﻿\id JHN
\h San Juan
\mt Ka tisa‑ni rigixxiꞌakana ge Jesús‑ni, ka nu ben Juan‑ni
\c 1
\s Tisaha beyake benne attiba ankariꞌi
\p
\v 1 Attili lani kwe yiesi lo yu‑niha, chi do benne anke tisaha nna len Tata Do Yebáha‑ba doe nna la tisaha‑ba nuha anke Diosi.
\v 2 Lee nuha chi doe len Tata Do Yebáha attili lani kwe yiesi lo yu‑niha.
\v 3 Labie bixuin Tata Do Yebáha kini benie iyá tte nu seꞌe. Ganna ttixka anúba benneha do, laꞌania nna iyába nu chi ukaha, labí uka nuha ganna ttixka.
\v 4 Len benne anke tisaha tee elha nabani geriꞌi ttu dia lii nna benne anke elha nabaniha, benneha nuha anke xiani ge ka benne.
\v 5 Xianiha nuha rudanie lheꞌe chulhaha nna chulhaha labí udaana loe.
\p
\v 6 Udo ttu benne biyú udhelha Tata Do Yebáha. Benneha utta lábie Juan.
\v 7 Labie bisiabie kini utixxiꞌe ge benne anke xianiha kini anáchu de nu utixxiꞌa Juan‑ni nna iyába ka benne tsia leke ge benne anka xianiha.
\v 8 Laa Juan‑niga nuha uke xianiha. ¡Koꞌo! Suna bitaba benneha kini utixxiꞌe ge benne anka xianiha,
\v 9 delába xiani nu gwalíga udanie ge iyá ka benne ki tte dákanie nuxa anka Tata Do Yebáha. Benne anka xianiha, benneha nuha chi bisiabie yiesi lo yu‑ni.
\p
\v 10 Chiba do benneha yiesi lo yu‑ni nna labie bixuin Tata Do Yebáha kini benie yiesi lo yu‑ni, ttaka ka benne seꞌe yiesi lo yu‑ni labí chi ankabiakanie benneha.
\v 11 Len ka benne geeha‑ba bisiabie, ttaka ka benne geeha nna labí belabike bie.
\v 12 Ttaka iyába ka benne belabike bie lhe gwa ugía leke gebie lhe, ka benneha nuha begwebie ke lo neda kini akake xiꞌin Tata Do Yebáha.
\v 13 Ka benneha bisinke ukake xiꞌin Tata Do Yebáha, labí aníha chi ankake tti ulikeha, nigaba kumu de aníha uka le ka benne seꞌe yiesi lo yu‑ni akake, sinuki kumu Tata Do Yebáha‑ba bedá lebie ukake xiꞌinie.
\p
\v 14 Benne anke tisaha beyake ttu benne attiba riꞌi nna udoe lenriꞌi. Uka xxatte benne siꞌi lasi lhe beleꞌebie nu anka gwalí lhe. Riꞌi bilenriꞌi nu xxeni ra leeha, delába nu xxeni ra lebie nu bete Tata geeha kumu de anke Xiꞌin ttu túbiru ge benneha.
\v 15 Juan‑ni nna utixxiꞌana ge benne anke tisaha lhe unnena idisa, rana:
\p ―Ge benne‑ni nuha rinnea tti ria: “Benne delola dabie danalhe netiha, benneha xxenirula ra lebie tti neti, kumu benneha chila doe tti neti.”
\p
\v 16 Kumu de labie anke benne tee iyá nu tse gebie, de nuha nna iyábariꞌi redí baariꞌi nu tse geeha, nu labí rudú siie rutebie geriꞌi.
\v 17 Kumu bia bennabi bete Tata Do Yebáha lenriꞌi, lasi ná Moisés‑niba bodhaꞌane nuha, ttaka elha siꞌi lasi geeha lhe nu anka gwalíha lhe, Jesucristuha‑ba beleꞌenie riꞌi nuha.
\v 18 Tata Do Yebáha lanú nu chi bilenna benneha. Sunruba benne anke ttu túbiru Xiꞌinieha, delába benne due lenieha, benneha‑ruba nuha chi beleꞌenie riꞌi Tata geeha.
\s Juan benne rugadi indaha rabie: “Neti labí ankaa Cristu”
\r (Mt. 3:11‑12; Mr. 1:7‑8; Lc. 3:15‑17)
\p
\v 19 Aní bekabi Juan‑ni ge ka bixxudiha lhe ge ka levita‑ni lhe. Ka nuná udákana lheꞌesi Jerusalén‑ni, udhelha ka nu loni ge ka nu Israel‑ni kana kini ugíakana gwannaba tisakana Juan‑ni, rákane:
\p ―Lu nna, ¿nú ankalu?
\p
\v 20 Lee nna labí bedhea lebie, sinuki lhixxa rába utixxiꞌabie, ree:
\p ―Neti labí ankaa Cristu benne chi gaꞌanani Tata Do Yebáha idhelhe.
\p
\v 21 Lakana nna bedennaba tisakana, rákana:
\p ―¿Núla ankalu ganna? ¿Si lu nuná Elías ak?
\p Lee nna bekabie, ree:
\p ―¡Labí neti!
\p Nianna redeakane:
\p ―¿Si lu nuná profeta benne chi gaꞌanna isiaha ak?
\p Lee nna bedekabie ree:
\p ―¡Labí neti!
\p
\v 22 Nianna rákane:
\p ―¿Núla nuná ankalu ganna, kini anáchu riꞌitu kixxiꞌentu ka benne udhelhake riꞌituha? Lu nna, ¿si lagwa gwagixxiꞌa gelu?
\p
\v 23 Juan‑ni nna bekabie ree:
\p ―Neti ankaa benne rekia lo yu bisiha, rinnea idisa attiba ra profeta Isaías‑ni: “Gwalolixxa neda kini dha benne anke Xxanariꞌiha.”\f + \fr 1:23 \ft Isaías 40:3\f*
\p
\v 24 Ka nu ugía gwennaba tisaha selakana lheꞌe ka nu tee lákani fariseo.
\v 25 Nianna tti unnaba tisakane, rákane:
\p ―Ki ganna labí ankalu Cristu lhe nigaba Elías lhe nigaba profeta nu chi gaꞌanna isiaha lhe, ¿beakala nna rugadilu ka benne inda ganna?
\p
\v 26 Juan‑ni nna bekabie gekani, ree:
\p ―Neti tti rugadia ka benne inda, suna indaba rixúti. Ttaka lagwi gebale reki ttu benne. Benneha labí ankabienlee.
\v 27 Labie nuha delola dabie danalhe neti. Benneha labí elha ralhaa idhasia lo ka gwaracha geeha.
\p
\v 28 Iyá nuní uka lheꞌesi Betania daka attu ladu yoo Jordán ata reki Juan‑ni rugadie ka benne inda.
\s Jesús‑ni anke neru to, Benne udhelha Tata Do Yebáha
\p
\v 29 Utteyú dilaha bilani Juan‑ni Jesús‑ni dabie ata dueha, nianna tti ree:
\p ―Ne benne anka neru to udhelha Tata Do Yebáha chi daa naa kini kuabie ka tulha ge ka benne seꞌe yiesi lo yu‑ni.\fig John pointing to Jesus afar|48cn01660B.tif|col|||(Juan 1:29)|1.29\fig*
\v 30 Ge benne‑ni nuha rinnea, tti ria: “Benne dabie delola danalhane netiha, benneha xxeniru ra lebie tti neti, kumu chila do benneha tti neti.”
\v 31 Nigaba neti ttuha labí chi yua nuxa anke, ttaka daya rugadia ka benne leni inda kini anáchu ka benne Israel‑ni nna uinbiake bie.
\p
\v 32 Rigixxiꞌagaba Juan‑ni ree:
\p ―Biláti Espíritu ge Tata Do Yebáha ugwadie dabie yebáha attiba radi ttu becha, bisiabie betedhobie ikie.
\v 33 Neti ttuha labí chi yua nuxa anke, ttaka Tata Do Yebáha benne udhelhe neti kini ugadia ka benne leni inda, benneha ree neti: “Benne ilenlu chadi Espíritu kia‑ni nna etedhobie ikie, benneha nuha ugadie ka benne Espíritu kiaha.”
\v 34 Neti chi bilátie nna rigixxiꞌaya deki labie anke Xiꞌin Tata Do Yebáha.
\s Ka benne sisiꞌa tte uduloke gwanalhake Jesús‑ni
\p
\v 35 Beyeki sáha nna dedhú Juan‑ni niha attu libe len chupa ka benne rudhetinieha.
\v 36 Tti bilánie Jesús‑ni rekie niha, nianna ree:
\p ―¡Ne benne anke neru to udhelha Tata Do Yebáha reki naa!
\p
\v 37 Tti biyienin ixpa ka benne rudhetinieha nu reeha, nianna tti diake danalhake Jesús‑ni.
\v 38 Tti bodeki lo Jesús‑ni nna bilánie danalhake bie, nianna ree ke:
\p ―¿Bí regilale?
\p Lake nna bekabike, ráke bie:
\p ―Rabí, ¿gála reyaꞌanlu? (“Rabí” dienna innána maestru.)
\p
\v 39 Labie nna ree ka benneha:
\p ―Gwaltá gwalulanni.
\p Nianna ugíake gwalannike ata doeha. Kumu chiba anka ttiba retin ttapa nuha, laxkala niha‑ba useꞌeke lenbie axtaba ulha sáha.
\v 40 Benne labie Andrés betsi Simón Pedro‑ni, delo chupake biyienkanie nu ra Juan‑ni, benneha nuha ugíabie gwanalhe Jesús‑ni.
\v 41 Andrés‑ni nuha ladeꞌa tte gwatilee betsie Pedro‑ni, nna ree benneha:
\p ―Chi gwaxxakatu Mesías‑ni. (“Mesías” dienna innána Cristu benne chi gaꞌanani Tata Do Yebáha idhelhe.)
\p
\v 42 Nianna tti chebie Simón‑ni ata du Jesús‑ni. Tti bilani Jesús‑ni Simón‑ni, nianna rabie na:
\p ―Lu lálu Simón xiꞌin Jonás, ttaka nnanna eyatta lálu Cefas. (“Cefas” dienna innána Pedro.)
\s Jesús‑ni uxie Felipe‑ni lhe Natanael‑ni lhe
\p
\v 43 Beyeki sáha bebeki le Jesús‑ni tsiabie daka Galilea, nianna betiꞌe Felipe‑ni nna ree benneha:
\p ―Utá, betenalha neti.
\p
\v 44 Felipe‑ni anke benne lheꞌesi Betsaida, delába lheꞌesi ge Andrés‑ni lhe ge Pedro‑ni lhe.
\v 45 Felipe‑ni nna betiꞌana attu benne lábie Natanael nna rana benneha:
\p ―Chi gwaxxakatu Jesús ge Nazaret‑ni, xiꞌin biyú José‑ni. Ge Jesús‑ni nuha unne Moisés‑ni lo bia bennabiha lhe ge benne‑nigaba nuha unne ka profeta ge Tata Do Yebáha lhe.
\p
\v 46 Nianna ra Natanael‑ni Felipe‑ni:
\p ―¿Lheꞌesi Nazaret‑ni, si gwaria tsa ttu benne unie ttu nu tse?
\p Nianna ra Felipe‑ni benneha:
\p ―Utáruga, belanni.
\p
\v 47 Tti bilani Jesús‑ni Natanael‑ni chi diabie ata dueha, nianna ree:
\p ―Ne ttu benne gwalíga anke nu Israel daa nii, Benne‑ni labí gwen lasi rinnebie.
\p
\v 48 Natanael‑ni nna ree Jesús‑ni:
\p ―¿Gála benbialu neti xa tata?
\p Jesús‑ni nna bekabie gebie, ree:
\p ―Attili lani gaxi Felipe‑na lu, neti chila biláti lu tti relu xan ya higuha.
\p
\v 49 Natanael‑ni nna ree Jesús‑ni:
\p ―Maestru, lúligaba ankalu Xiꞌini Tata Do Yebáha lhe lu ankalu benne rinnabialu ka benne Israel‑ni lhe.
\p
\v 50 Jesús‑ni nna bekabie ree Natanael‑ni:
\p ―¿Si de xpeya lu chi biláti lu relu xan ya higuha, si de nuha nna ria lelu kia? Adírula xxeni anka ka nu si ilenlu tti ka nuní.
\p
\v 51 Lhe rágaba Jesús‑ni:
\p ―Netiru ria, debá nnanna lhe nu si daa lhe ilenle iyali yebáha nna ilágabinle ka anjeli ge Tata Do Yebáha tsapi chadike xaliekia, neti benne daya yebáha.
\c 2
\s Jesús‑ni ugíabie dhaꞌa lheꞌesi Caná
\p
\v 1 Beyonna ubisaha nna utta ttu dhaꞌa lheꞌesi Caná ge Galilea‑ni. Niha‑gaba du nan ge Jesús‑ni.
\v 2 Biyaxigaba Jesús‑ni lenie ka benne rudhetinieha tseꞌeke dhaꞌaha.
\v 3 Tti chi bebisi vinuha, nianna ra nan geeha bie:
\p ―Birua vinu tee.
\p
\v 4 Jesús‑ni nna bekabie, ree:
\p ―Nana, ¿beaka netila ralu nuná? Neti labí chi bisia ura kia.
\p
\v 5 Nan geeha nna rabie ka nu seꞌe gwexxua ya kweꞌeha:
\p ―¡Gwaluni iyába nu innábi!
\p
\v 6 Niha seꞌe xxupa ka reꞌe ankakana ge íyya. Ritaꞌa inda lheꞌekani. Lheꞌe ttu ttu ka nuha ritaꞌa ttiba ttu gayua (100) litru inda. Ka nuha rixúni ka benne Israel‑ni ki rigaꞌake inda lheꞌekani tti reyarike arlo Tata Do Yebáha.
\v 7 Jesús‑ni nna rabie ka nu seꞌe gwexxua ya kweꞌeha:
\p ―Gwalodisá ka reꞌe‑na inda.
\p Ka nuha nna bodisá tíbakana ka reꞌeha inda,
\v 8 nianna tti ra Jesús‑ni kana:
\p ―Nnanna nna gwalikaꞌa latti nuná nna gwatagwe benne bananie dhaꞌa‑ni.
\p Nianna denkana nuha nna begwekana benneha.
\v 9 Benne bananie dhaꞌaha, kumu labí yue gaxa gwaxxíkana vinuha, sunruba ka nu seꞌe gwexxua ya kweꞌeha yúkana, kumu de lakana gwattekana indaha, laxkala tti bennixxie inda chi beyaka vinuha, nianna tti uxie nubiyú rutsá nániha
\v 10 nna ree na:
\p ―Iyába ka nu runi ttu dhaꞌa, ladeꞌaxa rugaꞌakana vinu tseru nna iki deliba ganna chi uꞌuya xxatta ka benne yuꞌu dhaꞌaha nuha, laꞌanialiba nna chi rugaꞌakana vinu nu labí tte anka tse. Lu nna nnannaliba rugaꞌalu vinu tseru‑ni.
\p
\v 11 Nuní sisiꞌa tte milagru ben Jesús‑ni lheꞌesi Caná ge Galilea. Len nu benieha beleꞌebie nu xxeni ra lebie. Ka benne rudhetinieha nna ugía leke gebie.
\p
\v 12 Iki de nuha nna ugwadie die lheꞌesi Capernaum lenie nan geeha lhe ka betsieha lhe ka benne rudhetinieha lhe. Niha useꞌeke sunruba ttu chupa ubisa.\fig Jesus driving out money changers|49LB00316B.TIF|col|||(Juan 2:12-17)|2.12\fig*
\s Jesús‑ni rochesue ka nu seꞌe gwettoꞌo laliꞌa yotuha
\r (Mt. 21:12‑13; Mr. 11:15‑18; Lc. 19:45‑46)
\p
\v 13 Kumu de chi dabigana isia laní ge ka benne Israel‑ni nu tee láni Pascua, Jesús‑ni nna ugwapie die lheꞌesi Jerusalén‑ni.
\v 14 Laliꞌa yotuha gwaxxake ka nu ruttoꞌokana ka kuꞌuna lhe ka neru lhe ka becha lhe. Anágaba ka nu rotsea belhiu lhe, niha‑gaba seꞌekana.
\v 15 Nianna tti bilhe ttu tuu. Len nuha bochesue kana roꞌo yotuha itupa lenkana ka neruha lhe ka kuꞌuna ruttoꞌokanaha, nna ka nu rotsea belhuha nna bedhíe belhiu gekaniha lo yu nna berixxi lobie ka mexa gekaniha.
\v 16 Nianna rabie ka nu ruttoꞌo ka bechaha:
\p ―Gwalebea ka nuná nii nna bittu uinle lisi Tata kia‑ni yoꞌo ata raka iꞌiya.
\p
\v 17 Ka benne rudhetinieha nna gwadú tteba leke nu ra lo ka yetsi ge Tata Do Yebáha ata dia ra: “De raka xxattati ge lisilu‑ni, de nuha nna ruyú xxattaa elha disa.”\f + \fr 2:17 \ft Salmo 69:9\f*
\v 18 Ka nu loni ge ka benne Israel‑ni nna rákane:
\p ―Lu, ¿bíla ttu seña uleꞌelu kini ulaꞌa deki gwalí rapalu lo neda uinlu nu ruinlu‑ni?
\p
\v 19 Jesús‑ni nna bekabie gekani, ree:
\p ―Gwaluttampa yotu‑ni nna delo tsunna ubisaba chi elhidhaa na.
\p
\v 20 Ka nu loni ge ka benne Israel‑ni nna rákane:
\p ―Chua bixxi xxupa (46) ida bisá ka benne ulhidhake yotu‑ni, lu nna delo tsunna ubisaba ralu chi elhidhalu nuní.
\p
\v 21 Ttaka Jesús‑ni laa gwalíga ge yotuha nuha rinnebie, sinuki gebe nuha rinnebie.
\v 22 Iki deliba chi beyaka benbie lagwi ge ka benne chi uttiha, laꞌanialiba nna gwadú le ka benne rudhetinieha deki chiba unnebie ge nuha, nianna tti ugía leke ge nu ra lo ka yetsi ge Tata Do Yebáha lhe ugíagaba leke ge nu ra Jesús‑ni lhe.
\p
\v 23 Laka reki Jesús‑ni lheꞌesi Jerusalén‑ni tti raka laní Pascuaha, ixe ka benne ugía leke gebie de bilákanie ka milagru runieha.
\v 24 Ttaka kwinaba Jesús‑ni labí ruxxen lebie geke, kumu chiba yue gasina ruin iyáke.
\v 25 Labie labí riyasanie nuxa kixxiꞌane gaxasina ruin ka benne seꞌe yiesi lo yu‑ni kumu chiba yue gasina anka lheꞌe lastoke.
\c 3
\s Jesús‑ni rinnebie len Nicodemo‑ni
\p
\v 1 Udo ttu benne laꞌania anke fariseo, lábie Nicodemo. Uke ttu nu loni ge ka benne Israel‑ni.
\v 2 Benneha ugíabie ttu lo rela gwalannie Jesús‑ni nna ree benneha:
\p ―Maestru, riꞌitu yutu deki Tata Do Yebáha‑ba udhelhe lu kini uleꞌenlu riꞌitu, kumu lanú ttu benne gwaka gebie unie ka milagru ruinlu‑na ganna abíba du Tata Do Yebáha lenbie.
\p
\v 3 Jesús‑ni nna bekabie ge benneha, ree:
\p ―Netiru ria, benne abíba eyalie attu libe eyake benne kubi, benneha labí dhaabie isine ake benne innabia Tata Do Yebáha bie.
\p
\v 4 Nicodemo‑ni nna ree Jesús‑ni:
\p ―¿Gasina aka ge ttu benne chi anke yaxxu eyalie attu libe? ¿Si gwakaba ge benneha etaꞌabie lheꞌe nan geeha nna eyalie attu libe?
\p
\v 5 Jesús‑ni nna bekabie ree:
\p ―Netiru ria, benne abíba eyalie len inda lhe eyalie len Espíritu ge Tata Do Yebáha lhe, benneha labí aka isine ake benne innabia Tata Do Yebáha bie.
\v 6 Kumu ttu benne ralie lheꞌe xxudi ixnábie, xiꞌin ka benne seꞌe yiesi lo yu‑niba anka benneha, nna benne ake xiꞌin Tata Do Yebáha nna Espíritu ge Tata Do Yebáha‑ba unie kini ake xiꞌinie.
\v 7 Laxkala bittu aka tenlu de ria: “Raka doelha eyali ka benne attu libe.”
\v 8 Ttibanka be‑na, gatti laduba dana, gwa riyienibinlu tsiꞌini, ttaka labí yulu gá udána dana lhe gá diana lhe. Aníha‑gaba runi Espíritu ge Tata Do Yebáha lheꞌe lasto ka benne chi beyalike attu libe.
\p
\v 9 Nicodemo‑ni nna bekabie, ree:
\p ―¿Gasina aka nu ralu‑na?
\p
\v 10 Jesús‑ni nna bekabie ge benneha, ree:
\p ―Ki lu ankalalu maestru ge ka nu Israel‑ni nna a rite denlu nu ria‑ni.
\v 11 Netiru ria, riꞌitu rinnebatu ge nu chi yutu lhe rigixxiꞌabatu ge nu chi bilentu lhe, ttaka lebiꞌi labí ria lele ge nu rigixxiꞌatu‑ni.
\v 12 Ki nu anka ge yiesi lo yu‑ni rigixxiꞌaya nna a ria lele, ¿titiala ganna ttixka kixxiꞌania le nu anka ge yebáha?
\p
\v 13 ’Lanú nu chi ugwapina yebáha, sunruba neti benne daya yebáha ugwadia niha nna bisiaya nii.
\v 14 Ttigaba ben Moisés‑ni lo yu bisiha ulhidhana belhaha bedána nuha gwetsá, anágaba neti benne daya yebáha teeki ilhidhakana neti nna utákana gwetsá,
\v 15 kini anáchu iyába ka benne tsia leke neti, [abittu tsia nnittike], sinuki satíaba aka benke arlo Tata Do Yebáha.
\s Tata Do Yebáha raka xxattanie ge ka benne
\p
\v 16 ’Kumu de yalhá ukani Tata Do Yebáha ge ka benne seꞌe yiesi lo yu‑ni, de nuha nna udhelhe neti benne ankaa Xiꞌin ttu túbiru geeha, kini anáchu iyába ka benne tsia leke neti nna abittu tsia nnittike, sinuki satíaba aka benke arloe.
\v 17 Kumu Tata Do Yebáha laa udhelhage neti benne ankaa Xiꞌinie, laa udhelhage neti yiesi lo yu‑ni kini ukinnia ka benne, sinuki udhelhalee neti kini odiláya ke.
\p
\v 18 ’Laxkala benne tsia lebie kia, labí urixxi ukinni Tata Do Yebáha benneha, ttaka benne abíba tsia lebie kia, chiba ubixxi biginni benneha kumu de labí ugía lebie neti benne ankaa Xiꞌin ttu túbiru ge Tata Do Yebáha.
\v 19 Ka nu labí ria lekaniha ibixxi iginniba ka nuha, kumu neti benne ankaa xianiha gwa bisiabaa yiesi lo yu‑ni, ttaka lakana nna adírula ute lekani chulhaha attichula xianiha kumu de satsaba anka nu ruinkana.
\v 20 Kumu iyába ka nu runi nu satsa, labí raka uyúkana xianiha, labí ribigakana ata ruden nuha, kini abittu ilá nu ruinkanaha nna itisakana.
\v 21 Ttaka benne gwa ruinbe nu raxxína len nu anka gwalí, gwa ribigaba benneha ata rudani xianiha, kini ilá deki nu runieha gwankaba nuha nu ruꞌu le Tata Do Yebáha.
\s Juan benne rugadi indaha rigixxiꞌabie ge Jesús‑ni
\p
\v 22 Iki de nuha nna ugía Jesús‑ni lenbie ka benne rudhetinieha isá to daka Judea. Niha‑ba ugweki lenie ke nna rugadie ka benne inda.
\v 23 Anágaba Juan‑ni rugadigabe ka benne inda daka Enón kumu niha yuꞌu idila inda. Enón rena gaxxaba Salim. Niha risin ka benne ki radike inda.
\v 24 Kumu Juan‑ni labí chi tena lisiyya laꞌania.
\p
\v 25 Ka benne rudhetini Juan‑ni, ttu lidú belisa luesike len ka benne Israel‑ni. Belisa luesike delo niꞌa ge gasina eyari ka benne kini eyakake nari xú arlo Tata Do Yebáha.
\v 26 Nianna tti bisinke ata du Juan‑ni nna ráke benneha:
\p ―Maestru, biyúruga. Nu du lenlu daka roꞌo yoo Jordán‑ni, nu utixxiꞌagabinlu riꞌitu geniha, nnanna nuha chigaba rugadina ka benne inda nna iyábake diake danalhake na.
\p
\v 27 Juan‑ni nna bekabie ge ka benneha, ree:
\p ―Labí aka ge ttu benne unie ttu bixa ganna abíba ute ná Tata Do Yebáha lenbie.
\v 28 Ki kwinaba lebiꞌi biyienin nagale ge nu xpeya le deki neti labí ankaa Cristu, sinuki sun tteruba ankaa ttu benne udhelha Tata Do Yebáha kini danerua rigixxiꞌaya deki chi daa benneha.
\v 29 Ttibanka lo ttu dhaꞌa, nubiyú rutsá nániha, gebani anka nuila rutsá ná lennaha nna benne anka amigu ge nubiyú rutsá nániha, benneha dubie gaxxaba kweꞌeni nna yalhá redeakanie tti riyieninie rinne nubiyúha. Neti nuha ankaa amigu ge nubiyú rutsá nániha, laxkala nnanna itta suba edú lasia.
\v 30 Benne rutsá neeha rakaru doelha tsie ake xxeniru, neti nna exxa gaalaa.
\p
\v 31 ’Benne daa gwetsáha, benneha nuha ankarue xxeni delo iyá ka benne. Benne anka ge yiesi lo yu‑ni nna ge yiesi lo yu‑niba anka benneha nna nu anka ge yiesi lo yu‑niba rinne benneha. Benne daa yebáha nna benneha nuha ankarue xxeni delo iyá ka benne.
\v 32 Ge nu bilábanie lhe ge nu biyienbanie rigixxiꞌabie, ttaka ni ttú ka benne a ria leke ge nu rigixxiꞌa benneha.
\v 33 Ttaka nu gwa ria leni ge benneha, lana nuha rigixxiꞌiana deki Tata Do Yebáha rinne nu anka gwalí.
\v 34 Kumu benne udhelha Tata Do Yebáha, ka tisa geeha‑ba rinne benneha kumu Tata Do Yebáha rute tame itú Espíritu geeha len benneha.
\v 35 Tataha rakanie ge Xiꞌinieha, laxkala iyába chi bedhaꞌane lasi ná benneha.
