\id JAS
\h Santiago
\mt Yetsi‑ni ben Santiago
\c 1
\p
\v 1 Neti Santiago, ankaa benne rixúni Tata Do Yebáha lhe rixúni Jesucristu benne anke Xxanariꞌiha lhe. Naa ridhelhaa ttu padiuxi gele, lebiꞌi ka benne tsiꞌinu (12) dhi ata seꞌele gattiba lheꞌe ka yiesi dittu‑na. Lebiꞌi nuná datiale benneola geriꞌi, benne utta lábie Israel.
\s Tti ruyúriꞌi elha disa, bittu udhanriꞌi a tsia leriꞌi ge Jesús‑ni
\p
\v 2 Xa betsi to kia, lebiꞌi tti ruyúle ttu bixa elha disa, adírula itta gwaludú lele.
\v 3 Lebiꞌi gwa yúbale, tti uyúle elha disaha, laꞌania nuha ruleꞌe ganna gwalíga ria lele Tata Do Yebáha nna ganna chi seꞌe tsitsirule lo neda geeha, laꞌania nna gwadaale uchíale lo nu rateleha.
\v 4 De nuha nna teeki uchíale lo elha disa ruyúleha. Aníha kini dhaale akale benne runi latsiru lhe benne runi tagaꞌa nu anka tse lhe. Aníha kini abittu bi iyasa gele, laꞌania nna gwadaabale uinle iyába nu ruꞌu le Tata Do Yebáha.
\p
\v 5 Ganna nuxa ttúle riyasa elha yuu gele, gwalinnaba len Tata Do Yebáha. Labie nna gutebe elha yuu gele, kumu benneha labí itisinie le, gute tamabe ge iyábale.
\v 6 Deba nna atti innabale len benneha nna bittu udú chupana lele, teeki tsia lele deki gwadíbale nu rinnabaleha, kumu nu rudú chupana leniha, ankaba nuha ttiba inda ridú lii lo indatooha, naa lhe niiba diana riche beha na.
\v 7 Nu runi aníha labí akinna deki gute Tata Xisiha nu rinnabanaha,
\v 8 kumu nu rudú chupana leniha, bitti bittiba uin nuha. Satíaba aníha aka elha ruin ge nuha.
\p
\v 9 Ganna ttu betsi to geriꞌi abittu tee gebie, bittu ettunie, ebanala lebie kumu arlo Tata Do Yebáha chiba dake,
\v 10 nna nu tee geniha nna ittala udúna leni de elhida gaa Tata Do Yebáha leni. Kumu nu tee geniha ankaba nuha ttiba ka iyya to‑na ttu sattiruba ralikana nna ratti tteba ikikani. Aníha‑ba nuha sate nu tee geniha, sattiruba uchía nuha.
\v 11 Ka iyya to‑na, tti riria tatubisa‑na, len gi lha ge benne‑naba ribisi tteba ka lhaga to gekani nna rigudhi tteba ka iyya toha. Laꞌania nna chiba rinitti nu tse to rulaꞌa ka iyya toha. Aníha‑gaba sate ka nu tee gekinna, meskiba bika ribenkana ki gatta gekani, isiaba sá gattibakana.
\p
\v 12 Karubáru benne dhaabie utto uchíabie abittu ixú yiee unie ttu bixa nu satsa, kumu ganna abittuba ixú yiee unie nu satsaha, laꞌania nna gwaka benbe ttu dia lii. Nuní nu tse chi ra Tata Do Yebáha utebie len ka benne rakakanie gebie.
\v 13 Ttixka nuxa ttúle ixú yiele uinle ttu bixa nu satsa, abittu tseꞌele innále deki Tata Do Yebáha‑ba ridí yiebie le ki ruinle nuha, kumu benneha labí rixú yie benneha unie ttu bixa nu satsa, nigaba labí ridí yie benneha ka benne ki uinke nu satsa,
\v 14 sinuki ttu ttubariꞌi lhe titúbariꞌi ridá leriꞌi ruinriꞌi nu satsa, nianna tti rixú yieriꞌi ruinriꞌi na.
