞌan de suaꞌa.
\p
\v 17 Te ndee kiuu yun ni jinkondee Jesús kaxtnoꞌo ya, te jiñaꞌa ya suaꞌa:
\p ͏―͏Vi ndatnaꞌu ini ni, te kiukuei ni ichi ia Dios, chi oo yatni ja tatnuni ya.
\s Ni kana Jesús kuun tee ka tau chiaka
\p
\v 18 Te jika Jesús yatni yuꞌu ndute mar Galilea, te ni jini ya uu ñani, in de kuu Simón ja suni nani de Pedro, vi inka de nani Andrés. Te ka oo de ka skee de ñunu de nuu ndute mar yun, chi tee ka tau chiaka ka kuu de.
\v 19 Te jiñaꞌa ya suaꞌa:
\p ͏―͏Neꞌekuei ni vi kondikin ña ni, te na kaxtnoꞌo san ja vi kokuu ni tee vi tau ñayiu nuu ichi kueꞌe, nagua ka tau ni chiaka.
\p
\v 20 Te vini ni ka xndoo tee yun ñunu de, te ni ka jata ndikin ña de jin ya.
\p
\v 21 Te nuu ni ka yaꞌa de jin ya yun, te ni jini ya uu ka ñani, in de kuu Jacobo, te inka de kuu Juan, seꞌe Zebedeo, te ka oo de jin yua de nuu barco ka ndakiku de ñunu de. Te ni kana ña ya jin nduu de ja vi kondikin ña de.
\v 22 Te vini ni ka xndoo tee yun yua de nuu barco yun, te kuaꞌankuei de jin ya.
\s Ni kaxtnoꞌo Jesús nuu kuaꞌa ñayiu vi ni ndasaꞌa ya ñayiu ka kuꞌu
\p
\v 23 Yun te kuaꞌan Jesús ja ni jika nuu ya nii Galilea ja kaxtnoꞌo ya taka veꞌe nuu ka skuaꞌa ja kuu veꞌe ii sinagoga ja ka oo in in ñuu yun. Te ni kaxtnoꞌo ya tnoꞌo vaꞌa naxa tatnuni ia Dios, te ni ndasaꞌa ya ndiꞌi ñayiu ka kuꞌu kueꞌe vi ndiꞌi ja ka jatui.
\v 24 Yun te ni jitenuu ndiꞌi jakaꞌnu ni saꞌa ya nii ñuu ja tnii Siria. Te ni kikuei jin ñayiu ka kuꞌu ndinuu nuu kueꞌe na kuinio ñayiu ka jatu ka janiꞌni vi ñayiu ka ñuꞌu ña tachi, vi ñayiu ka jiꞌi yiꞌi vi ñayiu ka ndutuchiin ja ña kuu vi kaka, te ni ndasaꞌa ña ya.
\v 25 Te ni ka jata ndikin ña kuaꞌa ndevaꞌa ñayiu Galilea vi saa ni ñayiu Decápolis, vi ñayiu Jerusalén, saa ni ñayiu Judea vi ñayiu ka oo jioo yute Jordán jin Jesús.
\c 5
\s Ni kaxtnoꞌo Jesús nuu ñayiu guaa ndee in nuu yuku
\p
\v 1 Te nuu ni jini Jesús kuaꞌa ndevaꞌa ñayiu, te ni kaa ya in nuu yuku, te ni jinkoo ya. Te yun ni ka nutnaꞌa ña tee ka skuaꞌa jin ya.
\v 2 Te ni jinkondee ya kaxtnoꞌo ya suaꞌa:\fig Sermon on the Mount|46CN01700B.TIF|col|||Kaxtnoꞌo Jesús nuu ñayiu|5.2\fig*
\p
\v 3 ͏―͏Na taꞌu na ndetu ñayiu ka saꞌa ndaꞌu ka saꞌa kei mai nuu ia Dios, chi vi koi nuu tatnuni ya.
\p
\v 4 ’Na taꞌu na ndetu ñayiu ka kusuchi ini, chi ndasaꞌa sii ini ña maa ia Dios.
\p
\v 5 ’Na taꞌu na ndetu ñayiu ka saꞌa ndaꞌui mai, chi vi kutaꞌui ñundeꞌi nuu ia Dios ja vi koi.
\p
\v 6 ’Na taꞌu na ndetu ñayiu ja ka yichi ka kokin ja vi saꞌa ndai nagua kuini maa ia Dios, chi chituu ña maa ya ja vi saꞌi nagua ka kuini.
\p
\v 7 ’Na taꞌu na ndetu ñayiu ka jini ja ka kundaꞌu ini sava ka ñayiu, chi vi ndaniꞌi ja kundaꞌu ini ña ia Dios jin mai.
\p
\v 8 ’Na taꞌu na ndetu ñayiu ka oo vii ini anui, chi vi kuni ia Dios.
\p
\v 9 ’Na taꞌu na ndetu ñayiu ka nduku ja vi koo mani jin ndiꞌi ñayiu, chi vi konani seꞌe ia Dios.
\p
\v 10 ’Na taꞌu na ndetu ñayiu ka tnaꞌa tnundoꞌo nuu ka sondikin ña jin ja ka saꞌi tniuu ndaa, chi vi niꞌi ja vi koi nuu tatnuni maa ia Dios ndee andivi.
\p
\v 11 ’Nase inu taꞌu inu ndetu ni nuu ja ja jaꞌa san na vi nani vi ndujin ña ñayiu jin ni, te vi kaꞌan uꞌu ña jin ni, vi vi xtavi kuechi ña nani kuu kuechi.
\v 12 Su vi kokusii ndevaꞌa ini ni, chi kaꞌnu in ja vi kutaꞌu ni nuu jinokuei ni nuu ia Dios oo ndee andivi, chi suni saa kuaꞌa jakueꞌe ni ka saꞌa ñayiu yun jin tee ni ka ndakani tnoꞌo maa ia Dios ndee janaꞌa.
\s Ni skintnaꞌa Jesús ñii vi ñuꞌu ja yeꞌe jin ñayiu ka skuaꞌa
\p
\v 13 ’Maa ni ka kuu na kuinio ñii ñuyiu yaꞌa. Te nuu ja ñii yun na nduu uun, te tu naxa saꞌa kao ja nduu axe. Chi tu nagua jiniuꞌu saꞌun ka, chi nani ja kateo kuu, te vi kuain niꞌnu ñayiu.
\p
\v 14 ’Maa ni ka kuu na kuinio ñuꞌu ja yeꞌe niꞌnu nuu ñuyiu yaꞌa. Te in ñuu kaꞌnu oo in nuu tinduu ma kuu tayuꞌu maa.
\v 15 Ni ma xnuo in lámpara te saꞌo chii jatnu, chi suaꞌa sonee sukuon nagua ja koyeꞌe niꞌnu nuu ndiꞌi ñayiu ka oo veꞌe yun.
\v 16 Te saa vi koyeꞌe niꞌnu ni nuu ñayiu ñuyiu yaꞌa, nagua ja na vi kuni ndiꞌi tniuu guaꞌa ka saꞌa ni, te suni vi ndakuantaꞌui nuu Tata Dios oo ndee andivi.
\s Ni kaxtnoꞌo Jesús ja vaji ya ja skunkuu ya Ley Moisés
\p
\v 17 ’Ma vi kokaꞌan ni ja vaji san ja xnaa san Ley ni jiñaꞌa ia Dios nuu Moisés, ni nagua ni ka okaxtnoꞌo tee ni ka ndakani tnoꞌo maa ia Dios ndee janaꞌa, chi masu vaji san ja xnaa san, chi vaji san ja skunkuu san nagua yoso.
\v 18 Vi kaꞌan ndandaa san ja visi na naa ñuyiu yaꞌa vi andivi, su ni in puntu ni in letra ja yoso nuu Ley ma naa guaa ndee ndikuiti skunkuu.
\v 19 Te yun guaa na in tu jantnoꞌo nagua tatnuni Ley yun, visi in tnoꞌo luluu tu jantnoꞌo de, te saa kaxtnoꞌo de nuu ñayiu, te in tee luluu ni kokuu de nuu tatnuni ia Dios oo ndee andivi. Su na in jantnoꞌo te kaxtnoꞌo tnoꞌo yoso nuu Ley yun, te kokuu de in tee kaꞌnu nuu tatnuni ya.
\v 20 Kaꞌan ndaa ndija san ja nuu ma vi koo guaꞌa ka ni saa tee ka kaxtnoꞌo Ley Moisés vi saa ni ñayiu fariseo, te ma kuu ndiukuei ni nuu tatnuni ia Dios oo ndee andivi.
\s Kaxtnoꞌo Jesús nuu ñayiu ja ma vi kokiti ini
\p
\v 21 ’Ja ni ka onini ni ja ni ka okaꞌan ndee janaꞌa ja ma kaꞌni ni ñayiu, chi na in jaꞌni ndiyi, te kiꞌin nuu tee netniuu ja tniuyaꞌui yika kuechi.
\v 22 Su sein, chi kaꞌan san ja na in kiti ini nuu ñani, te kiꞌin nuu ndaꞌa tee netniuu. Te na in nani ñani, te kiꞌin nuu ndaꞌa tee ka netniuu naꞌnu ka. Te na in kaꞌan ja xtau tniaꞌa ñani, te kendoi nuu ñuꞌu ja kokai nikuii nikani.
\p
\v 23 ’Yun guaa nuu ja kuaꞌan ni soko ni nuu ia Dios, te yun ni ndakaꞌan ni ja skiti ini tnaꞌa ni jin ñani ni,
\v 24 te xndendoo ni ja soko ni nuu ya, te kuaꞌan ni xtnañuꞌu ka ndakantaꞌu ni nuu ñani ni. Yun te saa ndajiokuiin ni soko ni.
\p
\v 25 ’Nuu ja na in kuini ja tnaa ña nuu tee jaꞌnde kuechi jin ni, te ñama koo ni ja vi saꞌa ndaa ni jin de ichi nuu kuaꞌankuei ni, nagua ja ma tnaa ña de nuu tee jaꞌnde kuechi yun, te tee yun tatnuni de nuu ndajaꞌa de, te vi kasi ña vekaa jin ni.
\v 26 Te kaꞌan ndaa ndija san ja ma kee ni vekaa yun guaa ndee tniuyaꞌu ndiꞌi ni ja tavi ni.
\s Kaxtnoꞌo Jesús ja ma vi skindee tnaꞌa ñayiu
\p
\v 27 ’Ja ni ka onini ni nagua ni ka okaꞌan ndee janaꞌa ja ma vi skindee tnaꞌa ni.
\v 28 Su kaꞌan ndaa ndija san ja na in tee jioꞌo inka ñasiꞌi ja ni xtau kuechi de anu de ja jaꞌa ñasiꞌi yun.
\p
\v 29 ’Nuu saa, te nuu ja nduchi nuu kuaꞌa ni saꞌa ja kanakau ni nuu kuechi, te tau ni, te skana ni, chi guaꞌa ka kuu ja skunaa ni in nuu ni masu ja kiꞌin ndiꞌi ni jin yiki kuñu ni nuu andeya.
\v 30 Axi nuu ja ndaꞌa kuaꞌa ni saꞌa ja kanakau ni nuu kuechi, te kaꞌnde ni, te skana ni, chi guaꞌa ka kuu ja skunaa ni in ndaꞌa ni, masu ja kiꞌin ndiꞌi ni jin yiki kuñu ni nuu andeya.
\s Kaxtnoꞌo Jesús siki ñayiu ka xndendoo tnaꞌa
\p
\v 31 ’Suni ni ka okaꞌan ndee janaꞌa ja na in tee xndoo tnaꞌa jin ñasiꞌi de, te na kuñaꞌa de in tutu ja kendoo ña.
\v 32 Su sein, chi kaꞌan san: Na in tee xndoo tnaꞌa de jin ñasiꞌi de, te jini de ja masu yitnaꞌa ña jin inka teyii, te masu vatuka saꞌa de, chi june de ichi ja saꞌa ña kuechi ñuyiu jin inka teyii. Te na in ndakuaka tnaꞌa jin ñaꞌa ni kendoo yun, te skindee de yii xtnañuꞌu ña.
\s Kaxtnoꞌo Jesús ja tu vaꞌa ja kee yuꞌu ñayiu
\p
\v 33 ’Te suni ja ni ka oo nini ni ja ni ka okaꞌan ndee janaꞌa: “Ma vi kee yuꞌu ni nuu ia Dios suaꞌa ni, chi vi skunkuu ni na tnoꞌo ni ka kaꞌan ni nuu ya”.
\v 34 Su sein, chi kaꞌan san suaꞌa: Ma vi kee yuꞌu ni ja vi kaꞌan ni: “¡Mañuꞌu tikayi san!” ni ichi andivi, chi nuu tatnuni ia Dios kuu,
\v 35 te ni nuu ñuyiu, chi nuu jain niꞌnu ya kuu, ni nuu Jerusalén, chi ñuu nuu tatnuni maa ya kuu.
\v 36 Ni ma vi kee yuꞌu ni jin xini ni, chi ma kuu vi ndasaꞌa kuijin ni axi vi ndasaꞌa ndeꞌi ni ni invaa ixi xini ni.
\v 37 Su vi kokaꞌan ni: “Saa”, nuu ja saa kuu, axi “ñaꞌa”, nuu ja ñaꞌa. Chi nagua ka ndasonee ka ni, te jakueꞌe kuu.
\s Vi kaꞌan too ni ñayiu ka kaꞌan uꞌu ña jin ni
\p
\v 38 ’Te ja ni ka onini ni ja ni ka okaꞌan ndee janaꞌa: “Nuu ja in ñayiu jaxin tnaꞌa, te tau nduchi nuu inka ñayiu, te suni vi ndatau nduchi nui, axi nuu ja in ñayiu keneꞌe noꞌo inka ñayiu, te suni vi ndeneꞌe noꞌi”.
\v 39 Su sein, chi kaꞌan san suaꞌa: Ma vi kondajioneꞌe ni na jakueꞌe ka saꞌa ña ñayiu. Chi nuu ja na in kani jiki nuu kuaꞌa ni, te suni jioneꞌe ni inka jiki nuu ni, te na kani.
\v 40 Te na in saꞌa tnoꞌo kiti ini ja kindee suꞌnu niꞌnu ni, te suni kuñaꞌa ni ndee soo suꞌnu niꞌnu ni.
\v 41 Te na in tenini ña ja kuiso ni ndatniuu de sagua ore, te majinsiaꞌa ni in ore.
\v 42 Na in jikan nagua jiniuꞌi, te kuñaꞌa ni. Te na in kinuu na in guaa kuu, te kuñaꞌa ni, ma kokuu xii ni.
\p
\v 43 ’Te suni ja ni ka onini ni ja ni ka okaꞌan ndee janaꞌa: “Kaꞌan too ni ñayiu ka kuu tnaꞌa kuikin ni, te skexiko ni ñayiu ka jini uꞌu tnaꞌa jin ni”.
\p
\v 44 ’Su sein, chi kaꞌan san suaꞌa: Kaꞌan too ni ñayiu ka jini uꞌu ña jin ni, te ndakuantaꞌu ni nuu ia Dios ja jaꞌa ñayiu ka xtau tniaꞌa ña, te vi saꞌa vaꞌa ni jin ñayiu ka skexiko ña, vi ndakuatu ni ja jaꞌa ñayiu ka sondikin ña ja vi saꞌi jakueꞌe jin ni,
\v 45 nagua ja vi kokuu ni seꞌe Tata Dios, ia oo ndee andivi, chi maa ya saꞌa ja kana nikandii siki ñayiu kueꞌe vi ñayiu guaꞌa, vi skuun ya sau nuu ka oo ñayiu ka saꞌa nagua kuini ya vi ñayiu tu ka saꞌa guaꞌa.
\v 46 Chi nuu ja kaꞌan too ni na in ñayiu kaꞌan too ña jin ni, te ma vi niꞌi yaꞌu ni, chi suni saa ka saꞌa ñayiu kueꞌe ja ka tnoꞌo ña xuꞌun kuanoꞌo ñuu Roma.
\v 47 Axi nuu ja na maa ni tnaꞌa ni ndakan tnoꞌo ni naxa kui, te nagua kuu jaguaꞌa ka ka saꞌa ni, te suni saa ni ka saꞌa ñayiu sava ka tatatnoꞌo ja tu ka jini ia Dios.
\v 48 Te yun guaa vi kokuu ni ñayiu ndaa, nagua oo maa Tata Dios ndee andivi, ja ia ndaa kuu ya.
\c 6
\s Ni kaxtnoꞌo Jesús naxa saꞌo nuu skutaꞌuo ñayiu ka kundaꞌu
\p
\v 1 ’Vi koto ni maa ni, te ma vi skata ni maa ni nuu ka oo kuaꞌa ñayiu jaguaꞌa ka saꞌa ni ja vi kuni, chi nuu saa na vi saꞌa ni, te ma vi niꞌi yaꞌu ni nuu Tata Dios, ia oo ndee andivi.
\p
\v 2 ’Te nuu ka skutaꞌu ni ñayiu ka kuu ndaꞌu, ma vi xtaꞌi ni trompeta, nagua ka saꞌa ñayiu inu jani ini ja ka xtundosoi mai nuu chitu kuaꞌa ñayiu veꞌe ii sinagoga axi taka nuu yaꞌu, nagua ja vi ndasaꞌa kaꞌnu ña ñayiu, ka kaꞌin. Su sein, chi kaꞌan ndaa san ja ñayiu yun, chi ja ni ka niꞌi yaꞌui.
\v 3 Su maa ni, nuu ka skutaꞌu ni ñayiu ka kuu ndaꞌu, ma kuni ndaꞌa satni ni nagua saꞌa ndaꞌa kuaꞌa ni,
\v 4 nagua ja ni in ñayiu ma vi kuni nagua ni skutaꞌu ni ñayiu ka kuu ndaꞌu, chi Tata Dios ja ndiaꞌa ña ya nagua saꞌa ni nuu tu na in jini, te tniuyaꞌu ña ya nuu vi kuni kuaꞌa ñayiu.
\s Ni kaxtnoꞌo Jesús naxa vi ndakuatuo
\p
\v 5 ’Te nuu ka ndakuatu ni, ma vi saꞌa inuu ni jin ñayiu inu jani ini, chi ka kutoo ndevaꞌi ja ka nukuiin, te ka ndakuatui ini veꞌe ii sinagoga vi saa ni taka nuu yaꞌu nagua ja vi kuni kuaꞌa ñayiu jaguaꞌa ka ndakuatui. Su sein, chi kaꞌan ndaa san ja ñayiu yun, chi ja ni ka niꞌi yaꞌui.
\v 6 Su maa ni, nuu vi ndakuatu ni, mandiukuei ni ini veꞌe ni, te vi ndakasi ni yeꞌe ni, te vi ndakuatu ni nuu Tata Dios nuu oo maa ni ya jin ni. Te Tata Dios ja ndiaꞌa ña ya ja siun ka ndakuatu yuꞌu ni, te tniuyaꞌu ña ya nuu vi kuni kuaꞌa ñayiu.
\p
\v 7 ’Te nuu ka ndakuatu ni, ma vi kondajiokuiin ni vi kokaꞌan ni tnoꞌo tu jiniuꞌu, nagua ka saꞌa ñayiu sava ka tatatnoꞌo ja tu ka jini ia Dios, ja ka kaꞌin ja kuaꞌa tnoꞌo ka jikain, te ñama ka konini Dios.
\v 8 Ma vi kosaꞌa ni nagua ka saꞌa tee yun, chi ja jini maa Tata Dios nagua kuu ja jaꞌni ña jin in in ni ndee nuu chiaꞌan ka ja vi kakan ni.
\v 9 Suaꞌa vi ndakuatu ni:
\q Tata Dios ja oo ni andivi,
\q ka chiñuꞌu san sivi ni, chi ia ii kuu ni.
\q
\v 10 Ja na kii ni tatnuni ni,
\q te saꞌa ni nagua kuini ni ja na koo ñuyiu yaꞌa,
\q nagua oo andivi.
\q
\v 11 Kaꞌan mani ña ni ja na koo ja vi kokaa san ndiꞌi ni kiuu.
\q
\v 12 Te kuakaꞌnu ini ni ndiꞌi jakueꞌe ka saꞌa san
\q nagua ka jakaꞌnu ini san jakueꞌe ka saꞌa ña ñayiu jin san.
\q
\v 13 Te ma kuandetu ni ja junkau san nuu jakueꞌe,
\q chi suaꞌa skaku niꞌnu ña ni nuu jakueꞌe yun.
\q Chi maa ni kuu ia tatnuni vi ia kaꞌnu ndevaꞌa,
\q vi yeꞌe tajan ni nikuii nikani.
\q Saa na kokuu.
\m Suaꞌa vi ndakuatu ni.
\p
\v 14 ’Chi nuu ja ka jakaꞌnu ini ni jakueꞌe ka saꞌa ña ñayiu jin ni, te suni kuakaꞌnu ini Tata Dios, ia oo ndee andivi, jakueꞌe ka saꞌa ni.
\v 15 Su nuu ja ma vi kuakaꞌnu ini ni jakueꞌe ka saꞌa ñayiu, te suni Tata Dios, chi ma kuakaꞌnu ini ya jakueꞌe ka saꞌa ni ͏―͏jiñaꞌa ya.
\s Kaxtnoꞌo Jesús naxa vi saꞌo nuu ka onditeo
\p
\v 16 ’Te nuu ka oo ndite ni, ma vi skata ni maa ni ja ka kusuchi ini ni, nagua ka saꞌa ñayiu inu jani ini. Chi ka xneꞌi mai ja ka kusuchi ini, nagua ja vi kuni ñayiu ja ka oo nditei. Su sein, chi kaꞌan ndaa ndija san ja ñayiu yun, chi ja ni ka niꞌi yaꞌui.
\v 17 Su maa ni, nuu ka ondite ni, vi ndachiꞌi ni tatna xini ni, te vi ndakate ni nuu ni,
\v 18 nagua ja ma vi xneꞌe ni maa ni nuu ñayiu ja ka ondite ni. Chi maintnoꞌo maa Tata Dios, ia oo yuꞌu, na kuni. Te maa Tata Dios, ia ndiaꞌa yuꞌu ña, na tniuyaꞌu ña ya nuu vi kuni kuaꞌa ñayiu.
\s Ni kaxtnoꞌo Jesús naxa vi koo kuikao ndee andivi
\p
\v 19 ’Ma vi ndioo ini ni ja vi tavaꞌa ni kuaꞌa jakuika oo ñuyiu yaꞌa ja vi konevaꞌa ni, chi kiuu tikixin vi kuxi te junaa, te suni kiukuei kuiꞌna te vi suꞌu.
\v 20 Chi andivi kuu nuu vi tatutu ni ja vi konevaꞌa ni, chi yun kuu ja ma kiuu tikixin, te ni ma kuxi ja junaa, ni kuiꞌna ma kiuu ja suꞌu.
\v 21 Chi nuu oo jakuika ka nevaꞌa ni, te suni yun vi koo anu ni.
\s Ni kaxtnoꞌo Jesús ja nduchi nuo kuu ja yeꞌe nii nuu yiki kuñuo
\p
\v 22 ’Nduchi nuu ni kuu in lámpara ja yeꞌe nii nuu yiki kuñu ni. Yun guaa nuu ja ka oo vaꞌa nduchi nuu ni, te yeꞌe nii nuu yiki kuñu ni.
\v 23 Su nuu ja tu ka oo vaꞌa nduchi nuu ni, te nii yiki kuñu ni oo nuu ñunee. Yun guaa nuu ja nduchi nuu ni tu yeꞌe, te oo ni jin ñunee, te ¡nase nenee janee oo jin ni!
\s Ma kuu vi kunukuechio nuu ia Dios vi nuu jakuika
\p
\v 24 ’Te ni in ni ma kuu vi kunukuechi ni nuu uu jitoꞌo ni, chi vi skexiko ni in de, te vi kaꞌan too ni inka de. Axi vi kaꞌan vaꞌa ni nuu in de, te vi kaꞌan uꞌu ni nuu inka de. Suni saa ni maa ni, chi ma kuu vi kunukuechi ni nuu ia Dios vi nuu xuꞌun.
\s Tu jiniuꞌu ja vi kondiꞌni ndevaꞌo
\p
\v 25 ’Te yun guaa sein, chi kaꞌan san suaꞌa: Ma vi kondiꞌni ni nagua kuu ja vi kaa ni ja vi koꞌo ni ja vi koteku ni. Te ni ma vi kondiꞌni ni jin yiki kuñu ni, nagua vi kuiꞌnu ni. Chi ka ndee ka ja ka teku ni saa ja vi kaa ni. Te suni ndee ka yiki kuñu ni saa saꞌun vi kuiꞌnu ni.
\v 26 Te vi kondiaꞌa ni tisala ka ndagua andivi yaꞌa ja ni tu ka jitu ti, ni tu ka ndaxtutu ti ja vi kaa ti, ni tu ka nevaꞌa ti yaka ti. Te visi ni saa, te maa Tata Dios, ia oo ndee andivi, jiñaꞌa ja ka jaa ti. Te viꞌi ka tu maa ni, te ka ndee yaꞌu ka ni nuu ia Dios saa kiti ndagua yun.
\v 27 Te visi na vi kondiꞌni ndevaꞌa ni, su ma kuu vi ndaskuaꞌnu ni yiki kuñu ni ni in yiki.
\p
\v 28 ’Te ¿nau ja ka ndiꞌni ndevaꞌa ni jin saꞌun vi kuiꞌnu ni? Vi kondiaꞌa ni naxa ka jaꞌnu ita yuku ja luu ka ndaa, te tu ka satniuu ni tu ka kunu.
\v 29 Su sein, chi kaꞌan san suaꞌa: Ja ni Salomón jin ndiꞌi javii ni onevaꞌa de, te ni tu ni oniꞌnu de nagua luu ka ndaa ita yun.
\v 30 Chi nuu ja saa skuiꞌnu ia Dios ita yuku yun ja vitna ka oi te xtnee kekuei nuu ñuꞌu ja vi kai, te viꞌi ka tu maa ni ja ma skuiꞌnu ña ya, visi ñayiu tu ka kandija guaꞌa ka kuu ni.
\v 31 Yun guaa ma vi kondiꞌni ni ja vi kokaꞌan ni: “¿Nagua kuu ja vi kao? ¿Nagua kuu ja vi koꞌo vi na saꞌun vi kuiꞌnuo?”
\v 32 Chi ndiꞌi yaꞌa ka nduku ñayiu ñuyiu ja tu ka kandija. Su Tata Dios, ia oo ndee andivi, ja jini ya ndiꞌi yaꞌa kuu ja ka jaꞌni ña jin ni.
\v 33 Su xtnañuꞌu ka vi nduku ni ja vi koo ni nuu tatnuni ia Dios, te vi saꞌa ni nagua kuini ya, te naꞌa maa ya ja taa ya ndiꞌi nagua ka jaꞌni ña jin ni.
\v 34 Yun guaa ma vi kondioo ini ni nagua kokuu kiuu xtnee, chi kiuu tnee suni koo tnoꞌo ndiꞌni, chi in in kiuu ka ndiso mamai jakueꞌe.
\c 7
\s Ma vi xtavi kuechi ni inka ñayiu
\p
\v 1 ’Ma vi xtavi kuechi ni inka ñayiu, nagua ja ma xtavi kuechi ña ia Dios jin maa ni.
\v 2 Chi na in xtavi kuechi ñayiu, te suni ndaxtavi kuechi ña ia Dios jin. Chi nagua ka chikuaꞌa ni, te saa ni vi nukikuaꞌa maa ni.
\v 3 ¿Te nau ja ka ndiaꞌa ni miꞌi inee nuu in ñani in tnaꞌa ni, te nuu maa ni, te tu ka ndakondiaꞌa ni vitu ja ndesi nuu maa ni?
\v 4 ¿Te naxa kuu vi kuñaꞌa ni nuu in ñani in tnaꞌa ni: “Kuandetu ni na tau san joo miꞌi inee nuu ni”, te saa in vitu ndesi nduchi nuu maa ni?
\v 5 Seꞌe ndijani ini, xtnañuꞌu ka vi xtajioo ni vitu ja ndesi nduchi nuu maa ni jian, nagua ja kuu vi kondiaꞌa guaꞌa ni ja vi tau ni miꞌi inee nuu in ñani in tnaꞌa ni.
\p
\v 6 ’Te ma vi kuñaꞌa ni in ja ii nuu tiꞌina, chi kana saa ndiokuiin ti siki maa ni, te skuechi ña ti jin ni. Ni ma vi kuñaꞌa ni ja ii ja kuu na kuinio yuu vii ndevaꞌa nuu kini, chi vatuni kuain niꞌnu ti.
\s Vi kakaon nuu ia Dios, te vi niꞌo
\p
\v 7 ’Vi kakan ni nuu ia Dios, te na taa ya. Vi nduku ni, te vi ndaniꞌi ni. Vi kana ni, te na ndakune ia Dios yeꞌe.
\v 8 Chi ndiꞌi ñayiu jikan, te niꞌi. Te na in nduku, te ndaniꞌi. Te na in kana, te ndakune ia Dios yeꞌe.
\p
\v 9 ’Axi na in maa ni nuu ja jikan seꞌe ni xtaa, te ¿a kuñaꞌa ni in yuu?
\v 10 Axi nuu ja jikain in chiaka, te ¿a kuñaꞌa ni in koo ja kai?
\v 11 Su nuu ja maa ni ja ka kuu ni ñayiu kueꞌe, te ka jini ni vi kuñaꞌa ni jaguaꞌa nuu seꞌe ni, te viꞌi ka tu maa Tata Dios, ia oo ndee andivi, chi taa ya jaguaꞌa nuu ja vi kakan ni nuu ya.
\p
\v 12 ’Te ndiꞌi nagua ka kaꞌan ni ja vi saꞌa ñayiu jin ni, te suni saa ni vi saꞌa ni jin mai, chi nuu ja siun ka saꞌa ni, te ka skunkuu ni Ley vi saa ni tnoꞌo ni ka tee tee ni ka ndakani tnoꞌo maa ia Dios ndee janaꞌa.
\s Na kiukueio ichi yeꞌe kuiñi
\p
\v 13 ’Vi nduku ndee ni ja kiukuei ni yeꞌe kuiñi, chi jite yeꞌe vi nune ndevaꞌa ichi ja jaka ña nuu vi junaa ñayiu, te kuaꞌa ndevaꞌa ñayiu kuaꞌankuei ichi yun.
\v 14 Su kuiñi yeꞌe vi kuiñi ichi ja jaka ña nuu vi koteku ni, te joo ni ñayiu ka ndaniꞌi ichi yun.
\s Jin ja saꞌa maa ñayiu, te kunio na ñayiu kui
\p
\v 15 ’Vi koto guaꞌa ni maa ni, chi kikuei ñayiu vi xndaꞌu ña ja vi kaꞌin ja tnoꞌo ia Dios ka ndakani. Chi vi kokaꞌon ja na kuinio ndikachi ka kui, su ini anui, chi xndaꞌu ña na kuinio vaꞌu lobo ja kaa ña ti.
\v 16 Su ndiꞌi nagua ka saꞌi, te vi kuni ni na ñayiu ka kui. Chi ma kuu vi ndaxtutu ni uva nuu tnu iñu naꞌnu, axi tichi iuu nuu tnu iñu kanchu.
\v 17 Chi ndiꞌi yutnu guaꞌa kuun kiti vixin guaꞌa, te ndiꞌi yutnu kueꞌe kuun kiti kueꞌe.
\v 18 Chi ma kuu kuun in kiti kueꞌe nuu yutnu guaꞌa, te suni ma kuu kuun in kiti vixin guaꞌa nuu yutnu kueꞌe.
\v 19 Ndiꞌi yutnu ja tu kuun kiti vixin guaꞌa, teꞌnde tnu, te kee tnu nuu ñuꞌu.
\v 20 Te saa ni kuu jin ñayiu yun, chi jin tniuu saꞌi, te vi kuni ni na ñayiu kui.
\s Masu ndiꞌi ñayiu kiukuei andivi
\p
\v 21 ’Masu ndiꞌi ñayiu ka kaꞌan jin san: “Jitoꞌo maa san kuu ni”, kiukuei nuu tatnuni ia Dios ndee andivi, chi maa ni ñayiu ka saꞌa nagua kuini maa Tata Dios, ia oo ndee andivi, ka kuu ja kiukuei.
\v 22 Chi kuaꞌa ndevaꞌa ñayiu vi kaꞌan jin san kiuu yun: “Jitoꞌo, jin sivi maa ni ni ka okaxtnoꞌo san nuu ñayiu nagua kokuu, te suni jin sivi ni ni ka oskunu san tachi, te suni jin sivi ni ni ka osaꞌa san kuaꞌa javii javaꞌa”, vi kachi.
\v 23 Yun te kuñaꞌa san: “Tu jini saꞌun ña san. Vi kujioo ni nuu san, chi ni noꞌo ni jakueꞌe ka saꞌa ni.”
\s Ni kaxtnoꞌo Jesús ja jaꞌa uu veꞌe
\p
\v 24 ’Te nani kuu ñayiu ka nini tnoꞌo kaꞌan san yaꞌa, te ka skunkui, skintnaꞌa inuu san jin in tee ndichi ja ni saꞌa de veꞌe de siki kava.
\v 25 Te ni kuun sau vi ni kee teñuꞌu, te ni jinkiꞌi tachi, te ni tee suaꞌa tee suaꞌa jin veꞌe yun, te tu ni junkau, chi nukuiin guaꞌa siki kava yun.
\v 26 Su nani kuu ñayiu ka nini tnoꞌo kaꞌan san yaꞌa, te tu ka skunkui, skintnaꞌa inuu san jin in tee vasa ja ni saꞌa de veꞌe de siki ñuti.
\v 27 Te ni kuun sau vi ni kee teñuꞌu, te ni jinkiꞌi tachi, te ni tee suaꞌa tee suaꞌa jin veꞌe yun, te ni ndonso, te vi yun ni naa ndiꞌi ͏―͏jiñaꞌa Jesús suaꞌa.
\p
\v 28 Te nuu ni ndiꞌi ni kaꞌan ya tnoꞌo yaꞌa, te ni ka saꞌu kuii kuiti ini ñayiu yun ja ka ndakani ini tnoꞌo ni kaxtnoꞌo ya.
\v 29 Chi ni kaxtnoꞌo ya nagua kaꞌan in tee tatnuni, masu nagua ka kaꞌan tee ka kaxtnoꞌo Ley.
\c 8
\s Ni ndasaꞌa Jesús in tee kuꞌu kueꞌe ndiꞌyi teꞌi
\p
\v 1 Te nuu ni nuu Jesús nuu yuku yun, te ka ndikin ña kuaꞌa ndevaꞌa ñayiu.
\v 2 Yun te ni jino in tee kuꞌu kueꞌe ndiꞌyi teꞌi, te ni jinkuiin jiti de nuu ya, te jiñaꞌa de:
\p ͏―͏Jitoꞌo san, nuu ja kuini ni, te kuu ndasavii ña ni joo ja na nduvaꞌa san.
\p
\v 3 Yun te ni sonee ya ndaꞌa ya siki de, te jiñaꞌa ya:
\p ͏―͏Kuini san, te nduvii ni.
\p Yun te vi ore saa kuaꞌan kueꞌe yun.
\v 4 Te jiñaꞌa Jesús:
\p ͏―͏Masu ja kokaꞌan ni nuu ni in ñayiu ja ni ndasaꞌa ña san. Kuaꞌan ni te xneꞌe ni maa ni nuu sutu, te suni soko ni nagua ni tatnuni Moisés, nagua ja vi kuni ñayiu ja ni nduvaꞌa ni jin kueꞌe ni ͏―͏jiñaꞌa ya.
