\id GAL \id GAL  \id GAL \h Gálatas \mt Yetsi‑ni udhelha Pabluha ge ka benne ria leke Jesucristuha seꞌeke daka Galacia \c 1 \p \v 1 Neti Pablo ankaa apóstol. Laa ankagaa apóstol nu bodú ka benne seꞌe yiesi lo yu‑ni, nigaba laa lagake udhelhake neti kini akaa apóstol. Neti ankaa apóstol udhelha Jesucristuha lhe udhelha Xxudiriꞌi do yebáha lhe, delába benne belhidhe Cristuha lo elhuttiha. \v 2 Neti lenia iyá ka betsi to geriꞌi seꞌe nii, ridhelhatu yetsi‑ni gele, lebiꞌi ka benne chi ria lele Jesús‑ni seꞌele itúba daka Galacia‑na. \v 3 Xxudiriꞌi do yebáha lhe Jesucristu benne anke Xxanariꞌiha lhe, lake edá leke aka lenke le lhe useꞌeke le xen su lasi lhe. \v 4 Jesucristuha betebie elha nabani geeha, kini uttie utixe ge ka tulha nujariꞌi. Aníha kini bodilábie riꞌi lo nu satsa raka yiesi lo yu‑ni. Benbe attiba ukaba le Tata Do Yebáha, delába benne anke Xxudiriꞌiha. \v 5 ¡Benneha uinriꞌi kini inná xxeni lebie ttu dia lii! Amén. \s Sunruba ka tisa ge Cristuha ankake nu gwalíga \p \v 6 Raka télati binaa gele rudháchi ikile Tata Do Yebaa benne bedá lebie kwentaba uxie le lo neda geeha de nu gwate Cristuha, delo nna ge attu tisa subila chi rudo nagale, labíru rudo nagale ge ka tisa tse ka nu rigixxiꞌa ge Cristuha. \v 7 Laa gwalíga deki tee attu tisa subi. Sun tteba nna de reki ttu chupa ka nu ruchixxikana ikile ata seꞌele‑na, raka lekani otseakana ka tisa tse, delába otseakana ka tisa tse ka nu rigixxiꞌa ge Cristuha. \v 8 Meskila ganna si riꞌitu o ttu anjeli daa yebáha isiatu kixxiꞌentu le attu tisa subi nu abittu raxxína na len ka tisa chi utixxiꞌentu le ge Cristuha, Tata Do Yebáha urixxi ukinnie riꞌitu ganna aníha uintu. \v 9 Chiba ratu le ttuha, nnanna nna rodopeya le attu libe: Tata Do Yebáha urixxi ukinnie nuxaba isiana kixxiꞌenna le attu tisa subi nu abittu raxxína na len ka tisa tse chi biyieninle ge Cristuha. \v 10 Nianna, ¿si rakinle rinnea aní kini eyaꞌan tsea arlo ka benne ak? ¿Runia kini eyaꞌan tsea arlo Tata Do Yebáha ak? Gwalinnáchu. O, ¿si rekia runia nu dika tsuꞌu le ka benne ak? Ganna ttixka neti sa rekibaa runia nu ruꞌu le ka benne, laꞌania nna labíru ankaa nu rixúa lo sina ge Cristuha ganna ttixka. \s Gasina uka kini bisin Pabluha uke apóstol ge Cristuha \p \v 11 Xa betsi to, nnanna raka lasia unale deki ka tisa tse rigixxiꞌaya ge Jesucristuha, labí ankake tisa botsiꞌinu le ka benne seꞌe yiesi lo yu‑ni, \v 12 kumu laa nuxaga benne beleꞌenie neti ka tisa‑ni, nigaba laa nuxaga benne bedhetinie neti ka benne‑ni. ¡Koꞌo! Jesucristuha‑ba beleꞌenie neti ka tisa‑ni. \v 13 Lebiꞌi gwa uyuꞌuba nagale gasina uka elha ruin kia itú ttuha atti sa riaba lasia ttigaba ria le adí ka benne Israel‑ni. Laꞌania yalhá gwanalhaa bedhaka disaa ka benne chi ria leke ge Jesús‑ni, benia utseꞌe looa ke \v 14 lhe anágaba, netiba nu bedorua tisa ge nu ugía lasia laꞌania tti adíru ka nu Israel‑ni, delába ka nu uka lenia turoꞌo nu kwiti laꞌania. Bedo tsitsiruna lasia benia nu labini ka benneola kiaha ruinke. \v 15-16 Ttaka Tata Do Yebáha, attili sa yuꞌa lheꞌe nan kiaha chi ulesie neti nna bedá lebie uxie neti lo neda geeha. Labe bedá lebie uxie neti kini benbiaya Xiꞌinieha, kini anáchu tsiaya kixxiꞌaya ge benneha len ka nu abittu ankakana nu Israel. Laꞌania laa ugíagaa gwennaba tisa nuxa attu benne, \v 17 nigaba laa ugwapigaa ugíaya lheꞌesi Jerusalén‑ni gwennaba tisa ka benne chi ankake apóstol ladeꞌa tte tti neti, sinuki daka lo yu ge Arabia‑nila ugíaya. Iki deliba nuha nna tti beyekia besina adakabaa lheꞌesi Damasco‑ni. \p \v 18 Ukaliba tsunna idaha nna tti ugwapia lheꞌesi Jerusalén‑ni gwalannia Pedruha. Niha udoa lenbie tsinu (15) ubisa. \v 19 Lanúru nu attu nuxa benne anka apóstol biláti laꞌania, sunruba Jacobo\f + \fr 1:19 \ft Lo yetsi‑ni ata dia ra “Jacobo”, lo adí ka yetsi nna ra: “Santiago”. Jacobo lhe Santiago ttúba diani ka tisa‑na; Jacobo anka tisa griegu lhe Santiago anka tisa arameo.