\v 15 Kumu ganna chi belaba leriꞌi uinriꞌi nu satsaha, laꞌania nna teekiba isinriꞌi uinriꞌi nuha. Ganna chi benriꞌi nu satsaha, laꞌania nna ttu tsaba gattiriꞌi, delába ttu tsaba labí esinriꞌi len Tata Do Yebáha.
\p
\v 16 Betsi to kia, bittu akinle deki Tata Do Yebáha‑ba ridí yiebie riꞌi ki ruinriꞌi nu satsa,
\v 17 kumu iyába nu anka tse lhe iyába nu anka idaꞌa, delába nu labí riyasa ttu bixa geni, iyá nuní gwetsába dana udhelha Tata Do Yebáha. Labie benie ka xiani sia yebáha. Ka nuha rotseaba xiani gekani, ttaka benneha labí rutsea elha ruin gebie.
\v 18 Riꞌi de ria leriꞌi ka tisa geeha, delába ka tisa rigixxiꞌa nu anka gwalí, de nuha nna bedá lebie beyonie riꞌi attiba ttu benne kubi. Aníha benie kini anáchu nna delo iyá nu benie yiesi lo yu‑ni nna riꞌi akariꞌi benne ulesie ladeꞌa tte kini akariꞌi gebie.
\s Gwaluni tti ra ka tisa ge Tata Do Yebáha
\p
\v 19 Betsi to kia, ttixka gwadú bittu unneruxxi roꞌole innele, ladeꞌaxa gwaludo nagale ge benne lhe anágaba bittu ttu nnelaba iseꞌenle.
\v 20 Kumu nu risaꞌaniha, labí ruin nuha nu dika ruꞌu le Tata Do Yebáha.
\v 21 De nuha nna gwaludhana iyá nu satsa lhe iyá nu abittu anka tse ruinle‑na. Nu uinlale, gwaludaala ikile, gwalulabila ka tisa chi úda Tata Do Yebáha lheꞌe lastole, kumu ka tisa‑na gwaka geke odiláke le.
\p
\v 22 Deba nna gwaluin nu ra ka tisa‑na, bittu sun tteruba udo nagale ke, bittu akinle deki ukareꞌaba chi riyieninle ke nna chibanka, kumu ganna aníha nna labí lii nu rulaba leleha.
\v 23 Kumu ttu benne, ganna sunruba rudo nage tisaha nna ganna abíba runie nu ra benneha, benne runi aníha ankaba benneha attiba ttu nubiyú rulaninna lo ttu iyya gwana ttixa rugíana.
\v 24 Iki de chi belannina lo iyya gwanaha, nianna deyyana. Atti deyuꞌuna neda deyyanaha nna bexulha ttebinna gasina rugíana.
\v 25 Ttaka benne abittuba rixulhanie ge nu dia lo ka tisa ge Tata Do Yebáha, sinuki rudo tsitsibe tisa geke, benne runi aníha, tseba saríane, kumu ka tisaha, idaꞌa suba ankake lhe gwa rakaba geke rodiláke ka benne lhe.
\p
\v 26 Ttixka nuxa ttúle rakinle deki gwa ruinbale nu ruꞌu le Tata Do Yebáha, ttaka ganna abittuba rukweda roꞌole rinnele, laꞌania nna labí lii nu rulaba leleha. Kwentaruba nuha rinnele rale deki gwa ruinbale nu ruꞌu le Tata Do Yebáha.
\v 27 Ttaka ganna ute náriꞌi len ka nuto bidabi to lhe len ka benne nuila bidabi ttixka ruyúke ttu bixa elha disa lhe anágaba ganna abitturu uinriꞌi nu satsa raka yiesi lo yu‑ni, nu uinriꞌiha nuha nu gwalíga anka tse lhe nu gwalíga ruꞌu le Xxudiriꞌi do yebáha lhe.
\c 2
\s Bittu ugwerulale lidhaka ttu benne tti attu benne
\p
\v 1 Xa betsi to kia, lebiꞌi chi ria lele Jesucristu benne anke Xxanariꞌi lhe ra xxeni lebie lhe. Bittu ugwerule lidhaka ttu benne atti attu benne.