\s Ni ndasaꞌa Jesús tee jinokuechi nuu in tee kuu capitán
\p
\v 5 Nuu ni ndiuu Jesús Capernaúm, te ni jino in tee kuu capitán tatnuni nuu soldado Roma, te ni jikantaꞌu de nuu ya,
\v 6 te jiñaꞌa de:
\p ͏―͏Jitoꞌo san, veꞌe san oo in tee jinokuechi nuu san, te kuꞌu de kueꞌe ndutuchiin, te kaꞌu ndevaꞌa kuꞌu de.
\p
\v 7 Yun te jiñaꞌa Jesús suaꞌa:
\p ͏―͏Kiꞌin san, te ndasaꞌa san de.
\p
\v 8 Yun te jiñaꞌa tee kuu capitán yun:
\p ͏―͏Jitoꞌo san, masu na in guaa kuu saꞌun san ja kiuu ni ini veꞌe san. Suaꞌa ni kaꞌan ni, te na nduvaꞌa tee jinokuechi nuu san.
\v 9 Chi suni oo in tee tatnuni nuu san, te suni nevaꞌa san soldado ja tatnuni san nuu de. Te nuu kaꞌan san nuu in de “kuaꞌan ni yun”, te kiꞌin de. Te nuu kaꞌan san jin inka de “neꞌe ni”, te kii de. Axi nuu tatnuni san nuu tee jinokuechi nuu san ja na saꞌa de jayaꞌa, te saꞌa de ͏―͏jiñaꞌa capitán yun.
\p
\v 10 Te nuu ni onini Jesús, te vini saꞌu kuii kuiti ini ya, te jiñaꞌa ya nuu ñayiu ka ndikin ña:
\p ͏―͏Kaꞌan ndaa san ja nii ñuu mao Israel, tu jinkuꞌun san ni in ñayiu ja kandija ia Dios nagua kandija capitán yaꞌa.
\v 11 Te kaꞌan san nuu ndiꞌi ni ja kikuei kuaꞌa ñayiu sava ka tatatnoꞌo ichi kana nikandii, te suni ichi kee ya, te vi jinkoi jin Abraham vi Isaac vi Jacob nuu tatnuni ia Dios ndee andivi.
\v 12 Te seꞌe ñuo Israel, chi kiꞌinkuei ndee yeꞌe nuu nee, te ma kiukuei nuu tatnuni ia Dios. Te yun kuu nuu vi ndaꞌi vi kanai, te vi ndakaꞌñi noꞌi.
\p
\v 13 Yun te jiñaꞌa Jesús nuu capitán yun:
\p ―Kuanoꞌo ni veꞌe ni, te vi nagua ni kandija maa ni, saa kokuu.
\p Te vi ore saa ni nduvaꞌa tee jinokuechi nuu de.
\s Ni ndasaꞌa Jesús nana xiso Pedro
\p
\v 14 Te nuu ni jino Jesús veꞌe Pedro, te ni jini ya ja kuꞌu kaꞌu ndevaꞌa nana xiso de, katuu ña nuu jito jin kueꞌe kiji.
\v 15 Te ni tnii ya ndaꞌa ña, te vi ore saa ni nduvaꞌa ña. Yun te ni ndakoo ña, te ni jiñaꞌa ña ja ni ka jaa ya.
\s Ni ndasaꞌa Jesús kuaꞌa ñayiu ka kuꞌu
\p
\v 16 Yun te nuu ni kunee, te ni ka kisiaꞌa ñayiu nuu ya kuaꞌa ñayiu ka ñuꞌu ña tachi, te vi ja tnoꞌo kaꞌan ni ya, te ni skunu ya tachi yun. Te ndiꞌi ñayiu ka kuꞌu sava ka kueꞌe ni ndasaꞌa ya.
\v 17 Te ndiꞌi yaꞌa ni kuu nagua ja skunkuu tnoꞌo ni kaꞌan Isaías, tee ni ndakani tnoꞌo maa ia Dios ndee janaꞌa, nuu jiñaꞌa de suaꞌa: “Te vi maa ya ni ndakeꞌen ndiꞌi kueꞌo vi ni ndakuiso ya ja ka jatu ka janiꞌnio”.
\s Ka kuini ñayiu ja vi kondikin Jesús
\p
\v 18 Te nuu ni jini Jesús ja ni ka jionduu ña kuaꞌa ndevaꞌa ñayiu, te ni tatnuni ya ja vi yaꞌa de inka jioo yuꞌu ndute mar.
\v 19 Te ni jintnaꞌa ña in tee kaxtnoꞌo Ley, te jiñaꞌa de:
\p ͏―͏Mastru, kondikin ña san jin ni ndee ni nuu ni kuu ja kiꞌin ni.
\p
\v 20 Yun te jiñaꞌa Jesús:
\p ͏―͏Ñukuii, chi ka oo kava veꞌe ti, saa ni kiti ndagua, chi ka oo taka ti. Su sein ja kuu san Seꞌe Teyii, chi vini nuu kakintuu san xini san, tu nagua nevaꞌa san.
\p
\v 21 Yun te ni jino inka tee ka skuaꞌa jin ya, te jiñaꞌa de suaꞌa:
\p ͏―͏Jitoꞌo san, kuandetu ni na kiꞌin san xtnañuꞌu ka na tayuꞌu san tata yua san, te saa na kondikin ña san.
\p
\v 22 Yun te jiñaꞌa Jesús:
\p ͏―͏Kondikin ña ni, te xndoo ni ndiyi yun na vi tayuꞌu tnaꞌa ndisa ndiyi maa ͏―͏jiñaꞌa ya.
\s Ni junkani Jesús tikacha vi ola ndute mar
\p
\v 23 Yun te ni ndee ya nuu barco, te ka ndikin ña tee ka skuaꞌa jin ya.
\v 24 Yun te ni jinkiꞌi in tikacha niꞌi ndevaꞌa nuu ndute yun, te ndakoo sukun de, te ni ka jaꞌnu ndevaꞌa ola ndute yun ja ni jinonta ndee nuu barco yun. Su Jesús, chi kixin ni ya.
\v 25 Yun te ni jinokuei tee ka skuaꞌa jin ya, te ni ka xtoto ña de jin ya, te ka jiñaꞌa de:
\p ͏―͏Jitoꞌo san, skaku niꞌnu ña ni, chi vi saꞌuo nuu ndute yaꞌa.
\p
\v 26 Yun te jiñaꞌa ya:
\p ͏―͏¿Nau ja ka yuꞌu ni, seꞌe tee tu ka kandija guaꞌa?
\p Yun te ni ndakoo ya, te ni tatnuni ya nuu tikacha yun jin ola ndute yun, te ni jinkuiin ndiꞌi.
\v 27 Yun te vini ka saꞌu kuii kuiti ini de, te ka ndatnoꞌo tnaꞌa de:
\p ͏―͏¿Na in kuu tee yaꞌa ja vi ndee tikacha vi ndute mar yaꞌa ka jantnoꞌo ña jin de?
\s Ni ndasaꞌa Jesús uu tee ka ñuꞌu ña tachi ja ka oo de yuku ja tnii Gadara
\p
\v 28 Te nuu ni ka ndejioo ya inka yuꞌu ndute yun nuu kuu ñuꞌu ñayiu gadara, te ni ka nditnaꞌa ña uu tee ka ñuꞌu ña tachi, ja ni ka oo de nuu ka yiyuꞌu ndiyi. Tee xeen ka kuu de ja ni in ñayiu ña ni okuu ja vi yaꞌa ichi nuu ka oo de yun.
\v 29 Te ni ka kana jaa tachi yun ndee anu de, te ka jiñaꞌa:
\p ͏―͏¿Nagua kuini ron ja vaji ron nuu ka oo rin, vi Seꞌe Dios? ¿A vaji ron ja taa ron tnundoꞌo vi tnaꞌa rin ama ka ja jino kiuu sandiꞌi?
\p
\v 30 Te ndee jika nuu ka oo ya yun ka ñuꞌu kuaꞌa kini ka jaa ti.
\v 31 Te ni ka jikantaꞌu tachi ndee anu tee yun, te ka jiñaꞌa:
\p ͏―͏Nuu ja skunu ña ron, te kuandetu na ndekuei rin chii kini ka ñuꞌu yun.
\p
\v 32 Yun te jiñaꞌa ya:
\p ͏―͏Kuaꞌankuei nuu saa.
\p Te kuaꞌankuei, te ni ndekuei chii kini yun. Yun te ni ka jino ndiꞌi kini yun kuaꞌankuei ti, te oo ndeyi ja ni kentakuei ti ndee nuu ndute mar yun. Te ni ka tnaa ti maa ti, te ni ka jiꞌi ti.
\p
\v 33 Yun te ni ka jino tee ni ka ojito kini yun, te kuanoꞌokuei de maa ñuu, te ni ka ndakani de ndiꞌi ja ka jini de vi naxa ni ka ndoꞌo tee ni ka ñuꞌu ña tachi yun.
\v 34 Te ndiꞌi ñayiu ñuu yun ni kekuei ni ka jintnaꞌa ña jin Jesús. Te nuu ni ka jini ña, te ni ka jikantaꞌu ja na kujioo ya ñuu yun.
\c 9
\s Ni ndasaꞌa Jesús in tee ni ndutuchiin
\p
\v 1 Yun te ni ndee Jesús nuu barco yun, te ni ndayaꞌa ya inka jioo ndute mar yun, te ni ndajino ya ñuu ya.
\v 2 Yun te ni ka jinsiaꞌa ñayiu in tee kuꞌu kueꞌe ndutuchiin, katuu de nuu jito de. Te nuu ni jini Jesús ja ka kandija guaꞌa tee yun, te jiñaꞌa ya nuu tee ndutuchiin yun:
\p ͏―͏Koyutnu anu ron, vi Seꞌe, chi ja ni jakaꞌnu ini rin yika kuechi ron.
\p
\v 3 Yun te sava tee ka kaxtnoꞌo Ley yun ka ndakani ini de: “Tnoꞌo kaꞌan tee yaꞌa, chi kaneꞌe de jin ia Dios”.
\v 4 Yun te nuu ni jini Jesús ja siun ka ndakani ini de, te jiñaꞌa ya:
\p ͏―͏¿Nau ja ka ndakani kueꞌe ini ni jin anu ni?
\v 5 ¿Nagua kuu vijin ka ja kaꞌan san jin tee yaꞌa? ¿A “ja ni jakaꞌnu ini san yika kuechi ni”, axi kuñaꞌa san: “Ndakoo, te kaka ron”?
\v 6 Su vitna te vi kuni ni ja Seꞌe Teyii, chi suni nevaꞌa jakaꞌnu ja tatnuni nuu ñuyiu yaꞌa, te kuu kuakaꞌnu ini yika kuechi ñayiu.
\p Yun te jiñaꞌa ya nuu tee ndutuchiin yun:
\p ͏―͏Ndakoo, te ndakuiso ron jito ron, te kuanoꞌo veꞌe ron.
\p
\v 7 Yun te ni ndakoo de kuanoꞌo de veꞌe de.
\v 8 Te nuu ni ka jini ñayiu ja siun ni saꞌa ya, te ni ka yuꞌi, vi ni ka chiñuꞌi ia Dios ja ni jiñaꞌa ya in jakaꞌnu ya nuu ñayiu.
\s Ni kana ña Jesús jin Mateo
\p
\v 9 Te nuu ni yaꞌa Jesús yun, te ni jini ya in tee nani Mateo ja nukoo de kiꞌin de xuꞌun impuestu ka tniuyaꞌu ñayiu ja ndakan ñuu Roma, te jiñaꞌa Jesús:
\p ͏―͏Kondikin ña ni na kiꞌon.
\p Yun te ni ndakoo de, te ni jata ndikin ña de kuaꞌankuei de.
\p
\v 10 Yun te ni jinokuei ya veꞌe de, te ni ka jinkoo ya ka jaa ya xtaa. Te suni ni jinokuei kuaꞌa tee ka xtutu xuꞌun impuestu vi ñayiu ka saꞌa jakueꞌe, te ni ka jinkoo ndiꞌi de in ni nuu mesa jin Jesús vi tee ka skuaꞌa jin ya.
\v 11 Te nuu ni ka jini tee ka kuu fariseo yun, te ni ka jikan tnoꞌo de nuu tee ka skuaꞌa jin ya:
\p ͏―͏¿Nau ja vi in ni ka jaa mastru ni xtaa jin tee ka xtutu xuꞌun impuestu vi ñayiu ka saꞌa jakueꞌe? ͏―͏ka jiñaꞌa de.
\p
\v 12 Te nuu ni onini Jesús, te jiñaꞌa ya:
\p ͏―͏Ñayiu ka oo vaꞌa, chi tu ka jiniuꞌu tee tatna, chi maa ni ñayiu ka kuꞌu kuu ja ka jiniuꞌu.
\v 13 Kuaꞌankuei ni te vi jinkuiꞌnu ini ni naxa kei tnoꞌo yaꞌa ja yoso nuu tutu ii: “Ja kuini rin kuu ja vi kundaꞌu ini ron ñayiu, masu ja vi soko ron nuu rin”. Chi masu vaji san ja ndakaꞌan san ñayiu ka ndakani ini ja ñayiu vaꞌa ka kuu, chi vaji san ja ndakaꞌan san ñayiu ka ndakuni ja ka oo yika kuechi, te vi ndatnaꞌu ini nuu yika kuechi.
\s Ni ka jikan tnoꞌo de Jesús ja jaꞌa ja ka ondite ñayiu
\p
\v 14 Yun te ni kikuei ñayiu ka skuaꞌa jin Juan, tee skuandute, te ka jiñaꞌa de:
\p ͏―͏¿Nau ja sein vi tee ka kuu fariseo ka ondite san kuaꞌa jichi, su tee ka skuaꞌa jin ni, chi tu ka ondite de? ͏―͏ka jiñaꞌa de.
\p
\v 15 Yun te jiñaꞌa Jesús:
\p ͏―͏Te ¿a kuu vi kondite ñayiu ka oo viko tnandaꞌa ja siun vi ka oi jin tee tnandaꞌa yun? Ñaꞌa, ma kuu vi kondite ñayiu ja siun vi ka oi jin maa tee tnandaꞌa yun.
\v 16 Chi ni in ñayiu tu ndatnaa in pedasu saꞌun jaa nuu in xioo tuꞌu, chi ndandiyi saꞌun jaa yun, te kaꞌnde ña jin saꞌun tuꞌu yun, te saa suaꞌa teꞌnde guaꞌa ka.
\v 17 Suni ni in ñayiu ma vi tnai vinu jaa nuu in itni ñii tuꞌu, chi kaꞌndi ñii yun, te kati vinu yun, te suni junaa jin ñii yun. Yun guaa vi tnaa ni vinu jaa nuu itni ñii jaa nagua ja saa te koo vaꞌa nduu.
\s Ni ndasaꞌa Jesús ñaꞌa ni okuꞌu vi sesiꞌi Jairo
\p
\v 18 Te vi nini kaꞌan ka ya siun, te ni jino in tee kuu nijaꞌnu nuu veꞌe ii sinagoga, te ni jinkuiin jiti de nuu ya, te jiñaꞌa de:
\p ͏―͏Vi inka ni jiꞌi sesiꞌi san. Su kiꞌinkueio, te sonee ni ndaꞌa ni siki, te na ndatekui ͏―͏jiñaꞌa de.
\p
\v 19 Yun te ni ndakoo Jesús vi ndiꞌi tee ka skuaꞌa jin ya, te ni ka jata ndikin ña ya kuaꞌankuei ya jin de.
\v 20 Yun te ni kuyatni in ñasiꞌi ja kuꞌu kueꞌe taꞌu ña ndee ja oo uxi uu kuia ichi yata Jesús, te ni tnii ña yuꞌu saꞌun ichi yata ya.
\v 21 Chi ni ndakani ini maa ña: “Nuu ja na tnio visi ja saꞌun yata ya, te nduvaꞌo”.
\v 22 Yun te ni jiokuiin Jesús, te ni jini ya ñasiꞌi yun, te jiñaꞌa ya:
\p ͏―͏Sesiꞌi, koyutnu anu ni, chi ni kandija ña ni jin san, te ni nduvaꞌa ni.
\p Te vi ore saa ni nduvaꞌa ña.
\p
\v 23 Yun te ni jinokuei ya veꞌe tee netniuu yun, te ni jini ya ñayiu ka tiuu yaa vi ñayiu ka ndaꞌi ka kana.
\v 24 Te jiñaꞌa ya:
\p ͏―͏Vi kujioo ni, chi masu ni jiꞌi suchi siꞌi yaꞌa, chi suaꞌa ni kixin.
\p Te ni ka jaku ndee ña ñayiu yun jin ya.
\v 25 Su nuu ni keneꞌe ndiꞌi ya ñayiu yun yeꞌe, te ni kiuu ya ini veꞌe yun, te ni tnii ya ndaꞌa suchi siꞌi yun, te ni ndakoi.
\v 26 Yun te ni jitenuu tnoꞌo ndiꞌi ñuu yun ja siun ni saꞌa ya.
\s Ni ndasaꞌa Jesús uu tee ka kuꞌu nuu
\p
\v 27 Te nuu ni yaꞌa Jesús yun, te ni ka jata ndikin ña uu tee ka kuꞌu nuu, ka kana jaa de, te ka jiñaꞌa de:
\p ͏―͏Kundaꞌu ini ña ni jin san, vi ndikin tata ndee David.
\p
\v 28 Yun te ni jinokuei ya in veꞌe, te ni ka jintnaꞌa ña tee ka kuꞌu nuu yun, te ni jikan tnoꞌo ña Jesús:
\p ͏―͏¿A ka kandija ni ja kuu ndasaꞌa ña san?
\p Yun te ka jiñaꞌa de:
\p ͏―͏Kuu saꞌa ni, vi Jitoꞌo san.
\p
\v 29 Yun te ni tetuu ya ndaꞌa ya nduchi nuu nduu tee yun, te jiñaꞌa ya:
\p ͏―͏Vi nagua ka kandija maa ni, te vi saa kokuu.
\p
\v 30 Te ni ka ndanune nduchi nuu tee yun, te ni tatnuni Jesús, te jiñaꞌa ya:
\p ͏―͏Vi kondiaꞌa guaꞌa ni ja ni in ñayiu ma vi kuni ja ni ndasaꞌa ña san.
\p
\v 31 Su nuu ni kekuei de kuaꞌankuei de, te ni ka ndakani de nuu ñayiu ndiꞌi ñuu ja ka oo yun ja siun ni ndasaꞌa ña ya jin de.
\s Ni ndasaꞌa Jesús in tee kuu ñiꞌi
\p
\v 32 Te nuu ni ndekuei tee ni ka okuꞌu nduchi nuu yun kuaꞌankuei de, te ni ka jinsiaꞌa ñayiu in tee kuu ñiꞌi, ñuꞌu ña tachi, nuu Jesús.
\v 33 Su nuu ni skunu ya tachi yun, te ni kuu ni ndakaꞌan tee kuu ñiꞌi yun. Te ni ka saꞌu kuii kuiti ini ñayiu yun, te ka kaꞌin:
\p ͏―͏¡Ni in kiuu tu ka jinio ja na in saꞌa suaꞌa ñuo Israel!
\p
\v 34 Su tee ka kuu fariseo yun ka jiñaꞌa suaꞌa:
\p ͏―͏Kuu skunu tee yaꞌa tachi, chi maa tachi kuu kaꞌnu yun ni jiñaꞌa tniuu kaꞌnu ja kuu saꞌa de.
\s Joo ni ñayiu ka satniuu nuu tniuu ia Dios
\p
\v 35 Te ni jiondita Jesús nii ñuu naꞌnu vi ñuu kueli kaxtnoꞌo ya taka veꞌe ii sinagoga tnoꞌo vaꞌa naxa tatnuni ia Dios vi ni ndasaꞌa ya ñayiu ka kuꞌu ndiꞌi nuu kueꞌe vi ndiꞌi ja ka jatu ka janiꞌni ñayiu.
\v 36 Te nuu ni jini ya ja kuaꞌa ñayiu ka kuu, te ni kundaꞌu ini ña ya, chi ni ka kuita ñayiu yun, te ka ndii ndaꞌu nui na kuinio ndikachi ja tu na in jito ña.
\v 37 Yun te jiñaꞌa ya nuu tee ka skuaꞌa jin ya:
\p ͏―͏Vi ja ndaa ndija ja oo kuaꞌa ja ndaxtutuo, su joo ni ñayiu ka satniuu ka oo ja vi ndaxtutui.
\v 38 Vi kakantaꞌu ni nuu Jitoꞌo xiin tniuu yaꞌa ja na tetniuu ka ya ñayiu vi satniuu ͏―͏jiñaꞌa ya.
\c 10
\s Ni kaji Jesús uxi uu tee ni chitniuu ya
\p
\v 1 Yun te ni ndakana Jesús uxi uu tee ka skuaꞌa jin ya, te ni jiñaꞌa ya in jakaꞌnu ja vi tatnuni de nuu tachi ka ñuꞌu ña jin ñayiu, te vi skunu de, te vi ndasaꞌa de ndiꞌi ñayiu ka kuꞌu sava ka nuu kueꞌe vi ja ka jatu ka janiꞌni.
\p
\v 2 Te suaꞌa ka nani ndi uxi uu tee ni chitniuu ya. Tee xtnañuꞌu kuu Simón, ja suni nani de Pedro, vi ñani de Andrés, Jacobo vi ñani de Juan, nduu de ka kuu seyii Zebedeo,
\v 3 vi Felipe, vi Bartolomé, vi Tomás, vi Mateo, tee ni oo xtutu xuꞌun impuestu, vi Jacobo seꞌe Alfeo, vi Lebeo ja ka xnani ña jin de Tadeo,
\v 4 vi Simón, tee yinduu nuu ñayiu ka kuu cananista, jin Judas Iscariote tee ni xtuu ña jin Jesús.
\s Ni tetniuu Jesús tee ni chitniuu ya ja vi kaxtnoꞌo de tnoꞌo ya
\p
\v 5 Tee yaꞌa ka kuu uxi uu de ja ni tetniuu Jesús, te ni xteku ña ya nagua kuu ja vi saꞌa de, te jiñaꞌa ya:
\p ͏―͏Ma kiꞌinkuei ni nuu ka oo ñayiu sava ka tatatnoꞌo, ni in ñuu ñayiu Samaria, ma kiukuei ni.
\v 6 Chi kuaꞌankuei ni nuu ñayiu veꞌo Israel ja ka kui na kuinio ndikachi ni ka ndoñuꞌu.
\v 7 Kuaꞌankuei ni te suaꞌa vi kaxtnoꞌo ni: “Ja oo yatni ja tatnuni ia Dios ñuyiu yaꞌa”.
\v 8 Te vi ndasaꞌa ni ñayiu ka kuꞌu, te vi ndasavii ni ñayiu ka kuꞌu kueꞌe teꞌi, te vi ndaxteku ni ñayiu ni ka jiꞌi, te vi skunu ni tachi. Suaꞌa ni vi saꞌa ni, ma vi keꞌen ni xuꞌun, chi suaꞌa ni ni ka kutaꞌu ni.
\p
\v 9 ’Te ma vi chindee ni itni xuꞌun kuu oro ni plata ni cobre nuu kanchii ka ndikin chii ni.
\v 10 Ni ma vi kindaꞌa ni ñunu xtaa ni ichi kiꞌinkuei ni, ni inka saꞌun vi ndasama ni, ni inka ndijan ni, ni ma vi kindaꞌa ni yutnu ja vi kotuu ni. Chi in tee satniuu, te kanuu ja nuu satniuu de, yun vi skaa ña jin de.
\p
\v 11 ’Te nuu kentakuei ni in ñuu kaꞌnu axi in ñuu lule, te vi nduku tnoꞌo ni ndenu oo in ñayiu vaꞌa, te vi ndoo ni veꞌe ñayiu yun, guaa ndee nuu kiꞌinkuei ni inka ñuu.
\v 12 Te nuu kiukuei ni veꞌe yun, te vi ndakantnoꞌo ni ñayiu yun a kuyaꞌa kukueni ka oi.
\v 13 Te nuu ja ñayiu guaꞌa oo veꞌe yun, te koi jin javii javaꞌa, su nuu ja masu ñayiu guaꞌa kui, te ndajiokuiin javii javaꞌa ni ka kaꞌan ni yun vi koo jin maa ni.
\v 14 Su nuu ja oo ñayiu ja ña jain ja vi kuantaꞌu ñai, ni ja vi konini tnoꞌo ka kaꞌan ni, te ndekuei ni veꞌe yun axi ñuu yun, te vi kisi ni ñuyaka ka ndaa siꞌin ni ja na kokuu in seña ja tu ni ka jantaꞌui.
\v 15 Chi kaꞌan ndandaa san ja kiuu sandaa ia Dios kuechi, te kuaꞌa ka tnundoꞌo kii siki ñayiu ñuu yun, saa nagua ni ka ndoꞌo ñayiu ñuu Sodoma vi Gomorra.
\s Ni kaxtnoꞌo Jesús ja vi sondikin ña ñayiu nuu kuee ka
\p
\v 16 ’Vi kondiaꞌa guaꞌa ni, chi tetniuu ña san ja kiꞌinkuei ni na kuinio ndikachi neꞌu vaꞌu lobo. Te vi kondichi ini ni na kuinio koo, te vi kokundaꞌu vi kokukee ni na kuinio sata.
\v 17 Te vi koto ni maa ni, chi vi tnaa ña de nuu ndaꞌa tee ka netniuu, te vi kani ña de jin ni ini veꞌe ii sinagoga.
\v 18 Te suni vi ndasiaꞌa ña de guaa ndee ndaꞌa tee ka netniuu sava ka ñuu vi nuu ndaꞌa tee ka kuu rey ja jaꞌa sein. Saa te kuu vi ndakani ni tnoꞌo san nuu de vi nuu ñayiu sava ka tatatnoꞌo.
\v 19 Su nuu vi ndasiaꞌa ña de nuu tee ka netniuu, ma vi kondiꞌni ni na tnoꞌo vi kaꞌan ni axi naxa vi kuñaꞌa ni, chi ore ja vi kaꞌan ni, te maa ia Dios taa tnoꞌo vi kaꞌan ni.
\v 20 Chi masu maa ni kuu ja vi kaꞌan, chi Espíritu maa Tata Dios kuu ja kaꞌan jin yuꞌu ni.
\p
\v 21 ’Chi vi maa ñani xtuu inka ñani ja kuu de, te suni in yua xtuu seꞌe ja kui, te seꞌe vi ndakoo siki yua, te vi saꞌa ja vi kaꞌni ña.
\v 22 Te ndiꞌi ñayiu vi kuni uꞌu ña jin ni ja jaꞌa sein, su na in kundee ini ja koyutnui guaa ndee kiuu sandiꞌi, te ñayiu yun kuu ja kaku niꞌnui.
\v 23 Su nuu ka sondikin ña ñayiu jin ni in ñuu, te vi kunu ni kuaꞌankuei ni inka ñuu. Chi kaꞌan ndandaa san ja ma vi kundee ni vi kiondita ni ninii ñuo Israel ama ka ja ndii san ja kuu san Seꞌe Teyii.
\p
\v 24 ’Chi in tee skuaꞌa, masu kuu kaꞌnu ka de saa mastru de, te ni in tee jinokuechi, masu kuu kaꞌnu ka de saa lamu de.
\v 25 Te na kendoo vaꞌa ini tee skuaꞌa yun ja kenta de kokuu de na kuinio mastru de, te saa ni tee jinokuechi yun ja na kenta de kokuu de na kuinio lamu de. Chi nuu tee xiin veꞌe, ni ka xnani ña jin de Beelzebú ja kuu tachi kaꞌnu ka, te ¿nagua kuu ka sava ka ñayiu veꞌe yun ja ma vi xnani ña siun?
\s Ni kaxtnoꞌo Jesús na xiin nuu vi koyuꞌo
\p
\v 26 ’Te yun guaa ma vi koyuꞌu ni ñayiu, chi tu na in guaa kuu ja koyuꞌu ja ma tuu ndijin, te ni in ma kuu ja kiyuꞌu, chi ndiꞌi tuu ndijin, te vi kuni ñayiu.
\v 27 Te na tnoꞌo kaꞌan san nuu tu ka jini ñayiu, te vi xtuu ni nuu vi konini kuaꞌa ñayiu. Te na tnoꞌo ni kaꞌan yuꞌu san ndusoꞌo ni, te vi kana jaa ni ndee siki veꞌe.
\v 28 Te ma vi koyuꞌu ni jin ñayiu jaꞌni, chi yiki kuñu jaꞌni, su anuo chi ma kuu kaꞌni. Chi ja vi koyuꞌu ni kuu ia Dios, chi kuu tetniuu ya anu ni vi yiki kuñu ni nuu andeya.
\p
\v 29 ’Chi ka xiko ñayiu uu tisala kueli jin invaa ni xuꞌun kaa luluu. Su vini saa, te tu ka jiꞌi ti nuu ja ma kuandetu maa Tata Dios.
\v 30 Te ja in in maa ni, chi vi ndee ixi xini ni ndiꞌi kaꞌu ya guaa jini ya nasaa ka oo.
\v 31 Te yun guaa ma vi koyuꞌu ni, chi ka ndee ka ni nuu ya saa kuaꞌa tisala kueli yun.
\s Vi ndaa yuꞌo nuu ñayiu ja ka kandijao Jesús
\p
\v 32 ’Te nani kuu ñayiu ndaa yuꞌu ja kandija ñai jin san nuu ñayiu ñuyiu yaꞌa, te suni ndaa yuꞌu san nuu Tata Dios, ia oo ndee andivi, ja kandija ñai jin san.
\v 33 Su na ñayiu tu ndaa yuꞌu ja kandija ñai jin san nuu ñayiu ñuyiu yaꞌa, te suni ma ndaa yuꞌu san nuu Tata Dios, ia oo ndee andivi, ja kandija ñai jin san.
\s Ka saꞌa siin tnaꞌa ñayiu ja jaꞌa Jesús
\p
\v 34 ’Te ma vi kokaꞌan ni ja vaji san jin tnoꞌo mani ñuyiu yaꞌa, chi masu vaji san jin in jamani, chi vaji san ja skaxin tnaꞌa ña san.
\v 35 Chi vaji san ja saꞌa siin ña san, te ndakoo in seꞌe siki yua, te in sesiꞌi ndakoo siki nanai, te suni in janu ndakoo siki nana xiso.
\v 36 Te vi ndakuni uꞌu tnaꞌa ndisa veꞌe maa.
\p
\v 37 ’Te na in kutoo guaꞌa ka yuai vi siꞌi saa sein, te tu oo tu kai ja koo san jin. Te suni na in kutoo guaꞌa ka seyii vi sesiꞌi saa sein, te suni tu oo tu kai ja koo san jin.
\v 38 Te na in tu kuini ja kuiso cruz ja kuu tnundoꞌo, te kondikin ñai jin san, te suni tu oo tu kai ja koo san jin.
\v 39 Chi na in nduku ja skaku niꞌnu ja tekui nuu tnundoꞌo, te skunai mai. Su na in skunaa mai ja jaꞌa sein, te kaku niꞌnui.
\s Vi kutaꞌuo in jaguaꞌa nuu ia Dios
\p
\v 40 ’Chi na in jantaꞌu ña jin ni, te suni jantaꞌu ña jin san. Te na in jantaꞌu ña jin san, te suni jantaꞌu ñai jin ia ni tetniuu ña jin san.
\v 41 Te suni na in jantaꞌu in tee ndakani tnoꞌo ia Dios, ja tee jinokuechi nuu Dios kuu de, te suni ndaniꞌi yaꞌui nagua niꞌi tee ndakani yun. Te na in jantaꞌu in tee ndaa, te ja siun tee ndaa kuu de, te suni ndaniꞌi yaꞌui nagua niꞌi tee ndaa yun.
\v 42 Te na in jiñaꞌa in yajin ndute vijin nuu in in tee kueli yaꞌa ja ka ndikin ña de jin san, te suni kaꞌan ndaa ndija san ja ndaniꞌi yaꞌui nuu ia Dios ͏―͏jiñaꞌa Jesús.
\c 11
\s Ni tetniuu Juan uu tee ka skuaꞌa jin de ja vi kakan tnoꞌo de Jesús
\p
\v 1 Te nuu ni ndiꞌi ni xteku ña Jesús jin ndi uxi uu tee ka skuaꞌa jin ya, te kuaꞌan ya ja kaxtnoꞌo ya vi ndakani ya tnoꞌo ndaa nuu ñayiu ka oo taka ñuu yun.
\p
\v 2 Te yiꞌi Juan vekaa. Te yun ni niꞌi tnoꞌo de tniuu naꞌnu ja saꞌa Jesukristu. Yun te ni tetniuu de uu tee ka skuaꞌa jin de
\v 3 ja vi kakan tnoꞌo ña de:
\p ͏―͏¿A maa ni kuu ia ni tetniuu Dios ja kii, axi vi kondetu san inka? ͏―͏ka jiñaꞌa de.
\p
\v 4 Yun te jiñaꞌa Jesús:
\p ͏―͏Kuaꞌankuei ni te vi ndakani ni nuu Juan nagua ni ka jini ni ja saꞌa san vi na tnoꞌo ni ka onini ni.
\v 5 Ñayiu ka kuꞌu nuu te ka ndayeꞌe nduchi nui. Ñayiu ka kuꞌu siꞌin, te kuu ka ndakakai. Te ñayiu ka kuꞌu kueꞌe ndiꞌyi teꞌi, te ka nduvii. Te ñayiu ka ndesi soꞌo, te ka ndanune soꞌi. Te ñayiu ni ka jiꞌi, te ni ka ndatekui. Te ñayiu ka kundaꞌu, ni ka jini tnoꞌo vaꞌa ia Dios.
\v 6 Te na taꞌu na ndetu ñayiu tu ka chiyata ña jin san. Suaꞌa vi kuñaꞌa ni nuu Juan ͏―͏jiñaꞌa ya.
\p
\v 7 Te nuu ni ka ndayaꞌa tee ka skuaꞌa jin Juan kuanoꞌokuei de, te ni jinkondee Jesús ndakani ya ja jaꞌa Juan nuu ñayiu, te jiñaꞌa ya:
\p ͏―͏¿Na in ni ka jinkoto ni nuu ñuꞌu teꞌa yun? ¿A ni ka jinkoto ni in tee na kuinio in ndoo ja ni skanda skanda ña tachi?
\v 8 Axi nuu ja ñaꞌa, te ¿nagua kuu ja ni ka ndiaꞌa ni? ¿A in tee niꞌnu saꞌun luu ndevaꞌa? Ñaꞌa, chi tee ka niꞌnu saꞌun luu ndevaꞌa ka kuu tee ka oo veꞌe tee ka kuu rey.
\v 9 Su ¿nagua kuu ja ni ka jinkoto ni? ¿A in tee ndakani tnoꞌo ia Dios? Vatuka, chi in tee kuu kaꞌnu ka saa tee ndakani tnoꞌo ia Dios kuu tee ni ka jini ni.
\v 10 Chi ja jaꞌa Juan yaꞌa kuu ja yoso nuu tutu ii:
\q Yaꞌa tetniuu rin in tee ndakani tnoꞌo rin ja kokoxnoꞌo de nuu ron,
\q te kosavaꞌa de ichi nuu kiꞌin ron,
\m kaꞌan suaꞌa.
\v 11 Te kaꞌan ndaa san ja neꞌu ñayiu ni ka kaku ñuyiu yaꞌa, tu na in kuu kaꞌnu ka saa Juan, tee skuandute. Su visi ni saa, te na ñayiu kuu lule ka nuu tatnuni ia Dios ndee andivi, te kuu kaꞌnu kai saa Juan.
\p
\v 12 ’Chi guaa ndee kiuu ni kenta Juan, tee skuandute, vi guaa ndee kiuu vitna, ka nduku ndee ndevaꞌa ñayiu ja kiukuei nuu tatnuni ia Dios. Te ñayiu inu niꞌi ini ka kuu ñayiu ka kindee nuu tatnuni ya.