\f* betsi Jesús benne anke Xxanariꞌiha, sunruba benneha biláti. \v 20 Tata Do Yebáha yu xeabe nu rigixxiꞌaya lo yetsi‑ni nu gwalíba anka nuní, labí ruin lasia. \p \v 21 Iki de chi udoa len Pedruha lheꞌesi Jerusalén‑ni, nianna tti beriaya lheꞌesiha nna dedáya daka lo yu ge Siria‑ni lhe Cilicia‑ni lhe. \v 22 Ka benne chi ria leke Cristuha, ka benne seꞌeke daka lo yu ge Judea‑ni labí chi ankabiakanie neti laꞌania. \v 23 Sunruba riyienkanie ra ka benne: “Nu danalhana rudhaka disana riꞌi ttuha, nnanna nuha chi rekina rigixxiꞌana ka tisa ria leriꞌi ge Cristuha, delába ka tisa ka nu ruinna utseꞌe loona laꞌania.” \v 24 Laxkala de neti nna ráke: “¡Xxeniba ra le Tata Do Yebáha!” \c 2 \s Adí ka apóstoal gwa ridielhabake // deki Pabluha ankagabe apóstol \p \v 1 Iki deliba chi ute sitá (14) idaha, laꞌanialiba nna dedheꞌaya attu libe lheꞌesi Jerusalén‑ni lenia Bernabé‑ni lhe chegabaa Tito‑ni lhe. \v 2 Ugíaya kumu belaꞌati ra Tata Do Yebáha neti deki teeki tsiaya niha. Laꞌania suna len ka benne ankake nu loni ge ka benne ria leke ge Jesús‑ni seꞌe lheꞌesi Jerusalén‑ni, suna len ka benneha‑ba unnea. Len ka benneha betso dua ka tisa ge Cristuha, ka nu rigixxiꞌania ka benne abittu ankake nu Israel. Aníha benia kini uka xen lasia kini ni kina kwentaruba rekia rigixxiꞌaya lhe ni kina kwentaruba chi ugwekia utixxiꞌaya, delo nna abígaba ixú nu runia. \v 3 Laꞌania, ki nila Tito‑ni, meskiba ankana nu griegu dana len neti, ka benne ankake nu loniha labí bedo doelhake na ichú lo bela latini tti runi ka nu Israel‑ni. \v 4 Ttaka uka nuha, kumu de useꞌe ttu chupa ka nu rákana deki chi ria lekani Jesús‑ni, ttaka labí liikinna. Ka nuha utaꞌakana len riꞌitu kini rulhatsikana ge nu ruintu de chi reki lhaatu kumu de chi babatu len Jesucristuha, delába labíru xigatu lo bia bennabi bodhaꞌan Moisés‑ni. Lakana ruinkana ogaꞌakana riꞌitu kini odotu tisa ge bia bennabiha. \v 5 Ka nu utaꞌakana rulhatsikana getuha, niru latti labí uxielhatu gekani uintu nu rákana. Aníha kini ka tisa tse rigixxiꞌatu ge Cristuha abittu iseake, kini eyaꞌanke len lebiꞌi atti tteba chi ankakeha. \p \v 6 Ka benne ankake nu loniha, ka benne ra xxeniru lekeha, labíru attu bixa nu kubi beleꞌekanie neti kini kixxiꞌania ka benne. Meskiba nuxa ankake laꞌania, len neti labí raka doelha nuxa ankake kumu arlo Tata Do Yebáha ttúba anka iyábariꞌi. \v 7 Nu benlake, bokinnila ikike deki len netiba chi bodhaꞌan Tata Do Yebáha kini kixxiꞌania ka nu abittu ankakana nu Israel ka tisa ge Cristuha, attigaba benie len Pedruha bodhaꞌane len benneha kini kixxiꞌagabanie ka benne Israel‑ni ka tisa ge Cristuha. \v 8 Kumu Tata Do Yebaa benne benie ki anka Pedruha apóstol ge ka benne Israel‑ni, lagabe nuha benie kini neti ankaa apóstol ge ka nu abittu ankakana nu Israel. \v 9 Ka benne seꞌeke arlo ka benne chi ria leke ge Cristuha, delába Jacobuha lhe Pedruha lhe Juan‑ni lhe, tti ute dákanie deki Tata Do Yebáha‑ba bedá lebie betebie elha tse kia kini kixxiꞌaya ka tisaha, laꞌania nna bedaxxuke náya lhe ná Bernabé‑ni lhe. Aníha benke kini belaꞌa deki gwa seꞌebake len riꞌitu kini tsiatu kixxiꞌentu ka benne abittu ankake nu Israel ka tisaha. Lake nna la diabake rigixxiꞌakanie ka benne Israel‑ni ka tisa ge Cristuha. \v 10 Suna unnababake len riꞌitu ráke: “Odhú lele ge ka benne dii, ka benne abittu geke tee, uttupale latti nu tee gele ki utele lenke.” Neti nna nuníba runia doelha ruttupaa. \s Pabluha utise Pedruha \p \v 11 Tti bita Pedro‑ni lheꞌesi Antioquía‑ni, laꞌania boseꞌa loni, kumu labí nu dika ixú ruinna laꞌania. \v 12 Kumu atti lanila isia ttu chupa ka benne udhelha Jacobuha, laꞌania gwa robana yetta len ka nu abittu ankakana nu Israel. Ttaka atti chi bisia ka benne udhelha Jacobuha, laꞌania nna chi udulona labíru reyaxinna satsána ka nu abittu ankakana nu Israel nna chi udulona rukwittana. Aníha benna kumu de rasinna ka kisa ka nu Israel‑ni na, delába ka nu rákana deki teeki ichú lo bela lati ka nu abittu ankakana nu Israel, kini aníha nna akakana gwalíga ge Tata Do Yebáha. \v 13 Adí ka nu Israel ka nu chi ria lekani ge Jesús‑ni seꞌe niha, tti bilákinna nu gatsi ruinnaha, gwanalhagabakana na, bengabakana tti ruinnaha, axtaba Bernabé‑ni biyietigabana benna tti ruin ka nuha. \v 14 Ttaka tti biláti deki labí ruinkana atti ttega ra ka tisa tse ka nu rigixxiꞌa ge Cristuha, nianna tti