\v 2 Kumu ganna ttixka ata ritupale rulhale ge Tata Do Yebáha, ganna niha gaꞌa ttu nubiyú yuꞌu náni ttu beꞌe ge oru lhe nukuna ttu xo tse, nianna tti gaꞌagaba attu benne abittu tee gebie lhe nukue ttu xo tsuya to,
\v 3 laꞌania nna lebiꞌi uyú tserulale nu nuku xo tseniha, nianna tti gale nuha: “Ata anka tse‑nila, ute udo xa tata.” Nianna tti gale benne abí tee geeha: “Lu nna naa tte udú o si lo yu‑ni tte udo.”
\v 4 Tti ruinle aníha, satsaba nuha ruinle kumu rugwerulale lidhaka ttu benneha nna rilhida gaale attue.
\p
\v 5 Betsi to kia, gwaludo nagale nu innía. ¿Laaba ganna Tata Do Yebáha chi bekwebie ka benne abittu tee geke kini tsia tsitsi leke bie lhe anágaba ka benneha nuha ralhake innabia Tata Do Yebáha ke, kumu nuha nu tse ugwebie ka benne rakakanie gebie? Uinbe attiba chi rabie.
\v 6 Ttaka lebiꞌi nna riguꞌula niꞌale ka benne abittu geke tee. ¿Laaba ganna ka nu tee gekinna, lakana nuná rudhaka disakana le lhe ragaꞌakana le lo uxtisi lhe?
\v 7 Yule lakana nuná riguakana balaꞌana ge benne uxie le kini akale gebie, delába Jesucristu benne re tse leha.
\p
\v 8 Tseba nuha uinle ganna si gwalíga udole tisa ge nu ra lo bia bennabi bodhaꞌan benne rinnabiaha, delába Tata Do Yebáha. Lo ka yetsi geeha, dia ra: “Akinlu ge ttu benne attiba rakabin gelu”,\f + \fr 2:8 \ft Levítico 19:18\f* ganna aníha uinlu, laꞌania nna tseba nuha ruinlu.
\v 9 Ttaka ganna lebiꞌi rugwerulale lidhaka ttu benne atti attu benne, laꞌania nna tulhaba nuha chi ruinle lhe anágaba nna chiba rinittile de abittu rudole tisa ge nu ra lo bia bennabi bodhaꞌan Tata Do Yebáha.
\v 10 Kumu nuxaba benne ganna rudobie tisa ge iyá nu bodhaꞌaneha, ttaka ganna ttu tte nu ra lo ka tisaha abittu unie, laꞌania nna ttisidiba ge iyába nu ra lo nuha abitturu rudoe tisa.
\v 11 Kumu Tata Do Yebáha, delába benne rabie: “Bittu isálu nu labí anka latselalu”,\f + \fr 2:11 \ft Éxodo 20:14\f* benneha‑gaba nuha ree: “Bittu uinlu elhutti.”\f + \fr 2:11 \ft Éxodo 20:13\f* Ganna lu abittuba risálu attu nu subi, ttaka ganna ruinbalu elhutti, laꞌania nna labí rudolu tisa ge nu ra lo bia bennabiha.
\p
\v 12 Latsiru gwaluni lhe latsiru gwalinne lhe. Gwaluni atti galába ttu benne ruin Tata Do Yebáha elhuxtisi gebie. Lee rixúnie bia bennabi bodhaꞌaneha kini rodilábie riꞌi.
\v 13 Kumu ka nu abittu ratua lekani ka benne, bittugaba satua le Tata Do Yebáha kana tti unie elhuxtisi gekani. Ttaka ka benne satua leke nuxaba benne, tseba saríana ka benneha tti aka elhuxtisi geke.
\s Uinriꞌi nu anka tse kini ulaꞌa deki gwalínriꞌi ria leriꞌi Jesús‑ni
\p
\v 14 Betsi to kia, ganna ttixka ttu benne innee: “Neti gwa riaba lasia ge Jesús‑ni”, ttaka ganna benne rinneha abíba runie latsiru, laꞌania nna labí ixú nu rinneeha. Lebiꞌi nna, ¿bí rale? ¿Si gwa rudhaka lele deki ukareꞌaba chi ra benneha: “Neti gwa riaba lasia”, laꞌania nna chiba odilá Tata Do Yebáha benneha?