\v 13 Chi ndiꞌi tee ni ka ondakani tnoꞌo ia Dios ndee janaꞌa vi tnoꞌo yoso nuu Ley Moisés, ni ka ondakani ja jaꞌa nuu tatnuni ia Dios guaa ndee kiuu ni kenta Juan.
\v 14 Te nuu ja ka kuini ni vi kuantaꞌu ni ndiꞌi yaꞌa, te suu Juan kuu Elías ja kii.
\v 15 Te na in oo soꞌo ja konini, te na konini.
\p
\v 16 ’¿Te nagua kuu ja skintnaꞌa inuu san jin ñayiu ka oo tiempu vitna? Skintnaꞌa inuu san jin nagua ka saꞌa suchi kueli ja ka jinkoi ka kasiki nuu yaꞌu, te ka kanai nuu tnaꞌi.
\v 17 Te ka jiñaꞌi: “Ni ka tiuu li in yaa jin tnu yoo, su tu ni ka jita jaꞌa lo. Ni ka jita li in yaa ndaꞌu, su tu ni ka ndaꞌi lo.”
\v 18 Chi ni kii Juan, te tu ni ojaa vaꞌa de ni tu ni ojiꞌi de vinu, te ka kachi ñayiu: “Ñuꞌu ña Tachi jin de”.
\v 19 Te ni kee maa san ja kuu san Seꞌe Teyii, te jaa vi jiꞌi san, te ka kaꞌan ñayiu: “Yaꞌa oo in tee jaa ndevaꞌa vi jiꞌi de vinu, te ka ndeka tnaꞌa guaꞌa de jin tee ka xtutu xuꞌun impuestu vi tee ka saꞌa jakueꞌe”. Su vi kuni ñayiu ja oo ndaa tnoꞌo ndichi ia Dios nuu vi kuni naxa ka saꞌa ñayiu ka oo jin maa ya ͏―͏jiñaꞌa ya.
\s Ni kaꞌan xeen Jesús jin ñayiu tu ka kandija
\p
\v 20 Yun te ni jinkondee Jesús kaꞌan xeen ya jin ñayiu taka ñuu nuu ni saꞌa ya kuaꞌa tniuu naꞌnu. Chi vini saa, te tu ni ka kuini ñayiu ja vi ndatnaꞌu ini te kiukuei ichi ia Dios. Te jiñaꞌa ya:
\p
\v 21 ͏―͏¡Ndaꞌu ni ka roon ñayiu ñuu Corazín vi ndaꞌu ni ka roon ñayiu ñuu Betsaida! Chi vaa nuu suaꞌa, te nuu ñayiu ñuu Tiro axi Sidón ni kuvaꞌa in tniuu kaꞌnu ja ni saꞌa rin nuu ndiꞌi maa ron, vaa vi ndee nona kiuu ja ni ka kekuiꞌnui saꞌun ndayi vi ni ka jinkoi nuu yaa ñuꞌu ja ka ndatnaꞌu ini nuu yika kuechi.
\v 22 Su kaꞌan rin ja kiuu tetniuu ia Dios tnundoꞌo, te kuaꞌa ka tnundoꞌo vi tnaꞌa ron saa ñayiu ñuu Tiro vi Sidón.
\v 23 Te maa ron, ñayiu ñuu Capernaúm, ja ka kaꞌan ron ja ndiukuei ron ndee andivi, su saa suaꞌa kekuei ron ndee ñuu jiꞌi. Chi nuu suaꞌa te nuu ñayiu ñuu Sodoma ni saꞌa rin tniuu naꞌnu ja saꞌa rin nuu ndiꞌi maa ron, vaa vi ka teku ni ñayiu yun ndee kiuu vitna nuu siun.
\v 24 Su kaꞌan rin ja kiuu tetniuu ia Dios tnundoꞌo, te kuaꞌa ka tnundoꞌo vi tnaꞌa ron, saa ñayiu ñuu Sodoma.
\s Kiꞌinkueio nuu maa Jesús te vi ndatatuo
\p
\v 25 Te kiuu yun ni ndakuatu Jesús, te jiñaꞌa ya:
\p ͏―͏Ndakuantaꞌu san nuu ni, vi Tata Dios, ja kuu ni Jitoꞌo andivi vi ñuyiu, chi ni tayuꞌu ni taka yaꞌa nuu ñayiu ndichi vi ñayiu jinkuiꞌnu guaꞌa ini, te ni ndaxneꞌe ni nuu ñayiu ka kuu na kuinio suchi kueli.
\v 26 Saa ni saꞌa ni, vi Tata, chi saa jinkuaan ini maa ni.
\p
\v 27 ’Te ndiꞌi yaꞌa ni niꞌi san nuu Tata Yua san. Te ni in ñayiu, tu na in jini guaꞌa Seꞌe ia Dios, chi maintnoꞌo maa Yua, guaa jini ya. Te ni in ñayiu, tu na in jini guaꞌa Yua, chi maintnoꞌo maa Seꞌe ya, guaa jini, te nani kuu nuu ñayiu kaꞌan maa Seꞌe ia Dios ja vi kuni, te xneꞌe ya.
\v 28 Neꞌekuei ndiꞌi maa ni ja ni ka kuita ni jin tniuu ka saꞌa ni vi jin javee ndevaꞌa ka ndiso ni, te maa san saꞌa ja vi ndatatu ni.
\v 29 Vi kuiso ni yuvu san, te vi kutuaꞌa ni nagua oo maa san, ja in tee tu yachi ini kuu san, vi saꞌa ndaꞌu saꞌa kee ni san, te vi niꞌi ni nuu vi ndatatu anu ni.
\v 30 Chi ñama yuvu san, vi ñama ja ndiso san, te masu vee ja vi kondiso ni ͏―͏jiñaꞌa Jesús.
\c 12
\s Ka tnoꞌo tee ka skuaꞌa jin Jesús yoko triu in kiuu ndatatu
\p
\v 1 Te in kiuu ndatatu ni ka yaꞌa Jesús jin tee ka skuaꞌa jin ya in nuu kaa triu. Te ni ka kokin tee yun, te ni ka tnoꞌo de yoko triu yun, te ni ka saꞌa vii de, te ni ka jaa de.
\v 2 Su ni ka jini tee ka kuu fariseo, te ka jiñaꞌa de:
\p ͏―͏Kondiaꞌa ni ñayiu ka skuaꞌa jin ni ja ka saꞌa de in ja oo ii ja ma kuu saꞌo kiuu ndatatu.
\p
\v 3 Yun te jiñaꞌa ya:
\p ͏―͏¿A tu ka kaꞌu ni nuu tutu ii naxa ni saꞌa David vi tee ka oo jin de nuu ni ka kokin de,
\v 4 naxa ni kiuu de veꞌe maa ia Dios, te ni ka jaa de xtaa vixin ii, ja oo ii ja ma kuu vi kaa de, ni maa de, te ni tee ka oo jin de, chi maintnoꞌo sutu guaa kuu vi kaa?
\v 5 ¿Axi tu ka kaꞌu ni nuu Ley Moisés naxa kaꞌan ja vi kuantniuo kiuu ndatatu? Su sutu, chi ka satniuu ni de kiuu yun ini veñuꞌu, te tu na kuechi ka tavi de.
\v 6 Su sein, chi kaꞌan san ja yaꞌa oo in tee kaꞌnu ka saa veñuꞌu.
\v 7 Su nuu suaꞌa te vi jinkuiꞌnu ini ni naxa kee kaꞌan tnoꞌo yaꞌa: “Ja kuini rin kuu ja vi kundaꞌu ini ron ñayiu, masu ja vi soko ron kiti nuu rin”, kachi ya. Nuu saa te ma vi kaꞌan kuechi ni siki ñayiu tu na kuechi.
\v 8 Chi maa san ja kuu Seꞌe Teyii kuu san Jitoꞌo ja ndiso tniuu san ja tatnuni san siki kiuu ndatatu ͏―͏jiñaꞌa ya.
\s Ni ndasaꞌa Jesús in tee ni yichi ndaꞌa kiuu ndatatu
\p
\v 9 Te nuu ni yaꞌa ya yun, te ni jino ya veꞌe ii sinagoga nuu ka skuaꞌa ñayiu judio.
\v 10 Te yun oo in tee ni yichi ndaꞌa. Te ni ka jikan tnoꞌo ña tee ka kuu fariseo yun jin Jesús, nagua ja kuu vi kaꞌan kuechi de siki ya, te ka jiñaꞌa de:
\p ͏―͏¿A tu oo ii ja ndasaꞌo in ñayiu kuꞌu kiuu ndatatu?
\p
\v 11 Yun te jiñaꞌa ya:
\p ͏―͏Ndee in tee kuu ja ka oo jin ni yaꞌa, nuu ja nevaꞌa de in ndikachi, te kanakau ti in yau kiuu ndatatu, te ¿a ma kiꞌin de te ndatau de ti?
\v 12 ¿Te a masu ndee ka in ñayiu saa in ndikachi? Su yun guaa masu ii kuu ja saꞌo javaꞌa kiuu ndatatu.
\p
\v 13 Yun te jiñaꞌa ya nuu tee kuꞌu yun:
\p ͏―͏Skaa ni ndaꞌa ni.
\p Te ni skaa de ndaꞌa de, te ni nduvaꞌa nagua oo inka ndaꞌa de.
\v 14 Yun te ni ndekuei tee ka kuu fariseo yun, te ni ka ndatnoꞌo de naxa vi kaꞌni de Jesús.
\s Ni skunkuu tnoꞌo ni kaꞌan Isaías
\p
\v 15 Su nuu ni jini Jesús, te ni kee ya kuaꞌan ya. Te ni ka jata ndikin ña kuaꞌa ñayiu, te ni ndasaꞌa ya ndiꞌi ñayiu ka kuꞌu.
\v 16 Te ni tatnuni ya ja ma vi xtuu ña ñayiu na in kuu ya.
\v 17 Saa te ni skunkuu nagua ni kaꞌan Isaías, tee ni ndakani tnoꞌo ia Dios ndee janaꞌa nuu ni jiñaꞌa de:
\q
\v 18 Yaꞌa oo in tee jinokuechi nuu rin ja ni kaji rin de.
\q Te kutoo rin de vi osii ini rin jin de,
\q te kuñaꞌa rin Espíritu rin nuu de,
\q te kaxtnoꞌo de tnoꞌo ndaa rin nuu ñayiu sava ka tatatnoꞌo.
\q
\v 19 Te ni ma tee tnaꞌa de jin ñayiu, ni ma kana jaa de,
\q te ni in ñayiu ma vi kuni ja kaꞌan niꞌi de taka ichi.
\q
\v 20 Te ni ma kaꞌnu de in ndoo ja ni taxin,
\q te ni ma ndaꞌva de ni in yuaꞌa ja inka ni jinkondee kana ñuaꞌa ja kai,
\q vi guaa ndee na kundee de ja kotatnuni ndaa de.
\q
\v 21 Te vi kokukanu ini ña ñayiu sava ka tatatnoꞌo jin de,
\m ni kaꞌan Isaías.
\s Ka xtavi kuechi de Jesús ja oo ya jin jakaꞌnu maa Tachi
\p
\v 22 Yun te ni ka kisiaꞌa ñayiu in tee ñuꞌu ña tachi ja kuꞌu nuu de vi ñiꞌi kuu de nuu Jesús. Te ni ndasaꞌa ña ya ja ni ndayeꞌe nduchi nuu de vi ni ndakaꞌan de.
\v 23 Te ndiꞌi ñayiu ni ka saꞌu kuii kuiti ini, te ka ndatnoꞌi:
\p ͏―͏¿A masu tee yaꞌa kuu ndikin tata ndee David ja tetniuu ia Dios?
\p
\v 24 Su nuu ni ka onini tee ka kuu fariseo, te ka jiñaꞌa de:
\p ͏―͏Tee yaꞌa, chi skunu de tachi jin jakaꞌnu maa Beelzebú, ja kuu tachi kaꞌnu ka, ja ñuꞌu ña jin de.
\p
\v 25 Te ni jini Jesús ja siun ka ndakani ini de, te jiñaꞌa ya:
\p ͏―͏Ndiꞌi tee ka netniuu ja ka saꞌa siin tnaꞌa de ka jaxin tnaꞌa ndisa maa de, te ka xnaa tnaꞌa maa de. Te ndiꞌi ñuu axi veꞌe ja ka saꞌa siin tnaꞌa, te suni ma kuu vi koo.
\v 26 Te suni saa ni tachi kuu kaꞌnu, nuu ja maa skunu tachi kueli yun, te jaxin tnaꞌa maa jin maa, te ¿naxa kuu koo guaꞌa nuu tatnuni nuu saa?
\v 27 Su ka kaꞌan maa ni ja jin jakaꞌnu tachi kuu kaꞌnu kuu ja skunu san tachi kueli. Te nuu ja saa kuu, te ¿na in ni jiñaꞌa in jakaꞌnu nuu ñayiu ka ndikin ña jin maa ni ja ka skunu de tachi? Te ja jaꞌa tee yun vi kuni ni ja masu vatuka ka kaꞌan ni.
\v 28 Su nuu ja jin Espíritu ia Dios kuu ja skunu san tachi, te jin yun kei ja ni kee ia Dios nuu ka oo maa ni ja tatnuni ya.
\p
\v 29 ’Chi ma kuu kiuu in tee veꞌe in tee ndakui, te suꞌu de nagua nevaꞌa tee yun. Chi xtnañuꞌu ka kuꞌni ña de, te saa kuu ja suꞌu de veꞌe tee yun.
\p
\v 30 ’Te na in tu chituu ña jin san, te siki san oo de. Te na in tu ka ndaxtutu jin san, te saꞌa de ja ka jitenuu ñayiu.
\p
\v 31 ’Te yun guaa kaꞌan san ja kuakaꞌnu ini ia Dios ndiꞌi yika kuechi ñayiu vi ja ka kaꞌan neꞌi siki ya. Su na in kaneꞌe siki Espíritu ia Dios, chi ma kuakaꞌnu ini ya.
\v 32 Te na in kuu ja kaneꞌe siki Seꞌe Teyii, te kuakaꞌnu ini ia Dios. Su na in kaneꞌe siki Espíritu ia Dios, te ma kuakaꞌnu ini ya, ni ja ñuyiu yaꞌa, te ni ja vaji nuu kuee ka.
\s Jin ndiaꞌa tnu te vi kunio na yutnu kuu tnu
\p
\v 33 ’Vi kokuu ni na kuinio in yutnu guaꞌa, ja kuun ndiaꞌa guaꞌa nuu tnu, axi vi kokuu ni na kuinio in yutnu kueꞌe ja kuun ndiaꞌa kueꞌe nuu tnu. Chi nagua kuun nuu tnu, te kunio na yutnu kuu tnu.
\v 34 ¡Tatatnoꞌo koo! ¿Naxa kuu vi kaꞌan ni tnoꞌo vaꞌa, te ñayiu kueꞌe ka kuu ni? Chi nagua oo chitu anuo, te yun guaa kaꞌan yuꞌo.
\v 35 Chi in tee guaꞌa tavaꞌa de javaꞌa anu de ja kaꞌan de tnoꞌo vaꞌa. Te in tee kueꞌe tavaꞌa de jakueꞌe anu de, ja kaꞌan de tnoꞌo kueꞌe.
\v 36 Su sein, chi kaꞌan ndaa san ja ndiꞌi ñayiu ja ka kaꞌin tnoꞌo tu jiniuꞌu, vi ndakuñaꞌi kuenta nuu ia Dios kiuu sandiꞌi ja saꞌa ndaa ya kuechi.
\v 37 Chi jin tnoꞌo ka kaꞌan ni, te kekuei ni ja ñayiu ndaa ka kuu ni. Te suni jin tnoꞌo ka kaꞌan ni, te vi xtavi kuechi ni maa ni ja vi tniuyaꞌu ni yika kuechi ni ͏―͏jiñaꞌa Jesús.
\s Ka jikan ñayiu kueꞌe ja na saꞌa Jesús in tniuu kaꞌnu
\p
\v 38 Yun te ka jiñaꞌa sava tee ka kaxtnoꞌo Ley vi tee ka kuu fariseo:
\p ͏―͏Mastru, ka kuini san ja saꞌa ni in tniuu kaꞌnu.
\p
\v 39 Yun te jiñaꞌa ya:
\p ͏―͏Ñayiu yaꞌa, chi inu kueꞌe ndevaꞌi, te tu ka jantaꞌu kuiti ia Dios, ka jikan ja na saꞌa san in tniuu kaꞌnu. Su tu ka na tniuu kaꞌnu saꞌa san, chi maa ni nagua ni ndoꞌo Jonás, tee ni ndakani tnoꞌo ia Dios ndee janaꞌa.
\v 40 Chi nagua ni inee Jonás chii chiaka kaꞌnu uni kiuu vi uni jakuaa, te saa ni sein ja kuu san Seꞌe Teyii, chi kuinee san uni kiuu vi uni jakuaa chii ñuꞌu.
\v 41 Te vi ndakoo ñayiu ñuu Nínive kiuu sandaa ia Dios kuechi, te vi xtavi kuechi ñai jin ñayiu ka oo tiempu vitna, chi ni ka ndatnaꞌu ini ñayiu ñuu Nínive yun, te ni kiukuei ichi ia Dios, nuu ni ka onini tnoꞌo vaꞌa ia Dios ja ni kaxtnoꞌo Jonás. Te kaꞌnu ka kuu maa san ja oo san yaꞌa, saa Jonás.
\v 42 Te suni ndakoo in ñaꞌa ni okuu reyna ni otatnuni ichi sur, kiuu sandaa ia Dios kuechi, te xtavi kuechi ña jin ñayiu ka oo tiempu vitna, chi jika ndevaꞌa ñuu ñaꞌa yun, su ni kii ña ni onini ña tnoꞌo ndichi ni kaꞌan rey Salomón. Te kaꞌnu ka kuu maa san ja oo san yaꞌa, saa rey Salomón.
\s Ni ndajiokuiin tachi kueꞌe ini anu in ñayiu
\p
\v 43 ’Te nuu kana in tachi kueꞌe ni ñuꞌu ña jin in ñayiu, te kuaꞌan jiondita in nuu ñuꞌu yichi nduku ndenu ndatatu. Su nuu tu niꞌi,
\v 44 yun te kaꞌan: “Na ndajiokuion veꞌe nuu ni keo ja vajio”, kachi. Te nuu ndajiokuiin tachi yun, te nukuꞌun ini anu ñayiu yun na kuinio in veꞌe ja tu na in oo, te ni ka ndaxtaa vi ni ka ndaskutu vii.
\v 45 Yun te kiꞌin junkuaka uja tachi kueꞌe ndevaꞌa ka saa maa, te ndajinokuei, te kiukuei ja vi koo ini anu ñayiu yun. Nuu saa, te kueꞌe ndevaꞌa ka ñayiu kokui saa jaxtnañuꞌu. Te suni saa vi ndoꞌo ñayiu ka oo tiempu vitna, chi ñayiu kueꞌe ndevaꞌa ka kui ͏―͏jiñaꞌa ya.
\s Ni jinokuei nana Jesús vi ñani ya
\p
\v 46 Te vi nini kaꞌan ka ya jin ñayiu yun, te ni jinokuei nana ya vi ñani ya ka ndetu ña yeꞌe yun ja vi kaꞌan jin ya.
\v 47 Te jiñaꞌa in tee nuu ya:
\p ͏―͏Yun ka ndetu ña nana ni vi ñani ni yeꞌe yun, te ka kaꞌan ja vi kaꞌan jin ni.
\p
\v 48 Yun te jiñaꞌa ya nuu tee ni kaꞌan yun:
\p ͏―͏¿Na in kuu nana san, te na in ka kuu ñani san?
\p
\v 49 Yun te ni xnendaꞌa ya nuu ka oo ñayiu ka skuaꞌa jin ya, te jiñaꞌa ya:
\p ͏―͏Yaꞌa oo nana san vi yaꞌa ka oo ñani san.
\v 50 Chi ndiꞌi ñayiu ka saꞌa nagua kuini Tata san, ia oo ndee andivi, te ñayiu yun ka kuu ñani san, vi kuaꞌa san vi nana san ͏―͏jiñaꞌa ya.
\c 13
\s Ni kaꞌan jioniꞌni Jesús ja jaꞌa in tee siagua ndikin tata
\p
\v 1 Te kiuu yun ni kee Jesús veꞌe, te kuaꞌan ya ja ni jino ya yuꞌu ndute mar, te yun ni jinkoo ya.
\v 2 Yun te ni ka kututu kuakuaꞌa ñayiu, guaa ni kaa ya nuu in barco, te ni jinkoo ya. Te ndiꞌi ñayiu ka oo yuꞌu ndute yun.
\v 3 Yun te ni kaꞌan ya kuaꞌa tnoꞌo jioniꞌni, te jiñaꞌa ya:
\p ͏―͏In kiuu ni kee in tee kuaꞌan ja siagua de ndikin tata.
\v 4 Te nini siagua de, te sava ndikin tata yun ni junkuei yuꞌu ichi, te ni kikuei tisala, te ni ka jaa ti.
\v 5 Te sava ni junkuei nuu ñuꞌu yuu, nuu tu na ñuꞌu oo guaꞌa, te vi yachi ni jite, chi tu ni jinkisaꞌu kokin ñuꞌu.
\v 6 Su nuu ni jinonta nikandii, te ni teñuꞌu ña, te ni yichi, chi tu oo kunu yoꞌo.
\v 7 Te sava ndikin tata yun ni junkuei nuu tnu iñu, te ni ka jaꞌnu tnu iñu yun, te ni ka chikati ña.
\v 8 Te sava ni junkuei nuu ñuꞌu guaꞌa ñuꞌu kokin nuu ni kee in ciento ja invaa ndikin tata vi sava uni xiko vi sava oko uxi.
\v 9 Te na in oo soꞌo ja konini, te na konini ͏―͏jiñaꞌa ya.
\s Ni kaxtnoꞌo Jesús naxa kei tnoꞌo jioniꞌni yun
\p
\v 10 Yun te ni ka kuyatni tee ka skuaꞌa jin ya, te ka jiñaꞌa de:
\p ͏―͏¿Su nau ja ninoꞌo tnoꞌo jioniꞌni kaꞌan ni?
\p
\v 11 Yun te jiñaꞌa ya:
\p ͏―͏Su nuu maa ni, chi kaxtnoꞌo kaji ia Dios tnoꞌo yiyuꞌu naxa tatnuni ya ndee andivi, su nuu tee yun, chi tuu.
\v 12 Chi na in nevaꞌa, te niꞌi kuaꞌa kai ja konevaꞌa kuaꞌi. Te na in tu nagua nevaꞌa, te vi ndee joo luluu ja nevaꞌi, te ndondee.
\v 13 Te yun kuu ja kaꞌan san tnoꞌo jioniꞌni. Chi visi ka ndiaꞌa de te ma vi kuni de, te visi ka nini de jin soꞌo de, te ma vi jinkuiꞌnu ini de.
\v 14 Saa ni ka ndoꞌo de, nagua ja skunkuu tnoꞌo ni kaꞌan Isaías, tee ni ndakani tnoꞌo ia Dios ndee janaꞌa, nuu jiñaꞌa de:
\q Su visi na vi konini ron jin soꞌo ron, su ma vi jinkuiꞌnu ini ron.
\q Te visi na vi kondiaꞌa ron jin nuu ron, su ma vi kuni saꞌun ron.
\q
\v 15 Chi ni ka kundee ndevaꞌa ini anu ñayiu ñuu yaꞌa,
\q te ña ka jaan vi konini guaꞌa,
\q te ni ka jasi nduchi nuu,
\q nagua ja ma vi kuni jin nduchi nuu,
\q te ma vi konini jin soꞌo,
\q te ma vi jinkuiꞌnu ini jin anu,
\q te ma vi ndatnaꞌu ini te ndasaꞌa rin jin.
\m Ni tee Isaías.
\p
\v 16 ’Su na taꞌu na ndetu maa ni, chi ka nevaꞌa ni nduchi nuu ni ja ka ndiaꞌa ni, vi soꞌo ni ja ka nini ni.
\v 17 Chi kaꞌan ndaa ndija san ja kuaꞌa tee ni ka ndakani tnoꞌo ia Dios ndee janaꞌa vi ñayiu ka saꞌa ndaa, chi ni ka ndioo ini de ja vi kondiaꞌa de nagua ka ndiaꞌa ni, su tu ni kuu vi kondiaꞌa de. Te suni ka ndioo ini de ja vi konini de nagua ka nini ni, su tu ni kuu vi konini de.
\p
\v 18 ’Nuu saa te vi konini ni naxa kei tnoꞌo jioniꞌni ja jaꞌa tee siagua ndikin tata yun.
\v 19 Na ñayiu nini tnoꞌo vaꞌa naxa tatnuni ia Dios, te tu jinkuiꞌnu ini, te ñayiu yaꞌa kuu na kuinio ndikin tata ja ni junkuei yuꞌu ichi. Chi ni kii Tachi, te ni xtajioo tnoꞌo vaꞌa ia Dios ja ni ka skute ini anui.
\v 20 Te ndikin tata ni junkuei nuu ñuꞌu yuu, kuu ñayiu nini tnoꞌo vaꞌa ia Dios, te kusii ndevaꞌa ini jantaꞌui.
\v 21 Su masu kunu oo yoꞌo maa, te joo ni te yichi. Yun kuu ñayiu nuu tnaꞌi tnundoꞌo axi ka kaꞌan uꞌu ña ñayiu jin ja jaꞌa tnoꞌo ia Dios, te ndakaka yatai.
\v 22 Te ndikin tata ni junkuei nuu tnu iñu, kuu ñayiu nini tnoꞌo vaꞌa ia Dios, su ndioo ndevaꞌa ini ja oo ñuyiu yaꞌa vi xndaꞌu ña ja kuu kuikai. Te ndiꞌi yaꞌa kuu ja ni chikati ña tnoꞌo yaꞌa, te ni saꞌa ñaꞌmai.
\v 23 Su ndikin tata ni junkuei nuu ñuꞌu guaꞌa ñuꞌu kokin, kuu ñayiu nini tnoꞌo vaꞌa ia Dios, te jinkuiꞌnu ini. Te ñayiu yaꞌa kuu na kuinio in ndikin tata ja kee in ciento vi sava uni xiko vi sava oko uxi ja invaa ni ndikin tata yun ͏―͏jiñaꞌa ya.
\s Ni kaꞌan jioniꞌni Jesús ja jaꞌa yuku kueꞌe ja ni nana neꞌu triu
\p
\v 24 Yun te ni kaꞌan Jesús inka tnoꞌo jioniꞌni, te jiñaꞌa ya:
\p ͏―͏Nuu tatnuni ia Dios ndee andivi kuu ja skintnaꞌa san jin in tee jate ndikin tata guaꞌa nuu ñuꞌu maa de.
\v 25 Su nuu ni ka kixin ndiꞌi tee ka satniuu jin de, te ni kii tee jaxin tnaꞌa jin de, te ni jate de ndikin yuku kueꞌe ja kaa inuu jin triu, te kuaꞌan.
\v 26 Su nuu ni jite triu yun, te ni kuu yoko, te suni ni jaꞌnu yuku kueꞌe yun.
\v 27 Yun te ni jaꞌankuei tee ka satniuu yun nuu tee xiin triu yun, te ka jiñaꞌa de: “Jitoꞌo san, ¿xaan masu ni jate ni triu tata guaꞌa nuu ñuꞌu ni? ¿Te nau ja saa yuku kueꞌe oo?”
\v 28 Te jiñaꞌa tee xiin triu yun: “Ndee in tee ka jaxin tnaꞌa jin san ni saꞌa siun”. Te ka jiñaꞌa tee ka satniuu yun: “¿A kuini ni ja kiꞌinkuei san, te na vi tnoꞌo san yuku kueꞌe yun?”
\v 29 Yun te jiñaꞌa tee xiin triu yun: “Ñaꞌa, chi kana saa nuu ka tnoꞌo ni yuku kueꞌe yun, te kuu sanaa saa triu yun vi tnoꞌo ni.
\v 30 Guaꞌa ka kuu ja vi kuandetu ni na vi kuaꞌnu nduu mai saa ndee kiuu teꞌnde triu, saa na tetniuu san tee ka satniuu nuu san ja vi kaꞌnde de xtnañuꞌu ka yuku kueꞌe yun, te vi xtutu de, te vi saꞌa nuꞌni de, te vi teñuꞌu de. Saa te vi ndaxtutu de triu san, te vi tavaꞌa de nuu koo vaꞌa”, jiñaꞌa tee xiin triu yun ͏―͏jiñaꞌa Jesús.
\s Ni kaxtnoꞌo Jesús naxa saꞌa in ndikin yuku stancia
\p
\v 31 Yun te ni kaꞌan jioniꞌni Jesús, te jiñaꞌa ya:
\p ͏―͏Nuu tatnuni ia Dios ndee andivi kuu ja skintnaꞌa san jin in ndikin yuku stansia ja ni skute in tee nuu ñuꞌu de.
\v 32 Vi ja ndaa ja in ndikin luluu ni kuu nuu sava ka ndikin yuku. Su nuu kuu kaꞌnu, te jaꞌnu ka saa sava ka yuku kuii. Te kuu in yutnu kaꞌnu nuu jinokuei tisala, te ka tnaa ti taka ti nuu ndaꞌa tnu yun ͏―͏jiñaꞌa ya.
\s Ni kaꞌan jioniꞌni Jesús ja jaꞌa levadura
\p
\v 33 Yun te ni kaꞌan jioniꞌni tuku ya inka tnoꞌo, te jiñaꞌa ya:
\p ͏―͏Nuu tatnuni ia Dios ndee andivi kuu ja skintnaꞌa inuu san jin levadura ja ni kiꞌin in ñasiꞌi, te ni saka ña nuu uni tijaꞌan yujan triu, vi guaa ndee ni kiuu ndoꞌo ndiꞌi yujan yun.
\s Ni kaxtnoꞌo Jesús ninoꞌo tnoꞌo jioniꞌni
\p
\v 34 Ndiꞌi tnoꞌo yaꞌa ni kaꞌan jioniꞌni Jesús nuu ñayiu. Te ndimaa ni tnoꞌo jioniꞌni ni okaxtnoꞌo ya nuu ñayiu,
\v 35 nagua ja skunkuu tnoꞌo ni kaꞌan tee ni ndakani tnoꞌo ia Dios ndee janaꞌa nuu jiñaꞌa de:
\q Kaꞌan rin tnoꞌo jioniꞌni,
\q te kaxtnoꞌo rin ndiꞌi ja ni oyuꞌu,
\q guaa ndee nuu ni jinkoo ñuyiu yaꞌa,
\q kachi tutu ii.
\s Ni kaxtnoꞌo Jesús naxa kei tnoꞌo jioniꞌni ja ni kaꞌan ya ja jaꞌa yuku kueꞌe
\p
\v 36 Yun te ni ndakuantaꞌu Jesús ñayiu yun ja kuanoꞌokuei, te ni kiuu ya veꞌe yun. Te ni ka kuyatni tee ka skuaꞌa jin ya, te ka jiñaꞌa de:
\p ͏―͏Kaxtnoꞌo ni naxa kei tnoꞌo jioniꞌni ni kaꞌan ni jin yuku kueꞌe ja oo nuu ñuꞌu jitu yun.
\p
\v 37 Te jiñaꞌa ya:
\p ͏―͏Tee jate ndikin tata guaꞌa kuu maa san ja kuu san Seꞌe Teyii.
\v 38 Te ñuꞌu yun kuu ñuyiu yaꞌa. Te ndikin tata guaꞌa yun ka kuu ñayiu ka jantnoꞌo naxa tatnuni ia Dios. Te yuku kueꞌe yun ka kuu ñayiu ka ndikin jakueꞌe ja kuu Tachi.
\v 39 Te ja jaxin tnaꞌa jin tee jitu yun, kuu ja ni jate ndikin kueꞌe, te suu kuu Tachi. Te kiuu ndututu triu yun kuu kiuu ndiꞌi ñuyiu yaꞌa. Te tee ni ka jaꞌnde yun ka kuu ia ka jinokuechi nuu maa ia Dios.
\v 40 Te vi nagua ka saꞌa ja ka tnoꞌo yuku kueꞌe yun, te ka tnaa nuu ñuꞌu, saa kokuu kiuu ndiꞌi ñuyiu yaꞌa.
\v 41 Chi tetniuu maa san ja kuu san Seꞌe Teyii, ia ka jinokuechi nuu san, te vi ndaxtutu nuu tatnuni san ndiꞌi ñayiu ka saꞌa ja junkuei sava ka ñayiu nuu yika kuechi vi ndiꞌi ñayiu ka saꞌa jakueꞌe.
\v 42 Te vi tnaa ña ya nuu jitnu ja vi kai koko koko. Te yun vi kondaꞌi vi kokana, te vi ndakaꞌñi noꞌo.
\v 43 Yun te vi yeꞌe ndiꞌi ñayiu ka saꞌa ndaa, na kuinio nikandii nuu tatnuni Tata Dios. Na in oo soꞌo ja konini, te na konini.
\s Ni skintnaꞌa Jesús in jatnu xuꞌun ja yiyuꞌu
\p
\v 44 ’Suni nuu tatnuni ia Dios ndee andivi kuu inuu jin in jatnu xuꞌun ja yiyuꞌu chii ñuꞌu in nuu ñundeꞌi. Te ni ndaniꞌi in tee, te ni ndatayuꞌu ii ni de. Te vi ja kusii ini de, te ni jaꞌan de ni xiko ndiꞌi de nagua nevaꞌa de, te ni ndakiꞌin de ñundeꞌi yun.
\s Ni kaꞌan jioniꞌni Jesús ja jaꞌa in yuu yaꞌu ndevaꞌa
\p
\v 45 ’Te suni nuu tatnuni ia Dios ndee andivi kuu inuu jin in tee kiꞌin ndatniuu vi ndaxiko de, te nduku de yuu yaꞌu nani perla.
\v 46 Te nuu ni niꞌi de in yuu yaꞌu ndevaꞌa yun, te ni jaꞌan de, te ni ndaxiko ndiꞌi de ja nevaꞌa de, te ni ndakiꞌin de yuu yaꞌu ndevaꞌa yun.
\s Ni kaꞌan jioniꞌni Jesús in ñunu ja ka tau chiaka
\p
\v 47 ’Te nuu tatnuni ia Dios ndee andivi kuu inuu jin in ñunu ja ka skee tee nuu ndute mar, te ka tau de ndinuu nuu chiaka.
\v 48 Te nuu ni chitu ñunu yun, te ka ndatau de yuꞌu ndute. Yun te ka jinkoo de ka ndakaji de ti. Te kiti guaꞌa ka tnaa de nuu chika, te kiti ja tu oo guaꞌa, ka skana de ti.
\v 49 Saa kokuu kiuu ndiꞌi ñuyiu yaꞌa. Chi kikuei ia ka jinokuechi nuu maa Dios, te vi ndakaji ya ñayiu kueꞌe neꞌu ñayiu guaꞌa.
\v 50 Te vi tnaa ya ñayiu kueꞌe yun nuu jitnu kai koko koko, te yun vi kondaꞌi vi kokanai, te vi kondakaꞌñi noꞌi ͏―͏jiñaꞌa ya.
\s Ni skintnaꞌa Jesús in ja jaa vi in ja tuꞌu
\p
\v 51 Yun te jikan tnoꞌo ña Jesús:
\p ͏―͏¿A ka jinkuiꞌnu ini ni ndiꞌi tnoꞌo yaꞌa?
\p Te ka jiñaꞌa tee ka skuaꞌa jin ya:
\p ͏―͏Ka jinkuiꞌnu ini san, vi Jitoꞌo san.