xpeya Pedruha arlo iyába ka benne seꞌe niha: “Ki lu ankalalu nu Israel nna abígaba ruinlu tti runi ttu nu Israel, delo nna attiba runi ttu nu dittu ruinlu, ¿beakala nna rudo doelhalu ttu nu dittu uinna tti runi ka nu Israel, ki lu ankalalu nu Israel nna a ruinlu tti ruin ka nuná?” \p \v 15 Ki yulu, riꞌi attili uliriꞌiha chi ankariꞌi nu Israel, labí ankariꞌi nu dittu, delába ka nu dittu ka nu rariꞌi deki ankakana ka nu runi tulha kumu de labí bia bennabi bodhaꞌan Tata Do Yebáha gekani. \v 16 Riꞌi gwa yúbariꞌi deki ttu benne labí de rudobie tisa ge nu ra lo bia bennabi‑na nna abitturu yua nuje ge nu runie. ¡Koꞌo, labí! Ttu benne labíru yua nuje ge nu runie kumu de ria lebie ge Jesucristuha. Riꞌi chigaba ria leriꞌi ge benneha, kini de chi ria leriꞌi gebie, de nuha nna abitturu yua ujariꞌi ge nu ruinriꞌi, labí kumu de rudoriꞌi tisa ge nu ra lo bia bennabi bodhaꞌan Tata Do Yebáha. Kumu ni ttu benne a dhaabie ake nu abitturu yua uje ge nu runie de udobie tisa ge nu ra lo bia bennabi‑na. \p \v 17 Ganna riꞌi raka leriꞌi akariꞌi benne abittu yua ujariꞌi ge nu ruinriꞌi de chi ria leriꞌi Cristuha, ttaka delo nna rite denriꞌi ankabariꞌi benne runi tulha attiba ruin ka nu abittu ankakana nu Israel, ganna ankabariꞌi benne ruin tulha, laꞌania nna, ¿si innáriꞌi deki Cristuha‑la runie ki ruinriꞌi tulha attiba lakana? ¡Koꞌo, labí! \v 18 Kumu ganna neti chi uluꞌu niꞌaya nu ria lasia ttuha, ganna la nuha‑ba redelhidha adakabaa nna rodoa tisa geni attu libe, ganna aníha runia, laꞌanialigaba nna la netiba nuha rila tulha kia. \v 19 Kumu bia bennabi bodhaꞌan Tata Do Yebáha len Moisés‑ni ttisidiba bettiba nuha neti, laxkala attisidiba lanúrua doa ki udoa tisa ge nu ra loni. Aníha kini nnanna dhoa aka bania kini ixúa ge Tata Do Yebáha. \v 20 Neti ttisidiba utábaa len Cristuha lo ya kurusiha, de nuha nna ttisidiba lanúru neti doa, Cristuha‑ba nuní doe lheꞌe lastoa. Nnanna doa anka bania lheꞌe bela latia‑ni, dobaa ria lasia ge Xiꞌin Tata Do Yebáha. Benneha ukanie kia nna betebie elha nabani geeha kini uttie utixe kia. \v 21 Neti labí riguꞌu niꞌaya nu tse bedá le Tata Do Yebáha, delába nu tse betebie kwentaba len riꞌi, kumu ganna riꞌi de udobariꞌi tisa ge nu ra lo bia bennabi‑na nna gwakariꞌi benne abitturu yua nujariꞌi ge nu ruinriꞌi, ganna ttixka aníha uinriꞌi, laꞌania nna kwentaruba nuha utti Cristuha ganna ttixka. \c 3 \s Riꞌi de ria leriꞌi ge Jesucristuha, de nuha‑ba nna // abitturu nujariꞌi yua ge nu ruinriꞌi \p \v 1 ¡Aalexa Gálatas nu akaa elha rieni ikini! ¿Núchiala utánna ikile nna a riaru lele ge nu anka gwalí? Ki lhixxa rába utixxiꞌentu le ge Jesucristuha deki utábie lo ya kurusiha. \v 2 Sun tte nu raka lasia kixxiꞌale: ¿Si uxíle Espíritu ge Tata Do Yebáha de ruinle nu ra lo bia bennabi bodhaꞌaneha ak? ¿O, uxíle Espírutuha de ugía lele ge nu chi biyieninle ge Cristuha ak? \v 3 ¡Ga ttiparuba abí gwa rieninle! Lebiꞌi ladeꞌa tte uxíle Espíritu ge Tata Do Yebáha de ugía lele ge Cristuha, nnanna nna, ¿gá lole nna titúbale ruinle isinle kini akale itá su arlo Tata Do Yebáha? \v 4 Iyá nu chi gwatele, ¿si kwentaruba gwatele nuná? Neti rakati labí kwentaba gwatele nuná. \v 5 Tata Do Yebaa benne rutebie Espíritu geeha len lebiꞌi lhe runie ka milagru arlole lhe, ¿si runie ka nuha de rudole tisa ge nu ra lo bia bennabi‑na ak? ¿O runie ka nuha de ugía lele ge nu chi biyieninle ge Cristuha ak? \p \v 6 Gwalulanniruga ge Abraham‑ni. Lana de ugía leni Tata Do Yebáha, de nuha nna upe na kwenta deki ankana nu abitturu yua nujana ge nu ruinna.\f + \fr 3:6 \ft Génesis 15:6\f* \v 7 Laxkala lebiꞌi teeki unale deki ka nu ria lekani Tata Do Yebáha, ka nuha gwankakana xiꞌin Abraham‑ni de ria lekani attiba ugía le benneha. \v 8 Lo ka yetsi ge Tata Do Yebáha ttuha‑li chi dia ra: Ka nu abittu ankakana nu Israel, de tsiaba lekani Tata Do Yebáha, de nuha‑ba nna unie kini akakana ka nu abitturu yua nujakana ge nu ruinkana. Tata Do Yebáha ttu utixxiꞌalanie Abraham‑ni, ree na: “De lu nna unia kini saría tsena ka benne seꞌe lheꞌe iyába ka yiesi seꞌe itúba yiesi lo yu‑ni.”