﻿\id 1CO
\h 1 Corintios
\mt Yetsi nu sisiꞌa tte udhelha Pabluha ge ka benne ria leke Jesucristuha seꞌeke lheꞌesi Corinto
\c 1
\p
\v 1 Neti Pablo bedá le Tata Do Yebáha uxie neti kini akaa apóstol ge Jesucristuha. Neti lenia betsi to geriꞌi Sóstenes‑ni
\v 2 ridhelhatu yetsi‑ni gele, lebiꞌi ka benne chi ria lele ge Tata Do Yebáha seꞌele lheꞌesi Corinto‑na. Lebiꞌi nuná chi ulesie kini akale gebie de babale len Jesucristuha. Biyaxile ki akale gebie itupa lenle iyá ka benne gaxaba seꞌeke ria leke ge Jesucristu benne anke Xxanariꞌiha. Benneha anke Xxanake lhe Xxanariꞌi lhe.
\v 3 Xxudiriꞌi do yebáha lhe Jesucristu benne anke Xxanariꞌiha lhe, lake edá leke aka lenke le lhe useꞌeke le xen su lasi lhe.
\s Pabluha rugwebie Tata Do Yebáha ixkixaru
\p
\v 4 Satíaba rugwea Tata Do Yebaa kiaha ixkixaru gele de redá lebie raka lenie le, de babale len Jesucristuha.
\v 5 Kumu de babale len benneha, de nuha nna chi bete tama Tata Do Yebáha elha tse gele, kini rakaru gele rinnele lhe kini yúrule gebie lhe.
\v 6 Nuní runna liina deki nu chi utixxiꞌentu le ge Cristuha, ankaba nuha nu gwalí.
\v 7 De nuní nna lebiꞌi labíru riyasinle attu elha tse ute Tata Do Yebáha laka seꞌele ribedale ganna chi isia sá esia Jesucristu benne anke Xxanariꞌiha yiesi lo yu‑ni.
\v 8 Tata Do Yebáha‑gaba useꞌe tsitsie le axtaliba ganna chi bisia sá esia Jesucristuha, kini abittu bi ge itisale laꞌania.
\v 9 Tata Do Yebáha labí rotsea tisa ge benneha, gwa ruinba benneha nu chi rabie. Labie uxie le kini tseꞌele len Xiꞌinie Jesucristu benne anke Xxanariꞌiha.
\s Ka benne ria leke Cristuha seꞌe lhaꞌabake
\p
\v 10 Xa betsi to, rinnaba ditia len lebiꞌi, gwaluinchi lo niꞌa ge Jesucristu benne anke Xxanariꞌiha, ttúba inne iyále lhe ttúba nu udo ikile lhe turoꞌogaba gwalulaba lele lhe. Abittu ilhaꞌa lheꞌe luesile.
\v 11 Xpeya le aní xa betsi to kia, kumu ka benne seꞌe lheꞌe lisi Cloé‑ni chi utixxiꞌakanie neti deki lebiꞌi seꞌe tilhabale.
\v 12 Ráke deki lebiꞌi nu gwea gweaba rale. Ttu chupale rale deki lebiꞌi taale neti, attu chupale nna redenále deki lebiꞌi taale Apolos‑ni nna attu chupale nna redenále deki lebiꞌi taale Pedro‑ni nna adíle nna redenále deki lebiꞌi taale Cristuha.
\v 13 Ttu nu innaba tisaa le, ¿si laꞌaba lheꞌe Cristuha? Lhe, ¿si netila nuha utáya lo ya kurusi utixaa ge ka tulha gele‑na ak? O, ¿si láya bedettikana tti begadikana le indaha? ¡Koꞌo, labí!
\v 14 Ixkixaru rugwea Tata Do Yebáha, kumu ni ttúle labí begadia le inda, sunruba Gayo‑ni lhe Crispo‑ni lhe begadia inda.
\v 15 De nuha nna ni ttúle labí aka gele innále deki láya ugwetti tti udile indaha.
\v 16 Ai, rexxagaba lasia deki begadigabaa inda ka benne seꞌe lheꞌe lisi Estéfanas‑ni. Iki de ka benneha nna lanúru nu radú lasia begadia inda.
\v 17 Kumu Cristuha laa udhelhaga benneha neti kini ugadia ka benne inda; udhelhalee neti kini kixxiꞌaya ka tisa geeha. Aná nna labí rinnea tisa elha, luesi nu rinne ttu nu yuu. Aníha runia kini abittu kuaya lidhaka nu gwate Cristuha lo ya kurusiha.
\s Cristuha ruleꞌebie nu tsitsi ra le Tata Do Yebáha lhe // ruleꞌebie elha yuu geeha lhe
\p
\v 18 Ka nu chi diakana ata tseꞌe lookana, ka nuná tti ratu deki Cristuha uttie lo ya kurusiha, rálakana deki tisa ge nu raka ikibani nuní rinnetu. Ttaka lenriꞌi ka benne rodilaa Tata Do Yebáha, lenriꞌi ka tisa rigixxiꞌiatu‑ni, ka benne‑ni ruleꞌeke nu tsitsi ra le Tata Do Yebáha.
\v 19 Kumu lo ka yetsi ata dia ka tisa geeha, ree:
\q Neti utseꞌe loobaa elha yuu ge ka nu yuu xxatta‑na,
\q lhe kuꞌuba niꞌaya elha rieni ge ka nu raka gekinna lhe.\f + \fr 1:19 \ft Isaías 29:14\f*
\p
\v 20 Ganna aníha aka, ¿gála eyaꞌan ka nu yuu xxattana ganna? Lhe, ¿gála eyaꞌan ka nu tee elha rieni gekinna ganna? Lhe anágaba, ¿gála eyaꞌan ka nu rotsiꞌinu lekani tti rinnekana ge nu yúkana ge yiesi lo yu‑ni ganna? ¿Laaba ganna Tata Do Yebáha chiba beyonie elha yuu ge ka nu seꞌe yiesi lo yu‑ni attiba ttu nu raka ikini?
\v 21 Gwalí galá, kumu Tata Do Yebáha anke benne yuu nna labí begwelhe kini uinbia ka benne seꞌe yiesi lo yu‑nie len elha yuu gekeha, sinuki bedála lebie bodilábie ka benne ria leke ge ka tisa rigixxiꞌatu‑ni, delába ka tisa ka nu rákana deki ankakana ge ka nu raka ikikani.
\v 22 Kumu ka nu Israel‑ni milagrula raka lekani ilákinna nna ka nu abittu ankakana nu Israel nna rakala lekani iyienkinna ka tisa ka nu chekana elha yuu,
\v 23 ttaka riꞌitu, ge Cristu benne utábie lo ya kurusiha‑ba rigixxiꞌatu. Nu rigixxiꞌatu‑ni rutsetsinna ka nu Israel‑ni nna ka nu abittu ankakana ka nu Israel nna rákana deki ge nu raka ikibani anka nu rigixxiꞌatu‑ni.
\v 24 Ttaka ka benne chi uxi Tata Do Yebáha kini ria leke gebie, sila ankake nu Israel o abittu, len ka benne‑ni Cristu benne rigixxiꞌatu geeha, labie ruleꞌebie nu tsitsi ra le Tata Do Yebáha lhe ruleꞌebie elha yuu ge benneha lhe.
\v 25 Kumu nu ben Tata Do Yebáha nu rákana deki ankana ge nu raka ikini, nuha ankarulana ge nu yuu attichula nu anka elha yuu ge ka benne seꞌe yiesi lo yu‑ni lhe anágaba nu rákana deki labí ra tsitsi le Tata Do Yebáha, nuha‑la ra tsitsiru leni attichula nu tsitsi ra le ka benne seꞌe yiesi lo yu‑ni.
\p
\v 26 Gwalodhú lele xa betsi to, gasina ankale tti uxi Tata Do Yebáha le lo neda geeha. Laꞌania ttu chuparubale ra ka benne deki ankale nu yuu lhe anágaba labí ixele chi ankale nu ra xxeni leni lhe lanú tte ixele chi ankale nu loni laꞌania.
\v 27 Ttaka Tata Do Yebáha bekwelee ka nu ra adí ka benne deki rakaba ikikani kini aníha nna ugwebie elhittu ka nu yuu‑na lhe anágaba nna bekwelee ka nu abittu ra tsitsi lekani kini ugwebie elhittu ka nu ra tsitsi lekinna.
\v 28 Tata Do Yebáha, ka nu abíla ruꞌu le ka benne seꞌe yiesi lo yu‑ni lhe ka nu riguꞌula niꞌake lhe, delába ka nu lanú nu ankakana, ka nuha‑la bekwebie kini borexxa gaabie le ka nu ra xxeni lekinna.
\v 29 Aníha kini anuttu nu inná xxeni leni arlo Tata Do Yebáha.
\v 30 Lagabe benie kini lebiꞌi ibabale len Jesucristuha lhe anágaba bixúnie benneha ki betebie elha yuu geeha lenriꞌi lhe benie kini Jesucristuha kuabie yua kweꞌeriꞌi ge nu ruinriꞌi lhe anágaba ulesie riꞌi kini akariꞌi gebie lhe bodilábie riꞌi lo ka tulha geriꞌi lhe.
\v 31 Aníha benie kini raxxína nu ra lo ka yetsi geeha ata dia ra: “Ganna ttu benne raka lebie inná xxeni lebie, benneha uinlee kini inná xxeni le Tata Xisiha.”\f + \fr 1:31 \ft Jeremías 9:24\f*
\c 2
\p
\v 1 Xa betsi to, tti bitaa ata seꞌele‑na, tti utixxiꞌania le ge nu ruin Tata Do Yebáha, laa bisiagaa rinnea ka tisa elha o rinnea ka tisa ge nu yuu xxatta.
\v 2 ¡Koꞌo! Neti tti udoa len lebiꞌiha, benbaa deki labí yua ge attu bixa nu subi, sinuki sunruba ge Jesucristuha yua nna utixxiꞌaya deki benneha utábie lo ya kurusi.
\v 3 Tti bisiaya len lebiꞌiha, itú rasibati lhe itú rixidibaa laꞌania, labí tsitsi re lasia.
\v 4 Tti unnea utixxiꞌania le ge Jesucristuha, labí unnea tisa ge nu yuu kini lebiꞌi nna ugía lele kia, sinuki Espíritu ge Tata Do Yebáha‑ba uka lenie neti ki beleꞌenia le nu tsitsi ra leeha.
\v 5 Aníha benia kini lebiꞌi nnanna chi ruxxen lele ge Cristuha de bilenle nu tsitsi ra le Tata Do Yebáha, labí ruxxen lele gebie de biyieninle nu rinne ka nu yuu‑na.
\s Espírituha ruleꞌenie riꞌi nu teni Tata Do Yebáha gatsi
\p
\v 6 Gwalí galá, riꞌitu rigixxiꞌentu ka benne chi seꞌe tsitsike lo neda ge Tata Do Yebáha ka tisa ka nu chekana elha yuu, ttaka labí nu anka elha yuu ge yiesi lo yu‑ni nuní rigixxiꞌatu, nigaba labí nu anka elha yuu ge ka nu rinnabia seꞌe nnanna, kumu ka nu rinnabia‑na tseꞌe loobakana.
\v 7 Riꞌitu rigixxiꞌabatu nu anka elha yuu ge Tata Do Yebáha, delába nu tenie gatsiha nu labí yu ka benne, nu chila bedhaꞌane attili lani kwe yiesi lo yu‑niha kini ixúna lenriꞌi, kini anáchu nna saría tsena riꞌi.
\v 8 Iyá nuní labí ute dani ka nu rinnabia seꞌe yiesi lo yu‑ni, kumu gannala ttixka ute dákinna, laꞌania nna abittula betákana Cristu benne ra xxeni leeha lo ya kurusiha ganna ttixka.
\v 9 Ttaka attiba ra lo ka yetsi ge Tata Do Yebáha ata dia ra:
\q1 Ka benne rakakanie ge Tata Do Yebáha chiba gaꞌananie ugwebie ke
\q ttu nu labí chi bilákanie
\q lhe nigaba labí chi biyienkanie geni
\q lhe nigaba labí chi belaba leke deki dhike na lhe.\f + \fr 2:9 \ft Isaías 64:4\f*
\m
\v 10 Ttaka Tata Do Yebáha bixúnie Espíritu geeha kini utixxiꞌanie riꞌi iyá nuní, kumu Espíritu geeha iyába rutte da benneha, axtaba nu rulaba lhiꞌu le Tata Do Yebáha rutte dabie.
\v 11 Kumu ttibanka nuxa ttu benne lanú nu yuna nu rulaba lhiꞌu le benneha, sunruba espíritu geeha gwa yue nu rulaba lebie. Anágaba Tata Do Yebáha, lanú attu benne yue bixa rulaba le benneha, sunruba Espíritu geeha gwa yubie nu rulaba le benneha.
\v 12 Riꞌi laa nu anka elha rieni ge ka benne seꞌe yiesi lo yu‑niga uxíriꞌi. Riꞌi uxílariꞌi Espíritu nu bete Tata Do Yebáha kini ute denriꞌi nu tse bedá lebie betebie geriꞌi.
\v 13 Riꞌitu nuníba rigixxiꞌatu, labí rinnetu len tisa nu yuꞌuba ikitu. Riꞌitu rinnebatu nu ruleꞌeba Espírituha, rigixxiꞌabatu gebie len ka benne chi doe lheꞌe lastoke.
\v 14 Ttu nu abíba chi do Espíritu ge Tata Do Yebáha lheꞌe lastoni, labí rite den nuha nu ruleꞌe Espírituha, kumu nuha rakalinna deki nu ruleꞌe Espírituha, ge nu raka ikibani anka nuha. Labí aka ge nuha tte denna nu ruleꞌe Espírituha, kumu sunruba Espírituha unie kini utte dana.
\v 15 Ttaka benne chi do Espírituha lheꞌe lastobie, ge iyába rite den benneha, ttaka lee nna lanú nu rite denna ge nu rulaba lebie,
\v 16 kumu attiba ra lo ka yetsi ge Tata Do Yebáha: “Lanú nu rite denna bixa rulaba le Tata Xisiha, nigaba lanú nu aka geni uleꞌenna benneha.”\f + \fr 2:16 \ft Isaías 40:13\f* Ttaka riꞌi gwa rite dábinriꞌi nuní kumu rulaba leriꞌi ttiba rulaba le Cristuha.
\c 3
\s Apolos‑ni lhe Pablu‑ni lhe ankake benne rixúke // lo sina ge Cristuha
\p
\v 1 Betsi to, neti tti udoa len lebiꞌiha labí uka kixxiꞌania le attiba rigixxiꞌania ka benne chi rudoruke tisa ge Espíritu ge Tata Do Yebáha. Beleꞌebania le attiba ruleꞌenia ka nu labí chi rudokana tisa ge Espírituha, sinuki sa ruinbakana nu yuꞌuba ikikani, ruinbakana atti galába runi ka nu si bedaxxukana tisa ge Cristuha.
\v 2 Utixxiꞌabania le ka tisa ka nu dika utte dáxxile. Tti benia aníha ttisidiba xisiba nuha begiꞌaya le, labí nu ro iria nuha begoa le, kumu laꞌania lebiꞌi labí chi dhaale tte denle nu rigixxiꞌaya laꞌania. Axtaba nnanna labí ridaale tte denle nuha,
\v 3 kumu lebiꞌi nu yuꞌuba ikile sa ruinle. Sa rutía diiba le luesile lhe sa ruꞌubale gwelisa luesile lhe. Tti ruinle aní, ¿laaba ganna nu yuꞌuba ikile nuha sa ruinle, ruinbale attiba ruin ka benne seꞌe yiesi lo yu‑ni?
\v 4 Kumu tti rale: “Neti dua len Pablu‑ni”, adíle nna redenále: “Neti dua len Apolos‑ni”, tti rale aní, ¿laaba ganna ruinbale attiba runi adí ka benne seꞌe yiesi lo yu‑ni?