\p
\v 52 Yun te jiñaꞌa ya:
\p ͏―͏Ndiꞌi tee ka kaxtnoꞌo Ley ja ni ka kutuaꞌa guaꞌa de naxa tatnuni ia Dios ndee andivi, kuu inuu de jin in tee xiin veꞌe ja jini de keneꞌe de neꞌu jayaꞌu nevaꞌa de ndeja kuu ja jaa vi ja tuꞌu ͏―͏jiñaꞌa ya.
\s Ni ndajino Jesús ñuu ya Nazaret
\p
\v 53 Te nuu ni ndiꞌi ni kaꞌan Jesús tnoꞌo jioniꞌni, te ni kee ya kuaꞌan ya.
\v 54 Te nuu ni ndajino ya ñuu ya, te ni kaxtnoꞌo ya ini veꞌe ii sinagoga nuu ñayiu. Yun te vi ni ka saꞌu kuii kuiti ini ñayiu, te ka ndatnoꞌo tnaꞌi:
\p ͏―͏¿Ndenu ni kutuaꞌa suchi yaꞌa tnoꞌo ndichi ja kaꞌin yaꞌa vi tniuu naꞌnu ja saꞌi?
\v 55 ¿A masu seꞌe tee kuu carpinteru kuu suchi yaꞌa? Te ¿a masu nanai kuu María? Te ñani ka kuu Jacobo, José, Simón vi Judas.
\v 56 ¿A masu ka oo ndiꞌi kuaꞌi jion? Te ¿ndenu ni niꞌi tnoꞌo ndichi yaꞌa? ͏―͏ka kachi.
\p
\v 57 Saa te tu ni ka kuini ja vi kandija ñai jin ya. Su yun te jiñaꞌa Jesús:
\p ͏―͏Ndiꞌi ni nuu ka nee yiñuꞌu ñayiu nuu in tee ndakani tnoꞌo ia Dios. Su ñayiu ñuu maa de vi ñayiu veꞌe de, chi tu ka nee yiñuꞌu nuu de ͏―͏jiñaꞌa ya.
\p
\v 58 Yun guaa tu ni saꞌa kuaꞌa ya tniuu naꞌnu yun, chi siun tu ni ka kandija ña ñayiu yun jin ya.
\c 14
\s Ni jiꞌi Juan, tee ni oskuandute
\p
\v 1 Te tiempu yun ni jini soꞌo Herodes, tee tatnuni ñuu ja tnii Galilea, ndiꞌi tniuu naꞌnu saꞌa Jesús.
\v 2 Te jiñaꞌa de nuu tee ka jinokuechi nuu de:
\p ͏―͏Tee yun kuu ndi Juan, tee ni oskuandute, te ni ndateku de neꞌu ndiyi, yun guaa nevaꞌa de jakaꞌnu ja saꞌa de tniuu naꞌnu ͏―͏jiñaꞌa Herodes.
\p
\v 3 Chi maa de ni tatnuni ja ni ka kakuiko ña jin Juan, te ni juꞌni ña de jin cadena, te ni jasi ña de vekaa ja jaꞌa Herodías, ñasiꞌi ñani de Felipe.
\v 4 Chi ni okaꞌan Juan nuu Herodes:
\p ͏―͏Masu vatuka kuu nuu Ley ja kondeka ni ña.
\p
\v 5 Te yun kuu ja ni okuini Herodes ja kaꞌni ña de, su ni oyuꞌu de ja vi kiti ini ñayiu ñuu nuu de, chi ni ka okandijai ja Juan kuu in tee ndakani tnoꞌo ia Dios.
\v 6 Su nuu ni ndajino Herodes kuia de, te ni ka ndasaꞌa viko de, te ni kiuu sesiꞌi Herodías ni jita jaꞌi nuu ka oo de jin ñayiu ni ka kututu yun, te ni jinkuaan ndevaꞌa ini Herodes.
\v 7 Te yun kuu ja ni kee yuꞌu de ja kuñaꞌa de ndiꞌi nagua kakain.
\v 8 Su yun te ni jaꞌin ni jikan tnoꞌi nanai, te saa ni ndajinoi, te jiñaꞌi:
\p ͏―͏Taa ni yiki xini Juan, tee skuandute, na kuꞌun nuu in tijaꞌan yaꞌa ͏―͏jiñaꞌi.
\p
\v 9 Yun te ni kusuchi ini rey yun, su ja siun ni kee yuꞌu de ja kuñaꞌa de nagua jikain jin nuu tee ka nukoo jin de nuu mesa yun, te ni tatnuni de ja vi kuñaꞌa.
\v 10 Yun te ni tatnuni de ja vi kaꞌnde de yiki xini Juan ini vekaa yun.
\v 11 Te ni ka sonee de in nuu tijaꞌan yiki xini Juan, te ni ka jiñaꞌa de nuu suchi siꞌi yun, te suchi yun ni nusiaꞌi nuu nanai.
\p
\v 12 Yun te ni jaꞌankuei tee ni ka oskuaꞌa jin Juan, te ni ka ndakuiso de yiki kuñu yun, te ni jaꞌankuei de ni ka tayuꞌu de. Yun te saa ni jaꞌankuei de ni ka kaxtnoꞌo de nuu Jesús ja siun ni kuu.
\s Ni jiñaꞌa Jesús ja ni ka jaa uꞌun mil teyii
\p
\v 13 Te nuu ni jini Jesús ja siun ka ndakani de, te ni kee siin maintnoꞌo ni ya jin in barco kuaꞌan ya in nuu tu na ñayiu oo. Su nuu ni ka jini kuaꞌa ñayiu ja ni kee ya kuaꞌan ya, te ni kekuei ñayiu taka ñuu ja kuaꞌankuei ka jika jaꞌi guaa ndee nuu jino ya.
\v 14 Te nuu ni nana Jesús nuu barco yun, te ni jini ya kuaꞌa ndevaꞌa ñayiu, te ni kundaꞌu ini ña ya jin ñayiu yun, te ni ndasaꞌa ya taka ñayiu ka kuꞌu.
\v 15 Su nuu makukuii ñuyiu, te ni jinokuei tee ka skuaꞌa jin ya, te ka jiñaꞌa de:
\p ͏―͏Ja mañini, te tu na veꞌe ka oo yatni yaꞌa. Ndaxtute ni ñayiu kuaꞌa yaꞌa, na kiꞌinkuei ndee in in ñuu kueli, te na vi kuain ja vi kai.
\p
\v 16 Yun te jiñaꞌa Jesús:
\p ͏―͏Tu na tniuu ñayiu ja kiꞌinkuei. Vi kuñaꞌa maa ni ja vi kai.
\p
\v 17 Yun te ka jiñaꞌa de:
\p ͏―͏Tu nagua ka nevaꞌa san, chi nani uꞌun vi xtaa, te uu nuu chiaka.
\p
\v 18 Yun te jiñaꞌa ya:
\p ͏―͏Vi kisiaꞌa ni nuu saa.
\p
\v 19 Yun te jiñaꞌa ya ja vi junkoo ndiꞌi ñayiu nuu yuku yun. Te ni tnii ya uꞌun xtaa yun vi uu chiaka yun, te ni ndakondiaꞌa ya ichi andivi, te ni jikantaꞌu ya nuu ia Dios, te saa ni jaꞌnde ya xtaa yun. Te ni jiñaꞌa ya nuu tee ka skuaꞌa jin ya, te tee yun ni ka skaka nuu ñayiu kuaꞌa yun.
\v 20 Te ndiꞌi ñayiu ni ka jaa vi ndee ni ka ndutu chii. Te saa ni ka ndaxtutu pedasu ja ni ndoo, te ni ndachitu uxi uu chika.
\v 21 Te tee ni ka jaa yun ka kuu vaa uꞌun mil teyii, te tu ni ka kaꞌu ñasiꞌi vi chikueli.
\s Jika Jesús siki ndute mar
\p
\v 22 Yun te ni kaꞌan Jesús jin tee ka skuaꞌa jin ya ja kakuei de nuu barco, te vi kokakoxnoꞌo de kokiꞌinkuei de ndee inka jioo yuꞌu ndute yun nini ndaxtute ya ñayiu kuaꞌa yun.
\v 23 Te nuu ni ndaxtute ya ñayiu kuaꞌa yun, te ni kaa ya in nuu tinduu, te yun ni ndakuatu maintnoꞌo ni ya. Te nuu ni kuaa, te oo maintnoꞌo ni ya yun.
\v 24 Su barco yun, chi ja ni kuu sagua nuu ndute kuaꞌan, te uun suaꞌa uun suaꞌa ni ka kuaꞌan saꞌa ola ndute yun, chi suaꞌa manana nuu tachi niꞌi yun.
\v 25 Su nuu makundikin ja matuu, te jika jaꞌa Jesús siki ndute kuaꞌan ya nuu ka oo de.
\v 26 Te nuu ni ka jini ña tee ka skuaꞌa jin ya ja jika jaꞌa ya siki ndute vaji ya, te ni ka yuꞌu de, te ni ka kana jaa de, te ka jiñaꞌa de:
\p ͏―͏¡In anu kuu!
\p
\v 27 Su yun te ni kaꞌan Jesús, te jiñaꞌa ya:
\p ͏―͏Vi koo anu ni, ma vi yuꞌu ni, chi maa san kuu.
\p
\v 28 Yun te jiñaꞌa Pedro:
\p ͏―͏Jitoꞌo san, nuu ja maa ni kuu, te tatnuni ni ja kuu kaka san siki ndute yaꞌa jaa san nuu oo ni ͏―͏jiñaꞌa de.
\p
\v 29 Yun te jiñaꞌa ya:
\p ͏―͏Neꞌe ni.
\p Yun te ni nuu Pedro nuu barco yun, te ni jika de siki ndute yun kuaꞌan de nuu oo ya.
\v 30 Su nuu ni jini de ja yiꞌi tachi niꞌi nuu ndute yun, te ni yuꞌu de. Te ni jinkondee de makee de nuu ndute yun kuaꞌan de. Te ni kana de, jiñaꞌa de:
\p ͏―͏Jitoꞌo san, ¡skaku niꞌnu ña ni!\fig Peter sinking|47cn01721B.tif|col|||Ni jikan Pedro ja skaku niꞌnu ña Jesús|14.30\fig*
\p
\v 31 Yun te vi nuu saa ni skaa Jesús ndaꞌa ya, te ni ndatnii ña ya, te jiñaꞌa ya:
\p ͏―͏Tee tu kandija guaꞌa kuu ni. ¿Nau ja ni ndakani ini ni?
\p
\v 32 Te nuu ni ndakuei ya nuu barco yun, te ni jinkuiin tachi yun.
\v 33 Yun te ni ka jinkuiin jiti tee ka ñuꞌu nuu barco yun nuu ya, te ni ka chiñuꞌu ña de, te ka jiñaꞌa de:
\p ͏―͏Vi ja ndaa ndija ja Seꞌe ia Dios kuu ni ͏―͏ka jiñaꞌa de.
\s Ni ndasaꞌa Jesús ñayiu ka kuꞌu ñuu Genesaret
\p
\v 34 Te nuu ni ka yaꞌa ya ndute yun, te ni jinokuei ya nuu nani Genesaret.
\v 35 Te nuu ni ka ndakuni ña ñayiu ñuu yun, te ni ka xtutenui tnoꞌo nuu ndiꞌi ñuu yatni yun ja ni jino ya, te ni ka kisiaꞌi ndiꞌi ñayiu ka kuꞌu nuu ya.
\v 36 Te ni ka jikantaꞌui ja na kuandetu ya vi tnii ñayiu, visi ja joo luluu, yuꞌu saꞌun ya. Te ndiꞌi ñayiu ni ka keꞌe saꞌun ya ni ka nduvaꞌi.
\c 15
\s Ni kaxtnoꞌo Jesús nagua saꞌa tneꞌe ña jin ñayiu
\p
\v 1 Yun te ni ka jintnaꞌa ña tee ka skuaꞌa Ley Moisés vi tee ka kuu fariseo ja vajikuei de ndee Jerusalén jin Jesús, te ka jiñaꞌa de:
\p
\v 2 ͏―͏¿Nau ja tu ka jantnoꞌo tee ka skuaꞌa jin ni, ja vi tavaꞌa de nagua costumbre ja ni ka jakin ndi nijaꞌnuo? Chi tu ka skunkuu de costumbre ja vi ndaꞌa de, te saa vi kaa de xtaa ͏―͏ka jiñaꞌa de.
\p
\v 3 Yun te ni jikan tnoꞌo ña ya:
\p ͏―͏¿Te nau ja suni ka jisokava maa ni nagua ni tatnuni ia Dios, te saa costumbre maa ni ka ndikin ni?
\v 4 Chi tatnuni ia Dios, te kachi ya: “Kuanyuꞌu kuandetu nuu tata ron vi nuu nana ron”, te “Na in kaꞌan neꞌe jin tatai axi nanai, te vi na kui” kachi ia Dios.
\v 5 Su maa ni, chi ka kaꞌan ni: “Ja kuu kaꞌan in seꞌe nuu tata de axi nuu nana de: Ma kuu chituu ña san, chi ja ni soko san ndiꞌi ja nevaꞌa san nuu ia Dios”.
\v 6 Te ñayiu kaꞌan siun, chi tu janyuꞌu jandetu kai nuu tatai ni nuu nanai. Te ja siun ka saꞌa ni, te ka jisokava ni tnoꞌo ni tatnuni ia Dios jin costumbre ni.
\v 7 Seꞌe ndijani ini, nase guaꞌa ni kaꞌan Isaías ja jaꞌa ni ndee janaꞌa nuu ni kaꞌan de:
\q
\v 8 Ñayiu ñuu yaꞌa, chi jin yuꞌi ka chiñuꞌu ñai,
\q su anui, chi jika ndevaꞌa ka oo nuu rin.
\q
\v 9 Te tu jiniuꞌu ja ka chiñuꞌu ñai,
\q chi ka kaxtnoꞌi ninoꞌo ni tnoꞌo ja ka tatnuni ñayiu ñuyiu,
\q kachi ia Dios ͏―͏jiñaꞌa ya.
\p
\v 10 Yun te ni ndakana ya ñayiu kuaꞌa yun, te jiñaꞌa ya:
\p ͏―͏Vi konini ni, te jinkuiꞌnu ini ni.
\v 11 Chi masu ja makee yuꞌu in tee kuu ja saꞌa tneꞌe ña, chi ja makana yuꞌu de kuu ja saꞌa tneꞌe ña jin de.
\p
\v 12 Yun te ni ka nutnaꞌa ña tee ka skuaꞌa jin ya, te ka jiñaꞌa de:
\p ͏―͏¿A jini ni ja ni ka kiti ini tee ka kuu fariseo nuu ni ka onini de ja siun ni kaꞌan ni? ͏―͏ka jiñaꞌa de.
\p
\v 13 Yun te jiñaꞌa ya:
\p ͏―͏Ndiꞌi yutnu kuii ja masu maa Tata Dios san, ia oo ndee andivi, ni xtee tnu, te vi tnoꞌo tnu jin ndee yoꞌo tnu.
\v 14 Te yun kuu ja vi kokuu maa maa de, chi tee kuaa ka kuu de ja ka ndikin ña sava ka tee kuaa. Chi nuu na in tee kuaa kondikin ña jin inka tee kuaa yun, te vi in ni nuu yau vi junkuei nduu de ͏―͏jiñaꞌa ya.
\p
\v 15 Yun te jiñaꞌa Pedro nuu ya:
\p ͏―͏Kaxtnoꞌo kaji ni joo naxa kei tnoꞌo jioniꞌni ni kaꞌan ni yun ͏―͏jiñaꞌa de.
\p
\v 16 Yun te jiñaꞌa Jesús:
\p ͏―͏¿A vi suni tu ka jinkuiꞌnu ini maa ni?
\v 17 ¿A tu ka jinkuiꞌnu ini ni ja ndiꞌi ja makee yuꞌo, te yaꞌa kuaꞌan ndee jiti kaꞌnu, te saa kee kuaꞌan ja kuu siin nuu yiki kuñuo?
\v 18 Te ja tnoꞌo kaꞌon jin yuꞌo, chi makana ndee anuo, te yaꞌa kuu ja saꞌa tneꞌe ña jion.
\v 19 Chi ndee anu ñayiu makana ja ndakani kueꞌe ini vi ja kaꞌni ndiyi, vi ja skindee tnaꞌi, vi ja kuu kuechi jin inka ñayiu, vi ja suꞌi, vi ja kaꞌin tnoꞌo tnoꞌo siki ñayiu, vi ja nani ñayiu.
\v 20 Te ndiꞌi yaꞌa kuu ja saꞌa tneꞌe ña jin ñayiu, su masu ja tu skunkui ja ndaꞌi nuu jai xtaa. Yun chi tu saꞌa tneꞌe ña jin ñayiu ͏―͏jiñaꞌa ya.
\s Ni kandija guaꞌa in ñaꞌa ñuu Canaán
\p
\v 21 Yun te ni kee Jesús, te kuaꞌan ya nuu ñuꞌu ja tnii ñuu Tiro vi ñuu Sidón.
\v 22 Te yun ni kenta in ñaꞌa tatatnoꞌo Canaán ja ni kee ña kuaꞌan ña nuu kuaꞌan Jesús, te kana jaa ña jiñaꞌa ña:
\p ͏―͏Jitoꞌo san, ndikin tata ndee David, kundaꞌu ini ña ni jin san, chi ñuꞌu ña tachi jin sesiꞌi san, te kaꞌu ndevaꞌa saꞌa ña.
\p
\v 23 Su Jesús, chi tu ni kaꞌan saꞌun ya ja kana ña. Yun te ni ka kuyatni tee ka skuaꞌa jin ya, te ka jikantaꞌu de:
\p ͏―͏Kuñaꞌa ni ñaꞌa yun na noꞌo ña, chi kana kana ña ndikin ña ña vaji ña.
\p
\v 24 Te jiñaꞌa ya nuu ñasiꞌi yun:
\p ͏―͏Dios ni tetniuu ña jin san ja vaji san nuu maintnoꞌo ni ñayiu Israel, chi ka kui na kuinio ndikachi ni ka ndoñuꞌu.
\p
\v 25 Yun te ni jintnaꞌa ña jin ya, te ni jinkuiin jiti ña nuu ya, te jiñaꞌa ña:
\p ͏―͏Jitoꞌo san, tanundaꞌa ni chituu ña ni.
\p
\v 26 Yun te ni kaꞌan jioniꞌni ya, te jiñaꞌa ya:
\p ͏―͏Masu vatuka kuu ja kindeo xtaa nuu seꞌo, te kuñaꞌo nuu tiꞌina kueli.
\p
\v 27 Yun te jiñaꞌa ña:
\p ͏―͏Vatuka kuu, vi Jitoꞌo san. Su vi ndee tiꞌina kueli yun, te ka jaa ti yuchi xtaa ja junkuei chii mesa jitoꞌo ti.
\p
\v 28 Yun te jiñaꞌa Jesús:
\p ͏―͏Nase guaguaꞌa kandija ni, vi xixi. Te saa na kokuu nagua jikan maa ni.
\p Te vi maa ore saa ni nduvaꞌa sesiꞌi ña.
\s Ni ndasaꞌa Jesús kuaꞌa ñayiu ka kuꞌu
\p
\v 29 Yun te ni yaꞌa Jesús yun, te kuaꞌan ya ja ni jino ya yuꞌu ndute mar Galilea. Te ni kaa ya in nuu tinduu, te ni jinkoo ya yun.
\v 30 Yun te ni jinokuei kuaꞌa ñayiu ja ni ka jinsiaꞌa ñayiu ka kuꞌu siꞌin vi ñayiu ka kuꞌu nuu vi ñayiu ka kuu ñiꞌi vi ñayiu chikundu vi ñayiu ka kuꞌu sava ka nuu kueꞌe. Te ni ka jinsiaꞌa ñayiu yun nuu Jesús, te ndiꞌi ni ndasaꞌa ña ya.
\v 31 Te vi ni ka saꞌu kuii kuiti ini ñayiu yun ka ndiaꞌa ja ni kuu ka ndakaꞌan ñiꞌi, vi ni ka nduvaꞌa ñayiu tikundu, vi ni ka ndakaka ñayiu ña ni okuu vi kaka, vi ni kuu ka ndiaꞌa ñayiu tu ni okuu vi kondiaꞌa. Te ndiꞌi kuiti ñayiu ni ka ndakuantaꞌu nuu ia Dios ñayiu Israel.
\s Ni jiñaꞌa Jesús ja ni ka jaa kuun mil teyii
\p
\v 32 Yun te ni ndakana Jesús tee ka skuaꞌa jin ya, te jiñaꞌa ya:
\p ͏―͏Kundaꞌu ini san ñayiu yaꞌa, chi ja ni kuu uni kiuu ka oi jion yaꞌa, te tu nagua ka nevaꞌi ja vi kai. Te tu kuini san ja ndatetniuu san jin ja noꞌokuei, chi tu nagua ka jai, te kana saa vi kuitai ichi noꞌokuei ͏―͏jiñaꞌa ya.
\p
\v 33 Yun te ka jiñaꞌa tee ka skuaꞌa jin ya:
\p ͏―͏¿Su ndenu vi niꞌo xtaa ja vi kaa ñayiu yaꞌa? Te tu na veꞌe oo nuu ka oo yaꞌa, vi kuaꞌa ndevaꞌi ka kuu.
\p
\v 34 Yun te ni jikan tnoꞌo ña ya:
\p ͏―͏¿Nasaa xtaa ka nevaꞌa ni?
\p Te ka jiñaꞌa de:
\p ͏―͏Uja ni xtaa, te ndee saa ni chiaka kueli.
\p
\v 35 Yun te ni jiñaꞌa ya nuu ñayiu kuaꞌa yun ja vi jinkoi nuu ñuꞌu yun.
\v 36 Te ni tnii ya uja xtaa yun vi ndee saa chiaka yun, te ni ndakuantaꞌu ya nuu ia Dios, te ni jaꞌnde ya xtaa yun, te ni jiñaꞌa ya nuu tee ka skuaꞌa jin ya, te maa de ni ka skaka nuu ñayiu kuaꞌa yun.
\v 37 Te ndiꞌi ñayiu ni ka jaa vi ndee ni ka ndutu chii. Te ka ndaxtutu de yuꞌu xtaa ja ni ndoo, te ni ndachitu uja chika.
\v 38 Te tee ni ka jaa yun ka kuu kuun mil teyii, te tu ni ka kaꞌu de ñasiꞌi vi chikueli.
\v 39 Yun te saa ni ndaxtute ya ñayiu yun, te ni ndee ya nuu in barco, te kuaꞌan ya taka ñuu ja tnii Magdala.
\c 16
\s Ka jikan ñayiu ja na saꞌa Jesús in tniuu kaꞌnu
\p
\v 1 Yun te ni jinokuei tee ka kuu fariseo vi tee ka kuu saduceo ja vi koto tnuni ña de jin Jesús, te ni ka jikan de ja na saꞌa ya in tniuu kaꞌnu ja kokuu in seña ja vaji ndee andivi.
\v 2 Su yun te jiñaꞌa ya:
\p ͏―͏Nuu mañini, te ka kaꞌan maa ni suaꞌa: “Guaꞌa kiuu kokuu, chi ndeꞌe ni ndukuaꞌa andivi”.
\v 3 Te tnoꞌo neꞌe ka kaꞌan ni: “Kuun ndevaꞌa sau vitna, chi ni ndukuaꞌa andivi vi ni ndachitu viko”, ka kachi ni. ¡Seꞌe ndijani ini! ¿Nagua kuu seña ja oo ichi andivi ja ka jinkuiꞌnu ini ni, su tu ka jinkuiꞌnu ini ni ja saꞌa san tiempu vitna?
\v 4 Tatatnoꞌo kueꞌe ja tu ka kandija ia Dios, ka jikan in tniuu kaꞌnu, su ma saꞌa san, chi maintnoꞌo ni tniuu kaꞌnu nagua ni ndoꞌo Jonás, tee ni ndakani tnoꞌo ia Dios ndee janaꞌa, kuu ja xneꞌe san ͏―͏jiñaꞌa ya, te kuaꞌan ya.
\s Skintnaꞌa Jesús tnoꞌo ka kaxtnoꞌo fariseo jin levadura
\p
\v 5 Yun te ni ka yaꞌa tee ka skuaꞌa jin ya inka jioo yuꞌu ndute mar yun, te ni ka naa ini de ja vi kindaꞌa de xtaa vixin.
\v 6 Yun te jiñaꞌa Jesús:
\p ͏―͏Vi koto vaꞌa ni maa ni jin levadura tee ka kuu fariseo vi tee ka kuu saduceo.
\p
\v 7 Su yun te ka ndatnoꞌo tnaꞌa de:
\p ͏―͏Yun kaꞌan de, chi chia tu ni ka yindaꞌo xtaa vixin.
\p
\v 8 Te ni jini Jesús, te jiñaꞌa ya:
\p ͏―͏Tee tu ka kandija guaꞌa ka kuu ni. ¿Nau ja ka ndatnoꞌo tnaꞌa ni ja tu na xtaa vixin ka yindaꞌa ni?
\v 9 ¿A tu ka jinkuiꞌnu ini ni? ¿Axi tu ka naꞌa ni ja uꞌun vi xtaa vixin, te ni ka jaa uꞌun mil teyii, te nasaa ka chika ni ka ndaxtutu ni?
\v 10 ¿A vini tu ka naꞌa ni ja uja ni xtaa vixin, te ni ka jaa kuun mil teyii, te nasaa ka chika ni ka ndaxtutu ni?
\v 11 ¿Su nau ja tu ka jinkuiꞌnu ini ni ja masu xtaa vixin yun kaꞌan jin san? Chi kaꞌan san ja vi koto vaꞌa ni maa ni jin levadura tee ka kuu fariseo vi tee ka kuu saduceo ͏―͏jiñaꞌa ya.
\p
\v 12 Yun te saa ni ka jinkuiꞌnu ini de ja masu kaꞌan ya ja vi koto vaꞌa de maa de jin levadura xtaa vixin, chi ja vi koto vaꞌa de maa de jin tnoꞌo ja ka kaxtnoꞌo tee ka kuu fariseo vi tee ka kuu saduceo.
\s Ni kaꞌan kaji Pedro ja Jesús kuu ia ni tetniuu Dios
\p
\v 13 Yun te nuu ni jinokuei Jesús taka ñuu ka oo Cesarea Filipo, te ni jikan tnoꞌo ya tee ka skuaꞌa jin ya, te jiñaꞌa ya:
\p ͏―͏¿Naxa ka kaꞌan ñayiu na in kuu sein ja kuu san Seꞌe Teyii?
\p
\v 14 Te ka jiñaꞌa de:
\p ͏―͏Sava ñayiu ka kaꞌan ja Juan, tee ni oskuandute kuu ni, te savai, chi Elías, te sava kai ka kaꞌan ja Jeremías axi ndee inka tee ni ondakani tnoꞌo ia Dios ndee janaꞌa kuu ni ͏―͏ka kaꞌan de.
\p
\v 15 Te jiñaꞌa ya:
\p ͏―͏Te maa ni, ¿naxa ka kaꞌan ni, na in kuu san?
\p
\v 16 Yun te jiñaꞌa Simón Pedro:
\p ͏―͏Maa ni kuu Kristu, ia ni tetniuu Dios, vi Seꞌe ia Dios teku kuu ni ͏―͏jiñaꞌa de.
\p
\v 17 Yun te jiñaꞌa Jesús:
\p ͏―͏Na taꞌu na ndetu ni, vi Simón seꞌe Jonás, chi ni in ñayiu tu na in ni ndaxtuu nuu ni, chi maintnoꞌo maa Tata Dios san, ia oo ndee andivi, kuu ia ni ndaskuni ña jin ni.
\v 18 Te suni sein kaꞌan san ja Pedro kuu ni, te kuu ni na kuinio in kava, te siki kava yaꞌa saꞌa san veñuꞌu san ja ka kuu ñayiu ka kandija ña jin san, te ni in jakueꞌe vaji nuu nee ma kundee siki ni ni siki ñayiu ka kandija.
\v 19 Te taa san ndakaa nuu tatnuni ia Dios ndee andivi ja kuu in tniuu kaꞌnu nuu ni, te ndiꞌi na in juꞌni ni nuu ñuyiu yaꞌa, te vi saa ni vi konuꞌni ndee andivi, te ndiꞌi na in ndajin ni nuu ñuyiu yaꞌa, te vi saa ni vi ndajin ndee andivi ͏―͏jiñaꞌa ya.
\p
\v 20 Yun te ni tatnuni ya nuu tee ka skuaꞌa jin ya ja ma vi kokaꞌan de nuu ni in ñayiu ja maa ya kuu Kristu, ia ni tetniuu Dios.
\s Ni kaxtnoꞌo Jesús ja kuu ya te ndateku ya
\p
\v 21 Ndee kiuu yun ni jinkondee Jesús kaxtnoꞌo ya nuu tee ka skuaꞌa jin ya ja nini kuu ja noꞌo ya Jerusalén, te tnaꞌa ya kuaꞌa ndevaꞌa tnundoꞌo, chi vi ndakoo tee ka kuu nijaꞌnu nuu ñuu, vi tee ka kuu nijaꞌnu nuu sutu, vi tee ka kaxtnoꞌo Ley, te vi kaꞌni ña de jin ya, su nuu uni kiuu, te ndateku ya.
\v 22 Yun te ni keneꞌe siin ña Pedro jin ya, te kuxeen de nuu ya, jiñaꞌa de:
\p ͏―͏¿Nau ja siun kaꞌan ni, vi Jitoꞌo san? Te ma kuandetu saꞌun ia Dios ja siun ndoꞌo ni ͏―͏jiñaꞌa de.
\p
\v 23 Su ni jiokuiin ya, te jiñaꞌa ya nuu Pedro:
\p ͏―͏Kujioo ni nuu san, vi Tachi, ma kasi ni ichi kiꞌin san. Chi tu ndakani ini ni nagua ndakani ini ia Dios, chi na ni ka ndakani ini ñayiu ñuyiu yaꞌa ndakani ini ni.
\p
\v 24 Yun te jiñaꞌa Jesús nuu tee ka skuaꞌa jin ya:
\p ͏―͏Nuu na in kuini ja kondikin ña jin san, te na skunai mai, te kuisoi siki cruz ja kuu tnundoꞌo, te na kondikin ñai jin san.
\v 25 Chi na in kaꞌan ja skaku niꞌnui mai, te junai. Te na in skunaa mai ja jaꞌa sein, te ndaniꞌi ja kotekui.
\v 26 Chi ¿nagua niꞌi ñayiu visi na konevaꞌi ndiꞌi ja oo ñuyiu yaꞌa, te skunai anui? ¿Axi nagua kuu ja tniuyaꞌu ñayiu ja skaku niꞌnui anui?
\v 27 Chi sein ja kuu san Seꞌe Teyii, ndii san jin jayeꞌe jatajan maa Tata Dios vi ia ka jinokuechi nuu ya. Te yun kuu nuu tniuyaꞌu ña ia Dios jin in in ñayiu na kuu na kuu nagua ni ka saꞌi.
\v 28 Te kaꞌan ndaa ndija san ja oo ndee in maa ni ja ka oo ni yaꞌa, ma vi kuu ni guaa ndee vi kuni ni jin sein ja kuu san Seꞌe Teyii ja ndii san ja tatnuni san ͏―͏jiñaꞌa ya.
\c 17
\s Ni ndasama naxa kaa Jesús
\p
\v 1 Nuu ni yaꞌa iñu kiuu, te ni jaka ña Jesús jin Pedro vi Jacobo vi ñani de Juan, te kuaꞌankuei ya in yuku sukun.
\v 2 Te yun ni ndasama ya jin nuu tee yun, chi ni ndayeꞌe nuu ya na kuinio nikandii, te ni nduyaa saꞌun niꞌnu ya na kuinio nuu yeꞌe tajan.
\v 3 Te sanaa ni ka ndatuu Moisés vi Elías ka ndatnoꞌo jin ya.
\v 4 Yun te jiñaꞌa Pedro nuu Jesús:
\p ͏―͏Jitoꞌo san, nase guaꞌa kuu ja yaꞌa ka oo san. Te nuu ja kuini ni, te na vi saꞌa san uni veꞌe kuii yaꞌa, in koo maa ni, vi in koo Moisés, vi inka koo Elías.
\p
\v 5 Te vi nini kaꞌan de, te ni yeꞌe in viko, te ni chisaꞌu ña jin de, te ni ka jini soꞌo de in tnoꞌo kaꞌan nuu viko yun, te jiñaꞌa:
\p ͏―͏Suchiaꞌa kuu seꞌe maa rin ja kutoo ndevaꞌa rin, te kusii ini rin jin. Te vi konini tnoꞌo kaꞌin ͏―͏jiñaꞌa tnoꞌo yun.
\p
\v 6 Su nuu ni ka jini soꞌo tee ka skuaꞌa yun, te ni ka chindei de nuu de ndee nuu ñuꞌu, chi ni ka yuꞌu ndevaꞌa de.
\v 7 Yun te ni kuyatni Jesús nuu ka oo de, te ni tnii ña ya, te jiñaꞌa ya:
\p ͏―͏Vi ndakoo ni, ma vi yuꞌu ni.
\p
\v 8 Te nuu ni ka ndaneꞌe nuu de, te tu nagua ni ka jini ka de, chi maintnoꞌo ni ka maa Jesús.
\p
\v 9 Te nuu manukuei ya nuu yuku yun, te ni tatnuni Jesús, te jiñaꞌa ya:
\p ͏―͏Ma vi kokaꞌan saꞌun ni nuu ni in ñayiu ja siun ni ka jini ni vi guaa ndee na ndateku sein ja kuu san Seꞌe Teyii neꞌu ndiyi ͏―͏jiñaꞌa ya.
\p
\v 10 Yun te ni ka jikan tnoꞌo ña tee ka skuaꞌa jin ya, te ka jiñaꞌa de:
\p ͏―͏¿Nau ja ka kaꞌan tee ka kaxtnoꞌo Ley Moisés ja vi nini kuu ja xtnañuꞌu ka Elías ndii, te saa kii Kristu? ͏―͏ka jiñaꞌa de.
\p
\v 11 Yun te jiñaꞌa Jesús:
\p ͏―͏Ja ndaa ja xtnañuꞌu ka Elías ndii, te suu de ndasavaꞌa ndiꞌi.
\v 12 Su kaꞌan san ja Elías, chi ja ni kii de, te tu ni ka ndakuni ña ñayiu ja suu de kuu. Chi saa suaꞌa ndevaꞌa ndetnuni ni ka saꞌa ña jin de, nagua ka kuini mai. Te suni saa vi saꞌa ña de jin sein ja kuu san Seꞌe Teyii, chi tnaꞌa san kuaꞌa tnundoꞌo nuu ndaꞌa de ͏―͏jiñaꞌa ya.
\p
\v 13 Yun te saa ni ka jinkuiꞌnu ini tee ka skuaꞌa jin ya ja siki Juan, tee ni oskuandute, kaꞌan ya.
\s Ni ndasaꞌa Jesús in suchi yii kuꞌu kueꞌe jiyiꞌi
\p
\v 14 Nuu ni ndentakuei ya nuu ka oo kuaꞌa ñayiu, te ni jintnaꞌa ña in tee jin Jesús, te ni jinkuiin jiti de nuu ya, te jiñaꞌa de:
\p
\v 15 ͏―͏Jitoꞌo san, kundaꞌu ini ni seyii san, chi kuꞌi kueꞌe jiyiꞌi, te kaꞌu ndevaꞌa saꞌa ña, chi kuaꞌa jichi kei nuu ñuꞌu vi nuu ndute.
\v 16 Te ni kisiaꞌa san jin nuu tee ka skuaꞌa jin ni, su tu ni kuu vi ndasaꞌa ña de jin ͏―͏jiñaꞌa de.