\f + \fr 3:8 \ft Génesis 12:3\f* \v 9 Laxkala ka nu ria lekani Tata Do Yebáha, labie unie kini saría tsena kana itupa lenkana Abraham‑ni, delába Abraham benne ugía lebie ge Tata Do Yebáha. \p \v 10 Kumu iyába ka nu rakakinna deki tee kiba uinkana nu ra lo bia bennabi bodhaꞌan Moisés‑ni kini isinkana akakana benne abitturu ujakana yua ge nu ruinkana, ka nuná urixxi ukinniba Tata Do Yebáha kana, kumu lo yetsi geeha dia ra: “Ibixxi iginniba ka nu abittu dhaakana udokana tisa ge iyá nu ra lo bia bennabiha.”\f + \fr 3:10 \ft Deuteronomio 27:26\f* \v 11 Nnanna riꞌi chiba yu xeabariꞌi deki arlo Tata Do Yebáha lanú nu dhaana isinna akana benne abitturu ujana yua ge nu ruinna de rudona tisa ge nu ra lo bia bennabiha; kumu lo ka yetsi ge Tata Do Yebáha dia ra: “Benne runie nu dika ixúha, de tsiaba lebie Tata Do Yebáha, de nuha nna gwaka benbe arlo Tata Do Yebáha.”\f + \fr 3:11 \ft Habacuc 2:4\f* \v 12 Bia bennabi‑na labí rinnaba nuná tsia leriꞌi ge Tata Do Yebáha; rutseꞌe loona, rala nuná: “Nu dhaana uinna iyá nu ra loni, nuha gwaka benbana.”\f + \fr 3:12 \ft Levítico 18:5\f* \p \v 13 Riꞌi nna Cristuha‑ba utixe geriꞌi kini bodilábie riꞌi lo bia bennabi‑na kini abittu ibixxi iginniriꞌi de abittu udoriꞌi tisa geni. Cristuha bibixxi biginnie kini bodilábie riꞌi, kumu lo ka yetsi ge Tata Do Yebáha dia ra: “Iyába ka nu ritákana lo ya kurusi, rurixxi rukinniba Tata Do Yebáha ka nuha.”\f + \fr 3:13 \ft Deuteronomio 21:23\f* \v 14 Aníha uka kini ka nu abittu ankakana nu Israel, de nu gwate Jesucristuha nna gwa ralhakana dhíkana nu tse begwebie Abraham‑ni, kini anáchu riꞌi de tsia leriꞌi gebie nna dhiriꞌi Espíritu geeha, delába Espíritu nu chi ree utebie geriꞌi. \s Bia bennabi bodhaꞌan Tata Do Yebáha len Moisés‑ni // labí riguꞌu niꞌani nu chi rabie Abraham‑ni \p \v 15 Betsi to, innebaa ge nu ruinba ka benne seꞌe yiesi lo yu‑ni: Ganna chi rugweke tisa uinke ttu bixa, ganna chi bodhaꞌan tsitsike nu unnekeha, laꞌania nna lanú nu aka geni kuꞌu niꞌani nuha, nigaba udienna ikini lhe. \v 16 Aníha‑gaba uka len Abraham‑ni. Len lana begwe Tata Do Yebáha tisa lhe len benne datiabie naha lhe. Laꞌania labí bedettie ixe ka benne, suna ttúba benne bedettie tti ree Abraham‑ni: “Benne datialuha”,\f + \fr 3:16 \ft Génesis 12:7\f* delába Cristuha‑ba nuha bedettie tti ree: “Benne datialuha.” \v 17 Nu raka lasia kixxiꞌania le: Tata Do Yebáha ree Abraham‑ni: “Neti unia kini saría tsena lu.” Nianna bodhaꞌan tsitsie deki gwalíba unie nu chi reeha. Iki deliba chi ute ttapa gayua rerua (430) idaha laꞌanialiba nna tti bisia bia bennabi bodhaꞌane len Moisés‑ni. Bia bennabiha labí dhaa nuha kuana lidhaka ka tisa chi bodhaꞌan tsitsie len Abraham‑ni. \v 18 Nu chi ra Tata Do Yebáha utebie geriꞌi, labí dhiriꞌi nuha de rudoriꞌi tisa ge nu ra lo bia bennabi‑na. Kumu Abraham‑ni kwentaba bedá le Tata Do Yebáha begwebie na nu tse ralhana dhinaha kumu aníha chi ree unie lenna. Aníha‑gaba unie lenriꞌi. \p \v 19 Ganna aníha nna, ¿beakala bisia bia bennabi‑na ganna? Delába, bisiana delo niꞌa ge ka tulha ruinriꞌi, de nuha nna bete Tata Do Yebáha na. Bia bennabi‑na bixúna laka bisia benne datiabie Abraham‑ni. Benneha nuha chi begwe Tata Do Yebáha tisa deki idhelhe bie yiesi lo yu‑ni. Ka anjeli geeha bixúnie ki beteke bia bennabi‑na len Moisés‑ni nna Moisés‑ni nna utixxiꞌanie nuha ka benne. \v 20 Ttaka ttixka ttu benne, ttúbe do, laꞌania nna labí riyasin benneha attu benne dhue lagwi ki uttebie tisa gebie len attu benne. Aníha‑gaba Tata Do Yebáha ttúba benneha do. \p \v 21 Ganna aníha nna, ¿si innáriꞌi deki bia bennabi bodhaꞌan Moisés‑ni riguꞌuba niꞌani nu chi ra Tata Do Yebáha utebie? ¡Koꞌo, labí! Kumu ganna ttixka uxíriꞌi ttu bia bennabi nu gwadaana uinna kini aka benriꞌi ttu dia lii, laꞌania nna gwakalariꞌi benne abitturu yua nujariꞌi ge nu ruinriꞌi de udoriꞌi tisa ge nu ra loni ganna ttixka. \v 22 Ttaka lo ka yetsi ge Tata Do Yebáha rigixxiꞌa ra, iyába ka benne seꞌe yiesi lo yu‑ni den tulha‑na ke, labí rulhána ke. Raka aní kini anáchu ka benne chi ria leke Jesucristuha dhike nu chi ra Tata Do Yebáha kwentaba utebie geke. \p \v 23 Attili lani isia sá tsia leriꞌiha, laꞌania denba bia bennabi‑na riꞌi, attiba