\p
\v 5 Nianna, ¿núla nuha anka Apolos‑ni lhe núla nuha anka Pablu‑ni ganna? Riꞌitu ankabatu benne rixútu lo sina ge Cristuha xa. Bixúnie riꞌitu kini uxitu le kini ugía lele gebie nna kua ttu ttutu ruinbatu sina nu betebe lentu ki uintu.
\v 6 Neti Pablo, neti sisiꞌa tte utixxiꞌania le ka tisa geeha, benia attiba runi ttu nu rada xua. Apolos‑ni nna beleꞌe chiettirunie le, benie attiba runi ttu nu regilana nu chi údaha. Ttaka Tata Do Yebáha‑ba runie kini riyelha nu chi údatuha.
\v 7 Laxkala nigaba benne radaha lhe nigaba benne regilaha lhe labí daka ka benneha, sinuki Tata Do Yebaa benne runie ki riyelha nu chi údatuha, benneha nuha daka.
\v 8 Benne radaha lhe benne regilaha lhe turoꞌoba daka ka benneha. Laa kiga de nuha nna Tata Do Yebáha ugwebe ke nu ralhake dhike kua sina benbake.
\v 9 Neti Pablo lhe Apolos lhe, riꞌitu ankatu benne rixútu lo sina ge Tata Do Yebáha. Lebiꞌi nna ankale ttiba ttu yu gebie kini ribenie sina loni lhe ankabale ttiba ttu yoꞌo gebie nu diabie rudobie.
\p
\v 10 Tata Do Yebáha bedá lebie betebie len neti kini kixxiꞌaya ka tisa geeha. Neti ankaa attiba ttu benne raka gebie runie ka yoꞌo. Neti ulekia xilatti yoꞌoha, attu benne subi nna diabie rilhidhe ka deꞌe ge yoꞌoha nna kua ttu ttu ka benne rukuake yoꞌoha teeki ulannike ganna gwa diake rukua tseke nuha.
\v 11 Kumu lanú nu aka geni kwekina xilatti attu yoꞌo nu abittu taxxína na len nu chi reha, delába Jesucristuha nuha anke xilatti yoꞌoha.
\v 12 Iki xilatti yoꞌoha gwakaba ge ka benne ukuake oru lhe plata lhe íyya ragalha lhe o si ukuake breta lhe ixxi lhe ixi yetti lhe.
\v 13 Ttaka ganna chi bisia sá aka elhuxtisi ge ka benne, laꞌania nna uleꞌe ttixa anka sina ben ttu ttu ka benne bekuake yoꞌoha, kumu teeki tte nu benkeha lo giha nna giha‑liba unna liina ganna guchía nu benkeha.
\v 14 Ganna si nu benkeha gwa bechíabana atti uxuana lo giha, laꞌanialigaba nna gwadíba ka benneha nu tse ralhake dhike.
\v 15 Ttaka ganna sina benkeha itebana tti xxuana lo giha, laꞌania nna unnittibake elha tse ralhake dhikeha, lake nna gwalábake, tiski ttiba ttu nu uxunni lo gi, aníha‑ba sateke.
\p
\v 16 ¿Si lagwa gwa yule deki lebiꞌi nuná ankale yotu ge Tata Do Yebáha, Espíritu geeha nna doe lheꞌe lastole?
\v 17 Ganna ttu benne utseꞌe looe yotu ge Tata Do Yebáha, Tata Do Yebáha nna utseꞌe loogabe benne uni aníha, kumu yotu geeha anke leꞌa nna lebiꞌi nuná ankale yotu geeha.
\p
\v 18 Abittu uin lele innále: “Riꞌitu ankatu nu yuu”, delába nu anka elha yuu ge ka benne seꞌe yiesi lo yu‑ni, delo nna abígaba raka gele. Lebiꞌi gwaluinla ge nu abittu yuu kini arlo Tata Do Yebáha isinle akale gwalíga nu yuu.
\v 19 Kumu nu anka elha yuu ge ka benne seꞌe yiesi lo yu‑ni, nu abí ixúba anka nuná len Tata Do Yebáha. Kumu lo ka yetsi geeha dia ra: “Ka nu yuu‑na la lo elha siꞌinu gekinnaba rukinni Tata Do Yebáha kana.”\f + \fr 3:19 \ft Job 5:13\f*
\v 20 Lhe rágaba lo ka yetsi geeha: “Tata Xisiha gwa yube deki nu rulaba le ka nu yuu‑na, labí ixú nuná.”\f + \fr 3:20 \ft Salmo 94:11\f*
\v 21 Laxkala lebiꞌi ni ttúle abittu uinle deki ra xxeni lele de babale len ttu benne; kumu iyába nu raka lhe iyába nu seꞌe yiesi lo yu‑ni gebale anka ka nuní:
\v 22 sila neti Pablo lhe sila Apolos‑ni lhe sila Pedro‑ni lhe sila yiesi lo yu‑ni lhe o sila elha nabani geriꞌi lhe sila elhuttiha lhe sila nu seꞌeriꞌi nnanna lhe sila nu si daa lhe, iyába nuní ankana gele.
\v 23 Lebiꞌi nna ankale ge Cristuha, Cristuha nna anke ge Tata Do Yebáha.
\c 4
\s Pabluha rabie: “Riꞌitu ankatu benne rixútu lo sina ge Cristuha”
\p
\v 1 Laxkala iyále teeki gapale riꞌitu kwenta deki ankatu benne rixútu lo sina ge Cristuha lhe ankatu benne chi gaꞌanatu ki uleꞌetu ka tisa ka nu teni Tata Do Yebáha gatsi ttuha.
\v 2 Aná nna riꞌitu ka benne ruleꞌetu ka tisa ge Tata Do Yebáha teeki akatu ka nu rudotu tisa.
\v 3 Neti labí retabiti ganna innele kia bixa runia, nigaba retabiti ganna ttu nu runi elhuxtisi innena kia bixa runia, nigaba neti labí inne kia ge nu runia.
\v 4 Kumu neti yu xeabaa labí bixa nu satsa runia, ttaka laa kiga de nuha nna innía deki tseba runia. Tata Xisiha‑ba innábie ganna si ruin tsea o abittu.
\v 5 Laxkala abittu iyubaxxinle innele. Axtaliba ganna chi esia Jesús benne anke Xxanariꞌiha yiesi lo yu‑ni, laꞌanialiba nna unie kini ilá nu raka gatsiha lhe kixxiꞌe nu rulaba le ka benne lhe. Laꞌaniagaba nuha kua ttu ttu ka benne kwea tse Tata Do Yebáha ke ge nu tse benke.
\p
\v 6 Betsi to, rigixxiꞌania le ge nu runia‑ni lhe ge nu runi Apolos‑ni lhe kini ixúna len lebiꞌi. Aníha ki tte denle nu ra ttu tisa nu rinne ka benne, delába tisa nu ra: “Gwaluinba nu raba lo ka yetsi ge Tata Do Yebáha, abittu ttebiale.” Aníha kini abittu uinle ttaba de babale ttu benne nna ilhida gaale attu benneha.
\v 7 Kumu lebiꞌi, ¿núla chi rana le deki dakarulale attichula adí ka benne? ¿Si tee ttu nu abittu chi bete Tata Do Yebáha gele? Ganna chiba betebie ttu bixa gele, ¿beakala nna ruinle ttaba, sa ruinbale deki titúbale biselinle nu tee geleha?
\p
\v 8 ¡Karubárule, chiba uxíle iyá nu raka lele dhile! ¡Nnanna chiba ankale nu tee xxatta geni! ¡Attiba ttu nu rinnabia chi ra lele nnanna, labíru riyasinle getu! ¡Kwadila gwalíginle innabiale, kini anágaba riꞌitu innabiagabatu len lebiꞌi!
\v 9 Neti rakati riꞌitu ka apóstol ge Jesucristuha tuttíruba lo xubana chi beseꞌe Tata Do Yebáha riꞌitu. Attiba ttu nu chi biginnina lo ka uxtisi ki gattina, aníha‑ba chi ankatu. Chiba beyakatu ttiba ttu gwegía ge ka benne seꞌe yiesi lo yu‑ni lhe ge ka anjeliha lhe.
\v 10 ¡Riꞌitu rákana nu raka ikibani ankatu de danalhatu Cristuha, lebiꞌi nna de du lenle Cristuha nna yalháruba yule! ¡Riꞌitu labí tsitsi re letu, lebiꞌi nna yalhá tsitsi re lele! ¡Riꞌitu ankatu ka nu abittu ruꞌu le ka benne, lebiꞌi nna ankale ka nu ria xxatta le ka benne!
\v 11 Loora nnanna sa rattibatu ubina lhe ratú rebisiba letu lhe, itú tee xunuba latitu rekitu, lhe anágaba nna gwadú riyayatu, lhe naa lhe niiba rekitu de labí lisitu tee,
\v 12 lhe anágaba ratettibatu ribentu sina kini risela nu rotu. Tti rigekana ikitu, riꞌitu nna latsiruba rulisatu kana; atti ridú nookana riꞌitu, riꞌitu nna gwa rutto ruchíabatu lokani;
\v 13 atti rinne satsakana getu, riꞌitu nna latsiruba rekabitu gekani. Ttiba ttu nu abí ixú ankatu yiesi lo yu‑ni lhe ttiba ttu ixi nu chi riguꞌuna kana, aníha‑ba ankatu axtaba nnanna.
\p
\v 14 Laa rinnegaa lo yetsi‑ni aní ki ugwea le elhittu. ¡Koꞌo! Sinuki rulisaa le aní ki otte dale ge nu ruinle. Rulisabaa le atti galába rulisaa ttu xiꞌinia rakati geni.
\v 15 Kumu meskiba ganna seꞌe ttu tsii mili ka nu ruleꞌekinna le ge Cristuha, ttaka xxudile nna lanú ixe seꞌe, kumu ttúruba neti ankaa xxudile de utixxiꞌania le ka tisa tse kini bisinle ukale ge Jesucristuha.
\v 16 De nuha nna rinnaba ditia len lebiꞌi ki uinle atti tte runia‑ni.
\p
\v 17 Delo niꞌa ge nuní nna udhelhaa Timoteo‑na ata seꞌele‑na. Lana ankana attiba ttu xiꞌinia rakati geni lhe ankana ttu benne rudo tsitsina tisa ge Tata Xisiha lhe. Lana nuná odhúna lele gasina anka elha ruin kia de dua lo neda ge Cristuha. Ruinbaa atti tteba chi ruleꞌenia iyá ka benne chi ria leke ge Cristuha seꞌeke lheꞌe iyába ka yiesi ata rekia rigixxiꞌaya.
\v 18 Lebiꞌi seꞌe ttu chupale ruinle deki ra xxeni lele kumu de rakinle labíru itaa etelannia le.
\v 19 Ttaka gwadá ttegaa etelannia le ganna Tata Xisiha aka lebie. Labí itaa suna gwelanni ttixa rinne ka nu ruinkana deki ra xxeni lekinna, sinuki itaa ki ulannia bixa nu xxeni raka gekani ruinkana.
\v 20 Kumu ka benne chi rinnabia Tata Do Yebáha ke labí sun tteruba inneke ge bixa raka geke ruinke, sinuki len elha ruin geke uleꞌe looke nu raka geke ruinke.
\v 21 Nianna, ¿gasina raka lele isiaya ata seꞌele‑na? ¿Si itaa len ya diti ak? O, ¿si isiaya ulisaa le latsitoru len elha siꞌi lasi ak?
\c 5
\s Gwalikwea nubiyú ben satsa‑na lagwi gele
\p
\v 1 Lebiꞌi chi daa tisa gele rákana deki nuxa ttúle nuná bedo lenle nuila nu berupa ge xxudile‑na. Luesi nu satsa raka lagwi gele‑na, nila ka nu abittu chi ria lekani ge Tata Do Yebáha, nila ka nuha a ruinkana aná.
\v 2 ¡Lebiꞌi nna bittuba retabinle ge nu ruinle‑na, xxeniba sa ra lele! Gwarrana du satsa lele lhe releninle ge nubiyú ben aná lhe gwarrana bebeale nuná lagwi gele lhe.
\v 3-4 Neti meskiba labí dua ata seꞌele‑na, ttaka ttisidiba gwa dubaa len lebiꞌi kumu satíaba rexxa lasia le. Laxkala ttisidiba netiba nuha dua naa. De nuha nna Jesús benne anke Xxanariꞌiha rutebie lo neda kia ki ria: “Nu beni aná ralhaba nuná dhina elha disa.” Laxkala lebiꞌi atti etupale innele ge nu ben aná, neti gwa dúgaba espíritu kia‑ni len lebiꞌi laꞌania, lhe anágaba Jesús benne ra xxeni leha gwa dúgabe len lebiꞌi laꞌania.
\v 5 Atti etupaleha utele nubiyú ben satsa‑na lasi ná nu xxegwiha, kini tseꞌe loo bela latini. Aníha kini ganna chi bisia sá esia Jesús benne anke Xxanariꞌiha, laꞌania nna gwalaa espíritu geniha.
\p
\v 6 Laxkala labí tse nuná ruinle deki ra xxeni lele. Lebiꞌi chiba yule deki kua dii nu ria lheꞌe yiediha, ttuxkaꞌaru nuha ria lheꞌe nuha nna chi rilhidhana lheꞌe itú yiediha.
\v 7 Laxkala gwaluni attiba ruin ka nu Israel‑ni, ka nuha riguꞌuna kana ka kua dii yaxxu tee lheꞌe lisikaniha atti lanila isia laní Pascua. Anágaba lebiꞌi gwalikwea nu ben satsa‑na lagwi gele kini eyakale benne kubi arlo Tata Do Yebáha, kumu lebiꞌi anába kubi chi benie le attili ugía lele geeha. Kumu Cristu benne anke neru ge laní Pascuaha, chiba bettikana benneha kini utixe geriꞌi.
\v 8 Laxkala riꞌi uinriꞌi laní, ttaka bittu udelhariꞌi kua dii iki yettaxtila uinriꞌi laꞌania, delába abitturu itisin luesiriꞌi lhe abitturu uinriꞌi nu satsa lhe, sinuki uinlariꞌi laní len yettaxtila nu abittu kua dii dia ikini, delába itú iki itú leriꞌi uinriꞌi nu anka gwalí.
\p
\v 9 Lo yetsi udhelhaa len lebiꞌi ttuha, lo nuha utixxiꞌania le ria: “Abitturu utsále ka nu risákana nu subi subi.”
\v 10 Lo yetsiha laa rigaa deki abitturu utsále ka nu abittu ria lekani Cristuha nna risákana nu subi subi lhe raka lekani gatta xxatta gekani lhe ruinkana ubana lhe ria lekani ge ka nu labí gwalíga ankakana diosi lhe. Kumu gannala ttixka xpeya le abittu utsále ka nu abittu ria lekani Cristuha, laꞌania nna teeki iriale yiesi lo yu‑ni kini abitturu utsále kana.
\v 11 ¡Koꞌo! Sinuki xpeya le lo yetsiha abitturu utsále ka nu rákana: “Riꞌitu chi ria letu Cristuha”, ttaka nna sa risábakana nu subi subi, o sa rakaba lekani gatta xxatta gekani, lhe sa riaba lekani ge ka nu labí gwalí ankakana diosi, lhe sa ankabakana ka nu rinne satsa ge ka benne lhe sa ankabakana ka nu dusi lhe sa ruinbakana ubana lhe. Ka nu ruin aní, abitturu utsále kana, ni yetta a goru lenle kana.
\p
\v 12-13 Kumu neti labí elha ralhaa unia elhuxtisi ge ka nu abittu chi ria lekani Cristuha. Tata Do Yebáha‑ba ralhe unie elhuxtisi ge ka nuná. ¿Laaba ganna ka nu chi ria lekani Cristuha, ka nunonna ralhale uinle elhuxtisi gekani? Laxkala gwalikwea nu ben satsa‑na lagwi gele.
\c 6
\s Abittu tagaꞌa luesile lo ka uxtisi ka nu abittu // chi ria lekani Cristuha
\p
\v 1 Ganna nuxa ttúle ritilha lenle attu betsi to geriꞌi, ¿si gwa retobinle nna arlo ka uxtisi ka nu abittu ria lekani Cristuha‑la, ragaꞌa luesile nna labí riale arlo ka benne chi ankake ge Tata Do Yebáha?