\v 15 Ganna ttixka ttu benne ria lebie ge Jesús‑ni, sila anke nuila o nubiyú, benneha ganna abíba xo to gebie tee, o sila riyasanie nu goe ttu ttu sá,
\v 16 nianna ganna ttixka nuxa ttúle gale benneha: “Besiru beyya lhe bikutti xo to gelu lhe jeru golu lhe”, ttaka ganna lebiꞌi abígaba rugwele benneha nu riyasanie goe lhe ukue lhe, laꞌania nna labí ixú nu rinneleha.
\v 17 Aníha‑gaba ganna ttixka rariꞌi deki gwa riaba leriꞌi ge Jesús‑ni, ttaka ganna abíba ruinriꞌi ttu bixa nu tse, laꞌania nna labí ixú nu rinneriꞌiha.
\p
\v 18 Ttaka ganna ttu benne innee: “Seꞌe ka benne gwa ria leke Tata Do Yebáha, nna seꞌegaba ka benne ruinke nu tse lhe”, ttaka neti ria: “¿Gasina yua deki gwalí ria le ttu benne ganna ttixka abíba ruleꞌe looe nu tse runieha? Neti nna de ruin tsea, de nuha nna rulaꞌa deki gwalíti ria lasia bie.
\v 19 Ttibanka lu tseba nuha ruinlu de ria lelu deki ttúba Tata Do Yebáha do, ki ka espíritu xxegwiha anágaba ruin ka nuha, gwa riagaba lekani deki ttúba Tata Do Yebáha do, de nuha nna rasikinna axtaba rixidikana.”
\v 20 ¡Aaluxa nu akaa elha rieni ikini! ¿Si bi gwa yulu deki labí ixú nu rariꞌi: “Gwa riaba leriꞌi Tata Do Yebáha” ganna abíba ruinriꞌi ttu nu tse?
\v 21 ¿Laaba ganna Abraham benne uke xuttoriꞌiha, tti benie utebie xiꞌin biyúe Isaac‑ni úna lo bekú ge Tata Do Yebáha, laaba ganna de nu benieha nna ulea tse Tata Do Yebáha bie?
\v 22 Biyúruga, Abraham‑ni de ugía lebie Tata Do Yebáha, de nuha nna gwa bedo Abraham‑ni tisa gebie, nna tti benie nu ra Tata Do Yebáha, laꞌania nuha nna beleꞌe deki gwalínie ria lebie benneha.
\v 23 Ukaba attiba ra lo ka yetsi ge Tata Do Yebáha ata dia ra: “Abraham‑ni, de ugía lebie ge Tata Do Yebáha, de nuha nna upe bie kwenta deki anke benne runi nu dika ixú.”\f + \fr 2:23 \ft Génesis 15:6\f* Aníha uka nna utta lábie benne do tse len Tata Do Yebáha.
\v 24 Gwaluyúruga, Tata Do Yebáha ribea tsebie benne de runie nu tse, labí ukareꞌaba de chi ria lebie.
\p
\v 25 Aníha‑gaba gwate Rahab nuila bettoꞌo latiniha. Ulea tsegaba Tata Do Yebáha na kumu de bekatsina lheꞌe lisiniha ka benne dia gwelhatsiha lhe de bedhelhana ka benneha lo attu neda subi ki abittu biyaxxuke.
\v 26 Kumu ttiba anka lheꞌe bela latiriꞌi‑ni, ganna nuní anúba espíritu do lheꞌeni, laꞌania nna yattiba ankana, labíru ixúna. Aníha‑gaba nuha anka tti rariꞌi deki gwa riaba leriꞌi Tata Do Yebáha, ttaka labí ixú nuha ganna abíba uinriꞌi ttu nu tse.
\c 3
\s Lhusariꞌi‑ni ankana ttiba ttu gi rutseꞌe loona tti rinnena
\p
\v 1 Betsi to kia, bittu iyále uinle ge maestru, kumu gwa yúbariꞌi deki riꞌi ka nu ruleꞌeriꞌi ka tisa ge Tata Do Yebáha, tsitsiru udhake riꞌi ganna ttixka abíba uleꞌenriꞌi ka benne nu dika ixú.