\v 36 Laxkala benne tsia lebie ge Xiꞌin Tata Do Yebáha, gwaka benba benneha ttu dia lii arlo Tata Do Yebáha, nna nu abittu tsia leni ge Xiꞌinieha labí aka ben nuha ttu dia lii, sinuki ralhaba nuha dhina elha disa ute Tata Do Yebáha.
\c 4
\s Jesús‑ni rinnebie len ttu nuila ge Samaria
\p
\v 1 Tti bina Jesús‑ni deki ka fariseo‑ni chi biyienkinna ra ka benne: “Jesús‑ni raxirue ixe ka benne ki sanalhake bie lhe rugadirue ixe ka benne inda tti Juan‑ni”
\v 2 (meskiba laa Jesús‑ni nuha rugadie ka benneha inda, ka benne rudhetinieha‑ba rugadike ka benneha inda),
\v 3 tti bina Jesús‑ni nu chi biyienkin fariseo‑ni, nianna bedábie daka Judea nna besine daka Galilea attu libe.
\v 4 Tti deyyeha nna teeki betebie daka Samaria
\v 5 nna besine lheꞌe ttu yiesi ge niha. Yiesiha tee láni Sicar. Rena gaxxaba ata tee ttu lo yu nu bokaꞌan Jacob‑ni xiꞌin biyúni José‑ni.
\v 6 Niha re yiela inda tee láni Yiela Ge Jacob. Jesús‑ni nna de chi resanie deyuꞌe neda, de nuha nna besine roꞌo yielaha nna ure ttebe. Ttiba retin tsiꞌinu (12) nuha chi anka laꞌania.
\v 7 Niha bisin ttu nuila ge Samaria daa nuha uxí inda. Jesús‑ni nna ree nuilaha:
\p ―Betetti inda iꞌiyaa.\fig Samaritan woman|50LB00302B.TIF|col|||(Juan 4:1-26)|4.7\fig*
\p
\v 8 Ka benne rudhetinieha nna si diala ka benneha lheꞌesiha ugoꞌo nu goke.
\v 9 Nuila ge Samaria‑ni nna rane:
\p ―¿Gasina nna rinnabalu neti inda, ki lu benne Israel‑ba ankalu, neti nna benne Samariaba neti?
\p Aníha rana kumu ka benne Israel‑ni lhe ka benne Samaria‑ni lhe, labí rutsá luesi ka benneha.
\v 10 Jesús‑ni nna bekabie ge nuilaha, ree:
\p ―Ganna ttixka lu yulu nu tse rute Tata Do Yebáha lhe ganna ttixka yulu nú benne nuní rabie lu: “Betetti inda iꞌiyaa”, laꞌania nna gwannabalalu inda lenie, labie nna gutelee inda nu unna elha nabani gelu.
\p
\v 11 Nuilaha nna rane:
\p ―Ki bigaba bi denlu ki kwealu inda‑ni xa tata. Yiela‑ni yalhá lhiꞌu dia nuní. ¿Gála salhealu inda nu unnana elha nabani ganna?
\v 12 ¿Si xxenirula ra lelu tti benneola geriꞌi Jacob‑ni? Benneha bodhaꞌane yiela‑ni geriꞌi. Lheꞌe yiela‑ni uꞌuye inda lhe uꞌuya ka xiꞌinieha lhe uꞌuya ka kuꞌuna bia geeha lhe.
\p
\v 13 Jesús‑ni nna bekabie geni, ree:
\p ―Nuxaba benne ganna iꞌiye inda ge yiela‑ni ebisiba benneha inda attu libe,
\v 14 ttaka benne iꞌiye inda utea‑ni, ni tsa labíru ebisi benneha inda attu libe; kumu inda utea‑ni akana ttiba ttu dina satíaba dhona lheꞌe lastoe nna nuha uinna kini satíaba aka benbie arlo Tata Do Yebáha.
\p
\v 15 Nuilaha nna rane:
\p ―Tata xisi to, bete luesi inda ralu‑na iꞌiyaa, kini abitturu ebisia inda lhe kini abitturu itaa nii ubea inda lhe.
\p
\v 16 Jesús‑ni nna rabie nuilaha:
\p ―Beyya nna gwalisa nubiyú geluha nna utá lenna.
\p
\v 17 Nuilaha nna bekabina gebie, rane:
\p ―Lanú nubiyú ki neti do.
\p Jesús‑ni nna rabie na:
\p ―Gwalíbinlu ralu: “Lanú nubiyú ki neti do.”
\v 18 Kumu gayu ka nubiyú chi udo lenlu nna nu do lenlu nnanna, labí chi anka nuná nubiyú gelu. Gwalíbinlu nu ralu‑na.
\p
\v 19 Nuilaha nna rane:
\p ―Neti rakati profetaba ankalu xa tata.
\v 20 Ka benne uka xuttotuha, iki iꞌiya‑niba bitake bedú xibike arlo Tata Do Yebáha. Lebiꞌi ka benne Israel nna rale lheꞌesi Jerusalén‑niliba teeki udú xibi ka benne arlo Tata Do Yebáha.
\p
\v 21 Jesús‑ni nna bekabie geni, ree:
\p ―Ugía lelu kia xa nuila. Isia sá gaxaba seꞌele udú xibile arlo Tataha. Labíru raka doelha itale iki iꞌiya‑ni, nigaba tsiale Jerusalén‑ni ki udú xibile arloe.
\v 22 Lebiꞌi labí yule núnna rudú xibile arloni, riꞌitu nna gwa yutu nú arlo rudú xibitu. Kumu riꞌitu ka benne Israel‑ni, lagwi getu iria benne odilábie ka benne ki esinke len Tata Do Yebáha.
\v 23 Ttaka gwasia ura, nnanna nuha chi bisia uraha, ka benne ka nu gwalíga ankake ka nu rudú xibike arlo Tataha, ka benneha nuha gwalíga udú xibike arloe tti tte ra Espíritu geeha, kumu Tataha luesi ka benneha rigile ki udú xibike arloe.
\v 24 Tata Do Yebáha anke Espíritu, delába anke benne labí rilenriꞌe, laxkala ka benne rudú xibike arlobie, teeki uinke nuha gwalíga tti tte ra Espíritu geeha.
\p
\v 25 Nianna ra nuilaha Jesús‑ni:
\p ―Neti gwa yubaa deki isia Mesías, delába benne anke Cristuha. Ganna chi isia benneha, laꞌania nna kixxiꞌanie riꞌi iyá tte.
\p
\v 26 Jesús‑ni nna rabie na:
\p ―Neti nuní ankaa benneha xa, delába benne rinne lenlu‑ni.
\p
\v 27 Nuha‑ba raka nna chi besia ka benne rudhetinieha nna bebanabakanie tti bilákanie rinne lanie nuilaha; ttaka nna ni ttúke labí unnaba tisake innáke: “¿Bíunna rinnaba tisalu nuila‑na?” o, “¿bí ge nuná rinne lenlu nuná?”
\v 28 Nuilaha nna bedú bixxibana reꞌe geniha nna deyyana lheꞌesiha, gwagunana ka benne, rana ke:
\p
\v 29 ―¡Gwaltáruga, gwalulanni ttu nubiyú chi utixxiꞌana ge iyába nu chi benia! ¿Si laaba nubiyúha‑ba nuha anka Cristu benne chi gaꞌanani Tata Do Yebáha idhelhe?
\p
\v 30 Nianna tti biria tteba ka benne lheꞌesiha nna bisinke ata du Jesús‑ni.
\v 31 Laka raka nuha nna ka benne rudhetini Jesús‑ni nna ráke bie:
\p ―Uto yetta xa maestru.
\p
\v 32 Ttaka labie nna rabie ke:
\p ―Neti teela ttu elho kia goa, lebiꞌi labí yule bixa elho nuha.
\p
\v 33 Nianna tti ra luesi ka benne rudhetinieha:
\p ―¿Si nuxa chi betedhaꞌana nu gobie ak?
\p
\v 34 Jesús‑ni nna rabie ka benneha:
\p ―Elho kia ankana, unia nu raka le benne udhelhe netiha nna ulhuxaa sina geeha.
\v 35 ¿Laaba lebiꞌi rale: “Sa riyasaba ttapa beo tti isia gwetselaha”? Neti ria le: Gwalodeki lole nna gwalulanni ka xuxtila seꞌe naa. Chiba rigatsi ka nuná ki eyatsakana.
\v 36 Ttu benne riben gwetsela ridíba lhiaxa benneha, nna lena ruttupeha nna ankana ka benne raxie lo neda ge Tata Do Yebáha kini satíaba aka benke, kini anáchu benne rudelhe xuaha lhe benne rottupe benneha lhe, ixpabake tseꞌe ittake ge sina benkeha.
\v 37 Nii rado tisa ge nu rariꞌi: Ttu benne subi rudelhe xuaha nna attu benne subila redíe benneha.
\v 38 Neti ridhelhaa le kini egitsale xua bedelha ka benne subi, nu labí gwatele bedelhale. Nnanna nna lebiꞌila chi redí baale ge sina ben ka benneha.
\p
\v 39 Ixe ka benne lheꞌesi Sicar, (Sicar babana Samaria), ixe ka benneha ugía leke ge Jesús‑ni de nu utixxiꞌen nuilaha ke tti rana: “Benne‑ni chi utixxiꞌe ge iyá nu chi benia.”
\v 40 Laxkala tti chi bisin ka benneha ata du Jesús‑ni nna unnabake lenie, ráke bie:
\p ―¡Ga innálu beyaꞌanchi len riꞌitu!
\p Nianna beyaꞌane udoe lenke chupa ubisa
\v 41 nna adírula ixe ka benne ugía leke tti biyienkanie nu ra kwinaga labie.
\v 42 Nianna tti ráke nuilaha:
\p ―A laa suna ge nu utixxiꞌenlu riꞌituha‑ruga ria letu, nnanna chi ria letu kumu kwinaga riꞌitu chi biyienintu nu rinne benne‑ni. De nuha nna chi yutu deki gwalíga benne‑ni anke Cristu; labie odilábie ka benne seꞌe yiesi lo yu‑ni.
\s Jesús‑ni beyonie xiꞌin biyú ttu nu rinnabia
\p
\v 43 Iki de chi gwadona chupa ubisaha, biria Jesús‑ni lo yu ge Samaria‑ni nna die daka Galilea,
\v 44 kumu kwinaba labie ree deki ttu benne anke profeta, labí rugwekana lidhaka benneha lheꞌesi gebie.
\v 45 Tti besine daka Galilea, tseba belabi ka benne Galilea‑nie kumu de chiba bilákanie iyá nu benie lheꞌesi Jerusalén‑ni tti raka laní Pascuaha, kumu ka benneha ugíagabake laníha.
\p
\v 46 Nianna beyeki Jesús‑ni attu libe lheꞌesi Caná. Yiesiha rena daka Galilea ata beyonie indaha vinu. Lheꞌesi Capernaum‑ni do ttu nu rinnabia nu duna kweꞌe nu rinnabia xeniha. Nuha do ttu xiꞌin biyúni ranina.
\v 47 Tti bina nuha deki chi bedá Jesús‑ni daka Judea‑ni nna besiabie daka Galilea, nianna tti ugíana nna gwannabana lenie, rane:
\p ―¡Utáchi xa tata, ki eyoinlu nu kwiti kiaha. Bichisilá chi tteba gattibi!
\p
\v 48 Jesús‑ni nna bekabie geni, ree:
\p ―Lebiꞌi labí tsia lele ganna abíba ilenle aka ka milagru lhe ka nu dika ebaninle geni lhe.
\p
\v 49 Ttaka nubiyúha nna rane:
\p ―Tata xisi to, uyáxxiruga ttiru lani gatti nu kwiti kiaha.
\p
\v 50 Jesús‑ni nna ree na:
\p ―Beyya lisiluha. Xiꞌin biyúluha chiba beyaka nuha.
\p Nubiyúha nna gwa ugíaba leni ge nu ra Jesús‑ni na, nianna deyya ttebana.
\v 51 Tti chi deyyana esinna lisiniha nna biria ka nu riben sina lheꞌe yoꞌo geniha nna gwatsákana na, nianna rákana na:
\p ―Gwanka benba nu kwiti geluha.
\p
\v 52 Nianna tti unnaba tisana ka nuha, rana kana:
\p ―¿Bí ura beyaka nu kwiti kiaha?
\p Ka nuha nna rákana na:
\p ―Nnayaha ttiba retin ttú beria xilháha latibi.
\p
\v 53 Niala nna tti gwadú le xxudi nu kwitiha deki uraha‑gaba nuha tti ra Jesús‑ni na: “Chiba beyaka xiꞌin biyúluha”, nianna tti ugía leni ge Jesús‑ni lhe ugíagaba le iyába ka benne seꞌe lheꞌe lisiniha lhe.
\v 54 Nuní berupa milagru ben Jesús‑ni iki de chi bedábie daka Judea‑ni nna besine daka Galilea‑ni.
\c 5
\s Jesús‑ni beyonie ttu benne rani roꞌo yiela indaha
\p
\v 1 Iki de nuha nna bisia ttu laní ge ka benne Israel‑ni. Jesús‑ni nna ugwapie die lheꞌesi Jerusalén‑ni.
\v 2 Lheꞌesi Jerusalén‑ni, niha du puerta nu tee láni Puerta Ge Ka Neru. Gaxxaba niha re ttu yiela inda. Len tisa hebreo tee láni Betesda. Abiꞌiba roꞌo yielaha rilhi ttu kweredori sia gayu roꞌoni ata raꞌa ka benne.
\v 3 Lheꞌe kweredoriha ratta ixeru ka benne rani, ka benne lo xua lhe ka benne ridá natsa lhe ka benne daa yatti latike lhe, [ribedake kini itá lo yiela indaha,
\v 4 kumu ttu anjeli ge Tata Do Yebáha, gwadú gwadú riginnie lheꞌe yielaha nna ruttábie lo indaha, nna benne gwa riyúbanie riginnie lheꞌe indaha, iki de chi reyaka ritá lo nuha, benneha nna reyaka ttebe ge bixaba isagwe ridake.]
\v 5 Niha‑gaba tee ttu benne biyú ranie. Chiba uka rerua bixxi xxunu (38) ida ranie.
\v 6 Tti bilani Jesús‑ni benneha tebie niha lhe bine deki isába chi ridake nuha, nianna tti rabie benneha:
\p ―¿Si raka lelu eyakalu?
\p
\v 7 Benne raniha nna bekabie ge Jesús‑ni, ree:
\p ―Lanú tee ugaꞌana neti lheꞌe yiela‑ni tti ritá loni xa tata. Kua ruinbaa gaꞌaya nna attu benne subila chi riyúbanie rixudie ladeꞌa tte tti neti.
\p
\v 8 Jesús‑ni nna rabie benneha:
\p ―Beyadha nna belhidha nu xualu loin‑na nna udá.
\p
\v 9 Looraha nna beyaka tteba benne raniha. Nianna bodaxxu ttebe nu xue loniha nna uduloe udee. La sáha anka sá tti reyaka le ka benne Israel‑ni.
\v 10 Ka nu loni ge ka benne Israel‑ni nna rákana benne beyakaha:
\p ―Ki gwa yúbalu nasá anka sá reyaka leriꞌi. Labí aka eyojalu nu uttalu loin‑na.
\p
\v 11 Benne biyúha nna bekabie gekani, ree:
\p ―Benne beyonie netiha, kwinaba benneha rabie neti: “Belhidha nu xualu loin‑na nna udá.”
\p
\v 12 Nianna unnaba tisakana benneha, rákane:
\p ―¿Núnna rana lu: “Belhidha nu xualu loin‑na nna udá”?
\p
\v 13 Ttaka benne beyakaha nna labí yue nuxa benne nuha rabie bie aníha, kumu Jesús‑ni chiba biganna lokanie lagwi ge ka benne saa niha.
\v 14 Delola nna betiꞌa Jesús‑ni benne beyakaha roꞌo yotuha nna ree bie:
\p ―Biyúruga chiba beyakalu. Bitturu uinlu tulha kini ka satelu ttu nu satsarula tti nu gwatelu‑na.
\p
\v 15 Benne biyúha nna ugíe gwattixxiꞌanie ka nu loni ge ka benne Israel‑ni deki Jesús‑niba nuha beyonie bie.
\v 16 De nuha nna ka nu loni ge ka benne Israel‑ni ridú nookana Jesús‑ni, ruinkana uttikane, kumu de runie ka milagru lheꞌe ka sá reyaka lekaniha.
\v 17 Ttaka Jesús‑ni nna ree:
\p ―Tata kiaha satíaba riben benneha, de nuha nna neti ribengabaa.
\p
\v 18 De rabie aníha nna ka nu loni ge ka benne Israel‑ni adírula ruinkana uttikane, kumu laa sunruga riguꞌu niꞌe ka sá reyaka lekaniha, sinuki de rágabe deki Tata Do Yebáha‑ba anke Xxudie. Tti rabie aníha, runie deki turoꞌoba anke len Tata Do Yebáha. De nuha nna ruinkana uttikane.
\s Iyába nu ruin Tataha, ruingaba Xiꞌinieha nuha
\p
\v 19 Nianna bekabi Jesús‑ni ge ka nu loni ge ka benne Israel‑ni, rabie kana:
\p ―Netiru ria, neti benne ankaa Xiꞌin Tata Do Yebáha labí aka unia nu yuꞌu ikia, sinuki ruinbaa nu rilábati ruin Tata kiaha. Kumu iyába nu ruin Tataha, aníha‑gaba neti benne ankaa Xiꞌinieha, aníha‑gaba runia.
\v 20 Kumu Tataha rakanie kia, de nuha nna iyába nu runieha ruleꞌenie neti nna adírula xxeni anka nu si uleꞌenie neti. Uleꞌebie ttu nu dika ebaninle tti ilenle na.
\v 21 Kumu ttiba ruin Tataha relhidhe ka benne chi uttiha nna runie kini reyaka benke arloe, anágaba neti benne ankaa Xiꞌinieha, ka benne aka lasia unia kini aka benke nna gwaka benbake.
\v 22 Kumu Tataha lanú nu ruin benneha elhuxtisi geni, sinuki len neti benne ankaa Xiꞌinieha chi bodhaꞌane iyába lasi náya kini unia elhuxtisi ge ka benne,
\v 23 kini anáchu nna neti benne ankaa Xiꞌinieha, iyába ka benne ugweke lidhakaa ttigaba rugweke lidhaka Tataha nna nu abíba rugwena lidhakaa, labígaba rugwe nuha lidhaka Tataha benne udhelhe netiha.
\p
\v 24 ’Netiru ria: Nu gwa rudo nagani ge nu rinnea‑ni lhe gwa ria leni Tata Do Yebaa benne udhelhe netiha, nuha satíaba aka benna arloe; labí ibixxi iginni nuha dhina elha disa, sinuki chiba ulhá nuha lo elhutti tee arlo Tata Do Yebáha nna isinna aka benna ttu dia lii.
\v 25 Netiru ria, chi isia ura, nnanna nuha chi bisia uraha, laꞌania ka nu ankakana yatti arlo Tata Do Yebáha iyienkinna tsiꞌa, neti benne ankaa Xiꞌinieha nna ka benne gudo nagake kia, ka benneha nuha gwaka benke.
\v 26 Kumu ttiba Tataha anke benne bani nna runie ki raka ben ka benne, anágaba neti benne ankaa Xiꞌinieha ankaa benne bani nna chi betebie lo neda kia kini unia ki aka ben ka benne,
\v 27 lhe chigaba betebie lo neda len neti kini unia elhuxtisi ge ka benne kumu de ankaa benne daya yebáha.
\v 28 Bittu aka tenle ge nu ria‑ni, kumu isiaba ura atti iyába ka benne tee lheꞌe yieru baa iyienkanie tsiꞌa.
\v 29 Ka benne ben tseha, eyadhake kini aka benke ttu dia lii nna ka nu ben nu satsaha nna eyadhakana kini iginnikana uyúkana elha disa.
\p
\v 30 ’Neti labí aka kia unia nu yuꞌu ikia. Ruinbaa elhuxtisi ttiba ra Tataha unia nna elhuxtisi runia‑ni, ruinbaa na attiba ankaba geni, kumu labí runia nu raka lasia, sinuki ruinbaa nu raka le benne udhelhe netiha.
\s Jesús‑ni rigixxiꞌabie gasina uin ka benne // kini utte dáke nuxa anke
\p
\v 31 ’Ganna si la netiba rigixxiꞌaya kia ge nuxa ankaa, laꞌania nna nu rigixxiꞌayaha labí daka nuha.
\v 32 Ttaka kumu attu benne subiba rigixxiꞌe nuxa ankaa, de nuha nna chi yua deki nu rigixxiꞌa benneha kia, nu gwalíba anka nuha.
\v 33 Lebiꞌi tti udhelhale ka nu gwannaba tisakana kia len Juan‑ni, benneha nna gwa utixxiꞌabe ge nu ankaba gwalí.
\v 34 Neti laa de riyasagati nuxa attu benne kixxiꞌabie kia. ¡Koꞌo! Suna rodhúbaa lele ge nu utixxiꞌa benneha kia kini anáchu nna lebiꞌi tsia lele nna odilá Tata Do Yebáha le.
\v 35 Juan‑ni uke ttiba ttu xiani bedenie gele. Lebiꞌi nna benle tseꞌe ittale lheꞌe xiani geeha ttu satti to, delába bedeakinle ttu satti ge nu utixxiꞌeha.
\v 36 Ttaka neti teela ttu nu rigixxiꞌa tseruna kia tti nu utixxiꞌa Juan‑ni, delába ka milagru bedhaꞌan Tataha len neti ki unia. La ka nuha‑ba rigixxiꞌakana deki gwalíba labe udhelhe neti.
\v 37 Anágaba Tataha benne udhelhe netiha, chigaba utixxiꞌe nuxa ankaa, meskiba lebiꞌi labí chi biyieninle tsiꞌe lhe labí chi bilenlee lhe.
\v 38 Nigaba a rulabile ka tisa geeha, kumu neti benne udhelheha labí ria lele kia.
\v 39 Lebiꞌi rudheti tsitsibale ka tisa dia lo ka yetsi ge Tata Do Yebáha kumu rakinle lo ka nuha saxxakale gasina aka benle ttu dia lii arloe. Gwalí galá lo ka yetsi geeha rigixxiꞌa kia,
\v 40 ttaka lebiꞌi nna labí raka lele ibigale len neti kini aka benle ttu dia lii.
\p
\v 41 ’Neti labí runia kini inne tse ka benne kia.
\v 42 Anágaba nna chigaba ankabiati le deki labí rakinle ge Tata Do Yebáha.
\v 43 Neti daya kwenta ge Tata kiaha; lebiꞌi nna a rulabile neti. Lala ganna attu nu subi dana kwenta geni, lala nuha nna gwa rulabibale na.
\v 44 ¿Gágalo tsia lele kia? Kumu ki la lebiꞌiba rinne tse ge luesile nna labí ruinle ki Tata Do Yebaa benne anke ttu túbiru Diosiha, labí ruinle kini benneha inne tsebie gele.
\p
\v 45 ’Labí akinle deki neti ukinnia le arlo Tata Do Yebáha. Moisés benne ruxxen lele geeha, benneha‑ba ukinnie le arloe.
\v 46 Kumu gannala ttixka gwalíginle ria lele ge Moisés‑ni, laꞌania nna gweyyala lele kia, kumu kia nuha utixxiꞌa Moisés‑ni lo ka yetsi benieha.
\v 47 Ttaka ganna lebiꞌi abíba ria lele ge nu ben benneha lo ka yetsiha, ¿gasina tsia lele ge ka tisa rinnea‑ni?
\c 6
\s Jesús‑ni begobie gayu mili ka benne
\r (Mt. 14:13‑21; Mr. 6:30‑44; Lc. 9:10‑17)
\p
\v 1 Iki de nuha nna tti dia Jesús‑ni daka attu ladu roꞌo indatoo ge Galilea‑ni nu tegaba láni indatoo ge Tiberias,
\v 2 ixe ka benne danalhake bie kumu de chi bilákanie ixe ka milagru runie tti reyonie ka benne rani.
\v 3 Nianna tti ugwapie iki ttu iꞌiya nna niha udobie lenie ka benne rudhetinieha.
\v 4 Laꞌania nuha chi dabigana isia laní ge ka benne Israel‑ni nu tekanie láni Pascua.
\v 5 Tti belhidha lo Jesús‑ni nna bilánie yalhá ixe ka benne chi danalhake bie, nianna rabie Felipe‑ni:
\p ―¿Gála sayoꞌoriꞌi yettaxtila ki go iyá ka benne‑ni?
\p
\v 6 De lo tisaba unnebie aníha, kini lana nna bixa ekabina, kumu labie chiba yue bí unie.
\v 7 Felipe‑ni nna bekabina gebie, rana:
\p ―Ni len belhiu nu kixakana riꞌi ge chupa gayua (200) ubisa sina, ni len nuha a dhaariꞌi goꞌoriꞌi yettaxtila ki go ka benne‑ni ttu ttuxkaꞌa.
\p
\v 8 Ttu ka benne rudhetinieha, benne tee lábie Andrés betsi Simón‑ni, benneha rabie Jesús‑ni: \fig Five loaves and two fish|51HK00155B.TIF|col|||(Juan 6:1-15)|6.8\fig*
\p
\v 9 ―Ne ttu nu kwiti du nii denna gayu yettaxtila ge xua cebada nna a chupa ka belha nna, ttaka bi ixú nuní ki go iyá ka benne tupa‑ni.
\p
\v 10 Nianna tti ra Jesús‑ni ke:
\p ―Gwaligasi ka benne‑na eseꞌeke.
\p Nianna beseꞌe tteba ka benneha kumu yalhá ixxi binni tee niha. Sunrula ka benne biyúha ankake ttiba tu gayu mili.
\v 11 Nianna tti bedaxxu Jesús‑ni ka yettaxtilaha nna iki de chi begwebie Tata Do Yebáha ixkixaru, nianna tti begwebie ka benne rudhetinieha yettaxtilaha, ka benneha nna utidhike benneha len iyá ka benne seꞌe niha. Aníha‑gaba benie len a chupa ka belhaha. Utobake nna axtaliba beyielakanie.
\v 12 Tti chi beyielakin benneha, nianna ra Jesús‑ni ka benne rudhetinieha:
\p ―Gwalottupa ka roꞌo salhaꞌa bexxa‑na kini abittu tsia lattike.
\p
\v 13 Ka benneha nna bottupake ka roꞌo salhaꞌa bexxa ge gayu ka yettaxtila ge xua cebadaha. A tsiꞌinu (12) sumi besá benne bottupakeha.
\v 14 Ka benneha tti bilákanie milagru ben Jesús‑ni, nianna ráke:
\p ―Benne‑niligaba gwalí anke profeta chi gaꞌanna isia yiesi lo yu‑ni.
