﻿\id HEB
\id HEB
\h Hebreos
\mt Yetsi‑ni udhelhake ge ka benne rinneke tisa hebreo
\c 1
\s Xxeniru ra le Xiꞌin Tata Do Yebáha tti ka anjeli geeha
\p
\v 1 Tata Do Yebáha itú ttuha ixe looba lhe ixe lidúba unnebie, bixúnie ka profeta geeha kini utixxiꞌakanie ka benne uka xuttoriꞌiha nu raka lebie unake.
\v 2 Ttaka nnanna chi dia lhuxa ka sá seꞌeriꞌi‑ni nna rixúnie Xiꞌinieha kini rulise riꞌi. Xiꞌinieha‑gaba bixúnie kini benie yiesi lo yu‑ni lhe yebáha lhe. Anágaba lasi ná benneha‑gaba bodhaꞌane iyá tte nu seꞌe.
\v 3 Xiꞌinieha‑gaba nuha ra xxeni lebie, ruleꞌebie nu xxeni ra le Tata Do Yebáha lhe anágaba nna ankagabe atti tteba anka benneha. Lagabe nuha ra tsitsi lebie. De nuha nna tti rinnebie nna runie kini ruchía iyá tte nu seꞌe yiesi lo yu‑ni. Lagabe nuha, iki de chi bocharie ka tulha ruinriꞌiha, nianna tti besine gwetsáha nna doe daka ná ben ge Tata Do Yebáha, delába benne ra xxeni leha.
\v 4 Aníha uka nna bisin Xiꞌin Tata Do Yebáha uke benne ra xxeniru lebie tti ka anjeli geeha. Anágaba nna begwegaba Tata Do Yebáha bie ttu ladi tseru tti ka anjeli geeha.
\p
\v 5 Kumu Tata Do Yebáha ni ttu lidú labí chi rabie ttu ka anjeli geeha tti rabie Xiꞌinieha:
\q Lu ankalu Xiꞌinia;
\q neti bijaa lu nasá.\f + \fr 1:5 \ft Salmo 2:7\f*
\m Nigaba labí rabie ttu ka anjeli geeha:
\q Neti akaa xxudilu;
\q lu nna akalu xiꞌinia.\f + \fr 1:5 \ft 2 Samuel 7:14; 1 Crónicas 17:13\f*
\m
\v 6 Anágaba nna tti chi udhelhe Xiꞌinieha yiesi lo yu‑ni, rágabe ka anjeli geeha:
\q Iyá ttele, lebiꞌi ka anjeli kia, gwaludú xibile arlo benne‑ni.
\m
\v 7 Ttaka lo ka yetsi geeha ata rigixxiꞌa ge ka anjeliha nna ra:
\q Tata Do Yebáha runie kini ka anjeli rixúnie lo sina geeha
\q akake ttiba ttu be lhe ttiba belha ge gi lhe.\f + \fr 1:7 \ft Salmo 104:4\f*
\m
\v 8 Ttaka ge Xiꞌinieha nna rigixxiꞌagaba lo ka yetsiha ata dia ra:
\q Lu ankalu Diosi. Ttu dia liiba innabialu.
\q Lu innabiabalu attiba ankaba geni.
\q
\v 9 Lu ruꞌu lelu nu anka tse; nu abittu anka tse nna labí ruꞌu lelu.
\q De nuha nna Tata Do Yebaa benne anke Diosi geluha
\q tti bekwebie luha, beterue elha gwedeaka lasi gelu tti adí ka benne.\f + \fr 1:8‑9 \ft Salmo 45:6‑7\f*
\m
\v 10 Nianna redennerugaba lo yetsiha ata rigixxiꞌa ge Xiꞌinieha ata dia ra:
\q Tata Xisi to kia, tti sisiꞌa tteha luba benlu yiesi lo yu‑ni lhe yebáha lhe,
\q ankakana sina ge niꞌa nálu.
\q
\v 11 Ka nuní tseꞌe loobakana, lu nna satíaba aka benlu.
\q Iyába ka nuní gaxxubakana attiba raxxu ttu xoriꞌi,
\q
\v 12 lhe attiba ttu lari, aníha‑ba kualu kana nna odachulu kana.
\q Ttaka lu labí isealu,
\q satíaba dholu, labí lhuxalu.\f + \fr 1:10‑12 \ft Salmo 102:25‑27\f*
\m
\v 13 Tata Do Yebáha ni ttú lidú labí chi rabie ttu ka anjeli geeha tti rabie Xiꞌinieha:
\q Utá udo daka ná ben kia.
\q Niiba dholu axtaliba ganna chi beseꞌa ka nu abittu raka uyúkana lu, kini ulealu ikikani.\f + \fr 1:13 \ft Salmo 110:1\f*
\m
\v 14 Kumu iyába ka anjeli ka benne ruinke sina ge Tata Do Yebáha, iyába ka benneha ankake ka benne ridhelhe, kini ute náke len ka benne chi gaꞌananie odilábie.
\c 2
\s Abittu ukwittale lo neda ge Tata Do Yebáha
\p
\v 1 De nuha nna raka doelha etabinriꞌi ge ka tisa ka nu chi biyieninriꞌiha, kini abittu ukwittariꞌi lo neda ge Tata Do Yebáha.
\v 2 Kumu ki ka tisa bodhaꞌan Tata Do Yebáha uinriꞌi, delába nu utixxiꞌa ka anjeli geeha, ki ka tisaha gwa bixú nu ráke nna iyába ka benne abittu bedoke tisa ge nu ra ka tisaha uxíbake elha disa ralhabake dhike,
\v 3 ganna aníha nna riꞌi adírula labí lhaariꞌi lo elha disaha ganna abíba etabinriꞌi ge nu tse chi ra Tata Do Yebáha utebie geriꞌi, delába odilábie riꞌi kini esinriꞌi lenie, nuha nu tse utebie geriꞌi. Ladeꞌaxa Jesús benne anke Xxanariꞌiha utixxiꞌe deki odilábie riꞌi, delola nna ka benne biyienkanie nu unneeha, aníha‑gaba bedoin ka benneha bedegixxiꞌagabakanie riꞌi.
\v 4 Anágaba Tata Do Yebáha tti bedá lebie betebie Espíritu geeha lenriꞌi lhe benie ka milagru lhe adíru ka nu xxeni ka nu dika ebaninriꞌi geni, laꞌania nuha benna liibie deki gwalíba unie nu chi reeha.
\s Cristuha uke benne attiba ankariꞌi
\p
\v 5 Tata Do Yebáha labí chi bodhaꞌan benneha lasi ná ka anjeli geeha kini innabiake yiesi lo yu kubi ata tseꞌeriꞌi nu si daa; delába yiesi lo yu kubi nu rinneriꞌi geni nnanna.
\v 6 Ttaka lo ka yetsi ge Tata Do Yebáha unne ttu benne rabie:
\q Tata Do Yebáha kia, ¿nú anka ka benne seꞌe yiesi lo yu‑ni nna rudhá lelu geke lhe retabinlu geke lhe?
\q
\v 7 Ki a lattirula gwexxa beseꞌelu ke tti ka anjeliha.
\q Ttaka lu benlu kini inná xxeni leke lhe anágaba begwegabalu lidhakake lhe.
\q Beseꞌelu ke kini innabiake iyá nu benlu.
\q
\v 8 Lu iyába betelu lasi náke.\f + \fr 2:6‑8 \ft Salmo 8:4‑6\f*
\m Ganna iyába chi bedhaꞌan Tata Do Yebáha lasi ná ka benneha, laꞌania nna nuha runna liina deki iyába nu seꞌe chi innabiake, meskila nnanna labí chi rilenriꞌi deki iyá ka nuha chi rudokana tisa geke.
\v 9 Ttaka nnanna chi rilenriꞌi deki Jesús benne bedú Tata Do Yebáha a lattirula gwexxa tti ka anjeli geeha, nnanna benneha‑la chi ra xxeniru lebie lhe teeru lidhake delo niꞌa ge nu gwatebie tti uttieha. Tata Do Yebáha‑ba bedá lebie udhelhe benneha, kini uttie utixe ge iyá tte ka benne.
\p
\v 10 Labie benie kini uka iyá tte nu seꞌe lhe anágaba nna de lagabe nna gwa seꞌekana. De nuha nna tseba benie udhelhe Jesús‑ni kini benneha biyúe elha disa kini aníha nna belhuxe iyá nu chi gaꞌananie unie. Aníha ben Tata Do Yebáha kini Jesús‑ni odilábie ka benne ki akake xiꞌin Tata Do Yebáha, kini anáchu ixeke edí baake nu xxeni ra lebie.
\v 11 Kumu Jesús benne rocharie ka tulha lhe ka benne chi reyariha lhe, ttúba benne anka Xxudi ka benneha. De nuha nna labí rettuni Jesús‑ni ree ka benneha: “Betsi to kia.”
\v 12 Kumu tti unne lenie Tata Do Yebáha ree benneha:
\q Neti kixxiꞌania ka betsi to kiaha kini ka benneha unake nuxa ankalu;
\q lagwi ge ka benneha ulhaa gelu.\f + \fr 2:12 \ft Salmo 22:22\f*
\m
\v 13 Lhe rágabe:
\q Neti uxxenba lasia ge Tata Do Yebáha.\f + \fr 2:13 \ft Isaías 8:17\f*
\m Lhe anágaba nna redenágabe:
\q Neti niiba dua lhe niigaba seꞌe ka xiꞌin Tata Do Yebáha ka benne chi bedhaꞌane lasi náya.\f + \fr 2:13 \ft Isaías 8:18\f*
\p
\v 14 Laxkala attiba ka xiꞌin Tata Do Yebáha seꞌeke yiesi lo yu‑ni ankake benne, aníha‑gaba Jesús‑ni bisie yiesi lo yu‑ni ukagabe benne attiba ankariꞌi. Aníha kini len elhutti gwatebie lo ya kurusiha, len nuha udaabie betseꞌe looe nu rinnabiana elhuttiha, delába nu xxegwiha.
\v 15 Aníha benie kini bodilábie iyá ka benne seꞌeke rasikanie ge elhutti geke kumu itúba seꞌeke yuꞌuke lasi ná nu xxegwiha.
\v 16 Kumu riꞌi gwa yúbariꞌi laa ka anjeliha‑ga nuha betedilaa Jesús‑ni. ¡Koꞌo! Ka benne datiake Abraham‑nila nuha betedilábie.
\v 17 De nuha nna teeki uke benne atti tteba ankariꞌi, delába riꞌi ka benne ankariꞌi betsi to gebie. Aníha kini bisine uke bixxudi xeni, rixúe lo sina ge Tata Do Yebáha. Uke bixxudi ratua lasi lhe bixxudi rudo tsitsi tisa lhe. Uke bixxudi xeni kini utixe ge ka tulha ge ka benne.
\v 18 Kumu anágaba labie biyúe elha disa tti bexunnina gebie ka ixú yiebie unie tulha. De nu gwateeha nna gwakagaba gebie odilábie ka benne kini ka ixú yieke uinke tulha.
\c 3
\s Xxeniru ra le Jesús‑ni tti Moisés‑ni
\p
\v 1 Xa betsi to, lebiꞌi chi uxi benne do yebáha le kini akale gebie. De nuha nna gwaleyoinbia Jesús‑ni deki labie anke bixxudi xeni lhe anke apóstol ge ka tisa chi ria leriꞌi lhe.
\v 2 Labie bedo tsitsibe tisa ge Tata Do Yebáha, delába benne bodúgabe bie kini rixúe lo sina gebie. Benba Jesús‑ni attiba ben Moisés‑ni. Moisés‑ni bedo tsitsibana tisa kini biyúna ka benne chi ankake ge Tata Do Yebáha.
\v 3 Ttaka Jesús‑ni térula lidhake tti Moisés‑ni, attiba benne rudoe ttu yoꞌo dakarula benneha attichula yoꞌo rudoeha.
\v 4 Kumu iyába ka yoꞌo seꞌeba nu ruinna ka nuná, ttaka Tata Do Yebáha iyá tteba nu seꞌe, labe benie kana.
\v 5 Moisés‑ni, atti galába nu do lo sina, bedo tsitsibana tisa biyúna ka benne chi ankake ge Tata Do Yebáha kini kixxiꞌenna ke nu inná Tata Do Yebáha.
\v 6 Ttaka Cristuha anka galábe Xiꞌin Tata Do Yebáha. Labie nuha anke nu rinnabie ka benne, delába riꞌi ka benne chi ankariꞌi gebie, ladiba ganna gwa ruxxen tsitsi leriꞌi deki gwadíbariꞌi nu seꞌeriꞌi ribedariꞌiha lhe anágaba lhe ganna gwa du itta leriꞌi de dhiriꞌi na lhe.