\v 2 ¿Si lagwa gwa yule deki ka benne chi ankake ge Tata Do Yebáha, ka benneha‑la nuha uinke elhuxtisi ge ka benne seꞌe yiesi lo yu‑ni? Laxkala lebiꞌi ka nu chi ankale ge Tata Do Yebáha, ki ganna lebiꞌi uinle elhuxtisi ge ka benne seꞌe yiesi lo yu‑ni, ¿si ge ttu nuxkaꞌa tte nna a dhaale uinle elhuxtisi geni?
\v 3 Lebiꞌi gwa yúbale riꞌi iyála ka anjeli ge Tata Do Yebáha uinriꞌi elhuxtisi geke, si nu rateriꞌi yiesi lo yu‑ni chiga a dhaariꞌi uinriꞌi elhuxtisi geni.
\v 4 Laxkala ganna ttixka lebiꞌi ritilhale ge ttu bixa ratele yiesi lo yu‑ni, ¿beaka lo ka nu abittu selakana len ka benne chi ria leke Cristuha, beaka lo ka nuha‑la diale ragaꞌa luesile ki ruinkana elhuxtisi gele?
\v 5 Ria aní kini ettu lole. Katte, ¿si anúga ttu benne sela len lebiꞌi, ttu benne raparue elha rieni ki unie elhuxtisi ge ka betsi to geriꞌi?
\v 6 Ttaka lebiꞌi, tti ritilha lenle attu betsi to geriꞌi, ragaꞌa tteba luesile lo ka uxtisi. Gwea nna rutseꞌe loona lo ka nu abittu ria lekani Cristuha‑la nuná ragaꞌa luesile.
\p
\v 7 Kumu tti ruꞌule ritilha len luesile, balaꞌanaba nuná chi riguale. ¿Beaka a rutto ruchíabale ge nu rudhaka luesile lhe a ridí xenbale tti riguakana nu anka gele?
\v 8 Ttaka rutseꞌe loona, lebiꞌila nuná rudhaka satsale ka benne lhe riguale nu tee geke lhe. Gwea nna ka nu raka betsi to geriꞌi‑nala nuná rudhakale aná.
\p
\v 9 ¿Si lagwa gwa yule deki ka nu ruin nu abittu dika ixú, ka nuná labí ralhakana dhíkana nu tse dhi ka benne chi rinnabia Tata Do Yebáha ke? Abittu akinle deki ka nu risákana nu subi subi
\q lhe ka nu ria lekani ge ka nu abittu gwalíga ankakana diosi,
\q lhe ka nu rido lenkana ka nu abittu anka latselakani,
\q anágaba ka nu ankakana xanna,
\q
\v 10 lhe ka nu ruinkana ubana lhe,
\q anágaba ka nu raka lekani gatta xxatta gekani
\q lhe ka nu dusi lhe,
\q anágaba ka nu rinne satsakana ge ka benne,
\q lhe ka nu resiꞌinukana riguakana ttu bixa ge ka benne lhe,
\m abittu akinle deki ka nuná gwadíkana nu tse rute Tata Do Yebáha ge ka benne chi rinnabie ke.
\v 11 Lebiꞌi anágaba satsa ben ttu chupale itú ttuha, ttaka nnanna chi bochari Tata Do Yebáha le ge ka tulha benle laꞌania lhe chi ulesie le ki akale gebie lhe anágaba chigaba utuabie kweꞌele yua ge ka tulha ruinle. Tata Do Yebaa geriꞌiha benie iyá nuní de nu ben Jesucristu benne anke Xxanariꞌiha lhe de nu ben Espíritu geeha lhe.
\s Lebiꞌi nuná ankale ttiba yotu ata do Espíritu ge Tata Do Yebáha
\p
\v 12 Lebiꞌi rale: “Iyába gwakaba getu uintu”, ttaka neti ria le labí iyá nu uinleha akana nu dika ixú. Gwalí galá, kumu ttiba neti iyába gwakaba kia unia, ttaka labí dhielhaa nu uniaha‑la innabiana neti.
\v 13 Ttibanka elho roriꞌi, elho‑na ankaba nuná ge tuꞌeriꞌi; anágaba tuꞌeriꞌi‑ni ankagabana ge elho roriꞌi. Ttaka Tata Do Yebáha ixpaba ka nuní utseꞌe loobie. Anágaba bela latiriꞌi‑ni, labí ixuinriꞌi nuní kini isáriꞌi nu subi subi. Nuní ixúlana ge Tata Xisiha, nna labie ake Xxanani.
\v 14 Attiba ben Tata Do Yebáha belhidha benbie Jesús benne anke Xxanariꞌiha lo elhuttiha, aníha‑gaba unie len riꞌi, ixúgabanie nu tsitsi ra leeha ki elhidha benbie riꞌi lo elhuttiha.
\p
\v 15 Lebiꞌi gwa yu xeabale, bela latile‑na ankana attisidiba bela lati Cristuha. Ttibanka neti, ¿si ixúbati nu anka bela lati Cristuha kini eyonia na lati ttu nuila ruttoꞌo latini? ¡Koꞌo, labí!
\v 16 Lebiꞌi gwa yu xeabale, ttu nubiyú risána ttu nuila ruttoꞌo latini, ttúba benne reyakana len nuilaha, kumu lo ka yetsi ge Tata Do Yebáha dia ra: “Ttúba benne reyaka ixpakana.”\f + \fr 6:16 \ft Génesis 2:24\f*
\v 17 Ttaka benne chi babe len Tata Xisiha, espíritu geeha ttúba reyaka benneha len Tata Xisiha.
\p
\v 18 Gwaludhana nu satsa ruinle risále nu subi subi. Ttixka ttu benne runie attu bixa tulha, nu runieha labí reyaꞌana latie; ttaka ganna risábie nu subi subi, latieha nuha reyaꞌana nu satsa runieha.
\v 19 ¿Si lagwa gwa yule deki lebiꞌi nuná ankale yotu ge Espíritu ge Tata Do Yebáha lhe dobie lheꞌe lastole lhe, delába Espíritu nu uxígabale bete Tata Do Yebáha? De nuha nna bela latile‑na labíru anka nuná gele,
\v 20 kumu Tata Do Yebáha yaxi bedhake le tti uyoꞌobie leha. De nuha nna latsiru gwaluin len bela latile‑na, kumu ganna uinle latsiru, Tata Do Yebáha nuha ruinle kini ra xxeni lebie.
\c 7
\s Pabluha rigixxiꞌabie gasina uin ka benne utsá náke lhe // gasina uin ka benne abittu utsá náke lhe
\p
\v 1 Nnanna ekabia ge nu rinnaba tisale neti lo yetsi udhelhaleha. Neti ria, tseba anka ganna ttixka ttu nubiyú abittuba utsá náni.
\v 2 Ttaka de nnelaba risáriꞌi nu subi subi, de nuha nna tserula kua ttu ttu ka nubiyú‑na dho len nuila gekani lhe kua ttu ttu ka nuila‑na dho len nubiyú gekani lhe.
\v 3 Nubiyúha teeki uin nuha nu daa loni uinna len nuila geniha, anágaba nuilaha teeki uin nuha nu daa loni uinna len nubiyú geniha.
\v 4 Nuilaha labíru suna geni anka latiniha, chigaba anka nuha ge nubiyú geniha. Anágaba nubiyúha labíru suna geni anka latiniha, chigaba anka nuha ge nuila geniha.
\v 5 Bittu a dhielha ge luesi ttu ttule. Sunruba ganna ttixka ixpa daka lole okinni ikile udú siile nu labinle ruinle, aná nna ttu sattiba sadána a tsuꞌuru kweꞌe luesile. Aníha uinle ki udo lele ilhapile tisa len Tata Do Yebáha. Iki de nuha nna gwaleyoꞌo kweꞌe luesile attu libe kini ni kina de abittu dhaale uchíale, laꞌania nna dhi yie nu xxegwiha le nna uinle nu satsa len attu nu subi.
\v 6 Nu rinnea‑ni nu anka kibaa nuní. Laa rigaa deki aní teeki uinle.
\v 7 Neti aní rakati neti, iyába ka benne ttu ttubake eyaꞌana attiba neti ttúba doa. Ttaka kumu kua ttu tturiꞌi chi bete Tata Do Yebáha elha tse geriꞌi, adíriꞌi betebie elha tse geriꞌi eyaꞌana ttúbariꞌi, adíriꞌi nna betebie elha tse geriꞌi kini utsá náriꞌi.
\p
\v 8 Lebiꞌi ka nubiyú bidabi lhe lebiꞌi ka nuila bidabi lhe, rulisaa le, tserula anka ganna ttu ttubale eyaꞌana attiba neti.
\v 9 Ttaka ganna abíba uchíale tseꞌe ttúle, gwalotsála nále kini abittu tseꞌele uyúle elha disa.
\p
\v 10 Nna lebiꞌi ata seꞌe len luesile upeya le, lebiꞌi ka nuila abittu esilale len ka nubiyú gele‑na. Labí neti rodhaꞌanaa ki uinle aní, Tata Xisiha‑ba rodhaꞌane ki uinle aní.
\v 11 Ganna esilale len ka nubiyú gele‑na, abitturu otsá nále len attu nu subi; ganna abíba nna gwaleyoinla le luesile. Anágaba lebiꞌi nubiyú, abittu udhá ikile ka nuila gele‑na.
\p
\v 12 Adíle nna nu anka kibaa nuní upeya le, labí nu anka ge Tata Xisiha: Ganna ttixka ttu benne biyú ria lebie Cristuha nna do lenie ttu nuila abittu chi ria leni, ttaka ganna nuila geeha gwa rokinniba ikini dhoru lenne, abittu udhá ikie nuha.
\v 13 Anágaba ganna ttu benne nuila ria lebie Cristuha nna do lenie ttu nubiyú abittu chi ria leni, ttaka ganna nubiyú geeha gwa rokinniba ikini dhoru lenne, abittugaba udhá ikie nuha.
\v 14 Kumu nubiyú abittu chi ria leniha chiba beyaka nuha nari xú arlo Tata Do Yebáha de chi ria le nuila geniha. Anágaba nuila abittu chi ria leniha, chigaba beyaka nuha nari xú arlo Tata Do Yebáha de chi ria le nubiyú geniha. Kumu ganna abíba chi beyakakana nari xú, laꞌania nna ka xiꞌinkaniha attisidiba tsigaba anka ka nuha arlo Tata Do Yebáha, ttaka nnanna ka xiꞌinkaniha chiba biriesi ka nuha ki akakana ge Tata Do Yebáha.
\v 15 Ttaka ganna ttu nu abittu chi ria leni ge Cristuha rakaba leni elaꞌana len benne chi ria leeha, meski elaꞌa nuha lenie. Kumu ttixka raka aní, benne biyú o benne nuila chi ria leeha, labíru daa loke tseꞌeru len luesike, elaꞌalake kumu Tata Do Yebáha chi uxie riꞌi kini tseꞌeriꞌi latsiru len adí ka benne.
\v 16 Kumu lu xa nuila, ¿gasina yulu deki gwadaalu odilálu nubiyú gelu‑na kini abittu tsia nnittina arlo Tata Do Yebáha ganna sa dhoruna lenlu? Lhe anágaba lu xa nubiyú, ¿gasina yulu deki gwadaalu odilálu nuila gelu‑na ki abittu tsia nnittina arlo Tata Do Yebáha ganna sa dhoruna lenlu?
\p
\v 17 Gaxabasina uinle, ttaka kua ttu ttule gwaltseꞌeba attiba chi bodhaꞌan Cristuha tseꞌele lhe gwaltseꞌeba attiba ankale tti uxi Tata Do Yebáha le. Neti nuníba rodhaꞌanaa uin iyá ka benne chi ria leke Cristuha.
\v 18 Ganna si lu nubiyú, chi ruu lo bela latilu atti biyaxilu ki tsia lelu Cristuha, anába la ruu lo bela latilu. Abittu ukatsilu nu anka latilu nna ganna abittuba chi ruu lo bela latilu tti biyaxilu ki ugía lelu Cristuha, anágaba la ankalu. Abittu ichú lo bela latilu.
\v 19 Kumu labí raka doelha si gwa ruu lo bela latilu o abittu. Nu rakarula doelha udolu tisa ge nu bodhaꞌan Tata Do Yebáha uinlu.
\v 20 Laxkala kua ttu ttule eyaꞌanle attiba ankale tti uxi Tata Do Yebáha le lo neda geeha.
\v 21 Ganna lu ankalu nu toꞌolu lo xxanalu tti biyaxilu ki ugía lelu ge Cristuha, abittu uchacha ikilu ge de toꞌolu lo sina. Ttaka ganna si gwa ruteba xxanaluha lo neda ki erialu lo náni, ben doelha beria lo náni.
\v 22 Kumu ganna ttu benne toꞌe lo sina atti uxi Tata Xisiha bie ki ugía lebie, nnanna attisidiba chiba reki lhaa benneha kini rixúbie lo sina ge Tata Xisiha. Anágaba ganna ttu benne reki lhaabie atti biyaxie ki ugía lebie ge Tata Xisiha, nnanna benneha anke attiba ttu benne toꞌobie lo sina ge Cristuha ki unie nu inná benneha.
\v 23 Lebiꞌi yaxi bedhake le tti uyoꞌobie leha. De nuha nna abittu dhielhale akale ttiba ttu nu toꞌo lo sina ge ka nu seꞌe yiesi lo yu‑ni ki uinle nu innabakana.
\v 24 Laxkala xa betsi to, kua ttu ttule attiba ankale tti uxi Tata Do Yebáha leha, anába la ankale.
\p
\v 25 Ge ka nuila ribani‑na nna labí tisa bodhaꞌan Tata Xisiha gasina uinkana. Neti innebaa nu anka kibaa. Kumu de chi gwatua le Tata Xisiha neti, de nuha nna gwankaa nu dika tsia le ka benne ge nu innea‑ni.
\v 26 Neti rakati de nu ratebariꞌi yiesi lo yu‑ni, de nuha nna tserula anka ganna ttixka ka benne ttúbake eyaꞌanna, abittuba utsá náke.
\v 27 Lu nubiyú, ganna chi do lenlu nuila, abittu uinlu esilalu len nuila geluha. Ganna si abittuba chi do lenlu nuila nna abittu kila nuila gelu.
\v 28 Ganna utsá nálu, labí tulha nuha uinlu. Ganna nuila ribaniha utsá náni, labí tulha nuha uin nuha. Deba nna ka nu rutsá nákinna elhaxchacha ikiba tee ge ka nuná yiesi lo yu‑ni. Neti nna labí raka lasia satele aná.
\p
\v 29 Nu rakala lasia upeya le xa betsi to, chiba dabigana nuní geriꞌi, labíru isá riyasa. De nuha nna gwaludorula lele Tata Do Yebáha.
\q Lebiꞌi ka nu seꞌe lenle nuila, gwaluni attisidiba lanú nuila gele tee
\q
\v 30 nna ata seꞌele gwexxua le, gwaluni attisidiba labí seꞌele gwexxua le;
\q nna lebiꞌi ata seꞌele redeakinle, gwaluni attisidiba labí redeakinle,
\q nna lebiꞌi ata yuꞌule ugoꞌo, gwaluni attisidiba nu uyoꞌoleha labí anka nuha gele.
\q
\v 31 Anágaba lebiꞌi ata seꞌele redí baale nu tee yiesi lo yu‑ni, gwaluni attisidiba labí redí baale geni, kumu iyá nu rilenriꞌi yiesi lo yu‑ni tseꞌe looba nuní.
\p
\v 32 Neti rakati abittu gapale elhaxchacha iki tee yiesi lo yu‑ni. Kumu nubiyú nu do ttúbanaha, udorulana le nuha nu anka ge Tata Xisiha, delába udona leni gasina uinna ki tsuꞌu lebie.