ttu nu yaya lisiyya ankariꞌi. Ruyúbana riꞌi attiliba chi bisia sá ugía leriꞌi ge Jesucristuha, laꞌanialiba nna chi bedhanna riꞌi. \v 24 Laxkala bia bennabi‑na ukana attiba ttu benne biyúe riꞌi nna uchena riꞌi kini benbiariꞌi Cristuha, kini de tsia leriꞌi ge benneha nna gwakariꞌi benne abitturu yua nujariꞌi ge nu ruinriꞌi. \v 25 Nnanna de chi bisia Jesucristu benne ria leriꞌi geeha, de nuha nna labíru ruyú bia bennabi‑na riꞌi, \v 26 kumu lebiꞌi iyábale chi ankale xiꞌin Tata Do Yebáha de chi ria lele Jesucristuha. \v 27 Kumu iyábale, ka nu chi udile inda de babale len Cristuha, nu anka Cristuha nuha chi beyakale. \v 28 Nnanna labíru raka doelha nuxa ankale, sila ankale nu Israel o abittu; sila ankale benne toꞌole lo sina o abittu, lhe sila ankale nuila o sila ankale nubiyú lhe, kumu nnanna iyábale ttúba chi beyakale de chi babale len Jesucristuha. \v 29 Ganna lebiꞌi chi ankale ge Jesucristuha, laꞌania nna chigaba ankale nu datiale Abraham‑ni lhe anágaba nna de chi begwe Tata Do Yebáha tisa len benneha, de nuha nna lebiꞌi chigaba ralhale dhile nu ute Tata Do Yebáha. \c 4 \s Lebiꞌi chi ankale xiꞌin Tata Do Yebáha \p \v 1 Neti ria: Ganna ttixka nutoba sa anka nu ralhana dhina nu rodhaꞌan xxudiniha na, meskiba nutoha chi ankana xxana iyá nu dhinaha, ttaka ttiba ttu nu toꞌo lo sina ge benne, aníha‑ba sa ankana. \v 2 Sa rudobana tisa ge ka nu ruyúkana naha lhe ruyúgabakana nu chi gaꞌanna dhinaha lhe, axtaliba ganna chi gwadona sá chi gaꞌanani xxudiniha dhina nu ralhana dhinaha. \v 3 Anágaba riꞌi, atti sa ankariꞌi attiba ttu nuto, delába atti labí chi ria leriꞌi Cristuha, laꞌania ttiba ttu nu toꞌo lo sina ankariꞌi, rido doelhabariꞌi ruinriꞌi nu rotsiꞌinu le ka nu seꞌe yiesi lo yu‑ni. \v 4 Ttaka tti chi gwadona sá atti chi gaꞌanani Tata Do Yebáha idhelhe Xiꞌinieha, laꞌania udhelhe benneha. Benneha bija ttu benne nuilee nna udoe yiesi lo yu‑ni bedobie tisa ge nu ra lo bia bennabi bodhaꞌan Tata Do Yebáha. \v 5 Benneha bisiabie utixe geriꞌi kini bodilábie riꞌi, delába riꞌi ka nu seꞌeriꞌi rudoriꞌi tisa ge nu ra lo bia bennabi‑na. Aníha benie kini bedí Tata Do Yebáha riꞌi kini anáchu nna bisinriꞌi ukariꞌi xiꞌinie. \v 6 Nnanna kumu de chi ankariꞌi xiꞌinie, de nuha nna udhelha Tata Do Yebáha Espíritu ge Xiꞌinieha lheꞌe lastoriꞌi. Espírituha nuní rinnebie tti rulisariꞌi Tata Do Yebáha, rariꞌe: “¡Tatoo!” \v 7 Laxkala lebiꞌi nnanna labíru ankale nu toꞌole lo bia bennabi‑na, sinuki xiꞌin Tata Do Yebáha‑ba chi ankale. Kumu de chi ankale xiꞌinie, de nuha nna chigaba ralhale dhile nu bodhaꞌaneha de nu gwate Jesucristuha. \s Pabluha ruchacha ikie ge ka benne seꞌe daka Galacia \p \v 8 Lebiꞌi itú ttuha atti labí chi ankabienle Tata Do Yebáha, laꞌania ka nu labí gwalí ankakana diosi, ka nuha‑ba bedo lele ugía lele gekani, attisidiba bitoꞌobale lokani. \v 9 Ttaka nnanna de chi ankabienle benneha, delába labie nuha chi ankabianie le, ki ganna lebiꞌi chi ankabienlee, ¿beakala nna sa ruinbale nu rotsiꞌinu le ka benne seꞌe yiesi lo yu‑ni? \v 10 ¿Beakala nna sa rapabale kwenta ge ka sá laní‑na lhe ge ka beo kubi‑na lhe anágaba ka ida‑na lhe? \v 11 Kumu neti rixxusati gele, ni kina kwentaruba urenia nna abíba bixú nu beleꞌenia leha. \p \v 12 Betsi to, rinnaba ditia len lebiꞌi, gwaluni attiba runia, kumu neti atti udoa len lebiꞌiha benbaa attiba labibinle ruinle, beyakabaa attiba lebiꞌi. Laꞌania latsiruba biyúle neti. \v 13 Gwa yu xeabale, delo niꞌa ge isagwe yuꞌu latia‑ni nna uledaa ata seꞌele‑na utixxiꞌania le sisiꞌa tte ka tisa ge Jesucristuha. \v 14 Nu bilenle raka latia laꞌania, nuha labí benna kini uluꞌu niꞌale neti o lhe bodekile neti. Nu benlale, ttiba ttu nu belabi ttu anjeli ge Tata Do Yebáha, aníha‑ba belabile neti, benbale attisidiba kwinaba Jesucristuha nuha bisiabie len lebiꞌi laꞌania. \v 15 ¿Gála gwagaꞌale elha gwedeaka lasi gele tee laꞌania ganna? Neti yu xeabaa, ganna ttixka uka gele, tatisale uleale ka iyya lole‑na nna betele kana len neti laꞌania. \v 16 Nnanna nna, ¿si chiba beyakaa ttu nu abitturu aka uyúle de utixxiꞌania le nu anka gwalí? \p \v 17 Ka nu reki naa ruchixxiba ka nuná ikile, ruinkana