\v 2 Kumu iyábariꞌi satti balhaba rinittiriꞌi. Ganna ttixka ttu benne abittuba rinittie bitti innábie, benneha‑ligaba nna gwanke ttu benne runi itá su lhe gwakagaba gebie innabie itú latie lhe.
\p
\v 3 Ttiba ttu kwayu, tti riguꞌuriꞌi frenu roꞌoni ki udona tisa geriꞌi, laꞌania nna len frenuha gwa ridábariꞌi rodekiriꞌi kwayuha.
\v 4 Gwalulanniruga ka barcu‑na. Ka nuná meskiba ankakana elha lhe meskiba bikaxa tipa anka be ruꞌuna kweꞌekani, ttaka nu rudhána barcuha, suna len ttu yaga chikaꞌa to nu tee láni timón, suna len nuha‑ba nna gwa ridábana rodekina lo barcuha.
\v 5 Anágaba lhusariꞌi‑ni, ttu nuxkaꞌa toru anka nuní rapariꞌi, ttaka tti rinnena nna xxeniba anka elha gaa rigilana. Gwaluyúruga attiba ttu gi chikaꞌa to, gwa ridaana ruttena ttu iꞌiyatoo xeni, aníha‑gaba anka lhusariꞌi‑ni.
\v 6 Lhusariꞌi‑ni ankabana ttiba ttu gi. Ankabana ttu nu rapariꞌi nna ruinna nu satsa; tti rinnena nna rutsigabana riꞌi arlo Tata Do Yebáha. Itúba seꞌeriꞌi anka benriꞌi yiesi lo yu‑ni runnittibana riꞌi. Ttiba gi ge nu xxegwiha ankana.
\p
\v 7 Kumu iyába ka nimala ka nu sia ttapa niꞌakinna lhe ka nu sia xxilakinna lhe ka nu raꞌaya lheꞌekani lo yu lhe anágaba ka nu reki lheꞌe indatooha lhe, iyába ka nuná gwa ruttanaba ka benne seꞌe yiesi lo yu‑ni kana.
\v 8 Ttaka lhusariꞌi‑ni, ni ttúriꞌi labí dhaariꞌi uttánariꞌi na. Ankabana ttu nu satsa labí dhaariꞌi ukwedariꞌi na. Ttiba ttu belha taꞌa inda dhua‑ni, aníha‑ba anka lhusariꞌi‑ni rutseꞌe loobana tti rinnena,
\v 9 kumu len lhusariꞌi‑ni rulhariꞌi ge Tata Do Yebáha benne anke Xxudiriꞌiha lhe len lhusariꞌi‑nigaba rigeriꞌi iki ka benne seꞌe yiesi lo yu‑ni lhe, delába riꞌi ka benne ben Tata Do Yebáha attiba anke.
\v 10 Betsi to kia, labí dika uinriꞌi aná kumu, ¿gasina nuha nna la len roꞌobariꞌi rulhariꞌi ge Tata Do Yebáha nna la len roꞌogabariꞌi rigeriꞌi iki ka benne?
\v 11 ¿Laaba ganna labí dikana ttúba roꞌo dinaha iria inda tseha lhe iriagaba inda ilháha lhe?
\v 12 Xa betsi to kia, ¿laaba ganna labí aka kwia olivu lo ttu ya higu, nigaba labí aka kwia higu lo ttu ya uva? Anágaba roꞌo ttu dina labí aka unna nuha inda tse, nianna edeonnagabana inda ixe.
\s Tata Do Yebáha rutebie elha rieni geriꞌi
\p
\v 13 Ganna nuxa ttúle ankale nu yuu lhe ankale nu rapa elha rieni lhe, teeki uinle latsiru, bittu uinle ttaba. Aníha kini uleꞌe deki gwankale nu gwa rapa elha rieni.
\v 14 Ttaka ganna risi xxattinle ttu benne o ritilha len luesile lhe, laꞌania nna labí teeki tseꞌele innále deki ankale nu yuu, kumu ganna ritisibinle ka benne o ritilha len luesile, laꞌania nna ruinba lele.
\v 15 Kumu luesi elha rieni rapale‑na, labí anka nuná nu rute Tata Do Yebáha, ankaba nuná ge yiesi lo yu‑ni. Ankaba nuná nu riria iki ka benne lhe anágaba ankagaba nuná ge nu xxegwiha.
