\id MRK \h San Marcos \mt Ka tisa‑ni rigixxiꞌakana ge Jesús‑ni ka nu ben Marcos‑ni \c 1 \s Juan benne rugadi indaha rekie rigixxiꞌe ge Jesús‑ni \r (Mt. 3:1‑12; Lc. 3:1‑9,15‑17; Jn. 1:19‑28) \p \v 1 Nii ridulo ka tisa ka nu rigixxiꞌakana ge Jesucristu benne anka Xiꞌin Tata Do Yebáha. \v 2 Ukaba atti tteba ra lo yetsi ben profeta Isaías‑ni. Lo yetsiha rinne Tata Do Yebáha rulise Jesús‑ni, ree: \q Neti idhelhaa ttu benne tsie nnerue lolu kini kixxiꞌe ka tisa kia‑ni. \q Benneha idhalie neda gelu.\f + \fr 1:2 \ft Malaquías 3:1\f* \q \v 3 Lo yu bisi ata lanú benne seꞌe, niha riyien tsiꞌi benneha rinnebie idisa, ree: \q “Gwalegixxa tse neda ge benne anke Xxanariꞌiha. \q Gwalolixxa neda kini dhabie.”\f + \fr 1:3 \ft Isaías 40:3\f* \p \v 4 Aníha‑ba ben Juan benne rugadi indaha tti ugwekie lo yu bisiha, rigixxiꞌanie ka benne kini odúna ke nna odaxxuke neda ge Tata Do Yebáha, nianna gadike inda kini anáchu nna ixú elha xen lasi ge ka tulha ruinkeha. \p \v 5 Iyába ka benne seꞌe lheꞌesi Jerusalén‑ni lhe ka benne seꞌe itúba daka Judea‑ni lhe, risinke ata reki Juan‑ni, rigixxiꞌake ge ka tulha ruinke nna rugadie ke inda lheꞌe yoo Jordán‑ni. \p \v 6 Juan‑ni itsa xo camellu‑ba uka xoe nna udhí lheꞌebie ttu yieti. Nu xixxi ge betsirúba lhe kutsittaba lhe utobie ugwekie \v 7 nna rigixxiꞌanie ka benne, ree ke: \p ―Iki de neti nna si dala attu benne ra tsitsiru lebie attichula neti. Neti labí elha ralhaa iyettaa idhasia lo ka gwaracha geeha. \v 8 Gwalí galá neti tti rugadia le inda, suna indaba rixúti, ttaka benneha nna ugadie le Espíritu ge Tata Do Yebáha.\fig John the Bap preaching|18CN01653b.tif|col|||(Marcos 1:1-8)|1.8\fig* \s Jesús‑ni radie inda \r (Mt. 3:13‑17; Lc. 3:21‑22) \p \v 9 Lheꞌe ka sáha‑gaba udá Jesús‑ni lheꞌesi Nazaret, re nuha daka Galilea. Nianna bisine nna begadi Juan‑nie inda lheꞌe yoo Jordán‑ni. \v 10 Tti lo reria Jesús‑ni lheꞌe indaha, nianna bilánie biyali yebáha nna Espíritu ge Tata Do Yebáha attiba ttu becha ugwadie betedhoe ikie. \v 11 Nianna tti biyien tsiꞌi ttu benne unnebie yebáha, ree bie: \p ―Lu ankalu Xiꞌinia rakati gelu; lu ankalu benne ruꞌu lasia. \s Nu xxegwiha benna dhi yiena Jesús‑ni \r (Mt. 4:1‑11; Lc. 4:1‑13) \p \v 12 Nianna che tteba Espíritu ge Tata Do Yebáha Jesús‑ni daka lo yu bisiha, ata lanú benne seꞌe. \v 13 Niha ugwekie chua (40) ubisa ata reki ka nimala ixxi. Niha‑gaba ben nu xxegwiha dhi yiene nna ka anjeliha‑ba bete náke lenbie. \s Jesús‑ni uduloe rigixxiꞌabie ka tisa ge Tata Do Yebáha \r (Mt. 4:12‑17; Lc. 4:14‑15) \p \v 14 Iki de chi utixxakana Juan‑ni lisiyya, Jesús‑ni nna deyye daka Galilea rigixxiꞌanie ka benne ka tisa tse, delába rigixxiꞌe gasina ki akake benne innabia Tata Do Yebáha ke. \v 15 Nianna ree ka benneha: \p ―Chiba gwa dona sá gaꞌanani Tata Do Yebáha lhe chigaba dabigana innabie. De nuha nna gwalodúna le nna gwaltsia lele ge ka tisa geeha. \s Jesús‑ni raxie ttapa ka benne kini udhetinie ke \r (Mt. 4:18‑22; Lc. 5:1‑11) \p \v 16 Tti ute Jesús‑ni roꞌo indatoo ge Galilea‑ni, niha bilánie Simón‑ni lenna betsini Andrés‑ni yuꞌukana rudelhakana yexxa ge ka belhaha lheꞌe indaha, kumu ankakana benne rudaxxu belha. \v 17 Jesús‑ni nna ree kana: \p ―Gwaltá gwetenalha neti. Neti nna unia kini akale ka nu gaxile ka benne ki udaxxuke neda ge Tata Do Yebáha. \p \v 18 Looraha tteba nna beseꞌe bixxibakana ka yexxa gekaniha nna diakana danalhakane. \p \v 19 A lattiruba bededábie nna bedelánie Jacobo‑ni lenna betsini Juan‑ni. Ka nuha ankakana xiꞌin Zebedeo. Seꞌekana lheꞌe barcu gekaniha reyoinkana ka yexxa ka nu rudaxxu lenkana belhaha. \v 20 Nianna uxi ttebe kana. Lakana nna bedhá bixxiba ikikani tata gekaniha lo barcuha lenie ka nu ren sina gekaniha, nianna dia ttebakana danalhakana Jesús‑ni. \s Jesús‑ni bebeabie ttu espíritu satsa yuꞌu lati ttu nubiyú \r (Lc. 4:31‑37) \p \v 21 Tti bisin Jesús‑ni lenie ka benne rudhetinieha lheꞌesi Capernaum‑ni, la sá tti reyaka le ka benne Israel‑ni, utaꞌa ttebe lheꞌe yoꞌo ata rudhetike ka tisa ge Tata Do Yebáha nna uduloe ruleꞌenie ka benne seꞌe niha. \v 22 Ka benneha nna rebanabakanie ge nu ruleꞌenie keha kumu rinnebie ttiba rinne ttu uxtisi rapa lo neda, labí tti rinne ka nu ruleꞌekinna ka benne nu ra lo bia bennabi bodhaꞌan Moisés‑ni. \v 23 Lheꞌe yoꞌo ata rudhetike ka tisaha, niha re ttu nubiyú yuꞌu latini ttu espíritu satsa. \v 24 Nubiyúha nna unnena idisa, rana: \p ―¡Begwelha riꞌitu! ¡Bittu etegaꞌa gelu len riꞌitu, lu Jesús ge Nazaret! ¿Si dalu gwetseꞌe loo riꞌitu? Neti gwankabiabati lu. ¡Lu ankalu benne chi ulesi Tata Do Yebáha! \p \v 25 Jesús‑ni nna bedhaka dise espíritu satsaha, ree nuha: \p ―¡Bedhea roꞌolu nna beria lati nubiyú‑ni! \p \v 26 Espíritu satsaha nna bekubi xxattana nubiyúha nna ribesiꞌa layabana beriana latini. \v 27 Iyába ka benne seꞌe niha bebanabakanie nna rinnaba tisa luesike, ráke: \p ―¿Bíunni raka? ¡Nubiyú du‑ni rulaꞌana attu tisa kubi! ¡Xxeniba ra leni nna axtaba ka espíritu satsa‑na rudokana tisa ge nu rana! \p \v 28 Nianna ttu nnelaba ugwadhi tisa ge Jesús‑ni nna ka benne seꞌe itúba daka Galilea‑ni rinneke ge nu runieha. \s Jesús‑ni beyonie ixe ka benne rani \r (Mt. 8:14‑17; Lc. 4:38‑41) \p \v 29 Atti beriake lheꞌe yoꞌo ata rudheti ka benne Israel‑ni ka tisa ge Tata Do Yebáha, Jesús‑ni lenie Jacobo‑ni lhe Juan‑ni lhe dia ttebake lisi Simón‑ni lhe Andrés‑ni lhe. \v 30 Nan ge nuila ge Simón‑ni teba benneha yuꞌu xxatte xilhaa. Nianna utixxiꞌakinna Jesús‑ni ge benneha. \v 31 Jesús‑ni nna ubiga ttebe bedaxxue ná benneha nna ulhidhe bie. Looraha tteba nna beria xilháha lati benneha nna udulo ttebe benie nu utoke. \p \v 32 Atti chi ugwadi tatubisa‑na loꞌeyya‑na, tti chi daa ratti loha, laꞌania nna iyába ka benne yuꞌu isagwe latike lhe ka benne yuꞌu latike espíritu xxegwi uchekana ke ata du Jesús‑ni. \v 33 Nianna itúba yiesiha bitupa roꞌo yoꞌo ata dueha. \v 34 Jesús‑ni nna beyonie ixeba ka benne rani yuꞌu latike iyá looba isagwe lhe bebeabie ixeba ka espíritu xxegwi yuꞌu lati ka benne lhe. Labí begwelhe inne ka espírituha kumu yúbakana nú anke. \s Jesús‑ni rigixxiꞌabie ka tisa ge Tata Do Yebáha daka Galilea \r (Lc. 4:42‑44) \p \v 35 Dila tteba ugwadha Jesús‑ni. Sa rulaꞌaruba chulhaha birie die roꞌesiha nna bisine ttu latti ata lanú benne seꞌe. Niha ulhapie tisa len Tata Do Yebáha. \v 36 Simón‑ni lhe ka benne seꞌe lennaha, diake satilake bie. \v 37 Tti gwaxxakake benneha nna ráke bie: \p ―Iyába ka benne chi rekike ugila lu. \p \v 38 Lee nna ree ke: \p ―Tsiariꞌi lheꞌe adí ka yiesi seꞌe gaxxaba nii kini lheꞌe ka nuná kixxiꞌagabaa ka tisa ge Tata Do Yebáha, kumu de nuha‑la daya. \p \v 39 Itúba Galilea‑ni reki Jesús‑ni rigixxiꞌe ka tisa ge Tata Do Yebáha lheꞌe ka yoꞌo ata rudheti ka benne seꞌe niha ka tisa geeha lhe anágaba nna rebeagabe ka espíritu xxegwi yuꞌu lati ka benneha lhe. \s Jesús‑ni beyonie ttu benne raka latie yiesu nu tee láni lepra \r (Mt. 8:1‑4; Lc. 5:12‑16) \p \v 40 Ttu benne biyú raka latie yiesu nu tee láni lepra, bisine ata du Jesús‑ni nna bedú xibie arlo benneha nna ree bie: \p ―Tata to, ganna lu aka lelu, gwadaabalu eyoinlu neti. \p \v 41 Jesús‑ni nna gwatuaba lebie benneha nna tti belhí nábie utane lati benneha nna ree bie: \p ―Gwaka galá lasia. ¡Nnanna, chinka beyaka! \p \v 42 Looraha tteba nna betúa yiesuha lati benneha nna beyaka ttebe. \v 43 Nianna bedhelha tteba Jesús‑nie deyye nna bodhaꞌan tsitsie, ree benneha: \p \v 44 ―Biyú gelu. Anuttu nu kixxiꞌenlu. Sun tteba nna ugía gwatso du arlo bixxudiha nna uche úna nu daa lolu utelu ge Tata Do Yebáha de chi beyarilu. Beni attiba ra lo bia bennabi bodhaꞌan Moisés‑ni. Aníha kini uyú lo ka benne deki chiba betúa isagwe‑na latilu. \p \v 45 Ttaka benne biyúha nna adíla benie. Tti berie niha deyye nna iyába ka benne utixxiꞌanie ge nu chi ben Jesús‑ni. De nuha nna birua uka gaꞌa Jesús‑ni la saa lheꞌe ka yiesi seꞌe niha. Ka roꞌesiha‑liba ridúe ata lanú benne seꞌe. Ata dueliba risina ka benne daa lheꞌe iyába ka yiesiha. \c 2 \s Jesús‑ni beyonie ttu benne daa yatti latie \r (Mt. 9:1‑8; Lc. 5:17‑26) \p \v 1 Iki de chi ute ttu chupa ubisaha nna bedesin Jesús‑ni lheꞌesi Capernaum‑ni attu libe. Sun tteba bina ka benne deki chi doe lheꞌe yoꞌoha, \v 2 nianna bitupa tteba ixeruke. Laxkala axtaba roꞌo puertaha birua rakanike. Jesús‑ni nna rigixxiꞌanie ke ka tisa ge Tata Do Yebáha. \v 3 Nianna tti bisin ttapa ka benne biyú nujake ttu benne daa yatti latie ata dueha. \v 4 Ttaka kumu de tupa xxatta galá benne roꞌo yoꞌoha, laxkala bi uka gaꞌake len benne raniha kini isinke ata du Jesús‑ni. Nianna tti ugwapike iki yoꞌoha nna utuake ttu chupa ka texa ki udo belea ttu lhixxaba ata dueha. Aníha‑ruba kini uka ulhidake benne raniha xue lo ttu breta.\fig Jesus teaching from a boat|19LB00305B.TIF|col|||(Marcus 2:1-12)|2.4\fig* \v 5 Tti bilani Jesús‑ni gwa riaba le ka benneha deki gwadaabe eyonie benne daa yatti latieha, nianna tti ree benneha: \p ―Xiꞌini to kia, nnanna chiba bixú elha xen lasi ge ka tulha gelu‑na. \p \v 6 Niha‑gaba seꞌe ttu chupa ka nu ruleꞌekinna ka benne nu ra lo bia bennabi bodhaꞌan Moisés‑ni. Ka nuha nna belaba lhiꞌu lekani, rakakinna: \v 7 “¿Beaka rinne nu du‑ni aní? Rilhida gaabana Tata Do Yebáha tti rinnena aná. Lanú nu aka geni dhina elha xen lasi ge ka tulha ruin ka benne, sunruba Tata Do Yebáha gwaka gebie dhie elha xen lasi gekani.” \p \v 8 Ttaka Jesús‑ni nna ute da ttebanie deki rulaba lhiꞌu lekani aníha. Nianna tti unnaba tise kana, ree: \p ―Lebiꞌi nna, ¿beaka rulaba lhiꞌu lele aná? \v 9 Gwalinnáruga, ¿bí nuha nu sattiru gariꞌi benne daa yatti latie‑ni? ¿Si gariꞌe: “Chiba bixú elha xen lasi ge ka tulha gelu‑na” ak? o ¿gariꞌe: “Beyadha nna bodaxxu nu xualu loin‑na nna bedá”? \v 10 Nnannaruga ulaꞌania le ki uyú lole deki neti benne daya yebáha, yiesi lo yu‑ni gwa teeba lo neda kia ki dhia elha xen lasi ge ka tulha ruin ka benne. \p Nianna tti ra Jesús‑ni benne daa yatti latieha: \p \v 11 ―Lu rulisaa. Beyadha nna bodaxxu nu xualu loin‑na nna beyya lisilu. \p \v 12 Benne daa yatti latieha nna beyadha ttebe nna bodaxxue breta xue loniha nna berie lo iyába ka nu seꞌe niha. Ka nuha nna iyábakana bebanakinna, rákana: \p ―¡Xxeniba ra le Tata Do Yebáha! ¡Niru tsa labí chi bilenriꞌi aka luesi nu uka‑ni! \s Jesús‑ni raxie Leví‑ni kini sanalhane \r (Mt. 9:9‑13; Lc. 5:27‑32) \p \v 13 Iki de nuha nna bederia Jesús‑ni dedheyye roꞌo indatooha nna iyába ka benne risinke ata dueha. Labie nna ruleꞌenie ke ka tisa ge Tata Do Yebáha. \v 14 Tti utebie die, nianna bilánie Leví\f + \fr 2:14 \ft Leví anka attu lá Mateo.\f* xiꞌin biyú Alfeo‑ni dona ata rukixakana belhiu nu daa lo ka benne rigixake ge Roma. Nianna tti ree na: \p ―Utá betenalha neti. \p Nianna udú lii ttebana nna gwanalhane. \p \v 15 Uka nuha, tti chi do Jesús‑ni go yetta lheꞌe lisi Leví‑ni, ixeba ka gwekixa lhe adíru ka nu tekinna lákani deki ankakana ka nu ruin satsa seꞌegabakana lenie go yetta. Anágaba nna seꞌegaba ka benne rudhetinieha. Kumu ixeba chi raka ka benne danalhake bieha. \v 16 Ka nu ruleꞌekinna ka benne nu ra lo bia bennabi bodhaꞌan Moisés‑ni, delába ka nu ankakana fariseo, tti bilákinna dobie go yetta len ka gwekixaha lhe ka nu ruin satsaha lhe, nianna tti rákana ka benne rudhetinieha: \p ―¿Beakala maestru gele‑na nna robe yetta len ka gwekixa‑na lhe len ka nu ruin satsa‑na lhe? \p \v 17 Tti biyienin Jesús‑ni nu rákanaha, nianna tti ree kana: \p ―Ka nu abittu rani‑na, ka nuná labí riyasakin nuná nu eyoinna kana, sinuki ka nu rani‑nala nuná riyasakinna nu eyoinna kana. Neti laa dagaa raxia ka nu ruin nu dika ixú, sinuki dalaa kini raxia ka nu ruin satsa. \s Jesús‑ni rigixxiꞌabie nuka utte ubina lheꞌe ka benne \r (Mt. 9:14‑17; Lc. 5:33‑39) \p \v 18 Atti bilani ka benne deki ka nu rudhetini Juan benne rugadi indaha lhe ka nu rudhetini ka fariseo‑ni lhe, ka nuha rutteba ubina lheꞌekani, labí rokana yetta, nianna tti ugía ka benneha nna gweasike Jesús‑ni: \p ―¿Beakala ka nu rudhetini Juan‑ni lhe ka nu rudhetini ka fariseo‑ni lhe rutteba ubina lheꞌe ka nuná, ka nu rudhetinlu‑na nna labí rutte ubina lheꞌe ka nuná? \p \v 19 Nianna bekabi Jesús‑ni, ree kana: \p ―¿Laaba ganna labí dika utte ubina lheꞌe ka benne biyaxi kini tseꞌeke dhaꞌaha, laka sa du nu kwiti rutsá nániha lenke? Neti ria: laka sa du nu kwitiha lenke labí dika utte ubina lheꞌeke. \v 20 Ttaka ganna chi bisia sá tti itua nu kwitiha, anúruna dho lenke, laꞌanialigaba nna chi utte ubina lheꞌeke. \p \v 21 ’Anágaba lanú ttu benne do rotábie ttu roꞌo lari kubi roꞌo xo yaxxu geeha. Kumu ganna aníha unie, laꞌania nna iyalhiba roꞌo lari yaxxuha, nianna adíla satsa ireda xoeha, \v 22 lhe nigaba lanú ttu benne do rigaꞌabie vinu kubi lheꞌe ka yieti yaxxu. Kumu ganna aníha unie, vinu kubiha, ganna chi úlana, laꞌania nna itsúba nuha yietiha nna ilaliba vinuha lhe tseꞌe loogaba yietiha lhe. Laxkala vinu kubiha teeki itaꞌa nuha lheꞌe ka yieti kubi. \s Jesús‑ni anke xxana ka sá reyaka leriꞌi \r (Mt. 12:1‑8; Lc. 6:1‑5) \p \v 23 La sá tti reyaka le ka benne Israel‑ni, laꞌania ute Jesús‑ni lheꞌe ka xuxtila seꞌe niha len ka benne rudhetinieha. Ka benneha nna uduloke richekuke iki ka xuxtilaha. \v 24 Ka fariseo‑ni nna rákane: \p ―¡Biyúruga! ¿Beaka ruin ka nu rudhetinlu‑na nu abittu gaꞌanna uinriꞌi lheꞌe ka sá atti reyaka leriꞌi? \p \v 25 Lee nna bekabie, ree kana: \p ―¿Si ni tsa abittu chi belabale lo yetsi ge Tata Do Yebáha ata rigixxiꞌa bí ben David‑ni ttu libeha? Yule benneha itupa lenie ka benne ugweki lenie laꞌania, tti bituinkeha nna biyasakanie nu goke. \v 26 Laꞌania utaꞌa David‑ni lheꞌe yotu ge Tata Do Yebáha atti anka Abiatar‑ni bixxudi xeni. Nianna utoe ka yettaxtila ka nu chi riesike ankake sun tteba ge Tata Do Yebáha, anágaba nna begwegabe ka benne seꞌe lenie laꞌania ki utoke benneha, delába utoke ka yettaxtila ka nu labí gaꞌanna go attu benne subi, sunruba ka bixxudiha gwaka gokana benneha. \p \v 27 Jesús‑ni nna rágabe kana: \p ―Ka sá tti reyaka leriꞌi‑na ukakana ki riꞌi ixuinriꞌi kana, laa uligariꞌi kini nu innála ka sá‑na uinriꞌi. \v 28 De nuha nna neti benne daya yebáha, netiba ankaa xxana ka sá reyaka leriꞌi. De nuha nna gwa teeba lo neda kia innía bixa dika uinriꞌi lheꞌe ka sá reyaka leriꞌi. \c 3 \s Jesús‑ni beyonie nubiyú daa yatti nániha \r (Mt. 12:9‑14; Lc. 6:6‑11) \p \v 1 Jesús‑ni utaꞌabie attu libe lheꞌe yoꞌo ata rudheti ka benne Israel‑ni ka tisa ge Tata Do Yebáha. Niha re ttu benne biyú daa yatti ttu lhaꞌa nábie. \v 2 Ka fariseo‑ni nna rulhatsibakana ge Jesús‑ni ganna gweyonie benneha la sá tti reyaka lekaniha, kini anáchu nna tee roꞌokani bixa usiakana ikie. \v 3 Nianna tti ra Jesús‑ni benne daa yatti neeha: \p ―Udú lii nna utá udú lagwi‑ni. \p \v 4 Nianna tti unnaba tise kana, ree kana: \p ―¿Bí gaꞌanna uinriꞌi lheꞌe ka sá tti reyaka leriꞌi? ¿Si uinriꞌi latsiru ak? ¿O uinriꞌi nu satsa ak? ¿Si odiláriꞌi ttu benne? ¿O ugwelhariꞌi gattie ak? \p Ttaka lakana siiba ukakana, labí bekabikana gebie. \v 5 Jesús‑ni nna risaꞌabanie rulannie lo ka nu seꞌe abiꞌiba kweꞌeeha nna siꞌiba bedúna lebie kumu de ruin tsitsi lastokani, labí ria lekani. Nianna tti ree benne biyúha: \p ―Belhí nálu. \p Benneha nna belhí tteba nábie nna beyaka tteba nuha. \v 6 Tti beria ka fariseo‑ni lheꞌe yoꞌoha nna unne tteba lenkana ka nu tákana Herodes‑ni, kumu regila lekani gaxasina uinkana kini uttikana Jesús‑ni. \s Ixe juisiru ka benne danalhake Jesús‑ni \p \v 7 Jesús‑ni nna beruꞌune deyye len ka benne rudhetinieha daka roꞌo indatooha nna ixe juisiru ka benne ge Galilea‑ni danalhake bie. \v 8 Anágaba ka benne daa itúba daka Judea‑ni lhe Jerusalén‑ni lhe ka benne daa daka Idumea lhe ka benne seꞌe attu ladu yoo Jordán‑ni lhe. Anágaba nna