\v 33 Ttaka nu do len nuilaha, si rudolana le nuha ge nu raka yiesi lo yu‑ni, delába si rudolana leni gasina uinna ki tsuꞌu le nuila geniha nu ruinna.
\v 34 De nuha nna ixeba nu do ikini. Nuila nu anutturu nubiyú do lennaha lhe nuila ribaniha lhe, ka nuha rudorulana lekani nu anka ge Tata Do Yebáha, delába latikani lhe espíritu gekani lhe ankakana nari xú arloe. Ttaka nu do len nubiyúha, si rudolana le nuha nu raka yiesi lo yu‑ni, delába rudona leni gasina uinna ki tsuꞌu le nubiyú geniha nu ruinna.
\v 35 Ria aní, labí de rusunaa utsá nále. ¡Koꞌo! Ruinlaa kini lebiꞌi saría tsena le lhe kini tseꞌele uinle attiba ankaba geni, lhe itú iki itú lele udo lele Tata Xisiha.
\p
\v 36 Ttaka ganna ttu benne biyú rudúne de chi diani xiꞌiniunneha ida nna rakanie deki daba loe utebie nuha ki utsá náni, ganna aníha rakanie, laꞌania nna uinbe attiba rudhakaba lebie anka tse. Labí tulha nuha unie de utebie nuha len nubiyú.
\v 37 Ttaka ganna attu benne chiba belaba tse lebie deki labí raka doelha utebie xiꞌiniunneha len nubiyú, uinbe nu rudhakaba lebie anka tse. Benne uin aní tseba nuha unie ganna abittuba utebie nuilaha len nubiyú.
\v 38 Laxkala ganna ttu benne utebie xiꞌiniunneha len nubiyú, tseba nuha uin benneha nna benne abittu utebie xiꞌiniunneha len nubiyú, tserula nuha uin benneha.
\p
\v 39 Nuila chi betsá nániha, laka sa do ben nubiyú geniha, xigabana len nuha. Gannaliba chi utti nubiyúha, laꞌanialiba nna gwakaba ge nuilaha otsá náni len nuxaba raka leni, ladiba ganna nubiyú edínaha gwankana nu ria leni Tata Xisiha.
\v 40 Ttaka neti rakati tserula dhona ganna eyaꞌan ttúna. Ria aní, kumu neti rakati gwa dogaba Espíritu ge Tata Do Yebáha lheꞌe lastoa, de nuha nna ria aní.
\c 8
\s Pabluha rigixxiꞌabie ge bela nu rute ka benne úna // lo bekú ge ka nu labí gwalí ankakana diosi
\p
\v 1 Nnanna innea ge nu unnaba tisale neti rale: “¿Si gwaka goriꞌi bela ge ka nimala rutti ka benne ki ruteke úna lo bekú ge ka nu labí gwalí ankakana diosi?” Gwalí galá iyábariꞌi chi yuriꞌi deki ka nuná labí gwalí ankakana diosi, ttaka nu chi yuriꞌi‑na ruinba nuná ki ruinriꞌi ttaba. Ttaka ganna gwa rakabin ge luesiriꞌi, nuná runi kini ruseꞌe tsitsi luesiriꞌi.
\v 2 Kumu ganna ttu benne rakanie deki gwa yube ttu latti to, benne rakanie aníha labí chi yuga benneha attiga ankaga geni.
\v 3 Ttaka benne gwa rakanie ge Tata Do Yebáha, Tata Do Yebáha chiba ankabianie benneha.
\p
\v 4 Nnanna kixxiꞌaya ganna gwaka goriꞌi bela ge ka nimala rutti ka benne, ki ruteke úna lo bekú ge ka nu labí gwalí ankakana diosi. Riꞌi chiba yuriꞌi deki ka nu labí gwalí ankakana diosi, ka nuná lanú nuxa anka ka nuná yiesi lo yu‑ni, kumu lanú attu diosi do, sunruba ttú benne do anke gwalíga Diosi.
\v 5 Meskiba ganna seꞌe ka nu tee lákani diosi, si yebáha o si yiesi lo yu‑ni, kumu gwalí galá ixeba ka nu tee lákani diosi seꞌe lhe ixeba ka nu ra ka benne deki ankakana xxanake lhe.
\v 6 Ttaka lenriꞌi, sunruba ttu Diosi do, delába Xxudiriꞌi do yebáha. Benneha benie iyá tte nu seꞌe lhe ge benneha‑gaba seꞌeriꞌi kini ixúriꞌi. Anágaba nna ttúrugaba benne anke Xxanariꞌi do, delába Jesucristuha. De benneha nna uka iyá tte nu seꞌe lhe de benneha‑gaba nna anka benriꞌi lhe.
\p
\v 7 Ttaka labí iyá ka benne chi ria leke ge Cristuha yuke nuní. Kumu adíke sa labibakanie roke bela ge ka nimala rute ka benne úna lo bekú ge ka nu labí gwalíga ankakana diosi, nna tti roke belaha nna sa rakabakanie deki gwalíba reyaka belaha ge ka nu labí gwalí ankakana diosiha. Ttaka kumu de labí chi seꞌe tsitsike lo neda ge Tata Do Yebáha, de nuha nna tti roke belaha nna rudú leni ttebana leke kumu rakakanie deki chiba bitsigake arlo Tata Do Yebáha.
\v 8 Ttaka laa de nu rogariꞌi ruinna kini akariꞌi benne tsuꞌu le Tata Do Yebáha. ¡Koꞌo, labí! Kumu laa de nu roriꞌi‑naga uinna ki akaruriꞌi benne tsuꞌu lebie, nigaba laa de abíga goriꞌi nna akariꞌi benne abittu tsuꞌu lebie.
\v 9 Ttaka lebiꞌi ata chi seꞌe tsitsile lo neda ge Tata Do Yebáha, gwaluyú gele, bittu akinle deki de gwakaba gole iyá, de nuha nna ukinnile ka benne abittu chi seꞌe tsitsike lo neda geeha.
\v 10 Kumu ganna nuxa ttúle chi yule deki gwakaba goriꞌi iyá nna ganna ttu benne ilánie le seꞌele go yetta roꞌo mexa lheꞌe yotu ge ka nu labí gwalí ankakana diosi, ¿laaba ganna de labí chi re tsitsi le benne ilánie le siale goha, laaba ganna de nuha nna dhágaba lebie goe bela nu rutekana úna ge ka nu labí gwalí ankakana diosiha?
\v 11 Lebiꞌi de chi yule nna, delo niꞌa gele nna initti betsi to geriꞌi benne abittu chi du tsitsie lo neda ge Tata Do Yebáha, delába benne chi utti Cristuha kwenta gebie.
\v 12 Arlo Cristuha nuha rinittile tti rudú chupale le ka betsi to geriꞌi ka benne abittu chi re tsitsi leke.
\v 13 Laxkala neti, ganna de nu roa‑ni ruinna ki rinitti ttu betsi to geriꞌi, tserula ttu tsala abitturula goa bela kini abittu unnittia ttu betsi to geriꞌi.
\c 9
\s Pabluha meskiba anke apóstol, ttaka labí bixa rinnabe // ge sina runieha
\p
\v 1 Neti, ¿laaba ganna gwa rapabaa lo neda ki unia nu rudhaka lasia anka tse? ¿Laaba ganna apóstol ge Jesús‑ni ankaa lhe neti chi biláti Jesús benne anke Xxanariꞌiha? Lhe anágaba, ¿laaba lebiꞌi nuná ankale benne chi uxia ki tsia lele ge benne anke Xxanariꞌiha, delába benne runia sina gebie?
\v 2 Ganna len adí ka benne abittu ankaa apóstol, ttaka len lebiꞌi gwalíba ankaa apóstol, kumu de lebiꞌi chi babale len Jesús benne anke Xxanariꞌiha, de nuha nna rulaꞌa deki gwalí ankaa benne chea ka tisa geeha.
\p
\v 3 Neti aníba rekabia ge ka nu rákana: “Nú yu ganna gwalí ankalu apóstol ge Jesús‑ni.”
\v 4 Riꞌitu ka apóstol, ¿si abí gwa aka getu gotu lhe iꞌiyatu ge sina ruintu‑ni?
\v 5 Lhe, ¿si abí gwa lo neda getu tee kini ichetu ka nuila getu ata diabatu, attiba runi adí ka apóstol ge Jesús‑ni lhe attiba runi ka betsieha lhe attigaba runi Cefas benne tegaba lábie Pedro? Ka nuila ge ka benne‑ni ria leke Cristuha nna ata diabake richeke ka benne‑ni.
\v 6 ¿Si suna netiba lenia Bernabé‑ni daa lotu uintu sina len niꞌa nátu kini aka bentu?
\v 7 Lebiꞌi gwa yúbale lanú ttu soldadu do, la belhiu gebani rutseꞌe loona ki riana utilha lhe lanú ttu benne do iki de ratebie reyade ka ya uva, delo nna abígaba goe nu xixxi ute ka nuha lhe anágaba lanú ttu benne do reki lo ka neru nna abígaba edíbe xisi nu rute ka nuha.
\v 8 ¿Si rakinle nu anka ge ka benne seꞌe yiesi lo yu‑niba nuní rinnea tti ria aní? ¿Laaba anígaba ra lo bia bennabi bodhaꞌan Tata Do Yebáha len Moisés‑ni?
\v 9 Kumu lo bia bennabiha dia ra: “Abittu kuꞌulu yexxa roꞌo bia rulea iki xuxtilaha.”\f + \fr 9:9 \ft Deuteronomio 25:4\f* Tata Do Yebáha tti ree aní, laa suna ge ka bia rulea iki xuxtilaha‑ga nuha ruchacha ikie.
\v 10 ¿Laaba ganna gelariꞌi nuha ruchacha ikie? ¡Ge galáriꞌi, de nuha nna rabie aníha lo bia bennabiha! Kumu nu ribenna lo yuha, ruxxenba le nuha edí baana ge sina bennaha lhe nu riguꞌuna ka biaha iki xuxtilaha ruxxengaba le nuha edí baana ge sina bennaha.
\v 11 Riꞌitu chi údatu ka tisa ge Tata Do Yebáha lheꞌe lastole. De bentu aní nna, ¿si yalhaba nuha ganna edí baatu ttu latti ge nu utele len riꞌitu?
\v 12 Ki adí ka benne reki ugixxiꞌa ge Cristuha gwa rapana ke ridíke nu rutele, riꞌitu gwa raparulana riꞌitu kini dhitu nu utele.
\p Ttaka riꞌitu labí chi unnabatu nu ralhatu dhitu. Ratettibatu rigila getu. Lo iyába gwa rutto ruchíabatu. Ruintu aná kini abittu rudheatu lo ka tisa ge Cristuha.
\v 13 Lebiꞌi gwa yu xeabale: ka nu rixúkana lheꞌe yotuha, ge ka úna risina lheꞌe yotuha‑ba ro ka nuha, nna ka nu rixúkana lo bekú ge yotuha, ge ka úna risina lo bekúha‑gaba ro ka nuha.
\v 14 Anágaba bodhaꞌangaba Jesús benne anke Xxanariꞌiha ree deki ka benne reki ugixxiꞌa ka tisa geeha, ge sina ruinkeha‑gaba goke.
\v 15 Ttaka neti ni tsa labí chi bedí baaya ge nu ralhaa dhia. Nigaba labí akinle deki runia nuní lo yetsi‑ni kini utele latti nu riyasati. Kumu tserula du lasia gattia abittu innabaa le, a laa kila innabaa le nna unnittia elha gwedeaka lasi kia de kwentaba rigixxiꞌania le ka tisa‑ni.
\p
\v 16 Neti labí dika unia ttaba de rekia ugixxiꞌa ka tisa ge Cristuha, kumu neti daba loa kixxiꞌaya ka benne‑ni. Karusiꞌiru neti ganna abíba tsekia kixxiꞌaya ke.
\v 17 Kumu ganna neti redába lasia rekia ugixxiꞌa, laꞌania nna gwadíbaa nu ralhaa dhia ge sina runiaha. Ttaka ganna de rido doelhabaa ki rekia ugixxiꞌa, laꞌania nna labí runia nuha de redá lasia, sinuki sunruba runia nuha de aníha chi gaꞌanani Tata Do Yebáha deki unia.
\v 18 Nianna, ¿nála lhiaxaa ganna? Delába kwentaba rekia ugixxiꞌa ka tisa ge Cristuha xa, abittuba innabaa nu ralhaa dhia de rekia rigixxiꞌaya.
\p
\v 19 Kumu neti meskiba ankaa benne reki lhaaya, labí xigaa lo ná ka benne, laa kiga de nuha nna reyakabaa attiba ttu benne xige lo sina ge iyába ka benne. Aníha runia kini ridaaya ralhia ixeeru ka benne lo neda ge Cristuha.
\v 20 Neti tti doa len ka nu Israel‑ni, ruinbaa attiba labikinna ruinkana. Aníha runia kini ridaaya ralhia kana lo neda geeha. Len ka nu rudokana tisa ge nu ra lo bia bennabi bodhaꞌan Moisés‑ni, ruinbaa attisidiba sa xigabaa lo bia bennabiha. Aníha kini ridaaya raxia kana, meskiba neti labíru xigaa lo bia bennabi bodhaꞌan Moisés‑ni.
\v 21 Tti doa len ka nu labí bia bennabi gekani tee, ruinbaa attisidiba labí bia bennabi kia tee. Aníha runia kini ridaaya raxia kana lo neda ge Cristuha. Meskiba neti gwa teeba bia bennabi ge Tata Do Yebáha kia, kumu xigabaa lo bia bennabi ge Cristuha
\v 22 nna tti doa len ka nu labí chi seꞌe tsitsikana lo neda ge Tata Do Yebáha, reyakabaa ttu benne yusi lenkana, aníha kini ridaaya ruseꞌe tsitsia kana. Reyakabaa attiba ruin iyába ka benne kini aníha nna dhaaya odiláya kwadiba ttu chupakana.
\v 23 Iyá nuní runia de ka tisa tse rigixxiꞌaya ge Cristuha, kini anágaba neti iselagabaa edí baaya nu ra ka tisa geeha.
\p
\v 24 Lebiꞌi gwa yu xeabale, ka nu kwiti ruxunni‑na, ixebakana riria ruxunnikana, ttaka ttúrubana gwa ridaana ridína ttu bixa. Anágaba lebiꞌi gwaludo lele gwaltsia lo neda ge Tata Do Yebáha kini dhile nu tse utebie.
\v 25 Iyába ka nu rudhetikana ge bixaba gwitta, tsitsiba rudhetini latikani, labí ruinkana ttu nu unnittina kana. Aníha ruinkana kini ridaakana ridíkana ttu bixa ttu nu labí ruchíana isá, ttaka riꞌi ruinriꞌi doelha diariꞌi lo neda ge Tata Do Yebáha kini dhiriꞌi ttu nu uchíana ttu dia lii.
\v 26 Laxkala neti anába diaya ruxunnia, labí kwentaba ruxunnia nna abígaba yua gaxa isinaa. Anába diaya ritilhaa, labí runia attiba ttu nu rudhen lo be,
\v 27 sinuki rugwelaa elha disa latia‑ni kini rudona tisa kia, kini ni kina netila, iki de chi ugwekia utixxiꞌania ka benne ka tisa ge Tata Do Yebáha, delo nna abígaba iria tsea arlobie.
\c 10
\s Pabluha rabie: Abittu uinle nu anka satsa kini ka satele // luesi nu gwate ka benne Israel‑ni ttuha
\p
\v 1 Betsi to, neti raka lasia abittu ixulhinle ge nu gwate ka benne uka xuttoriꞌiha tti beriake lo yu ge Egiptoha. Ka benneha iyábake bedáke danalhake beaha lhe iyágabake beteke lo neda udhali Tata Do Yebáha lheꞌe indatooha.
\v 2 Iyábake beyakake ge Moisés‑ni tti dedáke danalhake beaha lhe tti beteke lheꞌe indatooha lhe.