\p
\v 17 Yun te jiñaꞌa Jesús:
\p ͏―͏Tatatnoꞌo kueꞌe ja tu ka kandija, ¿nasaa ka kiuu kuu ja koo san jin ni? ¿Nasaa ka kiuu guaa kuandee ini san jin ni? Vi kisiaꞌa ni jin yaꞌa nuu saa ͏―͏jiñaꞌa ya.
\p
\v 18 Te ni kuxeen Jesús nuu tachi, te ni kana ña jin suchi kuꞌu yun, te vi ore saa ni nduvaꞌi.
\p
\v 19 Yun te saa ni ka nutnaꞌa ña tee ka skuaꞌa jin ya, te ni ka jikan tnoꞌo siin ña de:
\p ͏―͏¿Nau ja tu ni kuu vi tau sein tachi yun? ͏―͏ka jiñaꞌa de.
\p
\v 20 Te jiñaꞌa Jesús:
\p ͏―͏Saa chi tu ka kandija guaꞌa ni. Chi kaꞌan ndaa ndija san ja nuu na vi kandija ni visi ja in taꞌu luluu nagua luluu in ndikin yuku stancia, te vi kuñaꞌa ni nuu tinduu yaꞌa: “Kujioo te ndayaꞌa ron ndee yun”, te vitna ñuꞌni ndayaꞌa kiꞌin. Chi tu na in tniuu kachio ja ma kuu vi saꞌa ni.
\v 21 Su in tachi kaa siun, chi ma kee saꞌun kiꞌin nuu ja ma konditeo vi ma ndakuatuo ͏―͏jiñaꞌa ya.
\s Ni kaxtnoꞌo tuku Jesús inka jichi ja kuu ya
\p
\v 22 Te nuu ka otutu de Galilea, te jiñaꞌa Jesús:
\p ͏―͏Sein, ja kuu san Seꞌe Teyii, chi vi sinotuu ña jin san nuu ndaꞌa ñayiu
\v 23 te vi kaꞌni ña, su nuu uni kiuu, te ndateku san neꞌu ndiyi ͏―͏jiñaꞌa ya.
\p Te ni ka kusuchi ndevaꞌa ini de ja siun ni kaꞌan ya.
\s Ni ka jikan tnoꞌo ña tee ka xtutu xuꞌun impuestu jin Pedro
\p
\v 24 Te nuu ni ndentakuei Jesús jin tee ka skuaꞌa jin ya ñuu Capernaúm, te ni jaꞌankuei tee ka xtutu xuꞌun impuestu ja vi kuantniuu nuu veñuꞌu nuu oo Pedro, te ka jiñaꞌa de:
\p ͏―͏¿A tu tniuyaꞌu mastru ni xuꞌun impuestu ja vi kuantniuu nuu veñuꞌu? ͏―͏ka jiñaꞌa de.
\p
\v 25 ͏―͏Tniuyaꞌu de ͏―͏jiñaꞌa Pedro.
\p Su nuu ni ndiuu de veꞌe, te xtnañuꞌu ka maa Jesús jiñaꞌa:
\p ͏―͏¿Naxa kaꞌan tna maa ni, vi Simón Pedro? ¿Na xiin nuu ka jikan tee ka kuu rey ñuyiu yaꞌa xuꞌun impuestu vi xuꞌun ja vi kuantniuu maa de nuu ñuu? ¿A nuu seꞌe maa de axi nuu sava ka ñayiu?
\p
\v 26 Yun te jiñaꞌa Pedro:
\p ͏―͏Nuu sava ka ñayiu.
\p Te jiñaꞌa Jesús:
\p ͏―͏Nuu saa te seꞌe de, chi tu na tniui ja vi tniuyaꞌui.
\v 27 Su ja ma vi nduxii ini de jion, te kuaꞌan ni yuꞌu ndute mar, te skee ni kaa tikanchu ni, te chiaka xtnañuꞌu ja tau ni, tnii ni ti, te kune ni yuꞌu ti, te yun ndaniꞌi ni in xuꞌun ja kenta ja tniuyaꞌu ni impuestu nduo ͏―͏jiñaꞌa ya.
\c 18
\s Ni kaxtnoꞌo Jesús na in kuu kaꞌnu ka
\p
\v 1 Te vi maa kiuu yun ni jinokuei tee ka skuaꞌa jin Jesús, te ni ka jikan tnoꞌo ña de jin ya:
\p ͏―͏¿Na in kuu kaꞌnu ka nuu tatnuni ia Dios ndee andivi?
\p
\v 2 Yun te ni kana Jesús in suchi luluu, te ni jani ña ya maꞌñu ndiꞌi de.
\v 3 Te jiñaꞌa ya:
\p ͏―͏Kaꞌan ndaa ndija san ja nuu ma vi ndasama ni maa ni, te vi saꞌa ni na kuinio suchi kueli, te ma kuu kiukuei ni nuu tatnuni ia Dios ndee andivi.
\v 4 Te yun guaa na in saꞌa ndaꞌu mai na kuinio suchi luluu yaꞌa, te sui kuu ja kokuu kaꞌnu nuu tatnuni ia Dios ndee andivi.
\v 5 Te na ñayiu jantaꞌu in suchi luluu ja jaꞌa san na kuinio suchi yaꞌa, te jantaꞌu ñai jin maa san.
\s Ma vi saꞌo ja junkuei ñayiu nuu yika kuechi
\p
\v 6 ’Su nani kuu ñayiu saꞌa ja in suchi luluu ja kandija ña jin san, kanakaui nuu yika kuechi, te vi guaꞌa ka kokuu ja vi kuꞌni in yoso kaꞌnu molinu sukuin, te na vi tnaa ña ndee nuu kunu ka kaꞌa ndute mar.
\v 7 Su ndaꞌu ni ka ñuyiu yaꞌa, chi oo kuaꞌa jakueꞌe ja skanakau ñayiu nuu yika kuechi. Te nini kuu ja saa kokuu. Su ndaꞌu ni ka tee saꞌa ja kanakau sava ka ñayiu nuu yika kuechi.
\p
\v 8 ’Te yun guaa nuu ja ndaꞌa ni axi siꞌin ni saꞌa ja kanakau ni nuu yika kuechi, te guaꞌa ka kuu ja kaꞌnde ni te skana ni, chi kuu ka ja skunaa ni in ndaꞌa ni axi in siꞌin ni, te ndiuu ni nuu koteku ni nikuii nikani, masu ja koo vaꞌa nduu ndaꞌa nduu siꞌin ni, te kiꞌin ni nuu kokai kojinjin ni nikuii nikani.
\v 9 Axi nuu ja nduchi nuu ni saꞌa ja kanakau ni nuu yika kuechi, te tau ni, te skana ni. Chi guaꞌa ka kuu ja invaa nduchi nuu ni te ndiuu ni nuu koteku ni nikuii nikani, masu ja koo nduu nduchi nuu ni, te kiꞌin ni nuu kokai kojinjin ni nuu andeya.
\s Ni kaꞌan jioniꞌni Jesús ja jaꞌa in ndikachi ni ndoñuꞌu
\p
\v 10 ’Vi kondiaꞌa guaꞌa ni, te ma vi skexiko ni ndee in suchi kueli, chi kaꞌan san ja ia ka jinokuechi nuu Dios ja ka jito jin suchi kueli yaꞌa, chi siun ni ka oo ya nuu maa Tata Dios oo ndee andivi.
\v 11 Chi maa san ja kuu san Seꞌe Teyii, vaji san ja skaku niꞌnu san ñayiu ka ndoñuꞌu nuu ia Dios.
\p
\v 12 ’¿Naxa ka ndakani ini tna ni? Nuu in tee nevaꞌa in ciento ndikachi, te na ndoñuꞌu in ti, ¿a ma xndoo de kuun xiko xaꞌun kuun ti yuku yun, te kiꞌin de nunduku de kiti ni ndoñuꞌu yun?
\v 13 Su nuu ja na ndaniꞌi de ti, te kaꞌan ndaa ndija san ja kusii ini ka de jin kiti ni ndaniꞌi de yun, saa nuu kuun xiko xaꞌun kuun kiti tu ni ka ndoñuꞌu yun.
\v 14 Te suni saa ni Tata Dios, ia oo ndee andivi, chi tu kuini ya ja ndee in suchi kueli yaꞌa vi ndoñuꞌu.
\s Vi kuakaꞌnu ini ni nuu ñayiu ka skuaꞌa jin ni
\p
\v 15 ’Te nuu ja in ñayiu ka skuaꞌa jin ni saꞌa jakueꞌe siki ni, kuaꞌan ni, te kaꞌan ni nui ja masu vatuka saꞌi nuu ka oo maa ni ni jin. Te nuu ja ni onini tnoꞌo ni kaꞌan ni, te ja ni kundee ni ndaniꞌi ni jin.
\v 16 Su nuu ja tu ni onini tnoꞌo kaꞌan ni, te kana ni ndee in axi uu ka ñayiu nagua ja tnoꞌo yuꞌu uu axi uni testiu, te kokuu ndaa ja vi ndatnoꞌo ni.
\v 17 Su nuu ja tu nini tnoꞌo ka kaꞌan ñayiu yun, te kaxtnoꞌo ni nuu sava ka ñayiu ka skuaꞌa jin ni, te ñayiu yun na vi kaꞌan. Su nuu tu nini tnoꞌo ka kaꞌan ñayiu yun, te vi konevaꞌa ni jin na kuinio in ñayiu tu kandija ia Dios axi na kuinio tee xtutu xuꞌun impuestu.
\p
\v 18 ’Chi kaꞌan ndaa ndija san ja ndiꞌi ja ka juꞌni ni ñuyiu yaꞌa, te suni vi konuꞌni ndee andivi, te ndiꞌi ja ka ndajin ni ñuyiu yaꞌa, te vi ndajin ndee andivi.
\p
\v 19 ’Te suni inka jichi kaꞌan ndaa san ja nuu ja uu ni vi ndatnoꞌo tnaꞌa ni nagua kuu ja ka kuini ni nuu ñuyiu yaꞌa, te inuu vi kakan ni nuu Tata Dios, ia oo ndee andivi, te taa ya.
\v 20 Chi nuu ka ndututu uu axi uni ñayiu ka ndakakuneꞌe ña jin maa san, te vi yun oo san maꞌñu sagua nuu ka oi yun.
\p
\v 21 Yun te ni kuyatni Pedro, te jiñaꞌa de:
\p ͏―͏Jitoꞌo san, ¿nasaa jichi kuakaꞌnu ini san nuu in ñani in tnaꞌa san ja saꞌa de jakueꞌe siki san? ¿A vi ndee uja jichi? ͏―͏jiñaꞌa de.
\p
\v 22 Yun te jiñaꞌa Jesús:
\p ͏―͏Masu kaꞌan san ja uja jichi, chi guaa ndee uni xiko uxi jichi ja uja.
\s Ni kaꞌan jioniꞌni Jesús ja jaꞌa uu tee ka ndita xuꞌun
\p
\v 23 ’Te yun guaa nuu tatnuni ia Dios ndee andivi kuu inuu jin in rey. Te ni jinkondee de saꞌa de kuenta ja ka ndita tee ka jinokuechi nuu de.
\v 24 Su ni jinkondee de saꞌa de kuenta, te ni ka jinsiaꞌa in tee ndita kuaꞌa ndevaꞌa xuꞌun de.
\v 25 Su tee jinokuechi yun, chi tu nagua nevaꞌa de ja tniuyaꞌu de, te ni tatnuni rey yun ja vi xiko ña jin maa de vi ñasiꞌi de vi seꞌe de vi ndiꞌi nagua kuu ja nevaꞌa de, nagua ja junkunyaꞌu ndiꞌi ja ndita de.
\v 26 Yun te ni jinkuiin jiti tee jinokuechi yun nuu rey, te ni jikantaꞌu de jiñaꞌa de: “Jitoꞌo san, konekaꞌnu ini ni jin san, te vi oo san ja tniuyaꞌu ndiꞌi san”.
\v 27 Te rey yun, chi ni kundaꞌu ini ña de, te ni siaa ña de vi ni jakaꞌnu ini de ja ndita tee jinokuechi yun.
\v 28 Su nuu kuanoꞌo tee jinokuechi yun, te ni ka nukuntnaꞌa de jin inka tee ka jinokuechi jin de. Te tee yun, chi ndita de joo ni xuꞌun nuu maa de, te ni tnii de sukun tee yun, te ni skueꞌne ña de, te jiñaꞌa de: “Tniuyaꞌu ja ndita ron nuu rin”.
\p
\v 29 ’Su tee yun, chi ni jinkuiin jiti de nuu de, te ni jikantaꞌu de jiñaꞌa de: “Konekaꞌnu ini ni jin san, te vi oo san ja tniuyaꞌu ndiꞌi san”.
\v 30 Su tu ni kuini de, chi ni kaꞌan kuechi de, te ni tnaa ña de vekaa vi guaa ndee na tniuyaꞌu inka tee yun ja ndita de.
\v 31 Te nuu ni ka jini sava ka tee ka jinokuechi jin de, te ni ka kusuchi ndevaꞌa ini de ja siun ni kuu, te ni jaꞌankuei de, te ni ka ndakani de nuu rey yun ndiꞌi ja ni saꞌa tee yun.
\v 32 Yun te ni kana ña rey yun, te jiñaꞌa de: “Masu tee jinokuechi vaꞌa kuu ron, seꞌe tee ña kanoo. ¿Nagua kuu ruꞌun ja ni jikantaꞌu ron nuu rin, te ni jakaꞌnu ini rin ndiꞌi ja ndita ron?
\v 33 ¿A ma kuu kundaꞌu ini ron tee ka jinokuechi jin ron, nagua ni kundaꞌu ini rin jin maa ron?”, jiñaꞌa de.
\v 34 Yun te ni kiti ini ndevaꞌa rey yun, te ni tatnuni de ja ni ka jasi ña vekaa vi guaa ndee na tniuyaꞌu ndiꞌi de ja ndita de.
\p
\v 35 ’Te suni saa ni saꞌa Tata san, ia oo ndee andivi, jin ndiꞌi maa ni nuu ja ma vi kuakaꞌnu ini ndiꞌi ni jin anu ni nuu in ñani in tnaꞌa ni ja ka saꞌa ña jakueꞌe ͏―͏jiñaꞌa Jesús.
\c 19
\s Kaxtnoꞌo Jesús ja ma vi xndendoo tnaꞌa teyii jin ñasiꞌi de
\p
\v 1 Yun te nuu ni ndiꞌi ni kaꞌan Jesús tnoꞌo yaꞌa, te ni kee ya Galilea kuaꞌan ya ja ni jino ya nuu tnii Judea ja oo jioo yute Jordán.
\v 2 Te kuaꞌa ndevaꞌa ñayiu ka ndikin ña jin ya, te yun ni ndasaꞌa ya ñayiu ka kuꞌu.
\v 3 Yun te ni jinokuei tee ka kuu fariseo ja vi koto tnuni ña de jin ya, te ka jiñaꞌa de:
\p ͏―͏¿A kuu ja xndendoo tnaꞌa in tee jin ñasiꞌi de nani guaa ni kuu?
\p
\v 4 Yun te jiñaꞌa ya:
\p ͏―͏¿A tu ka kaꞌu ni nuu tutu ii naxa ni saꞌa ia Dios ndee jaxtnañuꞌu ja ni saꞌa ya teyii jin ñasiꞌi?
\p
\v 5 Te suni ni kaꞌan ya:
\p ͏―͏Yun kuu ja xndoo teyii tata de vi nana de, te nitnaꞌa de jin ñasiꞌi de, te ndi nduu de vi kokuu invaa ni ka ñayiu.
\v 6 Yun kuu ja masu uu ka kuu, chi invaa ni ka ñayiu. Te tu na tniuu in tee ja saꞌa siin de nagua ni xtnitnaꞌa ia Dios ͏―͏jiñaꞌa ya.
\p
\v 7 Yun te ka jikan tnoꞌo ña tee yun:
\p ͏―͏¿Su nau ja ni tatnuni Moisés ja vi kuñaꞌa teyii in tutu nuu ñasiꞌi de ja vi xndendoo tnaꞌa de, te ndoo ña?
\p
\v 8 Yun te jiñaꞌa Jesús:
\p ͏―͏Vi ja inu ndee ini anu ni, guaa ni jandetu Moisés ja vi xndendoo tnaꞌa ni jin ñasiꞌi ni. Su ndee jaxtnañuꞌu, chi masu saa ni kuu.
\v 9 Su sein, chi kaꞌan san ja nani kuu teyii ja xndendoo tnaꞌa de jin ñasiꞌi de ja masu jini neꞌe ña ña jin de, te ndakuaka tnaꞌa de jin inka ñaꞌa, te skindee de ña. Te na in ndakuaka tnaꞌa jin ñaꞌa ni ndoo yun, te suni skindee ña yii xtnañuꞌu ña.
\p
\v 10 Yun te ka jiñaꞌa tee ka skuaꞌa jin ya:
\p ͏―͏Nuu ja siun kaa ja ma kuu xndendoo tnaꞌa teyii jin ñasiꞌi de, vi guaꞌa ka kuu ja ma kuaka tnaꞌa ñayiu.
\p
\v 11 Su yun te jiñaꞌa Jesús:
\p ͏―͏Masu ndiꞌi ni vi jinkuiꞌnu ini tnoꞌo yaꞌa, chi nani ñayiu ka niꞌi nuu Dios ja vi jinkuiꞌnu ini.
\v 12 Su sava tee, chi saa ni kaku maa de ja ma kuu tnandaꞌa de. Te sava de, chi maa ñayiu ni ka saꞌa ja ma kuu vi tnandaꞌa de. Te sava de, chi tu ka kuini maa de ja vi tnandaꞌa de, nagua ja kuu vi kunukuechi guaꞌa de nuu tatnuni ia Dios. Na in kuini ja kuantaꞌu tnoꞌo yaꞌa, te na kuantaꞌui ͏―͏jiñaꞌa ya.
\s Ni jikantaꞌu Jesús ja jaꞌa suchi kueli
\p
\v 13 Yun te ni ka junsiaꞌa ñayiu suchi kueli nuu Jesús, nagua ja sonee ya ndaꞌa ya siki, te na ndakuatu ya ja jaꞌi. Su ni ka kuxeen tee ka skuaꞌa jin ya nuu ñayiu ka junsiaꞌa suchi kueli yun.
\p
\v 14 Su jiñaꞌa Jesús:
\p ͏―͏Vi kuandetu ni na kikuei maa suchi kueli jian nuu san, te ma vi kasi niꞌnu ni ja kikuei, chi nuu tatnuni ia Dios ndee andivi kuu nuu vi koo ñayiu ka kuu na kuinio suchi kueli yaꞌa ͏―͏jiñaꞌa ya.
\p
\v 15 Te ni sonee ya ndaꞌa ya siki suchi kueli yun ja ni jikantaꞌu ya ja jaꞌi, te ni kee ya kuaꞌan ya.
\s Ka ndatnoꞌo in tee kuika jin Jesús
\p
\v 16 Yun te ni jino in tee kuechi nuu oo ya, te jiñaꞌa de:
\p ͏―͏Tee guaꞌa kuu ni, Mastru. ¿Nagua kuu jaguaꞌa saꞌa san ja koteku san nikuii nikani?
\p
\v 17 Te jiñaꞌa Jesús:
\p ͏―͏¿Nau ja xnani ña ni tee guaꞌa? Te tu na tee guaꞌa oo, chi maintnoꞌo Dios kuu ia guaꞌa. Su nuu ja kuini ni ja koteku ni nikuii nikani, te kuantnoꞌo ni tnoꞌo tatnuni ia Dios ͏―͏jiñaꞌa ya.
\p
\v 18 Te jiñaꞌa de:
\p ͏―͏¿Ndeja kuu?
\p Yun te jiñaꞌa Jesús:
\p ͏―͏Ma kaꞌni ni ndiyi. Ma koskindee tnaꞌa ni. Ma suꞌu ni. Ma kaꞌan tnoꞌo ni siki ñayiu.
\v 19 Te kuanyuꞌu kuandetu ni nuu tata ni vi nuu nana ni, te kaꞌan too ni in ñani in tnaꞌa ni nagua kutoo ni maa ni.
\p
\v 20 Yun te jiñaꞌa tee kuechi yun:
\p ͏―͏Ndiꞌi yaꞌa skunkuu san ndee lule san. ¿Nagua kuu ka ja jaꞌni ña jin san?
\p
\v 21 Yun te jiñaꞌa Jesús:
\p ͏―͏Nuu ja kuini ni ja kokuu ni tee ndaa, kuaꞌan ni te xiko ni ndiꞌi ja nevaꞌa ni, te kuñaꞌa ni nuu ñayiu ka kundaꞌu, chi saa te konevaꞌa kuaꞌa ni ndee andivi. Yun te saa kii ni, te kondikin ña ni ͏―͏jiñaꞌa ya.
\p
\v 22 Te nuu ni jini soꞌo tee kuechi yun ja siun ni kaꞌan Jesús, te ni kusuchi ndevaꞌa ini de kuaꞌan de, chi tee kuika ndevaꞌa kuu de.
\p
\v 23 Yun te jiñaꞌa Jesús nuu tee ka skuaꞌa jin ya:
\p ͏―͏Kaꞌan ndaa ndija san ja vijin ndevaꞌa kuu ja kiuu in tee kuika nuu tatnuni ia Dios ndee andivi.
\v 24 Te kaꞌan tuku san inka jichi ja ñama ka kiuu in cameyu yau in yiki tiku, saa ja kiuu in ñayiu kuika nuu tatnuni ia Dios.
\p
\v 25 Te nuu ni ka onini tee ka skuaꞌa jin ya, te ni ka saꞌu kuii kuiti ini de, te ka kachi de:
\p ͏―͏¿Na in kuu ja kaku niꞌnu nuu saa?
\p
\v 26 Te ni ndiaꞌa ña Jesús, te jiñaꞌa ya:
\p ͏―͏Ja nuu ñayiu ñuyiu yaꞌa, chi vijin kuu, su ja nuu ia Dios, chi ndiꞌi ni ja kuu saꞌa ya.
\p
\v 27 Yun te jiñaꞌa Pedro:
\p ͏―͏Su sein, chi vi ni ka xndoo san ndiꞌi ja ka nevaꞌa san, te ka ndikin ña san, te ¿nagua kuu ja vi niꞌi san?
\p
\v 28 Te jiñaꞌa Jesús:
\p ͏―͏Kaꞌan ndaa san ja nuu kenta kiuu ja nduu jaa ñuyiu yaꞌa, te nukoo maa san ja kuu san Seꞌe Teyii nuu yeꞌe tajan nuu mesa ja tatnuni san, te suni vi jinkoo maa ni ja ka ndikin ña ni jin san nuu ndi uxi uu mesa, te vi kaꞌnde ni kuechi ndi uxi uu tatatnoꞌo Israel.
\v 29 Te ndiꞌi ñayiu ja ka xndendoi veꞌi a ñani a kuaꞌi a tatai a nanai a ñasiꞌi a seꞌi axi ñuꞌi ja jaꞌa sein, te vi ndaniꞌi in ciento jichi kuaꞌa ka, te suni vi niꞌi ja vi kotekui nikuii nikani.
\v 30 Su kuaꞌa ñayiu ka kuu naꞌnu vitna vi nduu lulei, te kuaꞌa ñayiu ka kuu lule vitna vi nduu naꞌnui ͏―͏jiñaꞌa ya.
\c 20
\s Ni kaꞌan jioniꞌni Jesús ja jaꞌa tee ka satniuu nuu uva
\p
\v 1 Te jiñaꞌa Jesús:
\p ͏―͏Nuu tatnuni ia Dios ndee andivi kuu inuu jin in tee kuu lamu ja jitu de nuu ñuꞌu. Te neꞌe ndevaꞌa ni kee de kuaꞌan de nduku de ñayiu ja vi satniuu nuu uva de.
\v 2 Te ni ka ndatnoꞌo de jin tee vi satniuu yun ja tniuyaꞌu de nagua yaꞌu in kiuu. Te ni tetniuu ña de kuaꞌankuei tee yun vi satniuu de nuu uva de.
\v 3 Yun te ni kee tuku de kuaꞌan de nuu ka iin neꞌe, te ni jini de tee ka oo uun nuu yaꞌu yun.
\v 4 Te jiñaꞌa de: “Suni kuaꞌankuei maa ni vi satniuu ni nuu uva san, te tniuyaꞌu san yaꞌu ndaa”, jiñaꞌa de, te kuaꞌankuei tee yun.
\v 5 Yun te ni kee tuku de nuu sau nduu, te inka jichi nuu ka uni ja ñini, te inuu ni ni saꞌa de jin sava tee yun.
\v 6 Te nuu ka uꞌun ja ñini, te ni jaꞌan tuku de nuu yaꞌu yun, te ni jini de ka oo tuku tee tu na tniuu ka saꞌa, te jiñaꞌa de: “¿Nau ja vini nduu ni ka oo ni yaꞌa, tu na tniuu ka saꞌa ni?”
\v 7 Te ka jiñaꞌa tee yun: “Saa, chi tu na in tatu ña jin san ja vi satniuu san”. Yun te jiñaꞌa de: “Suni kuaꞌankuei ni vi satniuu ni nuu uva san, te vi niꞌi ni yaꞌu ndaa”, jiñaꞌa de.
\p
\v 8 ’Te nuu ni kunee, te jiñaꞌa tee kuu lamu yun nuu tee yindaꞌa tee ka satniuu yun: “Ndakana ni tee ka satniuu jian, te tniuyaꞌu ni de. Jinkondee ni xna ka tee ni kiukuei sandiꞌi, te xndiꞌi ni jin tee ni kiukuei xtnañuꞌu”, jiñaꞌa de.
\v 9 Yun te ni jinokuei tee ni kiukuei saa ka uꞌun ni ka yun, te vi ni ka niꞌi ndiꞌi de nagua yaꞌu in kiuu.
\v 10 Te sandiꞌi saa ni jinokuei tee ni kiukuei xtnañuꞌu yun, te ni ka kaꞌan de ja kuaꞌa ka vi niꞌi de, su ni ka niꞌi in in de nagua yaꞌu ja kuu in kiuu.
\v 11 Te nuu ni ka niꞌi de xuꞌun de, te ni ka kejaꞌa de ka kaꞌan kuechi de siki tee kuu lamu yun.
\v 12 Te ka jiñaꞌa de: “Tee ni kiukuei sandiꞌi yaꞌa vi invaa in tnoꞌo ni ore ni ka satniuu de, te inuu ni tniuyaꞌu ni de jin in in sein ndaꞌu ja ni ka jandee ini san ni ka inee san ni nduu ni nduu nuu kaꞌni”, ka jiñaꞌa de.
\v 13 Yun te ni kaꞌan lamu yun nuu in tee yun: “Amigo, tu na in jakueꞌe saꞌa ña san jin ni. ¿A masu ni ka ndatnoꞌo nagua yaꞌu in kiuu?
\v 14 Tnii ni nagua kuu yaꞌu ni, te kuaꞌan ni, chi kuini san ja inuu ni tniuyaꞌu san tee ni kiukuei kuee jin maa ni.
\v 15 ¿Axi ma kuu saꞌa san nagua kuini maa san jin xuꞌun san? ¿A kukuasun ini ni ja tee vaꞌa ini kuu san?” jiñaꞌa de.
\v 16 Te yun guaa ñayiu xtnañuꞌu vitna vi kokui jasandiꞌi, te ñayiu sandiꞌi vi nduu ñayiu xtnañuꞌu. Chi kuaꞌa ñayiu kana ia Dios, su joo ni ñayiu ndakaji ya ͏―͏jiñaꞌa Jesús.
\s Ni kaxtnoꞌo tuku Jesús inka jichi ja kuu ya te ndateku ya
\p
\v 17 Te nuu mandakuei Jesús maa Jerusalén, te ni keneꞌe siin ya ndi uxi uu tee ka skuaꞌa jin ya nuu ichi yun, te jiñaꞌa ya:
\p
\v 18 ͏―͏Vitna ja mandakueio Jerusalén, te vi xtuu ña ñayiu jin sein ja kuu san Seꞌe Teyii nuu ndaꞌa tee ka kuu nijaꞌnu nuu sutu vi nuu tee ka kaxtnoꞌo Ley Moisés, te vi kaꞌan de ja na kuu san.
\v 19 Te vi ndasiaꞌa ña de ndaꞌa tee inka ñuu, nuu vi koskindee ña de, vi vi kani ña de, te vi katakaa ña de nuu ndaꞌa cruz. Su nuu uni kiuu, te ndateku san ͏―͏jiñaꞌa ya.
\s Ni jikan nana Jacobo vi Juan in jandiuxi nuu Jesús
\p
\v 20 Yun te ni jino ñasiꞌi Zebedeo jin nduu seyii ña, te ni ka jinkuiin jiti ña nuu Jesús, te ni jikan ña in jandiuxi nuu ya.
\v 21 Te jiñaꞌa ya:
\p ͏―͏¿Nagua kuini ni?
\p Yun te jiñaꞌa ña:
\p ͏―͏Kuandetu ni joo kiuu tatnuni ni ja na vi jinkoo nduu seyii san jin ni, in ndaꞌa kuaꞌa ni, te inkai ndaꞌa satni ni.
\p
\v 22 Yun te jiñaꞌa Jesús:
\p ͏―͏Tu ka jini ni nagua kuu ja ka jikan ni. ¿A kuu vi koꞌo ni nuu vasu ja koꞌo san ja kuu tnundoꞌo xeen ja tnaꞌa san? ¿Te a kuu vi kuandute ni jin tnundoꞌo nagua kii siki san? ͏―͏jiñaꞌa ya.
\p ͏―͏Kuu ͏―͏ka jiñaꞌa de.
\p
\v 23 Yun te jiñaꞌa ya:
\p ͏―͏Ja ndaa ja kuu vi koꞌo ni nuu vasu ja jiꞌi san, te vi kuandute ni jin tnundoꞌo nagua ni jandute san, su ja vi jinkoo ni ndaꞌa kuaꞌa san vi ndaꞌa satni san, chi masu maa san kuu ja taa, chi ja ni saꞌa tuaꞌa maa Tata Dios na ñayiu ka kuu ja vi niꞌi ͏―͏jiñaꞌa ya.
\p
\v 24 Su nuu ni ka jini uxi ka tee ka skuaꞌa jin ya tnoꞌo yaꞌa, te ni ka kiti ini de nuu nduu ñani yun.
\v 25 Yun te ni ndakana ña Jesús, te jiñaꞌa ya:
\p ͏―͏Ja ka jini maa ni ja tee ka tatnuni nuu sava ka ñuu, chi ka tatnuni xeen de nuu ñayiu ñuu de. Te tee ka kuu nijaꞌnu ka nuu sava ñayiu, chi ka xtaku niꞌi de tniuu nagua ka kuini maa de.
\v 26 Su neꞌu maa ni, chi masu saa kokuu, chi na in kaꞌan ja kokuu kaꞌnu neꞌu ni, te kuini ja kunukuechi nuu sava ka ni.
\v 27 Te na in kaꞌan ja kokuu ñayiu kukaꞌnu neꞌu ni, te kuini ja kokunukuechi nuu ni.
\v 28 Te suni saa ni sein ja kuu san Seꞌe Teyii, chi masu vaji san ja vi kunukuechi ñayiu nuu san, chi vaji san ja kunukuechi san nuu ñayiu, te soko san maa san ja junkuꞌun yaꞌu nagua ja kuaꞌa ñayiu ndatau san nuu jakueꞌe ͏―͏jiñaꞌa ya.
\s Ni ndasaꞌa Jesús uu tee ka kuꞌu nuu
\p
\v 29 Te nuu ni ndekuei ya ñuu Jericó, te kuaꞌa ndevaꞌa ñayiu ka ndikin ña jin ya.
\v 30 Te yuꞌu ichi yun ka nukoo uu tee ka kuꞌu nduchi nuu. Te nuu ni ka onini de ja yaꞌa Jesús, te ni ka kana jaa de:
\p ͏―͏Jitoꞌo san, ndikin tata ndee rey David, kundaꞌu ini ña ni jin san ͏―͏ka jiñaꞌa de.
\p
\v 31 Te ni ka kuxeen ñayiu yun nagua ja na vi kasi yuꞌu de. Su saa suaꞌa ni ka kana jaa ka de, ka jiñaꞌa de:
\p ͏―͏Jitoꞌo san, Seꞌe ndee David, kundaꞌu ini ña ni jin san.
\p
\v 32 Yun te ni jinkuiin Jesús, te ni kana ña ya, te ni jikan tnoꞌo ña ya:
\p ͏―͏¿Nagua ka kuini ni ja saꞌa san jin ni?
\p
\v 33 Te ka jiñaꞌa de:
\p ͏―͏Jitoꞌo san, ka kuini san ja na vi ndanune nduchi nuu san.
\p
\v 34 Yun te ni kundaꞌu ini ña Jesús, te ni keꞌe ya nduchi nuu de, te vi ore saa ni ka ndanune nduchi nuu nduu de, te ni ka jata ndikin ña de jin ya kuaꞌankuei de.
\c 21
\s Ni ndiuu Jesús na kuinio in rey ja ni kundee maa Jerusalén
\p
\v 1 Te nuu ni ka kuyatni Jesús Jerusalén, te ni jinokuei ya ñuu Betfagé yatni yuku nani Olivos, te ni tetniuu ya uu tee ka skuaꞌa jin ya.
\v 2 Te jiñaꞌa ya:
\p ͏―͏Kuaꞌankuei ni ñuu luluu ja kaa ichi nuu ni suaꞌa, te yun vi junkuꞌun ni in mentu siꞌi nuꞌni ti jin in mentu luluu, te vi ndajin ni ti, te kikuei ni jin ti.
\v 3 Te nuu na in kaꞌan, te vi kuñaꞌa ni suaꞌa: “Maa Jitoꞌo jiniuꞌu ti, su vini ndatetniuu ya ti” vi kuñaꞌa ni ͏―͏jiñaꞌa ya.
\p
\v 4 Te saa ni kuu ndiꞌi yaꞌa, nagua skunkuu tnoꞌo ni kaꞌan tee ni ndakani tnoꞌo maa Dios ndee janaꞌa nuu tee de nuu tutu ii:
\q
\v 5 Vi kuñaꞌa ni nuu ñayiu ñuu Sión:
\q “Vi kondiaꞌa, chi yaꞌa vaji ndaꞌu vaji kee rey ron,
\q yoso de in mentu, in mentu luluu,
\q seꞌe mentu siꞌi kiti jiso”.
\p
\v 6 Yun te ni jaꞌankuei tee ka skuaꞌa jin ya, te ni ka saꞌa de nagua ni tatnuni ya.
\v 7 Ni kekuei de jin mentu siꞌi yun vi seꞌe ti, te ni ka sonee de saꞌun de yata ti, te ni ka koso Jesús ti.
\v 8 Te ka oo kuaꞌa ndevaꞌa ñayiu yun, te savai ka skai saꞌuin ini ichi yun, te savai ka jaꞌnde ndaꞌa yutnu kuii yun, te ka tanduei ini ichi yun.
\v 9 Te ñayiu ka yoxnoꞌo vi ñayiu ka intandikin ka kana jai:
\p ͏―͏¡Kaꞌnu kuu maa ni, ndikin tata ndee David! ¡Na taꞌu na ndetu ia vaji jin jakaꞌnu maa Jitoꞌo Dios ja kotatnuni ya! Kaꞌnu kuu maa ni ja vaji ni ndee sukun.\fig Triumphal Entry|48Cn01783B.tif|col|||Yoso Jesús in mentu ja mandiuu ya Jerusalén|21.9\fig*
\p
\v 10 Te nuu ni kiuu ya maa Jerusalén, te ndiꞌi ñayiu ñuu yun ni ka kuvaa, te ni ka jikan tnoꞌo tnaꞌi:
\p ͏―͏¿Na in kuu tee yaꞌa?
\p
\v 11 Te ka jiñaꞌa sava ñayiu:
\p ͏―͏Tee yaꞌa kuu Jesús, tee ndakani tnoꞌo maa ia Dios, tee ñuu Nazaret ja tnii Galilea ͏―͏ka jiñaꞌi.