dágaba ka benne seꞌe abiꞌiba kweꞌe yiesi Tiro lhe Sidón lhe. Ixe juisiru ka benneha, tti biyienkanie iyá nu runieha nna danalhake bie. \v 9 De nuha nna ra Jesús‑ni ka benne rudhetinieha udú tseke ttu barcu kini tsapie loni ki abittu ukí yaꞌa ka benne bie. \v 10 Kumu de ixe galá ka benne chi beyonie, de nuha nna iyába ka benne raka latike ttu bixa, xua‑niba iki luesike diake kweꞌebie kumu de raka leke sattanke latie. \v 11 Ka espíritu satsa yuꞌu lati ka benne, atti rilákin nuha Jesús‑ni nna ribesiꞌabakana rudú xibikani arloe, rákane: \p ―¡Lu ankalu Xiꞌin Tata Do Yebáha! \p \v 12 Ttaka labie nna bedhaka dise ka espíritu satsaha kini abittu kixxiꞌakana nuxa anke. \s Jesús‑ni bekwebie tsiꞌinu (12) ka benne // kini tsiake kixxiꞌake ka tisa geeha \r (Mt. 10:1‑4; Lc. 6:12‑16) \p \v 13 Iki de nuha nna ugwapi Jesús‑ni iki iꞌiyaha, nianna uxie ka benne uka lebie gaxie. Ka benneha nna ubigake kweꞌebie. \v 14 Nianna tti bekwebie tsiꞌinuke (12) kini tseki lenke bie lhe kini idhelhe ke tsiake kixxiꞌake ka tisa ge Tata Do Yebáha. \v 15 Anágaba nna begwegabe ka benneha lo neda ki eyoinke ka benne rani lhe ki ebeake ka espíritu xxegwi yuꞌu lati ka benneha lhe. \v 16 Nii dia lá tsiꞌinu (12) ka benne bekweeha, delába, Simón benne utixxagabe lábie Pedro, \v 17 lhe Jacobo‑ni lenie betsie Juan‑ni. Ka benne‑ni ankake xiꞌin Zebedeo. Lagabake nuha utixxe láke Boanerges. (“Boanerges” dienna innána ka nu ruꞌu be idisa.) \v 18 Bekwegabe Andrés, lhe Felipe, lhe Bartolomé, lhe Mateo, lhe Tomás, lhe Jacobo xiꞌin Alfeo, lhe anágaba Tadeo, lhe Simón benne rágabakana Zelote, \v 19 lhe bekwegabe Judas Iscariote nu betene lasi ná ka nu bettikaneha. \s Rusiakana iki Jesús‑ni deki rixúnie Beelzebú‑ni ki rebeabie // ka espíritu xxegwi yuꞌu lati ka benne \r (Mt. 12:22‑32; Lc. 11:14‑23; 12:10) \p \v 20 Iki de nuha nna beyeki Jesús‑ni besine lheꞌe yoꞌoha, nianna bedetupa tteba ixeru ka benne. Laxkala niba yetta laa uka go lenie ka benne chi bekwebieha. \v 21 Tti bina ka benne raka luesieha ge nu runieha, nianna ugíake kini saxíke bie kumu ráke rakaba ikie. \p \v 22 Ttaka ka nu ruleꞌekinna ka benne nu ra lo bia bennabi bodhaꞌan Moisés‑ni, delába ka nu daa Jerusalén‑ni, ka nuha nna rákana deki Beelzebú nu anka xxana ka espíritu xxegwiha‑ba yuꞌu lati Jesús‑ni, laxkala Beelzebú‑niba rixuin Jesús‑ni kini rebeabie ka espíritu xxegwi yuꞌu lati ka benne. \p \v 23 Nianna tti uxi Jesús‑ni ka nu rinne aníha nna utixxiꞌanie kana ttu tisa. Aníha benie kini utte dákana bí diani nu raka lebie kixxiꞌanie kana, nianna tti ree: \p ―Laa gwakaga ge nu xxegwiha ebeana ka luesi xxegwi‑niha. \v 24 Ttibanka ganna ttixka lheꞌe ttu yiesi seꞌe laꞌa ka benne geni de ritilha len luesike, laꞌania nna labíru uchía yiesiha lo nu ratenaha \v 25 lhe ganna ttixka ka benne seꞌe lheꞌe ttu yoꞌo seꞌe laꞌake de ritilha len luesike, laꞌania nna labíru aka tseꞌe ka benneha tutupa. \v 26 Anágaba nu xxegwiha, ganna itilha lenna ka luesi xxegwi‑niha, laꞌania nna labíru aka dhona tutupa len ka nuha. Ganna aníha uinna, laꞌania nna chiba bisia sá ge nuha lhuxana. \p \v 27 ’Anágaba lhe lanú nu aka geni gaꞌana lheꞌe yoꞌo ge ttu nubiyú ankana tipa kini lhanana nu seꞌe lheꞌe yoꞌo ge nuha, ganna ttixka abíba udaxxuna nubiyú anka tipaha ladeꞌa tte nna uxxikana nuha. Kumu gannaliba chi xikinna nubiyúha, laꞌanialiba nna gwaka geni lhanana nu seꞌe lheꞌe lisi nuha. \p \v 28 ’Netiru ria: gwadíba Tata Do Yebáha elha xen lasi ge iyába nu satsa uni ka benne lhe ge iyába nu satsa inneke lhe, \v 29 ttaka ganna ttu benne inne satse ge Espíritu ge Tata Do Yebáha, benneha ttu tsala labí ixú elha xen lasi gebie, sinuki ttu dia liiba uja benneha yua ge nu inneeha. \p \v 30 Aníha ra Jesús‑ni kumu ka nu ruleꞌekinna ka benne nu ra lo bia bennabiha rálakana deki espíritu satsaba yuꞌu latie. \s Nan ge Jesús‑ni lhe ka betsieha lhe raka leke inne lenke bie \r (Mt. 12:46‑50; Lc. 8:19‑21) \p \v 31 Nianna tti bisin nan ge Jesús‑ni lhe ka betsieha roꞌo yoꞌo ata do Jesús‑ni ruleꞌenie ka benne. Roꞌo yoꞌoha‑liba useꞌe ka nan geeha nna udhelhake kini belisakana Jesús‑ni. \v 32 Ka benne seꞌe abiꞌiba kweꞌeeha nna unneke, ráke bie: \p ―Ne nan geluha lhe ka betsiluha lhe ka danluha lhe, seꞌeke roꞌo yoꞌo‑ni regilake lu. \p \v 33 Lee nna bekabie ree: \p ―¿Nú rale deki anka nan kia lhe betsia lhe? \p \v 34 Nianna tti belannie lo ka benne seꞌe abiꞌiba kweꞌeeha nna tti ree: \p ―Gwaluyúruga, ka benne seꞌe‑nila nuní ankake nan kia lhe betsia lhe. \v 35 Kumu nuxaba benne ganna runie nu ruꞌu le Tata Do Yebáha, benneha nuha anke betsia lhe danaa lhe nan kia lhe. \c 4 \s Jesús‑ni rigixxiꞌabie ge ttu benne dia gwedelha xuxtila \r (Mt. 13:1‑23; Lc. 8:4‑15) \p \v 1 Jesús‑ni bededuloe attu libe rodoleꞌenie ka benne ka tisa ge Tata Do Yebáha roꞌo indatooha nna ixe juisiru ka benne bedetupake abiꞌiba kweꞌebie. Laxkala teeki ugwapie lo ttu barcu daa lo indaha nna udoe lheꞌe nuha. Ka benne tupaha nna roꞌo indaha‑liba seꞌeke rudo nagake gebie.\fig Jesus teaching from a boat|20CN01705B.TIF|col|||(Marcos 4:1)|4.1\fig* \v 2 Ixeba nu rigixxiꞌanie ke. Aníha benie ki utte dáke bí diani nu raka lebie kixxiꞌanie keha, nianna tti ree ke: \p \v 3 ―¡Gwaludoruga nagale! Ttu nubiyú ruin sina biriana diana gwedelha xuxtila. \v 4 Tti dana gwedelha xuaha nna adí benneha utse roꞌo nedaha, nianna tti biginni ka binniha, nna bediga ttebakana benneha. \v 5 Attu chupe nna utse lo íyya attaꞌa ata labí gwadilo yu do. Benneha nna gwa beꞌeyu ttebe kumu de labí rea xua yuha niha. \v 6 Ttaka tti biria tatubisaha nna bettebe benneha kumu de labí lhiꞌu dia lhue, de nuha nna ubisi tteba benneha. \v 7 Attu chupe nna utse lheꞌe yietsiha, ttaka yietsiha biyelhabana nna belhiubinna benneha. Laxkala labí xua bete benneha. \v 8 Ttaka adí benneha nna gwa ubinnibe ata do yu tse. Benneha nna yalhá lheꞌe beꞌeyue lhe biyelhe lhe. Laxkala tseba betebie lena. De rerua (30) lhe de gayuna (60) lhe de gayua (100) tteba xua bekudhi iki ttu ttu ka xuxtilaha. \p \v 9 Nianna tti ra Jesús‑ni ke: \p ―¡Ata sia nagale, gwaludo nagale ganna gwankale nu dika iyienini! \p \v 10 Atti chi beyaꞌan Jesús‑ni sun ttúbe lenie ka benne tsiꞌinu rudhetinieha (12) lhe attu chupa ka benne seꞌe gaxxaba ata dueha lhe, nianna tti unnaba tisake bie, ráke bie: \p ―¿Bí diani nu ralu tti utixxiꞌalu ge benne dia gwedelha xuxtilaha? \p \v 11 Labie nna ree ke: \p ―Lebiꞌiligaba nna gwagixxiꞌabin Tata Do Yebáha le nu labí chi yu adí ka benne, delába gwa ruinba Tata Do Yebáha kini tte denle gasina innabie ka benne. Ttaka ka benne abittu chi rinnabie, neti bixxi kweꞌeba rinnea tti rigixxiꞌania ke nuní, \q \v 12 kini meskiba gwa rulannike nna labí ilákanie, \q lhe meskiba gwa rudo nagake nna labí tte dákanie; \q aníha kini ka eyekike nna odaxxuke neda ge Tata Do Yebáha, \q lee nna dhie elha xen lasi geke.\f + \fr 4:12 \ft Isaías 6:9‑10\f* \p \v 13 Nianna tti ree ka benneha: \p ―¿Si lagwa gwa rite denle bí diani nu utixxiꞌaya ge benne dia gwedelha xuxtilaha? ¿Galasina tte denle adíru ka nu kixxiꞌania le ganna? \v 14 Benne rudelha xuxtilaha anke benne rigixxiꞌe ka tisa ge Tata Do Yebáha. \v 15 Ka xua utsa kweꞌe nedaha nna ankake ka benne biyienkanie ka tisaha. Ttaka daa tteba nu xxegwiha nna rebea ttebana ka tisaha lheꞌe lastoke; delába ruinna kini rexulhakanie ka tisa chi biyienkanieha. \v 16 Adíke nna ankake ttiba ka xua utsa lo íyya attaꞌaha. Tti biyienkanie ka tisaha nna ittaba bedúna leke nna bedaxxu ttebake ka tisaha. \v 17 Ttaka kumu de labí chi begwe lhu ka tisaha lheꞌe lastoke, de nuha nna sattiruba ria leke ge Tata Do Yebáha, nna atti chi rateke ttu bixa elha disa o lhe atti chi ridú nookana ke de ria leke ka tisaha, laꞌania nna reyadi gaa ttebake. \v 18 Alhe ka benneha nna ankake attiba ka xua utsa lheꞌe yietsiha. Gwa riyienbakanie ka tisaha, \v 19 ttaka ka elhaxchacha iki geke tee yiesi lo yu‑ni lhe de rudo xxattana leke gatta geke, lhe anágaba lhe de ruꞌu xxatta leke ge adíru nu tee yiesi lo yu‑ni, nuha‑la rudoruna leke ruinke, de nuha nna richúbana lo ka tisaha. Laꞌania nna labí ruin ka tisaha sina lheꞌe lastoke kini uin tseke. \v 20 Adíke nna ankake attiba ka xua ubinni lo yu tseha. Ka benneha nuha riyienkanie ka tisaha nna bedaxxuke ka tisaha. Laxkala gwa ruinba ka tisaha sina lheꞌe lastoke. Ka benneha nuha ankake attiba ka xuxtila bete de rerua (30) lhe de gayuna (60) lhe de gayua (100) lhe.\fig Parable of seed|21GR-tlc043n.tif|col|||(Marcos 4:1-20)|4.20\fig* \s Jesús‑ni rabie: “Labí ttu bixa raka sigá abittu una benne geni” \r (Lc. 8:16‑18) \p \v 21 Rágaba Jesús‑ni kana: \p ―Ttu gi rudenna ki ilenriꞌi, laa taxxígariꞌi nuha kini uttudhiriꞌi ttu almoti ikini o ukatsiriꞌi na xan ata rattariꞌiha. ¿Laaba ganna teeki udoriꞌi nuha gwetsá ki udenna geriꞌi? \v 22 Anágaba labí ttu bixa tee gatsi nu abittu ilenriꞌi lhe labí ttu bixa raka sigá abittu iriana la loo. \v 23 ¡Ata sia nagale, gwaludo nagale ganna gwankale nu dika iyienini! \p \v 24 Lhe rágabe kana: \p ―Gwaludo tsitsi nagale gasina rutte dale nu rinnea‑ni, kumu ttu luesi nu rurixxibiale rugwele ka benne, ttu luesi nuha‑gaba orixxibia Tata Do Yebáha otebie gele. Benneha nna adírula xxeni otebie gele. \v 25 Kumu nu gwa tee geniha, gwadí chiettirula nuha nna nu abittu tee geniha nna axtala nu ttu latti chi tee geniha etua. \s Jesús‑ni rigixxiꞌabie gasina riyelha ka xuxtila \p \v 26 Jesús‑ni rágabe: \p ―Tata Do Yebáha atti rinnabie ka benne, elha rinnabia geeha raxxína na len nu ruin ttu benne dia gwedelha xuxtila. \v 27 Benneha rattabe raꞌadhie rela nna rani nna radhabe. Xua bedelheha nna rela resába dia benneha reꞌeyue lhe riyelhe lhe. Benne bedelha xuaha nna labí yue gasina raka, \v 28 kumu titúba yuha reꞌeyu lena loni. Ladeꞌaxa riria lhaga to ge xuaha, nianna tti ribea ikie. Iki deliba nuha nna tti chi ruꞌu lheꞌebie. \v 29 Ganna chi bigatsi xuxtilaha, laꞌania nna udaxxu tteba iyyarsela ge benne bedelha xuxtilaha kini egitse benneha kumu chiba bisia sá exú benneha. Aníha‑ba raka atti rinnabia Tata Do Yebáha ka benne. \s Jesús‑ni rigixxiꞌabie ge ttu besi ge kuana muxtasa \r (Mt. 13:31‑35; Lc. 13:18‑19) \p \v 30 Jesús‑ni rágabe: \p ―¿Gasina ruleꞌe tti rinnabia Tata Do Yebáha ka benne? ¿Bí nuha rulaꞌa tti rulaꞌa elha rinnabia geeha? \v 31 Tata Do Yebáha atti rinnabie ka benne, elha rinnabia geeha ankana ttiba ttu besi ge kuana muxtasa riyada lo yu. Besiha‑la nuha ankana nuxkaꞌa toru delo iyá ka besi reꞌeyu yiesi lo yu‑ni. \v 32 Ttaka iki de chi riyada besiha nna gwa reꞌeyubana. Nianna rixenba kuanaha nna xxenirula rakana attichula adí ka kuana yaꞌa. Xxeniba raka ka náni, laxkala axtaba ka binni‑na ratsiakana xula geni. \p \v 33 Ixeba luesi ka tisa‑ni bixúni Jesús‑ni ki unnebie. Aníha benie kini tte dani ka benne nu raka lebie kixxiꞌanie ke. Utixxiꞌabanie ke nu dika dhaake tte dákanie. \v 34 Labí lhixxa rá utixxiꞌanie ke sinuki utixxiꞌabe nu raxxíbana len nu raka lebie uleꞌenie ke. Ttaka ka benne rudhetinieha, tti due sun len ka benneha‑ba nna gwa rigixxiꞌabanie ke bí diani iyá tte nu reeha. \s Jesús‑ni benie kini bebe sii lo indatooha \r (Mt. 8:23‑27; Lc. 8:22‑25) \p \v 35 La sáha‑gaba nuha, atti chi dia ralhaha, nianna ra Jesús‑ni ka benne rudhetinieha: \p ―Eteriꞌi lo indatoo‑ni kini eriariꞌi roꞌoni daka nu reha. \p \v 36 Niha‑ba bokaꞌanke ka benne ixe danalhaha nna aníha‑ba dedo Jesús‑ni lo barcuha, dechekane. Danalhagaba adíru ka barcu. \v 37 Ttaka ttiruba ttu nnelaba bisia ttu be idí nna bedhú liina lo indatooha nna utaꞌana lheꞌe barcuha. Laxkala chi tteba ruin nuha xxudina lhiꞌu lheꞌe indaha. \v 38 Ttaka Jesús‑ni nna tebe teꞌadhie daka xan barcuha kuni ikie ttu lari. Ka benne rudhetinieha nna bodibenke bie, ráke bie: \p ―¡Maestru! ¿Si bi gwa retabinlu ka tsapiriꞌi inda‑ni nna gattiriꞌi? \p \v 39 Nianna tti ugwadhe bedhaka dise beha nna ree indatooha: \p ―¡Siiba beyaka! \p Laꞌania nna udú sii tteba beha nna tsaba bebe sii lo indaha. \v 40 Nianna tti ra Jesús‑ni ke: \p ―¿Beaka rasinle? ¿Beaka a ruxxen lele kia? \p \v 41 Ttaka lake yalhá usikanie, nianna tti ra luesike: \p ―¿Nú anka benne‑ni nna axtaba be‑na lhe indatoo‑na lhe rudokana tisa gebie?\fig Boat in storm|22CN01707B.TIF|col|||(Marcos 4:35-41)|4.41\fig* \c 5 \s Jesús‑ni bebeabie espíritu satsa yuꞌu lati ttu nubiyú \r (Mt. 8:28‑34; Lc. 8:26‑39) \p \v 1 Beteba Jesús‑ni lenie ka benne rudhetinieha lo indatooha nna bisinke daka lo yu ge ka benne Gadara. \v 2 Tti ugwadie lo barcuha nna biria tteba ttu nubiyú yuꞌu ttu espíritu satsa latini, biriana ata seꞌe ka baa ge ka benne yattiha, nianna tti betetsána Jesús‑ni. \v 3 Lheꞌe ka baaha‑ba reyaꞌan nubiyúha. Nurula ridaana uxxikana na, niruba len cadena. \v 4 Ixe lidú chi bexxikake ka niꞌa náni len cadena, ttaka richú ttebana ka cadenaha nna niruba ttu benne a ridee loni. \v 5 Rela resába rekina iki ka iꞌiyaha lhe lagwi ge ka baaha ribesiꞌana lhe ruingaba gwe latini len ka íyya lhe. \v 6 Idittuli daa Jesús‑ni bilenne, nianna biresu ttebana gwatsáne nna bedú xibini arloe. \v 7 Nianna tti unnena idisa, rane: \p ―¡Bittu etegaꞌa gelu len neti, Jesús Xiꞌin Tata Do Yebaa benne ra xxeni leeha! ¡Rinnabaa lenlu, benchi lo niꞌa ge Tata Do Yebáha bittu ugwelu neti elha disa! \p \v 8 Aníha rana kumu Jesús‑ni chi unnebie, ree: \p ―¡Espíritu satsa, beria lati nubiyú‑ni! \p \v 9 Nianna tti unnaba tise na nna ree na: \p ―¿Bí lálu? \p Lana nna bekabina, rana: \p ―Legión‑ba lá neti, kumu ixe riꞌitu raka. \p \v 10 Nianna unnaba ditiba nubiyúha len Jesús‑ni kini abittu ebeabie ka espíritu satsaha latini nna odelhe kana attu ta subi. \v 11 Gaxxaba kweꞌe iꞌiya do niha yuꞌu ixeru ka kuchi, yuꞌukana go. \v 12 Laxkala ka espíritu satsaha nna unnaba ditibakana lenie, rákane: \p ―Bedhelha riꞌitu ata yuꞌu ka kuchi‑na, kini etaꞌatu latikani. \p \v 13 Jesús‑ni nna gwa begwelhabe kana. Nianna beria tteba ka espíritu satsaha lati nubiyúha nna gwataꞌakana lati ka kuchiha. Ttiba ttu chupa mili ka kuchiha raka. Ka nuha nna biria resu ttebakana gwatsettikana roꞌo ttu íyya daa niha nna biginnikana lheꞌe indatooha nna ugwapikana inda. \p \v 14 Ka nu seꞌe gweyú ka kuchiha nna boxunni ttebakana deyyakana gwattixxiꞌakana nuha lheꞌesiha lhe utixxiꞌakinna ka benne seꞌe lheꞌexxi itúba ka niha. Ka benneha nna biria ttebake gwalannike bixa nuha chi uka. \v 15 Tti bisinke ata du Jesús‑ni nna bilákanie nubiyú beria ka espíritu xxegwiha latini, tseba chi bedo ikini lhe chiba nuku xoni dona. Nianna yalhá usikanie. \v 16 Ka benne bilákanie nu gwate nubiyú uyuꞌu espíritu xxegwi latiniha lhe nu gwate ka kuchiha lhe, ka benneha nna utixxiꞌagabakanie adí ka benne. \v 17 Nianna tti unnaba ditibake len Jesús‑ni kini eriabie lo yu gekeha nna eyye attu ta subi. \p \v 18 Atti beyapi Jesús‑ni lo barcuha nna nubiyú beria espíritu xxegwiha latini nna unnaba ditibana lenie kini ugwelhe na sanalhane. \v 19 Ttaka lee nna labí uka lebie nna ralee na: \p ―Beyya lisiluha ata seꞌe ka benne geluha, nna utixxiꞌa kanie iyá nu chi ben Tata Xisiha lenlu lhe utixxiꞌa kanie gasina gwatua lebie lu. \p \v 20 Nubiyúha nna bedá ttebana deyyana. Nianna udulo ttebana utixxiꞌana itúba daka Decápolis ge iyá nu chi ben Jesús‑ni lenna, nna iyába ka benne binake nuha nna bebanabakanie. \s Jesús‑ni beyonie ttu benne nuila lhe beyoingabe // xiꞌiniunná Jairo‑ni lhe \r (Mt. 9:18‑26; Lc. 8:40‑56) \p \v 21 Iki de chi beyapi Jesús‑ni lo barcuha nna betebie lo indatooha, besine roꞌoni daka nu reha. Nianna bedetupa tteba ixe juisiru ka benne kweꞌebie. Labie nna roꞌo indaha‑liba udúe. \v 22 Nianna tti bisin ttu ka nu baninna yoꞌo ata rudheti ka benne Israel‑ni ka tisa ge Tata Do Yebáha. Nubiyúha lána Jairo. Tti bilenna Jesús‑ni