\v 3 Anágaba iyágabake utoke elho daa yebáha, delába elho nu udhelha Tata Do Yebáha,
\v 4 lhe iyágabake uꞌuyake inda beteeha lhe. Inda nu uꞌuyakeha biriana lheꞌe íyya nu labí ankana ge yiesi lo yu‑ni. Íyyaha nuha anka Cristuha nna danalhe ke ata diabake.
\v 5 Ttaka labí ixeke benke nu uyuꞌu le Tata Do Yebáha. De nuha nna uttibake lo yu bisiha.
\p
\v 6 Ttaka iyába nu ukaha, beyaꞌanna kini riꞌi ilenriꞌi kini abittu dha leriꞌi uinriꞌi nu satsa attiba ka benneha udá leke benke nu satsa.
\v 7 De nuha nna riꞌi abittu udú xibiriꞌi arlo ka nu labí gwalí ankakana diosi, tti ben ttu chupa ka benneha bedú xibike arlo ka nuha. Kumu lo ka yetsi ge Tata Do Yebáha dia ra: “Yiesiha urebana utona lhe uꞌuyana lhe, iki de nuha nna tti udú liina benna nu rakaba leni.”\f + \fr 10:7 \ft Éxodo 32:6\f*
\v 8 Lhe anágaba abittu isáriꞌi nu subi subi tti ben adí ka benneha, de nuha nna suna lheꞌe ttu sáha‑ruba utti tsunnerua mili (23,000) ke.
\v 9 Nigaba bittu uttisinriꞌi Tata Xisiha tti ben ixe ka benneha bettisikanie bie. De benke aníha nna begwe ka belhaha ke nna uttike.
\v 10 Anágaba nna abittu inne lhale usiale iki Tata Do Yebáha ge nu ratele, tti ben ttu chupa ka benneha unne lhake besiake ikie. De nuha nna udhelha Tata Do Yebáha anjeli geeha kini betseꞌe loobie ke.
\p
\v 11 Iyá nu gwate ka benneha rixúna kini riꞌi ilenriꞌi nna beyaꞌangabana lo yetsi kini riꞌi ka benne seꞌeriꞌi ka sá chi daluxa‑ni, abittu uinriꞌi luesi nu ben ka benneha.
\v 12 Laxkala benne rakanie deki chiba du tsitsie, uyú gebie kini ka ibixxie.
\v 13 Lebiꞌi labí chi gwatele ttu prueba tsitsiru, lebiꞌi ratebale luesi nu rateba adí ka benne. Kumu Tata Do Yebáha anke benne labí runnitti tisa gebie, gwa ruinba benneha nu chi rabie unie. Laxkala labí ugwelha benneha satele ttu prueba tsitsi, ttu nu labí dhaale uchíale loni. Labe gwinbe kini lebiꞌi tseꞌe tsitsile. Ttaka ganna chi satele ttu prueba tsitsi, benneha gwakaba lenie le kini anáchu dhaale uchíale lo nu sateleha.
\s Pabluha rabie: “Bittu udú xibile arlo ka nu labí gwalí // ankakana diosi”
\p
\v 14 Laxkala xa betsi to kia, gwalukwitta kweꞌe ka nu labí gwalí ankakana diosi, bittu udú xibile arlo ka nuná.
\v 15 Rulisaa le atti galába rulisaa ka nu yuu. Kwinaba lebiꞌi gwalinná ganna gwanka nu rinnea‑ni nu anka gwalí.
\v 16 Tti roriꞌi irse ge Cristuha, laꞌania rugweriꞌe ixkixaru ge vinu riꞌiyariꞌiha. Tti riꞌiyariꞌi nuha, ¿laaba ganna reni belalie tti uttieha nuha chi riselariꞌi? Lhe yettaxtila roriꞌi laꞌania, ¿laaba ganna latieha nuha chi riselariꞌi tti roriꞌi yettaxtilaha?
\v 17 Riꞌi meskiba ixeriꞌi raka, ttaka ttúba benne reyakariꞌi kumu ttúba yettaxtila roriꞌi.
\p
\v 18 Gwalulanniruga ge ka benne Israel‑ni, tti roke bela ge ka nimala ruteke úna lo bekú ge Tata Do Yebáha, ¿laaba ganna labie nuha chi risela ka benneha tti ruinke aníha?
\v 19 Nianna, ¿bíunni ria ganna? ¿Si ria deki ka nu labí gwalí ankakana diosiha tee lidhakakani? O, ¿si ria deki bela ribia lo bekú gekaniha, gwa tegaba lidhakani?
\v 20 ¡Koꞌo, labí! Neti ria, ka nimala rutti ka nu abí ria lekani Tata Do Yebáha, ka nu rutekana úna lo bekú ge ka nu labí gwalí ankakana diosi, ka nuha len ka espíritu xxegwiha‑ba nuha rutekana belaha; labí rutekana nuha len Tata Do Yebáha. Neti labí raka lasia iselale ka espíritu xxegwiha.
\v 21 Anágaba labí aka iꞌiyale vinu nu anka ge Jesús benne anke Xxanariꞌiha, delo nna edeꞌeyagabale vinu nu rutekana len ka espíritu xxegwiha. Anágaba labí dika gogabale irse ge benne anke Xxanariꞌiha, delo nna edeogabale elho nu rutekana len ka espíritu xxegwiha.
\v 22 O lhe, ¿si rakaba leriꞌi uinriꞌi aná kini utseꞌenriꞌi Tata Do Yebáha? ¿Si tsitsirula ra leriꞌi tti benneha?
\s Lebiꞌi gwaluni nu dika saría tsena ka benne
\p
\v 23 Lebiꞌi rale: “Iyába gwakaba getu uintu”, ttaka neti ria, labí iyá nu uinleha akana nu dika ixú. Gwalí galá iyába gwakaba geriꞌi uinriꞌi, ttaka labí iyá nu uinriꞌiha akana nu useꞌe tsitsina riꞌi lo neda ge Tata Do Yebáha.
\v 24 Kua ttu ttule abittu uinle suna nu saría tsebana le. Lebiꞌi gwaluinla nu dika saría tsena iyále.
\p
\v 25 Gwaligo iyába bela ruttoꞌokana lheꞌe ka iꞌiya‑na, nna abittu gwennaba tisaba tseꞌele gaxa daa belaha kini ka udú chupana lele.
\v 26 Kumu “Ge Tata Xisiha‑ba anka yiesi lo yu‑ni lhe iyába nu seꞌe loni lhe.”\f + \fr 10:26 \ft Salmo 24:1\f*
\p
\v 27 Ganna ttixka ttu nu abittu chi ria leni ge Cristuha gaxina le ki gole yetta lisini, lebiꞌi nna ganna gwa rakaba lele tsiale, gwaltsia nna gwaligoba iyába nu kwekina lole. Abittu gwennaba tisaba tseꞌele gaxa daa nu roleha. Aníha kini abittu udú chupana lele.
\v 28 Ttaka ganna ttu benne innábie: “Bela role‑ni ankana ge nu betekana úna ge ka nu labí gwalí ankakana diosi”, laꞌania nna bittu gole belaha. Bittu ulaba lele ge nu chi yuleha, sinuki gwalulaba lele ge benne utixxiꞌanie leha kini abittu udú chupana lebie.
\v 29 Ria aní de ruinlaa kini abittu udú chupana le benneha, laa ttela runia de lebiꞌi.
\p Kumu, ¿beaka netila itua balaꞌana kia ge nu runia de nu ra attu benne subi?
\v 30 Ki ganna neti gwa rugwebaa Tata Do Yebáha ixkixaru tti roa elhoha, ¿beakala nna sa ituaba balaꞌana kia de roa nuha?
\v 31 Laxkala sila gole lhe sila iꞌiyale lhe o sila uinle attu bixa, iyá nu uinleha, uinle na kini inná xxeni le Tata Do Yebáha.
\v 32 Abittu uinle ttu bixa nu uinna ki ituxxuni ka nu Israel‑ni lhe ka nu abittu ankakana nu Israel lhe. Abittugaba uinle ttu nu uinna ki ituxxuni ka benne chi ria leke Tata Do Yebáha.
\v 33 Ttiba neti bixaba runia, runia na kini ruꞌu le iyá ka benne. Labí runia ttu bixa kini suna netiba saría tsena, sinuki ruinlaa kini saría tsena adí ka benne, kini anáchu odilá Tata Do Yebáha ke.
\c 11
\p
\v 1 Gwaluni attiba runia, attiba neti ruinbaa attiba ben Cristuha.
\s Pabluha rigixxiꞌabie gasina dika uin ka benne ria leke Cristuha tti ritupake rulhake gebie
\p
\v 2 Ruꞌu lasia gele xa betsi to, kumu satíaba rexxa lele neti lhe kumu gwa ruinbale nu chi utixxiꞌania le uinle, gwa ruinbale atti tteba chi belaꞌania le.
\v 3 Ttaka raka lasia utte dale deki Cristuha nuha due iki nubiyúha, delába lee nuha rinnabie nubiyúha. Nubiyúha nna duna iki nuilaha nna Tata Do Yebáha nna due iki Cristuha.
\v 4 Ganna ttu nubiyú yuꞌuba ikini xumpre duna atti rilhapina tisa len Tata Do Yebáha o si tti duna rigixxiꞌana nu raka lebie una ka benne, tti ruinna aníha, rilhida gaabana benne due ikiniha, delába Cristuha.
\v 5 Ttaka ttu nuila ganna do tuntuba ikini duna tti rilhapina tisa len Tata Do Yebáha o si tti duna rigixxiꞌana nu raka lebie una ka benne, tti ruinna aníha, rilhida gaaba nuha benne du ikiniha, delába nubiyú geniha. Nuila ruin aníha, ankaba nuha ttiba ttu nu iki xiga.
\v 6 Kumu ganna nuilaha abíba udhea ikini ttu bixa, tsa ttela ichú itsa ikini ganna. Ttaka ganna si rettubinna ichú itsa ikini o uin ikini xiga, laꞌania nna ixxua lari ikini ganna xa.
\v 7 Nubiyúha labí aka udhea iki nuha dhuna, kumu lana nuha ankana attiba anka Tata Do Yebáha lhe ruleꞌena nu xxeni ra lebie lhe. Nuilaha nna ruleꞌena nu xxeni ra le nubiyúha.
\v 8 Kumu benne biyú udo sisiꞌa tte yiesi lo yu‑niha, labí benneha nuha biriabie lati nuilaha, sinuki nuilaha‑la nuha biriana lati benne biyúha.
\v 9 Anágaba laa benga Tata Do Yebaa benne biyúha kini ixúe len nuilaha. ¡Koꞌo! Nuilaha‑la nuha benie na kini ixúna len benneha.
\v 10 Laxkala nuilaha, kumu de rulanni ka anjeli ge Tata Do Yebáha na, de nuha nna teeki ixxua ikini lari kini lariha unna liina deki gwa riaba leni nubiyú geniha.
\v 11 Laa kiga de nuní nna ka benne chi ria leke ge Tata Xisiha, benne biyúha, lanú benneha do yiesi lo yu‑ni ganna anúba nuila tee. Anágaba benne nuilaha lanú benneha do yiesi lo yu‑ni ganna anúba nubiyú tee.
\v 12 Kumu ttiba nuilaha lati nubiyúha‑ba biriana, anágaba nubiyúha lheꞌe nuilaha‑ba raka xxena. Ttaka Tata Do Yebáha‑ba runie iyá nuní.
\p
\v 13 Kwinaba lebiꞌi gwalinná, ¿si tseba anka ganna ttu nuila duna rinnena len Tata Do Yebáha nna abittu xua ikini lari?
\v 14 ¿Laaba ganna la kwinabariꞌi rutte dariꞌi deki ttu nubiyú ganna rittunna ikini, satsaba nuha ruleꞌe nuha?
\v 15 Ttaka nuilaha, nuila nuila raka nuha ganna rittunna ikini. Kumu de nuha‑la ben Tata Do Yebáha ki ittunna ikini kini itsa ikiniha ixúna attiba ttu lari udheana ikini.
\v 16 Ttaka ganna ttu benne raka lebie uttilha roꞌobie ge nuní, neti upeya le, riꞌitu aníba labintu ruintu. Labí ruintu attu nu subi, nigaba adí ka benne ria leke Tata Do Yebáha labí ruin ka benneha attu nu subi.
\s Pabluha rabie: “Tti gole irse ge Jesús benne anke Xxanariꞌiha, latsiru uinle”
\p
\v 17 Ttaka ge nu innea‑ni, ge nuníligaba nna labí upeya le deki tseba ruinle. Kumu tti ritupale ki rulhale ge Tata Xisiha, labí nu dika ixú ruinle, nu ruinleha runnittila nuha le.
\v 18 Ladeꞌa tte chi binaa deki lebiꞌi tti ritupale ki rulhale ge Tata Xisiha labí seꞌele tutupa, lhaꞌaba lheꞌe luesile. Neti rakati gaxa gwalí galá aná ruinle.
\v 19 Kumu gwalí nna aná teeki lhaꞌa lheꞌe luesile kini uleꞌe gá seꞌe ka nu gwalíga ruinkana nu ruꞌu le Tata Do Yebáha.
\v 20 Niha galá lebiꞌi tti ritupale role irse ge Jesús benne anke Xxanariꞌiha, labí gwalíga irse ge benneha nuha role tti ruinle aníha.
\v 21 Kumu ganna chi gole irse ge benneha, ttu ttubale role, labí ribeda luesile. Adíle nna rituinbale riseꞌele, adíle nna chiba dusi tábinle seꞌele.
\v 22 ¿Laaba ganna gwa doba lisile ata gole lhe iꞌiyale lhe, kini abittu uinle aná ata ritupaleha? Tti ruinle aná, ¿laaba ganna ka benne chi ria leke Tata Do Yebáha nuná riguꞌu niꞌale? Lhe, ¿laaba ganna elhittu nuná rugwele ka benne abittu geke tee? ¿Bíla anka nu innía ganna? ¿Si innía deki tseba nuná ruinle? ¡Koꞌo! Ge nuníligaba nna labí.
\p
\v 23 Kumu neti nu beleꞌebani Tata Xisiha neti, nuha‑ba utixxiꞌania le: loolha tti bete Judas‑ni Jesús benne anke Xxanariꞌiha lasi ná ka nu uttikaneha, laꞌania nuha bedaxxu Jesús‑ni yettaxtilaha
\v 24 nna iki de chi begwebie ixkixaru Tata Do Yebáha, nianna tti ulhaꞌabie lheꞌe benneha nna ree: “Benne‑ni nuní anke latia. De lebiꞌi nna utea latia‑ni kini gattia. Tti gole yettaxtila‑ni nna exxa lele neti.”
\v 25 Anágaba nna iki de chi beko irsekeha nna bedaxxue xiga taꞌa vinuha, nianna tti ree: “Vinu‑ni ankana tisa kubi bodhaꞌan Tata Do Yebáha nna reni kia‑ni ilalina kini ugwena lidhaka tisa‑ni. Aní uinle, kua iꞌiyale vinu‑ni nna exxa lele neti.”
\v 26 Kumu kua gobale yettaxtilaha lhe iꞌiyale vinuha lhe, elhutti nu gwate Jesús benne anke Xxanariꞌiha, elhutti ge benneha nuha rigixxiꞌale tti ruinle aníha. Aníba uinle axtaliba ganna chi besia benneha.
\p
\v 27 De nuha nna nuxaba benne ganna tti roe irse ge Jesús benne anke Xxanariꞌiha nna abíba runie latsiru tti roe yettaxtilaha lhe tti riꞌiye vinuha lhe, benneha kweꞌebe sare nu runie de riguꞌu niꞌabie lati Jesús‑ni lhe de riguꞌu niꞌabie reni belali benneha lhe.
\v 28 De nuha nna kua ttu ttule atti lanila gole yettaxtilaha lhe iꞌiyale vinuha lhe, gwalulabaxa lele ganna gwa ruin tsele o abittu.
\v 29 Kumu ttu benne ganna ladiba roe yettaxtilaha lhe riꞌiye vinuha lhe, nna ganna abíba rite danie deki nu roeha riguꞌinna nuha lati Jesús benne anke Xxanariꞌiha, benne runi aníha, la elha disa gebe nuha rigile tti roe lhe tti riꞌiye lhe.