\v 16 Kumu ata ritisin luesi ka benne lhe ata ritilhake lhe, niha nuha tee elha gaa lhe niha nuha raka iyá looba nu satsa lhe.
\v 17 Ttaka benne rape elha rieni rute Tata Do Yebáha, benneha labí anke nu ruin satsa.
\q Ankalee ttu benne rukenie
\q lhe anke ttu benne re tse lebie
\q lhe anágaba ankagabe ttu benne re yusi lebie
\q lhe satíaba ratua lebie ka benne
\q lhe anágaba ankagabe benne runi latsiru
\q lhe benne runi tu tulapa len ka benne
\q lhe anágaba ankagabe benne itú iki itú lebie runie ttu bixa, labí delo tisaba runie nuha.
\m
\v 18 Kumu ka benne ruinke kini tseꞌe tse len luesi adí ka benne, ka benneha, de ruinke latsiru nna saría tsena ke arlo Tata Do Yebáha.
\c 4
\s Gwalebiga len Tata Do Yebáha
\p
\v 1 ¿Gá riria ka elha utilha lhe ka elha gaa tee gele‑na ganna? ¿Laaba ganna lheꞌe lastole‑naba riria ka nuná kumu ruꞌu lele ruinle nu satsa?
\v 2 Kumu lebiꞌi ridá lele nu tee ge attu benne subi, ttaka abígaba riselinle. Nianna tti ridulole ruttile ka benne lhe rutía di lele ka benne lhe, ttaka nna abígaba ririꞌa lenle dhile nu raka leleha. Nianna tti redetilhale lhe rulisa luesile lhe, ttaka nna abittugaba ridíle nu raka leleha. Abittu galá ridíle nuha, kumu labí rinnabale len Tata Do Yebáha.
\v 3 Tti rinnabale nna abí galá ridíle. Bittu galá ridíle, kumu de labí rinnaba tsele, kumu rinnababale nuha ki ixuinle na attiba rakaba lele.
\v 4 Aalexa ka nu chi rudhá ikile Tata Do Yebáha. ¿Si lagwa gwa yule deki ganna ttixka riꞌi ruꞌu leriꞌi nu satsa raka yiesi lo yu‑ni, len Tata Do Yebáha nuha abittu seꞌe tseriꞌi? Laxkala ganna ttixka ttu benne ruꞌu lebie runie nu satsa, len Tata Do Yebáha nuha abittu do tsebie.
\v 5 Bittu akinle deki kwentaba ra lo ka yetsi ge Tata Do Yebáha ata dia ra: “Espíritu bete Tata Do Yebáha do lheꞌe lastoriꞌi, yalhá rakin benneha geriꞌi lhe rapa sune riꞌi lhe.”
\v 6 Ttaka Tata Do Yebáha redárula lebie rakanie geriꞌi. De nuha nna ra lo ka yetsi geeha: “Tata Do Yebáha redú dise lo ka nu ruinkana ttaba nna ka benne abittu ruinke ttaba nna gwa rakaba lanie ke.”\f + \fr 4:6 \ft Proverbios 3:34\f*
\p
\v 7 De nuha nna gwaludo tisa ge Tata Do Yebáha nna nu xxegwiha nna gwaledú disa loni. Laꞌania nna gudhanba nuha le.
\v 8 Gwalebigala len Tata Do Yebáha, benneha nna gwebigagabe lenle nna lebiꞌi ka nu ruin tulha, gwaludhan nu satsa ruinle‑na, nna lebiꞌi ka nu rudú chupana lele nna gwalodola lele Tata Do Yebáha.
\v 9 Gwalodúna le ge nu ruinle lhe gwalikwesila lhe, anágaba gwalelenilinle lhe. Nu uka gwitta gwexisi gele ttuha, labíru aka nuha aníha. Nnanna nna gwalikwesila lhe gwaludú siꞌila lele lhe.
\v 10 Arlo Tata Do Yebáha bittu uinle deki ra xxeni lele, benneha nna gugwebe lidhakale.