deki yalhaba retabikinna gele, ttaka labí elha tsekin nuná ruinkana aná. Sunruba ruinkana ukwittakana le len neti, kini delo nna suna gebakani etabinle. \v 18 Tseba anka ganna etabinriꞌi ge ttu benne. Aná nna elha tsenriꞌi lhe satía xa, abittu sun tteruba atti doa len lebiꞌi ruyú loa nna gwa ruinle aní. \v 19 Xiꞌini to kia, gele nuní raditea rodoyúa elha disa attu libe, ratea attiba rate ttu nuila tti retti lheꞌeni gali xiꞌinni. Ratea aní axtaliba ganna chi innabia Cristuha lheꞌe lastole. \v 20 Aní rakati neti chi dua len lebiꞌi loora tte nnanna kini otsea elha rinne kia, abitturu udo rea tsiꞌa; kumu labí yua bí unia len lebiꞌi. \s Agar‑ni lhe Sara‑ni lhe raxxína kana len chupa ka tisa // ka nu bodhaꞌan Tata Do Yebáha \p \v 21 Lebiꞌi ka nu raka lele tseꞌele udole tisa ge nu ra lo bia bennabi bodhaꞌan Tata Do Yebáha len Moisés‑ni, gwalikixxiꞌen neti, ¿si lagwa chi biyieninle nu ra lo bia bennabi‑na? \v 22 Kumu lo ka yetsi ge Tata Do Yebáha dia ra: Abraham‑ni useꞌe chupa ka xiꞌin biyúni: ttúna len nuila utta láni Agar, delába nuila bitoꞌo lo sina geniha, attuna nna len nuila nu abittu toꞌona lo sina geniha, delába Sara nu uka kwinaga nuila geniha. \v 23 Deba nna xiꞌin biyúni nu uli len nuila nu toꞌo lo sina geniha, bijaba nuha nutoha kumu aníha‑ba uka lekani aka, ttaka xiꞌin biyúni nu uli len nu anka kwinaga nuila geniha, uliba nutoha kumu aníha‑ba chi ra Tata Do Yebáha Abraham‑ni deki utebie ttu xiꞌinni len nuila geniha. \v 24 Nu gwate ka nuilaha, nuha raxxína na len chupa loo ka tisa bodhaꞌan Tata Do Yebáha. Ttu tisaha raxxína na len Agar nuila nu bitoꞌo lo sinaha. Tisaha nuha ankana bia bennabi betebie len Moisés‑ni iki iꞌiya Sinaí‑ni. Agar‑ni nuha ankana ttiba ixná ka nu toꞌokana lo sina, delába ka nu daa lokani udokana tisa ge nu ra lo bia bennabi‑na. \v 25 Agar‑ni ankana attisidiba iꞌiya Sinaí nu do daka Arabia‑ni nna raxxína na len Jerusalén nu re yiesi lo yu‑ni. Lana itupa lenna ka xiꞌinniha, delába iyába ka nu rudokana tisa ge bia bennabiha, lakana ankakana attiba ttu nu toꞌo lo sina kumu de rido doelhakana ruinkana iyá nu ra lo bia bennabiha. \v 26 Ttaka Jerusalén nu anka ge yebáha, nuha ankana attiba Sara nuila nu abittu toꞌo lo sinaha. Lana nuha ankana attiba ixnáriꞌi, delába riꞌi ka nu abittu toꞌoriꞌi lo bia bennabi‑na. \v 27 Kumu lo ka yetsi ge Tata Do Yebáha dia ra: \q Lu nuila nu anuttu xiꞌinlu raka, bodú itta lelu \q lhe lu nuila nu abittu chi yulu gasina retti lheꞌe ttu nuila ruja xiꞌinni, uresiꞌa de du itta xxatta lelu, \q kumu nuila bedhá ikikaniha, adíla ixe xiꞌin nuha raka attichula nuila nu do nubiyú geniha.\f + \fr 4:27 \ft Isaías 54:1\f* \p \v 28 De nuha nna xa betsi to, lebiꞌi ankale attiba Isaac‑ni, kumu Tata Do Yebáha bodhaꞌan tsitsi tisa gebie ree Abraham‑ni deki utebie ttu xiꞌinni. Anágaba lebiꞌi, de bodhaꞌan tsitsi tisa gebie len Abraham‑ni, de nuha nna ankale xiꞌin Abraham‑ni. \v 29 Ttaka laꞌania nuto nu ulina attiba ukaba le ka Abraham‑ni, nuha udú noona Isaac nu ulina attiba ukaba le Espíritu ge Tata Do Yebáha. Attiba uka laꞌania, aníha‑gaba nuní raka nnanna. \v 30 Ttaka gwaluyúruga, ¿bí ra lo ka yetsi ge Tata Do Yebáha? Lo ka yetsiha dia ra: “Ulea nuila nu toꞌona lo sina gelu‑na itupa lenna xiꞌinni nna, ulea nuná lheꞌe yoꞌo gelu‑na, kumu niru latti a ralha xiꞌini nuila nu toꞌona lo sina‑na dhina nu ralha xiꞌini nuila nu abittu toꞌona lo sinaha.”\f + \fr 4:30 \ft Génesis 21:10\f* \v 31 Laxkala riꞌi xa betsi to, labí ankariꞌi attiba xiꞌin nuila nu toꞌo lo sinaha; riꞌi ankalariꞌi attiba xiꞌin nuila nu abittu toꞌo lo sinaha. \c 5 \s Lebiꞌi chi beseꞌe lhaale de bodilaa Cristuha le \p \v 1 Cristuha chi bodilábie riꞌi kini tseki lhaariꞌi. De nuha nna gwaltseꞌe tsitsi de chi reki lhaale nna abitturu eyekile etaꞌale lo bia bennabi bodhaꞌan Tata Do Yebáha len Moisés‑ni, abitturu eyakale ttiba ttu nu toꞌole loni. \p \v 2 Gwaludo nagale kia, neti Pablo rinnea rulisaa le. Ganna lebiꞌi richúba lo bela latile attiba runi ka nu Israel‑ni, laꞌania nna nu ben Cristuha, niru latti a ixú nuha len lebiꞌi. \v 3 Redennea attu libe ria: Iyába ka nubiyú ganna ichú