\v 30 De nuha nna ixebale ranile lhe ttíruba ankale lhe. Anágaba nna ixegabale chi utti.
\v 31 Ttaka ganna riꞌi atti lanila goriꞌi yettaxtilaha ulabaxa leriꞌi ganna gwa ruin tseriꞌi o abittu, laꞌania nna labí uyúriꞌi elha disa.
\v 32 Ganna riꞌi ruyúriꞌi elha disaha, Tata Xisiha‑ba nuha rutebie nuha kini riꞌi iyieninriꞌi. Aníha kini abittu ibixxi iginniriꞌi itupa len riꞌi ka nu labí ria lekani Jesús‑ni seꞌe yiesi lo yu‑ni.
\p
\v 33 Laxkala xa betsi to kia, tti itupale gole irse ge Jesús benne anke Xxanariꞌiha, gwalikweda luesile.
\v 34 Ganna nuxale chi rituinle atti lanila itupale niha, gwaligo ttela irsele lheꞌe lisile, kini abittu suna ugila elha disa gebale diale.
\p Ge adíru nu rinnaba tisale neti, gwagixxiꞌabania le ge nuha ganna chi itaa ata seꞌele‑na.
\c 12
\s Ixe looba elha tse rute Espíritu ge Tata Do Yebáha lenriꞌi
\p
\v 1 Betsi to, nnanna raka lasia unale gasina anka ka elha tse rute Espíritu ge Tata Do Yebáha len ttu tturiꞌi.
\p
\v 2 Lebiꞌi gwa yúbale atti labí chi ria lele ge Jesús‑ni, gwanalha lo xuabale ka nu labí gwalíga ankakana diosi. Ka nuná biríaba anka ka nuná.
\v 3 De nuha nna nnanna kixxiꞌania le kini unale deki niru ttú benne labí aka kebie iki Jesús‑ni ganna chi yuꞌu Espíritu ge Tata Do Yebáha latie. Lhe anágaba lanú ttu benne do innábie deki Jesús‑ni anke Xxane ganna abíba chi yuꞌu Espíritu ge Tata Do Yebáha latie.
\p
\v 4 Ixe looba ka elha tse seꞌe, ttaka ttúba Espíritu ge Tata Do Yebáha rutebie ka elha tseha lenriꞌi.
\v 5 Lhe ixe loogaba sina ge Tata Do Yebáha tee uinriꞌi, ttaka ttúba benneha anke Xxanariꞌi.
\v 6 Anágaba ixe looba nu ruinriꞌi, ttaka ttúba Tata Do Yebáha raka lenie iyáriꞌi kini raka geriꞌi ruinriꞌi nuha.
\v 7 Kua ttu tturiꞌi rute Espírituha elha tse geriꞌi kini elha tseha ixuinriꞌi na len adí ka benne.
\q
\v 8 Kumu ttibanka len ttu benne rute Espírituha elha tse gebie kini rinnebie tisa nu rutena elha rieni ge ka benne,
\q attue nna la Espírituha‑gaba rutebie elha tse gebie kini rigixxiꞌanie ka benne ge nu rite danieha.
\q
\v 9 Attue nna la Espírituha‑gaba runi kini ruxxen tsitsi lebie ge Tata Do Yebáha;
\q attue nna la Espírituha‑gaba rutebie elha tse gebie kini reyonie ka benne rani.
\q
\v 10 Len adíke nna rute Espírituha elha tse geke kini ruinke ka milagru,
\q adíke nna rute Espírituha elha tse geke kini raka geke rigixxiꞌake nu raka le Tata Do Yebáha una ka benne,
\q adíke nna la Espírituha‑gaba runi kini rite dákanie bí espíritu yuꞌu lati ka benne,
\q nna len adí ka benne nna rute Espírituha elha tse geke kini raka geke rinneke ka tisa subi ka nu labí rite dani ka benne;
\q adíke nna raka geke rigixxiꞌake bixa diani ka tisa subiha.
\m
\v 11 Iyá nuní runi ttúba benne, delába Espíritu ge Tata Do Yebáha. Benneha nuha rigidhie elha tse len ttu ttu ka benne attiba rakaba lebie.
\s Ka benne ria leke Cristuha, meskiba ixeke raka, // ttaka ttúba benne anka iyáke
\p
\v 12 Attiba latiriꞌi‑ni, meskiba ttúba ankana, ttaka ixe looba ka nu rapana, nna iyába ka nu rapanaha, meskiba raka ixekana, ttúba benne reyaka iyákana. Anágaba ka benne babake len Cristuha, meskiba ixeke raka, ttaka ttúba benne reyaka iyáke.
\v 13 Kumu riꞌi, sila ankariꞌi benne Israel o abittu, lhe sila ankariꞌi benne toꞌoriꞌi lo xxanariꞌi o sila reki lhaariꞌi lhe, iyábariꞌi ttúba Espíritu begadi Tata Do Yebáha riꞌi kini bisinriꞌi ukariꞌi ttúba benne lhe ge ttúgaba Espírituha redí baariꞌi lhe.
\p
\v 14 Kumu latiriꞌi‑ni labí ttu looru anka nuní, ixeba nu rapana.
\v 15 Laxkala ganna niꞌaya‑ni gana xubenáya‑ni: “Neti de labí ankaa xubená, de nuha nna labí ankaa ge lati benne rape riꞌi”, labí de innána aníha nna abitturu ankana ge lati benne rape naha.
\v 16 Lhe ganna nagaa‑ni gana ka iyya loa‑ni: “Neti de labí ankaa iyya lo, de nuha nna labí ankaa ge lati benne rape riꞌi”, labí de innána aníha nna abitturu ankana ge lati benne rape naha.
\v 17 Ganna ttixka itúba latiriꞌi‑ni akana iyya loriꞌi, laꞌania nna, ¿galasina iyieninriꞌi ganna ttixka? Lhe ganna itúba latiriꞌi‑ni akana nagariꞌi, laꞌania nna, ¿galasina urenriꞌi len xinriꞌi ganna ttixka?
\v 18 Ttaka Tata Do Yebáha kua ttu ttu ka nu sia latiriꞌi‑ni besiabe kana ataba ukaba lebie kwiakana.
\v 19 Ganna ttu looba anka iyákana, ganna ttixka aníha nna abígaba latiriꞌi tee ganna ttixka.
\v 20 Gwalí galá ixeba nu rapariꞌi, ttaka latiriꞌi‑ni ttu túbiba nuní raka.
\p
\v 21 Iyya loriꞌi‑ni labí aka gana ka náriꞌi‑ni: “Labí ixúti le.” Nigaba ikiriꞌi‑ni labí aka gana ka niꞌariꞌi‑ni: “Labí ixúti le.”
\v 22 Gwanka ganna, ka nu sia latiriꞌi‑ni, ka nu rakinriꞌi deki labí tte rixuinriꞌi kana, ka nuníla ka nu rixúruinriꞌi
\v 23 nna ka nu sia latiriꞌi‑ni, ka nu labí tte rugweriꞌi lidhakakani, ka nuníla ka nu ruyú tsitsiruriꞌi nna ka nu labí dika iláni ka benne, ka nuníla ka nu ruguku tseruriꞌi,
\v 24 ttaka adí ka nu sia latiriꞌi‑ni, ka nuní labí riyasa uyú tsitsiriꞌi kana. Kumu Tata Do Yebáha anába chi benie latiriꞌi, ruyú tserue ka nu rakinriꞌi labí tte dakakana.
\v 25 Aníha kini abittu lhaꞌa lheꞌe luesi ka nu sia latiriꞌi‑ni, sinuki uyú tsitsirula luesikani.
\v 26 Ganna ttu ka nuní bixa satekana, laꞌania nna iyágabakana uyúkana elha disa, lhe ganna ttu ka nuní ugweriꞌi lidhakakani, laꞌania nna iyágabakana edú itta lekani.
\p
\v 27 Lebiꞌi nuná ankale lati Cristuha nna kua ttu ttule ankale benne chi babale latie.
\v 28 Arlo iyále ka benne ria lele Cristuha chi boseꞌe Tata Do Yebáha ka benne kini uinke sina gebie.
\q Ladeꞌa tte boseꞌebie ka benne ankake apóstol.
\q Berupa nna boseꞌebie ka benne ankake profeta.
\q Beyonna nna boseꞌebie ka benne ki uleꞌekanie adí ka benne.
\q Iki de nuha nna boseꞌebie ka benne uinke ka milagru.
\q Delola nna danalha ka benne betebie elha tse geke kini eyoinke ka benne rani.
\q Nianna tti daa ka benne betebie elha tse geke ki ute náke len adí ka benne.
\q Nianna dedhá ka benne bete Tata Do Yebáha elha tse geke kini rixú liikanie riseꞌeke arlo adí ka benne chi ria leke Cristuha.
\q Iki deliba nuha nna tti daa ka benne raka geke rinneke ka tisa subi ka tisa ka nu labí rite dani adí ka benne.
\m
\v 29 Nianna laa innágariꞌi iyále ankale apóstol,
\q lhe laa iyágale ankale profeta lhe.
\q Anágaba laa iyágale raka gele ruleꞌenle ka benne,
\q lhe laa iyágale raka gele ruinle ka milagru lhe.
\q
\v 30 Anágaba laa iyágale reyoinle ka benne rani,
\q lhe laa iyágale rinnele ka tisa subi ka nu labí rite dani ka benne.
\q Anágaba nna laa iyágale raka gele rigixxiꞌale bixa diani nu ra ka benne rinneke ka tisa subiha.
\m
\v 31 Ttaka lebiꞌi gwaluinrula doelha ki dhile ka elha tse ka nu anka tseru. Neti nna uleꞌenia le attu neda tseru.
\c 13
\s Elha siꞌi lasi‑na nuná anka tseru
\p
\v 1 Neti meskiba ganna innea ixe loo ka tisa rinne ka benne seꞌe yiesi lo yu‑ni lhe meskiba ganna innea tisa ge ka anjeli seꞌe yebáha, ttaka ganna abíba rakati ge ka benne, laꞌania nna ankabaa attiba ttu iyya abígaba tsiꞌini yuꞌu, kwentaba ridesina.
\v 2 Lhe meskiba ganna gwa tee elha tse kia kini rigixxiꞌaya nu raka le Tata Do Yebáha una ka benne, lhe meskiba ganna gwa rite dati iyá nu tenie gatsi, delába nu labí yu ka benne, anágaba lhe meskiba ganna gwa tee elha rieni kia ki rite dati iyá, lhe meskiba ganna gwa ria tsitsi lasia deki tti innea nna gwa silaba ka iꞌiya‑na kini tsiakana tadhokana attu ta subi, ttaka ganna abíba rakati ge ka benne, laꞌania nna kwachiruba bi daka nu runia ganna ttixka.
\v 3 Lhe anágaba meskiba ganna kidhia len ka benne dii iyá nu tee kia, lhe meskiba ganna dhielhaa uttikana neti ki itea lo giha, ttaka ganna abíba rakati ge ka benne, laꞌania nna labí ixú nu runiaha len neti.
\p
\v 4 Kumu ttu benne siꞌi lasi, benneha anke benne re besi lebie,
\q lhe anke benne re tse lebie lhe,
\q anágaba labí ritisinie adí ka benne,
\q lhe labí runie deki raka xxatta gebie,
\q lhe labí runie ttaba lhe.
\q
\v 5 Anágaba labí ladi rulise adí ka benne,
\q lhe labí suna ge nu anka gebe rulaba lebie,
\q lhe anágaba labí nnelaba risaꞌanie,
\q lhe labí rudo lebie ge nu rudhakakane lhe.
\q
\v 6 Anágaba labí ruꞌu lebie tti rilánie raka ttu nu abittu anka tse;
\q benneha ruꞌula lebie tti rilánie raka ttu nu anka tse.
\q1
\v 7 Benne siꞌi lasiha ridíbe elha xen lasi ge iyába,
\q lhe ge iyába ria lebie lhe.
\q Anágaba ge iyába ruxxen lebie,
\q lhe ge iyába rutto ruchíabie lhe.
\p
\v 8 Isia sá lhuxa looba iyá ka elha tse rute Tata Do Yebáha geriꞌi, ttaka elha siꞌi lasi‑na ttu tsaba gatta nuná geriꞌi, labí lhuxa loo nuná. Isia sá labíru kixxiꞌake ka tisa nu raka le Tata Do Yebáha una ka benne. Anágaba ka tisa subi ka nu labí rite dani ka benne, isiagaba sá labíru inne ka benne ka nuná lhe anágaba elha rieni rute Tata Do Yebáha geriꞌi isiagaba sá lhuxa loo nuná.
\v 9 Kumu nnanna nu yuriꞌi‑ni ttu lattiruba nuní yuriꞌi lhe ttu lattiruba rigixxiꞌariꞌi nu raka le Tata Do Yebáha una ka benne.
\v 10 Ttaka ganna chi bisia sá isia nu anka idaꞌaha, laꞌania nna iyába nu labí anka idaꞌaha lhuxa looba nuha.
\p
\v 11 Neti tti ankaa nutoha, rinnebaa attiba rinne ttu nuto lhe rulababa lasia ttiba rulaba le ttu nuto. Anágaba nna rutte dágabaa attiba rutte daa ttu nuto. Ttaka atti chi ankaa benne xeniha, laꞌania nna chi bedhanaa, labíru runia ge nuto.
\v 12 Nnanna ttiba ttu nu rulanni lo ttu iyya gwana nu labí rilá tse loni, aníha‑ba rateriꞌi. Ttaka ganna chi bisia sáha, laꞌania nna ilá tsenriꞌi. Neti nnanna lattiruba chi yua, ttaka laꞌania isinaa uinbiaya iyá tte attiba Tata Do Yebáha chi ankabianie neti.
\p
\v 13 Nnanna ria leriꞌi Tata Do Yebáha lhe ruxxen leriꞌi gebie lhe raka siꞌin luesiriꞌi lhe. Ttaka delo iyunna ka nuní, elha siꞌi lasi‑na nuná anka tseru.
\c 14
\s Innele ka tisa ka nu dika tte dani ka benne
\p
\v 1 Lebiꞌi gwaluin doelha kini akale benne siꞌi lasi lhe gwalebeki lele ki dhile ka elha tse rute Espíritu ge Tata Do Yebáha. Ttaka gwaludorula lele ki utebie elha tse gele kini aka gele kixxiꞌale nu raka le Tata Do Yebáha una ka benne.
\v 2 Kumu ttu nu rinnena attu tisa subi nu labí rite dani ka benne, laa len ka bennega nuha rinne nuha, sinuki len Tata Do Yebáha‑ba nuha rinnena, kumu ni ttu benne a rite danie nu rinnenaha, kumu Espíritu ge Tata Do Yebáha‑ba runie kini rinnena nu labí yu ka benne.
\v 3 Ttaka ttu nu rigixxiꞌana nu raka le Tata Do Yebáha una ka benne, len ka benne seꞌe yiesi lo yu‑ni nuha rinnena kini ruseꞌe tsitsina ke lhe kini redú itta leke lhe anágaba kini reyaka xen leke lhe.
\v 4 Nu rinne tisa subi nu labí rite dani ka benne, suna larubana nuha gwa ridú tsitsina, ttaka benne rigixxiꞌe nu raka le Tata Do Yebáha una ka benne, ka benne ria leke ge Jesús‑ni nuha rudú tsitsi benneha.
\p
\v 5 Aní rakati neti, iyále innele tisa subi nu labí rite dani ka benne, ttaka rakarula lasia kixxiꞌale nu raka le Tata Do Yebáha una ka benne. Kumu ttu nu rigixxiꞌana nu raka le Tata Do Yebáha una ka benne, dakarula nu ruin nuha attichula nu rinne attu tisa subiha, laruba ganna, iki de chi unnena tisaha nna kixxiꞌagabana bí diani nu ranaha kini anáchu useꞌe tsitsina adí ka benne chi ria leke ge Jesús‑ni.