\p
\v 15 Ttaka Jesús‑ni nna tti ute danie deki doelhaba ruinkana echekane kini ake nu rinnabia gekani, nianna ttúbe beruꞌune dedheyye attu libe iki iꞌiyaha.
\s Jesús‑ni ridábie lo indatooha
\r (Mt. 14:22‑27; Mr. 6:45‑52)
\p
\v 16 Tti chi uka relaha nna beyadi ka benne rudhetini Jesús‑ni ata re indatooha
\v 17 nna betaꞌake lheꞌe ttu barcu daa niha, deyyake belháke lo indatooha kini esinke lheꞌesi Capernaum. Chiba uka rela nuha nna Jesús‑ni nna labí chi besine lenke.
\v 18 Indatooha nna ridú lii loni de raka xxatta ttu be idí.
\v 19 Tti chi bedáke lo indatooha ttiba gayu o xxupa kilómetru, nianna tti bilákanie Jesús‑ni redábie dedee lo indaha, rebige kweꞌe barcuha, nianna tti usikanie.
\v 20 Labie nna unnebie, ree ke:
\p ―Netiba nuní. Bittu gasinle.
\p
\v 21 Nianna redeakabakanie belhapike bie lo barcuha nna besin ttebake len barcuha ata deyyakeha.
\s Jesús‑ni anke yettaxtila, runie kini satíaba aka ben ka benne arlo Tata Do Yebáha
\p
\v 22 Beyeki sáha nna ka benne tupa roꞌo indatooha binake deki sun ka benne rudhetini Jesús‑niba beyapike lheꞌe barcuha. Kumu barcu deyya ka benneha, sunruba nuha udána roꞌo indatooha nna lanú Jesús‑ni bilákanie eyapi len ka benneha lheꞌe barcuha.
\v 23 Nianna besia adíru ka barcu dedákana daka lheꞌesi Tiberias. Besia ka nuha gaxxaba ata uto ka benne yettaxtilaha ata useꞌeke iki de chi begwe Jesús benne anke Xxanariꞌiha ixkixaru len Tata Do Yebáha.
\v 24 Tti lanú Jesús‑ni bilani ka benne tupa niha, nigaba a bilákanie ka benne rudhetinieha, nianna tti utaꞌake lheꞌe ka barcuha nna diake ugilee daka lheꞌesi Capernaum‑ni.
\p
\v 25 Tti gwaxxakake bie attu ladu roꞌo indatooha, nianna tti unnaba tisake, ráke bie:
\p ―Maestru, ¿nukala bisialu nii?
\p
\v 26 Jesús‑ni nna bekabie geke, ree:
\p ―Netiru ria, labí rekile ugila neti de rilenle ka milagru runia‑ni, sinuki rekile ugila neti kumu de begoa le yettaxtila nna axtaba beyielinle.
\v 27 Bittu udona lele kilale elho nu abittu ruchíana isá, sinuki gwaludola lele gwalegila elho nu uinna kini satíaba aka benle. Neti benne daya yebáha, neti unia ki satíaba aka benle arlo Tata Do Yebáha, kumu neti chi bedhaꞌane ki unia aní.
\p
\v 28 Nianna tti ráke bie:
\p ―¿Bíla teeki uintu kini dhaatu uintu nu raka le Tata Do Yebáha?
\p
\v 29 Jesús‑ni nna bekabie geke, ree:
\p ―Tsia lele Tata Do Yebaa benne udhelhe netiha. Nuní raka lebie uinle.
\p
\v 30 Nianna tti ráke bie:
\p ―¿Bí milagru uinlu kini riꞌitu ganna chi bilentu ka milagruha nna tsia letu gelu? ¿Bí ttu nu tse uinlu?
\v 31 Kumu ka benne uka xuttoriꞌiha utoke nu udhelha Tata Do Yebáha nu tee láni maná, tti rekike lo yu bisiha. Ukaba attiba ra lo ka yetsi ge Tata Do Yebáha ata dia ra: “Yettaxtila daa yebáha, udhelhe ki utoke.”\f + \fr 6:31 \ft Salmo 78:24\f*
\p
\v 32 Jesús‑ni nna rabie ke:
\p ―Netiru ria: Labí Moisés‑ni nuha betena yettaxtila daa yebáha; sinuki Tata kiaha‑ba betebie nuha. Labie nuha rutebie nu gwalíga anka yettaxtila daa yebáha.
\v 33 Kumu yettaxtila rute Tata Do Yebáha, benneha anke benne daa yebáha nna runie kini satíaba aka ben ka benne.
\p
\v 34 Nianna ráke bie:
\p ―Satía bete luesi yettaxtila‑na gotu xa tata.
\p
\v 35 Jesús‑ni nna rabie ke:
\p ―Netiba nuní ankaa yettaxtila rutea elha nabani ge ka benne. Benne ite len neti labíru ituin benneha lhe benne tsia lebie neti ni tsa labíru ebisi benneha inda.
\v 36 Ttaka ttiba chi xpeya le, meskiba chi bilenle neti nna labí ria lele kia.
\v 37 Iyába ka benne ruin Tataha ki itake len neti, gwadábake len neti nna ka benne gwadáke len netiha nna labí odekia ka benneha.
\v 38 Kumu neti laa ugwadigaa yebáha kini unia nu rakaba lasia, sinuki unia nu ra benne udhelhe netiha.
\v 39 Nuní raka le benne udhelhe netiha unia, delába delo iyá tte ka benne uin Tataha ki itake len neti bittu unnittia ni ttúke, sinuki elhidha bania ke ganna chi bisia sá daluxaha.
\v 40 Nunígaba raka le Tataha aka, delába iyába ka benne ilákanie neti benne ankaa Xiꞌinie lhe tsia leke kia lhe, ka benneha nuha satíaba aka benke arloe. Neti nna gwelhidha benbaa ke ganna chi bisia sá daluxaha.
\p
\v 41 Ka nu Israel‑ni nna udulokana rinnekana ge Jesús‑ni kumu de rabie: “Neti ankaa yettaxtila nu daa yebáha.”
\v 42 Lhe rágabakana:
\p ―¿Laaba nuníba nuha Jesús xiꞌin biyú José‑ni? Ki gwankabiabinriꞌi xxudini lhe ixnáni lhe. ¿Galasina nna rana: “Yebáha‑ba daya”?
\p
\v 43 Jesús‑ni nna bekabie, ree:
\p ―Bittu innele kia.
\v 44 Lanú ttu benne lhaxxaba isiabie len neti ganna Tata kia benne udhelhe netiha abíba idhelhe benneha len neti. Neti nna gwelhidha benbaa benneha lo elhuttiha ganna chi bisia sá daluxaha.
\v 45 Lo ka yetsi bodhaꞌan ka profeta ge Tata Do Yebáha dia ra: “Iyábakana udhetini Tata Do Yebáha.”\f + \fr 6:45 \ft Isaías 54:13\f* Laxkala iyába ka benne riyienkanie ge Tataha lhe ridetike gebie lhe, ka benneha nuha gwadáke len neti.
\v 46 Tataha lanú nu chi bilenna benneha; sunruba neti benne udáya ata doeha, sunruba neti chi biláti Tataha.
\v 47 Netiru ria, benne gwa ria lebie netiha, benneha satíaba aka benbie arlo Tata Do Yebáha.
\v 48 Neti ankaa yettaxtila rutea elha nabani ge ka benne.
\v 49 Ka benne uka xuttoleha utoke maná lo yu bisiha, laa kiga de utoke nuha nna abittu uttike, aloba uttigabake.
\v 50 Ttaka nii chi du yettaxtila daa yebáha. Benne gobie yettaxtila‑ni, benneha labí gattie, satíaba aka benbie arlo Tata Do Yebáha.
\v 51 Neti nuní ankaa yettaxtila bani daa yebáha. Ganna nuxa benne gobie benne‑ni, benneha satíaba aka benbie. Yettaxtila nu utea‑ni ankana kwinaga bela latia. Utea na kini odiláya ka benne seꞌe yiesi lo yu‑ni kini satíaba aka benke arlo Tata Do Yebáha.
\p
\v 52 Ka nu Israel‑ni nna udulokana ritilha tisakana, ra luesikani:
\p ―¿Gasina ute nuní bela latin‑na goriꞌi?
\p
\v 53 Jesús‑ni nna bekabie gekani, ree:
\p ―Neti benne daya yebáha, netiru ria, ganna lebiꞌi abíba gole bela latia‑ni lhe ganna abíba iꞌiyale reni kia‑ni lhe, labí aka benle ttu dia lii arlo Tata Do Yebáha.
\v 54 Nu gona bela kia‑ni lhe iꞌiyana reni kia‑ni lhe, nuha satíaba aka benna arlo Tata Do Yebáha. Neti nna gwechidhabaa na lo elhuttiha ganna chi bisia sá daluxaha.
\v 55 Kumu bela latia‑ni ankana gwalíga elho go ka benne nna reni kia‑ni nna ankana nu gwalíga iꞌiya ka benne.
\v 56 Benne gobie bela kia‑ni lhe iꞌiye reni kia‑ni lhe, benneha nuha gwa due len neti, neti nna gwa dúgabaa lenbie.
\v 57 Ttiba Tata kiaha benne udhelhe netiha anke benne bani, de benneha nna neti anka bengabaa. Anágaba benne gobie bela kia‑ni, de neti nna gwaka bengabe.
\v 58 Neti labí ankaa tti anka yettaxtila uto ka benne uka xuttoleha. Ka benneha laa kiga de utoke maná lo yu bisiha nna abittu uttike, aloba uttibake. Neti ankaa yettaxtila daa yebáha. Benne goe yettaxtila‑ni gwaka benbe ttu dia lii arlo Tata Do Yebáha.
\p
\v 59 Iyá nuní utixxiꞌa Jesús‑ni lheꞌesi Capernaum‑ni. Utixxiꞌe nuha lheꞌe yoꞌo ata ritupa ka benne Israel‑ni rudhetike ka tisa ge Tata Do Yebáha.
\s Ixe ka nu rudhetini Jesús‑ni beyadi gaakana // tti biyienkinna nu reeha
\p
\v 60 Tti biyienkin benne seꞌe niha nu rinne Jesús‑ni, ixe ka benne chi danalhake bie, ráke:
\p ―Tsitsiba anka nu rinne benne‑ni. ¿Nú dhaana udo nagani ge benne‑ni?
\p
\v 61 Ttaka Jesús‑ni ute dábanie rinne lha ka benne danalhake bieha ge nu reeha, nianna tti rabie ke:
\p ―¿Si rutsetsibin nu rigixxiꞌania le‑ni?
\v 62 ¿Titiala ganna ttixka neti benne daya yebáha ilenle eyapia ata doa ttuha?
\v 63 Espíritu ge Tata Do Yebáha nuha runie kini raka benriꞌi. Bela latiriꞌi‑ni labí rixú nuní uinna kini aka benriꞌi. Ka tisa rinnea‑ni ankake ge Espírituha lhe ruteke elha nabani lhe.
\v 64 Ttaka sa seꞌe attu chupale labí ria lele.
\p Aníha ra Jesús‑ni kumu attili sisiꞌa tteha chi yue nupaxake nuha abittu ria leke gebie lhe chigaba yue núke nuha uteke bie lasi ná ka nu uttikaneha.
\v 65 Lhe rágabe ke:
\p ―De nuha nna ria le, ni ttu benne labí aka gebie ite len neti ganna abíba Tata kiaha idhelhe bie.
\p
\v 66 Debá laꞌania ixe ka benne rudhetinieha, bedhanke labíru ugweki lenke bie.
\v 67 Nianna tti ra Jesús‑ni ka benne tsiꞌinuha (12):
\p ―Lebiꞌi ¿si rakagaba lele eyyale?
\p
\v 68 Simón Pedro‑ni nna bekabina gebie, rana:
\p ―Tata Xisi to, ¿núruala sanalhatu ganna? Ki lula nuná rinnelu ka tisa ka nu ruinkana kini satíaba aka bentu arlo Tata Do Yebáha.
\v 69 Riꞌitu chiba ria letu gelu lhe chigaba yutu deki kwinalu ankalu Cristu Xiꞌin Tata Do Yebáha benne anka banieha.\f + \fr 6:69 \ft Lo yetsi‑ni ata dia ra: “Lu ankalu Cristu Xiꞌini Tata Do Yebáha benne anka banieha”, lo adíru ka yetsi nna ra: “Lu ankalu benne chi ulesi Tata Do Yebáha.”\f*
\p
\v 70 Jesús‑ni nna bekabie geke, ree:
\p ―¿Laaba ganna tsiꞌinule (12) nuná chi bekwea? Ttaka ttúle nna nu xxegwiba ankale.
\p
\v 71 Ge Judas Iscariote xiꞌin biyú Simón‑niba nuha rinnebie tti ree aníha, kumu lana nuha selana ka benne tsiꞌinuha (12), lhe lana nuha utene lasi ná ka nu uttikaneha lhe.
\c 7
\s Jesús‑ni diabie laní Jerusalén‑ni
\p
\v 1 Iki de nuha nna Jesús‑ni daka Galilea‑niba rekie. Labí raka lebie tsekie daka Judea, kumu ka nu loni ge ka benne Israel‑ni ruinkana uttikane.
\v 2 Ttaka kumu de chi dabiga isia laní ge ka benne Israel‑ni nu tee láni Laní Ge Ka Yoꞌo Lhaga,
\v 3 nianna tti ra ka betsieha bie:
\p ―Bittu eyaꞌanlu nii. Biria nna ugía daka Judea‑ni kini anágaba ka nu rudhetinlu seꞌe niha ilákinna ka nu xxeni ruinlu.
\v 4 Kumu ttu nu raka leni iláni ka benne nu ruinna, labí gatsila tsekina uinna nuha. Laxkala lu ganna nuná ruinlu, belaꞌa nuná arlo ka benne.
\p
\v 5 Aníha ra ka betsieha bie kumu nigaba lakana a ria lekani gebie.
\v 6 Jesús‑ni nna bekabie gekani, ree:
\p ―Neti labí chi bisia ura kia tsiaya. Lebiꞌi bixaba ura aka lele tsiale.
\v 7 Kumu ka benne labí tee ttu bixa ge itisikanie le. Netiligaba ritisikanie kumu de rigixxiꞌaya deki satsaba anka nu ruinke.
\v 8 Lebiꞌi gwaltsia laní, neti labí dhaya kumu labí chi bisia ura kia.
\p
\v 9 Aníha‑ba rabie kana nna beyaꞌanbe Galilea.
\p
\v 10 Ttaka iki de tti chi ugwapi ka betsieha diakana laní, nianna ugwapigabe diabie, ttaka labí die la loo, ttisidiba gatsiba die.
\v 11 Ka nu loni ge ka benne Israel‑ni nna ugilabe rekikana lo laníha nna ra luesikani:
\p ―¿Gála rekina ganna?
\p
\v 12 Gebe rinne iyába ka benne reki niha, nu raba: “Benne tseba ankana.” Adíkana nna rákana: “Labí ankana benne tse. Ruinba leni ki ridí yienna ka benne.”
\v 13 Ttaka ni ttú ka benne rinneha labí reyaxakanie inneke gebie idisa, kumu rasibakanie ge ka nu loni gekeha.
\s Jesús‑ni ruleꞌenie ka benne ka tisa ge Tata Do Yebáha // roꞌo yotuha
\p
\v 14 Ttiba salhe chi dia laníha, nianna tti ugwapi Jesús‑ni die roꞌo yotuha nna uduloe ruleꞌenie ka benne.
\v 15 Ka nu loni ge ka benne Israel‑ni nna rebanabakinna, rákana:
\p ―¿Gasina nna raka xxatta ge nuní, ki abígaba bedhetina?
\p
\v 16 Jesús‑ni nna bekabie gekani, ree:
\p ―Laa nu anka kigaa nuní ruleꞌa; nu anka ge benne udhelhe netiha‑ba nuní ruleꞌa.
\v 17 Benne raka lebie unie nu ruꞌu le Tata Do Yebáha, benneha nuha gwate danie ganna nu ruleꞌa‑ni gwankana ge Tata Do Yebáha o nu anka kibaa nuní ruleꞌa.
\v 18 Nu rinnena nu anka gebani, ruinba nuha kini inná xxeni leni arlo ka benne; ttaka neti rinnea nu anka ge Tata Do Yebaa benne udhelhe netiha, benneha nuha runia kini ra xxeni lebie. Neti nuha rinnea nu anka gwalí, labí gwen lasi rinnea.
\v 19 ¿Laaba ganna Moisés‑ni bokaꞌane bia bennabi ge Tata Do Yebáha len lebiꞌi? Ttaka nna niba ttúle a ruinle nu ra loni. ¿Beakala nna ruinlale uttile neti ganna?
\p
\v 20 Ka nu seꞌe niha nna bekabikana, rákane:
\p ―Nu xxegwiha‑ba yuꞌu latilu. ¿Nú ruinna uttina lu?
\p
\v 21 Jesús‑ni nna bekabie gekani, ree:
\p ―Iyábale uka tenle tti bilenle benia ttu milagru la sá tti reyaka leriꞌi.
\v 22 Ki anágaba lebiꞌi meskiba raxxína sá reyaka leriꞌi, sinagaba nuha ruinle tti richúle lo bela lati ka nubiyú to gele; ruinbale nu bodhaꞌan Moisés‑ni, meskiba laa kwinaga Moisés‑ni biria ikie ki uinle aní, sinuki ka xuttoleha‑liba chi dáke ruinke aní.
\v 23 Ki lebiꞌi gwadú richúle lo bela lati ka nubiyú to gele tti risia ka sá reyaka leriꞌi. Ruinle aníha kini abittu riguꞌu niꞌale bia bennabi bodhaꞌan Moisés‑ni. Ki lebiꞌi ruinle aná, ¿beakala riseꞌenle len neti de chi beyonia ttu benne rani la sá tti reyaka leriꞌi, benneha nna chiba beyaka chábie?
\v 24 Bittu iyubinle kuale balaꞌana ge nu rilenle, sinuki gwalinneba attiba ankaba geni.
\s Ka benne rinnaba tisake ganna Jesús‑ni nuha anke Cristu
\p
\v 25 Nianna ra ttu chupa ka nu Jerusalén‑ni:
\p ―¿Si laaba nuníba nuha ruinkana uttikana?
\v 26 Gwaluyúruga la looba du nuní rinnena nna labí bixa rákana na. Laaruba ganna ka nu loni geriꞌi‑na chiba ridielhakana deki gwalíba nuní ankana Cristu nu chi gaꞌanani Tata Do Yebáha idhelhe.
\v 27 Ttaka nuní gwa yúbariꞌi gá dana. Cristuha nna atti isie yiesi lo yu‑ni nna labí yuriꞌi gá daa benneha.
\p
\v 28 Jesús‑ni nna roꞌo yotuha‑ba doe gweleꞌeni ka benne nna tti biyieninie nu rákanaha, nianna unnebie idisa, ree:
\p ―Lebiꞌi gwankabiabinle neti lhe gwa yúbale gaxa anka lasia lhe, ttaka labí nu yuꞌu ikia benia kini daya. Benne udhelhe netiha, benneha anke benne gwalíga udhelhe neti. Lebiꞌi labí ankabienle benneha.
\v 29 Neti nna gwankabiabatie kumu ata doeha‑ba biriaya daya lhe labe udhelhe neti lhe.
\p
\v 30 Nianna benkana udaxxukane, ttaka ni ttúkana a bedaxxukane kumu labí chi bisia ura gebie iyaxxue.
\v 31 Laa kiga de nuha nna ixeba ka benne seꞌe niha ugía leke gebie, nianna ráke:
\p ―Cristuha, tti isie, ¿si ixerula ka milagru uin benneha ttichula nu ruin benne‑ni?
\p
\v 32 Ka fariseo‑ni biyienbakinna nu rinne ka benne seꞌe niha ge Jesús‑ni, nianna lakana lhe ka nu loni ge ka bixxudiha lhe udhelhakana ka gwen sina ge yotuha kini sadaxxukane.
\v 33 Jesús‑ni nna rabie kana:
\p ―Attu sattiruba dhoa len lebiꞌi, iki de nuha nna eyaꞌabaa ata do benne udhelhe netiha.
\v 34 Nianna tti egilale neti, ttaka labí eselinle neti kumu ata esinaaha, lebiꞌi labí aka esiale niha.
\p
\v 35 Ka nu loni ge ka benne Israel‑ni nna rinnaba tisa luesikani, rákana:
\p ―¿Gá ruin nuní eyyana nna abí saxxakariꞌi na? ¿Si tsiachuna ata seꞌeru ka benne geriꞌi lheꞌe ka yiesi dittu‑na nna uleꞌegabinna ka nu dittu‑na ak?
\v 36 ¿Bíla dienna innána tti rana: “Meskiba egilale neti nna labí eselinle neti” lhe tti rana: “Ata esinaaha, lebiꞌi labí aka esiale niha”?
\s Jesús‑ni rinnebie ge inda nu rute elha nabani ttu dia lii ge ka benne
\p
\v 37 Tti chi bisia sá lhuxa laníha, la sáha nuha anka laní xxeniru. Laꞌania udú lii Jesús‑ni nna unnebie idisa, ree:
\p ―Ganna nuxa ttu le rebisile inda, teeki itale len neti kini iꞌiyale inda.
\v 38 Attiba ra lo ka yetsi ge Tata Do Yebáha benne tsia lebie neti, lheꞌe lastobie uxunni liiba inda nu rute elha nabani ttu dia lii gebie.
\p
\v 39 Ge Espíritu dhi ka benne tsia leke ge Tata Do Yebáha, ge benneha nuha rinne Jesús‑ni tti rabie aníha. Kumu axta laꞌania labí chi uxí ka benne Espírituha kumu Jesús‑ni labí chi beyapie yebáha kini inná xxeni lebie.
\s Ka benne labí turoꞌo rinnekana ge Jesús‑ni
\p
\v 40 Tti biyienin ka benne seꞌe niha nu ra Jesús‑ni, nianna ra ttu chupake:
\p ―Benne‑niligaba nna gwalí anke profeta benne chi gaꞌanna isiaha.
\p
\v 41 Adí ka benne nna ráke:
\p ―¡Koꞌo! Benne‑ni anke Cristu.
\p Ttaka adíke nna ráke:
\p ―Galo iria benne anke Cristuha daka Galilea.
\v 42 ¿Laaba lo ka yetsi ge Tata Do Yebáha rixxiꞌa ra deki benne anke Cristuha teeki aka benneha benne datiabie David‑ni nna teeki gali benneha lheꞌesi Belén, daka ata uka lasi David‑ni?
\p
\v 43 Aníha uka nna delo niꞌa ge Jesús‑ni nna ya yaba le rulaba le ka benne, labí turoꞌo rinneke.
\v 44 Ttu chupakana nna ruinkana udaxxukane, ttaka ni ttúkana a beyaxakinna udaxxukane.
\p
\v 45 Ka nu riseꞌe gweyú roꞌo yotuha, ka nu dia tadaxxukana Jesús‑ni, ka nuha beyekikana besinkana ata seꞌe ka fariseo‑ni lhe ka nu loni ge ka bixxudiha lhe. Ka fariseo‑ni nna rákana ka nuha:
\p ―¿Beakala a dechele nuha?
\p
\v 46 Ka nuha nna bekabikana, rákana:
\p ―Labí chetu na kumu lanú ttu benne chi biyienintu innebie tti rinnena.
\p
\v 47 Nianna tti bekabi ka fariseo‑ni gekani, rákana kana:
\p ―Lebiꞌi, ¿si chigaba uxí yiena le?
\v 48 Gwalinnáchu, ¿si nuxa ttu ka nu rinnabia geriꞌi‑na o nuxatu ttu ka fariseo chi ugía letu geni?
\v 49 ¡Koꞌo, labí! Ttaka ka nu rudo nagakani ge nuha, ka nuná labí yúkana nu ra lo bia bennabi bodhaꞌan Moisés‑ni. Ka nuná ukinniba Tata Do Yebáha kana.
\p
\v 50 Nianna Nicodemo nu ankagabana fariseo, nu ugíana gwanne lena Jesús‑ni ttu lo rela, lana nuha rana adí ka fariseo‑ni:
\p
\v 51 ―Ki yule lo bia bennabi geriꞌi‑na rixxiꞌa ra deki labí aka geriꞌi ukinniriꞌi ttu benne ganna abíba ladeꞌaxa chi biyienin nagariꞌi bixa benie.
\p
\v 52 Nianna bekabikana geni, rákana:
\p ―Lu nna, ¿si nu Galileagabalu? Begilaruga lo ka yetsi ge Tata Do Yebáha. Lo ka nuná labí rigixxiꞌa ra deki daka Galilea teeki iria ttu profeta ge Tata Do Yebáha.
\s Ttu nuila bexuinkinna na len ttu nubiyú
\p
\v 53 [Nuha‑ba rákana nna kua ttu ttubakana bodaxxu neda gekani deyya lisikani.
\c 8
\p
\v 1 Jesús‑ni nna diabie daka iki iꞌiya ata daa ka ya olivuha.
\v 2 Attu dilaha nna beyekie besinbie roꞌo yotuha nna iyába ka benne bedetupake kweꞌebie. Lee nna ure ttebe nna ruleꞌenie ke.
\v 3 Ka nu ruleꞌekinna ka benne nu ra lo bia bennabi bokaꞌan Moisés‑ni, lenkana ka fariseo‑ni bisinkana chekana ttu nuila beyaxxukinna na len ttu nubiyú. Nianna bedúkana nuilaha lagwi ge ka benne seꞌe niha,
\v 4 nna rákane:
\p ―Maestru, nuila du‑ni bexuintu na len ttu nubiyú. Lo dana ruinna nuha bexuintu na.
\v 5 Lo bia bennabi bodhaꞌan Tata Do Yebáha len Moisés‑ni ra deki ka nuila ruinkana aní teeki usiariꞌi kana íyya kini gattikana. Lu nna, ¿bíla ralu?
\p
\v 6 Rákane aníha kumu de ruinkana ibixxinie bixa innábie, kini aníha‑chu nna tee roꞌokani bixa usiakana ikie. Ttaka Jesús‑ni biyettalee nna len xubenábe runie letra lo yu.
\v 7 Ttaka kumu de doelhaba ruinkana rinnaba tisakane, nianna tti bedú liie nna ree kana:
\p ―Nuxa ttúle abittu bi tulha chi benle, lebiꞌi nuha ladeꞌa tte udaxxule íyya useꞌele nuila‑ni.
\p
\v 8 Nianna tti bedeyetta adakabe attu libe nna redeonie letra lo yu.
\v 9 Lakana nna tti biyienkinna nu reeha, ttu ttubakana udulokana bedákana. Ladeꞌaxa bedá ka benneolaha, nianna tti bedá ka nu kwitiha, axtaliba ki beyaꞌan a sun Jesús‑niba, nuilaha nna duna arloe.
\v 10 Nianna tti beyadhe nna rabie nuilaha:
\p ―Xa nuila, ¿nála ka nu rusiakana ikiluha? ¿Si niba ttúkana a beyaxakinna ukinnikana lu?