due niha, nianna biyachuna nna bedú xibini arloe, \v 23 nna unnaba ditibana lenie, rane: \p ―Nuila to kiaha chi tteba gatti biꞌiniha. Uyáchi nna ixxua nálu ikibi kini eyakabi nna abittu gattibi. \p \v 24 Nianna udá tteba Jesús‑ni die lenna. \p Ixe juisiru ka benne danalhake bie nna rukí yaꞌanibake bie. \v 25 Lagwi ge ka benne danalhaha sela ttu benne nuila chi anka tsiꞌinu (12) ida ridobie reni. \v 26 Yalhá chi gwatebie ugíe lo ixeba ka nu runi ramedi nna chiba beyá iyába nu tee gebie betseꞌe loobie. Ttaka labí reyake; rutseꞌe loo nna adíla diana rudialhana gebie. \v 27 Tti bine ge Jesús‑ni, nianna diabie sele lagwi ge ka benne danalhaha, nianna tti ubige daka kweꞌe Jesús‑ni gwattáne roꞌo lari nuku benneha, \v 28 kumu rakanie: “Kwadiba roꞌo xoe sattánaa nna gweyakabaa.” \v 29 Laxkala atti gwattáne roꞌo xo Jesús‑ni nna loora tteba udú sii reni ridoeha, nianna ute danie deki chiba beyake. \v 30 Jesús‑ni nna tti ute danie deki nu tsitsi ra leeha chi beyoinna ttu benne, nianna tti bodeki loe rulannie lo ka benne danalhaha nna ree ka benneha: \p ―¿Núnni chi betettanna roꞌo xoa‑ni? \p \v 31 Ka benne rudhetinieha nna ráke bie: \p ―Sa ralu, ¿núnni betettanna roꞌo xoa? Ki gwa yu xeabalu aníli rukí yaꞌa ka benne riꞌi. \p \v 32 Ttaka Jesús‑ni nna rulannibe abiꞌiba kweꞌebie kini ilánie nuxa nuha gwattána na roꞌo xoeha. \v 33 Benne nuilaha nna kumu yube nu chi ukaha, aníha uka nna itú rasibanie lhe itú rixidibe ubige nna bedú xibie arlo Jesús‑ni, nianna tti utixxiꞌanie bie iyá tte. \v 34 Labie nna ree benne nuilaha: \p ―Xiꞌini to, de ugía lelu deki gwadaabaa eyonia lu, de nuha nna gwa beyakabalu. Nnanna nna xen su lasi beyya. Chiba betúa nu ridakalu‑na. \p \v 35 Sa dula Jesús‑ni rinnebie, ttiru chi bisia ka nu daa lisi Jairo‑ni, rákana Jairo‑ni: \p ―Chiba utti xiꞌiniunnáluha. Bitturu udo doelhalu maestru‑ni ki dhabie. \p \v 36 Ttaka Jesús‑ni labí bedo nage ge nu ra ka nuha, nianna ree Jairo‑ni: \p ―Bittu gasinlu; sun tteba ugía lelu. \p \v 37 Nianna udá ttebe die nna lanúru nu begwelhe tsia lenie. Sunruba Pedro‑ni lhe Jacobo‑ni lhe Juan betsi Jacobo‑ni chebie. \v 38 Tti bisinke roꞌo yoꞌo ge Jairo‑ni, nianna bilánie chi risatsa ka benne lhe bilánie ka benne ribesike lhe relen xxattakanie lhe. \v 39 Atti chi uteꞌe lheꞌe yoꞌoha nna ree ka benneha: \p ―¿Beaka análi ruinle lhe beaka ribesi xxattale lhe? Nuila to‑ni labí utti biꞌin‑ni, teꞌadhiba biꞌin‑ni. \p \v 40 Ttaka ka benne seꞌe niha, nna ruxisilake gebie. Lee nna nu benlee nna bebealee iyábake, nianna tti uteꞌe ata tee nuila toha. Uteꞌe len ka tata nan gebiha lhe len a tsunna ka benne cheeha lhe. \v 41 Nianna tti bedaxxue ná nuila toha nna unnebie, ree: \p ―Talita kumi. ―Talita kumi dienna innána: Nuila to, neti rulisaa lu, beyadha. \p \v 42 Looraha tteba beyadha nuila toha nna bedá ttebabi, kumu chiba ankinbi tsiꞌinu (12) ida. Ka benne seꞌe niha nna uka tébakanie lhe yalhá bebanakanie lhe. \v 43 Ttaka Jesús‑ni nna bodhaꞌan tsitsibe ree ke anuttu nu kixxiꞌakanie ge nu chi ukaha lhe rágabe ke: \p ―Gwalugo nuila to‑ni yetta. \c 6 \s Jesús‑ni besine lheꞌesi Nazaret \r (Mt. 13:53‑58; Lc. 4:16‑30) \p \v 1 Bedába Jesús‑ni ata dueha nna deyye lheꞌesi Nazaret ata uka lasieha nna deyyagaba ka benne rudhetinieha lenie. \v 2 Tti bisia sá tti reyaka le ka benne Israel‑ni, nianna utaꞌa Jesús‑ni lheꞌe yoꞌo ata rudhetike ka tisa ge Tata Do Yebáha nna uduloe ruleꞌenie ka benne. Ixeba ka benne seꞌe rudo nagake gebie nna bebanabakanie, nianna ra luesike: \p ―¿Gá gwaxxí nuní nu raka gen‑ni? Lhe, ¿bí elha rieni nuní rapa nuní? Lhe anágaba lhe, ¿gá gwaxxína ka milagru ruinna‑ni? \v 3 ¿Laaba nuníba nuha nu ruin ka mexaha lhe ka xxilaha lhe? Lana ankana xiꞌin biyú María‑ni, lhe anágaba lhe rakana betsi Jacobo‑ni lhe José‑ni lhe Judas‑ni lhe Simón‑ni lhe. Anágaba lhe, ¿laaba lheꞌesi geriꞌi‑nigaba seꞌe ka danniha lhe? \p De nuha nna bituxxukinna gebie. \v 4 Nianna ra Jesús‑ni kana: \p ―Ttu benne anke profeta, gaxaba diabie gwa rugwebakana lidhake. Ttaka ka nu lheꞌesi geeha lhe ka nu raka luesieha, lhe anágaba ka nu seꞌe lheꞌe yoꞌo geeha lhe, labí rugwekana lidhaka benneha. \p \v 5 De nuha nna labí uka uni Jesús‑ni ni ttu milagru lheꞌesi geeha, sunruba ttu chupa ka benne rani uxxua nábie ikike nna beyonie ke. \v 6 Lee nna bebanabanie gekani kumu de labí ria lekani gebie. \p Iki de nuha nna tti ugwekie lheꞌe iyába ka yiesi seꞌe abiꞌiba niha beleꞌenie ka benne. \s Jesús‑ni udhelhe ka benne rudhetinieha // kini tsiake kixxiꞌake ka tisa geeha \r (Mt. 10:5‑15; Lc. 9:1‑6) \p \v 7 Jesús‑ni bottupe ka benne tsiꞌinu (12) rudhetinieha nna udhelhe chupa chupa ka benneha. Begwebie ke lo neda ki ebeake ka espíritu satsa yuꞌu lati ka benne. \v 8 Nianna rabie ke: \p ―Bittu ichele nu ixuinle neda. Suna garroti gebale ichele. Nigaba bittu uja chuba gele lhe nigaba bittu ujale nu gole lhe anágaba bittugaba iche yieti belhiu gele. \v 9 Suna gwaracha gebale gwalulea lhe bittugaba ichele chupa kwe xole lhe. \p \v 10 Rágabe ke: \p ―Gaxaba lheꞌe yoꞌo ata isinle, niha‑ba gwaltseꞌe. Axtaliba ganna chi eriale lheꞌesiha, laꞌanialiba nna edále lheꞌe yoꞌo ata bisinleha. \v 11 Ganna lheꞌe ttu yiesi abittu ulabikana le lhe abittu udo nagakani ge nu kixxiꞌenle kana, laꞌania nna gwaleria lheꞌe yiesiha nna gwalukubi biste niꞌale, kini nuha unna liina deki Tata Do Yebáha labí uyuꞌu lee nu benkana. [Netiru ria, ganna chi bisia sá uin Tata Do Yebáha elhuxtisi ge ka benne seꞌe yiesi lo yu‑ni, laꞌania labí ttela elha disa tsitsi uyú ka benne ge Sodoma lhe ka benne ge Gomorra lhe, attichula elha disa uyú ka nu abittu ulabikana leha.] \p \v 12 Ka benne rudhetinieha nna biriabake diake nna rigixxiꞌakanie ka benne ráke ke deki teeki odúna ke nna odaxxuke neda ge Tata Do Yebáha. \v 13 Lhe anágaba lhe bebeagabake ixe ka espíritu xxegwi yuꞌu lati ka benne lhe rigabigabake seti lati ka benne rani nna gwa reyakabake. \s Juan benne rugadi indaha uchúkana bega ikie \r (Mt. 14:1‑12; Lc. 9:7‑9) \p \v 14 Herodes nu rinnabiaha binana ge Jesús‑ni kumu lheꞌe iyába ka yiesi chi ugwadhi tisa ge nu runieha. Ttu chupa ka benne ráke: \p ―Juan benne rugadi indaha‑ba nuná chi beyaka benbie lagwi ge ka benne chi uttiha. De nuha nna ridaabie runie ka milagru. \p \v 15 Adíkana nna rákana: \p ―Elías‑niba nuná. \p Adíkana nna redenákana: \p ―Ttu ka profeta useꞌe itú nu reha‑ba nuná. \p \v 16 Tti biyienin Herodes‑ni nu ra ka benneha, nianna tti rana: \p ―Juan nu begadi indaha‑ba nuná, delába nu udhelhaa kini uchúkana ikiniha. Labana nuná chi beyaka benna lagwi ge ka benne chi uttiha. \p \v 17-18 Kumu kwinaba Herodes‑ni udhelhana gwadaxxukana Juan‑ni nna bexxikakana na lheꞌe lisiyyaha. Aníha benna de utisa Juan‑ni na delo niꞌa ge de bedo lenna Herodías nu anka nuila ge betsini Felipe‑ni. Bituxxuin Herodes‑ni kumu de ra Juan‑ni na: “Labí gaꞌanna edo lenlu nuila ge betsilu‑na.” \v 19 De nuha nna bedo le nuilaha Juan‑ni nna benna uttina na, ttaka labí udaana, \v 20 kumu Herodes‑ni usibinna Juan‑ni, kumu yúbana deki benneha anke ttu benne runie nu dika ixú lhe ankagabe ge Tata Do Yebáha lhe. De nuha nna biyú tsitsibana Juan‑ni nna atti rudo nagani ge benneha, nna gwa ruꞌuba leni ge nu rigixxiꞌanie naha, meskiba tti riyieninna nu rinneeha nna rudú chupana leni. \v 21 Ttaka tti bisia sá gwadoni Herodes‑ni ida, laꞌania nna uxina adíru ka nu yala riseꞌe kweꞌeniha lhe ka nu loni ge ka soldaduha lhe anágaba ka nu ra xxeni lekani seꞌe Galilea‑ni lhe, kini iꞌiya gokana lenna. Laꞌania nna Herodías‑ni, delába nuila ge Herodes‑ni, upana lo neda benna nu rulaba leniha. \v 22 Tti lo seꞌe ka Herodes‑ni roꞌo mexaha, laꞌania nna utaꞌa xiꞌiniunná Herodías‑ni ata seꞌekanaha nna udulona ruyaꞌana. Herodes‑ni nna uyuꞌuba leni lhe ka nu seꞌe lenna roꞌo mexaha lhe. Nianna tti rana nuila kwitiha: \p ―Unnababa bixaba raka lelu, neti nna gutebaa nuha gelu. \p \v 23 Nianna tti bodhaꞌan tsitsi tisa geni len nuilaha, rana nuha: \p ―Bixaba raka lelu innabalu nna gutebaa na gelu. Meskiba salhe ka lo yu ata rinnabiaya‑ni utea gelu. \p \v 24 Nuilaha nna beria ttebana deyyana nna rana nan geniha: \p ―¿Bíla innabaa ganna? \p Nan geniha nna rabie na: \p ―Bega iki Juan nu rugadi indaha unnaba. \p \v 25 Nianna rigába nuila kwitiha betaꞌana ata re Herodes nu rinnabiaha, nianna tti rana na: \p ―Looraha tte nnanna raka lasia taxxílu bega iki Juan nu rugadi indaha nna kuꞌulu na lheꞌe ttu yeꞌena nna utelu na len neti. \p \v 26 Meskiba bedú siꞌi xxattana le Herodes‑ni, ttaka de chi bodhaꞌan tsitsi tisa geni len nuilaha lhe de chi biyienin ka nu seꞌe lennaha lhe, aníoka nna labí uka dhu disana utena nu rinnaba nuilaha. \v 27 Nianna tti udhelha ttebana ttu soldadu kini tsia nuha taxxína bega iki Juan‑ni. \v 28 Soldaduha nna ugía ttebana gwachúna bega iki Juan‑ni lheꞌe lisiyyaha. Nianna tti beguꞌuna bega iki benneha lheꞌe ttu yeꞌena nna bogwena nuila kwitiha. Nuila kwitiha nna botena nuha len nan geniha. \p \v 29 Atti chi bina ka benne rudhetini Juan‑ni nu chi ukaha, nianna ugía ttebake gwaxíke benne yattiha nna bekatsike benneha. \s Jesús‑ni begobie gayu mili ka benne \r (Mt. 14:13‑21; Lc. 9:10‑17; Jn. 6:1‑14) \p \v 30 Atti besin ka apóstol‑ni ugíake gwattixxiꞌakanie ka benne ka tisa ge Tata Do Yebáha, nianna betupa ttebake len Jesús‑ni nna utixxiꞌakanie bie ge iyá nu benke lhe iyá nu beleꞌekanie ka benneha lhe. \v 31 Jesús‑ni nna ree ke: \p ―Sun lebiꞌiba gwaltá tsiariꞌi ata anuttu benne seꞌe kini eyaka lele latti. \p Aníha ree ke kumu ata seꞌekeha ixeba benne risia lhe redá lhe, laxkala niba neda a rapake goke. \p \v 32 Aníha uka nna bedaxxuke barcu nna sun labake diake ata lanú benne seꞌe. \v 33 Ttaka ixeba ka nu bilákinna ke diake nna beyoinbiabakana ke. Nianna biria ttebakana lheꞌe iyába ka yiesi seꞌe niha, nna niꞌabakani diakana bisinkana ata isinkeha. Laxkala chila seꞌekana niha atti bisinke. \v 34 Tti ugwadi Jesús‑ni lo barcuha nna bilánie chi re xxatta benne niha. Nianna gwatua lebie ke kumu seꞌebake attiba ka neru to anú tee tsekina lokani. Nianna tti uduloe ixeba nu beleꞌenie ke. \v 35 Ttaka chi galá dia ubisa‑na nuha, nianna tti ubiga ka benne rudhetinieha nna ráke bie: \p ―Ttiruba chi dia ura nuní lhe gwea nna ata seꞌeriꞌi‑ni yu bisiba nuní, labí bixa tee nii. \v 36 Bedhelhala ka benne‑ni kini eyyake ata sia ka yoꞌo lheꞌexxi o si lheꞌe ka yiesi to seꞌe abiꞌiba ata seꞌeriꞌi‑ni kini tayoꞌoke nu goke. \p \v 37 Ttaka labie nna bekabilee, ree ka benneha: \p ―Lebiꞌiba gwalugwe ka benne‑ni nu goke. \p Ka benne rudhetinieha nna bekabike, ráke: \p ―¿Gasina tayoꞌotu nu go ka benne‑ni? Ixeni belhiu iyasinriꞌi; ge chupa gayua (200) sá sina teeba nuha iseꞌe loo kini iyoꞌo nu go ka benne‑ni. \p \v 38 Jesús‑ni nna ree ke: \p ―¿Balha yettaxtila chele? Gwatayúchu. \p Atti chi gwalannikeha nna ráke bie: \p ―Ne gayuruba yettaxtila nna a chupa ka belha nna. \p \v 39 Jesús‑ni nna ree ke: \p ―Gwaloseꞌe ka benne‑ni dhi dhi lo ixxi binni yaꞌa‑ni. \p \v 40 Nianna dhi dhiba beseꞌe ka benneha, benne beseꞌeba de gayua (100) lhe benne beseꞌeba de tsieyona (50) lhe. \v 41 Nianna tti bedaxxu Jesús‑ni gayu ka yettaxtilaha lhe a chupa ka belhaha nna tti belhidha loe yebáha nna begwebie Tata Do Yebáha ixkixaru. Nianna tti ulheꞌe lheꞌe ka benneha nna begwebie ka benne rudhetinieha, kini ka benneha nna utidhike benneha len ka benne seꞌe niha. Aníha‑gaba benie len chupa ka belhaha, ulheꞌe lheꞌe ka nuha nna begwebie iyá tteke. \v 42 Iyábake utoke axtaba beyielakanie. \v 43 Iki de chi utokeha nna bottuparulake a tsiꞌinu (12) sumi ka yettaxtila roꞌo salhaꞌa bexxaha lhe nu bexxa ge ka belhaha lhe. Besá tí ka sumiha. \v 44 Ttiba ttu gayu mili ka benne biyúha utoke.\fig Feeding 5000|23cn01717B.tif|col|||(Marcos 6:30-44)|6.44\fig* \s Jesús‑ni ridábie lo indatooha \r (Mt. 14:22‑27, 34‑36; Jn. 6:15‑21) \p \v 45 Iki de nuha nna ben Jesús‑ni kini beyapi ka benne rudhetinieha lo barcuha ki eneru gaake eyyake nna esinke roꞌo indatooha daka nu reha, daka ata re lheꞌesi Betsaida, laka lee nna richú tise ka benne seꞌe niha. \v 46 Tti chi beyaka uchú tise ka benneha, nianna tti ugwapie iki ttu iꞌiya do niha kini unne lenbie Tata Do Yebáha. \v 47 Atti chi ulhaha nna lagwi indatooha‑li chi deyya barcu ata deyya ka benne rudhetinieha. Jesús‑ni nna ttúbe beyaꞌane yu bisi. \v 48 Tti bilánie yalhá rate xxatta ka benne rudhetinieha ki rodháke barcuha, kumu daka arlo barcuha‑la retetsuꞌu beha, lee nna tti chi daa tsaniha, dedábie ata dedá ka benneha, redábie lo indaha, runie etebie loke. \v 49 Tti bilákanie bie dedábie lo indaha, nianna ukakanie ganna nu du elaba nuha. Nianna uresiꞌake, \v 50 kumu iyábake rilákanie nuha nna rasibakanie. Jesús‑ni nna unne ttebe, ree ke: \p ―¡Tsitsi gwalikweki lele! ¡Bittu gasinle! ¡Netiba nuní! \p \v 51 Atti chi beyapie lo barcu ata dedákeha, nianna ure tteba beha. Lake nna uka tébakanie lhe bebana xxattakanie ge nu ukaha lhe, \v 52 kumu lake ituaba a rite dákanie ge nu uka tti begobie ka benne yettaxtilaha, kumu sa yayaba ikike. \p \v 53 Iki de chi beteke lo indatooha nna besinke lo yu ge Genesaret. Nianna begalhake barcuha roꞌo indatooha. \v 54 Sun tteba ugwadike lo barcuha nna beyoinbia tteba ka benne seꞌe niha Jesús‑ni. \v 55 Nianna ugweki tteba ka benne seꞌe niha lheꞌe iyába ka yiesi seꞌe abiꞌiba niha kini raxxíke ka benne rani nna richeke ka benneha rixuakanie ke lo breta, risin lenke ka benneha ata runake du Jesús‑ni. \v 56 Gaxaba dia Jesús‑ni, sila ritebie lheꞌe ka yiesi xkaꞌa to lhe sila ritebie lheꞌe ka yiesi elha lhe, o sila ritebie ka lheꞌexxi ata seꞌe ka benne lhe, ata ritebieha niha ruseꞌeke ka benne raniha roꞌo ka neda nna rinnabake len Jesús‑ni, kini ugwelhe kwadiba roꞌo lari nukueha udaxxu ka benneha kini eyakake. Aníha‑ba ruin ka benne raniha rudaxxuke roꞌo xoeha nna reyaka ttebake. \c 7 \s Nu satsa ruinriꞌi, nuná rutsigana riꞌi arlo Tata Do Yebáha \r (Mt. 15:1‑20) \p \v 1 Ka fariseo‑ni lhe attu chupa ka nu ruleꞌekinna ka benne nu ra lo bia bennabi bodhaꞌan Moisés‑ni, ka nuha dákana lheꞌesi Jerusalén‑ni, nna ubigakana ata du Jesús‑ni. \v 2 Tti bilákinna tsigaba anka ná ttu chupa ka benne rudhetini Jesús‑ni tti roke yetta; delába labí utí náke, labí benke ttiba labini ka benneola ge ka nu Israel‑ni ruinkana, de nuha nna riguakana balaꞌana ge ka benneha. \v 3 Kumu ka fariseo‑ni lhe adíru ka nu Israel‑ni, sa ruinbakana ttiba ben ka benneola gekaniha. Ka benneola gekaniha labí kwenta go ka nuha yetta ganna abíba chi utí nákani, \v 4 lhe anágaba tti resinkana riakana ugoꞌo lheꞌeyya, labí kwenta gokana yetta ganna abíba chi utí nákani. Ixerugaba nu labikinna ruinkana: ttibanka teeki kíkana ka kanti lhe ka xiga [ka nu rixúkinna kini riꞌiyakana lheꞌekani] lhe anágaba adíru ka nu anka ge bronce ka nu rixúkinna ki rigaꞌakana elho lheꞌekani. [Lhe anágaba, aloba teeki kíkana ka nu riseꞌekana loni tti rokana yetta.] \v 5 De nuha nna ka fariseo‑ni lhe ka nu ruleꞌekinna ka benne nu ra lo bia bennabiha, unnaba tisakana Jesús‑ni, rákane: \p ―¿Beakala ka nu rudhetinlu‑na labí ruinkana nu bodhaꞌan ka benneola geriꞌiha uinriꞌi? Ka nuná itupa tsigaba anka nákani rokana. \p \v 6 Lee nna bekabie ree kana: \p ―Lebiꞌi xa fariseo, labí liinle. Delo tisaba ruinle deki ankale benne tse. Gwalíbani profeta Isaías‑ni tti unnena lo ka yetsi ge Tata Do Yebáha ge nu ruinle. Lo ka yetsi geeha rabie: \q Ka nuní len roꞌoruba ka nuní rákana // deki ria lekani neti, \q ttaka labí gwalíkinna rakakinna kia. \q \v 7 Kwentaruba rudú xibikani arloa, \q kumu nu anka ge benne seꞌe yiesi lo yu‑niba ruleꞌekana, \q labí nu anka kia nuná ruleꞌekinna ka benne.