\s Gaꞌariꞌi ata chi gaꞌanani Tata Do Yebáha // tseꞌeriꞌi eyaka leriꞌi
\p
\v 7 De nuha nna Espíritu ge Tata Do Yebáha rabie:
\q Ganna nasá iyieninle inne Tata Do Yebáha,
\q
\v 8 bittu uin tsitsi lastole a tsia lele gebie.
\q Abittu uinle tti ben ka xuttoleha.
\q Ka nuha beseꞌe disalakana loe
\q nna bettisikinne lo yu bisiha.
\q
\v 9 Niha betsaꞌakinna neti, ra Tata Do Yebáha.
\q Meskiba gwa bilákinna nu tse benia delo chua (40) idaha, ttaka benlakana kuꞌukana neti prueba.
\q
\v 10 De nuha nna bisaꞌati lenkana,
\q nianna tti ria: “Ka nuní satíaba nu subila rulaba lekani;
\q labí rite dákinna gasina tsiakana lo neda kia.”
\q
\v 11 De nuha nna tti loora risaꞌatiha nna bodhaꞌanaa tisa ria:
\q “Ttu tsa ttela abittula gaꞌakana ata chi gaꞌanati eyaka lekaniha.”\f + \fr 3:7‑11 \ft Salmo 95:7‑11\f*
\p
\v 12 Lebiꞌi xa betsi to, gwaluyú gele, bittu akale nu re satsa leni lhe bittu a tsia lele ge Tata Do Yebaa benne anka baniha lhe, kini ka ukwittale nna abitturu sanalhalee.
\v 13 Lebiꞌi nu uinlale, ttiru nasá gwa teeru lo neda gele, gwaluseꞌe tsitsi luesile ttu ttu sá. Aníha uinle kini abittu ixú yiele uinle tulha, kini ka uin tsitsi lastole nna abitturu etabinle gebie.
\v 14 Kumu chiba selariꞌi len Cristuha, ladiba ganna tti chi isia sá daluxaha abittu udhanriꞌi a tsiaru leriꞌi attiba ugía leriꞌi tti uduloriꞌiha.
\v 15 Attiba chi ra lo ka yetsi ge Tata Do Yebáha:
\q Ganna nasá iyieninle inne Tata Do Yebáha,
\q bittu uin tsitsi lastole a tsia lele gebie.
\q Abittu uinle tti ben ka xuttoleha.
\q Ka nuha beseꞌe disalakana loe
\q nna betsaꞌakinne.\f + \fr 3:15 \ft Salmo 95:7‑8\f*
\p
\v 16 Kumu, ¿laaba ganna iyába ka benne bebea Moisés‑ni daka Egipto‑ni, lake nuha, iki de chi biyienkanie nu ra Tata Do Yebáha, nna beseꞌe disalake loe?
\v 17 Lhe, ¿laaba ganna len lagabake nuha bisaꞌani Tata Do Yebáha delo chua (40) idaha de benke tulha, de nuha nna lo yu bisiha‑ba uttike?
\v 18 Lhe anágaba, ¿laaba ganna lake nuha, de abittu bedoke tisa gebie, de nuha nna bodhaꞌane ree labíru etaꞌake ata chi gaꞌananie eyaka lekeha?
\v 19 De benke aníha nna chi rite denriꞌi deki labí betaꞌake niha kumu de labí ugía leke gebie.
\c 4
\p
\v 1 Laxkala ttiru nnanna gwa teeru lo neda etaꞌariꞌi ata chi gaꞌanani Tata Do Yebáha tseꞌeriꞌi eyaka leriꞌi, teeki uyú tsitsi geriꞌi kini ka eyaꞌana nuxa tturiꞌi nna abittu etaꞌariꞌi ata eyaka leriꞌiha.
\v 2 Kumu riꞌi chigaba biyieninriꞌi ka tisa tseha attigaba biyienin ka benne beria Egipto‑ni, deba nna ka benneha labí bixú ka tisaha lenke kumu de abittu ugía leke atti ugía le ka benne gwa bedoke tisa ge nu biyienkanieha.
\v 3 Riꞌi ka benne chi ria leriꞌi nna gwetaꞌabariꞌi ata eyaka leriꞌiha, ttaka ge ka nu abittu ugía lekani laꞌania, ge ka nuha nna ra Tata Do Yebáha lo ka yetsi geeha:
\q Tti loora risaꞌatiha bodhaꞌanaa tisa ria:
\q Ttu tsa ttela abittu gaꞌakana ata chi gaꞌanati eyaka lekani.\f + \fr 4:3 \ft Salmo 95:11\f*
\m Gwalí galá ttili uluxani Tata Do Yebáha ulekie yiesi lo yu‑ni, laꞌaniali chi bedhaꞌane ata tseꞌeriꞌi eyaka leriꞌi.
\v 4 Kumu lo ka yetsi geeha rigixxiꞌagaba bixa benie atti chi uka gasi ubisaha. Lo ka yetsiha ra:
\q Atti chi uka gasi ubisaha nna beyaka le Tata Do Yebáha ge iyá tte nu benie.\f + \fr 4:4 \ft Génesis 2:2\f*
\m
\v 5 Lhe rágabe lo ka yetsiha:
\q Ttu tsa ttela abittu gaꞌakana ata chi gaꞌanati eyaka lekani.
\m
\v 6 Laxkala ka nu sisiꞌa tte biyienkinna ka tisa ge Tata Do Yebáha, de abittu bedokana tisa gebie, de nuha nna labí uka gaꞌakana ki eyaka lekani. Ttaka nnanna seꞌe adí ka benne riyasa gaꞌake ata tseꞌeke eyaka leke.
\v 7 De nuha nna Tata Do Yebáha bedhaꞌane attu sá kini riꞌi gaꞌariꞌi eyaka leriꞌi, delába nasá nuha. David‑ni ttuha‑li utixxiꞌana ge nuní lo ka yetsi ge Tata Do Yebáha, tti rana:
\q Ganna nasá iyieninle inne Tata Do Yebáha,
\q abittu uin tsitsi lastole a tsia lele gebie.\f + \fr 4:7 \ft Salmo 95:7‑8\f*
\m
\v 8 Kumu ganna ttixka Josué‑ni gwa benna kini ka benne beria Egipto‑ni gwetaꞌabake ata eyaka leke, laꞌania nna abittula unne Tata Do Yebáha deki utebie attu sá kini eyaka leke.
\v 9 De nuha nna ka benne chi ankake ge Tata Do Yebáha, nnanna gwa gaꞌanarubanie kini eyaka leke.
\v 10 Kumu ttibanka ttu benne ganna ttixka chi utaꞌabie ata chi gaꞌanani Tata Do Yebáha eyaka lebie, laꞌania nna chiba reyaka le benneha ge iyába nu benie attigaba Tata Do Yebáha chi reyaka lebie ge iyá nu benie.
\v 11 De nuha nna riꞌi uinriꞌi doelha kini gaꞌariꞌi ata chi gaꞌananie eyaka leriꞌiha. Aníha kini ni ttúriꞌi abittu sateriꞌi tti gwate ka nu abittu bedokana tisa gebie.
\p
\v 12 Kumu ka tisa ge Tata Do Yebáha ankake bani lhe ra tsitsi leke lhe. Ttiba ttu espada ria tutsa lo kweꞌeni, aníha‑ba anka ka tisa geeha. Raꞌake lheꞌe lastoriꞌi lhe ata yieti roꞌo ka sitta latiriꞌi, lhe axtaba lheꞌe ka xinni sitta latiriꞌi raꞌake. Anágaba nna rutte dágabake nu rulaba leriꞌi lhe nu raka leriꞌi uinriꞌi.
\v 13 Kumu Tata Do Yebáha, delába benne otso duriꞌi arloe ge iyá tte nu benriꞌi, benneha iyába rilánie, labí tee ttu bixa nu abittu rilánie.
\s Jesús‑ni anke bixxudi xeni geriꞌi
\p
\v 14 De nuha nna riꞌi chi do ttu benne ra xxeni lebie anke bixxudi xeni geriꞌi, delába Jesús Xiꞌin Tata Do Yebáha. Benneha betaꞌabie yebáha. De nuha nna riꞌi uinriꞌi doelha abittu udhanriꞌi a tsia leriꞌi gebie.
\v 15 Kumu Jesús benne anke bixxudi xeni geriꞌiha gwa yube deki labí tsitsi ankariꞌi, nnelaba rixú yieriꞌi ruinriꞌi tulha. De nuha nna gwa ratuaba lebie riꞌi, kumu anágaba labie, tti udoe yiesi lo yu‑niha, tti tteba rateriꞌi nnanna, aníha‑gaba gwatebie, bexunnigabana gebie unie tulha, deba nna labí bixú yiebie unie tulha.
\v 16 De nuha nna riꞌi xen su lasiba chi ibigariꞌi ata do Tata Do Yebaa benne rakanie geriꞌiha. Ibigariꞌi ata rinnabieha kini satua lebie riꞌi lhe kini edá lebie aka lenie riꞌi atti iyasinriꞌi gebie.
\c 5
\p
\v 1 Kumu ttu nu rakana bixxudi xeni, lheꞌe ka benne seꞌe yiesi lo yu‑niba rire nuha kini rakana bixxudi. Aníha kini rutso duna ge ka benne arlo Tata Do Yebáha. Rutena ka úna lhe rutena ka nimala nu rute ka benne kini ka nuha rattikana nna rutena kana len Tata Do Yebáha, kini nu rutekeha rigixana ge ka tulha geke.
\v 2 Lhe anágaba nu anka bixxudi xeniha dogabana kini ratua leni ka benne, delába ka benne de abittu chi yuke nna ruinke tulha, kumu anágaba lana rategabana attigaba rate ka benneha.
\v 3 De nuha nna attigaba ruinna rutena úna ge ka benne arlo Tata Do Yebáha kini raxa ge ka tulha geke, aníha‑gaba lana tegaba ki utena úna geni kini úna utenaha kixana ge ka tulha geni.
\v 4 Ttaka ni ttú benne labí titúbe ake bixxudi xeni, sinuki Tata Do Yebáha‑ba odúe bie ttiba benie len Aarón‑ni, labie bodúe benneha kini uke bixxudi.
\v 5 Anágaba Cristuha labí titú benneha anke bixxudi xeni, sinuki Tata Do Yebáha‑ba bodúe bie, kumu Tata Do Yebáha ree bie:
\q Lu ankalu Xiꞌinia;
\q neti bijaa lu nasá.\f + \fr 5:5 \ft Salmo 2:7\f*
\m
\v 6 Attigaba rabie attu lisia lo ka yetsi geeha ata dia ra:
\q Lu satíaba ankalu bixxudi
\q ttiba luesi bixxudi nu uka Melquisedec‑ni.\f + \fr 5:6 \ft Salmo 110:4\f*
\p
\v 7 Cristuha, tti udoe yiesi lo yu‑niha, itú ribesibe unnabe len Tata Do Yebáha kini odilábie bie lo elhuttiha, kumu Tata Do Yebáha‑ruba gwaka gebie odilábie bie. Tata Do Yebáha nna gwa bedoba nage ge Cristuha kumu gwa bedába ikie ge nu ra Tata Do Yebáha bie.
\v 8 Ttaka meskiba ki unnabe len Tata Do Yebáha lhe meskiba anke Xiꞌin benneha lhe, teekiba gwatebie biyúe elha disa. Aníha nuha nna bidetie gasina udoe tisa ge benneha
\v 9 nna iki de chi uluxani Cristuha iyá nu chi gaꞌanna unieha, nianna tti bisine uke benne godilábie ttu dia lii ka benne, delába ka benne gudoke tisa gebie.
\v 10 Anágaba nna bodúgaba Tata Do Yebáha bie kini uke bixxudi xeni ttiba luesi bixxudi uka Melquisedec‑ni.
\s Lebiꞌi tsitsiru tseꞌele lo neda ge Tata Do Yebáha
\p
\v 11 Ge nuní ixeeru nu teeki kixxiꞌatu, ttaka tsitsiba anka kini kixxiꞌa tsetu ge iyá nuní kumu lebiꞌi labí rite dáxxinle.
\v 12 Lebiꞌi isá chi seꞌele lo neda ge Tata Do Yebáha, gwarrana chi ruleꞌenle adí ka benne. Ttaka rutseꞌe loona, lebiꞌi sa riyasabinle edulotu oleꞌentu le ka tisa geeha, delába oleꞌentu le ka tisa ka nu ridetiriꞌi sisiꞌa tte. Ruinbale attiba runi ttu nuto xkaꞌa sa riyasabinna gasina xisi. Labí chi dhaana gona yetta.