\p
\v 11 Betsi to, bittu inne ge luesile, kumu nu rinnena ge betsi to geriꞌiha, ge bia bennabi bodhaꞌan Tata Do Yebáha nuha riguana balaꞌana. Ganna lu rigualu balaꞌana ge bia bennabiha, laꞌania nna labíru ankalu nu rudo tisa ge nu reeha, sinuki ttiba ttu xueda runi elhuxtisi, aníha‑ba chi rakalu kumu de rapalu lo neda rinnelu.
\v 12 Kumu sunruba ttu benne do anke xueda, delába Tata Do Yebaa benne bodhaꞌane nu dika uinriꞌi. Benneha nuha gwaka gebie odilábie riꞌi o urixxi ukinnie riꞌi. Lu nna, ¿núla ankalu nna rigualu balaꞌana ge attu benne?
\s Bittu uinle ttaba
\p
\v 13 Nnanna nna gwaludo nagale, lebiꞌi ka nu rale: “Nasá o uxxeha tsiariꞌi lheꞌe attu yiesi subi nna lheꞌe yiesiha tseꞌeriꞌi delo ttu ida. Niha tsekiriꞌi gwerixxi nna tseba belhiu dhiriꞌi.”
\v 14 Ttaka labí yule bí aka uxxeha kumu riꞌi labí isá dariꞌi yiesi lo yu‑ni. Ankabariꞌi attiba bea tseni, ttu sattiruba ribena nna ttu nnelaba retuana.
\v 15 Lebiꞌi nu innálale: “Ganna Tata Xisiha aka lebie aka benruriꞌi, laꞌania nna gwakaba uinriꞌi nuní o lhe uinriꞌi nuná lhe.”
\v 16 Ttaka lebiꞌi riseꞌelale elha roꞌo lheꞌe gele lhe ruinle ttaba lhe. Neti ria: “Iyába luesi elha ttaba ruinle‑na, labí anka tse nuná.”
\v 17 Laxkala ttu benne ganna chi yue deki teeki unie nu anka tse, ttaka ganna benneha abíba ruin tsebie, laꞌania nna tulhaba nuha chi daabie.
\c 5
\s Santiaguha rigixxiꞌabie bí sate ka benne tee geke
\p
\v 1 Gwaludo nagale, lebiꞌi ka nu tee xxatta gele. Gwalikwesi lhe gwaleleninle lhe de chi dabiga uyúle elha disa.
\v 2 Nu tse tee geleha, delába nu tua tsenleha, chiba rusu nuha lhe anágaba ka xole‑na chiba ruꞌuna ka nuná.
\v 3 Oru gele‑na lhe plata gele‑na chiba ritube ka nuná. De ritubekana de nuha nna runna liina deki labí ben tsele kumu bedorulana lele utua tsele oru‑na lhe plata‑na lhe, nna labí bixuinle na ki uinle nu dika ixú. De lo niꞌa ge nuná nna utseꞌe loobana le ttiba runi giha rutseꞌe loona, kumu chiba dabiga isia sá uin Tata Do Yebáha elhuxtisi ge ka benne, lebiꞌi nna si yuꞌulale gwedien elha tse gele.
\v 4 Gwaluyúruga, ka nu ureni gwetselaha bedíkana lena lo ka yu geleha. De abittu utixale kana, de nuha nna chi rinne lhákana arlo Tata Do Yebáha benne ra xxeni leha. Benneha nna chiba bedo nage ge nu rinnabakanaha.
\v 5 Lebiꞌi chiba bedí baale nu tee yiesi lo yu‑ni attiba rakaba lele. Ankabale attiba ttu kuꞌuna rodixen latini kini chi du tsena ganna chi isia sá gattina. Aníha‑ba satele tti isia sá ugwe Tata Do Yebáha le elha disa.
\v 6 Lebiꞌi biriꞌaba lenle berixxi bekinnile benne runi nu dika ixúha lhe bettilee lhe. Benneha nna labí benie edú dise lole.
\s Gwalikweki besi lele
\p
\v 7 Ttaka lebiꞌi xa betsi to, gwaltseꞌe ubeda axtaliba ganna chi esia benne anke Xxanariꞌiha. Gwalulanniruga ge nu raꞌana lo yuha. Nuha besiba ribeki leni, ridobana ubeda iyya neru lhe iyya bito lhe. Aníha nna gwa redíbana lena lo yuha.