\f + \fr 7:6‑7 \ft Isaías 29:13\f* \m \v 8 Kumu lebiꞌi rudhanbale labíru ruinle nu bodhaꞌan Tata Do Yebáha uinriꞌi, ge nu labin ka benne seꞌe yiesi lo yu‑nila rudoruna lele ruinle, [delába rudorulana lele rigíle ka kanti lhe ka xiga ka nu riꞌiyale lheꞌekinna, lhe anágaba nna ixerugaba ka luesi nuná labinle ruinle]. \p \v 9 Rágabe kana: \p ―¡Lebiꞌi, kattipa lheꞌe ruinle! ¡Riguꞌuba niꞌale nu bodhaꞌan Tata Do Yebáha uinriꞌi nna rudorulana lele ruinle nu chi labinle ruinle! \v 10 Ki yule Moisés‑ni bodhaꞌanna rana: “Tsia lele ka tata nan gele”\f + \fr 7:10 \ft Éxodo 20:12\f* lhe rágabana: “Nu rigena iki ka tata nan geniha, ralhaba nuha gattina.”\f + \fr 7:10 \ft Éxodo 21:17\f* \v 11 Ttaka lebiꞌi nna rálale: “Ttu benne gwakaba gebie gee ka tata nan geeha: Labí aka utea nu tee kia‑ni len lebiꞌi, kumu iyába nu dika utea len lebiꞌi, Tata Do Yebáha‑la chi gaꞌanati ugwea bie nuní.” \v 12 Aníha ruinle kini benneha nna abitturu utee nu daa loe ugwebie ka tata nan geeha. \v 13 Aná tte nuná nna riguꞌu niꞌale ka tisa bodhaꞌan Tata Do Yebáha delo niꞌa ge nu rodhaꞌan len luesile ruinle lhe anágaba nna ixeerugaba ka luesi nuní labinle ruinle. \p \v 14 Nianna tti bedeaxi Jesús‑ni ka benne saa niha attu libe nna redeabie ke: \p ―Gwaludo naga iyále kia nna gwalutte da nu innía‑ni. \v 15 Labí nu roriꞌi rutsigana riꞌi arlo Tata Do Yebáha, sinuki nu riria lheꞌe lastolariꞌi nuná rutsigana riꞌi arlo benneha. \v 16 [¡Ata sia nagale, gwaludo nagale ganna gwankale nu dika iyienini!] \p \v 17 Tti bedá Jesús‑ni ata seꞌe ka benne tupa niha, nianna besine lheꞌe yoꞌoha. Ka benne rudhetinieha nna unnaba tisake bie bixa diani nu utixxiꞌanie keha. \v 18 Nianna ree ke: \p ―¿Si anágaba lebiꞌi, si abittugaba rite denle nu ria‑ni? ¿Si lagwa gwa rite denle deki iyába nu roriꞌi‑na laa nunága nuná rutsigana riꞌi arlo Tata Do Yebáha? \v 19 Kumu laa lheꞌe lastogariꞌi dia nu roriꞌi, lheꞌe tuꞌebariꞌi dia nuná, delola nna rebeabariꞌi nuná. \p Tti ra Jesús‑ni aníha, benna liie deki iyába nu roriꞌi ankana nari. \p \v 20 Rágabe: \p ―Nu riria lheꞌe lastolariꞌi nuná rutsigana riꞌi arlo Tata Do Yebáha, \v 21 kumu lheꞌe lastolariꞌi nuná riria nu satsa rulaba leriꞌi, \q lhe nágaba nuná riria nu ruinriꞌi ttixka rido lenriꞌi nu abittu anka latselariꞌi, \q lhe nágaba nuná riria nu ruinriꞌi tti risáriꞌi nu subi subi, \q lhe anágaba lheꞌe lastogabariꞌi riria nu rixegwiriꞌi ki ruinriꞌi elhutti, \q \v 22 [lhe ruinriꞌi ubana lhe]. \q Lhe anágaba lheꞌe lastogabariꞌi nuná riria nu raka xxatta leriꞌi gatta geriꞌi, \q lhe nágaba nuná riria iyá nu abittu anka tse, \q lhe nágaba riria ka gwen lasi, \q lhe iyá nu satsa ridá leriꞌi ruinriꞌi, \q lhe anágaba, lheꞌe lastogabariꞌi riria nu ritisin luesiriꞌi, \q lhe nágaba nuná riria nu rinne satsariꞌi ge ka benne, \q lhe nágaba nuná riria elha ttaba ruinriꞌi, \q lhe nágaba nuná riria nu ruinriꞌi tti a re itá ikiriꞌi. \m \v 23 Iyá nu satsa ruinriꞌi‑na, lheꞌe lastobariꞌi raka xxe nuná. Iyá nuní ruinna kini rutsigana riꞌi arlo Tata Do Yebáha. \s Jesús‑ni beyonie xiꞌiniunná ttu benne nuila // abittu anke nu Israel \r (Mt. 15:21‑28) \p \v 24 Bedába Jesús‑ni ata dueha, nianna tti die daka Tiro lhe Sidón lhe. Tti chi bisine niha, nna uteꞌe lheꞌe ttu yoꞌo. Labí uka lebie nuxa unana deki doe niha, ttaka labí uka dhoe gatsi, \v 25 kumu bina tteba ttu benne nuila do ttu xiꞌiniunne yuꞌu ttu espíritu satsa latini, bine deki do Jesús‑ni niha. Nianna ugía ttebe nna bedú xibie arlo Jesús‑ni. \v 26 Benne nuilaha nna unnaba ditibe len Jesús‑ni kini ebeabie espíritu satsa yuꞌu lati xiꞌiniunneha. Benne nuilaha labí anke nu Israel, sinuki benneha dabie daka Sirofenicia \v 27 Ttaka Jesús‑ni nna bekabie ge benneha, ree: \p ―Begwelhaxa eyielani ka xiꞌinia‑ni, delába ka benne Israel‑ni. Kumu labí anka tse udaxxua yettaxtila nu dika go ka xiꞌinia nna udelhaa na lo ka beku to‑na. \p \v 28 Benne nuilaha nna bekabie ree: \p ―Gwalí galenlu, xa tata. Ttaka yulu axtala ka beku to‑na gwa redigagaba ka bia to‑na ka yettaxtila roꞌo yuya riginni xaniꞌa mexa ge ka nuto‑na. \p \v 29 Jesús‑ni nna ree benneha: \p ―Gwalíba nu ralu‑na. De bekabilu aná, de nuha nna xen su lasi beyya, kumu chiba beria espíritu xxegwiha lati xiꞌiniunnáluha. \p \v 30 Atti besin benne nuilaha lisieha nna gwaxxake xiꞌiniunneha tena, chiba beria espíritu xxegwiha latini. \s Jesús‑ni beyonie ttu benne anke kwechu \p \v 31 Tti beyeki Jesús‑ni beriabie Tiro, nianna deyye daka Sidón nna betebie daka Decápolis ki besine roꞌo indatoo ge Galilea‑ni.\fig Jesus healing the sick|24CN01723B.TIF|col|||(Marcos 7:31-37)|7.31\fig* \v 32 Nianna bisin lenkana ttu benne ata du Jesús‑ni. Benneha anke kwechu lhe labí rilí roꞌe innee lhe. Nianna unnabakana len Jesús‑ni ki ixxua nábie iki benneha kini eyake. \v 33 Jesús‑ni nna bekwitta lenie benne biyúha ata seꞌe ka benne ixeha, nianna tti begaꞌa xubene lheꞌe ka naga benneha. Nianna tti bettuttu xxenie lo xubene nna utane lo lhuse. \v 34 Nianna tti belhidha loe begíe gwetsáha nna benné lebie, nianna tti unnee, ree: \p ―¡Efata! ―Efata dienna innána: ¡Gwaleyali! \p \v 35 Looraha tteba beyali ka naga benneha lhe bolhána lhuseha nna tseba unnebie. \v 36 Jesús‑ni nna ree ka benne seꞌe niha: \p ―Nuttu nu kixxiꞌenle ge nu chi uka‑ni. \p Ttaka meskiba bika ree ka benneha bittu kixxiꞌake ge nu benieha, ttaka ka benneha nna adíla benke utixxiꞌabake. \v 37 Iyábake bebana xxattakanie nna ráke: \p ―¡Tseba anka iyá nu runie! ¡Redhalie naga ka benne anka kwechu lhe redhalie roꞌo ka benne ankake biría lhe! \c 8 \s Jesús‑ni begobie ttapa mili ka benne \r (Mt. 15:32‑39) \p \v 1 Attu sá bedetupa ixe juisiru ka benne ata du Jesús‑ni, ttaka labí nu goke tee. Nianna tti uxie ka benne rudhetinieha nna ree ka benneha: \p \v 2 ―Ratua lasia ka benne seꞌe nii, kumu chiba uka tsunna ubisa seꞌeke len neti nna birula tee bixa goke. \v 3 Ganna suna anába ankake edhelhaa ke ki eyya lisike, laꞌania nna ka satú leke, kumu adí ka benne‑ni idittuba dáke. \p \v 4 Ka benne rudhetinieha nna bekabike, ráke: \p ―¿Gála saxxíriꞌi nu go ka benne‑ni? Ki lo yu bisiba nuní seꞌeriꞌi. \p \v 5 Nianna ra Jesús‑ni ke: \p ―¿Balha yettaxtila chele? \p Lake nna bekabike ráke: \p ―Gasirubake chetu xa. \p \v 6 Nianna benie kini beseꞌe ka benne tupa niha lo yu nna tti bedaxxue gasi ka yettaxtilaha nna iki de chi begwebie ixkixaru len Tata Do Yebáha, nianna tti ulhaꞌabie lheꞌe ka yettaxtilaha nna begwebie ka benne rudhetinieha kini kidhike benneha ge iyá ka benne seꞌe niha. Ka benne rudhetinieha nna aníha‑ba benke. \v 7 Ka benneha chegabake ttu chupa ka belha to nna iki de chi begwe Jesús‑ni ixkixaru len Tata Do Yebáha, nianna tti redee ka benne rudhetinieha kidhigabake ka belhaha kini go ka benne seꞌe niha. \v 8 Iyába ka benneha utobake axtaba beyielakanie nna bottuparulake a gasi ka sumi ka benne roꞌo salhaꞌa bexxaha. \v 9 Tu ttu ttapa mili ka benneha utoke. Nialiba nna tti bodhíbie ka benneha deyyake. \v 10 Lee nna beyapi ttebe lo barcuha lenie ka benne rudhetinieha nna bisinke daka Dalmanuta. \s Ka fariseo‑ni rinnabakana uin Jesús‑ni ttu milagru \r (Mt. 16:1‑4; Lc. 12:54‑56) \p \v 11 Tti bisin ka fariseo‑ni ata du Jesús‑ni, nianna udulo ttebakana uxaka lenkane. Raka lekani unie ttu milagru. Aníha ruinkana kini kuꞌukane prueba ki ulaꞌa ganna gwalí Tata Do Yebáha udhelhe bie. \p \v 12 Jesús‑ni nna benné lebie nna ree: \p ―¿Beaka raka le ka benne seꞌe nnanna ilákanie unia ttu milagru? Netiru ria: labí unia bixa ttu milagru ki ilákanie. \p \v 13 Niha‑ba beseꞌebie ka fariseo‑ni nna beyapie lo barcuha. Betebie lo indaha nna besine roꞌoni daka nu reha. \s Jesús‑ni rabie: “Gwaluyú gele len ka fariseo‑ni” \r (Mt. 16:5‑12) \p \v 14 Ka benne rudhetinieha nna bixulhabakanie icheke nu goke, sunruba ttu túbi yettaxtila cheke lo barcuha. \v 15 Nianna ra Jesús‑ni ke: \p ―Gwaluyú gele ka iyietile kua dii ge ka fariseo‑ni lhe kua dii ge Herodes‑ni lhe. \p \v 16 Nianna tti ra luesike: \p ―Ganna de abíba yettaxtila cheriꞌi, de nuha‑ba nna rabie riꞌi aná. \p \v 17 Ttaka Jesús‑ni nna ute dábanie nu rákeha, nianna tti ree ke: \p ―¿Beaka ra luesile deki labí yettaxtila tee? ¿Si itua ttu a rite denle lhe a rutte dale nu ria‑ni? ¿Laa tuttíruba yaya ikile? \v 18 ¿Laaba gwa yuꞌuba iyya lole nna a rilenle lhe gwa siaba nagale nna a riyieninle? ¿Si lagwa gwa radú lele \v 19 tti ulhaꞌaya lheꞌe gayu ka yettaxtila uto gayu mili ka benneha? Laꞌania, ¿a balha sumi besá ka yettaxtila roꞌo salhaꞌa bottupaleha? \p Lake nna bekabike, ráke: \p ―A tsiꞌinu sumi (12). \p \v 20 Nianna redenee: \p ―Atti ulhaꞌaya lheꞌe gasi ka yettaxtila uto ttapa mili ka benneha nna, ¿a balha ka sumiha besá ka yettaxtila roꞌo salhaꞌa bottupaleha? \p Lake nna bekabike, ráke: \p ―A gasi sumi. \p \v 21 Nianna ree ke: \p ―¿Ganna aníha nna beakala a rite denle? \s Lheꞌesi Betsaida, niha bedhali Jesús‑ni lo ttu benne xua loe \p \v 22 Tti besin ka Jesús‑ni lheꞌesi Betsaida, ka benne ge niha nna bisin tteba lenke ttu benne lo xua ata du Jesús‑ni, nianna unnaba ditibake lenie kini kane ka iyya lo benneha. \v 23 Lee nna bedaxxu ttebe ná benne lo xuaha nna uleabie benneha roꞌo yiesiha. Nianna tti bettuttu xxenie kini utabie ka iyya lo benneha lhe uxxua nábie ikie lhe, nianna tti unnaba tise benneha, ree: \p ―¿Si bi gwa chi relenlu ttuxkaꞌa to? \p \v 24 Benneha nna belannie nna ree: \p ―Chiba reláti ka benne, ttaka rulaꞌabati ke ttiba ttu yaga ridá. \p \v 25 Nianna tti bedegan Jesús‑ni ka iyya lo benneha attu libe. Laꞌanialiba nna chi beyaka ka iyya loeha nna belá tsenie iyá tte. \v 26 Nianna tti bedhelha Jesús‑ni benneha deyye lisie nna ree bie: \p ―Abittu sataꞌalu lheꞌesi‑ni [lhe abittugaba kixxiꞌenlu ka benne seꞌe lheꞌesi‑ni lhe]. \s Pedro‑ni rabie Jesús‑ni: “Lu ankalu Cristu” \r (Mt. 16:13‑20; Lc. 9:18‑21) \p \v 27 Delola nna bederia Jesús‑ni dia lenie ka benne rudhetinieha, diake daka ta seꞌe ka yiesi to seꞌe daka Cesarea ge Filipo. Tti yuꞌuke nedaha nna unnaba tise, ree ke: \p ―¿Nú ra ka benne deki ankaa? \p \v 28 Ka benneha nna bekabike, ráke: \p ―Ttu chupa ka benne ráke deki lu ankalu Juan benne begadi indaha nna attu a chupake nna redenáke deki lu ankalu Elías, nna adíke nna ráke: “Ttu ka benne uka profeta ge Tata Do Yebáha‑ba nuná.” \p \v 29 Nianna ra Jesús‑ni ke: \p ―Lebiꞌi nna, ¿núla rale deki ankaa? \p Pedro‑ni nna bekabina rana: \p ―Lu ankalu Cristu benne chi gaꞌanani Tata Do Yebáha idhelhe. \p \v 30 Jesús‑ni nna bodhaꞌan tsitsie, ree ke: \p ―Anuttu nu gale deki neti ankaa Cristu. \s Jesús‑ni rigixxiꞌabie deki teeki uttikane \r (Mt. 16:21‑28; Lc. 9:22‑27) \p \v 31 Nianna tti udulo Jesús‑ni rabie ke: \p ―Neti benne daya yebáha teeki tate xxattaa uyúa elha disa. Ka benneola geriꞌiha lhe ka nu loni ge ka bixxudiha lhe, anágaba ka nu ruleꞌekinna ka benne nu ra lo bia bennabi bodhaꞌan Moisés‑ni lhe, ka nuha kuꞌu niꞌakani neti lhe uttikana neti lhe. Ttaka iki de chi beyonna ubisa uttiaha, laꞌania nna eyaka benbaa attu libe. \p \v 32 Lhixxa rába utixxiꞌe nuha. Laxkala Pedro‑ni uxine attu ta subi nna utisane. \p \v 33 Ttaka lee nna bodeki loe ata seꞌe adí ka benne rudhetinieha nna bedhaka dise Pedro‑ni, ree na: \p ―¡Ubiꞌetta kweꞌa xa nu xxegwi! Kumu lu nu anka ge ka benne seꞌe yiesi lo yu‑niba do ikilu; labí do ikilu nu anka ge Tata Do Yebáha. \p \v 34 Nianna tti uxie iyába ka benne seꞌe niha lhe ka benne rudhetinieha nna ree ke: \p ―Ganna nuxa ttúle raka lele etenalhale neti, teeki eria iki eria lele, meskila bixa satele nna gwaludaxxu kurusi gele nna gwaltá gwetenalha neti. \v 35 Kumu ttu benne ganna abittuba raka lebie bixa satebie de etenalhe neti, benneha nnittilee, delába labí aka ben benneha arlo Tata Do Yebáha. Ttaka benne eria iki eria lebie meskila bixa satebie delo niꞌa kia lhe delo niꞌa ge ka tisa ge Tata Do Yebáha lhe, benneha gwalálee. \v 36 Kumu, labí ixú nuha ganna ttixka ttu benne dhaabie uin gebie iyá nu seꞌe yiesi lo yu‑ni, ttaka arlo Tata Do Yebáha nna tsia nnittilee. \v 37 Nigaba labí aka geriꞌi goꞌoriꞌi elha nabani geriꞌi, kini anáchu aka benriꞌi ttu dia lii arlo Tata Do Yebáha. \v 38 Kumu ganna ttu benne ettunie kia lhe ettunie ge ka tisa kia‑ni arlo ka nu chi ruin satsa seꞌe nnanna, lhe chi rudhá ikikani Tata Do Yebáha, anágaba neti benne daya yebáha ettugabati gekani ganna chi dedáya lheꞌe xiani ge Tata kiaha len ka anjeli geeha. \c 9 \p \v 1 Rágaba Jesús‑ni ke: \p ―Netiru ria: ttu chupale seꞌele nii nnanna labí chi uttile axtaliba ganna chi bilenle isia Tata Do Yebáha innabie lhe ra tsitsi lebie lhe. \s Jesús‑ni tti due iki iꞌiyaha besea lobie \r (Mt. 17:1‑13; Lc. 9:28‑36) \p \v 2 Iki de chi ute xxupa ubisaha nna tti ugwapi Jesús‑ni iki ttu iꞌiya xeni do niha, chebie sun Pedro‑niba lhe Jacobo‑ni lhe Juan‑ni lhe. Niha besea lobie arlokani. \v 3 Ka xoeha raka lhalhabakana lhe sitsi túba\f + \fr 9:3 \ft Lo yetsi‑ni ata dia ra: “sitsi túba beyakakana lhe”, lo attu yetsi nna bodienke rake: “sitsi túba beyakakana attiba begi”.\f* beyakakana lhe. Ni ttú benne do yiesi lo yu‑ni dhaabie otsitsie ttu lari atti beyaka ka xo Jesús‑ni laꞌania. \v 4 Lengwa chi belaꞌakinna uka xxe Elías‑ni lhe Moisés‑ni lhe, seꞌeke gwenne len Jesús‑ni. \v 5 Pedro‑ni nna rana Jesús‑ni: \p ―Maestru, ¡gwen tte uka seꞌetu nii! Usiatu tsunna ka yoꞌo lhaga gele: ttu gelu nna ttu ge Moisés‑ni nna attu ge Elías‑ni nna. \p \v 6 Aníha‑ba rana kumu de labí yuna bixa innána de si rasilakinna. \v 7 Nianna tti bebe tteba ttu bea ata seꞌekeha. Lheꞌe beaha nna biyien tsiꞌi ttu benne unnebie, ree: \p ―Benne‑ni anke Xiꞌinia lhe rakati gebie lhe. Ge benne‑ni gwaludo nagale. \p \v 8 Ttiruba nna ttu nnelaba benitti loo ka benneha, laxkala atti bodeki lokani belannikana abiꞌiba kweꞌekani nna nurua ka benneha bilákinna, a sunruba Jesús‑ni du niha. \p \v 9 Tti deyyake reyadike lati iꞌiyaha nna ra Jesús‑ni kana: \p ―Nuttu nu kixxiꞌenle ge nu bilenle‑ni axtaliba ganna neti benne daya yebáha chi beyaka bania attu libe lagwi ge ka benne chi uttiha, laꞌanialiba nna chi dina kixxiꞌale. \p \v 10 Lake nna labí utixxiꞌake, gwa uluꞌuba leke nuha. Sun raba luesike: “¿Bíla dianie tti ree deki eyaka benbe attu libe?” \p \v 11 Nianna tti unnaba tisake Jesús‑ni, ráke bie: \p ―¿Beakala ka nu ruleꞌekinna ka benne nu ra lo bia bennabi bodhaꞌan Moisés‑ni nna rákana deki Elías‑ni teeki esie ladeꞌa tte, niala nna tti isia Cristuha? \p \v 12 Jesús‑ni nna bekabie, ree kana: \p ―Gwalí galá deki Elías‑ni esie ladeꞌa tte ki oseꞌe tsebie iyá nu seꞌe. Ttaka ganna aníha aka nna, ¿beakala ra lo ka yetsi ge Tata Do Yebáha deki neti benne daya yebáha teeki sate xxattaa lhe kuꞌu niꞌakani neti lhe? \v 13 Ttaka neti ria, Elías‑ni chiba bita benneha nna bedhakabakane attiba ukaba lekani, benbakana attiba chi gaꞌanna lo ka yetsi ge Tata Do Yebáha satebie. \s Jesús‑ni beyonie ttu nu kwiti yuꞌu ttu espíritu xxegwi latini \r (Mt. 17:14‑21; Lc. 9:37‑43) \p \v 14 Tti besin Jesús‑ni lenie a tsunna ka benneha ata seꞌe adíru ka benne rudhetinieha, nianna gwaxxakake ixe juisiru ka benne chi tupake abiꞌiba kweꞌe ka benneha. Niha‑gaba seꞌe ka nu ruleꞌekinna ka benne nu ra lo bia bennabi bodhaꞌan Moisés‑ni. Ka nuha ridaka lenkana ka benne rudhetinieha. \v 15 Ka benne seꞌe niha nna tti chi bilákanie dedá Jesús‑ni nna iyábake bebanakanie, nianna biresu ttebake gwatsáke bie ki gwagweke bie padiuxi. \v 16 Jesús‑ni nna unnaba tise ka benne rudhetinieha, ree ke: \p ―¿Bíunna ridaka lenle ka nuná? \p \v 17 Ttu benne sela lheꞌe ka benne tupa niha nna bekabie ree: \p ―Xa tata maestru, laa chea xiꞌin biyúa‑ni len kwinalu. Yuꞌu ttu espíritu xxegwi latibi nna bodhaꞌanna bi biría, nuní runi ki bittu raka innebi. \v 18 Gaxaba dubi rettina gebi nna tti rurixxi lona bi ribeana kuchina roꞌobi, lhe raka