\v 13 Aníha‑ba anka iyába ka nu labí rite dákinna gasina uinkana nu dika ixú, kumu lo neda ge Tata Do Yebáha attiba ttu nuto sa rasi xisi, aníha‑ba sa ankakana.
\v 14 Ttaka ka nu chi seꞌe tsitsikana lo neda geeha, ttisidiba yettaba chi ralha ka nuha gokana, kumu de chiba rite dákinna, de nuha nna chi yúkana gá tee nu anka tse lhe gá tee nu anka satsa lhe.
\c 6
\p
\v 1 Laxkala nna chinka udhanriꞌi, abittu suna ka tisa ka nu uduloriꞌi bidetiriꞌi ge Cristuha, abittu suna len ka tisaha‑ba sa tsuꞌuriꞌi, sinuki tsiarulariꞌi tseꞌe tsitsiruriꞌi lo neda geeha. Abittu si ededulolariꞌi edegixxiꞌen luesiriꞌi ka tisa ka nu sisiꞌa tte belaꞌakanie riꞌi ttuha. Ttibanka laꞌania belaꞌakanie riꞌi deki teeki odúna riꞌi ge iyába nu abí dika ixú benriꞌiha lhe uxxengaba leriꞌi ge Tata Do Yebáha lhe.
\v 2 Belaꞌagabakanie riꞌi deki teeki gadiriꞌi inda lhe ixxua náriꞌi iki ka benne kini dhike Espíritu geeha. Utixxiꞌagabakanie riꞌi deki eyaka benba ka benne chi uttiha lhe anágaba utixxiꞌagabake ráke: “Ganna chi dia lhuxa ka sá seꞌeriꞌi‑ni, laꞌania uin Tata Do Yebáha elhuxtisi ge iyá tte ka benne.”
\v 3 Riꞌitu aníba sa tsiatu uleꞌe chiettintu le ganna Tata Do Yebáha aka lebie.
\p
\v 4 Kumu ka nu chi bedani Tata Do Yebáha lheꞌe lastokani lhe chi bedí baakana nu tse beteeha lhe chigaba uxíkana Espíritu geeha lhe,
\v 5 anágaba nna uyuꞌugaba lekani ka tisa tse geeha lhe chigaba yúkana gasina innabie len nu tsitsi raleeha nu si daa,
\v 6 ttaka delo nna bedhanlakana neda geeha. Ka nu ben aníha labíru aka eyekikana odaxxukana neda geeha attu libe, kumu kwinaba lakana attisidiba botábakana Xiꞌin Tata Do Yebáha lo ya kurusiha attu libe lhe anágaba begwegabakane elhittu arlo ka benne lhe.
\v 7 Kumu ttibanka ttu lo yu ganna satíaba raka iyya loni, tseba lena rutena ge ka nu ribenkana sina loniha. Laꞌania nna yuha gwa redí baaba nuha nu tse rute Tata Do Yebáha.
\v 8 Ttaka yu nu reꞌeyu yetsi lhe xxiti loniha, labí ixú nuha. Chi tteba duna ttu tsaba iruꞌuna nuha nna tsiana lo giha.
\p
\v 9 Ttaka lebiꞌi xa betsi to kia, meskiba ratu le aní, lebiꞌi labí satele luesi nuní kumu gwa yu xeabatu lebiꞌi gwasaria tsebana le lhe gwankabale nu dika odilá Tata Do Yebáha lhe.
\v 10 Kumu benneha anke nu runi nu dika ixú. De nuha nna labí rixulhanie ge nu tse chi benle lhe anágaba labí rixulhanie tti bete nále len ka benne chi ankake gebie. Tti benle aníha, elha siꞌi lasi geeha nuha beleꞌele nna aníha‑ba sa diale ruinle nnanna.
\v 11 Ttaka riꞌitu raka letu, kua ttu ttule anába sa tsiale uinle, abittu udhanle uinle nu chi ruinle‑na; anába uinle axtaliba ki isinle dhile iyá tte nu chi seꞌele ribedaleha.
\v 12 Abittu uinle ge nu a retabini. Gwaluinla tti beni ka benne bexxen leke ge Tata Do Yebáha. Ka benneha labí bedí lireke, gwa uledabake kini uxíke nu chi ra Tata Do Yebáha utebie geke.
\s Tata Do Yebáha rodhaꞌan tsitsi tisa gebie
\p
\v 13-14 Tata Do Yebáha tti bodhaꞌan tsitsi tisa gebie len Abraham‑ni, laꞌania rabie na: “Neti gwalígati aka lenia lu lhe unia kini tsani xxatta ka xiꞌinlu lhe ka xidholu lhe adíru ka benne si daa lhe.”\f + \fr 6:13‑14 \ft Génesis 22:16‑17\f* Tti rabie aníha nna la labe bedetti lábie kini bodhaꞌan tsitsi tisa gebie, kumu lanú attu benne ra xxeniru lebie do kini udettie.
\v 15 De nuha nna Abraham‑ni labí bedí lirebie, gwa uledabe axtaliba kini uxíe nu chi ra Tata Do Yebáha utebie gebie.
\p
\v 16 Kumu ka benne seꞌe yiesi lo yu‑ni tti rugweke tisa deki uinke ttu bixa, teeki rudettike lá ttu benne ra xxeniru lebie. Aníha kini gatta lidhaka tisa rugwekeha. Aníha nna labí tee roꞌoke bixa innáke.
\v 17 Laxkala Tata Do Yebáha teeki bedetti lábie kini bodhaꞌan tsitsie tisa unneeha. Aníha benie kini beleꞌe deki ka benne gwadíbake nu chi rabie dhikeha, benneha niru latti labí runnitti tisa gebie.
\v 18 Kumu labí ruin lebie, gwa ruinbe nu chi rabie unie. Laxkala tti bodhaꞌan tsitsi tisa geeha lhe tti bedetti lábieha lhe, ixpaba ka nuha begwekana lidhaka nu chi reeha. De nuha nna riꞌi ka benne chi ubigariꞌi kweꞌebie kini edíe riꞌi, ruxxen tsitsiba leriꞌi deki gwadíbariꞌi nu ribedariꞌi dhiriꞌiha.
\v 19 Kumu de gwa ruxxenba leriꞌi ge Tata Do Yebáha, de nuha nna tsitsiba seꞌeriꞌi lo neda geeha. Nu ruxxen leriꞌi geeha ankana attiba ancla ge ttu barcu. Ancla ge barcuha tsitsiba riyadana lhiꞌu yu kini abittu rugwelhana ritá barcuha. Aníha‑gaba riꞌi tsitsiba ruxxen leriꞌi ge benne doe daka kweꞌe lariha, delába lari nu daa lheꞌe yotu do yebáha.
\v 20 Kweꞌe lariha utaꞌa Jesús‑ni udhalie neda geriꞌi. Aníha nna bisine uke bixxudi do ttu dia lii, ttiba luesi bixxudi uka Melquisedec‑ni.
\c 7
\s Xxeniba uná le Melquisedec‑ni
\p
\v 1 Melquisedec‑ni uke nu rinnabia ge lheꞌesi Salem lhe anágaba ukagabe bixxudi ge Tata Do Yebaa benne ra xxeni leeha. Melquisedec‑ni nuha birie gwalede Abraham‑ni tti dedána iki de tti chi udaana lo ka nu rinnabia bitilha lennaha. Nianna unnaba Melquisedec‑ni len Tata Do Yebáha kini aka lenie Abraham‑ni.
\v 2 Abraham‑ni nna begwena Melquisedec‑ni tsii por ciento iki iyá nu utuana ge ka nu bitilha lennaha. Melquisedec dienna innána “Nu rinnabia runi nu dika ixú”, lhe anágaba de uke nu rinnabia ge Salem, de nuha nna uttagaba lábie “Nu rinnabia ruseꞌena ka benne xen su lasi.”
\v 3 Melquisedec‑ni labí rigixxiꞌa nuxa uka xxudie lhe ixne lhe, nigaba a rigixxiꞌa nuxa uka ka benneola gebie lhe. Anágaba labí yuriꞌi nukaxa ulie lhe si uttie lhe. Ankabe bixxudi do ttu dia lii attiba Xiꞌin Tata Do Yebáha.
\p
\v 4 ¡Gwaluyúruga! ¡Aníli xxeni uná le Melquisedec‑ni! Axtaba tata geriꞌi Abraham‑ni begwebie benneha tsii por ciento iki nu utuabie ge ka nu bitilha lenieha.
\v 5 Gwalí galá ka nu datiakana Leví‑ni, delába ka nu rakakana bixxudi, ka nuha lo bia bennabi bodhaꞌan Moisés‑ni, niha chi gaꞌanna ra deki teeki dhíkana tsii por ciento ge lena rexú lo ka yu ge adí ka nu Israel‑ni. Meskiba raka betsi to gekani ka nu Israel‑ni, lhe meskiba iyábakana datiakana Abraham‑ni, meskiba aníha nna teekiba dhíkana nu rexú lo ka yu ge adí ka nu Israel‑ni.
\v 6 Ttaka Melquisedec‑ni, meskiba abittu datiabie Leví‑ni nna uxígabe tsii por ciento nu bete Abraham‑ni nna unnabe kini aka len Tata Do Yebáha Abraham‑ni. Abraham‑ni nuha ra Tata Do Yebáha na ugwebie na elha tse.
\v 7 Lebiꞌi gwa yúbale, nu ra xxeniru leniha, lana nuha innabana kini aka len Tata Do Yebáha nu abittu tte ra xxeni leniha.
\v 8 Gwalí galá ka nu datiakana Leví‑ni, delába ka nu ridíkana tsii por cientoha, nu re elhutti gebani anka ka nuha. Ttaka Melquisedec‑ni, lo ka yetsi ge Tata Do Yebáha rigixxiꞌa ge benneha ra deki sa do benbe.
\v 9 Laxkala gwa innáriꞌi deki ka nu datiakana Leví‑ni, delába ka nu ridíkana tsii por cientoha, ka nuha, kumu de raka xuttokani Abraham‑ni, de nuha nna tti utixa benneha tsii por cientoha, ttisidiba iyágaba lakana nuha utixakana tsii por cientoha.
\v 10 Kumu laꞌania lheꞌe reni gebe sa yuꞌukana, labí chi ulikana atti biria Melquisedec‑ni gwalede Abraham‑ni.
\s Jesús‑ni anke bixxudi ttiba luesi bixxudi uka Melquisedec‑ni
\p
\v 11 Kumu ka bixxudi ka nu datiakana Leví‑ni lasi nábakani bodhaꞌan Tata Do Yebáha bia bennabi begwebie ka benne Israel‑ni. Laxkala ganna ttixka ka bixxudi datiakana Leví‑ni, gwa udaabakana bocharikana ka tulha ruin ka benne, laꞌania nna ukareꞌaba luesi bixxudi uka Aarón‑ni useꞌe ganna ttixka. Laꞌania nna abittula uka doelha bisia attu bixxudi subi, delába luesi bixxudi uka Melquisedec‑ni.
\v 12 Kumu ttixka esea attu loo ka bixxudi, laꞌania nna teekigaba esea bia bennabiha ganna ttixka.
\v 13 Laxkala lo ka yetsi ge Tata Do Yebáha, niha rigixxiꞌa ge benne ake attu loo bixxudi, delába rigixxiꞌa ge Jesús benne anke Xxanariꞌiha. Benneha labí datiabie Leví‑ni, sinuki attu benne subila datiabie nna ka benne datiake benne subiha, ni ttú ka benneha labí chi benke sina lheꞌe yotu ge Tata Do Yebáha.
\v 14 Kumu gwa yúbariꞌi deki Jesús‑ni, labie Judába datiabie. Ka benne datiake Judá‑ni nna labí ra Moisés‑ni deki aka ka benneha bixxudi.
\p
\v 15 Nnanna lhixxa rárula chi rite denriꞌi ge nuní, kumu de chi bisia attu loo bixxudi ttiba luesi bixxudi uka Melquisedec‑ni.
\v 16 Benne bisiaha bisine uke bixxudi, labí de ra lo bia bennabiha teeki datiabie Leví‑ni, sinuki uke bixxudi de anke ttu benne doe ttu dia lii.
\v 17 Kumu lo ka yetsi ge Tata Do Yebáha dia ra:
\q Lu satíaba ankalu bixxudi,
\q ttiba luesi bixxudi uka Melquisedec‑ni.\f + \fr 7:17 \ft Salmo 110:4\f*
\m
\v 18 Aníha uka nna ugwadi gaa nu ra lo bia bennabi tee ttuha de labíru bixú nu rana,
\v 19 kumu de abittu udaana ocharina riꞌi arlo Tata Do Yebáha. De nuha nna chi biyali ttu neda tseru geriꞌi kini nnanna xxen su lasiba ibigariꞌi arlo Tata Do Yebáha.