\s Ni ndasavii Jesús maa veñuꞌu kaꞌnu
\p
\v 12 Te ni kiuu Jesús nuu veñuꞌu maa ia Dios, te ni keneꞌe ya ndiꞌi ñayiu ka xiko vi ñayiu ka kiꞌin nuu veñuꞌu yun, te ni xndonso ya mesa ñayiu ka sama xuꞌun vi tei nuu ka nukoo ñayiu ka xiko sata.
\v 13 Te jiñaꞌa ya:
\p ͏―͏Yoso nuu tutu ii: “Veꞌe rin, chi veꞌe nuu ka ndakuatu ñayiu konani”, kachi ia Dios. Su maa ni, chi ka saꞌa ni na kuinio in yau kava kuiꞌna ͏―͏jiñaꞌa ya.
\p
\v 14 Yun te ni jinokuei ñayiu ka ndesi nduchi nuu vi ñayiu ka kuꞌu siꞌin nuu oo ya veñuꞌu yun, te ni ndasaꞌa ña ya.
\v 15 Su nuu ni ka jini tee ka kuu nijaꞌnu nuu sutu vi tee ka kaxtnoꞌo Ley Moisés, ndiꞌi javii javaꞌa saꞌa ya, vi ja ka kana suchi kueli nuu veñuꞌu yun, ka jiñaꞌi: “¡Kaꞌnu kuu maa ni, ndikin tata ndee David!”, te ni ka kiti ini de.
\p
\v 16 Te ka jiñaꞌa de nuu ya:
\p ͏―͏¿A nini ni ja ka kaꞌan suchi kueli yun?
\p Te jiñaꞌa Jesús:
\p ͏―͏Nini san. ¿Su a tu ka kaꞌu saꞌun maa ni nuu tutu ii nuu kaꞌan suaꞌa: “Ni saꞌa vaꞌa ni yuꞌu suchi kueli vi yuꞌu suchi ka jaxin ja vi katai yaa ja ka ndakuantaꞌui nuu ni”?, kachi tutu ii ͏―͏jiñaꞌa ya.
\p
\v 17 Yun te ni xndoo ña ya, te ni kee ya kuaꞌan ya ñuu Betania, te yun ni ndoo ya jakuaa yun.
\s Ni xtau tniaꞌa Jesús tnu tichi iuu
\p
\v 18 Te nuu matuu inka kiuu, te kuanoꞌo ya maa ñuu Jerusalén. Yun te ni kokin ya.
\v 19 Te ni jini ya in tnu tichi iuu ja oo yatni yuꞌu ichi yun, te ni jaꞌan ya nuu tnu, te tu nagua ni niꞌi saꞌun ya, chi nani ndaꞌa kuii tnu ka oo. Te jiñaꞌa ya nuu tnu tichi iuu yun:
\p ͏―͏Vini in ka kiti vixin ma kuun nuu ron.
\p Te vi ore saa ni yichi tnu tichi iuu yun.
\v 20 Te ni ka jini tee ka skuaꞌa jin ya ja siun ni kuu, te ni ka sau kuii ini de, te ni ka jikan tnoꞌo ña de jin ya:
\p ͏―͏¿Naxa ni saꞌa ni ja vi ñama kuiti ni yichi tnu tichi iuu yaꞌa? ͏―͏ka jiñaꞌa de.
\p
\v 21 Te jiñaꞌa Jesús:
\p ͏―͏Kaꞌan ndaa ndija san ja nuu ja vi kandija ni, te ma vi ndakani ini ni a saa axi ñaꞌa, te masu maintnoꞌo siki tnu tichi iuu yaꞌa kuu vi saꞌa ni, chi suni nuu ja vi kuñaꞌa ni nuu tinduu yaꞌa: “Kujioo te makee ndee nuu ndute mar yun”, te vi saa kokuu.
\v 22 Chi ndiꞌi nagua ka jikan ni nuu ia Dios nuu ka ndakuatu ni, nuu ja ka kandija ni, te ndiꞌi vi niꞌi ni ͏―͏jiñaꞌa ya.
\s Ndiso Jesús in tniuu kaꞌnu
\p
\v 23 Yun te ni ndiuu Jesús nuu oo veñuꞌu. Te nini kaxtnoꞌo ya tnoꞌo ia Dios nuu ñayiu, te ni jinokuei tee ka kuu nijaꞌnu nuu sutu vi tee ka kuu nijaꞌnu ñuu yun nuu oo ya, te ka jiñaꞌa de:
\p ͏―͏¿Na in tatnuni ja saꞌa ni tniuu yaꞌa, axi na in ni chitniuu ña ja saꞌa ni yaꞌa? ͏―͏ka jiñaꞌa de.
\p
\v 24 Te jiñaꞌa Jesús:
\p ͏―͏Suni sein na kakan tnoꞌo ña san in tnoꞌo jin ni. Te nuu ja vi kaꞌan ni, te suni kaꞌan san na in tatnuni ja saꞌa san tniuu yaꞌa.
\v 25 ¿Na in ni tatnuni ja oskuandute Juan? ¿A maa ia Dios oo ndee andivi, axi ñayiu ñuyiu yaꞌa? ͏―͏jiñaꞌa ya.
\p Yun te ni ka jinkondee de ka tee tnaꞌa de, te ka kaꞌan de:
\p ͏―͏Nuu ja vi kuñaꞌo ja ia Dios ni tatnuni, te kachi de: “¿Te nau ja tu ni ka kandija ni nuu saa?”
\v 26 Te nuu ja na vi kuñaꞌo ja ñayiu ñuyiu ni ka tatnuni, te ka yuꞌo ñayiu ñuo ja vi kiti ini nuo, chi ndiꞌi ka kandija ja Juan, chi tee ni ondakani tnoꞌo ia Dios ni okuu de ͏―͏ka kachi de.
\p
\v 27 Te ka jiñaꞌa de nuu Jesús:
\p ͏―͏Tu ka jini san.
\p Te jiñaꞌa ya:
\p ͏―͏Nuu saa te suni sein ma kaxtnoꞌo san na in tatnuni ja saꞌa san tniuu yaꞌa ͏―͏jiñaꞌa ya.
\s Ni kaꞌan jioniꞌni Jesús ja jaꞌa uu seyii
\p
\v 28 Yun te ni jikan tnoꞌo ña Jesús:
\p ͏―͏¿Naxa ka kachi tna ni? Oo in tee nevaꞌa uu seyii de, te ni jino de nuu seꞌe xtnañuꞌu de, te jiñaꞌa de: “Kuaꞌan vitna, vi seyii, te satniuu ron nuu uva rin”.
\v 29 Te jiñaꞌa seyii de yun: “Tu kaꞌan san kiꞌin san”, jiñaꞌi. Su nuu kuee ka, te ni ndatnaꞌu ini, te kuaꞌin.
\v 30 Yun te ni jino de nuu inka seyii de yun, te inuu ni ni kaꞌan de jin suchi yun. Te jiñaꞌi: “Vatuka, vi jitoꞌo san, kiꞌin san”, jiñaꞌi. Su tu ni jaꞌin.
\v 31 ¿Te ndee suchi yaꞌa ni saꞌa nagua kuini tatai? ͏―͏jiñaꞌa ya.
\p Te ka jiñaꞌa tee yun:
\p ͏―͏Suchi xtnañuꞌu yun.
\p Yun te jiñaꞌa Jesús:
\p ͏―͏Kaꞌan ndaa ndija san ja tee ka xtutu xuꞌun impuestu vi ñasiꞌi ka xiko maa, ka kuu ja kiukuei xna ka nuu tatnuni ia Dios saa in in maa ni.
\v 32 Chi ni kii Juan nuu maa ni, te ni kaxtnoꞌo de ichi ndaa, nagua kuini ia Dios, te tu ni ka kandija ni. Su tee ka xtutu xuꞌun impuestu vi ñaꞌa ka xiko maa, chi ni ka kandija. Su maa ni, chi visi ka ndiaꞌa ni yaꞌa, te tu ka ndatnaꞌu ini ni ja naxa vi kandija ni.
\s Ni kaꞌan jioniꞌi Jesús ja jaꞌa tee kueꞌe ndevaꞌa
\p
\v 33 ’Vi konini ni na kaꞌan san inka tnoꞌo jioniꞌi. Ni oo in tee nevaꞌa ñundeꞌi, te ni xtee de tnu uva de, te ni jasi de tnu vi ni savaꞌa de in nuu kokuꞌni de nduxi uva de, te ni saꞌa de in veꞌe sukun nuu vi koxnee sukun ñayiu, nagua kuu vi kokotoi ndiꞌi ja nevaꞌa de, te ni jiñaꞌa nuu de ñundeꞌi de nuu sava tee ja vi kokutu de, te vi tniuyaꞌu de ñundeꞌi yun, te ni kee de kuaꞌan jika de.
\v 34 Te nuu ni kuyatni kiuu ja ndututu uva yun, te ni tetniuu de tee ka jinokuechi nuu de ja vi nukiꞌin tee yun uva ja ndaniꞌi maa de nuu tee ka jitu ñundeꞌi yun.
\v 35 Su tee ka jitu ñundeꞌi yun, chi ni ka tnii de tee ka jinokuechi yun, te in de ni ka kani de, te inka de ni ka jaꞌni de, te inka de ni ka kuun ña de yuu.
\v 36 Yun te ni tetniuu tuku de kuaꞌa ka tee ka jinokuechi nuu de saa jaxtnañuꞌu, te inuu ni ka saꞌa ña de.
\p
\v 37 ’Te sandiꞌi, te ni tetniuu de seꞌe de, chi ni ndakani ini de: “Vi konee yiñuꞌu de nuu seyio”.
\v 38 Su tee ka jitu nuu ñundeꞌi yun, chi nuu ni ka jini de seyii tee xiin uva yun, te ni ka ndatnoꞌo tnaꞌa de: “Suchi yaꞌa kuu suchi saꞌa jajin uva yaꞌa. Na kiꞌinkueio te vi kaꞌnio jin, te na vi saꞌa jajin mao uva yaꞌa”, ka kachi de.
\v 39 Te ni ka kakuiko ña de jin, te ni ka keneꞌe ña de yuꞌu nuu oo uva yun, te ni ka jaꞌni ña de ͏―͏jiñaꞌa ya.
\p
\v 40 Yun te jikan tnoꞌo ña ya:
\p ͏―͏Te nuu na ndii maa jitoꞌo uva yun, ¿naxa saꞌa ña de jin tee ka jitu yun? ͏―͏jiñaꞌa ya.
\p
\v 41 Yun te ka jiñaꞌa de:
\p ͏―͏Ni ma kundaꞌu ini ña de, chi kaꞌni ña de jin tee kueꞌe ndevaꞌa yun, te kuñaꞌa nuu de ñundeꞌi de yun nuu sava ka tee ja vi kutu de, te vi ndakuñaꞌa de uva ja kokuu kuenta maa de, nagua yoo kee maa ti ͏―͏ka jiñaꞌa de.
\p
\v 42 Te jiñaꞌa Jesús:
\p ͏―͏¿A tu ka kaꞌu saꞌun ni nuu tutu ii nuu kaꞌan suaꞌa:
\q Kava ja ni ka skexiko tee ka saꞌa veꞌe,
\q ni nduu kava kaꞌnu ja yituu skina veꞌe,
\q te maa Jitoꞌo Dios ni saꞌa yun,
\q te vi ka saꞌu kuii kuiti inio ka ndiaꞌo?
\m Kachi tutu ii.
\p
\v 43 ’Te yun guaa kaꞌan san ja ndakindee ia Dios nuu tatnuni ya nuu ni, te kuñaꞌa ya nuu ñayiu ja vi satniui nagua kuini maa ya.
\v 44 Te na ñayiu kanakau siki kava yun, te vi kuechi kueli. Te na ñayiu xiin siki kanakau kava yun, te vi saꞌa yuchi ña ͏―͏jiñaꞌa Jesús.
\p
\v 45 Te nuu ka onini tee ka kuu nijaꞌnu nuu sutu vi tee ka kuu fariseo ja kaꞌan jioniꞌi ya, te ni ka jinkuiꞌnu ini de ja siki maa de kaꞌan ya.
\v 46 Su nuu ni ka nduku de naxa vi kakuiko ña de, te ni ka yuꞌu de ja vi kiti ini ñayiu ñuu nuu de, chi ka kandijai ja in tee ndakani tnoꞌo maa ia Dios kuu ya.
\c 22
\s Ni kaꞌan jioniꞌni Jesús ja jaꞌa viko tnandaꞌa
\p
\v 1 Yun te ni kaꞌan tuku Jesús inka jichi tnoꞌo jioniꞌni, te jiñaꞌa ya:
\p
\v 2 ͏―͏Nuu tatnuni ia Dios ndee andivi kuu inuu jin in rey ja ni saꞌa de in viko ja tnandaꞌa seyii de.
\v 3 Te ni tetniuu de tee ka jinokuechi nuu de ja vi junkuaka de ñayiu ni kana maa de ja vi koo nuu viko yun, su tu ni ka kuini ñayiu yun ja kiꞌinkuei.
\v 4 Yun te ni tetniuu tuku de sava ka tee ka jinokuechi nuu de, te jiñaꞌa de: “Kuaꞌankuei te vi kuñaꞌa ron nuu ñayiu ni ka kana rin ja vi koo nuu viko yaꞌa: Neꞌekuei ni, chi ja ni savaꞌa san ndei, te ni tatnuni san ni ka jaꞌni isndiki vi kiti inu ndatnu ka, te ndiꞌi ja oo tuaꞌa. Te yun guaa neꞌekuei ni viko tnandaꞌa yaꞌa, vi kuñaꞌa ron”, jiñaꞌa de.
\v 5 Su tu ni ka chikuenta ña ñayiu yun. Te savai kuaꞌan nuu jitui vi savai kuaꞌan nuu xikoi.
\v 6 Te sava kai, ni ka kakuiko ña jin tee ka jinokuechi yun, te ndevaꞌa ndetnuni ni ka saꞌa ñai vi ndee ni ka jaꞌni ñai.
\v 7 Su nuu ni jini tee kuu rey yun, te ni kiti ini ndevaꞌa de. Te ni tetniuu de soldado de ja ni ka jaꞌni de ñayiu ka jaꞌni ndiyi yun vi ni ka teñuꞌu de ñuu yun.
\v 8 Yun te jiñaꞌa de nuu tee ka jinokuechi nuu de: “Vi ja ndaa ja ndiꞌi ja oo tuaꞌa ja koo viko tnandaꞌa yaꞌa, su tu ka oo tu ka ndaa ñayiu ni kana rin yun ja kikuei.
\v 9 Su kuaꞌankuei taka ichi naꞌnu, te vi kana ron nani kuu ni ñayiu vi jinkuntnaꞌa jin ron na kikuei viko tnandaꞌa yaꞌa”, jiñaꞌa de.
\v 10 Yun te ni kekuei tee ka jinokuechi yun kuaꞌankuei de taka ichi, te ni ka xtutu de ndiꞌi ñayiu vaꞌa vi ñayiu kueꞌe ja ni ka jinkuntnaꞌa jin de, te ni ka chitu ñayiu veꞌe viko yun.
\p
\v 11 ’Yun te ni ndiuu tee kuu rey yun ja kondiaꞌa de ñayiu ka oo viko yun, te ni jini de in tee ja tu niꞌnu de saꞌun viko tnandaꞌa yun.
\v 12 Te jiñaꞌa de: “Amigo, ¿naxa ni kiuu ni yaꞌa ja tu na saꞌun viko tnandaꞌa niꞌnu ni?”, jiñaꞌa de. Te tu ni kaꞌan saꞌun ni tee yun.
\v 13 Yun te jiñaꞌa tee kuu rey yun nuu tee ka jinokuechi yun: “Vi kuꞌni ndaꞌa de vi siꞌin de, te vi siaꞌa de ndee yeꞌe nuu nee yun, te yun na kondaꞌi kokana maa de vi na ndakaꞌñi noꞌo de”, jiñaꞌa rey.
\v 14 Chi kuaꞌa ñayiu kana ia Dios, su joo ni ñayiu kaji ya ͏―͏jiñaꞌa Jesús.
\s Ni ka jikan tnoꞌo de Jesús ja jaꞌa xuꞌun impuestu
\p
\v 15 Yun te kuaꞌankuei tee ka kuu fariseo yun, te ni ka ndatnoꞌo tnaꞌa de naxa vi saꞌa de ja kanakau Jesús jin tnoꞌo kaꞌan ya ja vi xtavi kuechi ña de.
\v 16 Te ni ka tetniuu de tee ka skuaꞌa jin de vi tee ka yinduu nuu Herodes, te ka jiñaꞌa tee yun nuu Jesús:
\p ͏―͏Mastru, ka jini san ja tee kaꞌan ndaa kuu ni, chi kaxtnoꞌo ndaa ni ichi ia Dios, te tu ndiꞌni ni nagua ka kaꞌan ñayiu, chi tu ndiaꞌa ni naxa ka oo ka ndaa ñayiu, chi inuu ni kuu ndiꞌi ñayiu nuu maa ni.
\v 17 Te na kachi tna ni, ¿a vatuka kuu ja vi kuñaꞌa san xuꞌun impuestu nuu César, tee tatnuni ñuu Roma, axi ñaꞌa? ͏―͏ka jiñaꞌa de.
\p
\v 18 Su Jesús, chi ja ni jini ya ja masu ka ndakani vaꞌa ini de, te jiñaꞌa ya:
\p ͏―͏Seꞌe ndijani ini, ¿nau ja ka kiꞌin vijin ña ni?
\v 19 Vi xneꞌe ni in xuꞌun ja jinkunyaꞌu ja impuestu ͏―͏jiñaꞌa ya.
\p Te ni ka jiñaꞌa de in xuꞌun kaa nuu ya.\fig denarii|49HK00166B.TIF|col|||Yaꞌa ni okuu xuꞌun kaa nani denario|22.19\fig*
\v 20 Te jiñaꞌa ya:
\p ͏―͏¿Na in xiin yunuu kuu ja ndee yaꞌa, vi na xiin sivi kuu ja yoso yaꞌa? ͏―͏jiñaꞌa ya.
\p
\v 21 Te ka jiñaꞌa de:
\p ͏―͏Yunuu César, tee tatnuni ñuu Roma kuu.
\p Yun te jiñaꞌa ya:
\p ͏―͏Nuu saa te vi kuñaꞌa ni nuu César nagua kuu kuenta maa César, te nuu ia Dios ja kuu kuenta maa ya.
\p
\v 22 Te nuu ni ka onini de ja siun jiñaꞌa ya, te vi ni ka saꞌu kuii kuiti ini de. Te ni ka xndoo ña de jin ya, te kuaꞌankuei de.
\s Ni ka jikan tnoꞌo de Jesús ja jaꞌa ja ndateku ndiyi
\p
\v 23 Te vi maa kiuu yun, ni jinokuei tee ka kuu saduceo nuu oo Jesús. Te tee yun, chi tu ka kandija de ja vi ndateku ndiyi, te ni ka jikan tnoꞌo de ya,
\v 24 te ka jiñaꞌa de:
\p ͏―͏Mastru, ni kaꞌan Moisés ja nuu na in tee oo ñasiꞌi na kuu, te tu na seꞌe de oo jin ña, kuini ja ñani de ndatnandaꞌa jin ñasiꞌi de, nagua ja koo seꞌe ña jin tee yun, te nukuiin nuu tniuu ndi ñani de ni jiꞌi yun.
\v 25 Nuu saa te ni ka oo uja ñani neꞌu san. Te tee xtnañuꞌu yun ni tnandaꞌa de jin ñasiꞌi de, te ni jiꞌi de, su tu na seꞌe de ni oo jin ña, te ni xndendoo de ñasiꞌi de nuu ñani kuu uu de.
\v 26 Te suni saa ni ndoꞌo tee kuu uu yun vi tee kuu uni vi guaa ndee ni kenta ndi uja de.
\v 27 Te nuu ni ndiꞌi de ni ka jiꞌi, te suni ni jiꞌi ñasiꞌi yun.
\v 28 Su nuu vi ndateku ndiyi yun, ¿ndee de kuu ja kondeka ña ja siun vi ndi uja de ni ka tnandaꞌa jin ña? ͏―͏ka jiñaꞌa de.
\p
\v 29 Yun te jiñaꞌa Jesús:
\p ͏―͏Masu vatuka ka kaꞌan ni, chi tu ka jinkuiꞌnu ini ni naxa kaꞌan nuu tutu ii, te ni jakaꞌnu saꞌa ia Dios.
\v 30 Chi nuu vi ndateku ndiyi, ma vi kuaka tnaꞌi, ni ma vi kuñaꞌi seꞌi ja vi tnandaꞌi, chi vi kokui na kuinio ia ka jinokuechi nuu maa Dios oo ndee andivi.
\v 31 Su ja ka kaꞌon ja vi ndateku ndiyi, ¿a tu ka kaꞌu ni nuu tutu ii naxa kaꞌan ia Dios nuu jiñaꞌa ya:
\v 32 “Maa rin kuu Dios Abraham vi Dios Isaac vi Dios Jacob”? Chi ia Dios, masu Dios ñayiu ka jiꞌi kuu ya, chi ia Dios ñayiu ka teku kuu ya ͏―͏jiñaꞌa ya.
\p
\v 33 Te nuu ni ka onini ñayiu yun, te ni ka saꞌu kuii kuiti ini tnoꞌo kaxtnoꞌo ya.
\s Yaꞌa kuu tnoꞌo kaꞌnu ka ja tatnuni ia Dios
\p
\v 34 Yun te nuu ni ka jini tee ka kuu fariseo ja ni skasi yuꞌu ya tee ka kuu saduceo, te ni ka ndututu de ja ni ka ndatnoꞌo tnaꞌa de.
\v 35 Te neꞌu de ni kee in tee kaxtnoꞌo Ley, te jikan tnoꞌo vijin ña de jin ya, chi kuini de ja koto tnuni ña de, te jiñaꞌa de:
\p
\v 36 ͏―͏Mastru, ¿ndee tnoꞌo kuu tnoꞌo kaꞌnu ka ja tatnuni nuu tutu Ley? ͏―͏jiñaꞌa de.
\p
\v 37 Te jiñaꞌa Jesús:
\p ͏―͏“Kutoo ni Jitoꞌo Dios jin ndiꞌi ndee ini ndee anu ni vi jin ndiꞌi jajintnuni ni”.
\v 38 Te tnoꞌo yaꞌa kuu tnoꞌo xtnañuꞌu vi tnoꞌo kaꞌnu ka ja tatnuni nuu tutu Ley.
\v 39 Te tnoꞌo kuu uu, chi vi kintnaꞌa inuu ni, te kaꞌan: “Kaꞌan too ni in ñani in tnaꞌa ni nagua kutoo ni maa ni”.
\v 40 Chi nuu ndi nduu tnoꞌo tatnuni yaꞌa ni kekuei ndiꞌi tnoꞌo yoso nuu Ley Moisés vi tnoꞌo ja ni ka kaxtnoꞌo tee ni ka ndakani tnoꞌo ia Dios ndee janaꞌa ͏―͏jiñaꞌa ya.
\s Ndikin tata David kuu Kristu
\p
\v 41 Te vi nini ka oo tutu ka tee ka kuu fariseo yun, te ni jikan tnoꞌo ña Jesús,
\v 42 te jiñaꞌa ya:
\p ͏―͏¿Naxa ka ndakani tna ini ni jin Kristu? ¿Na xiin ndikin tata kuu? ͏―͏jiñaꞌa ya.
\p Te ka jiñaꞌa de:
\p ͏―͏Ndikin tata ndee David kuu.
\p
\v 43 Yun te jiñaꞌa ya:
\p ͏―͏Nuu saa te ¿naxa kuu ja David ni xnani de Jitoꞌo de ni saꞌa Espíritu ia Dios? Chi ni kaꞌan David:
\q
\v 44 Ni kaꞌan Jitoꞌo Dios nuu Jitoꞌo san:
\q “Junkoo ichi ndaꞌa kuaꞌa rin
\q vi guaa ndee na saꞌa rin ja ka kaꞌan uꞌu ña jin ron ndee chii jaꞌa ron”, kachi ia Dios,
\m ni tee David suaꞌa.
\v 45 ¿Te naxa kuu kokuu ndikin tata ña David jin ia ni tetniuu Dios nuu ja David xnani ña Jitoꞌo de? ͏―͏jiñaꞌa ya.
\p
\v 46 Te ni in de, ña ni ka niꞌi ka de ni in tnoꞌo ja vi kaꞌan de. Te ndee kiuu yun ni in ka de ña ni ka kundee ini de ja vi kakan tnoꞌo ka ña de jin ya.
\c 23
\s Ni kaꞌan kuechi Jesús siki tee ka kuu fariseo vi tee ka kaxtnoꞌo Ley Moisés
\p
\v 1 Yun te ni kaꞌan Jesús jin ñayiu vi tee ka skuaꞌa jin ya, te jiñaꞌa ya:
\p
\v 2 ͏―͏Tee ka kaxtnoꞌo Ley vi tee ka kuu fariseo ka kuu tee ka netniuu ja ka kaxtnoꞌo de naxa ka jinkuiꞌnu ini de nuu Ley ni tee Moisés.
\v 3 Nuu saa te vi kuantnoꞌo ni tnoꞌo ka kaꞌan de, te vi saꞌa ni ndiꞌi nagua ka kaxtnoꞌo de. Su ma vi saꞌa ni nagua ka saꞌa de, chi ka kaꞌan de, su tu ka skunkuu de ja vi saꞌa de.
\v 4 Chi jin tnoꞌo ka kaxtnoꞌo de ka juꞌni de in javee, ja vijin kuu ja vi skunkuu ñayiu. Te ka sonee de nuu soko ñayiu, te maa de, chi vini in xindaꞌa de tu ka kuini de ja vi skanda de ja vi skunkuu de tnoꞌo ka kaxtnoꞌo de.
\v 5 Te ndiꞌi ka saꞌa de nagua ja na vi kuni ñayiu, chi ka saꞌa naꞌnu ka de jatnu nuu ka ñuꞌu tutu ii ka ndee tnee de vi sukun ndaꞌa de, te suni ka saꞌa nani ka de tivolo yuaꞌa yuꞌu saꞌun de saa sava ka ñayiu nuu ka ndakuatu de.
\v 6 Te ka kutoo de vi jinkoo de nuu tei yiñuꞌu ka nuu ka jaa de xtaa vi nuu tei yiñuꞌu ka ini veꞌe ii sinagoga.
\v 7 Te ka junkuaan ini de ja vi kaꞌan yiñuꞌu ñayiu nuu ka ndakan tnoꞌo ñai jin de nuu yaꞌu, te na vi xnani ñai mastru.
\p
\v 8 ’Su maa ni, ma vi kondioo ini ni ja vi xnani ña ñayiu jin ni mastru, chi ndiꞌi ni ka kuu ñani, te invaa ni mastru ka nevaꞌa ni, te suu ya kuu Kristu.
\v 9 Te ma vi xnani ni “tata yua san” ni in tee ñuyiu yaꞌa, chi invaa ni ia kuu tata yuao, te suu ya oo ndee andivi.
\v 10 Ni ma vi nduku ni ja vi saꞌa naꞌnu ña ñayiu ja vi kokuu ni mastru, chi invaa ya kuu kaꞌnu, te suu ya kuu Kristu.
\v 11 Te na in kokuu kaꞌnu neꞌu ni, te na kokunukuechi de nuu sava ka ni.
\v 12 Chi na in saꞌa kaꞌnu maa, te kokuu lule. Te na in saꞌa lule maa, te kokuu kaꞌnu ͏―͏jiñaꞌa ya.
\s Ndaꞌu ni ka tee ka kaxtnoꞌo Ley Moisés vi tee ka kuu fariseo
\p
\v 13 ’¡Su ndaꞌu ni ka maa ni, tee ka kaxtnoꞌo Ley vi tee ka kuu fariseo, seꞌe ndijani ini! Chi ka jasi ni ichi ja kiukuei ñayiu nuu tatnuni ia Dios andivi, te vini maa ni, tu kiukuei ni, te ni tu ka jandetu ni ja kiukuei ñayiu ka nduku ja kiukuei.
\p
\v 14 ’¡Ndaꞌu ni ka maa ni, tee ka kaxtnoꞌo Ley vi tee ka kuu fariseo, seꞌe ndijani ini! Chi ka kindee ni veꞌe ñaꞌa ni ka ndondaꞌu, te vi ja ma vi kuni ñayiu, te kani ndevaꞌa ka ndakuatu ni. Te yun guaa kuaꞌa ka tnundoꞌo kii siki ni.
\p
\v 15 ’¡Ndaꞌu ni ka maa ni, tee ka kaxtnoꞌo Ley vi tee ka kuu fariseo, seꞌe ndijani ini! Chi ka jiondita ni nuu mar vi nuu ñuꞌu yichi, ka nduku ni ñayiu vi kandija ña. Te nuu ka kandijai tnoꞌo ka kaxtnoꞌo ni, te ka saꞌa ni ja ñayiu yun vi ndee uu jichi kuaꞌa ka tnundoꞌo kii siki nuu andeya, saa maa ni ja ka kaxtnoꞌo ni.
\p
\v 16 ’¡Ndaꞌu ni ka ni, chi tee kuaa ka kuu ni nuu ñayiu ka ndikin ña! Chi ka kaꞌan ni: “Nuu ja na in ñayiu kee yuꞌu nuu veñuꞌu kaꞌnu, te masu nagua kuu, su nuu ja na in kee yuꞌu nuu oro oo veñuꞌu yun, te kanuu ja skunkui”.
\v 17 ¡Tee vasa vi tee kuaa ka kuu ni! Chi ¿ndee ja kuu kaꞌnu ka, a oro axi veñuꞌu ja saꞌa ii oro yun?
\v 18 Te suni ka kaꞌan ni: “Nuu na in ñayiu kee yuꞌu nuu altar, te masu nagua kuu, su nuu ja na in kee yuꞌu nuu ja ni ka soko ja yoxnee nuu altar yun, te kanuu ja skunkui”.
\v 19 ¡Tee vasa vi tee kuaa ka kuu ni! Chi ¿ndee ja kuu kaꞌnu ka, a ja ni soko axi altar ja saꞌa ii ja ni soko yun?
\v 20 Chi na ñayiu kee yuꞌu nuu altar, te masu maintnoꞌo nuu altar yun kee yuꞌi, chi nuu ndiꞌi ja ndondoso yun.
\v 21 Te na in kee yuꞌu nuu veñuꞌu kaꞌnu, te masu maintnoꞌo nuu veñuꞌu kee yuꞌi, chi suni nuu Dios, ia oo ini veñuꞌu yun.
\v 22 Te na in kee yuꞌu andivi, te kee yuꞌi nuu mesa nuu tatnuni ia Dios vi ndee nuu maa ia Dios ja nukoo ya nuu mesa yun.
\p
\v 23 ’¡Ndaꞌu ni ka maa ni, tee ka kaxtnoꞌo Ley vi tee ka kuu fariseo, seꞌe ndijani ini! Chi ka saꞌa siin ni uxi ja ciento menta vi anís vi cominu, te ka soko ni nuu ia Dios. Su ka xndoo ni jakaꞌnu ka nuu Ley ja vi saꞌa ndaa ni, te vi kundaꞌu ini ni ñayiu, te vi kandija ni. Yaꞌa kuu ja kanuu ka ja vi saꞌa ni, te suni maa vi xndoo ni ja vi soko ni.
\v 24 ¡Tee kuaa ja ka ndikin ña ñayiu ka kuu ni, chi ka skunkuu ni in ja luluu, te ka xndoo ni tniuu kaꞌnu, na kuinio ja ka sijin ni chiukun kueli, te ka koko ni cameyu!
\p
\v 25 ’¡Ndaꞌu ni ka maa ni, tee ka kaxtnoꞌo Ley vi tee ka kuu fariseo, seꞌe ndijani ini! Chi ka kuu ni na kuinio in vasu vi koꞌo ja ka ndakate ni yata juera, te anu ni, chi ka oo chitu jin jakuiꞌna vi janeꞌe jayichi.
\v 26 ¡Tee kuaa ka kuu maa ni, tee ka kuu fariseo! Vi ndakate ni xna ka ini vasu vi ini koꞌo, nagua ja saa ni na koo vii yata juera.
\p
\v 27 ’¡Ndaꞌu ni ka maa ni, tee ka kaxtnoꞌo Ley vi tee ka kuu fariseo, seꞌe ndijani ini! Chi ka kuu ni na kuinio veꞌe ndiyi ja yayaa ichi yata juera, te luu ndevaꞌa kaa, su ichi ini, chi ñuꞌu chitu jin yiki ndiyi vi ndiꞌi janeꞌe jayichi.
\v 28 Te suni saa ni ka kuu maa ni, chi ka xneꞌe ni maa ni ja tee ndaa ka kuu ni, su ndee ini anu ni ka xndaꞌu ni ñayiu vi ka ndakani kueꞌe ini ni.
\p
\v 29 ’¡Ndaꞌu ni ka maa ni, tee ka kaxtnoꞌo Ley vi tee ka kuu fariseo, seꞌe ndijani ini! Chi ka saꞌa ni veꞌe nuu ka yiyuꞌu tee ni ka ndakani tnoꞌo ia Dios ndee janaꞌa, vi ka ndasaꞌa kutu ni yuꞌu ñaña tee ni ka saꞌa ndaa.
\v 30 Te ka kaꞌan ni: “Nuu suaꞌa te ni ka oo yoon kiuu ni ka oteku ndi yuao ndee ama ka, chi ma vi chituo de ja vi kaꞌnio tee ni ka ndakani tnoꞌo ia Dios ndee janaꞌa”, ka kachi ni.
\v 31 Te jin tnoꞌo ka kaꞌan ni maa ni, ka ndakani ni siki ni ja seꞌe tee ni ka jaꞌni tee ni ka ndakani tnoꞌo ia Dios ndee janaꞌa ka kuu ni.
\v 32 Nuu saa te vi xndiꞌi ni vi saꞌa ni jakueꞌe ni ka jinkondee jin ndi yua ni.
\p
\v 33 ’¡Seꞌe koo vi tatatnoꞌo koo ka kuu ni! ¿Naxa kuu vi kaku niꞌnu ni nuu tnundoꞌo oo nuu andeya?
\v 34 Te yun guaa sein, chi tetniuu san tee vi ndakani tnoꞌo ia Dios vi tee ndichi vi tee vi kaxtnoꞌo Ley nuu ndiꞌi ni. Su sava de vi kaꞌni ni; te sava de, vi katakaa ni nuu ndaꞌa cruz; te sava de vi kani ni ini veꞌe ii sinagoga; te sava de vi kunu yuꞌu, te vi sondikin ni de ñuu ñuu.
\v 35 Te yun guaa siki ndiꞌi maa ni nanakau kuechi ja ni ka jaꞌni ndi tata ni ñayiu tu na inu kuechi. Ni ka kejaꞌa de ni ka jaꞌni de ndee Abel, tee ndaa, vi guaa ndee Zacarías, seꞌe Berequías, tee ni ka jaꞌni de neꞌu altar jin veñuꞌu.
\v 36 Te kaꞌan ndaa ndija san ja ndiꞌi kuechi yaꞌa nanakau siki ñayiu ka oo kiuu vitna ͏―͏jiñaꞌa ya.
\s Ni kusuchi ndevaꞌa ini Jesús ja jaꞌa ñuu Jerusalén
\p
\v 37 Yun te ni kaꞌan Jesús jin ñuu Jerusalén:
\p ͏―͏Jerusalén, Jerusalén, roon ja jaꞌni ron tee ka ndakani tnoꞌo ia Dios vi kani yuu ron tee ni tetniuu ya, ¡nasaa jichi ni kuini rin ja ndaxtutu rin seꞌe ron na kuinio chiuun ja ndachindijin ti seꞌe kueli ti, su tu ni kuini ron!