rriba lo layabi. Nianna tti rodá yaga ttebana latibi. Chi unnabaa len ka benne rudhetinlu‑ni kini ebeake espíritu xxegwi‑ni latibi, ttaka labí udaake. \p \v 19 Jesús‑ni nna ree ka benneha: \p ―¡Aalexa nu a ria leni! ¿Nukalila sa dhua len lebiꞌi? ¿Nukalila sa utto uchíaya ge nu ruinle? Daka aní gwataxxí nu kwiti‑na. \p \v 20 Nianna tti gwaxxíke nu kwitiha, ttaka tti bilani espíritu yuꞌu lati nu kwitiha Jesús‑ni, nianna bexxidi ttebana nu kwitiha, nna betesina na lo yu, lhe ribeana kuchina roꞌoni lhe. \v 21 Jesús‑ni nna unnaba tise tata ge nu kwitiha, ree benneha: \p ―¿Si isá chi ridakabi nuní? \p Benneha nna bekabie ree: \p ―Attiliba ankabi nutoha xa. \v 22 Ixe lidú chi bedelhana bi lo gi lhe bedelhana bi lheꞌe inda lhe, ruinna uttina bi. Laxkala ganna gwaka gelu uinlu ttu bixa, gwatuachi lelu riꞌitu lhe betechi nálu len riꞌitu. \p \v 23 Jesús‑ni nna bekabie ge benneha, ree: \p ―¿Gasina nuha nna innálu: “Ganna gwaka gelu”? Neti ria, nu ria leniha gwakaba iyába nu innabana. \p \v 24 Tata ge nu kwitiha nna unne ttebe idisa, ree: \p ―¡Gwa ria galá lasia! ¡Rinnabaa len kwinalu, akachi lenlu neti kini tsia chiettiru lasia! \p \v 25 Tti bilani Jesús‑ni adíla chi rituparu ka benne, nianna bedhaka dise espíritu satsaha, ree nuha: \p ―¡Espíritu kwechu lhe biría lhe, neti rulisaa lu! ¡Beria lati nu kwiti‑ni nna bitturu etetaꞌalu latini! \p \v 26 Espíritu satsaha nna ribesiꞌabana, nianna tti bodoxxidi xxattana lati nu kwitiha attu libe, niala nna tti beriana. Nu kwitiha nna ttiba ttu nu yatti beyaꞌanna, laxkala ixeba ka benne ráke deki uttibana. \v 27 Ttaka Jesús‑ni nna bedaxxue ná nu kwitiha nna bechidhe na. Nu kwitiha nna beyadha ttebana bedúna. \p \v 28 Iki de nuha nna utaꞌa Jesús‑ni lheꞌe ttu yoꞌo. Tti chi due niha sun lenbe ka benne rudhetinieha, nianna tti unnaba tisa ka benneha, ráke bie: \p ―¿Beakala riꞌitu nna a udaatu ebeatu espíritu satsaha? \p \v 29 Lee nna bekabie, ree ke: \p ―Luesi espíritu xxegwi‑na labí kwenta eria nuná, ganna abíba innabariꞌi len Tata Do Yebáha [lhe ganna abíba utte ubina lheꞌeriꞌi lhe]. \s Jesús‑ni redegixxiꞌabie attu libe deki teeki uttikane \r (Mt. 17:22‑23; Lc. 9:43‑45) \p \v 30 Bedábake ata seꞌekeha nna beteke daka Galilea‑ni, ttaka Jesús‑ni nna labí raka lebie una ka benne deki rekike niha, \v 31 kumu lee raka lebie uleꞌenie ka benne rudhetinieha, nianna ree ke: \p ―Neti benne daya yebáha utekana neti lasi ná ka nu uttikana neti, ttaka ganna chi beyonna ubisa uttiaha, laꞌania nna eyaka benbaa attu libe. \p \v 32 Ttaka lake nna labí rite dákanie ge nu reeha nna rasibakanie innaba tisake bie. \s Gasina uni ttu benne kini ake nu loni ge adíke \r (Mt. 18:1‑5; Lc. 9:46‑48) \p \v 33 Tti chi besinke lheꞌesi Capernaum, atti chi seꞌeke lheꞌe yoꞌoha nna unnaba tisa Jesús‑ni ka benne rudhetinieha, ree ke: \p ―¿Bí ge nuha ridaka len luesile tti deyuꞌuriꞌi nedaha? \p \v 34 Ttaka lake nna siiba ukake labí bekabike, kumu atti deyuꞌuke nedaha ridaka len luesike ge nuxake ankake nu ra xxeniru leni. \v 35 Nianna tti urebie nna uxie ka benne tsiꞌinu (12) rudhetinieha nna ree ke: \p ―Ganna nuxa ttúle raka lele akale nu loni delo iyále, benne ake nu loniha labí unie deki ra xxeni lebie, akalee nu ixúni iyále. \p \v 36 Nianna tti bedaxxue ttu nuto bedúe nuha lagwi geke nna tti ulhenie biꞌiniha nna ree ke: \p \v 37 ―Nuxaba benne de ria lebie neti, ganna ulabie ttu luesi nuto‑ni, neti nuha rulabi benneha, nna benne ulabie netiha, laa netiga nuha rulabie, Tata kia benne udhelhe netiha, benneha nuha rulabie. \s Benne abittu riguꞌu niꞌe riꞌi, gwa duba benneha len riꞌi \r (Lc. 9:49‑50) \p \v 38 Juan‑ni nna rana Jesús‑ni: \p ―Maestru, chi bilentu ttu nubiyú reki naa rudettina lu tti rebeana ka espíritu xxegwi yuꞌu lati ka benne. Ttaka riꞌitu nna chi besunatu kini abitturu uinna aná, kumu de labí rekina len riꞌi. \p \v 39 Ttaka Jesús‑ni nna ree kana: \p ―Bittu usunale ebeana ka espíritu‑na. Kumu lanú ttu benne do rudettie neti tti runie ttu milagru, delo nna eyekie innebie kia. \v 40 Kumu benne abittu riguꞌu niꞌe riꞌi, benneha gwa dube len riꞌi. \v 41 Netiru ria, nuxaba benne ganna utebie kwadiba ttu xiga inda iꞌiyale de ankale benne ria lele neti, de nu unieha nna gugweba Tata Do Yebáha benneha nu tse ralhe dhie. \s Jesús‑ni rabie: “Gwaluyú gele ka ixú yiele uinle nu satsa” \r (Mt. 18:6‑9; Lc. 17:1‑2) \p \v 42 ’Nuxaba benne ganna unie dhi yiebie ttu ka benne abittu ra xxeni leke; delába ttu ka benne ria leke neti, ganna benneha unie dhi yiebie ttu ka benneha ki uinke nu satsa, netiru ria, tserula taríane uxxigakana yienie ttu íyya ge mulinu nna udelhakane lheꞌe indatooha. \v 43 Ganna nálu‑na abittuba daa siina, nnelaba ruinlu ttu bixa nu satsa lenna, tsa ttela uchú nuná, kumu tserula taríana lu esinlu ata aka benlu ttu dia liiha anka choku nálu, a laa kila esinlu len ixpa lhaꞌa nálu ata uyúlu elha disa tsialu lo giha, delába gi nu abittuba reyola loniha nu satíaba rite loniha. \v 44 [Niha labí ratti ka bedua‑na, lhe nigaba labí reyola lo giha lhe.] \v 45 Lhe anágaba niꞌalu‑na ganna abittuba ridú siina, nnelaba ruinlu ttu bixa nu satsa lenna, tsa ttela uchú nuná, kumu tserula saríana lu esinlu ata aka benlu ttu dia liiha anka choku niꞌalu, a laa kila esinlu len ixpa lhaꞌa niꞌalu ata uyúlu elha disa nna iruꞌunalu tsialu lo giha, gi nu abittu reyola loniha, nu satíaba rite loniha. \v 46 [Niha labí ratti ka bedua‑na lhe nigaba labí reyola lo giha lhe.] \v 47 Anágaba ganna iyya lolu‑na rixuinlu na ki ruinlu ttu nu satsa, tsa ttela ulea nuná kumu tserula taríana lu esinlu ata rinnabia Tata Do Yebáha suna len ttu lhaꞌaba iyya lolu, a laa kila esinlu leni ixpa lhaꞌa lolu ata uyúlu elha disaha nna iruꞌunalu tsialu lo giha. \v 48 Niha labí ratti ka bedua‑na lhe nigaba labí reyola lo giha lhe. \p \v 49 ’Kumu iyába ka benne, giha nuha uinna ki tsettike ixe ttiba ttu deti. \v 50 Deti‑na tseba anka nuná, ttaka ganna deti‑na itua ixe geni, laꞌania nna, ¿gasina uinriꞌi kini eyona ixe? De nuha nna latsiru gwaluni. Elha ruin gele‑na akana attiba ttu deti. Ttiba deti‑na rugwena ixí ge ttu elho, aníha‑ba lebiꞌi latsiru gwaltseꞌe, bittu ttilha len luesile. \c 10 \s Jesús‑ni rabie: “Labí dika udhá iki luesi ka benne” \r (Mt. 19:1‑12; Lc. 16:18) \p \v 1 Bedába Jesús‑ni Capernaum nna diabie daka Judea, daka attu ladu roꞌo yoo Jordán‑ni. Nianna bedetupa tteba ixeru ka benne abiꞌiba kweꞌebie. Lee nna attiba chi labinie runie nna bededulo ttebe rodoleꞌenie ka benneha ka tisa ge Tata Do Yebáha. \v 2 Nianna tti ubiga ttu chupa ka fariseo. Sun tteba ruinkana kini kuꞌukane prueba, de nuha nna unnaba tisakane, rákane: \p ―¿Si gwaka udhá iki ttu nubiyú nuila geni? \p \v 3 Lee nna bekabie gekani ree: \p ―¿Bíla ra lo bia bennabi bodhaꞌan Moisés‑ni len lebiꞌi? \p \v 4 Lakana nna bekabikana rákane: \p ―Lo bia bennabi bodhaꞌan Moisés‑ni, gwa rugwelhabana deki nubiyúha gwakaba ilhidhana ttu yetsi ata inná lo nuha deki gwakaba elaꞌana len nuila geniha. Laꞌania nna gwakaba udhá ikini nuilaha.\f + \fr 10:4 \ft Deuteronomio 24:1\f* \p \v 5 Jesús‑ni nna ree kana: \p ―Moisés‑ni bodhaꞌan galábie aka aníha kumu de lebiꞌi labí rieninle. \v 6 Ttaka Tata Do Yebáha, ttili ure yiesi lo yu‑niha, nuila lhe nubiyúba lhe benie ka benne.\f + \fr 10:6 \ft Génesis 1:27\f* \v 7 De nuha nna teeki udhana nubiyúha ka tata nan geniha nna utsá náni len nuila geniha \v 8 kini akakana ttisidiba ttúba benne. Laxkala labíru ankakana chupa, sinuki ttúba benne chi akakana.\f + \fr 10:8 \ft Génesis 2:24\f* \v 9 Laxkala ka nu chi beketi Tata Do Yebáha, labí dika etsila ttu benne kana. \p \v 10 Tti chi seꞌeke lheꞌe yoꞌoha nna bedennaba tisa ka benne rudhetinieha bie attu libe ge nu chi unneeha. \v 11 Jesús‑ni nna rabie ke: \p ―Ganna si ttu nubiyú udhá ikini nuila geniha nna edo lenna attu nu subi, laꞌania nna satsaba nuha chi uin nubiyúha. \v 12 Lhe anágaba nuilaha, ganna si udhá ikini nubiyú geniha nna edína attu nubiyú subi, satsagaba nuha chi uin nuilaha. \s Jesús‑ni rinnabe elha nabani ge ka binto \r (Mt. 19:13‑15; Lc. 18:15‑17) \p \v 13 Bisingaba ka benne len ka nuto kini uxxua ná Jesús‑ni ikikabi, ttaka ka benne rudhetinieha nna rudhaka disalake ka benne cheke ka biꞌiniha. \v 14 Tti bilani Jesús‑ni ruin ka benneha aníha, nianna bituxxunie nna ree ke: \p ―Gwalugwelha ka binto‑na itakabi len neti nna abittu usunale. Kumu ka benne ruinke tti ruin ka binto‑na, luesi ka benne‑na ralhake akake ka benne innabia Tata Do Yebáha ke. \v 15 Netiru ria, ganna ttu benne abíba unie tti runi ttu nuto ugwelhe innabia Tata Do Yebáha bie, benneha labí ake nu innabia Tata Do Yebáha. \p \v 16 Nianna tti rudaxxue ka bintoha rilhenie kabi nna tti rixxua nee ikikabi, rinnabe elha nabani gekabi len Tata Do Yebáha. \s Ttu nubiyú tee xxatta belhiu geni unne lenna Jesús‑ni \r (Mt. 19:16‑30; Lc. 18:18‑30) \p \v 17 Chiba dha Jesús‑ni tsie, ttiruba nna gwexunniba bisin ttu nubiyú nna bedú xibini arloe nna rane: \p ―Maestru, lu ankalu benne tse. Unáchu, ¿bíla anka nu unia kini satíaba aka bania arlo Tata Do Yebáha? \p \v 18 Jesús‑ni nna bekabie geni, ree: \p ―¿Beaka ralu deki ankaa benne tse? Lanú ttu benne do anke benne tse, sunruba Tata Do Yebáha gwanke benne tse. \v 19 Lu chiba yulu nu bokaꞌan Tata Do Yebáha uinriꞌi, tti ree: \q Bittu akalu nu runi elhutti,\f + \fr 10:19 \ft Éxodo 20:13\f* \q lhe bittu dho lenlu nu abittu anka latselalu,\f + \fr 10:19 \ft Éxodo 20:14\f* \q lhe anágaba bittu lhanalu,\f + \fr 10:19 \ft Éxodo 20:15\f* \q lhe bittu kwentaba usialu iki ka benne deki benke ttu bixa,\f + \fr 10:19 \ft Éxodo 20:16\f* \q lhe anágaba bittu kualu bixa tee ge ttu benne, \q lhe tsiagaba lelu ka tata nan gelu lhe.\f + \fr 10:19 \ft Éxodo 20:12\f* \p \v 20 Nubiyúha nna bekabina gee, rane: \p ―Maestru, ttili ankaa nu kwiti toha chi rudoa tisa ge iyá nu ralu‑na. \p \v 21 Jesús‑ni nna begíabie loni nna besiꞌinie na, nianna tti rabie na: \p ―A sun tte attu nu riyasa uinlu: beyya nna bettoꞌo iyá nu tee gelu nna belhiu ge nuha nna begwe ka benne abittu geke tee. Ganna lu uinlu aníha, laꞌania nna gwattaba elha tse gelu yebáha. Laꞌanialigaba nna chinka utá betenalha neti. \p \v 22 Ttaka nubiyúha, tti biyieninna nu rabie naha, nianna siꞌiba bedúna leni deyyana kumu de tee xxatta geni. \p \v 23 Nianna tti belanni Jesús‑ni abiꞌiba kweꞌebie nna ree ka benne rudhetinieha: \p ―Gáruba tsitsi anka ki isin ka nu tee gekinna akakana benne innabia Tata Do Yebáha. \p \v 24 Ka benne rudhetinieha nna bebanabakanie ge nu reeha. Jesús‑ni nna redeabie ke: \p ―Xiꞌini to, ka benne ruxxen leke ge nu tee geke, gáruba tsitsi anka ki isinke akake benne innabia Tata Do Yebáha. \v 25 Adírula satti gaꞌa ttu camellu lheꞌe yieru do xan ttu yoxa attichula gaꞌa ka benne tee geke ki akake nu innabia Tata Do Yebáha.\fig Camel|25LB00039B.TIF|col|||ttu camelu|10.25\fig* \p \v 26 Ka benne rudhetinieha nna adikala rebanakanie, nianna ra luesike: \p ―Ganna aníha nna, ¿nú tteba dhaana esin lenna Tata Do Yebáha? \p \v 27 Nianna tti belanni Jesús‑ni loke nna ree ke: \p ―Len ka benne seꞌe yiesi lo yu‑ni abittu galá aka, ttaka len Tata Do Yebáha iyába gwakaba. \p \v 28 Pedro‑ni nna udulona rane: \p ―Biyúruga, riꞌitu chiba bedhá ikitu iyába nu tee getu nna danalhatu lu. \p \v 29 Jesús‑ni nna bekabie ree: \p ―Netiru ria, nuxaba benne ganna bedhá ikie yoꞌo geeha lhe ka betsieha lhe ka daneha lhe ka tata nan geeha lhe, anágaba ganna bedhá ikie nuila geeha lhe ka xiꞌinieha lhe ka lo yu geeha lhe de danalhe neti, lhe de ria lebie ka tisa ge Tata Do Yebáha lhe, \v 30 benneha, nnanna doe yiesi lo yu‑ni gayua (100) libe‑la edíe nu bedhá ikieha, delába edíe ka yoꞌo lhe ka betsie lhe ka dane, lhe anágaba edíe ka tata nan gee lhe edíe ka xiꞌinie lhe ka lo yu gee lhe, anágaba meskila sanookane urio lákane, ttaka nu si daa nna satíaba aka benbie arlo Tata Do Yebáha. \v 31 Ttaka ixe ka nu ra xxeni lekani nnanna, laꞌania nna eyakakana ka nu abittu ra xxeni lekani, nna ka nu abittu ra xxeni lekani nnanna, ka nuha‑la eyakakana ka nu ra xxeni lekani laꞌania. \s Jesús‑ni beyonna libela rigixxiꞌabie deki teeki uttikane \r (Mt. 20:17‑19; Lc. 18:31‑34) \p \v 32 Yuꞌubake neda diake Jerusalén‑ni nna daneruba Jesús‑ni lo ka benne rudhetinieha. Ka benneha nna rebanabakanie lhe itú rasibakanie danalhake bie. Nianna tti bedeaxie sun ka benne tsiꞌinuha‑ba (12) nna utixxiꞌanie ke nu satebie. \v 33 Nianna ree ke: \p ―Gwaluyúruga, chiba diariꞌi isinriꞌi Jerusalén‑ni. Neti benne daya yebáha nna chiba dabigana utekana neti lasi ná ka nu loni ge ka bixxudiha lhe lasi ná ka nu ruleꞌekinna ka benne nu ra lo bia bennabi bodhaꞌan Moisés‑ni lhe. Ka nuha nna urixxi ukinnibakana neti kini gattia, nianna tti uttekana neti lasi ná ka nu abittu ankakana nu Israel. \v 34 Ka nuha nna uxisikana kia lhe ukulhakana neti lhe, anágaba nna uttuttugaba xxenkani loa, nianna tti uttikana neti. Ttaka ganna chi eyonna ubisaha, laꞌania nna eyaka benbaa attu libe. \s Santiago‑ni lhe Juan‑ni lhe rinnabake ki tseꞌeke // gaxxa kweꞌe Jesús‑ni yebáha \r (Mt. 20:20‑28) \p \v 35 Jacobo‑ni lhe Juan‑ni lhe, lakana ankakana xiꞌin Zebedeo‑ni. Ixpabakana ubigakana ata du Jesús‑ni nna rákane: \p ―Maestru, raka letu uinlu nu innabatu. \p \v 36 Lee nna ree kana: \p ―¿Bí raka lele unia? \p \v 37 Lakana nna rákane: \p ―Ugwelhachilu riꞌitu kwiatu gaxxa kweꞌelu ganna chi esinlu yebáha ata innabialuha, ttutu dhotu daka ná benlu nna attutu nna dhotu daka ná yattilu. \p \v 38 Jesús‑ni nna ree kana: \p ―Lebiꞌi labí yule nu rinnabale‑na. ¿Si gwadaale uyúle luesi elha disa uyúa‑ni lhe si gwadaale satele luesi nu satea‑ni lhe? \p \v 39 Lakana nna rákane: \p ―Ila. Gwadaa galátu. \p Lee nna ree kana: \p ―Gwalí galá, gwadaabale uyúle luesi elha disa uyúa‑ni lhe satele nu satea‑ni lhe, \v 40 ttaka nu rale deki ugwelhaa le kwiale, ttúle daka ná bania lhe attule daka ná yattia lhe, labí neti ralhaa ugwelhaa le kwiale niha, sinuki nuná ankana ge ka benne chi gaꞌanani Tata Do Yebáha kwiake kweꞌa niha. \p \v 41 Tti biyienini a tsii ka benne rudhetinieha nu rinnaba Jacobo‑ni lhe Juan‑ni lhe, nianna bisaꞌakanie len ka benneha. \v 42 Jesús‑ni nna beyaxie ke nna ree ke: \p ―Lebiꞌi gwa yúbale, ka nu rinnabia lheꞌe ka yiesi dittu‑na, rinnabiabakana ka benne gekani attiba rakaba lekani lhe anágaba ka nu ra xxeni lekani seꞌe lheꞌe ka yiesi‑na, nu rábakana raka. \v 43 Ttaka lebiꞌi labí aná dika udhaka luesile. Lebiꞌi nu uinlale, ganna nuxa ttúle raka lele akale nu ra xxeni leni delo iyále, benne inná xxeni leha, benneha‑la ake benne ixúni adíle, \v 44 lhe anágaba benne raka lebie ake nu loni gele, lalee ake attiba ttu nu toꞌo lo sina ixúe ute nábie len iyá ttele. \v 45 Kumu anágaba neti benne daya yebáha laa dagaa yiesi lo yu‑ni ki ixúti ka benne uinke nu innía, sinuki dalaa kini ixúa ute náya lenke lhe daya kini gattia kixaa ge ka tulha ruin ka benne, ki odiláya ixeke. \s Bartimeo‑ni bedhali Jesús‑ni ka iyya loni \r (Mt. 20:29‑34; Lc. 18:35‑43) \p \v 46 Bisinba Jesús‑ni lenie ka benne rudhetinieha lhe ixe juisiru ka benne lheꞌesi Jericó. Tti chi deyyake eriake lheꞌesiha, roꞌo neda deyyakeha re ttu nubiyú a raka ilenna, rinnabana belhiu. Nubiyúha lána Bartimeo. Bartimeo‑ni ankana xiꞌin ttu benne tee lábie Timeo. \v 47 Tti ute den Bartimeo‑ni deki Jesús ge Nazaret‑niba nuha utee niha, nianna tti unnena idisa, rana: \p ―¡Jesús benne datia David, gwatuachi lelu neti! \p \v 48 Nianna ixeba ka benne bedhaka disake nubiyúha kini eyaka siina, ttaka lana nna adíla idisa uresiꞌana, rana: \p ―¡Benne datia David, gwatuachi lelu neti! \p \v 49 Nianna tti uleda Jesús‑ni nna udhelhe kini gwalisake na. Ka benneha nna gwaxxíke