\p
\v 20-21 Kumu adí ka bixxudi‑na sun tteba aná redí ladikani, labí rakakana bixxudi kumu de Tata Do Yebáha rodhaꞌane tisa innábie deki akakana bixxudi. Ttaka Jesús‑ni, kwinaga Tata Do Yebáha bodhaꞌane ree deki ake bixxudi. Ukaba attiba ra benne unne lo ka yetsi geeha, tti ree:
\q Tata Xisiha chi begwebie tisa ree:
\q “Lu satíaba akalu bixxudi
\q ttiba luesi bixxudi uka Melquisedec‑ni.”\f + \fr 7:20‑21 \ft Salmo 110:4\f*
\q Tti ree aníha tsaba unnebie, labí botsea tisa gebie.
\m
\v 22 De nuha nna Jesús‑ni runna liibie deki tisa nu bodhaꞌan tsitsi Tata Do Yebáha lenriꞌi, tisaha nuha anka tseru attichula bia bennabi bodhaꞌane len Moisés‑ni.
\p
\v 23 Adí ka bixxudiha, ixebakana uka kumu risiaba rattibakana, de nuha nna labí uka tseꞌekana ttu dia lii, teeba ki beseakana.
\v 24 Ttaka Jesús‑ni, kumu de satíaba anka banie, de nuha nna satíagaba anke bixxudi.
\v 25 Laxkala gwakaba ge Jesús‑ni odilábie ka benne ttu dia lii, delába ka benne, de ria leke bie nna chi ribigake kweꞌe Tata Do Yebáha, kumu de satíaba doe rinnabe geke arlo Tata Do Yebáha.
\p
\v 26 Kumu luesi bixxudi xeni‑ni riyasinriꞌi. Benne‑ni chi biriesie kini ake ge Tata Do Yebáha lhe chi anke nari xú, lhe abittu tulha gebie tee lhe. Anágaba nna abittu runie luesi nu satsa runi ka nu ruin tulha. Labie ra xxeniru lebie doe yebáha.
\v 27 Labie labí runie tti ruin adí ka bixxudi xeniha. Ka nuha raka doelha ruttikana ka nimala ttu ttu sá kini rutekana úna lo bekú ge Tata Do Yebáha, kumu ka nuha ladeꞌaxa rutekana úna nu anka gekani kini rigixakana ge ka tulha gekani, iki deliba nuha nna tti rugwekana Tata Do Yebáha úna nu rute adí ka benne. Ttaka Jesús‑ni suna ttu libeba bete kwinaga elha nabani gebie kini uttie nna ttu tsaba utixe ge ka tulha ruin ka benne.
\v 28 Kumu bia bennabi bodhaꞌan Moisés‑ni, lo nuha ra: “Ka benne re elhutti geke yiesi lo yu‑niba eseꞌe kini akake bixxudi xeni.” Ttaka iki de chi bete Tata Do Yebáha bia bennabiha, nianna tti bodhaꞌane tisa ree deki Xiꞌinieha nuha ake bixxudi xeni ttu dia lii kumu de gwa benbe iyába nu chi gaꞌanna unie.
\c 8
\s Jesús‑ni anke bixxudi xeni geriꞌi
\p
\v 1 Laxkala nnanna, delo iyá nu datu rigixxiꞌatu‑ni, nu rakarula doelha unale deki chi do ttu bixxudi xeni geriꞌi. Ge benneha nuní rigixxiꞌatu. Labie doe yebáha daka ná ben ge Tata Do Yebaa benne ra xxeni leeha.
\v 2 Benne anke bixxudiha, benneha nuha runie sina lheꞌe nu anka gwalíga yotu do yebáha, delába yotu nu bedo Tata Do Yebáha; labí yotu nu bedo ka benne seꞌe yiesi lo yu‑ni.
\p
\v 3 Kumu iyába ka nu rakakana bixxudi xeni chiba gaꞌanna ka nuná kini utekana úna lhe ka nimala ruttikana kini uttekana ka nuha lo bekú ge Tata Do Yebáha. De nuha nna Jesús‑ni tegaba ki utebie úna.
\v 4 Ganna ttixka sa dobe yiesi lo yu‑ni, laꞌania nna labí aka gebie ake bixxudi, kumu gwa seꞌeba ka bixxudi yiesi lo yu‑ni ka nu rutekana úna len Tata Do Yebáha. Ka nuha ruinbakana attiba chi gaꞌanna lo bia bennabi bodhaꞌane len Moisés‑ni.
\v 5 Ka bixxudiha ruinbakana sina lheꞌe yotu do yiesi lo yu‑ni. Yotu‑ni ankana ttiba lixxína yotu nu do yebáha. Kumu tti bedo Moisés‑ni yotu do yiesi lo yu‑ni, laꞌania ra Tata Do Yebáha na: “Biyúxa, iyába nu uinlu, uinlu na atti tteba belaꞌania lu iki iꞌiyaha.”\f + \fr 8:5 \ft Éxodo 25:40\f*
\v 6 Ttaka Jesús‑ni nnanna tserula anka sina nu gaꞌanna unie tti nu runi adí ka bixxudi kumu labie ribea lobie ge attu tisa tseru, delába tisa nu bodhaꞌan Tata Do Yebáha len ka benne, kumu bodhaꞌane ree deki utebie ttu nu anka tseru geriꞌi.
\p
\v 7 Kumu ganna ttixka tisa nu bodhaꞌan Tata Do Yebáha len ka nu Israel‑ni sisiꞌa tteha, ganna ttixka tisaha abittuba bi biyasa geni, laꞌania nna labíru uka doelha bodhaꞌane attu tisa subi.
\v 8 Ttaka kumu de biyasaba ge tisaha, de nuha nna unnebie ree:
\q Isia sá odhaꞌanaa attu tisa kubi
\q len ka benne datiake Israel‑ni
\q lhe len ka benne datiake Judá‑ni lhe,
\q
\v 9 labí odhaꞌanaa luesi tisa bodhaꞌanaa len ka xuttokaniha
\q tti bodaxxua nákani bebeaya kana lo ná ka nu Egipto‑ni.
\q Ttaka de abittu bedokana tisa ge nu xpeya kanaha,
\q de nuha nna bedhába ikia kana.
\q
\v 10-12 Rágaba Tata Xisiha: Isia sá unia kini eyaꞌan ka tisa kia‑ni lheꞌe ikikani
\q lhe unia kini tsia ka tisa‑ni lheꞌe lastokani lhe.
\q Neti akaa Diosi gekani
\q lakana nna akakana benne kia.
\q1 Laꞌania nna ni ttú benne labíru teeki uleꞌenie ka betsieha lhe ka benne lheꞌesi geeha lhe;
\q labíru raka doelha gabie ka benneha: “Lebiꞌi teeki uinbiale Tata Xisiha”,
\q kumu iyábake chiba uinbiake neti laꞌania
\q desdeba ka nuto xkaꞌa axtaba ka benne xeni.
\q Neti gwadíbaa elha xen lasi ge nu satsa ruin ka benneha
\q lhe ttu tsaba labíru odhú lasia ge ka tulha geke lhe.
\q1 Isia sá, nuní tisa odhaꞌan tsitsia len ka nu Israel‑ni, ra Tata Xisiha.\f + \fr 8:8‑12 \ft Jeremías 31:31‑34\f*
\m
\v 13 Tata Xisiha tti rabie odhaꞌane attu tisa kubi, laꞌania ruinbe deki tisa nu chi tee ttuha labíru ixúna, kumu ttu tisa nu chi anka yaxxu, chi tteba duna itua nuha.
\c 9
\s Ka úna lhe ka nimala ka nu bete ka benne ttuha // labí udaakana ocharikana ka tulha ruinkeha
\p
\v 1 Tisa nu ladeꞌa tte bodhaꞌan Tata Do Yebáha, tisaha nuha rigixxiꞌana ge yotu do yiesi lo yu‑ni lhe rigixxiꞌagabana gasina teeki uin ka benne leꞌa gebie lheꞌe nuha.
\v 2 Lagwi lheꞌe yotuha daa ttu lari kini nuha rilhaꞌana lheꞌe yotuha, ruinna lheꞌeni chupa lisia. Lheꞌe nu do ladeꞌa tteha, niha du ttu candeleru lhe dúgaba mexa sia ka yettaxtila loni, delába ka yettaxtila ka nu chi biriesike kini akake ge Tata Do Yebáha. Ata seꞌe ka nuha, niha tee láni Ata Anka Leꞌa.
\v 3 Kweꞌe lariha nna dedhanka attu lisia. Niha dedetee láni Ata Ttu Ttíruga Anka Leꞌa.
\v 4 Lheꞌe nuha daa ttu bekú ankana tagaꞌa ge oru. Lo bekúha rite yalaha. Niha‑gaba tee iꞌina nu tee láni Iꞌina Ata Yuꞌu Ka Tisa Bodhaꞌan Tata Do Yebáha. Itúba iꞌinaha nukuna oru. Lheꞌe iꞌinaha yuꞌu ttu yedhu to ankana tagaꞌa ge oru. Lheꞌe yedhu toha yuꞌu nu tee láni maná. Lheꞌe iꞌinaha‑gaba yuꞌu yaga nu uxeni Aarón‑ni, delába yaga nu beꞌeyu lhaga latiniha, lhe anágaba, lheꞌe iꞌinaha‑gaba yuꞌu ka íyya bata ka nu dia ka tisa bodhaꞌan Tata Do Yebáha lokani.
\v 5 Iki iꞌinaha nna sia chupa ka nu sia xxilakani. Ka nuha tee lákani querubín. Lakana runna liikana deki niha do Tata Do Yebáha. Len xxilakaniha rugukukana breta yaya roꞌo iꞌinaha. Lo breta yaya roꞌo iꞌinaha, niha nuha rixú elha xen lasi ge ka tulha ruin ka benne. Ge iyá nuní labí raka doelha kua su kixxiꞌania le geni nnanna.
\p
\v 6 Tti chi seꞌe tse iyá ka nuní lheꞌe yotuha, nianna ka bixxudiha satíaba raꞌakana lheꞌe nu do ladeꞌa tteha, kini ruinkana iyába sina nu daa lokani uinkana.
\v 7 Ttaka lheꞌe attu lisiaha nna sunruba bixxudi xeniha gwa raꞌana niha ttu libe lheꞌe ttu ida. Aná nna laa kwenta ankagana raꞌana, teeki chena reni ge ka nimala kini rutena nuha len Tata Do Yebáha. Aníha ruinna kini rigixana ge ka tulha geni lhe rigixagabana ge ka tulha ruin adí ka benne lhe, delába tulha nu labí rite dákanie tti ruinke na.
\v 8 Iyá nu raka lheꞌe yotuha rixúna kini ruin Espíritu ge Tata Do Yebáha ki rite denriꞌi deki lheꞌe ttu lisia Ata Anka Leꞌaha, laka sa dona, labí chi yali lo neda geriꞌi kini isinriꞌi gaꞌariꞌi lhiꞌu lheꞌe Ata Ttu Ttíruga Anka Leꞌaha.
\v 9 Iyá nuní ruinna kini rite denriꞌi deki nnanna ka benne ruteke ka úna lhe ka nimala ruttike kini ridí Tata Do Yebáha, labí akakanie deki ka úna rutekeha gwalíga ocharikana ke ge ka tulha ruinke.
\v 10 Kumu iyába nu rutekeha, sun tteruba ge nu roriꞌi lhe ge nu riꞌiyariꞌi, lhe ge gasina ki eyaririꞌi arlo Tata Do Yebáha, sun tteruba ge ka nuha rixúna. Iyá nuní sun tteruba ge nu anka ge lo lia rixúna, axtaliba ganna chi okubi Tata Do Yebáha iyá tte nu seꞌe.
\s Cristuha tti utaꞌabie yebáha, kwinaga reni geeha nuha betebie
\p
\v 11 Ttaka nnanna chi bisia Cristuha nna anke bixxudi xeni. Labie chebie nu tse dhiriꞌi nu si daa. Benneha anke bixxudi ge yotu tseru lhe itá súru lhe, labí anke bixxudi ge yotu nu bedo ka benne, delába labí yotu nu anka ge yiesi lo yu‑ni
\v 12 lhe anágaba laa utaꞌage lhiꞌu lheꞌe yotu Ata Ttu Ttíruga Anka Leꞌaha chebie reni ge ka chiva to lhe ge ka gwirri to lhe, sinuki utaꞌabie niha kini betebie kwinaga reni geeha. Aná nna suna ttu libeba lhe tsaba utaꞌabie kini bodilábie riꞌi ttu dia lii lo ka tulha ruinriꞌi.