lo bela latikani teeki udokana tisa ge iyá recha nu ra lo bia bennabi bodhaꞌan Tata Do Yebáha. \v 4 Lebiꞌi ka nu rakinle deki de udolibale tisa ge nu ra lo bia bennabi‑na nna gwasinle akale ka nu abitturu yua nujale ge nu ruinle, lebiꞌi chiba rukwittale kweꞌe Cristuha, chiba bennittile nu tse redá le Tata Do Yebáha kwentaba utebie gele. \v 5 Kumu riꞌi de Espíritu ge Tata Do Yebáha lhe de ria leriꞌi Jesucristuha lhe, de nuha nna gwa seꞌeriꞌi ruxxen leriꞌi kini akariꞌi benne abitturu yua nujariꞌi ge nu ruinriꞌi. \v 6 Kumu riꞌi ata gwa seꞌeriꞌi len Jesucristuha, labíru raka doelha si gwa ruu lo bela latiriꞌi o abittu. Nu rakarula doelha ria leriꞌi gebie nna nu ria leriꞌiha runi kini rakani ge luesiriꞌi. \p \v 7 Lebiꞌi ki latsiruba chi diale lo neda ge Tata Do Yebáha, ¿núla uttana lo neda gele nna abitturu rudole tisa ge nu anka gwalí? \v 8 Tata Do Yebaa benne uxie le lo neda geeha, laa benneha‑ga nuha benie kini lebiꞌi botsea elha rulaba le gele. \v 9 Gwaluyú gele. Lebiꞌi gwa yúbale, ttu lattiru kua dii‑na ria iki yiedi‑na nna chi rilhidhana lheꞌe itúba kua‑na. Aníha‑ba nuná rateriꞌi, ttu chuparuba tisa subi raꞌa ikiriꞌi nna chi rotseana elha rulaba le ge iyáriꞌi. \v 10 Neti ruxxenba lasia ge benne anke Xxanariꞌiha, lebiꞌi labí otseale elha rulaba le gele. Nu reki rukannana ikile‑na, meskiba nuxa ankana, dhiba nuná elha disa. \p \v 11 Neti xa betsi to, ganna ttixka sa rekibaa rigixxiꞌaya deki teeba ki ichú lo bela lati ka benne biyú‑na kini akake ge Tata Do Yebáha, ganna ttixka aníha‑ba sa runia rekia, ¿beakala nna sa rekibakana ridú nookana neti ganna? Ganna ttixka sa rekibaa rigixxiꞌaya deki teeba ki ichú lo bela lati ka benne biyú‑na, laꞌania nna chila bitua nu rutisinna kana de riyienkinna ria: Chiba utixa Cristuha gekani lo ya kurusiha. \v 12 Nna ka nu rekikana rukannakana ikile, rákana le deki teeki ichú lo bela latile, ka nuná, ¡kwadila ttu tsa ttela ichú xankani ganna! \s Tseꞌele uinle nu inná Espíritu ge Tata Do Yebáha \p \v 13 Kumu lebiꞌi xa betsi to, chi uxi Tata Do Yebáha le lo neda geeha kini tseki lhaale, delába abitturu innabia nu ra lo bia bennabi‑na le. Sun tteba nna abittu akinle de chi reki lhaale nna uinbale nu satsa rakaba lele. Nu uinlale, de rakin ge luesile nna latsiru gwaluyú luesile. \v 14 Kumu iyába nu ra lo bia bennabi bodhaꞌan Tata Do Yebáha len Moisés‑ni, suna len tisa nu ra: “Akinlu ge attu benne attiba rakabani gelu”\f + \fr 5:14 \ft Levítico 19:18\f*, suna len ttúba tisa‑ni ttisidiba ge iyába nu ra lo bia bennabiha chi rudoriꞌi tisa. \v 15 Ttaka ganna lebiꞌi go yaꞌa lhe go luesiba yuꞌule lhe, gwaluyú gele kini ka ulhuxa luesile. \p \v 16 De nuha nna ria: Nu inná Espíritu ge Tata Do Yebáha, nuha gwaltseꞌe gwaluni nna abittu uinle nu satsa retaba le bela latile ruinna. \v 17 Kumu nu satsa reta le ttu benne runie, labí ruꞌu le Espíritu ge Tata Do Yebáha unie aníha nna nu raka le Espírituha uin benneha nna abígaba redeꞌo le bela latieha uinna nu raka le Espírituha. Ixpabake labí rugwelha luesike. De nuha nna lebiꞌi labí raka gele uinle nu rakaba lele. \v 18 Ttaka ganna tseꞌele uinle nu ra Espíritu ge Tata Do Yebáha, laꞌania nna labíru innabia bia bennabi‑na le. \p \v 19 Lebiꞌi gwa yúbale, nuní nu satsa reta le ka benne ruinke, delába: \q risáke nu subi subi, \q lhe ruinke iyá looba nu satsa, \q lhe ritebiabake nu ruinke lhe. \q \v 20 Anágaba rudú xibike arlo ka nu labí gwalí ankakana diosi, \q lhe ruinke ge gwesá, \q lhe ritisin luesike lhe. \q Anágaba ritilha len luesike, \q lhe rapa yie luesike lhe. \q Anágaba nna ankagabake ka nu risaꞌa xxattani, \q lhe sun tteba geke ruchacha ikike lhe. \q Anágaba rilaꞌa lheꞌe luesike, ixe dhiba reyakake, \q \v 21 lhe rutía di le luesike, \q lhe ankake ka nu runi elhutti \q lhe anágaba ankake nu dusi, \q lhe ritebiabake roke lhe riꞌake lo ttu laní, \q lhe ruinke adíru ka nu satsa luesi nuní lhe. \m Ge iyá nuní rulisaa le attigaba chi xpeya le ttuha, ka nu ruinkana aní labí ralha ka nuná dhíkana nu tse dhi ka benne chi rinnabia Tata Do Yebáha ke. \p \v 22 Ttaka nu tse runi Espíritu ge Tata Do Yebáha lenriꞌi, runie kini