benne lo xuaha nna ráke bie: \p ―Tsitsi uleki lelu nna udú lii. Chi raxie lu. \p \v 50 Benneha nna bedelha bixxie lari nukueha nna gintsaba udú liie, nianna tti die ata du Jesús‑ni. \v 51 Jesús‑ni nna unnaba tise benneha, ree bie: \p ―¿Bí raka lelu udhakaa lu? \p Benne xua loeha nna ree: \p ―Maestru, raka lasia eyali ka iyya loa‑ni. \p \v 52 Lee nna ree benneha: \p ―Chinka beyya. De ugía lelu deki gweyakabalu, de nuha nna chiba beyakalu. \p Looraha tteba beyali ka iyya lo benneha, nianna dia ttebe danalhe Jesús‑ni. \c 11 \s Jesús‑ni utaꞌabie lheꞌesi Jerusalén‑ni \r (Mt. 21:1‑11; Lc. 19:28‑40; Jn. 12:12‑19) \p \v 1 Tti chi isin ka Jesús‑ni lheꞌesi Jerusalén‑ni, gaxxaba ata re lheꞌesi Betfagé lhe Betania lhe, daka ata do iꞌiya ata daa ka ya olivuha, nianna tti udhelha Jesús‑ni chupa ka benne rudhetinieha, \v 2 ree ke: \p ―Gwaltsia lheꞌe yiesi to re arloriꞌi‑ni. Ganna chi utaꞌale lheꞌe yiesi‑na nna saxxaka ttebale nalha ttu burru to, ttu nu lanú nu chi udona kweꞌeni. Gwalidhasi yienni nna gwaltá lenna. \v 3 Ganna nuxa innaba tisana le, gana le: “¿Beaka ridhasile yien burru to‑na?” Aní gwaligá na: “Jesús benne anke Xxanariꞌiha‑ba riyasanie nuní, delola nna gwetedhaꞌan tte gee na.” \p \v 4 Nianna dia ttebake nna gwaxxakabake burru toha, nalhana roꞌo nedaha, gaxxaba roꞌo ttu yoꞌo. Nianna tti udhasike yienni. \p \v 5 Ttu chupa ka nu seꞌe niha nna unnaba tisakana, rákana: \p ―¿Bíunna ruinle? ¿Beaka ridhasile yien burru to‑na? \p \v 6 Ka benneha nna bekabibake atti tteba ra Jesús‑ni ekabike. Aníha uka nna gwa begwelhabakana ke decheke bia toha. \v 7 Tti besin lenke burru toha ata du Jesús‑ni, nianna utsilake ka xokeha kweꞌe bia toha nna tti udoe kweꞌeba. \v 8 Ixegaba ka benne utsilake ka xokeha lo neda ata dia Jesús‑ni ritebie nna adíke nna utitsake lo ka yaga daa niha nna utsilake lo nedaha. \v 9 Ka benne daneruke arloeha lhe ka benne danalhake bieha lhe, ka benneha nna ribesiꞌabake ráke bie: \q ¡Xxeniba ra lelu! \q ¡Karubárulu! ¡Lu ankalu benne udhelha Tata Xisiha! \q \v 10 ¡Karubárulu! ¡Lu innabialu ttiba unnabia tata geriꞌi David‑ni! \q ¡Xxeniba ra le Tata Do Yebáha! \p \v 11 Tti utaꞌa Jesús‑ni lheꞌesi Jerusalén‑ni nna dia ttebe ata do yotuha nna bilánie abiꞌiba kweꞌe yotuha iyá nu raka niha, ttaka kumu chi galá diora nuha, de nuha nna bedá ttebe len ka benne tsiꞌinu rudhetinieha (12) deyyake daka Betania. \s Jesús‑ni benie kini ubisi ya higuha \r (Mt. 21:18‑19) \p \v 12 Beyeki sáha, tti beriake lheꞌesi Betania, ugwetti bituin Jesús‑ni. \v 13 Nianna tti bilánie du ttu ya higu axtaru nu reha gwa siaba lhaga geni. Lee nna dia ttebe ata du yagaha ganna gwa sia higu loni. Ttaka bi gwaxxake ni ttu higu lo nuha, sunruba lhaga geni sia, kumu labí higu chi rebia laꞌania. \v 14 Nianna tti ree yagaha: \p ―¡Debá nnanna niruba attu higu a kwiaru lolu, laxkala lanúru nu gona nu xixxi gelu! \p Ka benne rudhetinieha nna biyienbakanie nu reeha. \s Jesús‑ni bochesue ka nu seꞌe gwettoꞌo laliꞌa yotuha \r (Mt. 21:12‑17; Lc. 19:45‑48; Jn. 2:13‑22) \p \v 15 Tti bisinke lheꞌesi Jerusalén‑ni nna utaꞌa tteba Jesús‑ni laliꞌa yotuha nna udulo ttebe bochesue iyá ka nu seꞌe gwettoꞌoha lhe ka nu yuꞌu ugoꞌoha lhe. Berixxi logabe ka mexa ge ka nu rotsea belhiha lhe ka xxila ge ka nu seꞌe gwettoꞌo ka bechaha lhe. \v 16 Anágaba labíru begwelhe ka benne tteke laliꞌa yotuha nujake yua. \v 17 Nianna rigixxiꞌanie ka benneha ree ke: \p ―¿Laaba ganna lo ka yetsi ge Tata Do Yebáha dia ra: “Yoꞌo kia‑ni ixúe kini iyá xea ka benne seꞌe yiesi lo yu‑ni ilhapike tisa len neti”?\f + \fr 11:17 \ft Isaías 56:7\f* Ttaka lebiꞌi nna ttiba “belea ata yuꞌu ka ubanala” chi benle yotu‑ni.\f + \fr 11:17 \ft Jeremías 7:11\f* \p \v 18 Biyienbakin ka nu loni ge ka bixxudiha lhe ka nu ruleꞌekinna ka benne nu ra lo bia bennabi bodhaꞌan Moisés‑ni nu ra Jesús‑ni, nianna tti begila lekani kini gaxasina uinkana uttikane, kumu rasibakinna gebie kumu de iyába ka benne rebanabakanie ge nu ruleꞌenie keha. \v 19 Tti chi ulha sá nna beriaba Jesús‑ni Jerusalén‑ni lenie ka benne rudhetinieha deyyake.\fig Jesus cleansing temple|26CN01787B.TIF|col|||(Marcos 11:12-19)|11.19\fig* \s Ganna si tuttíruga tsia tsitsi leriꞌi ge Tata Do Yebáha, // laꞌania nna gwadíbariꞌi nu innabariꞌi \r (Mt. 21:19‑22) \p \v 20 Beyeki dilaha nna dia Jesús‑ni lenie ka benne rudhetinieha nna uteke gaxxaba ata du ya higuha. Nianna bilákanie yagaha, chi ubisi nuha itupa lhu‑ni. \p \v 21 Nianna tti gwadú le Pedro‑ni nna rana Jesús‑ni: \p ―Maestru, belanniruga ya higu utisaluha, chiba ubisina. \p \v 22 Jesús‑ni nna bekabie, ree kana: \p ―Gwaluxxen tsitsi lele ge Tata Do Yebáha. \v 23 Netiru ria, nuxaba benne ganna ttixka gabie iꞌiya do naa: “Ubiꞌetta ata dolu‑na nna ugía gwaxxudi lheꞌe indatoo‑na”, benne inná aníha abittu udú chupana lebie tti innee aníha, sinuki tuttíruga tsia tsitsi lebie deki gwakaba nu reeha, laꞌania nna gwakaba nu rinnabeha. \v 24 Laxkala de nuha nna ria le, iyába nu innabale len Tata Do Yebáha tti rinnele lenie, gwaltsia lele deki chiba uxíle nu unnabaleha, laꞌania nna gwadíbale nuha, \v 25 lhe anágaba tti seꞌele rilhapile tisa len Tata Do Yebáha, gwalidhí elha xen lasi ge ttu benne ganna ritilha lenlee, kini anágaba nna Tata gele benne do yebáha gwadígabe elha xen lasi ge ka tulha ruinle. \v 26 [Kumu ganna lebiꞌi abíba dhile elha xen lasi ge ttu benne, anágaba Tata gele do yebáha, labígaba dhie elha xen lasi ge ka tulha ruinle.] \s Jesús‑ni rinnaba tisakane nú begwene lo neda // kini runie ka nu runieha \r (Mt. 21:23‑27; Lc. 20:1‑8) \p \v 27 Tti bedesinke Jerusalén‑ni nna laka reki Jesús‑ni ata do yotuha, nianna tti ubiga ka nu loni ge ka bixxudiha lhe ka nu ruleꞌekinna ka benne nu ra lo bia bennabi bodhaꞌan Moisés‑ni lhe, anágaba ubigagaba ka benneola ge ka nu Israel‑ni, \v 28 nianna unnaba tisakana, rákane: \p ―¿Bí lo neda nuná rapalu kini ruinlu ka nu ruinlu‑na? ¿Núla betena lo neda gelu kini ruinlu nuná? \p \v 29 Jesús‑ni nna bekabie, ree kana: \p ―Anágaba neti innaba tisagabaa le ttu bixa. Ganna ekabile ge nu innaba tisaa le‑ni, laꞌania nna neti gwagixxiꞌagabania le nú betena lo neda len neti kini runia ka nu runia‑ni. \v 30 Gwalinná sanga, ¿nú iki biria ki begadi Juan‑ni ka benne inda? ¿Si iki Tata Do Yebáha ak? ¿Iki ka benne seꞌe yiesi lo yu‑ni ak? \p \v 31 Lakana nna ra luesikani: \p ―Ganna gariꞌi na: “Tata Do Yebáha‑ba udhelhe benneha”, laꞌania nna innána: “¿Beaka laa a ugía lele ge benneha ganna?” \v 32 Bittugaba aka geriꞌi gariꞌi na: “Ka benneba udhelhake benneha.” \p Aníha rákana kumu rasibakinna ge ka benne kumu iyábake ria leke deki Juan‑ni gwalíga uka benneha profeta ge Tata Do Yebáha. \p \v 33 Aníha uka nna bekabikana ge Jesús‑ni, rákane: \p ―Labí yutu nuxa udhelhana benneha. \p Lee nna bekabie gekani, ree: \p ―Anágaba neti bittugaba kixxiꞌania le nú rutena lo neda len neti kini runia ka nu runia‑ni. \c 12 \s Jesús‑ni rigixxiꞌabie ge ka nu ruin satsa riben lo yuha \r (Mt. 21:33‑46; Lc. 20:9‑19) \p \v 1 Nianna tti udulo Jesús‑ni utixxiꞌanie ka nu loni ge ka nu Israel‑ni ttu tisa. Aníha benie kini utte dákana bí diani nu raka lebie kixxiꞌanie kana. Nianna tti ree: \p ―Ttu benne biyú beyade ka ya uva lo yu geeha, nianna tti bedheabie abiꞌiba roꞌo yuha lhe ulekie ttu xieru ata idí uvaha. Anágaba nna bengabe ttu yoꞌo ttu nu yadha kini dho benne ulatsie ki anuttu nu salhidana uvaha. Nianna tti bete ganne yuha len ka nu kwenkana nuha, lee nna biriabie die idittu. \v 2 Atti chi bisia sá exú uvaha nna udhelhe ttu ka benne riben lo sina geeha kini tsie ata seꞌe ka nu riben lo yuha ki utekana nu ralhe dhie ge lo yuha. \v 3 Ttaka ka nu riben lo yu geeha bedaxxulakana benne udhelheha nna uyalakane. Nianna suna anába anke bedhelhakane. \v 4 Nianna tti bededhelhe attu benne riben lo sina geeha, ttaka lakana nna bodosíalakana benneha íyya nna ulhaꞌakana ikie lhe besiala lekanie lhe. \v 5 Nianna tti bededhelhe attue, ttaka benneha bettilakane. Iki de nuha nna udhelharugabe ixeeruke, ttaka ttu chupa ka benneha uyakana ke nna attu chupake nna bettibakana ke. \v 6 Nianna a sunruba xiꞌin biyúeha bexxa, benne rakanie geeha. Debá benneha udhelhe kumu rakanie: “Xiꞌinia‑niligaba nna gweyya lekanie.” \v 7 Ttaka ka nu riben lo yu geeha, tti bilákinna xiꞌin biyúeha, nianna ra luesikani: “Lana nuní eyaꞌanna lo yu‑ni. Uttiriꞌi na kini eyaꞌanriꞌi len yu‑ni.” \v 8 Nianna tti bedaxxukana benne kwitiha nna bettikane nna tti bedelhakane roꞌo yu ata daa ka ya uvaha. \p \v 9 Nianna tti ra Jesús‑ni kana: \p ―¿Bí rakinle uin xxana ka ya uvaha ganna? ¿Laaba ganna tsie nna uttie ka nu riben lo yu geeha, nianna tti odotebie yuha len ka nu subi? \v 10 ¿Si lagwa chi belabale lo ka yetsi ge Tata Do Yebáha ata dia ra: \q Íyya nu uluꞌu niꞌa ka nu rukuakana yoꞌoha, \q íyyaha‑la nuha chi bisinna beyakana nu rixúru; \q \v 11 Tata Xisiha‑ba benie kini uka aní, \q nna rebanabinriꞌi rilenriꞌi nu benie?\f + \fr 12:10‑11 \ft Salmo 118:22‑23\f* \p \v 12 Ka nu loni ge ka nu Israel‑ni, kumu ute dábakinna deki labakana nuha betani Jesús‑ni nu unneeha, de nuha nna ruinkana doelha udaxxukane, ttaka de rasikinna ge ka benne, de nuha nna labí beyaxakinna udaxxukane. Laxkala nna du bixxibe deyyakana. \s ¿Si teeki kixa ka benne belhiu len César nu rinnabia ge Roma‑ni? \r (Mt. 22:15‑22; Lc. 20:20‑26) \p \v 13 Nianna tti udhelhakana ttu chupa ka fariseo lhe ttu chupa ka nu tákana Herodes‑ni lhe, kini tsia ka nuha ata du Jesús‑ni nna innaba tisakane ttu bixa kini ibixxinie bixa innábie kini aníha‑chu nna tee roꞌokani ukinnikane. \v 14 Ka nuha nna bisinkana, rákane: \p ―Maestru, gwa yúbatu deki lu rinnebalu nu ankaba gwalí, labí retabinlu ge nu inná ka benne, kumu labí rulannilu ttixa anka ka benne. Lu ruleꞌebinlu ka benne neda ge Tata Do Yebáha attiba ankaba geni. Gwelha unáchu, ¿si gwa gaꞌanaba kixariꞌi belhiu nu daa loriꞌi kixariꞌi len César nu rinnabia xeniha, o abittuba ak? ¿Si gwagixariꞌi belhuha, o abittuba ak? \p \v 15 Ttaka lee nna ute da ttebanie nu rulha lekaniha, nianna tti ree kana: \p ―¿Beaka ruinle ki ichekua ki ibixxiti bixa innía? Nii gwalute ttu belhiu ki ugíaya loni. \p \v 16 Nianna tti begwekane belhuha. Labie nna ree kana: \p ―¿Nú lo nuní du lo belhiu‑ni lhe nú lá nuní dia xaniꞌa nuní lhe? \p Lakana nna bekabikana, rákana: \p ―Lá César nu rinnabia xeniha‑ba nuní dia lo nuní. \p \v 17 Nianna bekabi Jesús‑ni, ree kana: \p ―Ganna aníha nna gwalugweba César‑ni nu anka geni. Anágaba Tata Do Yebáha nna gwalugwegabe nu anka gebie. \p Nianna bebanabakinna gebie. \s Ka saduceo‑ni rinnaba tisakana Jesús‑ni // ganna gwalí reyaka ben ka benne chi uttiha \r (Mt. 22:23‑33; Lc. 20:27‑40) \p \v 18 Nianna bisin ttu chupa ka saduceo ata du Jesús‑ni. Ka nuha rákana deki labí reyaka ben ka benne chi uttiha. Nianna tti unnaba tisakane, rákane: \p \v 19 ―Maestru, Moisés‑ni bodhaꞌane lo yetsi lenriꞌi, ree: “Ganna ttu nubiyú chi betsá náni, nianna gattina nna anúba xiꞌinni aka len nuila geniha, laꞌania nna teeki edí betsiniha nuila bidabiha kini anáchu nna ka xiꞌini aka len nuilaha nna eyakakana ttisidiba xiꞌin benne chi uttiha.” \v 20 Ttu lidú useꞌe gasi betsi ka nubiyú. Nu xxeniha betsába náni, ttaka uttibana nna lanú xiꞌinni uka len nuila geniha. \v 21 Nianna bedí nu berupaha nuila bidabiha, ttaka bedeattigaba nuha nna anúgaba xiꞌinkani bedeaka. Aníha‑gaba gwadite nu beyonnaha. \v 22 Aníha‑ba gwate iyába gasi betsikani, lanú xiꞌinkani uka len nuilaha. Iki de nuha nna uttigaba nuilaha. \v 23 Nnanna nna unáchu, ganna chi bisia sá eyaka ben ka benne chi uttiha, ¿núla nuila gekani eyaka nuilaha, ki iyába gasi betsikani udo lenkana nuha? \p \v 24 Jesús‑ni nna bekabie, ree kana: \p ―Lebiꞌi rinittibale nu gweala rale, kumu de labí yule nu ra lo ka yetsi ge Tata Do Yebáha lhe labí yule tsitsiba ra lebie lhe. \v 25 Kumu ganna chi bisia sá eyaka ben ka benne chi uttiha, laꞌania nna nuila lhe nubiyú lhe labíru dina otsá ná ka benneha, nigaba uketike ka xiꞌinkeha kumu eyakabake attiba ka anjeli seꞌe yebáha. \v 26 Nu rariꞌi ge ka benne chi uttiha ganna gweyaka benke, nnanna kixxiꞌania le: Lebiꞌi, ¿si lagwa chi belabale lo yetsi ben Moisés‑ni ata rigixxiꞌe ge xxiti rite loniha? Lheꞌe xxitiha nuha unne Tata Do Yebáha, ree Moisés‑ni: “Neti ankaa Diosi ge Abraham‑ni lhe ge Isaac‑ni lhe ge Jacob‑ni lhe.”\f + \fr 12:26 \ft Éxodo 3:6\f* \v 27 Laxkala Tata Do Yebáha labí anke Diosi ge ka benne chi uttiha, lee anke Diosi ge ka benne anka bani. De nuha nna lebiꞌi labí yule ge nu rale‑na. \s De lo iyá ka tisa bodhaꞌan Tata Do Yebáha, // ¿nú ka nuha rakaru doelha udoriꞌi tisa geni? \r (Mt. 22:34‑40) \p \v 28 Ttu ka nu ruleꞌenna ka benne nu ra lo bia bennabi bodhaꞌan Moisés‑ni tti biyieninna du Jesús‑ni ridaka lanie ka saduceo‑ni lhe biyieninna deki gwa bekabi tseba Jesús‑ni ge ka nuha, nianna tti ubigana nna unnaba tisane, rana: \p ―Delo iyá ka tisa bodhaꞌan Tata Do Yebáha uinriꞌi, ¿nú ka nuha dakaru? \p \v 29 Jesús‑ni nna bekabie geni, ree na: \p ―Dakaru tisa nu ra: “Lebiꞌi ka benne datiale Israel, gwaludo nagale. Tata Do Yebáha, ttúba benneha anke Xxanariꞌi, lanúru nu attu do \v 30 lhe anágaba ra: akinle ge Tata Do Yebaa benne anka Xxanaleha itú iki itú lele.”\f + \fr 12:29‑30 \ft Deuteronomio 6:4‑5\f* \v 31 Tisa nu berupa bodhaꞌan Tata Do Yebáha uinriꞌi, nuha nna rana: “Akinle ge attu benne atti tteba rakabin gele.”\f + \fr 12:31 \ft Levítico 19:18\f* Labí attu tisa tee nu dakaru bodhaꞌane uinriꞌi tti nu ra ka tisa‑ni. \p \v 32 Nu ruleꞌenna ka benne nu ra lo bia bennabiha nna rana: \p ―Tseba bekabilu xa maestru. Gwalíbinlu ralu deki ttúba Tata Do Yebáha do, lanú nu attu do, \v 33 lhe anágaba nu ralu akinle ge Tata Do Yebáha itú iki itú lele lhe akagabinle ge ka benne atti tteba rakabin gele. Ka tisa‑nila dakaru attichula ka úna lhe ka nimala ruttiriꞌi, ruteriꞌi len Tata Do Yebáha. \p \v 34 Jesús‑ni nna tti ute danie deki tseba bekabi nu ruleꞌe lo bia bennabiha, nianna tti ree na: \p ―Lu chi tteba duna akalu benne innabia Tata Do Yebáha lu. \p Debá laꞌania nna lanúru nu beyaxinna innaba tisana Jesús‑ni ge attu bixa. \s David‑ni uke xutto Cristuha \r (Mt. 22:41‑46; Lc. 20:41‑44) \p \v 35 Laka du Jesús‑ni laliꞌa yotuha ruleꞌenie ka benne ka tisa ge Tata Do Yebáha, nianna ree ke: \p ―¿Galasina nna ka nu ruleꞌekinna ka benne nu ra lo bia bennabi bodhaꞌan Moisés‑ni nna rálakana deki David‑ni ukana xutto Cristuha? \v 36 Ki kwinaba David‑ni tti yuꞌu Espíritu ge Tata Do Yebáha latini nna Espírituha beni kini unnena, rana: \q Tata Do Yebáha ree Cristu benne runie neti mandaduha: \q “Utá udo daka ná ben kia. \q Niiba dholu axtaliba ganna chi beseꞌa ka nu abittu raka uyúkana lu, kini ulealu ikikani.”