\v 13 Kumu ki ganna reni ge ka kuꞌunaha lhe ge ka chivaha lhe, anágaba lhe ki ganna tee ge ka vaca to ka nu rite lo bekú ge Tata Do Yebáha, ki ganna teeha lhe reniha ridhedhikana iki ka benne ankake tsiga arlo Tata Do Yebáha, ganna ka nuha gwa ridaakana rocharikana ke,
\v 14 adírula tse ochari reni belali Cristuha. Kumu Espíritu benne doe ttu dia liiha, benneha gwa ukaba lenie Cristuha. De nuha nna bedá le Cristuha betebie elha nabani geeha len Tata Do Yebáha. Lee nuha abittu tsiga anke nna uttie kini utixe geriꞌi, kini anáchu nna chi yu xeariꞌi deki chiba bocharie riꞌi ge ka tulha abittu ixú ruinriꞌiha. Bocharie riꞌi kini aka geriꞌi uinriꞌi leꞌa ge Tata Do Yebaa benne anka baniha.
\p
\v 15 Laxkala Cristuha nuha due lagwi geriꞌi len Tata Do Yebáha kini ribea loe ge tisa kubi bodhaꞌan Tata Do Yebáha lenriꞌi. Cristuha nuha uttie kini bodilábie riꞌi lo nu satsa ruinriꞌi tti sa seꞌeriꞌi xaniꞌa tisa nu bodhaꞌan Tata Do Yebáha sisiꞌa tteha, kini anáchu nnanna ka benne chi uxie ke lo neda geeha, gwakaba geke dhike ttu dia lii nu chi rabie utebie geke.
\v 16 Kumu ttibanka ttu benne ttixka runie yetsi kini rodhaꞌane ka xiꞌinie nu tee gebie, gattiliba benneha, laꞌanialiba nna chi dhulo yetsiha ixúna.
\v 17 Kumu ganna ttixka sa do benbe, laꞌania nna labí lidhaka yetsiha chi gatta. Axtaliba ganna chi uttieha, laꞌanialiba nna chi ixú nu ra lo nuha.
\v 18 Laxkala atti sisiꞌa tte bodhaꞌan Tata Do Yebáha tisa len ka benne Israel‑ni, laꞌania teeki utti ttu nimala to kini nuha betena reni geni, kini reniha nna begwena lidhaka tisaha.
\v 19 Kumu laꞌania iki de chi beyaka belaba Moisés‑ni arlo ka benne iyá nu ra lo bia bennabi bodhaꞌan Tata Do Yebáha, nianna tti bedaxxuna ttu tiꞌa itsa xiná nna ttu xxia lhaga nu tee láni hisopo. Nianna uxxudina iki ka nuha lheꞌe reni ge ka gwirriha lhe ge ka chivaha lhe. Reniha chi chixxina inda. Nianna bedhedhina reniha iki libru ata dia ka bia bennabiha lhe bedhedhigabana nuha iki iyá ka benne tupa niha lhe.
\v 20 Nianna tti rana: “Reni‑ni rugwena lidhaka tisa nu bodhaꞌan Tata Do Yebáha len lebiꞌi kini lebiꞌi udole tisa ge nu rabie.”\f + \fr 9:20 \ft Éxodo 24:8\f*
\v 21 Aníha‑gaba benna bododhedhigabana reniha iki yotuha lhe iki iyá ka lo irsina ka nu rixú lheꞌe yotuha lhe.
\v 22 Kumu lo bia bennabiha chi gaꞌanna ra deki reniha ixeba nu ocharina, kumu ganna abittuba reni ilali, laꞌania nna labí dhi Tata Do Yebáha elha xen lasi geriꞌi.
\p
\v 23 De nuha nna yotu do yiesi lo yu‑ni lhe iyá tte nu seꞌe lheꞌeni lhe ankabakana attiba lixxína yotu do yebáha. Ka nu seꞌe lheꞌe yotu do yiesi lo yu‑ni teeki beyarikana len reni ge ka nimalaha, ttaka ka nu seꞌe kwinaga yebáha teeki eyari ka nuha len attu reni tseru.
\v 24 Kumu Cristuha labí lheꞌe yotu nu ben ka benne seꞌe yiesi lo yu‑ni nuha utaꞌabie. Kumu yotu nu do yiesi lo yu‑ni sunruba rixúna kini yuriꞌi gasina anka yotu do yebáha. Labí utaꞌabie lheꞌe yotu nu ben ka benne, sinuki kwinaga yebáha nuha utaꞌabie. Niha nuha doe nnanna rinnabe geriꞌi arlo Tata Do Yebáha.
\v 25 Anágaba nna laa utaꞌage yebáha kini utebie reni geeha ixe libe. Laa benge tti runi bixxudi xeniha. Nuha daa idaba raꞌana lhiꞌu lheꞌe yotuha Ata Ttu Ttíruga Anka Leꞌaha, richena reni ge nu subi.
\v 26 Kumu ganna ttixka luesi nu ruin bixxudi xeniha‑gaba ruin Cristuha, laꞌania nna attili ure yiesi lo yu‑niha, laꞌaniali chi uduloe rattie ixe libe ganna ttixka, ttaka labí runie aníha. Benneha nnanna chiliba daluxa ka sá seꞌeriꞌi‑ni nna ulea lobie. Aná nna suna ttu libeba uttie betebie elha nabani gebie kini ttu tsaba utuabie yua kweꞌeriꞌi ge ka tulha ruinriꞌi.
\v 27 Anágaba, attigabariꞌi ka benne seꞌeriꞌi yiesi lo yu‑ni, chiba gaꞌanna deki suna ttu libeba gattiriꞌi nna iki de nuha nna tti uin Tata Do Yebáha elhuxtisi geriꞌi,
\v 28 aníha‑gaba nuha Cristuha, suna ttu libeba uttie kini betebie elha nabani gebie kini utuabie yua kweꞌe ixeba ka benne ge ka tulha ruinke, iki deliba nuha nna atti esiabie yiesi lo yu‑ni attu libe. Ttaka labíru esiabie kini kixe ge ka tulha geriꞌi, sinuki esialee kini odilábie ka benne seꞌeke ubede.
\c 10
\s Cristuha suna ttu libeba uttie kini utixe ge ka tulha ruinriꞌi
\p
\v 1 Kumu lo bia bennabi bodhaꞌan Moisés‑ni labí rinne loni ge ka nu tse edí baariꞌi nu si daa, sinuki sunruba ge lixxína ka nuha rinne loni. De nuha nna bia bennabiha labí dhaana ocharina ka benne chi ribigake len Tata Do Yebáha, meskiba abittu rudú siike ttu ttu idaba ruttike ka nimala ruteke úna ge Tata Do Yebáha.
\v 2 Kumu gannala ttixka gwa ridaaba bia bennabiha tsaba rocharina ka benne ruteke ka únaha, laꞌania nna abitturula akakanie deki sa nujabake yua ge nu ruinkeha, anágaba nna chigaba bedú siike ruteke ka nimalaha ganna ttixka.
\v 3 Ttaka rutseꞌe loona, sunruba rixú úna rutekeha kini ttu ttu idaba rodhúna leke ge ka tulha ruinkeha.
\v 4 Kumu reni ge ka kuꞌunaha lhe reni ge ka chivaha lhe labí ridaa nuha kuana yua kweꞌe ka benne ge ka tulha ruinke.
\p
\v 5 Laxkala tti bisia Cristuha yiesi lo yu‑ni, laꞌania unnebie rabie Tata Do Yebáha:
\q Lu labí uyuꞌu lelu ka úna lhe ka nimala lhe, delába ka nu bettikana betekana geluha,
\q ttaka neti chi betelu bela latia‑ni kini gattia nna utea na lenlu.
\q
\v 6 Nigaba labí uyuꞌu lelu adí ka úna ka nu bettekana lo bekú geluha
\q kini ka nuha nna utixakana ge ka tulha ruinkanaha.
\q
\v 7 Nianna tti unnea ria: “Niiba dua xa Tata Do Yebáha kia,
\q kini unia nu redá lelu aka.
\q Uinbaa attiba chi ra lo ka yetsi gelu‑na.”\f + \fr 10:5‑7 \ft Salmo 40:6‑8\f*
\m
\v 8 Cristuha ladeꞌaxa udulobie ree deki labí uyuꞌu le Tata Do Yebáha ka úna lhe ka nimala ka nu bettikana betekana gebie. Nigaba a uyuꞌu lebie adíru ka úna ka nu bettekana lo bekú geeha kini ka nuha nna utixakana ge ka tulha ruinkana, meskiba lo bia bennabiha chi rigixxiꞌa deki teeki utekana ka únaha.
\v 9 Nianna tti redenee: “Niiba dua xa Tata Do Yebaa, kini unia nu redá lelu aka.” Debá laꞌania utuabie labíru ruttike ka nimala kini uteke kana úna gebie; nnanna Cristuha‑ba chi anke ttiba ttu úna kubi de uttie kini utixe geriꞌi.
\v 10 De nuha nna Tata Do Yebáha chiba ulesie riꞌi kini akariꞌi gebie kumu de ben Jesucristuha nu redá lebie. Benbe nu uka le Tata Do Yebáha tti betebie elha nabani geeha kini uttie suna ttu libeba lhe anágaba satíaba rixú nu benieha lhe.
\p
\v 11 Gwalí galá iyába ka bixxudi‑na ttu ttu sába riseꞌekana ruinkana sina nu daa lokani uinkana. Satíaba rutekana úna la luesi ka nimala ruttikana ttu ttu sá, la luesi ka nuha‑ba ruttikana, ttaka ka nimala ka nu ruttikanaha, ni tsa labí ridaa ka nuha kuakana yua kweꞌe ka benne ge ka tulha ruinke.
\v 12 Ttaka Cristuha suna ttu libeba betebie elha nabani gebie kini uttie lhe anágaba nna ttu tsaba utixe ge ka tulha geriꞌi. Iki de nuha nna udoe daka ná ben ge Tata Do Yebáha.
\v 13 Debá laꞌania nna chi doe ubeda axtaliba ganna chi uin Tata Do Yebáha kini uleabie iki ka nu abittu raka uyúkane.
\v 14 Kumu suna ttu libeba betebie elha nabani gebie kini uttie bocharie ttu dia lii ka benne kini ka benneha nna akake ge Tata Do Yebáha.
\v 15 Anágaba nna Espíritu ge Tata Do Yebáha rigixxiꞌagabanie riꞌi ge nuní, tti unnebie ree:
\q
\v 16 Aní ra Tata Xisiha: Isia sá, nuní tisa odhaꞌan tsitsia len ka benne kia.
\q1 Unia kini tsia ka tisa kia‑ni lheꞌe lastoke
\q lhe unia kini eyaꞌankana lheꞌe ikike lhe.\f + \fr 10:16 \ft Jeremías 31:33\f*
\m
\v 17 Nianna unnerue ree:
\q Tsaba labíru odhú lasia ge ka tulha ruinke,
\q nigaba ge nu satsa ruinke lhe.\f + \fr 10:17 \ft Jeremías 31:34\f*
\m
\v 18 Laxkala ganna chi uxí Tata Do Yebáha elha xen lasi ge ka benne, laꞌania nna labíru raka doelha uttike ka nimala uteke úna, kini kixake ge ka tulha ruinke.
\s Bittu udhanriꞌi a uxxen leriꞌi ge Tata Do Yebáha
\p
\v 19 Laxkala xa betsi to, de reni belali Jesucristuha, de nuha nna lanúru nu usunana, chiba yali lo neda geriꞌi kini gaꞌariꞌi lheꞌe yotu do yebáha Ata Ttu Ttíruga Anka Leꞌaha.
\v 20 Lo neda kubiha lhe lo neda anka baniha lhe, niha nuha tsiariꞌi. Nedaha nuha udhali Jesucristuha tti utebie lheꞌe lari nu daa lheꞌe yotuha kini bisine Ata Ttu Ttíruga Anka Leꞌaha. Nedaha nuha udhalie tti betebie elha nabani gebie kini uttie kwenta geriꞌi.
\v 21 Anágaba nna labie nuha chi anke bixxudi xeni geriꞌi, due arlo ka benne chi ankake ge Tata Do Yebáha.
\v 22 De nuha nna itú iki itú leriꞌi ibigariꞌi len Tata Do Yebáha kumu de chi ria tsitsi leriꞌi gebie lhe anágaba kumu de abitturu nujariꞌi yua ge ka tulha ruinriꞌi lhe de chi seꞌeriꞌi ankariꞌi nari xú ttiba ttu nu chi beyari latini len inda tse, aníha‑ba chi ankariꞌi.