riꞌi \q rakin ge luesiriꞌi, \q lhe runie kini redú itta leriꞌi, \q lhe ruseꞌebie riꞌi xen su lasi, \q lhe anágaba besiba ribekie leriꞌi, \q lhe runie kini rakariꞌi benne re tse leriꞌi, \q lhe anágaba runie kini ruinriꞌi latsiru, \q lhe runie kini rakariꞌi nu abittu runnitti tisa geni, gwa ruinbariꞌi nu chi rariꞌi uinriꞌi, \q \v 23 lhe ruingabe kini rakariꞌi nu abittu ruin disa. \q Anágaba ruingabe kini rakariꞌi nu rinnabia elha ruin geriꞌi. \m Ka luesi nu tse‑ni labí bia bennabi tee nu usunana uinriꞌi kana. \v 24 Ka benne chi ankake ge Cristuha chiba bedhanke iyába nu satsa ruinkeha lhe iyába nu satsa reta lekeha lhe, attisidiba chiba betáke iyá nuha lo ya kurusiha. \p \v 25 Ganna Espírituha rutebie elha nabani geriꞌi arlo Tata Do Yebáha, anágaba nna tegaba ki tseꞌeriꞌi uinriꞌi nu inná benneha. \v 26 Bittu uinriꞌi ttaba lhe bittu utseꞌen luesiriꞌi lhe, anágaba abittugaba utía di le luesiriꞌi lhe. \c 6 \s Uin ayuda luesile ttixka bixa ratele \p \v 1 Betsi to, ttixka nuxa ttúle chi biginnile benle tulha, lebiꞌi ka nu chi rudorule tisa ge nu ra Espíritu ge Tata Do Yebáha, gwalute nále len benne chi biginniha kini edú tsitsie. Aná nna len tisa besiba gwalulise. Gwaludhakagaba lele ge nu ruinle ni kina lebiꞌi isiagaba ixú yiele uinle tulha. \v 2 Gwalute ná len luesile ttixka bixa ratele. Ganna aníha uinle, laꞌania nna gwa rudobale tisa ge nu bodhaꞌan Cristuha uinriꞌi. \v 3 Kumu ganna nuxa ttúle rakinle deki gwankale nu gwa redeonru, ttaka delo nna abígaba riria niꞌenle uinle ttu bixa, benne runi aníha, la labe nuha rake ingaña. \v 4 Kua ttu ttule gwalulannixa ge nu ruinle. Ganna tseba ruinle, laꞌanialigaba nna gwa tee roꞌole edeakinle ge nu ruinleha, ttaka abittu kuꞌubiale nu ruinleha len nu runi adí ka benne, \v 5 kumu kua ttu ttubariꞌi tee nu daa loriꞌi uinriꞌi. \p \v 6 Nu rudheti ka tisa ge Tata Do Yebáha, nuha daa loni utena bixaba nu tee geni len benne ruleꞌenie na ka tisaha. \p \v 7 Bittu akale ingaña, kumu Tata Do Yebáha lanú kwenta kitta lenna benneha. Lebiꞌi gwa yúbale, ttu benne ge nu radabe, ge nuha‑ba redíbie. \v 8 Nu ruinna nu satsa retaba leniha, de nu ruinnaha nna tsia nnittibana arlo Tata Do Yebáha, ttaka nu runi nu ruꞌu le Espíritu ge Tata Do Yebáha, Espírituha unie kini gwaka benna ttu dia lii. \v 9 De nuha nna bittu udhanriꞌi a uinriꞌi latsiru, kumu ganna abittuba edí lireriꞌi, laꞌania nna gwasiaba sá edí baariꞌi ge nu tse ruinriꞌiha. \v 10 Laxkala nnanna laka rapariꞌi lo neda, uinriꞌi latsiru len iyá ka benne; ladeꞌa tte uinriꞌi latsiru len ka betsi to geriꞌi, delába ka benne chi ria leke Jesucristuha. \s Pabluha rulhuxe rinnebie \p \v 11 Gwaluyúruga, aníli xxeni anka ka letra ruin kwinaga neti lo yetsi‑ni, ridhelhaa na gele, ria: \v 12 Ka nu rudo doelhakana le kini ichú lo bela latile, ka nuná ruinkana aná kini tsuꞌu le adí ka benne nu ruinkana lhe kini abittu urio láke kana ganna innákana suna Cristuha‑ba chi utixe geriꞌi lo ya kurusiha, \v 13 ki nigaba ka nu chi ruu lo bela latikinna, a rudokana tisa ge nu ra lo bia bennabi bodhaꞌan Tata Do Yebáha len Moisés‑ni, ttaka nna lakana raka lekani ichú lo bela latile, kini aníha nna inná xxeni lekani de rudo doelhakana le richú lo bela latile. \v 14 Neti niru latti labí ra xxeni lasia ge attu bixa, suna ge nu gwate Jesucristu benne anke Xxanariꞌiha lo ya kurusiha, suna ge nuha‑ba inná xxeni lasia. Kumu de benneha nna nu raka yiesi lo yu‑ni, len neti ttisidiba chiba utti nuní; anágaba neti ttisidigaba chigaba uttia ge nu raka yiesi lo yu‑ni. \v 15 Kumu labí raka doelha si gwa ruu lo bela latiriꞌi o abittu, sinuki nu rakaru doelha eyakariꞌi ttiba ttu benne kubi arlo Tata Do Yebáha, \v 16 nna iyába ka benne tseꞌeke uinke nu chi bodhaꞌanaa‑ni, Tata Do Yebáha useꞌebie ke xen su lasi lhe satua lebie ke lhe. Aníha‑gaba unie len ka benne Israel‑ni, delába ka benne gwalíga chi ankake ge Tata Do Yebáha. \p \v 17 Debá nnanna, labíru raka lasia nuxa uttisinna neti, kumu neti chiba ren latia ka berusi ge nu ratea de rekia rigixxiꞌaya ge Jesucristuha. \p \v 18 Jesucristu benne anke Xxanariꞌiha edá lebie aka lenie le xa betsi to. Amén.