\p
\v 11 Nuilaha nna bekabina, rana:
\p ―Niba ttúkana xa tata.
\p Nianna ra Jesús‑ni nuilaha:
\p ―Anágaba neti labí ukinnia lu. Beyya lisiluha nna debá nnanna bitturu uinlu tulha.]
\s Jesús‑ni anke xiani ge ka benne
\p
\v 12 Jesús‑ni nna rodolise ka benne attu libe nna redeabie ke:
\p ―Neti ankaa xiani ge ka benne seꞌe yiesi lo yu‑ni. Benne etenalhe neti, labí tseki benneha lheꞌe chulha, sinuki tsekilee lheꞌe xianiha, xiani nu uinna kini satíaba aka benbie arlo Tata Do Yebáha.
\p
\v 13 Tti biyienkin fariseo‑ni nu reeha, nianna rákane:
\p ―La kwinabalu rigixxiꞌalu nuxa ankalu. Lanú attu nuxa benne rigixxiꞌana gelu. De nuha nna labí daka nu rigixxiꞌalu‑na.
\p
\v 14 Jesús‑ni nna bekabie gekani, ree:
\p ―Meskiba kwinaba neti rigixxiꞌaya kia, ttaka gwa dakaba nu rinnea‑ni kumu neti gwa yubaa gaxa biriaya daya lhe gaxa daka diaya lhe, ttaka lebiꞌi labí yule gá biriaya daya lhe gá daka diaya lhe.
\v 15 Lebiꞌi ruinbale elhuxtisi ge ttu benne attiba ruinba ka benne seꞌe yiesi lo yu‑ni. Neti labí runia elhuxtisi ge nuxa benne.
\v 16 Ganna unia elhuxtisi nna uinbaa na attiba ankaba geni, kumu labí ttú neti nuha unia elhuxtisiha, uingaba Tata kia benne udhelhe netiha.
\v 17 Lo bia bennabi gele‑na dia ra deki ganna chupa ka benne rinneke turoꞌo rigixxiꞌake ge nu bilákanie, laꞌania nna gwa dakaba nu rinne ka benneha.
\v 18 Anágaba neti, la kwinaba neti rigixxiꞌaya kia lhe Tata kia benne udhelhe netiha, benneha nuha ankagabe attu benne rigixxiꞌabie kia.
\p
\v 19 Lakana nna unnaba tisakane, rákana:
\p ―¿Ná tata gelu?
\p Jesús‑ni nna bekabie gekani, ree:
\p ―Lebiꞌi labí gwalí ankabienle neti, nigaba ankabienle Tata kiaha. Gannala ttixka ankabienle neti, laꞌania nna gwankabialinle Tata kiaha.
\p
\v 20 Iyá nuní ra Jesús‑ni tti doe ruleꞌenie ka benne roꞌo yotuha gaxxaba ata sia ka nu riguꞌuke belhiu lheꞌekaniha nna ni ttúkana labí bedaxxukane kumu labí chi bisia ura gebie.
\s Jesús‑ni rabie: “Ata eyaꞌayaha, lebiꞌi labí aka esiale niha”
\p
\v 21 Nianna redea Jesús‑ni ka benneha attu libe:
\p ―Neti eyaꞌabaa, lebiꞌi nna egilale neti. Ttaka ata eyaꞌayaha, lebiꞌi labí aka esiale niha, nna lo ka tulha gele‑naba gattile.
\p
\v 22 Nianna ra ka nu loni ge ka benne Israel‑ni:
\p ―¿Si la labana uin geni ki gattina, de nuha nna rana: “Ata eyaꞌayaha, lebiꞌi labí aka esiale niha”?
\p
\v 23 Jesús‑ni nna ree kana:
\p ―Lebiꞌi ankabale ge yiesi lo yu‑ni, neti nna ankabaa ge yebáha. Labí ankaa ge yiesi lo yu‑ni.
\v 24 De nuha nna ria le: “Gattibale lo ka tulha gele‑na.” Kumu ganna abíba ria lele deki neti ankaa nu chi ria le deki ankaa, laꞌania nna gattibale lo ka tulha gele‑na.
\p
\v 25 Nianna unnaba tisakane, rákane:
\p ―Lu nna, ¿nú ankalu?
\p Lee nna ree kana:
\p ―Neti ankabaa benne chi xpeya le sisiꞌa tteha xa.
\v 26 Ixeba nu teeti upeya le lhe ge ixeba nu ukinnia le lhe, ttaka labí unia aníha. Kumu sunruba rigixxiꞌania ka benne seꞌe yiesi lo yu‑ni nu biyienti ra benne udhelhe netiha. Benneha rinnebe nu ankaba gwalí.
\p
\v 27 Ttaka lakana nna labí ute dákinna deki ge Tata geeha‑ba nuha rinnebie, delába benne do yebáha.
\v 28 De nuha nna ra Jesús‑ni kana:
\p ―Neti benne daya yebáha, gannaliba chi ulhidhale neti betále lo ya kurusiha, laꞌanialiba nna tte denle deki neti nuha ankaa nu chi ria le deki ankaa lhe anágaba tte dágabinle deki labí runia nu anka kia, sinuki attiba beleꞌeni Tata kiaha neti, aníha‑ba rinnea.
\v 29 Tata kia benne udhelhe netiha gwa duba benneha len neti. Labí chi bedú benneha neti suna ttúbaa, kumu satíaba runia nu ruꞌu lebie.
\p
\v 30 Tti ra Jesús‑ni aníha, ixeba ka benne ugía leke gebie.
\s Jesús‑ni rodilábie ka benne lo ka tulha ruinke
\p
\v 31 Nianna tti ra Jesús‑ni ka benne Israel, ka benne chi ugía leke geeha:
\p ―Ganna lebiꞌi udole tisa ge nu rinnea‑ni, laꞌanialigaba nna chi akale benne gwalíga rudhetinia.
\v 32 Laꞌanialigaba nna chi tte denle nu anka gwalí nna nu anka gwalíha nna uinna ki eseꞌe lhaale.
\p
\v 33 Ka benneha nna bekabike, ráke:
\p ―Riꞌitu ankatu benne datiatu Abraham‑ni nna ni tsa labí chi bitoꞌo riꞌitu lo sina ge attu benne subi. ¿Gasina nuha nna innálu deki nu anka gwalíha uinna kini eseꞌe lhaatu?
\p
\v 34 Jesús‑ni nna bekabie ge ka benneha, ree:
\p ―Netiru ria, iyába ka nu ruin tulha, toꞌobakana lo tulha ruinkanaha.
\v 35 Kumu ttu nu toꞌona lo sinaha labí aka dho nuha satía lisi xxananiha; xiꞌin biyú xxana nu toꞌo lo sinaha‑ligaba nna gwa ralhana dhona satía lisi xxudiniha kumu de ankana xiꞌin biyúni.
\v 36 Laxkala ganna neti benne ankaa Xiꞌin Tata Do Yebáha odiláya le lo ka tulha ruinle‑na, laꞌanialigaba nna gwalíga chi eseꞌe lhaale.
\v 37 Neti yua deki lebiꞌi ankale benne datiale Abraham‑ni, ttaka ruinlale uttile neti kumu de labí rulabile ka tisa ruleꞌa‑ni.
\v 38 Neti rinnebaa ge nu bilábati tti doa len Tata kia do yebáha; lebiꞌi nna ruinbale nu ruleꞌebin xxudileha le.
\p
\v 39 Lake nna bekabike ráke:
\p ―Abraham‑niba anka xxudi riꞌitu.
\p Ttaka Jesús‑ni nna rabie ke:
\p ―Gannala ttixka gwalíga datiale Abraham‑ni, laꞌania nna gwa ruinlale nu ben benneha.
\v 40 Ttaka de rigixxiꞌaya nu ankaba gwalí nu biyienbati ge Tata Do Yebáha, lebiꞌi nna ruinlale uttile neti. Abraham‑ni labí ben benneha tti ruinle‑na.
\v 41 Lebiꞌi ruinbale nu ruin xxudileha.
\p Lake nna ráke bie:
\p ―Riꞌitu labí uka riꞌitu lo neda; doba ttu xxudi riꞌitu, delába Tata Do Yebáha.
\p
\v 42 Jesús‑ni nna rabie ke:
\p ―Gannala gwalíga Tata Do Yebáha anke xxudile, laꞌania nna lebiꞌi gwa rakalinle kia, kumu neti ata do Tata Do Yebáha‑ba biriaya daya nna dua nii. Labí nu yuꞌu iki neti benia ki daya; labe udhelhe neti.
\v 43 ¿Beaka a rite denle ge nu rinnea‑ni? Labí rite denle kumu labí raka lele iyieninle nu ria‑ni.
\v 44 Nu xxegwiha‑ba anka xxudile nna nu raka le nuha‑ba ruinle. Nuha attili sisiꞌa tteha ankana ttu nu runi elhutti lhe labí ridú tsitsina lo nu anka gwalíha lhe, kumu labí rinnena nu anka gwalí. Tti rinnena nna rinnebana nu ankabana, kumu ruinba leni lhe ankabana xxudi ka nu ruin lekani lhe.
\v 45 Neti nna de rinnea nu anka gwalí, de nuha nna lebiꞌi labí ria lele kia.
\v 46 Ni ttúle labí aka gele usiale ikia deki ankaa benne ruin tulha. Kumu ganna neti rinnebaa nu ankaba gwalí, ¿beakala nna a ria lele kia ganna?
\v 47 Benne anke ge Tata Do Yebáha, ka tisa ge Tata Do Yebáha‑ba rudo naga benneha. Ttaka lebiꞌi, kumu de labí ankale ge Tata Do Yebáha, de nuha nna labí rudo nagale gebie.
\s Jesús‑ni rabie: “Attili lani gali Abraham‑ni neti chila doa”
\p
\v 48 Ka nu Israel‑ni nna bekabikana, rákana Jesús‑ni:
\p ―Gwalíbintu ratu nu Samariaba ankalu nna nu xxegwiba yuꞌu latilu.
\p
\v 49 Jesús‑ni nna bekabie gekani, ree:
\p ―Lanú nu xxegwi yuꞌu lati neti. Neti gwa rugwebaa lidhaka Tata kiaha, ttaka lebiꞌi labí rugwele lidhakaa.
\v 50 Neti labí runia kini akaa benne ra xxeni lasia. Ttaka Tata Do Yebáha‑ba raka lebie akaa benne ra xxeni lasia nna labe inná nú riꞌi gwalínriꞌi.
\v 51 Netiru ria, benne rudobie tisa ge nu ria‑ni, labí gatti benneha.
\p
\v 52 Ka nu Israel‑ni nna rákane:
\p ―Nnannaligaba chi yutu deki nu xxegwiha‑ba yuꞌu latilu. Abraham‑ni lhe ka profetaha lhe, uttiba ka benneha. Lu nna ralu: “Nu udona tisa ge nu rinnea‑ni, labí gattina.”
\v 53 Lu, ¿si xxenirula ra lelu atti tata getu Abraham‑ni? Benneha uttibe, anágaba ka profeta ge Tata Do Yebáha uttigaba ka benneha. Lu nna, ¿nú rakinlu deki ankalu?
\p
\v 54 Jesús‑ni nna bekabie, ree kana:
\p ―Ganna kwinaba neti runia ki ra xxeni lasia, laꞌania nna nu ra xxeni lasiaha labí daka nuha; sinuki Tata kiaha nuha runie kini ra xxeni lasia. Benneha‑gaba nuha rale deki anke Diosi gele.
\v 55 Ttaka lebiꞌi labí ankabienle benneha; neti nna gwankabiabatie. Kumu ganna innía labí ankabiatie, laꞌania nna ruingaba lasia attiba ruinle. Ttaka neti gwankabiabati benneha lhe gwa rudobaa tisa ge nu rabie neti lhe.
\v 56 Abraham benne uka xuttoleha bedeakanie kumu chiba yue ilánie la sá isiayaha nna gwa bilábanie la sáha nna yalhá bedeakanie.
\p
\v 57 Nianna ra ka nu Israel‑nie:
\p ―Ki nila tsieyona (50) ida abí chi ankinlu, delo nna ralu deki chi bilenlu Abraham‑ni.
\p
\v 58 Lee nna ree kana:
\p ―Netiru ria, attili lani gali Abraham‑ni, neti chila doa laꞌania.
\p
\v 59 Nianna tti bedaxxukana íyya ruinkana useꞌekane, ttaka Jesús‑ni bekatsi tteba loe lagwi ge ka benne saa niha nna beriabie roꞌo yotuha deyye.
\c 9
\s Jesús‑ni beyonie ttu benne lo xua
\p
\v 1 Tti deyuꞌu Jesús‑ni neda deyye nna bilánie ttu benne lo xua. Aníha‑ba anka benneha attili ulieha.\fig Jesus touching blind man's eyes|52Cn01739B.tif|col|||(Juan 9:1-12)|9.1\fig*
\v 2 Ka benne rudhetinieha nna unnaba tisake Jesús‑ni, ráke bie:
\p ―Maestru, ¿núke ben ttu bixa tulha de nuha nna anka nu kwiti‑ni aní? ¿Si lana ak? ¿Ka tata nan geniha ak?
\p
\v 3 Jesús‑ni nna bekabie ree:
\p ―Labí ankana nu lo xua de bixa tulha benna, nigaba de bixa tulha ben ka tata nan geniha. Ankana aní kini eyoin Tata Do Yebáha na nna len nu unieha nna uleꞌe nu xxeni ra leeha.
\v 4 Ttiru nnanna sa anka resá, uin‑xxiriꞌi sina ge benne udhelhe netiha; kumu ganna chi uka rela, laꞌania nna lanúru aka geni kwenna sina.
\v 5 Laka nnanna doa yiesi lo yu‑ni, netiba ankaa xiani ge iyá ka benne seꞌe yiesi lo yu‑ni.
\p
\v 6 Nuha‑ba ree nna tti bettuttu xxenie lo yu nna len xxenieha benie yuna, nianna tti utabie nuha ka iyya lo benne lo xuaha.
\v 7 Nianna tti ree benneha:
\p ―Ugía gwattí lolu roꞌo yiela nu tee láni Siloé. (“Siloé” dienna innána Nu Ria Mandadu.)
\p Benneha nna ugía ttebe gwattí lobie nna tti beyekieha nna chiba relánie.
\v 8 Ka benne seꞌe gaxxaba ata do benne uka lo xuaha lhe ka benne chi bilákanie ridoe rinnabe belhiu, ka benneha ra luesike:
\p ―¿Laaba nuníba nuha ridona rinnabana belhiu?
\p
\v 9 Ttu chupake nna ráke:
\p ―Ila, labana nuha ridona niha.
\p Adíke nna ráke:
\p ―Laa lagana nuha. De rugíaba nuní tti rugía nuha.
\p Nubiyúha nna rana:
\p ―Ila, netiba nuha.
\p
\v 10 Nianna tti ráke na:
\p ―¿Galasina uka nna chi belenlu?
\p
\v 11 Lana nna bekabina, rana:
\p ―Benne tee lábie Jesús‑niba benie latti yuna nna utabie ka iyya loa‑ni, nianna tti ree neti: “Ugía gwattí lolu roꞌo yiela nu tee láni Siloé.” Nianna ugíaya gwattí loa nna belá ttebati.
\s Ka fariseo‑ni rinnaba tisakana benne uka lo xua gasina // beyali ka iyya loeha
\p
\v 12 Nianna tti ráke nubiyú chi beyali loniha:
\p ―¿Gon‑na du nubiyú ralu‑na?
\p Lana nna rana:
\p ―Nú yu.
\p
\v 13 Nianna tti chekana benne uka lo xuaha arlo ka fariseo‑ni,
\v 14 kumu tti ben Jesús‑ni yuna len xxenieha tti bedhalie lo nubiyúha, la sáha ukana sá tti reyaka le ka benne Israel‑ni.
\v 15 Nianna bedennaba tisagaba ka fariseo‑ni nubiyúha attu libe, rákana na:
\p ―¿Gasina uka nna belenlu?
\p Lana nna bekabina, rana kana:
\p ―Yunaba utabina ka iyya loa‑ni, nianna tti gwattí loa nna belá ttebati.
\p
\v 16 Ttu chupa ka fariseo‑ni nna rákana:
\p ―Nubiyú benna nuní labí anka nuha ge Tata Do Yebáha, kumu ribenlana sina tti risia ka sá reyaka leriꞌi.
\p Adíkana nna rákana:
\p ―¿Gasina aka ge ttu benne unie luesi ka milagru‑ni ganna anke nu runi tulha?
\p Ya yaba le rinnekana, labí turoꞌo rinnekana.
\v 17 Nianna tti bedennaba tisakana nubiyú uka lo xuaha attu libe, rákana na:
\p ―Lu nna, ¿bíla ralu ge nu bedhalina lolu‑na?
\p Lana nna bekabina, rana:
\p ―Neti ria, ankabana ttu profeta ge Tata Do Yebáha xa.
\p
\v 18 Ttaka ka nu loni ge ka benne Israel‑ni nna labí ria lekani deki uka nubiyúha benne lo xua, nnanna nna chiba relánie. Uxilibakana ka tata nan ge benneha
\v 19 nna unnaba tisakana ka benneha, rákana ke:
\p ―¿Si xiꞌin biyúle nu du‑ni, nu rale deki ttili ulinaha xua loni? ¿Galasina nna chiba relenna nnanna?
\p
\v 20 Ka xxudi ixná nubiyúha nna bekabike, ráke:
\p ―Riꞌitu yúbatu deki xiꞌinbatu nuní lhe yúgabatu deki nu lo xuaba anka nuní ttili ulinaha.
\v 21 Ttaka labí yutu gaxasina uka nna chi relenna lhe nigaba a yutu nú bedhalina loni lhe. Gwalinnaba tisa na. Chiba anka nuná nu xxeni. Kwinaba lana kixxiꞌana nú bedhalina loni.
\p
\v 22 Aníha‑ba ra ka tata nan ge nubiyúha kumu rasikanie ge ka nu loni ge ka benne Israel‑ni kumu chi unnekana rákana, ganna ttu benne inne deki Jesús‑ni anke Cristu, laꞌania nna ebea ttebakana benneha lheꞌe yoꞌo ata rudheti ka benne Israel‑ni ka tisa ge Tata Do Yebáha.
\v 23 De nuha nna ra ka tata nan geniha: “Naba gwalinnaba tisa na. Chiba anka nuná nu xxeni.”
\p
\v 24 Nianna tti bedeaxi ka nu loni ge ka benne Israel‑ni benne uka lo xuaha attu libe nna redeakane:
\p ―Arlo Tata Do Yebáha unne nu anka gwalí. Riꞌitu yutu deki nu beyoinna luha, nu ruin tulhaba anka nuha.
\p
\v 25 Nubiyúha nna bekabina gekani, rana:
\p ―Neti bittuba yua si ankana nu ruin tulha. Neti nu yúrubaa, ukaa benne lo xua, nnanna nna chiba reláti.
\p
\v 26 Lakana nna bedennaba tisakana nubiyúha attu libe, rákana na:
\p ―¿Bí bedhakana lu ki belenlu? ¿Gasina bedhalina ka iyya lolu‑na?
\p
\v 27 Lana nna bedekabina gekani, rana kana:
\p ―Ki chiba xpeya le nna lebiꞌi nna bittuba ria lele. ¿Beaka raka lele kixxiꞌania le attu libe? ¿Si rakagaba lele akale benne sanalhale na ak?
\p
\v 28 Nianna tti belisa satsakana nubiyúha, rákana na:
\p ―Luba ankalu nu danalhalu na xa. Riꞌitu Moisés‑niba danalha riꞌitu.
\v 29 Riꞌitu yúbatu deki Tata Do Yebáha unne lenie Moisés‑ni, ttaka nubiyú ralu‑na labí yutu gaxa biria nuná dana.
\p
\v 30 Nubiyúha nna bekabina gekani, rana:
\p ―¿Galabasina anka nuní? Lebiꞌi abígaba yule gaxa biriana dana. Neti nna gwa bedhalibana loa.
\v 31 Riꞌi gwa yu xeabariꞌi deki Tata Do Yebáha labí rudo naga benneha ge ka nu ruin tulha. Sunruba rudo nage ge ka nu gwaria lekanie lhe ruinkana nu ruꞌu lebie lhe.
\v 32 Ni tsa labí chi biyieninriꞌi innekana ge ttu benne innákana deki bedhalie lo ttu benne ulie anke lo xua.
\v 33 Ganna ttixka nu bedhalina ka iyya loa‑ni abittuba ankana nu udhelha Tata Do Yebáha, laꞌania nna labí aka ge nuná uinna ttu bixa.
\p
\v 34 Nianna rákana nubiyúha:
\p ―Ki lu nu ruin tulhaba ankalu attili uliluha, ¿gá lolu nna lula dalu gweleꞌen riꞌitu?
\p Nianna tti bebeakana nubiyúha lheꞌe yoꞌo ata rudhetikana ka tisa ge Tata Do Yebáha.
\p
\v 35 Tti chi bina Jesús‑ni deki chi bebeakana nubiyúha niha, nna tti betiꞌabie naha nna ree na:
\p ―¿Si gwa ria lelu benne daa yebáha?\f + \fr 9:35 \ft Lo yetsi‑ni dia ra: “¿Si gwa ria lelu benne da yebáha?”, lo attu yetsi dia ra: “¿Si gwa ria lelu benne anke Xiꞌin Tata Do Yebáha?”\f*
\p
\v 36 Nubiyúha nna bekabina, rana:
\p ―¿Núke nuná xa tata? Utixxiꞌa kini neti nna tsia lasia gebie.
\p
\v 37 Jesús‑ni nna rabie na:
\p ―Chiba bilenlu benneha nna labie nuní rinne lenlu.
\p
\v 38 Nubiyúha nna rana:
\p ―Gwa riaba lasia lu xa tata.
\p Nianna tti bedú xibini arloe.
\v 39 Jesús‑ni nna ree na:
\p ―Neti bisiaya yiesi lo yu‑ni kini unia elhuxtisi ge ka benne kini ka nu lo xua‑na nna elákinna, ka nu gwa rilálakinna nna eyakakana ka nu lo xua.
\p
\v 40 Ttu chupa ka fariseo‑ni ka nu seꞌekana lenie niha, tti biyienkinna nu reeha, nianna unnaba tisakane, rákane:
\p ―Ganna niha nna riꞌitu, ¿si ankagabatu benne lo xua?
\p
\v 41 Jesús‑ni nna bekabie gekani, ree:
\p ―Gannala ankale nu lo xua, laꞌania nna abittula ujale yua ge ka tulha ruinle‑na. Ttaka kumu rale: “Gwa rilábintu”, de nuha nna nujabale yua ge ka tulha ruinle‑na.
\c 10
\s Jesús‑ni rigixxiꞌabie ge ttu benne reki lo ka neru
\p
\v 1 ’Netiru ria, nu abíba raꞌana roꞌo puerta du roꞌo lisi ka neruha, sinuki ata subila ribixxina raꞌana, nu runi aníha ubanaba anka nuha.\fig Sheep in sheep fold|53LB00014B.TIF|col|||(Juan 10:1-21)|10.1\fig*
\v 2 Ttaka nu gwa raꞌana ata do roꞌo lisi ka neruha, nuha‑ligaba nna gwalí gwankana nu rekina lo ka nuha
\v 3 nna nu ridú ki ruyúna roꞌo lisi ka neruha gwa ridhaliba nuha kini raꞌa nu reki lo ka neruha. Ka neruha nna reyoinbia ttebakana tsiꞌi nu rekina lokaniha. Lana nna kua ttu ttuba ka neruha raxina rudettina lákani, nianna tti ribeana kana.
\v 4 Ganna chi uleana iyá ka neru ka nu anka geniha, nianna tti rineruna lo ka nuha. Ka nuha nna gwa ranalhabakana na kumu gwa reyoinbiabakana tsiꞌini.
\v 5 Ttaka nu abittu ankabiakinnaha, labí sanalhakana nuha; uxunnilakana geni kumu de labí ankabiakinna tsiꞌini.
\p
\v 6 Nuní unne Jesús‑ni betanie ka benne seꞌe niha, ttaka lake nna labí ute dákanie bixa diani nu raka lebie kixxiꞌanie keha.
\s Jesús‑ni anke ttu benne ruyú tsebie ka neru geeha
\p
\v 7 Nianna redea Jesús‑ni ka benneha attu libe:
\p ―Netiru ria: Neti nuha ankaa puerta du roꞌo lisi ka neruha.
\v 8 Iyába ka nu abittu biyú tsekana ka neruha, ka nu chi bitakana tti lanila isiaya yiesi lo yu‑ni, ka nuha ubanaba ukakana. Ka neruha nna labí bedo nagakani gekani.
\v 9 Neti ankaa puerta du roꞌo lisi ka neruha. Benne gaꞌabie roꞌo puertaha, godilába Tata Do Yebáha bie. Laꞌania nna uinbe ttiba runi ttu neru to. Neru toha reria retaꞌabana, rigilana nu gona.
\p
\v 10 ’Ubanaha suna daba nuha kini lhanana lhe uttina lhe utseꞌe loona lhe; ttaka neti daya kini odiláya le kini satíaba aka benle arlo Tata Do Yebáha, kini anáchu nna gwasipa edí baale tseꞌele.
\v 11 Neti nuha ankaa benne ruyú tse ka neruha. Benne ruyú tse ka neruha nna reria iki reria lebie meskila gattie kini odilábie ka neruha.
\v 12 Ttaka ttu nu ridí lhiaxani ki rekina lo ka neruha, tti rilenna daa sageeha nna ruseꞌe bixxibana ka neruha nna ruxunnina kumu laaga geni ka nuha. Sageeha nna ruinna udaxxuna ka neruha, nianna rutsatsana kana.
\v 13 Nu rekina lo ka neruha ruxunnilana nna labí retabinna ge ka nuha, kumu nu naxaba ankana.
\p
\v 14 ’Neti ankaa benne ruyú tsea ka neruha. Neti ankabiabati ka neru ka nu ankakana kia. Anágaba ka nu chi ankakana kiaha nna gwankabiagabakinna neti.
\v 15 Ttiba Tata kiaha chi ankabianie neti, anágaba neti chigaba ankabiatie lhe rutea elha nabani kia‑ni kini gattia ki odiláya ka neruha.
\v 16 Seꞌerugabati adí ka neru ka nu labí chi selakana ka nu seꞌe nii. Anágaba ka nuha rakagaba doelha taxía kana nna gwayienbakinna tsiꞌa. Gwanka suna ttu dhiba eyakakana lhe ttúba benne tsekie lokani lhe.
\p
\v 17 ’De nuha nna Tata kiaha rakanie kia, kumu rutea elha nabani kia‑ni ki gattia, kini delo nna eyaka benbaa attu libe.
\v 18 Lanú nu uttina neti, sinuki kwinaba neti redá lasia gattia kwenta ge ka benne, kumu neti gwa teeba lo neda kia utea elha nabani kia‑ni ki gattia. Anágaba nna gwakagaba kia eyaka bania attu libe. Nuní chi bodhaꞌan Tata kia ki unia.