\v 23 Laxkala tsitsi tseꞌeriꞌi, abittu udhanriꞌi a uxxen leriꞌi ge nu ute Tata Do Yebáha geriꞌi, kumu benneha labí runnitti tisa gebie, gwa rutebe nu chi rabie utebie.
\v 24 Anágaba nna uinriꞌi doelha udú itta le luesiriꞌi kini akin ge luesiriꞌi lhe kini uinriꞌi nu anka tse lhe.
\v 25 Lhe anágaba nna abittu udhanriꞌi a ituparuriꞌi ulhariꞌi ge Tata Do Yebáha tti ruin adí ka benne, sinuki nu uinlariꞌi udú ittarula le luesiriꞌi de chi rilenriꞌi chiba dabiga sá esia Jesucristuha.
\p
\v 26 Kumu ganna ttixka riꞌi, iki de chi ugía leriꞌi ka tisa ge Tata Do Yebáha, delába ka tisa rigixxiꞌake ge nu anka gwalí, nianna ganna ttixka elhaxka le gebariꞌi sa uinriꞌi tulha, laꞌanialigaba nna labíru aka uteriꞌi ttu úna kini nuha kuana yua kweꞌeriꞌi ge ka tulha ruinriꞌi.
\v 27 A sunruba tseꞌeriꞌi len elha rasi tsitsi kwedariꞌi elha disa nu ute Tata Do Yebáha geriꞌi lhe tseꞌeriꞌi ubeda ganna chi isia sá tuttíru utseꞌe loo belha ge giha ka nu abittu raka uyúkane.
\v 28 Ganna ttu benne riguꞌu niꞌabie abittu runie nu ra lo bia bennabi bodhaꞌan Moisés‑ni, nianna ganna ttixka seꞌe chupa o tsunna ka benne rusiake ikie deki gwalí bilákanie benie ttu bixa nu satsa, laꞌania nna labí lhaa benneha, teeba ki gatti benneha.
\v 29 Nianna, ¿bí rakinle? ¿Laaba ganna adírula satsa sate ka nu kuꞌu niꞌakani Xiꞌin Tata Do Yebáha lhe ganna ttixka innákana deki labí rixú reni belalie tti uttieha, delába reni nu bodhaꞌan tsitsina tisa nu unne Tata Do Yebáha lhe bixúna kini bocharina ka tulha gekani lhe? Anágaba nna adírula satekana ganna kuakana balaꞌana ge Espírituha, delába benne gwa raka lenie kanaha.
\v 30 Kumu riꞌi gwankabiabinriꞌi benne ree: “Netiba ralhaa ugwea ka benne elha disa; netiba ugweake nu ralhake dhike.”\f + \fr 10:30 \ft Deuteronomio 32:35\f* Lhe anágaba nna attu lisia lo ka yetsi ge Tata Do Yebáha redenágaba: “Tata Xisiha‑ba unie elhuxtisi ge ka benne gebie.”\f + \fr 10:30 \ft Deuteronomio 32:36\f*
\v 31 Gwaluyúruga. ¡Yalhá satsa nuná ganna dhiriꞌi elha disa nu ute Tata Do Yebaa benne anka baniha!
\p
\v 32 Gwalodhú lele ge nu gwatele ttuha atti si bedaxxubale tisa ge Tata Do Yebáha. Laꞌania gwa betto bechíabale lo elha disa tsitsi gwateleha.
\v 33 Gwadú belisa xxattakana le lhe uyakana le lo benne lhe. Anágaba nna gwadú bete nále len ka benne gwateke luesi nu gwateleha,
\v 34 lhe gwatuagaba lele ka benne uttake lisiyya laꞌania lhe axtala redeakinle tti utuakana nu tee geleha lhe, kumu de chiba yule deki tserula anka nu ribedale dhile nu si daa lhe ruchíana isá lhe.
\v 35 De nuha nna abittu udhanle a uxxenru lele ge Tata Do Yebáha, kumu ganna guxxenba lele gebie, laꞌania nna gwa ralhabale dhile nu tseru.
\v 36 Bittu edí lirele, sinuki gwaludola lele gwaluin nu raka le Tata Do Yebáha uinle, kini aníha nna gwadíbale nu chi rabie utebie gele.
\v 37 Kumu Tata Do Yebáha ree:
\q Chi teeba dabigana esia benne chi gaꞌanna esiaha;
\q labíru isá riyasa esia benneha.
\q
\v 38 Ttaka benne runie nu dika ixúha,
\q de tsiaba le benneha neti,
\q de nuha‑ba nna gwaka benba benneha arloa.
\q Ttaka ganna eyadi gaabie lo neda kia,
\q laꞌanialigaba nna labíru dho tse lania benneha.\f + \fr 10:37‑38 \ft Habacuc 2:3‑4\f*
\m
\v 39 Ka nu reyadi gaakana lo neda ge Tata Do Yebáha, tsiabakana ata tseꞌe lookana. Ttaka riꞌi labí ankariꞌi luesi ka nu reyadi gaakana lo neda geeha, riꞌi ankalariꞌi ka nu lhaariꞌi kumu de ria leriꞌe.
\c 11
\s Ka benne useꞌe itú ttuha gwa bexxenba leke ge Tata Do Yebáha
\p
\v 1 Nianna, ¿bí dienriꞌi tti rariꞌi: “Neti gwa ruxxenba lasia ge Tata Do Yebáha”? Laaba ganna dienriꞌi innáriꞌi deki chiba yu xeabariꞌi deki gwadíbariꞌi nu seꞌeriꞌi ribedariꞌiha, meskiba labí chi rilenriꞌi nu dhiriꞌiha.
\v 2 Laxkala ka benneola geriꞌiha, de gwa bexxenba leke ge Tata Do Yebáha, de nuha nna gwa uyuꞌuba lebie nu benke.
\p
\v 3 Anágaba riꞌi, de gwa ruxxengaba leriꞌi gebie, de nuha nna chi yuriꞌi deki yiesi lo yu‑ni lhe yebáha lhe, len tisa nu unne Tata Do Yebáha‑ba ukakana. Labí bixúnie nu rilenriꞌi lhe nu riganriꞌi lhe, kini benie kana.
\p
\v 4 Abel‑ni, de gwa bexxenba leni ge Tata Do Yebáha, de nuha nna begwene ttu úna tseru tti úna bete Caín‑ni. Aníha uka nna tti uxí Tata Do Yebáha úna nu bete Abel‑ni, laꞌania rabie na deki lana ankana ttu benne runi nu dika ixú. Laxkala nnanna meskiba chi uttina, ttaka kumu de gwa bexxen tsitsiba leni ge Tata Do Yebáha, de nuha nna beyaꞌanba nu tse bennaha, kini riꞌi nna ulanniriꞌi nu bennaha nna uxxen tsitsigaba leriꞌi gebie.
\p
\v 5 Enoc‑ni, de gwa bexxenba leni ge Tata Do Yebáha, de nuha nna labí uttina, deche benba Tata Do Yebáha na, laxkala lanúruna besela. Atti sa dona yiesi lo yu‑niha nna ra ka benne: “Enoc‑ni gwa ruinbana nu ruꞌu le Tata Do Yebáha.”
\v 6 Ttaka riꞌi ganna abíba uxxen leriꞌi ge Tata Do Yebáha, laꞌania nna labí dhaariꞌi uinriꞌi nu ruꞌu lebie. Kumu ttu benne ganna ibige len Tata Do Yebáha, teeki tsia lebie deki gwalíba do benneha lhe anágaba nna tsiagaba lebie deki guteba benneha nu dhi ka benne egilake bie.
\p
\v 7 Noé‑ni, de gwa bexxenba leni ge nu ra Tata Do Yebáha, de nuha nna tti rabie na deki aka ttu nu aka, meskiba labí chi rilenna bixa nuha aka laꞌania, lana nna gwa bedoba nagani nna ben ttebana barcuha, kini aníha nna bodilána ka benne geni seꞌe lheꞌe lisiniha. Laxkala de gwa ugíaba leni nu ra Tata Do Yebáha, de gwa ugía leniha nna benna kini biginni iyá ka benne abittu ugía lekeha. Aníha uka nna utua Tata Do Yebáha yua kweꞌe Noé‑ni ge nu ruinnaha kumu de gwa ugíaba leni gebie.
\p
\v 8 Anágaba Abraham‑ni, de gwa bexxenba leni ge Tata Do Yebáha, de nuha nna tti uxie naha nna gwa bedobana tisa gebie, nianna biria ttebana diana ata dhina lo yu nu ugwe Tata Do Yebáha na. Biriabana diana, nigaba a yuna gaxa isinna.
\v 9 De bexxen leni ge nu ra Tata Do Yebáha, de nuha nna meskiba chi gaꞌanna dhina yu nu ugwebie naha, ttaka lana nna ttiba ttu nu dittu udona lo yuha. Udona lheꞌe yoꞌo lari ttigaba udo Isaac‑ni lhe Jacob‑ni lhe, kumu anágaba ka nuha selagabakana dhíkana yu nu chi ra Tata Do Yebáha utebie gekani.
\v 10 Abraham‑ni labí ben geni yuha, kumu de ribedana dhona lheꞌe ttu yiesi re tsitsi, delába dhona lheꞌe yiesi re yebáha nu biria iki Tata Do Yebáha benie.
\p
\v 11 Anágaba de bexxen leni ge Tata Do Yebáha, de nuha nna meskiba chi ankana benneola lhe anágaba nuila geni Sara‑ni labí aka uja xiꞌin nuha, ttaka Abraham‑ni, de gwa ugíaba leni deki Tata Do Yebáha gwinbe nu chi rabie naha, aníoka nna benie kini bisia ttu xiꞌinni.
\v 12 Laxkala meskiba chi ankana tuttíru tatuxtoo to nna si bisiala ttu xiꞌinni. Xiꞌinniha nna ugwani xxattana. Ka benneha ixe juisiruke uka ttiba ka beli‑na lhe ttiba yuxi re roꞌo indatoo‑na lhe, aníha‑ba ukake. Labí ribabinriꞌi ke.
\p
\v 13 Iyába ka benne chi bedettia lo yetsi‑ni useꞌebake bexxen leke ge nu ra Tata Do Yebáha nna tti uttikeha nna labí chi uxíke nu chi rabie deki utebie gekeha. Ttaka tti sa seꞌe benkeha nna idittuliba bilákanie nu dhikeha nna bedeakakanie, nianna tti bokinni ikike nna ráke deki yiesi lo yu‑ni labí ankana geke, kumu ttiba ttu nu dittu ankake lhe ttiba ttu nu yuꞌu neda ankake lhe.
\v 14 Ka benneha tti unneke aní, lhixxa rába benna liike deki sa rekibake ugila ttu lasike ata tseꞌeke.
\v 15 Kumu ganna ttixka abittuba bidankanie lasike ata biriakeha, laꞌania nna gwa ukala geke beyekike ganna ttixka.
\v 16 Ttaka kumu de raka leke ttu yiesi tseru, delába yiesi nu anka ge yebáha, de nuha nna Tata Do Yebáha labí rettunie de tee lábie Diosi geke kumu de chi ulekie ttu lasike.
\p
\v 17 Abraham‑ni, de gwa bexxenba leni ge Tata Do Yebáha, de nuha nna tti uluꞌubie na pruebaha, tti ree na deki teeki uttina xiꞌinni Isaac‑ni kini utena nuha úna gebie, laꞌania labí udú disana, gwa beriaba leni utena ttu túbiru xiꞌinniha len benneha,
\v 18 meskiba ttuha chi ra Tata Do Yebáha na deki Isaac‑ni ujana ka benne akake ka xiꞌinni lhe ka xidhoni lhe, delába ka benne udaxxuke tia Abraham‑ni.
\v 19 Abraham‑ni gwa beriaba leni betena Isaac‑ni kumu ukinna, meskiba ganna gatti nuha, Tata Do Yebáha tsitsiba ra lebie nna gwelhidhabe Isaac‑ni lo elhuttiha. Laxkala atti chi ulaa Isaac‑ni abittu uxuana lo giha, laꞌania nuha attisidiba beyadhabana lo elhuttiha kumu de gwa bedí adakaba Abraham‑ni na.
\p
\v 20 Anágaba Isaac‑ni, de gwa bexxenba leni ge Tata Do Yebáha, de nuha nna unnabana kini aka lenie Jacob‑ni lhe kini aka lenie Esaú‑ni lhe, aka lenie ka benne‑ni nu si daa.
\p
\v 21 Jacob‑ni, de gwa bexxenba leni ge Tata Do Yebáha, de nuha nna atti chi gattinaha nna unnabana aka len Tata Do Yebáha ka xiꞌin José‑ni. Nianna tti uxuana iki garroti geniha nna bedú xibini arloe.