\p
\v 6 Xa betsi to, ganna neti itaa ata seꞌele‑na nna innea attu tisa subi, labí ixú nu innea len lebiꞌi ganna abíba kixxiꞌaya nu beleꞌen Tata Do Yebáha neti o ganna abíba kixxiꞌaya nu chi yua lhe ganna abíba kixxiꞌaya nu raka le Tata Do Yebáha una ka benne lhe, anágaba ganna abíba uleꞌenia le ttu bixa.
\v 7 Kumu ttiba ka nu rulha lenriꞌi, delába ka flauta rukwesiriꞌi o ka arpa rudá náriꞌi lokani, ganna ka nuha abíba do tse tsiꞌikani, ¿gasina tte denriꞌi bixa nuha rulha lenriꞌi ka nuha ganna ttixka?
\v 8 Anágaba lo ttu guerra, ganna trompetaha abíba kwesiꞌa tsena, ¿gasina tte dani ka nu dia utilhaha deki chi eseꞌe tsekana kini dhulokana ttilhakana?
\v 9 Anágaba lebiꞌi ttixka innele, ganna abíba innele tisa nu dika tte dani ttu benne, ¿gasina yu benneha bixa nuha rinnele, kumu attisidiba lo beba nuha rinnele?
\v 10 Gwalí galá, ixe looba ka tisa rinne ka benne seꞌe yiesi lo yu‑ni nna kua ttu ttu ka nuná gwa rite dábinriꞌi bixa diakinna innákana.
\v 11 Ttaka ganna neti abíba rite dati bixa diani nu ra benne rinneha, laꞌania nna ttiba ttu nu dittu anka benneha len neti, anágaba neti attiba ttu nu dittu ankaa len benneha.
\v 12 Anágaba lebiꞌi ka benne rudoruna lele dhile ka elha tse rute Espíritu ge Tata Do Yebáha, gwaluin doelha kini dhi tamale nu dika ixuinle ki useꞌe tsitsile adí ka benne chi ria leke ge Jesús‑ni.
\p
\v 13 Laxkala nu rinnena attu tisa subi nu labí rite dani ka benne, nuha teeki innabana len Tata Do Yebáha kini anáchu aka geni kixxiꞌana bixa diani nu rinnenaha.
\v 14 Kumu ganna ttixka neti rinnea attu tisa subi tti rilhapia tisa len Tata Do Yebáha, espíritu kia‑niba nuha rinne, ttaka neti labí rite dati bí nuha ria.
\v 15 Nianna, ¿bíla anka nu unia ganna? Ixúbati espíritu kia‑ni tti innea len Tata Do Yebáha xa, ttaka anágaba nna tti innea nna tte dágabati bixa diani nu rinneaha. Tti ulhaa nna ulhagabaa gebie len espíritu kia‑ni, ttaka anágaba nna tti ulhaa nna tte dágabati bixa diani nu rulhaaha.
\v 16 Kumu ttibanka lu, tti rugwelu Tata Do Yebáha ixkixaru, ganna suna espíritu gelu‑naba rinne lenna benneha, laꞌania nna benne rudo nage ge nu rinneluha, ¿gasina inná benneha “Amén” tti rugwelu ixkixaruha, ki abígaba rite den benneha nu ráluha?
\v 17 Gwalí galá, lu gaxa tseba rinnelu tti rugwelu Tata Do Yebáha ixkixaru, ttaka benne rudo nage ge nu ráluha, labí rixú nuha lenie.
\v 18 Neti ixkixaru rugwea Tata Do Yebáha kumu delo iyá ttele, netiba nu rinnerua attu tisa subi nu labí rite dani ka benne.
\v 19 Ttaka arlo ka benne chi ria leke Cristuha, len neti tserula nuha ganna innea gayu ka tisa ka nu tte dani ka benne kini aníha nna udhetinia adíke, a laa kila innea tsii mili ka tisa subi ka nu labí tte dákanie.
\p
\v 20 Betsi to, gwaluni tti ruin ka nuto‑na. Ka nuto‑na labí yu ka nuná uinkana nu satsa. Ttaka tti ulaba lele, abittu ulaba lele tti rulaba le ttu nuto; gwalulabala lele tti rulaba le ttu benne xeni.
\v 21 Lo ka yetsi ata dia ka tisa ge Tata Xisiha rinnebie ree:
\q1 Ka benne dittu, ka benne rinneke attu tisa,
\q1 ka benneha nuha ixúti ke ki ulisaa ka benne kia,
\q1 ttaka nigaba aníha labí udo nagakani kia.\f + \fr 14:21 \ft Isaías 28:11‑12\f*
\p
\v 22 Laxkala ka tisa subi‑na rixúkana ttiba ttu señal len ka nu abittu chi ria lekani ge Jesús‑ni, labí rixú nuná len ka benne chi ria leke gebie. Ttaka ka tisa rinne ttu benne rigixxiꞌe nu raka le Tata Do Yebáha una ka benne, ka tisaha nuha rixúkana len ka benne chi ria leke ge Jesús‑ni, labí rixúkana len ka nu abittu chi ria lekanie.
\v 23 Kumu ganna ttixka iyábale ka benne ria lele Jesús‑ni tupale rinnele len Tata Do Yebáha nna iyábale rinnele attu tisa subi nu labí rite dani ka benne, nianna tti gaꞌa ka nu saleaka abittu chi yúkana o si abittu chi ria lekani ge Jesús‑ni, ¿laaba ganna ka nuha innálakana rakaba iki ka nuná?
\v 24 Ttaka ganna iyábale seꞌele rigixxiꞌale nu raka le Tata Do Yebáha una ka benne, nianna tti gaꞌa ttu nu labí chi ria leni ge Jesús‑ni o ttu nu saleaka abittu chi yuna, nna tti iyieninna nu rinneleha, laꞌania nna otte dana deki ankana nu ruin satsa nna la labana okinni ikini deki ralhabana ugwe Tata Do Yebáha na elha disa ge nu ruinnaha.
\v 25 Tti chi ilá loo nu gatsi ruinnaha, laꞌania nna tti ibigana udú xibini arlo Tata Do Yebáha, nna innána deki gwalíba du Tata Do Yebáha len lebiꞌi.
\s Iyába nu uinle, uinle na latsiru attiba ankaba geni
\p
\v 26 Betsi to, ¿bíla anka nu uinriꞌi ganna? Lebiꞌi, atti ritupale, kua ttu ttule ganna chele ttu leꞌa ki ulhale o raka lele uleꞌenle ka benne ttu bixa, o si kixxiꞌale nu raka le Tata Do Yebáha una ka benne lhe o raka lele innele attu tisa subi nu labí rite dani ka benne o si kixxiꞌale bixa diani nu ra benne rinne tisa subiha, iyá nuná uinle kini ixúna useꞌe tsitsi luesile.
\v 27 Ganna raka lele innele attu tisa subi, inneba suna chupabale o yalhá ttela tsunnale. Aná nna kua ttu ttubale innele lhe anágaba nna teeki du ttu benne raka gebie kixxiꞌabie bixa nuha ra benne du rinne attu tisa subiha.
\v 28 Ttaka ganna anúba benne seꞌe raka geke kixxiꞌake bixa diani nu ra benne rinneha, tserula siiba aka benne rinneha, abittula innebie tisa subi arlo ka benne tupaha, sinuki lhiꞌu lebe innebie len Tata Do Yebáha.
\v 29 Anágaba ka benne kixxiꞌake nu raka le Tata Do Yebáha una ka benne, suna chupabake o tsunnabake inne. Adíke nna tseꞌebake utte liike ganna gwalí nu anka ge Tata Do Yebáha nuha rinne ka benneha,
\v 30 nna ganna ttu benne re niha, ttu nnelaba kixxiꞌani Tata Do Yebáha bie ttu bixa raka lebie una ka benne, benne du gwenneha teeki eyaka siibie kini aka inne benne reha.
\v 31 Kumu aníha nna kua ttu ttule gwakaba gele kixxiꞌale nu raka le Tata Do Yebáha una ka benne, kini aníha nna iyábale idetile lhe iyábale tseꞌe ittale lhe.
\v 32 Kumu ka benne rigixxiꞌake nu raka le Tata Do Yebáha una ka benne, la labake inná nuka inneke lhe nuka abittu inneke lhe.
\v 33 Kumu Tata Do Yebáha labí raka le benneha ladiba uinriꞌi, sinuki raka lebie uinriꞌi latsiru.
\p Ttiba runi iyába ka benne chi ankake ge Jesús‑ni atti ritupake ki rulhake gebie,
\v 34 ka benne nuila‑na siiba akake lo benne, labí dika inneke, sinuki udába ikike attiba chi gaꞌanna lo ka tisa ge Tata Do Yebáha.
\v 35 Ganna raka leke una tseke ge ttu bixa, lheꞌe lisilibake innaba tisake ka nubiyú geke‑na ge nu raka leke unake. Kumu labí ruleꞌe tse ganna ttixka ttu nuila duna rinnena rinnaba tisana lo ka benne tti tupake.
\p
\v 36 Lebiꞌi, ¿si rakinle deki ikibale biria ka tisa ge Tata Do Yebáha? O, ¿si rakinle deki suna len lebiꞌiba chi bisia ka tisa geeha?
\v 37 Ganna nuxa ttúle rakinle deki ankale benne rigixxiꞌale nu raka le Tata Do Yebáha una ka benne o chi rudorule tisa ge Espíritu geeha, ganna aníha ankale, teeki okinni ikile deki nu runia lo yetsi‑ni ankana nu bodhaꞌan Tata Xisiha kini udoriꞌi tisa geni.
\v 38 Ganna ttu benne abíba okinni ikie deki nu rinnea‑ni ankana ge Tata Do Yebáha, anágaba benneha abittugaba etabini Tata Do Yebáha gebie.
\p
\v 39 Laxkala xa betsi to kia, gwaluin doelha kini akale benne kixxiꞌale nu raka le Tata Do Yebáha una ka benne nna abittu usunale tti inne ka benne attu tisa subi nu labí rite dani ka benne.
\v 40 Ttaka iyá nuní gwaluin na latsiru lhe attiba ankaba geni lhe.
\c 15
\s Cristuha beyadha benbie lo elhuttiha
\p
\v 1 Betsi to, nnanna rodhua lele ka tisa ge Cristuha, delába ka tisa tse chi utixxiꞌania leha, ka tisa ugíagaba lele gekeha lhe den tsitsile ke nnanna lhe.
\v 2 De ka tisa‑nigaba nna gwalále, ganna si gwa ria lele geke atti ttega utixxiꞌania leha. Ganna abíba nna kwentaruba nuha ugía lele.
\p
\v 3 Kumu neti ladeꞌa tte utixxiꞌania le nu belaꞌabakanie neti. Belaꞌakanie neti deki Cristuha uttie utixe ge ka tulha geriꞌi atti tteba chi gaꞌanna lo ka yetsi ge Tata Do Yebáha,
\v 4 nianna tti bigatsie. Iki de chi beyonna ubisa bigatsieha nna beyadha benbe lo elhuttiha attigaba chi ra lo ka yetsi geeha.
\v 5 Nianna tti beleꞌe lobie len Pedro‑ni. Iki de nuha nna tti bodoleꞌe lobie len iyába ka benne tsiꞌinu (12) rudhetinieha.
\v 6 Delo nna ttu tsa tteba beleꞌe lobie len gwate gayu gayua (500) ka betsi to geriꞌi. Nnanna ixe ka benneha sa seꞌe benbake, adíke nna chiba uttike.
\v 7 Nianna beleꞌegaba loe len Jacobo‑ni, delola nna tti beleꞌe loe len iyába ka benne ankake apóstol geeha.
\v 8 Iki de chi beleꞌe loe len iyá ka benneha nna debá len netiba beleꞌe loe. Ankabaa attiba ttu nuto uli yaꞌabana, aníha‑ba beleꞌe loe len neti.
\v 9 Kumu delo iyá ka benne ankake apóstol ge Jesús‑ni netiba labí dakaa. Labí elha ralhaa gatta láya apóstol gebie kumu de gwanalhalaa ka benne ria leke Tata Do Yebáha bedhaka xiia ke.
\v 10 Ttaka Tata Do Yebáha bedá lebie betebie elha tse kia, de nuha nna ankaa apóstol. Elha tse beteeha gwa bixúba nuha len neti, labí kwentaba betebie na len neti. Kumu netila nuní rekirua rigixxiꞌaya ge Jesús‑ni attichula iyá ka benne ankake apóstol gebie. Meskiba laa netiga runia nuní, sinuki Tata Do Yebáha‑ba redá lebie raka lenie neti ki runia nuní.
\v 11 Ttaka, ¿bí de ruinna? Sila neti utixxiꞌania le ge Cristuha o sila adí ka apóstol geeha, riꞌitu ttúba rigixxiꞌatu, lebiꞌi nna gwa ugíaba lele ge nu utixxiꞌentu leha.
\s Ka benne chi uttiha gweyaka benbake
\p
\v 12 Nianna, ganna riꞌitu rigixxiꞌatu deki Cristuha beyadha benbie lagwi ge ka benne chi uttiha, ¿beakala nna sa raba ttu chupale deki ka benne chi uttiha labí eyaka ben ka benneha?
\v 13 Ki ganna abígaba eyaka ben ka benne chi uttiha, anágaba Cristuha abittugaba beyaka ben benneha lo elhuttiha ganna ttixka.
\v 14 Ganna Cristuha abíba beyaka benbie lo elhuttiha, laꞌania nna abígaba ixú nu rekitu rigixxiꞌatu gebie. Anágaba lhe, kwentarugaba nuha ria lele gebie.
\v 15 Ganna si gwalíbinle deki abíba eyaka ben ka benne chi uttiha, laꞌania nna labí lii nu rigixxiꞌatu ge Tata Do Yebáha ganna ttixka, kumu riꞌitu ratu: “Tata Do Yebáha belhidha benbe Cristuha lo elhuttiha.”
\v 16 Kumu ganna ka benne chi uttiha abíba eyaka benke, laꞌania nna Cristuha abígaba beyaka ben benneha ganna ttixka.
\v 17 Ganna si gwalíba deki Cristuha abittuba beyaka benbie, laꞌania nna abígaba ixú nu ria lele gebie lhe anágaba nna sa nujagabale yua ge ka tulha gele‑na ganna ttixka.
\v 18 Lhe anágaba ka benne chi utti ria leke Cristuha, abittugaba exúkin benneha lo Tata Do Yebáha ganna ttixka.
\v 19 Ganna sunruba nnanna seꞌeriꞌi yiesi lo yu‑ni gwa rixú nu ruxxen leriꞌi ge Cristuha, laꞌania nna delo iyá ka benne seꞌe yiesi lo yu‑ni, riꞌila nuha ralhariꞌi gákana riꞌi: “¡Karusiꞌirukana, kwentaruba nuná ria lekani!”
\p
\v 20 Ttaka kumu de gwalíba beyaka ben Cristuha lagwi ge ka benne chi uttiha, laxkala nna labie nuha ladeꞌa tte beyadhe lo elhuttiha. De nuha nna rutebie elha xen lasi deki gweyaka bengaba ka benne chi utti ugía leke gebie.
\v 21 Kumu attiba elhutti geriꞌi re yiesi lo yu‑ni udulona delo niꞌa ge tulha ben ttu benne, anágaba nna de nu tse ben attu benne, de nuha nna gwaka eyadha ben ka benne lo elhuttiha.
\v 22 Kumu ttiba riꞌi de datiariꞌi Adán‑ni nna iyábariꞌi rattiriꞌi, anágaba nna de ria leriꞌi ge Cristuha nna iyágabariꞌi eyaka benriꞌi lo elhuttiha.
\v 23 Ttaka kua ttu tturiꞌi eyadhariꞌi lo elhuttiha kua galhabariꞌi: ladeꞌa tte Cristuha beyadha benbie lo elhuttiha. Iki de nuha nna tti esiabie yiesi lo yu‑ni, laꞌania nna eyadha ben ka benne chi ankake gebie.
\v 24 Nianna ganna chi betseꞌe loobie iyá nu rinnabia lhe iyá nu rapa lo neda lhe iyá nu ra tsitsi leni lhe, nianna tti otebie iyá nu unnabieha lasi ná Tata Do Yebaa benne anke Xxudieha. Iki deliba nuha nna tti lhuxa loo yiesi lo yu‑ni.