\p
\v 19 Tti biyienin ka nu Israel‑ni nu reeha, nianna bedelaꞌa lheꞌe luesikani kumu de labí riyien ten ge luesikani.
\v 20 Ixebakana rákana:
\p ―¿Beaka rudo nagakani ge nuní, ki espíritu xxegwiha‑ba yuꞌu lati nuní?
\p Lhe rágabakana:
\p ―Rakaba iki nuní.
\p
\v 21 Adíkana nna rákana:
\p ―Lanú ttu benne yuꞌu espíritu xxegwi latie gwaka gebie innee tti rinne nuní. Laa gwakaga ge espíritu xxegwiha edhalina lo ttu benne lo xua.
\s Ka nu loni ge ka nu Israel‑ni riguꞌu niꞌakani Jesús‑ni
\p
\v 22 Tti chi bisia ka beo raka idilhaha, laꞌania nuha ka benne Israel‑ni ruinke laní Jerusalén‑ni tti rexxa leke la sá bocharike yotuha nna boteke benneha len Tata Do Yebáha.
\v 23 Jesús‑ni nna rekie roꞌo yotuha ata daa kweredori ge Salomón‑ni.
\v 24 Ka benne Israel‑ni bitupake abiꞌiba kweꞌebie nna ráke bie:
\p ―¿Nukalila kixxiꞌalu nuxa ankalu? Ganna lu ankalu Cristu, tsa ttela utixxiꞌen riꞌitu kini aka xen letu.
\p
\v 25 Jesús‑ni nna bekabie geke, ree:
\p ―Ki chiba utixxiꞌania le nna abígaba ria lele. Ka milagru rute Tata kiaha ki runia, ka nuha rigixxiꞌakana nuxa ankaa.
\v 26 Ttaka lebiꞌi nna labí ria lele, kumu de labí ankale neru kia.\f + \fr 10:26 \ft Lo yetsi‑ni ata dia ra: “Labí anka le neru kia”, lo attu yetsi nna bodienke ráke: “Labí ankale neru kia attiba chi ria le”.\f*
\v 27 Ka benne ankake neru kiaha, gwa riyienbakanie tsiꞌa tti rinnea. Neti nna gwankabiabati ke, lake nna gwa retenalhabake neti.
\v 28 Neti runia kini raka benke ttu dia lii nna ttu tsaba labí tseꞌe looke. Anágaba nna lanú nu aka geni eguana ke lo náya.
\v 29 Tata kiaha betebie ke lasi náya. Benneha xxenirula ra lebie tti attu benne, laxkala lanú dhaana eguana ka benne ankake neru kiaha lo ná Tata kiaha.
\v 30 Neti lhe Tata kiaha lhe, ttúba benne anka riꞌitu.
\p
\v 31 Nianna tti bododaxxu ka nu Israel‑ni íyya nna ruinkana odoseꞌekane.
\v 32 Jesús‑ni nna ree kana:
\p ―Ixeba ka milagru chi benia arlole, delába ka milagru bete Tata kiaha kini unia. ¿Nú ge ka milagru beniaha ruinle usiale neti íyya?
\p
\v 33 Lakana nna bekabikana, rákana:
\p ―Laa ruingatu usiatu lu íyya de ruinlu ka milagru. Ruintu usiatu lu íyya kumu Tata Do Yebáha nuná rorexxa gaalu tti ralu aná. Kumu lu ki benneba ankalu nna ruinlu deki ankalu Diosi.
\p
\v 34-35 Jesús‑ni nna bekabie ree kana:
\p ―Riꞌi gwa yúbariꞌi deki labí aka kuꞌu niꞌariꞌi nu ra lo ka yetsi ge Tata Do Yebáha. ¿Laaba lo ka yetsi denle‑na ra Tata Do Yebáha: “Lebiꞌi diosiba ankale”?\f + \fr 10:34‑35 \ft Salmo 82:6\f* Ki ganna diosi utixxa Tata Do Yebáha lá ka benne begwebie ke ka tisa geeha,
\v 36 ¿beakala netila ulesie nna udhelhe yiesi lo yu‑ni, beakala rálale neti deki rorexxa gaaya Tata Do Yebáha de ria, “Neti ankaa Xiꞌinie”?
\v 37 Ganna neti abíba runia nu ruin Tata kiaha, bittugaba tsia lele kia,
\v 38 ttaka ganna gwa ruinbaa nu runie, meskila a ria lele kia, gwaltsia lele ge nu rilenle runia, kini tsala unale deki Tata kiaha ttúba benne anke len neti nna neti nna ttúba benne ankaa lenie.
\p
\v 39 Nianna tti redeonkana ododaxxukane attu libe, ttaka lee nna ulábe lo nákani.
\p
\v 40 Nianna tti dedheyye daka attu ladu roꞌo yoo Jordán‑ni, daka ata begadi Juan‑ni ka benne inda ttuha nna niha‑ba ugwekie.
\v 41 Ixe ka benne risinke ata dueha nna ráke:
\p ―Gwalí galá Juan‑ni labí bixa ttu milagru ben benneha, ttaka iyába nu utixxiꞌanie riꞌi ge nubiyú du nii, gwalíba nu ra benneha.
\p
\v 42 Nianna ixeba ka benne ugía leke ge Jesús‑ni tti rekie daka roꞌo yoo Jordán‑ni.
\c 11
\s Lázaro‑ni uttie
\p
\v 1 Laꞌania do ttu benne rani lábie Lázaro. Anke benne lheꞌesi Betania, lheꞌesi ge María‑ni lhe ge xilani Marta‑ni lhe.
\v 2 María‑ni raka danni Lázaro‑ni. María‑ni nuha bedona seti rure ixixxi ka niꞌa Jesús‑ni nna bodibisina ka nuha len itsa ikiniha.
\v 3 Ixpa xilabakani udhelhakana, rákana Jesús‑ni:
\p ―Tata, benne raka xxattinlu geeha, raniba benneha.
\p
\v 4 Jesús‑ni tti bine nuha nna ree:
\p ―Isagwe ridaka nu kwitiha labí anka nuha nu uttina na, sinuki isagweha ixúlana kini ulaꞌa nu xxeni ra le Tata Do Yebáha lhe anágaba neti benne ankaa Xiꞌinieha, ulaꞌagaba nu xxeni ra lasia.
\p
\v 5 Jesús‑ni meskiba gwa rakanie ge Marta‑ni lhe ge xilaniha lhe ge Lázaro‑ni lhe,
\v 6 ttaka labie atti bine deki raniba Lázaro‑ni, beyaꞌanlee ata rekieha a chupa ubisa.
\v 7 Delola nna ree ka benne rudhetinieha:
\p ―Eyaꞌalariꞌi daka Judea‑ni attu libe.
\p
\v 8 Ka benne rudhetinieha nna ráke bie:
\p ―Maestru, ki si ukaba ttu chupa ubisa‑ni nuha tti ruin ka nu Israel‑ni usiakana lu íyya. ¿Si edeyaꞌabariꞌi niha attu libe?
\p
\v 9 Jesús‑ni nna bekabie gekani, ree:
\p ―¿Laaba ganna tsiꞌinu (12) ura yuꞌu lheꞌe ttu sá? Nu reki resáha labí riyuꞌuna nuha, kumu gwa rilábinna xiani ruꞌu yiesi lo yu‑ni,
\v 10 ttaka nu reki relaha iyuꞌunaba nuha, kumu labí xiani ruꞌu geni kini ilenna.
\p
\v 11 Iki de nuha nna ree:
\p ―Amigu geriꞌi Lázaruha chiba utaꞌadhi benneha, ttaka chi tsiaya kini odibánie.
\p
\v 12 Ka benne rudhetinieha nna ráke bie:
\p ―Tata, ganna chiba uttaꞌadhie, nuha runna liina deki gweyakaba benneha.
\p
\v 13 Ttaka Jesús‑ni ge elhutti ge Lázaro‑niba nuha rinnebie. Lake nna ukakanie ganna ge bisiela raꞌadhibariꞌi nuha rinnebie.
\v 14 Niala nna tti utixxiꞌa tsenie ke, rabie ke:
\p ―Lázaro‑ni chiba utti nuha.
\v 15 De lebiꞌi nna redeakati kumu de labí dua niha tti utti benneha. Nnanna nna tsiarugariꞌi kini ilenle nu unia, kini aníha nna tsia lele kia.
\p
\v 16 Tomás benne tekanie lábie Kwachi, benneha ree adí ka benne rudheti lenieha:
\p ―Anágaba riꞌi tsiagabariꞌi kini gattigabariꞌi len benneha.
\s Jesús‑ni belhidhe Lázaro‑ni lo elhuttiha
\p
\v 17 Tti bisin Jesús‑ni lheꞌesi Betania bine deki chi uka ttapa ubisa bigatsi Lázaro‑ni.
\v 18 Betania‑ni rena gaxxaba kweꞌe Jerusalén‑ni, rena ttiba tsunna kilómetru
\v 19 nna ixe ka benne Israel chi ugíake gwalannike Marta‑ni lhe María‑ni lhe, ki gwadú ittake le ka benneha de du siꞌi leke utti dankeha.
\v 20 Tti bina Marta‑ni deki chi isin Jesús‑ni lheꞌesiha, nianna biria ttebana gwaledane, ttaka María‑ni nna beyaꞌanbana lheꞌe yoꞌoha.
\v 21 Marta‑ni nna rana Jesús‑ni:
\p ―Gannaru dolu nii xa tata, labíga utti benne danaaha ganna ttixka.
\v 22 Ttaka neti yubaa meskiba nnanna iyába nu innabalu len Tata Do Yebáha, gutebe nuha lenlu xa tata.
\p
\v 23 Jesús‑ni nna bekabie, ree na:
\p ―Gweyaka benba danluha.
\p
\v 24 Marta‑ni nna bekabina, rane:
\p ―Neti yubaa deki gweyaka benba benneha tti eyadha ka benne chi uttiha eyaka benke ganna chi isia sá daluxaha.
\p
\v 25 Jesús‑ni nna rabie na:
\p ―Neti runia ki reyaka ben ka benne chi uttiha lhe runia kini raka ben ka benne ttu dia lii lhe. Benne tsia lebie neti, meskiba chi uttie nna gweyaka benbe ttu dia lii,
\v 26 nna iyába ka benne sa seꞌe benke, ganna tsia leke neti, ka benneha nna satíaba aka benke, labí gattike. ¿Si gwa ria lelu ge nu ria‑ni?
\p
\v 27 Marta‑ni nna rane:
\p ―Ila xa tata, gwa ria galá lasia deki lu ankalu Cristu Xiꞌin Tata Do Yebaa benne chi gaꞌanna isia yiesi lo yu‑ni.
\p
\v 28 Iki de tti chi rana Jesús‑ni aníha, nianna deyyana gwalisana xilani María‑ni nna sigába rana nuha:
\p ―Naa chi du maestruha raxie lu.
\p
\v 29 María‑ni nna sun tteba biyieninna nuha nna bexunni ttebana diana ata du Jesús‑ni.
\v 30 Jesús‑ni labí chi utaꞌabie lheꞌesiha, sa dube ata betiꞌa Marta‑nieha.
\v 31 Ka benne Israel, ka benne seꞌe lenke María‑ni lheꞌe yoꞌoha ki rodú ittake leni, ka benneha tti bilákanie ruxunnibana biriana diana, nianna danalha ttebake na ukakanie ganna iki baaba diana ubesi.
\v 32 Tti bisin María‑ni ata du Jesús‑ni, tti bilenna benneha nna bedú tteba xibini arloe nna rane:
\p ―Tata xisi to, gannaru do kwinalu nii, labíga utti benne danaaha ganna ttixka.
\p
\v 33 Jesús‑ni tti bilánie ribesi María‑ni lhe ribesi ka benne Israel dia lennaha lhe, axtaba begaꞌa dina lheꞌe lastoe nna bedú siꞌina lebie,
\v 34 nianna tti unnaba tise, ree na:
\p ―¿Gáli gwakatsile na?
\p Lana nna rane:
\p ―Utáruga belanni xa tata.
\p
\v 35 Nianna tti uresi Jesús‑ni.
\v 36 Ka benne Israel‑ni nna ráke:
\p ―¡Gwaluyúruga, kattiparuba rakanie ge benneha!
\p
\v 37 Adíke nna ráke:
\p ―Nuní gwa uka geni bedhalina ka iyya lo benne lo xuaha, ¿beakala Lázaro‑ni nna a benna kini abittu uttina?
\p
\v 38 Jesús‑ni nna bododú siꞌi xxattana lebie attu libe, nianna tti die ata bekatsikana benneha. Yieru baa ata bigatsi benneha ttu beleaba anka nuha nna yaya ttu íyya bata roꞌoni.
\v 39 Nianna tti ree:
\p ―Gwalikua íyya yaya roꞌo yieru baa‑na.
\p Marta dan benne chi uttiha nna rane:
\p ―Gaxa chiba rure benne‑na xa tata. Chiba uka ttapa ubisa bigatsie.
\p
\v 40 Jesús‑ni nna bekabie, ree na:
\p ―¿Laaba chiba ria lu ganna lu tsia lelu, laꞌania nna gwalábinlu nu xxeni ra le Tata Do Yebáha?
\p
\v 41 Nianna tti utuakana íyya yaya roꞌo yieru baaha. Jesús‑ni nna belhidha loe gwetsáha nna ree:
\p ―Ixkixaru rugwea lu xa Tata, kumu gwa biyienbinlu kia.
\v 42 Neti yubaa deki satíaba gwa riyienibinlu kia, ttaka de ka benne seꞌe nii nna unnea ria aná, kini tsia leke deki lu udhelhalu neti.
\p
\v 43 Iki de chi rabie aníha, nianna tti unnebie idisa, nna ree:
\p ―¡Lázaro, beria naa nna betá!
\p
\v 44 Benne chi uttiha nna beriabie derilhi ka niꞌeha lhe ka neeha lari. Anágaba loeha derilhigabana lari.
\p Nianna tti ra Jesús‑ni ka benne seꞌe niha:
\p ―Gwaledhasi ka lari‑na latini kini aka edána.\fig Lazrus at tomb|54CN01769B.TIF|col|||(Juan 11:38-44)|11.44\fig*
\s Ka nu loni ge ka benne Israel‑ni regila lekani // gasina uttikana Jesús‑ni
\r (Mt. 26‑1‑5; Mr. 14:1‑2; Lc. 22:1‑2)
\p
\v 45 Ixe ka benne Israel ka benne dia lenke María‑ni, tti bilákanie nu ben Jesús‑ni, nianna ugía leke gebie.
\v 46 Ttaka attu chupa ka nuha nna ugía ttebakana gwattixxiꞌakinna ka fariseo‑ni nu chi benieha.
\v 47 Ka fariseo‑ni lhe ka nu loni ge ka bixxudiha lhe, bottupa ttebakana ka nu runi elhuxtisi ge ka benne Israel‑ni nna ra luesikani:
\p ―¿Bíla anka nu uinriꞌi ganna? Nubiyú reki nii ixeba ka milagru ruinna.
\v 48 Ganna anába la rugwelhabariꞌi na ruinna ka milagru ruinna‑na, laꞌania nna iyába ka benne tsia leke geni, nianna tti ita ka nu rinnabia ge Roma‑ni etetseꞌe lookana yotu leꞌa geriꞌi‑ni lhe ka benne geriꞌi‑ni lhe.
\p
\v 49 Ttaka ttu ka nuha, delába nu tee láni Caifás nu anka bixxudi xeni lheꞌe idaha, nuha nna rana kana:
\p ―Lebiꞌiligaba birula yule.
\v 50 Nigaba a rite denle deki tserula saríana riꞌi ganna sun ttúba benne gattie kwenta ge ka benne geriꞌi, alaa kila iyábake tseꞌe looke.
\p
\v 51 Ttaka Caifás‑ni labí nu anka geni nuha unnena tti rana aníha, sinuki kumu de ankabana bixxudi xeni lheꞌe idaha, de nuha nna unnena nu chi gaꞌanani Tata Do Yebáha aka, unnena deki Jesús‑ni gattie kini kixe ge ka benne Israel‑ni.
\v 52 Anna laa sun ge ka benneha‑ga kixe, anágaba kixagabe ge iyá ka benne chi ankake xiꞌin Tata Do Yebáha, delába ka benne seꞌe gatti gattiba, ki ottupe ke nna eyakake ttúba.
\v 53 Laxkala debá la sáha nna bedaꞌa roꞌokani uttikana Jesús‑ni.
\p
\v 54 De nuha nna labíru ugweki Jesús‑ni la saa lagwi ge ka benne Israel‑ni. Berialee ata rekieha nna deyye gaxxaba lo yu bisi ata re ttu yiesi tee láni Efraín. Niha‑ba ugweki lenie ka benne rudhetinieha.
\p
\v 55 Tti chi dabigana isia laní Pascua, delába laní ge ka benne Israel‑ni, ixe ka benne seꞌe lheꞌe adí yiesi diake lheꞌesi Jerusalén‑ni atti lani isia laníha kini eyarike arlo Tata Do Yebáha.
\v 56 Niha rekike regilake Jesús‑ni nna rinnaba tisa luesike roꞌo yotuha, ra luesike:
\p ―¿Bí rakinle? ¿Si bi gwa itana laní ganna?
\p
\v 57 Ka nu loni ge ka bixxudiha lhe ka fariseo‑ni lhe, ka nuha chi bedhankana tisa rákana, ganna nuxa ttu benne une gaxa reki Jesús‑ni teeki kixxiꞌanie kana kini anáchu aka gekani udaxxukana Jesús‑ni.
\c 12
\s María‑ni rigabie seti ka niꞌa Jesús‑ni
\p
\v 1 Xxupa ubisa atti lanila isia laní Pascuaha, ugía Jesús‑ni lheꞌesi Betania ata do Lázaro benne belhidha benbie lo elhuttiha.
\v 2 Ka Lázaro‑ni benke ttu irse ki goke lenbie. Marta‑ni daabie rigaꞌabie lheꞌe ka yeꞌenaha, Lázaro‑ni nna labie nuha anke ttu ka nu do len Jesús‑ni roꞌo mexaha.
\v 3 María‑ni nna bedaxxue ttiba medi litru seti rure ixixxi. Setiha ankana tagaꞌa ge ttu iyya to tee láni nardo. Setiha raka xxattana yaxi nna utabi María‑ni nuha ka niꞌa Jesús‑ni. Nianna tti bodibisie ka niꞌeha len itsa ikieha. Itúba lheꞌe yoꞌoha ure tsiꞌi setiha.
\v 4 Ttaka Judas Iscariote\f + \fr 12:4 \ft Lo adí ka yetsi rodienke: “Judas Iscariote xiꞌin Simón”\f*, ttu ka nu rudhetinieha nu utene lasi ná ka nu uttikaneha, lana rana:
\p
\v 5 ―¿Beaka a bitoꞌochila seti rure ixixxi‑ni ki utekana geni tsunna gayua (300) denario, kini belhuha nna dhi ka benne dii abittu geke tee?
\p
\v 6 Judas‑ni rana aníha, labí kumu de retabinna ge ka benne abittu geke tee, sinuki rana aníha kumu de ankana ubana lhe kumu lana denna beduti to yuꞌu belhiu gekeha nna chi labinna rudaxxu sigána belhiu riguꞌuke lheꞌe nuha.
\p
\v 7 Nianna tti ra Jesús‑ni na:
\p ―Begwelha na eguꞌuna seti‑ni ka niꞌaya‑ni. Ruinna nuní kumu chi rodú tse gaana neti ganna chi isia sá igatsiaha.
\v 8 Ka benne dii abittu geke tee satíaba tseꞌe ka benne‑na len lebiꞌi, ttaka neti labí satía dhoa len lebiꞌi.
\p
\v 9 Ixe ka nu Israel‑ni tti binakana deki do Jesús‑ni Betania, nianna ugíakana gwalannikane. Ttaka labí sun labie ugíakana gwelanni, sinuki ugíagabakana kini ilákinna Lázaro benne beyadha benbie lo elhuttiha.
\v 10 De nuha nna ka nu loni ge ka bixxudiha chi bedaꞌa roꞌokani uttigabakana Lázaro‑ni,
\v 11 kumu de lana nna ixe ka benne Israel chi bekwittake lenkana nna ge Jesús‑nila chi ria leke.
\s Jesús‑ni utaꞌabie lheꞌesi Jerusalén‑ni
\r (Mt. 21:1‑11; Mr. 11:1‑11; Lc. 19:28‑40)
\p
\v 12 Beyeki sáha ixe ka benne dia laní Pascuaha, tti bina ka benneha deki chi daa Jesús‑ni gaꞌabie lheꞌesi Jerusalén‑ni,
\v 13 nianna ugíake gwaledake bie nna bedaxxuke dina denke nna ribesiꞌabake, ráke:
\p ―¡Xxeniba ra lelu! ¡Lu ankalu benne udhelha Tata Xisiha! ¡Karubárulu! ¡Lu ankalu benne innabialu ka benne Israel‑ni!
\p
\v 14 Nianna tti gwaxxaka Jesús‑ni ttu burru kwiti to nna udobie kweꞌeni. Ukaba attiba chi gaꞌanna lo ka yetsi ge Tata Do Yebáha ata dia ra:
\q
\v 15 ¡Bittu gasinle, lebiꞌi ka benne ge lheꞌesi Sión!
\q ¡Gwalulanniruga! Ne benne rinnabia geleha // chi daa naa
\q doe kweꞌe ttu burru kwiti to.\f + \fr 12:15 \ft Zacarías 9:9\f*
\m
\v 16 Tti sisiꞌa tteha, ka benne rudhetini Jesús‑ni labí ute dákanie iyá nu rakaha. Iki deliba chi uttieha nna beyapie yebáha ata ra xxeni leeha, laꞌanialiba nna tti gwadú leke deki iyába nu benke len benneha chiba gaꞌanna nuha lo ka yetsi ge Tata Do Yebáha deki aníha aka.
\v 17 Ka benne seꞌe len Jesús‑ni tti beyaxie Lázaro‑ni lheꞌe yieru baaha, tti belhidha benbie benneha lo elhuttiha, ka benneha rigixxiꞌake ge nu bilákanie laꞌania.
\v 18 De nuha nna biria ka benne gwaledake bie kumu de binake ge milagru benieha.
\v 19 Ka fariseo‑ni nna ra luesikani:
\p ―Gwaluyúruga, riꞌi labí dhaariꞌi. Gwalugíaruga, iyába ka benne danalhake nuná.
\s Ttu chupa ka benne griegu rekike regilake Jesús‑ni
\p
\v 20 Lagwi ge ka benne dia laníha, delába ka benne dia ki sadú xibike arlo Tata Do Yebáha, lheꞌe ka benneha sela ttu chupa ka benne griegu.
\v 21 Ka benneha ubigake ata du Felipe‑ni. Felipe‑ni ankana benne lheꞌesi Betsaida. Yiesiha rena daka Galilea. Nianna unnabake lenna, ráke na:
\p ―Raka letu ilentu Jesús‑ni, xa tata.
\p
\v 22 Felipe‑ni nna ugíana utixxiꞌenna Andrés‑ni. Nianna ixpabakana diakana gwatixxiꞌakinna Jesús‑ni nu ra ka benneha.
\v 23 Jesús‑ni nna bekabie gekani, ree:
\p ―Benne daa yebáha chiba bisia ura gatti benneha nna eyapie yebáha kini inná xxeni lebie.
\v 24 Netiru ria, ttiba xua xuxtilaha, ganna abíba igatsi yu ikie ki eꞌeyue, laꞌania nna labí tsani benneha, ttúbe eyaꞌanna. Ttaka ganna xuaha gattibe, delába egelhaba xoe nna eꞌeyue, laꞌania nna ixeni lena ute benneha.
\v 25 Benne abittuba raka lebie bixa satebie de etenalhe neti, benneha nnittilee arlo Tata Do Yebáha nna benne eria iki eria lebie etenalhe neti meskila bixa satebie yiesi lo yu‑ni, benneha gwaka benlee ttu dia lii arlo Tata Do Yebáha.
\v 26 Ganna nuxa ttu benne raka lebie ixúe kini unie nu raka lasia, teeki itee etenalhe neti nna ata esina dhoaha, niha‑gaba dhoe, nna ganna nuxa ttu benne chi rixúe runie nu raka lasia, Tata kiaha gugwebe lidhaka benneha.
\s Jesús‑ni rigixxiꞌabie deki teeki uttikane
\p
\v 27 ’Loora nnanna yalhá rudú xxattana neti. Nianna, ¿si gwannílaa, “Tata, bodiláchittu neti lo elha disa uyúa‑ni”? Ttaka ki de uyúlaa elha disa‑ni, de nuha nna daya yiesi lo yu‑ni.
\v 28 Tata, beleꞌe nu xxeni ra lelu arlo ka benne.
\p Nuha‑ba rabie, nianna biyien tsiꞌi ttu benne unnebie yebáha, ree:
\p ―Chiba beleꞌa nu xxeni ra lasia, nnanna nna odoleꞌa na attu libe.
\p
\v 29 Ka benne seꞌe niha, tti biyienkanie tsiꞌi benne unneeha, ttu chupake ráke:
\p ―Uyuꞌu beba nuná.
\p Adíke nna ráke:
\p ―Ttu anjeli daa yebáha‑ba nuná belise benne‑ni.
\p
\v 30 Jesús‑ni nna rabie kana:
\p ―Laa de netiga nna biyien tsiꞌi benneha, de lebiꞌila nuná nna biyien tsiꞌibie.
\v 31 Nnanna nuha chi bisia sá uin Tata Do Yebáha elhuxtisi ge ka benne seꞌe yiesi lo yu‑ni lhe nnanna nuha chi bisia sá kweabie nu rinnabiana yiesi lo yu‑ni, delába nu xxegwiha.
\v 32 Neti nna ganna chi ulhidhakana neti betákana neti lo ya kurusiha, laꞌania nna unia kini iyába ka benne ibigake len neti.
\p
\v 33 Aníha rinnebie ki benna liie gaxasina gattie.
\v 34 Ka benneha nna bekabike gebie, ráke:
\p ―Riꞌitu yutu deki lo ka yetsi ge Tata Do Yebáha rigixxiꞌa ra deki benne anke Cristuha satíaba aka ben benneha. Lu nna, ¿galasina nna rálalu deki teeki ilhidhakana benne daa yebáha? ¿Núla nuha anka benne daa yebáha ganna?
\p
\v 35 Jesús‑ni nna rabie kana:
\p ―Attu sattiruba do benne anke xiani‑ni lagwi gele. De nuha nna laka sa ruden xiani‑ni gele, gwalugwela lele kini abittu udaxxu elaha le, kumu nu reki lheꞌe chulhaha, labí yu nuha gaxa diana.