\p
\v 22 Anágaba José‑ni, de gwa bexxenba leni ge Tata Do Yebáha, de nuha nna atti chi gattinaha nna unnena rana deki isia sá teeba ki eria ka nu Israel‑ni lo yu ge Egipto‑ni lhe anágaba nna utixxiꞌagabana gasina uinkana len ka sitta geniha ganna chi isia sá eriakana Egipto‑ni.
\p
\v 23 Aníha‑gaba ka tata nan ge Moisés‑ni, de gwa bexxenba leke ge Tata Do Yebáha, de nuha nna tti uli Moisés‑ni, labí usikanie tti bedhan nu rinnabia ge Egipto‑ni tisa rana deki teeki gatti iyá ka nuto biyú to. Moisés‑ni nna kumu de biyú ka tata nan geniha ankana ttu nuto latsi tte, de nuha nna bekatsibake na lheꞌe yoꞌo gekeha tsunna beo.
\p
\v 24 Anágaba Moisés‑ni, de gwa bexxenba leni ge Tata Do Yebáha, de nuha nna iki de tti chi ukana xxeniha, labí uxielhana gatta láni xiꞌini xiꞌiniunná Faraón, delába xiꞌiniunná nu rinnabiana Egipto‑ni,
\v 25 sinuki tserula du leni dhi geni udhakakana na attiba rudhakakana ka benne chi ankake ge Tata Do Yebáha, a laa kila edí baana nu satsa raka yiesi lo yu‑ni ttu satti,
\v 26 kumu laꞌania bedhaka leni deki tserula anka ganna satena luesi nu sate Cristuha, a laa kila edí baana nu tse tee Egipto‑ni. Aníha benna kumu de ruxxen leni dhina ttu nu tse ute Tata Do Yebáha.
\v 27 De bexxen leni gebie, de nuha nna labí usinna beriana lo yu ge Egipto‑ni tti risaꞌani nu rinnabia ge niha. Tsitsila uleki leni kumu attisidiba rilábinna Tata Do Yebaa benne abittu rilenriꞌiha.
\v 28 Anágaba de gwa bexxenba leni ge Tata Do Yebáha, de nuha nna benna mandadu kini aka laní Pascua lhe bengabana kini ka nu Israel‑ni utabikana reni ge ka nimala lo puerta ge ka yoꞌo gekaniha. Aníha benna kini anjeli nu chi gaꞌanna uttina ka xiꞌin biyú ka nu Egipto‑ni, delába ka nu sisiꞌa tte uliha, nna abittu uttina ka xiꞌin biyú ka nu Israel‑ni.
\p
\v 29 Ka nu Israel‑ni nna de gwa bexxenba lekani ge Tata Do Yebáha, de nuha nna ttiba ttu nu bete lo yu bisi betekana lheꞌe Indatoo Xináha, ttaka ka nu Egipto‑ni, tti benkana etekana lheꞌe indatooha nna ugwapilakana indaha.
\p
\v 30 Lhe anágaba, de gwa bexxenba le ka nu Israel‑ni ge Tata Do Yebáha, de nuha nna tti ugwekikana abiꞌiba kweꞌe yiesi Jericó‑ni gasi ubisaha, deꞌe nu rilhi kweꞌe yiesiha, ure tinni ttebana.
\v 31 Nuila nu tee láni Rahab nu ugwekina bettoꞌo latini len ka nubiyú, nuha de gwa bexxenba leni ge Tata Do Yebáha, de nuha nna labí uttina tti utti adí ka nu seꞌe lheꞌe yiesiha, delába ka nu abittu bedokana tisa ge Tata Do Yebáha. Nuilaha labí uttina kumu de tseba belabina ka benne diake gwelhatsi lheꞌe yiesiha.
\p
\v 32 Si riyasala kixxiꞌaya ge Gedeón‑ni lhe ge Barac‑ni lhe ge Sansón‑ni lhe. Anágaba riyasagaba kixxiꞌaya ge Jefté‑ni lhe ge David‑ni lhe ge Samuel‑ni lhe, anágaba ge ka profeta ge Tata Do Yebáha lhe. Ttaka nna abíla nattiti kixxiꞌaya ge ka benne‑ni.
\v 33 Ka benne‑ni, de gwa bexxenba leke ge Tata Do Yebáha, de nuha nna ttu chupake gwa udaabake lo ka yiesi bitilha lenkeha nna attu chupake nna unnabiabake attiba ankaba geni. Anágaba lhe gwa uxíbake nu chi ra Tata Do Yebáha utebie geke lhe bengabake kini ka beesi bitilha lenkeha abittu utokana ke.
\v 34 Lhe anágaba ttu chupake gwa udaabake bodholake belha ge gi bartoha lhe gwa ulábake abittu uttike lo espadaha lhe. Anágaba nna meskiba abittu tsitsi re leke nna gwa uleki tsitsiba leke tti bitilhake len ka soldadu dittuha nna aloba gwa biriꞌaba lenke gwa bochesubake ka nuha.
\p
\v 35 Laꞌania useꞌegaba ka nuila, de gwa bexxenba lekani ge Tata Do Yebáha, de nuha nna gwa benbe kini beyaka ben ka benne chi utti gekaniha lhe anágaba useꞌegaba ka benne meskiba bika begwekana ke elha disa tsitsi nna labí bedhanke neda ge Tata Do Yebáha. Meskiba gwateke aníha, labí uxielhake odilá ka benne ke lo nu ratekeha. Benke aníha kumu de raka leke saría tseruna ke ganna chi beyadha benke lo elhuttiha.
\v 36 Adí ka benne nna bexisi xiilakana geke lhe anágaba nna uyalakana ke, axtaba bexxigakana ke lhe axtala utixxakana ke lisiyya lhe.
\v 37 Anágaba nna besiagabakana ke íyya kini uttike lhe uchúkana chubaa lheꞌeke len siarra lhe, anágaba uluꞌugabakana ke prueba kini belaꞌana ganna si gwalíkanie ria tsitsi leke ge Tata Do Yebáha lhe bettigabakana ke len espada lhe, anágaba lhe, gattiba ugwekike suna xo ka neru toruba lhe xo ka chiva toruba bikuke, lhe anágaba ukagabake benne abittu geke tee lhe bedhaka disagabakana ke lhe bedhaka xiigabakana ke lhe.
\v 38 Anágaba lhe ugwekigabake lo yu bisiha lhe ugwekigabake iki ka iꞌiya lhe bekatsiba loke lheꞌe ka belea daa lheꞌe ka íyya lhe lheꞌe ka belea sia lhiꞌu yu lhe. De ankake benne ruin tse, de nuha nna adí ka benne seꞌe yiesi lo yu‑ni niru latti a ralhake tseꞌe lenke ka benneha.
\p
\v 39 Iyába ka benneha, meskiba gwa uyuꞌu le Tata Do Yebáha nu benke de bexxen leke gebie, meskiba gwa bexxen leke gebie nna labí uxíke nu chi rabie utebie gekeha,
\v 40 kumu Tata Do Yebáha iyábariꞌi chi upe kwenta, de nuha nna chi gaꞌananie utebie ttu nu tseru geriꞌi, kini anáchu nna itupa lenriꞌi ka benneha eꞌeyuriꞌi dhiriꞌi nu chi gaꞌananie utebie geriꞌi.
\c 12
\s Tata Do Yebáha rigise ka benne chi ankake xiꞌinie
\p
\v 1 Gwaluyúruga, ttaníli ka benne seꞌe abiꞌiba kweꞌeriꞌi. Leni elha ruin geke rulaꞌakanie riꞌi gasina bexxen leke ge Tata Do Yebáha. De nuha nna riꞌi chinka kuariꞌi iyá nu rukina geriꞌi lhe chinka kuariꞌi iyá tulha nu runnittina riꞌi lhe. Abittu satú leriꞌi tsiariꞌi lo neda nu chi bedhaꞌan Tata Do Yebáha geriꞌi,
\v 2 sinuki udolana leriꞌi sanalhariꞌi Jesús‑ni. Benneha benie kini riꞌi ruxxen leriꞌi ge Tata Do Yebáha lhe runie kini tsiariꞌi uxxen tsitsiru leriꞌi gebie lhe. Labie beria iki beria lebie meskila utábie lo ya kurusiha kumu gwa yube deki iki de nuha nna gatta elha gwedeaka lasi gebie. Aníha uka nna besine doe daka ná ben ge Tata Do Yebáha ata doe rinnabie nnanna.
\p
\v 3 Gwaluyúruga gasina betto bechía Jesús‑ni lo elha disa begwe ka nu ruin satsaha bie, kini lebiꞌi ganna chi satele ttu luesi elha disaha nna uchíagabale loni. Aníha kini abittu odúna le nna eyadi gaale lo neda gebie.
\v 4 Kumu lebiꞌi labí chi bexunnina gele axta gattile de ruinle doelha abittu ruinle nu satsa.
\v 5 Lebiꞌi chiba rixulhinle nu ra benne rinne lo ka yetsi ge Tata Do Yebáha. Benneha ttiba rinne ttu xxudi rulisana ttu xiꞌinni, aníha‑ba rulise le tti ree:
\q Xiꞌini to kia, tti rutsetsilu, abittu kuꞌu niꞌalu nu inná Tata Xisiha ganna ttixka rigise lu,
\q lhe anágaba abittugaba udú siꞌina lelu tti ugwebie lu elha disa.
\q
\v 6 Kumu Tata Xisiha rigise ka benne rakanie geke
\q nna rugwebie elha disa ka benne rakanie ke ttiba xiꞌinie.\f + \fr 12:5‑6 \ft Proverbios 3:11‑12\f*
\m
\v 7 Lebiꞌi ratele ruyúle elha disa kini iyieninle, kumu Tata Do Yebáha ruyúbe le atti galába xiꞌinie. Lebiꞌi gwa yu xeabale, lanú ttu xxudi do abittu rigisana ttu xiꞌinni,
\v 8 kumu Tata Do Yebáha, iyába ka benne ankake xiꞌinie rigise. Laxkala ganna lebiꞌi abíba ritisale, laꞌania nna labí gwalíga ankale xiꞌin Tataha; attiba ttu penchi, aníha‑ba ankale.
\v 9 Ki yiesi lo yu‑ni ka xxudiriꞌiha, tti utisake riꞌi, gwa ugíaba leriꞌi ke, ¿laaba ganna adírula tse nuha udoriꞌi tisa ge Tata geriꞌi do yebáha kini anáchu aka benriꞌi ttu dia lii arloe?
\v 10 Ka xxudiriꞌiha, ttu sattiruba nuha utisake riꞌi attiruba ankariꞌi nutoha lhe anágaba nna utisagabake riꞌi attiba bedhaka leke deki anka tse, ttaka Tata geriꞌiha rigise riꞌi kini saría tsena riꞌi kini anáchu isinriꞌi akariꞌi benne nari xú attiba anke.
\v 11 Gwalí galá tti lo ruyúriꞌi ttu bixa elha disa, labí redeakinriꞌi laꞌania, sinuki rudú siꞌilana leriꞌi. Ttaka ganna gwa rudába ikiriꞌi tti ruyúriꞌi elha disaha, iki de chi rateriꞌi aníha nna xen su lasiba chi redú leriꞌi lhe chigaba ruinriꞌi attiba ankaba geni lhe.
\p
\v 12 De nuha nna gwaleseꞌe tsitsi lo neda ge Tata Do Yebáha; abittu ulhá nále. Bittu uinle tti runi ttu nu chi raa náni lhe abitturu ridá rea lheꞌe ka xibini lhe.
\v 13 Gwalolixxa neda gele kini edá tsele kini ka niꞌale ka nu natsa‑na abittu ikwalhakana, sinuki eyaka tselakana.
\s Abittu kuꞌu niꞌale Tata Do Yebáha
\p
\v 14 Gwaluin doelha latsiru gwaltseꞌe len iyá ka benne lhe gwaluin doelha akale nari xú atti galába ka benne chi biriesike ki akake ge Tata Do Yebáha, kumu ganna abíba ankariꞌi nari xú, laꞌania nna labí aka ilenriꞌi benneha.
\v 15 Gwaluyú gele ni kina nuxa ttúle a dhaale dhile nu tse redá le Tata Do Yebáha utebie gele lhe anágaba ni kina nuxa ttúle dhulole uinle nu satsa nna uketile adí ka benne
\v 16 lhe ni ttúle abittu isále attu nu subi lhe abittu kuꞌu niꞌale nu anka ge Tata Do Yebáha lhe. Bittu uinle tti ben Esaú‑ni. Nuha ukana nu ulina ladeꞌa tte tti betsiniha. De nuha nna ralhana dhina ttu nu tse de ulina sisiꞌa tte, ttaka lana labí begwena lidhaka nu tseha, suna len ttu yeꞌena elhoruba betsána nu tse ralhana dhinaha.