\v 8 Anágaba lebiꞌi, tsitsi gwaltseꞌe lhe besiba gwalikweki lele kumu chi tteba dabigana esia Benne anke Xxanariꞌiha.
\v 9 Betsi to, bittu inne lha ge luesile kini abittu ibixxi iginnile. Benne unie elhuxtisi geriꞌiha chi tteba esia Benneha.
\v 10 Gwaluni tti ben ka profeta ugwekike utixxiꞌake nu ra Tata Xisiha. Yule ka benneha betto bechíabake atti biyúke elha disaha.
\v 11 Riꞌi rariꞌi: “Karubáru ka benne bechíake lo elha disaha.” Lebiꞌi gwa biyienibinle ge nu gwate Job‑ni. Benneha besiba uleki lebie, bechíabe lo nu gwateeha lhe anágaba chigaba yule nu tse ben Tata Xisiha len benneha iki de tti chi gwatebie aníha. Kumu Tata Xisiha yalhá benne siꞌi lasi lhe yalhá benne ratua lasi anka benneha.
\p
\v 12 Betsi to kia, attu nu raka doelha uinle: ttixka innále uinle ttu bixa, abittu udettile Tata Do Yebáha, nigaba a udettile yiesi lo yu‑ni o bixaru attu. Lebiꞌi, ganna ttixka rudhaka lele gwadaabale uinle nu raleha, ukareꞌaba gwalinná: “O” nna ganna ttixka rudhaka lele abittuba dhaale, laꞌania nna ukareꞌaba gwalinná: “Bittu aka.” Aníha kini abittu urixxi ukinni Tata Do Yebáha le.
\s Gwalinnaba ge ka benne rani len Tata Do Yebáha
\p
\v 13 Ganna nuxa ttúle ruyúle elha disa ge ttu bixa, gwalinnaba len Tata Xisiha nna ganna nuxa ttúle du itta lele nna gwalulhala leꞌa gebie.
\v 14 Ganna nuxa ttúle ranile nna gwaligaxi ka benneola riseꞌe arlole lheꞌe yotuha kini innaba ditike len Tata Xisiha ge benne raniha, nianna tti kabike latti seti iki benneha nna tti udettike Jesús benne anke Xxanariꞌiha.
\v 15 Kumu riꞌi tti rinnabariꞌi len Tata Xisiha, ganna ruxxen tsitsi leriꞌi deki gweyakaba benne raniha, laꞌania nna gwelhidhaba Tata Xisiha benneha nna ganna benne raniha chi binittie benie tulha, laꞌania nna gwadíbe elha xen lasi ge benneha.
\v 16 De nuha nna gwalikixxiꞌen luesile ge ka tulha chi benle lhe anágaba nna gwalinnaba ge luesile arlo Tata Xisiha kini eyakale. Kumu benne runi nu anka tseha, tisa rinnebie atti rinnabe len Tata Xisiha, tsitsi ra le tisaha lhe anágaba nna gwa rakaba nu rinnabeha.
\v 17 Ttibanka profeta Elías‑ni, benneha ukabe benne attiba riꞌi. Itú iki itú lebie unnebie len Tata Do Yebáha unnabe ki abittu aka iyya delo tsunna ida nalhaha. Laꞌania nna labí iyya uka.
\v 18 Iki de nuha nna bedennabe kini aka iyya. Laꞌania nna gwa bedeakaba iyya yiesi lo yu‑ni, nianna gwa bexúba lena lo ka yuha.
\p
\v 19 Betsi to kia, ganna nuxa ttúle chi rudhanle abitturu ria lele ge ka tisa rigixxiꞌa nu anka gwalí, ttaka ganna nuxa ttúle odekile benne abitturu ria leeha ki eyya lebie attu libe,
\v 20 netiru ria, ganna lebiꞌi dhaale odekile benneha, ttu benne ruin tulha nuha chi odilále kini abittu gattie, delába ki aka gebie esine len Tata Do Yebáha. Lhe anágaba ge ixeba ka tulha chi ben benneha, ge iyába ka nuha dhi Tata Do Yebáha elha xen lasi gekani.