\f + \fr 12:36 \ft Salmo 110:1\f* \m \v 37 Ki ganna kwinaba David‑ni utixxana lá Cristuha benne runie na mandadu, ¿galasina nna uka David‑ni xutto Cristuha ganna? \p Ixeru ka benne rudo nagake ge Jesús‑ni nna ruꞌuba leke ge nu rigixxiꞌeha. \s Jesús‑ni rinnebie ge ka fariseo‑ni lhe ge ka nu ruleꞌekana // nu ra lo bia bennabiha lhe \r (Mt. 23:1‑36; Lc. 11:37‑54; 20:45‑47) \p \v 38 Jesús‑ni nna ree ka benne tti due ruleꞌenie keha: \p ―Gwaluyú gele len ka nu ruleꞌekinna le nu ra lo bia bennabi bodhaꞌan Moisés‑ni, kumu ka nuná ruꞌu lekani rekikana len ka xalho ttuni lhe ruꞌu lekani latsiru ga ka benne kana padiuxi atti retiꞌake kana lo ka neda‑na, \v 39 lhe anágaba ruꞌugaba lekani kwiakana lo ka xxila tseru seꞌe lheꞌe ka yoꞌo ata rudhetiriꞌi ka tisa ge Tata Do Yebáha, lhe ruꞌugaba lekani kwiakana ata anka tseru tti riakana go yetta. \v 40 Anágaba nna riguagabakana ka yoꞌo ge ka nuila bidabi‑na, nna ukadiba riseꞌekana isá rilhapikana tisa len Tata Do Yebáha kini rudheakana lo nu ruinkanaha. Ka nuná adírula elha disa tsitsi uyúkana laꞌania. \s Benne nuila bidabiha betebe iyá belhiu geeha \r (Lc. 21:1‑4) \p \v 41 Jesús‑ni doe ttu libe laliꞌa yotuha gaxxaba ata sia ka nu riguꞌu ka benne úna lheꞌekani nna rulannie gasina riguꞌukana belhiu. Ixe ka nu tee gekani risinkana riguꞌukana ixeni belhiu lheꞌe ka nuha. \v 42 Ttaka ttu benne nuila bidabi abittu gebie tee, bisine nna uluꞌe chupa ka belhiu to, ka nu lattiruba lidhakakani tee. \v 43 Jesús‑ni nna uxie ka benne rudhetinieha nna ree ke: \p ―Netiru ria, benne nuila bidabi‑ni anke benne abittu gebie tee nna xxenirula daka belhiu uluꞌe attichula nu chi uluꞌu iyá ka nu chi uluꞌu belhiu, \v 44 kumu ka nuná uluꞌubakana belhiu nu rexxaba gekani, ttaka benne nuila‑ni anke benne abittu gebie tee nna uluꞌube iyába belhiu tee gebie nu dika ixúnie ki aka banie. \c 13 \s Jesús‑ni rigixxiꞌabie deki isia sá tseꞌe looba yotuha \r (Mt. 24:1‑2; Lc. 21:5‑6) \p \v 1 Tti bedá Jesús‑ni roꞌo yotuha nna ttu ka benne rudhetinieha nna ree bie: \p ―¡Maestru, biyúruga, aníliruba anka ka íyya kua‑ni lhe aníliruba anka ka yoꞌo‑ni lhe! \p \v 2 Jesús‑ni nna bekabie geni, ree na: \p ―¿Si gwa rilenlu ka yoꞌo xeni sia nii? Ka nuní tseꞌe loobakana. Niruba ttu íyya gekani laa eyaꞌanna iki luesini; iyábakana itampabakana. \s Jesús‑ni rigixxiꞌabie gasina aka atti lanila lhuxa yiesi lo yu‑ni \r (Mt. 24:3‑35, 42‑44; Lc. 21:7‑36; 17:22‑24) \p \v 3 Tti do Jesús‑ni iki iꞌiya ata daa ka ya olivuha daka ata yeki lo yotuha, laꞌania nna sun labe unnaba tisa Pedro‑ni lhe Jacobo‑ni lhe Juan‑ni lhe Andrés‑ni lhe, rákane: \p \v 4 ―Utixxiꞌen riꞌitu, ¿nuka aka nu ralu‑na lhe bí aka kini unna liina deki chi dabiga aka nu ralu‑na? \p \v 5 Jesús‑ni nna bekabie, ree kana: \p ―Gwaluyú gele bittu tsia lele ge ka nu ruin lekani, \v 6 kumu ixe ka nu isia uinkana ttisidiba netiba nuha ankakana, nianna tti innákana: “Neti ankaa Cristu.” Laꞌania nna ixeba ka benne dhi yiekana. \p \v 7 ’Atti unale deki chi yuꞌu ka yiesi ritilha len luesikani lhe daa tisa deki ruin ka yiesi itilha len luesikani lhe, bittu gasinle kumu teeki aka aníha. Ttaka labí chi bisia ura lhuxa yiesi lo yu‑ni laꞌania, \v 8 kumu ka yiesi elha‑na ebiꞌi noo luesikani ttilhakana lhe ka nu rinnabia‑na ebiꞌi noogaba luesikani, lhe anágaba gattibani yiesi lo yu‑ni ixú lhe isiagaba ubina lhe. Laꞌania nna si dhuloruba ka benne uyúke elha disa. \p \v 9 ’Lebiꞌi nna gwaluyúla gele, kumu teeki tagaꞌakana le lo ka uxtisi lhe ukulhagabakana le lheꞌe ka yoꞌo ata rudhetiriꞌi ka tisa ge Tata Do Yebáha lhe axtala arlo ka nu rinnabia xeni tatso dúkana le delo niꞌa kia, kini aníha nna lebiꞌi kixxiꞌenle kana kia. \v 10 Ttaka atti lanila lhuxa yiesi lo yu‑ni, teeki chadhi ka tisa ge Tata Do Yebáha lheꞌe iyába ka yiesi seꞌe itúba yiesi lo yu‑ni. \v 11 Tti udaxxukana le nna sagaꞌakana le arlo ka uxtisiha, abittu uchacha ikile bixa innále looraha. Suna gwalekabiba tisa ute Espíritu ge Tata Do Yebáha len lebiꞌi, kumu laa lebiꞌiga nuha innele, Espírituha‑ba nuha inne. \v 12 Laꞌania eyeki ka benne ebiꞌi noo luesike. Ka nu raka betsikaniha utekana ka betsikaniha lasi ná ka nu uttikana ka nuha, lhe aníha‑gaba uin ka xxudiha len ka xiꞌinkaniha. Ka xiꞌinkaniha nna eyekikana ebiꞌi nookana ka xxudikaniha nna uinkana kini gatti ka benneha. \v 13 Lebiꞌi nna iyába ka benne utía di lekani le delo niꞌa ge ria lele neti. Ttaka benne dhaabie dhu tsitsie lo neda kia axtaliba ganna chi uluxa iyá nu akaha, benneha gwalábe. \p \v 14 ’Ttaka lebiꞌi isia sá ganna chi ilenle aka ttu nu tuttíruga satsa ata labí dina akana, delába ge nu satsa utixxiꞌa profeta Daniel‑ni. (Ata rulabale ka tisa‑ni, gwalutte da nu rákana.) Ganna chi ilenle aka nu satsaha, laꞌania nna ka nu seꞌe daka Judea‑ni teeki uxunnikana tsapikana iki ka iꞌiya sia niha, \v 15 nna nu dona iki yoꞌo geniha abittu eyadina, lhe nigaba etaꞌana lheꞌe yoꞌoha saleana ttu bixa, \v 16 lhe nu dia lheꞌexxiha bittu eyyana lheꞌe yoꞌo geniha saxxína jabana geniha. \v 17 ¡Gwalíchiru le ka benne nuila ata nuja xiꞌinke laꞌania, lhe denke ka nuto rasi lhe! \v 18 Gwalinnaba len Tata Do Yebáha ki abittu aka nuní tti raka idilhaha, \v 19 kumu elha disa tsitsi nuha uyú ka benne lheꞌe ka sáha, ttu elha disa nu labí chi uka itú uleki Tata Do Yebáha yiesi lo yu‑ni, laꞌanialiba nna aka nuha lhe nigaba labíru aka luesi elha disaha nu si daa lhe. \v 20 Kumu Tata Do Yebáha, ganna ttixka abíba odatsie ka sáha, laꞌania nna niru ttú benne labí lhaabie, iyábake gattike. Ttaka lee odatsie ka sáha kumu de rakanie ge ka benne chi bekwebie. \p \v 21 ’Ganna nuxa gana le laꞌania: “Gwalulanniruga, ne benne anka Cristuha du nii”, o si innána: “Gwalugíaruga, ne bie du naa”, abittu tsia lele ge nu inná aníha. \v 22 Kumu isia ka nu labí gwalí ankakana Cristu lhe isia ka nu labí gwalí ankakana profeta ge Tata Do Yebáha nna uinkana ka milagru lhe uinkana ttu bixa nu dika ebanani ka benne geni. Aníha uinkana kini dhi yiekana ke. Gaxa axtala ka benne chi bekwe Tata Do Yebáha ki akake gebie, axtala ka benneha dhi yiekana ki tsia leke gekani. \v 23 Laxkala lebiꞌi gwaluyú gele. Nnannali chi rigixxiꞌania le iyá nu aka laꞌania. \p \v 24 ’Iki de chi ute ka sá tti uyú ka benne elha disaha, laꞌania nna echulha lo tatubisa‑na nna nanto beo‑na nna labíru kuꞌubie xiani. \v 25 Ka beli sia gwetsáha nna iginnibakana lo yu lhe adíru ka nu ra xxeni lekani seꞌe gwetsáha igubigabakana. \v 26 Laꞌania nna neti benne daya yebáha, iláni ka benne neti dedáya yebáha lheꞌe beaha ra tsitsi lasia lhe raka lhalhaba xiani kia lhe. \v 27 Nianna tti idhelhaa ka anjeli kiaha itú tte yiesi lo yu‑ni, axtaba ata riluxa yebáha lhe axtaba ata riluxa yiesi lo yu‑ni lhe. Idhelhaa ke kini tsiake ottupake ka benne chi bekwe Tata Do Yebáha. \p \v 28 ’Gwalutte dáruga ge ya higuha. Nuha ganna chi renettu ka lo náni lhe reria ka lhaga geni lhe, laꞌania nna chi yule deki chiba dabigana etaꞌa iyya. \v 29 Anágaba lebiꞌi ganna chi ilenle aka nu chi ria‑ni, laꞌania nna chi yule deki chi tteba dabiga esiaya. \v 30 Netiru ria, atti isia sá aka iyá ka nuní, ka benne seꞌe nnanna labí chi uttike laꞌania. \v 31 Yebáha lhe yiesi lo yu‑ni tseꞌe loobakana, ttaka ka tisa chi ria‑ni teekiba aka nu ra ka benne‑ni. \p \v 32 ’Ttaka la sá lhe la ura aka nuha, lanú nu yuna, ni ka anjeli ge Tata Do Yebáha yuke lhe nigaba neti benne ankaa Xiꞌinieha a yua, sunruba Tataha yue. \p \v 33 ’De nuha nna gwaltseꞌe tsitsi lhe gwaltseꞌe ubeda lhe [gwalinne len Tata Do Yebáha lhe] kumu lebiꞌi labí yule nukaxa aka nuha. \v 34 Gwaluni attiba beni ttu benne birie die idittu nna bedhaꞌane yoꞌo geeha len ka nu reni lo sina geeha. Ttu ttu ka nuha begwebie kana sina ralhakana uinkana, nna nu ridú ridhalina lhe rodheana roꞌo yoꞌoha nna ree nuha: “Ulanni tsitsilu roꞌo yoꞌo kia‑ni kini anuttu nu gaꞌa.” \v 35 Laxkala lebiꞌi gwaltseꞌe ubeda kumu labí yule nukaxa esia xxana yoꞌoha, si esie chi dia ralha o esie riluela, o esie atti chi ribesi ka chinka‑na lhe o si esie tti chi daa tsani lhe, \v 36 kini ni kina ttu nnelaba esie nna etexxake le teꞌadhile. \v 37 Nu xpeya le‑ni, nunígaba upeya iyá ka benne: ¡Gwaltseꞌe tenná! \c 14 \s Ka nu loni ge ka benne Israel‑ni regila lekani // gaxasina udaxxukana Jesús‑ni \r (Mt. 26:1‑5; Lc. 22:1‑2; Jn. 11:45‑53) \p \v 1 A chupa ubisaba riyasa isia laní Pascua tti ro ka benne Israel‑ni yettaxtila nu abittu kua dii sela lheꞌeni. Ka nu loni ge ka bixxudiha lhe ka nu ruleꞌekinna ka benne nu ra lo bia bennabi bodhaꞌan Moisés‑ni, ka nuha regila lekani bixa ibixxini Jesús‑ni innee kini aníha‑chu nna tee roꞌokani udaxxukane nna uttikane. \v 2 Ttaka lakana nna ra luesikani: \p ―Bittu uinriꞌi nuha tti raka laníha kini ka utsatsariꞌi ka benne. \s Ttu nuila bedona seti nu rure ixixxi iki Jesús‑ni \r (Mt. 26:6‑13; Jn. 12:1‑8) \p \v 3 Jesús‑ni doe lheꞌesi Betania lheꞌe lisi Simón nu uka latini yiesu nu tee láni lepra. Tti doe go yettaha bisin ttu nuila denna ttu reꞌe to ankana ge íyya ragalha. Íyya ragalhaha tee láni alabastro. Lheꞌe reꞌe toha taꞌa seti nu rure ixixxi nu raka xxatta yaxi. Setiha ankana tagaꞌa ge ttu yaga tee láni nardo. Nuilaha nna ulhaꞌana reꞌe toha nna bedo ttattana seti taꞌa lheꞌe nuha iki Jesús‑ni. \v 4 Ttu chupa ka nu seꞌe niha, nna bisaꞌakinna nna ra luesikani: \p ―¿Beaka kwentaba bedelha lattibana seti‑na? \v 5 A bitoꞌochila nuná gwate tsunna gayua (300) denario. Belhuha nna dhi ka benne dii ata abittu tee geke. \p Nianna rinnekana ge nuilaha. \p \v 6 Jesús‑ni nna ree kana: \p ―Naa la rena. Bittu innele geni, kumu ttu nu tse nuní chi benna len neti. \v 7 Ka benne dii abittu geke tee satíaba tseꞌe ka benne‑na len lebiꞌi nna gwakaba gele ute nále len ka benne‑na tti aka lele, ttaka neti labí satía dhoa len lebiꞌi. \v 8 Nuila‑ni benba nuní nu ukaba geni; chi beguꞌu gaana seti rure ixixxi‑ni latia kini igatsia ganna chi uttiaha. \v 9 Netiru ria, itúba yiesi lo yu‑ni gaxaba lheꞌe ka yiesi ata kixxiꞌa ka benne ka tisa kia‑ni, kixxiꞌagabake ge nuila‑ni. Aníha kini sadú le ka benne ge nu benna‑ni. \s Judas‑ni betena Jesús‑ni lasi ná ka nu uttikane \r (Mt. 26:14‑16; Lc. 22:3‑6) \p \v 10 Judas Iscariote, ttu ka benne tsiꞌinu rudhetini Jesús‑ni (12), ugíana gwanne lenna ka nu loni ge ka bixxudiha kini utena Jesús‑ni lasi nákani. \v 11 Lakana nna bedeakabakinna ge nu rana kanaha, nianna bisia roꞌokani ugwekana na belhiu. Lana nna udulo ttebana begila leni ki gaxasina utena Jesús‑ni lasi nákani. \s Jesús‑ni roe len ka benne rudhetinieha irse ge laní Pascua \r (Mt. 26:17‑29; Lc. 22:7‑23; Jn. 13:21‑30; 1 Co. 11:23‑26) \p \v 12 Sá neru ge laní Pascua tti ro ka benne Israel‑ni yettaxtila nu abittu kua dii dia ikiniha lhe laꞌaniagaba nuha ruttike ka neru reꞌeni to roke laníha, nianna tti unnaba tisa ka benne rudhetini Jesús‑ni, ráke bie: \p ―¿Gá raka lelu tsiatu sentu irse ki goriꞌi laní Pascua‑ni? \p \v 13 Lee nna udhelhe chupa ka benne rudhetinieha nna ree ke: \p ―Gwaltsia lheꞌe yiesi‑na. Naa etiꞌale ttu nubiyú dedána denojana ttu reꞌe inda nna gwaltsia gwasanalha na. \v 14 Ata etaꞌanaha, niha gwaligasi xxana yoꞌoha: “Aní ra maestruha: ¿Gon‑na do ttu cuartu ata go irse lania ka benne rudhetinia‑ni irse ge laní Pascua?” \v 15 Xxana yoꞌoha nna uleꞌenna le yoꞌo nu do berupa kuaha. Niha chi do tse ttu cuartu xeni. Lheꞌe nuha gwaluin irse ki goriꞌi. \p \v 16 Ka benne rudhetinieha nna dia ttebake utaꞌake lheꞌesiha nna gwaxxakabake iyába atti tteba chi ree keha. Niha benke irse ge laní Pascua. \p \v 17 Tti chi ralhaha nna bisin Jesús‑ni len ka benne tsiꞌinu rudhetinieha (12). \v 18 Tti chi seꞌeke roꞌo mexaha go irse, nianna tti ree: \p ―Netiru ria, delo iyále seꞌele go len neti roꞌo mexa‑ni nuxa ttúle nuní utele neti lasi ná ka nu uttikana neti. \p \v 19 Lake nna bedú siꞌi ttebana leke nna ttu ttubake unnaba tisake Jesús‑ni, ráke: \p ―¿Si bittuba neti nuná xa tata? \p \v 20 Lee nna bekabie, ree ke: \p ―Delo iyá tsiꞌinule (12) seꞌele nii, ttúle nu rugutule lheꞌe ttúba yeꞌena‑ni len neti, lana nuha utena neti lasi ná ka nu uttikana netiha. \v 21 Neti benne daya yebáha eyaꞌabaa attiba chi gaꞌanna lo ka yetsi ge Tata Do Yebáha. Ttaka gwalíchiru le nu utena neti lasi ná ka nu uttikana neti. Tserula saríana na ganna abittu ulina, a laa kila ulina. \p \v 22 Laka seꞌeke goha nna bedaxxu Jesús‑ni yettaxtilaha nna begwebie Tata Do Yebáha ixkixaru. Nianna tti ulhaꞌabie lheꞌe benneha nna begwebie ka benne rudhetinieha nna ree ke: \p ―Gwaligo yettaxtila‑ni. Benne‑ni anke bela latia. \p \v 23 Iki de nuha nna tti bedaxxue xiga taꞌa vinuha nna begwebie ixkixaru Tata Do Yebáha, nianna tti begwebie ka benneha nna iyábake uꞌuyake vinuha. \v 24 Nianna tti ree ke: \p ―Nuní ankana reni kia rugwena lidhaka tisa chi bodhaꞌan Tata Do Yebáha len ka benne. Reni‑ni ilalina kini odilána ixe ka benne. \v 25 Netiru ria, debá nnannaba riꞌiya vinu‑ni, labíru iꞌiyaa na, gannaliba chi besinaa ata rinnabia Tata Do Yebáha, laꞌanialiba nna edeꞌeyaa vinu kubi attu libe. \p \v 26 Iki de chi bilhake ttu leꞌa to, nianna tti biriake diake iki iꞌiya ata daa ka ya olivuha. \s Jesús‑ni rigixxiꞌabie deki Pedro‑ni labí dhi roꞌoni // deki ankabienne \r (Mt. 26:31‑35; Lc. 22:31‑34; Jn. 13:36‑38) \p \v 27 Tti chi seꞌeke iki iꞌiyaha, nianna ra Jesús‑ni ka benne rudhetinieha: \p ―Nnolha iyábale isatsale udhá ikile neti. Akaba attiba chi unne Tata Do Yebáha lo ka yetsi geeha, tti ree: “Neti uttibaa nu reki lo ka neruha nna ka neruha nna isatsa ttebakana.”\f + \fr 14:27 \ft Zacarías 13:7\f* \p \v 28 Rágaba Jesús‑ni: \p ―Ttaka iki de chi beyaka bania lo elhuttiha, laꞌania nna eyaꞌa gaaya enerua lole esinaa daka Galilea‑ni, delola nna esiale. \p \v 29 Pedro‑ni nna rane: \p ―Meskiba adí ka nuní udhá ikikani lu, neti labí udhá ikia lu. \p \v 30 Jesús‑ni nna rabie na: \p ―Netiru ria, nnolha tti lanila kwesi chinkaha chupa libe, lu tsunna libela chi bedhea lelu abittu ridí roꞌolu deki ankabienlu neti. \p \v 31 Ttaka Pedro‑ni nna ttu dúbana rana: \p ―Meskiba gattia lenlu, labí innía deki labí ankabiati lu. \p Aníha‑gaba ra adí ka benneha. \s Jesús‑ni rilhapie tisa len Tata Do Yebáha Getsemaní‑ni \r (Mt. 26:36‑46; Lc. 22:39‑46) \p \v 32 Nianna dia Jesús‑ni len ka benne rudhetinieha ttu latti ata tee láni Getsemaní, nianna ree ka benneha: \p ―Nii gwaltseꞌe, laka neti tanne lania Tata Do Yebáha. \p \v 33 Chebe Pedro‑ni lhe Jacobo‑ni lhe Juan‑ni lhe, nianna tti uduloe bedú siꞌina lebie lhe bedú xxattane lhe. \v 34 Nianna tti ree kana: \p ―Yalhá siꞌi du lasia. Gwanalu chiba gattia rakati. Nii gwaltseꞌe nna bittu gaꞌadhile. \p \v 35 Lee nna biruꞌune attu latti daka aná nna bedú xibie bere loe lo yu, nianna tti unnabe len Tata Do Yebáha kini gaa godilábe bie lo nu sateeha. \v 36 Nianna ree: \p ―Tata to kia, nu diru innálu, benchi kini abittu uyúa elha disa‑ni, kumu lu gwakaba gelu uinlu iyá. Ttaka labí nu innía aka, sinuki nu innába kwinalu aka. \p \v 37 Tti beyekie ata seꞌe ka benne tsunnaha nna gwaxxake ke teꞌadhilake. Nianna tti ree Pedro‑ni: \p ―Simón Pedro, ¿si teꞌadhibalu? ¿Si bi gwa udaalu dho tennálu kwadiba ttu ura? \v 38 Gwaltseꞌe tenná lhe gwalinnaba len Tata Do Yebáha kini abittu dhi yie nu xxegwiha le nna eyadi gaale. Gwalí galá, lebiꞌi gwa rakabinle tseꞌe tennále, ttaka bela latile‑na labí ridaana uchíana. \p \v 39 Nianna tti bedeyekie attu libe nna gwadinne lenbie Tata Do Yebáha, bodeki adakabe ka tisa nu chi ree benneha. \v 40 Tti bedeyekie besine ata seꞌe ka benneha attu libe nna gwadixxakagabe ke dedeteꞌadhigabake kumu de taꞌa xxatta loke bisiela nna abígaba yuke bixa ekabike gebie. \v 41 Tti beyekie besine ata seꞌe ka benneha nu beyonna libeha, nianna tti redeabie ke: \p ―¿Si sa tebale teꞌadhile? ¡Ttanába! Chinka gwaleyadha, kumu neti benne daya yebáha chiba bisia ura nuní utekana neti lasi ná ka nu runi tulha. \v 42 ¡Chinka gwaleyadha nna gwaleyaa! ¡Ne nu utena neti lasi ná ka nu uttikana netiha, chi daa naa! \s Bedaxxukana Jesús‑ni kini uttikane \r (Mt. 26:47‑56; Lc. 22:47‑53; Jn. 18:2‑11) \p \v 43 Sa dula Jesús‑ni gwenne, ttiru chi bisin Judas nu selana lheꞌe ka benne tsiꞌinu (12) rudhetinieha, dia lenna ixe ka nu denkana yaga lhe espada lhe. Ka nuha udhelha ka nu loni ge ka bixxudiha lhe ka nu ruleꞌekinna ka benne nu ra lo bia bennabi bodhaꞌan Moisés‑ni lhe, anágaba diagaba ka benneola ge ka nu Israel‑ni. \v 44 Judas nu utena Jesús‑ni lasi ná ka nu udaxxukaneha nna chi rana ka nuha: \p ―Nu ibigaa goa xxaganiha, lana nuha. Gwaludaxxu na nna gwaluxxika na kini abittu elána. \p \v 45 Aníoka nna tti bisin Judas‑ni ata du Jesús‑ni nna tti ubigana nna rane: \p ―Maestru. \p Nianna tti utona xxage. \v 46 