\v 17 Lebiꞌi gwa yúbale, iki de nuha nna gwa unnaba ditiruna len tata geniha kini otebie nu tseha geni, ttaka labíru udaana edína nuha. Meskiba bika runa ribesina rennabana nuha, ttaka birua anka nu uinna, chila uka nuha.
\p
\v 18 Lebiꞌi labí bibigale kweꞌe ttu iꞌiya nu rilenriꞌi lhe nu dika kanriꞌi lhe, labí benle tti ben ka nu Israel‑ni. Ka nuha ubigakana kweꞌe iꞌiya Sinaí‑ni ata rite xxattaha lhe ata anka chulha eru loha lhe, anágaba ata raka xxatta betunuha lhe.
\v 19 Anágaba nna biyiengabakinna tsiꞌi trompetaha lhe biyiengabakinna tsiꞌi Tata Do Yebáha lhe. Ka nu biyienkinna tsiꞌi benneha, unnaba ditikana lenie kini abitturu innebie.
\v 20 Unnabakana abitturu innebie kumu de labí dhaakana udokana tisa ge nu unneeha tti ree: “Nuxaba udú niꞌani lati iꞌiya‑ni, teeki usiakana nuha íyya kini gattina lhe o uttikana na len ka iyya lo tutsa lhe, meskiba ganna ankana ttu nimala.”\f + \fr 12:20 \ft Éxodo 19:12‑13\f*
\v 21 Ttu elha rasi barto nuha uxíkana tti bilákinna nu uka iki iꞌiyaha, laxkala axtaba Moisés‑ni unnena rana: “Rixidinibaa de rasiti.”\f + \fr 12:21 \ft Deuteronomio 9:19\f*
\p
\v 22 Ka nu Israel‑ni kweꞌe iꞌiya Sinaí‑niba ubigakana, ttaka lebiꞌi nnanna chi ubigale kweꞌe iꞌiya nu tee láni Sión ata re yiesi ge Tata Do Yebaa benne anka baniha, delába ubigale kweꞌe Jerusalén nu re yebáha ata tupa ixe juisiru ka anjeliha rulhake gebie.
\v 23 Niha‑gaba tupa ka benne sisiꞌa tte ukake xiꞌin Tata Do Yebáha, delába ka benne chi dia láke yebáha ata do Tata Do Yebaa benne anke xueda ge iyá tteriꞌi lhe niha‑gaba seꞌe ka benne chi uttiha lhe, delába ka benne chi beyakake itá su arlo Tata Do Yebáha de chi benke nu dika ixú.
\v 24 Anágaba chigaba ubigale kweꞌe Jesús benne ribea loe ge attu tisa kubi nu chi bodhaꞌan Tata Do Yebáha lenriꞌi lhe anágaba chigaba rixú reni belalieha kini rocharie ka tulha geriꞌi. Reni geeha tserula rixúna attichula reni belali Abel‑ni.
\p
\v 25 Gwaluyú gele, bittu kuꞌu niꞌale Tata Do Yebaa benne rulise leha. Kumu ki ganna ka nu Israel‑ni, delába ka nu uluꞌu niꞌakanie tti belise kana yiesi lo yu‑niha, ki ganna ka nuha abittu ulákana, aloba uxíkana elha disa, adírula riꞌi labí lhaariꞌi ganna kuꞌu niꞌariꞌi benneha, nnanna doe axtali yebáha rulise riꞌi.
\v 26 Tti belise ka nu Israel‑ni, tti biyienkinna tsiꞌibie tti unnebie kweꞌe iꞌiya Sinaí‑ni, tti unneeha, tsiꞌeha nuha beni kini bitá yiesi lo yu‑ni, ttaka nnanna chi unnebie ree: “Neti ganna chi unia kini edetá attu libe, laꞌania labí suna yiesi lo yu‑ni itá, sinuki uingabaa kini itá gwetsáha.”\f + \fr 12:26 \ft Hageo 2:6\f*
\v 27 Tti rabie: “Ganna chi unia kini edetá attu libe”, tti rabie aníha dianie innábie deki kuabe iyá ka nu benie yiesi lo yu‑ni ka nu ritákana nna eyaꞌana ka nu abittu ritá, delába ka nu eyaꞌana ttu dia lii.
\v 28 Laxkala nnanna de chi ridíriꞌi ttu yiesi abittu ritána, delába yiesi ata rinnabia Tata Do Yebáha, de nuha nna ugweriꞌe ixkixaru lhe uinriꞌi leꞌa gebie attiba ruꞌu lebie. Aní uinriꞌi kumu de ria leriꞌe lhe de tee elha rasi geriꞌi lenie lhe.
\v 29 Kumu Tata Do Yebaa geriꞌiha attiba ttu gi nu rutseꞌe loona, aníha‑ba anka benneha.
\c 13
\s ¿Gasina dika uin ka benne chi ria leke Cristuha?
\p
\v 1 Tseꞌele akin ge luesile atti galába rakinle ge ka betsi to gele.
\v 2 Abittu udhanle a ulabile ka benne dittu tti risiake lheꞌe lisile, kumu ttu chupa ka benne useꞌe itú ttuha tti belabike ka benne dittuha lheꞌe lisikeha, laꞌania labí ute dákanie deki ka anjeli ge Tata Do Yebáha‑ba nuha belabike lheꞌe lisikeha.
\v 3 Gwalodhú lele ge ka benne tee lisiyya. Akinle attisidigaba itupa lebiꞌi nuná tele len ka benneha lisiyya lhe anágaba gwalodhú lele ge ka benne riyayake lhe. Akinle attisidiba iyágaba lebiꞌi nuha riyayale.
\p
\v 4 Iyále ata seꞌe latselale, abittu udhanle a ugwele lidhaka tisa nu begwele tti betsá náleha. Bittu otsea latselale, kumu Tata Do Yebáha urixxi ukinniba benneha ka nu risákana nu subi subi lhe ka nu rudhá ikikani latselakani nna redo lenkana attu nu subi.
\p
\v 5 Abittu dhaa xxatta lele gatta gele. Gwaleyaka xenruba lele ttixaruba tee gele. Kumu Tata Do Yebáha chiba rabie: “Niru latti a udhá ikia le lhe nigaba a useꞌa sun lebiꞌi lhe.”\f + \fr 13:5 \ft Deuteronomio 31:6,8\f*
\v 6 Laxkala riꞌi xen su lasiba innáriꞌi:
\q Tata Xisiha‑ba raka lenie neti,
\q de nuha nna labí rasiti bixa udhaka ka benne neti.\f + \fr 13:6 \ft Salmo 118:6\f*
\p
\v 7 Gwalodhú lele gasina uka elha ruin ge ka benne useꞌeke arlole ttuha, delába ka benne beleꞌekanie le ka tisa ge Tata Do Yebáha. Gwaluyúruga nu tse ben ka benneha lhe anágaba gwaluxxen lele ge Tata Do Yebáha attiba ben ka benneha bexxen leke gebie.
\v 8 Jesucristuha ttúba benne anka benneha, labí reseabie. Labe nuha doe nnayaha lhe lagabe nuha doe nasá lhe lagabe nuha doe ttu dia lii lhe.
\v 9 Abittu tsia lele ge ka nu ruleꞌekana adíru ka elha rieni subi, delába ka nu rákana bí elho gwaka goriꞌi lhe bí elho abittu aka goriꞌi lhe. Kumu ka nu ra aní, nu rákanaha labí ixú nuha kini tseꞌe tsitsiruriꞌi lo neda ge Tata Do Yebáha. Riꞌi tseꞌe tsitsirula riꞌi lo neda geeha kumu de gwa rakaba lenie riꞌi, alaa kila tseꞌeriꞌi inneriꞌi ge nu goriꞌi.
\p
\v 10 Jesús‑ni tti uttie utixe geriꞌiha, uke attiba ttu úna nu redí baariꞌi geni nnanna. Únaha nuha labí uka ge ka bixxudi uren lheꞌe yotu nu uka ge lariha edí baakana.
\v 11 Bixxudi xxeniha raꞌabana lhiꞌu lheꞌe yotuha rutena reni ge ka nimalaha. Rutena reniha len Tata Do Yebáha, kini reniha rigixana ge ka tulha ruin ka benne, ttaka ka nimalaha roꞌo yiesiha‑liba ribeakana ka nuha ki ritekana lo gi.
\v 12 Aníha‑gaba Jesús‑ni, roꞌo yiesiha‑ligaba uleakane kini uttie betebie reni geeha ki bocharie ka tulha ruinriꞌi.
\v 13 De nuha nna riꞌi teeki iriariꞌi sanalhariꞌi Jesús‑ni, anágaba nna dhígabariꞌi elhittu attigaba labie uxíbie elhittu.
\v 14 Kumu yiesi lo yu‑ni labí ankana lasiriꞌi ata tseꞌeriꞌi ttu dia lii, sinuki dialariꞌi rigilariꞌi ttu lasiriꞌi ata tseꞌeriꞌi ttu dia lii nu si daa.
\v 15 Laxkala de Cristuha nna satíaba ulhariꞌi ge Tata Do Yebáha. Len ka tisa ulhariꞌi geeha kixxiꞌariꞌi nu xxeni ra lebie. Nu ulhariꞌiha akana attiba ttu úna nu utso duriꞌi arlobie.
\v 16 Lebiꞌi abittu ixulhinle a uin tsele len ka benne lhe a utele nu tee gele lenke lhe, kumu ganna aní uinle, laꞌania nna iyába nu uinleha akana attiba ttu úna nu ruꞌu le Tata Do Yebáha utele lenbie.
\p
\v 17 Gwaludo tisa ge ka benne riseꞌeke arlole rigixxiꞌakanie le ka tisa ge Tata Do Yebáha, lhe gwaluni nu innáke kumu lake nuná ruyú tsitsike le lo neda ge Tata Do Yebáha. Ruinke atti galába runi ttu benne otebie kwenta ge nu runie arlo Tata Do Yebáha. Gwaludo tisa geke kini udú ittana leke tti uyúke le, kini aníha nna abittu udú siꞌina leke, kumu ganna lebiꞌi udú siꞌile leke, laꞌania nna labí ixú nu ruin ka benneha len lebiꞌi.
\p
\v 18 Gwalinnaba getu len Tata Do Yebáha; kumu riꞌitu gwa yu xeabatu latsiruba ruintu, labí tee ttu bixa rudheana lotu kumu iyába nu uintu raka letu uintu na latsiru.
\v 19 Anágaba nna rinnabagabaa len lebiꞌi gwalinnabachi len Tata Do Yebáha kini yuba esiaya ata seꞌele‑na.
\s Benne runie yetsi‑ni ridhelhe ttu padiuxi // ge ka benne rulise lo yetsi‑ni
\p
\v 20 Tata Do Yebaa benne ruseꞌebie riꞌi xen su lasiha, benneha nuha belhidhe Jesucristu benne anke Xxanariꞌiha lo elhuttiha, delába Jesucristu benne ra xxeni leha. Benneha nuha ruyúe riꞌi attiba ttu nu ruyú ka neru to lhe anágaba len reni belalie lo ya kurusiha, len reniha nuha, bodhaꞌan tsitsi Tata Do Yebáha tisa lenriꞌi. Tisa nu bodhaꞌaneha ixúna ttu dia lii lenriꞌi.
\v 21 Tata Do Yebáha unie kini lebiꞌi akale benne runi iyá nu anka tse kini aníha nna dhaale uinle nu raka lebie uinle. Jesucristuha nuha ixúni Tata Do Yebáha kini unie le benne tsuꞌu lebie. Benneha nuha uinriꞌi kini inná xxeni lebie ttu dia lii. Amén.
\p
\v 22 Betsi to kia, rinnabaa len lebiꞌi utto uchíale tti udo nagale ttu chupa ka tisa rulisaa le lo yetsi‑ni.
\p
\v 23 Rigixxiꞌagabaa deki betsi to geriꞌi Timoteo‑ni chiba beria benneha lisiyya. Ganna benneha esiaxxie ata rea‑ni, laꞌania nna gwita ttega lanie etelannitu le.
\p
\v 24 Gwalugwe ttu padiuxi kia iyá tte ka benne riseꞌeke arlole‑na lhe iyá tte ka benne chi ankake ge Tata Do Yebáha lhe. Ka betsi to geriꞌi seꞌe nii, ka benne daa Italia, ridhelhagabake ttu padiuxi gele.
\p
\v 25 Tata Do Yebáha edá lebie aka lenie iyá ttele. Amén.