\v 36 Laxkala gwaltsia lele ge benne anke xiani‑ni laka sa doe len lebiꞌi, kini anáchu nna akale gebie.
\p Nuha‑ba ra Jesús‑ni nna deyye bekatsi lobie gekani.
\s Ka nu Israel‑ni labí ria lekani ge Jesús‑ni
\p
\v 37 Meskiba chi ben Jesús‑ni ixe ka milagru arlo ka benne, ttaka labí ria leke gebie.
\v 38 Aníha uka ki gwado tisa ge nu unne profeta Isaías‑ni tti ree Tata Xisiha:
\q Nurula chi ugía leni ge nu rigixxiꞌatu‑ni xa tata,
\q lhe nurula nu chi beleꞌenlu nu xxeni ra lelu lhe.\f + \fr 12:38 \ft Isaías 53:1\f*
\m
\v 39 Labí uka tsia lekani ge Tata Xisiha, kumu attiba ra Isaías‑ni attu lisia lo ka yetsi ge Tata Do Yebáha, tti rana:
\q
\v 40 Bechulhaba Tata Do Yebáha lokani lhe ben tsitsibe lastokani,
\q kini meskiba yuꞌu lokani, abittu bilákinna,
\q lhe meskiba tee elha rieni gekani nna abittu utte dákinna.
\q Aníha benkana kini ka eyekikana odaxxukana neda kia nna eyonia kana, ra Tata Do Yebáha.\f + \fr 12:40 \ft Isaías 6:10\f*
\m
\v 41 Isaías‑ni unnena aníha kumu chiba bilenna nu xxeni inná le Jesús‑ni ganna chi bisie. De nuha nna utixxiꞌana gebie.
\p
\v 42 Laa kiga de nuha nna ixeba ka nu Israel‑ni ugía lekani ge Jesús‑ni, axtala ka nu rinnabia gekaniha ugía lekani. Ttaka kumu de rasikinna ge ka fariseo‑ni, de nuha nna labí rigixxiꞌakana kini ka kweakana kana lheꞌe ka yoꞌo ata rudhetikana ka tisa ge Tata Do Yebáha.
\v 43 Kumu ruꞌurula lekani eyaꞌan tsekana arlo ka benne attichula arlo Tata Do Yebáha.
\p
\v 44 Jesús‑ni nna unnebie idisa, ree:
\p ―Benne ria lebie netiha, labí sun neti nuha ria le benneha, sinuki riagaba lebie benne udhelhe netiha,
\v 45 nna benne rilánie netiha, benne udhelhe netiha nuha rilen benneha.
\v 46 Neti ankaa xiani bisiaya yiesi lo yu‑ni kini iyába ka benne tsia leke neti abittu tseꞌeke ata anka chulhaha.
\v 47 Nu iyieninna ka tisa kia‑ni nna abittu uinna nu rákana, labí neti ukinnia nuha, kumu neti laa dagaa gwerixxi gwekinni ka benne, sinuki dalaa kini odiláya ke.
\v 48 Nu riguꞌu niꞌani netiha lhe abittu rulabina ka tisa kia‑ni, chiba do nu ukinnina nuha, delába ka tisa chi unnea‑ni, ka tisa‑niba urixxi ukinnikana nuha ganna chi isia sá daluxaha.
\v 49 Kumu neti labí rinnea nu anka kia. Tata kia benne udhelhe netiha, benneha‑ba chi rabie neti bixa innía lhe gasina innea lhe.
\v 50 Neti yúgabaa deki nu ra benneha uinriꞌi, nuha uinna kini satíaba aka ben ka benne. Laxkala nu rinnea‑ni, rinnebaa na attiba chi ra Tata kiaha.
\c 13
\s Jesús‑ni rigíbie niꞌa ka benne rudhetinieha
\p
\v 1 Atti lani isia laní Pascuaha, yuba Jesús‑ni deki chiba bisia ura edábie yiesi lo yu‑ni nna esine ata do Tataha. Aníha‑ba ttiba ukanie ge ka benne gebie seꞌe yiesi lo yu‑ni, aníha‑ba sa ukanie geke axtaba tti chi uttieha.\fig Jesus washing feet|55cn01799B.tif|col|||(Juan 13:1-17)|13.1\fig*
\v 2 Tti chi seꞌeke go irseha, chi galá uxí yie nu xxegwiha Judas Iscariote xiꞌin Simón‑ni, ki utene lasi ná ka nu uttikaneha.
\v 3 Jesús‑ni, kumu chiba yubie deki Tata Do Yebáha, iyába chi betebie lasi nábie lhe yube deki ata do Tataha‑ba birie nna bisie yiesi lo yu‑ni lhe ata do benneha‑gaba esine lhe,
\v 4 de nuha nna loora seꞌeke go irseha, udú liie nna utuabie lari nukueha, nianna tti bedaxxue ttu lari bexxika lheꞌebie.
\v 5 Nianna tti utaꞌabie inda lheꞌe ttu xiga nna uduloe utíe niꞌa ka benne rudhetinieha nna bodibisie ka nuha len lari xika lheꞌeeha.
\v 6 Tti chi diabie kíe niꞌa Simón Pedro‑ni, lana nna rane:
\p ―Labí dika lula kílu niꞌaya xa tata.
\p
\v 7 Jesús‑ni nna bekabie geni, ree:
\p ―Labí tte denlu bixa nuní runia nnanna, ttaka deloliba nna tte denlu nuní.
\p
\v 8 Pedro‑ni nna rane:
\p ―¡Netiligaba nna labí dhielhaa kílu niꞌaya!
\p Jesús‑ni nna ree na:
\p ―Ganna abíba dhielhalu kía niꞌalu, labíru akalu kia.
\p
\v 9 Nianna ra Pedro‑nie:
\p ―Ganna niha, nna labí sun ka niꞌaya‑ni kílu, kígabalu ikia‑ni lhe ka náya‑ni lhe.
\p
\v 10 Jesús‑ni nna ree na:
\p ―Ttu benne chi udi labíru riyasin benneha gadie attu libe, a sun ka niꞌabe ití, kumu itúba benneha chi anke nari xú nna lebiꞌi chiba beyarile arlo Tata Do Yebáha, meskiba laa iyále chi beyari.
\p
\v 11 Kumu yube nuxakana nuha utekane lasi ná ka nu uttikaneha, de nuha nna rabie kana: “Labí iyále chi beyari.”
\p
\v 12 Iki de chi utíbie niꞌa ka benneha, nianna tti beyokue lari nukueha nna bedobie roꞌo mexaha nna ree ke:
\p ―¿Si gwa rite denle bixa nuní bedhakaa le?
\v 13 Lebiꞌi tenle láya Maestru lhe rale deki ankaa Xxanale lhe. Gwalíbinle kumu neti gwalíba ankaa nu rale‑na.
\v 14 Ki neti ankalaa Xxanale lhe Maestru gele nna chi utía ka niꞌale‑na, anágaba lebiꞌi teeki kí niꞌa luesile.
\v 15 Neti chi beleꞌenia le nuní, kini attiba benia utía niꞌale, anágaba uinle.
\v 16 Netiru ria, nu ren sina lo xxananiha labí xxenirula ra le nuha attichula xxananiha. Nigaba nu reki mandaduha, labí xxenirula ra le nuha attichila nu ruinna na mandaduha.
\v 17 Lebiꞌi ganna rite denle nu ria‑ni, karubárule ganna tseꞌele uinle aní.
\v 18 Labí iyále nuní xpeya aní; kumu neti yu xeabaa gá seꞌe ka benne chi ulesia ke ki akake kia. Ttaka teeki sado tisa ge nu ra lo ka yetsi ge Tata Do Yebáha, ata dia ra: “Nu dona go yetta turoꞌo len netiha, la labana beyekina bebiꞌi noona neti.”\f + \fr 13:18 \ft Salmo 41:9\f*
\v 19 Nnannali chi rigixxiꞌania le nuní tti lanila akana, kini ganna chi ukanaha, laꞌania nna tsia lele deki neti nuha ankaa Cristu.
\v 20 Netiru ria, nu ulabina benne idhelhaaha, neti nuha ulabi nuha nna nu ulabina netiha nna benne udhelhe netiha nuha ulabina.
\s Jesús‑ni rigixxiꞌabie nuxa ka benne rudhetinieha nuha // uteke bie lasi ná ka nu uttikaneha
\r (Mt. 26:20‑25; Mr. 14:17‑21; Lc. 22:21‑23)
\p
\v 21 Iki de ra Jesús‑ni aníha, nianna tti bedú siꞌi xxattana lebie nna ree:
\p ―Netiru ria, nuxa ttúle nuní utele neti lasi ná ka nu uttikana neti.
\p
\v 22 Ka benne rudhetinieha nna udulo ttebake rugía lo luesike, kumu labí yuke nuxa geke nuha rinnebie.
\v 23 Ttu ka benneha, benne raka xxattani Jesús‑ni geeha, doe gaxxaba kweꞌebie tti yuꞌuke go irseha.
\v 24 Benneha nuha betten ná Simón Pedro‑ni kini innaba tise Jesús‑ni nuxa geke nuha rinnebie.
\v 25 Benneha nna ubigarue gaxxa kweꞌe Jesús‑ni nna unnaba tise bie, ree:
\p ―¿Núlatu nuní xa tata?
\p
\v 26 Jesús‑ni nna bekabie ree:
\p ―Nu ugwea na yettaxtila odibidhaa ikini, lana nuha utena neti lasi ná ka nu uttikana netiha.
\p Nianna tti bodibidhe iki yettaxtilaha nna begwebie Judas Iscariote xiꞌin Simón‑ni.
\v 27 Tti chi utona yettaxtilaha nna utaꞌa tteba nu xxegwiha lheꞌe lastoni, nianna tti ra Jesús‑ni na:
\p ―Tsa ttela beni nu chi re lelu uinlu.
\p
\v 28 Ttaka ni ttú ka benne seꞌe lenie roꞌo mexaha, a ute dákanie beaka rabie na aníha.
\v 29 Kumu de Judas‑ni denna beduti to yuꞌu belhiu gekeha, laxkala ttu chupake rakakanie ganna raba Jesús‑ni na: “Ugía gwayoꞌo nu ixuinriꞌi laní‑ni” o ree na: “Begwe ka benne dii abittu geke tee latti belhiu.”
\v 30 Iki de chi beyaka uto Judas‑ni yettaxtilaha, nianna tti biria ttebana diana. Chiba anka rela nuha laꞌania.
\s Jesús‑ni rigixxiꞌabie deki Pedro‑ni labí dhi roꞌoni // deki ankabienne
\r (Mt. 26:31‑35; Mr. 14:27‑31; Lc. 22:31‑34)
\p
\v 31 Nianna iki de chi biria Judas‑ni diana, nianna ra Jesús‑ni:
\p ―Neti benne daya yebáha nnanna chi ulaꞌa nu xxeni ra lasia, lhe de neti nna ulaꞌa nu xxeni ra le Tata Do Yebáha.
\v 32 Ganna neti uleꞌa nu xxeni ra le Tata Do Yebáha, anágaba Tata Do Yebáha nna uleꞌegabe nu xxeni ra lasia nna chi tte duna uleꞌebie nu xxeni ra lasia.
\v 33 Xiꞌini to kia, attu satti toruba gwadoa len lebiꞌi, nianna tti egilale neti. Nnanna upeya le nu chigaba xpeya ka nu loni ge ka benne Israel‑ni: Ata eyaꞌayaha, lebiꞌi labí aka esiale niha.
\v 34 Ttu tisa kubi rodhaꞌanaa len lebiꞌi ki uinle nu rana, delába akin ge luesile. Lebiꞌi teeki akin ge luesile attiba neti rakati gele.
\v 35 Ganna rakani ge luesile, laꞌania nna iyába ka benne tte dákanie deki lebiꞌi chiba ankale benne rudhetinia.
\p
\v 36 Simón Pedro‑ni nna unnaba tisana Jesús‑ni, rane:
\p ―¿Gála tsialu xa tata?
\p Jesús‑ni nna bekabie geni, ree:
\p ―Ata eyaꞌayaha, lu labí aka etenalhalu neti nnanna, ttaka delola nna gwetabalu len neti.
\p
\v 37 Pedro‑ni nna rane:
\p ―¿Beakala labí aka etanalhaa kwinalu nnanna xa tata? ¡Neti chiba beria iki beria lasia gattia kwenta gelu!
\p
\v 38 Jesús‑ni nna bekabie geni, ree:
\p ―¿Si gattilu kwenta kia? Netiru ria, lanila kwesi chinkaha, lu tsunna libela chi bedhea lelu abittu ridí roꞌolu deki ankabienlu neti.
\c 14
\s Jesús‑ni rabie: “Neti ankaa neda deyya ata do Tata Do Yebáha”
\p
\v 1 ’Bittu udú xxattana le, gwaluxxen lele ge Tata Do Yebáha lhe gwaluxxengaba lele kia lhe.
\v 2 Lheꞌe lisi Tata kiaha ixe ka yoꞌo sia ata tseꞌe ka benne. Ganna ttixka abíba sia, laꞌania nna abittula xpeya le ten tsea ata tseꞌele.
\v 3 Ganna chi eyaꞌaya ten tsea ata tseꞌele, laꞌania nna dedáya attu libe nna echea le len neti kini ata dhoaha, niha‑gaba tseꞌele.
\v 4 Lebiꞌi chiba ankabienle neda deyya ata eyaꞌayaha.
\p
\v 5 Tomás‑ni nna rane:
\p ―Labí yutu gá eyyalu xa tata. Laxkala, ¿gasina uinbiatu nedaha?
\p
\v 6 Jesús‑ni nna bekabie, ree na:
\p ―Netiba nuha ankaa nedaha lhe netiba nuha ankaa benne rigixxiꞌaya ge nu anka gwalí lhe ankaa benne runia ki satíaba raka ben ka benne lhe. Lanú nu aka geni tsiana ata do Tataha ganna abíba neti echea na.
\v 7 Ganna ttixka lebiꞌi chi yule nuxa gwalíga ankaa, laꞌania nna chigaba yule nuxa anka Tata kiaha nna nnannali chi ankabienle benneha lhe chi bilenlee lhe.
\p
\v 8 Nianna tti unne Felipe‑ni, rana:
\p ―Tata Xisi to, beleꞌen riꞌitu Tataha nna ukareꞌaba ilentue nna eyaka xen letu.
\p
\v 9 Jesús‑ni nna bekabie, ree:
\p ―Ki isába chi reki lenia le xa Felipe, ¿si itua ttu nna a ruinbiale neti? Benne chi bilánie neti, chigaba bilen benneha Tataha. ¿Gasina nuha nna rálalu: “Beleꞌen riꞌitu Tataha”?
\v 10 ¿Si lagwa gwa ria lelu deki neti ttúba benne ankaa len Tataha nna Tataha nna ttúba benne anke len neti? Ka tisa rinnea‑ni nna labí nu anka kia ka nuní rinnea; sinuki nu anka ge Tataha benne doe lheꞌe lastoa‑niba nuní rinnea. Labe runie iyá nu runia‑ni.
\v 11 Gwaltsia lele deki neti ttúba benne ankaa len Tataha nna Tataha ttúba benne anke len neti. Ganna abíba ria lele kia, kwadi ge ka nu rilenle runia‑ni gwaltsia lele.
\v 12 Netiru ria, nu gweyya leni netiha gwingaba nuha ka nu runia‑ni nna xxenirula anka ka nu uin nuha, kumu neti eyaꞌabaa ata do Tataha.
\v 13 Lhe anágaba iyába nu innabale len Tataha tti udettile neti, neti nna gwinbaa nu innabaleha kini anáchu de neti benne ankaa Xiꞌinieha, de neti nna inná xxeni le Tataha.
\v 14 Bixaba innabale ganna udettile neti, neti nna gwinbaa nu innabaleha.
\s Jesús‑ni rabie deki idhelhe Espíritu ge Tata Do Yebáha
\p
\v 15 ’Ganna lebiꞌi rakinle kia, laꞌania nna gudobale tisa ge nu runia mandadu.
\v 16 Neti nna innabaa len Tataha ki idhelhe attu benne aka lenie le kini benneha nna dhoe lenle ttu dia lii,
\v 17 delába idhelhe Espíritu benne kixxiꞌabie ge nu anka gwalí. Ka nu labí ria lekani, labí ulabikana Espírituha, kumu de labí chi bilákinne, nigaba a yúkana nuxa anke. Ttaka lebiꞌi chiba yule nuxa anka benneha kumu labie nuní doe len lebiꞌi lhe dhobie lheꞌe lastole lhe.
\p
\v 18 ’Labí odhaꞌanaa le ttiba ttu bidabi, gwesiaba neti dhoa len lebiꞌi attu libe.
\v 19 Ka benne abí ria leke kia, attu sattitoruba ilákanie neti, lengwa nna labíru edelákanie neti, ttaka lebiꞌi nna gwalábinle neti. Kumu neti anka benbaa, anágaba lebiꞌi gwaka bengabale.
\v 20 Tti isia sá esiayaha, laꞌania nna tte denle deki neti ankaa ttúba benne lenia Tata kiaha; lebiꞌi nna akale ttúba benne len neti, neti nna akaa ttúba benne len lebiꞌi.
\v 21 Benne chi biyieninie nu runia mandadu nna rudoe tisa geni, benneha nuha gwalíganie rakanie kia nna benne rakanie kia nna gwakagabani Tata kiaha gebie. Anágaba neti akagabati gebie lhe uleꞌegabanie nu gwalíga ankaa lhe.
\p
\v 22 Nianna tti ra Judas‑ni (labí Judas nu rákana Iscariote) rane:
\p ―Tata Xisi to, ¿beakala len riꞌitu uleꞌelu nu ankalu nna a uleꞌelu nu ankalu‑na len adíru ka benne?
\p
\v 23 Jesús‑ni nna bekabie geni, ree:
\p ―Benne akanie kia, gudoba benneha tisa ge nu chi rigixxiꞌanie. Tata kiaha nna gwakagabanie ge benneha, laꞌania nna riꞌitu isiatu ki tseꞌetu lheꞌe lastoe.
\v 24 Nu abí rakinna kiaha, nuha labí rudona tisa ge nu rigixxiꞌania na. Ka tisa chi riyieninle‑ni nna labí nu anka kia ka nuní rinnea, sinuki ankaba ka nuní ge Tataha, benne udhelhe netiha.
\p
\v 25 ’Iyá nuní rinnea rigixxiꞌania le nnanna laka sadoa len lebiꞌi,
\v 26 ttaka Espíritu benne ite ki aka lenie leha, benneha idhelha Tataha bie kini innebie kwenta kia. Labie uleꞌenie le iyá tte lhe odhúbie lele iyá nu chi utixxiꞌania le lhe.
\p
\v 27 ’Neti unia kini tseꞌele xen su lasi. Elha xen lasi nu rutea len lebiꞌi labí anka nuná luesi nu rute ka benne seꞌe yiesi lo yu‑ni. Bittu udúna le lhe nigaba a gasinle lhe.
\v 28 Lebiꞌi chiba biyieninle ria: “Eyaꞌabaa, delola nna gwedesiabaa len lebiꞌi.” Ganna si gwalíginle rakinle kia, laꞌania nna gwedeakabinle de eyaꞌaya ata do Tataha, kumu Tataha xxenirula ra le benneha tti neti.
\v 29 Nnannali chi rigixxiꞌania le nuní, kini ganna chi deyaꞌayaha, laꞌania nna tsia lele kia.
\p
\v 30 ’Labíru isá innea len lebiꞌi, kumu chiba daa nu xxegwi rinnabiana yiesi lo yu‑ni, neti niru latti labí dhaa nuha innabiana neti.
\v 31 Ttaka aní teeki aka kini tte dani ka benne deki neti gwa rakabati ge Tataha, lhe gwa ruinbaa nu chi bedhaꞌane unia lhe.
\p ’Nnanna nna gwaledú lii kini chi diariꞌi.
\c 15
\s Jesús‑ni rabie: “Neti ankaa ttu ya uva nu gwalíga anka tse”
\p
\v 1 ’Neti nuní ankaa ya uva nu gwalíga anka tse. Tata kiaha nna anke benne rugwe lebie ya uvaha.
\v 2 Iyába ka ná ya uvaha ka nu abittu runna nu xixxi, richúbe kana, ttaka iyába ka náni ka nu gwa rutekana nu xixxi, richúbe lokani lhe ruxíbe nu bisi gekani kini ute chiettirukana nu xixxi.
\v 3 Ttiba ka ná ya uvaha chi biria nu bisi gekani, aníha‑gaba nuná lebiꞌi, de ka tisa chi utixxiꞌania leha, de ka nuha nna chiba beyarile.
\v 4 Lebiꞌi, gwaltseꞌe len neti nna anágaba neti gwadúgabaa len lebiꞌi. Ttiba ka ná ya uvaha, ganna abíba yietikana lati yagaha, labí aka ute ka nuha nu xixxi, anágaba lebiꞌi, ganna abíba seꞌele len neti, labí aka gele uinle nu anka tse.
\p
\v 5 ’Neti nuní ankaa ya uvaha, lebiꞌi nna ankale ka náya. Benne gwa du lenie netiha, neti nna gwa dúgabaa lenie nna ixeba nu tse unie, kumu ganna lebiꞌi abíba du lenle neti, labí aka gele bixa uinle.
\v 6 Nu abíba du lenna neti, nuha iruꞌunabana. Satebana attiba ka ná yagaha; ka nuha rirúbakana nna ribisibakana, nianna tti ritupakana nna riakana lo giha.
\p
\v 7 ’Ganna lebiꞌi gwa seꞌebale len neti lhe gwa ruinbale nu ra ka tisa kia‑ni, laꞌania nna gwalinnababa bixaba raka lele nna gwadíbale nu rinnabaleha.
\v 8 Tata kiaha nuha inná xxeni lebie ganna lebiꞌi uinle ixe nu anka tse. Aníha nuha nna gwasinle akale benne gwalíga rudhetinia.
\v 9 Attiba rakani Tataha kia, anágaba rakati gele. Laxkala gwaltseꞌe len neti bittu udhanle neti kini edí baale elha siꞌi lasi kia.
\v 10 Ganna udole tisa ge nu odhaꞌanaa uinle, laꞌania nna gwedí baabale elha siꞌi lasi kia, attiba neti gwa redí baaba elha siꞌi lasi ge Tata kiaha kumu gwa rudobaa tisa ge nu bodhaꞌane unia.
\p
\v 11 ’Ria aní kini lebiꞌi edú itta lele len neti, aná nna itta suba edú lele.
\v 12 Akani ge luesile attiba neti rakati gele. Nuní rodhaꞌanaa uinle.
\v 13 Benne gwa reria lebie gattie kwenta ge ka benne seꞌe tse lenie, benneha nuha gwa rakarunie ge ka benneha.
\v 14 Lebiꞌi nuha ankale benne do tse lania ganna ttixka uinle nu ria.
\v 15 Labíru kixxaa lále nu reni lo sina kia, kumu nu reni lo sinaha, labí yu nuha bixa ruin xxananiha. Neti chi teeti lále benne do tse lania kumu iyába nu chi ra Tata kiaha neti, chiba utixxiꞌania le nuha.
\v 16 Laa lebiꞌiga bekwele neti; netila bekwea le nna chi bekaꞌanaa le ki tsiale uinle nu anka tse nna nu tse uinleha nna uchíana isá. Aníha kini iyába nu innabale len Tataha tti udettile neti, benneha nna gutebe nu innabaleha.
\v 17 Akin ge luesile. Nuní rodhaꞌanaa uinle.
\s Jesús‑ni rabie: “Ka nu labí ria lekani kia itisibakinna // ka benne rudhetinia”
\p
\v 18 ’Ganna ka nu abittu ria lekani neti ritisikinna le, gwaludhá lele ki netila bitisikinna ladeꞌa tte.
\v 19 Ganna lebiꞌi ankale ge ka nu abittu ria lekani neti, laꞌania nna gwakalakinna gele attiba rakakinna ge ka benne gekani, ttaka lebiꞌi labí ankale gekani; neti chi bekwea le lagwi gekani, de nuha nna ritisikinna le.
\v 20 Gwalodhú lele ge nu chi xpeya leha. Nu ren sina lo xxananiha labí xxenirula ra le nuha tti xxananiha. Ki neti chi udú nookana, anágaba lebiꞌi dhu noogabakana le, lhe gannala ttixka bedo nagakani kia, laꞌania nna lebiꞌi gudogaba nagakani gele.
\v 21 Iyá nuní udhakakana le de ria lele neti, kumu lakana labí ankabiakinna benne udhelhe netiha.
\p
\v 22 ’Ganna neti abíba bisiaya yiesi lo yu‑ni lhe ganna abíba utixxiꞌania kana ka tisa ge Tata Do Yebáha, laꞌania nna abittula nujakana yua ge ka tulha ruinkana ganna ttixka. Ttaka de chi utixxiꞌania kana, de nuha nna labí tee roꞌokani innákana: “Labí yutu ge ka tulha ruintu.”
\v 23 Nu ritisinna netiha, ritisigabin nuha Tata kiaha.
\v 24 Ganna ttixka neti abíba chi benia ka milagru lagwi gekani, ka milagru ka nu abittu chi ben nuxa attu benne, laꞌania nna abittula nujakana yua ge ka tulha ruinkanaha ganna ttixka. Ttaka chiba bilákinna; laa kiga de chi bilákinna benia ka milagruha nna sa ritisibakinna neti lhe ritisigabakinna Tata kiaha lhe.
\v 25 Ttaka teeki raka aní kini rado tisa ge nu ra lo bia bennabi gekaniha ata dia ra: “Labí bixa ge nna kwentaba bitisikinna neti.”\f + \fr 15:25 \ft Salmo 35:19; 69:4\f*
\p
\v 26 ’Ttaka neti nna idhelhaa benne aka lenie le, delába Espíritu benne rigixxiꞌabie ge nu anka gwalíga. Ata do benneha‑li iria Espírituha dabie, nna kixxiꞌabie kia.
\v 27 Anágaba lebiꞌi kixxiꞌagabale kia, kumu lebiꞌi attili sisiꞌa tte uduloa ruleꞌenia ka benne, laꞌaniali chi seꞌele len neti.
\c 16
\p
\v 1 ’Rigixxiꞌania le nuní kini abittu eyadi gaale nna a tsiaru lele kia.
\v 2 Tseꞌe ka nu ebeakana le lheꞌe ka yoꞌo ata rudhetile ka tisa ge Tata Do Yebáha, labíru ugwelhakana le gaꞌale niha. Axtala isia sáha ka nu uttikana leha akakinna deki gwa ruinbakana nu ruꞌu le Tata Do Yebáha.
\v 3 Aníha uinkana kumu de labí chi anka biakinna Tataha, lhe nigaba labí chi ankabiakinna neti lhe.
\v 4 Rigixxiꞌania le nuní kini ganna chi bisia sá satele aní, laꞌania nna sadú lele deki chiba utixxiꞌania le nuní.