Ka nuha nna bedaxxu ttebakane nna dechekane. \v 47 Ttaka ttu ka benne du len Jesús‑ni nna ulea ttebe espada geeha nna uchúe naga nu riben lo sina ge bixxudi xeniha. \v 48 Nianna ra Jesús‑ni kana: \p ―¿Beaka ttiba nu daa gwedaxxu ubana dale gwedaxxu neti denle espada lhe yaga lhe? \v 49 Ki ttu ttu sába dua len lebiꞌi ruleꞌenia le ka tisa roꞌo yotu‑na nna abí chiga bedaxxule neti. Ttaka teeki aka aní kini saxxína nu ra lo ka yetsi ge Tata Do Yebáha. \p \v 50 Looraha nna iyába ka benne rudhetinieha ttúbe bedúke nna bexunnilake. \v 51 Sunruba ttu nu kwiti diana danalhana Jesús‑ni, nukuna ttu lari nna lariha‑ba biyaxxukinna. \v 52 Ttaka lana nna belhá bixxina lari nukunaha nna tuntubana bexunnina. \s Jesús‑ni biso due arlo ka uxtisi ge ka nu Israel‑ni \r (Mt. 26:57‑68; Lc. 22:54‑55, 63‑71; Jn. 18:12‑14, 19‑24) \p \v 53 Nianna bisin lenkana Jesús‑ni arlo bixxudi xeniha nna betupa tteba iyába ka nu loni ge ka bixxudiha lhe ka benneola ge ka nu Israel‑ni lhe anágaba ka nu ruleꞌekinna ka benne nu ra lo bia bennabi bodhaꞌan Moisés‑ni lhe. \v 54 Pedro‑ni nna idittuliba danalhana Jesús‑ni bisinna laliꞌa yoꞌo ata do bixxudi xeniha, nna niha‑ba urena len ka nu riseꞌe gweyú roꞌo lisi bixxudi xeniha rutsaꞌana roꞌo tee. \p \v 55 Ka nu loni ge ka bixxudiha lhe iyába ka nu runi elhuxtisi ge ka nu Israel‑ni, yuꞌukana regila lekani bixa usiakana iki Jesús‑ni kini anáchu tee roꞌokani uttikane, ttaka labí raxxakakana ttu bixa. \v 56 Kumu ixe ka nu ruin lekani rusiakana ikie, rákana deki runie ttu bixa, ttaka labí turoꞌo raxxína nu rinnekanaha. \v 57 Ttu chupakana udú liikana nna rusiakana ikie nu labí lii nna rákana: \p \v 58 ―Riꞌitu biyienintu rana: “Neti uttampaa yotu‑ni, yotu nu ben ka benne seꞌe yiesi lo yu‑ni. Nianna delo tsunna ubisaba nna chi elhidhaa attu yotu nu labí uin ka benne seꞌe yiesi lo yu‑ni.” \p \v 59 Ttaka nigaba aníha nna labí raxxína turoꞌo len nu rinnekanaha. \p \v 60 Nianna tti udú lii bixxudi xeniha lagwi ge ka benne tupa niha nna rana Jesús‑ni: \p ―¿Bíunni rusia ka nuní ikilu? ¿Si lagwa gwekabilu ge nu rákana‑ni? \p \v 61 Ttaka Jesús‑ni siiba uke, labí bekabie geni. Nianna tti bedennaba tisa bixxudi xeniha bie attu libe, rane: \p ―¿Si lu ankalu Cristu Xiꞌin benne anke leꞌaha? \p \v 62 Lee nna bekabie geni, ree: \p ―Ila, neti galá. Lebiꞌi gwalábinle neti benne daya yebáha dhoa daka ná bani ge benne ra tsitsi xxatta leeha lhe ilágabinle neti dedáya yebáha lheꞌe bea. \p \v 63 Tti biyienin bixxudi xeniha nu ra Jesús‑ni nna ucheda bixxiba xoni kini ulaꞌa deki riseꞌenna, nianna tti rana: \p ―Nuruala riyasinriꞌi nuxa kixxiꞌana bixa ben nuní. \v 64 Ki kwinaba lebiꞌi chi biyienin nagale rorexxa gaalana Tata Do Yebáha. Lebiꞌi nna, ¿bí rakinle? \p Nianna iyábakana bedaꞌa roꞌokani rákana deki ralhaba Jesús‑ni gattie. \p \v 65 Attu chupakana nna udulokana bettuttu xxenkani lo Jesús‑ni lhe bettokana loe lhe rudhenkane lhe. Nianna tti rákane: \p ―Unne yaꞌachu, ¿núnni rudhenna lu? \p Lhe anágaba ka nu riseꞌe gweyú roꞌo yotuha ribeagabakana gi roꞌe. \s Pedro‑ni labí ridí roꞌoni deki ankabienna Jesús‑ni \r (Mt. 26:69‑75; Lc. 22:55‑62; Jn. 18:15‑18, 25‑27) \p \v 66 Pedro‑ni nna duna rre laliꞌa yoꞌo ge bixxudi xeniha, nianna tti ute ttu ka nuila riben sina lheꞌe yoꞌoha, \v 67 nna tti bilen nuha Pedro‑ni dona kweꞌe giha rutsaꞌana, nianna belanni tseaxabana loni nna tti rana na: \p ―Iyágabalu danalhalu Jesús ge Nazaret‑ni. \p \v 68 Pedro‑ni nna labí uxí roꞌoni nna rálana nuilaha: \p ―Deloxa, labí yua bí ge nuná rinnelu. \p Nianna tti deyya Pedro‑ni eriana roꞌo yoꞌoha [nna uresi tteba chinkaha]. \p \v 69 Tti bedeláni nuilaha na attu libe, nianna redeana ka nu seꞌe niha: \p ―Nubiyú du nii, ttu ka nu danalhakana Jesús‑niba nuní. \p \v 70 Ttaka lana nna attu libe, labí bededí roꞌoni. Nianna attu sattiruba nna ka nu seꞌe niha nna redeakana Pedro‑ni: \p ―Gwalíba lu ankalu ttu ka nu selalu nuná, kumu lu ankalu ge Galilea. \p \v 71 Lana nna rana: \p ―Gwalígatixa, labí ankabiati nubiyú rale‑na. Tata Do Yebáha ugwebie neti elha disa ganna abíba liiti. \p \v 72 Looraha nna bedebesi chinkaha attu libe. Nianna tti gwadú le Pedro‑ni nu ra Jesús‑ni na tti ree na: “Lanila kwesi chinkaha chupa libe, lu beyonna libela chi bedhea lelu abittu ridí roꞌolu deki ankabienlu neti.” Nianna tti uresi tteba Pedro‑ni. \c 15 \s Jesús‑ni biso due arlo Pilato‑ni \r (Mt. 27:1‑2, 11‑14; Lc. 23:1‑5; Jn. 18:28‑38) \p \v 1 Dila tteba bitupa ka nu loni ge ka bixxudiha lhe ka benneola ge ka nu Israel‑ni lhe, anágaba ka nu ruleꞌekinna ka benne nu ra lo bia bennabi bodhaꞌan Moisés‑ni lhe adíru ka nu ruinkana elhuxtisi gekaniha lhe, nianna bedaꞌa roꞌokani nna bexxigakana Jesús‑ni nna chekane gwagaꞌakane lo Pilato‑ni. \v 2 Pilato‑ni nna unnaba tisane, rane: \p ―¿Si lu nuní ankalu nu rinnabia ge ka benne Israel‑ni? \p Labie nna bekabie geni, ree na: \p ―Luba chi ra deki nuná ankaa xa. \p \v 3 Kumu ka nu loni ge ka bixxudiha ixeba nu rusiakana ikie, \v 4 de nuha nna bedennaba tisa Pilato‑nie attu libe, rane: \p ―¿Si lagwa gwekabilu? Biyúruga ixeba nu rusia ka nuní ikilu. \p \v 5 Ttaka Jesús‑ni nna labí bekabie geni. De nuha nna Pilato‑ni rugía yaꞌabana de labí rekabie. \s Bedaꞌa roꞌokani uttikana Jesús‑ni \r (Mt. 27:15‑31; Lc. 23:13‑25; Jn. 18:38–19:16) \p \v 6 Kua risiaba laní Pascua rodilaa Pilato‑ni ttu ka nu tee lisiyya. Nu rakaba le ka benne olhána. \v 7 Laꞌaniagaba tee ttu nubiyú lisiyya lána Barrabás. Tena lisiyya len adí ka luesini. Lakana beseꞌe disakana lo ka uxtisi nna benkana elhutti. \v 8 Nianna ixeru ka benne bisinke ata do Pilato‑ni nna unnabake lenna kini odilána ttu nu tee lheꞌe lisiyya attiba labinna ruinna ttu ttu ida. \v 9 Nianna tti bekabi Pilato‑ni gekani, rana kana: \p ―Lebiꞌi benne Israel, ¿si gwa raka lele odiláya nu rinnabia gele‑ni? \p \v 10 Aníha ra Pilato‑ni kumu rite dábinna deki ka nu loni ge ka bixxudiha, de ritisibakinna Jesús‑ni nna gwagaꞌakane loni. \v 11-12 Nianna tti redea Pilato‑ni kana attu libe: \p ―Nianna, ¿bí raka lele udhakaa nu tenle láni nu rinnabia gele? \p \v 13 Lakana nna ribesiꞌakana idisa, rákana: \p ―¡Betá nuná lo ya kurusi! \p \v 14 Ttaka Pilato‑ni nna rana kana: \p ―¿Beaka? ¿Bí nu satsa ben nuní? \p Ttaka lakana nna adíla idisa ribesiꞌakana, rákana: \p ―¡Betá nuná lo ya kurusi! \p \v 15 Ttaka Pilato‑ni, de ruinna kini eyaꞌan tsena len ka benne, aníoka nna bolhána Barrabás‑ni beria nuha lisiyya. Nianna tti udhelha Pilato‑ni bekulhakana Jesús‑ni. Iki de nuha nna botene lasi nákani kini utákane lo ya kurusi. \p \v 16 Nianna che ka soldaduha bie laliꞌa guskadu ata do nu rinnabia ge Roma‑ni. Niha bottupakana iyá xea ka soldaduha \v 17 nna tti begukukane ttu lari xiná chulha. Nianna benkana ttu corona yetsi nna uluꞌukana ikie \v 18 nna udulo ttebakana delo tisaba rinnekana idisa, rákane: \p ―¡Xxeni ra lelu xa nu rinnabia ge ka nu Israel! \p \v 19 Nianna tti riginkana ikie len ttu vara ge nu rinnabia lhe ruttuttu xxenkani loe nna tti riyettakana rudú xibikani arloe. \v 20 Iki de chi bedhaka xiikaneha, nianna tti bebeakana latie lari xináha nna bogukukane ka xoeha, nianna tti uleakane ki utákane lo ya kurusiha. \s Jesús‑ni betákane lo ya kurusiha \r (Mt. 27:32‑44; Lc. 23:26‑43; Jn. 19:17‑27) \p \v 21 Ka soldaduha nujakinna Jesús‑ni ya kurusiha. Lo neda dia lenkaneha, niha betiꞌakana Simón ge lheꞌesi Cirene, xxudi ka Alejandro‑ni lhe Rufo‑ni lhe. Benneha dedábie ugíe lheꞌexxi. Nianna bedo doelha ka soldaduha bie kini uje kurusi ge Jesús‑ni. \v 22 Nianna tti dia lenkana Jesús‑ni nna bisin lenkane ttu latti ata tee láni Gólgota. (“Gólgota” dienna innána: Bega Iki Nu Yatti.) \v 23 Niha begwekane vinu chixxina nu xixxi tee láni mirra, ttaka lee nna labí uka lebie iꞌiye vinuha. \v 24 Nianna tti betákane lo ya kurusiha. Ka soldaduha nna bedelhakana suerti kini elhaꞌakana ka xo Jesús‑ni kini ulaꞌana nú ka xoeha eche ttu ttukana.\fig crucifixion|27CN01841B.TIF|col|||(Marcos 15:24)|15.24\fig* \p \v 25 Retin jaa dila nuha betákane lo ya kurusiha. \v 26 Nianna tti betákana ttu breta xekie ata rigixxiꞌa bí lo niꞌa ge betákane lo ya kurusiha. Lo bretaha dia ra: “Nuní ankana nu rinnabia ge ka benne Israel.” \v 27 Betágabakana a chupa ka nubiyú lo ka ya kurusi. Ka nuha benkana ubana. Ttúna betákana daka ná banie nna attuna nna betákana daka ná yattie. \v 28 [Aníha ki gwado tisa ge nu ra lo ka yetsi ge Tata Do Yebáha, ata dia ra: “Betselabakane len ka nu ruin tulhaha.”\f + \fr 15:28 \ft Isaías 53:12\f*] \p \v 29 Ka nu rite ata taabieha nna ruttába ikikani rulisa xxattakane, rákana: \p ―¡Kaxa! ¡Lu ralu deki ottampalu yotu‑na nna delo tsunna ubisaba chi elhidhalu na! \v 30 ¡Ganna gwalíginlu nna titúbalu benchu ki lhaalu lo ya kurusi‑na nna beyadichu! \p \v 31 Aníha‑gaba ruin ka nu loni ge ka bixxudiha lhe ka nu ruleꞌekinna ka benne nu ra lo bia bennabi bodhaꞌan Moisés‑ni, rulisa xiikane nna ra luesikani: \p ―Ki ka benne subi gwa bodilána, ttaka lana nna a raka geni lhaa titúbana lo ya kurusi‑na. \v 32 ¡Ki rana deki ankana Cristu nu rinnabia ge ka benne Israel‑ni, gwelha eyadichuna ki ilenriꞌi, kini anáchu nna riꞌi tsia leriꞌi! \p Anágaba axtagaba ka nu taa len Jesús‑ni lo ka ya kurusiha rulisagabakane. \s Jesús‑ni uxíbie elhutti lo ya kurusiha \r (Mt. 27:45‑56; Lc. 23:44‑49; Jn. 19:28‑30) \p \v 33 Tti chi begwena retin tsiꞌinuha (12) itúba yiesi lo yu‑ni bechulha nna axtaliba retin tsunnaha beyani. \v 34 La uraha‑gaba nna uresiꞌa Jesús‑ni itú lebie, ree: \p ―Eloi, Eloi, ¿lama sabactani? ―Tisa‑ni dienna innána: Tata Do Yebaa kia, Tata Do Yebaa kia, ¿beaka rudhá ikilu neti?\f + \fr 15:34 \ft Salmo 22:1\f* \p \v 35 Adí ka nu seꞌe niha, tti biyienkinna nu unneeha, nianna ra luesikani: \p ―Gwaludoruga nagale, chi raxina profeta Elías‑ni. \p \v 36 Nianna tti biresu tteba ttu nubiyú du niha gwaxxína ttu xunu nna bodibidhana nuha len vinu idí, nna tti bexxikana nuha lo ttu iyyaxtila nna bedona nuha roꞌo Jesús‑ni ki iꞌiye. Nianna rana: \p ―Naa la taana. Ulannichuriꞌi si gwita Elías‑ni echidana na lo ya kurusi‑na. \p \v 37 Jesús‑ni nna uresiꞌe idisa, nianna utti ttebe. \v 38 Looraha nna bireda lari daa lheꞌe yotuha, chubaa tí uka nuha biredana. Udulo xekini nna axtaba xaniꞌani bireda.\fig Temple veil torn in two|28CN01843B.TIF|col|||(Marcos 15:38)|15.38\fig* \v 39 Soldadu nu baninna ttu gayua (100) ka soldadu ge Roma‑ni, nuha duna gaxxaba arlo Jesús‑ni nna tti biyieninna uresiꞌe lhe tti bilenna gasina uttie, nianna tti unnena, rana: \p ―Nubiyú‑ni gwalíba anka nuní Xiꞌin Tata Do Yebáha. \p \v 40 Seꞌegaba ttu chupa ka benne nuila, idittuliba seꞌeke rulannike. Lheꞌe ka benneha sela María Magdalena lhe Salomé lhe. Niha‑gaba du María nan ge José‑ni lhe Jacobo nu gwexxaha lhe. \v 41 Ka benne nuila‑ni nuha gwanalhake Jesús‑ni lhe bete náke lenbie tti rekie daka Galilea‑ni. Ata seꞌeke gwelanniha, niha‑gaba seꞌeru ixe ka nuila ka benne ugía lenke bie Jerusalén‑ni. \s Jesús‑ni bekatsike bie \r (Mt. 27:57‑61; Lc. 23:50‑56; Jn. 19:38‑42) \p \v 42 Tti chi ulha sá viarna, la sáha nuha chi reseꞌe tse ka benne Israel‑ni ki udaxxuke sá reyaka lekeha, \v 43 laꞌania nna ugía José benne lheꞌesi Arimatea, benneha labí usinie gwatteꞌe lo Pilato‑ni kini rennabe echide Jesús‑ni lo ya kurusiha. José‑ni anke ttu ka nu resá lagwi ge ka nu runi elhuxtisi ge ka benne Israel‑ni lhe anágaba dogabe ribede isia sá innabia Tata Do Yebáha. \v 44 Pilato‑ni uka ttebinna tti binana deki chiba utti Jesús‑ni. Nianna uxi ttebana soldadu nu baninna adí ka soldaduha ki unnaba tisana nuha ganna si gwalí chi uttie. \v 45 Tti utixxiꞌen soldaduha na deki gwalíba chi utti Jesús‑ni, nianna bote ttebane len José‑ni. \p \v 46 José‑ni nna uyoꞌona ttu lari sibi nna tti bechidana Jesús‑ni nna bottesine lheꞌe lariha, nianna gwakatsine lheꞌe ttu baa ucheꞌenna lheꞌe ttu íyya daa niha. Nianna tti bottulhuna ttu íyya nna gwadheana roꞌo yieru baaha. \v 47 María Magdalena‑ni lhe María nan ge José‑ni lhe, lake bilákanie ata bigatsi Jesús‑ni. \c 16 \s Jesús‑ni beyaka benbie lo elhuttiha \r (Mt. 28:1‑10; Lc. 24:1‑12; Jn. 20:1‑10) \p \v 1 Tti chi ute sá tti reyaka le ka benne Israel‑ni, María Magdalena‑ni lhe Salomé‑ni lhe María nan ge Jacobo‑ni lhe uyoꞌoke ixe loo ka nu rure ixixxi kini sattabike lati Jesús‑ni. \v 2 La dila bedulo xumanuha nna dila tteba si dáruba riria tatubisa‑na, dia ka benne nuilaha ata bigatsi Jesús‑ni. \v 3 Laka yuꞌuke nedaha nna ra luesike: \p ―¿Núru nuha kuana íyya yaya roꞌo yieru baaha ganna? \p \v 4 Aníha ráke kumu yalhá xeni anka íyyaha. Ttaka atti belannike roꞌo yieru baaha nna bilákanie chiba bisila íyyaha. \v 5 Tti utaꞌake lheꞌe yieru baaha nna bilákanie do ttu nubiyú kwiti nukuna ttu xo ttuni. Sitsi túba anka xoniha nna dona daka ná bani ge yieru baaha. Ka benne nuilaha nna yalhá usikanie.\fig Angels inside tomb|29cn01851B.tif|col|||(Marcos 16:5) put angel on right|16.5\fig* \v 6 Nubiyúha nna rana ke: \p ―¡Bittu gasinle! Lebiꞌi regilale Jesús ge Nazaret benne betákana lo ya kurusiha. Benneha chiba beyaka benbie. Lanúrue tee nii. Gwalulanniruga ata utixxakaneha. \v 7 Gwaleyya nna gwaligasi ka benne rudhetinieha lhe gwaligasi Pedro‑ni lhe, daka Galilea‑nila chi deyye daneru gaabie nna niha‑liba ilenlee, attiba chi rabie le tti sa reki lenleha. \p \v 8 Ka benne nuilaha nna boxunni ttebake beriake roꞌo yieru baaha kumu rasibakanie lhe rixidibake lhe. Lanú nu utixxiꞌakanie kumu de si rasilakanie. \s Jesús‑ni beleꞌe loe len María Magdalena‑ni \r (Jn. 20:11‑18) \p \v 9 [La sá tti bedú niꞌa xumanuha, beyaka ben Jesús‑ni. Tti chi daa tsaniha, ladeꞌa tte beleꞌe loe len María Magdalena‑ni, benne bebeabie gasi ka espíritu xxegwiha latie. \v 10 Benne nuilaha nna ugíe gwattixxiꞌanie ka benne gwanalhake Jesús‑ni tti do benbieha. Ka benneha seꞌeke du siꞌi leke lhe ribesike lhe. \v 11 Tti biyienkanie deki anka benba Jesús‑ni lhe deki chi bilen María‑nie lhe, lake nna laa ugía leke ge benneha. \s Jesús‑ni bodolaꞌa loe len chupa ka benne bedhetinieha \r (Lc. 24:13‑35) \p \v 12 Delola nna attu ya lela bodolaꞌa lo Jesús‑ni len a chupa ka benne gwanalhake bieha. Ka benneha yuꞌuke neda diake lheꞌexxi. \v 13 Ka benneha nna beyekike gwattixxiꞌakanie adí ka benneha, ttaka nigaba ge ka benne chupaha a ugía leke. \s Jesús‑ni ridhelhe ka benne rudhetinieha // kini tsiake kixxiꞌake ka tisa geeha \r (Mt. 28:16‑20; Lc. 24:36‑49; Jn. 20:19‑23) \p \v 14 Iki deliba nuha nna tti beleꞌe lo Jesús‑ni len ka benne sineaha tti yuꞌuke go yettaha. Utise ke kumu de ttu tsaba labí ridielhake tsia leke ge ka benne chi bilákanie bie deki beyaka banie. \v 15 Nianna tti ra Jesús‑ni ke: \p ―Gwaltsia itú tte yiesi lo yu‑ni nna gwalikixxiꞌani iyá ka benne ka tisa ge Tata Do Yebáha. \v 16 Ka benne tsia leke neti nna gadike inda, ka benneha godilába Tata Do Yebáha ke. Ttaka ka nu abittu tsia lekani neti, urixxi ukinnibe kana. \v 17 Ka nuní ka milagru uni ka nu tsia lekani neti: neti udettikana tti ebeakana ka espíritu xxegwi yuꞌu lati ka benne, lhe anágaba innegabakana attu tisa subi, \v 18 lhe meskiba udaxxukana ttu belha nna labí kisiꞌa nuha kana, lhe anágaba ganna iꞌiyakana bixa ttu nu dia venenu ikini labí bi dhakakana lhe ttixka ixxua nákani iki ka benne rani nna gweyakaba ka benneha. \s Jesús‑ni beyapie deyye yebáha \r (Lc. 24:50‑53) \p \v 19 Iki de unne Jesús benne anke Xxanariꞌiha len ka benne sinea bedhetinieha, nianna tti beyapie deyye yebáha nna besine udoe daka ná ben ge Tata Do Yebáha. \v 20 Ka benne bedhetinieha nna biriabake rigixxiꞌake ge Jesús‑ni iyá laduba nna labe due rute nábie lenke, lhe anágaba len ka milagru ruinkeha rulaꞌa deki nu rigixxiꞌakeha, nu gwalíba anka nuha. Amén]