\v 38 Su konaꞌa ron ja kendoo ndaꞌu kendoo kee veꞌe ron.
\v 39 Chi kaꞌan ndaa ndija rin ja ndee vitna, te ma vi kuni uun ka ña ron vi guaa ndee na kenta kiuu vi kachi ñayiu: “¡Na taꞌu na ndetu ia vaji jin jakaꞌnu maa Jitoꞌo Dios ja kotatnuni ya!”, vi kachi ͏―͏jiñaꞌa ya.
\c 24
\s Ni kaxtnoꞌo Jesús ja naa veñuꞌu kaꞌnu
\p
\v 1 Yun te nuu ni ndee Jesús veñuꞌu kaꞌnu yun, te nini jika ya kuaꞌan ya, te ni ka kuyatni tee ka skuaꞌa jin ya. Te ni ka xneꞌe de ndiꞌi naxa oo veñuꞌu kaꞌnu yun.
\v 2 Te jiñaꞌa ya:
\p ͏―͏Ndiꞌi ja ka ndiaꞌa ni yaꞌa, kaꞌan ndaa ndija san, jayaꞌa, chi ma kendoo ni in kava siki inka kava, chi ndiꞌi tnani ͏―͏jiñaꞌa ya.
\s Seña yaꞌa koo nuu kuyatni ja naa ñuyiu
\p
\v 3 Yun te kuaꞌankuei ya yuku Olivos, te nuu ni jinkoo ya, te ni jinokuei tee ka skuaꞌa jin ya, te ni ka jikan tnoꞌo siin ña de jin ya, te ka jiñaꞌa de:
\p ͏―͏Kaxtnoꞌo ni na kiuu skunkuu ndiꞌi tnoꞌo ni kaꞌan ni yaꞌa, vi nagua kokuu seña nuu kuyatni kiuu ja ndii ni vi nuu naa ndiꞌi ñuyiu yaꞌa ͏―͏ka jiñaꞌa de.
\p
\v 4 Yun te jiñaꞌa Jesús:
\p ͏―͏Vi koto guaꞌa ni maa ni ja tu na in xndaꞌu ña jin ni.
\v 5 Chi kikuei kuaꞌa tee jin sivi san, te vi kachi de: “Maa san kuu Kristu, ia ni tetniuu Dios”, te vi xndaꞌu de kuaꞌa ñayiu.
\v 6 Te vi konini ni ka kaꞌan ja ka jaxin tnaꞌa ñayiu, vi yaꞌa yun vi kaꞌan ja vi kaxin tnaꞌa. Su vi koto ni maa ni ja ma vi yuꞌu ni, chi nini kuu ja saa kokuu. Su masu yun kuu ja naa ñuyiu.
\v 7 Chi vi ndakoo ñuu naꞌnu ja vi kaxin tnaꞌa jin sava ka ñuu naꞌnu. Te suni tee netniuu vi kaxin tnaꞌa de jin sava ka tee ka netniuu. Te koo kueꞌe xeen vi tnama vi ñutnaa taka ñuu.
\v 8 Te ndiꞌi yaꞌa kuu ja vi inka ni jinkondee tnundoꞌo.
\p
\v 9 ’Yun te vi xtuu ña ñayiu jin ni ja vi ndevaꞌa ndetnuni vi saꞌa ñai, te vi kaꞌni ñai, te vi kuni uꞌu ña ndiꞌi ñayiu ja jaꞌa sein.
\v 10 Te kiuu yun, chi kuaꞌa ñayiu ka kandija vi ndajiokuiin, te vi ndaxtuu tnaꞌa in in mai nuu tee netniuu, vi suni vi ndakuni uꞌu tnaꞌi.
\v 11 Te kuaꞌa tee tnoꞌo vi ndakoo vi kachi ja tee ka ndakani tnoꞌo ia Dios ka kuu de, te vi xndaꞌu de kuaꞌa ñayiu.
\v 12 Te kaya kuaꞌa ndevaꞌa jakueꞌe, te kuaꞌa ñayiu ma vi kaꞌan ndaꞌu tnaꞌa kai.
\v 13 Su na ñayiu oo yutnu guaa ndee kiuu sandiꞌi, te sui kuu ja kaku niꞌnu.
\v 14 Te kutenuu tnoꞌo vaꞌa naxa tatnuni ia Dios ninii ñuyiu yaꞌa, nagua ja ndiꞌi ñayiu na vi kuni, yun te saa ndiꞌi ñuyiu.
\p
\v 15 ’Te yun guaa nuu na vi kuni ni ini veñuꞌu kaꞌnu Jerusalén ja ka saꞌa de janeꞌe jayichi ja ndoo ndaꞌu veñuꞌu yun nagua ni kaꞌan Daniel, tee ni ndakani tnoꞌo ia Dios ndee janaꞌa. Na in kaꞌu, te na jinkuiꞌnu ini.
\v 16 Nuu saa te na ñayiu ka oo Judea na vi kunu yuꞌi kiꞌinkuei guaa ndee nuu yuku.
\v 17 Te na in oo yata veꞌe, te ma nui ja keneꞌi ndatniuu oo ini veꞌe.
\v 18 Te na in oo yuku nuu satniui, te ma ndiokuiin ja nukiꞌin saꞌuin.
\v 19 Su ¡ndaꞌu ni ka ñaꞌa ka ñuꞌu lulu vi ñaꞌa ka jaxin seꞌe kiuu yun!
\v 20 Vi ndakuatu ni nuu ia Dios ja kiuu vi kunu yuꞌu ni yun, ma kokuu in yoo kuun yuaꞌa ni in kiuu ndatatu.
\v 21 Chi kiuu yun koo kuaꞌa ndevaꞌa tnundoꞌo ja ni tu na in jini ndee nuu ni jinkoo ñuyiu vi guaa ndee kiuu vitna, te ni ma koo saꞌun ka.
\v 22 Su kiuu kii tnundoꞌo yun, chi saꞌa ia Dios ja joo ni kiuu kokuu, chi nuu ja masu saa saꞌa ya, te tu na in kaku niꞌnu. Su ja jaꞌa ñayiu ni kaji ya kuu ja joo ni kiuu kokuu.
\p
\v 23 ’Su kiuu yun nuu ja ndee ñayiu kaꞌan: “Vi kondiaꞌa ni, chi yaꞌa oo Kristu”, axi “Yun oo Kristu”, te ma vi kandija ni.
\v 24 Chi vi ndakoo tee tnoꞌo vi kachi ja Kristu ka kuu, vi tee tnoꞌo vi kachi ja tee ka ndakani tnoꞌo ia Dios ka kuu, te vi saꞌa de kuaꞌa janaꞌnu vi javii, nagua ja vi xndaꞌu de ñayiu. Te nuu ja kuu, chi vi guaa ndee ñayiu ni kaji maa ia Dios vi xndaꞌu de.
\v 25 Te ja kaxtnoꞌo san ndee vitna nagua ja vi kokuni ni naxa kokuu.
\v 26 Te yun guaa nuu ja ka kaꞌan ñayiu: “Vi kondiaꞌa ni ya, chi nuu ñuꞌu teꞌa yun oo ya”, te ma kiꞌinkuei ni. Axi vi kachi ñayiu: “Vi kondiaꞌa ni ya, chi ini veꞌe ya oyuꞌu ya”, te ma vi kandija ni.
\v 27 Chi vi kuni ndiꞌi ñayiu kiuu ndii sein ja kuu san Seꞌe Teyii, chi kokuu na kuinio nuu yeꞌe kani tajan ichi kana nikandii, te yeꞌe ichi nuu makee.
\v 28 Chi vini kunio ndee ni nuu ni kuu ja nduei kiti ni jiꞌi, chi yun ka kututu chioko lasanko.
\s Kaxtnoꞌo Jesús naxa kokuu nuu ndii ya
\p
\v 29 ’Su nuu yaꞌa kunu kiuu tnundoꞌo yun, te kunee nuu nikandii vi ma yeꞌe ka yoo, te junkuei kimi ka oo andivi vi kisi jandakui oo andivi.
\v 30 Te yun vi kuni ñayiu seña ndee andivi ja mandii sein ja kuu san Seꞌe Teyii. Te taka ñayiu ñuyiu vi kusuchi ini, te vi ndaꞌi vi kana nuu vi kuni ña jin sein ja kuu san Seꞌe Teyii, ja mandii san nuu viko ndee andivi jin jakaꞌnu vi jayeꞌe tajan.
\v 31 Te tetniuu san ia ka jinokuechi nuu maa Dios nuu vi xndaꞌi jajaa ya trompeta ndee ndi kuun lado ñuyiu ja vi ndaxtutu ya ñayiu ni kaji ia Dios, te vi ndee in lado nuu jinkituu andivi jin ndee inka lado.
\p
\v 32 ’Vi kutuaꞌa ni tnoꞌo jioniꞌi kaꞌan san jin tnu tichi iuu. Nuu jinkondee nduyute tnu, te ndataꞌu ndaꞌa kueli tnu, yun kuu ja ka jini ni ja ni kuyatni yoo iꞌni.
\v 33 Te suni nuu ni ka jini ni ndiꞌi tnoꞌo yaꞌa, te vi jinkuiꞌnu ini ni ja ja oo yatni san yuyeꞌe ja ndii san.
\v 34 Te kaꞌan ndaa san ja ndiꞌi tnoꞌo yaꞌa skunkuu nuu ñayiu vi tnaꞌa tnundoꞌo yaꞌa ama ka ja vi kui.
\v 35 Ñuyiu yaꞌa vi andivi, chi ja naa ni kuu. Su tnoꞌo kaꞌan san, ma naa, chi ndiꞌi skunkuu.
\p
\v 36 ’Su ja kiuu vi ore ja ndii san, tu na in jini, ni ia ka jinokuechi nuu maa Dios ja ka oo ndee andivi, te ni maa san ja kuu san Seꞌe ia Dios, tu jini san, chi maintnoꞌo maa Tata Dios guaa jini ya.
\p
\v 37 ’Su nagua ni kuu kiuu nuu ni oo Noé, saa kokuu kiuu ja ndajiokuiin sein ja kuu san Seꞌe Teyii.
\v 38 Chi kiuu chiaꞌan ka ja ndaa ndute ñuyiu, ka jaa ka jiꞌi ñayiu, vi ka jaka tnaꞌi vi ka xtnandaꞌi seꞌi guaa ndee kiuu nuu ni kiukuei Noé ini arca.
\v 39 Te tu ni ka kandija ñayiu ja kuun sau xeen vi guaa ndee nuu ni ndaa ndute yun, te ni jiso ña jin ndiꞌi. Te suni saa ni kokuu nuu ndajiokuiin Seꞌe Teyii ñuyiu yaꞌa.
\v 40 Te kiuu saa vi koo uu tee nuu ka satniuu de, te in de ndakuaka ña ya, te inka de kendoo.
\v 41 Uu ñasiꞌi ka ndiko in ni nuu molinu, te in ña ndakuaka ña ya, te inka ña kendoo.
\p
\v 42 ’Nuu saa te vi kuꞌun ini ni, chi tu ka jini ni na ore kuu ja ndii Jitoꞌo ni.
\v 43 Su vi kuni ni yaꞌa, nuu ja in tee xiin veꞌe ja jini de na ore kii kuiꞌna, te kondito de, ma kuandetu de ja kiuu kuiꞌna yun ja suꞌu ndatniuu veꞌe de.
\v 44 Te yun guaa suni vi kotuaꞌa maa ni, chi ndii Seꞌe Teyii ore ja tu ka nee tu ka kuu ini ni.
\s Ni kaꞌan jioniꞌi Jesús ja jaꞌa uu tee ka jinokuechi
\p
\v 45 ’¿Ndee tee kuu tee jinokuechi ndaa vi jinkuiꞌnu guaꞌa ini de ja ni chitniuu ña jitoꞌo de ja kokoto de ñayiu veꞌe tee yun, nagua ja kuñaꞌa de ja vi kaa sava ka tee ka jinokuechi yun ore ka kokin de?
\v 46 Na taꞌu na ndetu tee jinokuechi yun ja nuu ndii jitoꞌo de, te nukuꞌun ña de ja skunkuu guaꞌa de ndiꞌi tniuu ni teku tniuu de.
\v 47 Chi kaꞌan ndaa san ja chitniuu ña jitoꞌo de yun ja suu de kotatnuni nuu ndiꞌi ja nevaꞌa tee yun.
\v 48 Su nuu ja tee kueꞌe kuu tee jinokuechi yun, te ndakani ini de jin anu de: “Ma ndajiokuiin yachi jitoꞌo”,
\v 49 te jinkondee de kani de sava ka tee ka jinokuechi yun, te kaa de vi koꞌo de jin tee ka jini yun.
\v 50 Te vi sanaa ni, te ndajino jitoꞌo de kiuu tu nee tu kuu ini de vi ore ja tu jini de.
\v 51 Te kani ndevaꞌa ña tee yun, te tnaa ña de nuu vi tniuyaꞌu tee kueꞌe yun yika kuechi de jin tee inu jani ini. Te yun vi kondaꞌi vi kokana de, te vi ndakaꞌñi noꞌo de.
\c 25
\s Ni kaꞌan jioniꞌi Jesús ja jaꞌa uxi suchi siꞌi kuechi
\p
\v 1 Yun te jiñaꞌa Jesús:
\p ͏―͏Nuu tatnuni ia Dios ndee andivi kokuu inuu jin uxi suchi siꞌi kuechi ja ni ka kiꞌin lámpara, te kuaꞌankuei ja mavinutnaꞌi jin in suchi yii tnandaꞌa.
\v 2 Te uꞌin ka kuu suchi ka ndakaji, te uꞌin ka kuu suchi vasa.
\v 3 Te suchi vasa yun ni ka kiꞌin lámpara, su tu ni ka yindaꞌi texeꞌen olivo ja vi ndachitui lámparai.
\v 4 Te suchi ka ndakaji yun, chi ni ka kiꞌin lámpara vi tindoꞌo nuu ñuꞌu texeꞌen olivo ja vi ndachitui lámparai.
\v 5 Te ja siun ni kukuee suchi yii tnandaꞌa yun, te ni kii ñuaꞌna nui, te ndiꞌi ni ka kixin.
\v 6 Su nuu sau ñuu jakuaa, te ni ka onini ja ka kana jaa: “Yaꞌa vaji suchi tnandaꞌa, te vi ndakoo, vi nutnaꞌa ron jin”.
\v 7 Yun te ka ndakoo ndiꞌi suchi siꞌi kuechi yun, te ni ka ndasavaꞌi lámparai.
\v 8 Su yun te ka jiñaꞌa ndi uꞌun suchi vasa yun nuu ndi uꞌun suchi ka ndakaji yun: “Vi taa joo texeꞌen olivo ron, na ndee nuu lámpara rin, chi ndaꞌva, kaꞌan”, ka jiñaꞌi.
\v 9 Yun te ka jiñaꞌa suchi ka ndakaji yun: “Ñaꞌa, chi kana saa ma kenta vi kuantniuu maa rin vi ja vi kuantniuu ron. Te guaꞌa ka kuaꞌankuei nuu ka xiko, te vi kuaan ron ja vi kuantniuu maa ron”, ka jiñaꞌi.
\v 10 Su vi nini kuaꞌankuei suchi vasa yun ja vi kuain texeꞌen olivo, te ni ndenta ni suchi yii tnandaꞌa yun. Te suchi siꞌi ka otuaꞌa yun, chi ni kiukuei ni jin suchi yii tnandaꞌa yun maa veꞌe viko, te ni ndandesi ni yeꞌe yun.
\v 11 Te ndee nuu kuee ka saa ni jinokuei uꞌun ka suchi vasa yun, te ka jiñaꞌi: “Jitoꞌo san, ndakune ni yeꞌe na kiukuei san”, ka jiñaꞌi.
\v 12 Yun te jiñaꞌa tee tnandaꞌa yun: “Kaꞌan ndaa ndija rin ja tu jini ña rin”, jiñaꞌa de.
\p
\v 13 ’Yun kuu ja vi kuꞌun ini ni, chi tu ka jini ni na kiuu vi na ore kuu ja ndii sein ja kuu san Seꞌe Teyii ͏―͏jiñaꞌa Jesús.
\s Ni kaꞌan jioniꞌi Jesús ja jaꞌa xuꞌun
\p
\v 14 ’Chi nuu tatnuni ia Dios ndee andivi kuu inuu jin in tee ja oo ja kiꞌin jika de inka ñuu. Te ama ka ja kiꞌin de, te ni kana de tee ka jinokuechi nuu de, te ni jiñaꞌa de xuꞌun de ja vi satniuu jin tee yun.
\p
\v 15 ’Te nuu in de ni jiñaꞌa de uꞌun mil xuꞌun kaa, te nuu inka de ni jiñaꞌa de uu mil, te nuu inka de in mil, na kuu na kuu naxa kuu vi satniuu jin in in maa de. Yun te ni kee de kuaꞌan jika de.
\v 16 Te tee ni niꞌi uꞌun mil xuꞌun kaa yun, ni satniuu de jin xuꞌun yun, te ni ndaniꞌi de inka uꞌun mil seꞌe xuꞌun yun.
\v 17 Suni saa ni ni saꞌa tee ni niꞌi uu mil xuꞌun kaa yun, te ni ndaniꞌi de inka uu mil seꞌe xuꞌun yun.
\v 18 Su tee ni niꞌi in mil xuꞌun kaa yun, chi ni jate de nuu ñuꞌu, te ni chiyuꞌu de xuꞌun lamu de.
\p
\v 19 ’Su nuu ni yaꞌa kuaꞌa kuia, te ni ndajiokuiin lamu tee ka jinokuechi yun, te ni ndakan tnoꞌo ña de naxa ka kuu de jin xuꞌun yun.
\v 20 Yun te ni jino tee ni niꞌi uꞌun mil xuꞌun kaa yun, te nee de inka uꞌun mil seꞌe xuꞌun yun, te jiñaꞌa de: “Jitoꞌo san, yaꞌa oo uꞌun mil xuꞌun kaa ja ni taa ni, te suni yaꞌa oo inka uꞌun mil seꞌe xuꞌun ja ni kundee san ja jaꞌa xuꞌun ni taa ni”, jiñaꞌa de.
\v 21 Te jiñaꞌa lamu de: “Vatuka, tee jinokuechi guaꞌa vi tee ndaa kuu ron. Te ja siun ni satniuu ndaa ron jin joo luluu ja ni taa rin nuu ron, te skuiso siki ña rin siki kuaꞌa ka tniuu naꞌnu. Neꞌe te kosii ini ron jin rin.”
\v 22 Yun te suni ni jino tee ni niꞌi uu mil xuꞌun kaa, te nee de inka uu mil seꞌe xuꞌun yun, te jiñaꞌa de: “Jitoꞌo san, yaꞌa oo uu mil xuꞌun kaa ja ni taa ni, te suni yaꞌa oo inka uu mil seꞌe xuꞌun ja ni kundee san ja jaꞌa xuꞌun ni taa ni”.
\v 23 Te jiñaꞌa lamu de: “Vatuka, tee jinokuechi guaꞌa vi tee ndaa kuu ron. Te ja siun ni satniuu ndaa ron jin joo luluu ja ni taa rin nuu ron, te skuiso siki ña rin siki kuaꞌa ka tniuu naꞌnu. Neꞌe te kosii ini ron jin rin.”
\v 24 Yun te suni ni jino tee ni niꞌi in mil xuꞌun kaa, te jiñaꞌa de: “Jitoꞌo san, ja jini san ja tee ndee ini kuu ni, chi ndaxtutu ni nuu tu ni jate ni, te kuaꞌa ka ndakan ni saa ja ni jiñaꞌa ni.
\v 25 Te yun kuu ja ni yuꞌu san, te ni jaꞌan san ni tayuꞌu san xuꞌun ni chii ñuꞌu, su yaꞌa oo nagua kuu xuꞌun maa ni”, jiñaꞌa de.
\v 26 Yun te jiñaꞌa lamu de: “Masu tee jinokuechi guaꞌa kuu ron, vi seꞌe tee kuꞌndu. Nuu ja jini ron ja ruꞌun, chi ndaxtutu rin nuu tu jate rin, te kuaꞌa ka ndakan rin saa ja jiñaꞌa rin,
\v 27 te ¿nau ja tu ni jinsiaꞌa ron xuꞌun rin nuu banku nagua ja kiuu ndajiokuiin rin, te ndaniꞌi rin xuꞌun rin jin seꞌe nuu siun?”, jiñaꞌa de.
\v 28 Yun te jiñaꞌa lamu nuu sava ka tee ka jinokuechi yun: “Vi ndakindee xuꞌun jian, te vi kuñaꞌa ron nuu tee nevaꞌa uxi mil.
\v 29 Chi na in nevaꞌa, te ndaniꞌi ja konevaꞌa kuaꞌa kai. Su na in tu nagua nevaꞌa, te vi ndee joo luluu ja nevaꞌi, te ndondee.
\v 30 Su tee tu jiniuꞌu jian, vi keneꞌe de ndee yeꞌe nuu nee juera, te yun na kondaꞌi kokana de vi ndakaꞌñi noꞌo de”, kachi lamu yun ͏―͏jiñaꞌa Jesús.
\s Kaꞌnde ndaa ia Dios kuechi ñayiu taka ñuu
\p
\v 31 Yun te jiñaꞌa tuku ya:
\p ͏―͏Nuu ndajiokuiin sein ja kuu san Seꞌe Teyii jin jayeꞌe tajan san, vi jin ndiꞌi ia ka jinokuechi nuu san, yun te junkoo san nuu yeꞌe tajan ja tatnuni san.
\v 32 Te ndiꞌi ñayiu ñuyiu vi ndututu nuu san, te saꞌa siin san jin in in nagua saꞌa siin in tee jito kiti ja saꞌa siin de ndikachi de vi ndixiꞌu de.
\v 33 Te saꞌa siin san ñayiu guaꞌa ja ka kuu na kuinio ndikachi ichi ndaꞌa kuaꞌa san. Te saꞌa siin san ñayiu kueꞌe ja ka kuu na kuinio ndixiꞌu ichi ndaꞌa satni san.
\v 34 Te nuu kokuu san rey, kuñaꞌa san nuu ñayiu ka oo ichi ndaꞌa kuaꞌa san: “Neꞌekuei ron ja ni saꞌa vii saꞌa vaꞌa ña tata rin Dios, te kiukuei ron nuu tatnuni rin nuu ja oo tuaꞌa guaa ndee nuu ni jinkoo ñuyiu yaꞌa.
\v 35 Chi ni okokin rin, te ni ka taa ron ja ni jaa rin; vi ni oyichi rin, te ni ka taa ron ndute ni jiꞌi rin. Ni jikanuu ndaꞌu rin, te ni ka taa ron veꞌe ron ni ndoo rin.
\v 36 Te ni jaꞌni ña saꞌun rin, te ni ka skutaꞌu ña ron. Ni okuꞌu rin, te ni ka jakoto ña ron. Ni oo rin vekaa, te suni ni ka jakoto ña ron.”
\v 37 Yun te vi ndakantnoꞌo ña ñayiu ndaa yun: “Jitoꞌo san, ¿na kiuu ni ka jini ña san kokin ni, te ni ka taa san ja ni jaa ni? ¿Vi na kiuu ni ka jini ña san ja yichi ni, te ni ka taa san ndute ni jiꞌi ni?
\v 38 ¿Axi na kiuu ni ka jini ña san ja jikanuu ndaꞌu ni, te ni ka taa san veꞌe san ni ndoo ni? ¿Axi na kiuu ni jaꞌni ña saꞌun jin ni, te ni ka skutaꞌu ña san?
\v 39 ¿Axi na kiuu ni ka jini san ja kuꞌu ni axi oo ni vekaa, te ni ka jakoto ña san?”
\v 40 Yun te kuñaꞌa san nuu kokuu san rey: “Kaꞌan ndaa ndija rin ja nuu ni ka saꞌa ron jin in in ñani rin, visi ñayiu ndaꞌu ndevaꞌa ka kui, te ja jaꞌa maa rin ni ka saꞌa ron”.
\p
\v 41 ’Yun te kuñaꞌa san ja kuu san rey nuu ñayiu ka oo ichi ndaꞌa satni san: “Vi kujioo nuu oo rin, roon ja ni ka niꞌi taꞌu ron, te kiꞌinkuei ron nuu ñuꞌu nuu vi kokai ron nikuii nikani, nuu oo tuaꞌa ja kiꞌin Tachi jin tachi kueli ja ka jinokuechi nuu.
\v 42 Chi ni okokin rin, su tu ni ka taa ron ja kaa rin. Te ni oyichi rin, su tu ni ka taa ron ndute koꞌo rin.
\v 43 Te ni jikanuu ndaꞌu rin, su tu ni ka taa ron veꞌe ron ja ndoo rin. Vi ni jaꞌni ña saꞌun jin rin, su tu ni ka skutaꞌu ña ron. Te ni okuꞌu rin vi ni oo rin vekaa, su tu ni ka jakoto ña ron.”
\v 44 Yun te suni vi kakan tnoꞌo ña ñayiu yun: “Jitoꞌo san, ¿na kiuu ni ka jini ña san ja kokin ni, axi yichi ni, axi jikanuu ndaꞌu ni, axi jaꞌni ña saꞌun ni, axi kuꞌu ni, axi oo ni vekaa, te tu ni ka chituu ña san?”
\v 45 Yun te kuñaꞌa san ja kuu san rey: “Kaꞌan ndaa ndija rin ja nuu tu ni ka saꞌa ron siun jin in ñayiu yaꞌa, visi ñayiu ndaꞌu ndevaꞌa kui, te suni tu ni ka saꞌa ron siun ja jaꞌa maa rin”, kuñaꞌa san.
\v 46 Te kiꞌinkuei ñayiu yun nuu vi tniuyaꞌui nikuii nikani. Te ñayiu ndaa, vi niꞌi taꞌui ja vi kotekui nikuii nikani ͏―͏jiñaꞌa Jesús.
\c 26
\s Ni ka skaka tnaꞌa de ja vi kakuiko de Jesús
\p
\v 1 Yun te nuu ni ndiꞌi ni kaꞌan Jesús ndiꞌi tnoꞌo yaꞌa, te jiñaꞌa ya nuu tee ka skuaꞌa jin ya:
\p
\v 2 ͏―͏Ja ka jini maa ni ja nuu uu ni ka kiuu, te koo viko pascua ñayiu ñuo, te vi xtuu ña ñayiu jin sein ja kuu san Seꞌe Teyii, te vi katakaa ña nuu ndaꞌa cruz ͏―͏jiñaꞌa ya.
\p
\v 3 Yun te ni ka ndututu tee ka kuu nijaꞌnu nuu sutu vi tee ka kaxtnoꞌo Ley vi tee ka kuu nijaꞌnu nuu ñayiu ñuu Israel nuu oo veꞌe tniuu sutu kuu nijaꞌnu ka nani Caifás.
\v 4 Te ni ka skaꞌan tnaꞌa de naxa vi kakuiko de Jesús jin ninoꞌo tnoꞌo tnoꞌo, te vi kaꞌni ña de.
\v 5 Su ni ka kachi de:
\p ͏―͏Ma vi kakuiko de kiuu viko yaꞌa, chi nuu ñaꞌa, te vi saꞌa niꞌi vi saꞌa ioo ñayiu ñuo ͏―͏ni ka kachi de.
\s Ni joso in ñasiꞌi tatna xiko xini Jesús
\p
\v 6 Te oo Jesús ñuu Betania, veꞌe Simón, tee ni okuꞌu kueꞌe ndiꞌyi teꞌi.
\v 7 Te yun ni jino in ñasiꞌi nuu oo ya, nee ña in tindoꞌo yuu vii ndevaꞌa ñuꞌu chitu tatna xiko ja ndee yaꞌu ndevaꞌa. Te ni joso ña xini ya nuu nukoo ya nuu mesa jaa ya xtaa.
\v 8 Su nuu ni ka jini tee ka skuaꞌa jin ya, te ni ka kiti ini de, te ka jiñaꞌa de:
\p ͏―͏¿Nau ja skunaa ñaꞌa yaꞌa tatna xiko yaꞌa?
\v 9 Guaꞌa ka kuu ni xiko ña, te niꞌi ña kuaꞌa xuꞌun, te skutaꞌu ña ñayiu ka kuu ndaꞌu nuu siun ͏―͏ka kachi de.
\p
\v 10 Su nuu ni jini Jesús ja siun ka kaꞌan de, te jiñaꞌa ya:
\p ͏―͏¿Nau ja ka xnaꞌa ni ñaꞌa yaꞌa? Te in tniuu guaꞌa ni saꞌa ña jin san.
\v 11 Kuu ka ñayiu ka kundaꞌu, chi ndiꞌi ni kiuu ni vi koo ni jin, su sein, chi masu ndiꞌi kiuu vi koo.
\v 12 Chi ja ni joso ña ñaꞌa yaꞌa tatna xiko yaꞌa nuu yiki kuñu san kuu ja ni saꞌa tuaꞌa ña jin san ja jinkoyuꞌu san.
\v 13 Te kaꞌan ndaa ndija san ja ndee ni nuu ni kuu ja ka kaxtnoꞌo ñayiu tnoꞌo vaꞌa ia Dios ninii ñuyiu yaꞌa, te suni vi ndakani ja ni saꞌa ñaꞌa yaꞌa nagua vi kondakaꞌan ña ñayiu jin ña ͏―͏jiñaꞌa ya.
\s Nduku Judas ja xtuu de Jesús
\p
\v 14 Yun te kuaꞌan Judas Iscariote, in tee neꞌu ndi uxi uu tee ka skuaꞌa jin ya, ja vi ndatnoꞌo tnaꞌa de jin sutu ka kuu nijaꞌnu.
\v 15 Te jiñaꞌa de:
\p ͏―͏¿Nasaa ka kuini ni ja vi tniuyaꞌu ña ni, te na xtuu san Jesús nuu ni?
\p Te ni ka tniuyaꞌu ña tee yun oko uxi xuꞌun kaa kuu plata.
\v 16 Te vi ndee ore saa ni kejaꞌa de nduku de naxa kuu ja xtuu de Jesús nuu sutu ka kuu nijaꞌnu yun.
\s Ni ka jaxini Jesús jin tee ka skuaꞌa jin ya
\p
\v 17 Yun te kiuu xtnañuꞌu ja ni kejaꞌa viko yun nuu ka jaa ñayiu xtaa vixin uun ja tu na levadura yiꞌi, ni ka juntnaꞌa tee ka skuaꞌa jin Jesús, te ka jiñaꞌa de:
\p ͏―͏¿Ndenu kuini ni ja vi savaꞌa san lelu nuu vi kaxinio viko pascua yaꞌa? ͏―͏ka jiñaꞌa de.
\p
\v 18 Yun te jiñaꞌa ya:
\p ͏―͏Kuaꞌankuei ni ndee maa ñuu, veꞌe in tee ka jini tnaꞌa jin san, te vi kuñaꞌa ni: “Kaꞌan Mastru suaꞌa: Ja oo yatni kiuu ja kuu san, te veꞌe ni kuini san ja vi saꞌa san viko pascua jin tee ka skuaꞌa jin san”, vi kuñaꞌa ni ͏―͏jiñaꞌa ya.
\p
\v 19 Yun te ni ka saꞌa tee ka skuaꞌa jin ya nagua ni tatnuni ya, te ni ka savaꞌa de ja vi kaxini ya jin de viko pascua yun.
\p
\v 20 Te nuu ni kunee, te ni ka junkoo ya jin ndi uxi uu tee ka skuaꞌa jin ya.
\v 21 Te nini ka jaxini ya jin de, te jiñaꞌa ya:
\p ͏―͏Kaꞌan ndaa ndija san ja in maa ni xtuu ña jin san ͏―͏jiñaꞌa ya.
\p
\v 22 Te ni ka kusuchi ndevaꞌa ini in in de, te ni ka jinkondee de ka jikan tnoꞌo ña de:
\p ͏―͏¿A sein kuu, vi Jitoꞌo san?
\p
\v 23 Yun te jiñaꞌa ya:
\p ͏―͏Na in ka jaa jin san in ni nuu koꞌo, te suu kuu ja xtuu ña jin san.
\v 24 Te sein ja kuu san Seꞌe Teyii, chi vi ja ndaa ja ndoꞌo san nagua yoso nuu tutu ii. Su ndaꞌu ni ka maa tee xtuu ña jin san, chi vi guaꞌa ka kuu ja ma kaku de ja koo de ñuyiu yaꞌa nuu siun ͏―͏jiñaꞌa ya.
\p
\v 25 Yun te jiñaꞌa Judas, tee nduku ja xtuu ña jin ya:
\p ͏―͏¿A sein kuu, Mastru?
\p ͏―͏Suu ni kaꞌan maa ni ͏―͏jiñaꞌa ya.
\p
\v 26 Te vi nini ka jaa de jin ya xtaa, te ni tnii ya xtaa vixin yun, te ni ndakuantaꞌu ya nuu ia Dios, te ni taꞌu ya, te ni jiñaꞌa ya nuu tee ka skuaꞌa jin ya, te jiñaꞌa ya:
\p ͏―͏Vi tnii ni te vi kaa ni, chi yaꞌa kuu yiki kuñu san.
\p
\v 27 Yun te ni tnii ya vasu nuu ñuꞌu vinu, te ni ndakuantaꞌu ya nuu ia Dios, te ni siaꞌa ya vasu yun, te jiñaꞌa ya:
\p ͏―͏Ndiꞌi ni vi koꞌo vinu ñuꞌu nuu vasu yaꞌa.
\v 28 Chi yaꞌa kuu niñi san ja soko san ja kokuu in tratu jaa, te kati ja jaꞌa kuaꞌa ñayiu nagua ja konekaꞌnu ini ia Dios yika kuechi.
\v 29 Su kaꞌan san ja vi ndee ore vitna, te ma koꞌo ka san nduxi uva yaꞌa guaa ndee kiuu vi koꞌo tukuo vinu jaa nuu tatnuni ia kuu Tata san.
\p
\v 30 Te nuu ni ndiꞌi ni ka jita ya in yaa vaji nuu Salmo, te kuaꞌankuei ya yuku Olivos.
\s Ni kaxtnoꞌo Jesús ja ndayuꞌu Pedro ja jini ña de jin ya
\p
\v 31 Yun te jiñaꞌa Jesús:
\p ͏―͏Ndiꞌi ni vi ndayuꞌu ja jaꞌa tnundoꞌo kii siki san jakuaa vitna, chi yoso nuu tutu ii: “Xtuji rin tee jito ndikachi, te yaꞌa yun ni ka vi kutenuu ti”, kachi tutu ii.
\v 32 Su nuu na ndateku san, te kokoxnoꞌo san konoꞌo san Galilea, te saa ndajakuei ni ͏―͏jiñaꞌa ya.
\p
\v 33 Yun te jiñaꞌa Pedro:
\p ͏―͏Visi ndiꞌi de na vi ndayuꞌu, su sein, chi ma ndayuꞌu saꞌun san.
\p
\v 34 Te jiñaꞌa Jesús:
\p ͏―͏Kaꞌan ndaa ndija san ja jakuaa vitna, te uni jichi kaꞌan ni ja tu jini ña ni jin san ama ka ja kana liꞌli.
\p
\v 35 Yun te jiñaꞌa Pedro:
\p ͏―͏Visi na kuu san jin ni, su ma kaꞌan san ja tu jini ña san ͏―͏jiñaꞌa de.
\p Te vi suni saa ni ka jiñaꞌa ndiꞌi tee ka skuaꞌa jin ya.
\s Ndakuatu Jesús nuu ka oo xtnuu kuii Getsemaní
\p
\v 36 Yun te kuaꞌankuei ya jin tee ka skuaꞌa jin ya, te ni jinokuei ya in nuu nani Getsemaní, te jiñaꞌa ya:
\p ͏―͏Vi jinkoo ni yaꞌa nini kiꞌin san yun na ndakuatu san ͏―͏jiñaꞌa ya.