\s Jesús‑ni rabie: “Espíritu ge Tata Do Yebáha uleꞌenie le // iyá nu anka gwalí”
\p ’Labí utixxiꞌania le nuní sisiꞌa tteha, kumu len lebiꞌiba doa.
\v 5 Ttaka nnanna chi eyaꞌaya ata do benne udhelhe netiha nna niba ttúle a rinnaba tisale neti, innále: “¿Gá eyyalu?”
\v 6 Rutseꞌe loona rudú siꞌilana lele de rigixxiꞌania le nuní.
\v 7 Ttaka netiru ria: tserula saríana le ganna eyaꞌaya. Kumu ganna abíba eyaꞌaya, Espíritu benne aka lenie leha labí isia benneha len lebiꞌi. Ttaka ganna eyaꞌaya, laꞌania nna neti idhelhe ki ite.
\v 8 Tti isia benneha nna unie ki okinni iki ka benne deki ankabake benne ruin tulha lhe deki labí ruinke attiba ankaba geni lhe. Anágaba unie ki utte dáke deki ukinniba Tata Do Yebáha ke.
\v 9 Unie kini utte dáke deki ruinke tulha de labí ria leke kia
\v 10 lhe unie kini utte dáke deki neti nuha ankaa benne runi nu dika ixú nna chiba eyaꞌaya ata do Tataha nna labíru ilenle neti,
\v 11 lhe anágaba unie kini utte dáke deki ibixxi iginniba ka nu ruin tulha‑na, kumu nu xxegwi nu rinnabia yiesi lo yu‑ni chiba berixxi bekinni Tataha nuha.
\p
\v 12 ’Ixeru nu teti upeya le, ttaka nnanna labí dhaale tte denle iyá nu rigixxiꞌania le.
\v 13 Ttaka atti isia Espíritu benne kixxiꞌabie ge nu anka gwalíga, Espírituha uleꞌenie le iyá nu anka gwalí, kumu labí inne benneha nu anka gebie, sinuki innebe nu iyienibanie ra Tataha lhe kixxiꞌagabanie le iyá nu aka nu si daa lhe.
\v 14 Benneha unie kini inná xxeni lasia, kumu udaxxu niꞌe nu ruleꞌa‑ni nna kixxiꞌanie le.
\v 15 Iyába nu anka ge Tataha, kígabaa anka nuha. De nuha nna xpeya le: “Espírituha udaxxu niꞌabie nu ruleꞌa‑ni nna kixxiꞌanie le.”
\s Jesús‑ni rabie: “Lebiꞌi udú siꞌina lele, ttaka delola nna // edú itta lele”
\p
\v 16 ’Attu sattitoruba nna labíru ilenle neti. Iki de nuha nna attu sattitoruba nna chi edelenle neti.
\p
\v 17 Ttu chupa ka benne rudhetinieha nna ra luesike:
\p ―¿Bí dianie tti ree: “Attu sattitoruba nna labíru ilenle neti”; delo nna redenee: “Iki de nuha nna attu sattitoruba nna chi edelenle neti”? Lhe anágaba, ¿bí dianie tti ree: “Chiba eyaꞌaya ata do Tataha”?
\v 18 Lhe rágaba luesike, ¿bí dianie tti ree: “Attu sattitoruba”? Kwachiruba rite denriꞌi nu rinnee‑na xa.
\p
\v 19 Jesús‑ni nna ute dábanie deki raka le ka benneha innaba tisake bie ge nu chi reeha, nianna tti rabie ke:
\p ―¿Si rinnaba tisa luesile, rale: “Bí diani nu ria‑ni tti ria: Attu sattitoruba nna labíru ilenle neti; iki de nuha nna attu sattitoruba nna chi edelenle neti”?
\v 20 Netiru ria, lebiꞌi kwesibale lhe elenibinle ge nu satea, ttaka ka nu seꞌe yiesi lo yu‑ni edeakalakinna. Lebiꞌi nna udú siꞌilana lele, ttaka delola nna gwedú ittaba lele.
\v 21 Ttiba nuila gali xiꞌinniha ruyúbana elha disa kumu chiba bisia ura gali nutoha, ttaka iki de chi uli nutoha, laꞌania nna labíru radú leni ge elha disa biyúnaha, kumu si redeakalinna de chi bisia attu benne yiesi lo yu‑ni.
\v 22 Anágaba lebiꞌi du siꞌiba lele nnanna, ttaka neti gwetabaa etelannia le, laꞌania nna edú itta lele nna lanú nu dhaana kuana elha gwedeaka lasi geleha.
\v 23 La sáha labíru bi innaba tisale neti. Netiru ria, iyába nu innabale len Tataha ganna udettile neti, benneha nna gutebe nu rinnabaleha.
\v 24 Axta nnanna labí chi unnabale udettile neti. Gwalinnaba nna gwadíbale, kini anáchu nna itta suba edú lele.
\p
\v 25 ’Nnanna ttiba bixxi kweꞌeba nuní rinnea, ttaka isia sá labíru innea aní, sinuki lhixxa rába chi innea kixxiꞌania le ge Tataha.
\v 26 La sáha lebiꞌiba chi innabale len Tataha udettile neti, labíru neti teeki innabaa gele arlo benneha.
\v 27 Kumu kwinaba Tataha rakanie gele. Rakanie gele kumu lebiꞌi chi rakinle kia lhe anágaba kumu chi ugía lele deki gwalí ata do Tataha‑ba biriaya daya.
\v 28 Ata do Tataha‑ba biriaya daya nna bisiaya yiesi lo yu‑ni, nnanna nna udhaꞌanaa yiesi lo yu‑ni nna eyaꞌaya ata do Tataha.
\p
\v 29 Ka benne rudhetinieha nna ráke bie:
\p ―Nnannaligaba lhixxa rába chi rinnelu, labíru rinnelu bixxi kweꞌe.
\v 30 Nnanna chi rite dentu deki labí riyasinlu nuxa innaba tisana lu kumu iyába yulu. De nuha nna chi ria letu deki ata do Tata Do Yebáha‑ba birialu dalu.
\p
\v 31 Jesús‑ni nna bekabie geke, ree:
\p ―¿Si nnannaliba chi ria lele?
\v 32 Ttaka chiba isia ura nuní, nnanna nuha chi bisia uraha, lebiꞌi nna gatti chadhibale kua ttu ttubale udaxxu neda gele. Laꞌania nna ttu túbibaa udúle, ttaka labí ttú neti dua; Tataha gwa duba benneha len neti.
\v 33 Rigixxiꞌania le nuní kini xen su lasiba tseꞌele de du lenle neti. Yiesi lo yu‑ni satebale uyúle elha disa, ttaka tsitsi gwalikweki lele, kumu neti chiba udaaya lo iyá nu satsa raka yiesi lo yu‑ni.
\c 17
\s Jesús‑ni rinnabe aka len Tata Do Yebáha ka benne rudhetinieha
\p
\v 1 Iki de chi unne Jesús‑ni nuha, nianna tti belhidha loe yebáha nna ree:
\p ―Tata, chiba bisia ura nuní. Neti benne ankaa Xiꞌinlu, beleꞌe nu xxeni ra lasia, kini anágaba neti uleꞌa nu xxeni ra lelu,
\v 2 kumu lu chi betelu lo neda kia kini innabiaya iyá ka benne, kini anáchu unia ki satíaba aka ben iyá ka benne chi betelu lasi náya.
\v 3 Ganna ka benne chi benbiake lu deki ankalu gwalíga ttu túbiru Diosi lhe ganna chi benbiake neti Jesucristu benne udhelhalu yiesi lo yu‑ni, laꞌania nna ka benneha satíaba aka benke arlolu.
\v 4 Neti chiba beleꞌa nu xxeni ra lelu yiesi lo yu‑ni, chiba uluxati sina nu bedhaꞌanlu unia.
\v 5 Nnanna nna xa Tata, ben kini neti eyakaa benne ra xxeni lasia arlolu, ben ki eyakaa atti tteba ankaa tti doa lenluha atti lanila kwe yiesi lo yu‑niha.
\p
\v 6 ’Ka benne chi bekwelu lagwi ge ka benne seꞌe yiesi lo yu‑ni nna betelu ke len neti, ka benne‑ni chiba beleꞌenia ke nuxa ankalu. Gebalu ankake nna betelu ke len neti. Lake nna gwa rudobake tisa ge nu ralu.
\v 7 Nnanna chiba yuke deki iyába nu betelu len neti, luba betelu nuha,
\v 8 kumu ka tisa betelu len netiha chiba utixxiꞌania ke ka nuha nna gwa belabibake ka tisaha. Nnanna nna chiba yuke deki gwalíba ata dolu‑naba biriaya daya lhe chigaba ugía leke deki luba udhelhalu neti.
\p
\v 9 ’Ge ka benne‑ni rinnabaa lenlu xa tata. Labí rinnabaa ge ka nu abittu ria lekani neti, sinuki rinnabaa ge ka benne betelu len neti, kumu gebalu ankake.
\v 10 Iyába ka benne ankake kia, gegabalu anka ka benneha lhe iyába ka benne ankake gelu, kígabaa anka ka benneha. De ka benneha nna ruleꞌe nu xxeni ra lasia.
\p
\v 11 ’Neti labíru dhoa yiesi lo yu‑ni, ttaka lake tseꞌerubake. Neti nna esiabaa ata dolu‑na xa Tata. Lu ankalu nari xú, labí tulha ruinlu. De nuha nna ka benne chi betelu len neti, biyú ke len nu ra tsitsi lelu‑na kini anáchu akake ttúba benne attiba riꞌi ankariꞌi ttúba benne.
\v 12 Tti doa lenke yiesi lo yu‑niha, gwa biyúbaa ke len nu ra tsitsi lelu. Ka benne betelu len netiha, gwa biyúbaa ke nna ni ttúke labí binittike, sun ttúba nu chi gaꞌanna inittiha, binittina. Aníha uka kini gwado tisa ge nu ra lo ka yetsi geluha.
\p
\v 13 ’Nnanna chiba esiaya ata dolu‑na, ttaka laka sa doa yiesi lo yu‑ni rigixxiꞌaya nuní kini lake nna itta suba dhu leke attiba neti itta suba du lasia.
\v 14 Neti chiba utixxiꞌania ke ka tisa gelu‑ni, ttaka ka nu seꞌe yiesi lo yu‑ni ritisilakinna ke kumu de labí ankake ge yiesi lo yu‑ni, attigaba neti labí ankaa ge yiesi lo yu‑ni.
\v 15 Labí rinnabaa kwealu ke lagwi ge ka benne seꞌe yiesi lo yu‑ni, sinuki odilálalu ke lo ná nu xxegwiha.
\v 16 Lake labí ankake ge yiesi lo yu‑ni, attigaba neti labí ankaa ge yiesi lo yu‑ni.
\v 17 Ka tisa gelu‑ni ankake nu gwalí. Beni kini, tti iyienkanie ka tisa‑ni nna iriesike akake gelu.
\v 18 Attiba kwinalu udhelhalu neti yiesi lo yu‑ni, anágaba neti ridhelhaa ke yiesi lo yu‑ni ki kixxiꞌake ka tisa gelu.
\v 19 De lake nna neti biriesia ki ixúa lo sina gelu, kini anágaba lake iriesigabake ki ixúke lo sina gelu de ria leke ge nu anka gwalí.
\p
\v 20 ’Labí sun ge ka benne‑ni rinnabaa len kwina lu. Anágaba rinnabagabaa ge ka nu tsia lekani kia tti iyienkinna ka tisa kixxiꞌa ka benne‑ni,
\v 21 kini anáchu nna iyába ka nu tsia lekani kia ttisidiba ttúba benne eyakakana, attiba lu xa Tata, ttúba benne ankalu len neti, neti nna ttúba benne ankaa lenlu. Anágaba ka nu tsia lekaniha, ttúba benne eyakakana len riꞌi, kini anáchu adí ka nu a ria lekani nna tsia lekani deki luba udhelhalu neti.
\v 22 Neti chiba benia kini inná xxeni le ka nu tsia lekani kia attiba lu chi benlu ki uná xxeni lasia, kini akakana ttúba benne attiba lu len neti ttúba benne ankariꞌi.
\v 23 Lu dulu len neti; neti nna dhua lenkana, kini lakana nna gwalíga isinkana eyakakana attisidiba ttúba benne, kini anáchu adíru ka benne seꞌe yiesi lo yu‑ni tte dákanie deki luba udhelhalu neti lhe gwa rakabinlu ge ka nu tsia lekani kia attiba rakabinlu kia.
\p
\v 24 ’Ka nu chi betelu len neti xa Tata, raka lasia ata dhoaha, niha‑gaba tseꞌekana, ki ilákinna nu xxeni ra lasia nu chi betelu len neti, kumu lu rakinlu kia attili lani kwe yiesi lo yu‑niha.
\v 25 Tata, lu ankalu benne runi attiba ankaba geni. Ka nu seꞌe yiesi lo yu‑ni labí chi ankabiakinna lu, ttaka neti chiba ankabiati lu. Ka nu chi betelu len neti chiba yúkana deki luba udhelhalu neti.
\v 26 Chiba utixxiꞌania kana nuxa ankalu, anába sa kixxiꞌania kana, kini anáchu attiba rakinlu kia, anágaba lakana akin ge luesikani. Neti nna dhoa lheꞌe lastokani.
\c 18
\s Bedaxxukana Jesús‑ni kini uttikane
\r (Mt. 26:47‑56; Mr. 14:43‑50; Lc. 22:47‑53)
\p
\v 1 Iki de chi unne Jesús‑ni iyá nuha, nianna tti biriabie dia lenie ka benne rudhetinieha uteke attu ladu ge yoo bisi nu tee láni Cedrón. Niha tee ttu yu daa ka ya olivu loni. Lheꞌe yu ata daa ka yagaha utaꞌa lenie ka benne rudhetinieha.\fig Leading Jesus from garden|56cn01814B.tif|col|||(Juan 18:1-11)|18.1\fig*
\v 2 Judas nu utena Jesús‑ni lasi ná ka nu uttikaneha chigaba ankabienna niha, kumu ixe lidúba chi ugía Jesús‑ni len ka benne rudhetinieha lheꞌe yuha.
\v 3 Aníha uka nna bisin len Judas‑ni ka soldadu lhe ka nu riseꞌe gweyú roꞌo yotuha lhe. Ka nuha udhelha ka nu loni ge ka bixxudiha kana lhe udhelha ka fariseo‑ni kana. Diakana denkana espada lhe yaga lhe dengabakana ka lámpara lhe ya nalha gi lhe.
\v 4 Ttaka kumu Jesús‑ni chiba yubie iyá nu satebie, nianna biriabie gwatsee kana nna ree:
\p ―¿Nú regilale?
\p
\v 5 Lakana nna bekabikana, rákana:
\p ―Jesús ge Nazaret‑niba regilatu xa.
\p Jesús‑ni nna ree kana:
\p ―Netiba nuní regilale.
\p (Judas nu utene lasi ná ka nu uttikaneha, niha‑gaba dana len ka nuha.)
\v 6 Tti ra Jesús‑ni kana: “Netiba nuní”, nianna tti beyadi gaakana nna ubixxi lokana lo yu.
\v 7 Nianna tti bedennaba tise kana attu libe, ree:
\p ―¿Nú regilale?
\p Lakana nna redenákana:
\p ―Jesús ge Nazaret‑niba xa.
\p
\v 8 Jesús‑ni nna bedekabie gekani, ree:
\p ―Ki chiba ria le: “Netiba nuní.” Ganna neti regilale, gwalugwelhaxa ka nu rudhetinia‑ni eyyakana.
\p
\v 9 Aníha uka kini gwado tisa ge nu chi unnebie, tti ree: “Tata, ka benne chi betelu len neti, ni ttú ka benneha labí bennittia.”
\v 10 Nianna tti ulea Simón Pedro‑ni espada dennaha nna uchúna naga ben ge Malco‑ni. Malco‑ni ribenna lo sina ge nu anka bixxudi xeniha.
\v 11 Jesús‑ni nna rabie Pedro‑ni:
\p ―Bogaꞌa espada gelu‑na lheꞌe xoni. Neti, ¿katte si abí gwa dhielhaa uyúa elha disa nu ute Tata kiaha?
\s Jesús‑ni biso due arlo Anás‑ni
\r (Mt. 26:57‑58; Mr. 14:53‑54; Lc. 22:54)
\p
\v 12 Ka soldaduha lhe nu loni gekaniha lhe ka nu riseꞌe gweyú roꞌo yotuha lhe, ka nuha bedaxxukana Jesús‑ni nna bexxigakane.
\v 13 Nianna tti dechekane ladeꞌa tte arlo Anás‑ni, kumu lana ankana xxudi nuila ge Caifás. Caifás‑ni nuha anka bixxudi xeni lheꞌe idaha.
\v 14 Caifás‑ni nuha rana ka nu loni ge ka nu Israel‑ni: “Tserula saríana riꞌi ganna sun ttúba benne gattie kwenta ge iyá ka benne.”
\s Pedro‑ni labí ridí roꞌoni deki ankabienna Jesús‑ni
\r (Mt. 26:69‑70; Mr. 14:66‑68; Lc. 22:55‑57)
\p
\v 15 Simón Pedro‑ni lhe attu ka benne rudhetinieha lhe danalhabake Jesús‑ni. Kumu ttu benneha, de ankabianie bixxudi xeniha, de nuha nna utaꞌabe len Jesús‑ni laliꞌa yoꞌo ge bixxudiha.
\v 16 Ttaka Pedro‑ni nna beyaꞌanbana roꞌo yoꞌoha, labí utaꞌana. Benne ankabianie bixxudi xeniha nna beriabie nna unne lenie nuila nu ruyúna roꞌo yoꞌoha, kini begwelha nuha utaꞌa Pedro‑ni.
\v 17 Nuilaha nna unnaba tisana Pedro‑ni, rana na:
\p ―¿Laaba lu ankagabalu ttu ka nu rudhetini nubiyú‑na?
\p Lana nna bekabina, rana:
\p ―¡Koꞌo! Labí.
\p
\v 18 Ka nu riben sina ge bixxudi xeniha lhe ka nu riseꞌe gweyú roꞌo yotuha lhe, ka nuha bebekikana gi nna seꞌekana gwetsaꞌa roꞌo giha kumu yalhá idilha raka. Niha‑gaba du Pedro‑ni len ka nuha gwetsaꞌa roꞌo giha.
\s Anás‑ni unnaba tisana Jesús‑ni
\r (Mt. 26:59‑66; Mr. 14:55‑64; Lc. 22:66‑71)
\p
\v 19 Bixxudi xeniha nna unnaba tisana Jesús‑ni ge ka benne rudhetinieha lhe ge ka tisa rekie ruleꞌenie ka benne lhe.
\v 20 Jesús‑ni nna bekabie geni, ree na:
\p ―Neti la looba rinnea arlo ka benne. Satíaba udúa ruleꞌenia ka benne lheꞌe yotuha lhe lheꞌe ka yoꞌo ata ritupa iyáriꞌi ka benne Israel rudhetiriꞌi ka tisa ge Tata Do Yebáha. Labí bixa unnea gatsi.
\v 21 ¿Beaka netila rinnaba tisalu? Unnaba tisa ka nu chi biyienkinna ge nu rinnea‑ni. Ka nuná gwa yúkana bixa chi ria.
\p
\v 22 Tti ra Jesús‑ni aníha, ttu ka nu riseꞌe gweyú roꞌo yotuha, nuha duna gaxxaba ata dueha nna uleana gi roꞌe nna rane:
\p ―¿Si aná dika ekabilu ge benne anke bixxudi xeni‑na?
\p
\v 23 Jesús‑ni nna bekabie geni, ree:
\p ―Ganna abíba unne tsea, utixxiꞌachu biunna a unne tsea. Ganna gwa unne tsebaa nna, ¿beakala bedhenlalu neti?
\p
\v 24 Nianna aníha‑ba xika Jesús‑ni udhelha Anás‑nie arlo Caifás nu anka bixxudi xeniha.
\s Pedro‑ni berupa libe‑la a ridí roꞌoni deki ankabienna Jesús‑ni
\r (Mt. 26:71‑75; Mr. 14:69‑72; Lc. 22:58‑62)
\p
\v 25 Pedro‑ni nna niha‑ba sa duna roꞌo giha rutsaꞌana, nianna tti ra ka nu seꞌe niha na:
\p ―¿Laaba luba nuha ttu ka nu danalhalu nubiyú‑na?
\p Lana nna labí uxí roꞌoni, rálana:
\p ―¡Koꞌo! Laa netiga nuha.
\p
\v 26 Ttu ka nu riben sina ge bixxudi xeniha, delába ttu nu datiana nu uchú Pedro‑ni naganiha, nuha rana na:
\p ―¿Laaba ata daa ka ya olivuha‑ba biláti lu, du lenlu nubiyú‑na?
\p
\v 27 Pedro‑ni nna labí bededí roꞌoni attu libe. Looraha tteba nna uresi chinkaha.
\s Jesús‑ni biso due arlo Pilato‑ni
\r (Mt. 27:1‑2, 11‑14; Mr. 15:1‑5; Lc. 23:1‑5)
\p
\v 28 Chebakana Jesús‑ni udá lenkane lheꞌe lisi Caifás‑ni nna bisin lenkane lheꞌe guskadu ata do nu rinnabia ge Roma‑ni. Ttaka kumu chiba daa tsani nuha, laxkala ka nu lo ge ka benne Israel‑ni labí utaꞌakana lheꞌe guskaduha kini ka itsigakana arlo Tata Do Yebáha ganna gaꞌakana ata seꞌe ka nu labí ankakana benne Israel. Kumu ganna itsigakana, laꞌania nna labíru aka gokana irse nu tekinna láni irse ge laní Pascua.
\v 29 Nianna tti biria Pilato‑ni ata seꞌekanaha nna rana kana:
\p ―¿Bí ge nuní rusiale iki nubiyú‑ni?
\p
\v 30 Lakana nna bekabikana geni, rákana na:
\p ―Gannala ttixka abittuba ankana ttu nu ruin satsa, laꞌania nna abittula bisia lentu na arlolu ganna ttixka.
\p
\v 31 Pilato‑ni nna rana kana:
\p ―Lebiꞌiba gwaleche na nna gwaluinba elhuxtisi geni attiba ra lo bia bennabi gele‑na.
\p Ka nu loni ge ka benne Israel‑ni nna rákana:
\p ―Riꞌitu labí gaꞌanna uttitu ttu benne.
\p
\v 32 Aníha uka kini gwado tisa ge nu unne Jesús‑ni tti utixxiꞌabie gaxasina gattie.
\v 33 Nianna tti bedetaꞌa Pilato‑ni attu libe lheꞌe guskaduha nna uxina Jesús‑ni nna rane:
\p ―¿Si lu ankalu nu rinnabia ge ka benne Israel‑ni?
\p
\v 34 Jesús‑ni nna bekabie geni ree:
\p ―¿Si nu anka gelu nuná ralu aná ak? O, ¿nu subiba utixxiꞌenna lu kia ak?
\p
\v 35 Pilato‑ni nna bekabina gee, rana:
\p ―Ki gwa yúbalu laa benne Israel‑ga neti nna ralu aná. Ka benne lheꞌesi gelu‑naba lhe ka nu loni ge ka bixxudi‑naba betegaꞌakana lu lasi náya. ¿Bí benlu?
\p
\v 36 Jesús‑ni nna bekabie ree:
\p ―Yiesi lo yu‑ni labí ankana ata innabiaya. Gannala ttixka innabiaya yiesi lo yu‑ni, laꞌania nna ka benne danalhake netiha gwa bitilhalake kini abittu bedaxxu ka nu Israel‑ni neti, ttaka labí yiesi lo yu‑ni innabiaya.
\p
\v 37 Nianna ra Pilato‑nie:
\p ―Nianna, ¿si lu ankalu nu rinnabia?
\p Jesús‑ni nna bekabie, ree:
\p ―Luba ra deki neti ankaa nu rinnabia xa. Neti ki de nuha‑la ulia lhe de nuha‑la daya yiesi lo yu‑ni kini kixxiꞌaya ge nu anka gwalí. Iyába ka nu gwa ria lekani ge nu anka gwalí, gwa rudoba nagakani ge nu rinnea.
\p
\v 38 Pilato‑ni nna rane:
\p ―¿Bí nuha nu anka gwalí?
\s Bedaꞌaba roꞌokani uttikana Jesús‑ni
\r (Mt. 27:15‑31; Mr. 15:6‑20; Lc. 23:13‑25)
\p Nuha‑ba ra Pilato‑ni nna tti bederiana attu libe ata seꞌe ka nu Israel‑ni nna rana kana:
\p ―Labí raxxakaa bixa tulha ben nuní.
\v 39 Ttaka kumu lebiꞌi chi labinle kua risiaba laní Pascua teeki odiláya ttu nu tee lisiyya, nnanna gwalinná: ¿si gwa raka lele odiláya nu anka nu rinnabia gele‑ni?
\p
\v 40 Ttaka iyábakana bedebesiꞌakana attu libe, rákana:
\p ―¡Koꞌo! ¡Labí olhálu nuná! ¡Barrabás‑nala bolhá!
\p Barrabás‑ni ukana ttu nu runi ubana.
\c 19
\p
\v 1 Nianna ben Pilato‑ni mandadu bedaxxukana Jesús‑ni ki bekulhakane.
\v 2 Ka soldaduha nna benkana ttu corona yetsi nna uluꞌukana nuha ikie lhe begukukane ttu lari xiná chulha,
\v 3 nianna tti ribigakana arloe nna rákane:
\p ―¡Xxeni ra lelu xa nu rinnabia ge ka nu Israel!
\p Nianna ribeakana gi roꞌe,
\v 4 nianna tti bederia Pilato‑ni attu libe, rana ka nu Israel‑ni:
\p ―Gwaluyúruga. Nena chi kweaya‑ni kini uyú lole deki neti labí raxxakaa bixa tulha benna.
\p
\v 5 Tti biria Jesús‑ni nna chi yuꞌu ikie corona yetsiha lhe chi nukue lari xináha lhe. Nianna ra Pilato‑ni kana:
\p ―Ne nubiyúha du nii.
\p
\v 6 Ka nu loni ge ka bixxudiha lhe ka nu riseꞌe gweyú roꞌo yotuha lhe, tti bilákinna Jesús‑ni, nianna tti unnekana idisa rákana:
\p ―¡Betá nuná lo ya kurusi! ¡Betá nuná lo ya kurusi!
\p Pilato‑ni nna bekabina gekani, rana kana:
\p ―Lebiꞌiba gwaleche na nna gwalutá na lo ya kurusi, kumu neti labí raxxakaa bixa tulha ben nuní.
\p
\v 7 Ka nu Israel‑ni nna bekabikana geni, rákana:
\p ―Riꞌitu tee ttu bia bennabi getu ata gwa rugwelhabana deki gattiba nuná kumu de rana ankana Xiꞌin Tata Do Yebáha.