\v 25 Kumu Cristuha innabie axtaliba ganna chi udaabie lo iyá ka nu abittu raka uyúkane.
\v 26 Iki deliba nuha nna utseꞌe looe attu nu labí raka uyúne, delába elhuttiha.
\v 27 Kumu lo ka yetsi ge Tata Do Yebáha dia ra: “Iyá tteba nu seꞌe chi bekaꞌan Tata Do Yebáha lasi ná Cristuha kini labie nna innabie kana.”\f + \fr 15:27 \ft Salmo 8:6\f* Gwalí galá tti ra, iyába bekaꞌane lasi ná Cristuha, Tata Do Yebáha labí sele lheꞌe nuha, kumu ki lalee nuha bekaꞌane iyá nuha lasi ná Cristuha.
\v 28 Nianna ganna chi unnabia Cristuha iyá tte nu seꞌe, laꞌania nna la Cristu benne anka Xiꞌin Tata Do Yebáha, la labe etebie lasi ná Tata Do Yebáha kini benneha nna innabie Cristuha. Aníha kini Tata Do Yebaa benne bokaꞌane lasi ná Cristuha iyá tte nu seꞌe, benneha ake benne xxeniru lo iyá tte nu seꞌe.
\p
\v 29 Ganna gwalíga deki abittuba eyaka ben ka benne chi uttiha, ganna aníha nna, ¿bíla anka nu uin ka benne radike inda kwenta ge ka benne chi uttiha ganna? Ki ganna abígaba lii deki reyadha ben ka benne lo elhuttiha, ¿beakala ki sa radike inda kwenta ge ka benneha ganna?
\v 30 Anágaba riꞌitu, ¿beakala ki ttu ttu sába ruxunnina getu bixa satetu de rekitu ugixxiꞌa ge Cristuha ki ganna abígaba eyaka ben ka benne chi uttiha?
\v 31 Gwalígati xa betsi to, anába attiba tee elha gwedeaka lasi kia de chi ria lele ge Jesucristu benne anke Xxanariꞌiha, anágaba nna ttu ttu sába ruxunnina kia gattia.
\v 32 Lheꞌesi Éfeso‑ni betilha roꞌa len ka nu ruin satsa seꞌe niha. ¿Beakala ki betilha roꞌa len ka nuha, ki ganna abíba lii eyaka ben ka benne chi uttiha? Ganna aníha aka: “Gochilariꞌi lhe iꞌiyachilariꞌi ki uxxeha‑ba gattiriꞌi.”
\v 33 Bittu tsia lele ge ka nu ruin lekinna, kumu ganna: “Utsáriꞌi ka nu runi satsa‑na, unnittiba ka nuná nu tse ruinriꞌi.”
\v 34 Gwalotte da ge nu ruinle‑na; abitturu uinle tulha. Kumu ttu chupale labí ankabienle Tata Do Yebáha. Ria aní kini lebiꞌi dhile elhittu.
\s ¿Gasina eyaka lati ka benne chi uttiha // ganna chi beyadha benke lo elhuttiha?
\p
\v 35 Ttaka gaxa gwa raba ttu chupale: “¿Gasina eyaka ben ka benne chi uttiha? ¿Gasina eyaka bela latike ganna chi eyadhake lo elhuttiha ganna?”
\v 36 ¡Aaluxa nu akaa yubi ikini! Lu tti radalu ttu besi, laa besiha‑ga nuha reꞌeyuna. ¿Laaba ganna ladeꞌaxa rusu lati besiha, nialiba nna tti reꞌeyu ikini?
\v 37 Nna nu radaluha, laa lhaga ge besiha‑ga nuha reyadalu. ¿Laaba ganna besiha nuha radalu? Sila radalu xua xuxtila o bixaru attu besi.
\v 38 Ttaka Tata Do Yebáha runie lati besiha attiba rudhakaba lebie akana, kua ttu ttu ka besiha ya yaba le runie latikani.
\v 39 Anágaba riꞌi ka benne seꞌeriꞌi yiesi lo yu‑ni, bela latiriꞌi‑ni len bela lati ka nimala reki yiesi lo yu‑ni, ya yaba le ankakana. Anágaba yágaba le anka bela lati ka nu sia xxilakani lhe yágaba le anka bela lati ka belha reki lheꞌe inda‑na lhe.
\v 40 Anágaba seꞌegaba ka lati ka nu anka ge yebáha lhe seꞌegaba ka lati ka nu anka ge yiesi lo yu‑ni lhe. Iyábakana tseba ruleꞌekana, ttaka ka nu anka ge yebáha, ya le anka ka nuha nna ka nu anka ge yiesi lo yu‑ni nna yágaba le ankakana.
\v 41 Ttibanka tatubisa‑na, ya le anka xiani ge benne‑na. Nanto beo‑na nna yágaba le anka xiani gebie. Anágaba ka beli‑na yágaba le anka xiani gekani. Kua ttu ttu ka nuná ya yaba le anka xiani gekani.
\p
\v 42 Anágaba aka ganna chi beyadha ka benne chi uttiha. Bela latike nu rigatsiha, rusuba nuha, nna bela latike nu eyadha lo elhuttiha, labíru usu nuha.
\v 43 Bela latiriꞌi nu abittu ra xxeni leniha rigatsiba nuha nna reyadha nu ra xxeni leniha. Rigatsiba nu chi gwatú leniha nna reyadha nu ra tsitsi leniha.
\v 44 Rigatsiba latiriꞌi nu anka ge yiesi lo yu‑ni nna reyadha latiriꞌi nu anka ge yebáha. Kumu attigaba seꞌe latiriꞌi nu anka ge yiesi lo yu‑ni, anágaba nna seꞌegaba latiriꞌi nu anka ge yebáha.
\p
\v 45 Lo ka yetsi ge Tata Do Yebáha dia ra: “Adán benne biyú udo sisiꞌa tteha, uyuꞌu elha nabani gebie yiesi lo yu‑ni.”\f + \fr 15:45 \ft Génesis 2:7\f* Ttaka Adán benne bisia lo xubanaha, delába Cristuha, benneha nna anke espíritu rutebie elha nabani geriꞌi arlo Tata Do Yebáha.
\v 46 Ttaka laa nu anka ge yebáha‑ga nuha bisia ladeꞌa tte, sinuki nu anka ge yiesi lo yu‑nila nuha bisia ladeꞌa tte. Iki deliba nuha nna tti bisia nu anka ge yebáha.
\v 47 Adán benne udo sisiꞌa tteha uke ge yiesi lo yu‑ni nna len yuba ben Tata Do Yebáha bie. Ttaka benne bisia berupaha, delába Cristuha, benneha uke benne dabie yebáha.
\v 48 Ka benne seꞌe yiesi lo yu‑ni anka latike attiba lati benne ben Tata Do Yebáha len yu nna ka benne ankake ge yebáha nna anka latike attiba anka lati benne daa yebáha.
\v 49 Anába attiba nnanna ruleꞌeriꞌi atti tteba uka benne ben Tata Do Yebáha len yu, anágaba isia sá uleꞌegabariꞌi tti tteba anka benne daa yebáha.
\v 50 Nu raka lasia upeya le xa betsi to, bela latiriꞌi‑ni nu anka ge yiesi lo yu‑ni, labí aka etaꞌa nuní ata rinnabia Tata Do Yebáha; nigaba bela latiriꞌi nu rusuha, labí aka etaꞌa nuha ata tee nu labí rusuha.
\p
\v 51 Nnanna kixxiꞌania le ttu nu labí chi yule, nu chi gaꞌanani Tata Do Yebáha unale, delába labí iyáriꞌi gattiriꞌi, ttaka iyábariꞌi esea latiriꞌi.
\v 52 Nuní ttu nnelaba akana. Akana attiba tti rigin rixxua loriꞌi. Laꞌania kwesi trompeta nu dalhuxaha. Kumu ganna chi uresi trompetaha, laꞌania nna ka benne chi utti ugía leke ge Cristuha eyaka benba ka benneha len latike nu labíru usuha. Nianna riꞌi ka benne ata sa seꞌe benriꞌi laꞌania, eseagaba bela latiriꞌi.
\v 53 Kumu bela latiriꞌi nu rusuha teeki eyaka nuha nu abitturu usuna, lhe anágaba bela latiriꞌi nu ratti yiesi lo yu‑ni eyakagabana nu abitturu gattina.
\v 54 Ki ganna latiriꞌi nu rusuha chi beyakana nu abitturu usu, lhe ki ganna latiriꞌi nu ratti yiesi lo yu‑ni chi beyakana nu abitturu gatti, laꞌania nuha chi gwado tisa ge nu ra lo ka yetsi ge Tata Do Yebáha ata dia ra:
\q1 Tata Do Yebáha betseꞌe loe elhuttiha;
\q1 de nuha nna labíru dhaana uttina ka benne.\f + \fr 15:54 \ft Isaías 25:8\f*
\q1
\v 55 Eru geni xa elhutti, ¿gála gwagaꞌalu nu xxeni ra leluha ganna?
\q1 Lhe, ¿gála gwagaꞌalu gwe nu ruinluha lhe?\f + \fr 15:55 \ft Oseas 13:14\f*
\m
\v 56 Kumu tulha ruinriꞌiha, nuha rixúni elhuttiha kini ruttina riꞌi. Bia bennabiha nna redexuin tulhaha na kini ridaana rukinnina riꞌi.
\v 57 Ttaka ixkixaru Tata Do Yebáha, de utti Jesucristu benne anke Xxanariꞌiha utixe geriꞌi, de nuha nna Tata Do Yebáha rodilábie riꞌi lo ka tulha ruinriꞌi lhe rodilábie riꞌi lo elhuttiha lhe.
\p
\v 58 Laxkala xa betsi to kia, gwaltseꞌe tsitsi, bittu udhanle a tsia lele ge Jesús benne anke Xxanariꞌiha. Satía gwaludo lele lo sina gebie. Gwa yúbale deki sina ruinle de babale lenie labí kwentaba ruinle nuná, gwedí baabale ge sina‑na.
\c 16
\s Pabluha rabie: “Uttupale belhiu kini tsia ge ka benne seꞌe lheꞌesi Jerusalén‑ni”
\p
\v 1 Nnanna nna raka lasia innea ge belhiu nu uttupale ki dhi adí ka benne chi ankake ge Tata Do Yebáha. Lebiꞌi gwaluinba attiba chi bedhaꞌanaa uin adí ka benne chi ria leke ge Jesús‑ni, delába ka benne seꞌe itúba daka Galacia‑na.
\v 2 Ttu ttu duminku kua ttu ttule gwalikwesi latti iki belhiu nu rogaꞌale yoꞌo kua ruteba Tata Do Yebáha gele. Gwalikua tse na kini ganna chi isiaya ata seꞌele‑na abittu laꞌaniala si tsuꞌule uttupale belhuha.
\v 3 Gwanka ganna chi bisiayaha, laꞌania nna idhelhaa ka benne chi bekweleha ki tsiake lheꞌesi Jerusalén‑ni. Ka benneha utselaa ke yetsi kini sadhaꞌanke belhiu nu chi bedá lele beteleha.
\v 4 Ganna si rakaba doelha tsiaya, laꞌania nna tsaꞌaba lania ka benneha.
\s Pabluha ladeꞌaxa ttebie lo yu ge Macedonia, // nialiba nna tti isine lheꞌesi Corinto
\p
\v 5 Gwasiabaa ata seꞌele‑na gannaliba chi utea lo yu ge Macedonia‑na, kumu teeki ttea naa.
\v 6 Ganna chi bisiaya ata seꞌele‑na, laꞌania ni kina gaa gwasábaa dhoa len lebiꞌi, lhe ni kina gaa gwabedabaa ata seꞌele‑na axtaliba ganna chi ute idilhaha, kini ganna chi iriaya tsiaya attu ta subi, lebiꞌi nna utele ge neda kia.
\v 7 Kumu labí raka lasia yuꞌu nedaba ttea ata seꞌele‑na, sinuki rulaba lasia isáya len lebiꞌi ganna Tata Xisiha aka lebie.
\v 8 Ttaka nnanna sa eyaꞌanbaa dhoa lheꞌesi Éfeso‑ni axtaliba ganna chi ute laní Pentecostés‑ni,
\v 9 kumu nnannala chi biyali tá lo neda kia kini kixxiꞌaya ka tisa ge Cristuha. Ttaka anágaba nna ixegaba ka nu reseꞌe disakana loa.
\s Pabluha rudettie lá ttu chupa ka benne ribenke sina // ge Tata Xisiha
\p
\v 10 Ganna si isia Timoteo‑na ata seꞌele‑na, gwaluni kini dho tsena len lebiꞌi, kumu lana ankana ttu nu riben lo sina ge Tata Xisiha ttiba neti.
\v 11 Laxkala ni ttúle abittu kuꞌu niꞌale na, sinuki gwalugwela na ge neda geni kini isiana latsiru ata doa‑ni, kumu neti lhe ka betsi to geriꞌi seꞌe nii ribedatu na.
\p
\v 12 Betsi to geriꞌi Apolos‑ni ixe lidú chi unnaba ditia loni kini ita lenna ka betsi to geriꞌi seꞌe nii ata seꞌele‑na. Ttaka birula uka leni itana nnanna. Gwitabana nukaxa gapana neda.
\p
\v 13 Gwaltseꞌe ubeda, abittu udhanle a tsia lele Tata Xisiha lhe tsitsi gwaltseꞌe lo neda gebie lhe. Gwaluni tti runi ttu nubiyú re tsitsi leni.
\v 14 Iyába nu uinle gwaluin na len elha siꞌi lasi.
\p
\v 15 Lebiꞌi gwa yúbale xa betsi to, Estéfanas‑na lenna ka benne seꞌe lisin‑na, lake nuná sisiꞌa tte bedaxxuke neda ge Cristuha lo yu ge Acaya‑na lhe lake nuná redá leke rute náke len ka benne chi riesike ki akake ge Tata Do Yebáha.
\v 16 Rinnaba ditia len lebiꞌi: tseꞌele uinle nu inná ka benne‑na lhe uinle nu inná iyá ka benne rute náke len ka benne ribenke sina ge Tata Do Yebáha.
\p
\v 17 Yalhá itta bedú lasia tti bita Estéfanas‑na lhe Fortunato‑na lhe Acaico‑na lhe ata doa‑ni, kumu de lanúle seꞌe nii, de nuha nna lakana benkana kwenta gele,
\v 18 bodú ittakana lasia lhe bodú ittakana lele lhe. De nuha nna gwaltsia lele kana lhe gwaltsiagaba lele ka benne runi tti ruinkana.
\s Pabluha ridhelhe padiuxi ge ka benne seꞌe lheꞌesi Corinto
\p
\v 19 Ka benne ria leke ge Jesús‑ni seꞌe daka Asia‑ni, ridhelhake ttu padiuxi gele. Aquila‑ni lhe Priscila‑ni lhe, anágaba ka benne ritupake lheꞌe yoꞌo ge ka benne‑ni, de seꞌe lenke Tata Xisiha nna itú iki itú leke redhelhagabake ttu padiuxi gele.
\v 20 Iyába ka betsi to geriꞌi seꞌe len neti nii redhelhagabake ttu padiuxi gele. Anágaba lebiꞌi gwalugwegaba luesile ttu padiuxi lhe gwaligo ttu xxaga luesi le lhe.
\p
\v 21 Kwinaga neti Pablo, len letra kia runia lo yetsi‑ni redhelhaa padiuxi gele.
\p
\v 22 Ttu nu abittu rakinna ge Jesús benne anke Xxanariꞌiha, nuha urixxi ukinniba Tata Do Yebáha na, tsaba tsia nnittina. Jesús benne anke Xxanariꞌiha chi tteba esia benneha.
\p
\v 23 Labie edá lebie aka lenie le.
\p
\v 24 Neti de chi babaa len Jesucristuha, de nuha nna rakati ge iyá ttele. Amén.