\p
\v 37 Te ni jaka ya Pedro vi nduu seyii Zebedeo, te ni jinkondee ya ni kusuchi ini ya vi ni tnaꞌu ndevaꞌa ini ya.
\v 38 Yun te jiñaꞌa ya:
\p ͏―͏Kusuchi ndevaꞌa ini san vi ndee na kuu san. Vi kendoo ni yaꞌa ni, te vi kondito ni jin san.
\p
\v 39 \fig Jesus praying in garden|50cn01810B.tif|col|||Ndakuatu Jesús nuu yuku Getsemaní|26.39\fig*Yun te ni kuu jika ya joo, te ni jinkuiin jiti ya vi ndee ni kunjino tnee ya nuu ñuꞌu, te ni ndakuatu ya, jiñaꞌa ya:
\p ͏―͏Tata maa san, nuu ja suaꞌa te kuu, te xtajioo ni tnundoꞌo vaji siki san. Su ma kokuu nagua kaꞌan maa san, chi na kokuu nagua kuini maa ni ͏―͏jiñaꞌa ya.
\p
\v 40 Te vini ni ndajiokuiin ya ni ndajino ya nuu ka oo tee ka skuaꞌa jin ya, te ni nukuꞌun ña ya ja ka kixin de. Te jiñaꞌa ya nuu Pedro:
\p ͏―͏¿A vini in ore, tu ni ka kundee ini ni ja vi kondito ni jin san?
\v 41 Vi kondito ni, te vi ndakuatu ni nuu ia Dios nagua ja ma koto tnuni ña jakueꞌe, chi ja ndaa ja anu ni oo tuaꞌa ja kuantnoꞌo nuu ia Dios, su yiki kuñu ni, chi vita kuu ͏―͏jiñaꞌa ya.
\p
\v 42 Yun te kuaꞌan tuku ya ja kuu uu ja ni ndakuatu ya, te jiñaꞌa ya:
\p ͏―͏Tata maa san, nuu ja ma kuu ja xtajioo ni tnundoꞌo yaꞌa ja tnaꞌa san, te saꞌa ni nagua kuini maa ni ͏―͏jiñaꞌa ya.
\p
\v 43 Te ni ndajino ya inka jichi, te ni nukuꞌun ña ya ja ka kixin tuku de, chi tu ka kundee ka nduchi nuu de jin ñuaꞌna.
\v 44 Te ni xndoo tuku ña ya, te kuaꞌan ya ja ndakuatu ya jichi kuu uni, te inuu ni tnoꞌo ni kaꞌan ya.
\v 45 Yun te ni ndajino ya nuu ka oo tee ka skuaꞌa jin ya, te jiñaꞌa ya:
\p ͏―͏¿A vi ka kixin ni ni vi ka ndatatu ni? Te ja ni jino ore ja vi kakuiko ña ñayiu ka saꞌa yika kuechi jin sein ja kuu san Seꞌe Teyii.
\v 46 Vi ndakoo ni na kiꞌon, chi ja makuyatni tee xtuu ña jin san ͏―͏jiñaꞌa ya.
\s Ni ka kakuiko de Jesús
\p
\v 47 Te vi nini kaꞌan ka ya, te ni jino ni Judas, in tee neꞌu ndi uxi uu tee ka skuaꞌa jin ya, ndeka de kuaꞌa tee ka nee yuchi kani vi tee ka nee yutnu ja ni ka tetniuu ña tee ka kuu nijaꞌnu nuu sutu vi tee ka kuu nijaꞌnu nuu ñuu.
\v 48 Te ja ni kaxtnoꞌo Judas, tee ni xtuu ya, nagua kokuu in seña, te jiñaꞌa de:
\p ͏―͏Na xiin nuu tetuyuꞌu san, te tee yun kuu tee vi kakuiko ni ͏―͏jiñaꞌa de.
\p
\v 49 Yun te ni jintnaꞌa de Jesús, te jiñaꞌa de:
\p ͏―͏Oo vaꞌa ni, Mastru.
\p Te ni tetuyuꞌu de nuu ya.
\p
\v 50 Te jiñaꞌa Jesús:
\p ͏―͏Amigo, saꞌa ni na tniuu vaji ni.
\p Yun te ni ka jintnaꞌa ña sava ka tee yun, te ni ka kakuiko ña de jin ya.
\p
\v 51 Su in tee ka oo jin Jesús, ni keneꞌe de yuchi kani de, te ni jaꞌnde de soꞌo in tee jinokuechi nuu sutu kuu nijaꞌnu ka.
\v 52 Yun te jiñaꞌa Jesús:
\p ͏―͏Ndatavaꞌa ni yuchi kani ni nuu ñuꞌu maa, chi ndiꞌi tee jaxin tnaꞌa jin yuchi kani, te suni jin yuchi kani yun kuu de.
\v 53 ¿Chi a tu jini ni ja kuu kakantaꞌu san nuu Tata san, te vitna ñuꞌni tetniuu ya viꞌi ka uni xiko uxi uu mil ia ka jinokuechi nuu ya ja vi skaku niꞌnu ña jin san?
\v 54 Su nuu ja saa saꞌa san, ¿te naxa skunkuu nagua yoso nuu tutu ii nuu kaꞌan ja nini kuu ja saa ndoꞌo san? ͏―͏jiñaꞌa ya.
\p
\v 55 Te vi ore saa jiñaꞌa Jesús nuu tee yun:
\p ͏―͏¿Nau ja ka nee ni yuchi kani vi yutnu vajikuei ni ja vi kakuiko ña ni jin san na kuinio ja kuiꞌna kuu san? Te in in kiuu ni ka oo in nio nuu veñuꞌu kaꞌnu ja ni okaxtnoꞌo san tnoꞌo ia Dios, te tu ni ka kakuiko ña ni.
\v 56 Su saa kokuu ndiꞌi yaꞌa, nagua ja skunkuu nagua yoso nuu tutu ii ja ni ka kaꞌan tee ni ka ndakani tnoꞌo maa ia Dios ndee janaꞌa ͏―͏jiñaꞌa ya.
\p Yun te maintnoꞌo ni ka ya, ni ka xndoo ña tee ka skuaꞌa jin ya, te ni ka jino yuꞌu de kuaꞌankuei de.
\s Ni ka junsiaꞌa de Jesús nuu ni ka ndututu tee ka kuu nijaꞌnu
\p
\v 57 Yun te ni ka jaka ña tee ni ka kakuiko ña jin Jesús nuu sutu kuu nijaꞌnu ka nani Caifás nuu ka otutu tee ka kaxtnoꞌo Ley vi tee ka kuu nijaꞌnu nuu ñuu.
\v 58 Su Pedro, chi jika ni ndikin ña de kuaꞌan de guaa ndee ini nuu oo veꞌe tniuu sutu kuu nijaꞌnu ka yun. Te ni kiuu de, te ni jinkoo de nuu ka nukoo ndajaꞌa yun, nagua ja kuni de naxa vi saꞌa ña de jin Jesús.
\p
\v 59 Su tee ka kuu nijaꞌnu nuu sutu vi tee ka kuu nijaꞌnu nuu ñuu vi ndiꞌi tee ka netniuu nuu ka ndututu yun, ka nduku de in ja kaꞌan tnoꞌo siki Jesús, nagua ja kuu vi xtavi kuechi ña de ja kuu ya.
\v 60 Su tu ni ka niꞌi de kuechi ya, visi kuaꞌa tee tnoꞌo ni jinokuei ja ka kaꞌan kuechi de siki ya. Yun te saa ndiꞌi ni ka, ni jinokuei uu testiu ja vi kaꞌan tnoꞌo siki ya.
\v 61 Te ka jiñaꞌa de:
\p ͏―͏Tee yaꞌa ni kaꞌan de: “Kuu kani san veñuꞌu ia Dios, te nuu uni kiuu, te ndasaꞌa san”, kachi de ͏―͏ka jiñaꞌa de.
\p
\v 62 Yun te ni ndakoo tee kuu nijaꞌnu nuu sutu yun, te jiñaꞌa de nuu Jesús:
\p ͏―͏¿Nau ja tu kaꞌan saꞌun ron? ¿Na tnoꞌo kuu ja siun ka kaꞌan tee jian siki ron? ͏―͏jiñaꞌa de.
\p
\v 63 Su Jesús, chi tu ni kaꞌan saꞌun ya. Yun te jiñaꞌa tee kuu nijaꞌnu nuu sutu yun:
\p ͏―͏Yaꞌa oo maa ia Dios teku, te tatnuni rin ja kaꞌan ndaa ron, te kaꞌan a suu ron kuu Kristu, Seꞌe ia Dios ͏―͏jiñaꞌa de.
\p
\v 64 Te jiñaꞌa Jesús:
\p ͏―͏Suu san kuu kaꞌan maa ni. Te suni kaꞌan san ja ndee vitna, te vi kuni ni Seꞌe Teyii ja konukoo ichi ndaꞌa kuaꞌa maa Dios, ia kaꞌnu ndevaꞌa, te ndii ndee nuu viko ichi andivi ͏―͏jiñaꞌa ya.
\p
\v 65 Yun te ni ndata sutu kuu nijaꞌnu ka yun saꞌun de, ja kuu in seña ja kiti ini de, te jiñaꞌa de:
\p ͏―͏Ni kaneꞌe tee yaꞌa jin ia Dios. ¿Te nagua vi kokuu kao testiu ja vi kaꞌan kuechi siki de? Te vitna ja ni ka onini maa ni ja kaneꞌe de jin ia Dios.
\v 66 ¿Naxa ka kaꞌan tna ni? ͏―͏jiñaꞌa sutu kuu nijaꞌnu ka yun.
\p Te ka jiñaꞌa sava ka tee yun:
\p ͏―͏Tee oo kuechi kuu de, te na kuu de.
\p
\v 67 Yun te ni ka tiusii de nuu ya vi ni ka kani ña de jiki, te sava de ni ka katu tikatu nuu ya.
\v 68 Te ka jiñaꞌa de:
\p ͏―͏Nuu ja maa ron kuu Kristu, ia netniuu Dios, te kaꞌan, na ndee tee kuu ja ni kani ña jin ron ͏―͏ka jiñaꞌa de.
\s Ni tayuꞌu tnoꞌo Pedro ja jini de Jesús
\p
\v 69 Te Pedro, chi yeꞌe juera ni yun nukoo de. Te ni jino in ñasiꞌi jinokuechi nuu sutu yun, te jiñaꞌa ña:
\p ͏―͏Maa ni, chi suni ni ka oo ni jin Jesús, tee Galilea ͏―͏jiñaꞌa ña.
\p
\v 70 Su Pedro, chi ni tayuꞌu tnoꞌo de nuu ndiꞌi ñayiu ka oo yun, te jiñaꞌa de:
\p ―Tu jini san na tnoꞌo kaꞌan ni.
\p
\v 71 Te vi inka ni ndee de yeꞌe yun, te ni jini ña inka ñaꞌa jinokuechi yun, te jiñaꞌa ña nuu sava ka ñayiu ka oo yun:
\p ͏―͏Tee yaꞌa, chi suni ni ka oo de jin Jesús, tee Nazaret ͏―͏jiñaꞌa ña.
\p
\v 72 Su ni tayuꞌu tnoꞌo tuku de, te jiñaꞌa de:
\p ͏―͏Kaꞌan ndaa san nuu ia Dios ja tu jini san na ndee tee kuu tee yun ͏―͏jiñaꞌa de.
\p
\v 73 Te nunuu ka joo, te ni ka jintnaꞌa ña ñayiu ka oo yun, te ka jiñaꞌi nuu Pedro:
\p ͏―͏Vi ja ndaa ja suu ni kuu in tee ka ndeka tnaꞌa jin tee yun, chi vi ndee tnoꞌo kaꞌan ni ndaxtuu ña ͏―͏ka jiñaꞌi.
\p
\v 74 Yun te ni jinkondee de ni kaneꞌe de vi kee yuꞌu de jin sivi ia Dios, te jiñaꞌa de:
\p ͏―͏Tu jini san tee yun.
\p Te vi nuu saa ni kana in liꞌli.
\v 75 Yun te ni ndakaꞌan Pedro tnoꞌo ni kaꞌan Jesús nuu jiñaꞌa ya: “Ama ka ja kana liꞌli, te uni jichi kaꞌan ni ja tu jini ña ni jin san”. Yun te ni ndee de kuaꞌan de, te ni ndaꞌi ni kana de ja tnaꞌu ndevaꞌa ini de.
\c 27
\s Ni ka junsiaꞌa de Jesús nuu Pilato
\p
\v 1 Yun te nuu ni tuu inka kiuu, te ndiꞌi tee ka kuu nijaꞌnu nuu sutu vi tee ka kuu nijaꞌnu nuu ñuu ni ka ndatnoꞌo tnaꞌa de naxa vi saꞌa de ja vi kaꞌni ña jin Jesús.
\v 2 Te ni ka juꞌni ña de jin ya, te kuaꞌankuei de ja ni ka ndasiaꞌa ña de ndaꞌa Poncio Pilato, tee Roma, ja tatnuni de nuu ñuu Jerusalén.
\s Ni jiꞌi Judas
\p
\v 3 Su nuu ni jini Judas, tee ni xtuu ña jin Jesús, ja ni kuu niꞌi ja vi kaꞌni ña jin ya, te ni ndatnaꞌu ini de, te ni nusiaꞌa de oko uxi xuꞌun kaa ja kuu plata yun nuu sutu ka kuu nijaꞌnu vi nuu tee ka kuu nijaꞌnu nuu ñuu.
\v 4 Te jiñaꞌa de:
\p ͏―͏Ni tavi kuechi san ja ni xtuu san in tee tu na kuechi ͏―͏jiñaꞌa de.
\p Su ka jiñaꞌa tee yun:
\p ͏―͏Jayun tu ka ndiꞌni san, chi ja ni saꞌa maa ni kuu ͏―͏ka jiñaꞌa de.
\p
\v 5 Yun te ni ndaskunta de xuꞌun ini veñuꞌu, te ni ndee de kuaꞌan de, te ni ndaskueꞌne de maa de.
\p
\v 6 Te ni ka ndaxtutu tee ka kuu nijaꞌnu nuu sutu xuꞌun yun, te ni ka kaꞌan de:
\p ͏―͏Masu vatuka kuu ja vi tnao xuꞌun yaꞌa nuu jatnu ñuꞌu xuꞌun ja ka soko ñayiu veñuꞌu, chi xuꞌun yaꞌu niñi kuu ͏―͏ka kachi de.
\p
\v 7 Yun te ni ka ndatnoꞌo tnaꞌa de, te ni ka ndakiꞌin de in ñuꞌu kixin ja ka saꞌa kisi jin xuꞌun yun, nagua ja yun vi kojinkoyuꞌu ñayiu inka ñuu.
\v 8 Te yun kuu ja nani ñuꞌu yun guaa ndee kiuu vitna ñuꞌu niñi.
\v 9 Saa te ni skunkuu tnoꞌo ni kaꞌan Jeremías, tee ni ndakani tnoꞌo ia Dios ndee janaꞌa nuu ni kachi de: “Ni ka kiꞌin de oko uxi xuꞌun kaa kuu plata, nagua yaꞌu ni ka jani ñayiu Israel ja ndee ya.
\v 10 Te jin xuꞌun yun ni ka ndakiꞌin de ñuꞌu kixin ka saꞌa kisi, nagua ni tatnuni maa Jitoꞌo Dios nuu san”, ni kachi Jeremías.
\s Ni xtichi ña Pilato jin Jesús
\p
\v 11 Yun te ni ka ndasiaꞌa de Jesús ndaꞌa Pilato, tee tatnuni ñuu Jerusalén, te ni jikan tnoꞌo ña de jin ya:
\p ͏―͏¿A suu ron kuu rey ñayiu judio? ͏―͏jiñaꞌa de.
\p Te jiñaꞌa Jesús:
\p ͏―͏Suu san kuu kaꞌan maa ni.
\p
\v 12 Te vi ka kaꞌan kuechi tee ka kuu nijaꞌnu nuu sutu vi tee ka kuu nijaꞌnu nuu ñuu siki ya, su tu ni kaꞌan saꞌun ya.
\v 13 Yun te jiñaꞌa Pilato:
\p ͏―͏¿A tu nini ron ndiꞌi kuechi ka xtavi ñayiu jian siki ron? ͏―͏jiñaꞌa de.
\p
\v 14 Su Jesús, chi vi ni in tnoꞌo tu ni kaꞌan ya. Te vi ni saꞌu kuii kuiti ini tee tatnuni yun ja siun tu kaꞌan ya.
\s Ja ni kundaa ja kuu Jesús
\p
\v 15 Te nuu kuia nuu kuia nuu viko yun, ni osiaa tee tatnuni in tee yiꞌi vekaa, na in ka ndakan maa ñayiu ñuu.
\v 16 Te kuia yun ni oo in tee teku tnoꞌo nani Barrabás, ja yiꞌi de vekaa.
\v 17 Te nuu ka otutu ndiꞌi ñayiu, te ni jikan tnoꞌo ña Pilato:
\p ͏―͏¿Na tee ka kuini ni ja siaa san vitna? ¿A Barrabás axi Jesús, tee ka xnani maa ni Kristu?
\p
\v 18 Chi ja jini de ja tnoꞌo kuasun kuu ja ni ka tnaa ña tee ka kuu nijaꞌnu yun jin Jesús.
\v 19 Su nuu nukoo Pilato nuu mesa ja jaꞌnde de kuechi, te ni ndaniꞌi de in tnoꞌo ja ni tetniuu ñasiꞌi de nuu jiñaꞌa ña:
\p ͏―͏Ma kiunduu ni ja xtavi kuechi ni tee ndaa jian, chi ioo ndevaꞌa ni jani san nuu jakuaa ja jaꞌa de ͏―͏jiñaꞌa ña.
\p
\v 20 Su tee ka kuu nijaꞌnu nuu sutu vi tee ka kuu nijaꞌnu nuu ñuu, ni ka xtija de ndiꞌi ñayiu ja vi ndakan ñai jin Barrabás, te na kuu Jesús.
\v 21 Te ni jikan tnoꞌo tuku ña Pilato jin ñayiu yun:
\p ͏―͏¿Na ndee tee yaꞌa ka kuini ni ja siaa san?
\p Te ka jiñaꞌi:
\p ͏―͏Siaa ni Barrabás.
\p
\v 22 Te ni jikan tnoꞌo ña Pilato:
\p ͏―͏¿Nuu saa, te naxa saꞌa san jin Jesús, tee ka xnani maa ni Kristu?
\p Te ndiꞌi ni ka kana:
\p ͏―͏Katakaa ni de yika cruz.
\p
\v 23 Yun te jiñaꞌa Pilato:
\p ͏―͏¿Te na kuechi ni saꞌa de nuu saa? ͏―͏jiñaꞌa de.
\p Su vi saa viꞌi ka ni ka kana jaa ñayiu, ka jiñaꞌi:
\p ͏―͏Katakaa ni de yika cruz.
\p
\v 24 Te nuu ni jini Pilato ja ña kuu nagua saꞌa de, chi vi saa suaꞌa viꞌi ka ka kuvaa ñayiu, te ni jikan de ndute, te ni ndaꞌa de jin nuu ñayiu yun, te jiñaꞌa de:
\p ͏―͏Ma kotavi kuechi san ja kuu tee ndaa yaꞌa. Te vi kotavi kuechi maa ni ͏―͏jiñaꞌa de.
\p
\v 25 Te ndiꞌi ñayiu yun ni ka kaꞌan:
\p ͏―͏Na kanakau kuechi siki ndiꞌi maa san vi siki seꞌe san ja kuu de ͏―͏ka jiñaꞌi.
\p
\v 26 Yun te ni siaa ña Pilato jin Barrabás, te ni tatnuni de ja ni ka kani ña soldado jin Jesús, te jiñaꞌa de ya nuu soldado ja vi katakaa ña de yika cruz.
\p
\v 27 Yun te ni ka jaka ña soldado tee tatnuni yun jin Jesús nuu veꞌe tniuu, te yun ni ka ndututu ndiꞌi de nuu oo ya.
\v 28 Te ni ka tau de saꞌun niꞌnu ya, te ni ka skekuiꞌnu ña de in saꞌun kuaꞌa tikani.
\v 29 Te ni ka kiku de in corona iñu, te ni ka tnaa de corona yun xini ya. Te ni ka chiꞌi de in ndoo ndaꞌa kuaꞌa ya, te ni ka junkuiin jiti de nuu ya, te ka kaneꞌe ña de, ka jiñaꞌa de:
\p ͏―͏¡Kaꞌnu kuu rey ñayiu judio!
\p
\v 30 Te ka tiusii de nuu ya vi ka tnii de ndoo yun, te ka kuun de xini ya.
\v 31 Te nuu ni ndiꞌi ni ka saꞌa neꞌe ka saꞌa yichi de jin ya, te ni ka xtajioo de saꞌun kuaꞌa yun, te ni ka ndaskekuiꞌnu ña de saꞌun maa ya, te kuaꞌankuei de jin ya ja vi katakaa ña de yika cruz.
\s Ni ka jatakaa de Jesús yika cruz
\p
\v 32 Te nuu ni kekuei de kuaꞌankuei de, te ni ka jukun tnaꞌa de jin in tee ñuu Cirene ja nani de Simón, te ni ka tenini ña de ja ni jiso tee yun cruz Jesús.
\p
\v 33 Te nuu ni jinokuei de in nuu nani Gólgota ja kee kaꞌan nuu ka nduei yiki xini ndiyi,
\v 34 te ni ka jiñaꞌa de vinu ja saka tnaꞌa jin kagua ja koꞌo ya, nagua ja ma jatu ndevaꞌa ya. Su nuu ni jito tnuni ya, te tu ni jiꞌi ya.
\p
\v 35 Te nuu ni ka jatakaa de Jesús nuu cruz, te ni ka ndakaꞌnde soldado yun saꞌun ya, te siki inka saꞌun ya ni ka jitotnuni de, kondioꞌni na ndee de kuu ja kendoo jin. Saa te ni skunkuu tnoꞌo ni kaꞌan tee ni ndakani tnoꞌo ia Dios ndee janaꞌa nuu jiñaꞌa de: “Ni ka ndakaꞌnde de saꞌun rin, te ni ka jitotnuni de siki saꞌun rin, kondioꞌni na ndee de kendoo jin”, kachi tutu ii.\fig Soldiers part garments|51CN01837B.TIF|col|||Ni ka ndakaꞌnde soldado saꞌun Jesús|27.35\fig*
\v 36 Te ni ka jinkoo de ka jito de ya.
\v 37 Te ichi xini ya ni ka tetuu de in tnoꞌo ja kaꞌan na kuechi kuu ja ni ka jatakaa ña de, te kachi tnoꞌo yun: “Tee yaꞌa kuu Jesús, rey ñayiu judio”.
\p
\v 38 Te suni ni ka jatakaa de uu ka tee kuiꞌna nuu cruz jin ya, in de ndaꞌa kuaꞌa ya, te inka de ndaꞌa satni ya.
\v 39 Te ñayiu ka yaꞌa ichi yun, ka kaneꞌe jin ya, te ka skuiko xini.
\v 40 Te ka jiñaꞌa:
\p ͏―͏Roon ja kaꞌan ron ja xnani ron veñuꞌu kaꞌnu, te nuu uni kiuu, te ndasaꞌa ron, skaku niꞌnu maa ron. Te nuu ja Seꞌe ia Dios kuu ron, te manuu nuu cruz jian ͏―͏ka jiñaꞌi.
\p
\v 41 Te vi suni tee ka kuu nijaꞌnu nuu sutu vi tee ka kaxtnoꞌo Ley vi tee ka kuu fariseo vi tee ka kuu nijaꞌnu nuu ñuu ka kaneꞌe ña de jin ya, te ka kaꞌan de:
\p
\v 42 ͏―͏Ni skaku niꞌnu de inka ñayiu, su ja vi maa de, chi ma kuu skaku niꞌnu de maa de. Su nuu ja rey ñayiu Israel kuu de, te na nuu de vitna ñuꞌni nuu cruz yun, te vi kandijao de.
\v 43 Ni kukanu ini de ia Dios, te na skaku niꞌnu ña ia Dios jin de vitna, nuu ja ndija ja kutoo ña ya, chi ni kaꞌan de ja Seꞌe ia Dios kuu de ͏―͏ka kaꞌan de.
\p
\v 44 Te vi ndee tee kuiꞌna ja ka intakuei jin ya nuu cruz, ni ka kaneꞌe ña jin ya.
\s Ni jiꞌi Jesús
\p
\v 45 Yun te nuu ka uxi uu ni kunee ñuyiu, te vi ndee nuu ka uni jañini.
\v 46 Te nuu ka uni yun ni kana jaa Jesús, jiñaꞌa ya:
\p ͏―͏Elí, Elí, ¿lama sabactani?
\p Tnoꞌo yun kuu: Dios maa san, Dios maa san, ¿nau ja ni xndendoo maintnoꞌo ña ni jin san?
\p
\v 47 Te sava tee ka oo yun, ni ka onini de ja siun kana ya, te ni ka kaꞌan de:
\p ͏―͏Elías kana tee yaꞌa.
\p
\v 48 Te vi nuu saa ni jino in tee ka oo jin de yun, te ni tnii de in tivolo kachi, te ni tnandajin de nuu vinagre, te ni chindee de xtuu in ndoo, te ni tetuu de yuꞌu ya ja na koꞌo ya.
\v 49 Su sava ka de, chi ka jiñaꞌa de:
\p ͏―͏Kokuu mamaa de, te vi kondiaꞌo kondioꞌni a kii Elías ja skaku niꞌnu ña de ͏―͏ka jiñaꞌa de.
\p
\v 50 Yun te kana jaa Jesús inka jichi, te ni kana anu ya.
\v 51 Te vi nuu saa ni ndata sagua saꞌun ndesi ini veꞌe ii veñuꞌu kaꞌnu vi ndee xini, te ni kunjino ndee jaꞌa, te ni tnaa ñuyiu vi ni ka taꞌu kava naꞌnu.
\v 52 Te ni ka ndanune yau ñaña, te kuaꞌa ñayiu ni ka jiꞌi ja ni ka kandija ia Dios, ni ka ndateku.
\v 53 Te nuu ni ndateku Jesús, te ni ndekuei yau ñaña yun, te ni ndiukuei ñuu ii Jerusalén, nuu ni ka jini ña kuaꞌa ñayiu.
\p
\v 54 Te nuu ni ka jini capitán vi ndiꞌi tee ka oo jin de ja ka jito de Jesús, ja ni tnaa vi ndiꞌi ja ni kuu, te ni ka yuꞌu ndevaꞌa de, te ni ka kaꞌan de:
\p ͏―͏Jandaa ndija ja Seꞌe ia Dios ni okuu tee yaꞌa.
\p
\v 55 Te suni yun ka oo kuaꞌa ñasiꞌi ka ndiaꞌa jika ña, ja ni ka ondikin ña Jesús guaa ndee Galilea, ja ni ka ochituu ña jin ya.
\v 56 Te neꞌu ñaꞌa yun ka oo María Magdalena vi María nana Jacobo vi José vi nana seyii Zebedeo.
\s Ni jinkoyuꞌu Jesús
\p
\v 57 Te nuu ni kunee, te ni jino in tee kuika ñuu Arimatea ja nani de José, ja suni ni ka oskuaꞌa de jin Jesús.
\v 58 Ni jaꞌan de nuu Pilato, te ni ndakan de yiki kuñu Jesús, te ni tatnuni Pilato ja vi ndakuñaꞌa.
\v 59 Te ni tnii José yiki kuñu ya, te tniusuu de in saꞌun kuijin vii ndevaꞌa.
\v 60 Te ni tavaꞌa de ini in yau ñaña jaa ja vi inka ni sino de ja ni kaan de in yika kava. Yun te ni xtuu de in kava kaꞌnu ja ni jasi de yuꞌu yau yun, te kuaꞌan de.
\v 61 Te yun ka oo María Magdalena vi inka María, ka nukoo ña nuu oo yau ñaña yun.\fig Carrying Jesus’ body to tomb|52cn01847B.tif|col|||Ni ka tayuꞌu José yiki kuñu Jesús|27.61\fig*
\s Ka jito soldado yau ñaña Jesús
\p
\v 62 Te inka kiuu ja kuu kiuu ndatatu, ni ka ndututu tee ka kuu nijaꞌnu nuu sutu vi tee ka kuu fariseo nuu oo Pilato.
\v 63 Te ka jiñaꞌa de:
\p ͏―͏Ka ndakaꞌan san, vi jitoꞌo san, ja nuu ni oteku tee tnoꞌo yun, ni kaꞌan de ja nuu uni kiuu, te ndateku de.
\v 64 Te yun kuu ja tatnuni ni na vi saꞌa kutu guaꞌa de yau ñaña yun, guaa ndee nuu uni kiuu, kana saa kiꞌinkuei tee ka skuaꞌa jin de, te vi ndasuꞌu yiki kuñu de tnoꞌo jakuaa, te vi kuñaꞌa nuu ñayiu ñuu ja ni ndateku de neꞌu ndiyi. Te viꞌi ka kokuu ja vi xndaꞌu de ñayiu saa jaxtnañuꞌu ͏―͏ka jiñaꞌa de.
\p
\v 65 Yun te jiñaꞌa Pilato:
\p ͏―͏Kuaꞌankuei ni, te vi kuaka ni nasaa soldado ka kuini maa ni, te vi saꞌa kutu ni nagua ka jini maa ni ͏―͏jiñaꞌa de.
\p
\v 66 Yun te kuaꞌankuei de, te ni ka saꞌa kutu guaꞌa de yau ñaña yun, te ni ka jasi de jin ñuma jioo jioo xiin kava yun ja kuu seyu, te ni ka xndoo de soldado ja vi kokoto de.
\c 28
\s Ni ndateku Jesús
\p
\v 1 Yun te nuu ni yaꞌa kiuu ndatatu, te nuu matuu domingu, kiuu xtnañuꞌu ja ndakiꞌin semana, kuaꞌankuei María Magdalena vi inka María ja vi kondiaꞌa ña yau ñaña nuu yiyuꞌu Jesús.
\v 2 Te vi sanaa ni, te ni tnaa xeen ndevaꞌa, chi ni kunjino in ia jinokuechi nuu maa Jitoꞌo Dios ja ni kuun ya ichi andivi, te ni jino ya nuu oo yau ñaña yun, te ni xtajioo ya kava ndesi yun, te ni jinkoo ya siki.
\v 3 Te yeyeꞌe ya na kuinio tajan, te yayaa saꞌun niꞌnu ya na kuinio yuaꞌa.
\v 4 Te nuu ni ka jini ña tee ka jito yau ñaña yun, te vi suaꞌa ka kisi de ja ka yuꞌu ndevaꞌa de. Te ni ka kendoo de na kuinio ndiyi.
\v 5 Te jiñaꞌa ia jinokuechi nuu Dios nuu ñasiꞌi yun:
\p ͏―͏Ma vi yuꞌu ron, chi ja jini rin ja ka ndanduku ron Jesús, ia ni intakaa yika cruz.
\v 6 Te tu ka ya oo yaꞌa, chi ja ni ndateku ya, nagua ni okaꞌan ya. Neꞌekuei te vi kondiaꞌa ron nuu ni okatuu ya.
\v 7 Te kuaꞌankuei ñama te vi kaxtnoꞌo ron nuu tee ni ka oo skuaꞌa jin ya ja ni ndateku ya neꞌu ndiyi. Te kokoxnoꞌo ya kokiꞌin ya Galilea, te yun vi ndakuni ron ya. Yaꞌa ni kuu tnoꞌo ja vaji rin ja kaxtnoꞌo rin ͏―͏jiñaꞌa ya.\fig Women see angel inside tomb|53cn01851B.tif|col|||Ni kaxtnoꞌo ia jinokuechi nuu Dios ja ni ndateku Jesús|28.7\fig*
\p
\v 8 Yun te ni ndekuei ñama ña yau ñaña yun, te vi joo ka yuꞌu ña vi ka kusii ndevaꞌa ini ña. Te ni ka jino ña kuanoꞌokuei ña ja vi kaxtnoꞌo ña nuu tee ni ka oskuaꞌa jin Jesús. Te vi nini kuanoꞌokuei ña ja vi kaxtnoꞌo ña nuu de,
\v 9 te sanaa ni ka nukuntnaꞌa ña jin Jesús. Te jiñaꞌa ya:
\p ͏―͏Ka oo vaꞌa ni, kuaꞌa.
\p Yun te ni ka jintnaꞌa ña ña jin ya, te ni ka kanu niꞌnu ña siꞌin ya, te ni ka chiñuꞌu ña jin ya.
\v 10 Yun te jiñaꞌa Jesús:
\p ͏―͏Ma vi yuꞌu ron. Kuaꞌankuei te vi kaxtnoꞌo ron nuu ñani rin ja na kiꞌinkuei de Galilea, te yun vi ndakuni ña de ͏―͏jiñaꞌa ya.
\s Ni ka jiñaꞌa tee ka kuu nijaꞌnu kuaꞌa xuꞌun nuu soldado
\p
\v 11 Te vi nini kuanoꞌokuei ñasiꞌi yun, te kuanoꞌokuei sava soldado ja ka jito yun maa ñuu, ja ni ka ndakani de ndiꞌi nagua ni kuu nuu sutu ka kuu nijaꞌnu.
\v 12 Te ni ka ndututu de jin tee ka kuu nijaꞌnu nuu ñuu, te ni ka ndatnoꞌo tnaꞌa de naxa vi saꞌa de. Te ni ka jiñaꞌa de kuaꞌa xuꞌun nuu soldado ka jito yau ñaña yun.
\v 13 Te ka jiñaꞌa de:
\p ͏―͏Vi kuñaꞌa ni ja nini ka kixin ni nuu jakuaa, te ni jakuei tee ni ka oskuaꞌa jin de, te ni ka ndasuꞌu de yiki kuñu yun.
\v 14 Te nuu ja na kuni Pilato tnoꞌo yaꞌa, te vi xndija maa san de ja ma vi tnaꞌa ni tnundoꞌo ͏―͏ka jiñaꞌa de.
\p
\v 15 Te ni ka tnii soldado yun xuꞌun vi ni ka saꞌa de nagua ni ka kaꞌan tee yun. Te ni jitenuu tnoꞌo yaꞌa ja ni kendoo ka kaꞌan ñayiu judio guaa ndee kiuu vitna.
\s Ni skuiso siki ña Jesús jin ndi uxi in tee ka skuaꞌa jin ya in tniuu kaꞌnu
\p
\v 16 Yun te kuaꞌankuei ndi uxi in tee ni ka oskuaꞌa jin Jesús Galilea, te ni jinokuei de yuku nuu ja ni tatnuni ya ja vi nukuntnaꞌa de jin ya.
\v 17 Su nuu ni ka jini ña de, te ni ka chiñuꞌu ña de. Su sava de, chi tu ni ka kandija guaꞌa de ja maa ya kuu.
\v 18 Yun te ni kuyatni Jesús, te jiñaꞌa ya:
\p ͏―͏Ja ni taa ia Dios tniuu kaꞌnu ja tatnuni rin andivi vi nuu ñuyiu.
\v 19 Yun kuu ja kuaꞌankuei ninii ñuyiu, te vi kaxtnoꞌo ron tnoꞌo vaꞌa rin nuu ñayiu ja na vi koskuaꞌi, te vi skuandute ron jin sivi Tata Dios vi jin Seꞌe ya vi jin Espíritu ya.
\v 20 Te vi kaxtnoꞌo ron ja na vi kuantnoꞌi ndiꞌi tnoꞌo ni tatnuni rin. Te koo maa rin jin ron ndiꞌi ni kiuu vi guaa ndee na ndiꞌi ñuyiu ͏―͏jiñaꞌa ya.
\p Saa na kokuu.