\p
\v 8 Tti biyienini Pilato‑ni nu ra ka nuha, nianna adíla usi chiettiruinna,
\v 9 nianna tti bedetaꞌana lheꞌe guskaduha nna redeana Jesús‑ni:
\p ―¿Gá benne lu?
\p Jesús‑ni nna labí bekabie geni.
\v 10 Nianna rane:
\p ―Neti rinnea nna abígaba rekabilu kia. ¿Si bi gwa yulu deki neti gwa tee lo neda kia odiláya lu o utáya lu lo ya kurusi lhe?
\p
\v 11 Jesús‑ni nna bekabie geni ree:
\p ―Labí aka gelu innabialu neti ganna abíba bete Tata Do Yebáha lo neda lenlu kini inná xxeni lelu. Laxkala nu betena neti lasi nálu, adírula tulha xxeni daa nuha tti lu.
\p
\v 12 Debá laꞌania ruin Pilato‑ni odilána Jesús‑ni, ttaka ka nu Israel‑ni ribesiꞌabakana, rákana:
\p ―Ganna odilálu nuná, laꞌania nna labí gwalí do tse lenlu César benne rinnabia xeniha, kumu iyába ka nu uinkana deki xxenirula ra lekani tti César‑ni, tti uinkana aníha, riguꞌuba niꞌakani benneha.
\p
\v 13 Tti biyienin Pilato‑ni nu ra ka nuha, nianna uleana Jesús‑ni nna lana nna bedona lo xxila ata ridona ruinna elhuxtisiha. Ata ridonaha, len tisa hebreo tee láni Gabata. (“Gabata” dienna innána Ata Yuꞌu Ka Íyya.)
\v 14 La sáha nuha chi reseꞌe tse ka nu Israel‑ni kini attu sáha nna chi gaꞌakana laní Pascua. Ttiba retin tsiꞌinu (12) nuha nna ra Pilato‑ni ka nu Israel‑ni:
\p ―¡Ne nu rinnabia geleha du nii!
\p
\v 15 Ttaka lakana nna uresiꞌalakana, rákana:
\p ―¡Ttu tsa utua nuná! ¡Betá nuná lo ya kurusi!
\p Pilato‑ni nna bekabina, rana kana:
\p ―¿Si utáya nu rinnabia gele‑ni lo ya kurusi?
\p Ka nu loni ge ka bixxudiha nna bekabikana geni, rákana:
\p ―Riꞌitu lanúru attu nu rinnabia ge riꞌitu do, sunruba César‑ni dointu.
\p
\v 16 Aníha uka nna bote Pilato‑nie lasi nákani kini utákane lo ya kurusi. Lakana nna dechekana Jesús‑ni.
\s Jesús‑ni betákane lo ya kurusi
\r (Mt. 27:32‑44; Mr. 15:21‑32; Lc. 23:26‑43)
\p
\v 17 Jesús‑ni nna nuje kurusi geeha birie die ttu latti ata tee láni Gólgota len tisa hebreo. (“Gólgota” dienna innána bega iki nu yatti.)\fig Jesus carrying cross|57cn01833B.tif|col|||(Juan 19:17)|19.17\fig*
\v 18 Niha betákane lo ya kurusiha. Betágabakana a chupa ka nubiyú lo ka ya kurusi, ttu ttukana utákana daka lhitte, labie nna betákane lagwi ge ka nuha.
\v 19 Pilato‑ni benna lo ttu breta betákana lo ya kurusiha daka xaliekie. Lo bretaha dia ra: “Jesús ge Nazaret, nu rinnabia ge ka benne Israel.”
\v 20 Ixe ka nu Israel‑ni belabakana nu dia lo bretaha, kumu ata betákana Jesús‑ni lo ya kurusiha gaxxaba re nuha roꞌo yiesiha lhe kumu ka letraha ankakana len tisa hebreo lhe latín lhe griegu lhe.
\v 21 Laxkala ka nu loni ge ka bixxudi ge ka nu Israel‑ni, rákana Pilato‑ni:
\p ―Bittuba a bedelhalu lo breta‑na: “Nu rinnabia ge ka benne Israel.” A bedelhabalu loni: “Nu rana: Neti ankaa nu rinnabia ge ka benne Israel.”
\p
\v 22 Ttaka Pilato‑ni nna rana kana:
\p ―Neti nu chiga benia, benia.
\p
\v 23 Iki de chi betá ka soldaduha Jesús‑ni lo ya kurusiha, nianna tti bedaxxukana ka xoeha nna benkana ka nuha ttapa lhaꞌa. Ttu ttu lhaꞌa ka nuha ulha ttu ttu ka soldaduha. Bedaxxugabakana lari nu nukue lo liaha, ttaka kumu labí tiyya nuha, suna ttu lhaaba anka itú nuha,
\v 24 de nuha nna ka soldaduha ra luesikani:
\p ―Labí itsúriꞌi nuní. Suertiba udelhariꞌi geni, kini nuxariꞌi eyaꞌan lenriꞌi lari‑ni.
\p Aníha uka kini gwado tisa ge nu dia lo ka yetsi ge Tata Do Yebáha ata ra: “Belhaꞌabakana ka xoaha lhe bedelhabakana suerti gekani lhe.”\f + \fr 19:24 \ft Salmo 22:18\f* Aníha‑ba ben ka soldaduha.
\p
\v 25 Gaxxaba ata taa Jesús‑ni lo ya kurusiha du nan geeha lhe xila nan geeha lhe María nuila ge Cleofas‑ni lhe María Magdalena‑ni lhe.
\v 26 Tti bilani Jesús‑ni nan geeha due niha, kweꞌe benneha nna dúgaba ttu ka benne rudhetinieha, delába benne rakarunie geeha, nianna tti ree nan geeha:
\p ―Nana, ne xiꞌinluha du naa.
\p
\v 27 Nianna tti redeabie benne rudhetinieha:
\p ―Ne nan gelu du naa.
\p Debá laꞌania nna deche benne rudhetinieha nan ge Jesús‑ni lisieha.
\s Jesús‑ni uxíbie elhutti lo ya kurusiha
\r (Mt. 27:45‑56; Mr. 15:33‑41; Lc. 23:44‑49)
\p
\v 28 Iki de nuha nna kumu chiba yu Jesús‑ni deki iyába nu chi gaꞌanna akaha, chiba benie nuha, de nuha nna kini sado tisa ge nu ra lo ka yetsi ge Tata Do Yebáha, nianna ree:
\p ―Rebisia inda.
\p
\v 29 Niha du ttu kanti taꞌa vinu idí lheꞌeni. Bedokana ttu xunu lo ttu iyyaxtila\f + \fr 19:29 \ft Lo yetsi‑ni ata dia ra: “Bedokana xunu lo ttu iyyaxtila”, lo adí ka yetsi nna ra: “Bodokana xunu lo ttu yaga tee láni hisopo.”\f*, nianna begiꞌakana xunuha vinuha nna tti besigakana nuha roꞌe.
\v 30 Tti chi uꞌuye vinu idíha, nianna ree:
\p ―Chi uluxa iyá nu chi gaꞌanna unia.
\p Nianna tti bodetta ikie nna bechú lebie.
\p
\v 31 Kumu chi galá bisia sá tti reseꞌe tse ka nu Israel‑ni kini attu sáha‑ba nuha chi gaꞌakana laní Pascua, de nuha nna ka nu loni gekaniha labí raka lekani eyaꞌan ka benne yattiha lo ka ya kurusiha la sá reyaka lekaniha kumu la sáha anka sá laní xxeniru. Aníha uka nna ugíakana unnabakana len Pilato‑ni kini kinkana yaga lheꞌe niꞌa ka benneha kini ilaꞌa lheꞌe ka sitta niꞌakeha nna echidakana ke lo ka ya kurusiha.
\v 32 Ka soldaduha nna ugíakana ulhaꞌakana lheꞌe ka sitta niꞌa ttu ka nu taa len Jesús‑ni lo ka ya kurusiha, nianna tti bedeyekikana bedelhaꞌakana lheꞌe ka sitta niꞌa attu nuha.
\v 33 Ttaka tti ubigakana ata taa Jesús‑ni nna bilákinna chiba utti benneha. De nuha nna labíru ulhaꞌakana lheꞌe ka niꞌeha.
\v 34 Ttaka ttu ka soldaduha nna begaꞌana iyya tutsa dennaha lhitte, nianna biria tteba reni lhe inda lhe.
\v 35 Benne rigixxiꞌabie nuní anke benne bilánie nu ukaha nna rigixxiꞌabe nu ankaba gwalí. Benneha yube deki nu gwalíba anka nu rinneeha kini anágaba lebiꞌi tsia lele ge nu rigixxiꞌeha.
\v 36 Kumu aníha uka ki gwado tisa ge nu ra lo ka yetsi ge Tata Do Yebáha ata dia ra: “Ni ttú sitta lati benneha labí ilhaꞌakana.”\f + \fr 19:36 \ft Éxodo 12:46; Números 9:12; Salmo 34:20\f*
\v 37 Rágaba attu lisia lo ka yetsi ge Tata Do Yebáha: “Tseꞌebakana ugíakana benne utitikana lhitteha.”\f + \fr 19:37 \ft Zacarías 12:10\f*
\s Jesús‑ni bekatsike bie
\r (Mt. 27:57‑61; Mr. 15:42‑47; Lc. 23:50‑56)
\p
\v 38 Iki de nuha nna José benne lheꞌesi Arimatea ugíe gwannabe len Pilato‑ni kini ugwelhane elhide Jesús‑ni lo ya kurusiha kini ukatsie benneha. José‑ni uke ttu ka benne bedhetini Jesús‑ni, meskiba labí beleꞌe looe deki uke ttu ka nu bedhetini benneha kumu de rasinie ge ka nu loni ge ka nu Israel‑ni. Pilato‑ni nna gwa begwelhabana José‑ni kini dechebie benne yattiha.
\v 39 Anágaba Nicodemo‑ni, delába benne ugíe ttu lo rela gwanne lenie Jesús‑ni, bisingaba benneha denie ttiba rerua (30) kilu seti nu rure ixixxi.
\v 40 Laxkala José‑ni lhe Nicodemo‑ni lhe bottesike Jesús‑ni lheꞌe ttu lari nu chi uluꞌu taake seti nu rure ixixxiha. Benbake attiba chi labini ka benne Israel‑ni ruinke tti rukatsike ka benne yatti geke.
\v 41 Ata betákana Jesús‑ni lo ya kurusiha, niha tee ttu yu yadakinna ka ya xixxi loni. Lheꞌe yuha do ttu baa kubi, ttu baa lanú nu chi bigatsi lheꞌeni.
\v 42 Niha‑ruba bekatsikana Jesús‑ni, kumu de chi gaꞌa sá tti reyaka le ka benne Israel‑ni lhe kumu yieru baaha‑ruba nuha do gaxxa ata uttieha.
\c 20
\s Jesús‑ni beyaka benbie lo elhuttiha
\r (Mt. 28:1‑10; Mr. 16:1‑8; Lc. 24:1‑12)
\p
\v 1 La sá tti bedú niꞌa xumanuha, delába duminku, dila tteba gwankaru chulha ugía María Magdalena‑ni gwalannina lo baaha. Tti bilenna chi bitua íyya yaya roꞌo yieru baaha,
\v 2 nianna ruxunnibana beyekina besinna ata do Simón Pedro‑ni lhe attu ka benne bedhetini Jesús‑ni, delába benne ukarunie geha, nianna tti utixxiꞌenna ka benneha, rana ke:
\p ―Chiba bebeakana Tata Xisiha lheꞌe yieru baaha nna labí yutu gá gwattixxakane.
\p
\v 3 Pedro‑ni lhe attu benneha nna bexunni ttebake diake ata do yieru baaha.
\v 4 Tu tulapaba diake ruxunnike, ttaka attu benneha nna unerube lo Pedro‑ni, laxkala benneha bisine ladeꞌa tte roꞌo yieru baaha.
\v 5 Tti bisine roꞌo yieru baaha nna biyette beká loe lhiꞌu, niha‑ba bilánie ka lari bitesi benneha, ttaka labí utaꞌabie lhiꞌu.
\v 6 Tti chi bisin Simón Pedro‑ni nna utaꞌa ttebe lheꞌe yieru baaha nna bilánie ka lari bitesi benneha seꞌekana niha.
\v 7 Lari nu bitesi iki Jesús‑ni nna labí re nuha ata seꞌe adí ka lariha, ta subila tesi nuha rena.
\v 8 Nianna tti utaꞌagaba benne bisin ladeꞌa tte roꞌo yieru baaha. Tti uteꞌeha nna bilánie iyá nu chi ukaha, nianna tti ugía lebie.
\v 9 Kumu lake labí chi ute dákanie nu dia lo ka yetsi ge Tata Do Yebáha ata ra deki teeki eyadha ben benneha lagwi ge ka benne chi uttiha.
\v 10 Nianna tti beyekike besinke lheꞌe yoꞌo ata reyaꞌankeha.
\s Jesús‑ni beleꞌe lobie len María Magdalena‑ni
\r (Mr. 16:9‑11)
\p
\v 11 María‑ni nna sa dube roꞌo yieru baaha ribesie. Laka due ribesie nna biyette beká loe lheꞌe yieru baaha.
\v 12 Nianna bilánie chupa ka anjeli ge Tata Do Yebáha seꞌeke ata utta Jesús‑ni, nukuke xo sitsi. Ttúbie re daka ata utta ikieha nna attubie re daka ata useꞌe ka niꞌeha.
\v 13 Nianna tti belisake María‑ni, ráke bie:
\p ―¿Beaka ribesilu xa nuila?
\p Lee nna ree ka benneha:
\p ―Ribesia kumu bebeabakana Tata Xisi to kia nna labí yua gá gwattixxakane.
\p
\v 14 Nuha‑ba ree nna tti bodeki loe daka kweꞌebie, nianna bilánie Jesús‑ni due niha, ttaka labí yue deki Jesús‑niba nuha.
\v 15 Jesús‑ni nna ree bie:
\p ―¿Beaka ribesilu xa nuila? ¿Nú regilalu?
\p María‑ni nna ukanie ganna nu ruyúna lo yu ata yada ka ya xixxiha‑ba nuha. De nuha nna ree nuha:
\p ―Ganna luba dechelu benneha xa tata, utixxiꞌa gá gwattixxalue kini echea bie.
\p
\v 16 Jesús‑ni nna ree:
\p ―María.
\p María‑ni nna bodeki loe unnebie tisa arameo, ree:
\p ―¡Raboni! (“Raboni” dienna innána maestru.)
\p
\v 17 Jesús‑ni nna rabie María‑ni:
\p ―Bittu udaxxulu neti kumu labí chi beyapia ata do Tata kiaha. Beyyala nna usi ka betsi to kiaha, delába ka benne bedhetiniaha, usi ke: “Chiba eyaꞌaya ata do Tata kiaha, benne ankagabe Tata geleha. Benneha anke Diosi kia nna ankagabe Diosi gele.”
\p
\v 18 Nianna tti deyya María Magdalena‑ni kini kixxiꞌanie ka benne bedhetini Tata Xisiha deki chi bilánie benneha lhe utixxiꞌagabanie ka benneha iyá nu ra Tata Xisiha bie lhe.
\s Jesús‑ni beleꞌe lobie len ka benne rudhetinieha
\r (Mt. 28:16‑20; Mr. 16:14‑18; Lc. 24:36‑49)
\p
\v 19 Tti chi ulha sá bedú niꞌa xumanuha, ka benne rudhetini Jesús‑ni yayabakanie yoꞌo ata tupakeha de rasikanie ge ka nu loni ge ka nu Israel‑ni. Nianna tti uka xxe Jesús‑ni nna udúbie lagwi geke nna rabie ke:
\p ―¡Bittu gasinle! ¡Xen su lasi gwaltseꞌe!
\p
\v 20 Nuha‑ba ree nna tti beleꞌenie ke ka neeha lhe beleꞌenie ke lhitteha lhe. Ka benne rudhetinieha nna ittaba bedú leke tti bilákanie Tata Xisiha.
\v 21 Nianna tti redea Jesús‑ni ke attu libe:
\p ―¡Xen su lasi gwaltseꞌe! Kumu anába attiba udhelha Tataha neti, anágaba neti idhelhaa le kini kixxiꞌale ka tisa kia‑ni.
\p
\v 22 Nuha‑ba rabie nna tti belubie ikike nna rabie ke:
\p ―Gwalidhí Espíritu ge Tata Do Yebáha.
\v 23 Ka benne dhile elha xen lasi ge ka tulha ruinke, gwadígaba Tata Do Yebáha elha xen lasi ge ka benneha nna ka benne abittu dhile elha xen lasi geke, anágaba Tata Do Yebáha labígaba dhibie elha xen lasi ge ka benneha.
\s Jesús‑ni bodoleꞌe lobie len Tomás‑ni
\p
\v 24 Ttu ka benne tsiꞌinu (12) rudhetini Jesús‑ni, benne tee lábie Tomás, benne rágabake Kwachi, benneha lanúbie tee tti beleꞌe lo Jesús‑ni len adí ka benneha.
\v 25 Delola nna adí ka benneha utixxiꞌakanie Tomás‑ni, ráke bie:
\p ―Chi bilentu Tata Xisiha.
\p Ttaka Tomás‑ni nna bekabie geke, ree:
\p ―Ganna abíba iláti ka lasi nábie ata biyada ka clavuha lhe ganna abíba ugaꞌa xubenáya ata biyada ka nuha lhe anágaba ganna abíba ugaꞌa xubenáya lheꞌe yieru do lhitteha, laꞌania nna labí tsia lasia gele.
\p
\v 26 Xxunu (8) ubisa chi ute tti uka nuha, nianna dedetupa ka benne rudhetini Jesús‑ni lheꞌe yoꞌoha. Laꞌania nna gwa duba Tomás‑ni lenke. Dedeyayabakanie yoꞌoha, ttaka Jesús‑ni uka xxebie nna udúbie lagwi geke nna begwebie ke padiuxi nna ree ke:
\p ―¡Xen su lasi gwaltseꞌe!
\p
\v 27 Nianna tti rabie Tomás‑ni:
\p ―Belanni ka lasi náya‑ni lhe kwittaa‑ni lhe. Belhí nálu nna begaꞌa xubenálu lo ka gwe kia‑ni nna ugía lelu, bittu akalu nu a ria leni.\fig Jesus and Thomas|58cn01871b.tif|col|||(Juan 20:24-31)|20.27\fig*
\p
\v 28 Tomás‑ni nna bekabie ge Jesús‑ni, ree bie:
\p ―Lu baninlu neti lhe ankalu Diosi kia lhe.
\p
\v 29 Jesús‑ni nna ree Tomás‑ni:
\p ―Ria lelu kumu de chi bilenlu neti, ttaka karubáru ka benne bittu chi bilákanie neti nna gwa riaba leke.
\s ¿Beaka ben Juan‑ni yetsi‑ni?
\p
\v 30 Ixeeru ka milagru ben Jesús‑ni arlo ka benne rudhetinieha, ka nu labí diakana lo yetsi‑ni,
\v 31 ttaka ka nu chi dia lo yetsi‑ni, ukakana lo yetsi‑ni kini lebiꞌi tsia lele deki Jesús Xiꞌin Tata Do Yebáha anke Cristu lhe kini de tsia lele ge benneha nna gwaka benbale ttu dia lii arlo Tata Do Yebáha.
\c 21
\s Jesús‑ni bodoleꞌe lobie len gasi ka benne rudhetinieha
\p
\v 1 Iki de nuha nna bodoleꞌe lo Jesús‑ni attu libe len ka benne rudhetinieha roꞌo indatoo tee láni Tiberias. Aní uka nuha:
\v 2 du Simón Pedro‑ni lhe Tomás benne rágabakana Kwachi lhe Natanael ge lheꞌesi Caná nu re daka Galilea lhe seꞌegaba ka xiꞌin Zebedeo‑ni lhe a chupa ka benne rudhetini Jesús‑ni. Turoꞌoba seꞌe iyábake niha.
\v 3 Simón Pedro‑ni nna ree ka benneha:
\p ―Tsiaya sadaxxua belha.
\p Ka benneha nna ráke bie:
\p ―Riꞌitu dhágabatu.
\p Nianna diake ugwapike lo barcu daa niha, ttaka loolhaha nna birula belha biyaxxukanie.
\p
\v 4 Tti chi daa tsaniha nna uka xxe Jesús‑ni roꞌo indatooha, ttaka ka benne rudhetinieha nna labí yuke deki labie nuha.
\v 5 Jesús‑ni nna unnaba tise, rabie ke:
\p ―Xiꞌini to, ¿si bi gwa bedaxxule belha ki goriꞌi?
\p Lake nna bekabike gebie, ráke:
\p ―¡Birula xa tata!
\p
\v 6 Jesús‑ni nna ree ke:
\p ―Gwaludelharuga yexxa gele‑na daka lhitta ben ge barcu‑na nna uyúrugale gudaxxubale belha.
\p Aníha‑ba benke bedelhake yexxaha, ttaka tti chi ebeake nuha, bi reyadhakanie yexxaha de chi desá xxatta belha lheꞌeni.
\v 7 Nianna ttu ka benne rudhetini Jesús‑ni, benne rakarunie geeha, benneha ree Simón Pedro‑ni:
\p ―¡Jesús benne anke Xxanariꞌiha‑ba nuná rinne!
\p Suna biyienbin Simón Pedro‑ni deki Benneha‑ba nuha, beyoku tteba xoe kumu uleabe ka nuha ki renie sina. Nianna utaꞌa ttebe lheꞌe indaha.
\v 8 Adí ka benne rudhetinieha nna dedá lenke barcuha denaꞌayake yexxaha desá tíbana nuha belha, kumu ttiba ttu gayua (100) metru riyasa eriake roꞌo indaha.
\v 9 Tti beyadike lo barcuha dedáke, nianna betexxakake chi re gi. Lo giha chi xua ttu belha lhe chigaba tee yettaxtila lhe.
\v 10 Jesús‑ni nna rabie ke:
\p ―Gwataxxí ttu chupa ka belha ka nu si bedaxxule‑na.
\p
\v 11 Ugwapi tteba Simón Pedro‑ni lo barcuha nna gwaleabie yexxaha roꞌo indaha desá tí nuha ka belha xeni. Ttu gayua tsieyona bixxi tsunna (153) ka belhaha deyuꞌu lheꞌe nuha. Meskiba ixe ka belhaha deyuꞌu, labí bisú yexxaha.
\v 12 Jesús‑ni nna rabie ka benneha:
\p ―Gwalibiga gwaligo ixtíle.
\p Ni ttú ka benne rudhetinieha a reyaxakanie innaba tisake bie, gake bie: “Lu nna, ¿nú ankalu?” Kumu yúbake deki Jesús benne anka Xxanariꞌiha‑ba benneha.
\v 13 Nianna tti ubiga Jesús‑ni bedaxxue yettaxtilaha nna utidhie benneha geke. Aníha‑gaba benie len ka belhaha.
\p
\v 14 Nuha beyonna lidú ruleꞌe loe len ka benne rudhetinieha iki de chi beyaka banie lagwi ge ka benne chi uttiha.
\s Jesús‑ni rinnebie len Pedro‑ni
\p
\v 15 Iki de chi beyaka uto ixtíkeha nna ra Jesús‑ni Simón Pedro‑ni:
\p ―Simón xiꞌin Jonás, ¿si rakaruinlu kia tti ka nu seꞌe‑ni?
\p Lana nna bekabina, rana:
\p ―Ila xa tata. Lu gwa yúbalu gwa rakabati gelu.
\p Jesús‑ni nna ree na:
\p ―Biyú ka neru to kia‑ni ganna.
\p
\v 16 Nianna redeabie na attu libe:
\p ―Simón xiꞌin Jonás, ¿si gwa rakinlu kia?
\p Lana nna bekabina, rana:
\p ―Ila xa tata. Lu gwa yúbalu gwa rakabati gelu.
\p Lee nna redeabie na:
\p ―Biyú ka neru to kia‑ni ganna.
\p
\v 17 Beyonna libeha redea Jesús‑ni na:
\p ―Simón xiꞌin Jonás, ¿si gwa rakinlu kia?
\p Laꞌania nna chi bedú siꞌina le Pedro‑ni kumu de beyonna libela rinnaba tise, ree na: “Si gwa rakinlu kia?” Lana nna rane:
\p ―Lu iyába gwa yúbalu xa tata. Lu yúbalu, gwa rakabati gelu.
\p Jesús‑ni nna ree na:
\p ―Biyú ka neru to kia‑ni ganna.
\v 18 Netiru ria, tti ankalu kwitiha titúbalu redú tselu nna riabalu ataba rakaba lelu, ttaka ganna chi uxxuluha, laꞌania nna udábalu ka nálu‑na nna attu benne subila odú tsebie lu nna ichebe lu ata labí ruꞌu lelu tsialu.
\p
\v 19 Tti unne Jesús‑ni aníha benna liibie gaxasina gatti Pedro‑ni. Len elhutti sate Pedro‑ni inná xxeni le Tata Do Yebáha. Nuha‑ba unnebie, nianna tti ree na:
\p ―Utá tenalha neti.
\p
\v 20 Tti bodeki lo Pedro‑ni nna bilenna danalha ttu ka benne rudhetini Jesús‑ni, delába benne rakarunie geeha. Benneha‑gaba nuha udobie daka litta Jesús‑ni tti yuꞌuke go irseha nna unnaba tise Jesús‑ni, ree bie: ¿Nútu nuní utetu lu lasi ná ka nu uttikana luha, xa tata?
\v 21 Tti bilani Pedro‑ni danalha benneha, nianna unnaba tisana Jesús‑ni, rane:
\p ―Tata, nuní nna, ¿bíla sate nuní ganna?
\p
\v 22 Jesús‑ni nna bekabie geni, ree:
\p ―Neti ganna rakaba lasia anába dhona aka benna axtaliba ganna chi esiayaha, lu nna bila elha ralhalu nna rinnaba tisalu. Utá tenalha neti.
\p
\v 23 Nuní uyuꞌu naga adí ka betsi to geriꞌiha nna ráke deki benneha labí gattie, ttaka Jesús‑ni laa rage Pedro‑ni deki benneha labí gattie, sinuki sun rabe na: “Ganna neti aka lasia anába dhona aka benna axtaliba ganna chi esiayaha, lu nna bila elha ralhalu nna rinnaba tisalu.”
\s Ka nuní ka tisa daluxa rinne Juan‑ni
\p
\v 24 Benne‑niba nuha bedhetini Jesús‑ni nna kwinaba labie rigixxiꞌe iyá nuní lhe benie na lo yetsi lhe. Riꞌitu gwa yúbatu deki nu rigixxiꞌe‑ni ankaba nuní nu gwalí, labí ruin lebie.
\p
\v 25 Jesús‑ni ixeeru nu ben benneha. Ganna kua ttu ttu ka nu benieha tsiakana lo yetsi, neti rakati labí akani yiesi lo yu‑ni tsuꞌu ka yetsi ka nu tsia lokani iyá nu benieha. Amén.
